OLE ROHKEM oktoober 2016 by OLE ROHKEM

OKTOOBER 2016

SA SKIA SAL AKK A MA OLEN PIGEM INTROVERT ÜRITUSED

EGEA

TERVIS

KUHU MINNA OKTOOBRIS

KES ON GEOGRAAF

ARSTITUDENGI TÄHELEPANEKUD

KO NVE RENTS TEDX TARTU

FOTO: PEXELS.COM

JUHTKIRI

EI VIITSI, EI TAHA, EI TEE MARI-LIIS KORKUS Sageli on raske otsekoheselt kirjeldada hetkeemotsioone, mistõttu abistav on võtta kasutusele n-ö piltlik kõnepruuk. Sellisel juhul ilmestaks ma oma koolialguse emotsioone allpool kirjeldatavalt.

ujutle, et sul on käte vahele kuhjatud terve hunnik õunu. Vale samm ja üks õuntest potsatab maha. Doominoefektil järgneb viljale veel terve rida järgmisi. Lõpuks jääb sul pihku mõni üksik õun. Või oled ehk ülekoormatust tundnud näiteks õpitükkidega? Seljatad päevi ei midagi tehes ja lükkad samal ajal eemale kõikvõimalikud koolitükid, mis ühekaupa kuhjavad su sahtli. Lõpuks tekib selline virn, et sahtel ei lähe enam kinni. Kui ma varem keskkooli matemaatikatundides armastasin, laisklev toon hääles, keelduda tunnis kaasa tegemast, oli tubli õpetaja varmas lausuma kummitavad sõnad. Nii kummitavad, et pidin tihedatel õpinguperioodidel vorpima ta öeldu arvuti taustapildiks. Tsiteerin: “Eesti keeles ei ole sellist asja nagu ei viitsi, ei taha, ei tee, vaid on ainult oskan, tahan ja teen!” Ta jutus peitus iva. Miks meisse on programmeeritud selline omadus nagu laiskus? Miks me lihtsalt ei võiks robotlike isenditena täita meile antud käsklusi ilma igasuguse vastupanuta? Variante võib olla mitmeid, kuid jääksin siinkohal selle juurde, et prioriteedid ei ole paigas.

Vahepeal eelistab meist igaüks vaadata mõnd filmi või süüa nuudleid, selle asemel, et vastata meilidele või maksta üüriarvet. See on muidugi normaalne, et vahepeal tekib tahe aeg maha võtta ja kõikvõimalike kohustuste eest end nurka peita. Ent siinkohal tuleks jällegi vaadata olukorda veidi avaramalt. Kui oled endale ülesandeks võtnud õppida korralikult, siis tuleb ikkagi tähtaegadest kinni pidada ning igasuguste esseede, analüüside ja referaatidega varakult algust teha. Lisaks koolile on igaühel meist ka muid tegevusi, mis sisustavad me vaba aega, ja ka nende juures tasub sama põhimõtet rakendada. Loo moraal on see, et ära võta miskit rohkem, kui võimaldab su kandevõime. Pikema puhkuse möödudes võib rutiini sisseelamine mõjuda kurnavalt. Loodavaid to-do-liste tekib lõpmatuseni ja ajaplaneerimise juures valmistab raskusi puhkehetke tekitamine. N-ö sügisväsimuse sündroomist tuleb üle olla. Soovin sulle, hea lugeja, selle juures öelda jaapanlikku ergutusväljendit Ganbatte!

AJAKIRJA OLE ROHKEM. TOIMETUS Peatoimetaja Mari-Liis Korkus Keeletoimetajad Minna Kuslap, Johanna Nisu Reporterid Merilin Reede, Kaisa Laur, Otto Oliver Olgo, Mariann Rei, Margit Kattai, Stella Tiit Küljendaja ja fotograaf Kristin Hansen Vastutav väljaandja Mirell Prosa Väljaandja Üliõpilaskonna SA Tiraaž 1300 Trükk Ecoprint ASSA Tiraaž 1300 Trükk Ecoprint AS

FOTO: PEXELS.COM

ÜRITUSED

TUDENGIELU ERGUTAJAD OKTOOBRIS AVE ANNUK Olla tudeng on privileeg ja rõõm. Kuigi ühikas, teaduskonnahoone ja raamatukogu saavad osakeseks argipäevast, käib suur osa põnevat tudengielu ja huvitavaid ettevõtmisi ka sellest kolmnurgast väljaspool.

artu mõnusa ülikoolilinnana peidab endas hulga seniavastamata kohti või külastamata ettevõtmisi, mis ühe teadliku tudengi argipäeva põnevust toovad ja ka teadmiste või põnevate oskustega üllatavad. Aina pimenevad sügisõhtud ei ole ühikas konutamiseks, vaid ikka selleks, et talveks uusi tutvusi luua, mõnusalt aega veeta ning keha ja vaimu harida. Mis ergutab tudengielu oktoobris? Mõned põnevad ettevõtmised, mis meil silma jäid ja kuhu oktoobriõhtutel koguneda.

FILMIFÄNNILE: OLE ROHKEM KINOSÕBER ERISEANSS: „DOKTOR STRANGE” Toimumiskoht: Cinamoni kinokeskus, Tasku keskus. Millal: 27. oktoober, vaata lisa: www.cinamon.ee OLE ROHKEM on ühendanud jõud kinoga Cinamon igakuiseks ühiseks filmiseansiks, mida meie arvates üks teadlik ja aktiivne tudeng kindlasti vaatama peaks. Fookuses on tõsielulised põnevikud ja maailmaspäästmine, millega Marveli Universumi superkangelane

doktor Strange oktoobris rinda pistab. Peaosaline Benedict Cumberbatch on tõestanud ennast üsna mitmes põnevas rollis ja ootame huviga, et teda superkangelaste ridadesse lisada. Seansil ootavad tulijaid ka üllatused ja auhinnaloos. Samuti suur hulk teisi sinutaolisi tudengeid, kellele kõigile kinomaailm marudasti meeldib. Lisaks korraldab Cinamon igal kuul YZZI päeva ehk nn soodsat kinokolmapäeva, kus kinopiletid on terve päeva vältel 2–3 eurot. Parim ja igati tudengisõbralikum viis, et ennast Hollywoodi ja kinoeluga kursis hoida. Oktoobrikuu YZZI päeva ja teiste eriürituste kohta leiad infot kino kodulehelt. HARIVAD DOKIÕHTUD ELEKTRITEATRIS Toimumiskoht: Elektriteater – Tartu Uue Teatri maja, Lai 37. Millal: oktoobris, vaata lisa www.elektriteater.ee Filmid võivad olla mõnusad hollywood’ilikud või miks mitte täiesti tõetruud elust enesest ja põnevatest isikutest, maailma aktuaalsetest probleemidest ning küsimustest, millele on huvitav vastuseid

leida. Elektriteatri, mõnusa õhkkonna ja saaliga alternatiivkino harivad dokfilmiõhtud on eelkõige suunatud tudengitele, kes

MIS ERGUTAB TUDENGIELU OKTOOBRIS?

soovivad filmivaatamise järel saalist pisut teadlikumana lahkuda ja miks mitte koos seansilt leitud tuttavaga hiljem arutelu kuskil Rüütli tänava mõnusas lokaalis või kõrvalasuvas Genklubis jätkata. ERINEVATE TUBADE KLUBI – „OTSUSE ANATOOMIA” JA „KUNINGAS OIDIPUS” Toimumiskoht: Erinevate Tubade Klubi – Aparaaditehas, Kastani 42 Millal: oktoobrikuu õhtutel (vaata lähemalt Piletilevist)

FOTO: PEXELS.COM

Naudid teatrit ja tundub põnev ka ise kogu etenduse kulgemisele kaasa lüüa või tajuda kaasaegseid multimeediateatri elemente (animatsioon, 3D-mudeldamine, chromakeying jne)? Jah, Erinevate Tubade Klubi koos uudsete põnevate lahenduste ja etendustega on avatud nüüd ka Tartu Aparaaditehases. Oktoobris on võimalik teha otsuseid ja mõelda “mis siis kui” kaasa etendusel “Otsuse anatoomia”, kus peategelase saatus sõltub publiku tehtud otsustest. Või nautida uue aja teatrit etendusega „Kuningas Oidipus”, kus tee teatrirahva südamesse leiab isatapp, emapanek ja enesepimestamine täiesti uuel moel. Aparaaditehasest, kus NSVLi ajal valmistati külmutusseadmeid, aga ka salajasi allveelaevaosi, on kujunemas Tartu üks põnevama õhkkonnaga rajoon. Lisaks hiljuti avatud Erinevate Tubade Klubile toimub Aparaaditehases tihti erinevaid üritusi, moetäikasid ja pidusid ning ka päevasel ajal saab seal vahvates butiikides-kohvikutes uudistada. Aparaaditehase kompleksi leiad Riiamäelt, Riia ja Kastani ristilt. Naer on terviseks - ilmselgelt igal ajal. Naera ja elu on kohe hulga ilusam. Ununevad kõik argipäevamured ja ees terendab ilusam homne. Naera iga päev koos pere, kursakaaslaste, sõprade ja võhivõõrastega. Viimastega seoses pakume külastamiseks ka paari erilist üritust, mis sellele kaasa aitavad.

Vanemuise 7. Millal: 24. oktoober kell 19:00 Comedy Estonia „Suurel Laval“ Toimumiskoht: Athena Konverentsi- ja kultuurikeskus, Küütri 1 Millal: 15.oktoober kell 20:00

OTT SEPA STAND-UP KOMÖÖDIA „SUUR RÕÕM VÄIKESTEST ASJADEST“ Toimumiskoht: Vanemuise kontserdimaja,

SPORTLIK ELUSTIIL VÄHENDAB ÕPPESTRESSI JA PARANDAB IMMUUNSUST Lisaks eri spordiklubidele (MyFitness,

PÕGENE HALLOWEEN’I ÕUDUSES VÕI OLE OSA SELLEST Toimumiskoht: Erinevad põgenemistoad üle Tartu. Millal: kõik oktoobriõhtud ja päevad, kindlasti vaata halloween’i ürituste toimumist. Kui tihti oled lõuna- või õhtupoolikul kodus/ühikas sõpradega FB vahendusel nuputamas mida peale hakata? Kooli pole, õppida ei viitsi ja ellu kuluks ära väike adrenaliinisahmakas? Kui sul on punt vahvaid kaaslasi, vähemalt kaks tundi vaba aega ja tahtmine üheskoos midagi põnevat teha, siis tasub ennast kurssi viia erinevate Tartu põgenemistubadega. Igal ühel on rääkida oma põnev legend, mis tihti on õõvastav. Eesmärk on aga ühine – etteantud aja jooksul ruumist vihjete abil välja saada või tekkinud müsteerium lahendada. Abiks tuleb avatud mõtlemine, rolli sisse elamine ja tudengiloovus. Kui muul ajal on mõte põgeneda jäänudki mõtteks, siis oktoober, halloween’ikuu, on jubedamateks katsetusteks ja vahvaks kooliväliseks grupitööks ideaalne.

PÕGENEMISTUBASID TARTUS MITMEID:

 ESCAPETARTU (Kus? Tiigi 78) – neli erinevat tuba: 007 Mission Hotel, Sherlock, Klass, Pshyco Lab. EscapeTartu korraldab ka laheda halloween’i eri. Hoia nende kodukal silm peal või broneeri mäng kohe. Vt www. escapetartu.ee  ESCAPER (Kus? Tiigi 78) – Hullu Kelder. Vt www.escaper.ee  ROOMSCAPE – 2 erinevat tuba – Tehase tn Lihunik (Kus? Tehase 16C) ja Palat nr 25 (Kus? Pikk 14). Vt www.roomscape.ee  TARTU PÕGENEMISTUBA ( Kus? Tehase 21, 2. korrus) – 2 erinevat tuba: Vangikong ja Ülekuulamistuba. Vt www. tartupogenemistuba.ee  KO O D I K E LLE R ( K u s? Aparaaditehas, Kastani 42) – Jäljetult kadunud. Vt www. koodikeller.ee  SALALUUK (Kus? Kantri hotell, Riia 215) – Inimkaubitsejad. Vt www.salaluuk.ee  LOCK INN (Kus? Vanemuise 65) – Prõpjat. Vt www.lockinn.ee

TÜSK jne), mis kõik pakuvad rohkes valikus rühmatrenne ja sportimisvõimalusi, on vahel hea aidata kaasa teiste unistuste täitumisele. Ehk on just sinu “Jõuad-jõuad!” puudu sellest kõige kõrgemast pjedestaalikohast?

FOTO: RYAN MCGUIRE

FOTO: KRISTIN HANSEN

TUDENGITE MV JUDOS Toimumiskoht: A. Le Coq Sport Spordimaja, Ihaste tee 7. Millal: 16.oktoober kell 10:00–17:00 Tartu JK Tammeka – Nõmme Kalju FC, Premium Liiga XXXV voor Toimumiskoht: Tamme staadion. Millal: 28. oktoober kell 19:00 Jalgpall on maailma üks kõige ehedamate emotsioonidega sportmäng. Kas teadsid, et ka Tartul on oma jalgpalliklubid? Tule ela kaasa oma ülikoolilinna tiimile Tammeka. Naudi õhtut värskes õhus ehedate jalkaemotsioonidega ja veendu, et Eesti tulevased Euroopa meistrivõistlustel osalemised algavad just väiksest Tartust, kus on lihtsalt parim publik. MEIE POTENTSIAAL JA SISEMINE VÄGI: VAIMNE JA KEHALINE TASAKAAL JOOGA KAUDU Jooga teemaõhtud. Toimumiskoht: Tartu Joogakeskus, Kastani 38. Millal: reedeti, kell 18:00, vaata lisa www.tartujoogakeskus.com Eksamisess läheneb ja koolistress suureneb iga päevaga, mille kalendrist maha tõmbame. Oled kuulnud eri tehnikatest, mis aitavad pingetest lahti saada, kuid kõik tundub keeruline ja kättesaamatu? Tartu Joogakeskus teeb igal reedel kell 18:00 teemaõhtuid eri jooga- ja taoismitehnikatest. Mine üksi või koos sõbraga. Kohapeal on kõigi eesmärk õppida ennast paremini tundma ja vabaneda tekkivast stressist, mida on tänapäeva ühiskonnas palju. EESTI MUUSIKAKULD: TÕNIS MÄGI & IVO LINNA 100 Toimumiskoht: Vanemuise kontserdimaja, Vanemuise 6. Millal: 29. oktoober Aastal 1966 astusid lavale paarikuuse vahega ja täiesti erineva muusikagrupi (Müstikud vs. Rütmikud) koosseisus Tõnis Mägi ja Ivo Linna. Võta vaba õhtu õppimisest, pane ennast viisakalt riide ning naudi muusikat ja muusikuid, kes ennast juba

SPORTLIK ELUSTIIL VÄHENDAB STRESSI JA PARANDAB IMMUUNSUST

pool sajandit rahva südamesse laulnud ja teavad, kui uhke on olla eestlane, tudeng Tartus. Vanemuise kontserdimajast leiad veel hulga põnevat ja tudengi sügisplaanides võiks olla vähemalt kord ka viisakat teatrit külastada. Tutvu mängukavaga www. vanemuine.ee. MÕNUS MUUSIKALAENG OTSE ARHIIVIST Toimumiskoht: Arhiiv, Vanemuise 19. Millal: oktoobrikuu reeded Kui sind paelub alternatiivne tantsumuusika kaunite visuaalide saatel, on sinu peoks SÜNK (7.10), mis on ühekorraga nii seiklusreiv kui ka kunstielamus. Kui soovid kõrge energiatasemega öö läbi pidutseda, tasub sammud seada Tartu Massive üritusele (14.10), teiste sõnadega põrandaalune trumm ja bass ning veel kord bass. Enne õudset halloween’i ootab veel mõnus östrogeenisahmak Ladies Night üritusel (28.10). Kui oled aga tulihingeline rokisõber, siis toimub igal nädalal ka rokiviktoriin Rocktoriin. Tasub minna teiste rokkaritega mõtteid ragistama, et pärast hea mussi saatel klaase kokku lüüa. TÄHED JA TEADUS – TELESKOOBIÕHTUD AHHAAS Toimumiskoht: Ahhaa teaduskeskus. Millal: 10.–11. oktoober Pimedates saabuvates sügisõhtutes on ka palju põnevat, müstilist ja positiivset. Näiteks saab nautida imeilusat ja selget tähistaevast, kus kogu kauge kosmos kõigi planeetide ja taevakehadega kohe eriti kaunis paistab. Kui seda üksi on pisut keeruline teha, võib alati teistega liituda ja üht-teist uut õppida. Oktoobri hakul on võimalik tähistaevast nautida teleskoobiõhtutel: uurida planeete ja neist ka foto teha. Samuti on Ahhaa keskuses põnev püsinäitus ja eriprogramm sügisesel koolivaheajal. Passi peale! Toiminguid ja tegevusi jätkub! Naudi Tartu sügist, tegus tudeng!

RAEL-SASKIA SALAKKA: „MIDA ROHKEM SA TEIST MÕISTAD, SEDA RASKEM ON OLLA TEMA VASTU SALLIMATU“ MARGIT KATTAI, MARIANN REI Rael-Saskia Salakka on Tartu Ülikooli psühholoogia eriala magistrant ja nõustamiskeskkonna Lahendus. net tegevjuht, kes oma empaatilisuse arendamise ja lahenduste otsimise teekonnal seob end tegevustega, mille juures on üheaegselt võimalik nii mõndagi endast väljapoole anda kui ka iseenda hinge rikastada.

isaks enda huvi tugevalt köitva eriala õppimisele on aktiivse tütarlapse päevad sisustatud MTÜ Lahendus.net eestvedamisega ning nimetatud veebikeskkonnas psühholoogilise nõustamise pakkumisega. Tegemist on ligi 15 aastat tagasi Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühenduse poolt käivitatud projektist väljakasvanud MTÜ-ga, kus lisaks internetipõhisele psühholoogilisele nõustamisele pakutakse ka kooliõpilastele suunatud koolitusprogrammi, mille raames käivad MTÜ Lahendus.net koolitajad õpilastele vaimsest tervisest rääkimas. Rael-Saskia sõnul on tänuväärne koolitusprogramm koolidele tasuta – tuleb vaid MTÜ-ga ühendust võtta ning aeg kokku leppida.

ELUKOGEMUSE ABIL PSÜHHOLOOGIANI Kuigi eelnevalt tutvustatule tuginedes võib arvata, et RaelSaskia hingeteaduse õpingud alma materi seinte vahel on olnud tütarlapse esimene ja koheselt kindel valik, nii et vesigi ei tule nende vahele, siis nõnda pole see päris olnud. Oma ülikooliõpinguid alustas neiu inglise keelega ning psühholoogiat asus ta õppima kui kõrvaleriala. „Alguses oli mul kindel plaan hakata kunagi tõlkijaks ning sellest lähtuvalt käisin ka koolitustel ja otsisin väikeseid kõrvaltöökesi, et kätt soojas hoida ja kogemusi saada. Ideaalis muidugi lootsin saada ilukirjanduse tõlkijaks,“ meenutab ta tagantjärele. Üheks lisatööks oli Rael-Saskia jaoks töötamine Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis abiõpetajana,

FOTO: ARGO INGVER

FOTOD: ARGO INGVER

MÕNE KEERUGA LAHENDUS.NET MEESKONDA Südika inimesena pole Rael-Saskia jätnud kasutamata võimalust õdusast elukorraldusest välja astuda, milleks oli ka Lahenduse meeskonnaga liitumine ja tegevjuhiks kandideerimine. Neiu sõnutsi nõudis see suurt julgust ning kujutas endast ebakindluse ja ebakindla tulemusega silmitsi seismist. „Mul ei olnud varem mingit selletaolist kogemust, kuid eelmine tegevjuht soovitas proovida ja nii poolkogemata saingi ma enne juhatusse kui nõustajaks. Nimelt olin ma enne samal aastal kandideerinud nõustajaks, kuid jäin välja – tundsin katsetel ise ka, et sellele proovikirjale vastamine ei läinud mul üldse hästi.“ Esialgselt ebaeduna näida võiv väljajäämine osutus Rael-Saskia jaoks aga omamoodi

"ALGUSES KAHTLESIN, KUID LÕPUKS MÕTLESIN, ET PROOVIDA JU VÕIB."

teistmoodi kui nõustajana, lootes tegelikult seeläbi intervjuul rohkem plusspunkte saada. Nõustajana Lahendus.net meeskonnast väljajäämine ei tähendanud tema jaoks tegelikku väljajäämist – „Pärast paari päeva kurvastamist otsustasin, et see organisatsioon on mulle ikka olulisem kui mu haavata saanud ego ning kirjutasin tegevjuhile ja küsisin, kas on midagi, millega ma siis muul moel tegeleda saaksin. Viisin ennast enne temaga kokkusaamist nii palju kui võimalik Lahendusega seotuga kurssi ja kohtudes ladusin mitu ideed või parandamisvõimalust välja. Ta ütles hiljem, et see avaldas muljet, kuna sellist asja ei juhtu väga tihti.“ Edaspidi aitas Rael-Saskia Lahenduse koolitusjuhil koolitusi läbi viia ning Facebooki lehele artikleid otsida ja tekste kirjutada. Enne järgmise juhatuse valimisi tegi tollane tegevjuht Katrina talle aga ettepaneku tegevjuhi kohale kandideerida. „Alguses kahtlesin, kuid lõpuks mõtlesin, et proovida ju võib. Valimiste ajal olin hirmus närvis, aga õnneks läks hästi ja ma pole pidanud kahetsema. Suurim hirm oligi ennast lolliks teha ja nii suurt vastutust võtta.“

õnnestumiseks, mis põimis tema teekonnale saamaks Lahendus.net tegevjuhiks ja nõustajaks huvitava ja kogemusterikka keeru. Nimelt oli ta nõustajate vastuvõtul vastanud jaatavalt küsimusele, kas ta oleks valmis panustama Lahendus.net töösse ka kuidagi

ABIPALVETE SISU ON ÜHA IGAPÄEVASEM Tegevjuhi kohustuste kõrval meeldib Rael-Saskiale väga ka nõustaja olla. Levinumad nõustaja poole pöördumise põhjused on seotud lähisuhteprobleemide, alanenud meeleolu, üksilduse, oskamatusega sõpru luua ning ka kooliga ehk punktidega, millega võime kõik igapäevaselt kokku puutuda.

mis oli tema sõnul küll tore, kuid ei tekitanud õpetajaks saamise soovi. Liiatigi hakkas ta tundma, et aeg-ajalt tõlkimise juures tekkiv blokk ja olukord, kus mõned sõnad meelde ei tule, võib muuta tõlkimise üsna frustreerivaks tegevuseks. Seega otsustas Rael-Saskia läbida psühholoogia eriala ained täies bakalaureuseastme õppekava täitmiseks vajalikus mahus ning niisamuti toimis ta inglise keele eriala juures, kuigi viimase puhul jäi lõpueksam tegemata. Üks tõukejõud, mis Rael-Saskiat tema õpingute alguses hoopiski psühholoogiasse suunas, oli tema isiklik kogemus hingetervise vallas: „Mul oli keskkoolis ja ülikooli alguses mõõdukas depressioon, mis pani mind alguses psühholoogiast huvituma, kuid sellest alast rohkem teada saades kasvas pealiskaudne huvi sügavamaks ning seetõttu vahetasingi eriala ja suunda.“ Eriti paeluvaks osutus Rael-Saskia jaoks kliinilise ja nõustamispsühholoogia valdkond ning otsapidi ka neuropsühholoogia: „See on nii huvitav, kuidas väikestest bioloogilistest kõrvalekalletest võib tekkida nii palju erinevaid häireid ja sündroome ning samavõrra huvitav on see, kuidas inimene saab enda heaolu oma käitumisega mõjutada.“ Neuropsühholoogiat peab tütarlaps selle keerulisuse tõttu väga aukartust äratavaks valdkonnaks, kuid kuna aju plastilisus ja muutumisvõime on siiski niivõrd huvitav, piilub ta ka ise tasapisi nimetatud tegevusala poole.

Lahendus.net nõustajad ei saa küll inimesele diagnoosi panna, kuid ohumärkide ilmnemisel saavad nad viidata sümptomite sarnasusele depressioonis inimeste kogetavatele tunnusmärkidele ning soovitada pöörduda psühhiaatri poole. „Meie ülesanne või funktsioon on inimest toetada, teda ära kuulata, aidata probleemi teise vaatenurga alt vaatama õppida ning vajadusel soovitada ka tõesti edasipöördumist spetsialistide poole ja aidata abipaluja soovil otsida mõnd spetsialisti valitud koha läheduses.“ Pöördumiste edasine saatus pärast abipalvet osutub tihtilugu erinevaks – esineb ühe küsimusega piirduvaid kirju, millele vastates kirjavahetus pikemaks ei kujune, kuid vahel võivad kirjavahetused olla ka kuude või aastate pikkused. „Internetinõustamise omapäraks on see, et küsida saab ainult paar küsimust korraga, et klienti mitte üle koormata ja seega peab sõnastust väga hoolikalt valima. Nõustamisprotsess on seega pikaldasem.“ IMELISED INIMESED JA INIMESTE INIMENE Rael-Saskia arvab, et psühholoogiat on võimatu õppida nii, et miski nõustamisoskustest või inimkäitumisega arvestamisest külge ei jää. „Meie nõustamisega seotud ainete õppejõud Kaia Kastepõld-Tõrs on lihtsalt nii imeline, et isegi kliinilise psühholoogia suunast mitte huvitatud inimesed lähevad kas või ainult tema enda pärast loengutesse kohale ja seega miskit jääb ikka kõrva taha. Seega usun, et mingi

mõtleb kodus teki all, et kas on ikka mõtet minna,“ tunnistab Rael-Saskia. Kui aga küsida, mida on inimesel vaja mägede liigutamiseks, on tütarlapse vastus ühene ja selge ning inimeste inimeseks olemist soosiv: „Teisi inimesi INTROVERT, ja viitsimist.“

algtase on kõigil olemas.“ Tundub olevat selge, et Rael-Saskia naudib professionaalide seltskonda ning hindab nende

"MA OLEN PIGEM KES REEGLINA ENNE SUURI SELTSKONDLIKKE ÜRITUSI JA PIDUSID MÕTLEB KODUS TEKI ALL, ET KAS ON IKKA MÕTET MINNA."

vaateid. Samuti peab ta lugu teiste nõustajate seltskonnast, kellega koos käiakse kord kuus grupisupervisioonides, kus kliinilised psühholoogid annavad tagasisidet tehtud tööle ning arutatakse erinevaid murekohti. „See on tohutult arendav, kuna kuuled nii professionaali arvamust kui ka teiste nõustajate vaatepunkte ja saad mõtteid, mille peale ise poleks ehk tulnudki.“ Seetõttu võib neiu tunduda üdini inimeste inimene, kuid sellekohasele küsimusele ei anna ta siiski ühest vastust: „Ma ei oska öelda, kas ma olen üdini inimeste inimene – ma arvan, et kui mul oleks kannatust statistikat või andmetöötlust rohkem õppida, ei oleks mul ka terve päev numbrite keskel veetmise vastu midagi. Ma olen pigem introvert, kes reeglina enne suuri seltskondlikke üritusi ja pidusid

ORGANISATSIOONI KUULUMISE HÜVED Rael-Saskia on Lahendus.net tegemistega seoses leidnud väga palju häid inimesi ja sõpru ning seda kogemust ei vahetaks ta millegi vastu. Töö käigus on paranenud aja planeerimise oskus ning lisaks avanenud mitmeid võimalusi suhelda inimestega, kellega muidu poleks kohtunudki. Niisamuti on tütarlapse jaoks olnud tähtis juba ainuüksi võimalus midagi olulist ära teha: „Ma ei ole pidanud kaua vastu tegemistes, mis mulle endale midagi ei anna ning millele ma ise ei saaks kuidagi kasulik olla.“ Kui te ei näe Rael-Saskiat parasjagu tulihingeliselt vaimse tervise probleemide ümber oleva stigma vähendamise ja üldiselt vaimsele tervisele suurema tähelepanu pööramise vajalikkuse eest seismas, võib teda kui tema enda sõnul tõelist koeramammat kohata hoopiski koeraga jalutamas või süüvimas mõnda väärt raamatusse, mis viimase aja lugemiseelistusi ning huvi koerte ja psühholoogia vastu silmas pidades võib veidi vimkalikult tundudes keskenduda koertepsühholoogiale.

FOTO: ERAKOGU

O R G A N I S AT S I O O N

MILLEKS MAAILMALE GEOGRAAFID KAISA LAUR „Oota, sa õpid geograaﬁat? See tähendab, et sinust saab õpetaja?“ Sellist usutlust on oma elus kuulnud pea kõik geograaﬁatudengid.

uigi kõik me austame ja hindame õpetajaametit ning selle vajalikkust, tekitavad need küsimused igas geograafis frustratsiooni. Seda enam, et kuuleme neid keskmiselt korra kuus. Võib tunduda uskumatu, aga geograafia on palju rohkem kui kaardi või kivide tundmine. Seega võtsid paar aktiivset tudengit asja käsile ja taaselustasid aastaid varjusurmas olnud organisatsiooni EGEA-Tartu.

MIS ON EGEA-TARTU Pealtnäha kummalise nime selgitus on üsna lihtne – tegemist on European Geography Association’i initsiaalidega. Geograafilise asukoha täpsustus on vajalik, sest EGEA koondab endas kümneid eri üksusi üle kogu Euroopa. Nõnda on välja kujunenud tihe suhtlusvõrgustik, mis tähendab, et klubi liikmetel on võimalik tutvuda teiste geograafidega üle terve Euroopa, osaleda rahvusvahelistel üritustel, kongressidel, korraldada vahetusi, tutvustada välismaalastele Eestit, käia ise kõikvõimalikes kohtades, matkata Alpides või Karpaatides ja tutvuda oma eriala

mõttekaaslastega. Kusjuures see teeb reisimise üsna taskukohaseks, sest hea tava kohaselt võtavad egealased teisi egealasi meeleldi oma diivanile magama. Kuulumine üleeuroopalisse organisatsiooni annab meile mitmeid võimalusi ja mõned kohustused, kuid EGEA-Tartu üleüldist toimimist ja struktuuri see ei kujunda. Organisatsiooni liikmed on noored geograafiahuvilised, kes kusjuures ei pea sugugi olema geograafiatudengid. Huvilised peavad tundma, et lihtsalt ülikooliharidusest jääb väheks. Nad tahavad end erialaselt arendada, saada kogemusi ja tutvusi, head seltskonda ja meelelahutust, olla olulised ja muuta maailma. Eriti hea on seda teha omade, sarnaselt mõtlevate aktiivsete noorte keskel. Seetõttu ongi EGEA-Tartusse kogunenud hulk eriilmelisi inimesi, kellest ühele meeldib kirjutada, teisele joosta ning kolmas võtab ratta selga ja sõidab pool Euroopat läbi. Kõiki neid ühendab huvi geograafia vastu ja soov teha rohkem. EGEATartu eesmärk ongi pakkuda oma põnevatele ja tegusatele liikmetele turvalist kasvulava, kus saab kätt proovida paljudes eri tegevustes, mis

toovad välja inimeste parimad omadused ja lasevad neid rakendada ja arendada. EGEA-Tartu tegevus on organiseeritud kolme töögruppi, milleks on teaduse populariseerimine, ürituste korraldamine ja õppekava arendamine. Kõigis kolmes tehakse tihedat koostööd Tartu Ülikooli geograafia osakonnaga. Teaduse populariseerimise töögrupi kuumim sõna on hetkel projekt „Lahe geograafiatund“, mis on välja töötatud tudengite enda initsiatiivil. Projekti raames külastatakse koole üle terve Eesti ja antakse GISi (geografic information system), planeerimise, nutitelefonide ja atmosfääriteemalisi tunde, mis toetavad õppekava, aitavad õpetajaid ja aitavad näidata geograafia võimalusi. Ürituste töögrupp korraldab peamiselt klubiliikmete ühtsust ja vaimu tõstvaid üritusi. Õppekava töörühm räägib aktiivselt kaasa selles, millist haridust geograafidele antakse. Sellel aastal osaleb EGEA-Tartu ka OLE ROHKEM Arenguprogrammis, et saada veelgi paremaks organisatsiooniks. KES ON GEOGRAAFID EGEA-Tartust rääkides ei saa paratamatult üle ega ümber geograafiast ja sellest, mis loom see geograaf õieti on. Tegemist on väga salakavalate tegelastega, kes on pealtnäha täiesti ootamatute elukutsete esindajad, näiteks keskkonnaspetsialistid, linnaplaneerijad, arendusnõunikud kohalikes omavalitsustes, ettevõtjad, poliitikud, kartograafid, teadlased, geoinformaatikud ja mida kõike veel. Muuseas, ka Andres Tarand, Jürgen Ligi, Karl Ristikivi, Theresa May ja prints William on hariduselt geograafid. Nagu näha ei kajastu ülikoolis õpitud eriala nende ametinimetuses

FOTO: HOLGER EHRLICH

naljalt, mis võib olla üheks põhjuseks, miks geograafiast ühiskonnas suhteliselt vähe teatakse. Kuid ega ülikool peagi andma elukutset, vaid ikka mõtlemisvõime. Geograafide spetsialiteediks on ruum – me tajume ja tõlgendame seda teisiti, näeme seoseid seal, kus need esmapilgul jäävad märkamatuks. Meid on õpetatud ette nägema ja lahendama erinevaid sotsiaal-majanduslikke, looduslikke ning teisi probleeme ja katastroofe. Geograafid suudavad orienteeruda nii maastikul, andmetes kui ka ajas ja ruumis. Meieta oleks raske leida kvaliteetseid kaarte, navigatsioonisüsteeme, hästiplaneeritud ruumi ja regioone. Linnad jääksid rumalaks ja maailma vägevad paigad uurimata. Ühesõnaga oleks elu geograafideta väga kurb ja inimesed pidevalt eksinud.

GEOGRAAFIDE SPETSIALITEEDIKS ON RUUM – ME TAJUME JA TÕLGENDAME SEDA TEISITI, NÄEME SEOSEID SEAL, KUS NEED ESMAPILGUL JÄÄVAD MÄRKAMATUKS.

FOTO: FOTO: PEXELS.COM HOLGER EHRLICH

KOLM VÄÄRARUSAAMA GEOGRAAFIAST: Geograafia õppimine tähendab õpetajaks hakkamist. Vaid vähesed valivad selle karjääri. Paljudest saavad hoopiski ettevõtjad, planeerijad või kartograafid. Geograafias õpitakse riike ja pealinnu. Selleks ei ole vaja ülikooli tulla. Geograafid on kiviteadlased. Ei, neid me kutsume geoloogideks. Muidugi teame ka meie üht-teist kividest, kuid geograafia ei piirdu vaid loodusteemadega. Meil on ka GIS, regionaalplaneerimine, demograafia ja palju muud.

FOTO: PEXELS.COM

K U LT U U R

NUTIAJASTU VÄSITAB VAIMU [ MARGIT KATTAI ] On 21. sajand ja tehnoloogia on nutikam kui kunagi varem. Interneti olemasolu on täiesti iseenesestmõistetav. Üha vähemaks jääb tarvidust otsida ja ammutada infot füüsilisest materjalist või inimliku kontakti kaudu, sest virtuaalkeskkonnas on teabe saamine, saatmine ja talletamine vaid mõne kliki kaugusel. Sügavust, mõtestatust ja analüüsi on jäänud vähemaks. Sellega on asendunud Z-põlvkonna motoks saanud mugavus, lihtsus ja kiirus.

ehnoloogiaajastu võimalustest tulenevalt on palju arutletud kas ja kuivõrd drastiliselt on noorte seas vähenenud lugemus ning otsene suhtlus ja interaktsioon kultuuriga. Kas-küsimusele otsest vastust ei saa anda, vaid lisandub veelgi küsimusi – missuguse sisu lugemine, vaatamine ja kuulamine on vähenenud? Sest vähem või rohkem, aga midagi loetakse, vaadatakse ja kuulatakse ju ikkagi. Kindlasti on lugemine n-ö füüsilistest lugemisvahenditest (raamat, ajaleht, ajakiri) vähenenud. Ei olegi enam kuigi liialdavalt öeldud, et lapsed koonduvad internetti ja vanemad loevad hommikukohvi kõrvale trükisooja ajalehte. Naljatledes võiks öelda, et pannes enamikule traditsioonilistest massimeediavahenditest “e” ette, saad selle, mida ja kust kohast saadakse teadmisi ja infot tänapäeval. Ja arvestades, et praegu on aina rohkem loetavaid tekste üldiselt lühikesed ja fragmentaarsed, saab väita, et detailidesse

ei minda ja loetakse keskkooli tubli kolme plussi vääriliselt. Muidugi on ka omajagu neid noori, kes loevad pikemaid tekste. Loevad raamatuid, loevad uudisajakirjanduse kõrvale kultuurilehte, teadusartikleid ja ka internetis saadaval olevaid keerukamaid tekste. Kuid ka neil tuleb kõrvale internetis suhtlemine ja lakooniliste tekstide lugemine. Rääkimata sellest, et visuaalne pool (pilt, video) on tihtipeale atraktiivsem kui tekstide lugemine. Marju Lauristin on öelnud, et sügavate kultuuriajakirjanduslike tekstide lugemine on viis, kuidas kultiveerida eneses arusaamisvõimet keerukamatest asjadest, kui on see, mida pakub uudisajakirjandus. Pidevalt lakoonilisi tekste lugedes ei suudeta enam mõista keerukamaid ja filosoofilisemaid kirjatükke. Ridade vahelt ei osata lugeda, otsitakse otsesõnastust. Ainiti lühikeste ja mitte mingit sügavat mõttetööd nõudvate tekstide lugemine on probleem.

domineerivad lühikesed ja kergesti seeditavad tekstid, on sügavamat mõttetööd nõudva teatrivormi kõrval populaarseks muutunud ka lihtsakoeline püstijalakomöödia. Ja seda seetõttu, et virtuaalmaailmas seeditud info, mida ammutatakse arvuti ja nutitelefoni kaudu, on niivõrd ülekoormav, et noor otsibki välist kultuurielamust pigem ajutööd rahustavatelt ja vähesemat mõttetööd nõudvatelt vormidelt. Seega näitavad nutiajastu tahud mingil määral keerulisemast ja traditsioonilise vormiga kultuurist võõ-

PIDEVALT LAKOONILISI TEKSTE LUGEDES EI SUUDETA ENAM MÕISTA KEERUKAMAID JA FILOSOOFILISEMAID KIRJATÜKKE.

randumist. Inimesi mõjutavad nutiajastu võimalused. Ajastu väsitab vaimu nendel, kel loosungiks “muuda ennast, muutub maailm”, nagu Hando Runnel on kirjutanud. Mõjutab ka Z-põlvkonda, kes väsitavad vaimu pigem sisukate tekstide lugemise ning teatris ja kunstinäitustel käimisega. Suurim mure tundub olevat järgmiste põlvkondadega.

FOTO: PEXELS.COM

Siiski võib olla ainult internetist lugemise kõrval hoopis suurem probleem see, kui loetakse kahest erinevat sisu, vormi ja visualiseeringut pakkuvast kohast korraga. Tahes tahtmata tekib info üleküllus. Tegelikult ei ole tarvis nii suurt hulka teavet. Isegi palju väiksemast kogusest on võimalik tänapäeva mõistes üledoos saada. Kui mõned kümnendid tagasi ei olnud info üleküllus mingi probleemne teema, siis tänapäeval esineb seda üha sagedamini. See võib tekkida pelgalt Facebooki kerimisest, lisaks meilide lugemine ja uudisajakirjanduse sirvimine veebis. Isegi kui inimene ei süvene, jääb näo ees virvendav talle kuskile ajusoppi hõljuma, olgugi et väga uduselt. Sõpradega vesteldes esineb tihti olukordi, kus öeldakse, et “ma kuskilt kuulsin, nägin, aga täpselt ei mäleta kust ja mis selle täpne sisu oli”. Ehk palju vähem on vaja tundmaks, kuidas vaim väsib. Mõte ei suuda selekteerida ebaolulist olulisest, sest üheskoos on palju erinevat, mis võtavad kordades energiat. Tänapäeval on enamasti info üledoosi määrajaks see nii-öelda lihtsam ja atraktiivsem variant. Kuigi kultuursus peitub enamjaolt erinevate sügavate tekstide lugemises ja nende mõtestamises, siis suur roll on ka teatril, filmil, kunstil ja muudel kultuurivaldkondadel. Tihtipeale pöördutaksegi näiteks lugemiselt hoopis teatri või filmi poole, sest seal on teatav mängulisem visualiseerimine, mis aitab sisust paremini aru saada. Nii otsitakse lõppeks ikkagi lihtsust. Siiski ei käida teatris enam teatri pärast. Traditsioonilised teatriliigid ei kutsu enam vaatama, olenemata mängulisusest mõne teosega võrreldes. Täpselt nii, nagu sügava sisuga pikemate tekstide kõrval

FOTO: PEXELS.COM

KO G E M U S

MIKS MA KÄIN ÜLIKOOLI KÕRVALT TÖÖL? STELLA TIIT Ma elan koos vanematega ja ma ei näe põhjust, miks ma peaksin välja kolima. Meil on hubane korter Tartu kesklinnas, mis on tudengile ideaalne ja ma ei pea üüri ega kommunaalide eest maksma. Sellele vaatamata käin klienditeenindajana tööl.

MIKS MA OLEN OTSUSTANUD TÖÖL KÄIA? Ma olen klienditeenindaja ja minu pikk tööpäev kestab 14h ja lühike 7h. 14 tundi järjest tööl olla, eriti kiirel päeval, ei ole kuidagi inimlik ja ei meeldi mulle. Ma lohutan ennast sellega, et see on ainult ajutine olukord ja nüüd ma tean, et sellist graafikut ma ei soovi enam endale kunagi. Suve lõpus, kui pidin langetama otsuse, kas jään tööle või tulen ära, otsustasin siiski jääda. Ma elan vanematega, mis tähendab, et ei pea üüri ega üldiselt ka toidu eest ise maksma. Selle tõttu pole palga suurus minu jaoks esikohal ja kuna mu tööandja võimaldab mul poole või isegi vähema kohaga tööl käia, siis see variant sobib mulle. Ma arvan, et mul on tulevikus paremad võimalused, kui mul on töökogemus ja oskan öelda, mida ma tööandjalt soovin. MIDA MA OLEN ÕPPINUD KOOLIS JA TÖÖL KORRAGA KÄIMISEST? Gümnaasiumiajal töötasin tooteesitlejana ja käisin peoteenindusfirmas tööl. Need on väga head töökohad, kuna graafiku saab täiesti ise teha ja tööpäevad on samuti lühikesed. Nendest töökohtadest põhiliselt õppisin oma aega planeerima ja inimestega suhtlema. Tooteesitlejana sain ka müügikogemust, mis tuleb mulle ikka ja jälle kasuks. Sõprade jutust on jäänud mulje, et ülikool on üsnagi lihtne ja esimesed kaks kuud on ainult üks pidu ja pillerkaar. Minu kogemus vähemalt esimese kuuga näitab täpselt

vastupidist, olen peaaegu iga päev koduseid töid pidanud tegema ja neid tuleb iga loenguga juurde. Minu jaoks tähendab see seda, et pean oma aega kolm korda rohkem planeerima kui gümnaasiumi ajal. Erinevates kohtades tööl käimine on mulle kindlasti õpetanud ka, mida oma tulevaselt tööandjalt tahta või ise tööandjana pakkuda, ning milline töögraafik mulle sobiks. Ma tean, et saan väga pingeliste ja pikkade tööpäevadega hakkama, aga pigem eelistaksin neid mitte teha. Samas väga kaootiline graafik mulle samuti ei istu. Toitlustusfirmas pidime ennast ise tööle kirja panema, kuid kunagi ei teadnud, kas keegi jõuab ette, või kas see üritus üldse lõpuks toimub. Niimoodi on väga raske aja ja tuluga arvestada. See on väga hea lisarahateenimise võimalus, aga põhisissetulekuna kindlasti ei sobiks. MIS ON TÖÖLKÄIMISE MIINUSED? Minu jaoks kõige suurem negatiivne külg on öösel töötamine. Õnneks on mul võimalus koostada oma graafik selliselt, et käin tööl vaid õhtutel, millele järgnev hommik on vaba või loengud hakkavad hiljem. Kuna minu lähedased ei käi nädalavahetusteti hiliste öötundideni tööl, on raske nendega ühist vaba aega leida. Tihti teevad sõbrad või pere just nädalavahetusel midagi toredat, kus mina töö tõttu osaleda ei saa. Tegelikult on klienditeenindaja töö minu jaoks väga ühekülgne ja igav – tunnen, et ei arene piisavalt.

See töö nõuab väga suurt pingetaluvust, kuna tihti on meie maja täiesti täis ja tööd väga palju. Ma saan sellelt töölt liiga vähe tagasi, et kogu aeg sellist stressi taluda. Suvel, mil ma koolis ega kuskil organisatsioonis ei olnud, tundsin, et see töö lämmatab mind. Nüüd saan piisava enesearengu ja -teostuse koolist ning balli korraldamisest. Oluline ongi tasakaal leida. MIS ON TÖÖLKÄIMISE PLUSSID? Kuigi minu jutust võib tunduda, et klienditeenindaja töö on üsna nigel ja keegi ei peaks seda tegema, siis õnneks olen ma leidnud tudengile ideaalse koha. Ma ei ole kohanud sellist tööandjat, kes nii palju arvestaks töötajate vajadustega, graafik on väga paindlik ja alati saab soovitud päevad vabaks. Mul on võimalus töötada vaid 0,4 kohaga, mis tähendab küll väiksemat palka, aga õnneks saab jootraha ka. Töökaaslased on samuti väga toredad inimesed, nii et tööl on tegelikult väga tore käia. See on hea tunne, kui on oma raha ja saab ise otsustada, mida sellega teha. Samuti õpib ise teenitud rahaga paremini majandama. MINU SOOVITUS Ma arvan, et see on iga inimese enda otsus, kas käia kooli kõrvalt tööl või mitte. Ma olen veendudnud, et iga tudeng võiks ülikooli ajal vähemalt mingi töökogemuse saada, sest siis on tulevikus tööturul paremad valikud.

J U H AT U S

ALGUSPUNKT TEEL TIPPU ELINOR ÕUNAP Minu veel ülikooli alguspäevade naiivne unistus ideaalsest elust: ilus lapsepõlv, keskkooli lõpp ja lõpuks ometi täiskasvanuks saamine, tudengipõlv ülikoolis ning seejärel kohe hea töökoht ning edutamine näiteks ﬁrmajuhiks või ühiskonna arvamusliidriks, ilus pere ning kodu ja lõpuks pensionipõlv, mil saab nautida reisimist ja kõike, mida elul pakkuda on. Kõik tundub muidu väga ilus ja loogiline, välja arvatud see, kuidas tudengist saab äkitselt tööturul edukalt hakkama saav noor täiskasvanu.

MIKS JUST TUDENGIORGANISATSIOONID? Põhjuseid on äärmiselt palju, lausa nii palju, et kardan, et jätan mõned väga olulised punktid siinkohal välja toomata. Esiteks pakuvad

tudengiorganisatsioonid meeskonnas töötamise kogemust. Kogemus, mis arvatavasti kõigile osutub tulevikus vajalikuks. Ilma koostööoskuseta tehakse siin maailmas ära väga vähe. Samuti on võimalik tudengiorganisatsioonides astuda juhirolli, eestvedades mingit projekti või meeskonda. Saab teha esimesi enda algatusi, nendega läbi kukkuda ja õnnestuda. Tudengiorganisatsioonides on olemas keskkond, kus üles leida enda sees peidus olev talent. See ei tähenda, et kõik peaksid alustama lauljakarjääriga, vaid sinu talent võib seisneda hoopis selles, et sa oskad ülikiirelt ja täpselt eelarveid kokku panna, kirjutada kaasahaaravaid Facebooki postitusi või väga hästi motiveerida teisi inimesi neid asju tegema. Kui ükskord hakata mõtlema sellele, et kuidas sina saaksid kõige paremini mingisse meeskonda või ühiskonda panustada, siis on äärmiselt kasulik lähtuda oma tugevustest. Ma usun, et meist paljudel esineb kartus avaliku esinemise või näiteks tähtaegade ees. Tudengiorganisatsioonid on ideaalne keskkond, kus alustada võitlust oma hirmudega. Saab alustada väiksematest asjadest, näiteks rääkimisest oma meeskonnakaaslaste ees, kuni lõpuks pead kõnet TÜ meditsiini

TUDENGIORGANISATSIOONIDES ON OLEMAS KESKKOND, KUS ÜLES LEIDA OMA SEES PEIDUS OLEV TALENT. FOTO: PEXELS.COM

a usun, et me kõik oleme unistanud kasvõi korra sellest, et võiks elutee jooksul ära teha midagi suurt ja meeldejäävat. Kes on fantaseerinud tulevikus miljoneid sissetoova idufirma loomisest, kes Nobeli preemia väärilisest teadusavastusest, kes lauljakarjäärist või Marsi koloniseerimisest. Kui uurida lähemalt maailmale tuntuid edulugusid, siis ma usun, et leidub väheseid, kellele kukkus edu ühel heal päeval lihtsalt sülle. Kõik on näinud suurt vaeva selleks, alustanud kuskil väiksemast ning pidanud teel tippu läbi elama väga suuri ebaõnnestumusi. Üliõpilaskonna Sihtasutuse ehk OLE ROHKEM kogukonna eestvedajetena usume, et just tudengipõlv on see aeg, mil hakata igapäevaselt tegutsema selle nimel, et meist kõigist saaks ükskord maailma suurtegijad. See on aeg, mil astuda välja oma mugavustsoonist, hakata kompama oma piire ning avastada enda supervõimed. Ideaalne koht, kus seda kõike teha, on tudengiorganisatsioonid.

valdkonna lõpuaktusel. Kui sind juba eelnev ei kutsunud kohe tudengiorganisatsioonidega liituma, siis tooksin siinkohal välja ka selle, et tudengiorganisatsioonidest on sul võimalik leida kaasvisionäärid ning sõbrad kogu eluks, sest erinevatesse tudengiorganisatsioonidesse koonduvad sarnase mõttelaadiga inimesed. Kui sa eelnevalt ei leidnud piisavalt inimesi, kellega koos filmiõhtut, muusikafestivali või mingit uut algatust koos korraldada, siis tudengiorganisatsioonid on täis teotahtelisi noori inimesi, kes kõik võtavad võimalusest midagi ära teha automaatselt kinni. Üliõpilaskonna Sihtasutusega töötame iga päev selle nimel, et Tartus tegutsevad tudengeid koondavad organisatsioonid saaksid teile kõigile kõike seda ka pakkuda. Ühest küljest me toetame neid organisatsioone, et nad võimaldaksid teil saada aina paremaid kogemusi. Teisest küljest üritame leida erinevaid meetodeid, kuidas neid samu organisatsioone tudengitele lähemale tuua, et kõigil oleks võimalik nendega tutvuda, mõista, millega nad tegelevad ja et teil oleks võimalik leida endale koht, kus tegeleda endale kõige südamelähedastemate teemadega. Tartu linna toetusel korraldasime koos Kultuuriklubiga sel aastal esmakordselt OLE ROHKEM tudengimessi, kus oli kohal üle 20 erineva organisatsiooni rääkimas oma suurtest visioonidest ja eesmärkidest. Kes sel aastal sellele ei jõudnud, siis ärge muretsege, korraldame ka järgmisel aastal. Samuti oleme kokku pannud organisatsioonide andmebaasi, milles on oma tegevuste kohta teinud ülevaate üle 50 tudengiorganisatsiooni, kes ootavad teid kõiki oma meeskondadesse. Andmebaasiga on võimalik tutvuda meie kodulehel olerohkem.ee/tudengile. Suurtest saavutustest unistamine on vajalik, kuid veelgi olulisem on nende suunas tegutsemine. Alusta sellega täna!

FOTO: KERTU SAAR

FOTO: PEXELS.COM

INIMENE

KAS SA PÄRISELT MEELDID ENDA SÕPRADELE? OTTO OLIVER OLGO 6. augustil ilmus New York Times’is Kate Murphy sigahea kolumn "Do Your Friends Actually Like You?" ("Kas sa päriselt meeldid oma sõpradele?" – toim). Kahetsusväärselt libises Times’is populaarseks saanud kolumn Eesti (sotsiaal-)meediast valdavalt mööda, sest ülehaibitud presidendivalimised neelasid kõikjal tähelepanu. Tegin lühendatud tõlkeartikli ajakirja OLE ROHKEM jaoks. Mõtle siis ise, kas sa ülehindad oma sõprussuhteid.

õtle kõigi inimeste peale, kellega sa suhtled päeva, nädala, kuu ja aasta jooksul. Hingede peale, kellega sa jagad sooja embust, uusimat klatši ja intiimseid mõtteid. Inimeste peale, kes on juurdunud just sinu maailmas. Kes neist on sinu sõbrad? Tõelised sõbrad. Viimased Massachusetsi Tehnoloogiainstituudi ehk M.I.T.-i uuringud viitavad, et ainult pooled sõprussuhetest on vastastikused. Ehk siis inimene, keda sa pead enda sõbraks, ei tunne sama. Ja vastupidi – inimene, keda sa pead tuttavaks, arvestab sind suure sõbrana. Uuringute tulemused on algatanud kestva dialoogi psühholoogide, sotsioloogide, filosoofide ja neuroteadlaste hulgas. Mõned viitavad inimeste naturaalsele optimismile ja egotsentrismile kui süüdlasele vääriti mõistetud suhete osas. Teised argumenteerivad, et terminid "sõber" ja "sõprus" on hajusad, eriti sotsiaalmeedia võidukäigu ajastul. Teema on

tähtis, sest inimese lähisuhete ehtsusel on tohutu mõju füüsilisele ja vaimsele tervisele. M.I.T.-i uuringud analüüsisid 84 inimese sõprussuhteid, katsealused olid 23–38-aastased. Testis osalev isik pidi hindama enda sõprussuhteid viiepalliskaalal, alates "ma ei tea seda inimest"-lahtrist kuni "üks mu kõige paremaid sõpru"-lahtrini. Selgus, et ainult pooltel kordadel olid tunded vastastikused, aga kui katsealused pidid hindama, kas nad arvavad, et nende sõbrad hindavad neid sama kõrgelt/madalalt, siis 94% katsealustest vastas, et "jah, mu sõbrad hindavad mind samamoodi kui mina neid". Vastikult suured käärid, või mis? M.I.T.-i uurija Alex Pentland tõdes, et inimeste jaoks on vastamata sõprus väljakutsuv probleem, sest see kahjustab nende minakuvandit. Termin "sõprus" tekitas katsealuste seas ebamugavust. Kui küsida inimeselt, mida ta peab sõpruseks, siis kõlab vastusena palju "mmm" ja "õõ".

Princetoni ülikooli filosoofiaosakonna professor Alexander Nehamas, kes avaldas hiljuti teadusliku 300-leheküljelise raamatu "Sõprusest", ütleb samuti, et sõprust on keeruline defineerida. Lihtsam on alustada välistamisest, mida sõprus ei tähenda. Sõprus ei tähenda võimalust omandada kõrgem staatus. Sõprus ei tähenda võimalust vingerdada end kellegi mõnusasse suvilasse. Sõprus ei tähenda lahendust iseenda igavusele. Nehamase hinnangul on sõprus võrreldav subjektiivse ilu või kunstiga: ta süütab midagi sügaval meie sees ja on hinnatud lihtsalt olemise pärast. Ja ometigi on üks kõige hinnatumaid teadmisi sõprusest Dale Carnegie ülimenuka raamatu pealkirjas "Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi". Taylor Swifti ja Drake'i hinnatakse Ühendriikides nende mõjukate sõprussidemete kaudu. Kõige täheldusväärsem näide on muidugi väärastunud sotsiaalmeedia, mis on tegelikult platvorm meie

sõprussidemete esiletoomiseks ja minakuvandi tõstmiseks. Üks mõjukamaid raamatuid sõpruse uurimisel on akadeemiline "The Norton Book of Friendship". Autorite seas on inglise keele professor Ronald Sharp. Ta kurdab raamatus, et „kujutlus, kus inimesed ei tee midagi peale üksteise seltsis aja veetmise, on hääbumas kadunud kunstiks. Selle on asendanud Messengeri-tekstide, postituste, säutsude ja videote pidev vaheldamine, mis enamjaolt ei luba sügavamat mõistmist. Inimesed on nii innukad enda sõprussuhete optimeerimisel, et nad ei tea enam, mida tähendab sõbraks olemine." Sharp näeb sõpru inimestena, kelle peale sa kulutad aega, et neid sügavalt mõista ja nemad mõistavad sind. Kuna aeg on piiratud, on ka sõprade arv loogiliselt piiratud. Briti psühholoog Robin Dunbari süsteemis on sõprussuhete kihid, kus ülemises kihis troonivad üks-kaks inimest, näiteks elukaaslane ja parim sõber, kellega suhtled iga päev ja kellele kulutad

enim aega. Järgmises kihis on kuni neli inimest, kes on sinu jaoks tähtsad ja kelle pärast siiralt vahel muret tunned. Neile on vaja kulutada igal nädal tähelepanu. Järgmises kihis on inimesed, keda sa pead enda sõpradeks, aga kellesse investeerid vähem aega ja kellega on hõredamad suhted. Ilma pideva kontaktika võivad need sõbrad langeda kergelt "tuttava" kategooriasse. Sa oled nendega sõbralik, kuid nad pole su sõbrad. Dunbar arvabki, et inimese maksimaalne heade sõprade arv on viis. Ülejäänud suhted ei ole kvaliteedilt nii tugevad. ÄRA KARDA ENDA NÕRKUSTEST RÄÄKIDA Elame kultuuris, kus meile õpetatakse, et kellelegi teisele toetumine on nõrkuse märk ja võim seisneb olekus end mitte lasta teistel inimestel mõjutada. Sõprus nõuab enda haavatavaks tegemist ja enda paljastamist, mis ei klapi hoolikalt lihvitud Facebooki ja/ või Instagrami profiilidega. Paljud kardavad paljastada enda nõrkusi, et sõprussidemeid

TÜ raamatukogu

mitte rikkuda. Kui mängida turvaliselt ja laskuda enamjaolt pealiskaudsesse sõprusesse, on tagajärjeks sageli füüsilised ja vaimsed kõrvalnähud. Üksildustunne suurendab riski surra sama palju kui suitsetamine, alkoholism ja rasvumine. Lisaks nõrgeneb ajus närv, mis lubab meil olla intiimne ja toetav. See närv võimaldab olla sõbra juures lõdvestunud olekus, vastupidiselt valvel olekule, mida me tunneme, kui oleme võhivõõra või inimesega, kes mõistab meid hukka. Seega vaata hoolsalt, kes sinu elus olevate inimeste seast on päriselt su sõbrad. Kes kulutab tingimusteta aega sinu peale. Kelle seltskond rikastab ja elavdab sind. Keda sa igatseks enim. Kes igatseks sind enim. Ehkki sõprusel pole kokkulepitud definitsiooni, kujundavad sõprussuhted meid pidevalt ja lasevad meil vaadata maailma läbi teiste vaateprismade. Mis on sõltuvalt sõbrast kas helgemates või süngemates toonides.

avatud

1 E– R 9 –2 18 L– P 12–

saali 3 lugemis öruumid rühmatö kohad ö arvutitö la a e k p uh

pop-up lugemissaalid alates obrist 10. okto Liivi tn 4

Toomemäel

FOTO: PEXELS.COM

SIIA LÄHEB PEALKIRI

TERVIS

OLE ROHKEM TERVE! JOHANNA NISU Auk Haigekassa eelarves on justkui šokiteraapia ühiskonnale, mis äratab meid unenäost, kus tervist on sama palju kui vett ookeanis.

FOTO: PEXELS.COM

FOTO: RYAN MCGUIRE

LOODUS ARMASTAB TASAKAALU Me elame ajal, mil meditsiin täiustub iga päevaga, käib pidev teadustöö, leiutatakse uusi ravimeid ja diagnostika- ning ravimeetodeid. Edulugusid ilmub nagu seeni pärast vihma: 600grammised vastsündinud jäävad ellu, pidalitõvest võib ajalooraamatuist lugeda ja kunagine surmaotsus diabeet on lihtsalt krooniline haigus, mis lühendab aina pikenevat eluiga. Mida rohkem on inimkond suutnud parendada elutingimusi, seljatanud raskeid infektsioonhaigusi ning isegi leiutanud võimalusi inimese kliinilisest surmast tagasitoomiseks, seda rohkem on leitud ka võimalusi enda hävitamiseks: mõnuained, riskialdis käitumine (nt purjuspäi julgestama üle Kaarsilla kõndimine), ebatervislik eluviis, end ümbritseva keskkonna saastamine ja seeläbi enese mürgitamine või kasvõi enese tööga ribadeks tõmbamine. Et arstidel ikka leib laual oleks! KES VASTUTAB? Ühiskond on jõudnud punkti, kus tervis on muutunud riigi, aga mitte inimese enda mureks. Vastutus on sujuvalt veeretatud kellegi teise õlgadele. Seoses sellega on käes ka karm reaalsus – haigekassal on raha otsas. Muidugi ka selle eest vastutavad sotsiaal- ja rahandusministeeriumid, kuid mitte inimene ise. Kas mõni eestlane on viimaste nädalate või kuude jooksul küsinud endalt, miks nii juhtus, mida oleks ise saanud teha teisiti? Vaevalt, et keegi end isiklikult süüdi tunneb eelarves käsi laiutava ja irvitava augu tekkimises. Kuid peaks. MIKS? Kahtlemata on tehtud vigu eelarve koostamisel ja vähemalt võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega eraldatakse meie SKT-st liigagi väike osa tervishoidu, kuid hetkel valitseb meie ühiskonnas meeletu meditsiini ületarbimine.

Tervisesse suhtutakse pillavalt. Kas inimesed elaksid ja käituksid nii, kui nad teaksid, et arstiabi ei ole olemas ega tulemas? Miks ravida kedagi, kes ise ei tee mitte midagi selle nimel, et terveks saada? Siinkohal on riik ärimehena teinud lihtsalt väga halva investeeringu, ent hooliva peremehena saavad õnneks kõik meie demokraatlikus Eestis võrdselt arstiabi, ka need, kes järjekindlalt enda tervist ise hävitada püüavad. ARSTID KUI LASTEAIAKASVATAJAD JA MÜÜGIMEHED Õppides arstiteaduskonnas kuulen pea igapäev, kuidas arst peab patsiente moosima ja keelitama suitsetamist maha jätma, toitumist jälgima, ilmastikule vastavaid riideid kandma jne. Veel õpetatakse meile nippe, kuidas panna kavalusega patsiente end rohkem hoidma. Näiteks vajadusel rakendada kipsi seal, kus tegelikult sidemest ja vigastatud käe lihtsalt rahus hoidmisest piisaks. Kui me seda ei teeks, läheks patsient koju ja vigastaks end tõenäoliselt uuesti ja hullemini. Mitte harvad pole juhtumid, kus laps tuleb paar nädalat pärast EMOs luumurru lahastamist arsti juurde kontrolli ilma kipsita. Lapsel oli ebamugav ja ema lihtsalt võttis ära. Seejärel tuleb uus röntgen teha, halvimal juhul valesti kokku kasvanud luu katki murda ning uus kips panna, lisaks pidada pikk epistel nii emale kui lapsele. See kõik maksab raha ja kulutab nii arsti kui patsiendi aega. Ei hakka siin üles loetlema neid juhtumeid, kus EMOsse pöördutakse nohuga või vastupidi tullakse arsti juurde alles siis, kui ühe jalaga juba hauas ollakse. Mõlemal juhul raisatakse meeletult aega, raha ja nii inim- kui loodusressurssi. SUITSETAMINE = KOPSUVÄHK EHK PIIM TULEB POEST JA TERVIS HAIGLAST Eestis on hea haridus. Eestlased teevad

miinuskraadidega ei tohi Club Illusionisse miniseelikuga minna Igal kodanikul on kohustus alluda põhiseaduslikule korrale, võtta osa riigikaitsest (meestel vanuses 16–60 aastat), hoolitseda oma laste ja abivajavate perekonnaliikmete eest, säästa elu- ja looduskeskkonda ning hüvitada keskkonnale tekitatud kahju. (1) Tahaksin lisada siia ühe punkti, mis tegelikult seostub kõigi eelnimetatutega. Inimese kõige suurem kohustus on olla terve ja siis alles saab ta edukalt täita ka teisi punkte, sest iga väikenegi külmetushaigus jätab organismi oma jälje, võib olla mõne raskema näiteks geneetilise haiguse vallandajaks ning iga ravim on natukene ka mürk. Niisiis õpi, ela ja koge ning eelkõige armasta ja hoia ennast! Nii on kõigil parem ja nii on kõigil rohkem tervist, rõõmu ja haigekassa raha kasutamaks siis, kui päriselt vaja. 1) Global Initiative for Chronic obstructive lung disease: Global strategy for the diagnosis, management and prevention of chronic obstructive pulmonary disease. 2015 update. 2) https://www.eesti.ee/est/kodakondsus/kodanikuoigused_ja_kohustused/ kodaniku_oigused_ja_kohustused#Kodaniku kohustused

FOTO: PEXELS.COM

vahet kopsul ja maksal, aga tihitlugu tundub mulle, et sellega ka asi piirdub. Õnneks ja kahjuks on olemas ka dr Google, mille õigel kasutamisel saab isegi kasulikku ja tõepärast infot ning mõni asjatu visiit arsti juurde või naabrile välja kirjutatud ravimite manustamine jääb ära. Inimesed peaksid aga õppima iseennast rohkem tundma ja seda selle kõige otsesemas tähenduses. Millegipärast on levinud arusaam, et suitsetamine on paha, sest põhjustab kopsuvähki. Heal juhul 10% suitsetajatega ehk võibki see nii minna, aga palju suuremad tegijad on südame- ja veresoonkonna haigused, astma ja eriti krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ehk KOK. Viimane kulutab umbes 3% kogu tervishoiu rahadest. (1) Seejuures üle 90% KOKi haigetest on suitsetajad ning lõviosa nende ravimitest kompenseerib Haigekassa ehk naabrid, tuttavad ja teised maksumaksjad. Asutustes viiakse läbi küll esmaabikoolitusi ja keskkoolis õpetatakse piinlikult täpselt rakujagunemise faase, aga keegi võiks rääkida ka, millised on näiteks mittevaktsineerimine või antibiootikumravi katkestamise tagajärjed, ja kui palju raha see maksab tulevastele patsientidele ning riigile. Põhiseaduses on kirjas, et

arkaadia Tom SToppardi draama osades Jaanika arum — priiT STrandberg — STen karpov — Jüri LumiSTe pireT Laurimaa — marian HeinaT — TaneL JonaS — raivo adLaS reimo Sagor — marguS JaanoviTS — karoL kunTSeL SeL SügiSeL vaid 6 eTenduST! vanemuiSe TeaTriS

UUS VERSIOON INIMESEST MARI-LIIS KORKUS Tihtipeale satume Youtube'is ringi uudistades vaatama mitmesuguseid videosid, mille sisu võib olla informatiivne, hariv või hoopis meelt lahutav. Kui tihti satud aga kuulama/vaatama midagi sellist, mis inspireerib sind ise tegutsema ja midagi ette võtma?

ust TEDxTartu videote hulgast võib leida kõnesid, mis tutvustavad pisut konkreetsemalt maailma eri paikades algatatud huvitavaid ettevõtmisi ja projekte. Näiteks Rootsis asuv Egalia eelkool on unikaalne oma kasvatusmeetodite poolest – lapsi haritakse juba algusest peale sooneutraalses vaimus. Eesti disainer Reet Aus toob kodumaisesse moetööstusesse uusi tuuli, rakendades rõivaloomisel upcycling-meetodit. Taolisi avalikku tähelepanu väärivaid tegemisi leidub hulganisti veelgi.

KONVERENTS KUI HÄÄLEKANDJA 32 aastat tagasi pandi alus organisatsioonile, mille eesmärgiks kujunes tuua laiema avalikkuse ette ideid, mis vääriks levitamist. Praeguseks on ettevõtmine kogunud ülemaailmset tuntust, korraldades igal aastal suurt TED (Technology, Entertainment, Design) konverentsi. Sõnavõtjatel, kelle hulgas kohtab näiteks selliseid nimesid nagu Bill Gates või Stephen Hawking, tuleb 18 minuti jooksul maha pidada mingisugusel ideel põhinev kõne, mis lõpuks riputatakse üles veebi. Kõnedega saab lähemalt tutvuda portaalis www.ted.com. Lisaks suurkonverentsile on huvilistel võimalus kuulata ideedest pakatavaid sõnavõtte pisut kohalikumal tasandil. TEDx on TED konverentsist inspireeritud kohalik allüritus, mida korraldatakse muuseas ka Tallinnas, Narvas ning siinsamas Tartus. Juba üheksandat korda toimuva TEDxTartu INFOTEHNOLOOGIA KUIDASonOLLA HEA ideekonverentsi teemaderingi kuulunud näiteks jätkusuutlikkus ja tulevik. Tänavu toimuv üritus

TULEB OLLA AVATUD MEELEGA JA MÕTESTADA OMA TEGEVUS UUDISED

PRAKTIK A

JA NAISED

PRAKTIKANT

püüab leida vastust küsimusele, milline on inimene 2.0. TULEVIKU INIMENE Inimene 2.0 on tõlgendatav mitmeti, ent põhirõhk on innustada inimesi mõtlema, kuivõrd kaugele ulatuvad ühe indiviidi võimete piirid ning isekeskis keskenduda ka iseendas peituvale potentsiaalile, luues sellega pildi tuleviku inimesest. Oma vaateid Inimene 2.0 nägemuse kohta tulevad jagama erinevate valdkondade spetsialistid. Sõna võtavad näiteks jogiini Drukmo Gyal, eesti režišöör Peeter Rebane, Noored Kooli tegevjuht Kristi Klaasmägi ja Fertify väljatöötaja Triin Laisk-Podar. Lavale tulevad ka meeleoluesinejad, kellest üks on laulja Kadri Voorand. Peakorraldaja Liina Allikmäe kutsub üles inimesi usinalt registreeruma: „Kuna meie teema on väga lai, siis oleme kõigi külastajate peale mõelnud ning koostanud kava selliselt, et kõik leiaksid midagi enda maitsele vastavat, aga ka täiesti uudset ja tundmatut. Panustame ka töötubadele, milleks meie toetajad ja sõbrad on pikalt ette valmistunud. Rõhutaksin ka kuudepikkust esinejateotsingut ja treeningut, et lavale jõuaksid ideed, mis tõepoolest väärivad jagamist.” Tänavune TEDxTartu toimub 5. novembril, laupäeval, algusega kell 10.00 AHHAA keskuses. Piletid on saadaval alates 3. oktoobrist ning müük kestab 31. oktoobrini või kuni pileteid jätkub. TUDENGID LÕID ODAVALT Konverentsi kohta leiab rohkemNIPPE infot Facebooki üritusel ja koduleheküljel www.tedxtartu.org.

S E LT S

TOIT

OMA SELTSI

SÖÖMISEKS

FOTO: RAILI RANDMAA

MAI 2016