OLE ROHKEM detsember 2016 by OLE ROHKEM

DETSEMBER 2016

RIIN RIIBE RG TEADMISED EI JOOKSE KUNAGI MÖÖDA KÜLGI MAHA ORGANIS AT S I O O N

TUDENGITE MULJED

OLE ROHKEM

KES ON AJALOOLANE

MOTIVATSIOONIKONVERENTS

2016 AASTA KOKKUVÕTE

KOG E MUS VAHETUSÕPILASENA PORTUGALIS

FOTO: PIXABAY.COM

JUHTKIRI

KERGEM KAKSI KUI ÜKSI MARI-LIIS KORKUS Aasta lõpp läheneb ning liigume vaikselt oma uusaastalubaduste juurde. Kesköökellade sahinas tõotame endamisi, et uuel aastal hakkab kõik teistmoodi olema.

e ilmselt kõik teame seda stseeni filmist „Üksinda kodus 2,” kus seikluste keerisesse tõmmatud Kevin seisis New Yorgis kuusepuu all ning soovis vaikimisi näha uuesti oma peret. Kuigi tema suhtumine perekonda oli loo alguses sootuks vastupidine. Mis küll sundis teda väärtustama oma pereliikmeid? Hüpoteetiliselt ( ja kohati ka loogiliselt) eeldan vaid ühte – uus keskkond. Usun, et igaüks meist pelgab uusi etappe elus, peas keerleb sageli küsimus „Kuidas ma sellega toime tulen?”. Eriti süvendab seda tunnet situatsioon, kus me peame toime tulema pikema aja vältel võõras keskkonnas. Olgu siis võõrsus tingitud uutest koordinaatidest, seni tundmatutest ümbritsevatest inimestest või isegi teistsugusest rahatähest. See tunne sarnaneb ujumisvõimetuna merre kukkumisega. Peab hakkama konna- või koeraviisi end vee pinnal hoidma ning rütmi kättesaamisel ka kaldale jõudma. Mul on kohe üks lugu rääkida sellisest võõrkeskkonda sattumise olukorrast. Kolisin esmakursuslasena elama ühiselamusse, mis terve esimene aasta tekitas üksnes negatiivseid tundeid ning vahetpidamata pani mõtteis liikvele

kolimisideed. Sain aru, et palju kõneainet pakkunud ühikaelu jättis mind külmaks ning pidin aktsepteerima fakti, et see etapp jääb minu elust välja. Leidsingi siis suve lõpuks rahulikus piirkonnas kõigi mugavustega korteri, mille seinte vahel oli ruumi üksnes minule. Ent viimasel hetkel käskis kõhutunne korterist loobuda. Nädala-paari pärast kuulsin boksi kõrvaltoast saginat ning uue slovaklasest naabri lai naeratus tõotas millegi paljulubava ja armsa algust. Suureks õnneks nii tema lätlasest toakaaslane kui ka samal korrusel pesitsevad igast kontinendi osast pärinevad naabrid osutusid ääretult siirasteks inimesteks. Iga koos seljatatud päev on rikkam kui teine, hoolimata sellest, et inimeste kasvatuslik, ideoloogiline, religioosne või kultuuriline taust võib kardinaalselt erineda minu omast. Seesama augustikuus tekkinud kõhutunne võimaldas avardada mu silmaringi ning leida vastuseid mitmetele küsimustele. Kuidas tulla toime oma eluga, kui kasvad üles politsei poolt ahistatud naabruskonnas ja vähem kui kümmekond aastat hiljem rünnatakse sind noaga ühes välisriigi metroos? Mis tunne on käia pisikese Eesti tänavatel ja igapäevaselt kuulda, kuidas võõrad kutsuvad sind terroristiks? Või pisut helgemas noodis

AJAKIRJA OLE ROHKEM. TOIMETUS Peatoimetaja Mari-Liis Korkus Keeletoimetaja Johanna Nisu Reporterid Ave Annuk, Margit Kattai, Mariann Rei, Otto Oliver Olgo Küljendaja Kristin Hansen Vastutav väljaandja Mirell Prosa Väljaandja Üliõpilaskonna SA Tiraaž 1300 Trükk Ecoprint AS

– kui palju on erinevaid võimalusi luua tavalistest makaronidest suussulav hõrk pastaroog? Välismaalastega kontakteerumisest rääkides on jõudnud detsembrikuu numbri kaante vahele ka meie küljendaja Kristini muljed oma vahetussemestrist Portos, kus muuseas on ta aktiivselt küljendanud sel semestril ilmunud OLE ROHKEM ajakirju. Kui päris vahetusüliõpilaseks hakkamise isu puudub, kuid süda ihkab piiri taha minekut, siis tutvu lähemalt, kuidas saab odavalt reisida. Meie kaant ehib sel kuul särasilmne Riin Riiberg Eesti Naisüliõpilaste Seltsist, kes kindlalt usub, et raskeid aegu aitavad üle elada meid ümbritsevad inimesed. Just nende energia on see, mis paneb meid edasi liikuma. Seega ümbritse end heade inimestega, sest just nemad on teie tugisambaks võõrastes olukordades toime tulemiseks. Meie uus generatsioon pole enam tulvil pelgalt kodus istujaid, vaid tõelisi seikluste jahtijaid, mistõttu ära võtta ette retke üksinda, vaid ikka kollektiivselt. Toimetuse poolt soovime sulle rahulikke ja loodetavasti lumerohkeid jõule ning kogemusterikast uut aastat!

FOTO: KARL ERIK PIIRISILD

ÜKSA

OLE ROHKEM AASTA MIRELL PROSA Nagu ka eelmise aasta lõpus, soovin teha Üliõpilaskonna SA poolt kokkuvõtte lõppevast aastast ning tuua välja OLE ROHKEM liikumise suuremad ettevõtmised ning õnnestumised.

liõpilaskonna SA on tegutsenud nüüdseks rohkem kui kaks aastat selle nimel, et Tartust saaks tudengite jaoks üks maailma kõige arendavamaid linnu. Selle saavutamiseks oleme oma meeskonnaga töötanud igapäevaselt selle nimel, et Tartus tegutsevatel tudengiorganisatsioonidel oleksid oma liikmete arendamiseks vajalikud teadmised ja vahendid ning viinud avalikkuseni OLE ROHKEM elustiili ideed. See on elustiil, mis suunab tudengeid otsima kõige paremaid viise ja kohti enda arendamiseks ning ülekantavate oskuste omandamiseks. Üks kõige suurem ja olulisem sündmus oli meie jaoks sel aastal koostöövõrgustiku loomine. Selle aasta jaanuaris kutsusime kokku kõikide Tartu tudengiorganisatsioonide esindajad eesmärgiga luua ühtne Tartu Tudengiorganisatsioonide Koostöövõrgustik. Praeguseks hetkeks on koostöövõrgustikus 48 liiget. Üritame töötada ühtse jõuna selle nimel, et Tartu tõepoolest oleks arendav koht tudengite jaoks, et tudengite häälel oleks jõud ning et meie arvamust võetaks kuulda. Sageli väidetakse, et Tartu peamine rikkus on siinsed tudengid. Meie töötame nüüd selle nimel, et see ei oleks enam pelgalt väide, vaid reaalsus. Koostöövõrgustiku tegevustel on olnud siiamaani kaks väga olulist tulemit. Esiteks, sügisel korraldasime Raekoja platsil OLE ROHKEM tudengimessi, kus rohkem kui 20 tudengiorganisatsiooni

tutvustasid tudengitele oma võimalusi. Teiseks oleme pool aastat tegelenud Tartu tudengiorganisatsioonidele mõeldud tunnustusürituse kontseptsiooni välja töötamisega ning esimene suur gala toimub juba sel kevadel. Tahame Tunnustusürituse raames välja tuua oma ala parimaid ning näidata tervele Eestile, milleks siinsed organisatsioonid ja tudengid võimelised on. Suvel toimus ka võrgustiku Aastakonverents, kus tulime kõik kokku, tegime plaane uueks aastaks ning arutasime erinevaid koostöömõtteid. Kuigi võrgustik on veel algusjärgus, on siiski näha, et koos oleme võimelised suurteks tegudeks ning neid on kindlasti ka järjest rohkem tulemas. Uue kuue sai ka meie Arenguprogramm. Sel aastal on programmil kaks fookust. Esmalt soovime tagada, et kõikidel organisatsioonidel oleksid toimimiseks vajalikud baastegevused sooritatud, mis hõlmavad visiooni ja missiooni sõnastamist, strateegia loomist ning uute liikmete vastuvõtu jaoks plaani seadmist. Teiseks tahame olla kindlad, et kõik programmis osalevad juhatused oleksid motiveeritud soovitud tegevusi läbi viima. Selleks korraldame kolmel korral aastas kõikidele programmis osalevatele juhatustele motivatsioonikonverentse. Kahe aasta vältel on programm tõestanud, et kõik on võimalik kui selle nimel vaeva näha. Paljud organisatsioonid on teinud läbi väga suuri muutusi ning arenenud hüppeliselt.

Saame kindlalt väita, et tudengitele, kes soovivad ennast arendada, on olemas suur hulk kvaliteetseid ja erinäolisi organisatsioone, kes kõik ootavad endale uusi ja särasilmseid tegijaid. Muidugi jätkusid ka juba traditsiooniks saanud üritused nagu Tartu tudengite Karjääripäev ja Ööraamatukogu, kuid eks ikka väikeste muudatustega ning sooviga kaasata veelgi rohkem Tartu tudengeid. Ka ajakiri, mida sa praegu käes hoiad, ilmub juba kolmandat aastat. Kolm aastat oleme otsinud tudengkonnast põnevaid tegevusi, inspireerivaid isikuid ja omapäraseid organisatsioone, mida teile kõigile eeskujuks tuua. Oleme välja arendanud ka täitsa oma OLE ROHKEM meenete kollektsiooni, mida saab varsti erinevatest müügipunktidest endale soetada. Detsembris korraldasime sTARTUp Day raames karjäärimessi, kuhu ootasime kõiki Tartu tudengeid ettevõtetetega suhtlema ning sobivaid praktika- või töökohti otsima. Olles algusest peale OLE ROHKEM liikumise arengusse panustaja olnud, võin julgelt väita, et me pole kunagi olnud nii tugevad ja suured kui praegu. Teotahe, mis valitseb meie organisatsioonis ning erinevate organisatsioonide vahel, on lõputu. Kuigi meie visioon ja eesmärgid on suured, siis nähes neid inimesi ja organisatsioone, kellega ma igapäevaselt koos töötan, muutub meie visioon iga päevaga järjest reaalsemaks ja käega katsutavamaks.

FOTO: KARL ERIK PIIRISILD

KO O S TÖ ÖVÕ R G U S T I K

ÜHTNE TUDENGIORGANISATSIOONIDE VÕRGUSTIK – KUHU LIIGUME? HANNA TAMM, KAROLI NOOR Üliõpilaskonna Sihtasutus on loonud Tartu tudengiorganisatsioonidele koostöövõrgustiku selleks, et Tartust saaks maailma arendavaim koht noortele. Hetkel töötab ühiste eesmärkide nimel juba 48 organisatsiooni. Kui veel aasta tagasi toimus tudengiorganisatsioonidele esimene ümarlaud, siis sel novembril leidis aset juba neljas.

eekordse sügisümarlaua fookus oli suunatud organisatsioonidevahelise suhtluse mugavdamise ning probleemide kaardistamisele. Kuna ühisest uutele tudengitele suunatud tutvustusüritustest on möödas juba mõned kuud, seadsime mõtted kevadesse. Oli meeldiv tõdeda, et organisatsioonid soovivad osaleda kevadisel ülikoolide avatud uste päeval ning võimalusi selleks leiti paljusid. Muuseas avatud uste päev ei olnud ainuke idee, kuhu kevadel on tahtmine oma panus anda. Kuhu suundub omavaheline kommunikatsioon? Positiivse vastukaja sai ühtse andmebaasi ning suhtlusplatvormi loomine, et edendada omavahelist kommunikatsiooni ja oskuste ning tehnika jagamist. Kõik selleks, et töö oleks efektiivsem, kiirem ning kaasajastatum. Selleks, et lihtsustada ning kiirendada otsuste vastuvõtmist ümarlaudadevahelisel perioodil, arendame välja organisatsioonidele mõeldud e-hääletussüsteemi. Tihti tunnevad nii kuulajad kui ka korraldajad puudust sellest, et info organisatsioonide avalike ürituste kohta asuksid ühes kohas.

Lähiajal kasutusele tulev ühine kalender on võimalus vähendada ürituste kattuvusi, suurendada külastatavust ning lihtsustada informatsiooni kättesaadavust. Mitmel pool käis läbi ka mõte, et mitmeid konverentse ning üritusi võiksid korraldada organisatsioonid koos. Selle eelduseks on teiste organisatsioonide tundmaõppimine, fookuse leidmine ning omavaheline järjepidev suhtlus. Sinna me suundumegi. Keskendusime ka Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltss valminud Tervisliku Organisatsiooni Mudelile, mille eesmärgiks on EV100 raames kinkida Eesti Vabariigile põlvkond terveid noori.

"MIS TAKISTAB SIND MAAILMA VALLUTAMAST"

Lisaks soovime, et kõik organisatsioonid juhiksid tähelepanu oma liikmete tervisekäitumisele ning

elustiili valikutele. Igaühele on antud vaid üks tervis, mida on võimatu tagasi saada. Õhtu lõpetasime vabaaruteluga. Oli tunda, et ruumis oli õhku väheks jäänud ning kuuldav oli intensiivse arutelu sumin, sest küsimused „Mis takistab Sind maailma vallutamast?” ning „Mida saaksime me ühiselt ära teha?” pakuvad kindlasti väljakutset kõikidele. Võtkem mõned hetked ja mõelgem sellele! Pärast ümarlauda toimus organisatsioonidevaheline sõbrunemine Kultuuriklubi korraldatud järelüritusel Sõbramajas. Lubadus, et suure tõenäosusega ootab vähemalt üks uus sõbrakutse Facebookis, sai täidetud. Õhtu jooksul toimusid mitmed tutvumismängud, üldhariduslik viktoriin ning vestlusringid. Tartus tegutseb paljusid motiveeritud organisatsioone. Tahame, et neil oleks kindel ning pikaaegne platvorm koos tegutsemiseks ja suurte ideede ning unistuste ellu viimiseks ühtsena. Koostöövõrgustiku edasine suunamine ja projektide arendustöö jätkub ümarlaudade vahelisel perioodil ning juba uue semestri alguses ootab ees talvine ümarlaud.

ÕPE

LOO, MEISTERDA, LEIUTA – SPARK MAKERLAB KUI AVATUD LOOMEKOHT PILLE-RIIN SAARSE Oled kunagi tundnud, et õppimine ajab aju „kärssama“? Tahaksid parema meelega teha kõike muud peale õppimise? Miks mitte meisterdada, ehitada või elonmuskilikult oma loovaid mõtteid mõne kaashingelisega jagada?

üüd on selleks kõigeks ja enamakski olemas ideaalne koht Tartu südalinnas Makerlabi näol, mis on end sisse seadnud SPARK-i äri- ja kommunikatsioonikeskuses ( juba keskuse nimi tähendab inglise keelest tõlgituna sädet ja sütitamist, mis sümboliseerib suunitlust sütitada ideid ja uusi ettevõtmisi). SPARK Makerlabi idee on välja kasvanud maailmas laialdaselt levivast ning aina populaarsemaks muutuvast makerspace’ide ehk avatud töökodade kultuurist. Makerspace on füüsiline ruum, kus on võimalik kohata omasuguseid hakkajaid-tegijaid inimesi ning ühiselt projekte ja ideid reaalsuseks muuta. Kuna Eestis pole selline kultuur veel väga juurdunud, otsustasidki kaks noort füüsikut Uku Püttsepp ja Tarvo Metspalu hakata eest vedama inseneeriakallakuga loomekeskust, millest on kindlasti paljud puudust tundnud.

koosnev kogukond töötavad igapäevaselt selle kallal, et töökoja kasutajatel oleks üha enam võimalusi, kuidas oma loovust väljendada. Makerlabi avatud töökoja inimesed saavad kasutada seal olevaid tööriistu, tööruume ning põhimaterjale ( just nii,

"KESKUSE NIMI TÄHENDAB INGLISE KEELEST TÕLGITUNA SÄDET JA SÜTITAMIST, MIS SÜMBOLISEERIB SUUNITLUST SÜTITADA IDEID JA UUSI ETTEVÕTMISI"

MIDA SIIS MAKERLABIS IKKAGI TEHA SAAB Makerlabis saab tulevikus ehitada peaaegu kõike, mida hing ihaldab ( ja mida ruum võimaldab). Praeguse seisuga on seal näiteks võimalik 3D-printida, tikksaagida, jalgratast parandada, puurida, pukki meisterdada, kõlareid ehitada ja veel palju muud. Selleks, et luua veelgi loovamat ja ka lõõgastavamat õhkkonda, on mõeldud ka kaunite kunstide peale. Võimalik on akrüülidega värvida ning riideid ja nahka õmmelda. Makerlabi eestvedajad ning üha kasvav vabatahtlikest

lisaks riistvarale on neil ka lahketelt ettevõtetelt saadud toormaterjalid tootmisjääkide kujul). Täiesti lubatud on enda tööriistade kasutamine ning juhul, kui loovus ajab kõhu tühjaks, on neil olemas köögi- ja lebonurk. Ent mis peamine, Makerlabis on võimalik kohtuda omasuguste hakkajate inimestega ja korraks õppimine peast välja visata (seda muidugi igati produktiivsel moel!). Aga nagu reklaamis – see pole veel kõik! Isetegijatele korraldatakse ka erinevaid ning väga põnevaid töötubasid, kus saab õppida ägedaid asju alates paberi taaskasutamisest ja butafooriast kuni elektrikitarride ja droonide ehitamiseni. Näidetena võib veel tuua kõrvaklappide, kõlari ja mikrofoni meisterdamise töötoad. Kas teadsid, et tegelikult on iga kõlar mikrofon ning iga mikrofon kõlar? Makerlabi töökotta mahub korraga toimetama kuni kolmkümmend nobenäppu.

Lisaks pakutakse alustavatele füüsiliste toodete väikeettevõtetele võimalust teha turu testimiseks väikeseeria tootmist, mida suuremad tootmiskohad tihtipeale ei võimalda. Nii et kõik noored ettevõtjad, sammud Makerlabi poole! KUIDAS JA MILLAL MINNA SPARK Makerlab asub aadressil Narva mnt 3, Tartu. Ajutiselt pääseb Makerlabi läbi SPARK Demokeskuse, SPARK Cafe või hoopiski SPARK maja tagant. 2017. aasta alguses tekib Makerlabile eraldiseisev välisuks Narva mnt poole. Asukoht südalinnas on eriti mugav neile, kes soovivad kas loengutevahelisel ajal end õppetööst korraks välja lülitada või kohe pärast loenguid päeva jooksul tekkinud ideid ellu viia. Kuni välisukse valmimiseni on Makerlab avatud kokkuleppepõhiselt. Pärast välisukse valmimist hakatakse juurutama veebipõhist broneerimissüsteemi: inimene broneerib endale internetis aja ja saab kas juurdepääsukoodi või muulaadse digipassi, millega ta ruumidele ligi pääseb. Kuupileti omanikule ja pikemaajalistele klientidele antakse kiipkaart. KAHTLED OMA OSKUSTES EI OSKA KUSKILT PIHTA HAKATA PROJEKT ON LIIGA SUUR SPARK Makerlab seisab selle eest, et Tartu oleks noortele arendav keskkond ja et igaühel oleks võimalus lasta oma loovusel lennata. Makerlabist saadavad kasulikud tutvused, teadmised ja seal leiduvad innukad-lennukad inimesed aitavad noorel särasilmsel isehakkajal alustada teekonda millegi suurema suunas. Miks ei võiks just Sinust saada järgmine Nikola Tesla või Elon Musk? SPARK Makerlab ütleb, et Sa suudad seda. Mine neile külla ja lase ideed valla!

RIIN RIIBERG: „IGA MUUTUS ALGAB VÄIKESTEST ASJADEST” AVE ANNUK Kui mõtiskleda, kes on Eesti naine, defineerib Eesti Naisüliõpilaste Seltsi ridades aktiivselt tegutsev Riin Riiberg, et tegemist on usina naisega, kes peab lugu rahvuspühadest ja väärtustab eesti keelt ja eesti meelt.

RUTIINIVABA ELU Riinu viis aastat ülikoolis möödusid keskkonnatehnoloogiat õppides ning lõppesid magistridiplomiga eelmise aasta kevadel. Spetsaliseerus jäätmeliikide, taaskasutuse, sorteerimise ja muu taolise vallas, milles leidis tõelise kire, kuid nendib, et sel alal on Tartus üsna keeruline tööd leida. Selle varjus on neiu aga olnud agar ja rakendanud oma potentsiaali muul rindel, olles seotud Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi ning selle taasavamisega sellel aastal ning astudes peagi vastu Eesti Rahvusarhiivi pakutavatele väljakutsetele. Jutuks tulid ka doktoriõpingud, mille peale Riin vastas, et mõtles sellele pikalt, kuid soovis igapäevaellu pisut vaheldust, mistõttu on ta nüüd peaaegu terve aasta elanud sisuliselt rutiinivaba elu. Hommikud algavad küll sarnaselt – kassi toitmisega, et ka lemmikule kohe hommikuga hea emotsioon tuua. Neiu lisas, et mitterutiinile on viimasel ajal kaasa aidanud ka hulk elus toimuvaid muudatusi alustades kolimisest

FOTO: ARGO INGVER

lmselt on Riin nägupidi tuttav paljudele LOTE tudengitele tänu oma aktiivsusele ülikooliaastatel olles muuhulgas olnud ka tuutor kolmele kursusele ning ka seetõttu, et oli esimene, keda tudengid sellel aastal Vanemuise õppehoonesse ja samas ka loodusmuuseumi fuajeesse sisenedes nägid. Riin tunnistab, et enese kirjeldamine on tegelikult keeruline, kuid ta peab ennast üsna rõõmsameelseks, entusiastlikuks ja aktiivseks. Neiu mainib, et tegelikult hindab ta nii endas kui teistes huumorimeelt ning tema on tavaliselt seda tüüpi, kes üritustel ja sõprade seltskonnas nalja teeb ja anekdoote räägib. Ühte nalja lambakarjusest ja uudishimulikest lammastest rääkides mainib Riin: „Teadmisjanu on ju ka oluline omadus. Viis aastat ülikoolis on olnud igati põnevad ja kuigi ma hetkel oma erialal ei tööta, arvan, et teadmised ei jookse kunagi mööda külgi maha ja on tore mõnda teemat vabalt vallata. Ja alati juurde õppida.“

PERSOON

ja lõpetades uute tööalaste väljakutsetega. Seda suisa sellises mahus, et vahel unistab tüdruk etteaimatavast rutiinist. TEGUS NEIU JA EESTI NAISÜLIÕPILASTE SELTS Eesti Naisüliõpilaste Seltsi (ENÜS) puhul on tegemist Eesti kõige vanema akadeemilise naisüliõpilasorganisatsiooniga, mis novembris tähistas oma 105. sünnipäeva. Sellest lähtuvalt on seltsil pikk ajalugu, traditsioonid ning erinevatesse põlvedesse kuuluvad liikmed-vilistlased. See oli ka üks põhjus, miks Riin juba oma ülikooliaja esmakursusel just selle seltsiga ühines. Neiu lisab ka, et lisaks tekkis tal esimesel külalisõhtul kohe soe ning meeldiv tunne ning klapp kogu sealse seltskonnaga, kuigi ta läks sinna ilma kedagi varasemalt teadmata. Kogu kuue aasta jooksul, mil ta on olnud aktiivselt seotud ENÜSi tegemistega, on ta pidanud seltsisiseselt mitmeid vahvaid ameteid, olnud juhataja ja abijuhataja, korraldanud mitmeid üritusi ning löönud väga aktiivselt kaasa seltsi igapäevatöös. Riin räägib, et selts on talle andnud tohutu julguse, pealehakkamise ning esinemisoskuse. Samuti mainib, kuidas tal on olnud võimalus korraldada üritusi rattamatkadest suurte pidulike juubelipidustusteni, mis ka just hiljuti peetud

said. „Akadeemilised organisatsioonid tähistavad üldjuhul alati oma sünnipäeva, eriti kui tegemist on juubelipidustustega. Meie suur pidu toimus sel aastal ERMis ning alustasime korraldustega juba umbes aasta aega tagasi,“ nendib neiu. Suurest lahedast ballist, esinejatest ja sünnipäevakülalistest, kes pärinevad teistest akadeemilistest organisatsioonidest, rääkides kirjeldab Riin üritust nagu päris sünnipäevapidu, kuhu kõik sõbrad kutsuda. Riin ise kutsub kõiki ENÜSi sünnipäevapidustusteks loodud kunstinäitusele Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu), mis käsitleb nii Seltsi kunstivaramut kui ka liikmete omaloomingut, olles väga mitmekülgne näitus ka stiililiselt. „Seltsiga liitumine ja seltsi kuulumine

"SELTSIGA LIITUMINE JA SELTSI KUULUMINE ON OTSUS, MIDA MA POLE KORDAGI KAHETSENUD"

on otsus, mida ma pole kordagi kahetsenud,“ räägib neiu õhinal. „Tunnen ennast nüüd julgena esinedes, kõnesid pidades, mistahes teemal koosolekuid

ettevalmistades või üritusi sõltumata nende mastaapsusest korraldades. Kuna seltsis valitseb demokraatia ja iga indiviidi arvamust peetakse oluliseks, olen õppinud julgemalt ennast väljendama, oma arvamust avaldama ja kaasa rääkima ning samuti omaalgatuslikult projekte läbi viima. Kõige väärtuslikumaks pean aga seltsist saadud inimsuhteid ja inimesi, kelle kohta julgen küll öelda, et nad on sõbrad kogu eluks,“ lisab ta viidates kogemusele, mis ENÜS talle andnud on. Neiu soovitab kõigil kindlasti silmad lahti hoida ja tutvuda erinevate organisatsioonidega. Kuuluvus mõnda organisatsiooni või seltsi annab igapäevaelule nii palju juurde ja kindlasti on igaühele just see õige. ÜKS EESTI NAINE ON Kuigi Riin veedab suure osa ajast ENÜSi naiste seltsis, nendib ta, et tegelikkuses on ta kasvanud nelja tütrega peres ning tal on kolm õde. See põnev fakt on juba lapsepõlvest harjutanud neidu enda eest seisma ning tegema kõike, mis vaja ja tarvis. „Soorollide erinevused polegi minu mõistes vist nii väga traditsiooniliselt välja kujunenud,“ mõtleb Riin valjult, kui teemaks tuleb naine ja naiselikkus ning Eesti naine. Küll leiab Riin, et viimane on kahtlemata tubli ja töökas, tähistab rahvuspühasid ning tunneb uhkust eesti keele ja rahvuse

FOTOD: KAREN GRÜNBERG üle. Riin lisab siinkohal, et ta vähemalt ise usub seda ja loodab, et ei eksi. Eesti meestest lähemalt ta ei räägigi, kuna Riin ei soovi kellelegi mingisugust kindlate omadustega silti külge kleepida. PARIM VIIS LÕÕGASTUMISEKS – AEG ISEENDALE Lisaks tööle ja seltsielule meeldib Riinule veel sportida – eriti armastab ta võrkpalli ja jooksmist. Viimast küll pigem suvisemal perioodil. Aktiivne tegevus annab elule väga palju juurde. Pärast trenni tunneb ta, et mõtted, teotahe ja ambitsioon on hoopis selgemad ja tugevamad. Suvi versus talv faktivalikus saab samuti plusspunkte suvi, seda puhtalt tänu rohkemate võimaluste olemasolule, mida talv justkui külma ja pimedusega piirab. Rääkides veel hobidest, on Riin suur fotograafiahuviline ja räägib vaimustunult, kui vahva on pildistada inimesi, üritusi ja emotsioone, kuid samas ka seda kui raske on kaunist loodusest fotokaamerat eemal hoida ning kuidas ta kaamera alati ka reisikohvrisse kaasa pakib. Reisida neiule meeldib ning Pariisile eelistab iga kell Londonit. Selle linna vastu on pisike kihk tekkinud juba põhikooli inglise keele tundidest. Parima lõõgastumisviisina toob neiu välja kvaliteetse lugemise ja filmide vaatamise ning mainib kohe sinna juurde, et tema maitse on ikka seinast seina, soovitades julgelt tutvuda „Dorian Grey

portreega,“ Orwelli „1984” ja Edgar Allan Poe hirmujuttudega. „Sel suvel lugesin üle ka Tammsaare „Tõe ja õiguse“,“ räägib Riin uhkusega ning soovitab soojalt kodu-

"AKTIIVNE TEGEVUS ANNAB ELULE VÄGA PALJU JUURDE"

maist kirjandust ja filmikunsti. Tema enda öökapiraamatud ning vaatamist ootavate filmide valik põhineb samuti sõprade soovitustel. Küll aga on neiu kaugeks jäänud superkangelase madinast, mäletades vaid üksikuid Batmani seiku lapepõlvest, pigem soovitab külastada PÖFFi ja vaadata alternatiivfilme. Lõõgastumiseks on suurepärane ka tass head kohvi või teed. Igaüks peaks enda jaoks leidma aega, mil mõelda omi mõtteid, vaadata enda sisse ja leida rahu ning tasakaal, et alati liikuda edasi. „Leia see aeg, et tegeleda endale meelepäraste tegevustega. Leia aeg, et mõelda, mõtiskleda, jalutada, mediteerida või mis iganes sümpaatne on. Iga muutus algab väikestest asjadest,“ räägib Riin siinkohal rõhutavalt. Kohe seejärel toob ta välja ka inimeste väärtustamise ja

kogu energia, mida inimesed meie ümber meile annavad. „Just nii saab raske aja üle elada!“ Tüdruk on aus ja mainib, et raskeid aegu on kõigil, kuid temale annavad sel ajal tuge Mahatma Gandhi sõnad „Be the change you wish to see in the world”. NÕUANNE VÄLJAKUTSETE NÄOL Lõpetuseks julgustab Riin kõiki esitama endale väljakutseid: „Ma sean endale tavaliselt pikemaajalisi ülesandeid-eesmärke, näiteks nädala-, kuu- või suveülesandeid ehk tegevused, mida olen tahtnud teha, aga milleks ei jätku kunagi piisavalt aega.” Sooviülesannete nimekirja koostamine motiveerib teda olema aktiivne ja produktiivne, mistõttu oma igapäevaste ülesannete ülesmärkeks kasutab ta ColorNote Notepad’i mobiiliäppi. Milline näeb Riinu silmis välja üks tudengi to do list? „Kuku mõni aine läbi, külasta ühe õhtu jooksul võimalikult palju Tartu lokaale riietatuna naljakasse kostüümi, karasta end Raekoja platsi purskkaevus ning pikemaajaliseks igavuse peletamiseks registreeri end mõnele põneva või veidra nimetusega vabaainele (rühikursus, keskkonnaökonoomika, üldine usundilugu),” loetleb ta. Endale esitatud väljakutse võib olla ka näiteks „Tähesõdade” filmimaraton, iga nädal ühe uue raamatu läbilugemine või oma fotodest portfoolio loomine.

FOTO: TÜ AJALOORINGI FOTOKOGU

O R G A N I S AT S I O O N

TÜ AJALOORING HOIAB TRADITSIOONI JA PROGRESSI TASAKAALUS MARIANN REI Aquino Thomas, Napoleon Bonaparte, Lõhavere isand Lembitu ja sekka veel Martin Luther – nad ei ole küll TÜ Ajalooringi liikmed, kuid siiski ühed olulised nimed paljudest, mis ajalooteljel hulgaliste sündmuste ja aastaarvude keskel on oma koha leidnud, maailma muutnud ning koolijütside ajalooõpikutes figureerinud. Kahtlemata teavad neid ka kõik TÜ Ajalooringi liikmeid, kes erinevalt laialdaselt levinud stereotüübist, mille järgi tuubitakse ajaloos vaid aastaarve ja nimesid pähe, teavad, milles peitub ajaloo õppimise tõeline võlu.

jalugu kui ühiskonna arengukäiku käsitlev teadus on laiapõhjaline, mistõttu ei pääse tema kaugesse aega ulatuvast haardest ka Tartu Ülikool ühes tudengilinna kui tervikuga. TÜ Ajalooring kui üks väärikas ajaloohuvilisi tudengeid koondav erialaselts on tegutsenud juba aastast 1946 ning tähistas tänavu oma 70. juubelit. Auväärse ea valguses eelistab Ajalooring elada ja olla hetkes, pakkudes oma tegevusega kaastudengitele head seltskonda, võimalust suhelda õppejõududega väljaspool nende loomulikku keskkonda ning mõnusat ja harivat äraolemist. Kahtlemata tasub Ajalooringiga liituda üliõpilasel, kes soovib liigse kohustuseta ümbritsevast elust ajalugu leida ja seda ka mitte üleliia tõsise seltskonnaga jagada. Seltsi struktuur on vaba,

koosnedes juhatusest ja suurest liikmete ringist, kellest valitsev osa käib peaasjalikult lihtsalt üritusi nautimas, kuid leidub ka neid, kes tegelevad aktiivselt ürituste korraldamisega olles abiks nii nõu kui jõuga. AJALOORING KUI TRADITSIOON Ajal, mil lõputute võimaluste virvarris võib üks organisatsioon kergelt pea kaotada, on Ajalooring kindlalt seismas eelkõige oma tegemiste toimimise ning Ajalooringi kui traditsiooni edasikandmise eest uutele põlvedele. Seega on seltsi tegevusaja vältel kootud kirevat ning mitmekülgseid ettevõtmisi ja üritusi hõlmavat mustrit, millest organisatsiooni igapäevases kulgemises lähtuda ning mida tulevastele liikmetele edasi pärandada. Tavapäraselt toimub sügiseti semestrit

sissejuhatav infotund, mis pakub huvilistele rohkem teadmisi ringi toimetustest. Siinkohal tasub ka mainida, et kuigi Ajalooring tegeleb ajaloo ja arheoloogia eriala tudengitele suunatud ürituste korraldamisega, on ringi oodatud siiski kõik huvilised sõltumata õpitavast erialast. Seejuures on ajalugu näidanud, et ringi jäävad pidama eelkõige just ajalootudengid. Ajalooring on viimasel ajal proovinud mitut vana traditsiooni taaselustada. Eelmisel sügisel käidi legendaarse Eesti ajaloo professori Tiit Rosenbergi juhtimisel üheskoos Raadi kalmistul lahkunud ajaloolaste haudadel. Ajalooringi 70. juubeli raames peeti kevadsemestril aga tudengikonverentsi, mis oli kunagi oma formaadi poolest palju tihedamini esinev sündmus. Lisaks saadi tänavu novembris väiksemas ringis kokku saunaõhtul, mis veel mõni aasta

tagasi Ajalooringi ürituste raudvara hulka kuulus. Juttu on olnud veel ka ühe üsnagi unustuste hõlma vajunud traditsiooni taastamisest, aga jäägu siinkohal saladuseloor veel kergitamata. Ajalooring suhtub oma tegemiste planeerimisse avatud meelega, pidamata paljuks taaselustada mõni tolmukorra alla vajunud algatus või alustada hoopis millegi uuega nagu näiteks eelmisel aastal ringi põhitegevustesse sisseviidud ühised muuseumikülastused Tartus. Traditsiooni ja progressi tasakaalus hoidmise teekonnal tuleb arvestada, et tudengid on paratamatult liikuv rahvas ja iga paari või kolme aastaga vahetuvad organisatsiooni võtmeisikud, mistõttu on ka Ajalooringi dünaamika pidevas muutumises. Seega rõhutakse kõige muu kõrval ka lihtsamale ja spontaansele kooskäimisele ringisisese sõpruskonna arengut. Ideelistest tulevikuvisioonidest on läbi käinud mõte panustada ajaloohariduse kui sellise populariseerimisse ning suuremast koostööst üldhariduskoolidega, kuid kuna ollakse mitteformaalne sõpruskond, jääb tahumatu viisaastakuplaan paika panemata. KES TEEB, SEE JÕUAB Plaanilistele üritustele lisaks soovib organisatsioon jõudumööda täiendada oma kodulehel (ajalooring.ut.ee) olevat arhiivinurgakest, et Ajalooringi fotod saaksid üles seatud kõigile huvilistele. Materjali, mida lisaks fotodele kokku koguda, on veelgi ning Ajalooring püüab oma tegemistest säilitada plakateid, kavasid, osalejate nimekirju ja isegi tšekke, et digiajastul elades jääks tulevastele Ajalooringi liikmetele uurimiseks ka midagi käegakatsutavat. Peale selle soovib ring täiustada oma kodulehte andmaks huvilistele edasi pidevat informatsiooni aktuaalsete ürituste kohta. Pikemaajaline ning

juba käest kätte käinud projekt on aga ajaloolaste lauliku lõplik kokkuseadmine ja loodetavasti ka mingil kujul trükis avaldamine. Liiatigi ei saa mööda vaadata Ajalooringis väga sündmusterikkalt kulgenud sügisest, mille kestel külastati arheoloogia eriala õppejõu Ain Mäesalu juhtimisel Tartu linna endisi kaitserajatisi, toimusid traditsioonilised filmiõhtud, kus õppejõud filmi teaduslikust vaatenurgast analüüsisid ning peeti ka vestlusõhtuid, mille käigus said kokku tudengid ja õppejõud, et teha juttu asjadest, millest tavalises auditoorses loengus ei räägita. Tutvumata pole ring jätnud ka populaarseks kõneaineks oleva Eesti Rahva Muuseumiga, mida üheskoos juba külastada on jõutud. Vähem muljeid pakkuv pole ringi tegevuskavas olnud ka iga õppeaasta alguses toimuv sügisreis, mida on väikese vahega võetud ette juba alates 1960. aastate keskpaigast. Seejuures saab vaid ühe käe sõrmedel üles lugeda korrad, mil põline ajalooringlane, uusaja professor Mati Laur, pole sügisreisist osa võtnud. Ühepäevasel ekskursioonil võetakse sihiks mõni Eesti piirkond, kus üliõpilased ajalooliselt olulistes peatuspunktides ettekandeid peavad. Sel aastal tutvuti ajaloolise Postiteega ning jõuti Võru kaudu Rõuge linnamäele välja. Eriti meeleolukas kipub sügisreisidel olema aga tagasisõit Tartusse, mil avaldub ajaloolastele vägagi omane laulusoon. Veel selle aastanumbri sees võtab Ajalooring ette külastuse Eesti Spordimuuseumisse ja uuel semestril väisatakse mõnda Tartu Linnamuuseumi filiaali. Kevadel soovib organisatsioon aga pakkuda võistlusmomenti mälumänguritele ning avastada enne kevadist sessi toimuva iga-aastase kahepäevase kevadreisi raames mõnda põnevat kohta kodumaal. Kes teeb, see jõuab!

AJALOO LUMM Pole saladus, et ajaloo eriala puhul on tegemist vägagi individuaalse õppega. Ometi pole tavapäraselt ülikooli seinte vahel õppimisele kulutatavad kolm või viis aastat täidetud vaid üksluisete faktiteadmiste pähe tampimisega, vaid sisustatud palju universaalsemate oskuste omandamisega. Praktiseerida saab info otsimist, selle suurel hulgal läbitöötamist ja kriitilise pilguga hindamist, seoste nägemist ning palju muud. Lisaks ülikoolipingi nühkimisele annab Ajalooringis kaasa tegemine justkui kirsiks tordil väga hea võimaluse ka meeskonnatööks. See kõik tagab enamasti selle, et kuigi võib esineda väike mure oma teadmiste rakendamise osas tööturul, siis töötuks ajaloolased ei jää. Ajaloo eriala vilistlasi leiab poliitikast ja ministeeriumitest, väikeettevõtjate hulgast ning laialdaselt ka muudelt elualadelt. Kindlasti ei ole ajaloolastel puudu ka erialasest tööst. Seda tõestab asjaolu, et kui Ajalooring kevadel toimunud juubelikonverentsi tarbeks endiseid ringi juhatuse liikmeid otsis, olid pea kõigi kontaktandmed leitavad ikka mõne muuseumi, arhiivi või teadusportaali kodulehelt. Köitvate ja mitmekülgsete õpingute kõrval võib aga pisukest rahutusenooti hinges äratada asjaolu, et puudub kodune nurgakene raamatukogu ajaloo osakonna riiulite taga, kus sessiperioodil üksteist toetada või koos kursusekaaslastega essee tähtaega tabada. Ometi pakub alati rõõmu teadmine, et silmapiiril terendab järjekordne ajaloolaste pidu, kus südaööl ikka ja jälle teatud mõttes üksteisele truudusevannet anda, millega kõik tulevikuvalud kaovad ja mõtted priiks saavad. Ajaloolisele kogemusele tuginedes on üks tubli ajalooringlane mõnel päeval agar pagar, teinekord aga parajalt passiivne, ent alati lojaalne ja seltsimehelik.

FOTO: KRISTIN HANSEN

SOOVITUS

ODAVALT REISIMISE ABC MARGIT KATTAI Oled sa viimasel ajal mõelnud, et tahaks minna mõnda veel külastamata kaugesse ookeanitagusesse või lihtsalt ilusasse paika nagu Lõuna-Ameerika, Hiina või Austraalia, aga ei saa seda endale lubada, sest reisimine on ju kallis?

õib tunduda uskumatuna, aga minna odavalt päikest ja eksootilist kultuuri püüdma ei ole tegelikult mitte ainult teostatav, vaid internetiajastul ka lihtsam kui kunagi varem. Rakendades alljärgnevad nõuanded ja meetodeid oma reisi planeerimisel, võib sind peagi ees oodata eksootiline Lõuna-Ameerika või moepealinn Pariis. RIIGIST VÄLJA Kaugete ja eelistatult odavate reiside puhul mängib suurt rolli varajane ja oskuslik planeerimine. Oluline on teada, et internetis on mitmeid vähemtuntud veebilehti, kuhu riputatakse aeg-ajalt erinevaid odavaid reisipakkumisi. Jälgida tuleks kindlasti reisiportaale nagu HolidayPirates, trip.ee ja Skyscanner. Muuseas on Skyscanner üks populaarsemaid tööriistu odavate lennupiletite ostmiseks. Portaal sisaldab pea kõiki olemasolevaid lende ja lendude

edasimüüjaid ning lisaks võimaldavad sealsed lisafunktsioonid otsida reise kuu parima hinna järgi. Kui reisimisest on saanud juba sagedasem hobi, siis tasub teada, et Eestist on alguse saanud väikeettevõte Traffel, kes kombineerib ja haldab erinevaid reisipakkumisi just kliendi märgitud eelistuste järgi ja saadab meili iga kord, kui turul midagi head-paremat jälle pakkuda on. Eelistada tuleks kindlasti ka Euroopa odavlennufirmasid nagu Ryanair või Easyjet. Taoliste lennufirmade puhul võib esineda küll ebamugavusi, ent see-eest on lennu hind võrreldes teiste lennufirmadega kordades odavam. Odavlennufirmade pakutavad teenused võivad sind viia soovitud sihtpunkti, ent kaugemate reiside puhul peab arvestama, et Eesti on perifeeriariik – päris maailma lõppu sa otselennuga ei saa. Seega olles leidnud ideaalse hinnaga reisipakkumise, mille lähtekoht on näiteks London, on jällegi mõistlik vahepeatusesse jõudmiseks

kasutada odavlennufirmat. Või kasutada ka hoopis laevatransporti Helsingist või Stockholmist väljuvate lendude puhul. Eelnevat arvestades on tähtis pöörata tähelepanu ajastusele. Pühade perioodil reisitakse reeglina hooli mata hinnaklassist ja mida suurem on nõudlus, seda kallimaks osutub pakutav. Seega on mõistlik planeerida reis turistide madalhooajale. Õnneks on ülikooli talvevaheaeg veebruari alguses. Kui enamjaolt sõltub lennukipiletite maksumus ajavahemikust, mis jääb piletite ostmise ja reisi alguse vahele, siis mõnikord ei ole pikalt planeerimist vajagi, vaid saab koguni viimasel minutil odavalt reisile – portaalist lastminute.ee leiad sellist tüüpi lennud. Samas tasub ka viimase minuti ränduril olla valivam, sest lennupiletid võivad olla küll ahvatlevalt odavad, ent muud reisikulud on rutakate otsuste tagajärjel hoopis suuremad. Kui sind aga ookeanitagused maad ei paelu või huvitud pigem hoopis

erinevates Euroopa riikides reisim isest, siis tasub külastada portaali interrail. eu, kus pakutakse tudengisõbralikke p ikemaajalisi rongipileteid terves Euroopas reisimiseks. MAJUTUS Nii pikemate kui lühiajaliste reiside puhul tasub esimese eelistusena kaaluda kindlasti hostelis ööbimist. Samas tuleks silmas pidada, et pea igas suurlinnas on mõned väga populaarsed noortehostelid, kus ööbimine võib olla tegelikult isegi kallim kui mõnes odavas hotellis. Tavaliselt muudavad need hostlid kalliks suurepärane asukoht ja meeliülendav seltskond. Et heast selstkonnast mitte ilma jääda, saab õhtuti käia nende hostlite baari-/kohvikuosas aega veetmas ilma seal ööbimata. Asukoha mõttes peaks uurima ka kohaliku transpordi võimalusi. Mõnes linnas on transport niivõrd kallis või nii aeganõudev, et mõttekam on kulutada rohkem raha ideaalse asukohaga majutusele kui raista oma aega ja raha transpordile. Hostelitega tutvumiseks külasta veebilehti Hostelworld ja Hostelbookers. Hotellide kohta uuri tuntumatelt veebilehtedelt nagu Booking, Hotels ja Ebookers kõrvutamaks erinevaid hindu.

Abiks on siinjuhul ka HotelsCombined, mis võrdleb automaatselt erinevaid hotellide broneerimisportaale. Suurema seltskonnaga reisides mõtle ka korteri või koguni maja üürimisele. Populaarsemad veebilehed, kust leiad erinevaid korteri ja maja üürimise pakkumisi, on Homeaway ja Airbnb. Häid pakkumisi on palju ja tihti on pundi sõpradega korterit või maja rentides ühe koha hind tunduvamalt madalam kui hotellis või mõnes hostelis. TRANSPORT Riigisisese transpordi osas tasub kokkuhoiu mõttes kaaluda kondimootoril töötavate vahendite kasutamist nagu jalgratas, seda kas rentides või ostes. Erinevates riikides on kasulik tutvuda sellega, millised on sealsete poodide rentimise ja ostmise süsteemid, et seejärel kasulikuma pakkumise kasuks otsustada. Rentimine ei tohiks alati number üks eelistus olla. Vahel on jalgratta ostmisel võimalik see kasutamise lõpus tagatada nii, et saab hoopis kogu raha tagasi. Kui reisid suurema kambaga ja läbitavad vahemaad on jalgrattaga sõitmiseks liiga pikad, siis ideaalne on rentida või osta hoopis mõni odavam ja säästlikum auto. Nii auto kui jalgratta rentimise puhul tuleks arvestada tagatisraha olemasoluga.

OOTAMATUD KULUTUSED Nii, lennukipiletid on ostetud ja majutus broneeritud – tundub, et võiks juba kohvrit hakata pakkima. Nüüd tuleks aga kriitiliselt läbi mõelda veel mõned aspektid oma reisi osas. Kindlasti ja alati tuleb teha reisikindlustus. Parimaid pakkumisi saab leida ja võrrelda iizi.net abil. Terviseameti kodulehelt saad uurida riikide kaupa, milliseid vaktsiine võiksid ja osade riikide puhul oled suisa kohustatud tegema (nt Prantsuse-Guinea ei lase riiki sisse ilma kehtiva kollatõve vaktsiini tõendita). Vaktsiinid võivad tudengi jaoks päris kulukad olla, nii et sellega peab oskama oma reisi eelarvet planeerides arvestada. Pealegi tuleb vaktsiine teha teatud periood enne reisi algust ja osasid vaktsiine on vaja ka korrata (nt A-hepatiidi vaktsiini). Välisministeeriumi kodulehelt leiad mitmekülgset infot ja vastavaid soovitusi eri riikide poliitilise olukorra, looduse, kultuuri ja ka kõige muu kohta. Kindlasti tasub oma reis seal ka registreerida. Ning kui lõpuks kauaoodatud päev käes on, ei tohi unustada võileibu pikaks mitme ümberistumisega reisiks kaasa teha. Need tubli paarkümmend kohutava ja hirmkalli lennujaama toidu pealt säästetud eurot võid hiljem südame rahuga kohalike hõrgu tiste peale kulutada.

Othello WILLIAM SHAKESPEARE’I TRAGÖÖDIA LAVASTAJA JA KUNSTNIK ANDRES NOORMETS — HELIKUNSTNIK TAAVI KERIKMÄE KOSTÜÜMIKUNSTNIK MAARJA VIIDING — VALGUSKUNSTNIK MARGUS VAIGUR (ENDLA) OSADES JIM ASHILEVI — STEN KARPOV — LIIS LAIGNA — RAGNE PEKAREV ANDRES MÄHAR — RIHO KÜTSAR — KAROL KUNTSEL VANEMUISE TEATRIS JA 17.04 VENE TEATRIS

KO N V E R E N T S

OLE ROHKEM ARENGUPROGRAMMI LIIKMED SAID MOTIVEERITUD KRISTINA KUTSAR, MARGIT TENSOK OLE ROHKEM Arenguprogramm 2016 pakub organisatsioonile võimalust areneda. Me tegutseme selle nimel, et iga tudeng leiaks õpingute kõrvale kõige arendavamad ja põnevamad kogemused ning aitame organisatsioonide juhatustel saavutada püstitatud eesmärgid. Selle nimel toome kolmel korral õppeaasta jooksul kokku tudengiorganisatsioonide juhatused, et anda neile häid mõtteid ja motivatsiooni tegutsemiseks.

LE ROHKEM Arenguprogrammi esimene motivatsioonikonverents toimus 22. oktoobril Tartu Loodusmajas. Esinesid Triin Messimas, Iiris Oosalu, Ants Laaneots, Ene Ergma ja Vahur Kraft. Kõnelejad rääkisid eduka meeskonnatöö olulistest elementidest, tekkida võivatest probleemidest ja jagasid kuulajaskonnaga omi kogemusi.

REBEKA MÄNDAR (MUG.EE) Kõige olulisemana kõlas mõte: „Ühised eesmärgid peavad muutuma olulisemaks individuaalsetest." Paljudest nimekatest esinejatest jäi enim meelde Ene Ergma – meeldis tema seisukoht: tehke seda, mida armastate! Saime häid ideid ka organisatsioonitöö edukamaks juhtimiseks, nt tuleb tähistada kuitahes väikeseid tulemusi, õppida tundma oma liikmeid ja uurida välja, mis paneb nende silmad särama.

FOTOD: LIISA JERAHTINA

"ENE ERGMA: TEHKE SEDA, MIDA ARMASTATE"

KRISTIINA KRAAV (EESTI ÕIGUSTEADUSE ÜLIÕPILASTE LIIT) Triin Messimas ütles, et iga võimalus, mida elu pakub, tuleb vastu võtta. See on igati väärt mõte ja nii mõnigi kindlasti ütlebki uutele väljakutsetele mõtlemata ,,jah!’’, kuid paljud takerduvad oma mugavustsooni. Tean isegi,

kui lihtne on öelda ,,ma ei viitsi’’ või ,,ma ei saa" ja ,,mul ei ole aega’’, kuid tõsiasi on see, et aega leiab alati kui sütitada end tegutsema. Elu on põnev ja iseendale ei tasu takistusi seada. Konverentsi meeldejäävaim esineja oli Ants Laaneots oma poliitiliselt ebakorrektse poliitkorrektsusega. Ta tõdes, et ei ole olemas üht ja ainsat nii-öelda õiget juhtimisvormi ja et juht ei peaks pelgama oma alamatelt õppida. Leian, et eeltoodu on üle kantav ka laiemalt ning läbi vastastikuse koostöö ja teineteise täiendamise moodustubki terviklik ja toimiv organisatsioon. Vastastikune usaldus on kindlasti iga organisatsiooni alustala. Avameelne suhtlus ning julgus välja öelda tekkinud mõtteid tagab organisatsiooni jätkusuutlikkuse ning selle idee võtsime organisatsioonina endaga tollelt päevalt ka kaasa. KAISA PÄRNA (TÜ TUDENGITE TURUNDUSKLUBI) Meelde jäi Ene Ergma lihtne, ent väga kasulik mõte: „Meeskonna paneb ennekõike toimima oskus üksteist kuulata, sest väga keeruline on jõuda tulemuseni olukorras, kus kõigil on midagi öelda, ent kus keegi pole valmis teiste mõtteid kuulama.” Minu jaoks oli kõige meeldejäävam esineja kahtlemata SEB elu- ja pensionikindlustuse müügi- ja turundusvaldkonna juht Triin Messimas. Tema ettekanne oli lõbusalt inspireeriv ning näitas, et väljakutsed, mida elu sulle pakub, tasub alati julgelt vastu võtta – iial ei tea, millised uksed tänu sellele avaneda võivad. Kuna meeskond ilma usalduseta ei ole

meeskond, vaid lihtsalt grupp inimesi, kes töötavad koos, kuid ei rakenda oma täit potentsiaali, ei tohi organisatsioonis omavaheliste suhete olulisust iial alahinnata. Sellepärast on kasulik isegi toimiv tiim aegajalt näiteks mõne usaldust ja efektiivset kommunikatsiooni nõudva ülesandega proovile panna, vaadata, kuidas see õnnestub, ja seda koos analüüsida. LAURA ORO (AIESEC TARTU) See, kuidas Ene Ergma ütles, et rääkides ükskõik millest nagu armastusest, on võimalik iga asi teiste jaoks atraktiivseks muuta, on siiani hea mõttena meeles. Leian, et seal on tõetera sees ja meenutan seda endele teatud olukordades. Enim jäi meelde SEB müügi- ja turundusvaldkonna juht Triin Messimas, sest tema teekond on olnud väga huvitav. Ta tõi välja mitmeid aspekte, miks on hea võtta vastu väljakutseid. See, et ta on õppinud muusikat, aga tegutseb täiesti teises valdkonnas, on mingis mõttes inspiratsiooniks ja julgustuseks paljudele, kes ei tea, kas nad on tudengina õigel rajal. Kui pakutakse võimalusi midagi uut teha, rohkem vastutust võtta, siis tasub see vastu võtta. Meeskonnana endale faasi teadvustamine aitab paremini koostööd teha ja edasi liikuda. Tuleb arvestada meeskonnaliikmete tugevuste ja nõrkustega ning leida enda kõrvale inimesed, kes sind täiendavad, kas oskuste või isikuomadustega. NELE KUUSMA (BIOTEADUSTE ÜLIÕPILASTE SELTS) Hea mõte: „Kui sulle pakutakse tribüüni, võta see alati vastu.” See on ideaalne võimalus oma mõtteid ühiskonnale kuuldavaks teha. Meeldejäävaim esineja oli Triin Messimas oma ausa ning avatud esinemisstiiliga. Temast õhkus julgust ning tahtejõudu elada oma elu täpselt nii nagu ta ise parimaks peab. Motivatsioonikonverentsil käsitleti mitmeid ideid, mis kuuluvad hästi toimiva organistasiooni põhivarasse. Väga oluline osa organisatsioonis on juhtidel, kes tekitavad töökeskkonna vaimsuse. Hea juht toetab, õpetab ning kuulab oma meeskonnaliikmeid, küsib alati nende arvamust ja jagab ülesandeid lähtuvalt igaühe oskusi ning soove arvestades. Tähtis on iga organisatsiooniliikme märkamine ning koos nendega ka väikeste saavutuste üle rõõmustamine. Eduka organistatsiooni alustalad on vaieldamatult idee ning visioon. Kui kindel siht silme ees, siis on võimalik liigutada mägesid.

EKSPERIMENT

KAS RIIDED MÄÄRAVAD RAHAKOTI SUURUSE OTTO OLIVER OLGO

nneks tulevad kingivalikul appi klienditeenindajad. Huvitav, millest klienditeenindajad soovituste tegemisel lähtuvad. Otsustasime järele proovida, kui palju mõjutab ostu näiteks kliendi riietus. Käisin kolmes tehnikapoes eri riietusega: barney-stinsonliku fancy-ass ülikonnaga, illustreeritud isa bisnistuttavatelt laenatud kuldkella ja mantliga, mis maksab tõenäoliselt rohkem kui sügissemestri õppetasu; hipilike kott pükste ja kaks suurust suurema beežika Fuck Capitalism pusaga, üleriidena peal jõle n õukogudesinine Marati jope, torumüts ja ees päikeseprillid, mida kannavad räpparid siseruumides; klassikalise monovärvilise pruuni kampsuni, harilike siniste teksade, tuusade tenniste ja keskklassi talvemantliga. Tehnikapoed asusid Tallinnas, seega ei pruugi mu tulemused üle kanduda Tartusse, kus elu tempo venib kui siirup südatalvel. Aga siin mõned märkmed, mida pidasin vajalikuks teiega jagada. Fancy-ass ülikonnaga šopates pakuti esimesena telekat, mis näitab HD, Super HD ja küllap ka Hüper HD pilti. Teisena soovitati tavaliselt PlayStationit või Xboxi, sest kes siis ei tahaks jõulude ajal lülitada tüütud telefonikõned välja ühe GTA V-maratoniga. Kolmandana-neljandana pakuti uut arvutit või kohvivalmistajat.

Klicki tehnikapoes tutvustati väga usinalt ka uuemaid nutitelefone, aga kui ütlesin, et eelarve on 200 eurot, siis teenindaja pettus ja soovitas vaadata müügikataloogi jõulupakkumisi. Hipihipsterina šopates pakutakse kõige esimesena kõrvaklappe, mille maksumus jääb 120 euro piiresse. Üks Euronicsi müüja soovitas heldelt ka juukseajamispardlit, mis ajas meid mõlemaid naerma. Aitäh, noormees Kristiine keskuses! Üldjuhul adusid teenindajad, et lahket pühadeostu siit ei tule ja kahel juhul kolmest pakuti soodushinnaga asju. Tavalise tu dengina šopates erinesid teenindajate soovitused, kas just s e inast-seina, aga kraanist äravooluauguni küll. Euronicsis pakuti pigem kinke, mille hind jäi 60 ja 100, Klickis 80 ja 130 euro vahemikku. Enamasti pakuti akupanke, vahvaid vidinaid, kõrvaklappe ja habemeajamispardleid. Vot selline on 24-aastase normaalse meestudengi kuvand. Noored teenindajad soovitasid agaralt vaadata ka netipoode, kus on rohkem pakkumisi ja seeläbi põnevamaid avastusi. Suhtumine meeldis ja kaheksal juhul kümnest tuleks selles riietuses tagasi küll. Ma ei tea, kas sellest eksperimendist kasu oli. Äkki oli. Igatahes nüüd siis teate – mida odavamalt end riidesse panete, seda odavamaid kingitusi teenindajad soovitavad. Avastus missugune.

FOTO: PEXELS.COM

"OTSUSTASIME JÄRELE PROOVIDA, KUI PALJU MÕJUTAB OSTU NÄITEKS KLIENDI RIIETUS"

FOTO: KERTU SAAR

Jälle tervitame trotslikult pühadeaega, kus rahakotid tühjenevad sama kiiresti kuivõrd kadus usk ameeriklaste ja brittide ratsionaalsusesse.

ÕPE

HOW TO IMPROVE YOUR TUTORING BUSINESS WITH TUTOR.ID KAREN'S TUTORING STORY Freelance tutoring can be great, but administration can be a real headache. In response to her own teaching experiences Karen Roosileht created Tutor.id. The website offers an innovative solution to time consuming administrative and managerial tasks, allowing tutors to do what they love – teach.

aren didn't always know she wanted to teach. She discovered her talent and enthusiasm for language tutoring after gaining a Masters degree in Social Sciences from Tartu University, Estonia, and returning to her native Brazil. Part of the tiny 2% of Brazilians who speak English, Karen's ﬂuency meant she soon found work as an English Language Teacher at a local school. She quickly realised that, for her, teaching was more than a job – it was a passion. However, the poor salary and high workload prompted her to consider alternative ways to create a teaching career. Like many other teachers, she wanted the freedom to choose her own clients, direct her own work schedule and create personalised lesson plans for her students. As she explains, “I decided it was time to try something new, so I chose to give up teaching at a school and to become a full time private tutor.”

THE CHALLENGES OF TUTORING: MARKETING, MANAGEMENT, ADMINISTRATION Karen soon came to realise that freelance tutoring had its own challenges. With no prior marketing knowledge or design skills, she needed to create a successful one-woman tutoring business from scratch. She dedicated hours to researching ways to develop a social media presence, design business cards and ﬂyers, and promote her services. In just

3 months she had 100 students. But marketing and promotion were only the start of the challenges. Without a managerial team, Karen was responsible for all aspects of her tutoring business - from booking lesson times, to chasing payments and dealing with last minute cancellations. Managing a large number of students was time consuming and complicated to organise. There were issues with payments - students disregarded her cancellation policies by not showing up to lessons and then refused to pay for missed classes. Administrative and managerial tasks began to dominate her work schedule, allowing less time for her real job – teaching. TACKLING THE CHALLENGES Karen had discovered one of the key issues of freelance tutoring - how to balance teaching with the demands of promoting and running a successful one-person business. Then, on New Years Eve January 2015, she was struck by an idea: “I would create a platform to tackle the three essential areas for tutoring success: scheduling, payments and marketing. I was determined to make my product an indispensable tool for millions of tutors around the globe.” In September 2016, Karen launched the first version of Tutor.id, a platform born from her experiences as a freelance tutor. It uses cutting edge technology to help teachers manage and promote their tutoring business.

KAREN'S SOLUTION AND TUTOR.ID Tutor.id acts as an online business card, creating a professional and accessible 'face' for your business. It can be easily integrated with your social media platforms to become a key part of your social media marketing strategy. By allowing students to directly view your availability and schedule themselves into your timetable, it also takes away the hassle of organising classes. You receive a notification when someone books a session and the service will remind you of upcoming lessons. No more complicated and confusing scheduling, no double bookings, and no wasted teaching time. The service allows tutors to charge varying lesson rates, dependent on the time of the day students wish to use your services. You can create 'discount' deals during less popular teaching hours, whilst charging a premium for peak hours. Tutor.id also enables tutors to create their own cancellation and bookings policies, oﬀering them more control over their business. By providing the option to request prepayment, the hassle and embarrassment of chasing payments is avoided. Payment can also be made online, making it easier for students to pay up front. Overall, everyone wins – tutors are freed to do the work they love and students have a simple tool to access any course they desire.

KO G E M U S

ERASMUS KUI LÕPUTU PUHKUS KRISTIN HANSEN „Tere, mina olen Kristin. Olen vahetusõpilane Portugalis, alkoholi olen joonud viimase 6 kuu jooksul peaaegu iga päev.“ Nii võib iseloomustada peaegu igat teist Erasmuse tudengit. Sellisena ilmselt näevad ka kõik teised inimesed ühe tüüpilise Erasmuse tudengi elu. Mina aga tahaksin selle arvamuse peapeale pöörata ja rääkida oma kogemusest vahetusõpilasena päikeselises Portugalis.

ii palju oli asju, mis tõmbasid mind siia, Portosse. Suur suhtleja ja seiklejahing nagu ma olen, alates esimesest päevast oli mu ümber väga palju inimesi. Ei olnud hetkegi, kus ma midagi ei teinud, kõik teadsid mu nime (või vähemalt nägu) ja ma ei puudunud üheltki ürituselt. Uude kultuuri tulles on kõik teistmoodi ja nii huvitav. 4000 kilomeetri kaugusel vanematest, ümbritsetuna üle 3000 samasuguse aktivistiga üle terve maakera, taskus 2000 eurot, ei ole vabadusel piire. Tekib suur oht end sellesse „toimumisse“ ära kaotada, kohtudes iga päev vähemalt 10 uue inimesega, kelle kõigiga algab vestlus selliselt: „Where are you from? What do you study? What is your name?“. Iga päev on uus pidu, mis kestab hommikutundideni, toidukorrad ununevad või lükkuvad öösse. See kõik on tavaline ning kuni mingi hetkeni suudab aju salvestada neid nimesid, riike, linnu ja elukutseid, ära kannatada kõik need magamata tunnid ning halvad toitumisharjumused. Ühel hetkel aga hakkab su organism karjuma appi. See on hetk mõistmaks, et ei saagi olla parim sõber 100 vähemalt kahekümnest erinevast riigist pärit inimesega. See on füüsiliselt võimatu. Kui alguses on elu üks pidu ja pillerkaar – ei ole rutiini, toitumisharjumusi ega korralikke unetunde, siis ühel hetkel hakkame teadlikumaid valikuid tegema, kujuneb kindel

sõprusringkond ning mingisugune rutiin. Minu elu oli ka selline umbes pool aastat tagasi. Kandideerisin Erasmusega Portugali üheks semestriks. Mis aga sai kindlaks juba 2. nädalal oli see, et kavatsen jääda ka järgmiseks pooleks aastaks. Minu puhul oli olukord aga natukene keerulisem. Kuna olin esmakordselt vahetusõpilane teisel semestril, mitte esimesel, pidin kõik avaldused uuesti tegema ja kuni viimase hetkeni ei olnud ma üldsegi kindel, kas saan jääda veel üheks semestriks. Aga nii läks, praegu istun siin, Porto kodus, oma laua taga sooritamas teist ja väga erinevat semestrit. Võib öelda, et minu „puhkusereisist“ on saanud päris elu. MINU TAVALINE PÄEV Fotograafiatudeng kunstikõrgkoolis – see ma olen. Kõige imelisem vahetusõpilaseks olemise juures on see, et saad ise oma tunniplaani kokku panna. Mistõttu koosnebki see ainult ainetest, mis mulle päriselt ka meeldivad. Kunstikoolis käimist ja Portugalis elamist iseloomustab minu jaoks kõige paremini sõna chill. Koolis käin kolm päeva nädalas (kuid siis ikka hommikust õhtuni). Ülejäänud päevad on vabad. Juba Eestis elades meeldis mulle palju reisida, seega suutsin endale paar tööotsa tekitada, mis võimaldavad mul ükskõik kus tööd teha. Nii et nädala sees veedan oma vabad

FOTOD: KRISTIN HANSEN

SOOVITUS

päevad üldiselt rõdu peal päevitades ning arvutis tööd tehes. Jah, need on need Portugali võlud. Ma olen väga suur spordifänn. Harrastan või kui ei harrasta, siis hea meelega prooviksin peaaegu kõiki erinevaid spordialasid, mis olemas on. Nädalavahetusteti mängime võrkpalli, nädala sees tantsime salsat, ujume, jookseme koertega ja teeme joogat. Tegelikult olen ma ka joogatreener. Aitasin Eestis luua akrojooga kogukonda, tahtsin seda ka siin jätkata, kuid minu üllatuseks on inimeste arv, kes siin sellega tegelevad, väga minimaalne ning regulaarsed tunnid puudusid. Võtsin ka selle enda peale. Hetkel rajame siin vaikselt akrojooga kogukonda, korraldame iganädalasi tunde ja püüame jõuda kohalike inimesteni, mis on suhteliselt raske, kuna portugallased ei ole väga avatud uutele asjadele. TOIDUST Kui tavaliselt on ühele Erasmuse tudengile toitumine umbes viiendal kohal, siis minu jaoks on see ikka väga oluline. Tihti võivad vahetustudengid üldse toidukordi vahele jätta või lihtsalt mingi võileiva haarata, kui nälg liiga suureks läheb. Usun, et tegelikult peaks sellele palju rohkem rõhku pöörama. Neid nippe, kuidas odavalt ja tervislikult ära elada, on maailmas palju, kasvõi toidu kaasa tegemine. Isegi võileival ja võileival on vahe! Minu päevas kulub toidu tegemisele päris palju aega, mulle meeldib katsetada ning luua uusi tervislikke kombinatsioone. Selle kõigega tahan ma öelda, et ole teadlik oma valikute suhtes, aga ära lõpeta proovimist, katsetamist, maitsmist, nautimist – uues riigis, uued maitseid! Usun, et elu on kõige proovimiseks ja katsetamiseks, seega kõik need pastel de nata´d, berliinerid ja muud kohalikud koogikesed, saiakesed ning mitte just kõige tervislikumad toidud tuleb ka ära proovida. KEELEST Kõige lihtsam viis keel suhu saada on kohapeal elades, isegi kui sa pole just kõige teravam pliiats keeleõppes. Mina alustasin oma portugali keele õpinguid täiesti üksinda. Päris hästi kulges kuni hetkeni, kust lihtsalt enam edasi ei kulgenud. Sellisel juhul on kaks varianti:

kas pingutada veel rohkem või minna keelekursusele. Valisin teise variandi. Jah, see küll maksab, kuid arvan, et see on kõige parem ja kiirem viis midagi selgeks saada. Portugali keel ei ole just kõige lihtsam ja kui seda veel eesti keelega võrrelda – tohuvapohu! Keelekursus toimub kahel õhtul nädalas 2,5 tundi kord. Kõik, millest ma aru ei saa, saab seal selgeks arutatud ning kõik, mida ma öelda ei julge, saab seal välja öeldud. See annab palju rohkem enesekindlust ja pealehakkamist, et igapäevaelus iseseisvalt praktiseerida. Keelte tundmine üldiselt on väga oluline. Portugali keelt näiteks kõneleb maailmas üle 200 miljoni inimese. SÕPRADEST Mul on väga palju sõpru. Minu igapäeva elu käib praegu vaid inglise keeles, põhiliselt on mu sõbrad imelised portugallased, kes arvestavad minuga ja aitavad ning toetavad kõiges. Tahes-tahtmata leian vahel ennast mingisuguse nalja keskelt , millest ma mitte midagi aru ei saa, sest ma lihtsalt pole portugallane. Mõnikord on see päris raske. See kogemus on aga õpetanud mind veel rohkem hindama mu emakeelt ning sõpru Eestis. Minu tutvusringkonnas on rohkem kui 2000 inimest üle terve maakera. Iga päev tutvun uute ning huvitavate inimestega, kuid peaaegu sama tihti pean kellegagi hüvasti jätma. Nii rasked on need hüvastijätud, eriti kui oled kellegagi väga lähedaseks saanud. See on aga üks elu osa ja kindlasti ka üks põhiline osa vahetusõpilase elus. Väga raske on kõikide nende eriliste hingedega kontakti hoidma jääda, kuid sisimas me teame, et kõik, mis me koos läbi elame, jätab märgi, mis mingil määral jääb igavesti meie sisse. Kõik eelnev on vaid väike osa minu kogemustest, läbi minu silmade, koos minu vigade ning õnnehetkedega. Raske on edasi anda midagi, mis on minu elu ja maailmavaadet niivõrd palju muutnud, ning raske on uskuda, et kui väga eestlane ma hinges ka ei oleks, tunnen ennast siin rohkem kui kodus. Seega on mul vaid üks soovitus – mine ja koge ise! Luban vaid, et sa ei kahetse!

ILLUSTRATSIOON: MARITA LIIVAK