OLE ROHKEM veebruar 2016 by OLE ROHKEM

VEEBRUAR 2016

KARJÄÄRINÕUSTAMINE TOOB SELGUST 6–7 NOORENA TÖÖKOLLEKTIIVIS 12 KAS ILUSATEL INIMESTEL ON LIHTSAM 14–15 MIDA LUBAVAD TÄHED AASTAKS 2016 18–19

MARELI OTS

EESMÄRGID JA SIHID PEAVAD OLEMA SUURED, AGA NENDENI JÕUDMISEKS TULEB ASTUDA MÕÕDUKAID SAMME

JUHTKIRI

SÕBRAD, TEIEGA ON HEA SANDRA SAAR Uus semester on jälle käes ja aeg on pühendada end õppetööle. Ilmselt uue semestri hakul mõtlesid enamus üliõpilasi, et seekord püüavad nad paremini õppida ja mitte jätta kõiki kodutöid viimasele hetkele või üldse lasta neil üle tähtaja minna. Uus semester, vanad lubadused.

NAMUS meist astus ikkagi üli-

kooli selleks, et õppida eriala, mis huvitab, ja ammutada endasse võimalikult palju teadmisi selles valdkonnas. Samas rõhutatakse pidevalt, et ülikooliaastad on ilusaim aeg elus ja sellest tuleks võtta kõik, mida vähegi võtta annab. Vahel ilmselt käib peast läbi mõte, et no kuidas ma võtan sellest ajast kõike, kui nii palju on õppida ja teha. Kui parasjagu on järjekordne selline hetk, siis soovitan lugeda kohe siit kõrvalt arstitudeng Liis Puisi arvamuslugu, kes kirjutab, kuidas arstitudengid jõuavad lisaks õppimisele ka aktiivset elu elada. Pärast selle loo lugemist ei tohiks keegi enam mõelda, et nad ei jõua, ei viitsi, ei taha. Nii et ei mingeid vabandusi enam. Kui teised jõuavad, siis kuidas sina ei jõua? Kuigi tulime ülikooli õppima, siis tegelikult pole see kõige olulisem. Ma usun, et palju väärtuslikumad on sõbrad, kelle me ülikooli lõppedes endaga kaasa võtame. Ja ühised

mälestused nendega. Meie selle kuu kaanestaar Marili ütles ka, et ei tohi unustada, et meie aeg on just siin ja praegu. Me saame ise luua enda seiklused ja mälestused. Võimalused on praegu ja neid tuleb ära kasutada. Ma olen selle mõttega igati nõus, et just praegu on aeg luua mälestusi, mida vanaduspõlves meenutada. Aga selleks, et neid mälestusi luua, on meil vaja enda ümber häid sõpru, sest vaevalt keegi pensionipõlves tahab mõelda, mida ta üksinda korda saatis. Olulised on ikka inimesed ümberringi. Kui sa mõtled mõnele toredale mälestusele, siis ikka ju meenub see, kellega sa tol hetkel koos olid. Ülikool on ideaalne võimalus leida enda kõrvale häid kamraade. Üht eriala õppivad inimesed on enamjaolt samade huvidega ja seega peaks ka jutuainet jätkuma. Veebruar on ka sõbrapäevakuu, nii et igati paslik on rääkida natuke sõpradest. Mina võin küll öelda, et ülikool on andnud mulle väga häid sõpru, kellega loodan suhelda ka pärast lõpetamist. Kolmandal kursusel õppijatel on jäänud viimane semester, et olla iga päev koos oma kursusekaaslastega, kes praeguseks ajaks on ilmselt saanud juba väga-väga kalliks. Kui lõputunnistused käes, siis läheb igaüks oma rada. Kes edasi magistrantuuri, kes tööle, kes hoopis välismaale. Vahet pole,

kuhu elu lennutab, siis ärge unustage neid inimesi. Isegi kui pole tükk aega suhelnud, siis haarake telefon ja helistage neile. Uurige, kuidas neil läheb. On sõpru, kellega võib mõne kuu tagant kohtuda ja vahepealset aega nagu polekski olnud. Kõik on nii hea ja tuttav. Samas on ka selliseid sõpru, kellega polegi aja möödudes enam millestki rääkida. Mõnes mõttes on see loomulik, et osad suhted vajuvad ära ja selle asemel tekivad uued, aga kui inimesed on ikkagi lähedased olnud, siis ärge laske neil suhetel unustuste hõlma vajuda, vaid nähke nende nimel vaeva. Ma olen üsna kindel, et kõik me teame, et lähedasi inimesi ei tohiks võtta iseenesestmõistetavalt, aga ometi me aeg-ajalt teeme seda. Kui tunned, et pole viimasel ajal olnud just parim sõber, siis mõni väike žest aitab kenasti olukorda parandada. Tee oma sõbral tuju heaks ja ütle talle näiteks midagi ilusat. Ma olen kindel, et tal on seda hea meel kuulda. Aga ole aus. Keegi ei taha komplimenti, mis pole tõsi. Seega lisaks selle semestri suurele mõttetööle veetke nii palju aega kui vähegi võimalik oma kursusekaaslaste ja teiste sõpradega. Lõpuks on ikkagi head mälestused need, mida me mäletama jääme, mitte see, mis hinde ühes või teises aines saime. Edukat semestrit ja palju häid mälestusi!

TOIMETUS Peatoimetaja Sandra Saar Keeletoimetaja Minna Kuslap Reporterid Kristel-Maria Kadajane, Merilin Reede, Kaisa Laur, Mari - Liis Korkus, Maili Tirel

Küljendaja ja fotograaf Argo Ingver Vastutav väljaandja Laura Kabonen Väljaandja Üliõpilaskonna SA Tiraaž 1300 Trükk Ecoprint AS

A R VA M US

ARSTITUDENG, AGA IKKAGI INIMENE tuleb ka see ajaplaneerimisoskus vooluga kaasa. Kui aga võrdlen seda mõne puhkuseperioodiga, kus üks väheseid kohustusi on kirjutada artikkel, siis selle kallale asumine nõuab palju ajaressurssi ja diskussiooni iseendaga. Miks arstitudengid rabavad tihti endale palju muid kohustusi peale õppimise? Kui me tegeleks päevast päeva ainult õppimisega, lõpetaks me õige pea arstide asemel Foto: Erakogu patsientidena. Õppetöö on väga intensiivne ja suuremahuline, kliiniliLIIS PUIS ses õppes lisanduvad ka patsiendid V KURSUSE ARSTITUDENG oma lugude, haiguste ja muredega. Emotsionaalselt võib see olla väga Kas olete kuulnud lugu arstitudengist, kurnav. Seetõttu on absoluutselt kes ainult õpib, õpib ja õpib, ning kui hädavajalik, et peale meditsiini aega üle jääb, siis natuke sööb ja oleks veel millegagi tegeleda. Olgu harva magab? Või siis linnalegendi, see siis sport, muusika või mõni kuidas teised üliõpilased pidutsevad, mittemeditsiiniline töö. Miski, mis juuratudengid pidutsevad ja õpivad viib mõtted eemale anatoomilistest ning arstitudengid ainult õpivad? struktuuridest, nagu sulcus tendiMüüdid on toredad, aga need tuleb nis musculi ﬂexoris hallucis longi murda. (suure varba painutajalihase kõõlusevagu) või tarkuseterast „luukoe RSTITUDENGINA julgen posttraumaatilises reparatiivses kindlalt väita, et vähe- regeneratsioonis eristatakse sarmalt mina ei tea ühtegi naselt luukoe histogeneesiga intsellist noort arstihakatist, ramembranoosset ja kondraalset kes sobiks ülaltoodud kirjeldusse. ossifikatsiooni” või sellest, et kuulaMuidugi me õpime. Õpime kohe sid haiglas praktikumis mõne patväga palju, aga müüdist tuleb kind- siendi rasket haiguslugu meninlasti eemaldada sõna „ainult“. Me goentsefaloradikuloneuriidist. teeme nii palju muud ka. Hingame, Mitmed arstitudengid töötavad sööme ja elame peaaegu sama- kooli kõrvalt ka haiglates põetamoodi nagu normaalsed inimesed. jate, abiõdede või abiarstidena. Lisaks mahuvad meie päevadesse Ühest küljest on see rahaline ka pere, sõbrad, töö (mis omakorda toetus. Teatavasti on arstiõpe pikk võib olla nii erialaline, mittemedit- ja terve aeg oma vanemate kulul siiniline kui ka mõni teadusprojekt), elada ei tundu õige. Teisalt on see trennid jpm. Võib tekkida küsimus, meie jaoks praktika. Arstiõpe on kas meile on ikka antud ööpäeva 24 esimesel viiel aastal peamiselt teotundi ja nädalasse 7 päeva. Jah, ikka reetiline, seega tahame igasuguon, kuid me oleme head ajaplanee- sest praktilisest kogemusest kinni rijad. Väide „Kes teeb, see jõuab!“ haarata. kehtib sada protsenti. Iseenda Paljud arstiüliõpilased on näitel julgen öelda, et ajal, mil tege- aktiivsed organisatsioonimisi on meeletult palju, olen väga des. Üks eredaim näide on Eesti hästi organiseeritud ning leian kõi- Arstiteadusüliõpilaste Selts (EAÜS). gele oma aja ja koha. Muud moodi Miks oma niigi vähest vaba aega ju lihtsalt ei saa. Kui voolad oma veel vabatahtlikule tööle pühentegemistega kogu aeg kaasa, siis dada? Meile on ikka koolis räägitud,

et lisaks sellele, et arstiteaduskonda astuvad enamasti keskmisest kõrgema empaatiatasemega inimesed, on tulevastel arstidel tihti aktiveerunud ka maailmaparandamise geen. Tänu seltsile on meil võimalik seda geeni nii enda kui ka oma inimeste heaks ära kasutada. Ühest küljest on võimalus organiseerida üritusi, mis toovad kasu arstitudengitele kas siis erialaliselt või silmaringi laiendamiseks. Teisest küljest saame läbi viia projekte, mis aitavad kaasa sellele, et maailma kõige tervemad ja õnnelikumad inimesed elaksid Eestis (viimane lausejupp on EAÜSi visioon). Hea näide on EAÜSi Vaktsineerimisgrupp, mille liikmed käivad perekoolides rasedatele vaktsiinidest ja nende olulisusest rääkimas. Arstitudeng võiks ju mõelda, et küll ma töötava arstina jõuan tegeleda n-ö inimkonna tervendamise ja meditsiinisüsteemi paremaks muutmisega ning miks kulutada sellele aega õppides. Tegelikult on aga õppimisprotsess paljuski see, mis kujundab ja kasvatab meist arstid. Selle all ei pea ma silmas mitte ainult koolipingis omandatud teadmisi. Juba varakult murekohtade pärast hinge valutades ja astudes samme nende leevendamiseks, loome nii endale kui ka tulevastele arstitudengitele paremad tingimused õppimiseks ja arstiks kasvamiseks. Lisaks annab seltsitegevus hädavajalikke oskusi: organiseerimine, delegeerimine, meeskonna kokkupanek, puudujääkide märkamine ja nendega tegelemine, õppimine oma vigadest ja edasiminek. Rääkimata sellest, et kõik need inimesed, kellega seda teeme, on meie enda tulevased kolleegid. Koos millegi nimel tegutsemine kindlustab terveks eluks sõbrad, kellele saad alati loota. Arstitudengid ei ole eraldi liik mingeid iseäralikke ja müstilisi tegelasi, kes istuvad hommikust kuni raamatukogu sulgemiseni suurte õpikute taga ja tuubivad pähe ladinakeelseid fraase. Need, kelle sõbraks on mõni arstitudeng, ilmselt seda ka teavad. Kellel veel pole tulevastest arstidest sõpru, siis loodan, et see kirjatükk kergitas saladuseloori ja avas pisut rohkem meie maailma.

TÜÜSA

TULE JA PANE ALUS REBASTE TUDENGIPÕLVELE

ELINOR ÕUNAP Kõigile neile, kel on soov tuua veidi uuendust oma tudengipõlve ja kombata võimete piire, võiks kindlasti järgnev huvi pakkuda. Nimelt on üliõpilaskonna sihtasutus Ole Rohkema eestvedajana taaskord täiendamas enda ridu. Paneme hetkel kokku ülelinnalise Rebasenädala korraldusmeeskonda ja otsime uusi suleseppi ajakirja Ole Rohkem toimetusse.

SITEKS Rebasenädalast, mis

toimub traditsiooniliselt septembrikuu alguses ja nagu nimigi viitab, on see suunatud just värsketele tudengitele. Paljude jaoks saab Tartust uus kodu ja soovime, et esmakursuslastel mööduks siinsesse keskkonda sisseelamine võimalikult hõlpsasti. Seepärast korraldamegi palju erinevaid üritusi, mis aitaks rajada tugevat ja vastupidavat vundamenti värvikirevale tudengipõlvele. Lisaks sellele teeme koostööd mitmete noorteorganisatsioonidega, kes aitavad esile tuua Tartu mitmekülgsust. Üritusi on erisuguseid, paljud neist meelelahutusliku eesmärgiga, kuid anname ka ülevaate koolivälistest tegevustest, tutvustades organisatsioone ja sportimisvõimalusi. Kindlasti leidub neis üritustes midagi kõigi jaoks. Kes leiab endale juurde uusi tuttavaid, eluaegseid sõpru, mõni võib-olla

isegi armastuse, kellega paarikümne aasta pärast meenutada just neid Rebasenädalal veedetud päevi. Kes liitub mõne organisatsiooniga, kus ta saab teha kõike eelnevat ja lisaks avastada oma potentsiaali. Kes leiab endale mõne uue sportimiskoha ja kes lihtsalt veedab mõnusalt aega. Kõige selle teostamiseks on vaja üht väga head meeskonda. Selleks otsimegi Rebasenädala korraldustiimi uute lennukate ideedega juhti ja liikmeid. Nii meeskonna juhil kui ka liikmetel võiks olla juba mõningane ürituste korraldamise kogemus. Juhile tuleks kasuks ka varasem meeskonna või projekti juhtimine. Rebasenädala meeskonda on oodatud inimesed, kellele meeldib suhelda ja töötada meeskonnas. Samuti peaks meeldima tegeleda logistikaga, sponsorite otsimisega, ta ei karda väljakutseid ja meeldib mõelda väljaspool kasti. Teiseks otsime uusi kirjutajaid ajakirja Ole Rohkem toimetusse, ajakirja, mida te just parajasti loete. Ootame sellessegi meeskonda inimesi, kellel on juba mõningane varasem kogemus selles valdkonnas. Meeskonda kuuluvad peatoimetaja, küljendaja, keeletoimetaja ja püsiautorid. Ajakiri ilmub enamasti üks kord kuus ja on mõeldud just aktiivsele tudengkonnale. Kui oma kirjatükkide avaldamine pakub huvi ja kui ajakiri Ole Rohkem kutsub sind lugema, siis soovitan kindlasti

meeskonnaga liituda. Omalt poolt pakume mõnusat keskkonda, kus viia ellu oma lennukad ideed. Saaksite osaks meie liikmeskonnast, mis koosneb umbes 50 vabatahtlikust noorest, kes õpingute kõrvalt soovivad tulihingeliselt panustada sellesse, et Tartu oleks maailma kõige arendavam keskkond noortele. Pakume võimalust kaasa rääkida meie strateegia koostamisel ehk võimalust aidata kaasa Tartu tudengite elu kujundamisel. Kandideerimine meeskondadesse toimub 8.–29. veebruaril. Kui on tahtmist end proovile panna, teha koostööd ägedate ettevõtlike noortega, saada osa meie organisatsiooni kultuurist ja keskkonnast, siis saada oma CV ja motivatsioonikiri aadressile elinorounap@gmail.com. Küsimuste korral olete oodatud kirjutama samale aadressile. Kui praegu ei ole aega ega soovi erinevatel põhjustel kandideerida, siis tasub alati silm peal hoida meie kodulehel olerohkem.ee. Nimelt on seal olemas alaleht „liitu meiega“, kus on üleval kõik ametikohad, mis on parajasti täitmata ja kuhu on igal ajahetkel võimalik kandideerida. Seal on ka ametikohti, millele me alati uuesti uut kandideerimiskampaaniat välja ei kuuluta. Seega tasub kindlasti huvi korral aeg-ajalt pilk peale visata. Tule ja muuda tudengipõlve algus unustamatuks!

UUDISED

TARTU TEADLASED LEIUTASID UUE KÜTUSETOOTMISVIISI HELERI ALL Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi teadlased töötasid välja uue mooduse, kuidas toota puidust ja paberijääkidest mootorikütust. „Praegu saab puidust ja paberijääkidest valmistatud kütust tankida näiteks Rootsis,” ütles TTÜ soojustehnikainstituudi teadur Ülo Kask, kes tegeles mõned aastad tagasi keskkonnasäästlike biokütuste uurimisega. Kase sõnul on puidust toodetud mootorikütus vedelkütus, mida saab kasutada diiselmootoriga sõidukites. Rootsis tegeleb selle tootmisega praegu üks tehas ja eelkõige kasutavad sellist kütust veokid. Tartu Ülikooli orgaanilise keemia vanemteadur Lauri Vares ütles, et eestlaste leiutatud uus tehnoloogia

muudab puidust kütuse tootmisprotsessi tõhusamaks. Nimelt avastasid teadlased Varese juhitud projekti käigus, et kui tootmisel kasutada põlevkivituhka, on saadav kütusekogus märgatavalt suurem. „Lisaks on põlevkivituhk meil ka tasuta,“ märkis Vares. Uue mooduse väljatöötamises osalenud tehnoloogiainstituudi laborant Indrek Viil ütles, et puidust kütuse saamisprotsess on väga lihtne. Esmalt tuleb puit võimalikult peeneks teha ning lisada sellele soolhapet ja lahustit. Nii tekib klorometüülfurfuraal, mis Viili sõnutsi on sarnane ainetega, mis tekivad suhkru karamellistumisel. Seejärel lisatakse tekkinud ainele etanool ja põlevkivituhk, segatakse veidi ja ongi biokütus valmis. „Siis tuleb kütus ainult ülejäänud sodist eraldada,“ märkis ta. Ka ülejääkidele on teadlased

juba kasutusvõimalused leidnud. „Protsessist jääb üle aine, mis on sarnane huumusele,“ ütles Viil. Seda saab kasutada näiteks väetiste tegemisel. Projekti eestvedaja Lauri Varese sõnul võiks puidust tehtud mootorikütus juba praegu turul olla, kuid probleemiks on biokütuse kõrge hind. „Praegu ta veel bensiini- ja diislihindadega konkureerida ei suuda,“ lausus Vares. Tema sõnutsi on ühe liitri biokütuse tootmishind praegu umbes kaks eurot, mis on diislihinnast poole kallim. „Mida rohkem neid uuringuid tehakse, seda madalamaks hind läheb,“ ütles Vares. Varese sõnul saab nüüdseks üle viie aasta väldanud projekt uue tehnoloogia loomiseks läbi selle aasta lõpuks. Septembrikuus said tehnoloogiainstituudi teadlased oma uuele tehnoloogiale ka patendi.

T UD EN G IELU

Mul pole õrna aimugi, mida edasi teha...

KAISA LAUR

KIIREMINI, KÕRGEMALE, KAUGEMALE! AGA KUIDAS?

nii isiklike kui ka akadeemiliste eesmärkide seadmisel ja nende täitmisel. Seejuures on Kui sa pole kindel oma valikutes ning ei tea, nõustamine professionaalne, erapooletu, kuhu edasi liikuda, milliseid eesmärke seada ja konfidentsiaalne ja üliõpilase otsustega kuidas neid täita või vajad erapooletut hinnan- arvestav. gut, aitavad sind Tartu Ülikooli karjääritalituse nõustajad. MIDA ÜLIKOOLIS ÕPPIDA? TÜ karjääritalituse nõustaja Julia Šarapova Ü karjäärinõustamisele on ooda- sõnul tasub akadeemilise kõrghariduse tud kõik tudengid, sh doktorandid peale mõelda, kui sulle meeldib õppida, ja vajadusel nõustatakse ka Tartu soovid end arendada ja kui ülikoolis leidub Ülikooli erialadest huvitatud abitu- huvipakkuv eriala. Valikute tegemisel tuleb riente. Nõustamisel pakutakse üliõpilastele lähtuda enda huvist mingi tegevuse ja tuge karjääri kavandamises, töö ja haridus- valdkonna vastu, sest just sellel põhineb tee valikuga seotud otsuste tegemises ning sisemine motivatsioon, mille tulemutööotsimisega seotud oskuste arendami- sena on inimene edukam ja rahulolevam. ses. Samuti korraldatakse tasuta koolitusi ja Vähetähtsad pole ka võimed, isiksuseomaseminare. Lisaks pakutakse ettevõtlusnõus- dused, väärtused ja eesmärgid, milleks võib tamist ettevõtlusideede analüüsiks, ettevõtte olla soovitud palganumber, kuid arvesse loomiseks ja arendamiseks. tuleb võtta ka olukorda tööturul. Kui kõik need tingimused on täidetud, on valik kõige MILLEKS KARJÄÄRINÕUSTAMINE? õnnestunum, kui mitte, tuleb leida optiKarjäärinõustaja aitab üliõpilasel paremini maalne variant. mõista ja analüüsida ennast, oma võimeid, Õpingute ajal tasub endalt küsida, miks teadmisi, oskusi, väärtusi ja isikuoma- ma sellise valiku tegin, mis mind selles valddusi. Seeläbi aitab ta erapooletult näha ja konnas köidab ja mis mulle õpingutes hetkel hinnata reaalset olukorda ja võimalusi, et meeldib. Kas ma tean, kuidas õpitut tööturul üheskoos leida vastused küsimustele, mil- rakendada? Kui kahtled oma vastustes, on lele ise vastuseid ei tea. Karjäärinõustaja soovitatav külastada karjäärinõustajat. Eriti aitab mitmete teemadega: eneseanalüüs, siis, kui tunned, et tehtud erialavalik pole õpingute planeerimine, sobiva eriala valik, õige. Sellisel juhul tuleb jätkata otsinguid, tööotsimine, ressursside leidmine, raskused olla uudishimulik, katsetada, otsida väljavalikute tegemisel jpm. Samuti on ta abiks kutseid ja küsida nõu.

T UD EN G IELU SIHTIDE SEADMINE Et olla edukas, on vaja tulla mugavustsoonist välja ja end arendada. Seda on aga raske teha, kui puudub üldine visioon, mille suunas liikuda. Siht on oluline, kuna aitab raskuste tekkimisel end kokku võtta ja motiveerida. Oma valikutes kahtlemine on loomulik, kuid suurem eesmärk aitab hinnata nende õigsust ja püsida õigel rajal. Samas ei tohi end liigselt piirata ja välistada võimalusi, mida elu pakub. Kuigi juhused võivad mõjutada valikuid, on oluline olla oma valikutest teadlik. Karjäärinõustaja aitab erapooletult hinnata sinu praegust olukorda ning püstitada eesmärke ja leida võimalusi nende täitmiseks.

ülikooli ajal töötada või mitte. Kui on soov ja vajadus seda teha, ei saa keegi keelata, samas tuleks enne mõelda, kuidas see õppimist mõjutab ja kas neid on võimalik ühitada. Kindlasti aitavad töökogemus ja kontaktid tööturul hilisemates tööotsingutes, kuid ei tohiks unustada, et palgatööle leidub alternatiive, kuidas end tööturul toimuvaga kursis hoida ja võrgustikku luua. Tööotsimise meetodeid on mitmeid, kõige tõhusamad neist on aktiivsed: kasuta olemasolevaid kontakte, võta ise tööandjatega ühendust, käi praktikal ja tee vabatahtlikku tööd. Igatahes tasub olla aktiivne igal õppeastmel, see avardab võimalusi nii õpingute jätkamiseks kui ka tööturule liikumiseks. ÜLIKOOL JA TÖÖ Juba õpingute ajal tasub leida rohkem seoŠarapova sõnul on karjäärivalikute ja tööot- seid töömaailmaga, käia praktikal, töövarsimisega seotud küsimused ühed sageda- jutamas, vestelda valdkonna esindajatega, semad, millega nende poole pöördutakse. teha vabatahtlikku tööd jne. Võib külastada Muidugi on vastus individuaalne, sõltuvalt karjäärinõustajat, kes aitab analüüsida motikonkreetse inimese vajadustest ja hetkeolu- vatsiooni ja reaalseid samme tulevikuvõimakorrast. Tudeng peab ise otsustama, kas luste laiendamiseks.

KARJÄÄRITALITUS PAKUB KEVADSEMESTRIL ÜLIÕPILASTELE JÄRGMISI TASUTA KOOLITUSI: • How to be Successful in Estonian Labor Market? • Eneseturundus • Oskuslik ajakasutus • Eesmärgist tulemuseni ennast motiveerides • Kõnele julgelt ja selgelt lõputöö kaitsmisel • Tõhus tööotsing • Milline CV müüb?

• Kõnekas motivatsioonikiri • Kuidas valmistuda tööintervjuuks? • Kuidas olla ettevõtlik? • Ärimudelist äriplaanini • Toote ja teenuse arendamine • Business Model into Action • Koolituste info ja registreerumine ÕISis rubriigis „Koolitused üliõpilasele“

MARELI OTS: “VAHEPEAL TULEB RAJALT NATUKE KÕRVALE KALDUDA” SANDRA SAAR Mareli Ots on aktiivne noor, kes juhib juba teist aastat Eesti Maaülikooli üliõpilasesindust. Ühel päeval sooviks neiu aga kolida tagasi kodukanti, et panustada Muhu saare arengusse.

TS on viienda kursuse tudeng, kes

õpib Maaülikoolis veterinaariks. Ta ütles, et tegelikult ei teadnud ta päris kindlalt isegi gümnaasiumi lõpus, mis tema erialavalikuks saab. Huvi meditsiini vastu oli aga selge. Oluline osa valiku ja otsustusprotsessi juures oli lähedastel inimestel. Neiu rääkis, et analüüsib põhjalikult suurte sammude tegemist, mõtleb pikema perspektiivi peale ja küsib nõu inimestelt, keda usaldab. Erialavalik ei erinenud sellest stsenaariumist. “Loomad on inimese kaaslasteks tingimusteta, nende õnneks on palju vähem vaja kui meil, see on eriline. Samas annavad nad meile nii palju. Me peame nende heaolu eest seisma. Loomaarstina ma saan seda teha,” põhjendas Ots oma erialavalikut. Ots lõpetas gümnaasiumi hõbemedaliga, mis tema enda sõnul juhtus kogemata. Kuigi ta pidas häid tulemusi oluliseks, siis medaliga lõpetamine polnud tema jaoks eesmärk omaette. Kui lõpuklassis pandi välja koondhinded, siis ootaski teda positiivne üllatus. Samas ei läinud õppimine tal alati lepase reega. Koolis oli ka aineid, millega tuli palju pingutada ja vaeva näha. “Mul ei ole kunagi olnud nii, et loen ühe korra õppematerjali läbi ja juba ongi kõik selge. Pigem nii, et loen kümme korda ja ikka veel ei ole selge. Mingis mõttes ma olin hinnetele orienteeritud ja ega ma endale selles osas järeleandmist ei teinud. Nüüd ma kindlasti ei ole enam selline, palju olulisem on protsess ja sisuline arusaamine. See, et peas tekivad loogilised seosed ja süsteemid,” rääkis ta.

EI TAHA ÜLEJALA TEHA Lisaks hästi õppimisele jõudis Ots juba kooliajal tegeleda hoolega kooliväliste tegevustega. Ta on lõpetanud muusikakooli klarneti erialal ja jätkas selle täienduseks kolm aastat saksofoni mängimist. “Kuna minust kuulsat muusikut saanud ei ole, siis võib neid hobideks nimetada küll,” ütles ta. Lisaks võttis Ots nooremana osa mitmete orkestrite ja kooride tegevustest. Näiteks on ta kuulunud Eesti Noorte Puhkpilliorkestri ja Üleeestilise Neidudekoori Leelo koosseisu, kusjuures viimases kollektiivis laulis ta veel paar aastat tagasi. Põhikoolis käis ta ka kunstiringis, aga üsna kiiresti sai aru, et sedalaadi loomingulisust temast kuidagi välja ei pigista. Ta tunnistas, et hobidega tegelemine on paraku ülikooliaastatega unarusse jäänud. “Hobidega on nii, et ei taha neid ülejala teha ja ajapuuduse tõttu otsustasin mingiks hetkeks need kõrvale jätta.” Ots on veendunud, et aktiivne eluviis on edukuse alus. Kõige olulisem asi, mida aktiivne olemine annab, on tema sõnul ajaplaneerimisoskus. “Seda on eranditult igas eluvaldkonnas vaja. Seda on kogu elu vaja,” ütles ta. “Tudengina me saamegi katsetada enda piire ja võimeid ning see õpetab ja kindlustab meid tulevikuks väga palju. Ma olen absoluutselt nõus, et kui tahad olla enda valdkonnas tegija, siis tuleb selleks palju õppida ja vaeva näha, aga ma arvan, et vahepeal tuleb end ümber lülitada. Seda aktiivseks olemine annabki – võimaluse tulla välja koolirutiinist ja turgutada enda aju muude teemadega. Seejärel on jälle lihtsam erialaseid teadmisi kinnistada,” rääkis ta. Ots usub, et kõigil oli enne ülikooli astumist ootusärev tunne sees ning ettekujutus ülikooliaastastest ja -seiklustest, millest oleme kuulnud oma vanematelt ja tuttavatelt. “Ärge

PERSOON siis unustage, et teie aeg enda seiklused ja mälestused luua on nüüd käes ja sellisel kujul seda rohkem ei tule. Võimalused on praegu ja neid tuleb ära kasutada. No ja kui vahel juhtub ka nii, et eksami õppimiseks jääb ainult üks öö, siis seda parem tunne on selle läbimisel, sest sa tead, kui vähese ajaga sa suutsid esmapilgul võimatut,” rääkis Ots. TUGEV MISSIOONITUNNE Praegu on Ots Maaülikooli üliõpilasesinduse esinaine. Ta ütles, et sellele ametikohale sattus ta seetõttu, et oli õigel ajal õiges kohas õigete inimestega. Enne üliõpilasesindusse astumist oli ta paari aktiivse veterinaariatudengiga (taas)asutanud Eesti Veterinaarmeditsiini Üliõpilaste Seltsi. Ots arvas, et ilmselt selle tegevuse käigus jäi ta õigetele inimestele silma ja nii teda üliõpilasesindusse kandideerima kutsutigi. Esimesel aastal oli Ots esinduses lihtliikmena ning kuulus haridus- ja sotsiaaltoimkonda. Selle ühe aastaga sai ta aru, kui palju see organisatsioon talle korda läheb ja selle sama ühe aastaga tegi tema ülikoolielu totaalse kannapöörde. Seda kõige positiivsemas tähenduses. “Mul kujunes nii tugev

missioonitunne, et ei olnudki teist varianti, kui järgmisel aastal juhipositsioonile kandideerida. Väga suuresti mõjutas kindlasti ka austus eelmise juhatuse liikmete vastu. Nende tehtud töö ja see, kuhu nad olid suutnud esinduse ülikoolis viia, oli austust vääriv. Ma pidin ja pean seda jätkama,” lausus Ots. Küsimusele, miks üldse on üliõpilasesindust vaja, vastas Ots, et muidu oleks ülikooli töötajatel ja õppejõududel liiga rahulik. Ta rääkis, et ülikoolil on vaja mingit seltskonda tudengeid, kes oma toore järjekindlusega nõuab midagi. Ta lisas, et üliõpilasesinduse kohustus on tegeleda ja leida ka lahendused nendeni jõudnud probleemidele. Tänu sellele, et esindusel on see kohustus, on neil ka õigus nende probleemide lahendamiseks pöörduda vastavate struktuuride poole. Lisaks peab ta oluliseks üliõpilasesinduse seda poolt, mis tegeleb tudengite sotsiaalse aktiviseerimisega ehk erinevate tudengiürituste korraldamisega. Sel kevadel saab Otsal läbi teine ametiaeg üliõpilasesinduses. Juhiks olemine on andnud talle enda sõnul tohutult palju. “Ma arvan, et nende kahe aastaga olen

ennast väga hästi tundma õppinud. Enesedistsiplineerimine on kindlasti oskus, mis nende aastatega on tulnud. See, kui ööpäevas on liiga vähe tunde, et kõikide kohustustega valmis jõuda, ja sellest hoolimata suuta välja mõelda see plaan, kuidas asjad tehtud saab. Ma olen üldiselt päris enesekriitiline inimene ja elan ebaõnnestumisi küllaltki raskelt üle, aga esinduse juhina olen õppinud mõistma, et ebaõnnestumised on aeg-ajalt vajalikud, sest nendest me õpime kõige rohkem,” sõnas ta. EDU ALUS ON GRAAFIK Kuidas ikkagi edukalt ühendada kool ja muud kohustused. Ots rääkis, et veterinaaria erialal on õppimist omajagu, seda nii semestri jooksul kui ka sessiperioodil. Ta ütles, et on palju neid hetki, kus kõikide eksamite ja arvestuste tegemine tundub olevat võimatu, arvestades just õppeväliste kohustuste hulka. “Siis, kui asju koguneb nii palju, et enam ei suuda järge pidada, tuleb hetkeks aeg maha võtta, kõik kirja panna ja teha masterplan,” jagas neiu soovitusi. Tegelkult on Otsal nagunii iga nädala jaoks graafik koostatud, kus on kirjas kõik koosolekud ja muud kokkusaamised. Nendest järele

PERSOON

jäänud vabad hetked pühendab ta õppetööle. Selline graafikute tegemine on tema meelest omamoodi motiveeriv. Nädala lõpus näed, mis kõik oled jõudnud ära teha. “Kui oskad aega kasutada, siis on täiesti võimalik täiskohaga õppetööd teha ja täiskohaga üliõpilasesindust juhtida,” ütles ta. “Ma ei ütle, et see on kerge. On perioode, kus unetunde kipub ikka väga väheseks jääma ja organismi tervislikust seisukohast lähtudes ei ole see muidugi hea. Siis tuleb endale kindlasti lubada taastumisperioode. Piisab ka ühest nädalavahetusest. Oskus puhata on sellise tempo juures väga oluline. Mina seda kahjuks hästi ei oska. Isegi kui ma olen otsustanud, et võtan ühe päeva ja ei tee midagi, siis on väga raske end välja lülitada. Peas käivad ikka kogu aeg mõtted mida, kus ja millal on vaja teha. Seda õpib ka aja jooksul paremini tegema,” rääkis Ots. Lisaks kõigile muudele kohustustele aitas Ots vedada Maaülikooli raamatukogus ka Ööraamatukogu, sest enda sõnul on ta andunud raamatukogufänn ja esimestel ülikooliaastatel oli see talle nagu teine kodu.

Viimastel aastatel ei ole ta teises kodus enam nii tihe külaline, aga selleks on ka väga lihtne põhjus. Nimelt on üliõpilasesinduse ruumid samuti hea koht õppimiseks ja kuna Ots elab seal lähedal, siis on nii mugavam. “Kodus õppimine on minu puhul põhimõtteliselt välistatud, kui siis ainult äärmise vajaduse korral. Sessiperioodil käin ma kodus ainult magamas. Kodus otsid paratamatult asendustegevusi ja väga raske on keskenduda. Raamatukogudes on selline üldine õppimist soodustav keskkond ja muidugi kaastudengid, kes on sinuga samas olukorras. Seal tunned, et ei ole üksi. Ilmselt on teistel ka palju raskeid eksameid tulemas. See motiveerib pingutama. Ei tohi ju kehvem olla,” rääkis ta. TAGASI MUHU SAARELE Ajal, mil Eesti vaevleb probleemi käes, et noored kolivad Tallinnasse ja Tartusse või hoopis välismaale, tahaks meie loo peakangelanna ühel päeval hoopis oma kodukohta Muhumaale tagasi kolida. Tema arvates on suuremates linnades kindlasti võimalusi rohkem kui maakohas, samas on valdkondi, mille arendamine maapiirkondades

on väga vajalik. Veterinaaria on kindlasti üks nendest. “Sellises väikeses kohas karjääri teha oleks väljakutse omaette ja väljakutsed mulle meeldivad. Ma olen ilmselt ka selline inimene, kes ühel hetkel väsib sellest linnakärast ja tahaks looduslähedasemat keskkonda. Muhu saar oleks selleks omamoodi eksootiline ja eriline koht,” rääkis ta. “Ma olen ise pigem karjäärile orienteeritud, aga see ei tohi saada kinnisideeks. Ei tohi unustada teisi elulisi väärtusi. Mulle meeldib mõelda, et need asjad ei välista teineteist. Eesmärgid ja sihid peavad olema suured, aga nendeni jõudmiseks tuleb astuda mõõdukaid samme,” lausus ta. Kui uurida Otsa käest, kus on ta omadega kümne aasta pärast, siis vastas ta, et ennustamisega ta tegeleda ei julge, sest kümme aastat on pikk aeg. “Kui nii pika aja peale väga konkreetne eesmärk võtta, võib juhtuda, et me unustame vahepeal endale spontaansust ja riskide võtmist lubada. Ma arvan, et oluline on vahepeal natukeseks rajalt kõrvale kalduda, et tagasi tulles aru saada, miks oled ühe või teise eesmärgi endale seadnud ja saad aru, et teed õiget asja,” ütles Ots lõpetuseks.

KO N K U R S S

TUDENG, PANE VALMIS OMA NEGAVATI IDEE Keskkonnainvesteeringute Keskus kutsub ülikoolides taas ellu konkursi Negavatt. Alates 1. veebruarist saavad tudengid esitada nutikaid ideid, mis aitavad ülikoolis või selle linnakus säästa energiat ja ressursse. Neist parimad tehakse kuni 10 000 euro eest teoks. „Senised Negavatid on tõestanud, et tudengitel pole puudust lennukatest roheideedest ega maailmapäästmisinnust. Pigem oli raske leida mugav koht, kus neid kahte sai üheks liita,“ rääkis KIKi juhatuse liige Lauri Tammiste. Just selline hüppelaud Negavatt ongi, kus noored saavad koos ekspertide abiga tuua oma kaastudengite, õppejõudude ja ülikooli töötajaskonnani selle, millesse nad usuvad. Kahe eelneva konkursiga on praeguseks ellu viidud kuus tudengite roheideed. Näiteks Tartus tõid tudengid Maaülikooli kohviku lõunamenüüsse mahetoidu ja Tartu Ülikooli hoonetesse paigaldati pudelite täitmiseks sobivad joogiveekraanid. Tallinnas rajasid tudengid Tehnikaülikooli köökidesse maailmas ainulaadse seadeldise, mis puhastab räpast õhku rasvast ja taaskasutab jääksoojust. „Uues Negavatis soovime rohkem anda võimalust ülikoolidevaheliseks koostööks. Tudengid võivad oma meeskonda vabalt kaasata ka sõpru, kes õpivad teistes kõrgkoolides,“ ütles konkursi projektijuht Helin Sööt. „Samuti ei pea

ideede näol mõnd uut jalgratast leiutama. Võib pakkuda ka säästlikke mõtteid, mis on varasemalt kuskil mujal küll ära tehtud, kuid ülikoolis oleks need siiski uudsed ja mõjusad.“ Sööt lisas, et ideede jaoks saab inspiratsiooni ammutada Negavati Facebooki lehelt. Konkursi ideede testimise ja edasiarendamise etapis on võimalik igal võistkonnal vastavalt oma idee iseloomule kasutada mentorite abi. Mentoriteks on tippspetsialistid, kes tulenevalt oma valdkonna pädevusest toetavad valitud meeskonna projekti nõuga ja jagavad tagasisidet Veebruaris käivitub juba kolmas Negavatt. Konkursile saavad tudengid ideid esitada ajavahemikul 1.–21. veebruar 2016. Seejärel valitakse laekunud ideede hulgast välja kuni 12 parimat, mis saavad edasi konkursi teise etappi. Negavati auhinnafond on 45 000 eurot. Ideede esitamisega seotud info leiab Negavati kodulehelt. Negavatt on Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Keskkonnaministeeriumi koostöös sündinud konkurss, mille eesmärk on tõsta energia- ja ressursiteadlikkust ning innustada tudengeid välja pakkuma lahendusi, mis aitavad ülikoolides ressursse säästa. Ideeks võib olla nii toode, teenus, tehnoloogiline lahendus, meetod kui ka kampaania, mis muudab mõtteviisi ja seeläbi ka käitumist.

AJAKAVA

I etapp: Projektiideede esitamine 1.–21. veebruar 2016

II etapp: Projektiideede testimine 01.03.–11.05.2016

III etapp: Võiduprojektide väljakuulutamine ja rahastamine 25.05.2016

IV etapp: Projekti elluviimine haridusasutustes kuni 2016. aasta lõpuni

TÖ Ö ELU

KUIDAS TÖÖL ELLU JÄÄDA KRISTEL-MARIA KADAJANE Kindlasti kõnetab meid paljusid küsimus, kuidas saada tööelus edukalt hakkama, kui oled noor ja ilma varasema töökogemuseta. Üks eeldus on muidugi valdkonnas orienteerumine, kuid sellest üksi ei piisa. Tööl edukas olemine eeldab mitmeid muidki oskuseid ja omadusi, mille omandamine nõuab teadlikku ja pidevat tööd. Järgnevalt on toodud väike spikker, millest enda arendamisel lähtuda.

KEHTESTA ENNAST Enda eest seismine on mõnes mõttes nagu rabedale jääle minek, sest vähe on neid, kes kohe alguses seda kunsti oskavad. Seepärast on kerge juhtuma, et soovides olla enesekindel, mõjutakse hoopis agressiivsena. Kollektiivis töötades see kasuks ei tule ning võib tekitada hoopis asjatuid konﬂikte ja pärssida karjääri arengut. Seega pea silmas, et enesekehtestamine ei tähenda kangekaelsust või paindumatust oma seisukohtades, vaid oskust põhjendada neid argumenteeritult ja austada sealjuures nii ennast kui ka teisi. Jälgi oma kehakeelt ja väljendusviisi ning pööra rõhku sellele, et räägiksid selgelt ja arusaadavalt. Unusta ära oh-mis-mina-mõtteviis ja julge rääkida seltskonnas sellest, kuidas sulle asi tundub. Julge katsetada ja proovida erinevaid lahendusi ning ära karda eksida, kuid ole seejuures valmis tunnistama oma vigu ja õppima tekkinud olukordadest. Jää mis tahes olukorras viisakaks ja anna mõista, et ootad seda ka teistelt.

OLE OSA MEESKONNAST Üks olulisemaid asju oma karjääri ehitamisel on oskus olla hea meeskonnamängija. Jättes erandjuhud välja, on tööprotsessid ettevõtetes enamasti ehitatud meeskonnatöö peale, mille efektiivsus määrab suuresti ka töö üldise tulemuse. Üks peamine tiimitöökoolitustel rõhutatud nüanss on see, et meeskond on nii tugev, kui on selle nõrgim lüli. Tõenäoliselt oled just sina esimest päeva või kuud tööl olijana nõrgim lüli. Uue ja kogemusteta töötajana pead erilist tähelepanu pöörama oma suhtlemis- ja grupis töötamise oskuste arendamisele. Peamised nõuanded oleksid sellised: JUHI OMA AEGA Sinu produktiivsus sõltub otseselt • Austa teisi. Kuula, mida neil on sellest, kuidas sa õpid oma aega ja öelda, ja arvesta sellega. Seda eriti tööprotsesse juhtima. Mida efektiivaruteludes, mis on mõeldud mees- semalt sa tööd teed, seda rohkem konnatöö parandamiseks. suudad sama aja jooksul korda saata ja seda produktiivsem oled. See ei • Väljenda teiste suhtes positiivseid ole aga siiski reklaam liinitöö tegeootusi. Kui inimesed tunnevad, et miseks, vaid üleskutse leida just sulle sa austad neid, suhtuvad ka nemad sobiv töömeetod, mis võimaldaks sinusse hästi. sul olla oma töös edukas ja tõhus. Olenevalt töö iseloomust tuleb • Lähtu tagasiside andmisel konst- kindlasti iga päev esile erinevaid ruktiivsusest ja ära võta isiklikult tähelepanu ärakiskujaid, mis kessaadud tagasisidet. kendumist õigelt ülesandelt eemale

tirivad (olgu selleks sotsiaalmeedia kerimine telefonis või suvalised uitmõtted, mis pähe kerkivad ja tähelepanu eksitavad). Sea endale ajalised eesmärgid ülesannete tegemiseks ja katsu püsida enda seatud piirides. Samuti on mõistlik päeva lõppedes teha väike ülevaade töövoost ja mõelda, mida saaks järgmistel päevadel paremini teha. HAARA INITSIATIIV Kumba sa eelistaksid, kas ujuda teiste voolus või olla ise see, kes liikumise suunda ja kiirust määrab? Initsiatiivi haaramine ei tähenda ainult arutelus aktiivset osalemist ja oma arvamuse avaldamist, vaid ka oskust märgata ja ennetada töös ettetulevaid takistusi ja julgust otsida neile lahendust. Kui sa märkad probleemi, siis ära oota, millal sul palutakse see lahendada, vaid võta endale ülesandeks tegeleda sellega juba enne teisi. Initsiatiivikus, mis on üks hinnatuimaid omadusi tööandjate jaoks, tähendab aktiivset osalust meeskonnatöös ja on otsene vastand lihtsalt vooluga kaasaujujatele. Boonuseks on võimalus otsustada ise oma tööga seonduva üle, mitte lasta seda teistel teha. JULGE KÜSIDA JA VASTUTADA Arusaadav, et varasema kogemuse puudumise tõttu on paljud olukorrad tööelus sinu jaoks esmakordsed, mistõttu sul puudub teadmine nende lahendamisest. Seepärast julge küsida nõu (kui vaja, siis korduvalt) ja julge kasutada oma teisi omadusi, et rakendada saadud teadmisi ka uutes olukordades. Oluline on see, et oleksid algusest peale võimeline vastutama oma otsuste ja tegevuse üle.

KAS ILUSATEL INIMESTEL ON ILUSAM ELU

P SÜ HH O LO O G I A MAILI TIREL Võiks arvata, et välimus on tähtis vaid mõnede elukutsete puhul. Siiski kipuvad ilusad inimesed olema edukamad kõigil elualadel, näitlejatest tegevjuhtideni.

UBA lapsepõlves loetud mui-

nasjuttudes olid ilusad printsessid lahked, töökad ja üdini head ning inetud võõrasõed alati õelad, laisad ja kiuslikud. Ka filmides kipuvad antagonistid olema eemaletõukava välimusega, vastukaaluks kangelase sümmeetrilistele näojoontele ja säravale naeratusele. Igapäevases elus kipume ilusatele inimestele omistama häid omadusi, nagu lahkus ja sõbralikkus, justkui ümbritseks neid headuse oreool. Poeetiline sõnakasutus on siinkohal taotluslik. Nähtust, kus üldmulje määrab arvamuse inimese (aga ka firma või toote) teistest omadustest või oskustest, nimetatakse halo-efektiks. Halo-efektist räägitakse kõige rohkem seoses füüsilise atraktiivsuse ja sellega seonduvate isiksusejoontega. Uuringud on näidanud, et ilusat inimest peetakse seltskondlikumaks, humoorikamaks, intelligentsemaks, lahkemaks, edukamaks, tervemaks ja ka lihtsalt õnnelikumaks kui vähem atraktiivseid inimesi. Halo-efekt toimib ka akadeemilises kontekstis, kus halvasti kirjutatud essee võib saada rohkem punkte, kui selle autor on atraktiivne, ja ka kohtusaalis, kus ilusad süüalused saavad kergemaid karistusi. Ühes Soome uuringus leiti, et ka poliitikas on ilusamad inimesed edukamad – füüsiliselt atraktiivsemaks hinnatud inimesed said valimistel rohkem hääli. Samuti on leitud, et beebid eelistavad atraktiivsemaid nägusid vähem atraktiivsematele. Ilusaid inimesi peetakse usaldusväärsemateks ja nendega jagatakse altimalt isiklikku infot. Nendele leidudele toetudes võiksid ilusad inimesed kaaluda peale modellikarjääri ka koomiku, kirjaniku, saatejuhi, õpetaja, poliitiku, õe, ämmaemanda, arsti, müügiesindaja või hoopis detektiivi, salaagendi või intervjueerija elukutset. Ükskõik, milline amet neist valida, võivad atraktiivsed inimesed saada vähem atraktiivsetest kolleegidest kuni neli protsenti rohkem palka. See kehtib eriti esinduse ja esitlustega seotud ametite puhul, nagu müügitöö või koolitused. Samuti on inimesed altimad annetama, kui annetuste koguja on pilkupüüdva ja

hoolitsetud välimusega. Vaatamata kõikidele leidudele on ikkagi levinud arvamus, et füüsiline ilu ja intelligentsus on justkui vastandid. Seda kujutatakse kõige sagedamini filmides, kus helgemad pead ei ole kõige säravama välimusega ja vastupidi. Kust pärineb selline uskumus, kui uuringud on näidanud, et atraktiivsemaid inimesi peetakse muu hulgas ka intelligentsemateks? Sellele küsimusele tasub läheneda hoopis teisest nurgast – miks peetakse intelligentseid inimesi füüsiliselt ebaatraktiivseteks? Ühe vastusena võib välja tuua selle, et inimesed, kes on väga tuntud oma kõrge intelligentsuse või esmaklassilise teadustöö poolest, ei vasta sageli ühiskonna iluideaalidele. Albert Einstein, Stephen Hawking või Marie Curie ei figureeri kõigi aegade kõige ilusamate inimeste edetabelites. Siinkohal tuleb mängu kättesaadavuse heuristik. Kui keegi räägib intelligentsusest, tuleb ilmselt paljudele silme ette mõni maailmakuulus teadlane, näiteks Hawking, ja nii seostub intelligentsus mitte just eriti särava väljanägemisega. Teine seletus võib olla, et tegelikult ei ole intelligentsete ja vähem intelligentsete inimeste välimuses keskmiselt mingit vahet. Uuringud on näidanud, et inimesed kipuvad hindama füüsilist ilu selle järgi, kui palju keegi sellesse panustab. Niisiis peetakse atraktiivsemaks inimesi, kes oma välimuse eest rohkem hoolitsevad ja kannavad endale sobivaid ja stiilseid riideid ja aksessuaare. Kui aga meik, riided ja muud kaunistused ära võtta, ei pruugita olla sugugi atraktiivsem kui keskmine inimene. Intelligentsemad inimesed panustavad ilmselt rohkem oma vaimsetele annetele, samas kui vähem intelligentsemad panustavad rohkem välimusele ja seda põhjusega. Nagu näha, võib välimus väga kaugele viia. Ühesõnaga ole ilus ning elu on lust ja lillepidu. Tegelikult mitte, ilusal väljanägemisel on ka mõned halvad küljed. Ühe uuringu kohaselt võtavad arstid ilusate inimeste terviseprobleeme vähem tõsiselt, kuna ilu seostatakse parema tervisega. See kehtib eriti inimeste puhul, kellel pole mitte ainult ilusad näojooned, vaid ka sportlik ja/või sale kehaehitus, mis ühiskonnas samuti kõrges hinnas on. Samuti võib ilu tuua probleeme töökohal või selle saamisel. Kui töövestlusel intervjueerib füüsiliselt atraktiivset kandidaati samast soost

isik, kes on ise vähem atraktiivne, siis võib kandidaat kadeduse tõttu töökohast ilma jääda. Ilusaid inimesi võidakse näha ka vähem autoriteetsetena ja seetõttu eelistatakse mõnedel ametikohtadel vähem atraktiivseid inimesi. Füüsiliselt atraktiivsed naised võivad jääda ilma töökohast või ametikõrgendusest, kuna neid nähakse vähem autoriteetsete ja ratsionaalsetena kui mehi, kuigi siinkohal mängivad muidugi rolli ka seksistlikud eelarvamused. Vaadates kui palju rõhku ilule pannakse, tundub veider, et ilusad inimesed võiksid üksikud olla. Ent ometi on uuringud näidanud, et väga ilusaid inimesi nähakse kättesaamatutena ja „tavalised” inimesed kipuvad ennast neile vastandama. Nii, nagu inimesed soovivad üldiselt hoida enda ja eemaletõukava inimese vahel suuremat vahemaad, liigutakse ka väga atraktiivsete inimeste teelt kõrvale ja hoitakse vahet. See võib tunduda austuse või aukartuse märgina, kuid ometi tekitatakse enda ja ilusa inimese vahele füüsiline vahe. On ka leitud, et tutvumissaitidel saavad rohkem kohtingukutseid mitte need, kes näevad oma profiilipildil ebamaiselt ilusad välja, vaid need, kelle pilt on „maalähedasem”. Uuringud on seega leidnud vasturääkivaid tulemusi. Ühelt poolt on ilusad inimesed edukamad, teisalt võib ilu karjääriredelil edasironimist hoopis takistada. Siinkohal on paslik küsida, milline on ilus inimene. Kuigi iluideaalid võivad kultuuriti varieeruda, on leitud kaheksa omadust, mille järgi hinnatakse atraktiivsust kõikjal: noorus, sümmeetria, keskpärasus, suguhormooni markerid, kehalõhn, liikumine, jume ja juuste tekstuur. Kõik mainitud omadused väljendavad inimese tervist ja tema sobivust järeltulijate saamiseks. Näiteks ebasümmeetriline nägu võib viidata haigusele või vigastusele ja teha näo omaniku niimoodi ebaatraktiivsemaks. Meeldiv kehalõhn kannab infot immuunsüsteemi kohta. Peale sümmeetria hinnatakse näo puhul ka muid omadusi. Ilusal naisel peaksid olema suured silmad ja väike lõug, nägusal mehel aga tugev ja lai lõug. Kas tundub ebaaus, et neil, kes on juba geeniloteriiga võitnud, läheb elus libedamalt? Siiski ei tasu pead norgu lasta, sest uuringud on näidanud, et nii, nagu ilusaid inimesi nähakse headena, nähakse häid inimesi füüsiliselt atraktiivsematena.

O R G A N I S AT S I O O N

KOLMEKS KUUKS VÄLISMAALE SANDRA SAAR Oled sa kunagi mõelnud, et tahaksid mõne aja välismaal elada? Kui aga pool aastat või koguni aasta tundub liiga pikk aeg kodumaalt eemalolemiseks, siis organisatsioon GLEN pakub võimalust saada välismaal kogemusi kolme kuu jooksul.

IGNE Kangur on üks neist, kes otsustas eelmisel aastal minna GLENi abiga mujale elama. Valitud sihtkohaks sai Ukraina. Neiu viibis Lääne-Ukrainas, kus ühiskond oli sõjast peaaegu puutumatu ja igapäevaelu oli pehmelt öeldes retro, tunnistas ta. Ta rääkis, et ühes sööklas arvutati siiani puust abakusel, kommi sai osta paberist tuutu sees ja põhiline automark liikluses oli Lada. Kangur rääkis ajakirjale lähemalt Ukraina-elust ja mida ta sellest kogemusest võitis.

Kuidas tuli idee osaleda selles projektis? “See tuli ikka väga spontaanselt.

Eelmise aasta jaanuarikuu lõpus sain sõbralt kõne, kes rääkis õhinaga GLENi programmist ja võimalusest minna vabatahtlikuks Ukrainasse. Üks projektis osalemise eeldus oli keskkonnaja maastikukujunduslik haridus, mistõttu ta arvas, et sobiksin hästi kandideerima. Minule tundus see kõik liiga ootamatuna, kuid saades hetk rahulikult projekti sisusse süüvida, hakkas asi üha enam mulle meeldima – erialane töö üsna ohutus Ukraina kandis, sakslasest kolleeg ja põnevad koolitusnädalad. Saatsin oma paberid, käisin intervjuul ja osutusingi valituks.”

Ekskurseerime – Vaade Skole raudteejaama ülekäigusillalt Fotod: Erakogu

maakasutus ning meie ülesanne oli siis teha uurimistööd, kavandada tegevused, leida koostööpartnerid ja teavitada kohalikke, et selline suur projekt on tulemas. Õnneks leidsime veel enne praktika lõppu kohaliku noorteorganisatsiooni, kes otsis omale pikemaajalist projekti, ja nad võtsid eesmärgiks meie algatatud tegevustega edasi minna. Ka Lvivi Põllumajandusülikool sai meie ametlikuks partneriks ja jäi lubadus, et kevadel saadetakse tudengid parki viinamarjaterrasse rajama.”

Mida see kogemus andis? “Isiklikust vaatenurgast oli selMillega Ukrainas tegelesite? line hüpe kärtsu ja mürtsuga “Töötasin kolm kuud toreda tudengipõlve lõpetamine. Kool saksa neiuga Lvivi Regionaalse sai ju eelmisel suvel läbi ja millal Park Znesinnya administratsioo- enam jõuab selliseid hullusi teha nis, mis koosnes kümmekonnast kui mitte nüüd. Kui andsin läheinimesest ja vähemalt kolmest dastele teada, et olen kolmeks direktorist. Pargi asedirektori kuuks Ukrainasse suundumas, idee oli taaselustada viinamar- nägin loendamatuid kordi juukjataimede kasvatamise funkt- sepiirini kergitatud kulmupaari. sioon linnapargi lõunanõlvadel Eriti üllatav oli uudis minu pereja ühildada see kogukonna aia konna jaoks. Esialgu sain ema ideega. Seal oli ajalooliselt selline käest kategoorilise „ei“, kuna

O R G A N I S AT S I O O N Ukrainas oli siis ja on endiselt olukord kriitiline. Erialaselt sain korraliku kogemuse võrra rikkamaks. Pusisin palju kaardiprogrammide kallal ning kindlasti oskan nüüd paremini hinnata ja väärtustada kõiki neid tehnoloogilisi võimalusi, mida kodumaal kasutada saame. Alates Maa-ameti täpsetest kaartidest kuni selge ja suuremalt jaolt elektroonilise bürokraatiani välja.”

piisavalt efektiivseks, et viia ellu kavandatud tegevused poole lühema ajaga. Mulle näiteks see just meeldis. GLEN on selline organisatsioon, mille kaudu on võimalik leida väga mitmekülgseid projekte üle terve maailma. Eestis koordineerib seda Arengukoostöö Ümarlaud koos Välisministeeriumiga. Sihtriiki sõitmisele eelnevad kaks suurt eelkoolitust Saksamaal Ajal, mil erinevaid projekte on ja Tšehhi Vabariigis, millest päris palju, siis miks peaks üks osa võttes satud ühte suurde ja noor inimene just GLENi projek- aktiivsesse perre, mis koosneb tis osalema? umbes 70st noorest särasilmsest “Olulisimad põhjused on koge- maailmaparandajast.” mus ja kontaktid. Lisaks suurepärasele lisandusele su maailmapilti, Kuidas valitakse sihtkohad, kuhu CVsse ja võib-olla ka erialastele noori saadetakse? oskustele, on hindamatu see, kui “GLENi võrgustik on aastate sa saad vaadata tagasi ja mõelda, jooksul paika loksunud süsteem, et ma olin seal ja tegin. Et sa ei mis viib vabatahtlikud noored läinud kolmeks kuuks päikese- arenguriikidesse, kus siis tehakse reisile, vaid said kogemuse töö- kohalikes vastuvõtvates organitamisest hoopis teises kultuuris ja satsioonides projektipõhist tööd. anda oma panuse kohalikku ellu. Vastuvõtvad organisatsioonid Kui paljud vabatahtlikke suu- taotlevad endale praktikante just navad programmid on pike- konkreetsete ülesannete tarbeks, maajalised, minimaalselt poo- et saada uut know-how’d ja seeleaastased, siis selles program- läbi edendada ka maailmaharimis oli sihtriigis viibimise aeg dust. Täpsed sihtriigid ja konkpiiratud kolme kuu peale. Seega reetsed projektid sõltuvadki seloli tarvis muuta oma tegevus lest, mida välja pakutakse.”

ESITLEB

Virmenska tänav – üks mitmetest põnevatest avastamisväärsetest kohvikutänavatest Lvivis.

Mahepeet

Dim Legend – kes oleks arvanud, et üks restoran, mille katusel on auto, saab üheks peamiseks must go vaatamisväärsuseks

arkaadia Tom SToppardi draama

Lavastaja AIn MäEoTS osades Jaanika arum — priiT STrandberg — STen karpov — Jüri LumiSTe — ragne pekarev pireT Laurimaa — marian HeinaT — TaneL JonaS — markuS dvinJaninov raivo adLaS — reimo Sagor — marguS JaanoviTS — karoL kunTSeL esietendus 13.02 vanemuise suures majas

MIDA LUBAVAD TÄHEM Toimetuse astroloogid uurisid tähti ja panid kirja, mida erinevad tähemärgid võivad aastalt 2016 oodata.

KAALUD 24.09 – 23.10

KALJUKITS 22.12 – 20.01

Lähiajal võid leida end olukorrast, kus igapäevarutiin kipub ära tüütama ning üksluisusest tingitud igavus sunnib sind peegli ees või keset ööd voodis pidama peas filosoofilist monoloogi teemal “Mida ma oma eluga teen”. Mõtlemisega loomulikult ei jõua kuhugi, seega pigem proovi tegutseda. Võta üks paberileht, pastakas ja kirjuta valmis pööraste tegevustega sisustatud to-do list. Edasi jääb vaid täide viia eesmärk kõik nimekirja kastikesed linnukestega täita.

Tähetargad, šamaanid, selgeltnägijad ja spirituaalsed amatöörid on sinu suhtes üksmeelel – Kaljukitsel on aeg hakata eristuma massist. Tahad kanda koos sokke ja sandaale? Kanna. Tahad pikemat aega hakata youtuber’iks? Hakka. Tahad kirjutada ühe postmodernistliku romaani? Kirjuta. Tahad, et juuksuritädi lõikaks sulle kurikuulsa mullet-soengu? Siis lase. Ära kuula teiste arvamusi, kuula vaid iseend.

VEEVALAJA 21.01 – 19.02

Kevadel tärkab koos rohuga sinus meeletu armastus kokakunsti vastu. Möllad hullumiseni köögis, Aasta kutsub sinus esile seni vaaritad kõiksugu head ja paremat, vähenähtud ahviliku joone. mille tulemusena nii sa ise kui ka Ahvilik muidugi mitte selles su sõbrad paar kilo ümaramaks mõttes, et hakkad õppejõudude lähevad. Tegelikult pole selle vastu pahameeleks esitlema teisi kellelgi midagi, sest võrratud maitahvivaid plagiaatlikke esseid või seelamused on seda väärt. Muidugi teisi kursuse läbimiseks nõu- tasub end selle kõrval rohkem liitavaid kirjatöid. Ahvilik hoopis gutada ja sporti panustada, kuid selles mõttes, et hakkad olema see ei pidurda hoogu köögis, sest 110protsendiliselt uudishimulik, su toidud muutuvad ajapikku aina avastades ehk äkki enese jaoks maitsvamaks ja tervislikumaks. Hoia ootamatu hobi. Seega käi ringi seda joont. silmad, kõrvad, teisisõnu kõik meeleelundid avatuna. KALAD 20.02 – 20.03

SKORPION 24.10 – 22.11

AMBUR 23.11 – 21.12 Sind eesootavat võib kirjeldada TU-valemiga: tuleahvi aasta + tulemärk nimega Ambur = tulistavalt tuline tulevik. Aeg on hakata võtma julgemaid samme karjääriredelil tõusmiseks ja keskenduda tähtsaimale. Hoia eemale motiveerimatusest, laiskusest ja muust tähelepanu hajutavast, sest lähiaeg su elus hakkab olema nagu noolevise – ainult sihile fokuseerides tabad märklaua pullisilma.

Kuigi jõuludest on juba üle kuu aja möödas, hakkad alles nüüd pidusöömingutest taastuma. Järsku tunned tavalisest tugevamat tõmmet spordi vastu, eriti mis puudutab veega seotud alasid. On aeg avastada endas uued võimed ja alustada mõne põneva hobiga, mis võib sind tulevikus veel kaugele viia. Sportimise vahepeal naudi jalutuskäike loodusesse, soovitatavalt mõne veekogu äärde. Argipäevadel, kui kaugele minna pole mahti, piisab täiesti ka Emajõest ja Anne kanalist.

SIIA L ÄHEB PE ALKIRI

MÄRGID AASTAKS 2016 JÄÄR 21.03 – 20.04 Uuel semestril heida vahelduseks nurka oma sarved ja vaata elu teise pilguga. Jäta hetkeks oma jäärapäisus ja arvesta võimalusega, et vahel on kompromiss parem kui lõputu vägikaikavedu. Ürita inimestele läheneda pehmelt, sest kõik ei mõista, et su karmi väliskesta taga on soe süda, mistõttu olulised inimesed võivad eemale pageda. Samas ei tohiks oma sarvi täiesti hüljata, sest iseenda eest seismine on igaühe enda teha.

VÄHK 22.06 – 23.07

Uuel semestril armud jäägitult raamatutesse, mis iseenesest on väga tore. Avarda oma tavalist ampluaad ja uuri valdkondi, mis siiani polnud päris sinu teemad. Astu välja oma tavalistest piiridest, sest ilukirjandusele leidub hulganiselt alternatiive. Loe ettevõtlusest, majandusest, psühholoogiast, filosoofiast, matemaatikast, orgaanilisest keemiast, tuumafüüsikast, millest iganes. Kui su teadmised mingist teemast on nullilähedased, saab alustada kergemate kirjutistega (artiklid! Lugema ei pea ainult raamatuid) ja seejärel minna rohkem SÕNN 21.04 – 21.05 süvitsi. Aga ära end lugemisse mata, elu eksisteerib ka väljaspool. Samas, Uus aasta toob sulle edu nii et võtta maksimum, analüüsi loetut ja armuasjades, koolis kui ka tööl. suhesta see juba olemasolevate teadKõik tundub minevat kui lin- mistega, et saaksid seda efektiivselt nutiivul. Jäta meelde see küt- rakendada. kestav tundmus, et seda hiljem, kui võib-olla pole nii head ajad, LÕVI 24.07 – 23.08 enda motiveerimiseks kasutada. Samas viib sinu jõuline sihikindAlgav aasta kütab üles sinus siselus ja tähelepanelikkus pisiasjade mise mina, kes erinevalt sinu välisuhtes alati püstitatud eesmärgini. sest minast on rahulik, tagasihoidlik Ürita tähele panna rohkem suurt ja kaugeltki mitte suursuguselt uhke. pilti ja võta otsuseid vastu kaine Võimalik, et alateadvuses elav tiigripeaga. Liigne emotsionaalsus kutsu tahab võtta sammukese tagasi võib tegelikku pilti moonutada, ja tuua argiellu meeli paitavaid toimistõttu võivad tulemuseks olla minguid, premeerimaks oma niigi valed otsused. edukaid selja taha jäänud aastaid. Mine osta üks nendest müügiedeKAKSIKUD 22.05 – 21.06 tabeleid murdvatest (täiskasvanutele mõeldud) värviraamatutest, tõmba Uuel aastal jätkad sama hooga – jalga taevalikult pehmed sokid ja rabeled mitmel rindel, hing pae- puhka saja pleedi embusesse mäslaga kaelas. Võta hetkeks aeg situna. Hinga sügavalt sisse ja välja, maha ning pane paika oma prio- sest sa oled väikese puhkuse välja riteedid ja eesmärgid. Võimalik, teeninud. et pead nii mõnestki kõrvalisest loobuma, kuid ainult selleks, et NEITSI 24.08 – 23.09 jõuda lähemale oma tegelikule sihile. Ära pelga kasutada selleks Hetkel võib tunduda, justkui su abivahendeid: joonista mõtte- praegune seisund on kirjeldav tähekaart, kirjuta kõik selgesõnaliselt rea “asdfghjkl” kujul, kuid hea organiüles ja kriipsuta maha üleliigne. seerijana suudad sa meisterlikult need Alati võib teistega nõu pidada, tähed paigutada tähestikulisse järjekülastada karjäärinõustajat ning korda. Kui elu annab sulle sidruneid, arutleda sõprade ja perega. Samas tee neist üks tarte au citron. Teisisõnu, ära unusta, et oma elu elad sina, kuitahes stressirohkes olukorras sa ka mitte teised. Ära lase neil liigselt ei asuks, väljud sellest pudrust kenasti su otsuseid mõjutada. enda väljamõeldud strateegiaga.

VIIULDAJA, KES LAULIS KUULSAKS SÕNAD “ET SAADA PRUUNIKS TEISEKS JUUNIKS” MARI-LIIS KORKUS Kui Tartu Ülikooli vabade kunstide professor Kristiina Ehin esitas oma loengus viiuldaja Eeva Talsile küsimuse “Mis sind inspireerib?”, kõlas viimase huulilt kindlameelselt vastuseks viiul. Talsi, kes lisaks muusikule on ka Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli pärimusmuusika osakonna juhataja, jätkab endiselt inspireerival instrumendil poognatõmbeid. Muuseas salvetsab ta uusi lugusid. Oli see lapsepõlveunistus või spontaanne otsus siduda end muusikamaailmaga? “Kasvasin muusika keskel ja tundsin alati, et ühel või teisel viisil jääb see minuga. Otsus minna ülikooli muusikat õppima tekkis alles keskkooli lõpus. Asusin õppima Viljandi Kultuuriakadeemiasse pärimusmuusika erialale ja peaaegu kohe tundsin, et see on minu jaoks õige valik. Mul on hea meel, et minust sai muusik, kuna armastan muusikat ja musitseerimist.”

Maailmas on sadu erinevaid instrumente, ent valisite muusikaliseks eneseväljendusvahendiks just viiuli. Mille poolest on see teistest pillidest erilisem? “Mulle on alati meeldinud viiuli kõla ning seda õppides tekib väga hea muusikaline kuulmine. Samas kõik pillid on omamoodi erilised ja ma ei pea üht teisest paremaks. Mängin aeg-ajalt ka kitarri ja hiiu kannelt.” Meenutades oma aegu ülikooliseinte vahel, kas oli mingisuguseid raskusi, mida tuli alistada õppetöö käigus? Kui jah, siis milliseid? “Eks raskusi tekkis ikka, aga oluline oli õppida neid ületama. Suurim raskus oli võitlus tohutu lavanärviga. Sellest sain üle alles peale kooli lõppu.” Kuidas sisustasite tudengipõlves vaba aega? “Seda liiga palju ei jäänudki, aga ikka esinemistega sünnipäevadel ja pidudel, et elatisraha teenida.”

Igaühel ei pruugi õnnestuda muusikamaailmas läbilöömine. Milles peitub eduka karjääri saladus selles sfääris? “Töökus, eneseusaldus ning konstruktiivse kriitika kuulamine ja arvestamine.” Kas hobi võib ühtlasi olla ka töö, millest elatuda, või peaks neid kahte hoopis teineteisest lahus hoidma? “Ma pole kunagi muusikuks olemist tööna võtnud. Olen õnnelik, et saan sellest ära elada tehes tööd, mis on samas mu hobi ja mis mind rõõmustab.” Millega hetkel muusikalises mõttes tegelete? “Olen põnevil, sest salvestan uut plaati nimega “Vähemalt täna”. Kõik lood on sündinud koostöös luuletaja Juhan Aruga, kes on päriselus hoopis matemaatik. Materjal on soe, kerge ja võib paljusid rõõmustada. Kutsusin plaadile mängima häid muusikutest sõpru ja plaanime märtsi lõpus ka väikseid esitluskontserte.” Curly Strings 2015. aasta tudengite öölaulupeol Tartus. Vasakult: Villu Talsi, Eeva Talsi, Taavet Niller, Jalmar Vabarna.