OLE ROHKEM märts 2015 by OLE ROHKEM

MĂ&#x201E;RTS 2015

erasMusLased eesTis: ootused Vs teGelikkus 8-9 kas soodsaMaLT saaks? 14-15 VaBataHtlikult suveKs eKsooTiKasse 16-17 (eRiaLa)seLTsis segaseM 19

juhtkiri

Tunnen hommikuti loengusse kiirustades, kevadist linnulaulu kuuldes ja värskust nuhutades, et olen kokku saanud kui vana sõbraga, keda pole pikka aega näinud. Tervitame teineteist suure imestusega, vahetame mõned laused ning kinnitame, et ühel heal päeval peame kokku saama ja pikalt juttu rääkima. Tüüpstsenaarium on aga selline, et mainitud head päeva ei saabu: pingerohkel ja kiirel kevadel on keeruline aega leida nii sõprade, saabunud aastaaja nautimise kui ka iseenda jaoks. Tihtipeale on olukord põhjustatud aga meie endi meelestatusest: loome iseendale mulje, et oleme hõivatumad kui tegelikult. Kohtasin suvel lõunahispaanlaste, eestlastele tihtipeale kontrastseks peetud rahvuse seas käitumismaneeri, mida võiksime erinevuste kiuste võtta eeskujuks ka meie. Nimelt, kui hispaanlane kohtab tänaval sõpra, ei eksisteeri nende jaoks „üht head päeva, mil kunagi uuesti kohtume“, vaid sõber kutsutakse ühisele õhtusöögile juba samal päeval. Olen kohanud mõtet, et kunagi ei saa olla aega liiga vähe, vaid puudub motivatsioon, et aega leida. Seega taandub suurel määral kõik inimese prioriteetidele. Kui tunned, et ei leia mahti mõne sõbraga kokku saada või minna pikemale jalutuskäigule, et nautida saabunud kevadet ja pühendada aega iseendale, mõtle, kas olukord on ka tegelikult nii. Lase iseendal olla õnnelik ning ära lükka seda homse varna. Märtsikuu ajakirja võib lugeda nii esimesel võimalusel, kui värske trükis õppehoonetesse ja veebilehele ilmunud, kui ka mõned päevad hiljem. Aegumatut lugemisrõõmu pakuvad näiteks artiklid Tartus tudeerivatest erasmuslastest ning looduskaitseringist. Uudseid mõtteid ja lahendusi hingevaevavatele probleemidele leiab unetust käsitlevast artiklist ja eksperimendist. Lisaks võib käesolevast ajakirjast leida ka inspiratsiooni eesootava suve planeerimiseks, et suures vabaduse tuhinas rohkemolemine ei ununeks. Võtke aega ja nautige kevadet! Peatoimetaja, Kadri Org

TOIMETUS

Peatoimetaja: Kadri Org Keeletoimetaja: Paula Helena Kask Reporterid: Kristel-Maria Kadajane, Uku Lilleväli, Heili Ollin, Mirjam Ool, Laura Porovart, Maili Tirel, Ingvar Viin Küljendaja ja fotograaf: Argo Ingver

Vastutav väljaandja: Mirell Prosa Tiraaž: 1000 Trükk: Ecoprint AS Facebook: www.facebook.com/olerohkem Kodulehekülg: www.olerohkem.ee Ikoonid: Sirli Ruus

tervis

suveKs KiireLT saLedaKs!? Pärast pikka talveund, mis sisaldas endas ka üht õudusunenägu sessi näol, avastavad paljud tudengid, et käes on viimane aeg end kevade saabumiseks valmis seada. Et esimesel jaanuaril antud uusaastalubadused on tõenäoliselt juba ammune möödanik, mida mäletavad vaid need, kes suured lubadused endale otsaette kleepisid, annab OLE ROHKEM ülejäänutele nõu, kuidas paanikata end talveunest ärkvele raputada.

Kristel-Maria Kadajane

SIMENE motivatsioonilaine toob tihti kaasa klišeeliku „no pain no gain“ suhtumise ja lootuse näha tulemusi kohe ja kiiresti. Järsk üleminek tugitoolisportlase staatusest aktiivseks tegutsejaks tähendab praktikas aga sageli treenimist tempos, nagu homset päeva ei tulekski. Seega on suur oht, et ülim soov saada end kiiresti vormi, kombineeritud tohutu motivatsiooniga seda saavutada, resulteerub ülepingutamisega. Viimane võib omakorda kaasa tuua vigastused ja kui tulemused ei ole ootustega kooskõlas, siis ka pettumuse, millele järgneb motivatsioonilangus.

Kiirusta aeglaselt

Seega kõige esimene ja tähtsam nõuanne on see, et anna endale aega trennirütmi sisse elamiseks. Pea silmas pikemat perspektiivi kui üksnes eesootaval suvel rannas säramist. Samuti sea oma isikupärast lähtuvalt realistlikud eesmärgid. Näiteks maratoniks hakatakse treenima vähemalt aasta enne suursündmust ning seepärast pole trennikaugel inimesel mõtet endast viimset võhma välja pigistada, lootuses paari kuuga end tippvormi ajada. Maratoni näide on küll ekstreemne, kuid näitlikustab hästi seda, et tulemused võtavad aega ning seepärast pole end ebarealistlike ootuste nimel mõtet kurnata. Pigem tasub mugandada vanarahva tarkust ja lähtuda motost, et tasa sõuad, kaua ja hästi jõuad.

planeeri hoolikalt

Trenni tegemist selle mittetegemisest lahutab tihti vaid üks tingimus – ajapuudus, mis tudengeid alalõpmata kimbutab. Siin ei ole aga muud kunsti kui olla oma aja parem valitseja. Trennide planeerimisel tasub kasutada märkmikku ja vaadata suuremat pilti – mõelda vähemalt nädala lõikes, mis päevadele tasub kehalist kasvatust planeerida, et jõuaks ka muude kohustustega järjel püsida. Pole hea mõte suure õhinaga planeerida endale

sporditundi päevaks, kus on graafikujärgselt juba niigi palju ülesandeid, sest kehale tuleb aega anda ka trenniga harjumiseks ja taastumiseks. Samas ei maksa kiiremal perioodil, kui näiliselt ei tundu üldse aega jaguvat, trennitegemisest ka päriselt loobuda, vaid kombineerida treeninguid vastavalt päeva- ja nädalarütmile. Trenniplaani tegemine aitab eesmärgile keskenduda. Kui graafikusse trenniajad üles märgid, on kergem end motiveerida trenni ka päriselt tegema. Mis saaks olla parem kui sajaprotsendiliselt täidetud päevaplaan? Märkmik on hea ka muuks kui trenniplaani paikaseadmiseks: üleskirjutatud trennid (ja nende täpsem sisu) annavad võimaluse oma arengut jälgida ja treeningplaani vastavalt vajadusele muuta. Näiteks kui tulemused end liiga kaua oodata lasevad, saad kava üle vaadata ja selle põhjal otsustada, millele rohkem ja millele vähem tähelepanu pöörata.

Kuhu kadus motivatsioon

Üks põhjus, miks treenimine tihti pooleli jääb, on pärast esimest suurt vaimustust motivatsiooni kadumine. Eriti sagedane on see juhtudel, kui trennitegemine pole eesmärk sellest saadava naudingu ja tervislike hüvede jaoks, vaid üksnes vahend „rannakeha 2015“ saavutamiseks. Et füüsiline tegevus enda jaoks mõtestada ning kinnistada elukestvaks harjumuseks, mõtle täpselt järgi, mis põhjusel treenid. Instagramis nähtud trenniteemalised motivatsioonipildid ja surve olla ise samasugune ei anna motivatsiooni pikaks perspektiiviks. Seevastu soov olla terve, tugev ja aktiivne annab juba lootust, et spordituhin ei kao sama kiiresti kui Potter „expelliarmus“ hüüda jõudis. Treenimise puhul on iseenda pidev motiveerimine üks olulisemaid takistusi, mille ületamisel on pool võitu juba saadud. Motivatsiooni kadumist võib põhjustada ka see, kui trenni küll tehakse, kuid mida ei saabu, on seatud eesmärkide täitumine. Põhjus võib peituda nii ebarealistlikes ootustes (don’t kill the messenger, kuid kahe nädalaga ei saavuta ka kõige tahtejõulisem treenija endale kõhule kuuspakki) kui ka ebaefektiivses trennis. Viimane tähendab seda, et hoolimata trennis veedetud tundidest ei anna tulemused end näole, kuna treenitakse väiksemal koormusel kui kehal arenguks vaja. Arengu saavutamine ei tähenda vastupidiselt üldlevinud arvamusele endast maksimumi pigistamist, vaid näiteks jõutrennide puhul piisava

arvu korduste ja raskuse kasutamist ning aeroobse treeningu (näiteks jooksmise) puhul õige tempo valimist. Seda, mis sinu jaoks personaalselt kõige parem on, saab leida koostöös treeneriga või vastava kirjanduse abil. Motivatsiooni osas on vana hea kuldtõde ka see, et seltsis on segasem. Seda tõde tasub rakendada lisaks nädalavahetuse lõbustustele ka treenimisel. Sõpradega koos treenides saate üksteist toetada ja motiveerida, treeninguid lõbusamaks muuta ning kauba peale ka kvaliteetaega veeta. Lisaks aitab väike sõbralik võistlusmoment kergemini eesmärke seada ning neid täita. Kui endal kipub vahel trenni jaoks motivatsiooni nappima, siis kamba peale jagub seda kõigile. Kui aga sõpradel on trenni jaoks muid tegemisi liialt palju, pole tarvis kellegagi koos treenimise mõtet kõrvale heita. Kuna Facebook niikuinii taustal vaikimisi avatud, kasuta seda otstarbeliselt. Kes otsib, see leiab mitmeidki erinevaid trennigruppe vastavalt oma soovile ja asukohale. Kui huvitab näiteks jooksmine, saab liituda mõne jooksugrupiga, kellega koos kilomeetreid vallutada.

ainult trennist ei piisa

Üks viis, kuidas trennis nähtud vaeva olematuks muuta, on süüa ebatervislikku toitu. Mõned õndsad minutid šokolaadi seltsis võivad imeväel nullida tunnijagu treeningut ehk toitumisest oleneb suuresti see, kas seatud eesmärgid saavutatakse või mitte. Toit on piltlikult öeldes keha kütus, mille kvaliteedist oleneb organismi töövõime. Kui toita keha ebakvaliteetse toiduga, ei anna ka kõige parem trenn soovitud tulemusi. Samas on arusaadav, et kiire eluviisiga tudengitel pole tihti aega ega võimalust pikalt vaaritada, vaid süüakse seda, mis kõige kiiremini haardeulatuses. Siiski tasub järgida mõnd lihtsat nõuannet, mis aitavad eesmärkide poole liikumisele uskumatult tõhusalt kaasa: 1) Söö võimalikult vähe suhkrut, soola ja nisujahu sisaldavaid tooteid; 2) Tarbi rohkelt värsket puu- ja juurvilja; 3) Lähtu põhimõttest „ise tehtud, hästi tehtud“, nii tead täpselt, mis toidu sees tegelikult peitub; 4) Proovi süüa vähemalt kolm korda päevas ning söögikordade vahel võimalikult vähe näksida; 5) Suure magusaisu korral söö kommi asemel värsket puuvilja või pähkleid; 6) Joo värsket vett ning väldi magustatud jooke.

hendriK roLand heLM:

TaHan arendada TudenGielu selle niMeTuse VÄÄriliseks Hendrik Roland Helm on psühholoogia kolmanda aasta tudeng, kes tegutseb organisatsiooni AEGEE-Tartu endise presidendina hetkel ühingu juhatuses avalike suhete alal ning korraldab Ülikooli Kultuuriklubi turundusjuhina kuuendat korda Tartu Tudengipäevade festivali. Peale selle on noormehel eeskujulik pagas kogemusi rahvaspordivõistlustelt osavõtmise ja rahvatantsus jalakeerutamise näol.

Kadri org „On olemas juhid ja liidrid. Juhid on need, kes delegeerivad ülesandeid, haldavad ja kontrollivad teiste tehtud tööd ning panustavad ideede toimimisse ka enda poolt suure koguse tööd, energiat ja vaeva. Liidrid vaatavad üldpilti, naeratavad ja võtavad kogu au endale. Pean iseennast mõningate juhiomadustega liidriks, kellel on õnnestunud end ümbritseda hästitoimivate meeskondadega,“ nendib Hendrik Roland, vastates küsimusele, mis on tema aktiivsuse ja palju jõudmise valem.

vastutus palju mõelda

Hendrik Rolandil oli nii Ülikooli Kultuuriklubi kui ka AEGEE-ga liitumisel võtmeisikuks üks neiu, kes teda esimese tutvustusõhtule kaasa kutsus ning teisega liitumist soojalt soovitas. „Kultuuriklubis on rohkelt psühholoogiatudengeid ning ka mina saatsin meeskonnaga liitumiseks enda CV ning üsna kaheldava motivatsioonikirja, kus kirjeldasin, kes, kuhu ja kuidas mind kutsus. Liituda tahtjaid oli palju, kuid üks, kelle nad välja valisid, olin mina.“ AEGEE-ga liitus Hendrik esimese ülikooliaasta kevadel. „Otsisin organisatsiooni, millega liituda, et välismaale

minna ja suvel midagi vahvat ette võtta. Käisin Sloveenias ja Ungaris suveülikoolis ning kui olin kolm kuud AEGEE liige olnud, küsiti, kes tahaks saada organisatsiooni presidendiks. Tõstsin käe ning sain!“ „Presidendi rollis pidin kogu aeg ja hästi palju mõtlema!“ imestab Hendrik lõbusalt siiani, kõneledes oma vastutusest organisatsiooni juhina. „Arvan, et minu miinuseks juhirollis, mida parandada püüan, on see, et ma ei kiida inimesi piisavalt. Üheks olulisemaks iseloomuomaduseks pean aga julgust esindada, vastutada ja kui vaja, siis kogu pahameel enda peale võtta.“ Noormees lisab, et julgust peaks olema ka selleks, et uusi ja veidike tobedaid, kuid innovaatilisi ideid proovida. „Pean end pigem lennukate ideede genereerijaks ning mõtleja-tüüpi meheks kui tegutsejaks,“ teeb Hendrik kokkuvõtte. Organisatsioonid, kus noormees aktiivselt kaasa lööb, on omavahel kohati vastuolulised. Kui Tudengipäevad ei vaja tutvustamist ühelegi Tartu tudengile, siis AEGEE on Prantsusmaalt alguse saanud üleeuroopaline interdistsiplinaarne noorteorganisatsioon, kus saab erinevatel teemadel kaasa rääkida, reisida ning oma mõtteid suurte Euroopa ühenduste juures kuuldavaks teha. Tartus on AEGEE olnud tegev juba 20 aastat ning praegu on ühingu tegevusega seotud umbkaudu 60 tudengit. Kõige enam on AEGEE tuntud rahvusvaheliste suveülikoolide korraldamise poolest, mis annavad üliõpilasele võimaluse omandada välismaal mitte-formaalset haridust ning luua tihe suhtlusvõrgustik. „Arenemis- ja laienemisruumi on meil

veel palju,“ kommenteerib Hendrik ja viitab asjaolule, et alles hiljuti sai organisatsioon tänu OLE ROHKEM arenguprogrammile rahastuse, et üürida ruumid, kus liikmetel oleks võimalik püsivalt koos käia. Seniajani on nad kokkusaamisi korraldanud erinevates õppehoonetes, kohvikutes ja liikmete kodudes. Akadeemilise aasta sügise ja kevade tippürituse, Tudengipäevade festivali korraldamisega käib intensiivne töö ja lõbu käsikäes. „Igal teisipäeva õhtul on meil koosolek, mis kestab vastavalt vajadusele pool kuni kaheksa tundi,“ avab noormees suurürituse korraldamise tagamaid. „Kultuuriklubi tuumaks on väga tugev sõprusringkond ning paljud inimesed, kes juba ülikooli ning organisatsioonides tegutsemise lõpetanud, aitavad veel festivali korraldamisele nõu ja jõuga kaasa.“ Kuivõrd Hendrik korraldab festivali juba kuuendat korda, on tema sooviks ühel aastal kõikides tegevustes kaasa lüüa ka osalejana.

Unistus vanadest aegadest

Vimkasid nautiva inimesena nendib Hendrik, et tudengitele on natukene rohkem lubatud: „Meile antakse mõningaid eksimisi kergemini andeks ning vaadatakse läbi sõrmede, mis lubab festivali korraldamisel laveerida ja korraldada tänavatel aktsioone, mis muidu inimestele lubatud ei ole.“ Noormees vihjab kelmika naeratusega, et ka eelseisvateks Kevadpäevadeks on plaanitud avalikku ruumi rohkelt üllatusi. Hendrik toob probleemkohana välja selle, et iga festivaliga on tudengiteni aina keerulisem jõuda. „Tudengid

persoon ei suhtle omavahel isegi loengutes – ühes ruumis istub 100 inimest ning tavaliselt ei vahetata mõtteid rohkem kui paari kaasõpilasega.“ Vanematelt laulva revolutsiooni aegsest tudengielust kuulnuna on noormees tänapäeva üliõpilaselus veidi pettunud: „Iga-aastasel paadirallil on aina vähem osalisi – vanasti oli jõgi paatidest tulvil. Tänapäeval ei tule noored kohale isegi siis, kui ütled, et kõik saavad omale uue iPadi. Keeruline on leida nippe ja viisi, kuidas tudengeid osalema meelitada.“ Noormees teeb kõik endast oleneva, et tudengina veedetud aeg − magusaim ja parim periood elust − oleks väärt oma nimetust.

Kolm aastat kui kuus

korraldajatel miski veidi nässu või plaaniväliselt läinud.“ „Arvan, et see on üsna kurb, kui üliõpilane saab endale bakalaureuse-, magistri- ja lõpuks doktorikraadi ning on siis kahtlemata väga tark, kuid kuiv ja nii-öelda mittemidagiütlev inimene. Sel juhul võib juhtuda, et kui karjäär ja perekond on olemas, tahab inimene tagasi seda aega, mil sai teha lollusi ja vimkasid. Viimane võib põhjustada kriisirohke keskea, sest selleks ajaks on juba teised kohustused ja reputatsioon, millega pole enam sobilik vingerpusse teha,“ kirjeldab noormees täiel rinnal tudengiajas elamise olulisust. „Tihti ei saa vist sisseastujad aru, et ülikool on väga akadeemiline. Nad ootavad midagi muud ja siis võib tulla pettumus. Tõsi on aga see, et organisatsioonid ongi kohad, kus akadeemilisuse kõrvale saada muid kogemusi ja leida endale praktiline väljund.“

Põhjust, miks olla ülikooliväliselt aktiivne, ilmestab Hendrik tabava näitega: „Kujutame ette, et kaks tudengit alustavad ühelt joonelt oma bakalaureuseõpet. Üks ei tee kooli kõrvalt midagi ning teine on näiteks mõnes organisat- Lausuda rohkem „jah“ sioonis aktiivne. Kui nad lõpetavad, on Kui on võimalus minna otse, siis mõlemal kolme aasta jagu akadeemilist Hendrik proovib leida alati huvitavama haridust, kuid tudengil, kes tegi kaasa kõrvaltee. Hetkel tegeleb ta bakalauorganisatsioonis, on õppe kõrvalt nii reusetöö kirjutamisega, millega uurib palju kogemusi, et tema edasiminekut üheksast erinevast riigist sadat noort võiks kõrvutada kuue aastaga. Esimene ning nende käitumist avalikes kohtaei saa neid aastaid aga kuidagi tasa teha, des. Uurimismeetodite kursusel pidi ta sest aktiivne tudeng on temast juba ette läbi viima eksperimendi, milleks jälgis rebinud ning tõenäoliselt liigub sama koos sõbrannaga kolmel õhtul, igal viis kiirel sammul aina kaugemale.“ minutit, ööklubi Illusioon tualetis nii „Organisatsioonides tegutsemine naisi kui mehi. Huvitaval kombel selgus on laiendanud mu maailmapilti, või- eksperimendist, et mehed pesevad tihemaldanud leida igas Euroopa riigis ja mini käsi kui naised. „Mulle meeldib linnas kontakte ja sõpru, kelle juures tegutseda teisiti ning huvitavamal moel alati ööbida saan, ning andnud koge- kui harjumuslik, mistõttu inspireerimusi, mis on mulle õpetanud, et mõned vad erinevad geniaalsed ideed ja nende stereotüübid peavad siiski paika. Oskan teostamine mind väga.“ „Ma ei ole küll suur Jim Carrey fänn, näha ka festivalide korralduspoole plusse ja kuid film „Yes Man“, kus ta mängib miinuseid, mis muidu peaosa, kannab väga olulist ideed: tavainimeste jaoks inimesed peaksid ütlema rohkem varjatud. Mõnest tei- „jah“.“ Sama mõttelaadi järgides sattus sest festivalist osa Hendrik veebruarikuus ideelabori uute võttes märkan detaile ruumide avamise üritusele, kus võttis ning panen tähele, kui tudengkonna nimel ideede pildumise

võistlusel mõõtu õppejõudude ja teadlaste tiimiga, mille tudengimeeskond võitis. „Kui ütled rohkem „jah“, võid sattuda näiteks ideelaborisse ja olla kahe aasta pärast arendanud oma start-upi sellisele tasemele, et teenid sellega raha ja oled iseenda ülemus. Kõik on võimalik!“

Rahvaspordi lembus

Rahvaspordiüritustele pani Hendriku esialgu kirja tema isa. „Oma elu esimese jalgrattamaratoni läbisin 12−aastaselt trikirattaga. Sain tagantpoolt esimese koha ning inimesed juubeldasid ja elasid mulle kaasa kui finišisse jõudsin,“ räägib noormees humoorika loo. Peale selle kuulus ta mitmeid aastaid ka rahvatantsugruppi, kuid ülikooli lõpetamise ja teiste projektide kõrvalt on ta praegu pidanud aktiivsest sporditegemisest loobuma. Noormees nendib, et peab end ajaplaneerimises üsna halvaks. „7. klassist saati pole ma märkmikku pidanud ning olen kõik meelde jätnud. Nüüd olen proovinud taas asju üles tähendama hakata, kuid minu puhul see harjumus nii kergesti ei juurdu.“

Vaba tahe suurem kui sugutung

Oma tulevikuplaanide osas pole noormees veel kindel. „Tahan enda peal näha, kas organisatsioonid ja festivalide korraldamine toovad mulle karjäärimaastikul eeliseid, kuna praegu on mulle nii-öelda leiva laule toonud vaid vabatahtlik töö. Ma ei oska aga öelda, kas jätkan psühholoogia või turundusega – ehk lähen hoopiski kuhugi uude keskkonda inspiratsiooni ammutama, ideid genereerima ja iseennast teistest külgedest avastama.“ „Inimese, nagu ka kõigi teiste loomade elu juhib sugutung. Ainus, mis inimest loomadest eristab on see, et tal on vaba tahe teha seda, mida tahab. Arvan, et kõige olulisem ongi see, mida me oma bioloogilise erinevusega peale hakkame.“

o r g a n i s at s i o o n

Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering soliidses eas, kuid nooruslik

Ülal: Kevadine rattamatk. Foto- Uku Rooni Keskel: TÜLKARi liikmed matkamas Hibiinides. Foto Juhan Heinma All: Hääletusvõistlus Kas tunned maad XIV. Foto-Birgit Purga

Looduskaitsering, mis on jagatud erinevateks töörühmadeks, siis on tuntud ka lihtsalt Ringis asendab neid kolm sektorit – „Inimene Ringi nime all, tähis- ja loodus“, mis keskendub looduskaitsele, tab 13. märtsil oma 57. „Inimene ja töö“, mis keskendub osalusloodusaastapäeva. Soliidses kaitsele ning „Mees ja naine“, mis keskendub vanuses organisat- Ringile kui sõpruskonnale. „Need kolm sektorit sioon ei kavatse aga ei ole igapäevaselt nii rangelt määratletud ja hoogu maha võtta, vaid piiritletud. Tegelikult ei tule sektorid mõnitegutseb inimestele kord pikka aega jutuks. Kord keegi avastas, et looduse lähemale vii- põhikirjas on need kolm sektorit olemas, nüüd mise nimel järjekindlalt pole nendega kaua tegeletud,“ räägib Marko. edasi. Ringist räägivad „Ring on oma olemuselt igas mõttes hästi vaba. lähemalt Marko Puksing, Muidugi on ka kohustusi: valitakse president hüüdnimega Pluuto, kes ja seitse juhatuse liiget, kelle ülesandeks on on Ringi käekäiku jälgi- aasta otsa Ringi käigus hoida ja tagada, et kõik nud pea 20 aastat ja toimiks. See aga ei tähenda, et ainult juhatus praegune Ringi juhatuse organiseeriks kõiki seminare ja matkasid. Kui liikmeks on mõni aktivist ja on näha, et talle liige Linda Puusalu. meeldib korraldada, tuleb tal vaid juhatusega Maili Tirel läbi rääkida, mida ta teha soovib, ning vastuseks „Oleme 1958. aastal tunnustatud loodustead- on kindlasti – „aga loomulikult, lase käia!““ lase Jaan Eilarti eestvedamisel loodud tudenNii pika ajaloo vältel on ühel organisatsioogiorganisatsioon, mis ühendas läbi looduse- nil pea võimatu mitte muutuda. Marko, kes armastuse ja matkahuvi TÜ ja tolleaegse EPA astus Ringi liikmeks 1998. aastal ning tegutseb (Eesti Põllumajanduse Akadeemia, praegune Ringi üritustel veel siiani, arvab, et üks oluEesti Maaülikool – toim.) tudengid,“ tutvustab line muutus viimase 20 aasta jooksul seisneb Linda organisatsiooni. “Meie eesmärk ja üles- liikmete võimaluses oma aega panustada. „Kui anne on looduses viibimise ja looduseteema- mina liikmeks astusin, oli ülikoolis kord leebem liste seminaride, talgute ja palju muu korralda- ning õppetööst oli võimalik rohkem eemal olla. mise kaudu tuua inimesed loodusele lähemale.“ Süsteem on selle ajaga nii palju muutunud, et vaba aega on tudengitel vähem. Kuigi minul Muutub tudengipõlvkondadega kooskõlas oli tudengina vabadust rohkem, ei jää ka tänaRingi eristab teistest tudengiorganisatsiooni- päeval midagi tegemata, lihtsalt aega peab dest nii mõndagi. Kui paljud organisatsioonid rohkem planeerima. Vanasti oli spontaansust palju rohkem.“

Veteranid tagavad jätkusuutlikkuse

Ringi tugevaks küljeks on aktiivne liikmeskond, kellega saab nii mõndagi korda saata. Näiteks 2002. aastal käidi pärast Lahemaa rahvuspargi röövraiet keskkonnaministeeriumi ees koos teiste looduskaitseorganisatsioonidega pikettimas. Ring kuulub ka Eesti Keskkonnaühenduste Kotta, kellega tehakse koostööd, et kaasa rääkida valitsuse ja keskkonnaministeeriumi töös. Pikalt on tehtud koostööd ka Lanksaare sõprustaluga, kus liikmed saavad proovida talutöid, mis toovad neid jällegi loodusele veidi lähemale. Mainimata ei saa jätta Ringi jätkusuutlikkust ning pikaealisust, mida aktiivsed liikmed aastast aastasse edasi kannavad, osaledes matkadel ja muudel üritustel ka pärast ülikooli lõpetamist. Näiteks Marko käib Ringi korraldatud matkadel nüüd ka oma lastega. Teiselt poolt võimaldavad jätkusuutlikkust ka needsamad üritused, mis toovad loodusest huvitatud inimesed kokku.

o r g a n i s at s i o o n Stiihiast sündinud laulukoor

Ringi igal tegevusaastal on väga tähtsal kohal avamatk, mis toimus esimest korda juba Ringi asutamisaastal ning mis algab alati Taevaskojast. Kui üldiselt on Ringi liikmeteks loodus- ja keskkonnateaduste tudengid, siis avamatk toob kokku hulgaliselt inimesi erinevatelt erialadelt ja elualadelt. Veidi tagasihoidlikuma osavõtuga, kuid kindlasti mitte vähetähtsamaid üritusi jagub aastasse palju. „Igal aastal toimub meil korraline sügis- ja talimatk, aeg-ajalt ka erakorraline talimatk, mis viimasel korral viis matkajad Narvast Sõrve säärde, ning kevadine lõpulõke. Loodussõbraliku transpordi pooldajatena liigume palju jala, suuskade, rataste, rongi või häälega. Esimeste soojade ilmade saabudes korraldame kevadele vastuhääletamise retke Euroopasse ja suviti toimub täpselt enne Viljandi pärimusmuusika festivali üle-eestiline hääletusvõistlus, kus segapaarid läbivad valikorienteerudes kaardile märgitud erinevaid kultuurilisi ja ajaloolisi objekte ning võitjapaar saab endale tasuta festivalipiletid. Lisaks sellele toimub jooksvalt harivaid mälumänge, seminare, talguid ja palju muud,“ tutvustab Linda Ringi muid ettevõtmisi. Peale selle, et matkad ja väljasõidud viivad inimesed loodusele lähemale, toovad nad ka häid ideid. Nii sündis 1999. aastal Venemaa avarustest tagasiteel idee asutada Ringi segakoor. Mõeldud-tehtud ja koor pääses juba samal aastal üldlaulupeole.

Avatud uutele tuultele

Vaatamata Ringi erinäolistele ettevõtmistele ning pikale ajaloole pole organisatsioonil hetkel oma pesa. „Puuduseks on see, et meil ei ole oma ruume, kus alaliselt olla ja koos käia. Aegade jooksul oleme tegutsenud erinevates kohtades ning praegu on küll oma aadress ja postkast, kuid ruume mitte,“ nendib Marko. „Ringil on aastate jooksul kogunenud vara, kasvõi juba aidaraamatud, kus on kirjas

50 aasta jagu osalejate nimekirju. Kolimiste käigus on paraku ka asju kaduma läinud: Ringi lipp on mitu korda ära kadunud ja taas üles leitud.“ Uusi liikmeid võetakse Ringi kord aastas, Ringi aastapäeval. Selleks tuleb esitada sooviavaldus ning osaleda vä he m a l t k ol me l Ringi üritusel. Mida R i ng i k u u l u m i ne aga üliõpilasele annab? „Formaalselt ta midagi väga ei anna, kuid see tunne, et kuulud sellisesse ühendusse ja seltskonda, on oluline. Kui oled loodusest huvituv ning sulle läheb korda, mis sünnib eriti just Eesti looduses ja keskkonnas, siis Ringist saad mõttekaaslased ja ühtekuuluvustunde, mis on minu meelest väga tähtis,“ arvab Marko. „Üliõpilane saab Ringi tuua uusi mõtteid ja tuuli. Mitmed liikmed on käinud vahetusüliõpilaseks ja toonud huvitavaid ideid, milleni siin ei ole jõutud. Olen näinud väga aktiivseid inimesi, kellel on ideid ja kes tahavad midagi korda saata ning juba järgmisel aastal on juhatusse või presidendiks kandideerimas. Iga kooliaasta algus on jälle põnev, kes meiega liituvad ning mis sellest muutub – iga inimene on eriline.” Vaata ka Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi kodulehte www.ring.ee.

Ülal: TÜLKR liikmed Hibiinides matkamas. Foto Uku Rooni All: TÜLKR bussireisil kohaliku geoloogiaga tutvumas. Foto - Hendrik Proosa

erasmus

Võimalik vaid Eestis

Nii nagu eestlased räägivad, et lätlastel on kuus varvast, räägitakse meist kui tagasihoidlikust rahvast, kel veidrusi jagub rohkem kui küllaga. Et iseendast kõneleda pole üldsegi nii huvitav kui lasta seda teistel teha, räägivad kolm Erasmusega Eestis vahetussemestril viibinud tudengit oma ootustest leida eest alaliselt pakane ilm, hordide viisi blonde päid ning pidevaid sauna- ja õllepidusid.

Kristel-Maria Kadajane

raafilist disaini õppiv Lorelei otsustas vahetada oma Prantsusmaa elu paariks kuuks Eesti oma vastu. Enne siia saabumist teadis ta Eestist täpselt nii palju, et meie riik asub Prantsusmaast põhja pool, Venemaa kõrval ning et eestlastele meeldib saunas käia, kusjuures saunas ja basseinis pidavat me tema eelteadmiste kohaselt käima ainult alasti. Lisaks sellele lootis ta näha massiliselt blonde päid ning oli enda sõnul valmis selleks, et eestlane on vaikse ja tagasihoidliku loomuga, kellelt suurt juttu naljalt ei kuule. Majandust õppiv Yoann on samuti pärit Prantsusmaalt, Montpellieri päikeselisest mereäärsest linnast, mida oli oodatust kergem maha jätta, sest Eesti külm ja niiske kliima oli – uskumatu küll − üks põhjuseid, miks noormees Eestit sihtkohana üldse kaalus. Ehkki Eestist teadis ta ainult seda, et ilmaga pole meil vedanud ning hinnad on kohati odavamad kui Prantsusmaal, tahtiski ta eest leida seiklust, mis kauaks meelde jääks, ning leiaks aset keskkonnas, mida Yoann pidas teistest Euroopa riikidest, kus ta varem reisinud, turvalisemaks. Kolmas tudeng, ärijuhtimist tudeeriv Benedikt on pärit Saksamaa väikesest linnakesest Versmoldist. Enne Eestisse tulekut teadis ta meie riigist ja kultuurist üksnes nii palju, kui Vikipeedia võimaldas. Olles juba mõnda aega kohaliku eluga tutvunud, kinnitas

ta üht levinud stereotüüpi: eestlane on tõesti vaikne ja tagasihoidlik, kes end ise õhinaga tutvustama ei tõtta, kuid ülessoojenedes on väärt sõbra (kui väga veab, siis lausa mitme) eest.

Välismaalasena Eestis

Lorelei sõnul ei tundnud ta end siin võõrkehana, sest pere, kelle juures ta peatus, võttis teda väga hästi vastu ning aitas tal kõigiti Eesti kultuuriga tutvust teha. Koos käidi nii mitmeid vaatamisväärsusi vaatamas, rabamatkal kui ka kohalikku söögikultuuri nautimas. Ainsa negatiivse näitena toob ta välja olukorrad, kus ümberringi räägiti eesti keeles ning Lorelei ühestki sõnast aru ei saanud. Sellest hoolimata leidis ta meie kultuuriga lähemalt tutvudes, et pealtnäha vaikse ja viisaka eestlase kuvandi all peidab end avatud, endast ja ümbritsevast lugupidav rahvas, kes pärast esimest kohmetusminutit välismaalase julgelt enda seltsi kutsub. Ka Yoannil jagub Eesti elu kohta peamiselt vaid häid sõnu. Ehkki ta veetis suurema osa oma ajast koos teiste erasmuslastega loengutes, ühiselamus ning üritustel, mis olid mõeldud vaid konkreetselt välistudengitele, leidis ta siiski mõned head sõbrad ka eestlaste hulgast, kellega ta tänaseni aeg-ajalt uudiseid vahetab. Tõenäoliselt oleks tema sõprade hulk veelgi suurem, kui kohalikega oleks kokkupuutepunkte rohkem olnud. Eestlasi näeb ta tagasihoidliku, kuid abivalmi ja lahke rahvana, kelle avatus ületas tema igasugused ootused. Yoann toob välja ka selle, et teatud olukordades oli tema päritolu eestlaste seltskonnas lausa eelis – näiteks kohalike tüdrukutega suheldes. Eesti noormeestel pole aga põhjust konkurentsi karta, sest Yoann on nüüdseks tagasi Prantsusmaal. Teda üllatas Eesti puhul kõige rohkem meie kultuuri dualistlik iseloom – ta leidis, et ühelt poolt on meie ühiskond väga

erasmus modernne (eriti e-asjade osas), teisalt hoiame kinni oma traditsioonidest ja ajaloost, ning mis seal salata – ka Nõukogude pärandist. Samas leidis ta siit eest ka ehteestlasliku identiteedi meie rahvapärimuse, söögikultuuri, ühiskondlike väärtuste ning looduse näol. Ka Benedikt kirjeldab eestlaseid kui lahkeid inimesi, kes vajadusel alati appi tõttasid. Suurt väljakutset Eestis hakkamasaamine endast ei kujutanud: ainsa keerulise aspektina tõi ta välja igahommikuse ennustustöö garderoobi valimisel, mis meie ilma arvestades on Pauksonite-vääriline katsumus. Ja nii nagu Lorelei teadis eestlaste saunalembusest, ei pääsenud ka Benedikt korralikust leilist, vaid vastupidi – oma kõige meeldejäävamaks õhtuks Eestis peab Benedikt ülikooli poolt korraldatud saunaõhtut, millele järgnes peomaraton Tartu klubides.

keegi ostaks võimaluse temaga kohtama minna. Ehkki enne tuli julgust pitsipõhjast otsida, kukkus üritus tema jaoks oodatust paremini välja ja pakub nalja tänaseni.

Yoann toob välja selle, et teatud olukordades oli tema päritolu eestlaste seltskonnas lausa eelis – näiteks kohalike tüdrukutega suheldes. Eesti noormeestel pole aga põhjust konkurentsi karta, sest Yoann on nüüdseks tagasi Prantsusmaal.

Estonian Moments

Lorelei kõige naljakam ja tõenäoliselt ka meeldejäävam situatsioon oli hetk sanatooriumis, kui pesuruumis lähenes talle üks vanem naisterahvas, kes Loreleile pesukäsna pihku surus ja palus enda selga pesta. Tundub osalt ka loogiline, sest nagu ütleb eesti vanasõna, siis häda ei anna häbeneda. Yoann pääses küll vahejuhtumistest pesuruumis, kuid ka temal on üks naljakas seik rääkida. Nimelt osales noormees poissmeeste oksjonil, kus ta pidi suure rahvahulga ees oma tantsuoskuseid demonstreerima ning võluma rahvast sedavõrd, et

Tudengielu Eestis

Yoann toob eesti ja prantsuse tudengielu peamise erinevusena välja selle, et kui kodumaal on kursused üles ehitatud nõnda, et tudeng käib kohal, konspekteerib ning teeb kursuse lõpus mahuka eksami, siis Eestis on üliõpilane õppetöösse rohkem kaasatud tänu grupitöödele, seminaridele ning aktiivsetele aruteludele. Sama leiab ka Benedikt, kes võrdleb õppetööd Eestis ja Saksamaal – meil olevat tudengil rohkem võimalusi õppetöös aktiivselt osaleda ning õppejõuga personaalset kontakti luua, mis Benedikti kodumaal, kus loengusaalis võib olla 200 ja enamgi inimest, on üsna keeruline. Lõppsõnana jätsid kõik kolm tudengit OLE ROHKEM ajakirjale mõned soovitused, mida järgmistele vahetusüliõpilastele edasi anda: esimese ja kõige tähtsamana ütlevad nad, et ei tohi jätta jonni ning lasta eestlase tagasihoidlikust reaktsioonist, kui ta esimest korda välismaalasest tudengit kohtab, end heidutada. Tõenäoliselt peidab end tagasihoidlikkuse all sõbralik ja seltsiv peoleo. Teiseks soovitavad nad kindlasti vaadata ringi Eestimaa kaunis looduses. Ja lõppeks ütlevad nad, et kui eestlane kutsub välja, tasub minna, sest kohalik teab alati, kus on parim koht õhtu veetmiseks.

meister ja margarita Dramaatilis-tantsuline tõlgenDus m.bulgakovi romaanist Lavastajad Katrin Pärn, JaneK Savolainen Mängivad vaneMuiSe draaManäitleJad Ja balletitruPP EsiEtEndus 7.03 vanEmuisE tEatris

ko n v e r e n ts

Mida peidaB endas oLe rohKeM ideesTiK

Artikli autori OLE ROHKEM lubadus. Foto: Meelis Kivinurm

21. veebruaril kogunesid Otepääle OLE ROHKEM idee liidrid ja aktivistid: toimus esimene OLE ROHKEM konverents. Sündmus kandis nime „Raskete muutuste eestvedajad“, millest lähtuvalt oli Tartu aktiivsete noortega mõtteid vahetama kutsutud tipud erinevatest valdkondadest − muusika-, teatri- ja ﬁlmitegijatest, riigi- ning ettevõtete juhtideni välja.

Ingvar Viin

USUS au sisse – tegu oli motivatsiooniüritusega, kus söök oli hea ning esinejad tunnustasid ülla idee eest seismist ja selle vedamist ühiskonnas. Plaksutamist esines sama palju kui erakonna suurkogul. Selleks, et siinkohal mitte Eesti rohelise meedia tasemele langeda, keerakem kriitikavolüüm maksimumi, sest igas sotsiaalses liikumises on ka puudujääke. Tunnen, et ühest neist peaks kirjutama veidi pikemalt. Alates konverentsi esimesest aruteluminutist tekkis minus üks kahtlus. Arutleti küsimuse üle, kuidas aidata teistel olla rohkem. Üllatuseks hakkasid paljud kaaslased rääkima sellest, kuidas

1

tudengeid erinevatesse organisatsioonidesse saada. Minu rõõmuks oli ka teisi, kes rääkisid inimeste potentsiaali maksimeerimisest. Tõdemus oli igatahes ühene – konverentsil osalejad ei defineeri „ole rohkem“ ideed enda jaoks sarnaselt. Seega läheksin ajamasinaga korraks tagasi kooliaasta algusesse, kui TÜÜE esimees Martin Noorkõiv ütleb ülikoolipere ees järgnevat: „Selleks lõime me üliõpilasesindusega eelmisel aastal „ole rohkem“ ideestiku. Ideoloogia, mille järgi õige tudeng ei ole mitte see, kes püüab vähimaga end kuidagi läbi vedada ja Rüütli tänaval õlut lürbib, vaid see, kes annab endast kõik, et saada parimaks versiooniks iseendast. /.../ See ongi minu üleskutse teile. See on see, mida igaüks meist saab teha nende ohtude suhtes - olla rohkem! Panna kogu oma aeg, iga viimanegi hingetõmme sellesse. Mitte puhata loorberitel, ei riigi, ühiskonna ega üksiku Tartu Ülikooli üliõpilasena. Leida viise, kuidas areneda, kuidas saada iga päev veidi paremaks ja seeläbi teha Eestit iga päev ka veidi paremaks, veidi ilusamaks, veidi targemaks, veidi väärtuslikumaks maailmale.“ Mina loen eelnevat tsitaati „ole rohkem“ ideoloogia definitsiooniks, sest see oli kõne, mis mind sellesse liikumisse tõi. Küsiksin retooriliselt, kuhu kohta on tsiteeritud lõigus sisse kirjutatud organisatsioonidega liitumine. Mõne organisatsiooni meeskonnaga ühinemine ei tähenda automaatselt, et oled rohkem. Veelgi enam, võib juhtuda ka vastupidi, sest õlle lürpimine on mõne korporatsiooni reeglitesse koguni sisse kirjutatud. Tõden, et on olemas erialaseltse, mis võivad aidata areneda ja olla rohkem, aga organisatsiooniga liitumine ja ühiskondlik hüperaktiivsus ei tohiks olla „ole rohkem“ ideoloogiat kandvad talad. Tahan öelda, et OLE ROHKEM liikumine ei ole pelgalt TÜÜE või mõne tudengiorganisatsiooni arengukava peatükk ehk lihtsalt ilus mõte paberil. See ei ole ka konverents Otepääl ega ajaleht, mida käes hoiad. See on usk sellesse, et nii mina kui ka sina oleme võimelised enamaks. See on distsipliin olemaks tugevam ja jõudmaks rohkem. See on tahe pigistada endast välja maksimum. See on eesmärk olla homme rohkem väärt, kui oled täna. Teekond selleni on iga päev enda valida. Organisatsiooniga või organisatsioonita, ühiskondlikult aktiivsena või passiivsena, aga ole rohkem! Mis on Sinu OLE ROHKEM lubadus?

ko n v e r e n ts

MÕTTEID KONVERENTSIL ESINEJATELT: „Ole rohkem sina ise. Rõhuta enda tugevusi ja lepi oma nõrkustega.“ Rasmus Raski eluﬁlosooﬁa.

anda õppejõudude poolt täpselt sama teemaga loenguid iga aasta üha uuesti ja kutsub üles innovaatilisematele lahendustele.

„Hea tegevjuht alustab vabatahtlikuna.“ Rasmus Raski soovitus ettevõttele sobivaima tegevjuhi valimiseks.

„On aegu, kus tuleb keskmist sõrme näidata ja on aegu, kus anda terekäsi.“ Kaur Kenderi soov eesti venelasi ühiskonda sõbralikumalt integreerida.

„Võimul olles kaotavad inimesed oma inimlikkuse.“ Kaur Kenderi kriitika valitsuse suhtes. „Elu peab olema huvitav!“ Kõikide esinejate ühine veendumus. „Keskaeg on ju täpselt sama ka aasta möödudes.“ alar Karis seab kahtluse alla vajaduse

„Kaitsepositsioonidele asumine tapab arutelu ja muutuse.“ toomas Roolaid toob välja läbirääkimiste halvima stsenaariumi.

„Arutada tasuks nähtuse üle ja mitte keskenduda süüdlase leidmisele.“ toomas Roolaiu soovitus edukaks aruteluks muudatuste vajaduse üle.

„Kui sa tunned, et sul ei ole enam midagi juurde anda, siis on õige aeg loobuda.“ alar Karis ütleb välja põhjuse, miks ta rektori ametikohast loobus.

nassim nicholas talebi „Antifragile“ – lugemissoovitus nii Kaur Kenderi kui ka toomas Roolaiu poolt.

„Teaduskondade arv ei oma tegelikult väga suurt tähtsust.“ alar Karise kommentaar ülikooli päevapoliitikasse.

Kaur Kender ütles ühe tunni jooksul 61 räiget roppust, kusjuures vandesõnad sinna alla ei liigitunud.

Laura Kabonen

Meelis Kivinurm

P s ü h h o lo o g i a

Kui lammaste loendamine ei lase magada

Raskused uinumisel, tihedad öised ärkamised ning hommikune väsimusetunne ei ole tudengile võõrad probleemid. Unehäirete levimus on eestlaste seas väga kõrge ja seda võib pidada üheks sagedasemaks terviseprobleemiks.

Mirjam Ool

neprobleeme võivad tekitada nii eksamitega kaasnev stress, hilistest õppimistundidest või suveajale üleminekust tingitud vähenenud ööune pikkus kui ka muutunud unerutiin. Lühiajaliselt ei ole vähekvaliteetsel unel inimese tervisele kahjulikke mõjusid, kuid pikaajalisel unetusel võivad olla tõsised tagajärjed. Unekvaliteedi parandamiseks on võimalik aga endal palju ära teha.

Uni on tervise alus

Unevajadus on väga individuaalne ja sõltub suurel määral vanusest, füüsilisest aktiivsusest ja mitmest teisest faktorist. Täiskasvanu vajab üldjuhul 7−8 tundi und. Sobilik ööune pikkus on selline, pärast mida tunneb inimene end järgmisel päeval puhanuna. Uuringutest ilmneb, et iga kolmas inimene kogeb vahel unetust ning vähemalt ühte unetuse sümptomit. Unetus võib kesta paar päeva, mõned nädalad või muutuda krooniliseks ja kesta üle mitme nädala. Pikaajaline unetus tekitab väsimust, närvilisust, meeleolumuutusi, ärevust, kehakaalu tõusu, mälu ja keskendumisvõime halvenemist ning tähelepanuraskusi. Suureneb risk teha ebaadekvaatseid otsuseid ning sattuda õnnetustesse. Pärast unetut ööd hinnatakse enda päeva vähem nauditavaks

ning saavutusi ebaolulisemateks, mis võivad põhjustada ka meeleolu langust. Unetud inimesed on vastuvõtlikumad vaimsetele ja kehalistele haigustele nagu depressioon ja ärevushäired ning vererõhuprobleemid, südamehaigused ja diabeet. Unetus nõrgestab ka immuunsüsteemi, mistõttu on kergem külmetuda ja nakatuda viirushaigustesse.

Tuleneb nii heast kui halvast

Unetust võivad põhjustada kehalised vaevused või valu, psüühilised probleemid nagu ärevus ja depressioon, ebatervislikud harjumused, teatud ravimid, vale unerutiin ja magamiskeskkond. Üheks põhiliseks uneprobleemide tekitajaks on stress, mis võib tihtipeale olla tingitud pingelistest suhetest, suurest töökoormusest või elumuutustest. Viimaseks võivad olla nii negatiivsed kui positiivsed sündmused: armumine võib kurnata keha ning tekitada unega probleeme sama palju kui lahkuminek. Nii stress kui ka unetus on normaalsed reaktsioonid, mis järgnevad elumuutustele, ning lühiajaliselt suudab inimene nendega edukalt toime tulla. Uneprobleemide lahendamiseks on vaja välja selgitada nende põhjustaja ning tegeleda selle vähendamisega. Unehäired võivad probleemi lahendamise püüetele vaatamata püsima jääda, kui inimese keha on harjunud voodis olles muretsema või magamiskeskkonda muul viisil unetusega seostama. Sel juhul on potentsiaalseks probleemi lahenduseks suurendada voodi ja une vahelist seost, pidades kinni unerutiinist ning vältides enne uinumist ärksaks muutvaid tegevusi. Kõigepealt tuleks veenduda, et magamiskeskkond on und soodustav ning inimese igapäevased söömisharjumused ning füüsilise aktiivsuse määr ei riku ööune kvaliteeti.

p s ü h h o lo o g i a Rutiinsuse head küljed

Meeldiv magamisase ja -tuba soodustab head und: uneruum võiks olla pigem jahe ning vahetult enne uinumist hämar, öösel pime ning hommikul valgusküllane, et oleks võimalik end võimalikult kiiresti üles ajada. Kvaliteetse une saavutamiseks on õhtusel ajal kasulik vältida energilisust soodustavate ainete tarvitamist nagu kohv, tee, alkohol, magusad joogid, šokolaad ning nikotiin. Mõistlikus koguses alkoholi tarvitamine võib uinumist soodustada, kuid teisalt vähendada une kvaliteeti. Tihti võib isegi lõuna ajal suures koguses tarbitud erguti raskendada õhtusel ajal uinumist. Samamoodi võib ka füüsilise aktiivsuse puudumine vähendada öise unevajaduse hulka. Inimene on harjunud teatud keskkonnas läbi viima kindlaid tegevusi. Keha kiiresti uinuma harjutamiseks tuleks voodit ja võimalusel ka magamistuba kasutada ainult seal magamiseks. Uinumise soodustamiseks tuleb muud tegevused voodist eemal hoida: õppimine, arvuti kasutamine ja teleka vaatamine hoiavad inimest ärksana. Seksuaalsed tegevused on ainukesed, mis inimest voodis uniseks teevad. Seostades ka lühiajaliselt ergutavaid tegevusi voodiga, võib seal uinumine muutuda keerulisemaks. Kui voodis olles und ei tule, peaks voodist välja tulema ning midagi rahustavat tegema, kuna magamisaset ei tohiks lasta kehal seostada lihtsalt lebamisega, ning voodisse tuleks naasta alles unisena. Parema une tagab unerutiinist kinnipidamine – iga päev samal ajal ärkamine ja võimalikult konkreetsel ajal magamaminek. Tavapärase unerutiini parandamiseks tuleks voodisse minna siis, kui tuntakse väsimust ning ärgata tuleks iga päev samal kellaajal. Ühel ööl vähe puhkust saanuna tekib järgmisel õhtul kiiremini väsimus ning keha soovib juba ise varem magama minna. Unekvaliteedi parandamine ei toimu üle ühe öö, regulaarse rutiini sisseseadmine võib aega võtta mitu nädalat, mistõttu tuleb režiimist kinni pidada ka ilma kiire tulemuseta. Päeval magamine vähendab ööune vajaduse pikkust, mistõttu on soovitav vältida päeval magamist või teha seda päeva esimesel poolel ning lühiajaliselt, magades mõnikümmend minutit.

Nuti(kus) ja muretsemine ei aita

Füüsiline aktiivsus, kuum dušš ja pingeline mõttetöö on samuti tegevused, mis raskendavad uinumist. Samuti ergutavad inimest mobiiltelefoni ja arvuti kasutamine. Kvaliteetsema une saavutamiseks tuleb öösel ning paar tundi enne magamajäämist vältida tehniliste ekraanvahendite kasutamist. Erk sinakas valgus hoiab inimest ärksana, samuti tegevused, mida üldjuhul arvutis või nutitelefonis tehakse. Kui nende kasutamine on õhtusel ajal siiski vajalik, võiks vähendada seadmete ekraaniheledust. Ekraane on võimalik seadistada ka nii, et need end ise automaatselt kellaaja järgi muudaks. Lõõgastavate tegevustega tegelemine aitab keha uinumiseks ette valmistada. Hea viis lõõgastumiseks on lihaste lõdvestamine, mida on võimalik teha ka voodis olles. Selleks tuleb keskenduda erinevatele kehaosadele, alates sõrmeotstest kuni varvasteni, neid ükshaaval pingutades ja lõdvestades. Üheks oluliseks unetuse põhjustajaks on muretsemine nii päeval toimunust, homsest kui ka enda unetusest ja tagajärgedest, mida see järgneval päeval kaasa toob. Muretsemine tuleks jätta selleks ettenähtud aega: voodis tekkinud mõtted saab kirja panna ning jätta nende üle muretsemine järgmiseks päevaks. Muretsemine on ergutav tegevus, mis raskendab uinumist – selle soodustamiseks tuleb rahuneda ning mõelda meeldivatest asjadest. Unetuse korral võivad tekkida hirmumõtted unetuse tagajärgede pärast: muretsetakse, kas saadakse piisavas koguses und ning milliseks järgnev päev kujuneb. Öösel kellaaja nägemine võib panna arvutama järelejäänud tunde − kui palju magada saaks, kui kohe uni peale tuleks. Arvutamine ja une jälgimine on aga järjekordsed ärksaks muutvad tegevused, mis ei lase uinuda. Hirm, et magamatuse tõttu on järgmine päev rikutud, võib olla ülehinnatud, kuna lühiajalise magamatuse korral suudab inimene päeval edukalt toime tulla. Öösel muretsemine ei paranda uinumise tõenäosust ega järgneval hommikul enesetunnet. Kasutatud materjalide autor on Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku psühhiaater, unearst ja kognitiivkäitumuslik psühhoterapeut Tuuliki Hion.

eksperiment

Lihtne valem, mille abil leida soodne üürikorter, ihaldatud töökoht või kohtingukaaslane

Kuidas leida unistuste töökoht, saada arstijärjekorras ettepoole või kohtuda inimesega, kellele juba väiksest saati alt üles vaadatud? Mida teha, et saada juuksuris soovitud soeng, tubli soodustus tulevase kodu ostult või kohting inimesega, kes juba pikalt mõtteis mõlkunud? Valem on lihtne.

Uku Lilleväli

õikvõimalike pisikeste ja suurte unistuste täitumiseks, aga ka murede lahendamiseks on lihtne lahendus − küsimine. Küsija suu pihta ei lööda ja kunagi ei tea, milleni üks tagasihoidlik küsimärk juhatada võib. Sellesama moto paikapidavust tõestan järgnevas kirjutises, kus võtsin luubi alla tudengite pea et suurima murekoha – üürikorterid – mida on Tartus teadupärast suuresti vähem kui nende soovijaid. Eksperiment ei seisne aga pelgalt üürikorteri hankimises, vaid niigi olemasolevale probleemile on vinti juurde lisatud. Nimelt proovisin nendesamade väheste pakutavate üürihindu üheainsa kõne abil soodsamaks „kaubelda“, soovides sedaviisi säästa aasta peale arvestatava summa raha.

Ettevalmistused sõjaplaaniks

Esmalt otsisin kinnisvaraportaalide kaudu kümme potentsiaalset üürikorterit, mis asuksid Tartus ja oleksid hinnavahemikus 100−300 eurot. Lisaks, et iga kõne oleks tulemuslik ja eksperiment efektiivne, valisin välja vaid need korterid ja toad, mil oli märgis „otse omanikult“. Eelnev on tähtis just seetõttu, et maakleritel on ettekirjutised omanikelt, mistõttu peavad nad pärast potentsiaalse kliendiga rääkimist veel nõu pidama – omanikud saavad

otsuseid teha aga sellesama kõne ajal. Potentsiaalsete kodude nimekiri olemas, tuli sorava jutu saavutamiseks läbi mõelda nn helistamisstrateegia. Ilma igasuguse taustjutu ja sissejuhatuseta rahateemat puudutada oleks justkui kohatu ja võin mürki võtta, et hirmutaksin korterite omanikud kohe ära. Sestap otsustasin kõne alguses selgesti ja mõistetavalt end nime ja õppeasutusega tutvustada ning kirjeldada, kust leidsin kontakti ja mis eesmärgil helistan. Pean vajalikuks mainida, et ei tahtnud, et kõnes domineeriks soov hinnast alla kaubelda, vaid huvi korteri kohta rohkem teada saada. Plaanisin pärida erinevate korterit puudutavate asjaolude kohta, mis kuulutuses ehk veidi segaseks jäänud. Lõpuks, kui jää murtud, mõtlesin jõuda kõne tuumani ehk küsida üürihinna ja potentsiaalse allahindluse kohta.

Tulemuslikkus või läbikukkumine

Ettevalmistused tehtud, paber ja pastakas olemas ning telefon valmis – aeg julgus kokku võtta. Pilk kuulutusel ja telefon kutsumas: - Tere, kas räägin Marjuga? - Tere! Jah, Marju kuuleb. - Minu nimi on Uku Lilleväli, olen Tartu Ülikooli tudeng ja helistan kuulutuse tõttu, mille leidsin kinnisvaraportaalist. Kuna koht jäi silma, mõtlesin, et helistan ja küsin lisainformatsiooni. - Jaa, aitäh helistamast, aga huvilisi on juba mitmeid ja uuel nädalal tullakse korterit juba vaatama. Mõtlesin, et ei ole hullu, kuna esimese katsetusega ei saagi kõik kohe õnnestuda. - Aitäh teilegi ja ilusat päeva! Sarnaste sõnadega võtsin ette ka kolm järgnevat

eksperiment kuulutust ja neis sisalduvad telefoninumbrid, kuid kaks neist olid aegunud ja üürilise juba leidnud. Kolmandal – sarnaselt esimese kõnega – olid mitmed entusiastlikud huvilised juba olemas. Pärast nelja kõnet oli tunne eksperimendi suhtes kõhe, sest varasem kindlameelsus hakkas tasapisi asenduma kahtlusega. Proovisin leida lohutust mõttest, et alati ei saagi hästi minna ning paratamatult tuleb mõned katsetused ebaõnnestunuks tunnistada. Küll aga oli mul veel potentsiaalseid tulevasi elupaikasid alles kuus, mistõttu otsustasin sirge seljaga oma katsetustega lõpuni minna.

Positiivne pööre

Järgnev vestlus oli pöördepunkt: pärast eelnevalt välja toodud sissejuhatust sain teada, et korter on saadaval, mispeale küsisin mõned täpsustavad küsimused nii naabrite kui elektri- ja kommunaalkulude kohta. Lõpuks jõudsin esimest korda ka teemani, mis eksperimendi keskpunktis: - Teil on siin kirjas, et korteri üürihind on 150 eurot. Kas oleks väga kriminaalne küsida, kas sellele oleks võimalik teha ka tudengisoodustust? - Hind on tudengitele niigi paras… Aga kaubelda saab ikka! - Jaa, mõtlesin, et küsija suu pihta ei lööda ja kunagi ei tea… - Meil on kahte tüüpi tube: vastavalt suurusele kas 150 või 170 eurot. Las ma mõtlen veidi… Esimese võib teha 135 ja teise 150 euroga! Sel hetkel mõistsin, et see, mis ennist tundus juba võimatu, oli järsku muutunud võimalikuks: kõne tõestas, et isegi väga kehvas olukorras peab küsimise ja õnne korrelatsioon paika. - See tundub parem kui hea, suur aitäh! Uurin veel teisi variante ja helistan ehk juba järgmisel nädalal tagasi. Jõudsin tõdemusele, et kui tudeng saaks ühes kuus maksta 15−20 eurot vähem, säästaks ta pelgalt sellesama kõne abil aastas 200 eurot või rohkemgi. Järele olid jäänud veel viis korterit, millest kahele oli üürnik juba leitud ning kolmandal oli mitmeid huvilisi. Kaks viimast kõnet olid aga kõige keerulisemad, sest korterid olid küll saadaval, kuid tulemuslikkuse jaoks oli tarvis rohkemat kui varem välja nuputatud helistamisstrateegia.

Järgmine lootuskiir

Olles kõne algul end tutvustanud, lisainformatsiooni küsinud ning ka tudengisoodustuse kohta pärinud, vastas esimese korteri omanik mulle kahtlevalt: - Ma nüüd ei teagi... Iga allahinnatud euro oleks minu jaoks ju kaotus. Möödus ehk pool sekundit, kui jätkasin jutajamist sellega, kuidas seesama pakkumine mulle teiste seast silma jäi ja miks väikene hinnaalandus mind äärmiselt tänulikuks teeks. Olgugi et veidi kaheldes, vastati mulle just nõndavõrd positiivselt: - Nii palju saan teile vastu tulla, et võime igakuiseks püsivaks üürihinnaks teha 250 eurot. Arvestades, et üür on 190 eurot ja kommunaalid keskeltläbi 75, siis igakuine sääst oleks taaskord 15 eurot (loe: aastas ligi 200). Tänasin ja mainisin, et vaatan teisigi kortereid ja helistan ehk järgmisel nädalal tagasi.

Kõige kõvem kivi

Positiivse emotsiooniga oli hea haarata telefon ka viimaseks kõneks, mil võtsin ette eelnevatest veidi suurema, ilusama ja sedavõrd ka kallima, 290 eurose kuuüüriga korteri. Pärast tutvustust, uudishimulikke küsimusi ja tudengisoodustuse idee avaldamist küsiti, kui palju tunduks mulle endale õiglane maksta. Tunnistan, et olin esialgu veidi jultunud, kuid pärast pisikest põhjendust pakkusin välja 30 eurot soodsama kuuüüri. Hetk hiljem aga mõistsin, et sai vist taas teps palju, ja ütlesin, et isegi 270 eurot oleks väga vastutulelik ja positiivne. Kõne teises otsas oldi küll veidi skeptilised, kuid anti roheline tuli, kui huvi peaks süvenema.

Kolm ümarat ja seitse kandilist

Lõppeks tegin kokkuvõtte, et kümnest kõnest olid suisa kolm edukad ehk õnnestumise protsent oli niivõrd eeskujulik kui arv 30. Vaatamata vahepealsetele nn läbikukkumistele sain tõestust sellest, et mida rohkem küsida, seda suuremad on võimalused, et lõpuks jõuan sihini, olgu siis tegemist unistuste töökoha hankimise, vajaduse korral arstivõi poejärjekorras ettepoole saamise või uue kodu üürihinna langetamisega. Olgem julgemad, sest küsija suu pihta ei lööda, otse vastupidi.

suvepl a anid

Tudeng, Kavanda oMa puhKus nÜÜd Foto: Erakogu (Triinu)

Suveni on veel aega, kuid aktiivset puhkust on õige aeg planeerima hakata juba nüüd. Ilmselt oled kuulnud seiklusrikkaid lugusid, kuidas tuttavate tuttavad käisid suurel Aafrika mandril ja püüdsid elevante ning sõid end banaanideks. Oled vast mõelnud, et äkki peaks kord ka ise proovima. Milleks lükata toredat kogemust edasi?

Samuti kiitsid organisatsiooni mitmed tuttavad, kes olid juba varem AIESECi kaudu vabatahtlikuna välismaal käinud. Millised olid Sinu peamised tegevused? Töötasin ühes keeltekallakuga koolis, kus õpetasin inglise keelt ja aitasin kooliõpilastel vanuses 6–18 praktiseerida keeleoskust. Seal veedetud aja jooksul leidus mul aega, et Kolumbias ka ringi Laura Porovart reisida: ujusin Kariibi meres ja seiklesin MaTTias – KoLuMBia, BogoTa Amazonase vihmametsas. Miks on tudengina sellelaadsetes Mis? Noorteorganisatsiooni AIESEC projektides kasulik osaleda? programm „Discover The World“, mille Kõige lihtsam vastuküsimus on: kaudu saab välisriikides tegeleda laste „Millal siis veel, kui mitte tudengina?“ ja noorte arendamisega erinevates vald- Vabatahtlikud projektid on minu meekondades olenevalt projekti sisust. lest üks parimaid võimalusi, kuidas Kellele? Üliõpilastele. tudengina pikemaajaliselt ringi reisida Tingimused: Üliõpilase staatus ja hea ja võimalikult palju näha. Peale võimainglise keele oskus. luse leida uusi sõpru ning luua kontakte Mida saab teha? annab selline reisimisviis inimesele ka Organiseerida üritusi teistsuguse perspektiivi, kuidas maaerinevates maailma ilma vaadata. paikades, töötada Meenuta mõnd eredamat sündmust mõne MTÜ juures, või juhtumist. viia läbi erinevaid Omamoodi ere seik oli see, kui töötube, tutvustada Amazonases olles märkasin, et minust Eestit ja õpetada oli umbes meetri kaugusel üks ämblik. inglise keelt. Selle all ei mõtle ma meile tuttavat Muu: Kandideerida õnneämblikku või mõnda muud väikest saab igal ajal ning tegelast, vaid üht pikkade ja tugevate projektide kestvus jalgadega monstrumit, mida naljalt suson 6–8 nädalat. siga maha ei löö.

Miks otsustasid liituda AIESECi programmiga? AIESECi kasuks otsustasin seetõttu, et ma ei teadnud muid organisatsioone, mis teevad välismaale vabatahtlikuks minemise nii kiireks ja sujuvaks.

MariLi – iTaaLia, sardiinia – napoL Mis? Noorteorganisatsiooni AEGEE koordineeritud projekt suveülikool ehk õppeperioodiväliselt toimuv õppeprogramm erinevates Euroopa ülikoolides.

Kellele? Üliõpilastele. Tingimused: Kandideerija peab omama tudengistaatust ning programm toimub juunist oktoobrini. Mida saab teha? õppida läbi aktiivse tegutsemise ja sealjuures tutvuda ka kohaliku kultuuriga. Muu: AEGEE infotunnid on 26. märtsil ja 1. aprillil kell 18.00 Domus Dorpatensise hoones (Raekoja plats 1). Lisainfo Facebookis AEGEETartu lehel. Miks otsustasid suveülikooliga liituda? Otsustasin minna suveülikooli, sest tundsin, et mul on aeg suureks saada. Mõtlesin, et pean tegema asju, mida tõeliselt kardan, aga mida ei taha sellepärast tegemata jätta. Seega valisin endale katsumuseks suveülikooli, mis tähendas minu jaoks ainukese eestlasena reisimist tundmatusse kohta, kus mind ootasid võõrad inimesed ja tundmatu keskkond. Miks on suveülikoolis osalemine tudengile kasulik? Arvan, et iga tudeng peaks käima suveülikoolis, et näha milline unistuste ülikool tegelikult välja näeb. Sõna „ülikool“ tähendab suveülikooli kontekstis kõrgemat matemaatikat, mille käigus arvutatakse, mitme erineva riigi märjukest suudab organism taluda ja mitut itaallast tuleb enne musitada, kui saab

suvepl a anid eestlase kombel taas nurka isolatsiooni varjuda. Too välja mõni ere mälestus. Meie rahvusvaheline grupp tiirutas Sardiinias ringi ja liikus ühest sihtkohast teise autode rühmana, kuhu kuulus umbes 15 masinat. Kuna meil olid koos keevalise verega inimesed, siis sõidu ajal toimus igas autos pidu. See tähendas seda, et me tantsisime, laulsime ja tegime autoaknad lahti, et tunda kogu eluvoolu, mis neil hetkedel meist justkui läbi lainetas. Muretu mina, juuksed tuules lehvimas ja itaallaste ning teiste sõpradega päikseloojangu poole sõitmas ongi minu kõige ehedam ja väärtuslikum mäletus.

TRIINU – MOSAMBIIK, MAPUTO Mis? Programmi Erasmus+ : Euroopa Noored projekt, mis võimaldab teha välisriigis 2–12 kuud vabatahtlikku tööd. Kellele? 17–30 aastastele noortele. Tingimused: Osalemiseks tuleb leida Eestist saatev organisatsioon ja välismaalt vastuvõttev organisatsioon ning seejärel kirjutada programmi Erasmus+ : Euroopa Noored projektitaotlus. Mida saab teha? Panustada mõnesse kohalikku organisatsiooni või kogukonda. Muu: Järgmine taotlustähtaeg on 30. aprillil. Pikaajalist teenistust (pikem kui kaks kuud) on võimalik läbida vaid ühe korra elus.

üksluisetesse päevadesse tuua ka rohkem liikumist: tegime hommikuvõimlemist ning tantsisime. Lapsed said isegi Kaera-Jaani selgeks! Miks on EVS projektides osalemine just tudengile kasulik? Üks suur plusspool on võimalus maailma näha. Palju on rõhutatud, et EVS ei ole tasuta reisimine – usun, et see on veel palju enamat. Turistipildi asemel annab see võimaluse päriselt, kohalike kombel teises kultuurikeskkonnas elada. Teine asi on töö – EVSiga saab noor inimene end proovile panna täiesti uues ning endale põnevas valdkonnas, olgu selleks siis töö noorte ja lastega, keskkond või ürituste korraldamine. Kas EVS-iga vabatahtlikuks minemise protsess oli pigem keeruline või lihtne? Kuna olin üks inimestest, kes projekti valmis kirjutas, oli mul tavapärasest suurem panus. Samas oli minekuprotsess lihtne – mind saatev organisatsioon Seiklejate Vennaskond aitas palju ning selgitas piisavalt kohustusi ja reegleid. Millise tarkusetera võtad veedetud ajast kaasa? Oluline, mida õppisin, on kindlasti see, et me ei pea Musta Mandri inimestesse suhtuma kahjutunde või haletsusega – meie elud on paljuski erinevad, ent tegelikult oleme kõik samasugused inimesed. Sain Mosambiigis aru, et mul on neilt väga palju õppida. Meenuta mõnd eredamat mälestust. On palju mälestusi, mida ma kunagi ei unusta: kuidas saabus talv ning lapsed tulid 18 soojakraadiga karvamütside ja vatijopedega lasteaeda, kuidas kohalikud astusid tänaval minu juurde ning ütlesid: „Anna mulle ka küpsist“, kuidas kastiautos kolmekümnekesi püsti seistes läbi linna sõitsime, kuidas kogukad vanatädid ennastunustavalt tantsivad ja huilgavad. Unustamatu oli ka see, kuidas lasteaialapsed hommikuti mulle vastu jooksid ning kallistustega peaaegu pikali lükkasid.

Miks otsustasid EVS ( European Voluntary Service) projektiga liituda? Euroopa vabatahtliku teenistuse peale olin mõelnud sellest ajast saati, kui võimalusest esimest korda kuulsin. Usun, et mõnes välisriigis kuni aasta jooksul töötamine on hindamatu kogemus, mis avardab maailmapilti ning annab noorele hulgaliselt uusi kogemusi. Kuna olen alati armastanud reisimist ning erinevaid kultuure, olin üsna kindel, et soovin ka vabatahtliku teenistuse võimalust kasutada. Mis olid Sinu peamised ülesanded? Töötasin Mosambiigi kohalikus lasteaias ning tegelesin 3–5aas- MARIA – HAWAII, OAHU SAAR taste äärelinna lastega. Ehkki suu- Mis? StudentTour, noorteorganisatrimaks väljakut- sioon, mis vahendab noorte töö- ja reiseks oli võõrkeeles siprogramme erinevatesse riikidesse, enda mõtete sel- peamiselt Ameerikasse ja Austraaliasse. gitamine ja laste Kellele? Noortele vanuses 18–30 ohjeldamine, sain eluaastat. proovida veel mit- Tingimused: Ameerikasse minejad meid asju. Tegime peavad õppima täiskohaga akrediteelastega erinevaid ritud õppekavadel. Austraaliasse saavad kunstiprojekte ja minna kõik vanuse piiridesse jäävad õppisime mitmeid noored. Ameerika programm toimub toredaid laule nii ing- vaid suvevaheajal – USAs võib töötada lise kui portugali keeles. maksimaalselt 15. maist 15. septembrini. Samuti üritasin nende üsna Austraaliasse saab minna aasta ringi ja

kuni kaheks aastaks. Mida saab teha? Töötada. Miks otsustasid StudentTouri projektis kaasa lüüa? Mulle tuli meilile kiri, et ülikoolis tutvustatakse StudentTouri Work&Travel USA programmi, millega on võimalik minna suveks USAsse töötama ja puhkama. Läksin programmi tutvustust kuulama ning kui sain teada, et suveks on võimalik minna sellisele paradiisisaarele nagu Hawaii, hakkasid mu mõtted juba konkreetsemaid ilminguid moodustama. Miks on Sinu arvates just tudengitel kasulik säärastel projektidel kaasa teha? Kui noorena ei reisi, siis millal veel? Soovitan kõikidel tudengitel, kel vähegi võimalik, sellistest projektidest osa võtta, kuna see muudab elu huvitavamaks. Alguses kartsin ma väga, sest ma pole seiklejatüüpi ja julge inimene, kuid astusin oma mugavustsoonist välja ja nii kaugele kui võimalik. Käisin teises maailma otsas ja lähen kindlasti kunagi Oahule tagasi. Millega välismaal veedetud aja jooksul tegelesid? Töötasin hommikusöögirestoranis Cream Pot, kus serveeriti nii tavalisi kui ka sufleepannkooke, vahvleid, omlette jm. Tundsin end seal nagu Alice Imedemaal. Minu ülesanneteks oli tutvustada klientidele menüüd, võtta neilt tellimusi, viia sööke−jooke lauda ja hiljem ka laudu koristada. Kuna restoran oli avatud 6.30–14.30, siis olid õhtud vabad. Millise tarkusetera võtsid veedetud ajast kaasa? Oma mugavustsoonist tuleb välja astuda, mine tea, mis imelisi asju juhtuda võib. Meenuta mõnd eredamat mälestust. Arvan, et eredaimaks mälestuseks võib pidada seda, kui käisin esimest korda koos sõbrannaga surfamas. Eemalt oli tore vaadata, kuidas professionaalsed surfarid lainetel liuglevad, kuid tegelikult ei olnud surfilauale saamine ja seal püsimine üldse lihtne. Paar korda õnnestus isegi püsti saada, aga mitte kauaks. Õnneks märkas meid üks kohalik abivalmis noormees, kes jagas natuke õpetussõnu ja ütles, et sellest pole midagi, kui me püsti ei saa, võime olla kõhuli laual ja ta lükkab hoo sisse, kui laine tuleb. Olime nõus ja nii saimegi tunda, mida tähendab lainel liuelda.

e t t e vÕt lu s Vega fondi esimese vooru võitjad 2014. aasta kevadel Foto: Andres Tennus

KusT KorJaTa esiMesed KopiKad? Alatihti rahapuuduses vaevleva tudengi jaoks on oma äri või projekti alustamise juures kõige põletavam küsimus: „Kust tuleb raha?“ Kui enda taskuraha napib, on investeeringute kogumiseks olemas mitmeid variante.

heili ollin

proToTÜÜpiMiseKs Prototron. Prototüüpimisprojekte toetatakse suuremate summadega: eelarvepiiranguid ei ole. Fookus roheliste tehnoloogiate, elektroonika, mehhatroonika ja IT valdkondadel. Vega fond. Idee arendamise all välja toodud konkurss, millega toetatakse ka prototüüpimist.

eTTevõTTe aLusTaMiseKs Töötukassa ettevõtluse alustamise toetus. Kuni 4474 euro suurune rahaline abi ettevõtte asutamiseks. EASi starditoetus. Taotlema on oodatud valmis toote või teenusega alustav ettevõtja. Toetatakse põhivara soetamist, turundus- ja arendustegevusi ning tööjõukulusid.

idee arendaMiseKs Kaleidoskoop. Tudengite äri- ja projektiideede konkurss, kus preemiad on paarisaja euro suurused. Toimub Tartus mais ja detsembris.

Crowdfunding. Hea viis koguda tähelepanu, rahastust ja potentsiaalseid kliente. Algkapitaliks vaid idee kirjeldus – inimesed toetavad vastavalt pakutavale hüvele, mida nad pärast toetuse kogumist alustavalt ettevõttelt soovivad. • Eesti-keskne veebisait Hooandja • Ülemaailmne veebisait Indiegogo Vega fond. Teadmismahukate ideede konkurss, kus toetatakse tuhandete eurodega prototüüpide ehitamist ja teenuste arendamist vabalt valitud valdkonnas. Tähtajad märtsis ja oktoobris.

eTTevõTTe KasvaTaMiseKs EASi kasvutoetus. Kui idufirma on end koduturul tõestanud, siis kasvutoetuse abiga saab asuda eksportima ja laienema.

Tasuta ettevõtlusnõustamist pakuvad Tartu ärinõuandla, Tartu Ülikooli karjääritalitus ja Tartu Ülikooli ideelabor.

s e lt s i d

seLTsis segaseM ehK rohKeM TarKasid on pareM Kui ÜKs Mäletatavasti oli OLE ROHKEM detsembrinumbris artikkel Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsist kui ühest aktiivselt ühiskonnaelust osa võtvast erialaseltsist. Tähtis on tõdeda, et see ei ole Tartu Ülikooli ainus erialaselts – tudeng, hoia alt – neid on veelgi ja ka Sul on võimalus leida endale sobiv.

Laura Porovart

STU samm oma mugavustsoonist eemale ja ole valmis elu põnevaks elama − on aeg konspektide vahelt välja pugeda ja end mõne seltsiga siduda, sest erialaselts annab Sulle… ... praktikakoha! Sageli on praktikakoha leidmine paras peavalu. Erialaseltsi kaudu on aga oluliselt kergem viia kokku tudeng ning praktikakohta pakkuv institutsioon. Teiseks annab erialaselts tudengile ka turvalise tausta ja kuvandi, tänu millele usaldab praktikakohta pakkuv asutus tudengit parema meelega enda sekka võtma. … erialaselt motiveeritud seltskonna! Tahaksid kellegagi kirglikult vestelda Lepanto merelahingust ja selle mõjust Euroopale, kuid Su toanaaber ei tea sellest ööd ega mütsi? Erialaseltsis leidub kindlasti keegi, kes oleks valmis Sinuga maha pidama ühe tulise argumendimadina. Seega erialaseltsidest leiad eest

tudengid, kes tahavad päriselt ka õppida ja oma erialast võimalikult palju teada saada, mistõttu on nad altid ka erialaste küsimuste üle arutlema ja praktilistes ettevõtmistes kaasa lööma. … network’i! Tark tudeng mõtleb tulevikule ja loob endale toimiva erialasisese võrgustiku juba täna. On kasulik teada inimesi, kes võivad Su tulevikus enda alluvusse palgata ning samuti on neil kasulik teada Sind. Seega erialaseltsi kaudu võidavad kõik. Kaval lüke on juba õpingute alguses kokku puutuda võimalikult paljude eriala tipptegijatega ja neilt õppida, sest see võimaldab hiljem olla ise see, kellelt teised õppima hakkavad. … väljundi! Enda erialaga tegelemiseks ei pea ootama teps mitte õpingute lõpuni, sest teadmisi-oskusi võib ja on väga soovituslik rakendada juba õppimise kõrvalt. Erialaseltsid suuresti sellega tegelevadki, et juba kraadi omandamise ajal saaks õppur oma ajuvara rakendada ka praktikas, kuna seeläbi omandatud kogemused on vahel kasulikumadki kui auditooriumis kuuldu. Ent sellega veel ei piirduta – erialaseltsid annavad võimaluse propageerida eriala ja arendada konkreetsest valdkonnast huvitatud noori, kellest saavad hiljem potentsiaalselt edukad inimesed.

Eesti Maastikuarhitektuuri Üliõpilaste Seltsi (EMÜS) tutvumisõhtu Foto: Erki Rudi

Search for people, places and things

Home

Suggested Pages

OLE ROHKEM FACEBOOKIS Facebook on sotsiaalmeedia kanal, mis on 11 aastaga saanud nii populaarseks, et ühendab 1,39 miljardit kasutajat üle kogu maailma ning röövib keskmise Tartu tudengi argipäevast paar kuni mitu tundi, sõltuvalt loengute arvust ning nende köitvusest ja pikkusest. Kukutame müüdi, et Facebook on saatana sigitis, mis röövib Y-generatsioonilt viimsegi ajuraasukese: väljatoodud grupid pakuvad põnevaid diskussioone, uusi vaatenurki ja ideid, millest ei tahaks ilma jääda ka näoraamatusse sissekandmata isikud. Kadri Org

OLE ROHKEM

1,125,475 likes · 49,254 talking about this · 15,000 were here Description: OLE ROHKEM liikumine lähtub ideest, et tõeline tudeng võtab õpingutest maksimumi ja omandab ülikooliaja jooksul võimalikult palju kogemusi.

Veebruar 2015

Detsember 2014

November 2014

Oktoober 2014

Highlights

Post

Virginia Woolf sind ei karda!

Write something…

10 mins ago

Post

Rahvusvaheliste Suhete Ring 12 mins ago

Ehk RSR on kommuun, mis ühendab Tartu Ülikooli tudengid, kel huvi rahvusvaheliste suhete vastu. Koht, kust saab teavet, kui mõni poliitik, diplomaat, riigiametnik või teadlane plaanib rahvusvaheliste suhete teemal Tartu piires sõna võtta. Sealt leiab informatsiooni ka igal nädalal toimuvate loengute ja raadiosaadete ning kord semestris korraldatava väljasõidu ja suurema paneeldiskussiooni kohta. KalambuuR 16 mins ago

Kommuun, mis mõeldud keeleväänajatele ja sõnataltsutajatele: teatud eestikeelsed sõnad või laused pannakse uude valgusesse või muudetakse mõne tähe vahetamisega sõna tähendust. Tegemist pole anekdootide ja naljapiltide kommuuniga, vaid meeldiva ajaviitega teisitimõtlevatele ja lingvistilisi vimkasid austavatele inimestele. Nostalgiline Tartu 20 mins ago

Imeline grupp eelkõige ajaloost huvituvatele inimestele. Kommuunist leiab vanu pilte, videoid, jutte ja muid mälestusi Tartu linnast. Kui kellelgi peaks olema raskusi näiteks raamatus „Nimed marmortahvlil“ kirjeldatud Tartu silme ette manamisega, siis sellest grupist leiab lahenduse. Kassid ja sõbrad 24 mins ago

Grupp, mis on mõeldud kõigile neile, kes huvitatud soolisest võrdõiguslikkusest, LGBT temaatikast ja feminismist. Tegu on vaba platvormiga, kus saab algatada teemasid ja vahetada feministlikest positsioonidest lähtuvaid mõtteid, jagada huvitavaid leide ning edastada olulist infot. Ühineda võivad kõik: mehed, naised, vahepealsed ja väljaspool binaarseid süsteeme asuvad isikud sõltumata usulisest või poliitilisest kuuluvusest. Iseõppijad ühinege 14 mins ago

Avalik kommuun autodidaktidele, kes iseõppimise teekonnal üksteisele tuge ja abi pakuvad. Otsitakse huvipakkuv online-kursus, moodustatakse motiveeritud iseõppijatest õpigrupp ning arutatakse üheskoos tekkinud küsimuste ja arusaamatuste üle. Majandus- ja finantsuudised 18 mins ago

Grupp, kus jagatakse majanduslikel ja finantsilistel teemadel uudiseid ja artikleid, mida Postimehest või Äripäevast lugeda ei saa. Kommuun on ideede kasvulavaks, mitte tingimata kohaks, kus tuleb võtta kindel seisukoht. See on grupp, kuhu kuulumine laiendab ka majandusteadusest kaugel oleva inimese silmaringi. Ajakirjandus- ja reklaamipärleid meilt ja mujalt 22 mins ago

Koht, kus saavad kokku tähelepanelikud kodanikud, kes jagavad riigi neljanda võimu ning reklaaminduse „ämbrisse astumisi“. Tagatud on kõhutäis naeru ning ajakirjandus- ja reklaamindusmaailma suhtes kriitilisem meel.

Create Page

Now 2014 2013 2012 2011