Tervis veebruar 2020

MIKS ON VAJA C- JA D-VITAMIINI? GRIPIGA VÕTA AEGA TERVENEMISEKS LÜHINÄGEVUS ON ÜLEMAAILMNE MURE TUNNE ÄRA VITAMIINIPUUDUS

„Kui rinnus on valus ja hingata on raske, tuleks kindlasti pöörduda kiiremas korras arsti poole.

Kindlasti ei tohi tormata tööle ega trenni,“ hoiatab Benu apteegi proviisor Margot Lehari gripi tüsistuste eest.

TERVIS Teisipäev, 11. veebruar 2020 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Tei

Toimetaja: Sirje Maasikamäe • Projektijuht: Marge Martjan • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

Liina Tennosaar näitleja Sündinud 1965

Elu pole näitemäng Sõeluuringul osaledes hoiad tervise kontrolli all.

Kutsume emakakaelavähi sõeluuringule 1965, 1970, 1975, 1980, 1985 ja 1990 aastal sündinud ravikindlustatud naisi.

Loe lähemalt soeluuring.ee

Teisipäev, 11. veebruar 2020

2 Tervis Pixabay

Haigena jää koju ja m SIRJE MAASIKAMÄE

sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

Immuunsuse tugevdamiseks tuleb olla palju värskes õhus.

Anna kehale võimalus end tervendada!

Külmal ajal tabavad inimesi sageli viirushaigused. Kuidas Hiina meditsiini järgi tervist hoida ja haigusi ennetada, soovitab Hiina meditsiini arst Tiia Liivalaid Tervise Alkeemia blogis. Üha rohkem räägitakse, et organismi immuunsüsteemi tuleb toetada ja tugevdada. Mis see immuunsus siis õigupoolest on?

Immuunsus on keha võime ära tunda haigusetekitaja või kehale mitteomane aine ning see kahjutuks teha. Kui meie immuunsüsteem on nõrk ja alareageerib, pääsevad haigusetekitajad organismi ja me jääme haigeks. Samas, kui immuunsüsteem reageerib üle, on tulemuseks allergia ja autoimmuunhaigused. Ümberringi on paljud inimesed nohused ja köhivad. Mida teha, et terve püsida ja mitte haigestuda? Või kui viirus on juba külge hakanud, kuidas sellest jagu saada?

Immuunsuse eest vastutavad kopsud, seega hoolitse nende eest, viibides värskes õhus ja tehes hingamisharjutusi.

Soovitan: z toeta oma keha tervisliku ja sobiva toiduga, z jälgi, et oleks piisavalt puhkeja uneaega, z tegele meelepäraste hobidega, z muuda oma igapäevaelu selliselt, et süda oleks rahul ja meel rõõmus, z puhasta oma sise- ja välismaailm mittevajalikest asjadest, mõtetest ja emotsioonidest, z õpi oma keha märkama ja anna talle võimalus ennast tervendada. Köha, nohu, valu ja mitmed teised sümptomid ei ole kohe veel haigus, vaid märguanne, et midagi on tasakaalust väljas ja keha püüab seda korda teha, z mudi igal hommikul kõrvalesti ja patsuta keha. OHTULEHT.EE

On kolm gripi ja teiste viirushaiguste ennetuse kuldreeglit. Tuleb olla hügieeni suhtes hoolas, hoida immuunsüsteem tugevana ja vaktsineerida end gripi vastu, soovitab Apotheka proviisor Maia Leede.

Gripi vastu on oluline vaktsineerida end sügisel, et vaktsiin saaks mõjuma hakata ja organismile kõige kriitilisemal hooajal kaitset pakkuda.

Leede paneb südamele, et hoolas hügieen tähendab tihedat ja hoolikat kätepesu, aga ka hoidumist lähikontaktist haigetega. Kuna gripiviirus levib peamiselt õhkpiisknakkuse kaudu, tuleb rahvarohketes kohtades olla ettevaatlik, eriti aevastamise ja köhimise suhtes. Köhimisel või aevastamisel tuleb pisikute lendumise vältimiseks katta suu küünarnuki, mitte peopesaga. Mõistlik on mitte puutuda kätega näopiirkonda. Käeulatuses tasub hoida desinfitseeriv antiseptik, millega aegajalt käsi puhastada.

Parim moodus tagamaks tugevat ja tervet immuunsüsteemi on tervislik eluviis: täisväärtuslik ja tasakaalustatud toitu-

mine, värskes õhus viibimine ja regulaarne kehaline koormus.

Tähtis on ka piisavalt magada, mitte suitsetada ega alkoholi kuritarvitada.

Kas D- ja C-vitamiini võtmisest on abi ka siis, kui haigus hakkab juba naha vahele pugema?

C-vitamiin kui antioksüdant aitab lühendada põdemise pikkust ja kergendada haiguse kulgu. C-vitamiini maksimumannus haigusperioodil on 1000 mg ning seda ei tohi võtta üle 10 päeva järjest. 1000 mg aga ei imendu kehas korraga ja vesilahustuva vitamiinina tuleb see kehast lihtsalt välja. Korraga imendub kehas 200 mg C-vitamiini, nii et maksimumannuse saamiseks tuleb C-vitamiini võtta 200 mg viis korda päevas.

D-vitamiini sünteesib päikesevalguse toimel ka inimese nahk, seetõttu arvavad paljud, et suvekuudel, aga ka kuudes, mille nimetuses pole r-tähte, ei pea seda haigena lisaks võtma. Eri uuringutes on aga leidnud kinnitust tõsiasi, et suurel hulgal Eesti elanikel on D-vitamiini tase enamiku aastast alumise piiri lähedal või vajalikust tasemest madalam ka suvekuudel. Seetõttu peaks suurem osa inimestest võtma D-vitamiini aasta läbi. Se-

Kui oled haige, võiks koduapteegis olla: z viiruseid isoleeriv ninapihus (nt Humer Stop Virus, AgoVirax), mis aitab organismil viirustest vabaneda, enne kui need jõuavad paljuneda, z paratsetamool ja ibuprofeen, mis aitavad peavalu, kurguvalu, kõrvavalu, liigese- ja lihasvalude ning palaviku korral, z termomeeter palaviku mõõtmiseks, lille-astelpajuõli, taruvaigu-saialilleõli, z kurguaerosoolid (nt saialille-astelpajuõli, stabletid (nt Apropos, Isla), Faringo Spray) ja imemistabletid ga joogipulber, nt Additiva, millest sooja z teesegu või vitamiinidega jooki teha.

Mesi toetab b paranemistt Mesi, millel on antibakteriaalsed aalsed omadused ja mis sisalke ensüüme ja mikroelemente, dab antioksüdante, kasulikke ab immuunsüsteemi ja toetab keha põtugevdab organismi, ergutab h i j l on ki dl i mõistlik õi lik kka letikega võitlemisel. Külmetushaiguse ajal kindlasti mett süüa. Et kasulikud omadused säiliksid, ei tohi seda kuumutada üle 40 kraadi ega panna külmkappi.

da peaks võtma ennetavalt immuunsüsteemi tugevdamiseks, mitte kiirustades ja esimeste haigustunnuste ilmnedes.

Kas haigust saab seljatada juba eos, kui on alles haigeks jäämise tunne, nt tekib tohutu väsimus?

Sellises olukorras on mõistlik juua palju vedelikku – vett,

ravimtaimeteed või C-vitamiini sisaldavaid jooke, mis aitavad organismil haigusetekitajad kehast välja uhtuda. Võimalusel tuleb koju jääda ja magada – mitte segi ajada diivanil televiisori vaatamisega! Miski ei mõju kehale tervendavamalt kui kosutav uni. Muidugi võib appi võtta ka küüslaugu, kurkumi, ingveri, kibuvitsa, mustad sõstrad

Teisipäev, 11. veebruar 2020

Tervis 3 Vida Press

aga korralikult! ja muud kodused abivahendid, mis aitavad neutraliseerida kehas viiruslikke toksiine.

Mille poolest erineb gripp tavalistest külmetushaigustest?

Rahva seas kutsutakse ekslikult gripiks ka paljusid teisi ülemiste hingamisteede haigusi, rahvakeeli külmetushaigusi.

Gripp on muude sügistalvisel hooajal levivate viirushaigustega (paragripiviirused, adenoviirused, rinoviirused, RS-viirused jt) võrreldes oluliselt tõsisem.

Grippi põhjustab gripiviirus, millel on mitu alatüüpi ja mis on ainus talveaja viirushaigus, mis võib tekitada tõsiseid tüsistusi, nt kopsu-, neeru- või põskkoopapõletikku ja lõppeda ka surmaga.

Tavaliste külmetushaigustega kaasneb enamasti nohu, kurguvalu ja kergelt palavikuline ning aeglane haiguskulg, see kestab tavaliselt 3–5 päeva.

Nohu, aga ka märg köha gripile üldiselt iseloomulikud ei ole. Gripi sümptomid on kõrge palavik (üle 38 kraadi), kuiv köha, tugev valu peas, silmades ja liigestes, külmavärinad, põletikuline kurk, hingetoru valulikkus, suur väsimus ja nõrkus.

Millal peaks kindlasti pöörduma arsti poole?

Kui tavalisest külmetushaigusest võib täiskasvanud inimene oma jõududega võitu saada, siis tõsisemate gripisümptomitega – kestev kõrge palavik (üle 38 °C), lihasvalu, peavalu, kuiv köha ja hingamisraskused – peaksid arsti poole pöörduma kõik haigestunud.

On eriti tähtis, et perearstiga saaksid ühendust kõik riskirühma kuuluvad inimesed ehk üle 65aastased, väikelapsed, rasedad ja krooniliste haiguste põdejad, kelle immuunsus on nõrgem.

Gripihaige peab kindlasti püsima kodus, puhkama, magama ja jooma võimalikult palju, sest vedelik viib viiruse koos tekitatud toksiinidega kehast välja.

5-6 päeva pärast võivad tekkida gripi tüsistused, näiteks võib tekkida nohu või kurguvalu, või mõlemad korraga (või ka põskkoopa-, mandli- ja kopsupõletik).

Tüsistused vajavad sümptomaatilist ravi ja õigeid ravimeid oskavad soovitada perearst, perearsti õde ja apteeker.

Mida silmas pidada gripihaigete laste ja vanainimeste põetamisel? Kuidas saab põetaja vältida nakatumist?

Kui vähegi võimalik, võiks grippi haigestunud inimese põetaja ise mitte riskirühma kuuluda. Kui muud võimalust ei ole,

tuleb põetajal kanda maski ja hügieenist piinliku täpsusega kinni pidada – haigega kokkupuutumise eel ja järel pesta käsi, puhastada pindu puhastusainega, pesta puhastuslappe korralikult. Gripihaige peaks olema võimalusel eraldi toas. Nii haige tuba kui ka teisi eluruume peaks tihedalt tuulutama.

Gripihaigetest lastest ja vanainimestest võiks perearstile teada anda. Kindlasti tuleb hoolitseda, et haige jooks piisavalt vedelikku, eriti alla aastased lapsed. Vedelikupuudus on kõrge palaviku ja oksendamise korral kiire tekkima.

Kuidas haigusest võimalikult kiiresti taastada?

Kui haigus on seljatatud, võiks harjumuspärase elukorralduse, tempo ja ka kehalise koormuse juurde naasta järk-järgult, et anda kehale aega taastumiseks. Pärast haigust on organismi vastupanuvõime kindlasti tavapärasest nõrgem ja nakkustele vastuvõtlikum.

Kindlasti tuleks hoiduda stressist, magada piisavalt ning võtta ette vitamiinikuur, mis võiks sisaldada D-vitamiini, C-vitamiini, tsinki, seleeni. Samuti on soovitatav piimhappebakterite kuur, tasakaalustamaks soolestiku bakteriaalset keskkonda.

Haigena tuleb palju juua ja puhata.

Külmetuse abi

APTEEGIST ADDITIVA C-VITAMIIN

ADDITIVA KUUMAD JOOGID Meeldiva maitsega kosutavad kuumad joogipulbrid C- ja D-vitamiini ning tsingiga. Ei sisalda palavikualandajaid! Sobivad ka lastele ja rasedatele! Kasutamine: lahustada üks portsjonpakk 150 ml-s kuumas vees (soovitavalt kuni 60 °C) ja juua.

NISITA Ninakuivus võib tekkida nii nohust kui ka konditsioneeritud või köetud siseruumidest. Ninas kuivuse tõttu moodustunud koorikud ja korbad pole ainult tüütud, vaid võivad olla ka väga valulikud. Nisita ninasalv niisutab nina limaskesti ning aitab leevendada ebameeldivat nohu. Sobib ka imikutele.

Kiire toimega vees lahustuv C-vitamiin aitab vabaneda külmetusnähtudest, väsimusest ja kurnatusest nii igapäevaselt kui ka külmetuse perioodil. Üks punase apelsini maitsega tablett sisaldab 1000 mg C-vitamiini.

ISLA Isla taimsed imemistabletid sisalduvad islandi käokõrvast pärit aineid, mis katavad palsamina ärritunud kurgu limaskesta, andes kaitse edasiste kahjustuste eest ja soodustades kiiret paranemist.

CARMOLISE TILGAD Valmista soe tee ja tilguta teetassi 5–10 tilka Carmolise tilkasid. Ära teed sega. Hinga sisse teeaurusid. Kui Carmolise lõhn hakkab vaikselt lahtuma, siis lisa paar tilka juurde ja jätka inhalatsiooni.

Lõpuks sega ürditilgad tee sees lusikaga ära ning joo teesegu soojana.

PROSPAN

Luuderohulehtede kuivekstrakt Ainukesed taimset toimeainet sisaldavad veeslahustuvad tabletid röga lahtistamiseks köha korral. Võib lahustada tassitäies kuumas või külmas vees. Suhkruvabad, ei sisalda värvaineid, sobib ka diabeetikutele.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Müügiloa hoidja Eesti esindus: Sirowa Tallinn AS

Teisipäev, 11. veebruar 2020

4 Tervis

ANTISEPTILISE, VIIRUSEVASTASE JA ÜLDTUGEVDAVA TOIMEGA

ECHINAMAX punase päevakübara tilgad

Tootja: Hankintatukku OY, Soome. Hulgimüük: Loodustoode, tel 666 0091

Viirushaiguste perioodil on soovitav teha 4 nädalane kuur ECHINAMAX tilkadega, ennetamaks külmetushaigusi ja viiruslikke infektsioone talve jooksul.

Külmetuse korral tilguta 20 tilka ECHINAMAXi sooja vee või mahla sisse ja joo koheselt.

MÜÜGIL APTEEKIDES, Prismade ja Selverite tervisetoodete osakondades, TERVISEPOES Rabaküla 4/2, Tallinn ja internetipoes www.tervis24.ee

C- ja D-vitamiin – inimese head, aga eri iseloomuga s GEIDI RAUD

geidi.raud@ohtuleht.ee

Kui vitamiinide tasakaal kehas on paigas, võid julgelt ümiseda ansambli Vitamiin tuntud laulu sõnu: „Olen tiigrikutsu ja ma ei karda kedagi!“ Oled pidevalt väsinud, loid ja tuju kõigub? Need võivad olla esmased vitamiinipuuduse tunnused. Tervise Arengu Instituudi (TAI) koduleheküljel tuuakse välja mitu põhjust, miks see võib tekkida. Muu hulgas on suur süü tasakaalustamata ühekülgsel toitumisel.

Tervislikust toidust võib vitamiinid välja pigistada ka vale töötlemine, näiteks liiga pikk kuumutamine või mitu soojendamiskorda. Et vähendada vitamiinikadu, tasub pista köögiviljad alles siis potti, kui vesi keeb, ning kasutada ära ka keeduleem, valmistades sellest kastet või suppi.

Mõnel eluetapil on vaja rohkem vitamiine, näiteks beebiootel või imetavatel emadel suureneb vajadus enamiku vitamiinide järele. Ka lapsed ja eakad vajavad rohkem näiteks D-vitamiini. Vitamiinid imenduvad kehvemini liiga suurte kohvija napsisõprade ning suitsetajate organismis. Stressirohke, aga ka väga sportlik eluviis suurendab hoopiski B-grupi vitamiinide vajadust.

Vitamiinipuudust mõjutavad ka ravimid. Medicumi pereõde Anastasia Atajants toob välja, et D-vitamiinil ei lase organismis imenduda näiteks

D-vitamiinist võib saada ka üledoosi Suured D-vitamiini kogused toidulisanditest on mürgised ja võivad viia vere kaltsiumitaseme üle normi. Toiduga on sellist suurt kogust saada pea võimatu, küll aga võib seda saada toidulisandi, nt kalamaksaõli liigsel tarvitamisel.

Medicumi pereõe Anastasia Atajantsi sõnul on Dvitamiini üledoosi tunnused nõrkus, peavalu, iiveldus, kõhuvalu, sügelus, lihasnõrkus, liigestevalud, tugev janu, kõhukinnisus, sage urineerimine, kõrge vererõhk ja südamekloppimine. „D-vitamiini üledoosi tüsistusteks võivad olla ka südame- ja neerupuudulikkus,“ rõhutab pereõde olukorra tõsidust. D-vitamiini liigselt sisse võtnud inimene peaks Atajantsi sõnul loobuma kohe toidulisandi võtmisest ning vähendama ka piimatoodete söömist. „Kui sümptomid avalduvad raskelt, tuleb kutsuda kiirabi.

Mõõdukate tunnuste korral tuleks pöörduda perearsti poole,“ märgib pereõde.

krambi-, kolesterooli- ja kaalulangetamise ravimid. „C-vitamiini imendumist takistavad antibiootikumid, hormoonravimid, ka osa rasestumisvastaseid ravimeid,“ loetleb pereõde.

Vitamiine on organismil vaja küll väga väikestes kogustes, kuid see-eest tuleb neid tarbida pidevalt, sest organismi ei kogune pikaajalist varu.

Miks on vaja C-vitamiini?

C-vitamiini on vaja naha, igemete, kapillaaride, hammaste, luude arenguks ja talitluseks, haavade normaalseks paranemiseks, organismi vastupanuvõime tõstmiseks ning ke-

vadväsimuse ja stressi peletamiseks. C-vitamiini on nimetatud ka elujõu vitamiiniks, sest selle puudusel kaotab inimene elujõudu ja energiat. Seda sisaldavad kõik puu- ja köögiviljad ja marjad.

Soovitatav päevane tarbimiskogus – 100 mg – sisaldub näiteks keskmiselt kas 60 grammis astepajudes, paprikas või petersellis, 80 grammis mustades sõstardes, 200 grammis punastes sõstardes, 230 grammis peakapsas, apelsinides, mandariinides või sidrunites. Kui selline roheline ja värviline kraam on mingil põhjusel vastumeelne, tasub kaaluda C-vitamiini toidulisandi soetamist.

D-vitamiini on muu hulgas vaja kaltsiumi ja fosfori paremaks omastamiseks, vere hüübimise ja südametöö toetamiseks ning nakkuste- ja diabeediriski vähendamiseks.

Päikest, muna ja kala!

D-vitamiini leidub TAI kodulehekülje andmetel omastuval kujul vaid loomset päritolu toidus. Näiteks munakollases, rasvases kalas, maksas ja D-vitamiiniga rikastatud piimatoodetes. Soovituslik päevane Dvitamiini tarbimiskogus – 10 μg – sisaldub keskmiselt kas 45 grammis kuumtöödeldud lõhes, kuues munas, 1,25 liitris rikastatud piimas või 1250 grammis rikastatud kohupiimapastas või jogurtis.

D-vitamiini kutsutakse ka päikesevitamiiniks, sest päikese ultraviolettkiired aktiveerivad kolesterooli vormi, mis eksisteerib nahas, muutes selle Dvitamiiniks. Suvekuudel piisab sellise reaktsiooni tekkeks, kui päike paistab näole ja käsivartele 6–8 minutit paar-kolm korda nädalas.

Kuna viimastel andmetel on paljudel eestimaalastel D-vitamiini tase veres allapoole soovituslikku, siis soovitatakse vähemalt septembrist kuni aprilli lõpuni võtta D-vitamiini rasvlahustuva preparaadina.

Vitamiine soovitatakse toidulisandina võtta vähemalt 4–6 nädalat, sest selle aja jooksul orienteerub organism ümber uuele ainete vahekorrale. Vitamiine on parem võtta hommikul või lõuna ajal, mitte õhtul, sest need võivad segada und.

Teisipäev, 11. veebruar 2020

Tervis 5 Vida Press

ele õbrad!

Gripiga ära levita viirust teistele Vida Press

SIRJE MAASIKAMÄE

sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

„Mõnel inimesel on komme esimeste haigusetunnuste ilmnemisel tormata jõusaali või trenni,“ ütleb Benu apteegi proviisor Margot Lehari. „Gripi korral ma seda üldse ei soovita – nii nõrgendatakse organismi ja levitatakse viirust ka teistele.“ Grippi haigestumine on tõusutrendis. Gripiviirus levib õhu teel piisknakkusena – köhides ja aevastades. „Gripi levikut saab seega vähendada, kui aevastada ja köhida salvrätti või enda varrukasse, mitte peopessa, millega pärast ukselinke ja käsipuid katsudes viirust samuti edasi kantakse,“ selgitab Lehari. Ta lisab, et haigestunud täiskasvanu on nakkav umbes nädal alates haigestumisest ja väikelapsed kuni kolm nädalat.

Gripi vältimisel tuleb kasuks vana hea tarkus – käsi käsi peab pea eab b pepe sema korralikultt vee ja seebiga või alternatiivina tiivina kasutada desinfitseerivat seerivat ainet. „Inimene, kes kes puudutab haigusetekitajaekitajatega saastunud p pindu indu ja pärast seda pesemata mata kätega oma nägu, u, võib haiguse sel viisil ü üles les korjata,“ hoiatab ab Lehari (pildil).

Aevastada ja köhida tuleb pabersalvrätti või enda varrukasse, mitte peopessa, millega pärast katsutakse ukselinke ja käsipuid.

Tiina Kõrtsini

Vaktsineerimine on vajalik ka tervetele Parima kaitse gripi vastu tagab proviisor Margot Lehari sõnul vaktsineerimine. Praegu on gripp juba levimas. „Kuna viirusevastased antikehad tekivad umbes kahe nädalaga, jõuavad vaktsineerida veel need, kes hoiavad eemale rahvarohketest paikadest ja kes saavad veidi vabamalt oma töö- ja puhkerežiimi plaanida,“ selgitab Lehari. Vaktsineerimine pole oluline vaid riskirühma inimestele, vaid ka tervetele, kes puutuvad kokku paljude teistega, nt klienditeenindajad, medõed, apteekrid. „Nii kaitseme ka neid, kes põevad haigust märksa raskemalt, näiteks rasedad ja alla 5aastased lapsed, ning neid, keda mingil põhjusel ei tohi vaktsineerida.“

Tasub hoiduda ka külmetumisest. „Talvel käivad paljud soojamaareisil ja naastes on keha mõnusat soojust täis. Siis käiakse h hõlmad õlma õl mad d la laia laiali ia a ja katmata kurgug kurguga õues, aga juba le lennukilt e maha astud astudes d võiks end kenast kenasti t soojalt sisse pakki pakkida, i et keha ja kurk k harjuks jälle külm külmaga m – nii väheneb vähe e haigestumise ge e oht oh h oluliselt,“ soose

vitab proviisor. Soojemalt võiks riietuda paar nädalat.

Viirushaigusesse nakatumise vältimiseks saab apteegist soetada ninna pihustatavaid viirustevastaseid spreisid. „Neid saab kasutada tervel gripihooajal näiteks enne rahvarohketesse kohtadesse minemist,“ selgitab Lehari.

Ära põe grippi püstijalu Gripiravimeid saab välja kirjutada arst. „Ravimite puudus on see, et neid peab tarvitama hakkama hiljemalt kaks päeva

pärast esimeste sümptomite ilmnemist,“ räägib Lehari. Apteegi käsimüügis on ka palju sümptomeid leevendavaid ravimeid. „Tervetele üle 16aastastele inimestele sobib külmetusjookides olev kombinatsioon – suur annus paratsetamooli ning kuiva köha pärssiv ravim. Diabeetikud, eakad ja krooniliste haiguste põdejad peavad leppima tavalise paratsetamooliga, mida tuleks võtta iga 4–6 tunni järel,“ selgitab proviisor.

Apteeker soovitab juua ka sooja taimeteed (nt pärnaõis, nur-

menukk, aed-liivatee, salvei), tarvitada C-vitamiini ning kindlasti püsida kodus ja puhata – ka paar päeva pärast palaviku taandumist.

Gripi teeb raskeks haiguseks suurem tüsistuste tõenäosus. „Tüsistustest on kõige raskem kopsupõletik, mis riskirühma kuuluvatel inimestel võib lõppeda surmaga. Kui rinnus on valus ja hingata on raske, tuleks kindlasti pöörduda kiiremas korras arsti poole. Kindlasti ei tohi tormata tööle ega trenni, hoiatab Lehari.

Aidake hinnata reumatoidartriidiga inimestele mõeldud uuritavat ravimit.

Saame koos hinnata uuritavat ravimit, mis on välja töötatud toimima teistmoodi.

Uuring contRAst-2 aitab meil saada rohkem teavet teistsuguse toimemehhanismiga (toimimisviisiga) uuritava ravimi kohta, mis on mõeldud reumatoidartriidiga (RA) patsientidele. Uuring aitab selgitada, kas uuritav ravim toimib ja kui ohutu on see RA-ga inimestele, kelle praegune ravi olemasolevate sünteetilist haigust moduleerivate antireumaatiliste ravimitega (csDMARD-id) ei toimi piisavalt hästi.

Kas te saate aidata?

Te võite sobida contRAst-2 uuringusse, kui vastate järgmistele tingimustele: y olete vähemalt 18-aastane; y teil on diagnoositud reumatoidartriit; y teil on turses ja valulikud liigesed hoolimata ühe või mitme csDMARD-i tarvitamisest viimase 12 nädala jooksul.

Uuring kestab kuni 1 aasta ja 3 kuud.

Kui te olete huvitatud contRAst-2 uuringus osalemisest või soovite selle kohta lisateavet, võtke juba täna ühendust uuringumeeskonnaga. Meiega kontakteerumine ei kohusta teid uuringus osalema. Loodame teist kuulda.

HUVI KORRAL JA TÄPSEMA INFO SAAMISEKS PALUME PÖÖRDUDA: PÄRNA KLIINIK, J. PÄRNA 4, TALLINN e-post ivo.valter@globalaes.com.

TELEFON 680 2000; OLEME AVATUD E-R, KELLA 8-16.

Uuring on heaks kiidetud Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomitees ja Ravimiametis. Sotsiaalministri 17.02.2005 määruse nr 23 „Ravimi kliinilise uuringu teostamise tingimused ja kord“, kohustab teavitama, et “ tegemist on teadusliku uuringuga, millega võib kaasneda oht osaleja tervisele”.

Teisipäev, 11. veebruar 2020

6 Tervis

Miks on maailmas lühinägelikke aina rohkem?

SIRJE MAASIKAMÄE

sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

2000. aastal oli maailmas 23% elanikest lühinägelikke, praegu juba ligi kolmandik. „Kui kasv jätkub samas tempos, on 30 aasta pärast pool maailma elanikkonnast lühinägevad,“ ütleb Ida-Tallinna keskhaigla silmaarst Kadi Palumaa (pildil).

Ida-Tallinna keskhaigla silmakliiniku arstid tegid koostöös teadusosakonna ja Tallinna Reaalkooli meditsiinisuuna klassiga 2018.– 2019. aastal uuringu, et vaada vaadata, kuii suur on lühinägevuse ehk müoopia pia levimus Eesti koolilastel ning ng mis soodustab selle teket. Uuringus osalesid Tallinna Reaalkooli, kooli, Audentese Spordigümnaasiumi naasiumi ja Vanalinna Hariduskolleegiumi kolleegiumi 10. klassi õpilased.. 123 õpilasele tehti põhjalik silmakontroll ilmakontroll ning neil paluti vastata astata üksikasjalikule küsimustikule stikule igapäevaharjumuste kohta. hta.

Niii nagu paljude teiste riikide uuringutes, ringutes, leiti siingi, et lastel, kelle lle mõlemal vanemal on müoopia, pia, on neli korda suurem risk isk olla lühinägev, võrreldess nendega, kelle vanematell müoopiat ei ole. Selle seose taga võib olla nii geneetiline line kui ka keskkonnamõonnamõju. Uuriti uriti sedagi, kui palju aegaa veedavad õpilased pilased õues, telerit vaadates ates ja lähitööd öd te-

hes. Uudse hüpoteesina pakkusid meie arstid välja, et müoopia teke võib olla seotud ka inimese kronotüübiga ehk sellega, kas ollakse pigem nn hommikuvõi õhtuinimene.

Müoopia on kasvav üleilmne mure „Eestis tegelikult ei teata, kui palju meil on müoope ja meil ei ole ka müoopia teket pidurdav ravi siiani kliinilises praktikas kasutusel,“ selgitab ITK oftalmoloog-juhtivarst Palumaa. Lühinägevus teeb aga kogu maailmas võidukäiku, Aasias on lausa buum.

Dr Palumaa sõnul on lühinägevusel tõsisemaid tagajärgi kui

Kas lühinägevust on võimalik ravida?

Kuna lühinägevuse probleem on kogu maailmas väga tõsine, on otsitud viise, kuidas müoopia arengut ka ravimitega pärssida.

Müoopia pidurdamisel on positiivset efekti näidanud 0,01% atropiin, mida pannakse silma õhtuti.

Atropiini kasutatakse lühinägevuse raviks mitmes riigis, ka paljudes Euroopa maades. Silmakliiniku arstid teevad praegu tööd selle nimel, et atropiinravi ka Eestis kättesaadav oleks.

lihtsalt vajadus osta kangemaid prille. „Kui lühinägevus on kuni –3,0 dioptrit, on tüsistuste teke vähem tõenäoline. Lühinägevust üle –6 dioptri peetakse suureks müoopiaks, mis võib põhjustada raskemaid silmaprobleeme, näiteks silmapõhjahaigusi, mille tagajärjel võib nägemine tõsiselt kahjustuda. Ka katarakti ja glaukoomi esineb suurtel müoopidel rohkem.“

Õues viibimine on silmadele kasulik Miks on lühinägevuse levik hüppeliselt tõusnud?

Suurte uuringute abil on tehtud kindlaks, et lühinägevust on vähem lastel, kes veedavad rohkem aega õues.

Päikesevalgus on mitu korda eredam kui siseruumide valgustus. Hästi valgustatud ruumis on valgustase umbes 500 luksi, päikesepaistelisel suvepäeval õues kuni 100 000 luksi ning pilvi-

sel päeval suurusjärgus 20b000 luksi.

Milliste mehhanismide kaudu ere valgus lühinägevuse arengut pärsib, ei ole siiani päris täpselt teada.

Teine lühinägevuse teket soodustav tegur on suur lähitöö hulk. Samas märgib dr Palumaa, et lapsed, kes teevad palju lähitööd, kuid k veedavad ka palju aega õues õues, on siiski kaitstud müoopia ees eest.

Ka geenid mängivad lühinäg gevuse tekkes mõningast rolli, kuid se selle levimuse tõus on olnud nii niivõrd hüppeline, et asja ei saa sel seletada ainuüksi geneetikaga. Samuti S on uuritud lühinägevuse seost eri toiduainetega, kuid põhjuslikke p seoseid ei ole leitud.

ITK silmakliinikus läbi viidud uuringus ei leidnud arstid stauuring tistiliselt olulist seost müoopia tistilis esinemise ning keskkonnafakesinem torite vahel, ei väljas viibitud aeg ega lähitöö hulk mõjutanud müoopia esinemise tõenäosust. müoop Üheks põhjuseks arvab dr PaÜhe lumaa olevat asjaolu, et 16aastastel on müoopia juba sageli välja kujunenud k ning eri faktorite mõ mõju silma arengule on suurem varasemas va lapsepõlves.

Lühin Lühinägevusel võib olla t ka tõsisemaid tagajärgi kui lihtsalt vajadus osta ka kangemaid prille. Vida Press

Huvi vegantoitumise ehk täistaimetoitluse vastu on suurenenud kogu maailmas, ka Eestis leidub veganeid aina enam. Milliseid apteegipreparaate võiks lisaks võtta, et keha ei kannataks lihast loobumise tõttu?

Vegani toidulaual on peamiselt köögiviljad, sh kaunviljad ja seened, puuviljad, teraviljad, seemned ja pähklid.

Sealt puuduvad kõik loomsett päritolu toidud. Vegetariaan n on aga taimetoitlane, kes pea-le taimetoidu sööb ka muna ja a piimatooteid, mis on olulised kaltsiumi, aminohapete ja oomega-3-rasvhapete allikad.

Taimses toidus ja rikastatud toitudes leidub vajalikke ühendeid, mille headeks allikateks on segatoidulistel peamiselt loomset päritolut toidud. Ainus erand on aga B12vitamiin, mille usaldusväärseks allikaks taimetoitlastele saab pidada vaid vastavat toidulisandit. Ka B12-vitamiiniga rikastatud toidus on seda liigalt vähe, et katta päevane vajadus.

Vältimaks toitainete puudust ja tervisele kahju tekitamist, peab vegan oma menüüd väga teadlikult koostama ning jälgima, et toit oleks mitmekesine. See eeldab head toiduainete koostise tundmist ja oskuslikku kombineerimist, et toidust kõik vajalikud elemendid ka soolestikust maksimaalselt imenduksid.

Põhiühendid, millele erilist tähelepanu pöörata, on raud, seleen, kaltsium, B12-vitamiin, D3-vitamiin ja oomega-3-rasvhapped.

Mineraalained ja vitamiinid Kaltsiumi leidub paljudes taimset päritolu toitudes, kuid vähesel määral, pealegi omastab organism taimedest kaltsiumi halvasti, vaid umbes 30%.

Põhjus on taimedes sisalduvates kiudainetes, oksaalhappes ja fütiinis, mis seovad mine-

Vegan oma m koosta teadli raalaineid raskesti lahustuvateks ühenditeks. Teraviljas olev fütiinhape vähendab nii raua kui ka tsingi imendumist. Hapendamine ja idandamine aitab fütiinhappe negatiivseid mõjusid vähendada, seevastu oksaalhape ehk oblikhape ei lagune ka kuumtöötlemisel.

Toidu oblikhappesisaldust on oluline jälgida, sest see takistab kaltsiumi, magneesiumi, raua ja vase imendumist soolest. Seetõttu on soovitatav mineraalainete kao vähendamiseks juua näiteks teed, kakaod ja kohvijooke paar tundi pärast sööki. Eelnimetatud põhjustel võib kaltsiumi vähene saamine toidust ja väljutamine organismist põhjustada aja jooksul luude hõrenemist ja luuvalu ning suurendada murdude riski.

Puuviljade, marjade jt rohkelt orgaanilisi happeid sisaldavate toiduainete söömisel tasub jälgida ka nn suhkrukella, et toidukordade vahel oleks pehmenenud hambaemailil piisavalt aega taastuda ja tugevneda. Pideva näksimise korral muutuvad hambad tundlikuks ja happed viivad hambakoest ka kaltsiumi välja. Kuna luukude tiheneb vaid kuni 30. eluaastani ning lapseootel ja rinnaga toitvatel emadel on lisakaltsiumivajadus, on ülioluline, et organism saaks iga päev piisavalt kaltsiumi ja D-vitamiini, et siduda mineraal luudesse.

EE/BEN/PA/A/10/01/05.16/NAI

REKLAAMTEKST

B1-vitamiini puudus võib põhjustada tõsiseid tervisehäireid Tihti jäetakse B1-vitamiini puudus tähelepanuta, kuna tiamiinipuuduse nähud on sageli ebamäärased ja võivad erinevatel inimestel erinevalt väljenduda. Vitamiin B1 puudust tuleb kindlasti ravida. Vastasel juhul võib see lõppeda tõsiste tervisehäiretega.

Millised nähud viitavad B1-vitamiini puudusele?

B1-vitamiini puudusele võivad osutada kesknärvisüsteemi töö häired: kurnatus, väsimus, mälu nõrgenemine, närvilisus, meeleolulangus, depressiivsus. Vitamiin B1 puudus võib avalduda ka perifeerse närvisüsteemi häiretena: puutetundlikkuse halvenemise, käte või jalgade suremise või säärelihase krampidena. Tiamiinipuudus võib põhjustada ka südame töö häireid või südamekloppimist. Vitamiin B1 osaleb ka soolemotoorika tagamises ja maohappe tootmises, selle puudusel

võivad tekkida seedimisraskused, kõhukinnisus või raskustunne kõhus.

Miks tekib B1-vitamiini puudus?

Vitamiin B1 puudust põhjustavad ebatervislikud eluviisid ja väärtoitumine.

B1-vitamiini puuduse kutsub esile alkoholi, kange kohvi või musta teega liialdamine ja suitsetamine.

Ka liigne maiustamine ja nn rafineeritud süsivesikuid sisaldava toidu (pitsad, saiakesed) liigtarbimine viivad tiamiinipuuduseni.

Tiamiinipuudus kaasneb mitmete krooniliste haigustega, näiteks suhkurtõvega.

Diabeedihaige organism vajab tavapärasest rohkem B1-vitamiini, et tulla toime veresuhkru taseme ohjamisega ja oksüdatiivse stressiga.

Benfotiamiin ravib tõhusalt B1-vitamiini puudust Benfotiamiin on vitamiin B1 rasvlahustuv analoog, mis imendub tunduvalt paremini ja kantakse tsirkuleeriva verega rakkudesse.

Benfotiamiin aitab ära hoida erinevate kahjulike ainevahetusproduktide kuhjumise.

Ainus Eestis retseptivabalt müüdav benfotiamiini sisaldav ravim on Benfogamma 50 mg. Päevas võetakse sõltuvalt tiamiinipuuduse nähtude raskusest 1...3 kaetud tabletti. Toime saamiseks tuleb benfotiamiini võtta pidevalt pikema aja jooksul (vähemalt 2 kuud).

Benfogamma®50 mg Benfotiamiin 50 mg, kaetud tabletid N50

Benfotiamiin on on võimsama toimega kui veeslahustuv vitamiin B1, sest imendub tunduvalt paremini ning kantakse tsirkuleeriva verega rakkudesse.

Benfogamma 50 mg (benfotiamiin) on käsimüügiravim.

Näidustused: vitamiin B1 vaeguse ravi täiskasvanutel.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte.

Kaebuste püsimise või ravimi kõrvaltoimete tekkimise korral pidage nõu arsti või apteekriga.

Müügiloa hoidja: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG, Calwer Str. 7, D-71034 Böblingen, Saksamaa.

Täiendav teave tootja esindajalt: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG esindus, Vienibas gatve 87B - 3, LV 1004, Riia, Läti.

Kontakt Eestis: Laki 25-402, 12915, Tallinn. +372 6623369, info@woerwagpharma.ee

Teisipäev, 11. veebruar 2020

Tervis 7

n peab menüü ama väga ikult

Vida Press

Veganlus eeldab head toiduainete koostise tundmist ja oskuslikku kombineerimist, et kõik vajalikud elemendid ka soolestikust maksimaalselt imenduksid.

Raua imendumise parandamiseks on soovitatav tarbida samal toidukorral ka C-vitamiini sisaldavaid puuvilju, mahlu vms.

Vegan peab suurt tähelepanu pöörama raua saamisele. Iseäranis hoolikad peavad olema noored naised, lapseootel või rinnaga toitvad emad, sest neil on rauavajadus eriti suur ning tähtis on vältida rauaaneemia teket nii endal kui ka lapsel.

Seleen on immuunsüsteemile vajalik element, mida leidub lihas, kalades ja munas. Taimetoitlasele on seleeniallikad pähklid, mida peaks sööma iga päev.

Valgud ehk proteiinid Valgud on olulised ehitusmaterjalid ning aminohapete allikad, mida organism vajab normaalseks toimimiseks ja kasvuks. Sojatooted on head loomset päritolu toitude asendajad, kuna erinevalt teistest taimset päritolu valkudest on neil lihatoodetele lähedane aminohappeline koostis.

Sojaoad sisaldavad ka isoflavoone, mis on taimse päritoluga naissuguhormoonidega sarnased ühendid. Seetõttu võiksid mehed kombineerida sojatoodete söömist teiste valguallikatega – näiteks pähklite, ubade, läätsede, kinoa, teraviljade ja munaga (kui seda süüakse).

Ära unusta D-vitamiini!

Nagu segatoidulisetel, on ka veganitel ja vegetariaanidel Eesti kliimas vajalik jälgida, et nad saaksid piisavat D-vitamiini. Sügisest kevadeni ja ka päikesevaesel suvel tuleb kindlasti D-vitamiini lisaks võtta. Tasub tähele panna, et D-vitamiiniga rikastatud toitudes on D-vitamiini sisaldus päevasest vajadusest märkimisväärselt väiksem.

D-vitamiini lisavajadus on lapseootel naistel, rinnaga toitvatel emadel ja vanemaealistel, kelle nahk ei sünteesi D-vitamiini enam nii tõhusalt. D-vitamiini imendumist võivad häirida meditsiinilised põhjused: imendumishäired peensooles, ülekaal, alkoholiga liialdamine ja suitsetamine, pikaajaline ravimite võtmine, maovähendusoperatsioon jpm.

Imendub hästi suu limaskestalt

TUGEVDA OMA MÄLU JA VERELOOMET! 9 tõhustab närvisüsteemi tööd ja on oluline hea mälu säilitamisel 9 aitab vähendada väsimust ja kurnatust 9 aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele 9 taimetoitlastele 9 tugevdab vereloomet ja aitab kaasa punaliblede normaalsele talitlusele

Oomega-3rasvhapped ja õlid Oomega-3-rasvahapped on organismile vajalikud põletikuvastase toime tõttu ja seega südame-veresoonkonna haiguste ennetamisel. Teada on, et parimad oomega-3-rasvhapete allikad on rasvased kalad. Vegetariaanidel on selleks muna. Veganid saavad neid taimsetest õlidest: linaseemnetest ja -õlist, rapsiõlist, Kreeka pähklitest.

Siiski on taimsed oomega3-rasvhapped struktuurilt lühema ahelaga kui rasvastest kaladest pärit oomega-3-rasvhapped, mistõttu on leitud, et taimset päritolu oomega-3-rasvhapped ei pruugi anda samaväärset kaitset südamehaiguste vastu. Õlide lisamine toidule on soovitatav ka seetõttu, et sageli on taimetoit vähese kalorisisaldusega ja võib kaasa tuua ebasoovitava kaalulanguse. Oomega-6-rasvhappeid sisaldavaid taimeõlisid (päevalille-, maisi-, ka sojaõli) tuleb kasutada mõõdukalt, kuna vastupidi oomega-3-rasvhapetele võivad need soodustada põletikuliste protsesside teket.

Lastele ei ole vegantoitumine soovitatav selle vähese rauasisalduse, madala kalorsuse ja kiudaineterohkuse tõttu. Laste toit peab olema eriti mitmekesine ja läbimõeldud, kuna kiudainete tõttu täidab see neil kõhu kiiremini ja vajalik osa energiast ning vitamiinidest-mineraalainetest võib jääda saamata. Kiirelt kasvavale organismile võib see suurt kahju teha.

SILJA NELLIS, Apotheka proviisor

Teisipäev, 11. veebruar 2020

8 Tervis

KUULMISEGA PROBLEEMID? MEIE SAAME AIDATA SIND JÄLLE KUULMA! Teeme koostööd Sotsiaalkindlustusametiga (SKA), isikliku abivahendi kaardi olemasaolul väljastame kuulmisaparaate riikliku soodustusega. Väljastame riikliku soodustuse saamiseks vajaliku kõrva-nina-kurguarsti tõendi. Eelnev saatekiri pole vajalik

Meie juurest saad kõik vajaliku ühest kohast ühe visiidi käigus: • Kõrva-nina-kurguarsti vastuvõtt ja kuulmisuuringud, vajadusel puhastame kõrvad vaigust (aparaadi ostjale) • TASUTA kordusvisiidid • USA Ƭrma Starkey väga kvaliteetsed kuulmisaparaadid • lai valik erinevaid aparaate kohapeal * saadaval nii eakale inimesele mõeldud lihtsalt käsitletavad aparaadid kui ka tehnoloogia viimane sõna * lai valik lisaseadmeid kohapeal olemas • kõrvasisesed kuulmisaparaadid (valmistatakse ülitäpse 3D tehnoloogiaga) • individuaalsed kõrvaotsikud (erinevad mudelid, nii pehmed kui kõvad) • professionaalne ja sõbralik teenindus • TASUTA parkimine maja ees • Võimalik 0% intressiga järelmaks HEA KUULMINE TÕSTAB ENESEKINDLUST JA PARANDAB ELUKVALITEETI !

Kuulmiskeskus Audiale ootab Sind aadressil Tallinn, Mõisa tn. 4-8. korrus (Al Mare maja, Rocca al Mare kaubanduskeskuse kõrval) Konsultatsioonile soovitame tulla koos mõne lähedase inimesega.

Küsi lisa ja broneeri aeg juba täna tel. 6445400

www.kuulmiskeskus.ee Tervishoiuteenuse tegevusluba L04170