OLE ROHKEM mai 2015 by OLE ROHKEM

MAI 2015

KOORILAUL – ENAM KUI ISAMAALINE LÕÕRITAMINE 6-7 SUVI, SEKS JA SÜÜFILIS 12-13 MAINEKUJUNDUSPLAAN EKSKREMENDILE 14-15 PLANEERI ENERGIAT, MITTE AEGA 18

JUHTKIRI

OLE ROHKEM meeskonnal on lõppemas seitsmemänguline hooaeg kaheklubilises liigasüsteemis, kus sai valatud nii higi ja pisaraid kui tunda võidurõõmu ja joovastuse maitset ei kellegi muu kui pikaajalise rivaali VÄHEM OLEMISE vastu. Kuigi meeskonna peatreener poole hooaja peal vahetus, oli mängustrateegia paigas ning meeskonna vorm arenes ühtlaselt viimaste mängudeni. Hooaja esimene mäng oli täis entusiasmi, mil pärast võitluslikku 90 minutit saadi tabelisse esimesed kolm punkti. Järgmises heitluses näitas meeskond kordades tehnilisemat mängu, pakkudes kindlamalt raamides püsimisega rohkem silmailu ka pealtvaatajatele. Alates kolmandast mängust näitas tiim enam sisu, hankides juurde neli lehte ning lihvides tehnilisi võtteid veelgi professionaalsemaks. Terve liigahooaja vältel tehti valdavalt

OLE ROHKEM LÕPETAS HOOAJA SEITSME SÄRAVA MÄNGUGA

madalat pressingut, nõelates vastasmeeskonda VÄHEM OLEMINE õppekuu keskel toimuvate 20-leheküljeliste kontrarünnakutega. Lisaks on märkimist väärt ka teises ja kuuendas mängus ründajate poolt tehtud riskantsed „atskood“ ehk vastaste jalge vahelt läbi lükatud pallid, millele järgnesid tribüünilt suured aplausid. Kaitse on olnud terve hooaja vältel kompaktne, laskmata enda selja taha lüüa ühtegi väravat. Keskkaitsjad, kel kõige parem ülevaade väljakule, on hea mängu nimel aidanud kaasa nii otsese kui suunava tegevusega. Üle pole võimalik hinnata ka tublide keskpoolkaitsjate ja väravavahi tööd, kellest viimane suutis nii mitmelgi korral oma meeskonda halvimast päästa, tehes panterlikke tõrjeid ÕS-i poolt aktsepteerimatute sõnade vastu. Suurimat väravate saldot näitasid kõikide mängude peale

äärepoolkaitsjad, kes rihtisid ühes mängus palle väravasse kaks ja mõnel korral suisa kolm korda. Mitmeid publikut ahhetama panevaid väravaid lõid ka vasak- ja paremkaitsja, viies palli VÄHEM OLEMISE väravasse võrdlemisi alternatiivsete meetoditega. Ründajad on olnud kohusetundlikud ning andnud endast igal võimalikul viisil kõik, et mängud võita. Meeskonna peatreeneri sõnul võib hooajaga igati rahule jääda ning ta prognoosib, et lisaks liigavõidule ootavad tiimi ees suured teod ja karikad. Täname oma sponsoreid, vaimset ja moraalset toetajaskonda ning kõige valjuhäälsemat, edumeelsemat ja rohkem olevat fänniklubi! Järgmisel hooajal ootame oma ridadesse teisigi sõnapallureid! Meeskonna kapten Kadri Org

TOIMETUS Peatoimetaja: Kadri Org Keeletoimetaja: Paula Helena Kask Reporterid: Kristel-Maria Kadajane, Uku Lilleväli, Heili Ollin, Mirjam Ool, Laura Porovart, Maili Tirel, Ingvar Viin Küljendaja ja fotograaf: Argo Ingver

Vastutav väljaandja: Mirell Prosa Tiraaž: 1000 Trükk: Ecoprint AS Facebook: www.facebook.com/ olerohkem Kodulehekülg: www.olerohkem.ee

VÄR AVA HT VA

PA U L A

ENA

KESKK A

VASAKK

SJA AIT

LI N

ING

SJA AIT

JA ITS

PAREM K

KESKK A

KESKPO

-M

RÜNDA

A RIA

RÜNDA

AR G

ÄR

VASAK Ä K RISTEL

ÄR

IK OL

PAREM Ä

PEATRE ER EN

Kui oled tudeng, kel peas visioon helgemast tulevikust, teed juba esimesi samme, et ühiskonda paremaks muuta, ning oled aktiivne ning teguderohke mitmel rindel, siis nüüd on Sul võimalus oma nägu tuntuks ja hääl kõlavaks teha.

Kadri Org

PPEAASTA jooksul ilmub seitse 20-leheküljelist ajakirja, mis trükikojast tulnuna erinevatesse Tartu Ülikooli õppehoonetesse ja ühiselamutesse laiali jagatakse. Eelnevatest kohtadest rändavad mitmed trükised lugejate kotis edasi teistessegi Eestimaa paikadesse ning vahel isegi kodumaalt väljapoole. Kõiki neid kaunistab esikaanel ühe inspireeriva ja rohkem oleva noore näolapp, kelle lugu ja mõtted jõuavad nii paberkandjal kui ka veebiväljaande kaudu ligikadu kolme tuhande lugejani. Sellel õppeaastal jõudsid OLE ROHKEM ajakirja kaanele kuus aktiivset tudengit: TEDxTartu konverentside ja Noorte Liidrite juhtimiskooli programmi korraldaja Angela Ader, noorteorganisatsiooni AIESEC president Kristiine Kukk, eelmise aasta Tartu Ülikooli Karjääripäeva peakorraldaja ning realia et naturalia valdkonna esmakursuslaste konverentsi eestvedaja Evert Nõlv, organisatsiooni ELSA Estonia president Marcus Niin, noorteorganisatsiooni

AEGEE-Tartu endine president ning Kultuuriklubi turundusjuht Hendrik Roland Helm ja DD Akadeemia juht Age Tomson. Neid kõiki ühendab üks: nad on tudengid, kes paistavad silma sellega, et teevad enam, kui ühelt üliõpilaselt oodatakse; nad on rohkem olevad tudengid, kes õpivad mõtestatult, omandavad kasulikke kogemusi, elavad tervislikult ning muudavad maailma.

Mõtestatult õppimine

Paraku tuleb tõdeda, et ülikool ei vasta tihtipeale värskete üliõpilaste ootustele. 12 aastat range korra all üldhariduse omandamist, mil tehakse nii palju kui vajalik ja vähe kui võimalik, võib ülikoolis nõiaringina jätkuda. Eesmärk saada gümnaasiumi lõputunnistus asendub vaid kõrgharidust tõendava diplomi nimel pingutamisega, mis röövib õppimisrõõmu ja -entusiasmi. Taoline stsenaarium lõpeb dokumendiga, millega pole noorel inimesel midagi peale hakata, sest minna tööle alale, mille õppimine polnud meele järele, kõlab ebatõenäolise ja ennastohverdavana. Rohkem olev tudeng õpib mõtestatult ehk ülikoolis just seda eriala, mis teda sügavalt huvitab, millele otsib, uurib ja loeb omal initsiatiivil lisa ning proovib leida viisi, kuidas õppimise käigus omandatut reaalses maailmas võimalikult kasulikult ja efektiivselt rakendada.

Selle saavutamiseks on esmase tähtsusega õige erialavalik, mis on tihtipeale gümnaasiumipingist tõusnud noore jaoks keeruline. Teisalt ei tasu meelt heita ega karta „kaotsi läinud“ aja pärast, kui tuleb eriala vahetada, sest just valel alal õppimine võib juhatada selleni, mis kõige hingelähedasem ja õigem. Sellisel juhul ei saa esimesele valikule pühendatud aega pidada ka vastu taevast lennanuks, sest iseenda eelistuste avastamisele kulunud ajata ei oleks noor teadnud, kuhu poole edasi liikuda. Need, kes aga vaagivad peas erialavahetust, kuid pole kindlad, kas uus valik on eelnevast parem, võiksid enda käest küsida, kas eelistavad pigem ühte „kadunud“ aastat uue õpivaldkonna kasuks otsustades või „kadunud“ kolme aastat õppides eriala, mis neile ei sobi. Ülikool pole aga ainult eriala omandamiseks: kõrgharitud inimene peaks olema laia silmaringiga ja intelligentne ühiskonnaliige, millele kaasaaitamiseks on võimalik võtta peaaegu kõikidelt erialadelt vabaaineid. Peale selle on võimalik osaleda erinevatel konverentsidel, koolitustel, projektidel ja muudel sündmustel, mis muudavad kontseptsiooni ülikoolist kui kohast, kus jagatakse teadmisi, institutsiooniks, mis pakub võimalusi liita erinevaid mõtteid ja seeläbi luua uusi ideid ja vorme. Üldiselt ei peaks aga ülikooliga

PERSOON rahulolematusesse suhtuma kui millessegi negatiivsesse. Kõige tähtsamad ja elulisemad oskused, mis peaksid kõrgkooli läbinul olema, on analüüsivõime ja kriitilise mõtlemise oskus. Mihhail Lotman kirjutas Eesti Ekspressi kolumnis „Milleks universitas ?“, et kriitilisus on intellektuaalide ühisnimetaja ning ülikool peaks pakkuma ühiskonnale alternatiive nii ideedes kui ka nende väljendamise stiilis. „Ülikool õpetab ühiskonda end nägema ja analüüsima uutes kategooriates, mitte nii, nagu seda teeb inertne mass või ametnikud. Ülikool pakub ühiskonnale uusi diskursusi,“ kirjutas kirjandusteadlane ja semiootik ülikooli rollist ühiskonnas. Seega enne, kui universitases kujunenud intellektuaal saab ühiskonda kritiseerida, tuleb uute diskursuste pakkumist harjutada ülikooli peal.

Kasulike kogemuste omandamine

Värske ülikoolilõpetajana ei piisa erialase töökoha saamiseks ainult sobiva valdkonna diplomist, mille taga olnud töö ja vaev pani tudengistaatuse seljatanud noore südame kiiremini põksuma ja silmad särama, vaid tööandjad otsivad inimesi, kel on ette näidata ka praktilisi kogemusi. Taaskord tekib nõiaring: pole võimalik saada töökohta, kuna pole eelnevat töökogemust, mida saada siis, kui keegi tööle võtab. Eelneva probleemi lahendavad aga tudengiorganisatsioonid ja ettevõtlusprogrammid. Tudengiorganisatsioonides ehk tudengite enda poolt juhitud organisatsioonides on võimalik laiendada oma tutvusringkonda nii eriala- ja teaduskonnasiseselt kui ka -väliselt

ning omandada praktilisi kogemusi üritusi korraldades, projekte läbi viies või organisatsiooni juhtides. Organisatsioonides tegutsedes saab tööturule siseneja eeskätt erialasele kompetentsile täiendust ning vajalikke lisaoskusi nagu meeskonnas töötamine, efektiivne suhtlemine, erinevate töövahendite kasutamine ja tööülesannete kõrval laiema konteksti nägemine. Neile, kes unistavad aga iseendale töökoha loomisest ja ettevõtlusega alustamisest, on sobilikud erinevad ettevõtlusprogrammid. Võimalik on liituda näiteks Ideelaboriga, kus kõikvõimalike erialade ja õppeastmete tudengeid suunatakse leidma oma valdkonnale praktilist rakendust ning aidatakse uute ettevõtete loomisel leida nii ideed, meeskonda kui ka vastava ala spetsialiste. Lisaks sellele leidub ka rohkelt ettevõtlusinkubaatoreid, mis ootavad avasüli tudengeid, kelle ideeseemneid aidata võrsuma panna.

Tervislikult elamine

Kuigi tänapäeva küllastunud ühiskonnas on edu võti multitasking ehk kõike aina kiiremini ja rohkem tegemine, ei tohiks rohkem olemise tuhinas siiski iseennast unustada. Tihtipeale lähtuvad noored üldtuntud lühendist YOLO (You only live once) või mõttest, et küll jõuab magada ja puhata, kui surnud või – veidi vähem morbiidselt – elukogenud ja kortsus ollakse. Taoline eluviis viib aga varem või hiljem soovimatute tagajärgedeni, mis pöörab moenõuandjate „vähem on rohkem“ vastupidiseks – „rohkem on vähem“. Seega tudengielu, millega käivad stereotüüpselt kaasas nuudlid või

makaronipakk, ilmatu kogus kofeiini ja liikumisväljundiks raamatutesse süvenemine, ei tohiks olla reaalsuses tuleproov ellujäämise nimel, vaid täiel rinnal ja võimalikult terviseteadlikult elamine. Mõõdukas füüsise treenimine, vaimse ja psüühilise tervise säilitamiseks piisavalt magamine ning organismi töös hoidmiseks mitmekesiselt ja tervislikult toitumine peaksid olema mitte ainult tudengi, vaid iga iseendast hooliva inimese jaoks a ja o.

Maailma muutmine

Peamine on see, et rohkem olev tudeng mõistaks seose gümnaasium-ülikool-rikkaks puudusi ehk seda, et rikkusele ei järgne tingimata õnnelikkus, tõelised sõbrad ning millegi saavutamise tunne. Kõike eelnevat pakub aga suurema eesmärgi nimel töötamine – olgu selleks teaduse tegemine, kodanikuühiskonna arendamine, vabaühendustes kaasalöömine, ettevõtluse kaudu probleemide lahendamine või mõni teine tegevus, mille kaudu aidata kaasa maailma paremaks muutmisele. Inimesed, kes arvavad, et on maailma jaoks vaid üks molekul seitsmest miljardist, peaksid ammutama julgust Steve Jobsi mõtteterast: „Need, kes on piisavalt hullud, et mõelda, et suudavad muuta maailma, on need, kes seda ka teevad.“ Kui tunned, et just Sina ja/või Sinu sõber on rohkem olev tudeng, kes on väärt esiletõstmist ja tahab oma lugu ja mõtteid kaastudengite inspireerimiseks jagada, siis kirjuta meiliaadressile info@olerohkem.ee , kuidas Sina ja/või Sinu sõber oma energiat, aega ja teadmisi rohkem olemiseks rakendab.

T U DENG I ELU

KOORIS LAULMINE KUI RUBIKU KUUBIK

Ühel või teisel viisil on kooride ja koorilauluga ilmselt kokku puutunud kõik. Asjatundmatule võib jääda mulje, et koorilaul on igav ja koorilauljad isamaalised oivikud. Lauljad ise sellega ei nõustu, vaid kinnitavad, et koorid on rohkem.

Maili Tirel

INUÜKSI Tartust leiab suure hulga (üliõpilas)koore. Tudengid on ilmselt kokku puutunud Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskooriga (TÜAN), Tartu Akadeemilise Meeskooriga (TAM) ja Tartu Üliõpilassegakooriga. Peale nende tegutsevad ülikoolilinnas ka Tartu Noortekoor, Tartu Ülikooli Kammerkoor, Eesti Maaülikoolis kammerkoor Camerata Universitatis ja meeskoor Gaudeamus ning veel mitmedki teised kollektiivid. Akadeemilise naiskoori arhivaar Triinu Arak, TAM-i juhatuse esimees Jürgen Rünk ning Tartu Noortekoori liige Madis Kaspar Nigol jagasid oma kogemusi ja mõtteid koorist ja koorilaulust.

Erinevad teekonnad laulukollektiivi

Nagu kõigi ettevõtmistega, ei käi ka kooriga liitumine kõigil ühtemoodi. Physicumis tarkust taga ajav Madis Kaspar jõudis Noortekoori dirigent Kadri Leppoja kaudu: „Käisin Miina Härma Gümnaasiumi segakooris ning selle dirigent Kadri Leppoja juhatab ka Tartu Noortekoori, millega ta mind ühinema kutsus.“ Sotsiaal- ja haridusteaduskonnas õppival Triinul on koorilaul aga peaaegu et veres: „Kuna mu pereliikmete seas on koorilauljaid, olen lapsest saati käinud väga paljudel TÜ nais- ja meeskoori kontsertidel ja koosviibimistel. Teismeeas tundus naiskoorilaul meeslauluga võrreldes ikka väga igav. Krehvtiseid laulujutte meeldis mulle salaja ema-isa-vanaisa kõrval seltskonnas kuulata küll, kuigi kogu selles jutumöllus polnud mul aimugi, mida TÜ naiskoor tegelikult tähendab. Nii et ilmselt laulupisik ja tähtede seis mind koori viisidki. Vanemad mind ei sundinud, nad ei teadnudki, et ettelaulmisele lähen.“

T U DENG I ELU Ka arstiteadusüliõpilase Jürgeni jaoks polnud koorikollektiiviga liitumine mingi küsimus. „Kuna koorilaul on hobi, mis puges mu luudesse ja liigestesse juba kaua enne ülikooli astumist, ei tekkinud mul kordagi kahtlust, kas tegeleda sellega edasi või mitte. Mõnda aega rippus aga õhus küsimus, milline koor valida. Teadsin vaid, et tahaksin laulda edasi võimalikult kõrge tasemega kollektiivis,“ räägib noormees. Kuigi alguses tundusid Jürgenile ahvatlevad Tallinna Tehnikaülikool ja TTÜ Akadeemiline Meeskoor, jõudis ta lõpuks siiski Tartu Ülikooli ning siinsesse meeskoori.

Pühendumus suurem kui ajakulu

Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor (TÜAN) Foto: Sigrid Peterson

elujuhtumiks.“ „TÜ ja TTÜ suurematel kooridel on lisaks rikkalikule seltsielule ka suur kultuurikorralduslik tegevusliin,“ räägib Triinu. „Muusikalises mõttes pakub TÜAN lauljale sügavat kunstikogemust ja suurt meeltekõdi, rääkimata lauluoskuse arendamisest. Rebane saab siit kindla seltskonna, kes tema vastu huvi tunneb ja teda igas eluvaldkonnas ka edaspidi aitab.“ Mida saab tudeng ise koorile anda? Loomulikult iseennast. „Koor on nii dirigendi kui lauljate nägu,“ ütleb Triinu. Ilma lauljate pühendumuseta ei oleks koor jätkusuutlik. „Just noored lauljad on need, kes peavad koori vaimu edasi kandma ning tagama jätkusuutlikkuse, et ka järgmistel tudengitel oleks võimalik meeskoorilaulust osa saada,“ leiab Jürgen. Madis Kaspar võtab asja kokku lühidalt: „On tähtis, et koorilaulja oleks kohusetundlik. Kui korralikult proovides käiakse, saab kogeda imelist tunnet, mil kogu koor tundub tervikuna.“

See, kui palju koor tudengite niigi napist ajast endale näpistab, sõltub sellest, kui palju ollakse ise valmis andma. „See on küll n-ö poliitiku jutt, ent võib öelda, et koor võtab aega ja pühendumist just nii palju, kui iga liige endast anda suudab ja soovib,“ leiab Jürgen. „Kindlaks on määratud proovid, mis võtavad laulja ajast iga nädal neli tundi, lisaks veel vajaduspõhised laupäevased proovid ja esinemised, mille nimel kogu eelnevalt Kudujad ning küpses eas õlleninad mainitud tööd tehakse. Pühendumine ja tahe Olles lühemat või pikemat aega koorilauluga peavad olema ajakulust suuremad ning tuleb tegelenud, on noored kohanud stereotüüpe, mis arvestada, et kooris käimine hõlmab sageli ka üldse paika ei pea. „„Naiskooris laulavad ainult lauljate lähedasi. Tihtipeale tuleb leppida era- kuivad oivikud, kes vabal ajal ruudulistes seekorraliste proovide ja esinemistega, mille jaoks likutes koovad. Nemad ja oskavad pidutseda?!“ tuleb end töölt või koolist ära küsida. Ette tuleb ka See on ühe Tallinna segakoorilaulja halvusolukordi, mil tuleb pikalt perest eemal olla. Samuti tavalt öeldud mõte,“ toob Triinu värvika näite. valitakse kooriliikmete seast juhatus ja funkt- „Sattusime sellest „kudumissüüdistusest“ nii sionäärid, kelle osalus nõuab kordades rohkem eufooriasse, et panime oma kuulutusele aasta aega ja pühendumist. Teisest küljest on tegemist eest üleskutse „Naiskoor – padjaklubi?!“. TÜAN-is siiski harrastuskollektiiviga, mistõttu on ruumi on muidu kuldsed käed väga au sees, head pidu ka teatud paindlikkusele – tudengi kohustus on oskame hinnata ja lahkume sealt eelistatult ennekõike õppimine ning tööinimestel on omad viimastena.“ ülesanded.“ Jürgen toob välja ka ühe meeskooridega seotud Proovid on koorilaulja a ja o. „Proovides kohal müüdi: „Nii mõnegi inimese silmis on klassikaline käimine on väga tähtis, sest põhilised edasimine- meeskoor seltskond kummalise huumorisookud toimuvad ikka seal ning puudumised segavad nega vanemaid härrasmehi, kes tarbivad liiga arengut märgatavalt,“ toonitab Madis Kaspar. palju kääritatud jooke. Tõetera ei puudu ühestki Triinu arvab, et tegelikult sõltub kõik lauljast ja kuvandist, kuid ennekõike on intelligentsust ja koori hooajast. „Sel kevadel andsime välja plaadi, akadeemilist väärikust hindavaid härrasmehi oli kolm juubelietendust, üks juubelikontsert, meil igas vanuses ning proovis on tooli kõrval võistulaulmine, tegime näituse ja andsime välja siiski veepudel.“ ajalehe. Minu seisukoht on see, et TÜAN-is võib Triinu ja Madis Kaspar leiavad, et müüt koorija saab ka „niisama“ laulmas käia, mis on samuti laulust kui igavast harrastusest tuleks kummueriline ja nõuab töökust.“ tada. „Vaidlen julgelt vastu, sest kooriüritused on kõige ägedamad sündmused, kus käinud olen. Laulusemud, sõbrad, abimehed Koorilaagrid on alati tegevust täis ning õhtud lõpMadis Kaspari sõnul arendab koor lauluoskust pevad varahommikul ühislaulmisega. Vähesed ja suurendab ühtsustunnet ning annab vin- saavad öelda, et nad on spontaanselt õllefestivalil geid elukogemusi erinevate esinemiste näol. lavale Tuljakut laulma läinud,“ kinnitab Madis Jürgen avab kooride tagamaid veidi lähemalt: Kaspar. „Koorikollektiivis olemine on nagu Rubiku kuubik, millel on tohutult erinevaid tahke. Esimene neist Koorilaulu omad Ed Sheeranid on loomulikult laulmine − hobi, mille kaudu „Ühelt poolt on koorilaul nagu džäss – kunstennast teostada ja oskus, mida fantastiliste muusika, mille nautima õppimiseks kulub aega õpetajate käe all parandada. Rasketel õppepe- ja seejuures võib jääda elu lõpuni allergiliseks,“ rioodidel aitab koorilaul väga hästi pea selgena leiab Triinu. „Teisalt, nii nagu klassikaline muuhoida ning vältida „hulluks” õppimist,“ leiab ta. sika ei tähenda ainult Tšaikovski esimest kla„Laulmise kõrval mängivad määramatult suurt verikontserti, on üsna naiivne arvata, et koorid rolli ka inimesed, kellega koos seda teha. TAM-is laulavad vaid kirikulaule või „Ärkamise aega“. laulab mehi väga erinevatelt elualadelt ja erine- Mitmekesisus on nii vormis, sisus kui ka partvas vanuses, mistõttu on seltskond väga kirev, nerites. Kui kooliaktustel kuuldaksegi ainult ent siiski tõeliselt ühtehoidev. Kuna liikmes- „Ärkamise aega“, siis tegelikult on ka koorimuukond ei ole väga vahelduv, võin kindlalt öelda, sikas omad Ed Sheeranid, Kadri Voorandid, Alen et siit leiab sõbrad kogu eluks ja abimehed igaks Vezikod ja War From A Harlots Mouth’id.“

KO G U KO N D

MINA SULLE, SINA MULLE EHK KUIDAS KOGUKONDLIK JAGAMINE PÄÄSTAB MAAILMA Hea viis, kuidas säästa loodust, arendada sotsiaalseid oskusi ning hoida piiratud raharessurssi, on asju ja hüvesid jagada. Olgu selleks siis elamispind, transport või ideed, kuidas midagi paremaks teha.

Kristel-Maria Kadajane

UI põlvkond-kaks tagasi tähendas reisimine enamasti maale vanaema juurde sõitmist (vedamise korral sai ehk rongiga ka Peterburis käidud), siis 21. sajandil ei takista lääneriikide kodanike reisimist ilmselt miski muu kui ressursside puudus. Olgu selleks siis raha, aeg, motivatsioon või miski muu. Need, kel keskkonnasäästlikkus hinges, võivad lisada ka mure reisimisega seonduva suurema jalajälje jätmise pärast. Et maailm ja selle kultuuriline mitmekesisus nägemata ei jääks, leidub rohkelt võimalusi, kuidas reise igas mõttes säästlikumalt ette võtta.

Kutsu reisiline diivanile

Couchsurfinguga saab võõrsil olles nii peatumiskoha kui ka tõenäoliselt hea seltskonna, mis kasvatab tudengi sotsiaalset võrgustikku ning teadmisi erinevatest kultuuridest ja inimestest. Diivanisurfamine käib vastava netikeskkonna kaudu, kust on võimalik ööbimiskohta otsida ning võimaluse korral ise teistele ränduritele magamisaset või seltskonda pakkuda. Kogu süsteem põhineb heatahtlikkusel ning omast kogemusest rääkides – käisin surfamas Sardiinias – huvitavamaid inimesi ja kogemusi on raske leida. Tihti on öömajapakkujad valmis ka kohalikke vaatamisväärsuseid ja üldist eluolu tutvustama, olles nii väärt giidi (kes sageli näitab märksa põnevamaidki kohti kui tüüpilised turistilõksud) kui tulevikus sõbra eest.

Peaaegu samal põhimõttel toimib ka Airbnb, kust on võimalik leida ööbimiskohta rohkem kui 190 riigis, kuid seal peab arvestama ka väikese rahalise väljaminekuga, sest ööbimise eest küsivad öömajapakkujad ka tasu. Enamasti on siiski tegemist soodsama tehinguga kui hotellis ööbimine.

Jaga sihtkohta ja kütusekulu

Majutusprobleemile eelneb aga transpordiküsimus. Ehkki lennureise pole veel võimalik keskkonnasäästlikult ette võtta, on pikemate autoreiside puhul võimalik oma jalajälje suurendamisest hoiduda. Selleks kasuta Carpoolingut ehk rakendust, mis mõeldud ühendama autojuhte, kel pikem distants ees, ja neid, kes juhtumisi samasse sihtkohta minna soovivad. Tulemuseks on keskkonnasõbralikkus, kasutajamugavus ja väiksem rahakulu. Ka lühemate vahemaade puhul on võimalik reisida ressurssi kokkuhoidvalt. Näiteks Eesti-siseste reiside korral on võimalik kasutada Facebooki gruppide abi ja liikuda kõige populaarsemal TartuTallinn või vice versa marsruudil nõnda, et muidu praktiliselt tühi auto, mis nii ehk naa sõidaks, saab täidetud seltskonnaga ja nii on kütusekulu inimese kohta väiksem. Liikuda on võimalik teistelgi liinidel, nagu näiteks Tartu-Pärnu, Tallinn-Narva jne. Suveperioodil, mil erinevaid festivale ja üritusi kalender täis, on selline võimalus eriti soodne ja hea neile, kel transpordi puudumise tõttu kultuur kogemata jääks.

Anna vanale uus elu

Veel üks võimalus kasutada kogukondliku jagamise hüvesid on taaskasutus, mis toimib mitmesuunaliselt. Kõigepealt, kui on tarvis oma vanadest asjadest lahti saada, siis enne prügikasti lennutamist

kaalu võimalust annetada need taaskasutuskeskusesse. Maailmas visatakse palju kasutuskõlblikke asju lihtsalt minema, andes hoogu uuele tootmisele ja süvenevale keskkonnaraiskamisele. Viies esemed taaskasutusse, saavad asjad uue elu ning kellegi vajadus osta uus vajaminev ese saab lahenduse. Lisaks keskkonnasäästlikkusele on selline variant ka tengelpunga suhtes sõbralik, sest harilikult on taaskasutuskeskuses müüdavad asjad taskukohase hinnaga. Keskuseid on peaaegu kõikides suuremates linnades ning vajaduse korral pakuvad nad ka transporti. Samuti on Facebookis olemas vastavaid gruppe, mille eesmärk on vahendada neid, kellel midagi üle ja neid, kellel midagi puudu. Näiteks Taaskasutus Tartus on grupp, kus leiab endale vajalikku tehnikat, mööblit, kirjandust ning riideid. Jagada on võimalik ka oma mõtteid ja energiat, näiteks Wwoofi vahendusel saab minna erinevate riikide mahetaludesse vabatahtlikuks. Vastu saab majutuse, toitlustuse ning mis kõige olulisem - hea kogemuse ja teadmised mahepõllundusest ja ökoloogiliselt eluviisist, sealhulgas võimaluse diskuteerida ökoloogilise elu üle teoorias, rakendada praktikas ning olla otseselt südame ja kätega maheelu juures. Talude vabatahtlikud ehk wwoofijad saavad teha kõike, mida tüüpiline linnalapsest tudeng üldiselt teha ei saa: külvata, istutada, kompostida, rohida, lõigata puid või lüpsta ja sööta loomi. Ülesanded sõltuvad kokkuleppest taluperega ja nendes tuleks kindlasti enne tööle asumist läbi rääkida. Kokkuvõtvalt võib öelda, et võimalusi, kuidas ühendada kaks omavahel näiliselt mittekattuvat eesmärki – näha ja kogeda maailma ning olla keskkonnasõbralik – leidub küllaga. Seega jääb üle vaid julget pealehakkamist soovida!

O R G A N I S AT S I O O N

SUURED PROBLEEMID VÄIKESES RINGIS Kes Müürilehte hoolega lugenud, on vahest märganud mõne välispoliitikat käsitleva loo juures „Emajõe saadiku“ nimelist autorit. See pseudonüüm on sama huvitav kui selle taga peituv autor – tegemist on nimelt Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringiga.

Kristel-Maria Kadajane

IKAAJALISE traditsiooniga Rahvusvaheliste Suhete Ring ehk lühidalt RSR ühendab välispoliitika vastu huvi tundvaid tudengeid, olenemata nende õpitavast valdkonnast või erialast. Struktuuriliselt jaguneb organisatsioon suureks ringiks ja väikeseks ringiks. Esimese „liikmed“ on inimesed, kes on Rahvusvaheliste Suhete Ringi Facebooki grupiga liitunud ja võtavad osa erinevatest üritustest, ent mingeid otseseid kohustusi neil pole. Väikesesse ringi kuuluvad tudengid, kes korraldavad ise sündmusi ja võtavad neist ka osa. Samuti on organisatsioonil ka president, juhatus ning erinevad töögrupid. Ringi märksõnadeks on käsitletavate teemade laiahaardelisus, mitmekesisus ning aktuaalsus ja mis kõige parem, teemasid käsitletakse erinevate tegevuste kaudu. Igal nädalal toimub loenguõhtu, millest suurem osa toimub eesti keeles, kuid vahel juhtub loengupidajaks olema ka mõni välismaalane. Samuti teeb RSR Generaadio kaudu edastatavat saadet „Ringjoon“, mille sisuks on parasjagu maailmas olevad aktuaalsed probleemid, erinevate riikide ning nende välispoliitika tutvustamine ja rahvusvahelised suhted üldiselt. Raadiosaadet tasub kuulata juba seepärast, et saatekülalisteks on mõnikord ka välistudengid, kes oma riigi poliitika üle arutlevad. Kord semestris toimuv avalik paneeldiskussioon ehk Arutelufoorum on hea

võimalus kuulata oma ala tunnustatud toimuvale mälumängule. Osaleda saab eksperte, kes avavad oma vaatevinklist 2–4 liikmeliste võistkondadena ning rahvusvahelisel areenil olevaid olulisi võitmine eeldab – nagu arvata võib – teemasid. teadmisi rahvusvahelistest suhetest. Organisatsiooni president Mirko Mis ehk kõige põnevam – RSR Vavrenjuk nendib, et oleks ebaaus korraldab kord semestris väljasõidu kõige köitvamaid Ringi sündmustel erinevatesse välispoliitikaga seotud osalenud isikuid eraldi esile tuua, sest asutustesse. Seni on külastatud näiiga esineja on omapalgeline ja eriline. teks välisministeeriumi, Prantsusmaa „Populaarsemad on olnud aga eelkõige suursaatkonda, Eesti suursaatkonda need loengud, kus räägivad nn kuulsu- Vilniuses ning NATO energiajulgeoleku sed ehk näiteks Siim Kallas või Urmas keskust. Paet,“ toob ta välja ning avaldab, et talle Organisatsiooni president nendib, endale meeldis näiteks väga Martti et neil on plaanis luua oma tegevuse Kalda, kes rääkis suhetest kolmnur- tulemuslikkuse mõõtmiseks eraldi gas India-Pakistan-Hiina. Kokkuvõtvalt revisjoni töögrupp ning tulevikus ütleb RSR-i president: „Iga esineja on panustab RSR veelgi rohkem sellesse, huvitav ja toob Rahvusvaheliste Suhete et nende tegevus jõuaks rohkemate Ringi lisandväärtust.“ inimesteni ning väljundid muutuksid Arvestades seda, kuivõrd tähtis on ägedamaks. Mirkot iseennast köidamõista ja hinnata välispoliitilisi posit- vad organisatsiooni juures kaks põhisioone ja eesmärke maailmas, mis list asja: „Võimalus reaalselt ühiskonda on võrgustunud praktiliselt kõikides panustada, sest avardame oma tegeeluvaldkondades – nii diplomaatias, vuste kaudu inimeste silmaringi, ning äris, meedias, ühiskonnas kui ka kul- kaastudengid, kellega koos organisattuurilistes traditsioonides – tasub rah- siooni töös hoiame. Ilma fenomenaalse vusvahelistest suhetest ühtteist teada. tiimita ei oleks minu töö pooltki nii Lisaks kasulikele teadmistele annab lõbus.“ ring võimaluse arendada tudengitel Seega üleskutse kõikidele, kel huvi oma esinemis- ja väitlemisoskust, mille oma silmaringi laiendamise ja väliskasu on võimatu tulevikus ülehinnata. poliitika parema mõistmise vastu – Väljundi leiab ka eneseväljendusosku- semestri lõpuni jäänud loetud esmassele, sest nii ringi liikmed, teised tuden- päevadel on võimalik neti teel kuugid, vilistlased kui ka loengukülalised lata välispoliitikat uurivat jutusaadet saavad osaleda ühise artiklikogumiku „Ringjoon“ ning teisipäevadel kell 18.15 ehk semestrikirja koostamisel, mille on võimalus minna kuulama põnevaid eesmärgiks on välispoliitilistel teema- ettekandeid maailmas olulistel teemadel mõtete jagamine ning ka koolitööde del. Samuti oodatakse kõiki huvilisi tarvis kirjutatud esseede päästmine sügisel organisatsiooniga liituma ja kapisahtlis koltumise eest. uuel kooliaastal RSR-i tegevustest osa Need, kes seni üksnes „Kuldvillaku“ võtma. vaatamise tasandil, kuid ihkavad oma teadmisi ka praktikas proovile panna, Täpsem info liitumise, kava ja esinejate leiavad loodetavasti samuti oma kohta on kättesaadav Rahvusvaheliste tee RSR-i, täpsemalt igal semestril Suhete Ringi kodulehel: www.rsr.ut.ee.

TOIMETUSE SOOVITUSED SUVEKS

Siis kui rannailm pole kiita, on võimalik aega veeta Eesti viljakates rohelistes metsades matkates. Jalgrattaga või enda jalgadel, telgiga või ilma, ühine väljasõit sõpradega või meditatsioon üksikule hingele – maagiline Eesti loodus ja RMK matkateed pakuvad väljakutset ja naudingut nii algajale matkasellile kui ka kogenud rändurile. Väljakutse: RMK 375 km matkatee on esimene tervet Eestit läbiv matkarada, mis läbiti 2012. aastal esimest korda täies ulatuses kümne päevaga. Proovi ka!

Duolingo – võimalus, mille äpi või kodulehe kaudu õppida mängulisel viisil selgeks mõni võõrkeel. Eriti kasulik funktsioon on häälduse tagasiside.

K u i suvel valitseb meedias tihtipeale hapukurgi hooaeg, pole asjalood kindlasti samamoodi kultuuriga: peaaegu kõik teatrimajad on välja tulnud mõne suurepärase suvelavastusega, mis toob soliidses teatrihoones valitsevast mugavustsoonist välja nii publiku kui ka näitlejad.

Toorest loodusmaterjalist kõht täis söödud, võiks rohkem olev tudeng mõelda ka talvevarude kogumisele. Kuigi täisväärtuslikku kõhutäit sahvrisse koguda pole võimalik, saab seiklusrikkast suvest õpirohkesse kooliaega kaasa võtta nii kuivatatud ürte kui ka teematerjali, olgu selleks till, basiilik, piparmünt, meliss, kummel või pärnaõied.

nii pruu vad va aega, mulje saadu me k

on füüsis rahakoti püsib stab pakkuva hoolitsev sportim lubab väh

Isegi kui Curly Stringsi lugu „Kauges külas“ on pähe kulunud, et 2. juuniks uniks saamise mõtted tekitaastumeelsust, võiks suvel leida et külastada vanavanemaid, etada nendega ülikoolilinnas ud teadmiste üle ning tuletada eelde vanaema tehtud pannkookide ja värske maasikamoosi lõhn ja maitse.

Äpp Q u i zU p pakub suveks nuputamist mälumängus, kus harivaid küsimusi üle 600 teema kohta.

Suvi n ideaalne aeg se treenimiseks – ti raskus ja maht biilsena, värskendust konditsioneeri eest vad loodusjõud ning misvõimaluste valik proovile panna hemalt triatloni aladel.

Kõrgema taseme oskustega või nende poole küündivad õppurid saavad lisaks taimede kuivatamisele suvesaadused ka purki pista: marineerida seeni ja kurke, keeta moosiks või mahlaks sõstrad ja puuviljad.

Kuivõrd Eesti on võrdlemisi hõredalt asustatud maa, on rahvaväheste veekogude läheduses võimalik vabaks lasta nii keha kui ka vaim. Julgemate jaoks leidub üksikuid nudistide randu ning põnevaks „kastist väljaspool“ olevaks kogemuseks on kindlasti ka 17.-19. juulil Eestis toimuvast rahvusvahelisest tantra festivalist osavõtmine.

Peale rohke jäätise ja grilltoodete, mis kuuluvad suvehooajaga vaieldamatult kokku, tasub vaadata näljase pilguga ringi ka looduses. Toorelt söömiseks sobivad nii (metsa)marjad, naat, võililled, jänesekapsas kui ka teised emakese looduse poolt pakutavad valmistoidud.

K u i soovid kasutama õppida mõnda programmi või harida end mõnel huvipakkuval teemal, siis online-kursuseid pakkuv veebileht www.lynda.com on ideaalne koht, kust suve jooksul rohkelt teadmisi ammutada.

Dokumentaalsari „Cosmos“ on vihmasteks suvepäevadeks meelelahutuslikele menusarjadele ja –ﬁlmidele hariv alternatiiv, kus käsitletakse loodusseaduste avastamise tagamaid ning proovitakse määrata meie koordinaate nii ruumis kui ka ajas.

Juhul kui hing ihkab adrenaliini ja seiklusi, on hea võimalus minna maantee äärde ja põrutada pöidlaküüdi abil nelja ilmakaare suunas. Maanteel kulgeva inimese jaoks on noore intelligendiga ühisel teekonnal jutuajamine kindlasti meeldivam alternatiiv kui monoloogi pidav raadiohääl, lisaks on hääletamine tudengile taskukohane võimalus reisimiseks. Pöidlaküüdiga ringi liikudes ei tasuks kunagi unustada aga ettevaatlikkust.

SEKS

SEKSIKAS SUVI, TAGAJÄRGEDETA SÜGIS

Suvel on rohkem üritusi, pidusid ja muid võimalusi sõpradega aega veeta ning uusi tutvusi leida. Suvisel ajal suureneb ka inimeste seksuaalne aktiivsus, mis võib kaasa tuua impulsiivsema ja vähem vastutustundliku käitumise – „armumised“ esimesest silmapilgust, võõra inimesega seksuaalses vahekorras olemine ning keskendumine hetkelisele naudingule.

Mirjam Ool

UVI on parim aeg puhkamiseks, kuid puhkuse ajal võiks silmas pidada, et pärast selle möödumist ei peaks mittesobivate tagajärgede pärast muretsema.

Kevadsemestril lapsevanemaks?

Ühes milliliitris spermas on umbes 40 miljonit spermatosoidi. Sperma maht ühel seemnepurskel on umbes 3 milliliitrit. Soodsates tingimustes on sperma eluiga 3−5 päeva, kehast väljaspool paar tundi. Üks mees toodab kahe nädala jooksul nii palju spermat, et sellega oleks teoreetiliselt võimalik viljastada kogu planeedi fertiilses eas naiste valminud munarakud. Rasestumine on pärast vahekorda loomulik protsess. Kui järgmise õppeaasta plaani mahub ka pere loomine ja laste kasvatamine, siis võib loodusel lasta enda tööd teha. Eesti sünnistatistika näitab, et kõige rohkem sünnib lapsi suvel, seega viljastatakse enim järglasi ajal, kui aastaaegade vaheldumise tõttu hakkab pimedamaks muutuma. Samuti on suuremat sündimust märgata märtsikuus, mil jaanipäeva vallatused tagajärje on saanud. Seega, kui peas pereloomise plaanid, paistavad jaanipäeva pidustused olevat hea aeg enda keha looduse hooleks jätmiseks

ning rasestumisvastastesse vahenditesse kergekäeliselt suhtumiseks.

Sügissemestril süüfilis?

On leitud, et inimesed muretsevad suguhaiguste pärast aasta ringi ning otsivad nende kohta informatsiooni kõige rohkem esmaspäeviti, kui just esmaspäev ei ole riigipüha – sellisel juhul teisipäeviti. Seega vastutustundetut seksi harrastatakse kõige rohkem nädalavahetustel, mil on rohkem vaba aega ning üritusi. Kui tudengi jaoks võib suvi tunduda ühe pika nädalavahetusena, siis sügisel on oma tervise hoidmise peale paraku liiga hilja mõtlema hakata. Olles ise hoolas ning valides hoolikalt ka partnerit, ei välista see siiski, et väljavalitu on jaanipäeva vastutustundetult veetnud. Paljusid suguhaigusi ei ole võimalik näha ega tajuda ning see võib põhjustada partneri tahtmatu nakatamise. Enamik sugulisel teel levivaid haigusi võivad teha viljatuks, kahjustada suguorganeid, põhjustada vähki või tekitada südameja ajukahjustusi. Parasiitide poolt tekitatud haigused nagu trihhomonoos, sügelised, kubemetäid ning bakterite poolt põhjustatud klamüdioos, gonorröa ja süüfilis on ravitavad. Viiruslikud haigused nagu herpes, kondüloomid, B-hepatiit ja HIV on ravimatud. Suguhaigustest aitavad hoiduda lisaks seksist loobumisele ka partnerite arvu piiramine, igal korral kondoomi kasutamine, korrapäraselt arsti juures oma tervisliku seisu kontrollimine ning partneriga haigustest rääkimine. Kui preservatiivide ostmine või partneriga kondoomi kasutamisest rääkimine hirmu tekitab, siis võiks mõelda, kas on mõtet veel vahekorda astuda või kas valitud inimene on selleks ikka õige.

SEKS Mitmekesisus mitte ebanormaalsus

Kui enda turvalisuses on veendutud, partneriga pereloomise ajastus kokku lepitud ning vastavad meetmed kasutusele võetud, on suvi hea aeg oma partneri seltskonna nautimiseks. Seksuaalset naudingut vähendab aga hirmu tundmine enda mõtete ja käitumise üle. Seksuaalkäitumisega seonduv on miski, millest inimesed omavahel palju ei räägi, hea kui räägitakse oma partnerigagi. Seetõttu peetakse normaalseks üldtuntud tegevusi ja neid, millest kõige rohkem räägitakse. Nii võib kergesti tekkida küsimus, kas enda seksuaalsed mõtted ja käitumine on nö normaalsed. Ka uue partneri soovid võivad tunduda võõrad ning mittesobivad, kui nendega pole varem kokku puututud. Inimestel on aga väga mitmekesised seksuaalsed huvid, mis võivad olla täiesti kahjutud, normaalsed ja rahuldust pakkuvad. Seksuaalsed mõtted ja fantaasiad varieeruvad suures ulatuses. Kõik mõtted on inimlikud ning ei kahjusta kedagi, isegi kui need pole reaalses elus vastuvõetavad. Fantaasiate pärisellu rakendamisel tuleb arvestada ka partneri soovidega. Kui keegi omaette või kaks inimest omavahel tahavad ellu viia fantaasiaid, siis seni kuni see tegevus kedagi ei kahjusta, pole oluline, kas see on kellegi teise meelest normaalne või mitte. Kõige tihedamini esinevad fetišid on seotud jalgade ning kingadega. Erakordne pole ka see, et seksuaalset tõmmet tuntakse inimese kehakarvade, näiteks juuste või habeme vastu, tätoveeringute või kindlate kehaosade, näiteks tagumiku vastu. Mõned inimesed mõtlevad vahekorras olles teiste inimeste peale, mõned tunnevad naudingut

enda keha vaadates. Mõnele meeldib endale selga panna kaisukaru kostüüm või vastassoo riided. Mõni tunneb seksuaalset tõmmet autode vastu, mõni leiab, et konkreetselt ainult punase kontsakingaga jalg gaasipedaalil on teda erutav kujutluspilt. Igaühel on oma huvid, soovid ja kujutelmad. Kui partneritele sobib nende seksuaalelu sagedus, kestvus, fantaasiad ja nende elluviimine, siis ei peaks olema oluline Eesti keskmine või mõne teise inimese arvamus. Enda ja partneri rahulolu kinnitab käitumise õigsust. Partnerile enda seksuaalfantaasiatest rääkimine aitab viia rahuldust pakkuva seksini. Kahel inimesel võib olla ka midagi ühist mõttes, mida mõlemad kaua saladuses on hoidnud. Samuti võib olla partneril huvitavaid mõtteid, mille peale ise varem tulnudki pole. Alusta oma suve nautimist, muretsemata teiste inimeste pärast, kes asjasse ei puutu. Tasuta nõustamine ja informatsioon Eesti Seksuaaltervise Liit www.estl.ee Noormeeste terviselehekülg www.noorte.kliinik.ee AIDS-i ennetuskeskus www.aids.ee Tervise Arengu Instituut www.hiv.ee Seksuaalvähemustele www.omakeskus.ee Rasedusega seotud nõustamine www.rasedus.ee Tartus anonüümselt ja tasuta HIV testimine TÜ Kliinikumi Nakkusosakond Riia tn 167, Tel: 7427611 Tartu Seksuaaltervise Kliinik www.tstk.ee Vaksali 17, Tel: 744 2086

AINULT 6 ETENDUST! — 20.05-28.05 TÜ KIRIKUS (JAKOBI 1, TARTU)

Kajakas ANTON TŠEHHOVI KOMÖÖDIA LAvASTAJA TIIT PALU OSADES KÜLLIKI SALDRE — MARIA SOOMETS — KAROL KUNTSEL — RIHO KÜTSAR MERLE JÄÄGER — RAGNE PEKAREV — JÜRI LUMISTE — PRIIT STRANDBERG RAIVO ADLAS — PEETER VOLKONSKI — OTT KILUSK

EKSPERIMENT

KUI PALJU SAAB TEHA SITAST SAIA? Paari nädala eest hakkasid netiavarustes liikuma pildid ilustatud purgist ja seal sees olevast liivast ning iseäralikust pruunist pallikesest. Kes veidi rohkem uudistas, sai üsna pea teada, et liiv on pärit Omaani kõrbest ja omapärane pallike ei kuskilt mujalt kui 4000 kilomeetri kaugusel elava kaameli seedeelundkonnast.

Uku Lilleväli

UI kõrvale jätta küsimus purgi ja selle sisu olemuse kohta, oli populaarseim ühesõnaline küsimus oodatavalt nii mulle kui mitmetele pabula sõpradele, et miks. Sellele vastamiseks tuleb alustada aga tiba kaugemalt ehk paigast, kust idee sai alguse.

Fekaalide immuunsed detektorid

Välismaal käies pole ma kunagi olnud suur suveniiride fänn. Eksootilised lipud ja külmkapimagnetid tunduvad kuidagi tavapärased, šokolaaditahvlid ja -kommid ehk grammike paremad, kuid siiski mitte nii ehedad, kui võiks. Kuna pärast nädalapikkust Omaani kõrberetke pidi kodumaale kaasavõetav minu silmis olema midagi omapärast just tollele konkreetsele liivamerele, oli valik lihtne: mitmekümne kilomeetrisi teekondi läbi

rännanuna olid mulle silma jäänud vaid liivaterad, päike ja kaamelid. Kuna päikest ja kaamelit seljakotiga kaasa ei saa võtta, täitsin pudeli kõrbeliiva ja kaamelipabulaga, lootes probleemideta läbida kolm koduteel eesootavat lennujaama. Detektorid fekaalidele ei reageerinud, mistõttu jõudsin sekeldusteta Tartusse, kus hakkasid pihta seiklused, mis said tuntuks Pet Puupi nime all.

Pabulaga väljakutsele vastu

Võtsin vastu vägagi alternatiivse kontseptsiooniga väljakutse, millega puutuvad kokku inimesed kõikvõimalikest eluvaldkondadest: muusikud peavad leidma endale omase ning samas kuulajaid kõnetava stiili, tööturule sisenev noor peab looma endast tööandjate jaoks võimalikult konkurentsivõimelise pildi, alustavad ettevõtjad peavad edukuse tagamiseks looma firmamärgi, mis jõuaks sihtgrupini ja tekitaks usaldusväärsust. Ka mitmete teiste eluaspektide puhul on oluline luua kuvand iseendast või mõnest asjast, mis peegeldaks loojale meelepäraseid väärtusi ja põhimõtteid ning mis talletuks inimeste mäludes just selliste mõtete ja emotsioonidega nagu teadlikult kujundatakse. Et katse millelegi kuvand luua oleks

eriti illustreeriv, hakkasin sammhaaval mainet kujundama eelnevalt mainitud Omaanist pärit ekskremendile, millest lahti saamiseks ollakse harilikult valmis peale maksma.

Petpuupilik mainekujundusplaan

Iga bränd algab suuremast ideest ehk eesmärgist, mis oli Pet Puupi puhul – nagu nimestki võib järeldada – kohelda junni kui ustavast kaaslasest lemmiklooma. Erinevalt teistest loomadest vajab „ta“ kordades vähem hoolitsust ja vaeva, toitmist ja tähelepanu ning kõige tipuks ei pea „temaga“ mitu korda päevas õues käima, et ta oma põit tühjendada saaks. Pet Puup on hea kuulaja, ei hammusta, haugu ega küünista ning tõmbab rohkem uudishimulikke pilke kui kõige pehmema karvaga kutsikas. Lühidalt öeldes sobib ta nii kiire eluviisiga koolija tööinimestele kui ka koduhoidjatele: Pet Puup vajab täpselt nii palju, kui talle antakse. Edasi pidin planeerima, kuidas edastada kõike kirjeldatut Pet Puupi kuvandi kaudu ka teistele. See tähendab, et tuli mõelda nii kanalitele kui ka sõnumitele, millega eelnevalt mainitud väärtusi edasi anda. Otsustasin lisaks uudishimu tekitamisele Pet Puupi iga päev kaasas

EKSPERIMENT kandes keskenduda ka sotsiaalmee- vähimatki aimu, mis neid ees ootab. diale – Tumblr, Instagram, Facebook ja Eksperimendinädala esmaspäeva Twitter –, mida enda vaeva vähendami- varahommikul oli aga sedavõrd lihtseks sünkroniseerisin. Olgu ära mainitud, sam postitada lemmikloomast esimesi et iga kanali puhul tuli juba eos uurida, fotosid nii Vabadussillal poseerimas, kunas ja kuidas saavad postitused ja fotosessiooni nautimas kui ka majanpildid kõige enam nii ühekordseid vaa- dusarvestuse eksamil õppejõudu asendatajaid kui ka püsivaid jälgijaid. mas. Samuti aitasid koorekiht Pet Puupi Kui kanalid valitud, tegin sotsiaal- esimesi sõpru oma „meeldimistega“ isemeediaplaani ehk nädalase tabeli, kus äralikku kodulooma teistelegi levitada. Mida päev edasi, seda rohkemate inivalisin igale päevale fookuse ja lisasin kõikidele platvormidele ka vastavasisu- mesteni Pet Puup jõudis ja seda enam lise kommentaari. Kui esimene päev oli andsin vastuseid ja kommentaare oma pühendatud salapärasuse tekitamisele uue lemmiku kohta. Eriti hästi tuli see ja inimeste ettevalmistamisele, siis teine ilmsiks teda nii koolis kui linnapilPet Puupi ja ta saamisloo tutvustamisele dis endaga kaasas kandes, mil tema juba detailsemalt ning alates kolmandast päevast sai teda näidata juba hoopis rohkematest külgedest – ostlemine, vannitamine, pidutsemine ja palju muud. Lisaks väärtustele, sõnumitele ja kanalitele tuli mõelda ka visuaalidele, mida peetakse sageli üheks brändi olulisimaks osaks. Pet Puupi puhul oli sotsiaalmeedias kasutamiseks mõeldud fotode loomine pea et omapäraseim osa tervest maine loomise protsessist, kuna pidin vastama küsimusele, kuidas kaunistada junni nii, et see näeks välja esinduslik. Pärast junni ja liiva püreepurki kodupurki kattis stiilne tuule ja vihma asetamist, Kuukivi Helmepoest akses- eest kaitsev roheline mütsike ning Pet suaaride hankimist ja värviliste paberite, Puupile eritellimusega disainitud oranž kääride ja liimiga mässamist suutsime „ridikül“. Rohkelt sai ta tähelepanu ka peofotograaf Argo abiga luua fotoseeria, mis piltidega, mil käis kaaspabulatega diskol näitas Pet Puupi kõige paremast valgu- ja pidas oma esimest, nädala vanuseks sest. Usutavasti jääb fotosessioon meie saamise sünnipäeva. kõigi jaoks unikaalseks ja viimaseks Inimeste jaoks tundus olevat igati omalaadsete seast. harjumuspärane, kui otsustasin brändi loomisel kasutada Facebooki võimaEksperimendinädala tulemused lusi veelgi laiemalt, liitudes kolme „tutJuba enne katse planeeritavat algust vuse“ grupiga, kus avarate dekolteedega suutsin hakkama saada iseäraliku prah- neiud soovivad leida kuuspakiga poisse makaga, ühendades Pet Puupi Instagrami ja vastupidi. Edastasin sinna nimelt Pet iseenesele teadmata isikliku näoraamatu Puupi eest soovi tutvuda nii poiste, tüdkontoga. Seeläbi sai pildiplatvorm täiesti rukute kui ka eelmistest kategooriatest ootamatult ja ilma igasuguse ettevalmis- välja jäänutega, mispeale sai ta lisaks tuseta 100 jälgijat, kel polnud esialgu rohketele klikkidele mitmeid jagamisi,

Pet Puup on hea kuulaja, ei hammusta, haugu ega küünista ning tõmbab rohkem uudishimulikke pilke kui kõige pehmema karvaga kutsikas.

suurendades brändi levikut. Kui levima hakkas pildiga õpetus, kuidas tõbist Pet Puupi hommikuse võileiva kõrval vannitada, kuulsin mitmelt kodulooma sõbralt arvamust junnist kui naljast, mis on läinud grammike üle piiri. Valdav osa inimesi oli aga terve nädala jooksul positiivselt meelestatud ja igati huvitatud sellest, kust ta pärit on, mida temaga koos teha saab ja – mis kõige tähtsam – mis väärtusi ta endas kannab.

Pet Puupi jagatud õppetunnid

Nädalane mainekujundus olnuks kindlasti veelgi õnnestunum, kui Pet Puup kandnuks endas sisukamat sõnumit kui pelgalt „omapärane Omaanist pärit koduloom, kellega on tavapärastest lemmikutest kordades kergem ümber käia“. Sestap, kui Pet Puupis peitunuks suurem, põhjalikum ja üllam idee, olnuks ta niigi inforohkes ühiskonnas teiste infojupikeste seast veelgi eredamalt välja paistnud. Lisaks tuleb tõdeda, et vaatamata sotsiaalmeedia sünkroniseerimisele oli neli kanalit ühe nädala jaoks veidi liiga palju: võrdlemisi rohkeklikiliste Instagrami, Tumblri ja Facebooki kõrval jäi Twitteri potentsiaal kasutamata. Seitsme päeva vältel toimunud eksperimendi idee oli näitlikustada kampaania ja brändi loomise protsessi, mistõttu võib vaatamata saadud õppetundidele pidada katset kordaläinuks: Pet Puup jõudis oma välimuse, olemuse ja looga päevast päeva aina rohkemate austajateni. Ühtlasi andis katse kinnitust mainekujunduse põhitõdedele: olenemata elukutsest, projektist, brändist või eesmärgist tuleb mõelda loodavale väärtusele ehk sellele, mida kuvandi olemus selgesti määratletud sihtgrupile pakub. Seejärel peaks mõtlema sõnumitele, millega väärtust edasi anda, kanalitele, kus sõnumeid levitada, ja muidugi ka sobivatele illustratsioonidele, mis kõigele eelnevale vürtsi ja ligitõmbavust lisavad.

SUVEPL A ANID

VÕTA EESTIMAA SUVEST ROHKEM

Eelnevad OLE ROHKEM ajakirjanumbrid on keskendunud tudengi suve planeerimisele kaasa aitamises perspektiiviga piiri taha. Kui oled aga kõik tähtajad maha maganud või ei suutnud valida Kameruni ja Mosambiigi vahel ning jäid seetõttu kodumaale, siis ei maksa veel meelt heita.

Laura Porovart

MA ja kodumaine pakub magusaid aedmaasikaid, meeleolukaid suvesündmusi ning muid üllatusi. Seega põneva kodulähedase suve tarvis on vaja vaid aktiivset pealehakkamist.

Muusikalembestele

Teatavasti on suvi täis erinevaid „tuuritavaid-tiirutavaid“ artiste, kes vuhisevad mööda Eestit ringi ja pakuvad rahvale toredaid kontserte. Sel suvel tiiruta aga ise mööda Eestit ringi – nii näed kauneid paiku ja koged oluliselt rohkem kultuuri. Boonuseks on vahva seltskond ja õnne korral hea ilm. Veidi enne jaanipäeva tasub minna Hiiumaale, et Sõru Jazzil rahvaürituste rohke suvi edukalt käima saada. Teiste seas astuvad seal üles nii Liisi Koikson, Rein Rannap kui ka Vaiko Eplik. Kui

vahepeal mandrile tagasi ei jõutud, siis igal varasuvel oma hoonetest välja ja juuli algul toimub Muhul XIX tuleviku- lähevad kaunitesse Eesti paikadesse muusika festival Juu Jääb. kohasugemetega etendusi mängima. Seejärel saab muusikast veidi hinge Välietendusele minnes võiks igaks tõmmata, et juuli lõpus neli päeva jär- juhuks unustada tavalise teatrietiketi, jest mööda Viljandit folkida. Esimest mil jalga pannakse kontsaga kingad ja aastat on Viljandi pärimusmuusika selga parem ülikond. Suvelavastustele festivalile võimalik osta ka soodus- tasub kaasa võtta pigem kummikud, hinnaga festivalipass, mis mõeldud kilemantel, suur pleed ja sääsetõrjeeelkõige õppivatele noortele. Lisaks vahend. Liigsed pole kindlasti ka õhem otsitakse Viljandi folgile ka vaba- müts ja kindapaar. Setumaale Obinitsasse sõidutab sel tahtlikke. Pärimusmuusika austajate suursündmusele tuleb tihedalt kannul suvel Vanemuine, kelle esituses kanjärele Haapsalu XXII Augustibluus, kus takse ette „Obinitsa“ – etendus ühe teiste seas esinevad Tartu muusika- setu pere elust läbi saja aasta. Teater line koosseis The Mighty Funk Beat Ugala palub publikul tulla Olustvere Collective ja USA artist Candye Kane. mõisa reheküüni, kus etendatakse iiri Augusti alguses toimub ühel näda- näitekirjaniku Mark Doherty ballaadilik lavahetusel lausa kaks sündmust, – lugu „Vereliin“. Endla teater rõõmusTaani-teemaline XIII Viru Folk Käsmus, tab vaatajaid teatrimajas lavastustega kuhu korraldajad otsivad aktiivseid „Werther“ ja „Midagi tõelist“. Theatrum vabatahtlikke, ja Kukemuru Ambient, mängib Esnas teist suve järjest oma mis meelitab kuulajaid Järvamaa met- lavastust „Hääled“. Rakvere Rahvaaias sade vahele nii huvitavate bändide kui lavastub Jaanus Rohumaa megaproka ööülikooli ja võsakinoga. jekt, Arto Paasilinna romaani „Maailma parim küla“ ainetel loodud lavastus. Kultuurinautlejatele Teiste seas astuvad lavastuses üles ka Isegi kui mitmed institutsioonid tun- Viljandi Kultuuriakadeemia 11. lennu duvad suvel varjusurmas hõljumas, on tudengid. Tallinnas rõõmustab teatrisee mõne puhul petlik. Teatrid tulevad huvilisi viimast hooaega Linnateatri

SUVEPL A ANID kavas olev „Pál-tänava poisid“, kus astuvad lavale paljud tuntud meesnäitlejad alates Priit Võigemastist ja lõpetades vendade Kalmetite ja Piusidega (pileteid on vaid 16. juuni etendusele), lisaks NUKU teatri padu-uus Oscar Wilde’i samanimelise romaani põhjal loodud „Dorian Gray portree“ ja Vene Teatri poolt Katariina kirikus lavastuv Puškini tükk „Pidu katku ajal“. Kuressaares mängitakse sel suvel Indrek Hargla teksti „Testamenditäitjad“ ainetel loodud lavastust ning VAT teatri ja Lavakooli 27. lennu lavastust „Ekke Moor“.

Teadmiste janulistele

Kelle jaoks tundub suvevaheaeg liiga pikk või kes kardab, et sooja ilmaga võivad teadmised rooste minna, siis neile on mõeldud Tartu ülikooli suvekursused, mis toimuvad nii Tartus, Tallinnas, Pärnus kui ka Viljandis. Kursuseid on seinast seina, alustades ametikirjade koostamisest kuni pastelde valmistamise töötoani välja. Täpsem ajakava on üleval ülikooli kodulehel. Kes suure suve jooksul oma arvamust avaldada tahab või kuulda kellegi teise oma, see on oodatud augusti keskel Paidesse, kus toimub Arvamusfestival.

Spordifännidele

Maratonisuve alustab juuni alguses Rakveres toimuv rattasporti propageeriv Rakvere Rattaöö. Samas sarjas toimub juuli keskpaigas Võsul Südasuve Maraton ning augustis Eesti Ööjooks, mis leiab aset taaskord Rakveres. Veidi pärast jaanipäeva, mil ööd lühikesed, algab Põlva järve rannast matk Päikeseloojangust päikesetõusuni. Üheskoos läbitakse 25 kilomeetrit ning päikesetõusuks jõutakse taas Põlva järve äärde. Sellest suvest alustab ka rattamaratonide sari MTBEST, mille kaheksa etappi toimuvad üle eesti erinevates paikades – Mulgimaal, Otepääl, Alutagusel ning mujalgi. Juuli lõpus ja augusti algul saavad võimekad sportlased end proovile panna TriSmile’i triatlonil Otepääl, kus tuleb läbida 1 km ujudes, 100 km vändates ja 10 km joostes. Veidi vabamas vormis läheneb spordile aga juulis toimuv Surfilaager, mis toimub ka sel aastal Läänemaal Roostal ning koondab ühte kohta meeldiva muusika, palju surfareid ja loodetavasti tuulise ilma. Surfilaager kestab neli päeva ning oodatud on ka need, kes enne lauale veel saanud pole. Sama vabas loksumises kulgeb ka augusti algul aset leidev Hiiumaa TantsuFestival, mis tõotab sel aastal olla metsikum kui kunagi varem.

KUHU SUVEL MINNA? FESTIVALID SÕRU JAZZ – 19.06–21.06 JUU JÄÄB – 02.07–05.07 VILJANDI PÄRIMUSMUUSIKA FESTIVAL – 23.–26.07 AUGUSTIBLUUS 2015 – 31.07–01. 08 KUKEMURU AMBIENT 2015 – 07.08–08.08 VIRU FOLK 2015 – 07.08–09.08 SUVEETENDUSED „OBINITSA“- Obinitsa (Vanemuine) „DORIAN GRAY PORTREE“ – Kino Helios (NUKU) „PAL TÄNAVA POISID“ – Lavaauk (Linnateater) „VERELIIN“ – Olustvere mõisa reheküün (Endla) „MAAILMA PARIM KÜLA“ – Rakvere Rahvaaed (Rakvere Teater) „HÄÄLED“ – Esna (Theatrum) „MIDAGI TÕELIST“ – Endla teatri suur saal (Endla) „WERTHER“ – Endla teatri suur saal (Endla) „TESTAMENDITÄITJAD“ – Kuressaare sadamaait (Kuressaare linnateater) „EKKE MOOR“ – Kuressaare sadamaait (VAT teater) „PIDU KATKU AJAL“ – Katariina kirik (Vene teater) SPORDISÜNDMUSED RAKVERE RATTAÖÖ 12.06 (Rakvere) MATK PÄIKESELOOJANGUST PÄIKESETÕUSUNI – 27.06 (Põlva) SÜDASUVE MARATON – 11.07 (Võsu) EESTI ÖÖJOOKS – 15.08 (Rakvere) TRISMILE TRIATLON – 31.07–02.08 (Otepää) SURFILAAGER – 16.07–19.07 (Roosta Puhkeküla) HIIUMAA TANTSUFESTIVAL – 3.08–9.08 (Käina)

JUHTIMINE

DURACELLI TUDENG JÕUAB ROHKEM Meile kõigile on võimaldatud päevas aega 24 tundi ja nädalas seitse päeva. Mõni tudeng jõuab selle ajaga käia tööl, õppida, olla aktiivne vabatahtlik ja omada eraelu. Teisel tundub olevat probleeme isegi loengutesse jõudmisega. Selleks, et kõik tegemised saaksid tehtud, tuleb juhtida oma energiat, mitte aega.

Heili Ollin

UDENG ei ole masin, kes jõuab vahetpidamata nädalast nädalasse maailmaga võistu joosta. Selleks, et saada läbi ilma kevadväsimuse, sügismasenduse kui ka talveuneta, tuleb mõista oma energia väärtust. Tõenäoliselt on päevas momente, kui tunned end aktiivse ja rõõmsana ning hetki, mil tahaksid isegi keset põnevat loengut magama jääda. Suvi on hea aeg, mil kaardistada, kunas on parim aeg kurnava vaimse töö jaoks ning kunas magamiseks.

Nädalane katse: 1. Küsi endalt iga paari tunni tagant: „Mis on mu energiatase skaalal 0-10?“ ja pane see kirja. 2. Tee midagi, mis sinu arvates suurendab energiataset. 3. Küsi endalt sama küsimus uuesti. Tee nõnda umbes nädal aega enda peal katseid. Parema tulemuse saavutamiseks võid muuta oma magamamineku aega varasemaks. Lõpuks peaksid rakendama oma analüüsioskust ning välja selgitama, millisel ajal on sinu energiatase kõrgem, millal madalam. Kõige produktiivsemale ajale tuleks planeerida tegevused nagu lõputöö

kirjutamine või eksamiks õppimine ning madalama energiaga perioodile võiks jätta koosolekud, kohtumised ja meilidele vastamise. Nõuanded energia juhtimiseks: � Hinda oma tegevusi. Vahel ei jõua tõesti kõike: küsi endalt, mis on pikemas perspektiivis kõige tähtsam ning õpi ebaolulisele ütlema „ei“. � Kasuta ära keha ultradian rütm (ingl Ultradian rhythm). Tööta ja õpi 90-minutiliste perioodidena ning vahepeal puhka. � 90-minutiliste tööperioodide sees kõrvalda segajad: lülita välja telefon, blokeeri brauseris Facebook. � Väldi oma päevas energeetilisi mägesid ja orge: söö regulaarselt ja tee lühikesi pause. � Pisipausidel võid minna näiteks jalutama, keeta endale teed, helistada emale. Peaasi, et liigud ja viid oma mõtted tööst ja õppimisest eemale. � Vähenda alkoholi tarbimist. Alkohol on oma olemuselt närvisüsteemi depressant, mis rikub hea une ja keha loomuliku tasakaalu. � Ärka varem: mida rohkem päikesevalgusega ühes rütmis liigud, seda parem. � Söö laua taga ning ära vaata samal ajal televiisorit või arvutiekraani. � Planeeri endale puhkus ette − nii paaritunnised puhkehetked argiõhtul kui ka energiavarude taastamisele pühendatud nädalavahetus. Märgi need ka kalendrisse, kuna nii ennetad kohtumiste ja koosolekute langemist samale ajale. � Hoia end positiivsena. Kui tunned kurvameelsust liginemas, siis tuleta endale meelde 10 asja, mille eest oled tänulik.

E T T E VÕT LU S

KUIDAS PÄÄSTA MAAILMA?

Keskkonnasäästlikkuse ja teadliku tarbimise eest vastutavad kõik, kuna need on aspektid, mis mõjutavad meid nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis. Alustades kasvõi kõige otsesemast mõjust: näiteks väiksema õhusaastega keskkonnas elades on eluiga pikem kui saastatud ümbrusega kohas. Üldisemalt pole energia- ja ressursisäästmise vajadus planeedi jätkusuutlikkust arvestades ilmselt kellelegi uudis. Ja ehkki kahtlemata keeravad kõik rohkem olevad tudengid hambapesu ajal kraani kinni, leidub teisigi võimalusi, kuidas anda oma panus keskkonna hoidmisesse. Neid võimalusi saab realiseerida Negavati konkursil.

Kristel-Maria Kadajane

EGAVATT (mis tähistab teoreetilist energiahulka, mis väljendab säästetud energiavõimsust) on konkurss, kuhu on oodatud kõikide kõrgkoolide tudengimeeskonnad, kellel on hea idee oma õppeasutuse keskkonnahoidlikumaks muutmiseks. Kõik ideed, nii laia mastaabiga kui ka väikest efekti omavad, on oodatud, sest nagu teada – kõik suured asjad saavad alguse väikestest. Konkurss on mitmeetapiline: kõigepealt avatakse ideede esitamise periood, sellele järgneb ideede testimine, võiduprojektide väljakuulutamine ja kõige viimasena võiduprojektide elluviimine. Ideede testimise ja edasiarendamise perioodil on mentorite näol abiks valdkonna tippspetsialistid, kes aitavad oma nõu ja jõuga häid mõtteid veelgi paremaks lihvida. Lisaks võimalusele oma idee realiseerida ning sellega keskkonnasäästlikkusele kaasa aidata, toetatakse võiduprojekte kuni 10 000 euroga.

Mahepõllundusest infotehnoloogiani

Konkurss on seniajani toimunud kaks korda. Eelmisel aastal oli esitatud ideede hulgas näiteks TTÜ projekt soojuse ja energia säästmiseks. Idee

seisnes muidu kanalisatsioonivõrgu kaudu ära voolava sooja vee jääksoojuse taaskasutamises uue sooja vee ettevalmistamisel. Üks EMÜ meeskondadest esitas aga projekti mahetoidu kättesaadavuse parandamiseks nii Maaülikooli kohvikutes kui teistes ülikoolides, millest oleks kasu nii otsesele tarbijale kui ka mahepõllunduse toetamisele ja arengule Eestis. TÜ tiimi ideeks oli luua Windowsi tarkvara Green Wave, mis aitaks säästa kasutaja aega ning arvuti ja aku energiakulu. Idee seisnes selles, et tarkvara vähendaks arvutis inaktiivselt taustal töötavatele programmidele kuluvat protsessori energiat − väike aspekt, mis võimaldab pikemas ja laiemas perspektiivis muuta igapäevane arvutikasutus keskkonnasäästlikumaks.

TÜ Raamatukogu tualettidest leiab uued joogiveekraanid.

Pudelivee asemel kraan

Ka 2015. aastal on ideed sama lennukad ja kasulikud. Näiteks üks Tartu Ülikooli meeskond on võtnud sihiks läbi viia kraanivee populariseerimise kampaania, mis julgustaks tudengeid ja õppejõude tarbima pudelivee asemel kraanivett. Teise meeskonna ideeks on luua TÜ spordihoonesse jõusaal, mis oleks tudengitele tasuta kasutamiseks ja toodaks masinate külge ühendatud generaatorite abil energiat. Häid mõtteid on veelgi, näiteks TTÜ Tartu Kolledži tudengite kavandatav kasvuhoone, kus kompostitakse koolis tekkivad biolagunevad jäätmed, mis aitavad luua soodsa pinnase söökla jaoks vajalike taimede kasvatamiseks. Nagu eelnevast näha, pole maailmapäästmiseks tarvis ei punast keepi ega batmobiili, vaid piisab sellest, kui vaadata oma tavalised tegevused natuke kriitilisema pilguga üle ning olla loov energia- ja ressursisäästlikumate lahenduste leidmisel. Senikaua kui järgmiseks konkursiperioodiks häid mõtteid kogud ja parasjagu TÜ raamatukogus juhtud olema, saad oma veepudeli täita spetsiaalsetest kraanidest ning aidata pudelitäie kaupa kaasa maailma paremaks muutmisele.

ABSURDSUSEST MILJONÄRIKS Suvi on ideaalne aeg kõiksugu rumalusteks ja jaburusteks. Viimastest võivad täiesti ootamatult areneda aga ideed, mis senise elu pea peale pööravad. Järgnevalt on välja toodud pealtnäha uskumatud mõtted, mille eestvedajad enda kasuks tööle panid ja sedakaudu oma elud majanduslikult kindlustasid. Uku Lilleväli

Miljoni dollari veebileht

Santa Mail

21-aastane Alex Tew lõi 2005. aastal veebilehe www.milliondollarhomepage.com, millega milliondollarhomepa ge. ww. com lootis reklaami abil teenida miljon is w m m õ dollarit, et oma ülikoolihariduse nit eest tasuda. Erinevalt tavapärastele „pakun-reklaampinda-küsin-100-raha-kuus“ reklaamidele otsustas ta rõhku pöörata pikslitele ehk täpikestele, millest ekraanipilt koosneb. Arvestades, et arvutiekraanil on keskmiselt miljon pikslit, kulus tal veidi kauem kui aasta, et müüa oma kodulehel iga piksel ühe dollari eest ehk teenida soovitud miljon dollarit. ra

Mobiilirakendus, millega saab erinevaid kõhutuultest tulenevaid helisid kuulata, sõpradele saata ja suisa salvestada, oli pärast turule tulemist kahe nädalaga jõudnud ligi 120 000 inimese telefoni. Kuna idee teostaja uskus, et inimesed on taolise võimaluse eest valmis maksma 0.99 dollarit, on nüüdseks seitse aastat turul olnud rakendus teeninud ligi 400 tuhat dollarit.

iFart

Jõulud on idee poolest kõige rahulikum aeg aastas. Paraku on tegu aga kõige enam äriks muudetud pühaga, mil ostlejate ja pakutava kauba rohkuse tõttu on poodides liikuda www.icanhascheezburger.com raske ja lapsevanemad tihtipeale Kahel kassiarmastajal tekkis 2007. aasta algul mõte ideedest tühjad. Santa Maili luua ühine veebileht, kuhu koondada naljakaid pilte eestvedajad otsustasid mure oma kiisust alapealkirjaga „I can has cheezburgers“ lahendada, hankides endile („Tahan saama juustuburgerit“). Kutsudes ka teisi postiaadressi põhjapoolusele kassisõpru taolisi fotosid jagama, suutsid nad üsna Alaskale ja küsides lapsevanepea oma lehele „tõmmata“ 10 miljonit vaatajat kuus. matelt 10 dollarit, et viimased Sedasi jõudis nende kassiarmastusest tulenenud ja saaksid oma lastele saata kirja, Interneti-avarustes levima hakanud leht ka investomis näiks tulevat justkui jõulumehelt riteni, kes ostsid selle kahe miljoni dollari eest endale. endalt. Alates 2002. aastast on ligi 350 000 Nüüdseks on veebilehel igakuiseid vaatamisi ligi sada lapsevanemat muutnud idee kolme ja poole miljoni miljonit, mis muudavad selle üheks virtuaalse maailma popudollariliseks ettevõtteks. laarseimaks portaaliks.

Mikrolainepadi

Koduperenaisel Kim Levine’il hakkasid inspiratsioonimahlad voolama, kui äsja töö kaotanud abikaasa oli õmblusmasina 93857 kõrvale jätnud koti maisi. Nimelt mõistis 00201 US2 t nr Kim, et kui asetab maisi riidesse, n e t Pa õmbleb kokku ja paneb mikrolaineahju, saab ta sooja ja rahustava padja. Kui esialgu oli see kingiks oma lapsele, siis üsna pea mõistis Kim mikrolainepadja potentsiaali, kui seda hakkasid soovima ka naabrid ja nende tuttavad. Padi hakkas kulutulena levima ja laienes esialgsetest kohalikest poodidest üle terve USA, muutes idee looja multimiljonäriks.

NoPhone

Grupp sõpru USAst ja Hollandist istusid baaris ja „sotsialiseerusid“, tõstes ekraanidelt pilgud vaid uute jookide tellimiseks, kui tulid välja iroonilise lahendusega läänemaailma pea et suurimale probleemile − inimeste sõltuvusele nutitelefonidest. Nad lõid NoPhone’i ehk alternatiivi tavapärasele telefonile, millega ei saa küll helistada ega meile lugeda, kuid mis on veekindel, lõpmatu akuga ja ei lakka töötamast ka pärast väga kõrget kukkumist. Lisaks alustasid nad möödunud aasta oktoobris ühisrahastusplatvormil Kickstarter kampaaniaga, kus said küsitud 5000 dollari eest ootamatult peaaegu 20000 dollarit. Olgugi et värskeid kasumiaruandeid pole veel avalikustatud, aitab müügile kindlasti kaasa ka nende värske selfie-uuendus ehk peegel, millega saab reaalajas jagada seljataga seisvate inimestega isetehtud „pilte“ nii endast kui sõpradest.