OLE ROHKEM detsember 2014 by OLE ROHKEM

AKTIIVSE TUDENGI AJAKIRI DETSEMBER 2014

„F” EI OlE VABANDATAV 6-7 IDEEDE TULEPROOV UUE ETTEVÕTTE TÕEHETK 10-11 VÄSIMATU AJUGÜMNASTIKU tarK tOIdulaud 18 SUURED VÄIKESED raHarÖÖvlId 20

SAAB SUUREPÄRASELT HAKKAMA NII

IT, SUURÜRITUSTE KUI INIMESTEGA

Juhtkiri

KINGId EI saja aINult KauBaMajadEst Detsembrikuud võib tituleerida tarbimiskuuks: kihisevad joogid, tohutult palju sööki ja kõrgustesse ulatuvad kingikuhjad, mis paratamatult näivad kuuluvat õigete jõulude juurde. Psühholoog doktor Gad Saad on defineerinud mõiste homo consumericus, mis tähistab inimeste tarbimisharjumuste ja evolutsioonilise arengu kooskõla. Tarbijateks sünnitakse ning üks peamisi rahakoti tühjendajaid - lähedastele kingituste tegemine - on inimloomuse instinkt kaitsta ja edasi kanda geene. Kuigi doktor saadi uurimus jätab mulje, et oleme evolutsiooniliste tagajärgede vastu võimetud, on mitmeid mooduseid, kuidas jõuluajal massitarbimisest hoiduda ning olla oma valikutega soodsam ja keskkonnasõbralikum. Üheks selliseks on isetehtud esemete kinkimine. Kirjanik Douglas Coupland on öelnud, et enda tehtud kingitused on hirmutavad, kuna paljastavad selle, et kingitegijal on liiga palju vaba aega. Kõige kallim vara, mida kellelegi tänapäeval kinkida, on aeg. Miks mitte rakendada seda kellegi südame soojendamiseks ehedamal kujul kui kaubamajas paaniliselt ringi joostes ning kopsaka hinnaga üürikest emotsiooni pakkuvaid „Made in China“ tooteid kokku ostes. neli Tartu Ülikooli tudengineidu tegid kooliprojekti raames turunduskampaania, milleks lõid novembri alguses blogi ja Facebooki-lehe nimega „sel aastal teen jõulukingid ise“. Kampaania kogus mõne päevaga tuhandeid jälgijaid ning selle populaarsus tõestab, et inimestel on ise loomise

vastu suur huvi ning läänelik massitarbimine pole enam in. selleks, et luua kodukootud jõulukingitus, ei pea olema kõrgema klassi käsitööhuviline või osav nobenäpp. Tihti määrab kingituse väärtuse rohkem idee kui teostus. Mõttepärle geniaalsete kinkide tegemiseks leiab eelnimetatud kampaania kaudu, Pinterestist ning käsitööblogidest. Kingitus ei pea olema alati materiaalne – ka ühiste tegevuste planeerimine on armsa üllatuse eesmärgil kindel väljapääs. Võimalusi on lõputult: teatripilet, liuvälja pääse, kutse kohvikusse. Tõele näkku vaadates: jõulumeeleolulisi poode, mis lausa kutsuvad värvilise ja sätendava atmosfääri ning erinevate sooduskampaaniatega rahakukrut kergendama, 100% vältida ei saa. selleks, et turundus meie üle võimust ei võtaks ning jääksime oma ressursside peremeheks, soovitan lugeda artiklit tarbimispsühholoogiast. Kuigi detsembrikuu on väljaminekute poolest esirinnas, tasub pilk peale heita ka tagakaanele, mille toel vaadata üle eelarve kulutuste pool ning mõelda iseendale antud lubadustele ja veel täitumata unistustele. Järgnevatelt lehtedelt leiab nippe ka uue aasta lubaduste planeerimiseks, et jätkaksime arenguteed sihikindla homo sapiensi, mitte tasakaalutu homo consumericusena. Evolutsiooni vastu ei saa, kuid meie määrata on tarbimisvalikud ja – tagajärjed. OLE ROHKEM toimetus soovib südantsoojendavaid jõule ja säravat uut aastat! Peatoimetaja Kadri Org

TOIMETUS

Peatoimetaja: Kadri Org Keeletoimetaja: Paula Helena Kask Reporterid: Kristel-Maria Kadajane, Uku Lilleväli, Heili Ollin, Mirjam Ool, Laura Porovart, Maili Tirel, Ingvar Viin Küljendaja ja fotograaf: Argo Ingver

Vastutav väljaandja: Inkeri Parman Tiraaž: 1000 Trükk: Ecoprint AS Facebook: www.facebook.com/olerohkem Kodulehekülg: www.olerohkem.ee Ikoonid: Flaticon

HOIduMaKs aPtEEGIst, NEljast sEINast ja VOODIREŽIIMIST

Talv on käes ja sellega koos külmetus- ja viirushaiguste laine. Siinkohal kutsun kõiki ajurakkude saatusest hoolivaid tudengeid mütsi ja salli kandmise aktsioonile (kanname ära!) ning jagan mõned nipid, kuidas end haigustest säästa või turgutada, kui juba haigus kallal.

Kristel-Maria Kadajane

nnETaVa meetodina immuunsüsteemi tugevdamiseks sobivad hästi erinevad taimeteed, näiteks punase päevakübara tee. Päevakübarat saab tarbida ka tinktuurina, mida saab apteegist. Lisaks immuunsuse tõstmisele kiirendab see imepärane taim haigustest paranemist, leevendab nohu, kurgupõletikku, palavikku ja peavalu. Organismi toonust tõstavad ka hariliku võilille, pune, salvei ja põdrasambliku ravimteed, samuti pärnaõie- ja vaarikatee ning roheline tee. süüa tasub antioksüdante sisaldavaid marju nagu astelpaju (mille head omadused toimivad manustades seda ka mahla või pulbrina), jõhvikad või mustikad. Võimsad antioksüdantidest tulvil viljad on ka greip ja apelsin. Profülaktilise vahendina on tuntud vana hea küüslauk ja ingver. ingveri- ja sidruniviilud ning lusikatäis mett tee sees on hea viis haiguste peletamiseks. siiski ei ole valusa kurgu puhul soovitatav juua väga tulist teed, sest see kõrvetab niigi põletikulist limaskesta. Mett tuleks lisada juba natuke jahtunud tee sisse, et selle raviomadused liigkuuma vee sees ei häviks. Organismi tugevdamisel ja viirustelaineks valmistumisel on märksõnaks ka probiootikumid, mida leiab nii hapendatud piimatoodetes kui kapslite kujul. Probiootikumid takistavad tõvebatsillide kinnitumist sooleseinale ehk kaitsevad meid haigusetekitajate eest, tugevdavad organismi ja

aitavad vastu seista viirushaigustele. Juhul kui külmetussümptomid hoolimata kõikidest pingutustest neist hoiduda siiski painavad, proovi jalgadele sinepivanni teha — kodune, kuid üllatavalt tõhus vahend tervise turgutamiseks. Haiguse korral on oluline ka dehüdratsiooni vältimine, juua tuleks palju puhast vett ja taimeteed, kuid vältida kofeiini sisaldavaid jooke, sest need viivad vedelikku kehast hoopiski välja. Kinnise nina ja köha puhul aitab kuuma auru sissehingamine, kusjuures vee sisse lisatud eukalüpti eeterliku õli tilgad aitavad külmetuse korral, tugevdavad hingamisteid, leevendavad köha ja omavad antiseptilist mõju. Paljudele lapsepõlvest tuttav ja loodetavasti positiivsete mälestustega seostuv kurguvaluvastane meetod on kurgu kuristamine soolveega, mis aitab röga ja valuliku paistetuse ning kraapiva tunde korral. soolvee multitalent aitab ka tilkuva või kinnise nina korral. ninaloputamiseks on mugavam osta vahend apteegist, kurgu jaoks saab ise vee kokku segada: selleks kulub veerand teelusikat soola ning klaasitäis sooja vett. Kui aga üldine elustiil on kaootiline, uneaega napib ning vaimne või füüsiline stress tahab maha murda, ei aita tassike ravimteed ega küüslauk, vaid tuleb aeg maha võtta ja lasta kehal kosuda. Puhkus ja uni on üks parimaid (ja nauditavamaid) viise haigusega võitlemiseks. Tervise hoidmisel on oma koht ka toitumisel ja trennil, seega tasub ka kõige pingelisemal ajal pühendada kasvõi natuke aega ja tahtmist eluviisi tervislikumaks muutmisele ja tervislikuna hoidmisele. Lisaks eeltoodule on veel üks tõde, mida tõenäoliselt iga tudeng omast käest teab – läheneva sessiperioodi tõttu pole nagunii lihtsalt aega haige olla.

Evert Nõlv:

valvetudeng, kes tahab IT abil inimeste elu paremaks muuta

Evert Nõlv on täiskohaga IT-tudeng, kes juhendab matemaatika-informaatikateaduskonnas praktikume ja täiendab ennast IT-õiguse valdkonnas. Evert oli möödunud kevadel Tartu Ülikooli Karjääripäeva peakorraldaja ning on mitmel sügisel aidanud vedada teaduskonna Rebasekonverentsi. Lisaks jõuab ta samal ajal seista tudengite arvamuse eest üliõpilasesinduses ja tegeleda rahvatantsuga.

Kadri Org

snagi kõnekas fakt Everti kohta on see, et arvutiteaduse instituudi juhataja kutsub teda valvetudengiks, millega märgib noormehe esindajastaatust tudengkonna hulgas. „Taoline termin on läbi käinud, kui on vaja uurida tudengite arvamust või kedagi teaduskonnast näiteks Teeviidale või Robotexile meid esindama saata, siis küsitakse minult ja ma kas lähen ise või leian inimesed, kes lähevad,“ räägib Evert.

Kirg avada uksi

Evert alustas aktiivse õppevälisetegevusega gümnaasiumi ajal, mil Tallinnas Vanalinna Hariduskolleegiumis loodi õpilasfoorum. „Mulle meeldis, et see polnud harilik õpilasesindus, kus on president ja asepresident, vaid kõik liikmed olid võrdsed ja rollide puudumise tõttu oli tähtsam see, kes oleme inimestena. Saime kord kahe nädala jooksul direktoriga kokku ning arutasime, kuidas koolielu veelgi paremaks muuta.“ Kuna Evert oli aktiivne noortefoorumi liige ning tundis huvi infotehnoloogia vastu, tehti talle ettepanek kooli IT-spetsialistile abiks olla. Tol ajal 11. klassi õpilane, palgati ta osalise koormusega tööle. „Tegin vahetundide ajal tööd ning õpet see ei seganud,“ selgitab Evert. Hetkel õpib noormees magistriõppe esimesel aastal ingliskeelsel õppekaval tarkvaratehnikat ning võtab lisaaineid IT-õiguse õppekavast. Samuti töötab ta arvutiteaduse instituudis infotehnoloogia spetsialistina, viies läbi ka praktikume. Juhendajaks sai Evert juba bakalaureuse kolmandal aastal. „Kuna teaduskonnas on

õppejõudude puudus ning suur vajadus praktikajuhendajate järele, siis tehakse tihti tudengitele, kes on mõne aine väga hästi läbinud või muul moel õppejõududele silma jäänud, pakkumine praktikume anda.“ Noormees kommenteerib naljatamisi, et kui keskkoolis läks aega aasta, et saada endale võti, mis avaks kõik uksed, siis ülikoolis läks kaks aastat, et teaduskonna uksi ise avada saaks.

Hunt kriimsilma loendamatu arv tegevusi

Vastukaaluks stereotüüpsele IT-tudengile, keda arvatakse olevat pigem endasse tõmbunud ja passiivne, on Evert avatud loomuga ja armastab inimestega suhtlemist. Tänu laiale sotsiaalsele võrgustikule on Evert olnud kahe suure ürituse – Rebasekonverentsi ja Karjääripäeva – peakorraldajaks. Esimest, loodus- ja tehnoloogiateaduskonna ning matemaatika-informaatikateaduskonna ühist esmakursuslastele suunatud konverentsi on noormees korraldanud kaks aastat. Üritus toimub terve päeva, mille jooksul kuulevad tudengihakatised, kuidas ülikoolis hakkama saada, kohtuvad teadlaste, firmade ja organisatsioonide esindajate ning õppejõududega. „Konverentsi kaudu saavad esmakursuslased ülevaate võimalustest, mida ülikool neile pakub ja kuidas sellest maksimum võtta,“ kommenteerib Evert, kel on ka kolmeaastane staaž tuutorina rebaste abistamisel. Tartu Ülikooli Karjääripäeva eesmärk on kokku tuua erinevaid firmasid ja tudengeid, et arutada ja mõista, millised võimalused on tööturul ning milliste oskuste ja omadustega potentsiaalsed töötajad sinna sisenevad. „Karjääripäeval osales kokku umbes 900 tudengit ning 30 firmat, „Aktuaalne kaamera“ tegi kohapeal intervjuu ning tagasiside oli igati positiivne – kõik see valideeris mulle, et üritus läks korda,“ kommenteerib Evert suursündmuse korraldamise kogemust. Lisaks ürituste korraldamisele on Evert oma teaduskonna tudengiseltsi loomise initsiaatoriks. „Otsustasime paari sõbraga luua organisatsiooni, mis ühendaks teaduskonna tudengeid omavahel

Persoon rohkem, kuna usume, et mida rohkem inimestega suheldakse, seda suurem on motivatsioon ülikooli jääda. Loodame tudengiseltsi kaudu vähendada teaduskonna suurimat probleemi, milleks on tööle suundumine ning ülikooli pooleli jätmine. Järgmisel aastal on meil plaanis sisse viia mentoriprogramm, mille kaudu saavad esmakursuslased vanemate tudengite käest abi ja nõu küsida. Samuti on plaan korraldada loengusarju ning kohtumisi õppejõududega.“ Lisaks ehitas tudengiselts õppehoonesse euroalustest puhkenurga, kus tudengid saavad pehmetel patjadel jalgu ja meelt puhata. Peale kõige eelneva tegeleb noormees juba kaheksandat aastat rahvatantsuga, täidab Tartu Ülikooli üliõpilasesinduses matemaatika-informaatikateaduskonna saadiku rolli ning võitis hiljuti meeskonnaga esimese TransferWise Challenge´i võistluse.

Protsess kaalub üles nähtud vaeva

Küsimusele, mis iseloomuomadused aitavad tal olla hea juht, vastab noormees, et avatud meel ja sõbralik suhtumine. Meeskonnatööga seotud huvitav fakt on see, et Evert korraldas Karjääripäeva vaid kahe koosolekuga, ülejäänu sai korda Skype´i vestluste teel. „Mitmetes firmades on traditsioon, et ´a la kolmapäeva õhtuti kell kuus on koosolek, kuid mina pooldan pigem efektiivsust, rääkides asjasse puutuvate inimestega individuaalselt ja sobival ajal.“ Evertit teeb aktiivne olemise juures kõige õnnelikumaks protsess, mil lahedate inimestega vahvaid asju ajada. „Tulemus on samuti tähtis, kuid protsessi kõrval pigem teisel kohal,“ nendib ta, ning tsiteerib mõttetera Vanalinna Hariduskolleegiumi direktori avakõnest aastal, mil Evert gümnaasiumiteed alustas: „Kahekümne aasta pärast te ei mäleta, mida siin õppisite ning kui hea tuju oli teil keerulise matemaatikaülesande lahendamise tõttu, vaid õpetajaid ja kaaslasi enda ümber ja üritusi, mis toimusid. Te pole siin ainult riigieksamite pärast, vaid selleks, et ka protsess eksamiteni oleks tähendusrikas.“

Põdemise ja tegutsemise vahekord

„Tudengid, kes pole väga palju teinud, aga tahavad uusi asju teha, peaksid kõigepealt ütlema „jah“, kuni ühel hetkel tuleb hakata ütlema „ei“ ning siis välja filtreerima tegevused ja projektid, mis meeldivad kõige rohkem,“ soovitab aktiivne

noormees. Evert nendib, et ta ise on seisus, mil on uutele projektidele väga raske „jah“ öelda. „Aega planeerides on üks aspekt see, mida plaanid ja teine, mille päriselt ära teed. Minu jaoks on oluline saada ülevaade, kui palju need omavahel kattuvad. Kasutan Eesti startupi ajajälgimise tarkvara rakendust Toggl. Olen terve käesoleva semestri, septembrist alates, pannud taimeri tööle, kui lähen loengusse või teen kodutööd,“ kirjeldab Evert efektiivselt ajaga ümberkäimise nippi. Noormees selgitab kiirete arvutustega, et nädalas on 168 tundi, millest umbes 60 magame, alles jääb sadakond tundi, millega midagi tarka peale hakata. „Tihti võtab kohustuse täitmisele mõtlemine rohkem aega kui ülesande tegelik ajakulu. Kui nädalas on neli tööd ning kurdad pool tundi, kui palju teha on, pole tulemuseks midagi muud, kui pool tundi vähem aega õppimiseks.“ Näitena Karjääripäeva korraldamisest, mil teha oli palju, soovitab Evert alati suured kohustused väikesteks tegevuste jupiks jaotada. „Listis peavad olema täidetavad ülesanded: suurt üritust ühekorraga ei korralda, kuid kohustused nagu helistamine ühte ja teise kohta viivad suure ülesande täitmisele aina lähemale.“

IT pole väärtus iseeneses

Põhjust, miks Evert ei piirdu IT-õppega, vaid pühendab end ka juurale, selgitab noormees sellega, et tema jaoks ei oma IT väärtust iseeneses, vaid selles, kuidas toetab teisi valdkondi. „IT on abistav jõud, mis proovib elu erinevates aspektides mugavamaks muuta. Õigusteadus võimaldab mul näha maailma teise nurga alt ning arendada erialadevahelisi oskusi.“ Evert kummutab arusaama, et infotehnoloogiat õppima tulemiseks peaks olema eelnevaid oskusi ja teadmisi programmeerimisest. Teisalt kinnitab, et stereotüüp dressipluuse kandvatest arvutifanaatikutest peab paika, kuna on märganud, et võrreldes õigusteaduskonnaga on matemaatika-informaatikateaduskonna riietumise etikett palju vabam. Everti tulevikuplaan on luua midagi lahedat, mis inimesi aitaks või neile kasu tooks. „IT-s on taastootmise kuluks vaid üks klikilevajutus ning ressursid toote reprodutseerimiseks peaaegu et olematud. Esialgne arendus, turundus ja müük on need, mis on kulukad,“ idee arendada midagi sellist, mis leviks üle maailma, paneb noormehe silmad särama.

Tüdruksõber Teili Toms: Teistele on teada, et Everti huvid küündivad IT-st juurani, kuid tegelikult on ta haare palju laiem. Ta tahab tõesti teada, kuidas maailmas asjad käivad ning see köidab mind Everti kui inimese juures kõige enam. Evert on inspireerinud ka mind rohkem tegema ja teada tahtma. Arvan, et Evertil on silme ees laiem ja õilsam pilt sellest, milline peaks tulevik välja nägema. Iga hommik ärkab ta tahtega olla õnnelik, rõõmus ja terve. Muuhulgas on ta ka hea kuulaja ja vestluskaaslane ning salsas professionaalne partner! Foto: Heidi Rüütli

õPPimine

„F” EI OlE vaBaNdatav - YOU BETTER WORK B**CH

Foto: Maanus Kullamaa, Tähe Foto- ja Filmiring

Kas Sind kummitab küsimus, kuidas küll teistel õnnestub saada sedavõrd häid hindeid, aga Sind tabab sessi saabudes ebaõnn ning hinded pole suurepärased ja jäävad loodetule alla? Taolise olukorra vältimiseks jagan mitmete üliõpilasaastate jooksul kogunenud tähelepanekuid õppimise kohta.

Ingvar viin

inU tähelepanekud põhinevad enamasti Priidul. Priit ei ole fiktiivne superkangelane, ta on päriselt olemas. Priit oli nimelt mu kursusekaaslane, kes lõpetas TÜ majandusteaduskonnas bakalaureuseõppe keskmise hindega 5,0 ja on nüüdseks new York University (makroökonoomikas hinnatud maailma neljandaks ülikooliks Harvardi, MiT ja Princetoni järel) doktorant. Mis eristas tema õppimismetoodikat teiste omast?

õpik on lugemiseks

semestri jooksul imestasime pidevalt, kuidas küll Priit kõiki asju teab. Kui sess kätte jõudis ja viimases hädas õpikut lugema hakkasime, saime aru, et Priit, erinevalt meist kõigist, oli seda juba ammu lugenud. Viimasel päeval kiiresti õpikut lapates mõistsin, et targem oleks

olnud lugeda seda juba varem, sest siis oleksin kulutatud ajast ja vaevast rohkem kasu saanud. nõnda talitades sain trükipaberilt omandatud teadmisi rakendada vaid eksamil, enne oleksin loetud informatsiooni kaasabil ka kodutöödest, seminaridest ja loengutes läbivõetud materjalist paremini aru saanud. Liiatigi on tõestatud, et mida rohkem õpitut kasutatakse, seda pikemaks ajaks see meelde jääb. Tundub ju igati mõistlik – kui teatud hulk tööd (siinkohal õpiku läbilugemine) tuleb niikuinii ära teha, siis tasub sellest saadavat tulu maksimeerida, sest nii suurendame tegevusest saadavat kasu. Usun, et lugejatest paljud noogutavad hetkel kaasa ja sõnavad mõttes: „Jaa, olen isegi seda mõelnud!” iga semestri alguses ongi suured kavatsused. Miks sina selle eesmärgini pole jõudnud, aga Priit jõudis?

laenamine on tore tegevus

Erasektoris ärianalüütikuna töötades puutun sagedasti kokku kiirlaenuäriga. Kõlab uskumatuna, aga inimesed toovad lepingu sõlmimise päeval klienditeenindajale šokolaadi! nad on äärmiselt õnnelikud, sest usutavasti lahendas tänane päev homsed probleemid ja see, et ülehomme on veel suurem probleem, nende

õ pp i m i n e teadvustesse ei jõua. Õigemini nad ilmselt ei taha, et jõuaks, sest klienditeenindaja on kohustatud ütlema, mis kuupäeval peavad nad veelgi suurema summa laenufirma arvele kandma. Inimestes on kummaline usk, et homme ollakse tublimad ja jõutakse rohkem kui täna. „Paistab sedasi, et sel nädalavahetusel ei jõua õpikut lugeda, aga järgmisel nädalavahetusel loen topelt,“ ütleb hääl peas. Mis alusel seda endale väidetakse? Aeg, täpselt samamoodi nagu rahagi, on piiratud ressurss. Nädalast nädalasse kohustusi edasi kandes käitutakse sarnaselt kiirlaenuvõlgnikuga. Sess on lõplik tähtaeg, mil enam kusagilt laenu ei saa ja kohtutäitur arestib arved. Seetõttu pooldangi pidevaid tunnikontrolle ja minimaalset osatähtsust eksamitööle – nii karistatakse laenutegevust. Võib eeldada, et tudeng on piisavalt vana ja tark, et sellist tegevust ise piirata, aga nähtavasti ei ole. Kui semestri alguses ütleb õppejõud, et loengutes käima ei pea ja eksam annab lõpphindest 80%, tuuakse õppejõule šokolaad. Jaanuaris palutakse kolmandat korduseksamit ja nutetakse krokodillipisaraid. Priidu eriomadus oligi see, et ta ei petnud ennast inimlike järelandmistega. Priit ei visanud tänasida toimetusi homse varna.

Facebook toob F-i lähemale

Priidul oli Facebook ja on siiani. Priit aga ei passi chatis ega uudista kümme korda päevas, mis sõprade seintel uus ja huvitav. Chatis passimisel on ainult ressursikulu. Palju ohtlikum kululiik tekib aga teiste inimeste järgi uudistamisest – alternatiivkulu. Alternatiivkulu on tulu, mis jääb saamata, sest valisid kahest võimalikust valikust teise. Millised on kõige tavalisemad, kergesti tekkivad alternatiivkulud? Kui Facebooki ajajoon töönädala alguses lahti teha, näeme lõbusaid pilte pidudest, armsaid fotosid vastarmunud paarikestest või veelgi armsamaid pilte pisiperedest. Tihti hakkab kahju, et veetsid oma nädalavahetuse mingi paganama õpikuga, mitte ööklubis

neidusid või noormehi hullutades. Peoinimeste sage õigustus on vajadus sotsiaalse kapitali suurendamiseks. Üks finantskriisi kaasa toodud muutus on see, et n-ö sõbramehe ametipositsioone on kõvasti vähemaks jäänud, sest tööjõud on enamikele tööandjatele üheks kallimaks kululiigiks. Liiatigi seepärast, et tänapäeval on kohustus kõik töötajad maksuameti registri tõttu ametlikult palgale võtta. Tuleb osata ka midagi enamat kui olla ilus ja särav, et hästi tasustatavat tööd saada.

Tee aine ise huvitavaks

Priit ei kurtnud mitte kunagi õppejõu üle. Tavaline tudeng hakkab aga tihti enda väheses võimekuses ja laiskuses süüdistama just õppejõudu – käiksin loengutes, kui õppejõud ei räägiks nii monotoonselt ja nii igavatel teemadel. Suurel osal juhtudest on puudulikus kommunikatsioonis süüdi siiski tudeng, kes ei mõista, mida ja miks talle räägitakse. Siinkohal aitab tihti eelnev soovitus lugeda õpikut, proovida räägitut päriselt mõtestada ja sellest aru saada. Kui aine tundub siiski jätkuvalt teoreetiline ja kasutu, võta appi internet - otsingumootor, mitte Facebook! Sulle avaneb täiesti piiritu teadmiste ja ideede maailm. Võid avastada, et inimesed arutlevad loenguteemadel oma kirjutistes ja leiavad üllatavaid reaalelulisi paralleele, mille peale ise ei tulekski. Priit rääkis loengute vahepeal täiesti uskumatuid lugusid ja see entusiasm ja fanatism nakatas meidki. Nakatas tihti õppejõudugi ja motiveeris teda oma tavalisest loengurutiinist välja tulema.

Enesepetmise lõpp

Oma hädades saab süüdistada vaid iseennast. Enesepetmine toob alati kaasa probleemide süvenemise, sest süüdistamine ei saa muuta olukorda paremaks. Seega kui järgmine kord mõtled õpiku lugemise asemel laupäeva lulli lüües sisustada, ole resoluutne – enesepetmistel on nüüdsest lõpp. Isegi Britney Spears on armastuse asemel hakanud lõõritama töötamisest: „You better work...”

Pole nii rikas, et osta odavaid asju

p s ü h h o lo o g i a Mäletan algklasside lugemikust juttu poodlevast vanaemast, kes ostis kokku õllekappasid, meeste sokke suuruses 45 ja muudki kila-kola, mis sest, et tal neid asju vaja ei olnud. Lapselapse küsimuse peale, miks vanaema kasutuid asju kokku ostab, kostis memm: „Aga ma sain need ju nii odavalt!“

Maili Tirel

es meist poleks poes kilomeetreid maha kõndinud, et läbi kõigi teiste osakondade lõpuks soovitud piimapakini jõuda? Alatuid reklaamitegijaid ja jultunud turundajaid on lihtne häbiposti seada, ent raskem on tunnistada, et nipid toimivad. Külmade ilmade saabumisega on alanud ka iga-aastane jõulukampaaniate hooaeg, mistõttu on paras aeg mõelda enda rollile tarbijana.

Emotsioonid – inimese võimsaimad valitsejad

Enne rüperaali, kaamera või telefoni ostmist teeme tavaliselt põhjaliku eeltöö – võrdleme omadusi ja hindu, loeme arvustusi ja käime kaupa poes uurimas. Ka toidupoes rakendame sama meetodi lihtsustatud versiooni – võrreldes kahte juustupakki, valime pigem selle, millega saame vähema või sama raha eest rohkem toodet. Selline otsuste tegemise viis tundub igati loogiline ning raske on uskuda, et reklaamid meie tervet mõistust eriti mõjutada suudavad. Selle mõtteviisi puhul jäävad, aga arvesse võtmata emotsioonid. Ühes 2010. aasta turundusuuringus leiti, et ka millegi nii lihtlabase kui pastapliiatsi valikut saab mõjutada emotsioonidele rõhudes. Uuringus osalejatele tutvustati kahte pastakat, millest üks oli omaduste poolest selgelt parem kui teine. Osasid katseisikuid mõjutati, näidates neile objektiivselt halvemat pastapliiatsit koos esemetega, mille kohta oli inimestel juba eelnevalt positiivne hinnang. Tundub loogiline valida paremate omadustega pastakas, kuid ometi valisid mõjutatud osalejad pigem halvema pliiatsi. Siinkohal tulevad ilmselt nii mõnelegi meelde pesupulbrireklaamid, kus pesuvahendit esitletakse koos kevadiste lillede ja armsate lastega. Kuna lilled ja lapsed tekitavad inimestes sooja tunde, siis kandub positiivne arvamus edasi ka reklaamitavale tootele. Samal põhjusel kasutatakse reklaamides kuulsusi – peale taotluslikult tekitatud soovi sarnaneda loob see ka seose armastatud kuulsuse ja toote või kaubamärgi vahel. Näiteks novembri lõpus tänavatele ilmunud reklaamid, mis seostavad üht parteid armastatud kirjanikuga, mõjutavad inimesi just selle taktika kaudu.

Mõistab meid paremini kui me ise

Nii kaua, kui on olnud tarvis kaupa müüa, on olnud tarvis seda ka reklaamida. Täpselt samamoodi, nagu on arenenud lihtne ,,kurgid sulle, raha mulle’’ turundus, on ka reklaamid muutunud keerulisemaks ja täiustatumaks. Enam ei müü rohkem see, kes toodet kõige valjemalt kuulutab, vaid see, kes kasutab kavalamat reklaaminippi. Sealkohas tuleb appi neuroturundus. ,,Neuroturundus’’ kõlab küll futuristlikult ja kutsub esile pigem ettekujutusi aastat 2114, mil kõigil on ajus kiip, mille kaudu edastatakse infot, sealhulgas ka reklaame. Ometi on tegu aastal 2014 laialt kasutatava meetodiga, mille juured ulatuvad

juba eelmise sajandi viimasesse kümnendisse. Neuroturunduses kasutatakse ajukuvamismeetodeid ja biomeetrilisi teste, et uurida tarbijate reaktsioone reklaamidele ja tarbimisega seotud otsustusmehhanisme. Traditsiooniliselt küsitakse turu-uuringute käigus tarbija käest, mida ta tootemargist arvab ja milliseid tooteid eelistab, aga kuna suur osa meie mõtetest ja tunnetest on alateadlikud, ei anna selliste küsimuste esitamine sageli õigeid vastuseid. Inimene ei pruugi osata oma tundeid väljendada ega otsuste tagamaid selgitada. Siin pakub neuroturundus suuremat seletusjõudu. Muuhulgas on neuroturunduse abi kasutanud ka Google ja Intel.

Muusika kui emotsioonide heli

Vahel pole klientide mõjutamiseks tarvis nende ajusid pildistada, vaid piisab ka kaupluses mängitava muusika vahetamisest. Näiteks on leitud, et kui mängida kaupluses prantsuse muusikat, ostavad inimesed rohkem prantsuse veine, kui aga saksa muusikat, siis rohkem saksa omi. Seejuures on mõju alateadvuslik, sest kui inimestelt nende veinivaliku kohta pärida, on põhjused seotud pigem hinna ja tootemargiga kui tootjariigi ja poes kõlanud muusikaga. Muusika tempo mõjutab eelkõige kaupluses või kohvikus mööda saadetud tunde ja minuteid: inimesed veedavad poes rohkem aega, kui mängib aeglane muusika ja vähem, kui mängib kiire. Mida kauem poes aega veedetakse, seda suurem on võimalus, et kulutatakse rohkem. Ühes veinipoes uuriti, kuidas mõjutab ostmiskäitumist muusikažanr. Selgus, et kui poes mängis klassikaline muusika, ostsid kliendid kallimaid tooteid kui popmuusikalise taustheli korral. Läheneva jõuluajaga seoses on huvitav märkida, et poes kõlavad jõululaulud panevad ostma vastava temaatikaga tooteid.

Enesedistsipliin – pääsetee ajupesust

Kui tundub, et tarbimisest pole pääsu, sest reklaamitegijad on (kujundlikult) meie ajus püsivalt kohta kinnitanud ja kaubanduses kasutatakse kõikvõimalikke nippe, et meid ostma meelitada, siis ei tasu karta: kõik ei ole veel kadunud. Kõige lihtsam on siinkohal rahulikult läbi mõelda ja kasutada oma tervet mõistust. Mitte ükski reklaam ei saa sundida ostma seda, mida osta ei taha − reklaamid saavad mõjutada otsustusmehhanisme, kuid lõplik otsus jääb meie enda teha. Laialdased uurimused reklaamipsühholoogia alal on ka tarbijatele kasulikud, kuna mõistmine, kuidas meid mõjutatakse, aitab sellele vastu seista. Näiteks on leitud, et kui inimesed toodet puudutavad, ostavad nad selle tõenäolisemalt ka ära. Seega ei tasu ahvatlevat šokolaaditahvlit poes kättegi võtta. Allahindluste ja kampaaniate ajal ei tasu pead kaotada. Levinud nipp on enne allahindlust tavahinna tõstmine ning siis samale tasemele langetamine. Tähtis on keskenduda tootele, mitte hinnale (aeg-ajalt tasub meelde tuletada eespool mainitud lugu vanaemast). Meeles tuleb pidada ka lihtsat tõsiasja, et odavalt ostmine on kallis. Mida odavam kaup, seda suurem tõenäosus, et see vajab varsti parandamist või väljavahetamist. Kui asi pole pakiline, tasub raha koguda kallima, kuid kvaliteetsema toote jaoks, mis võib pikas perspektiivis hoopis odavam tulla.

IDEEDE TESTIMINE Iduﬁrmade esimene reegel on, et plaan A kukub alati läbi. Moto “kuku läbi ja kiiresti” on aga pärit neilt ettevõtjatelt, kes kulutasid liialt palju aega ja raha oma algse idee täiustamisele.

Heili Ollin

Ideeivaga tudengi esimene ülesanne võiks olla välja selgitada, kas mõttel on potentsiaali turul läbi lüüa. Siinkohal tuleb nentida, et käesolevas loos välja toodud nipid toimivad nii ärisektoris kui kodanikuühiskonnas. Ideede testimisel on peamine eesmärk leida vastus järgmistele küsimustele: kas see idee on juba tehtud? Kas kellelgi on reaalselt selline probleem, mida minu idee lahendab? Kas minu lahendus on selleks otstarbeks parim?

Idee originaalsus Kõige lihtsam viis teada saada, kas idee on juba kellegi teise poolt teostatud, on guugeldada. Alustada võiks internetiavarustes surfamisest ja tasub otsida nii sarnaseid kui ka erinevaid meetodeid sama probleemi lahendamiseks. Otsingumootorite kasutamise juures tuleb meeles pidada, et Google on täpselt sama tark kui tema kasutaja, kuna otsimootor teostab päringu kasutaja sõnavara ja teadmiste tasemel. Seetõttu peaks abi küsima paarilt sõbralt või tuttavalt, kes aitaksid teostada laiapõhjalisemat uurimistööd. Kui ideede otsimisel selgub, et midagi ligilähedast on juba ellu rakendatud, siis tasub mõelda, kas seda saaks teha paremini või odavamalt. Kui juhtub, et mõte tuleb kohe maha kanda, siis on abiks oktoobrikuu OLE ROHKEM ajakiri, kust leiab teavet uute ideede genereerimiseks.

Õppetunnid uurimistööd es

Idee genereer ija peas on m õte probleem dusest ja võim ist, lahenalikust kasuta ja st . Nüüd on vaja saada, kas teada teooria peab ka pärismaa Teooria kontr ilmas paika. ollimiseks ka sutatakse ek mida saab sperimente, teisiti nimet a da kui minimum product ehk M viable VP. Nimetatu d “toodet” ku rimendiks teis ts ub ekspete seas ka m aailmakuulus õppejõud ja ettevõtluse sariettevõtja Steve Blank. tõttu, et MVP Seda seekasutamine id ee testimisek potentsiaals s tä hendab e toote või teenuse erin funktsioonide, ev a te osade, omaduste, a ga ka ärimud valideerimist. eli eelduste Nende eksper imentide läbi viimiseks võib võtta aluseks tudeng näiteks oma ba kalaureusetö olemas mingi ö. On teooria (idee) , püsitatakse prognoositaks hüpoteesid, e tulemused ja teostataks katsed. e empiirilised

Oletame, et praeguseks on olemas idee ja Google on kinnitanud, et sellel on jumet - vähemalt siiani. Edasi tuleb püstitada hüpoteesid. Võtame vaatluse alla kujutletava Dima*, kes on kolmanda kursuse filosoofiateaduskonna tudeng. Kui noormees zoosemiootika loengust ülikooli peahoone ette jõudis, oli tema retrohõnguline jalgratas kadunud. Tagasi ta seda ei saanud, kuid meelt heitmata otsustas hakkajast Dima kaastudengeid sarnasest kogemusest säästa ja alustada oma ettevõttega. Dima arvab, et klientideks on [tudengid vanuses 19-23], kellel on probleem [jalgrataste turvalisus

Tartus]. Praegused lahendused on [turvakaamerad, hoiuruumid ühiselamutes]. Noormehe pakutud uudseks lahenduseks on [GPS jälitusseadmed], need on paremad teistest, kuna [aitavad kadunud rattad üles leida - praegused lahendused on vaid ennetavad]. Hüpoteeside testimisel tuleb eelnevalt panna paika, mida ja kuidas hinnata. Antud näite puhul otsitakse sihtgrupilt kinnitust, et jalgrataste turvalisus on niivõrd oluline probleem, et tudengid oleksid nõus selle eest maksma, et varastatud jalgrattaid jälgida saaks.

Eelduste kontrollimiseks saab rakendada erinevaid eksperimente, siin on mõned näited:

1. Küsitlused ja intervjuud

“Majast välja!” on üks osa igast startup-laagrist või -koolitusest. Seda heal põhjusel: mitte ükski toode ei ela üle esimest kokkupuudet kliendiga. Alati leidub miski, mida paremaks muuta. Pea meeles, et keskenduda tuleks individuaalsele suhtlusele, aktiivsele kuulamisele ja lahtiste küsimuste esitamisele. Küsi näiteks: mis on su päeva raskeim osa? Millised tegevused võtavad sinult kõige rohkem aega? Mis muudaksid need tegevused lihtsamaks ja paremaks? Millal oli viimane kord, kui sul oli probleeme jalgrataste turvalisusega? Mida oled siiani teinud selleks, et seda probleemi lahendada? Ära küsi: kas oleksid huvitatud suuremast turvalisusest? Kas saaksid mulle rääkida oma probleemidest seoses jalgrataste turvalisusega? Mida sa mu ideest arvad? Kas sa ostaksid GPS jälitusseadme oma rattale? Eelnevad küsimused annavad reeglina mittemidagiütlevaid vastuseid nagu: “Hmm, väga tore jah, võib-olla ikka ostaksin.” Inimesed kipuvad olema tuleviku suhtes peamiselt optimistlikud ehk järgmisel aastal teevad kõik sporti, söövad tervislikult ja käivad igas loengus kohal. Enamikel tudengitel juhtub sellele vaatamata apsakaid ja kõik ei lähe ootuspäraselt, seetõttu on küsitledes kindlam toetuda olemasolevatele käitumismustritele kui "homsetele kavatsustele“.

peamine e kasutamise Eksperimentid kendamine t: meetodite ra õi av aj on lis ee õttu saab iresti ja seet ki ga vä ub toim ning uuesti kkuda, õppida kiirelt läbi ku pea olema testimine ei proovida. Idee . Vähemalt udev protsess nõ a eg a ja kk pi ada paari saab katset t di to ee m ühte egi vaid ühe sitleda võib is nädalaga, kü ästa kuus võttes võib sä päeva. Kokku uidu oleks raha, mis m kuud aega ja vesteeritud. idufirmasse in . väljamõeldud *Nimi Dima on

2 . Nähtavus veebis.

Potentsiaalsete klientide käest on võimalik tagasisidet küsida ka online-kanalite kaudu. Oma ideele saab veebipõhise kanali luua ka enne, kui on olemas ettevõte. Kodulehe loomiseks on üks lihtsamaid platvorme Wordpress, kuid kui terve lehe jaoks pole võhma, saab hakkama ka maandumislehega. Maandumislehtede ehitamiseks on mitmeid rakendusi, näiteks Instapage.com, kus saab oma idee tutvustuse kokku panna minutitega. Veebipõhise nähtavuse peamine eesmärk on koguda subscribe’ijaid või juba tellijaid. Kasutatakse nupukesi nagu “Pane ennast tellimuse järjekorda” või “Osta kohe”, et näha, kas klientide huvi jätkub ostuni. Intervjuude ja küsitluste korral võivad inimesed olla ebakonkreetsed, kuid maandusmisleht kutsub neid kohe tegutsema. Sarnast funktsiooni täidavad ka crowdfundingu platvormid nagu Kickstarter.com ja kodumaine Hooandja.ee, kus inimesed saavad neile meeldivaid projekte rahaliselt toetada. Taolist lahendust kasutades saab seada endale eesmärgi ning koguda idee käivitamiseks kohe ka raha. Kui idee autor suudab leida inimesi, kes on nõus selle toote ära ostma puhtalt kirjelduse ja pildimaterjali baasil, on idee tulevik helge.

3 . Kodukoo

tud prot otüübid.

Paljude to odete ja teenuste infot esia puhul sa lgsete ka ab kogud sutusvõim Blanki ett a väärtu aluste de evõtlusku slikku m o n s treerimise rsuse läb kelle idee is üks tu kaudu. S oli toota d teve e n g itest koo droone, m ning eem snev mee is eristak aldaksid s k o s id nd, viimase m põldudel ehitada e vilja umb ehaanilis i jõudnud ro e lt h . Kahe nä ust , küll aga dalaga n tarkvara tõstsid na ad droon ga käru d k a p i s e u a tatava k le ning d e t ne nd e aamera emonstre tehnoloo k o e o ri s s id gia on n sellega p siooniga iivõrd võ õllumees toime tu imekas, tele, lla. e t suud a Arvutira b põhifun kenduste ktle saab Powerpoin prototüü ti abil, ku b i m ju e ta isterdada des ekraa Toodetele ni väljan paberi v saab pro õi ägemist ja totüüpe olla lihts põhifunkts teha pab alt loomin io e ri o s n t, e . papist võ guline. R tudengim i savist iias noort e e sko nd e ettevõtj tuleb n ä it a e te suveko ks o ma imiteerim rakendus olis testis ise kaudu e ideed m telefonik eeldetule õnede ja tuste SMSide a bil.

r a h v u s va h e l i n e ko g e m u s

ERIALASED KOGEMUSED MAAILMA ERI PAIKADEST Foto: aiEsEC international

Kas oled kunagi mõelnud praktikavõimalusele välismaal? Kas Sul on soov lisaks tööalaste oskuste arendamisele ka silmaringi laiendada? Kolm noort, Ave, Alo ja Erik, väljusid oma mugavustsoonist ja võtsid vastu otsuse asuda avastama laia maailma, kasutades organisatsiooni AIESEC ülemaailmset praktikavahetuse programmi GLOBAL TALENT. Lugejate inspireerimiseks ning taolise võimaluse tutvustamiseks jutustavad kolm ettevõtlikku noort loo oma erialastest praktikakogemustest.

Keyt uudeküll AIESECi GLOBAL TALENT programm annab võimaluse täiendada ennast erialasel töökohal välismaal kolmes valdkonnas: iT, majandus ja inglise keele õpetamine. Pakkumised on saadaval eri riikides üle maailma ning kõik töökohad on tasustatud. PROGRAMMI KASU: » Täienda oma erialaseid teadmisi ja oskusi » Täiusta oma CVd ja väärtust tööturul » Tööta rahvusvahelises keskkonnas, reisi ja koge uut kultuuri » Lihvi erialast inglise keelt ja õpi uusi võõrkeeli » arenda oma ettevõtlikkuse ja enesejuhtimise oskust

NÕUDMISED KANDIDAATIDELE: » Tudeng või vähem kui kaks aastat tagasi ülikooli lõpetanud; sobivad erialad on seotud majanduse, iT või inglise keele õpetamisega (erialased piirangud seab globaalne tööturg – just vastavatele töökohtadele on ettevõtete seas kõige suurem huvi värvata) » Vanus 21-29 aastat » Vähemalt kuus kuud erialast töökogemust » suurepärane inglise keele oskus » Hea kohanemisvõime ja avatus väljakutsetele MILLIST TUGE PAKUB AIESEC? » Isiklik profiil ja kasutajakoolitus globaalses tööpakkumiste andmebaasis kuueks kuuks » soovitused ja tugi töökohtadele kandideerimisel » Ettevalmistav seminar enne välismaale siirdumist » Viisa taotlemine võõrustatava riigi aiEsECi esinduse abiga » Kohaliku aiEsECi osakonna tugi uues riigis sisseelamisel » sihtriigi keskmine palk sind tööle võtnud organisatsioonilt, mis katab kõik elamiskulud » Lisaks erialasele tööle pakub aiEsEC ka välismaal vabatahtlikuna töötamise võimalusi ning arendavaid liikmekogemusi.

r a h v u s va h e l i n e ko g e m u s

ERIK POOLAS

ALO kOLUMBIAS

Erik on praegu AIESECi välispraktika raames tööl Poola kaubandusettevõttes, mis tegeleb erinevatele veokitele, bussidele ja teistele suurematele autodele mõeldud varuosade müügiga. Tema töökohustuseks on Skandinaaviast koostööpartnerite leidmine, toodete müümine ja ostmine, hindade jälgimine ning turuülevaadete koostamine. Lisaks töökogemuse saamisele on Erik välispraktikal olles mõistnud, kuivõrd lihtne on Eestis võrreldes teiste riikidega asju ajada. Kuna Erikul varasem kokkupuude kaubanduse valdkonnaga puudus, tõdeb ta, et iga töövaldkond annab juurde uusi kogemusi ja erinevaid oskusi.

Alo sooritas oma praktika Kolumbias Barranquilla nimelises kahe miljoni elanikuga linnas ning töötas seal õppejõuna, viies läbi arvutiriistvara ja süsteemihalduse loenguid ning praktikume. Ta töötas kohati kuni 12 tundi päevas, juhendades tudengeid ja tehes lisaks ka teadustööd. Alo toob välja, et oma AIESECi välispraktika kogemusest õppis ta iseennast tundma, sai igas olukorras hakkama saamiseks juurde enesekindlust ning õppis heal tasemel selgeks hispaania keele. Süsteemihalduse kursust koostades leidis noormees, et kuna teema oli värskelt üle vaadatud, siis miks mitte sooritada ka vastavad sertifitseerimiseksamid. Seega tuligi ta Kolumbiast tagasi lisaks kogemustepagasile ka oma ala spetsialistina – Alo on nüüdseks Microsoft Certified Trainer ehk ametlik koolitaja. Alo meenutab, et enne Kolumbiasse minekut rääkis ta ainult paar sõna hispaania keelt. Alles kohapeal selgus, et inglise keelega antud kultuuriruumis hakkama ei saa ja Alo oli sunnitud kiirkorras hispaania keele selgeks õppima. Esimesed kolm kuud läksid selle jaoks, et midagigi aru saada, kuid ta ei andnud alla ning peagi hakkas iseseisvalt läbi viima hispaaniakeelseid loenguid. Sealjuures mõistis ta, et igal pool võib ette tulla probleeme ja ettenägematuid olukordi, kuid olulisim on see, kuidas neile reageerida. Alo sõnul näeb ta nüüd probleeme väljakutsetena ja kartmise asemel üritab neist õppida. Noormees kirjeldab oma kogemust sõnadega põnev ja raske. Ta tõdeb, et kõik hirmutav, mida välispraktika kogemuse kohta räägitakse, on enamasti tõsi, seega tuleb alati valmis olla plaanide muutusteks, katsumusteks ja üllatusteks. Inimesed on loomupäraselt laisad ning uudishimu ei kaalu tihti üle vajadust kindluse järele – see on ka Alo arvates põhjus, miks inimesed ei julge välispraktikale minna. Kõigele vaatamata soovitab ta noortel oma mugavustsoonist väljuda ja minna laia maailma elu nautima ja kogemusi koguma. Küsimusele, miks minna Eestist nii kaugele, vastas Alo, et kodus olles ei tundnud ta enam motivatsiooni pingutada ning otsustas minna ükskõik kuhu paremat elu otsima. Pärast mõningast otsimist saigi ta sobiva pakkumise Kolumbiasse minekuks. Ta lõpetas oma praktikakogemuse kolmekuuse seljakotireisiga Ladina-Ameerikas ja Eestisse tagasi jõudes oli töö teda juba ootamas, kuid mis kõige olulisem – ta mõistis lõpuks, peale pikka eemalolekut, et Eestis on hea elada ning tema teadmiste ja kogemuste pagasiga on võimalik head tööd saada ükskõik millises riigis. Hetkel töötab Alo TÜ protokeskuse tehnikajuhina ja juhendab Tartu Ülikoolis kursusi.

Ave Hiinas Ave kirjeldab oma praktikakogemust paljudel toodetel leitava ingliskeelse fraasiga „Made in China“. Hiinasse praktikale inspireeris teda kandideerima eelnevalt omandatud majandusalane haridus ning isiklik huvi näha ja tutvuda selle mitmekülgse Kaug-Ida riigiga. Positiivne vastus kandideerimisele tekitas Aves suurt vaimustust ning kuu aega hiljem pakkis ta kohvrid ning Guangzhou, suuruselt kolmas linn Hiinas, oli koht, mida Ave hakkas kutsuma koduks. Varasem turunduskogemus tuli Avele väga kasuks – tema töökohaks sai Hiina suurim ja tuntuim internetiturunduse monitooringu ettevõte. Peamiseks töökohustuseks oli täita sotsiaalmeediast kõneleva väliskoolitaja roll – ta pidi koostama koolitusplaani, viima läbi koolitusi, koostama uudiskirju, tutvustama ettevõtte püsiklientidele varasemaid kogemusi ja näiteid sotsiaalmeediast väljaspool Hiinat ning aitama ülesannetega, mida talle jooksvalt toimetati. Lisaks tutvustas Ave oma kolleegidele Eestit, millest olid praktikandi üllatuseks noored hiinlased väga huvitatud. Mõeldes tagasi oma kogemusele, tuleb Ave näole siiras naeratus ning tal meenub Hiina hullumeelsus ja kaootilisus, mille juurde tõdeb, et tegelikult pole talle kunagi kord ja korrapärasus meeldinud. Avet ajendas Kaug-Idasse reisima soov leida seiklusi, omandada erialaseid kogemusi ühes maailma juhtivas firmas ning panna end proovile igapäeva mugavustsoonist väljaspool. Hiina pakkus talle seda kõike unustamatul moel. Kodumaale naasnuna kirjeldab Ave end kogu maailma suhtes oluliselt avatuma ning mõistvama inimesena. Hiina tornid on eestlanna sõnul ka päriselt kõrged ning piiritagune elu on teda endasse rohkem uskuma pannud. Ave iseloomustab oma kogemust tabava ütlusega: „Of all the books in the world, the best stories are found between the pages of a passport.“

Vaata lähemalt www.aiesec.ee

Nemad unistavad, et

EESTIS ELAKSID MAAILMA KÕIGE TERVEMAD INIMESED Nemad teevad kõik, et Eesti arstkond oleks ühtehoidev ning tegutseks ühiselt parema Eesti tervishoiu nimel. Nad tahavad töötada tervishoiusüsteemis, mis arvestab nii patsientide kui ka töötajate vajadustega. Nemad tegutsevad selle nimel, et tulevased Eesti arstid oleksid professionaalselt veelgi kõrgemal tasemel. Nad on EAÜS ehk Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts. Küsimustele vastab EAÜSi pressiesindaja Priit Tohver.

laura Porovart Millega EAÜS tegeleb ning mida endast kujutab? EaÜs on peamiselt arstitudengitest koosnev vabaühendus, mis tegutseb Eesti tervishoiu arendamise nimel. Üldisemas pildis on meie tegevused üles ehitatud soovile, et Eestis elaksid maailma kõige tervemad ja õnnelikumad inimesed. Esiteks püüame arendada tudengeid, et neist saaksid arstid, kes lisaks ravimisele oskaksid ka suhelda, meeskonnas töötada ja meditsiinisüsteemi edendada. Teiseks tegeleme tervisliku eluviisi soodustamise ja inimeste harimisega: mõõdame igal aastal tuhandete isikute veresuhkrut, anname arvukalt seksuaalhariduslikke loenguid ja kummutame vaktsineerimismüüte. Lisaks eelnevale tegeleme ka tervist puudutavate valdkondade seadusandlusega. nii on näiteks EaÜsil oma seadus, tänu millele võivad arstitudengid alates neljandast kursusest haiglas abiarstidena töötada. samuti püüame arendada riigi alkoholipoliitikat ning oleme aktiivselt

osalenud kooseluseadust puudutavates aruteludes, kuivõrd diskrimineerimise vähendamine on otseselt seotud meie sooviga näha eestlasi tervete ja õnnelikena. Kuidas näeb välja seltsisisene tööjaotus? seltsis on kaheksa töögruppi, kaks ametnikku (veebihaldur ja pressiesindaja) ning juhatus. Juhatuses on president, kaks asepresidenti (sise- ja välisasjade), laekur ja peasekretär. igal töögrupil on juht ning koos juhatuse ning ametnikega moodustavad nad juhtkonna. nii töögrupijuhid kui ka juhatus valitakse EaÜsi üldkoosolekul üheks aastaks. Töögruppideks on rahvatervis, seksuaalharidus, Curare (arstiteaduskonna ajakiri), sport, jätkusuutlikkus, teadus, haridus ja välisvahetus. Lisaks on alkoholiprobleemiga tegelev algatus ning vaktsineerimisgrupp, mis on samuti võtmas töögrupimõõtmeid. seltsi liikmetel on väga suur liikumisvabadus, fikseeritud meeskondi meil ei ole, seega võib iga liige osaleda just täpselt nii mitme grupi töös, kui ise jõuab. Lisaks on võimalik abistada juhatust või korraldada seltsiüleseid ettevõtmisi. Praktikas on igas töögrupis väljakujunenud tuumik inimesi, kellele sobib koos töötada ning väikeste muudatustega kujundavad nad töögrupi tegevust mitmeid aastaid. Milline on EAÜSi loenguväline tegevus? Kord aastas toimub kõikidele seltsi liikmetele kahepäevane üldkoolitus, mille eesmärk on lisaks teadmiste ja

inspiratsiooni jagamisele ka uute ja vanade liikmete vahel tutvuste loomine. Väiksemad koolitused, mille temaatika ulatub ajajuhtimisest esmaabini, leiavad aset aasta ringi. Meil toimub vähemalt korra aastas ka mõni suurem konverents, mis pole ainult EaÜsi liikmetele, vaid mõeldud ka seltsi- ja meditsiinivälistele inimestele. Heaks näiteks on eelmisel aastal toimunud iT ja tervishoiu teemaline konverents. igal aastal toimuvad ka Eesti arstiteadusüliõpilaste päevad. Milline on vilistlaste panus EAÜSi töösse? selts on viimastel aastatel alustanud vilistlaskogu ülesehitamisega, mille liikmed on arstiteaduskonna lõpetanud vilistlased, kes on soovinud seltsis kaasalöömist jätkata. Vilistlased panustavad EaÜsi tegevustesse eelkõige oma kogemuste ja teadmistega. Osa neist näeme sageli üldkoosolekutel sõna võtmas ning vahel ka tegevuste juures abistamas. näiteks seltsi eelmine president aitas sel aastal üldkoolituse programmi koostada. Kui tugev on rahvusvaheline suhtlus teiste arstitudengite organisatsioonidega? selts kuulub katusorganisatsiooni international Federation of Medical students’ associations, millel on liikmeid 116 riigist. seega on iFMsa maailma üks suurimaid tudengiorganisatsioone ühendav liit. Kaks korda aastas toimuvad iFMsa peaassambleed, kuhu püüame lähetada ka oma

o r g a n i s at s i o o n delegatsiooni. Lisaks osaleme igal aastal Põhja-Euroopa seksuaalhariduse konverentsil, mille tänavu korraldame ise. Rahvusvaheline suhtlus käib ka kliinilise ja teadusliku välisvahetuse kaudu, tänu millele saavad arstitudengid end välismaal täiendamas käia. Mil määral toimub EAÜSi-poolne sekkumine riigitasandil? Nagu varem mainisin, siis on EAÜSil oma seadus, mis sündis aastatepikkuse töö tulemusena. Sellesama seaduse kaitsmine ja täiendamine on juhatuse ülesanne, mis eeldab pidevat koostööd meditsiiniasutuste ja valitsusega. Tänaseks toimuvad Hea Tahte Leppe koosolekud, mis meid kõiki regulaarselt kokku toovad ning kus saame osaleda ka muudes Eesti tervishoidu puudutavates aruteludes. Samuti proovime organiseerida regulaarseid kokkusaamisi sotsiaalministriga, et oma prioriteedid kuuldavaks teha ka kõige kõrgemal tasandil. Lisaks otsesele suhtlusele oleme sõna võtnud ka meedias ning seeläbi püüdnud kujundada avalikku arutelu riiklikel teemadel. Kas Teie arvates peaks igal teaduskonnal olema EAÜSi sarnane selts ja miks? Kuidas muudab teaduskonnapõhine selts tudengi elu sihtotstarbelisemaks? Ma arvan, et võiks olla küll. Kui on olemas erialainimestest koosnev ühendus, mis tegeleb sihilikult üliõpilasaastate mitmekesistamisega, saavad tudengid sellest ainult võita. Näiteks on üheks arsti eriala miinuseks piiratud koguses suhtlemisõpetust. Selle parandamiseks oleme viimastel aastatel asunud

arstiõpet täiendama, korraldades erinevaid suhtluskoolitusi. Lisaks suhtlemisoskustele läheb tänapäeval vaja ka oskust töötada meeskonnas: üksiku hundi ajad on meditsiinis suuresti möödas ning parima ravi pakkumine eeldab koostööd erinevate spetsialistidega. Ent kui tahame parimal viisil töötada, peame arendama endas ja teistes oskusi üksteisega arvestada, aidata ja paluda abi, kritiseerida ja võtta vastu kriitikat - võimeid, mida iga meeskond oma liikmetelt eeldab. Muidugi ei pea erialaseltsi väljund olema vaid sihtotstarbeline - eks me tahame lisaks hädavajalike oskuste omandamisele ka lõbutseda, lõõgastuda ja silmaringi laiendada. Seetõttu korraldame ka kõikidele arstitudengitele vastavaid üritusi. Näiteks oleme mitu aastat korraldanud Meditsiiniteemaliste Filmide Festivali (MEFF), arstiteaduskonna kevadpidu, Valge Kitli Jooksu ja arstiteaduskonna treeningpäeva. Kui suur osa on EAÜSil tudengite motiveerimisel? Motivatsiooni dünaamikat on üsna keeruline mõõta, aga loodan, et meie liikmed oskavad tulevikus hinnata, kuidas EAÜS on nende arengut mõjutanud. Just isiklik areng on minu meelest see, mida üks vabaühendus peaks edendama ja propageerima. Püüame näidata oma liikmetele, et arst ei pea ainult inimest ravima, vaid võib oma oskusi rakendada ka meditsiinisüsteemis ja ühiskonnas. Soovime, et nad leiaksid endas lisaks õpilasele ka avastaja, kelle teadmised ei piirdu etteantud raamatutega, vaid kel

jagub silmaringi ka õpikuid ümbritsevas keskkonnas tähelepanekuid teha ning seeläbi uusi seoseid luua - miks ka mitte selliseid, mida keegi teine pole suutnud veel luua. Proovime liikmetes juurutada motivatsiooni, et nad julgeksid teha asju, mida nad poleks osanud endast varem uskuda. Loomulikult loodame, et suudame silmaringi avardavate ürituste ja ringidega aidata tudengitel leida ka oma koht meditsiinimaastikul. Vähe on asju, mis motiveerivad rohkem kui see hetk, mil mõistad, millele end pühendada tahad. EAÜS on tegutsenud pea 25 aastat. Mil määral on seltsi tegevus selle aja jooksul muutunud ning kuidas täiustunud? Oskan rääkida vaid viimase kolme aasta ja varasemast kuuldu põhjal, aga mulle on jäänud mulje, et selts on viimasel ajal teinud läbi väga suure arenguhüppe: oleme kasvanud ja mitmekesistunud. Minu teada põhines seltsi tegevus varasematel aastatel suuresti rahvusvahelisel suhtlusel ja välisvahetuse programmil, mis on jätkuvalt meie jaoks äärmiselt olulised, ent tänapäeval tegutseme märgatavalt rohkem ka kodumaal. Loodetavasti oleme selle kaudu õppinud natukene paremini end defineerima ja oma positsiooni Eesti ühiskonnas tajuma. Võime väita, et me ei ole ainult arstiteaduskonnasisene selts, vaid jõuame oma tegevustega teaduskonnast väljapoole ning seisame lisaks arstitudengite huvidele ka üldisemate ühiskondlike huvide eest. Intervjuu täisversiooni loe internetist: www.olerohkem.ee.

Ülal vasakul: Tallinna lasteaedade südamepäev foto: Kaisa Kask All paremal: Muusikaõhtu foto: Krõõt Aab

Eesti mees, 40 naist ja zumba – KatastrOOF võI ParadIIs? Fotod: Laura Kabonen

Kuidas käituda, kui peas keerlevad mõtted viimati kõhtu pistetud šokolaadiruudust, pilk peatub kõhul ning enesetunde parandamiseks isu trenni minna on suur? Lahendus on kaunis lihtne: mine trenni ja higista. Meie mõtted ja soovid muutuvad iga päev, mistõttu ei tohiks olla imelik, kui mõnikord tekib tahtmine tavapärase pallitrenni asemel kaotada kaloreid hoopiski rütmikas rühmatreeningus. Seelik seljas, pole muret, kuid mis saab siis, kui soovin noormehena minna kilosid kaotama kohta, mis pole juba pikemat aega ühtegi meessoost hingelist näinud?

uku lilleväli

TsUsTasin minna just sellisesse rühmatrenni ning viia läbi eksperiment, mis näitaks teiste trenniliste, neidude ja naiste reaktsiooni ning suhtumist ainsasse meeshinge ja minu muljet treeningust, kuhu kogenematuna esimest korda jõudsin. Lisaks – mis on võib-olla et tähtsamgi – soovisin mõista, kas harjutuspaika otsides peaksid mehed jääma oma kujuteldavate liistude juurde või võiks katsetada ka midagi pealtnäha teistsugust, et mitte öelda naiselikku. Treeningutega tutvudes leidsin kümneid erinevaid programme, alustades klassikalisest joogast ja pilatesest ning lõpetades strippaeroobika ja zumbaga. Pärast kirjelduste lugemist mõistsin,

et esimese kahe puhul ma kõhtu piste- pihta hakkamist mainisin ka kaastud šokolaadiruudust nii efektiivselt ei lastele oma plaanist tulla vaatama ja vabaneks; taipasin, et peaksin otsima uudistama, mida zumba endast kujupigem midagi füüsiliselt väljakutsuva- tab. Kerge ärevusega seadsin kahtluse mat, et hiljem oleks mõnus trenniväsi- alla, kuidas saan võrdlemisi kandilise mus sees. Tulemus? Kaalukauss langes kehakontrolliga noormehena sedavõrd Ladina-ameerika rütmide saatel keha dünaamilise tantsuga hakkama, mishööritamise ehk zumba kasuks. peale olid trennilised vägagi toetavad „see on pigem ikka naistele. Üks ja isegi positiivselt üllatunud, et üks mees on registreerunud, aga minu „minusugune“ sinna ära eksis. meelest on see veidi imelik.“ Kui mitte päris sõna-sõnalt, siis mõtte poolest Eesti mees on tantsulõvi just sedaviisi vastas MyFitnessi klien- Trennis osalejate utsitamisel koht diteenindaja telefonitsi küsimusele, esireas sisse võetud, vajutas treener missugune on zumbas meeste-naiste play-nupule ja kõrvadesse jõudsid rütvahekord. mikad taktid, millest igaüht täitsid arvukad liigutused. Paindlikud puusanõkÜks klimp supi sees sud, kiired ja oskuslikud liigutused nii Kolm päeva hiljem, spordiriided seljas, käte kui jalgadega ning algajale üsnagi suundusin oma elu esimesse rühma- keerukad kombinatsioonid – kõikide trenni. Olgu mainitud, et ma polnud 21 nendega läks mu kehal kohanemiseks eluaasta jooksul sarnaseid spordiklubi- aega päris mitu tantsu. Erinevalt varem sid mitte kordagi külastanud, mistõttu ennustatud kohmakusest tuli iga uus oli iga samm zumba suunas midagi tants ja kombinatsioon loomutruumalt täiesti uut. ja lõbusamalt, nii et isegi naiselikuRiietusruumist väljudes oli mu ees mad liigutused polnud mitte veidrad, ligi 40 neiut ja naist, kes – nagu arvata vaid lustlikud ja meeleolukad. Kuna oli ja üsna pea ka selgus – ootasid seda- kogemus oli esmakordne, ei suutnud sama tantsutrenni, kuhu olin end jul- ma algusest peale ühtegi liigutust ega gesti kirja pannud. Olgugi et eelnevalt tantsu mööda saata ilma naeruväärselt olid mul peast läbi käinud uitmõtted, laia naeratuseta. kui veider on minna vähemalt näiliPärast teist tantsu esimesi higiselt niivõrd naiselikku trenni, oli esi- mulle pühkides tõdesin kõva häälega, mene kokkupuude zumba-rahvaga igati et zumba on vinge, aga võtab ikka läbi. positiivne ja meeldiv. Enne treeninguga Piinlikul kombel sain vastuseks, et

eksperiment tegemist on alles sissejuhatusega, millega eesolevatele veelgi kiirematele tantsudele „üles köetuna“ vastu minna. Hea on tõdeda, et kui alguses olin mugavustsoonist täiesti väljas, siis tants-tantsult asendus esialgne kandilisus aina osavamate zumba-võtetega, nii et trenni lõpus tundsin end neiude ja naistega juba peaaegu et võrdväärsena.

Tähelepanu rohkem kui küll

Zumba-järgne emotsioon oli hea, sest – nagu MyFitnessi kodulehelgi kirjas – „vormisin oma keha ja kulutasin kaloreid nii, et ise ei märganudki!“ Rohkem kui tund aega intensiivset hüppamist ja kehaväänavat kargamist väsitas korralikult isegi mind kui (vähemalt enda arvates) hästi treenitud noormeest.

„Pärast teist tantsu esimesi higimulle pühkides tõdesin kõva häälega, et zumba on vinge, aga võtab ikka läbi - piinlikul kombel sain vastuseks, et tegemist on alles sissejuhatusega.“ Tantsutrenni saab kokku võtta sõnapaariga „tähelepanu keskpunkt“. Nagu eeldada võis, oli sedalaadi rühmatreening ainsa poisslapsena tulvil uudishimulikke, kuid igati julgustavaid pilke, mis tundusid mu sooritust või vähemalt esimest zumba-katsetust justkui kiitvat. Olgugi et taoline nn rambivalguses olemine võib esmapilgul tunduda heidutav, muutis see trenni tublisti lõbusamaks ja näitas kaastrenniliste heakskiitva suhtumise näol, et zumbatama on vägagi teretulnud ka mehed.

Julgus tasub ära

Suundudes tagasi esialgse küsimuse juurde: mis saab, kui soovida noormehena minna trenni, mis pole juba pikemat aega ühtegi meessoost hingelist näinud? Ohter lõbu, märg selg, tublisti laienenud mugavustsoon ja kindlasti rohkesti tähelepanu nii trennikaaslannadelt kui treenerilt. Ei tasuks muretseda, mida üks või teine arvab või mis juhtuda võib, kui mehena zumbast või mõnest teisest pigem justkui naistele sobivamast trennist osa võtta. Tuleb minna ja proovida, sest kõige hullem, mis juhtuda saab, on hea enesetunne ja palju naeratavaid pilke vastassoo esindajatelt!

Minu veetlev Tartu LAULUDE JA LUGUDE ÕHTU LAVASTAJA TIIT PALU — MUUSIKAJUHT ELE SONN OSADES MARIA SOOMETS — LINDA KOLDE — MARIAN HEINAT — PRIIT STRANDBERG RIHO KÜTSAR — TANEL JONAS — STEN KARPOV BÄND KARL LAANEKASK — MARGUS TAMMEMÄGI — INDREK MÄLLO — ELE SONN

ESIETENDUS 6.12 VANEMUISE SUURES MAJAS AINULT 9 ETENDUST!

tervis

Aju vajab toitu

Kristel-Maria Kadajane

Pikad päevad raamatute ja arvuti taga tuupimist on nüüdseks nii esmakursuslastele kui staažikamatele tudengitele tõestanud, et tähenärimine kõhtu ei täida. Ja ehkki toidujutte on kõikvõimalikud roosad ja mitteroosad väljaanded täis, pole harilikule tudengile reaalsuses kasu lõpututest la dolce vita moodi soovitustest ja retseptidest, mis tutvustavad gastronoomiamaailma selle täies maitsekuses, kuid ei arvesta tudengi piiratud aja-, motivatsiooni- ja raharessursiga. Ometi on söömine ainus töö, mis toidab ja millest sõltub otseselt meie tervise käekäik. Mida (ja kuidas) süüa, et aju töötaks täistuuridel ja rahakott ei protestiks?

Ära usalda teisi – tee ise!

Ehkki poolfabrikaadid on justkui maitsev ja kiire lahendus tühjale kõhule, tasub enne järjekordse einevõileiva või vaakumisse pakendatud „koduse prae” haaramist lugeda tootekoostist, milles on tõenäoliselt esindatud ebatervislike koostisosade klassika: suures koguses suhkrut, soola ning teisi säilitus- ja värvainetest paharette. Seega tee toit ise ning pööra tähelepanu esiteks tooraine kvaliteedile ja seejärel toidu valmistamisviisile. Esimese puhul on tähtis jälgida koostist. Esialgu tüütu, kuid kujuneb kiirelt harjumuseks,

mis muudab oluliselt toitumise kvaliteeti. Eelista võimalusel alati võimalikult väikese kahjulike lisaainete sisaldusega toiduaineid; teraviljatoitude (riis, pasta, leib, hommikuhelbed jne) puhul aga täisteraviljast tehtud produkte. Valmistamisviisiga on lugu lihtsam – võimalikult vähe praadimistehnikat, rohkem keetmist ja aurutamist; rafineeritud toiduõlid vahetada väherafineeritud õlide vastu (oliiviõli, kookosõli jms) ning toidu maitsestamisel taltsuta soolatopsi järele haaravat kätt. Köögiviljade valmistamisel töötle neid nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik, et kasulikud ained söögitegemisele kuluva aja jooksul ära kõrvetatud ei saaks.

Ravim tuleviku vaevuste tarbeks

Söömine viisil, mil lisaks naudingulisele aistingule oleks toidust reaalselt kasu ka kehale, on paradoksaalne ettevõtmine, mis kulutab palju energiat, kuid annab tagasi veelgi rohkem. Ehkki rangelt seatud toitumisplaani pole tüüpjuhtudel tudengil aega ega tahtmist järgida, tasub tervist silmas pidades süüa selliselt, et organismi efektiivseks tööks nõutud ainete vajadus oleks kaetud. Tudeng, väsimatu ajugümnastik, peab arvestama, et mälu tööks on väga olulised valgud ja oomega-3- ja oomega-6-rasvhapped,

samuti tsink, B-grupi vitamiinid ning antioksüdandid. Rasvhapete saamiseks arva oma toiduainete hulka kala (või eelarve kontrolli all hoidmiseks kalaõli, mida saab apteegist) ning oliivi-, päevalille-, seesami-, kookos- või kõrvitsaõli (võid neist ühiselamu köögiruumi kokkuhoiule mõeldes valida ka ainult ühe); B-grupi vitamiine ja tsinki saab näiteks täisteratoodetest, pähklitest, mandlitest, seemnetest ning munast. Antioksüdante leiab lisaks rohelisele teele ka vikerkaarevärvi toidust ehk värsketest ja vähetöödeldud juur- ja puuviljadest, mida tasub süüa nii vahepalana kui põhitoidu osana. Üldiselt toitumist silmas pidades on õigeks lähenemiseks mitmekesisus ehk nädal aega makarone süüa pole väga optimaalne valik. Samas tuleb tõdeda, et tervislik toit ja tudengi söögile mõeldud eelarve lähevad materiaalsetel põhjustel tihti eri suundades. Seepärast tulebki teha teadlikke valikuid, et oma võimalusi maksimaalselt kasutada ja tervist toitumisega toetada, mitte rikkuda. Rämpstoit ja alkohol on paljude tudengite kõige suurem kuluartikkel, mida võiks vähendada, asendades ebatervislikud valikud tervislikega – näiteks vitamiinide või kvaliteetsemate toiduainetega. Taolise asendusmeetodi rakendamine nõuab küll pingutust, kuid tasub pikemas plaanis ära.

eneseJuh timine

tÜHjadEst luBadustEst uutE vÄljaKutsEtENI Mirjam Ool

Uue aasta tulekuga on hea mõelda, mida enda juures arendada, uut proovida ning elult soovida. Vanale aastale tagasi vaadates näeb, millega on liialdatud ning mida oleks võinud rohkem teha. Enamasti antakse seejärel kergekäeline lubadus olla alates esimesest jaanuarist tugevam, targem ja parem inimene. Pärast esimest kuud trennis enam ei käida ning aasta möödudes tundub, et lubadustest ei ole midagi välja tulnud. Eks saab needsamad lubadused jälle järgmisesse aastasse edasi vedada. Milliseid eesmärke tuleks endale seada ja mida teha, et need ka reaalselt täidetud saaksid?

on kerge mööda hiilida. „Käin rohkem koolis, söön tervislikumalt, käin tihedamini trennis,“ on väga üldised eesmärgid, mida on pea võimatu saavutada – millal saab „rohkem, tervislikum ja parem“ täidetud? Üldisel kujul sõnastatud eesmärgid on need, mida saab igal aastal uuesti lubada, sest alati saaks veel parem ja tervem inimene olla. Tuleb mõelda, mida täpselt soovid saavutada – milline olla, kuidas end tunda, mida kogeda ja mida konkreetselt tegema peaks.

Mõtle järele, milliseid lubadusi annad Kui järjekordsed tühised uusaastalubadused on tüütuks muutunud, siis tuleks mõelda, mida tegelikult soovid saavutada. Uusaastaööl emotsionaalselt sõpradele antud lubaduste asemel võiks pikemalt mõelda enda eesmärkide üle. Mida erinevates eluvaldkondades muuta või arendada, milline võiks olla elu, kui kõik isiklikud probleemid oleksid lahendatud? Eesmärgiks tuleks seada midagi endale olulist ja kasulikku, mitte seda, mida teised inimesed ootavad.

jää kahe jalaga maa peale Eesmärkide seadmisel tuleks arvestada, et need oleksid ka reaalselt saavutatavad. Käitumist ei saa muuta järsku ja äärmuslikult. Tuleks vältida eesmärgi „käin kolm korda nädalas jõusaalis“ seadmist, kui kordagi varem pole seal käinud. Mõistlik pole ka lemmikmagustoidu söömist täielikult lõpetada või näiteks arvutimängude mängimist asendada igaõhtuse raamatulugemisega. Kõiki halbu või vähem mõistlikke harjumusi ei pea kohe välja vahetama. selle asemel võiks lisada soovitud tegevused praegusesse päevakavasse ning harjutada end uute tegevustega − aegamööda saab hakata vanu harjumusi vähendama.

sõnasta konkreetsed eesmärgid Eesmärgid tuleks sõnastada võimalikult täpselt, et nende täitmist oleks võimalik mõõta. Üldistest eesmärkidest

tee oma eesmärgid nähtavaks Eesmärgid, eriti pikaajalised, ununevad kergesti. Eesmärkide meeleshoidmiseks tuleks panna need kirja ning leida

nähtav koht igapäevaelus: kasutada eesmärkidega kalendrit, tõsta need arvutiekraanile või maalida toaseinale. Eesmärke tuleks hoida silmapiiril ja jälgida nende suunas liikumist. Vaheeesmärkide seadmine ning saavutatust kokkuvõtete tegemine aitavad eesmärgiga järjepidevalt tegeleda ning indu üleval hoida. vii ellu üks muutus korraga Eesmärkide elluviimisel on kasulik võtta ette üks eesmärk korraga. Ei ole mõistlik ühel hommikul ärgates muuta enda ümber kõik, alates jooksma minemisest ja suitsetamisest loobumisest kuni igaõhtuse õpikute lugemise ning uue hobi harrastamisega. inimene ei suuda pikaajaliselt rakendada varasemast täiesti erinevat käitumist. Muutustega tuleks harjutada end rahulikult ja aegamööda. Ära karda ebaõnnestumist Muutuste rakendamine on raske ning ebaõnnestumine loomulik. ainult kordamisega on võimalik tegevust harjumuseks ning enda jaoks lihtsamini teostatavaks muuta. Kui ühel päeval jääb eesmärk täitmata, tuleb lihtsalt järgmisel päeval uuesti alustada. Oma eesmärgi täitmisega tuleks olla paindlik. Kui eesmärgi saavutamiseks on aega 365 päeva, siis ei ole oluline, kui viiendal päeval libastutakse. Uuesti alustamiseks ei pea jälle järgmist esimest jaanuarit ootama.

Üldine eesmärk

Konkreetne eesmärk

Käin rohkem trennis.

Osalen kahel korral nädalas judo trennis.

söön tervislikumalt.

söön igal hommikul hommikusööki.

Käin tihedamini koolis.

Osalen sellel semestril vähemalt üheksas „Käitumise füsioloogia“ seminaris.

Hoian raha kokku.

Panen iga kuu 80 eurot eraldi hoiusele.

suhtlen rohkem.

Vähemalt korra nädalas teen midagi järgnevatest: • kutsun sõbra välja • käin kultuurisündmusel • osalen kursuse üritusel

Olen õnnelikum.

Vasta sellele, mõeldes, mis sind õnnelikuks teeb…

suurEd vÄIKEsEd raHarÖÖvlId Kas järgmise suve roadtripi fond ei taha kuidagi kasvada, sest tundub, et kuu lõpus ei jää midagi üle? Ehk on asi neis väikestes igapäevastes peaaegu et märkamatutes kulutustes, nagu näiteks...

Maili tirel

...Kohv? Kohvipausist, Wernerist, R-Kioskist või Coffee inist on mugav soe jook kaasa haarata, eriti kui väljas on külmavõitu. sel mugavusel on aga loomulikult hind, mis pole kuu lõikes üldsegi mitte odav. Kui päevas ei tundu 1,5 või 2 eurot suur kulutus, siis juba nädala peale teeb see üle 10 euro ning ühe kuu väljaminekutest moodustab ligi poolesaja eurose summa. Ka 60-sendine kohv õppehoonete kohviautomaatidest tekitab kuu lõpuks väljaminekutesse piinlikkust tekitavalt kopsaka summa. Hoopiski nutikam on kohvi kaasa ostmise asemel investeerida kvaliteetsesse

termostassi ja soe joogipoolis kodust kaasa võtta. ...Lõuna? söömata ei saa, see on selge. Ent ükskõik, kas ostad poest salati või lõunatad restoranis, maksab kõhutäis märkimisväärselt palju. Kuigi tegu on vajaliku kulutusega, on ka siin võimalik kokku hoida, võttes kodust toidu kaasa. Kui tundub, et võileivad valmistavad tüdimust, tasub uurida oma õppehoone tudengitoa võimalusi: üpriski mitmes on olemas mikrolaineahi, kus saab näiteks eelmise päeva õhtusööki soojendada. ...Snäkid? Odavad maiustused on kassade lähedale paigutatud põhjusega – järjekorras seistes on lihtne üks šokolaad haarata, sest mis kulutus see 50 senti ikka on. Ometi koguneb 50-sendiste saiakeste ja näkside pealt kuu lõpuks kokku päris kopsakas summa. Taolise olukorra vältimiseks aitab kahjuks vaid intensiivne meelekindluse trenn: tuleb harjuda

iseendale „ei” ütlema. samuti aitab tühja kõhuga poodimineku vältimine. ...Transport? sõidud koju vanemate juurde või kaugemal elava sõbra sünnipäevale kipuvad olema kallivõitu, ükskõik, kas sõidad bussi või isikliku neljarattalisega. Kui 7 eurot pealinna sõidu eest tundub üle jõu käivat, tasub uurida Facebookis asuvaid Punkt a - Punkt B - Punkt a gruppe, kus pakutakse küüti sümboolse summa eest või päris tasuta. näiteks Tartu-Tallinn suunal alla 6 euro bussipiletit ei leia, kuid Tartu-TallinnTartu grupis pakutakse autokohti 5 euro eest. Hea rahakotile ja loodusele! ...Peod? Raha säästmiseks ei pea end koju lukustama, kuid siiski tasuks väljaskäimisel tehtavad kulutused kriitilise pilguga üle vaadata. Kõikide kokteilide ja Metro wrappide peale kokku kulub ühe peoõhtu jooksul kenake kopikas, rääkimata summast, mis koguneb kuu jooksul.

illustratsioon: sirli Ruus