Tervis veebruar 2022 by SL Õhtuleht AS

TURGUTA VAIMSET TERVIST. SÜDAMELE MEELDIB MÕÕDUKAS KOORMUS KUIDAS RAVIDA KODUS KOROONAT? SEKSIGA LEVIV VIIRUS OHUSTAB MEHI

„Tervisele on elustiili muutmisest meeletu abi, isegi kui kolesteroolile on mõju tagasihoidlik,“

TERVIS Teisipäev, 8. veebruar 2022 • ÕHTULEHE TEEMALEHT

ütleb kardioloog Margus Viigimaa

Heiko Kruusi

Toimetaja: Sirje Maasikamäe • Projektijuht: Marge Martjan • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

Külmetuse abi

APTEEGIST ADDITIVA C-VITAMIIN CARMOLISE TILGAD

Kiire toimega vees lahustuv C-vitamiin aitab vabaneda külmetusnähtudest, väsimusest ja kurnatusest nii igapäevaselt kui ka külmetuse perioodil. Üks punase apelsini maitsega tablett sisaldab 1000 mg C-vitamiini.

Valmista soe tee ja tilguta teetassi 5-10 tilka Carmolise tilkasid. Ära teed sega. Hinga sisse teeaurusid. Kui Carmolise lõhn hakkab vaikselt lahtuma, siis lisa paar tilka juurde ja jätka inhalatsiooni. Lõpuks sega ürditilgad tee sees lusikaga ära ning joo teesegu soojana.

VOCAL IMEMISTABLETID Vocal imemistabletid pehmendavad kurku ning toetavad immuunsust. Islandi käokõrva samblik leevendab köhaärritust, kähedat häält ning suu ja kurgu kuivust. Vitamiin C ja tsink aitavad kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele ning kaitsevad rakke oksüdatiivse stressi eest.

ADDITIVA KUUMAD JOOGID Meeldiva maitsega kosutavad kuumad joogipulbrid C- ja D-vitamiini ning tsingiga. Ei sisalda palavikualandajaid! Sobivad ka lastele ja rasedatele! Kasutamine: lahustada üks portsjonpakk 150 ml-s kuumas vees (soovitavalt kuni 60 °C).

RHINITIX NINASPREI Aitab ennetada viiruseid. Rhinitix ninasprei katab nina limaskesta kaitsva ja niisutava kihiga, mis piirab allergeenide, bakterite ja viiruste (nt rinoja koroonaviiruste) kinnitumist, läbitungimist ja levikut. Ei tekita sõltuvust. Ei sisalda säilitusaineid. 10 ml pudel, 200 ühekordset annust.

IVEX KÖHASIIRUP Köhasiirup kuivale ja lahtisele (produktiivsele) köhale, mille koostises on looduslikud toimeained luuderohi, altee, tüümian ja mesi. Ivex köhasiirup rahustab köha ja köhaärritust. Kaitseb ja niisutab limaskesti. Vedeldab lima. Soodustab röga lahtistamist. Sobib täiskasvanutele ja lastele al 1 eluaastast. Toode on värvaineteta, gluteeni- ja laktoosivaba ning kunstlike magusaineteta.

Teisipäev, 8. veebruar 2022

2 Tervis Pexels

Vida Press

Ajutisel pearinglusel on palju põhjusi Nähtust, kus pea käib ajutiselt ringi, nimetatakse ortostaatiliseks hüpotensiooniks. Kardioloog Anu Hedmani sõnul on sellest enim ohustatud suhkruhaiged, hüpertoonikud, Parkinsoni haigust põdejad, kõhnemad inimesed ning läbipõetud aju- ja südameinfarktiga patsiendid. Põhjuseks võivad olla ka ravimid, seda on sagedamini täheldatud vererõhuravimite, aga ka teiste ravimite võtmisel. Pearinglust on võimalik ära hoida, kasutades lihtsaid võtteid: z suurenda igapäevast vedeliku- ja soolatarbimist, z joo hommikuti enne voodist tõusmist klaas vett, z vererõhu tõstmiseks joo söögi kõrvale 1–2 tassi kohvi, z ole kehaliselt aktiivne pärastlõunasel ja õhtusel ajal, z tee jalalabaharjutusi või istudes marssimist enne püstitõusmist, tee istmikulihaste pingutusharjutusi, z kanna tugisukki või -põlvikuid (eriti veenilaiendite korral). Allikas: Ida-Tallinna keskhaigla

Pixabay

Piparmünditee värskendab ja rahustab Piparmünt on väga tuntud ravimtaim, mida kasvatatakse koduaedades. Looduslikult kasvab vesimünt jõekallastel ja põldmünti leiame umbrohuna kartulimaalt ja liivastelt peenramaadelt. Piparmünt sisaldab eeterlikku õli (mentool 0,5–4%) ja flavonoide. Piparmündist valmistatud tee: z värskendab hingeõhku, z soodustab seedimist ja sapieritust, z lõõgastab maksa- ja sapiteedes valu ja spasme, z vähendab gaaside teket ja valu seedekulglas, z laiendab kopsu-, aju- ja südame veresooni, z leevendab kergemaid südamevaevusi, z võib ravida ka hingamisteede vaevusi, samuti nakkuslikke hingamisteede vaevusi ja kopsupõletikku. z Rahustav toime pole teaduslikult tõestatud, kuid traditsiooniliselt juuakse münditeed ka õhtuti rahustava teena. Tee valmistamine: Võta 1 sl peenestatud lehti ja vala üle kuuma veega. Lase kaane all 5–10 minutit tõmmata. Seedevaevuste korral joo 20–30 minutit enne sööki. Päevane annus 3–6 g droogi. Allikas: Karin Luke, „Eesti väike ravimtaimeraamat“

Südame treenimine on vajalik nii tervetele kui ka terviseprobleemidega inimestele.

Südamele meeldib mõõdukas koormus KATRIN JEEGER

Südameapteegi proviisor

Igaüks teab, et istuv eluviis ei ole hea. Südamehaigele võib sellest ohtlikumgi olla ülepingutamine. Kuidas peaks südamehaige inimene teadma, et tema treeningustiil ja -koormus ei tee talle liiga? Südamehaigus võib ligi hiilida vaikselt, aga võib ka täiesti ootamatult viia näiteks infarkti tõttu erakorralise meditsiini osakonda. Algava ja kerge südamehaiguse tunnused on üsna ebamäärased ja neid on lihtne ajada segi tavapärase väsimusega. Perearstiga tasub nõu pidada siis, kui tekivad püsiv väsimus, peapööritus, uimasus, lihaskrambid, südamekloppimiüd ekl üdam üd kloppiimiine, hingeldus us kerge koormuse juures. es. Seejärel saab paika panna panna tervise parandamise amise strateegia ja mõistliku mõistliku treeninguplaani. laani.

Mõõdukus us ja regulaarsus us Kohe tekib kib dilemma – kehaline line aktiivsus on justkui ustkui vajalik, kuid u id alustada ei tooProviisorr Katrin Jeeger.

Lisa igapäevarutiini väikseid muudatusi

Ka haige südame korral saab tervise heaks palju ära teha. Kõnni trepist nii kõrgele kui jaksad, pargi auto parkla tagumisse otsa, tule varasemas bussipeatuses maha ning jaluta koju ja tööle – see kõik aitab anda südamele mõõdukat koormust. Võhma ja enesetunde paranedes võiks koormust tõsta.

Üle pingutada ei tohi Hea treening lõpeb mõõduka väsimustundega ja ilma hingelduseta. See näitab, et valitud on õige treeningukoormus ja haige süda suudab taastuda järgmise treeningu ajaks. Kui pärast trenni on peapööritus, iiveldus, valu rinnus või rütmihäireid, siis on valitud koormus liiga suur. Kui sümptomid püsivad ka pärast 15minutilist puhkust, võiks võtta ühendust arstiga.

hi järsult intensiivse treeninguga. Alguses võib õib olla oll lla ka ll ka ahvatlus ahv hv jätkata eluviisiga, kus ainus liikumine l on uksest autoni ja vastupidi. vass Elustiilimuutused võivad d tunduda rasked ja ebamugavad ebamugavad. d Kindlust muudatuste elluviimiseks elluviii annavad edasised uuringud, uurin n mis hindavad südameha südamehaige a kehalist võimekust. Koormustestile Koo o saab patsiendi saa saata perearst, kuid igaüks võib valida ka sobiva paketi mõnest m erameditsiinikeskusest. siin n Nagu õlavarrevõi reielihasedki, on ka süda lihas, mis muutub tugeva-

maks järjepideva treeninguga. Südame treenimine on vajalik nii tervetele kui ka terviseprobleemidega inimestele. Sportimisega alustades ei pääse üle ega ümber soojendusest enne trenni. Sõltuvalt inimese kehakaalust, kaasuvatest haigustest ja vanusest võib alguses anda piisava koormuse vaid jalutamine. Tempo valikul võiks jälgida, et saab vabalt rääkida ehk tekkida ei tohi tugevat hingeldust. Ülekoormuse ennetamiseks saab appi võtta ka tehnika. Pulsikell ja aktiivsusmonitor aitavad ööpäev ringi jälgida pulsisagedust. Südamehaiguse korral ei tohi viirushaigusega või kehva enesetunde korral ennast piitsutada, sest lisakoormus võib niigi haigele südamele halvasti mõjuda. Samamoodi võib juhtuda väga kuu-

ma või väga külma ilmaga. Oluline on anda kehale pärast treeningut piisavalt taastumisaega ja teha venitusharjutusi.

Tee liikumine endale huvitavaks Treeningustiili valikul ei pea midagi välistama, aga valitud harjutusi tuleb teha väikse või mõõduka koormusega, suurendades korduste arvu. Hea oleks teha lühemaid (30–60 minutit) treeninguid sagedamini – optimaalne on treenida kolm kuni viis korda nädalas. Raskuste tõstmist võiks vältida, aga oma kehakaalu kasutades saab teha väga mitmekülgseid jõuharjutusi. Head valikud väljas ja jõusaalis treenimiseks on kõndimine, jooksmine, rattasõit, ujumine, jooga. Nendel, kes teevad viis päeva nädalas kerget trenni, tasub mõelda, kuidas see endale huvitavaks muuta. Üks võimalus on kombineerida mitmekülgseid treeninguid, mis arendavad tugevust, kiirust, võhma, koordinatsiooni, liikuvust ja paindlikkust. Seejuures tuleks regulaarselt heita pilk ka aktiivsusmonitorile ja pulsisagedusele. Kiire elutempo juures võib juhtuda, et piitsutatakse oma keha aina rohkem saavutama ja kauem vastu pidama, aga südamehaiguse korral on mõõdukas aktiivsus edu võti. Kuula oma keha ja austa tema piire, see viib eduka kooseluni haigusega, ilma et peaks loobuma toredatest tegevustest.

Teisipäev, 8. veebruar 2022

Tervis 3

REKLAAMTEKST

Südamearstide hoiatus NAISTELE: pöörake rohkem tähelepanu oma südame tervisele! Pikka aega on arvatud, et südame ja veresoonkonna haigused on pigem meeste ja eakate inimeste probleem. Uuringud on aga selle müüdi purustanud: naiste suremus südame ja veresoonkonna haigustesse on kõrgem kui meestel. Süveneb ka tendents, et südameprobleemid vaevavad üha enam nooremaid inimesi. Naise südame eripärad. Naise süda on mehe südamest väiksem ja madalama jõudlusega. Naise südamelihast verega varustavad koronaararterid on väiksema läbimõõduga. Oluliseks erinevuseks on ka see, et rahuolekus on naiste südame löögisagedus kõrgem kui meestel. Naistel kutsub stress esile südame löögisageduse suurenemise, samal ajal kui meestel põhjustab see pigem vererõhu tõusu. Haigestumisriskide hindamisel tasub meeles pidada, et rasedus ja sünnitamine tekitavad naise südamele üsna suure koormuse. Miks peaksid naised oma südamele ja vereringele rohkem tähelepanu pöörama? Ennekõike sellepärast, et naiste suremus südame ja veresoonkonna haigustesse on meeste omast kõrgem. Naistel on mitmeid südamehaiguste riski suurendavaid haigusseisundeid, mida meestel ei esine: endometrioos, polütsüstiliste munasarjade sündroom, raseduseaegne diabeet. Südameinfarkti peamiseks põhjuseks olevat südame isheemiatõbe esineb võrdselt nii naistel kui meestel, kuid kahjuks on infarktist tingitud suremus

naiste hulgas suurem. Naistel esineb meestega võrreldes sagedamini insulti, emotsionaalsetest läbielamistest tingitud stresskardiomüopaatiat (mida kutsutakse ka murtud südame sündroomiks) ja südamelihase mikrovaskulaarset puudulikkust. Südamehaiguste riskifaktorid. Meeste ja naiste südamehaiguste riskitegurid on sarnased, kuid mitte identsed. Nii naiste kui meeste puhul on ohuallikaks kõrgenenud vererõhk ja kolesteroolitase, liigne kehakaal, ebapiisav füüsiline aktiivsus, ebatervislik toitumine ja suitsetamine. Naiste puhul lisanduvad oluliste riskifaktorite hulka diabeet, vaimne stress ja depressioon, varajane menopaus, raseduse tüsistused ja autoimmuunsed haigused (nt. luupus ja reumatoidartriit). Samuti suurendab riski mõnede ravimite, näiteks rasestumisvastaste vahendite kasutamine. Naiste südame jaoks on väga ohtlikuks kombinatsiooniks suitsetamine, ülekaal ja hormoonravi koos. Arstide soovitused naistele. Naistel on emotsionaalsete läbielamiste ja stressi negatiivne mõju südamele meestega võrreldes palju tugevam. Lisaks tavapärastele soovitustele nagu suitsetamisest loobumine, tervislik toitumine ja piisav füüsiline koormus soovitatakse naistele järgnevaid meetmeid, mis on suunatud vaimse tervise säilitamisele ja emotsionaalsete pingete maandamisele.

Hoolitse piisava uneaja eest ning leia piisavalt aega puhkamiseks ja lõõgastumiseks. Tegutse värskes õhus. Pingete maandamiseks ja energiavarude taastamiseks soovitatakse jalutamist, sörkimist ja matkamist. Nutiseadmetega tegelemise ja telekavaatamise aeg on mõistlik asenda looduses veedetuga. Suhtle pereliikmete ja sõpradega. Sotsiaalne seotus on äärmiselt oluline meie vaimse tervise, aga ka südame tervise jaoks. Hoia ja arenda neid suhteid, mis sind positiivselt mõjutavad, rikastavad ning võimaldavad sul ennast arendada.

Veebruaris

Looduslikud vahendid südame tervise säilitamiseks. Uut ja kõige tõhusamat südamele ja veresoonkonnale mõeldud toodete põlvkonda esindab looduslik komplekspreparaat Cardilong. Cardilongi koostisse kuuluvad ravimtaimede ekstraktid ja bioloogiliselt aktiivsed ained, mis toetavad ja tugevdavad südame tervist ning aitavad säilitada südame normaalset ja ühtlast rütmi. See tasakaalustatud koostis kergendab südame koormust ning tagab selle häireteta töö pikkadeks aastateks. Cardilong sobib südame toetuseks hästi nii naistele kui meestele, nii noorematele kui ka eakamatele inimestele.

Teisipäev, 8. veebruar 2022

4 Tervis

Koroona põdemisel tuleb hoolikalt te Vida Press

SIRJE MAASIKAMÄE

sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

„Positiivse koroonatesti saamine on tavaliselt negatiivne üllatus. Tekib kohe küsimus, mida ma nüüd tegema pean,“ ütleb perearst Elle-Mall Sandrak. Arst annab nõu, kuidas ravida täiskasvanud inimesel kodus köha ja palavikku ning millal on vaja kutsuda kiirabi. Laagri perearstikeskuse perearsti Elle-Mall Sandraki sõnul on positiivse testi korral hakatuseks kolm lihtsat soovitust. „Esiteks, ole kodus. Kodus peab olema vähemalt 10 päeva. Tööle ja tavaellu võib naasta, kui sümptomitest on möödas vähemalt 72 tundi.“ Teine range soovitus on teavitada nakatumisest inimesi, kellega oled olnud viimase kahe päeva jooksul lähikontaktis. „Lähikontakt tähendab pikemat koos viibimist üle 15 minuti ja lähemal kui kaks meetrit. Ja kolmas soovitus on jälgida enda tervist,“ kõneleb Sandrak perearstide seltsi õppevideos.

Mida teha palavikuga? Perearsti sõnul on palaviku korral kõige olulisem juua piisavalt vedelikku. „Et see oleks meeles, on soovitatav panna veekann või -pudel nähtavale kohale. Kas see peab olema ilmtingimata vesi? Ei, see võib olla ka muu meelepärane vedelik. Peaasi, et see ei oleks alkohol,“ paneb perearst südamele. Kuidas hinnata, et vedelikutarbimine on piisav? „Tuleb jälgida uriini värvust. Piisava vedelikuhulga korral on uriin hele, ilus kollane. Kui uriin muutub liiga tumedaks, pruunikaks, on see viide, et vedelikku tuleks tarbida rohkem.“ Sandrak soovitab palaviku korral kindlasti puhata, teha väi-

Palaviku korral joo rohkelt vedelikku ja puhka.

keseid lõunauinakuid, minna õhtul aegsasti magama. Magada siis, kui väsimus tuleb kallale. „Kui palavik on üle 38,5 kraadi, tuleks hakata käsimüügiravimitega palavikku alandama. Käsimüügiravimite tarvitamisel on ülioluline see, et võtaksite neid õiges annuses ja õige sagedusega. Ainut nii saavad need toimida.“

Mida teha köhaga?

Teine sage sümptom on köha. Köha leevendamiseks sobivad kõik meetodid, mis on teid varem aidanud – näiteks tee ja mesi, nebulisaator ehk auruaparaat. Need meetodid sobivad ka koroonaviirusest tingitud köha leevendamiseks. „Ka köha korral on oluline juua piisavalt vedelikku ja puhata. Ja mis on häs-

ti oluline – et te ei jääks köha korral liiga kauaks pikali ega selja peale magama. Magades võiks eelistada kõhuli-, külili- või poolistuvat asendit.“ Kui köha muutub rögaseks, alles siis on abi rögalahtistavatest vahenditest, mida saab soetada apteegi käsimüügist. Sandraki sõnul sobib väga hästi ka aurutamine. „Aurutamiseks

võiks kasutada võimaluse korral nebulisaatorit ja teha auru füsioloogilise lahusega nii sagedasti, kui vähegi jaksu ja mahti on. Sellel ülempiiri ei ole.“ Perearsti sõnul on veel üks oluline seik, mida silmas pidada. „Koroonaviirus on seotud ka trombiriskiga. Seetõttu on oluline, et isegi kui olete väsinud ja tunnete suurt nõrkust, katsuk-

Teisipäev, 8. veebruar 2022

Tervis 5

ervist jälgida

Vida Press

Loomuliku immuunsuse saame sündides kaasa

Pexels

Immuunsus jagatakse kaheks: loomulik ehk sünnipärane immuunsus ja omandatud immuunsus. Loomuliku immuunsuse saame kaasa sündides ning selle arenemisel mängib väga olulist rolli imikueas saadav emapiim. Sünnipärane immuunsus võitleb kõikide sissetungijate vastu. Omandatud immuunsus toodab antikehi ja võitleb spetsiifiliselt nende ründajate vastu, millega keha on varem kontaktis olnud.

Ole aktiivne, kuid ära unusta ka puhkust Millal tuleks endale või lähedasele kutsuda kiirabi? z Puhkeolekus olles on hingamine muutunud raskeks, raske on rääkida täislausetega. z Hingamine on järsult halvenenud. z Nahk on külm, aga samal ajal kaetud higiga. See on muutunud laiguliseks, lapiliseks ja meenutab marmorimustrit. z Ilma välise põhjuseta on tekkinud väikeseid sinikaid meenutav lööve. Kui lööbele läbipaistva klaasiga vajutada, ei muuda sinikad kuju ega värvi. z On tekkinud minestushoog või palavik püsib üle 39 kraadi hoolimata adekvaatsest ravist – kui on võetud õige annus õige sagedusega. z Inimene on võrreldes varasemaga väga uimane, ebaadekvaatne ja suures ärevuses.

Tee hingamisharjutusi! Rögase köha korral pärast auru hingamist on perearst Elle-Mall Sandraki sõnul hea teha kolm-neli hingamisharjutust. „Hingamisharjutuste tegemisel peab arvestama, et need genereerivad aerosoole. Harjutusi peaks tegema üksi ruumis viibides. Pärast harjutusi tuleks tuba korralikult tuulutada,“ paneb perearst südamele. z Mullita! Võta kõrs, tõmba kopsud õhku täis ja puhu läbi kõrre tugevalt näiteks veekaussi või -pudelisse mulle. „Tähtis on just pikk väljapuhumine,“ toonitab perearst. z Puhu õhupalli täis! Puhumisel on kõige olulisem just raskem osa, mis paneb kopsu alumised osad tööle ja rögal on kergem välja tulla.

site ikkagi toas mitu korda päevas liikuda,“ rõhutab Sandrak. Väga tähtis on juua piisavalt vedelikku ja mitte jääda vaid voodisse lamama.

Millal pöörduda perearstikeskusse? Küsimuste korral saab võtta ühendust oma perearstiga või helistada perearsti nõuandelii-

nile 1220. Kindlasti tasub Sandraki sõnul arstiga ühendust võtta siis, kui enesetunne halveneb. Näiteks kui on tekkinud hingamisraskus, mis järjest süveneb ja see tekib isegi toas liikudes, kui tunnete end järsku nõrga ja väsinuna, on tekkinud veel lisasümptomid või üle 38,5kraadine palavik on kestnud üle kolme päeva. Allikas: Eesti Perearstide Selts

Õues liikumine tugevdab immuunsust.

Tugevat ja toimivat immuunsust aitab tagada tervislik ja tasakaalustatud eluviis. Kehtivad üldtuntud soovitused: z ära suitseta, z söö täisväärtuslikku ja mitmekesist toitu, et omastada kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalid, z joo minimaalselt alkoholi, z ole kehaliselt aktiivne, kuid ära unusta ka puhkust ning piisavat und, z täiskasvanu vajab und 7–9 tundi, 65. eluaastast väheneb unevajadus 7–8 tunnile, z hoia stressitase mõõdukas, z püsi tervislikus kaalus.

Hoia immuunsus parimas vormis! Me kõik teame, et immuunsüsteemil on haigustega võitlemisel tähtis roll. Vähem teatakse aga seda, kus immuunsüsteem asub ja kuidas toimib. Sõna immuunsus pärineb ladinakeelsest sõnast immunis, mis tähendab vabadust või kaitset maksudest või koormistest. Immunsüsteemi põhiülesanded on võidelda kehaväliste sissetungijate, nagu viirused, bakterid, seened ja parasiidid, vastu, tunda ära keha ründavaid tegureid keskkonnast. Immuunsüsteemi ülesanne on võidelda ka kehas toimuvate kahjulike muutuste, näiteks vähirakkude tekke vastu.

Kuidas immuunsüsteem toimib? Inimese immuunsüsteem koosneb väga mitmest osast. Sellesse kuuluvad peaaegu kõik organid, sest kaitsmist vajab kogu keha. Esile võib siiski tuua mõningaid organeid, mis vastutavad

keha kaitsmise eest rohkem kui teised. Esmased on tüümus ja luuüdi ning sekundaarsed mandlid, adenoidid, lümfisõlmed, põrn, pimesool ja Peyeri naastud sooles. Primaarsetes organites tekivad lümfotsüüdid ja sekundaarsetes elundites käib edasine töö. Võõrorganismide vastu kehas töötavad immuunrakud, mida nimetatakse valgeteks verelibledeks. Neid on mitu: makrofaagid, neutrofiilid ja lümfotsüüdid. Lümfotsüüdid omakorda jagunevad T-rakkudeks ja B-rakkudeks. Kui kehasse siseneb midagi tundmatut, siis just need rakud teevad kindlaks, kas see tuleb hävitada ja kuidas seda teha. Loomulik immuunsus reageerib põletikureaktsiooniga. Tekib palavik, mille eesmärk on viirus kõrge temperatuuriga hävitada. Kehv enesetunne peaks takistama kodust väljas ringi liikumist, et mitte nakatuda uute haiguse-

tekitajatega. Ülemiste hingamisteede haiguste korral on tavapärane rohke eritis limaskestadelt, mille eesmärk on viirus kehast välja uhtuda. Järgmisena hakkab reageerima omandatud immuunsüsteem, mille käigus hakkavad tööle lümfotsüüdid, mis toodavad antikehasid ja jäävad organismi. Antikehad loovad meile nakkushaiguste vastu kas lühiajalise või eluaegse kaitse.

Kuidas immuunsüsteemi tugevdada? Immuunsus ei pea olema üleliia tugev, sest mõningatel juhtudel hakkab keha iseenda rakke ründama. Selliseid haigusi nimetatakse autoimmuunhaigusteks. Täpseid põhjuseid, miks organism sedasi käituma hakkab, praegu ei teata. Kui aga on teada, et organism võib olla tasakaalust väljas, võiks immuunsüsteemi toimimisele

natuke kaasa aidata. Immuunsüsteemi tööks peab kehal olema piisavalt vitamiine ja mineraale, samuti häid soolebaktereid ja vedelikku. Näiteks tüümus vajab oma tööks piisavalt valke ja kaloreid. Mineraalidest on olulisel kohal tsink, seleen ja raud. Rolli mängivad ka A-, C-, D- ja E-vitamiin. Omal kohal on ka polüküllastamata oomega-3-rasvhapped, millel on põletiku mediaatoreid vähendav toime. Oomega-6-rasvhapetel on seejuures vastupidine toime. Kui inimene toitub tervislikult ja saab kõik komponendid toidust kätte, pole vaja toidulisandeid võtta. Kui ta aga välistab mingite toidugruppide söömise, siis on mõistlik vajalikku vitamiini või mineraali juurde võtta. Kui keha on heas seisus ja tasakaalus, on ka immuunsus parimas vormis. TUULI REIMAN Südameapteegi farmatseut

Teisipäev, 8. veebruar 2022

6 Tervis

Kõrge kolestroolitase on ohuks sinu südamele

Kolesteroolinäitudel t SIRJE MAASIKAMÄE

sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

Hoia oma kolesterool kontrolli all REDASIN Forte tablettide abil. REDASIN sisaldab 5 toimeainet, mis aitavad kolesterooli hoida normaalsel tasemel ning kaitsevad sinu südant.

Foolhape B6-vitamiin B12-vitamiin Koensüüm Q-10 Punase riisi ekstrakt

UUS PAKEND Valmistaja: Hankintatukku OY, Soome Esindaja: OÜ Loodustoode, Tel 666 0091

Nüüd ainult 1 tablett päevas!

MÜÜGIL APTEEKIDES, SUPERMARKETITES, TERVISEPOES Rabaküla 4/2, Tallinn ja internetipoes www.tervis24.ee

Ehkki kolesteroolist on erakordselt oluline rääkida, rõhutab kardioloog Margus Viigimaa, et vere kolesteroolisisaldus pole ainus näitaja, millele tähelepanu pöörata. „Kolesterool on endiselt võib-olla kõige olulisem südame-veresoonkonna haiguste riskitegur, aga sama olulised riskitegurid on ka näiteks suitsetamine ja kõrge vererõhk.“ Terviseteadlikud inimesed on kõrgenenud kolesteroolitaseme pärast sageli mures, kuid näitajatesse tuleb alati põhjalikumalt süveneda. „Inimesed räägivad sageli üldkolesterooli näitajast, kuid see on väga vähe informatiivne, kuna see sisaldab ka nn head kolesterooli,“ selgitab Viigimaa (pildil). Üldkolesterooli normi piiriks peetakse 5 nmol/l. „Kui üldkolesterool on kõrge, siis on kahtlust arvata, et seal on midagi taga, aga seda tuleks edasi uurida,“ toonitab kardioloog. Väga oluline on teada nn halva ehk LDL kolesterooli näitajat. „See on väga tähtis – 3bnmol/l on normi piir.“ Kardioloog märgib, et väga tähtis on ka Lp(a) ehk lipoproteiin a näitaja. „Lipoproteiin a on täiesti uus riskitegur – selle kõrgenenud tase soodustab trombi, aga ka põletiku ja lupjumise teket. Praeguste Euroopa juhiste järgi peaksid kõik inimesed teadma ka oma lipoproteiin a väärtust.“

Paanitseda pole vaja Kui üldkolesterool näitab pisut üle normi, näiteks 5,5 nmol/l – kas siis tasub juba mures olla? Viigimaa sõnul pole paanikaks põhjust. „Risk on ikkagi see, kui kolesterooli väärtus on olu-

liselt tõusnud. 5,5 nmol/l on üsna keskmine Eesti näitaja.“ Kardioloogi sõnul on kolesteroolinäit tavaliselt väga stabiilne, elu jooksul see küll pisut tõuseb. See võib ajutiselt tõusta ka ränkade psüühiliste üleelamiste tõttu. Kas kõrget kolesterooli on vaja alati ravida? Kardioloogi sõnul sõltub see ka muudest riskiteguritest. Näiteks uute Euroopa juhiste järgi ei peaks liigselt muretsema eakate kõrge kolesteroolitaseme pärast, kui neil pole olnud südame-veresoonkonna ägedaid haigusi, näiteks infarkti, insulti või alajäsemete lupjumist. „Loomulikult, kui tekib lupjumishaigus, siis kas inimene on 80 või 90 aastat vana – talle määratakse kolesteroo-

liravi ja see annab olulise riski languse,“ ütleb ta. „Väga palju on terviseteadlikke 80aastaseid, eriti naisterahvaid, kes on väga mures, kui nende kolesteroolitase on 7 nmol/l. Eakate puhul peame alati kaaluma, kas alustada kolesterooliravi. Kui ta on juba nooremast peale saanud ravi, siis pole eapiiri, millal peaks selle katkestama. Aga kui eakas pole varem ravi vajanud, siis võib piisata Hiina punase riisi preparaadist, dieedist ja eluviisi muutmisest.“

Millal tuleb võtta ravimeid? Ei ole olemas mingit konkreetset näitajat, millal tuleb hakata võtma kolesterooliravimeid.

„Ma ei saa kahjuks määrata piiri, mis tuleneks kolesterooli numbrist, soost ja vanusest,“ nendib Viigimaa. „Näiteks uusimate Euroopa juhiste järgi ei maksa viljastumisvõimelistel naistel väga muretseda kõrge kolesterooli pärast, sest nende risk on väga madal.“ Muidugi tuleb näitudel silm peal hoida ja üle viiekümneaastasena asjad ümber vaadata. Viigimaa konsultatsioonile suunatakse palju patsiente, osa tuleb teisest arvamust saama. „Olen päris paljudel naistel katkestanud statiiniravi, sest ma näen, et neil ei ole riski. Neil võib üldkolesterooli tase olla isegi 8 või 9 nmol/l.“ Praegu tehakse ka geeniteste, et välja selgitada perekondlik hüperkolesteroleemia

Turguta oma vaimset tervist

Koroonapandeemia ajal otsib aina rohkem inimesi leevendust ärevuse ja kurnatuse vastu. „Kõige sagedamini küsitakse midagi närvidele,“ ütleb Euroapteegi proviisor Kristian Semjonov. Vaimse tervise probleemid, sealhulgas depressioon, on täiskasvanute seas üsna levinud. Üleeuroopalise depressiooni riskitegurite uurimisprojekti PREDICT raames Eestis läbi viidud uuringu tulemuste kohaselt on poole aasta jooksul depressiooni diagnoositud ligi 24% perearstile pöördunud patsientidel ning ainuüksi ühe kuu jooksul ligi 15% patsientidel. Semjonovi sõnul on depressioonil mitu tekkepõhjust, kuid põhilisena saab välja tuua emotsionaalselt keerulisi elusündmusi,

nagu lähedase inimese või töökoha kaotus, haigused, ravimitest tingitud meeleoluhäired, alkoholi ning mõnuainete kuritarvitamine. „Nii naistel kui ka meestel on sünnitusjärgset depressiooni. da statistiliselt roh Naistel on seda rohkem, sest nad käivad sagedamini riti selles eluetapis,“ arsti juures, eriti sor. nendib proviisor.

Kuidas unehäired ehäired lla saada? kontrolli alla Pikalt kestvad vad unehäired võivad kaasa ttuua uua teisigi tervisemuresid, näiteks näiteks soodustada ülekaalu teket, eket, tõsta diabeediriski, tekitada itada ärevust ning vererõhuprobprobleeme. Väga vajaajalik on hoida ööpäevast re-

žiimi ja unerütmi ning seda toetada. „Une kvaliteedi eest vastutab hormoon melatoniin, mida toodab meie enda keha, et reguleerida bioloogilist ööpäevarütmi. Unehäirete korral võib lühiaj jalisell lühiajaliselt proovida melatoniini sisaldava a sisaldavaid toidulisandeid, mis aitava a aitavad kiiremini uinuda ning g unetsüklit pikendad d pikendada,“ selgitab proviisor. Semjonovi (pild (pildil) sõnul aitavad lõõga lõõgastumisele ja pingete e leevendamisele kaa kaasa magneesiumit sisald d sisaldavad toidulisandid, mis mi toetavad närvisü ü närvisüsnormaa teemi normaaltalitlustt set talitlust, südamelihaa südamelihaste

tööd ja reguleerivad ka vereringet.

Vitamiinipuudus võib viia meeleoluhäireteni Ka D-vitamiini tasemel organismis võib olla oma roll depressiooni tekkes. „Kuigi suurema osa D-vitamiinist toodab inimese keha ise, tuleks pimedamal päikesevaesel ajal, mis Eestis kestab septembrist maini, võtta toidulisandina ka D-vitamiini. D-vitamiin mõjutab kaudselt ajukemikaalide, nagu dopamiini, adrenaliini ja noradrenaliini tootmist, mille vähenemine võib põhjustada meeleoluhäireid. D-vitamiini on saadaval eri vormides, kuid kõige kiiremini imenduv on näiteks D-vitamiini pihus,“ ütleb proviisor. Semjonov soovitab kaaluda ka oomega-3-rasvhappeid sisalda-

Teisipäev, 8. veebruar 2022

Tervis 7

tuleb silm peal hoida Pexels

Tulemas on uusi ravimeid

Et ravimid mõjuks, tuleb neid tarvitada järjepidevalt. Inimesed kurdavad sageli, et kas nüüd tuleb eluaeg iga päev kolesteroolirohtu võtta. Margus Viigimaa sõnul ei pruugi see nii olla. „Kasutusele tuleb järjest efektiivsemaid ja ohutumaid ravimeid, on tulnud täiesti uusi ravimigruppe.“ Juba on ka selliseid, mida ei pea iga päev võtma. „Mul on kümmekond patsienti, kes saavad ravimit, mida süstitakse kaks korda aastas.“ Seda võiks võrrelda isegi vaktsiiniga, mõju on mRNA kaudu.

Tee oma tervisele heategu!

– kui naisel leitakse see haigus, siis ta vajab ravi. „Ainult kõrge kolesterooli alusel, kui muid riskifaktoreid ei ole, ei saa ravi määrata. Vaja on hinnata riskid, mille kohta on ravijuhistes soovitused olemas,“ tõdeb Viigimaa. Kui inimesel on juba tekkinud muutused südames, on kolesterooliravi jõulisem.

Hirmutamine ei aita Kõrge kolesterool ei anna ju tunda. Isegi kui arst soovitab, ei taha kõik inimesed ravimeid võtta. „Ei taha jah,“ kinnitab Viigimaa. Mida siis teha? Kasutada kavalaid nippe, veenda, hirmutada? „Enamikule inimestele peab faktide keeles rääkima,“ kinnitab kardioloog. „Ega hir-

mutamine ka väga aita. Muidugi, meie kirjutame rohu välja, aga see on patsiendi otsustada, kas ta hakkab seda võtma. Inimese enda eelhäälestus on väga oluline.“ Viigimaa arvates võib seda mõneti võrrelda vaktsiinide pooldajate ja vastastega – vahel ei tööta mingid argumendid. „Tänu ravimitele on olnud meeletult suur südame-veresoonkonna haiguste riski langus,“ kinnitab Viigimaa. Ravimid on vähendanud oluliselt infarkti, insuldi, alajäsemete arterite lupjumise jm südame-veresoonkonna haiguste riski. „Sellest sõltub näiteks, kas inimene saab infarkti 60-, 70- või 80aastaselt. Mida varem hakkame probleemiga tegelema, seda rohkem

Eluviisi tervislikumaks muutmisest saab inimene alati meeletult kasu.

saame võimalikku infarkti edasi lükata.“ Viigimaa soovitab peale kolesterooli pöörata rohkem tähelepanu ka teistele näitajatele. „Väga sageli alahinnatakse näiteks veresuhkru näitajaid.“ Kuid kardioloogi sõnul võib kõrgenenud vere glükoosisisaldus, algav diabeet kahjustada veresooni sama palju või hulleminigi kui kolesterool. Samuti peaks palju rohkem vaatama, et toidulaud oleks mitmekesine, sisaldaks palju antioksüdante ja vitamiine.

Margus Viigimaa sõnul ei mõju kahjuks kõigile inimestele kolesterooli alandamiseks dieet piisavalt hästi, mille põhjuseks on organismi teatud omapärad. „Mõni inimene on hästi tubli, vähendab loomseid rasvu menüüs ja võtab kaalust väga tugevasti alla, kuid ometi halva kolesterooli olulist langust ei teki.“ Samas on ta näinud inimesi, kellel elustiili muutmine on andnud sarnase efekti nagu kolesterooliravimid. Viigimaa sõnul teeb inimene tervisele alati väga suure heateo, kui muudab elustiili tervislikumaks, sööb vähem loomseid rasvu ning rohkem juur- ja puuvilju ning kala – nagu soovitavad kardioloogid. „Kolesteroolinäit on vaid üks osa inimese tervisest. Tervisele on elustiili muutmisest meeletu abi, isegi kui kolesteroolile on mõju tagasihoidlik.“

Kui oled pidevalt kurb p

kergelt ärrituv

elust väsinud kõigest tüdinenud am enam suuuddaa en ei su et ei ed,, et tunnnned võ võii tu

siis toeta oma vaimset tervist

Depremin safranitablettidega Safraniekstrakti toime põhineb ajus noradrenaliini, dopamiini ja serotoniini taseme tõstmises, mille tagajärjel paraneb enesetunne. Toime ilmneb juba nädalase kasutamise järel, kuid soovitav kuuri kestvus on 4–6 nädalat.

Safraniekstrakt on tuntud looduslik antidepressant, mis parandab meeleolu ja aitab rasketel hetkedel

Vida Press

Kas see võib olla depressioon?

Rahutust aitavad leevendada ka taimeteed. vate toidulisandite võtmist, sest need toetavad kasulike ajukemikaalide tootmist, võivad vähendada põletikke, reguleerivad kolesteroolitaset ning parandavad verevarustust. „Kuna meie enda keha ei tooda neid rasvhappeid, tuleb need saada toidu või

Unerütmi aitab taastada ja ärevust kontrolli all hoida kindel rutiin, päevasel ajal värskes õhus viibimine, kindel magamamineku ning ärkamise aeg. Ärevuse vähendamiseks tasub enne uneaega vältida sinist kiirgust ehk ekraane ning leida aega lõõgastavateks tegevusteks.

toidulisanditega.“

Vaimset tervist hoiab tasakaal Keha ja vaimu toetavad ka rahvameditsiinis populaarsed taimeteed. „Kummelit, melissi ja palderjani sisaldavad taimeteed on ra-

hustava toimega ning aitavad leevendada ärevust ja rahutust.“ Semjonovi sõnul on keerulistel ja ärevatel aegadel oluline leida aega lähedastega koos olemiseks. „Sotsiaalne tugi on sama oluline kui arsti määratud ravi. Ühistegevused sõpradega värskes õhus,

koos teejoomine ja emotsioonide jagamine võib mõjuda paremini kui tablett,“ nendib proviisor. Proviisor tuletab meelde, et vaimse tervise ja heaolu hoidmiseks on vaja tasakaalu – teadlikke toidu, toidulisandite ja elurütmi valikuid. SIRJE MAASIKAMÄE

Hulgimüük: Loodustoode, tel 666 0091

Kindel rutiin taastab unerütmi

Tootja: Hankintatukku OY, Soome.

Maailma Terviseorganisatsioon toob depressiooni põhiilmingutena välja nädalaid või kuid kestva meeleolulanguse, rõõmutunde vähenemise, väsimuse, energiavaeguse, samuti huvi kadumise asjade vastu, mis seni inimesele rõõmu on valmistanud. Sageli on koos depressiooniga ka unehäireid – nii unetust kui ka ebatavaliselt suurt unevajadust. Häiritud on ka inimese keskendumisvõime, tal on suurenenud ärevustunne, söögiisu võib olla vähenenud või tekib hoopis tahtmine süüa valimatult ja ebatervislikult.

MÜÜGIL APTEEKIDE käsimüügiletis, TERVISEPOES Rabaküla 4/2, Tallinn ja internetipoes www.tervis24.ee

Teisipäev, 8. veebruar 2022

8 Tervis Vida Press

Ära mine kaasa häirivate mõtetega.

Õpi eemalduma negatiivsetest mõtetest! Kuidas tulla toime muremõtetega, mis lakkamatult peas triivivad? Regionaalhaigla vaimse tervise õde Liis Kristiin Vaher (pildil) annab lihtsa näpunäite, kuidas on võimalik negatiivseid mõtteid paremini kontrolli alla saada. „Meie pead läbivad päeva jooksul tuhanded mõtted, kujutluspildid ja mälestused – mõned neist on meeldivad, mõned aga rõhuvad ja häirivad. Raskel ajal võib pähe tulla palju negatiivseid mõtteid, mis võivad häirida keskendumist,“ räägib Vaher. „Me ei saa valida mõtteid, mis meie pähe tulevad, küll aga saame kontrollida seda, mida me nende mõtetega teeme.“ Selle illustreerimiseks toob ta lihtsa näite. „Kujutle, et sa oled bussipeatuses ja ootad bussi. Peatusest käib kogu aeg läbi busse, kuid need bussid ei vii sind sihtkohta, kuhu soovid jõuda. Bussid tulevad, peatuvad ja lähevad. Kuid sina vale bussi peale ei lähe.“ Vaheri sõnul on ka häirivad mõtted nagu bussid, mis viiksid sind sinna, kuhu sa minna ei taha. Sinu valik on, kas sa lähed nendega kaasa või mitte. „Pane tähele enda häirivat negatiivset mõtet, kuid ära mine sellega kaasa ega mõtle seda edasi. Lase sellel häirival mõttel minna ja keskendu hoopis nendele mõtetele, mida sa tahad mõelda,“ soovitab Vaher. Allikas: PERH

Pärast koroonat ei pruugi mälu olla enam endine SIRJE MAASIKAMÄE

sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

Kogu maailmas on arstid täheldanud, et COVID-19 põdenud inimestel võivad peale kopsupuudulikkuse tekkida ka ootamatud mälu-, tähelepanu- ja keskendumisega seotud probleemid, rääkimata meeleolu- ja ärevushäiretest. Confido kliinilise neuropsühholoogi Helen Pikkati kinnitusel vajab osa koroonat põdenud inimesi põhimõtteliselt samalaadset taastusravi nagu ajutrauma või insuldi läbi elanud inimesed. „Kahjuks on ka Eestis juba patsiente, kelle mälu ja mõtlemisvõime pole pärast koroonat enam endised ning nad otsivad abi, kuidas kas või osaliselt elukvaliteeti taastada,“ selgitab Pikkat, kellel on üle kümne aasta pikkune kogemus ajukahjustustega inimeste abistamises. Kõige sagedamini kurdavad koroonat põdenud inimesed pideva väsimustunde, tähelepanuvõime kaotuse, keskendumisraskuste ja mälu puudulikkuse üle. „Ingliskeelses terminoloogias võtab selle kokku väljend brain fog ehk inimesel on tunne, et aju on nagu udus – mõte ei liigu, asjad ja sõnad lähevad meelest ära,“ kirjeldab Pikkat. Selliste vaevustega on väga raske teha mõttetööd või langetada olulisi töiseid või isikliku elu otsuseid. „Sarnast tunnet võime kogeda, kui oleme väga väsinud ja magamata, samuti näiteks pärast pikka lennureisi ajavahe tõttu. Aga koroonakahjustusega patsiendile on see püsiv sei-

Kas COVID-19 võib mõjutada Alzheimeri tõve avaldumist? Helen Pikkati (pildil) sõnul arutatakse erialaringkondades praegu aktiivselt, kas ja kuidas võib koroona läbipõdemine tuua kaasa degeneratiivsete haiguste, näiteks Alzheimeri tõve ja teiste dementsuse vormide ning Parkinsoni tõve varasemat väljakujunemist või laiemat avaldumist. Kui see teooria leiab kinnitust, on meil lähikümnenditel tervishoius veel üks keeruline lahendust vajav probleem.

Ootamatud koroona mõjud z Mälu-, keskendumis- ja tähelepanuhäirete tekke tõenäosus sõltub nii vanusest, läbi põetud koroona raskusastmest kui ka inimese üldisest tervislikust seisundist. z Neuroloogiliste probleemide tekke tõenäosus on suurem siis, kui patsient sattus haiglasse ja oli ka hingamisaparaadi all. z Üllatuslikult on ajukahjustusi tuvastatud ka neil, kes ei põdenud koroonat raskelt. Allikas: Helen Pikkat

sund, mis ei lähegi üle. Karm reaalsus on kahjuks see, et lihtsaid või kiireid lahendusi raviks ja rehabilitatsiooniks meil praegu veel ei ole.“

Probleem võib puudutada tuhandeid Mõne rahvusvahelise uuringu põhjal on kognitiivsete funktsioonide häireid ette tulnud isegi kuni 80 protsendil, aga enamasti umbes 15–20 protsendil koroonaga haiglasse sattunud patsientidest. Probleemi võimalikku ulatust näitab Pikkati sõnul see, et pandeemia vältel on Eestis koroona tõttu haiglasse sattunud üle 12 000 inimese. Isegi kui veerandil neist ilmnevad lähiajal või tulevikus kognitiivsed raskused, siis vajavad väga spetsiifilist ja Eestis raskesti kätte saadavat abi tuhanded inimesed.

Hiljuti koroonat põdenud patsientide aitamiseks võib läbi viia ka kognitiivse hindamise, mis aitab täpsustada probleemide olemust ja ulatust. „Selle käigus lahendab patsient mälu- ja tähelepanuteste ning mõtlemisülesandeid. Tulemusi võrreldakse sama vanade tervete inimeste omadega,“ selgitab Pikkat. Tuvastatud nõrkustega toime tulemiseks aitab neuropsühholoog leida kõige sobivamad strateegiad.

Otsi abi! „Uuringuid COVID-19 järgsest sündroomist põhjustatud kognitiivsete probleemide rehabilitatsiooni kohta on veel väga vähe. Õnneks saame tugineda teiste häirete vallas juba varem teaduslikult tõestatud praktikatele,“ selgitab Pikkat.

Pärast koroonat võib aju olla nagu udus – mõte ei liigu, asjad ja sõnad lähevad meelest ära.

Ajutreeningut, näiteks sudokute, ristsõnade või arvutiülesannete lahendamist Pikkat teaduspõhise lahendusena siiski soovitada ei saa. „Kahjuks see muidugi ei tule, aga funktsionaalset paranemist ka ei taga. Teadusuuringud näitavad, et inimene võib harjutamise abil saada paremaks küll selle konkreetse ülesande lahendamises, aga kahjuks ei üldistu uued oskused enamasti igapäevastele tegevustele ja olukordadele.

Seega on mõtet harjutada rohkem neid asju, mida ka päriselt vaja läheb.“ Koroonatüsistustena tõsisemate kognitiivsete häirete käes vaevleval inimesel tasub Pikkati sõnul abi otsida: „Isegi kui me ei saa patsiendi ajutööd 100 protsenti samasuguseks, kui see oli enne haigestumist, siis enamasti saame midagi ikkagi teha selleks, et inimene saaks oluliste tegevustega paremini hakkama.“

REKLAAMTEKST

Teisipäev, 8. veebruar 2022

Tervis 9 Vida Press

Vida Press

Kui tunned ärevust, masendust või teisi vaimse tervise muresid, siis küsi julgelt abi.

Ükski mure pole liiga väike Statistika näitab, et pandeemia ajal on üle poole Eesti inimestest tundnud vaimse tervise probleeme, kuid suurem osa neist ehk 72bprotsenti ei pöördunud ühegi abisaamise võimaluse poole. Vaimse tervise probleemid on väga laialt levinud ja tõenäoliselt oled ka ise mõnda märki tajunud. Vaimsetele murekohtadele viitavad näiteks ärevus, kurnatus, üksildustunne, uneprobleemid, pidevad negatiivsed mõtted ja tunne, et enam ei jaksa edasi minna. Kahjuks ei oska inimesed tihtipeale selliste muredega midagi peale hakata. Samas pole alati vaja psühhiaatri abi, vaid piisab, kui muret kellegagi jagada. Nii mõnelgi võib olla raske jagada muresid lähedastega, kuid keerulisel ajal on inimesel endal

Kasuta eneseabi võtteid Siin on eneseabi võtted, mis võivad aidata kergemate vaimse tervise murede korral. z Võta aega iseendale z Väldi ületöötamist z Maga öösel piisavalt ja hoia regulaarset unerütmi z Joo piisavalt vett ja toitu tervislikult z Käi jalutamas või trennis z Jaga enda muret lähedase või spetsialistiga raske olukorda neutraalselt hinnata. Sellistel juhtudel tasub otsida abi tasuta vaimse tervise nõus-

REKLAAMTEKST

Ajuvitamiin letsitiin hoiab mälu ja tugevdab närve, aga mitte ainult...! Tudengite pingeline kooliaasta ja töölkäijate intensiivsed tööpäevad võivad väsitada ning stressi tekitada. Millest otsida abi, et hoida meeled ja keha erksana? Üks võimalik abimees on nn „ajuvitamiin“ letsitiin. Hea uudisena võib letsitiini lisaks nimetada ka iluvitamiiniks, sest see mõjub soodsalt kehakaalule, nahale ja juustele. MIS ON LETSITIIN? Letsitiin on rasvadele sarnane aine ja eluliselt tähtis rakkude koostisosa. Selle toel toimub kõikide elusrakkude kasv, küpsemine ja toimimine. Organismis aitab letsitiin näiteks kaasa vitamiinide A, D, E ja K omastamisele. Samuti täidab letsitiin väga olulist rolli aju ainevahetuses, varustades lihaseid ja närvikudesid hapnikuga ning olles abiks närviimpulsside edastamisel. Hea tervise ja mitmekülgse toitumise korral on letsitiin inimorganismis sünteesitav, ehk teisisõnu suudab keha ise piisava letsitiini tootmise tagada. Arvestada ent tuleb sellega, et nii füüsilise kui psüühilise koormuse puhul kasvab meie organismi vajadus letsitiini järele. Ka tasub teada, et näiteks dieedi pidamine ja ka vananemine pärsivad organismi võimet end letsitiiniga varustada.

OLULINE AJULE, VERESOONKONNALE JA ILULE Teadlased on leidnud, et letsitiinil on positiivne mõju ajufunktsioonidele, närvisüsteemile, maksale ja veresoonkonnale. Umbes kolmandik letsitiinist ehk nn „ajuvitamiinist“ paiknebki meie ajus, misläbi on letsitiinile omistatud mälu halvenemise protsessi aeglustav ja koguni mälu taastav toime. Samuti arvatakse sel olevat seniilsust ning Alzheimeri tõve ennetav mõju. Letsitiini head omadused ei ole seotud ainult ajutegevuse turgutamisega. Näiteks on uuringute tulemusel selgunud, et sojaletsitiin, mis on eraldatud sojaubadest ja sisaldab palju linoolhapet, aitab normaliseerida vere kolesteroolitaset ja mõjub soodsalt veresoonkonnale üldiselt. Letsitiinil on oluline roll täita ka rasvade ainevahetuses. Kuna letsitiin on tõhus rasvade (sh kolesterooli) siduja ja soodustab rasvade väljaviimist kehast, vähendab letsitiin halva kolesterooli taset kehas. Sealjuures, kuna sapikivid koosnevad suures osas just kolesteroolist, on letsitiin abiks ka sapikivide ärahoidmisel. Letsitiin on ka loomuliku ilu hoidmisel oluline, kuna aitab parandada naha üldseisundit, leevendab aknet ja aitab hoida naha niiskust. Ühtlasi kaitseb letsitiin ka juukseid väljalangemise eest.

KUIDAS KOMPENSEERIDA LETSITIINI PUUDUJÄÄKI? Letsitiinipuudusest organismis võivad märku anda krooniline väsimus, keskendumishäired ja kõrgenenud ärrituvus, samuti sapikivid ning halva ehk LDL-kolesterooli (LDL – low density lipoprotein, madala tihedusega lipoproteiin) taseme tõus. Letsitiini defitsiidi korral on võimalik seda juurde manustada apteegis müüdavate preparaatide näol. Saadaval on erinevas annuses – nõrgemaid ja tugevamaid. Samuti leidub letsitiini kombineerituna koos erinevate vitamiinidega, näiteks B- või E-vitamiiniga, aga ka foolhappega nagu toidulisandis Doppelherz Letsitiin, mis on sobilik nii õppuritele, pingelise vaimse töö tegijatele kui vanematele inimestele, kes kurdavad mälu halvenemise üle. Doppelherzi letsitiini koostises on sojaletsitiin. Oluline on teada, et letsitiinipreparaatide tõeline mõju ei saabu üleöö, vaid muutuse saavutamine võtab vähemalt ühe kuu. Soovituslik kasutamisaeg on tavaliselt 4–8 kuud ja manustamine peaks toimuma kindlasti kuuridena, mitte pidevalt ja aastaringi.

Doppelherz letsitiini 1 kapsel sisaldab 500 mg sojaletsitiini, B-rühma vitamiine ja E-vitamiini. Vitamiinid B1, B3, B6 ja B12 aitavad kaasa närvisüsteemi talitlusele, energiavahetusele ja psühholoogilistele funktsioonidele. Letsitiin, mida kutsutakse nn “ajuvitamiiniks”, mängib tähtsat rolli ajurakkude toitumises. Piisavas koguses letsitiini mõjub hästi mälule, keskendumisvõimele ja närvisüsteemile. Saadaval apteegis. Tootja: Queisser Pharma, Saksamaa. Turustaja: Sirowa Tallinn AS

tamise liinilt, kus professionaalid nõustavad eesti, vene ja inglise keeles, abi on võimalik saada telefoni, kiirsuhtluse ja videosilla kaudu. Järjekorrad pole pikad – vaimse tervise videonõustamisele pääseb kahe nädala jooksul. Tasuta nõustamist on võimalik saada kuni viis korda. Kui tunned ärevust, masendust või teisi vaimse tervise muresid, siis küsi julgelt abi, sest ükski mure pole liiga väike! Helista nõustamisliinile 660b4500 või pane aeg kinni videonõustamisele veebilehel palunabi.ee/vaimne-tervis. Nõustajaga saab suhelda ka kiirsuhtluse kaudu. Lisainfo palunabi.ee/ vaimne-tervis. OHTULEHT.EE

älu

Teisipäev, 8. veebruar 2022

10 Tervis

Palavik aitab võid haigusetekitajate SIRJE MAASIKAMÄE

A.Vogeli punase päevakübara tinktuur, tinktuuritabletid ja kurgusprei:

sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

Palaviku põhjustatud ebamugavustunne ja loidus panevad inimese sageli kiiresti ravimite järele haarama, kuid see võib olla asjatu. Väike temperatuuritõus on keha loomulik reaktsioon võitluses paljude haigusetekitajate vastu. Benu apteegi farmatseudi Lauri Baari sõnul on palavik üldiselt keha reaktsioon, võitlemaks hai-

gusetekitajatega: bakterite, seente ja viirustega. „Keha temperatuuri tõus takistab haigusetekitajate paljunemist kehas ja aitab mõnda neist isegi hävitada, seetõttu ei pea väiksemat palavikku alati ravimitega alandama,“ selgitab Baar palaviku tervendavat mõju. „Palaviku tekkepõhjus ei pruugi olla üksnes reaktsioon haigusetekitajale, vaid temperatuuritõus võib olla märk kehas toimuva tugeva põletiku kohta,“ mainib apteeker. Peale haiguste võib kehatemperatuur tõusta

Kõrget palavikku tuleb kindlasti hakata alla võtma.

Müügil apteekides ja tervisetoodete poodides! Selverites, Delice ja Solaris poodides. Astri e-poes www.astri.ee Loodusravi teerajaja aastast 1923 www.avogel.ee

D-vitamiin kaitseb mit TOETA TERVIST!

Me ei lisa oma tõmmisesse teisi ravimtaimi, mett, alkoholi ega maitsemõjutajaid.

Ehkki D-vitamiini vajalikkusest räägitakse palju, leidub selle tarvitamise kohta ka hulganisti eksiarvamusi. Miks on see vitamiin vajalik ja mis annab märku D-vitamiini puudusest? BENU veebiapteekri Triin Hirvlaane sõnul levib D-vitamiini kohta tõepoolest eksiarvamusi. „Näiteks arvatakse, et lapsed, kes saavad rinnapiima, ei pea D-vitamiini juurde saama. Euroopa lastearstid peavad vitamiinivaeguse riskirühmaks aga just rinnapiimatoidul olevaid imikuid, sest rinnapiim ei sisalda piisavas koguses D-vitamiini, tagamaks beebidele vajaliku kaltsiumi ainevahetuse,“ selgitab apteeker. „Seetõttu tulebki vastsündinutele alates 4.–5. elupäevast anda 10 μg ehk 400 IU-d D-vitamiini päevas juurde.“

D-vitamiin aitab ära hoida haigusi Tavaliselt annavad D-vitamiini puudujäägist organismis märku

Liialdada pole vaja Sageli võetakse D-vitamiini isegi liiga palju, kuid see võib omakorda mõjutada kaltsiumi ainevahetust. Võib juhtuda, et kaltsiumi tase veres tõuseb liiga kõrgeks ja tekib hüperkaltseemia, mis tekitab iiveldust, oksendamist, nõrkust ja sagedast urineerimist. Samuti võib liiga palju D-vitamiini kahjustada neere ja põhjustada luuvalu. Allikas: veebiapteeker Triin Hirvlaan.

D-vitamiin toetab immuunsüsteemi Triin Hirvlaane sõnul on levinud arvamus, nagu aitaks just D-vitamiin ära hoida koroonasse või teistesse viirushaigustesse nakatumist. „Tegelikult pole kliinilisi uuringuid, mis lubaksid väita, et D-vitamiin mängib olulist rolli koroonaviirusega nakatumisel või selle kulgemisel kehas.“ Sellegipoolest toetab D-vitamiin inimese immuunsüsteemi. „Seetõttu soovitatakse seda kindlasti võtta ka viirushaiguste perioodil, eriti kuna viirushaiguste aeg langeb kokku kõige pimedama ajaga Eestis.“

Teisipäev, 8. veebruar 2022

Tervis 11 Vida Press

REKLAAMTEKST

delda ga

ka vedelikupuuduse või kõrge temperatuuri käes viibimise tõttu. Farmatseudi sõnul muutub kehatemperatuur ka loomuliku päevarütmi käigus – see on madalam hommikul ja kõrgem pärastlõunasel ajal või pärast kehalist koormust.

Millal peaks palavikku alandama? Apteeker soovitab täiskasvanutel kehatemperatuuri hakata langetama alates 39 kraadist, kui arst pole soovitanud teisiti. „Kui palavik häirib tugevalt enesetunnet või kui on vaja teha asju, mis nõuavad täit tähelepanu, siis võib palavikku alandada ka madala temperatuuri juures, sest palavik muudab inimese uimaseks ja vähendab reaktsioonikiirust,“ põhjendab Baar. Lühiajaliselt võib apteekri sõnul palavikku alandada nii käsimüügi valuvaigistitega, millel on nii valu vaigistav kui ka palavikku alandav toime, aga ka ravimtaimeteega. „Palavikku aitab langetada näiteks pärnaõieja angervaksatee, millest viima-

ne paneb keha hästi higistama,“ toob Baar näiteid looduslikest palavikualandajatest.

Parim ravi on puhkus Nagu enamiku tervisehäirete korral, on apteekri sõnul ka palaviku puhul esmane soovitus anda organismile puhkust. „Palavikuga tuleks juua palju vedelikku. Soovitan mineraalvett, et taastada kehast välja higistatud sooli. Tuleks vältida rasket kehalist koormust, eriti palavikuga trenni tegemist,“ rõhutab Baar. Farmatseut soovitab võimalusel end jahutada, näiteks külmakoti või märja lapiga otsmikul, ja riietuda pigem kergemalt. „Need, kellele meeldib palavikuga sooja teki all higistada, peaksid kindlasti rohkesti vett jooma, sest vedelikupuudus ja liigne higistamine võib krampe tekitada. Tervenemisel võib abi olla ka looduslikest immuunsuse tõstjatest ja iivelduse pärssijatest, näiteks ternespiima, ingveri, punase päevakübara ja greibiseemne ekstrakti preparaatidest,“ lisab Baar. Erakogu

Millal peaks palavikuga pöörduma arsti poole? „Palavikuga peaks pöörduma arsti poole, kui see on kestnud üle paari päeva või kui palavikuga tekivad teile tavatud sümptomid, näiteks lööbed kehal, hingamisraskused või krambid,“ soovitab farmatseut Lauri Baar (pildil). Samuti siis, kui palavik on liginemas 40 kraadile ja senine ravi pole andnud tulemust.

me tervisemure eest Vida Press

sisaldus väheneb, luud muutuvad pehmeks ja kõverduvad.“ D-vitamiini vaegus ohustab apteekri sõnul ka täiskasvanuid. „Täiskasvanutel aitab piisav D-vitamiini tase ära hoida osteomalaatsiat ehk haigust, mille korral on luudes kaltsiumivaegus, need muutuvad pehmeks ja painduvaks ning kõverduvad.“ D-vitamiin aitab koos kaltsiumiga kaitsta eakaid osteoporoosi eest.

Kuidas D-vitamiini taset mõõta?

D-vitamiin aitab eemal hoida haigusi. väsimustunne, naha-, juuste-, küünte-, luude- ja hammaste-, aga ka liigeseprobleemid. „Kui D-vitamiini puudus on suur, siis võivad luud muutuda õhukeseks, rabe-

daks või moonduda,“ selgitab farmatseut. Lastel hoiab D-vitamiin ära rahhiidi. „See on haigus, mille korral organismi kaltsiumi- ja fosfori-

Et veenduda, kas inimesel on D-vitamiini puudus või mingist muust probleemist tingitud vaevused, tuleks mõõta D-vitamiini kogust vereseerumis. „Seda saab teha alates 8. eluaastast apteegis, perearstikeskustes ja erakliinikutes. Beebidel ja väikelastel mõõdab D-vitamiini taset perearst või lastearst,“ selgitab Hirvlaan. SIRJE MAASIKAMÄE

Teisipäev, 8. veebruar 2022

12 Tervis

Sekspositiivsus on oluline igas vanuses Vida Press

KRISTINA BIRK-VELLEMAA

Seksuaaltervise liit pakub veebinõustamist

seksuaalhariduse ekspert

Eestis on mitu põlvkonda, kes on saanud tugevalt seksnegatiivset seksuaalharidust, mis on teinud väga suurt kahju. Sekspositiivne seksuaalharidus ehk positiivne seksuaalharidus on sama oluline kui matemaatika. Seksuaalkasvatus ja -haridus on lapse ja noore kujunemisel üliolulise tähtsusega. See on sama oluline, kui iga teine kasvatuse tahk, aga ka sama oluline, kui iga teine õppeaine kooli õppekavas. Seksuaalhariduse tähtsus ei vähene täiskasvanuks saades. See on oluline kogu elukaare jooksul. Oluline on ka see, et seksuaalharidus oleks sekspositiivne. Sekspositiivsus on mõiste ja mõtteviis, mis peaks saatma seksuaalsuse käsitlusi nüüdismaailmas lahutamatult. Mida see mõiste endas peidab? Nagu seksuaalsus laiemalt, on see väga mitmekihiline ja lühidalt on seda kokku võtta paras väljakutse. Sekspositiivsust võiks näha tervisliku kokteilina hoiakutest ja väärtustest, mille osadeks on seksuaalne ja sooline mitmekesisus, eneseväljendus, seksuaalsete praktikate valikud ja eelistused, õigus olla seksuaalselt aktiivne ja õigus seda ka mitte olla ja nii edasi.

Seksuaaltervise liit pakub (noorte) veebinõustamist, mis on üks oluline samm sekspositiivse ja toetava info ja nõu saamiseks. Nõustajad on seksuaaltervise ja -hariduse valdkonna eksperdid, kes on läbinud lugematul arvul koolitusi ning kellel on pikk kogemus nii noorte kui ka täiskasvanutega töötamisel. Veebinõustamise leiad lehelt seksuaaltervis.ee Kuula ka podcast’i Sekspositiiv.

sitiivsena seksuaalsust tervikuna kogu elukaare vältel. Erinevates arenguetappides. Sekspositiivsuse prisma läbi nähakse, et laste eneseavastamine on loomulik ja lahutamatu kasvamise osa, et tunnete tundmine ja nendest rääkimine on oluline, et sugu ei defineeri meid ja meie võimalusi, et murdeeas toimuvad muutused on loomulik nähtus. Aga ka see, et me võime ja saame ise valida, kas ja kuidas me oleme seksuaalselt aktiivsed ja kas me üldse tahame kellegagi suhtes olla. Ka see, et vabatahtlik nõusolek on seksuaalsetes tegevustes vältimatu eeltingimus.

Nõukogude aja häbistavad sõnumid

On väga oluline, et seksuaalharidus oleks sekspositiivne.

Seksuaalsus on mitmenäoline, miljonitahuline ja üks, mis meid kõiki ühendab, on see, et oleme kõik erinevad. Ka seksuaalses plaanis. Absoluutselt kõik 7,7 midagi-midagi miljardit inimest siin maamunal. Ja see on tore. Sekspositiivsust kiputakse sageli kitsendama sek-

suaalvahekorra konteksti, ent see on palju enamat.

Positiivne seksuaalsus kogu elukaare vältel Mida seksuaalvahekord üldse tähendab? Seegi tähendab eri inimeste jaoks väga erinevaid asju. Mulle meeldiks „sekspositiiv-

suse“ asemel kasutada veidi kohmakamat sõna: „seksuaalpositiivsus“. See aitaks avada mõistet kui üht suurt vihmavarju kogu seksuaalsuse kohale. Samas on meil rahvusvaheliselt kasutusel sekspositiivsuse mõiste. Sekspositiivsuse keskmes on põhimõte, et me käsitleme po-

Eestis on mitu põlvkonda, kes on saanud tugevalt seksnegatiivset seksuaalharidust, mis on teinud väga suurt kahju. Sõnumid, mida on lapse ja teismelisena seksuaalsuse ja soo kohta saadud, jäävad meid saatma väga pikalt ja kui sõnumid on olnud häbistavad ja kahjustavad,

on nende muutmisega iseenda sees väga palju tööd. Läbiv on olnud hoiak, et korralikud tüdrukud ei koge seksuaalsust nii nagu poisid ja et on kombetu end seksuaalselt vabalt väljendada. See ei ole olnud sünnis, see ei ole olnud heaks kiidetud. Nõukogude ajal levinud hoiakutest ja väärtustest annavad aimu sel ajal ilmunud materjalid, kus ka seksuaalkasvatuslikke sõnumeid leida võis, näiteks Helga Kurmi 1977. aastal ilmunud raamat „Sinule, tütarlaps“ või Heiti Kadastiku brošüür „Vestlusi noorukitele“. Seksuaalnegatiivsete, sildistavate ja litsistavate sõnumite mõju on tunnetatav tervete põlvkondade peal ja nende sõnumite tekitatud traumadega peame tegelema kogu ühiskonnana. Koos. Seda me seksuaalharidusega, sekspositiivsete sõnumitega teha püüamegi. On aga oluline, et ühiskonnas ei tegeleks sellega vaid seksuaalhariduse spetsialistid, vaid erinevad ühiskonnaliikmed ühiselt.

Teisipäev, 8. veebruar 2022

Tervis 13 Vida Press

Omikroni uus alatüüp BA.2 suudab nakatada inimesi vähemalt sama hästi kui omikron.

Kas pandeemia finaal juba paistab? SIRJE MAASIKAMÄE

sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

Ehkki ka Põhjamaades levib laialdaselt juba uus omikroni alatüüp, usuvad Soome eksperdid siiski, et pandeemia hakkab kevade jooksul leevenema. „Samas on aus tunnistada, et me ei tea, mis edasi saab,“ ütles Helsingi ülikooli viroloogiaprofessor Olli Vapalahti uudisteportaalile Yle. Taanis ja Norras levib kiiresti omikron 2 ehk omikroni alatüüp BA.2. See ei ole uus viirustüvi, vaid omikroni sugulane – neil on ühine „ema“. Helsingi ja Uusimaa haiglapiirkonna infektsioonhaiguste peaarsti Asko Järvineni sõnul pole veel viiteid sellele, et BA.2 variant põhjustaks tavapärasest raskemaid koroonasümptomeid. Kuid uuringuandmeid selle kohta veel pole. Praeguste andmete kohaselt suudab BA.2 nakatada varem ko-

roonat põdenuid ja vaktsineeritud inimesi vähemalt sama hästi kui omikron, ja see näib levivat kiiremini. Uut alatüüpi on jälginud ka Helsingi ülikooli viroloogiaprofessor Olli Vapalahti. Temagi mainib, et praegu pole teada, kas BA.2 põhjustab rohkem koroonahaiguse rasket vormi. Vapalahti sõnul on oletatud, et BA.2 võib üsna kiiresti nakatada ka inimesi, kes on läbi põdenud tavalise omikroni põhjustatud koroonahaiguse, kuid tõendeid selle kohta veel pole.

Varsti peaks minema kergemaks Hoolimata omikroni uue alatüübi levikust on eksperdid koroonapandeemia hetkeseisu suhtes optimistlikud. Asko Järvineni arvates on Uusimaa maakonnas pandeemia haripunkt juba saavutatud või isegi möödas. Mõne rahvusvahelise arvutuse kohaselt kestab omikroni kõige rängem tipp 3–5 nädalat.

Pandeemia saab läbi, kuid koroona ei kao Arvatavasti ei kao koroonaviirus maailmast täielikult, vaid koroonahaigus jääb hooajatõveks nagu näiteks gripp, mis levib eeskätt talvekuudel. Haigus jääb ringlema ja tekib ka uusi viirusevariante. Infektsioonhaiguste arst Asko Järvinen ei tea ühtegi hingamisteede infektsiooni, mis oleks täielikult kadunud. Näiteks seagripi epideemia tagajärjel tekkinud viirusevariandid ringlevad maailmas jätkuvalt. Võimalik, et COVID-19 saab ohtlike haiguste hulgast kunagi välja arvata, kuid epidemioloog Jussi Sane juhib tähelepanu, et ühiskonnas on alati haavatavamaid inimesi, näiteks eakad või immuunpuudulikkusega inimesed, kelle tõttu tuleb viirushaigustesse suhtuda väga tõsiselt.

Samal seisukohal on epidemioloog Jussi Sane, kelle arvates on Euroopas haiguse kõrgpunkt olenevalt riigist kas lähedal või juba möödas. Seda on soodustanud omikroni ülikiire levik. Sane usub, et aasta algupoolel jõuab pandeemia teatud mõttes lõpusirgele – seda mõjutab inimeste vakstineeritus ja ka koroona läbipõdemine. Olli Vapalahti tuletab meelde, et praegu on inimeste immuunsus koroona suhtes parem kui kunagi varem. Oleme praegu täiesti teistsuguses olukorras kui pandeemia alguses.

Olukord võib veel muutuda Vapalahti ei kuulutaks pandeemia haripunkti siiski veel ületatuks, sest pole teada, kuidas viirus võib edaspidi muutuda. Ta siiski usub, et haiguse raskemate vormide arv väheneb ja seega väheneb ka koormus ühiskonnale. Infektsioonhaiguste arst Asko Järvinen on kindel, et me liigume kergema, n-ö tavalise aja poole. Igatahes praegu tundub nii. Samas tuletavad eksperdid meelde, et olukord võib veel muutuda ja see rahuneb eri paigus ise aegadel. Järvineni arvates ei tohi unustada, et epideemia kulgu on raske ennustada ja ainult nakatumiste arvu järgi ei saa seda öelda. On tõenäoline – vähemalt ta loodab nii –, et kui suurem omikronilaine on möödas, saab ühiskond hakata naasma normaalse elu juurde.

Teisipäev, 8. veebruar 2022

14 Tervis

Vida Press

Sõeluuringul käimine peaks olema sama tavaline kui käte pesemine Rinnavähk on Eesti naiste seas kõige levinum vähivorm – esmase vähidiagnoosi saab ligi 800 naist aastas. Kahjuks avastatakse pooled juhtudest juba kaugelearenenud staadiumis. Ida-Tallinna keskhaigla rinnakabineti naistearsti Gabor Szirko arvates on üks uuringult eemalejäämise põhjusi kindlasti hirm – kartus protseduuri valulikkuse ja võimaliku diagnoosi ees. „Eestis avastatakse suur osa rinnavähijuhtudest kaugelearenenud staadiumis, mis näitab, et sõeluuringule ei jõuta õigel ajal või ei käida seal üldse. Sõeluuringutel käimine peaks olema harjumusliku tervisekäitumise osa nagu käte pesemine või regulaarne liikumine,“ toonitab Szirko. „Seisundeid, mida saab sõeluda (sõeluuringuga kindlaks teha – toim), on suhteliselt vähe ja rinnavähk on üks nendest. Kuna varajases arenguetapis ei põhjusta rinnavähk üldjuhul mingeid vaevusi, on oluline kontrollida end regulaarselt.“ OHTULEHT.EE Pexels

Agressiivsemad inimese papilloomiviiruse tüved võivad põhjustada vähki.

Seksiga leviv viirus ohustab ka mehi SIRJE MAASIKAMÄE

sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

HPV ehk inimese papilloomiviirus levib peamiselt seksuaalvahekorraga, kuid täielikku kaitset ei paku ka kondoom. „Enamik seksuaalselt aktiivseid mehi on elu jooksul mõne HPV tüübi kandja,“ ütleb meestearst Kristjan Pomm. Mõni selle viiruse alatüüp võib põhjustada aga vähki.

Suitsetamisest tuleks kindlasti loobuda.

Kuidas vähendada vähiriski? 2020. aastal viis vähk meie hulgast üle 3600 inimese. Hinnanguliselt saab kuni 40 protsenti kõigist vähijuhtudest ära hoida, kui vähendada elustiilist ja keskkonnast tulenevaid riskitegureid ning vaktsineerida vähki põhjustavate viiruste vastu. Eestis on meestel kõige sagedasemad eesnäärme-, kopsu- ja jämesoolevähk, naistel rinna-, jämesoole- ja emakakehavähk. Kümne sagedama vähipaikme seas seostuvad ülekaalu ja rasvumisega jämesoole-, rinna-, emakakaela-, neeru-, kõhunäärme- ja maovähk, harvematest munasarja-, maksa- ja sapiteede ning söögitoruvähk. Alkohol suurendab sagedamatest vähkidest rinna- ja jämesoolevähi riski, ent mainimata ei saa jätta ka pea- ja kaelapiirkonna kasvajaid, mille risk mitmekordistub alkoholi ja tubaka koos tarvitamisel. Arstid soovitavad vähi ennetamiseks ja varajaseks avastamiseks osaleda kutset saades kindlasti sõeluuringutel, kuid tähelepanu tasub pöörata ka elustiilile. Vähiriskide vähendamiseks tuleks z vältida ülekaalu, z vähendada alkoholitarvitamist miinimumini, z loobuda tubaka ja nikotiini tarvitamisest. Allikas: PERH

Enamikul HPV (human papilloma virus) kandjatel kaob viirus iseenesest, põhjustamata haigusi, kuid teatud viiruse genotüübid võivad põhjustada naha ja limaskestade vähkkasvajaid, samuti kondüloome ehk nahanäsasid. Viirus mängib inimorganismis oskuslikult peitust. Sellega nakatumise aega ja viisi pole võimalik kindlaks teha, sest enamasti kannab inimene viirust, kuid mingeid kaebusi tal ei ole. „Infektsiooni peiteaeg võib kõikuda mõnest nädalast kuni aastateni,“ selgitab dr Pomm. Meestearsti sõnul kaob 90 protsendil HPV kandjatel viirus iseenesest kahe aasta jooksul ega põhjusta haigusi. Kuid neil, kellel jäävad agressiivsemad viiruse tüved organismi püsima, võivad tekkida anogenitaalsed tüükad ehk kondüloomid, vähieelsed muutused või pahaloomulised muutused pärakus, sugutil, suuõõnes-neelus. Kui naisel on HPV, siis see ei tähenda, et meespartner kannab samu viirusetüvesid. „Samuti ei tähenda leid automaatselt seda, et inimesel endal või tema partneril on

Millal peaks minema meestearsti juurde?

Need on peamised mured, millega tuleks minna meestearsti vastuvõtule: viljatus, urineerimishäired, valulik urineerimine, valulikkus seemnepurskel; valu alakõhu, alaselja, munandite ja lahkliha piirkonnas; eesnahapõletikud või eesnaha liikuvusega seotud probleemid; erektsiooni-, seemnepurskevõi seksuaalhäired; munandite suuruse ja konsistentsi muutus; peenisevalu; sugulisel teel levivate haiguste diagnostika ja ravi.

Suu- ja neeluvähki on sagedamini Kirjeldatud on üle 150 HPV genotüübi, millest üle kümne on kantserogeensed ehk sellised, mis tekitavad pahaloomulisi kasvajaid. Meeste pahaloomulistest kasvajatest on inimese papilloomiviirusega seotud 25% kurgu- ja neeluvähkidest, 80–88% päraku- ning 50% peenisevähkidest. „HPV põhjustatud suu- ja neelupiirkonna uute vähijuhtumite arv on aasta-aastalt suurenenud, mille üheks põhjuseks on arvatud suuseksi osa tõusu seksipraktikates,“ toob dr Pomm välja ühe ohu. Tema sõnul haigestuvad kurguneeluvähki enam just mehed. Arsti sõnul on samas oluline meeles pidada, et suur osa neeluvähkidest on seotud siiski suitsemise ja alkoholitarvitamisega.

olnud suhteväline seksuaalpartner,“ lisab drbPomm (pildil). Uuringutes on leitud, et heteroseksuaalses paarisuhtes on mehel ja naisel HPV tüvede kattuvus 63%.

Kaitse annab vaktsineerimine Praegu HPV-vastast ravimit ei ole, ravida saab vaid viiruse põhjustatud tagajärgi või ennetada nakatumist vaktsineerimisega. Inimese papilloomiviirus on üks kõige sagedasemaid naha- ja limaskestade kokkupuutel levivaid viirusinfektsioone maailmas. Eestis alustati HPV vastu vaktsineerimist 15 aastat tagasi. Viima-

sel kahel aastal kuulub HPV-vastane vaktsiin riigi vaktsineerimiskavasse ning riigi kulul saavad kaitse 12–15aastased tüdrukud. Vaktsineerida saab ka hiljem väljaspool riigi kava. Sellega saavad nii naised kui ka mehed kaitsta end erinevate HPVtüüpide eest, millega nad võivad elu jooksul kokku puutuda. Suurima kaitse saavad vaktsiinist noored, keda vaktsineeritakse enne selle viirusega kokku puutumist. „Noore organismi võimekus toota HPV vastu kaitsvaid antikehi on suurem kui hilisemas vanuses,“ lisab dr Pomm. Nakkusega kokku puutumine või läbipõdemine ei kaitse uue nakatumise eest, sest antikehi ei teki kõigil ja need, mis tekivad, on vähese või liiga nõrga kaitsevõimega. Dr Pommi sõnul tekivad vaktsineeri-

misel aga organismis kaitsvad antikehad, mis ei lase viirusel rakkudesse siseneda – vaktsineerimine on seega kõige tõhusam nakatumise ennetamise viis.

Kondoom ei paku täielikku kaitset Kondüloomid ehk anogenitaalsed tüükad, mis on 90% juhtudest seotud HPV alatüübiga 6 ja 11, paiknevad enamjaolt välissuguelunditel, eesnaha all, peenisetüvel, ureetras, peenise peal, aga ka anuses ja selle ümbruses või mujal kubemes. Dr Pommi sõnul võivad kondüloomid kaduda ise ära, püsida muutumatuna, kasvada suuremaks, aga neid võib ka juurde tekkida. Kondoom võib kaitsta HPV eest, aga kui kondüloomid paiknevad kohas, mida see ei kata, ei anna kondoom dr Pommi sõnul täielikku kaitset: „Kui inimesel on kondüloomid, tuleks seksuaalelust uue partneriga hoiduda, kuni need on kadunud või raviga eemaldatud.“

Kust leida abi? Kondüloomide korral tasub kaaluda ka testimist teiste seksuaalsel teel levivate infektsioonide suhtes. „Arvestades, et inimese keha toimib tervikuna ja haigused on sageli omavahel seotud, vaadatakse meestearsti konsultatsioonil väga sageli üle ka üldtervise näitajad, et valida õige käsitlustaktika ja saada mehe tervisemurede lahendamisel parim ravitulemus,“ ütleb dr Pomm. HPV-ga seotud haiguste kohta info saamiseks ja raviks võivad mehed pöörduda meestearsti, naha- ja suguhaiguste arsti või uroloogi poole. Noormeestel on võimalus saada abi ka lähimast noorte nõustamiskeskusest, samuti saab spetsialistidelt küsida nõu tasuta ja anonüümselt veebilehel seksuaaltervis.ee.

Teisipäev, 8. veebruar 2022

Tervis 15

Teisipäev, 8. veebruar 2022

16 Tervis

APOTHEKA PARIMAD PAKKUMISED TOIDULISAND

-25%

OCUTEIN BRILLANT 30 kapslit

-25%

TOIDULISAND

NEW NORDIC CLEAR BRAIN 60 tabletti

NEW NORDIC TONE 60 tabletti

Aitab vähendada väsimust ja kurnatust. Parandab keskendumisvõimet ja parandab mälu. Toetab närvisüsteemi. Tabletid sisaldavad taimseid ekstrakte, B-grupi vitamiine ja joodi. Pantoteenhape (vitamiin B5) soodustab vaimset tegevust. Vitamiinid B1, B6, B12 ja B3 toetavad head psühholoogilist seisundit ja närvisüsteemi talitlust.

Sisaldab kuulmisele kasulikke bioloogiliselt aktiivseid aineid. Rootsis toodetud tabletid sisaldavad tatra, mustika, galganirohu juure ja humalakäbi ekstrakte ning niatsiini, kaaliumi ja magneesiumi.

14,05 €

21,05 €

19,90 €

MEDITSIINISEADE

UUDIS! Nüüd 25 mg luteiini ja rikkalik mineraalide kompleks ühes kapslis! Briljantne kaitse teie nägemisele! Aitavad hoida normaalset nägemist, kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest, vähendada väsimust.

18,70 €

-20%

Täisautomaatne vererõhuaparaat MICROLIFE BP B6 CONNECT õlavarrele

-24%

IVEX KÖHASIIRUP 100 ml

Tänu tõestatud efektiivsusega looduslikele ekstraktidele tekitab siirup limaskestale kinnituva kihi, mis rahustab köha ja kaitseb ärrituse eest.

Meditsiiniseade! Enne kasutamist tutvuge kasutusjuhendiga ning vajaduse korral konsulteerige apteekriga!

Tähelepanu! Meditsiiniseade. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Vajadusel pidage nõu arsti või apteekriga.

5,30 €

87,45 €

6,96 €

109,30 €

-17%

KÄSIMÜÜGIRAVIM

PROSTAMOL UNO pehmekapsel 320 mg 30 tk

Eesnäärme healoomulise suurenemisega (prostata adenoom) kaasnevate urineerimishäirete leevendamiseks.

RAVIMIREKLAAM

-20%

IBUSTAR 400 mg 30 tabletti

Kerge kuni mõõduka valu ja palaviku sümptomaatiline ravi.

3,70 €

10,55 € Toimeaine: Serenoa repens

12,64 €

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

apotheka.ee

KÄSIMÜÜGIRAVIM

Toimeaine: Ibuprofenum

Viiruste hingamisteede nakkuste profülaktikaks ja raviks. Moodustab nina limaskestale kaitsva barjääri külmetusviiruste eest. Teaduslikult on tõestatud, et võib oluliselt vähendada Covid-19 viiruse riski.

14,80 €

26,53 €

RAVIMIREKLAAM

-25%

KÄSIMÜÜGIRAVIM

EXITRESS 445 mg 30 tabletti

18,53 €

RAVIMIREKLAAM

-20%

KÄSIMÜÜGIRAVIM

CALCIGRAN FORTE D LEMON närismistabletid 500 mg + 800 RÜ 60 tk

Taimne ravim unehäirete ja kerge närvipinge leevendamiseks noorukitel alates 12. eluaastast, täiskasvanutel ja eakatel.

D-vitamiini ja kaltsiumi vaeguse profülaktika ja ravi eakatel. D-vitamiini ja kaltsiumi täiendav manustamine lisaks spetsiifilisele osteoporoosi ravile patsientidel, kellel on risk D-vitamiini ja kaltsiumi vaeguse tekkeks.

9,80 €

8,65 €

13,04 €

10,79 €

Toimeaine: palderjanijuure kuivekstrakt (3...6:1)

Toimeaine: Calcium Colecalciferolum

TULE MÕÕDA VERESUHKRU TASET APTEEGIS! Veresuhkru taseme teadmine aitab avastada varakult diabeeti ja ennetada tüsistusi. Leia sobiv apteek: apotheka.ee/teenused ja tule nõustamisele!

4,60 €

-20%

AGOVIRAX ninasprei 20 ml

Tähelepanu! Meditsiiniseade. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Vajadusel pidage nõu arsti või apteekriga.

28,09 €

Microlife’i AFIB-tehnoloogia on maailma juhtiv digitaalne vererõhu mõõtmise tehnoloogia, mis võimaldab kodade virvendusarütmiat kindlaks teha juba selle varases staadiumis. Veebruaris kõik Microlife õlavarre vererõhuaparaadid -20%.

RAVIMIREKLAAM

-25%

MEDITSIINISEADE

Vajalik eelregistreerimine. Hind: kliendikaardiga 2,00 € 4,00 €

Pakkumised kehtivad: 1.−28.02.2022. Kaupade valik ja hinnad võivad apteegiti erineda. Pildid on illustreerivad.