OLE ROHKEM november 2016

NOVEMBER 2016

PRIIT TOHVE R

VEEL POOLE AASTA EEST POLEKS MA USKUNUD, ET LEIAN END SIIT, KUS PRAEGU OLEN EESTLANE

FÜÜSIKA

SESS

PROGRAMM

LÄBI VÄLISTUDENGI PILGU

KES ON FÜÜSIK

ALTERNATIIVKOHAD ÕPPIMISEKS

NOORED MINGE KOOLI

JUHTKIRI

KUI MART JA KADRI HÜÜAVAD KOOS: „KOMM VÕI POMM” [ MARI-LIIS KORKUS ] Ilus vaatepilt kuldsetest lehtedest tulvil puudest on tasapisi selja taha jäämas ning pikad talveööd on kohe-kohe ukse taga. Ega ka jõulud ning aastavahetus pole enam nii kaugel. Alles oli ju suvi?

FOTO: PEXELS.COM

FOTO: RYAN MCGUIRE

V

ahepeal otsustas ilmataat nalja visata ning rohetav maa õhukese lumekihiga katta. Automaatselt tekkis paljudel jõulutunne ja isu aromaatsete mandariinide ning piparkookide järele, kuid aastaaegade plaanis seisab veel sügis, mistõttu lumi sulatati maha sama kiiresti kui see tekitati. Liiga vara oli siis vist. Tegelikult enne talvepühi näeme ju kalendris veel kahte tähtpäeva – mardija kadripäev. Huvitaval kombel meie rahvuse kultuuri ilmestavad pühad on tasapisi tagaplaanile jäämas.

Enam kui kümmekond aastat tagasi, kui veel olin lasteaialaps, mäletan selgelt, kuidas õpetajad rääkisid lugusid kadri- ja mardisantidest ning innustasid meid naabrite ustele koputamas käima samal ajal lauldes: „Laske sisse mardisandid. Mardil küüned külmetavad, varbaotsad valutavad. Laske sisse mardisandid.” Mõnel korral võtsime soovitust kuulda, tirisime selga räbalad riided ning ajasime taga maiustusi. Tavaks oli muidugi ka vastavate päevade tähistamine lasteaias.

Hiljuti võtsin selle teema jutuks oma nooremate vendadega, kes kooris äratundmisrõõmu jagades vastasid: „Sa mõtled halloween’i, jah?” Minu üllatuseks olid mõlemad küll teadlikud n-ö mardi- ja kadrisanditamisest, ent neile oli juba õpetatud, et tegemist on

AJAKIRJA OLE ROHKEM. TOIMETUS Peatoimetaja Mari-Liis Korkus Keeletoimetaja Minna Kuslap, Johanna Nisu Reporterid Ave Annuk, Merilin Reede, Margit Kattai, Mariann Rei, Stella Tiit Küljendaja Kristin Hansen Vastutav väljaandja Mirell Prosa Väljaandja Üliõpilaskonna SA Tiraaž 1300 Trükk Ecoprint AS

2

vanamoodsate tähtpäevadega ja nõiad, vampiirid ning teised koledad elukad on see, millest räägitakse. Ehk siis enam ei kuule ukse taga külma eest sooja taga ajavaid laule, vaid hoopis läänekultuurist üle võetud hüüdlauset „komm või pomm”? Üleüldse iga aastaga on näha üha rohkem n-ö ameerikalikke mõjutusi meie kultuuriruumis. Needsamad tähtpäevad ning isegi jõulud on juba suuresti ümber kohandatud. Kas selline sujuv muutus sobib igaühe eelistustega, on juba omaette küsimus.

November on tudengitele omamoodi ärev periood – tasapisi koputab uksele mitte küll kostümeeritud laps, vaid hoopis sess. Õnneks eksamilaviinile alistumisega lõppeks pikaldane sügissemester. Mida pakub aga OLE ROHKEM. ajakiri selle äreva kuu keskel?

Viimase sügiskuu numbrist võid lugeda, miks üks välistudeng leiab, et ID-kaart on eestlastele hingamise eest või kus lisaks hubasele kodule või kohvihõngu tulvil kohvikutele saab meelestada end algavaks eksamisessiooniks. Kogemustejanulisele peitub kaante vahel lugusid osavõtuvõimalust pakkuvatest programmidest ning kui kultuuripisik kriibib sisemust, siis soovitan käia uurimas, mida kujutab endast supermarketi ooper.

FOTO: PEXELS.COM

ÜKSA

KAS MA VÕIN PALUN IGAVESTI TUDENGIKS JÄÄDA? [ MARILIN SADU ] Sügis kihutab hirmuäratava kiirusega talve suunas ja iga mööduva päevaga jõuab mulle lähemale üks kardetud kuupäev. See on lõputöö tähtaeg.

U

sun, et paljud teist on minuga selles samas paadis. Vehime oma aerudega kõigest väest, et õigeks ajaks mandrile jõuda. Enne, kui tormi kätte jääme.

Kirume end, et miks pagana päralt me varem sõudma ei hakanud. Mõned reisikaaslased on juba paadi hüljanud ja tagasi kaldale ujunud, et järgmisel aastal uuesti proovida. Kuid kuskilt leiame aeg-ajalt ikkagi motivatsiooni. Liigume samm-sammult edasi ja kõige rohkem ajendab tööle see silmapiiril paistev diplom, millega kaasneb vabadus.

Seesama vabadus aga hirmutab mind.

Mis siis saab, kui ma enam tudeng ei ole?

Kahjuks tähendab see lõppu soodustustele muuseumites ja ühistranspordis, aga see ei ole kaugeltki kõige hirmsam. Veel õudsem on see, et pean teadma, mida ma edasi tegema hakkan. Ma ütlen ausalt, et ma ei tea, millisel töökohal ma tulevikus töötada tahan. Võib-olla tunneb mõni teist samamoodi.

Siinkohal olen kohanud palju inimesi, kes tahavad väga mulle anda tuleviku- ja karjääriplaneerimises nõu. Okei, nõu on ju alati teretulnud, aga liigagi tihti olen kuulnud üht üpris nõmedat nõuannet, mis paistab olevat üheks võtmesõnaks selles, kuidas me ühiskonnas näeme edu ja karjääri. Nimelt on meil elus üks kutsumus ning meie eesmärk on see kutsumus leida ja seda ainiti järgida. Kuidas oma kutsumust leida? Lihtsalt tee seda, mille suhtes sa oled kirglik. Millele see vihjab?

Kui sa järgid oma kirge, saadab sind edu, aga kui sa töötad alal, mille suhtes oled ükskõikne, oled läbikukkunud. Pole ka ime, et ma tunnen tööturule sisenemise ees hirmu. Pinge on tohutu. Kardan valida valet töökohta ja jääda lõksu millessegi, mille suhtes ma ei ole kirglik. Aga kirg on tunne, mitte plaan, mida järgida.

Mis mind aga tõeliselt rõõmsaks teeb, on see, et vaadates oma eakaaslaste hulgas ringi, tundub mulle, et oleme tegelikult üks jube vahva kamp inimesi. Vaadakem

Tartus ringi. Siinsed tudengid on aktiivsed ja pealehakkajad, kuuluvad lugematutesse tudengiorganisatsioonidesse, algatavad ühiskonnas dialooge ja muudavad maailma. Mulle tundub, et meil ei ole mingeid illusioone oma tuleviku kohta. Teame, et võib ju kolm või viis aastat ülikoolis ränka vaeva näha, aga kraad ei anna tegelikult tööturul suurt eelist. Loevad kogemused ja pealehakkamine ning pehmed oskused, nagu meeskonnatöö ja võimekus iseseisvalt mõelda.

Nii et kui sa tunned, et oled jäänud toppama, justkui seisad ja ootad, et miskit suurepärast satuks su teele, mis südame kiiremini lööma paneks – unusta see! Ära oota, vaid mine ja tee. Suuna oma energia sinna, kus seda vaja on, kus just sina saaksid millegagi panustada. Ja kui sa teed seda hästi, võibki ühel hetkel tekkida see säde, mida oled oodanud.

Edu teile sõbrad, näeme teisel kaldal!

(Vaata ka Terri Trespicio TEDxKC kõnet Stop searching for your passion.)

3

PROGRAMM

KAHEAASTANE ENESEARENGU INKUBAATOR [ MARIANNE LIIV ] Intensiivsus, väljakutsed, eneseareng – just neid sõnu kasutavad Tartu Ülikooli vilistlased Kadri Väljaste ja Sven-Erik Mändmaa oma kogemusi kirjeldades mitmel-mitmel korral. Sõnad iseloomustavad hästi programmi Noored Kooli (NK), mille tuules on Kadrist ja Sven-Erikust saanud tänavu sügisel õpetajad Ida-Virumaal Ahtme Gümnaasiumis.

S

ven-Erik töötas peale füüsikateaduskonna lõpetamist kaks aastat valdkonnas, mis oli ühtlasi ka tema hobi. „Mingil hetkel hakkas tunduma, et elu on liiga mugav, peaksin endale ikkagi mingi suurema väljakutse leidma,” rääkis Sven-Erik, kes oli õpetajaametit ka varem kaalunud. “Tundus õige hetk see ära proovida.”

Kadril seevastu ei olnud kunagi plaanis õpetajaks hakata, see mõte oli pigem välistatud.

Ta oli programmist kuulnud juba ülikooliajal, kuid ei olnud siis selleks veel enda sõnul sisemiselt valmis. Peale psühholoogiaõpinguid elas ta pikalt välismaal ja tulnud tagasi Eestisse, otsis ta erinevaid väljakutseid ja kandideeris NK programmi. “See tundus enesearengu mõttes parim tee,” põhjendab ta oma valikut.

NK on programm, mis viib võimekad ülikoolilõpetajad ja erialaeksperdid vähemalt kaheks aastaks koolidesse õpetajana tööle.

Enne klassi ette astumist läbivad osalejad intensiivse juhtimiskoolituse ja tugisüsteem seisab noorte õpetajate taga kogu programmi kestel. „Mul on võimalik ennast arendada ja saada uusi kogemusi. Samas on mu ümber inimesed, kes mind juhendavad, annavad head nõu, pakuvad materjale, mida koolitöös kasutada, ja lihtsalt julgustavad, kui on raske,” kirjeldab programmis osalemist Kadri. “NK programmi suur eelis on see, et kõike toimuvat saab jagada ja arutada.”

loo jutustamist. Vaatamata sellele tundis poiss neid ära ja isa pidas selle peale auto kinni. Poisi isa tutvustas ennast ja vabandas, et ei räägi hästi eesti keelt. Lühikese autosõidu jooksul tutvusid ja vestlesid nad rõõmsalt. „Ta oli väga avatud ja sõbralik. Tundub, et see ongi siinsele kogukonnale väga iseloomulik. Siin on kõigil omavahel soojad suhted ja õpetaja elukutse on au sees,“ võtab Kadri loo kokku.

MIDA ÕPETAB ÕPETAJAKS OLEMINE Sven-Erik leiab, et kaks aastat õpetajana koolis töötamist annab talle kindlasti tulevikus eeliseid. „Uued võimed ja oskused, mis siin arenevad, tulevad edaspidi igas valdkonnas kasuks. Näiteks planeerimis- või kommunikatsioonioskused“. „Struktureeritus, ajaplaneerimine, esinemisoskused, avatus, kiire kohanemine,“ loetleb Kadri oskusi ja omadusi, mida õpetajatöö lihvib. Kadri arvas, et ta esinemisoskused hakkavad nüüd tohutult arenema, kuid praeguseks on ta tajunud, et klassi ees olemine ei olegi esinemine. Lastega harjub kiiresti ära, mistõttu ei ole sellist avaliku esinemise tunnet. „Ma ütleksin neile, kes kaaluvad NK programmis osalemist, et peab julgema proovida. Üks asi, mida meile õpetati, on see, et kui me kooli tuleme, ei pea kohe esimesest päevast olema valmis head õpetajad. Meil on kaks aastat aega heaks õpetajaks saada. Kui keegi mõtleb, kas ma olen valmis NK programmi kandideerima, siis ma ütleks, et valmis ei peagi olema. Selleks siia tullaksegi, et kogeda ja proovida midagi uut ning avada uusi uksi,” sõnab Sven Erik lõpetuseks.

FOTO: MATTI KÄMÄRA

AHTME GÜMNAASIUMI KEELEKÜMBLUS JA KULTUURIVAHETUS Nad elavad ja töötavad keskkonnas, mis on suuremalt jaolt venekeelne. Kadri õpetab inglise keelt ning räägib õpilastega vaid inglise ja eesti

keeles. Sven-Erik õpetab keelekümblusmeetodil matemaatikat ja füüsikat, kasutades ise õpilastega suheldes vaid eesti keelt. „Jah, kommunikatsioon on keeruline,“ nendib Sven-Erik, kes otsib viise, kuidas õpilastega suhelda. „Olen kasutanud mõistelehti, kus on mõned sõnad ära tõlgitud. Iga tund käib üks katsetamine ja proovimine, et mis parasjagu töötab. Mõnikord tuleb paremini välja, mõnikord mitte.“ Kadri lisab, et on saanud teadmisi ka selle kohta, kuidas teha tunde põnevaks ja kuidas luua lastega häid suhteid. „See eeldab, et saan küsida lastelt nende arvamust ja neile asju lahti seletada. Meil siin on keerulisem seda teha,” tunnistab ta. Nii Kadri kui ka Sven-Eriku suur soov on see, et lapsed julgeksid küsida, oma arvamust avaldada ja võtaksid rohkem sõna.

Mida noored õpetajad esimese hooga koolis ära muudaksid? Siin on Kadri ja Sven-Erik täiesti üht meelt. Nimelt on laste päevad liiga pikad. Need algavad kella kaheksast hommikul ja kestavad kella kolme-neljani päeval, mistõttu on koormus liiga suur. Lisaks ei sobi nii varajane päeva alustamine nende arvates kokku teismeliste loomuliku rütmiga.

Kohapealse elu iseloomustamiseks jagavad Kadri ja Sven-Erik nendega sama päeva hommikul juhtunut. „Jalutasime parajasti kooli poole ja järsku peatus ühel ristmikul meie kõrval auto.

Aken keriti alla ja küsiti konarlikus eesti keeles, et kas me läheme kooli. „Aa, no tulge peale!“ hüüdis pärast jaatavat vastust roolis olev mees rõõmsalt,“ jutustab Kadri.

Neid võttis auto peale üks lapsevanem, kes oma poega parajasti kooli viis. „See poiss isegi ei õpi klassis, kus meie õpetame,“ jätkas Kadri

4

FOTO: NÄNSI KERTU MÄNNIK SAAR

K U LT U U R

TALVEÖÖ UNENÄGU EHK TEATER KUI PLAAN B [ AVE ANNUK ] Kas oled vahel mõelnud, mis tunne on kassiiril pärast 10tunnist tööpäeva sulle naeratades kassalindil olevaid tooteid läbi piiksutada? Või õpilasel, kes ühel päeval avastab enda jaoks jumala? Või hoopis loomaaiatöötajal, kes lõvisid ja krokodille toidab?

K

ahtlemata mõtleme vähemalt alateadvuses teiste inimeste rollidele. Detsembris toimuv Tallinna Linnateatri festival Talveöö Unenägu püüabki sel aastal asetada vaatajad hoopis kellegi teise olukorda.

Tallinna Linnateatri rahvusvahelist teatrifestivali Talveöö Unenägu korraldatakse juba üheksandat korda. Tava kohaselt toimub üritus igal teisel aastal alates aastast 2000, mil festivalitraditsioon Linnateatri kolimisega uude majja alguse sai. Sel aastal võõrustab jõulueelne Tallinn detsembrikuu alguses teatritruppe Lõuna-Aafrika Vabariigist, Lätist, Leedust ja Venemaalt, kus trupid lisaks etenduse andmisele ka ise kohapeal teiste riikide etteasteid nautima ja inspiratsiooni ammutama jäävad. Talveöö Unenägu on küll väike festival, kuid pakub võimalust näha head rahvusvahelist teatrit oma koduõuel,” ütles Tallinna Linnateatri direktor Raivo Põldmaa. Selle aasta festival toimubki 5.–10. detsembril Tallinnas.

ETENDUS KUI TEISE KINGADES OLEMINE 2016. aasta põhiprogrammi kuulub mitu põnevat teost, sealhulgas näiteks LõunaAafrika Vabariigist külalisetendusena tulev „Näitus B” (Exhibit B), mis üllatab vaatajaid oma vastuolulisuse ja intriigsusega, võttes teemakäsitluseks 100 aastat tagasi toimunud inimloomaaiad, kuhu kaasatakse inimesi meie kõigi keskelt. Publikut ootab etendus, mille installatsioonid on eraldi ruumides, kuhu sisenetakse ükshaaval saamaks vihjeid erinevatest rassistlikest ajaloosündmustest. Sisse on peenelt pikitud ka hiljutisemad intsidendid.

Leedust saabuv teatritrupp etendusega „Head päeva!” toob vaatajani läbi ooperiprisma päeva supermarketis, kus helideks ja muusikaks ongi sõna otseses mõttes igapäevane poeskäik: viisakusväljendid, surisevad päevavalguslambid ja monotoonselt „piip-piip” tegev kassaaparaat registreerimas igat toodet. On see supermarketi ooper

või hoopis kriitiline suhtumine kapitalismi huumori, paradoksi, iroonia ja paroodia kaudu? Vastus selgubki kohapeal.

Talveöö Unenägu ei ole lihtsalt teater, see on sümbioos maailmaklassi lavastustest, tõeliselt mõtlemapanevast talveõhtu kultuurist ja jõuluootuse kvaliteetmeelelahutusest. Sel korral on pileteid etendustele rohkem kui eelnevatel aastatel ja loodetavasti leiavad kõik teatrihuvilised midagi oma maitsele. Festivali tutvustus, piletiinfo ja lavastuste lühikirjeldused on leitavad aadressil www.festival.linnateater.ee. Piletid on kõigile huvilistele saadaval Linnateatri kassas ja Piletilevi müügipunktides.

Pimedatest talveõhtutest on mõistlik võtta maksimaum, seega miks mitte panna ennast korraks kellegi teise olukorda ja edaspidi ka näiteks lihtsat igapäevast poekülastust hoopis teistmoodi tunnetada.

Teater on kunst. Talveöö Unenägu 2016 on kunst mõista teisi.

5

PRIIT TOHVER: SOOVIN, ET EESTIS KÄSITLETAKS TERVIST KÕIGE KÕRGEMA VÄÄRTUSENA, MILLE POOLE ÜKS RIIK VÕIKS LIIKUDA [ MARGIT KATTAI ] Kui veel poolteist aastat tagasi ei osanud Tartu Ülikoolis viiendal kursusel arstiteadust tudeeriv Priit Tohver ette näha, et temast saab kunagi Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi (EAÜS) juhatuse liige, siis nüüdseks on Priit oma ambitsioonikuses astunud sammu kindlalt kõrgemale, olles esimese eestlasena rahvusvahelise arstiteadusüliõpilaste seltside liidu (IFMSA) Euroopa regiooni juht.

T

egemist on ühe maailma vanima ja suurima tudengiorganisatsiooniga, mis ühendab üle 1,3 miljoni arstitudengi ja on aktiivne 122 riigis.

Priit seletab organisatsiooni tegevuse lahti lihtsalt ja lühidalt: „Kui EAÜS võitleb muu seas riiklikul tasandil arstitudengite paremate praktiseerimisvõimaluste eest, siis IFMSA näeb rahvusvahelisel tasandil vaeva, et EAÜSil ( ja teistel maailma arstitudengiseltsidel) oleksid oma tegevuste elluviimiseks võimalikult head teadmised ja arenguvõimalused.”

Kuna tegu on väga suure ja paljusid tervise valdkondi

hoomava organisatsiooniga, on sealsed tegevused jaotatud kuue töögrupi vahel: seksuaaltervis, professionaalne ja teaduslik välisvahetus, rahvatervis, meditsiiniline haridus ning rahu ja inimõigused. „Lisaks sellele on meie tegevused ühendatud 18 programmialaks alates laste ja keskkonna tervisest kuni meditsiiniliste oskuste õpetamiseni välja.”

Euroopa regiooni direktorina on Priidu peamised ülesanded aidata oma 12-liikmelise meeskonnaga liikmesorganisatsioonidel töögruppe üles seada ja neid arendada. Ühtlasi tegeleb Priit liikmesorganisatsioonide

FOTO: ARGO INGVER

FOTOD: KAREN GRÜNBERG värbamisega, kus tema sõnul on praegu prioriteet Valgevene arstitudengite abistamine ühenduse loomisel ja IFMSAga liitumisel.

“Olen muidugi igal ajahetkel olemas ka selleks, et toetada meie liikmesorganisatsioone ja eelkõige nende juhte. Praegusel ajal on mul iganädalased koosolekud uute ja noorte liikmesriikidega, et selgitada neile, kuidas IFMSA töötab ja kuidas nad saaksid meie töös veel enam osaleda.” Lisaks sissepoole suunatud tööle on Priidul vaja ka esindusfunktsiooni täita, kuna Euroopa regiooni juhina on just tema peamine kontakt WHO Euroopa kontori, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Noortefoorumi juures.

OOTUSED JA UNISTUSED Olles töötanud neli aastat EAÜSis nii projektijuhi, meediasuhete juhi kui ka välisasjade asepresidendina, tundis Priit Euroopa regiooni direktori ametikohale kandideerides, et tal on tudengi kohta üsna arvestatav kogemustepagas välisesinduses. See valdkond motiveeris teda kõige enam. Praeguseks on Priit enda jaoks aga avastanud, et kõige tugevamini paneb tal südame põksuma töö nooremate ja vähemesindatud liikmesorganisatsioonidega. „Tunnen, et olen just neile kõige enam vajalik ja kohati on siin ka äratundmisrõõmu, sest paljud etapid, mis noorematel ees seisavad, oleme EAÜSiga just viimase aasta jooksul läbi teinud.”

Suurematest IFMSA saavutustest

8

rääkides ütleb Priit, et peamiselt on organisatsioon võtmekoht tervishoiu tudengitele arenguvõimaluste loomisel. „Silmapaistvaim neist on igal aastal Maailma Terviseassamblee eel läbiviidav noorte arenguprogramm Genfis, kus õpetame ligi 50 tervishoiutudengile eestkostet ja diplomaatiat rahvusvaheliste terviseprotsesside kontekstis.” Viimaste aastate suurimaks saavutuseks peab Priit aga organisatsiooni osalust maailma kliimakõneluste juures, sest just tänu IFMSA tööle kajastub kliimamuutuste mõju tervisele nüüdseks mitmetes ÜRO lepetes.

Unistustega, mida oma ametiajal korda saata, jääb Priit realistlikuks: „Muidugi ma tahaksin, et Brexiti-järgne pagulaskriisi all

"SOOVIN, ET EESTIS KÄSITLETAKS TERVIST KÕIGE KÕRGEMA VÄÄRTUSENA."

vaevlev Euroopa ära lepiks ja ühes hingaks, aga aastaga ma seda ei saavuta.” Seevastu loodab ta, et oma ametiajal õnnestub tal praegusest enam kaasata endisi idabloki riike Euroopa ja maailma diskussioonidesse.

Kõige tähtsamaks ei pea Priit aga niivõrd väliseid muutusi, kuivõrd meeskonna kui terviku ja sealsete indiviidide arengut. „Juhina on mu jaoks kõige olulisem, et meeskonnaliikmed areneksid. Salaja loodan ka, et mõni neist kandideerib kunagi ise IFMSA juhtkonda.”

TERVIS ON FUNDAMENTAALNE INIMÕIGUS Viimasel ajal on meediapildis esinenud palju kära Eesti tervishoiu ja sellega seonduvate inimeste ümber. Kulud on suuremad kui planeeritud, ravijärjekorrad aina pikenevad, ministrid ei jõua kokkulepeteni, arstid streigivad jne.

Rääkides Priiduga Eesti tervishoiusüsteemi probleemidest, hindab ta süsteemi üsna efektiivseks, sest investeeritud raha kohta saavutatakse üllatavalt häid tulemusi. Siiski, võrreldes Eesti tervishoiu kogukulude osa SKTst teiste Euroopa riikidega, saame vastuse küsimusele, kas tahame napilt elus olla või panustame tõepoolest tervisesse. Kuna tervishoiukulutused, mis mullu eelarve ületasid, on madalad, ei saa Priidu sõnul üle ega ümber klišeelikust, ent ennast igati õigustavast mõttest, et raha on juurde vaja. Kõik saab alguse aga sellest, kuidas nähakse ja mõtestatakse tervist. „Mina sooviksin, et Eestis ei käsitletaks tervist mingi lahendamist

vajava probleemina, vaid kõige kõrgema väärtusena, mille poole üks riik võiks liikuda.

Tervis on fundamentaalne inimõigus. Ilma selleta ei ole meil võimalik ühtegi inimõigust realiseerida. Meie tervisesüsteem peaks sellest arusaamast lähtuma.”

Hea ideena, mille tulemina saaks tervishoid hädavajalikke lisavahendeid, näeb Priit mõtet, et riik võiks hakata pensionäride ravikindlustuse eest maksma. Sellega ei peaks aga tema sõnul piirduma, sest puudujääkide korvamisele lisaks on vaja hakata tegelema tervise märgatava parandamise ja ennetustegevusega. „Kui vaadata Euroopa tervishoiuteenuste tarbija– indeksit, siis valmistavad selgelt kõige enam piinlikkust ennetustegevused, kus kõikides kategooriates on Eestil kas olulisi või mõõdukaid puudujääke.” Veelgi enam on Priidu meelest vaja tegeleda tubaka- ja alkoholitarbimise ennetamise, füüsilise aktiivsuse soodustamise ning holistliku seksuaaltervise õpetamisega. „See pole mingi augulappimine, see on majade ja linnade ehitamine.” Seda kõike ei saa Priidu sõnul teha täiendavate maksudeta, pidades meeles, et tegu on investeeringuga, mitte lihtsalt kuluga.

ARSTIDE PUUDUJÄÄK Kõige muu olulise juures, mida tervishoius peaks, võiks ja saaks teha tervema Eesti nimel, ei saa unustada tervishoiutöötajaid, kes võimalustest lähtuvalt on terve Eesti

alustalaks. See, et puudus on nii arstidest, õdedest kui ka füsioterapeutidest, on kõigi jaoks teada. Priidu sõnul ei tohiks probleemile läheneda aga pelgalt tööjõu juur-

"SEE POLE MINGI AUGULAPPIMINE, SEE ON MAJADE JA LINNADE EHITAMINE."

detoomisega, sest vahepeale jäävad otsustavad küsimused. „Mõnevõrra peaks küll produktsiooni tõstma, ent enam peame mõtlema sellele, kas meil praegu üldse on ressursse, et palgata nii palju inimesi, kui me tegelikult vajame. Kas me üldse pakume neile tingimusi, mis panevad neid tahtma siia jääda?” Üks nendest tingimustest on kahtlemata motiveeriv töötasu, kuid ükski palganumber ei asenda Priidu arvates inimväärikust ega perega veedetud aega. „Palgatõus on muidugi tore asi, aga mida sa teed palgatõusuga, kui sa pead mitu korda nädalas 24 tundi valves istuma, üks operatsioon ajab teist taga ja valitsus teatab, et kulude kokkuhoidmiseks tasustatakse edaspidi ületunde tavahinnaga.” Et ei tekiks olukorda, kus makstakse eneseohverduste

eest, peaks Priidu sõnul rohkem tähelepanu pöörama töökoormuse paremale jaotamisele. Nii saaksid arstid lisaks elude päästmisele ka ise elada.

VÕIMALUSTELE AVATUD Kuigi Priit on praeguseks saanud vaid mõned nädalad uuel ametikohal oma teadmisi, oskusi ja ideid rakendada, tahab loomulik uudishimu teada, kuhu võiks ambitsioon teda tulevikus viia. Selles küsimuses jääb Priit pigem tagasihoidlikuks ja ütleb, et praeguses positsioonis on keeruline tulevikku vaadata ja konkreetseid vastuseid anda. „Veel poole aasta eest poleks ma uskunud, et leian end siit, kus praegu olen. Aasta enne seda poleks arvanud, et olen kunagi EAÜSi juhatuses.

Seega elu üllatab pidevalt.”

Siiski paistab, et mingeid mõtteid, kuhu minna ja mida teha, Priit natukene mõlgutab. Ta on veendunud, et Eesti vajab palju rohkem üldpädevusega arste, ent varem ajalugu õppinuna ei välista Priit sedagi, et tulevikus tegeleb ta hoopiski õige humanitaari kombel rahvatervishoiuga. „Ma pole kindel, kas ma kunagi üldse klinitsistiks hakkan. Palju oleneb sellest, mida see aasta toob ja mis võimalusi mul tekib ülikooli lõpu poole. Mina hoian end võimalustele avatud.”

9

FOTO: KAISA PÕHAKO

O R G A N I S AT S I O O N

FÜÜSIKAÜLIÕPILASTE SELTS EHK LOODUS-, TEADUS- JA SAUNAMAAILMA PÕHIVORMID [ MARIANN REI ] „Füüsika on muusika ja muusikat ma ei armasta“ – nii kõlab 1937. aastal Vana-Vändra õpilastelt kogutud kõnekäänd, mille kaudu antakse mõista, et füüsika pole just armastatud õppeaine. Tänapäeval tegutsev Füüsikaüliõpilaste Selts ehk FÜS suudab aga füüsikalembust jagada nii oma liikmetega kui ka väljaspool organisatsiooni, hoolitsedes muuhulgas ka koolinoorte seas füüsika vastu kiindumuse tekkimise eest.

S

oov uurida ümbritsevat maailma ja püüd seda seletada on inimkonda läbivalt iseloomustanud. Neid pürgimusi aitab tudengilinnas omalt poolt ellu viia Füüsikaüliõpilaste Selts, võttes hea meelega vastu kõiki üliõpilasi, kes õpivad loodusteaduste ning tehnika erialadel. Seega pole FÜS-i tegevus suunatud üksnes füüsika eriala tudengitele. Õigupoolest on seltsi oodatud kõik eelnevalt nimetatud erialade esindajad, kellel on huvi teadusmaailmas toimuva vastu ning soov leida mõttekaaslasi. Viimaseid organisatsiooni tegevuses juba jagub – üksmeelselt FÜS-i kuuluvate füüsikute, materjaliteadlaste ja arvutitehnikutega võetakse osa nii üldhariduslikest üritustest kui ka traditsiooniks kujunenud saunaõhtutest.

10

KINDLAMEELSED EESMÄRGID Veel viis aastat tagasi puudus Eesti tudengiorganisatsioonide orbiidilt niivõrd vahva tegelane kui käesoleva artikli fookuses figureeriv Füüsikaüliõpilaste Selts. Lennates ühel 2011. aasta kõledal sügissemestri päeval kindlalt ning jäävalt tudengiorganisatsioonide tööpõllule, on FÜS tänaseks päevaks suutnud algatada mitmeid tänuväärseid traditsioone ning järginud otsusekindlalt kogu seltsile omaseid sihte. Füüsikaüliõpilaste Selts seisab hea selle eest, et ülikoolis toimuks järjepidev seltsis esindatud erialade õppe parendamine ning suureneks sidusus tudengite, õppejõudude ja teadlaste vahel.

Vähemtähtis pole üldine füüsika ja loodusteadusliku õppe populariseerimine, harivate ürituste korraldamine ning koostöö arendamine teiste organisatsioonidega. Kujutades

endast samas ka Eesti Füüsika Seltsi (EFS) osakonda, lööb FÜS aktiivselt kaasa ka vaid loetud nädalate pärast toimuva EFSi Loodusja Täppisteaduste Sügiskooli korraldamise juures. Selle kõige juures pole tagaplaanile jäänud ka käsikäes harivate ja lõbusate siseürituste korraldamine: käimas on Physicumi pinksiturniir ning ees ootamas väljasõidud ettevõtetesse ja teadusasutustesse, et tutvuda kohtadega, kuhu üks loodusteaduste kraadiga noor tulevikus tööle võiks suunduda.

KOOSTÖÖ JÕUD Nutika organisatsioonina paneb FÜS rõhku ka sõprussidemete loomisele, sest üheskoos tegutsedes ollakse tugevamad. Oma uue sõbra Fotoonikaklubiga plaanitakse hulgaliselt ühisüritusi – seminare, loenguid ja

sotsiaalseid koosviibimisi. Peagi alustatakse ühisel jõul ettekannete seeriat, kus tudengid saavad vabas õhkkonnas võimaluse huvitavatel teemadel ettekandeid koostada ning seeläbi harjutada muuhulgas ka avalikku esinemist. Varasemalt on FÜS teinud koostööd Bioteaduste Üliõpilaste Seltsiga ning ka sellel aastal toimuvat Loodus- ja Täppisteaduste Sügiskooli korraldatakse koos nendega. Tegu on tervelt kolm päeva kestva üritusega, kuhu tulevad kokku paljud loodus- ja täppisteadustehuvilised üle Eesti, et veeta koos seminare läbides üks suurepärane nädalavahetus. Ühistöö võimalusi pakub ka alanud õppeaastal Tartu Ülikoolile osaks saanud muutus, millega loodi uus eriala nimega füüsika, keemia ja materjaliteadus. Seetõttu on paljud käimasolevad FÜSi toimetused seotud erialadevahelise suhtluse arendamisega. Viimast on FÜS suutnud saavutada ka koostöös Loodusteaduste dekanaadiga elluviidava TÜ füüsikarebaste mentoriprogrammiga, millega liitusid sel aastal ka keemikud ja materjaliteadlased. Tegemist on tegevuskavaga, mis tagab esimese kursuse üliõpilasele mentori, kes tegeleb värske tudengi nõustamisega. Mentorid on vanema kursuse tudengid, kes teavad, kuidas ülikool toimib ning oskavad jagada sellekohaseid tarkusi ja soovitusi. Programmi eesmärgiks on luua sõprusvõrgustik erinevate kursuste ning nüüd ka juba erialade vahel. Mentorid on inimesed, kellest võib tulevikus saada vastse tudengi kolleeg, abiline ja sõber.

Lisaks on FÜS osalenud ka OLE ROHKEM Arenguprogrammis, mille käigus sõnastati seltsi missioon, visioon ja üldised eesmärgid.

FÜS PAKUB VÄLJAKUTSEID Füüsika ja sellega seotud eriala tudeng võib oma FÜSi kuulumise teekonnal rinda pista mitmete proovikivide ja ülesannetega, mida pelgalt ülikoolipingis ei kogeks. Olgu selleks siis mitmete intensiivsete ürituste pikenduseks kujunenud saunaõhtutel haaravate diskussioonide väärikas jätkamine või „Tudeng füüsikatundi“ projekti raames tänapäeva teaduses toimuva lihtsas, kuid huvitavas keeles edastamine 12. klassi õpilastele. „Tudeng füüsikatundi“ on kindlasti tänuväärne algatus, mille eesmärk on tutvustada õpilastele füüsika tänapäevaseid tahke ning anda edasi selle valdkonna potentsiaali tulevasel eriala­ valikul. Füüsikatundi läbiviivale tudengile annab ühe huvitava koolitunni planeerimine ja läbiviimine kahtlemata küllaldaselt esinemisjulgust ning oskust oma eriala põhitõdesid ka kooliõpilastele arusaadavalt ja haaravalt vahendada. Eelmisel õppeaastal käisid tudengid koolinoortele rääkimas näiteks erirelatiivsusteooriast, „Curiosity Mars” projektist ja grafeenist ehk teemadest, mis võivad võhikuid panna samaväärselt igava esituse korral kukalt kratsima, kuid sütitava ja samaaegselt lihtsa teemakäsitluse juures hoopiski huvituma ning vaimustuma. Tingimata on „Tudeng füüsikatundi“ avaldanud mõju nimetatud koolitundi kogenud abiturientide eriala valikule: FÜSi poolt korraldatud küsitluses saamaks teada, mis ajendab noori füüsikat, keemiat ja materjaliteadust õppima asuma, on „Tudeng füüsikatundi“ projekti mõju eriala valikul jaatatud ning seega ühtlasi märgitud selle positiivset toimet oma kutsumuse leidmisel.

Füüsikaüliõpilaste Seltsi liige saab väljakutsete ületamise, ürituste korraldamise ning heade ideede teostamise juures alati tuge.

Väärtuslikku kogemust pakub ka kuulumine organisatsiooni neljaliikmelisse juhatusse, mille valimised toimuvad iga uue semestri alguses. Kahtlemata on seltsi juhtimine omaette õpetlik ettevõtmine, mille kaudu saab veelgi enam FÜS-i tegevust suunata ning panustada enda valdkonna arengusse.

Füüsika ja sellega seotud erialade tudeerimine tähendab aastaid pühendunult õppimist, mis tagab hulganisti valikuid tööturul – füüsika või sellega seotud eriala lõpetanud suunduvad

"FÜS PANEB RÕHKU KA SÕPRUSSIDEMETE LOOMISELE, SEST ÜHESKOOS TEGUTSEDES OLLAKSE TUGEVAMAD."

tihtilugu tööle näiteks IT-firmadesse, Start-up maailma, statistikaga seotud ametikohtadele ning paljudele muudele elualadele, mille hulgast ei puudu ka teadlase- või inseneriamet.

Pingutust nõudvate õpingutega samaaegselt FÜSi tegevuses osalemine on vaid ülikooliõpinguid rikastavaks kogemuseks ning iga aastaga liitub organisatsiooniga üha rohkem esmakursuslasi. Füüsikaüliõpilaste Seltsi juhatuse kinnitusel võib kindel olla, et FÜSi liikme puhul on tegu ühe uudishimuliku ja saunalembelise lapsekingades teadlasega, kes ei karda katsumustega silmitsi seista õpingutules ega ka hiljem eluvetes.

11

FOTO: PEXELS.COM

TERVIS

MITMEKESISUS KUI TERVISE ALUS [ JAN-MORTEN MÕISTUS ] Mis siis, kui ma ütleksin sulle, et üsna lihtne on panna su alaselga kannatama umbes 400 kilogrammi suurust raskust; on vaid sentimeetrite küsimus ja ühtäkki võib su pea senise 5 kilogrammi asemel hoopis 20 kilogrammi kaaluda; sinu jaoks perfektne kehahoiak ei ole samasugune nagu su sõbral.

LIIKUMINE MASSIDESSE Tänasel päeval võib üsna julgelt väita, et sportlikkus on moes. Seda on näha nii sotsiaalmeedias levivate ürituste ja piltide, edukalt paljunevate spordiklubide kui ka praeguste moetrendide näol.

Aina rohkem propageeritakse koossportimist ja korraldatakse mitmeid rahvaspordiüritusi. SEB sügisjooksud on saamas Tallinna uueks laulupeoks ja rühmatreeningud on saavutanud suure populaarsuse. Ärme unusta ka elementaarseid Nike’i tosse ja Instagrami fitnessblogisid. Tahad osta sportlikke riideid? Kadunud on vältimatu vajadus minna selle jaoks spordipoodi. Igast teisest kiirmoodi pakkuvast poest on võimalik saada samu asju. Üldiselt on see kõik minu kui füsioteraapia tudengi vaatenurgast ülimalt tervitatav: inimesed

12

on aktiivsed ja hoolivad oma tervisest. Ometigi on paljudel liigeseid puudutavaid kaebusi, millel võib olla mitmeid põhjuseid tulenevalt valedest spordivõtetest või hoopiski ülekoormusest, mida antakse märkamatult oma liigestele ja lihastele spordivälisel ajal, näiteks raamatukogus istudes.

Tegelikult on paljusid tugiliikumisaparaadiga seotud probleeme teadliku eluviisi korral võimalik edukalt vältida või siis vähemalt riske tunduvalt vähendada.

JÄLGI ENNAST Korrektne kehahoiak on üks terve keha alustaladest, sest biomehaanilistel jõududel on siin väga suur roll. Tegelikult oli juba mu eelmises lauses üks kolossaalne viga: täiesti korrektset kehahoiakut

ei ole olemas. Kõige kasulikum on hoopis asendi võimalikult sage vahetamine, inimene peab olema dünaamiline. See muidugi ei tähenda, et kõik konstantselt igatpidi nihverdama peaksid hakkama, kuid mõneti ehk seletab, miks lastel on raske 45 minutit järjest koolipingis püsida. Inimesed ei ole identsed ja osadele sobivad mõned liikumismustrid paremini kui teistele. Peaasi, et ükski sundasend inimest liialt koormama ei hakka. Tahan sellega visata õhku mõtte, et pööraksite oma igapäeva liikumisharjumustele rohkem tähelepanu. Selle jaoks on üsna lihtsaid võimalusi, näiteks koti kandmine vahelduseks vastaspoolel, vältida kogu aeg samas asendis istumist, mitte kanda seistes kogu raskust ainult ühele jalale ja nii edasi.

ISTUMINE ON UUS SUITSETAMINE Artikli alguses väitsin, et pole mingi probleem panna keha suurte jõudude alla. Viimasel ajal levinud termin nutikael on üks hea näide. Lühidalt selgitatuna ei ole pehmetele kudedele kasulik olla pikalt ja sageli samasuguses asendis, mis tekitab järjepidevat koormust. Täiskasvanud inimese pea kaalub keskmiselt umbes 4–5 kilogrammi. Pea asendi hoidmine ja muutmine on jäetud kaelalihaste ülesandeks. Ette ja pisut alla kallutatuna (tüüpiline õppimisasend) muutub pea biomehaaniliste jõudude mõjumise tulemusena äkitselt 4 korda raskemaks ja nüüd ripub lülisambaga seotud kaelalihaste küljes hoopis 20kilogrammine pea. Säärane ülekoormus põhjustab kaelalihaste pingeid, mis kanduvad ka sügavamale lülisamba kaelasegmentidele, kust seljaajuga

seotult väljub lihaste vahele ja pitsub seal kaela närvi segment. See avaldab juba palju tuntavamat mõju ka õlavöötmele ja kätele, põhjustades näiteks tundlikkushäireid (surinaid) sõrmedes. See on lihtne näide sellest, kuidas üks esialgu ohutu olukord võib viia tõsise probleemini, mis hakkab häirima igapäevaelu.

Sarnast olukorda saab vaadelda ka lülisamba alumiste segmentide ehk nimmepiirkonnas. Olgu mainitud, et istumine iseenesest on seljale juba koormav tegevus, sest ollakse ju pidevalt samas muutumatus asendis. Kui nüüd istudes ka kirjutama hakata (lisandub keskendumine ning käte ja õlavöötme piirkonna sundasend), sunnime oma alaselga taluma umbes 2000 njuutoni suurust jõudu (ca 200 kg). Mõelda vaid, et niivõrd lihtne, lausa süütu tegevus võib panna selja sellise koormuse alla.

KOGU MAAGIA SEISNEBKI MITMEKESISUSES Teatavasti aitab füüsiline aktiivsus ennetada südame- ja veresoonkonnahaigusi, mis on Eestis peamine suremuse põhjus. On oluline, et inimesed püsiksid aktiivsed ja seeläbi hoiaksid oma keha tervena, ent igasugune liikumine on väga hea senikaua kui on paigas koormused ja kordusarvud. Mõõduka koormusega püsib luu-lihassüsteem terve ja ergutust saab ka närvisüsteem. Seega innustan kõiki liikuma ja olema aktiivne. Näidakem, et jahe ilm ei murra ja oma tervise eest hoolitsemine ei ole üldse raske!

13

FOTO: PEXELS.COM

ÕPPIMINE

AKTIIVÕPPE MEETOD – ON SEE MONOLOOG, DIALOOG VÕI VÄITLUS? [ STELLA TIIT ]

Õ

pin esimest aastat ülikoolis, seega enamus minu õppimiskogemusest tugineb põhikoolist ja gümnaasiumist saadule.

Olen harjunud õppima üsna tavaliselt ehk siis õpetaja on klassi ees, loeb slaididelt maha mingi teema, kuulame, saame koduse ülesande ning sellega tund lõpeb. Vahel on olnud ka teistsuguseid tunde, näiteks erinevad mängud, rühmatööd, filmide vaatamine vms. Minu haridusteel on populaarne olnud esitluste tegemine ehk siis teeme esitluse ja kanname selle tunnis ette. Kui kõik on oma ettekanded ära esitanud, siis saab tund läbi. Ühesõnaga õppemeetod, millel on power’it, kuid pointi pole. Saan aru, et esitluste tegemine on üsna levinud õppemeetod Eesti koolides, kuid kui palju saame meie õppijatena aru, et õpetaja kasutab erinevaid meetodeid aine läbiviimisel? Kuidas ma õppijana saan aru, kuidas need erinevad meetodid aitavad mul õppeainet paremini omandada ja toetavad minu edasijõudmist? Kuidas teha vahet, et powerpoint-esitluse tegemine pole niisama ajatäitmine, vaid tõesti toetab minu teadmiste omandamist?

Esmalt tuleks lahti mõtestada, mis peitub sõna õppemeetod taga. Tuleb vaadelda ühelt poolt õpetamise meetodina ehk õpetusmeetodina, teisalt õppimismeetodina. Õpetaja sobitab õppeülesandeid, rakendades õpetusmeetodid õpilaste õppimisega, st leiab iga õppeülesandega töötamiseks õpilastele sobivad õppimismeetodid. Õppemeetodid

14

peaksid olema väga õppijakesksed ja rõhk on õppijaid aktiveerivatel õppemeetoditel. Ehk mina ise õppijana leian, et nii on huvitav ja lahe õppida.

Aktiivõppel on erinevaid definitsioone.

Kõikides neis aga tuuakse välja, et aktiivõppes loob õpetaja keskkonna, kus õppijad osalevad aktiivselt õppeprotsessis, mis aitab õpitavat mõtestada ja seostada omandatud teadmisi tegelikkusega. Õpetaja on kui õppijate teekaaslane teadmise saamisel, kes pakub vajadusel abi ning suunab ja juhendab, kuid loob ka situatsiooni, kus õppijad on sunnitud rääkima, kuulama, kaasa mõtlema ja kirjutama.

Sokrates uskus juba rohkem kui 2400 aastat tagasi, et on olemas efektiivsemaid ja produktiivsemaid õppemeetodeid kui loeng.

Ta uskus, et igas tema õpilases peitus ja tihti jäi kasutamata teadmiste ja arusaamiste pagas. Aidates õpilasel uurida tema aimusi ja uskumusi, samal ajal võttes vastu inimmõtete piiranguid, uskus Sokrates, et õpilased saavad parandada oma mõtlemisoskust ning lõpuks liikuda lähemale veel ratsionaalsema mõtlemise poole ja toetada ideid loogikaga.

Tänapäeval kutsutakse seda sokraatiliseks meetodiks: küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis.

Aktiivõpe on õpitava sisu esitamine viisil, mis on õppijale huvitavam ja paremini vastuvõetav. Aktiivõppe meetodite abil on võimalik õpetust paremini individualiseerida ja isikustada, nende abil on võimalik omandada nii

teadmisi kui ka oskusi. Aktiivõpe eeldab ja soodustab kriitilist ehk arutlevat mõtlemist, mis on olemasolevate teadmiste ja nende rakendamise integratsioonile keskenduv arukas ja peegeldav mõtlemine. Meetodite valik sõltub grupi õpivalmiduse tasemest. Need on näiteks köitev loeng, küsimuste esitamine, grupi diskussioon, kriitilised juhtumid, üksikjuhtumi uurimine, kirjutamine, lugemine, ajurünnak, õppijate intervjuud, grupi esitus ja ettekanded, väitlus, vaidlusküsimused, kirjutised vaidlusküsimuste kohta, õpilepingud, rollimängud jms. Võimalusi on väga palju. Samas, kuidas leida see meetod, mis haarab kogu grupi ja on kõigile vastuvõetav? Leian, et kedagi pole võimalik n-ö targaks teha, kui õppija ise selleks mingeid jõupingutusi ei tee ja protsessis ei osale. Imemeetodit ei ole olemas. Õpilaste õppeprotsessis aktiveeritusele on pedagoogikas ikka ja jälle tähelepanu pööratud, kuid eks see on õppejõu sisetunne, mille põhjal ta selle õige meetodi valib.

Tegelikult tahan ma esitada kõigile õpetajatele ja õppejõududele palve: palun ärge laske meil kuulata tundide viisi powerpoint’ilt mahalugemist. Uskuge, me oskame lugeda.

Kui teil pole midagi tunnis teha, siis saatke meid midagi avastama või uurima, mitte ärge laske teha järjekordset esitlust või ettekannet.

Kui tundub, et kõik on klassiruumis tülpinud nägudega või lihtsalt kivinäoga nutikas, siis küsige, kuidas meie ise selle aine huvitavaks teeksime? Teeme koosõppimise lahedaks!

VÄ L I S T U D E N G I D

EESTI ON IKKA VEIDER [ MERILIN REEDE ] Sügisene karge õhk viib meilt ära linnud, kuid lennutab välismaalt siia hoopis huvitavamaid isendeid - välisüliõpilasi.

S

amal ajal kui meie õpime tulijaid huviga tundma, uurivad nemad meid hoopis paksema välimäärajaga. Vaja on õppida tundma uusi rituaale, kombeid ja tavasid. Sügiseses rändemeeleolus otsustasin veidi uurida Tartusse õppima tulnute mõtteid ja küsida ka paar konksuga küsimust. Et mitte järgida klassikalist malli stiilis kas-eestlased-on-nõmedad-ja-ilmad-külmad, tegin küsimused hoopis nii, et oleksid olemas vastused, millega saame samastuda ja äratundmishetke nautida.

MEIE RÄNDLINNUD Küsimustele vastasid Victor, Jason, Adriano ja Charlotte, kes kõik on sattunud Eestisse õppima erinevatel põhjustel. Belgiast pärit Victor valis sihtkohaks Eesti, kuna tema silmis ei teata Belgias Ida-Euroopast just palju. Erasmusega sai

ta võimaluse teha algust talle nii müstilisena tunduva maa avastamisega. Veel julgustas poissi Tartu ESN, millel olevat soe ja vastuvõttev maine ning arvukas kohalik tudengkond.

Semiootikaga tegelev Jason valis Eesti just sel eesmärgil, et oma sõpradest erineda. Enamik läksid kas Itaaliasse või Suurbritanniasse, tema aga tahtis midagi rahulikku, mõnusat ja lahedat. Nii leidiski ta enda jaoks Tartu. Itaallast Adrianot kutsuti Eestisse hoopis Queenslandi ja Tartu Ülikooli vahelise topelt-PhD programmi raames. Meie viimane osaleja Charlotte leidis tee Tartusse Saksamaa ja Eesti vaheliste sõprusülikoolide nimekirjast, mille üle ta nüüd suurt rõõmu tunneb.

Kui uurisin, kas nende ootused meie väiksest riigist vastasid tegelikkusele, siis olid kõik ühel meelel - tegelikkus on veelgi üllatavam ja armsam. Tartu on

nii mõnegi jaoks algselt mõeldust väiksem, kuid selle korvab mõnus õhkkond ja rahulikkus.

MIS MEID VEIDRAKS TEEB? Palusin neil kirjeldada olukordi, mis on nende siinveedetud aja jooksul kõige enam imestust tekitanud. Adriano esimene mõte oli kodus jalanõude äravõtmise komme. Tema jaoks oli see naljakas just seetõttu, et komme pole valikuline, vaid hoopis reegel terves riigis. Lisaks tõi Adriano välja ka näite, kuidas ta esimest korda baari sisenes ja istet võttis.

Ootas seal veidi, ent keegi teda teenindama ei tulnud. Hiljem survival guide’ist järgi lugedes sai ta alles aru, et kõikjal on letiteenindus. Sel hetkel jäi ta piinlikku olukorda.

Charlotte tuli Eestisse vaid talveriietega, eeldades, et Eestis pidavat kogu aeg väga jahe olema. Teda pani hämmastama

Suluseis KRISTIAN HALLBERGI DRAAMA LAVASTAJA, KUNSTNIK, MUUSIKALINE KUJUNDAJA ANDRES NOORMETS OSADES MARGUS JAANOVITS — LEILA SÄÄLIK — KÄRT TAMMJÄRV — MARIA ANNUS MARIKA BARABANŠTŠIKOVA ESIETENDUS 25.11 VANEMUISE TEATRIS

15

FOTO: PEXELS.COM

see, kui tõsiselt me helkuritesse suhtume.

Eks see tõepoolest ole nii, et õhtul koju kõndides võib helkuri puudumise tõttu trahvi saada. Tüdruk on väga rõõmus, kui keegi eestlane ise vestlust alustab, sest tema sõnul juhtub seda harva. Victor on õnnelik lihtsalt selle üle, et siinsed autod reaalselt peatuvad ja annavad jalakäijatele teed, kui mõni sebra ees satub seisma jääma. USAst tulnud Jason võiks saada endale juba väikse rivitantsu grupi, sest tal palutakse seda pidevalt tutvumisel õpetada ja poiss ei saa täpselt aru, miks see kohalike jaoks nii huvipakkuv on.

LEMMIKTEGEVUSED Emajõe kallas on kõigile meelepärane ajaveetmise koht. Kellele meeldib mööda seda joosta, kellele jalutada või lihtsalt seal ääres muul moel aega veeta. Ühel meelel on kõik: see on väga relaxing!

Jason tõi välja suurel hulgal leiduvad kohvikud, mis on mõnusad ja vaba aja veetmiseks ideaalsed. Üle ega ümber ei saadud ka legendaarsest Rüütli tänavast.

Organisatsioonide rubriigis on kõik mingil määral seotud ESNiga. Jason on grupist ainukene aktivist, kes on endale koha leidnud juba mitmes Tartu organisatsioonis. Teised aga võtavad hetkel vabamalt ja vaatavad, kuhu ennast paigutada.

MÕNED KÜSIMUSED VÄLISÜLIÕPILASTELE 1. Kuidas sa seletaksid eestlasele, et sulle ei meeldi laulupeod?

16

Victor: Vabandust, aga kuna ma olen Belgiast, siis mulle lihtsalt ei saa mitte meeldida laulupeod ja festivalid, sest Belgias on ühed suurimad festivalid ja me kõik armastame neid!

Jason: Ütled, et minu jaoks tekitab laulupidu sarnase tunde nagu sulle siis, kui keegi võõras sinuga pilkkontakti loob ja naeratab.

Adriano: Mulle isiklikult meeldivad kõik sellised asjad. Seetõttu ei oska üldse vastata.

Charlotte: Ütled, et seal on liiga palju inimesi, kellega peaks small talk’i tegema. Nad saavad kohe aru. (ÕIGE VASTUS: Sa ei teegi seda.)

2. Kõrgeim mägi Eestis?

Victor: Tartus. See sama, mille otsa sa pead ronima, et observatooriumi juurde jõuda.

Jason: Kas Suur Munamägi üldse läheb mäe alla või on see rohkem küngas?

Adriano: Survival guide’ist lugesin, aga enam ei mäleta. Ainuke asi, mis meenub, on see, et eestlased pidavat ikka väga uhked selle üle olema.

Charlotte: Suur Munamägi (ÕIGE VASTUS: Mis maa see on, siin pole ühtki mäge. Edasi teate ise laulda.)

3. Kuidas õigesti makarone süüa?

Victor: Kätega.

Jason: Krabipasta signatuurkastme Old Bay´ga.

Adriano: Kuna Adriano on Itaaliast, siis oleks vaja mitut lehekülge, et tema vastus kirja panna.

Charlot te: Kutsu oma uued

itaallastest sõbrad külla, kes on just kodumaalt paki saanud. Istu. Naudi! (ÕIGE VA ST US: Hakkliha ja ketšupiga) 4. Veidraim asi, mille üle eestlased uhked on?

Victor: Pole õrna aimugi.

Jason: Oma musta huumori üle. Ja muidugi selle üle, kuidas eestlased üksteisesse suhtuvad.

Adriano: See, et nad suudavad 100kraadisest saunast -20kraadisesse lumme joosta? Kui see ei ole, siis kindlasti peaksite selle üle uhked olema!

Charlotte: ID-kaart. See on nagu hingamiseks eluvajalik. (ÕIGE VASTUS: Vana hea verivorsti vastu ei saa ikka mitte midagi.)

5. Kust ma saaks netti minna?

Victor: Ma reaalselt leian wifit kõikjalt!

Jason: Igalt poolt: #metsawifi Adriano: Igalt poolt! Jess, ma teadsin viimast küsimust, ma võidan nüüd.

Charlotte: Kõikidest kohtadest, välja arvatud Möku. (ÕIGE VASTUS: Igalt poolt, sest me nii internetiriik lihtsalt.)

Ongi kõik. Kahjuks või õnneks ütlen, et võitjad on kõik, sest naerda sai neid vastuseid lugedes küll ja küll. Loodan, et teiegi. Seega, kui välistudengeid linnas kohtad, siis ära pelga tutvust teha, sest huumorit ja lahedaid lugusi on neil juba küllaga. Ja nagu Charlotte ütles, siis hea toidu saamiseks on sul vaja sõpra, kes selle sulle valmis teeb!

FOTO: KERTU SAAR

FOTO: PEXELS.COM

KO G E M U S

ÜHE START-UP’I SEIKLUS [ KAREL NAPPUS, MARKUS LEMBER ] Levon on huvilisi laulma õpetav telefonirakendus, mis ideena võitis tänavusel Ajujahi konkursil kolmanda koha. Eestvedajatel Karel Nappusel ja Markus Lemberil tekkis võimalus osaleda EIA programmis, millest saadud muljeid otsustasid nad jagada ka ajakirja OLE ROHKEM. lugejatega.

E

uroopa Innovatsiooniakadeemia (EIA) on programm, mille eesmärk on aidata osalejatel liikuda ideest tehnoloogia-start-up’ini ja seda 15 päevaga. Programmi on algatanud eestlased ja korraldava organisatsiooni president on Alar Kolk. Haridusporogrammi loomisesse on panustanud UC Berkeley, Stanford University, Google, Amadeus, IBM ja paljud teised. Tänavu toimus programm paralleelselt Nice´is, Prantsusmaal (3.07–22.07) ja Torinos, Itaalias (10.07–29.07).

Meie võitsime TTÜ Mektory korraldatud pitch’imisvõistluse ja auhinnaks saime pääsmed Innovatsiooniakadeemiasse. Võtsime osa programmist Torinos, kus osalejad olid pärit paljudest eri paikatest, teiste hulgas olid esindatud Eesti, Itaalia, USA, Tšiili, Belgia, Ühendkuningriigid, Egiptus ja Austria.

Programmi kohalike sponsoritena olid kõige aktiivsemad Ferrero ja FIat Chrysler Automobiles.

Olgugi et osalejad olid väga erinevatelt aladelt – ärindus, tehnoloogia ja disain –, jäi üldise profiilina silma, et tegemist on väga avatud üliõpilastega, kellel on tugev soov

ennast arendada ja rohkem teada saada ettevõtlusest ja ettevõtte loomise võimalustest.

Programmile eelnevatel nädalatel saime kutse EIA Scoro platvormile, kus saime registreerida enda idee teistele osalejatele nägemiseks. Scorost sai ka hiljem meie põhiline tööriist mentoritele aruandluseks.

Kahjuks ei osanud me sellel hetkel platvormii täies mahus kasutada ega märganud seda, et meie ideed oli mitmetel juhtudel kommenteeritud ja inimesed olid avaldanud huvi Levoni tegemistes kaasa lüüa.

ESIMENE NÄDAL Esimestel päevadel oli tugev rõhk enda tugevuste ja nõrkuste analüüsimisel ning nende põhjal mitmekülgse meeskonna loomisel.

Osalejatel olid rollid erinevates valdkondades: tehniline arendus, disain, ärindus, turundus ja muu. Igasse meeskonda võis kuuluda kuni viis inimest ja ühtegi rolli ei tohtinud olla grupis rohkem kui kaks. Levoni kui idee vastu üles näidatav huvi oli suur, kuid meie eesmärk oli leida spetsiifiliste oskustega arendajaid. Akadeemias osa võtnud arendajad olid enamjaolt ennast erinevate ideedega

juba sidunud, kuid meiega liitusid kolm kohalikku Itaalia üliõpilast. Ühinejateks olid äriinnovatsiooni õppiv Bianca ning kaks matemaatilise inseneeria ja programmeerimise tudengit Simone ja Francesca.

Ajurünnaku ajal tekkis mõte arendada EIA käigus Levoni helianalüüsimistehnoloogiast välja Shazami-laadne rakendus, mis aitaks tuvastada autodes esinevaid probleeme reaalaegse helianalüüsi kaudu.

Meie esimesteks ülesanneteks oli Business Model Canvas’i täitmine, enda aastatulu mudelite kujutamine ja idee tehnoloogiline valideerimine. Saime kokku Fiat Chrysler Automobiles’i esindajaga ja autotehnikutega ning pidime tõdema, et meie idee vajaks massiivseid helisalvestustega andmebaase, mille jaoks meil tol hetkel ei olnud raha ega aega, seega jätsime selle idee EIA raames kõrvale.

Toimus kiire pööre ja järgisime EIA ühte motodest, milleks oli fail fast. Juba kolmandal päeval olime ümber kujundanud oma ärimudeli ja olime tagasi laulmise juures. Loengud ja ülesanded olid seotud turu-uuringute koostamise ja läbiviimisega. Koostasime ja viisime läbi turuuuringu mitte ainult veebis,

17

FOTO: PEXELS.COM vaid ka tänavatel.

Levon oli liiga suur kontseptsioon, et seda Torinos kolme nädalaga ellu viia.

Otsustasime alustada selle prelüüdiga, milleks sai Singing Fish. Singing Fish on vokaaljuhitavusega side-scroller, milles mängija eesmärk on enda häälekõrgust muuta ja seeläbi vältida takistustesse põrkumist.

Olles analüüsinud turu-uuringuid ja kinnitanud nende põhjal oma hüpoteesi, et inimesed on huvitatud ja nõus maksma meie toote eest, hakkasime töötama Singing Fishi disaini, kasutajakogemuse kujundamise ja meie paper prototype’i kallal.

TEINE NÄDAL Teisel nädalal jaotus tiim piltlikult kaheks: tehnoloogiliseks ja turunduslikuks. Mõlemal poolel oli täita eraldi eesmärgid. Arendajad asusid toodet programmeerima, saades abi IT mentoritelt. Francescal ja Simonel puudus varasem kogemus seoses äpi arendamisega, seega alguses kulus suur osa ajast uute tööriistade kasutama õppimisele ja endale uute vahendite selgeks tegemisele. Sellest hoolimata suutsid nad paari päevaga rakenduse üldise raamistiku valmis ehitada ja nädala lõpuks valmis Androidil toimiv rakendus. Äriliselt oli fookus alguses suunatud aastatulu mudeli loomisele ja monetisatsioonistrateegia lihvimisele. Kaalusime mitmeid võimalusi, kuid lõpuks jäime B2B suunale, kus rakendus on lõpptarbijale tasuta, ent vahetevahel pakutakse kasutajale võimalust saada ühendus päris hääleseadjaga, et enda laulmist arendada. Sellisel juhul on tund tasuline ja meie teenime protsentuaalselt

18

igalt hääleseadetunnilt.

Lisaks keskendusime sellele, et ärimudel ja kasutajakogemus oleks võimalikult sujuv ja skaleerimine lihtne. Lõime ka pakkumislehe Singing Fishile, (singingfishapp.com), kuid samal õhtul suutsime lehe katki teha üritades domeene ümber suunata. Kell oli ka juba üpris palju ja sellel hetkel suleti maja.

Küsisime siis veidi kogenenumatelt arendajatelt abi ja nad olid nõus meid lukustatud polütehnikumi ees aitama.

Suur töö toimus ka turunduses, kus võtsime enda stateegiaks lihtsalt võimalikult paljudesse veebikeskkondadesse enda keskkond mõne laulmisega seotud murena vastuseks postitada, nt Yahoo Ask, Quora ja Reddit. Strateegia toimis üllatavalt hästi ja kasvatasime enda meililisti.

KOLMAS NÄDAL Viimasel nädalal toimusid loengud põhiliselt start-up-finantside, KPIde ja investeeringute teemadel. Saime palju tagasisidet intellektuaalse omandi advokaatidelt ja investoritelt. Samal ajal jätkasime aktiivset turundustegevust, et luua endale võimalikult tugevat pinnast enne investoritega kohtumist.

Nädala alguses oli fookus suuresti finantsprognooside loomisel ja start-up’i kirjeldamisel numbrites. Nagu meile loengus mainiti, on ettevõtjaid kahte tüüpi: ettevõtjad, kes tahavad maailma parandada, ning ettevõtjad, kes tahavad maailma parandada ja oskavad enda start-up’i numbrites kirjeldada.

Nädala teises pooles keskendusime enda kõne ülessehitamisele ja täiustamisele.

Sellele järgnesid esitlused investoritele, iga

tiim kolme investori kohta, kes siis valisid välja EIA 10 parimat tiimi. Esitlused läksid meil väga hästi, suutsime selgeks teha enda idee ja plaanid, kuid esikümnesse me kahjuks ei pääsenud.

VABA AEG JA KOKKUVÕTLIKUD MULJED Vaba aega programmipäevil eriti ei esinenud. Hommikul ärkasime üheksast, sõime ja kiirustasime loengutele. Enamikul päevadel lahkusime polütehnikumist kaheksast, käisime poes ja jõudsime hotelli kell üheksa.

Mõnel õhtul käisime pärast seda linnas ning nautisime koos teiste osalejatega kohalikku vanalinna ja toitu.

Esimesel nädalavahetusel läksime koos teiste programmikaaslastega Genoasse randa, kus avastasime, et tegemist oli Itaalia kõige kehvema rannaga. Olles selle suhtes ükskõiksed, asusime täiel rinnal nautima ja lõime laulu, mille ka EIA lõpupeol ette kandsime.

Kokkuvõttes hindaksime saadud kogemust kümnepalli skaalal kõrgeima hindega. Kõige positiivsem aspekt oli siiski kohapeal loodud võrgustik ja inimsuhted.

Uued sõbrad, kontaktid tippmentorite, investorite ja ettevõtjatega nii müügi- kui ka turundusalal. Kuigi mõlemate aladega on varasem kokkupuude, täiendas EIA olemasolevaid teadmisi ja kogemustepagasit märgatavalt.

Soovitame programmi kõigile, kes tunnevad, et tahaksid start-up’i maailmas kunagi seigelda või enda suhtlusvõrgustikku üleilmsele tasemele laiendada!

SOOVITUS

KUS VALMISTUDA SESSIKS [ AVE ANNUK ] Pilk kalendrisse ja vastu vaatab pikkade õhtutega novembrikuu. Kuigi ootame ilmselt kõik pikisilmi maagilist jõuluaega, kaasneb tudengi jaoks kogu aastalõpu ja -vahetusega ka pingeline sessiperiood.

T

avapärane soovitus sessiärevust minimeerida on alustada vajaliku kordamise ja õppimisega juba pisut varem. Kui palju varem? Liiga vara ei ole vist kunagi. Tõhusaks ja tulemuslikuks õppimiseks on kindlasti oluline sobiliku koha ja meetodi valik. Ülikoolilinna mõnusaim ja parima akadeemilise õppimisvaimuga raamatukogu saab veel viimast lihvi, kuid kohti, kus vähemalt sama edukalt ökonomeetrilisi mudeleid hinnata, võlaõigusseadust pähe tuupida või maailma keeltega mässata, on küll ja veel.

KODUKÖÖK USAs on köögilaud paik, kus võetakse vastu pere jaoks olulisi otsuseid ning arutatakse päevakajalisi ja perekonna seisukohast tähtsaid teemasid. Tegelikult ongi köök üsna mõnus ja pisut ebatraditsiooniline paik, kus suuri tegusid korda saata. Unusta mugav diivan, kuhu ennast mõnulemiseks pikali visata, ja keera selg voodile, mis mõttes kutsub. Pigem tee endale tass head kohvi või teed, ava sülearvuti, konspektid ja säti end köögitaburetile või –toolile. Vajadusel ava meeldiv muusikavalik ja süvene ainesse. Lauapositsioon aitab kaasa tööviljakusele ja köök iseenesest asendab koduse laiskuse koduse hubasusega.

Boonusena saab alati avada külmkapi ja endale söögipoolist valmistada. Ole valmis, et süvened õpikutesse märkamatult tundideks ja lähed sessile hulga rõõmsamal meelel. Pealegi oled säästnud hulga aega kodust väljaminemise arvelt ja leidnud endale uue produktiivse paiga. Tasub päris kindlasti järele proovida.

MÕNUSAD INSPIREERIVAD KOHVIKUD Kohvilõhn ja mõnus asjalik õhkkond on just see, mida osa inimtüüpe vajavad, et oma produktiivsemaid tunde päevas eesmärgipäraselt (loe: õppides) kasutada. Kodus tundub see võimatu. Mõnus on jääda päeva lõpuni pidžaamasse ja mugavalt diivanil lebada, kuid sessiks jäänud päevade aeg ja konspektide hulk on täiesti pöördvõrdelises seoses, sest materjali tuleb aina juurde. Seega on hea mõte ühineda kõigi teiste aktivistidega, kes ennast juba hommikul õppimislainele seadnud, korda

sättinud, rüperaali ja konspektid kokku pakkinud ning veedavad aktiivseid tunde mõnes mõnusa äraolemisega kohvikus. Sea endale ajaline eesmärk, lülita välja Facebook ja jäta telefon kotti ning näed, kuidas kõige raskem aine kohe hulga selgemaks saab ja kuidas üks hästitehtud kohv või koogitükk kogu protsessile kaasa aitab. Kohvikuversiooni pooldab mõnusalt tegus õhkkond ja asjaolu, et välja minnes on eesmärk õppetükk selgeks saada ja seda saavutamata on sealt raske lahkuda.

Tartus on oma mõnusa, ent asjaliku õhkkonna poolest eriti vahvad just Säde ja Werner, aga miks mitte ka mõned hubased nurgakesed ostukeskustes, kus late peale tehtud karu või südamed kohe eos päeva ilusaks teevad. ÜLIKOOLIHOONETE PUHKERUUMID Vahel tekib loengute-seminaride vahele paus, mil koju minna tundub pigem kilplasele omane edasi-tagasi pendlitegevus ja samas on aega piisavalt vähe, et kinos mõnda head filmi ette võtta või näiteks šopinguretke korraldada. Ilmad on ka juba niivõrd külmad, et välja tuule kätte minna tundub pigem ebameeldiv. Pärast kerget einet, mis vist on igati loomulik pärast rasket loengut, on seega igati asjalik võtta ette mõni kodu- või grupitöö või materjal, mis rohkem arusaamist vajab, ning veeta vaba tunnike tee ja õppetüki seltsis.

Uskuge, hiljem kannate endaga rahulolu ja kerget tunnet, et eksamiteks õppimine on käkitegu. Eri õppehoonetel on sellisteks vabadeks aukudeks erinevad puhketoad, kus lühikeseks ajaks leiab mugava nurgakese ja ehk ka mõne uue tutvuse. Samuti võib teadetetahvlilt leida põneva kuulutuse või reklaami, mis aitab teha plaane järgmiseks reedeõhtuks.

SPORDISAALI AJUGÜMNASTIKA Öeldakse ju ikka, et terves kehas terve vaim ja tervet keha on talve hakul eriti mõnus vormida spordiklubis. Tartus on neid päris mitmeid. Fitnessklubi boonuseks on asjaolu, et pime ja kole ilm ei saa kunagi treenigu takistuseks. Tihtipeale on soojendust (või miks mitte ka põhitrenni) mõnus teha erinevatel kardioseadmetel, millel vändates või joostes aeg sisuliselt seisma jääb. Sellisel puhul on igati mõnus võtta kaasa konspekt viimasest

loengust või vastused eksamiküsimustele ja need n-ö kaks kärbest ühe hoobiga lüües läbi käia. Aeg jooksulindil tundub lendavat ja kaotatud kalorid asenduvad suure hulga teadmistega, mis varem tundus tohutu raketiteadus. Hiljem saab kodus õppimise arvelt umbes viiendat korda „Kuidas ma kohtasin teie ema” lemmikosa üle vaadata või mõnda head raamatut lugeda. Seda kutsutakse efektiivseks ajakasutuseks. ÕPIRÜHM Kuigi vahel tundub eksamisessioon – aeg, mil kogu maailma raskus paari nädalasse kokku vajub – olevat isiklik mure, tasub meeles pidada, et sama tunneb ilmselt suurem osa kõigist teistest tuhandetest üliõpilastest, kellega me ühiselamut jagame, samas hoones õpime või kellest tänaval mööda kõnnime.

Vahel on just sellekohane empaatia jagamine parim võimalik viis hammustada esimene tükk kogu materjalist, mis sessi ajal läbimist ootab. Piisab ühest suurest vaibast, lauast või diivanist, kuhu koguda kokku veel paar kursusekaaslast või sõpra ning alustada kõik üheskoos. Õppimise leevendamiseks võib kaasa võtta mõned snäkid ja seada sisse preemiasüsteem (iga tunni järel mõnus ühine puhkepaus, lõpetada õhtu vabas vormis koosviibimisega, minna hiljem koos välja sööma jms). Aeg lendab, tarkused kogunevad ja õpiprotsessist saab pigem meeldiv kogemus. Samuti on hea võimalus üksteise teadmisi proovile panna ja seeläbi ise veel rohkem õppida. Kõik võidavad ja selgub uskumatu tõsiasi, et sess on reegel, mis kehtib kõigile tudengitele, eranditult.

Põnevaid õpikohti on tegelikult veel, kuid siinkohal on ehk kõige olulisem missiooniline eesmärk. Kui selleks on õppimine ja materjali omandamine – iga päev 2 tundi, üle päeva 1 tund, ülehomme 5 tundi vms –, siis on see n-ö püha graal, millest tuleks kinni pidada.

See vähendab igapäevast stressi, hoiab üldist organiseeritust ja tekitab sisemise rahulolu teadmisega, et midagi on juba tehtud. Alati on keegi, kes on veel kehvemas seisus ja alati tuleb vastavalt olukorrale leida kõige mugavam õpipaik. Olgu selleks siis sõbra diivan, õhtune mõtteharjutus voodis teki all või hoopis TÜ raamatukogu asendamine Tartu Linnaraamatukoguga, kust samuti leiab hulga põnevat lugemist ja vaikseid ruume tundmaks end tõelise raamatukogutudengina. Sess ei ole stress, see on loominguline lähenemine kogu õppeprotsessile, sõprade ja kaastudengitega ajaveetmine ning üliõpilaselu omamoodi läbielamine. Kõik need, kes juunikuus lillesülemiga TÜ peamaja ees seisavad, on seda korduvalt üle elanud ja hakkama saanud. Ja saad ka sina!

19

RISTSÕNA: KELLI KÄRSNA

ALLA 1. Nimeta Erich Maria Remarque´i teine ülemaailmne bestseller. 2. Mis eriala lõpetas Eesti praegune president Tartu Ülikoolis? 4. Tartus õppinud keemik, kes on pälviud Nobeli preemia. 5. Eestis kasvab 4 pärismaist okaspuuliiki: harilik mänd, harilik kuusk, harilik kadakas ja harilik...? 6. Mis on Eesti suuruselt kolmas veekogu? 7. Mitu linnaosa on Tartus?

RISTI 3. Missuguse kunstniku seni tundmatud 2 maali on oktoobris eksponeeritud Tartu Kunstimuuseumis? 8.

Nimeta Tartu suurim vabaõhulava.

AUTOR: KELLI KÄRSNA