OLE ROHKEM mai 2016

MAI 2016

INFOTEHNOLOOGIA JA NAISED 5 KUIDAS OLLA HEA PRAKTIKANT 6–7 TUDENGID LÕID OMA SELTSI 12 NIPPE ODAVALT SÖÖMISEKS 18–19

KRISTINA KUTSAR TULEB OLLA AVATUD MEELEGA JA MÕTESTADA OMA TEGEVUS

JUHTKIRI

SEGASED LOOD SANDRA SAAR Palju õnne, sa hoiad käes selle õppeaasta viimast OLE ROHKEM ajakirja, mis tähendab, et järjekordne kooliaasta hakkab lõppema. Uskumatu, kas pole? Alles oli ju sügis, aga juba loodus järk-järgult ärkab ja päike oma esimesi kiiri heidab.

E

ES on ootamas kauaoodatud

ja väljateenitud suvepuhkus.

Paljudel tudengitel seisab ees aga lõpetamine, millele järgnevad tähtsad edasiliikumise otsused. Ilmselt on nii mõnelgi lõputöö kirjutamine tekitanud väga kahetisi emotsioone. Ühelt poolt on ju huvitav, aga teisalt tahaks, et see hirmus aeg juba läbi saaks. Eriti siis, kui ise oled jännis oma tööga, aga kursusekaaslastel tundub kõik juba väga hästi olevat. Eks sellistel hetkedel tekib ikka väike kadedus hinge. Ühel päeval ma mõtlesin, et selle õppeaasta jooksul olen seoses õpingutega kogenud nii palju erinevaid emotsioone. Mingil hetkel on need käinud üles-alla nagu Ameerika mäed. On olnud rõõmu saavutatu üle. On olnud hetki, kus kõik läheb justkui hoopis teises suunas, kui minema peaks. On olnud pettumusi ja käegalöömise tunnet.

Mingi hetk mõtlesin tõsiselt, miks ma üldse õpin ajakirjandust, kui minust niikuinii asja ei saa. Tundsin

end andetu ja saamatuna. Aga nagu ikka elus, siis kõige sügavamal masenduse hetkel tuli ellu miski, mis pani mõtlema, et ehk pole kõik üldse nii halvasti.

Sellistel langushetkedel on mul kombeks hakata end teiste inimestega võrdlema, mis ei muuda olukorda just paremaks, sest alati hakkab kadedus hinge närima.

Kadedus ei ole iseenesest halb, aga ainult senikaua, kui see paneb meid ennast rohkem pingutama. Mind mõnes mõttes motiveerib see, kui keegi on minust parem, sest ma tahan ise sama heaks saada. Lisaks on olemas eeskuju, kelle moodi olla ja kellelt snitti võtta. Näiteks kadestan vahel oma kursusekaaslasi, sest nad on tõeliselt andekad ja usinad.

Proovin siis rohkem nende moodi olla.

Lisaks olen ma väga kade inimeste peale, kes oskavad hästi kirjutada. Kirjutada nii, et see puudutaks. Iga kord, kui ma mõnd sellist teksti loen, olen ma kade, nii paganama kade. Lugejana paistab mulle, et nad suudavad pingutamata koostada selliseid lauseid, et mina, kes ma jälgin äärmise tähelepanelikkusega, kuidas inimesed sõnu ritta seavad, tahaks kadedusest lõhki minna. Samas võib selline lihtsa vaevaga kirjutamine olla vaid näiv. Tegelikult me ju ei tea, kui kaua keegi mingi teksti kallal

nokitsenud on. Kui kaua otsinud mõnele sõnale sobivat vastet või kaua mingi lugu on peas idanenud.

Me ei tea, kas kirjutamine on neil lapsest saati hästi välja tulnud või on nad pidanud vaeva nägema ja õppima. Justnimelt sellepärast ongi end mõttetu teistega võrrelda. Me ei tea, kust keegi alustanud on. Meil kõigil on erinev stardipositsioon ja teekond. Kõlab jälle maru klišeelikult, aga nagu mu hea kursusevend kirjutas, siis klišeed on klišeed kindla põhjusega.

Soovin kõigile tudengitele ja eriti peatsetele lõpetajatele, et viimased pingutused kooliga vilja kannaksid. Ma loodan, et teate, mida oma eluga peale hakata, ja kui ei tea, siis ärge muretsege, te pole ainukesed.

Kuigi see vist eriti ei lohuta. Aga nagu Karl-Erik Taukar laulab, siis vahel meile kõik on tundmatu maa, aga küll selle tundmatu maa tagant hakkavad mingil hetkel paistma ka tuttavad paigad. Nii et kõik pole lootusetu.

PS! Muide, kogu selle õppeaasta vältel on ajakirja juhtkirjad olnud millegi poolest sarnased. Alguses juhtus see kogemata, aga siis võtsin ma endale eesmärgi, et kuni hooaja lõpuni hoian seda joont. Kas sina oled aru saanud, mis see on, millest ma räägin? Kui jah, siis võta minuga ühendust ja ma mõtlen sulle mõne auhinna välja!

TOIMETUS Peatoimetaja Sandra Saar Keeletoimetaja Minna Kuslap Reporterid Kristel-Maria Kadajane, Merilin Reede, Kaisa Laur, Mari­-Liis Korkus, Maili Tirel

2

Küljendaja ja fotograaf Argo Ingver Vastutav väljaandja Laura Kabonen Väljaandja Üliõpilaskonna SA Tiraaž 1300 Trükk Ecoprint AS

TÜÜSA

Foto: Kertu Saar

MIDA TOOB UUS OLE ROHKEM ARENGUPROGRAMM

Tartus tegutseb üle 60 tudengiorganisatsiooni, kes korraldavad üheskoos suurt osa Tartu tudengielust.

Mälumängud, tudengifestivalid, debatid, peoõhtud – enamikku veavad eest hakkajad tudengid, kes veedavad unetuid öid, et teistel üliõpilastel oleks Tartus palju ägedat teha. Kes aga toetab eestvedajaid?

J

UBA teist aastat korraldas üli-

õpilaskonna sihtasutus OLE ROHKEM Arenguprogrammi, mis on tudengiorganisatsioonide juhtidele mõeldud koolitusprogramm. Seminarides kohtusid umbes sadakond noort juhti seitsmeteistkümnest erinevast tudengiorganisatsioonist, et saada teadmisi organisatsiooni juhtimisest, strateegiast, sponsorlusest ja paljust muust. Seminaride väärtus omaette oli luua tutvuseid teiste omasuguste noorte juhtidega. Näiteks toimus 23. aprillil seminar, kus iga organisatsioon sai rääkida aasta jooksul tehtud edusammudest ja kuulda ka teiste murede-rõõmude kohta.

Kuulda teistelt praktikutelt päriselt toimivate (ja ka põrunud) lahenduste kohta on kahtlemata üks parimaid õppimisviise.

Teise aasta lõpuks võib öelda, et Arenguprogramm on suuresti täitnud oma eesmärki. Endalegi märkamatult on organisatsioonid jõudnud sarnasele arusaamale arenguvajadustest ja sellest, milline tudengikeskkond Tartus on ja milline see olla võiks. Küll aga ei ole niivõrd mahukas programm nõrkusteta. Esiteks

on organisatsioonid olemuselt väga erinevad. Pisikesed erialaseltsid ja pikkade traditsioonidega rahvusvaheliste organisatsioonide esindused vajavad tuge tihti erinevates punktides. Ka nõuded koolitajatele ja sisule on muutunud ajaga aina suuremaks.

Seetõttu oleme Arenguprogrammi kontseptsiooni muutnud hoopis teistsuguseks.

MILLINE ON UUS PROGRAMM Organisatsioonides on raske muutuseid läbi viia. Ei ole lihtne võtta igapäevatöö ehk ürituste, projektide ja muu kõrvalt aega, et hakata mõtlema „Kas meie visioon on ikka piisavalt hea?“ või „Kas meie struktuur töötab?“. Sellepärast on suurim tähelepanek kahest viimasest aastast olnud see, et muutused toimuvad ainult sel juhul, kui juhatused ise on väga entusiastlikud ja motiveeritud neid ette võtma.

Seepärast oleme otsustanud järgmise programmi korraldada kahes uues suunas. Esiteks inspireeriv juhtimisprogramm, kus hakkame seniste seminaride asemel korraldama minikonverentse, kuhu tulevad oma kogemustest rääkima tegusad ja lahedad inimesed.

Need kohtumised annavad mõtteja jutuainet huvitavatel ja juhtide jaoks olulistel teemadel. Ühtlasi säilib minikonverentsidega võimalus luua tutvusvõrgustikku teiste tudengiorganisatsioonide juhtidega ja enamgi veel – inspireerivatel üritustel on kombeks panna alus ka potentsiaalsetele koostöömõtetele.

KUIDAS ORGANISATSIOONE AIDATA Teine osa programmist on suunatud sellele, et pakkuda organisatsioonide juhtidele reaalset tuge oma organisatsiooni arendamiseks. Kuna aga organisatsioonide probleemide kontekst ja nüansid erinevad omavahel palju, oleme otsustanud sisse viia konsultantide süsteemi. See tähendab, et organisatsioonidel on alguses võimalik ise selgitada välja oma probleemid ja seejärel koos konsultandiga seada aastaks mõistlikul hulgal eesmärke, mida päriselt ette võtta. Nii saavad juhatused mitte ainult teadmisi ja vahendeid, vaid täiesti praktilisel viisil kujundada oma organisatsiooni tulevikku ja saada tuge nende mõtete elluviimisel.

Konsultandid, kes organisatsioone hakkavad aitama, on ise erinevate tudengiorganisatsioonide juhatuste vilistlased. Need on inimesed, kes on oma juhtimise ajal saanud palju kasulikke teadmisi ja kogemusi ning on valmis neid mõnele organisatsioonile edasi andma. Hetkel on konsultantide meeskonda veel mõned vabad kohad, kuhu võiksid hästi sobituda organisatsioonide lõpetavate juhatuste liikmed. Eks ikka selleks, et Tartut veelgi edasi arendada, aga ka selleks, et ise saada huvitav ja erakordne kogemus. Huvi korral saab ühendust võtta üliõpilaskonna sihtasutusega või kirjutada meiliaadressile alunurm.reelika@gmail.com.

3

UUDISED

ÜLIÕPILASESINDAJAD VÕTSID VASTU RESOLUTSIOONI VÄLISTUDENGITE KAITSEKS

SANDRA SAAR Aprilli lõpus kohtusid Eesti Üliõpilaskondade Liidu eestvedamisel Balti- ja Põhjamaade üliõpilasesindajad. Ühehäälselt võeti vastu resolutsioon, mis taunib äärmuste pooldamise kasvu Euroopas ja sellest tulenevat ohtu rahvusvaheliste tudengite heaolule.

N

ENDE tudengite heaolu eest seismise vajalikkust on näidanud TTÜs ja Tartu ülikoolis aset leidnud juhtumid, mis on jõudnud ka meediasse. Balti- ja Põhjamaades leviv paremäärmuslike trend (Soldiers of Odin) oli aga ajendiks ühise resolutsiooni vastuvõtmiseks.

Balti- ja Põhjamaade üliõpilaskondade ümarlaud võttis NOM resolutsiooni vastu 17. aprillil Tartus.

Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees Jaanus Müür rääkis, et NOM resolutsiooniga näidatakse oma meelsust seoses ekstremismi ja rahvusvaheliste tudengite diskrimineerimisega.

Tema sõnul on tegemist aina kasvava probleemiga ja mitte ainult Eestis. Ka näiteks Norras ja Soomes on teema aktuaalne.

Müür leidis, et üliõpilased on üks peamine grupp ühiskonnas, kes peaks taolistele valukohtadele tähelepanu juhtima. “Kui seda ei tehta ja teeseldakse, et tegemist on

4

küsimusega, mis meid ei puuduta või öeldakse, et tegemist on pseudoprobleemiga, siis võib mingi hetk tekkida olukord, kus asi kasvab ootamatult üle pea,” ütles Müür.

Müür rääkis, et keegi ei taha elada ühiskonnas, kus toimub pidev hirmutamine, sest see muudab kogu olustiku ebastabiilseks. Sellises olustikus ei tule siia tema sõnul ei turist, Erasmuse vahetusüliõpilane, kraadiõppur teisest riigist, välisõppejõud ega rahvusvahelised firmad. Omakorda toob see kaasa töökohtade arvu vähenemise, jääme ilma välistalentidest ja kokkuvõttes kannatab ka Eesti maine. “Kui räägime konkreetselt näiteks potentsiaalsetest rahvusvahelistest tudengitest, siis negatiivne info levib nende hulgas väga kiiresti. Tuleb aru saada, et Eesti ei ole üksik saar keset Vaikset ookeani ja me ei tohiks seda ka soovida, sest isolatsioonis olemine on meile juba korra kätte maksnud,” rääkis Müür.

Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees lisas, et kindlasti on sinisilmne uskuda, et kui mitme riigi üliõpilased koos ühe resolutsiooni vastu võtavad, siis muutub kõik. “Samas väljendab dokument meie meelsust ja näitab, et kõigile ei meeldi asjatu hirmutamine. Eesti Üliõpilaskondade Liit koos üliõpilasesindustega kindlasti tegutseb ka selle nimel, et rahvusvahelistel tudengitel oleks Eestis hea olla,” sedastas Müür.

Müür lisas, et vaid ühisest seisukohast ei piisa. Igaüks saab oma ülikooli tasandil anda panuse rahvusvaheliste tudengite heaolu tagamiseks ja edendamiseks. Iga üliõpilane, kursusevanem või üliõpilasesindaja saab olla avatum, kaasata rahvusvahelisi tudengeid oma sotsiaalse elu tegemistesse ja teha ise samm nende parema integreerumise suunas – näiteks liituda International Clubi tegevusega ja hakata tuutoriks.

Resolutsiooni põhiseisukohad: • Mõistame hukka paremäärmuslaste liikumise ja rahvusvaheliste tudengite diskrimineerimise Balti- ja Põhjamaades.

• Austame erinevate taustade ja uskumustega üliõpilasi ning soovime neile turvalist elu- ja õppekeskkonda.

• Üliõpilasesindustena saame olla eeskujuks ja tõukejõud muutusteks.

Tõotame, et püüdleme rahvusvaheliste tudengite täieliku kaasamise suunas meie esinduste töös, millega seisame rassismi, ksenofoobia ja inimõiguste rikkumise vastu.

UUDISED

KUIDAS TÜDRUKUID PROGEMA MEELITADA KRISTEL-MARIA KADAJANE 16. aprillil toimus Tartu ülikooli ja Microsoft Eesti ühiselt korraldatud IT-teemapäev, mille keskmes olid infotehnoloogia ja tüdrukud.

N

AISED IT-s on teemana

õhus olnud juba pikemat aega. Seda mitte ainult mõttemullina, kus teoreetilisel tasandil räägitakse sellest, et IT valdkond vajab rohkem naisi, vaid teemat saadavad mitmed reaalsed tegevused. Et IT-s naisi napib, ei ole üksnes Eesti probleem, vaid iseloomulik tervele Euroopale.

Samas on Eesti tuntud kui edukas e-riik, mistõttu võiksime eeskujuks olla stereotüüpide muutmisel. Teemaga on põhjust tegeleda, sest ettevõtted, kus naiste ja meeste osakaal on võrdne, saavutavad paremaid tulemusi. Samuti oleks mitmekesisemast IT valdkonnast kasu majandusele.

IT arengut silmas pidades on

loodud näiteks organisatsioon Tech Sisters, mille eesmärk on julgustada ja innustada igas eas naisi tutvuma infotehnoloogia maailmaga.

Ka IT-ettevõtetel on huvi naiste osakaalu suurendamise vastu.

Põhjuseid on mitmeid, kuid üks peamine on naiste madal osakaal IT valdkonnas. Ehkki huvi IT-õppe vastu on näiteks Tartu ülikoolis igal aastal tõusnud ja sisseastuda tahtjaid üha rohkem, tõuseb trend suuresti aga noormeeste arvelt.

Samasugune seis on ettevõtluses, kus naised moodustavad kõigest 22 protsenti IT-sektoris töötavatest inimestest. Miks see nii on? Üritusel esinenud Annett Saarik tõi välja mitmed naiste seas levivad müüdid.

Näiteks on igipõline stereotüüp, et reaalteadused on üksnes meeste pärusmaa ja IT tähendab arvutite parandamist. Või see, et programmeerimine ei ole loominguline ja enne IT õppimist ülikoolis peab oskama programmeerida. Kuidas olukorda lahendada?

PÜÜTON JA KOODIPUTUKAS Üks arstim on teadlikkuse tõstmine naiste seas, mida saab teha IT-päevadega. Üks selline päev oligi TÜ ja Microsoft Eesti teemapäev, kus kogemusi jagasid oma valdkonna edukad spetsialistid. Nagu teada, saab huvi tekitada ja müüte kukutada ikka praktilise tegevuse kaudu, mistõttu korraldati noortele töötubasid, kus nad said tutvuda näiteks Pythoni programmeerimiskeelega või luua programmeeritava putuka Codebugi peale LED-lambikestest mustreid.

Kohal oli ka MTÜ Robootika, kes näitas, kuidas roboteid programmeerida oma soovi järgi käituma.

Kõik selleks, et tutvustada tüdrukutele IT valdkonna põnevat ja mitmekesist maailma. Ürituse parim osa oli tõenäoliselt see, kui valdkonnas edukalt tegutsevad ja juba n-ö jala ukse vahele saanud inimesed esinesid inspireerivate kõnedega, mis loodetavasti murdsid müüdi sellest, kuidas IT on keeruline ja naiste jaoks liiga raske ala.

5

PR AK TIK A

PRAKTIKA ON HÜPPELAUAKS EDASPIDISES KARJÄÄRIS

KAISA LAUR Ülikoolis on praktika paljudel erialadel kohustuslik. Lisaks linnukese kirjasaamisele pakub praktika palju võimalusi, millest tulevikku silmas pidades tasub kinni haarata.

K

ONKURSS populaarseimatele praktikakohtadele on iga aasta suur. Näiteks võttis Swedbank eelmisel aastal 105 praktikanti, huvilisi oli aga lausa kaheksa korda rohkem.

Et nii kõvas konkurentsis ellu jääda ja valituks osutuda, tasub teada, mida täpselt tööandjad praktikale kandideerijatelt ootavad. Kõige eelduseks on muidugi suur huvi oma eriala vastu. Samuti on oluline välja mõelda konkreetne eelistus, millist praktikat teha soovitakse.

Grete Kotkas Swedbanki Karjäärikeskusest rääkis, et soovitab aegsasti mõelda, milline on valdkond, kuhu soovitakse kandideerida ja kus praktika teha. On ju praktika üks eesmärk ka arusaamine, kuidas koolis õpitut rakendada tööelus ja kas valitud valdkond on ikka täpselt see, millega edasi tegeleda tahetakse. Samuti kas tegelikkus vastab sellele, kuidas konkreetsel erialal töötamist ette kujutati. „Ka see on edasiminek, kui peale praktikat selgub, et ehk tuleks veel midagi teistsugust juurde

6

õppida,“ ütles Kotkas.

Liisa Jõgi Playtechist rääkis, et kindel soov aitab kirjutada ka paremat motivatsioonikirja, mis on praktikale kandideerides väga oluline. Seda enam, kui kandideerijal erialast töökogemust napib. „Tudengitel ei ole praktikale kandideerides tihti suuri kogemusi ette näidata, seetõttu hindame väga just motivatsioonikirja, kus on ära toodud, miks kandidaat just Playtechis oma praktikat sooritada soovib, millised on tema senised kogemused IT vallas, näiteks huvitavad projektid, mida omal käel või õpingute raames teinud on, mida ta on eelnevalt koolis õppinud ja kuidas see soovitava positsiooniga ühtib,“ selgitas Jõgi. „Mõnikord jääb kandideerimisprotsessi ajal selgusetuks, miks ja mida praktikant meie juures teha soovib. Kuna avaldusi on palju, on oluline silma paista ja kogemuste puudumisel on just motivatsioonikirjaga võimalik eredalt meelde jääda,” rääkis Jõgi. Ta soovitab enne ka hoolega läbi mõelda, miks tahetakse praktika just Playtechis teha.

MILLINE ON HEA PRAKTIKANT Kuigi praktikandi tööaeg ei pruugi ettevõttes olla kuigi pikk, on sellegipoolest oluline, et ta suudaks efektiivselt teiste tiimiliikmetega koostööd teha. Seda enam, et praktikalt

saab häid kontakte ja on tihtipeale aluseks edaspidisele töösuhtele.

Jõgi rääkis, et praktikandi võtmine on suur vastutus, sest Playtechis antakse noortele reaalseid tööülesandeid, mis otseselt mõjutavad meeskonna ja ettevõtte tulemusi. „Meie jaoks on väga oluline, et praktikandid ei tuleks ettevõttesse pelgalt tööd vaatlema, vaid osaleksid meeskonnatöös, saaksid päris töökogemuse ja näeksid, kuidas nende töö mõjutab ühe toote või teenuse kujunemist. Playtechi praktikant on täisväärtuslik tiimiliige, kes annab oma töö kaudu panuse meie eduloosse,“ lisas Jõgi. Seetõttu on ettevõtte suvepraktika tasustatud, kuid Jõgi loodab, et rahast rohkem väärtustatakse saadud kogemust.

Swedbank eristab sellel aastal praktikante ja juuniorspetsialiste.

Praktikantide puhul on tegu enamasti õppepraktikat sooritavate noortega, kes üldjuhul kirjutavad praktika põhjal aruande, kuid on ka neid, kes õpingute raames soovivad mõnd konkreetset erialavaldkonda praktilises tööelus järele proovida. Juuniorpositsiooni abil tahab Swedbank julgustada ka neid noori, kes ehk juba kooli lõpetanud, kuid ei ole veel ühel või teisel põhjusel saanud esimest „päris“ töökogemust ning on pidevalt erinevates ettevõtetes praktikal olnud. Seega tahabki Swedbank

PR AK TIK A näha juuniorpositsioonidel noori, kellel ehk veel valdkonnas arvestatavat töökogemust ei ole, kuid on huvi ja taustateadmised ning mis kõige olulisem – kirg panustada. „Tahame sel viisil aidata ühiskonnas muuta mõttemudelit, kus tihtipeale noort ei võeta tööle, kuna tal puudub varasem töökogemus,“ selgitas Kotkas.

Edukas praktika võib olla ka alguseks edukale töösuhtele samas ettevõttes. Swedbanki on aastate jooksul jäänud või paari aastaga tagasi jõudnud umbes 40 protsenti kunagistest praktikantidest. „Juhid, kelle osakondadesse praktikandid tulevad, arutavad hea meelega peale praktika lõppu võimalusi edasiseks jätkamiseks ja soovitavad tublisid tudengeid ka teistesse üksustesse, kui neil endil hetkel vastav vakants puudub,“ kirjeldas Kotkas Swedbanki positiivseid kogemusi. Playtechis on tööd alustanud umbes 45 praktikaprogrammi läbinut, mis on üle poole kõikidest praktikantidest.

kasutama pakutavaid võimalusi. „Praktikal olles on oluline võimalikult palju ettevõttes ringi liikuda, kontakte luua, olla julge ja inimestega suhelda selleks, et kokku puutuda võimalikult paljude valdkondadega,“ leidis Kotkas. See laiendab silmaringi ja pakub pikas perspektiivis põnevaid võimalusi terveks eluks.

Samuti rõhutab Kotkas, et oluline on särasilmsus, ind ja huvi anda oma panus erialase valdkonna arendamisse. Ühtlasi peab ta oluliseks iseendaks jäämist ja julgust näidata nii kandideerides kui ka töötades oma erinevaid külgi, avaldada mõtteid ja teha ettepanekuid, sest see toob kasu ka ettevõttele, mitmekesistades kollektiivi ja rajades teed uute lahendusteni. „Mõelge kuhu tahate oma elus jõuda ja mida oleks selleks vaja teha, õppida või kogeda. Leidke see, mis südame põksuma paneb ja mida tehes muu maailm justkui ununeb. See aitab aru saada, milles oled hea ja mille alusel võiks kujuneda ka karjäärivalik. Samuti mõelge hoolega, milline on see KUIDAS PRAKTIKAST VIIMAST keskkond ja ettevõte, kus tahaksite VÕTTA töötada, millised on need väärSelleks, et praktikast võimalikult tused, mida igapäevases tööõhkpalju kasu oleks, peab ise olema konnas hindaksite,“ võttis Kotkas aktiivne, motiveeritud ja ära jutu kokku.

Aprillis kuulutas Eesti Tööandjate Keskliit välja konkursi “Praktik Cum Laude”, mille eesmärk on esimest korda Eestis tunnustada säravaid praktikante, kes praktika käigus oma oskusi silmapaistvalt arendavad.

Konkursile saavad kandidaate esitada ettevõtted, kes tegelevad toiduainete tootmise ja töötlemisega, kaubandusega, rõiva- ja tekstiilitootmisega ning metsa- ja puidutööstusega. Samuti hotellid ja restoranid.

Konkursile esitatav kandidaat peab olema praktikal olnud ettevõtte põhitegevusalal. Ettevõtted on oodatud konkursile esitama praktikante, kes on nende juures praktika läbinud sellel õppeaastal. Iga ettevõte saab konkursile esitada kuni kaks kandidaati: ühe kutseõppe ja ühe kõrghariduse kategoorias. Kandidaadi esitamisel on oluline esitada kirjeldus, mille poolest praktika hästi sooritati.

Kandidaate on võimalik esitada 9. septembrini 2016.

Othello William ShakeSpeare’i tragöödia LAVASTAJA JA KUNSTNIK andreS nOOrmetS — HeLIKUNSTNIK taavi kerikmäe KoSTüümIKUNSTNIK maarja viiding — VALgUSKUNSTNIK marguS vaigur (endla) oSADeS jim aShilevi — Sten karpOv — liiS laigna — ragne pekarev andreS mähar — rihO kütSar — karOl kuntSel 13.05, 19.05, 24.05 VANemUISe VÄIKeSeS mAJAS

7

KRISTINA KUTSAR – PROJEKTIDEGA TEGELEMINE JA NENDE JUHTIMINE PEAB OLEMA LÕBUS, KUID SAMAL AJAL KA ÕPETLIK MERILIN REEDE Pisike ja armas haldjanäoga Kristina Kutsar, kes on pärit Viljandi rohelusest, on nüüd Tartus tudengiorganisatsioonides uusi võrseid kasvatamas.

V

ÄIKSENA jooksis Kristina Viljandi täna-

vatel ja parkides ning kuigi ta pole selles linnas juba üle kuue aasta püsivalt elanud, peab ta seda siiski kodukohaks ja naudib iga minutit sealses vanematekodus ja sugulaste juures. Ei ole välistatud, et kunagi tulevikus elab ta taas Viljandis. Väga hea põhihariduse sai Kristina Viljandi maagümnaasiumist (praegune Viljandi kesklinna kool) ja edasi siirdus keskharidust omandama Tartusse, Hugo Treffneri gümnaasiumisse.

Tüdruku enda sõnul ei olnud ta gümnaasiumiajal üldse väga aktiivne. Põhiliselt tegeles koolitükkidega ning vaba aega sisustas muusikakoolis käimisega. Ettekujutus ja reaalsus ülikoolielust Kristina puhul väga ei erinenud.

Ehk oli alateadvuses välismaa filmimaailmast mõningaid olukordi, mis on reaalsuses Eesti ülikoolides teisiti. Just sotsiaalses mõttes

kujutles teisiti ette. Eestis oled ikkagi ümbritsetud tuttavatest ja ka keskkond on tuttav.

Küll aga sarnaneb ülikooliõpingute alustamine ikkagi uue algusega – aeg proovida uusi kogemusi, asju ja saada uusi teadmisi.

TEE ORGANISATSIOONIDENI Täiesti sihipäratult käis Kristina seltskonnaga erinevatel infoõhtutel, kust hakkaski asi arenema. „Olin ise uudishimulik ja kuna tunniplaan ei olnud ka väga tihe, leidsin aja panustamiseks. Vahel võib seega ootamatustest ka midagi asjalikku kooruda. Ma ei osanud mõeldagi varem, et minus võib leiduda juhialget.“ Nii leidiski ta tee eri aegadel TÜ tudengite turundusklubini, AEGEETartuni, Tartu ülikooli üliõpilasesinduseni ja TÜÜSAni. Organisatsioonides tegutsemine on inspireeriv ja nendega liitumine võib mõjuda lumepalliefektina – ühega liitudes tuleb kohe tunne, et tahaks veel ja veel. Nii läks ka Kristinaga, pall hakkas veerema ja lõpuks oli ta turundusklubis nii meeskonnaliige, tiimijuht kui ka kogu organisatsiooni juht.

Kõik läks aina ülesmäge. AEGEE-Tartus oli

PERSOON

ta tavaliige ja viibis ka poolteist aastat juhatuses HR ametikohal koos väga võimekate inimestega.

TÜÜSAs sai temast rebasenädala projektitoimkonna liige ja aasta hiljem ka selle projekti juht. Tartu ülikooli üliõpilasesinduses on ta esindanud majandusteaduskonna tudengeid nii ülikooli kui ka teaduskonna tasemel, hetkel esindab sotsiaalteaduste valdkonda.

Muidugi on oluline ka tagala ja inimesed, kellega koos töötad. Üksi on võimalik palju saavutada, kuid koos veel rohkem. „Suurima juhikogemuse on mulle andnud töö TÜ tudengite turundusklubis. Ma suudan olukordi objektiivselt vaadelda (ei võta midagi hinge, vaid lepin ja liigun edasi) ja saan aru huvigruppide soovidest. Lisaks olen õppinud, et ma ei keskenduks probleemi ajendile enne, kui probleem ise on lahendatud ja alles seejärel asun kogu olukorda korralikult analüüsima.

Muidugi ka delegeerimisoskust: suudan määratleda, mis on olulise tähtsusega pikemas perspektiivis ja mis on vahel vaja lihtsalt ära teha ning ehk on kellelgi teisel seda kergem ja oskuslikum viis teha. Rebasenädalat juhtides sain aru, kui oluline on teoreetiline juhioskus. Tihti on mõningad

10

võtted niivõrd iseenesestmõistetavad, aga protsessi käigus ununevad, ja seetõttu ei alahinda ma kunagi lihtlabaste õpetuste mõju.

Uus proovikivi on minu jaoks sotsiaalteaduste valdkonna esindaja roll, kuna erinevaid dokumente, kooskõlastamisi ja bürokraatiat on veelgi rohkem, kui varem olen kokku puutunud. Tuleb põnev teekond. Hindan väga kaastudengitega koostööd ja olen neile tänulik.

Muidugi võiks seda alati ka rohkem välja näidata – rohkem inimeste kõrvust tõstmist ja positiivsust.“ Organisatsioonide kõige suurema plussina toob Kristina välja supertoredad ja huvitavad inimesed. Kuna tudengiorganisatsioonid koosnevad hakkajatest noortest, on kõigilt midagi õppida. Inimesed, kellega sõprus võib säilida terve elu. Veel saab kogemuste võrra rikkamaks avalikus esinemises, uute olukordadega kohanemises ja probleemilahendamise oskuses.

Selline kogemus juba ülikooliajal on hindamatu ja protsess õpetab rohkem, kui tulem ise.

Juhiametiga kaasnevad kohustused nõuavad ka teatud süsteemi. „Asjad peavad olema organiseeritud ja ka kirja pandud, mis on minu suurim viga – ma jätan enda arust kõik meelde. Oluline oskus

on osata peas kõike lahterdada ja süstematiseerida, kuid pikemalt ei ole see kuigi jätkusuutlik.“ Seega paneb Kristina rõhku sellele, et juhiroll nõuab vastutust ja kõikide asjadega joonel olemist. Märkmik on parim abiline. „Muidugi on oluline ka kuulamisoskus ja juhina pead endale aru andma, et vahel peadki end rohkem ohverdama, et asjad saaks tehtud. Olema konstantselt motiveeritud, sest kui tiimiliikmel on madalseis ja sealt edasi ka sul, siis on projekti õnnestumine kahtluse all. Tuleb olla avatud meelega ja mõtestada oma tegevus nii, et sul oleks ka endal lõbus ja selle kaudu õpetlik kogemus. Tihti mõtlen mõnes halvas olukorras, et mis on kõige hullem, mis saab juhtuda. Oleneb muidugi mastaabist, aga vastus on tihtipeale väiksema mõjuga, kui me oma peas ette kujutame. Kokkuvõttes võid mõelda endale välja ka kõige parema plaani, aga elu teeb tihti korrektiivid. Raskusi tuleb ette kõigil ja kõikides organisatsioonides. Tihti küsin endalt miks-küsimusi ja kui vastus ei meeldi, lõpetan ära. Paratamatult on selliseid asju, mida peab tegema, aga ma mõtestangi need ümber (keskendun tulemile, jätkule), et sooviksin antud raskusega silmitsi seista.

PERSOON Mind motiveerivad üheskoos nii ebaõnnestumine kui ka õnnestumine. Täiesti ummikseisus olles teen aktiivsemalt sporti või lülitan end ümber muusikasse või ilukirjandusse.“ IDEAALNE TUDENGIELU LÄBI KRISTINA SILMADE Tema arvates võiks ideaalses tudengielus tudeng keskenduda oma õpingutele ja need endale esikohale seada. Õpingud oleksid kaalutletud ja erinevate erialade siduvus rohkem võimalik.

Lõpetades peaks kindlasti olema mõni plaan edasiseks, kuid üldiselt selle üle õpinguaastate jooksul liialt põdeda ei tasuks.

Tõenäoliselt niikuinii kõik laabub ja kui tegeled oma huvialaga, leidub mitmeid võimalikke teid.

Võiks käia praktikal, tutvuda inimestega väljaspool oma eriala (nt osaleda mõnes organisatsioonis, huvi korral kindlasti turundusklubis!), veeta head aega sõpradega ja teha ka midagi esmapilgul hullumeelset. Need hullumeelsed asjad on just need kõige väärtuslikumad mälestused. Oluline on tajuda oma vabadust. Organisatsioonid on ideaalsed kohad, kus kogeda ettevõtlust – osaledes mõnes inkubatsiooni- või koolitusprogrammis. Võimalusel kindlasti õppida välismaal, see annab

hindamatu kogemuse. ÕPPIMINE JA EESKUJUD Kui küsisin Kristinalt eeskujude kohta, vastas ta nii: „Mõtlesin pikalt ja otsustasin, et mul ei ole konkreetset eeskuju kui sellist.

Enam vähemalt mitte. Eeskujuks on iseloomuomadused sõpradelt-tuttavatelt. Mulle meeldib distsiplineeritus ja kohusetundlikkus, hea keskendumisvõime, jutuosavus ja huumorisoon, ambitsioonikus jne. Oluline on ka kohanemisoskus, et ma oskaks mingeid omadusi kasutada teatud olukordades.“ Eeskuju oma sõpradest võtta on väga nutikas, sest just ülikooliaeg on see, mil oled ümbritsetud kõige erinevamate inimestega. Ja neid on nii palju.

Pärast bakalaureuse lõppu soovib Kristina kindlasti oma õpinguid jätkata. Eks näha ole, kas peale esmase diplomi saamist kohe või väikese pausi järel.

Mõttes ei mõlgu tal erialamagister, vaid hoopis haridus mõnel muul erialal, millega saab oma õpinguid hiljem majandusteadusega mõne huvitava aspekti kaudu siduda. Enne täielikku kooli lõppu tahaks ta veel võtta paar semestrit mõnd võõrkeelekursust, võib-olla võimalusel laiendada õpinguid välismaale ja kinnistada turundusklubi

organisatsioonina. Üldiselt leiab Kristina, et on ideaalset tudengielu juba kogenud küll.

Nendele, kes veel ühegi organisatsiooniga liitunud pole, ütleb Kristina nii: „Kui tunned ja tead eelnevatest kogemustest, et noorteorganisatsioon pole sinu rida, siis ei peagi liituma, aga kindlasti otsi mõni ennastarendav tegevus kõrvale (praktika, ettevõtlus). Kui aga tunned, et alles otsid end ja sul ei ole kindlaid plaane ning soovid arendada ka ülekantavaid oskuseid (mis tulevad pigem kogemusega ja on hindamatu väärtusega), siis tuleb kindlasti liituda organisatsiooniga.“ VÕTA ENDALE AEGA Kõige möllu kõrvalt on mõnus end vahel välja lülitada. Kristinal on Tartus mitmeid lemmikkohti: keskkooli esine ilusate mälestustega, Raadimõisa ja Tähtvere park, kus käib tihti jooksmas, öine tulekumas Lossi tänav, Annelinna üheksakordsete keskväljak ja Jänese matkarada. Ta hindab linnaruumi oma detailidega, kuid üle kõige naudib ikkagi rohelust. „Võta aeg maha. Mõtle, mida tahad veel ära teha ja milliste inimestega tuttavaks saada. Leia endale organisatsioon või kaks ja naudi seda, mida neil sulle pakkuda on,” soovitab Kristina.

11

S E LT S

KUI ERIALASELTSI POLE, TULEB SEE ISE LUUA

SANDRA SAAR Veel mõned kuud tagasi tundsid sotsiaaltöö tudengid puudust kohast, kus koos teiste tudengitega rääkida oma eriala muredest ja rõõmudest. Probleem sai lahendatud Eesti Sotsiaaltöö Üliõpilaste Seltsi (ESÜS) loomisega.

S

ELTSI esimees Kelli Ilisson

rääkis, et ESÜSi loomise ideega tuli välja Tartu sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika kolmanda kursuse tudeng Kaisa Karu, kes leidis, et erialal, kus inimestel tuleb omavahel väga palju suhelda ja koostööd teha, on vaja midagi, mis liidaks nii ühel kursusel õppivad tudengid kui ka erinevate aastate õppurid. Peale koostöö edendamise on olulisel kohal ka oma eriala eest seismine – koos saab palju rohkem ära ja paremaks teha. “Pealegi, millal veel idealiseerida ja uut luua kui mitte tudengieas, mil meri on põlvini, prillid on roosad ja kõik on võimalik,“ ütles Ilisson.

Seltsi loomine sai teoks märtsi lõpus Viljandis Tartu ülikooli, Tallinna ülikooli ja Tartu ülikooli Pärnu kolledži koostöö tulemusena.

SELTSI EESMÄRK Eesti Sotsiaaltöö Üliõpilaste Seltsi eesmärk on Eesti sotsiaaltöö tudengite ühendamine ühtseks kogukonnaks, milles vahendatakse professionaalseid, teoreetilisi ja praktilisi teadmisi, tegeletakse enesetäiendamisega ja kujundatakse nii enda kui ka sotsiaaltöötaja identiteet. “Seisame seltsina sotsiaaltöö eriala eest kõrgkoolides ja ühiskonnas. Tutvustame ja populariseerime eriala ning teeme sotsiaaltöö parema tuleviku nimel koostööd teiste organisatsioonidega,” sõnas seltsi esimees.

Ilisson rääkis, et hetkel tegeleb selts uute liikmete vastuvõtmisega ja seltsi tutvustamisega ning peamine ajaline ressurss läheb sellele.

“Soovime, et meie liikmed oleksid informeeritud seltsi eemärkidest ja plaanitavatest tegevustest ning motiveeritud ja valmis igati seltsi tegevustesse panustama. Seetõttu viime läbi ka intervjuusid, et vältida fantoomliikmeid,” ütles esimees.

Kui vaadata tulevikku, siis Ilissoni sõnul on kindlasti plaan korraldada sündmusi, mis tutvustaks erinevate sotsiaaltöö sihtgruppide eripärasid, tehes seejuures koostööd

sihtgruppide esindajate endi ja ka spetsialistidega, kes nendega töötavad. Selts soovib tutvustada erinevaid sotsiaaltöö sihtgruppe, kes on tihtipeale stigmatiseeritud ja ka ise neid paremini tundma õppida.

Osa seltsi tegevustest keskendub ka heategevusele.

NELI ESINDUST Selts koosneb kolmest esindusest, mis asuvad Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Igas esinduses on piirkonna tööd juhtiv koordinaator.

Kuna sotsiaaltööd saab õppida ka Lääne-Viru rakenduskõrgkoolis, siis tulevikus lisandub ka neljas esindus ja koordinaator, kes hakkab liikmete tööd seal juhtima. Üldplaanis korraldab selts nii üleriigilisi kui ka piirkondlikke sündmusi.

Ilisson rääkis, et Eesti Sotsiaaltöö Üliõpilaste Seltsiga tasub liituda, sest see pakub sotsiaaltöö tudengitele väärtuslikke kogemusi ja võimalusi teha koostööd nelja ülikooliga. Seltsis saab kindlasti väärtuslikke oskusi ja teadmisi, mida tavaliselt loenguruumis ei jagata ning mida saab pärast tööja muidu elus rakendada.

MIS ON ESÜS

SELTSI ASUTAJAD

ESÜS on Tartus, Tallinnas, Pärnus ja Lääne-Virumaal sotsiaaltööd õppivaid tudengeid ühendav organisatsioon, mille eesmärk on sotsiaaltöö eriala populariseerimine ja arendamine kõrgkoolides ja laiemalt ühiskonnas. Seltsiga liitunud üliõpilased soovivad sotsiaalmaastikul korda saata rohkem, kui seda võimaldab koolipink, ja see on ka üheks seltsi ellukutsumise põhjuseks. Selts toimib tänu kolmele esindusele, mis asuvad Tallinnas, Tartus ja Pärnus.

Eesmärk on töötav esindus saada ka Lääne-Viru kõrgkooli. Praegu käib seltsis aktiivne tudengite liitumine. Selle jaoks tuleb sotsiaaltöö üliõpilasel täita Facebooki lehelt leitav ankeet ja jääda ootama kutset intervjuule.

TARTU: Kelli Ilisson (juhatuse esimees), Karen-Pauliin Konks (juhatuse liige), Brigitta Õunmaa (juhatuse liige), Kaisa Karu (juhatuse liige), Liisa Rajamets (juhatuse liige), Madli Kaljula, Kai Jürmann, Aliide-Maria Taela.

TALLINN: Eleri Rattasepp (seltsi Tallinna koordinaator, juhatuse liige), Laur Raudsoo (juhatuse liige) PÄRNU: Ranno Lass (seltsi Pärnu koordinaator)

12

T UD EN G IELU

KODU OTSIMISE ABC SANDRA SAAR

saadaval nii iOSile kui ka Androidile.

Kui nutitelefoni pole, teeb sama Kuidas leida endale hea kodu ülikooli- töö ära E-agent, mis korterijahtija ajaks? OLE ROHKEM jagab soovitusi. otsingutingimustele vastavad uued kuulutused kohe meilile saadab.

ARTU on ülikoolilinn ja seega mõjutavad kinnisva- KUIDAS PÄÄSEDA raturgu paljuski just tuden- MAAKLERITASUST gid. Iga kevad, kui loodus Eespool nimetatud portaalides tärkab talveunest, ärkab üles ka vahendavad kuulutusi enamjaolt kinnisvaraturg. maaklerid, mis tähendab, et üüriPaljud üliõpilased lõpetavad misel lisandub ka maakleritasu, mis kevadel kooli ja suunduvad mujale tavaliselt on ühe kuu üür. Selleks, elama, mille tõttu vabaneb mitmeid et maakleritasust pääseda, võiks kortereid. Juuli lõpus, kui ülikoolid piiluda erinevatesse Facebooki on avaldanud sissesaanute nime- gruppidesse. Seal on ka selliseid kirjad, läheb tõeline madin elukoh- kuulutusi, mis portaalidesse ei jõua. tade pärast alles lahti. Üürikorterite Kõige rohkem kasutajaid on grupil otsimise tipphooajal on tavaline, et “Korterite üürimine (maakleriteta)”, hommikul lisatud korteri kuulutus kus on üle 35 000 liikme. on õhtuks juba uue üürilise leidnud.

Veel on Facebookis olemas grupp Seega, kui oled juba mitmendat “Korterikaaslased-Flatmate”, kus on aastat koolis, tasub elukohta hakata üle 17 000 liikme. Grupp on mõelotsima enne suve. Nii on suurem dud inimestele, kes soovivad kelvalikuvõimalus. legagi koos korterit üürida. Paljud liikmed postitavad infot, kui nende KUIDAS LEIDA ENDALE HEA korteris jääb tuba vabaks. Kuna aga KODU nõudlus on üsna suur, siis tasub Kõigepealt mõtle välja, kas soovid võimalikult kiiresti postitajale kirkolida ühikasse või korterisse. Kui jutada. Muidu võid lihtsalt heast soovid korterit üürida, siis aitavad pakkumisest ilma jääda. mitmed kinnisvaraportaalid, nagu Facebooki gruppides on võimalik kv.ee või city24.ee. Selle asemel, ka oma korterisoov postitada ja iniet kinnisvaraportaalis korterite mesed, kellel midagi sellist pakkuda pakkumisi hinna järgi sorteerida, on, võtavad ise ühendust. tasub kuulutused järjestada lisaArvestada tuleks sellega, et kuna mise järjekorras alates värskeimast. otse omanikult välja üüritavate korNii alustad vaatamist just hiljutise- terite järele on eriti suur nõudlus, on matest kuulutustest. Veelgi suu- nende üürihinnad kohati ka kõrgerema eelise teiste üürihuviliste ees mad. Kui sul pole plaanis igal aastal saab see, kes näeb uusi pakkumisi korterit vahetada, tasub maakleriesimesena. Mobiilirakendus KV tasu jaotada eeldatava üüriperioodi Üürikad toimetab uued pakkumi- peale. Nii võib juhtuda, et pikema sed korteriotsija nutitelefoni kohe, aja jooksul tuleb maakleri vahendukui need ilmuvad. Rakendus on sel üüritav korter kokkuvõttes sama

T

hinnaga või soodsamgi.

MÖÖBEL KERGITAB HINDA Korteri üürihinda tõstab mööbli olemasolu. Seega on veel üks säästmisvõimalus – üürida sisustamata korter. Ehk saab vajaliku mööbli kodust kaasa tuua või hankida sugulaste käest. Või siis aitab hädast välja näiteks osta.ee või erinevad e-poed, kus müüakse soodsat mööblit.

Suur osa üürikorteriga seotud kuludest on igakuised kommunaalarved. Veendumaks, et summad on just sellised nagu kuulutuses kirjas, tasub enne kindla kokkuleppe sõlmimist küsida näha vanu kommunaalarveid.

Kindlasti ei tasu unustada, et leping tuleb enne selle allkirjastamist läbi lugeda. Kui see on sinu esimene üürileping, palu lepingut vaadata ka oma tuttavatel. ÜHIKAS ELAMINE ODAVAM Kui tahad aga kogeda tõelist tudengielu, millest oled ilmselt kuulnud vanematelt sugulastelt ja tuttavatelt, siis üheks võimaluseks on kolida ühikasse. Ühikas elamine tuleb kindlasti ka odavam, kui korter üürida. Keskmiselt on ühikatoa hind 50–100 eurot. Lisaks on võimalik ühiselamus saada ka privaattuba, mis on nagu väike korter ja mida ei pea kellegagi jagama.

Need on aga üsna nõutud. Ühikate kohta saad rohkem infot lehelt campus.ee, kus saab täita ka kohataotlust. Kuna Tartus on ühikaid mitmes piirkonnas, siis mõtle enne välja, millisesse ühikasse sa elama asuda soovid ja märgi see kohataotluses ära.

13

SUHKRUST JA JAHUST JA MAASIKAVAHUST Ülal: volbrirongkäigus laulmine Paremal ülal ja keskel: 1. detsembri tõrvikurongkäik Paremal all: kevadine piknik botaanikaaias

14

MARI-LIIS KORKUS

Fotod: ENÜS

O R G A N I S AT S I O O N

ÖÖDUNUD sajandi alguses asu-

ühtekuuluvuse tugevdamises. Igat liiget nähakse kui unikaalset indiviidi, kelles peetakse oluliseks arendada silmaringi, tolerantsust, ühiskondlikku aktiivsust ja üleüldist kombestikku. Tähtsal kohal on ka soodsate tingimuste loomine, et kõik liikmed leiaks akadeemilises plaanis mõttekaaslasi ega unustaks samal ajal säilitada individualistlikku omapära.

tatud Eesti Naisüliõpilaste Selts (edaspidi ENÜS) pidi esimesed kaheksa tegutsemisaastat veetma saladusloori katte all. Tolleaegses ühiskonnas nähti õrnema soo esindajaid sageli eelkõige ema või koduperenaise rollis, mistõttu ülikoolipingis rühkiv naisüliõpilane jäi pigem tagaplaanile ja võis koguni mõjuda võõrana.

Kuigi naisi ei immatrikuleeritud ülikooli veel täieõiguslike õppuritena, oli neil siiski võimalik rikastada oma hariduskäiku millegi enama kui gümnaasiumiga.

Näiteks pakkusid õppimisvõimalusi arstiteadust ja loodusteadusi õpetav Rostovtsevi eraülikool ja Jassinski ajaloo-, keele- ja õigusteaduse Kõrgemad Naiskursused. Just sealsete osalejate keskmes formuleerus ühendus, mis pani aluse ENÜSi tekkele. Selts leiab, et asutamine oli üpriski väljakutsuv, ent samas kindla sihiga ettevõtmine. Organisatsioon loodi selleks, et naised saaksid end üdini meestekeskses ülikoolis kehtestada ja võidelda välja võimalus omandada kõrgharidust.

Naisüliõpilasi koondava organisatsiooni rõhuasetus paikneb eelkõige liikmete mitmekülgses harimises ja akadeemilise

OLULISED POLE AINULT LIIKMED Üliõpilasorganisatsioonid ei keskendu üksnes oma liikmetele, vaid panustavad ka ühiskonda mitmesuguste ettevõtmiste algatamisega. Eesti Naisüliõpilaste Seltsi nimistu ei jää siinkohal sugugi kitsaks. Nad korraldavad mitmeid heategevuslikke projekte koos teiste organisatsioonidega, näiteks veredoonorlus, iga-aastased heakorratalgud “Teeme ära” projekti raames, jõulude tähistamine Tartu Kristliku Noortekoduga ja palju muud. Lisaks on selts korraldanud aruteluõhtuid ja konverentse teemadel, mis võiksid huvi pakkuda nii tudengitele kui ka tervele kogukonnale ja mida enamasti aitavad lahata selle valdkonna spetsialistid. Arutatud on lähisuhtevägivalla, naiste sõjaväekohustuse ja kõrgharidusteemade üle.

Mullu 1. detsembril 96ndat korda toimunud Tartu ülikooli aastapäevaballi idee sündis samuti osaliselt ENÜSi algatusel. Kuigi nüüdseks on ballist kujunenud iga-aastane suursündmus, oli ürituse eelkäijaks hoopis Eesti Üliõpilaste Seltsi ruumides toimunud akadeemiliste organisatsioonide õhtusöök, mille peakorraldus lasus ENÜSi liikmete õlul.

Ühtekuuluvustunnet arendav, pikkade traditsioonidega, läbinisti naiselik ja haritust väärtustav – just selliste märksõnadega annaks kirjeldada Eesti vanimat naisüliõpilasorganisatsiooni.

M

O R G A N I S AT S I O O N KOOSOLEKUD, KANNAKEERUTUSED JA KONTAKTID Seltsisisene struktuur on kindlalt paika pandud.

Iga liikme panus organisatsiooni tegevusse sõltub mitmetest faktoritest, eelkõige isiklikust soovist ja positsioonist. Tavaliselt toimuvad kohustuslikud korralised koosolekud vaid korra nädalas. Kui naisüliõpilane on seltsis ühtlasi ka ametikandja, siis tuleb juhatuse liikmetel kokku saada nädala jooksul kahel koosolekul.

Noorliikmena tuleb osaleda ka noortetundides, kus sukeldutakse põhjalikumalt akadeemilisse maailma ja lisaks õpitakse tundma seltsi ajalugu ja kontseptsiooni. Seega võib öelda, et ühel tavalisel ENÜSi liikmel kulub ühes nädalas seltsile vähemalt üks õhtu (koosolekupäev), noorliikmel vähemalt kaks ja aktiivsemal (noor)liikmel kolm või isegi rohkem õhtut.

Sarnaselt korporatsioonidega on uutel seltsilistel võimalus arendada tantsuoskusi ja lihvida laulutundides häälevoogu. Igaüks saab osaleda üritustel, mida korraldavad nii ENÜS kui ka teised organisatsioonid, ja ka ise kätt proovida nende läbiviimisel. Just seetõttu võib mõnikord ühe liikme terve nädal mööduda seltsi ruumides, seltsiks teised naisüliõpilased.

ENÜS leiab, et organisatsiooniline kuuluvus mängib tudengi elus väga olulist rolli, pakkudes selliseid arendavaid kogemusi, mis auditooriumis istudes osaks ei saa. Seltsi liikmed rääkisid, et tudengiaeg annab nii palju võimalusi ja sellest ajast kujunevad välja ka põhilised kontaktid, mis edaspidises elus võivad osutuda vägagi oluliseks. Erinevates organisatsioonides on võimalik kohtuda inimestega erinevatelt elualadelt, keda iga päev ainult oma loengutes käies ei kohtaks. Tuleviku perspektiivis on tähtsal kohal ka sotsiaalsed oskused ja tudengipõlves on nende arendamine võimalik just mõnes organisatsioonis.

XY VERSUS XX KROMOSOOM Kuigi ilmselgeid märke soolisest diskrimineerimisest tänapäeva Eestis ei nähta, toob selts esile mitmeid tähelepanekuid meeste ja naiste positsioonist eri maastikel. Täheldatakse, et tööturul esineb alateadlik diskrimineerimine.

Näiteks soovituskirja kirjutades omistatakse naistele ja meestele erinevaid sotsiaalseid omadusi. Naisi iseloomustatakse tõenäolisemalt kui töörühmast hoolivaid indiviide, mehi kui väljapaistvaid juhte.

Teistsugune olukord on aga seltsi meelest haridusmaastikul. Kui tööturul on väiksemad võimalused naistel, siis haridussüsteemis tundub olukord olevat vastupidi. Kuna haridussüsteemis töötavad peamiselt naised, siis uuringud on näidanud, et õpetamismeetodid ja testid soosivad sellest tulenevalt ka tüdrukute edasijõudmist. Selle tulemusena on näiteks Tartu ülikoolis mehi ainult 34 protsenti üliõpilaskonnast. Ent üldpildis on mõlema soo esindajate võimalused muutunud ajaga palju võrdsemaks.

15

P SÜ HH O LO O G I A

MUREDE KORRAL AITAB VEEBINÕUSTAMINE MAILI TIREL Lahendus.net portaal pakub tasuta veebipõhist nõustamist, mida tegevjuht Rael-Saskia Salakka peab Eestis veel pigem nišiteenuseks.

L

projekti algatas 15 aastat tagasi Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühendus. Iseseisva MTÜna tegutsetakse juba viiendat aastat.

Kuigi veebinõustamine on Lahendus.neti põhifookus, pakub organisatsioon ka vaimse tervise koolitusi ja üldiselt on eesmärgiks võetud vaimse tervise edendamine.

Veebinõustamist reklaamitakse pigem noortele, kuid on ka vanemaid kirjutajaid, kes samuti abita ei jää. ”Enamasti jäävad kirjutajad vanusevahemikku 13–27, aga on ka üle 30aastaseid ja üks oli vist isegi üle 50,’’ ütles Salakka.

AHENDUS.NETI

VEEBINÕUSTAMISEL OMAD ERIPÄRAD Kõige sagedamini pöördutakse lahendajate poole üksinduse tõttu, teine levinud pöördumispõhjus on depressioon. ‘’Kuigi meie ei tohi diagnoose panna, siis vahel on kirjast kohe aru saada, et depressiooni diagnoosi saaks sealt kätte küll. Sellisel juhul soovitame, kuhu edasi pöörduda. Lisaks motivatsioonipuudus ja suhteprobleemid. Vanemate inimeste puhul ka tööga seotud mured,” rääkis portaali tegevjuht.

Kuigi veebinõustamine täidab samu eesmärke, mis traditsiooniline näost näkku nõustamine, on sellel siiski oma eripärad.

Veebinõustamine võtab rohkem

16

aega, sest kirjavahetus on aeglasem. Samuti ei näe nõustaja kliendi näoilmeid, kehakeelt ega vahetuid reaktsioone, millest võib tekkida probleeme. ‘’Klient saab lahendaja kirju erineval viisil tõlgendada, lugeda ühte lauset mitu korda ja seda erinevat moodi mõista. Ta võib leida sealt negatiivsema tähenduse, kui lahendaja tegelikult mõtles. Aga samas annab kirjavahetus nõustajale rohkem aega oma vastust läbi mõelda,’’ ütles Salakka.

Seni on klientide tagasiside olnud positiivne, kuigi vahel heidetakse ette aeglast kirjavahetust. ‘’Aga kõik ütlejad on alati lisanud, et nad saavad aru, et lahendajad teevad seda oma õpingute ja põhitöö kõrvalt ning hea, et selline asi üldse olemas on,” rääkis Salakka.

Siiski on Lahendus.net tagasisidet kuulda võtnud ja teinud muudatusi. ‘’Kui varem oli meil korraldus selline, et esimesele kirjale peab vastama kolme päeva ja järgnevatele viie päeva jooksul, siis nüüd tuleb vastata nelja päeva jooksul,’’ tutvustas tegevjuht Lahendus.neti süsteemi.

KÕIK LAHENDAJAKS EI PASSI Lahendus.neti lahendajateks on psühholoogiatudengid, kuid päris igaüks lahendajaks ei sobi. Tavaliselt võetakse vastu pooled kandideerijatest.‘’ Et lahendajaks saada, peab vastama proovikirjale. On tavaline, et esimese korraga lahendajaks ei saa. Seega proovitakse mitu korda.’’

Alguses ei lasta lahendajateks saajatel omapäi tegutseda – esimeste kuude jooksul on noortel vanemad õed-vennad, kes aitavad kirjadele vastata. Hiljem valvavad

Lahendus.net tegevust on märganud ka president, kes andis neile eelmise aasta detsembri tunnustuse vabatahtlike kaasamise eest.

Foto: erakogu

nende tööd juhendajad, kes on kutsetunnistusega psühholoogid.

Ikka selleks, et tagada nõustamise kvaliteet. ‘’Lahendus.neti liikmed alguspäevilt on öelnud, et meie tase on väga palju kasvanud ja et nemad poleks praegu kandideerides sisse saanud,” rääkis Salakka.

Kuigi lahendajad teevad seda vabatahtliku tööna soovist aidata ja olla kirjutajatele olemas, pakub Lahendus.net neile praktikat, mida psühholoogiatudengid väga vähe saavad. ‘’See on noorele psühholoogile väga hea võimalus teha esimesi samme nõustamises. Mina näen ka seda ühe meie eesmärgina – pakkuda psühholoogiatudengitele praktikavõimalust,’’ üles Salakka.

Lisaks veebinõustamisele on Lahendus.netil ka koolitusprogramm, kus löövad kaasa arstitudengid. Koolitusprogrammi eesmärk on üldine teadlikkuse suurendamine vaimsest tervisest ja ka sellest, kuhu murega pöörduda.

Lahendus.net pakub hetkel kaht koolitust, millest üks keskendub psühholoogilise abi olemusele – mis see on, millal seda vaja läheb ja kuhu pöörduda. Koolituse sihtrühm on 6.–12. klassi õpilased. Teise koolituse sihtrühm on 9.–12. klassi õpilased ja see on loodud kööstoos Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsiga.

Koolituse eesmärk on normaliseerida psüühilisi haigusi ühiskonnas. ‘’Koolitustega üritame muuta arvamust, et kui sul on psühhiaatriline diagnoos, siis sa oled hull. Mulle meeldib peasjade (peaasi.ee – toim.) slogan: ‘’Pole hullu!’’,’’ naeris Salakka.

RÄÄGIME ERASMUSEST TTÜ avaliku halduse tudeng Krismar pole kunagi Erasmuseks käinud.

Rosin oli Küprosel vahetusüliõpilane. Võibolla kaalud minekut, et tuua Nüüd on tema Erasumuse seiklused halli argipäeva, kõlisevate trolsaanud kaante vahele ja e-raamat on lide ja Säästumarketi järjekordade kõigile huvilistele tasuta kättesaadav. vahele rohkem särtsu ja põnevust.

Võibolla oled lapsevanem või tuttav OSIN osales 2012. aasta ja tahad teada, milline Erasmuse suvel Limassolis kreeka kogemus siis välja näeb. keele kursustel. Hiljem Mina olin Erasmusega Küprosel õppis ta riigi pealinnas 2011/2012 õppeaastal. Afrodite on Nikosias rahvusvahelisi suhteid. Küprosel sündinud. Sellepärast Kõigest sellest kirjutas ta raamatu saad raamatust teada, kuidas on “Erasmustan sind, Küpros”. võimalik Tallinnas unistada konkKrismar Rosin pani ka mõned reetsest neiust ja tema rahvusest, read oma kogemusest ajakirja OLE näha ette ehk visualiseerida seda, ROHKEM jaoks kirja. kuidas ta räägib, kuidas riietub ja Erasmuse vahetusaasta kestab kuidas ma teda kohtan. Kas on mõne jaoks justkui terve elu. Nii võimalik näha konkreetset situatpalju uusi kultuure, elamusi ja seik- siooni koos kõigi detailidega viis lusi. Pole ime, et mõni meist peab kuud enne minekut? Unistada koju tulles post-Erasmuse stressiga Tallinnas tolmuses voodis ja tunda toime tulema. Kui sa oled üks nen- hetke realiseerumist kohapeal, paldest tudengitest, siis tahaksin viia mide all ja päikesega? sind jälle tagasi hetke, kus astusid Kas juuste kammimine ja üliesimest korda lennujaama. X-ray konna selgatõmbamine aitab, et jaoks kauss ja sinu värisevad käed, teeselda kohalikele investeerimahajäävad vanemad, tuttavad ja mispartnerit? Kas nad nõustuksõbrad, kes kõik kartsid, et sinuga sid sõbra kahtlasesse firmasse võib miskit juhtuda. investeerima?

Võibolla oled sa keegi, kes Mida teha tšehhi poisiga, kes

R

Foto: erakogu

R A A M AT

keset Trodose mäge minestama hakkab? Ise ümbritsetud kahtlastest loomadest, tagatippu pimedus ja õudne org. Kuidas rahustada seltskonda, kui kütus hakkab keset orgu otsa saama? Teel, kus kivid on jalgpalli suurused ja mõlemad sildid näitavad sama sihtpunkti.

Kas kaljult alla hüpates jääb ellu?

Kas prügiautojuht on nõus viima pruudi juurde, kui nõustud temaga Pitbulli ümisema ja tema partnerit välja vahetama? Mida teha, kui kohalikud liiklushuligaanid sind alla tahavad ajada?

Kuidas taltsutada mäslevaid jalgpallifänne ja tõrjuda rahvuslikku vaenu autos, mis on valel pool saart? Miks nad prõmmivad ustele ja karjuvad hullusi?

Kas on võimalik leida õnne üheksakilomeetrisest teekonnast kesklinna, et süüa ära maailma parim kebab? Kus asub maailma kauneim apelsinipuu? Kas kibedad apelsinid armastavad? Kas Aiya Napas on grupiseks tavaline?

Jah, ma tean, vastuolulised küsimused.

Aga elu ongi vastuoluline.

17

KÜLMKAPI TÜHJENDAMISE SOS MERILIN REEDE Vaatad ülepäeviti külmkappi ja mõtled, et jälle pole midagi süüa?

Olukord, millega puutume kokku tihedamini, kui sooviksime.

Tuli tuttav ette? Jah, see on vana hea probleem: kõht on tühi, aga midagi süüa ei ole. Tead, mis nüüd teeme? Vaatame uuesti. Nendes kolmes retseptis on pandud kokku kõige tüüpilisemad kapist leitavad asjad ja tehtud nendest päris söök.

Jah, päris söök, mida süüa ise hea meelega ja millega oma sõpradele muljet avaldada.

Maailma kõige lihtsam šokolaadistruudel Oled šokolaadisõber? Magusate saiakeste fänn?

Konkreetselt maailma kõige lihtsam šokolaadistruudel. Sul on vaja ainult šokolaadi ja lehttainast. Rulli tainas veidi õhemaks, samas võid ka seda mitte teha. Pane šokolaad tainale, lappa tainas peale ja küta ahju. Küpseta kuskil 200 kraadi juures. Lase valmida nii kaua, kuni enam toores pole (ilmselgelt). Samas ära lase ka kõrbema minna. Ja ongi valmis! Ülilahe selle retsepti juures on see, et sa võid panna absoluutselt ükskõik mis šokolaadi. Võimalus on lisada ka martsipani või muud magusat kraami. Samas lase hullu, pane Snickerseid sinna vahele ja saad terve kombo. Ideaalne.

TO I T

Lollikindel kartuli-porru püreesupp Minu lemmiktoit on supp. Sellepärast panin ma siia kõige lollikindlama supi, mida keegi võib ette kujutada – püreesupi. Selles supis kasutasin kõike seda, mis minu külmkapis leidus: kartulid ja porru. See oligi kõik. Praadisin porrut koos väikeste küüslaugu küüntega.

Samal ajal lasin kartulid keema, maitsestasin vee ja peale praadimist said kõik potis kokku. Keetsin nii kaua, kuni kõik oli puder. Kuna mul on selline uhke masin nagu saumikser, siis mikserdasin ära kogu kupatuse ja supp oligi valmis. Püreesupp on väga hea jäägikasutussupp, vaja on vaid lisada potti kõik leiduv ja see massiks keeta.

Mõnus impromähik Viimaseks on meil siis selline mõnus mähik. Neid võib teha tortiljadest või vanat head moodi – tavalist lavašši kasutades. Siia panin võileivamääret, pooliku kurgi, mõne tomati, veidi kanaliha ja maitseaineid. Samuti nagu enne mainitud supi kohta, kehtib ka vrapil see reegel, et sa võid panna sinna absoluutselt kõike, mida hing ihaldab. Igaks juhuks ka mõned head külmkapijäägi kombod: vorst, kurk, sibul, tomat või sink, paprika, salat või viinerid/sardellid, muna ja kurk.

Loodan, et need lihtsad retseptid on teile abiks ja innustuseks midagi vahvat teha lihtsate vahendite abil. Mõni idee nendeks puhkudeks, kui sõbrad külla tulevad või hoopis mõni silmarõõm.

Parim asi on see, et neid võib teha nii tervislikuks kui ka ebatervislikuks, vastavalt tujule, hommikusele konditsioonile või elustiilile.

19

Foto: Evamaria Elisabet Keränen

Millised on hetkeseisuga teie tulevikuplaanid?

“Kirjutada järgmine raamat.”

Mis on nooremale eale mõeldud kirjanduse loomise võlu? Kui Te poleks hetkel lastekirjanik, siis millega praegu tegeleksite?

“Arvan siiralt, et maailma on võimalik paremaks muuta. Me kõik saame seda teha, sõltumata sellest, mis tööd me teeme. Kirjutades tuleb mul maailma paremaks muutmine päris hästi välja. Kui ma ei kirjutaks, küllap õpetaksin koolis soome või eesti keelt.”

Tänapäeval populariseeritakse ülikoolides üha enam reaalteaduseid, näiteks IT õppimist. Kas Teie silmis võiks olla perspektiivikas siduda oma tulevik hoopis mõne humanitaaralaga?

“Ma ei propageeri reaal- ega humanitaaraineid ega midagi muud. Igaüks on oma saatuse sepp. Ega see erialavalik kerge pole, aga samas, kõik õpitu tuleb elus kasuks.”

KÕIK SAI ALGUSE ÜHEST UNEJUTUST

MARI-LIIS KORKUS unejutuks välja loo pisikesest plikast Prantsuse bulNüüdisaegset Eesti lastekirjanike dogiga. Kui ma nägin, et see nimistut sirvides ei saa märka- lugu meeldib talle, hakkas mata jääda selline isik nagu Mika mul peas kummitama mõte Keränen. Hinnatud sulesepp, valminud loost, mis tuleks menuka “Minu Supilinna” autor lihtsalt kirja panna. See mõte ja muuseas ka Tartu ülikooli kummitas ikka paar aastat ja lõpetanu leidis, et iga tartlasest sain aru, et ma saan mõttest tudeng võiks oma lugemisvara lahti alles siis, kui kirjutangi rikastada, lugedes näiteks Tartu loo ära. Kui lugu valmis, leidis linna ajalugu käsitlevat kirjandust. see hiljem ka kirjastaja ja niimoodi sündis minu esimene Miks suundusite õppima Tartu üli- raamat – “Varastatud oranž kooli just eesti keele filoloogiat? jalgratas”. Raamat leidis üsna “Eesti keel on ilus keel, eriti ruttu oma lugejaskonna, kes Soome taustaga inimesele. ootas juba järge, ja niimoodi Armusin eesti keelde oma Tartu jätkasin raamatute kirjutamist. esimesel aastal. Esialgu tulin Hakkasin ka esinema koolides õppima siia mitte eesti keelt, ja mõne aastaga oli selge, et vaid aiandust. Eesti keelt oli ega ma ühtegi teist tööd kirvõimalik õppida tasuta, mis oli jutamise kõrvalt teha ei saa. minu jaoks väga oluline argu- Kirjanikuna olen püüdnud ment. Sain aru, et kui tahan hakkama saada varsti kaks Eestis elada, tuleb keel selgeks aastat, aga kas see töö garanõppida.” teerib sissetuleku ka tulevikus, ei oska öelda. Püüan võtta rahulikult ja keskenduda ühele raamatule, ühele aastale korraga.”

Kust tuli idee alustada kirjanikukarjääri?

“Mõtlesin oma tütrele