OLE ROHKEM november 2014 by OLE ROHKEM

AKTIIVSE TUDENGI AJAKIRI NOVEMBER 2014

TUDENGI VISA HING

MAAILMARÄNDURI HINGEGA PRESIDENT

novembri nopped

Lähenevad sündmused Pimedate Ööde Filmifestival PÖFF saab tänavu täisealiseks – 18. kord toimuv filmifestival rullib mitmekesise programmi lahti 14. – 30. novembrini. Isegi pime hunt saab aru, et 15 maailma parima filmifestivali hulka kuuluvat suurüritust ei tasu maha magada. Meie soovitame PÖFFile minna OLE ROHKEM vaimus. Otsi mõne sellise riigi või teemaga film, millest sa palju kuulnud pole. Mine vaatama vähemalt ühte filmi, mida sa muidu ei valiks – lihtsalt seepärast, et avardada oma piire ja silmaringi. Poola ajalugu, Jaapani anime või keskkonnaprobleemid Bangladeshis? Ükskõik, mis on sinu jaoks sellel PÖFFil uus tundmatu, mine temaga kohtuma ja ulata julgelt terekäsi! Uued lemmikfilmid leiad www.poff.ee

Kuidas tähistada ülikooli sünnipäeva? Asutamise algusest 1632. aastal on Tartu Ülikoolis õpetatud saksa ja vene keeles. Alates 1919. aastast on Tartu Ülikool esimene eestikeelne kõrgkool - sellest sündmusest möödub tänavu 95 aastat. Eestikeelse kõrghariduse juubeli tähistamiseks toimub Tartu Ülikoolis novembri jooksul hulgaliselt silmapaistvaid sündmusi: näitused, avatud loengud ja kontserdid ning traditsiooniline 1. detsembri aastapäevaball. Lisaks toimub fotokonkurss „Kuidas tähistan rahvusülikooli sünnipäeva?” eesmärgiga tuua juubelisündmus ülikooli inimestele lähemale ja innustada kõiki sünnipäeva puhul midagi vahvat ette võtma. Osaleda soovijatel tuleb saata fotod hiljemalt 16. novembriks aadressile teave@tyye.ee. Vaata juubelisündmuste kava ut.ee/rahvusulikool95

TOIMETUS

Tutvu välistudengitega Tartus tegutsev ESN (Erasmus Student Network) hoolitseb selle eest, et kõik välismaalastest tudengid end Tartus õppides hästi tunneksid. Meie hulgas on välistudengeid üle maailma Lätist Liibanonini, nii neid, kes on tulnud Tartusse ainult üheks semestriks, kui kraadiõppureid, kes tudeerivad siin mitu aastat. Kusjuures müüt, nagu oleksid kõik välismaa tudengid ainult pidutsejad, ei pea paika - nende hulgas on pühendunud estofiile ja tõsiseid õppijaid ning sama lai spekter isiksusi ja huvisid, kui kohalike üliõpilaste hulgas. Välistudengite tundmaõppimine on hea võimalus uurida, kuidas teises riigis õppides hakkama saada, praktiseerida mõnd võõrkeelt või laiendada teadmisi konkreetselt huvi pakkuva riigi kohta. ESN korraldab igal nädalal mõnusaid kokkusaamisi karaoke-võistlustest ja keelekohvikutest jalkaturniiride ja rahvusõhtuteni. Pane Facebookis silm peale ESN Tartu üritustele ja saa tuttavaks vähemalt ühe Tartus õppiva välismaalasega. Sotsiaalsete Ettevõtete Inkubaator SEIKU Oled mõelnud oma ettevõtte loomise peale? Kes ei oleks… Aga kui firma tegemine aitaks kaasa ka mõne ühiskondliku probleemi lahendamisele? Esimene Eesti sotsiaalse ettevõtluse inkubaator SEIKU aitab ehitada just selliseid firmasid, mille tegevusel oleks suurem ühiskondlik mõõde. Esimese tegevusaasta jooksul on jalad alla saanud juba seitse ettevõtet, mis maailma paremaks muutmisega tegelevad. Novembris saavad SEIKU programmi kandideerida uued osalejad, sest algab järgmiste ettevõtete ehitamise hooaeg. Uuri oma sotsiaalse firma alustamise kohta lähemalt seiku.ee

Peatoimetaja: Kadri Org Keeletoimetaja: Paula Helena Kask Reporterid: Kristel-Maria Kadajane, Uku Lilleväli, Heili Ollin, Mirjam Ool, Laura Porovart, Maili Tirel, Ingvar Viin Küljendaja ja fotograaf: Argo Ingver

Vastutav väljaandja: Inkeri Parman Tiraaž: 2000 Trükk: Ecoprint AS Facebook: www.facebook.com/olerohkem Kodulehekülg: www.olerohkem.ee Ikoonid: Flaticon

Edukaks ettevõtluseks on nüüdsest vaja armastust Maailmakuulsa õnnelik olemise hariduskorporatsiooni Mindvalley asutaja Vishen Lakhiani Foto: AIESEC International

Imede põld põles maha ja rahakraanid keerati kinni. Rasketes tingimustes alustamiseks ja ellujäämiseks on nüüdsest vaja südant ja armastust.

Ingvar Viin

essimistlikumad teadlased ja poliitikud (Ron Paul, Eric Hobsbawm jne) julgesid 2009. aasta alguses õhku visata küsimuse: „Kas tegu on kapitalismi surmaga?” Viis aastat hiljem veereb vanker ikka samamoodi edasi. Kapitalism elab ja ootab noori ettevõtjaid oma embusesse, mis ei ole enam sedavõrd soe ja meeldiv, kui varem. Riik ja institutsioonid keerasid kütte maha kui kevadpäikest nautiv pensionär, kusjuures õigustatult. Majandussurutise-eelse Eesti (ja sugugi mitte ainult Eesti) erasektor oli kui kuulus telesaade „Imede põld”, kust tühjade kätega ei lahkunud keegi. Ja kuidas saanukski, kui külv ja väetamine oli riigi ja pankade poolt sedavõrd tugev. (Metafooriliselt sobiks siinkohal Priit Pärna aegumatu karikatuur „Sitta kah!”.) Nüüdseks on pankadel ainuüksi Eestis „korstnasse kirjutatud” mitmekümnete miljonite eurode väärtuses hapuks läinud laene. Samuti keerati kinni EASi kraanid ehk enam ei külvata raha nagu sõnnikut. Ettevõtjad kurdavad, et elu on kuradima raskeks läinud, aga ettevõtja elu ei peagi olema lihtne. Kergem elu on nendel, kelle ärimudeli keskmeks pole vahendamine ning kes ei toetu odava tööjõu ekspluateerimisele. Kõige paremini saavad hetkel hakkama ettevõtjad, kes toodavad midagi kvaliteetset ja väheste asenduskaupadega või pakuvad kõrge lisandväärtusega teenust. Kuidas olla aga asendamatu või anda suurt lisandväärtust? Pole vahet, kas oled programmeerija, füsioterapeut või raamatupidaja, ole parim ja see on ka pikaajaliselt edukaks ettevõtjaks saamise tähtsaim sisend. (Jätame siinkohal kõrvale paariaastase idufirma edulood ja lühiajalised JOKK skeemid.) Toon siinkohal sobiva näite. Hiljuti helistasin Tartu parimale füsioterapeudile (töötab FIEna), kelle tunnihind on turu tavahinnast ligi kaks korda kõrgem. Kõige varasem aeg, mis ta mulle

Inimesed käivad tööl ja koguvad raha, et tegeleda oma armastatud tegevusega, selle asemel et armastatud tegevuse kaudu elatist teenida.

pakkus, oli täpselt kolme nädala pärast, mis on erameditsiini valdkonnas tavatult pikk ooteaeg. Kindlasti saaks tuua sarnaseid näiteid tippadvokaatide, meisterkokkade ja teiste oma ala parimate tööelust. Kuidas saada parimaks? Las ma pakun, mida on öelnud vanemad – töökusega. Paraku on töökus üksnes kõige olulisema sisendi tagajärg. Parimaks saab hoopiski armastusega! Kõlab väga leierdatud klišeena ja eriti eriskummalisena just majanduskraadiga inimese klaviatuurist, aga õppida tasub siiski seda, mida armastad. Selles väites kaheldakse ainult inimeste tõttu, kes on läinud õppima midagi sellist, mis neile meeldib. Meeldimise ja armastuse vahel on aga põhimõtteline erinevus - meeldiv tegevus on asendatav, armastus pole asendatav. Eelnevast mõttekäigust on ainest saanud ka filosoof Alan Watts, kes tõi välja paradoksi, et inimesed käivad tööl ja koguvad raha, et tegeleda oma armastatud tegevusega, selle asemel et armastatud tegevuse kaudu elatist teenida. Seega minu soovitus olekski, et ärge käige start-up üritustel teiste ideid kuulamas ja ennast aktivistiks pakkumas lihtsalt selleks, et olla eeskujulik noorema põlvkonna äriinimene. Ärge kopeerige teiste ärimudeleid ning avage järjekordset burgerirestorani Aardla ristis. Mõelge välja, kuidas oma süda enda kasuks teenima panna. Ettevõtlust tuleb teha armastusega, aga mitte armastusest raha vastu, vaid armastusest töö vastu, siis tuleb ka pikaajalisem edu ettevõtluses.

EDUKAID „SÜDAMEGA” ETTEVÕTJAID LÄBI AJALOO:

1. Nick Woodman. GoPro omanik. Surfar, kes tahtis surfimist filmida. 2. Phil Robertson. Duck Commander omanik. Pardijahi fanaatik, kes tegi endale parema pardivile. 3. Jake Burton Carpenter. Burton omanik. Kunagine lootustandev mäesuusataja, kelle karjäär lõppes autoavariis ja kes arendas snurferist lumelaua. 4. Soichiro Honda. Honda asutaja. Hariduseta mehaanik, kes armus lapsena isa juures rattaparanduses töötades ratastesse. 5. Gabrielle Bonheur Chanel ehk Coco Chanel. Armuke, kellel oli kombeks seltskonnas laineid lüüa omanäoliste iseõmmeldud kostüümidega.

Kristiine Kukk: rändurihingega president K

Kadri Org

OHTUME Kristiinega miinuskraadide tõttu lõdisedes kohviku ees. Hiljem sooja kohvijooki juues selgub, et eelmisel päeval jõudis tütarlaps tagasi konverentsilt, mis toimus 25-kraadises soojas Kreekas, ning tänasel hommikul viibis ta juba kell 8.00 loengus. Kristiine õpib kolmandat aastat haridusteadust, kus on spetsialiseerunud inimeseõpetusele ning kõrvalerialaks on psühholoogia. Peagi toimub filmifestival PÖFF, kus neiu on olnud vabatahtlik juba viis aastat ning loomulikult pole ka see aasta erandiks. Peale kõige eelnevalt nimetatu on Kristiine ka president noorteorganisatsioonis AIESEC. Kristiine, kust on pärit su aktiivsusepisik ning kes sind nakatas? Olen alati olnud klassivanema tüüpi, kes võtab kohustused enda kanda. Mulle meeldib kui elus on pinget, kohapeal seismine mulle ei sobi, ning minu jaoks on väga oluline pidev areng. Sihikindluse olen kodust kaasa saanud. Mu vanaisa on alati öelnud, et kui tahad midagi saavutada, pead selle poole pürgima. Tema annab ka mu tulevikuplaanidele hinnangu. Mäletan, kui põhikoolis turismifirma juhiks saamisest unistasin, ostis vanaisa mulle paksu raamatu kõikidest töökohtadest, mis maailmas eksisteerivad, et ma järele mõtleksin. Ta on alati mulle sisendanud, et pean leidma elus selle, mis mu südame tõsiselt põksuma paneb ning õnnelikuks teeb. Kuidas oled jõudnud presidendi ametini? 11. klassis oli meil asendusõpetaja Noored Kooli programmist, kes rääkis, et ta on olnud AIESECi personalijuht ning käinud organisatsiooni kaudu Shanghais tööpraktikal. Kuna olin üheksandast klassist peale unistanud personalijuhiks saamisest, kõlas tema jutt täpselt sellisena, mida ka mina

tahaksin teha. Kirjutasin organisatsiooni nime üles ning pooleteise aasta pärast, mil läksin ülikooli, ei käinud ma mitte ühelgi infoõhtul, vaid võtsin suuna AIESECi kontori poole ning ütlesin seal, et tahan saada personalijuhiks. Esimesel aastal olin personalimeeskonna liige, teisel aastal personalitiimi juht, kolmandal personalijuht ning nüüd AIESECi president. Kuidas on aieseCis muutunud su ülesanded ning mil viisil on organisatsioon toetanud su enesearengut? Alguses korraldasin väiksemaid põnevaid tegevusi, mis tugevdasid organisatsiooni siseõhustikku tervikuna. Mida aeg edasi, seda enam on kasvanud vastutus. Olen organiseerinud mitmeid rahvusvahelisi konverentse ning nendega seoses teinud koostööd väga paljude erinevate inimestega. Presidendina on mul palju erinevaid rolle ning ülesanded on täiesti teistsugused, kui kunagi varem, mistõttu on organistasiooni juhiks olemine võimas väljakutse. Iga päev on uudne, sest inimeste juhtimisel ei tea kunagi ette, mis on järgmine situatsioon, mida lahendama tuleb hakata. Kõige rohkem olen AIESECi kaudu saanud eneseteadlikkust – olen teinud nii palju erinevaid asju, et mõistan, mis on mu tugevused ja nõrkused. Oskan end juhtida ja aega planeerida. Näiteks eelmisel kevadel oli mul ülikoolis väga palju keerulisi aineid ning parasjagu olin AIESECis lõpetamas personalijuhina ning alustamas presidendina,. Pidevalt oli väga palju teha, kuid tolle semestri sess oli mul läbi aegade edukaim. mis on su saladused heaks juhiks olemisel? Igal juhil peab olema väga kindel arusaam sellest, mida ta väärtustab, millesse usub ning enda väärtustele tuginedes 24/7 käituma ja elama. Minu jaoks on väga oluline tegevuste läbipaistvus ning selline käitumisviis, nagu ma soovin, et

persoon ka meeskond minuga käituks. Tähtis on ka ettenägelikkus ja võime ennast kontrollida - juhtivas rollis ei saa olla emotsionaalne ja irratsionaalne. Kõige põhilisem on see, et inimene teeks endale kindlaks, kas ta tõesti tahab olla juht. Kui vastutatakse aastaringi 50 inimese eest, siis tuleb aru saada, miks seda tehakse. Peamine probleem on tavaliselt see, et ei mõelda läbi ning selle tulemusena ongi motivatsioonikriisid kerged tulema. Oluline pole see, et inimene on valmis turundusspetsialist või müügijuht, vaid ta peaks olema valmis selleks arenema. miks peaksid tudengid liituma aieseCiga ning mida soovitaksid ambitsioonikatele noortele, kel samuti siht silme ees suuri tegusid korda saata või prestiižsele kohale pürgida? Tudengitele, kes leiavad, et soovivad teha midagi rohkemat, leida väljakutseid ja ennast täiendada, on iga organisatsioon suurepärane koht. AIESECi puhul on märkimisväärne just rahvusvaheline aspekt. Kuigi oleme väikeses Eestis, tuuakse maailm koju kätte ning noored saavad maailma näha ja tundma õppida lennupileteid ostmata. AIESEC on orienteeritud sellele, et inimesed õpivad läbi tegevuse, mistõttu on organisatsiooni kaudu võimalik rakendada koolis õpitut ja omandada praktilisi kogemusi. Inimesed, kes veel ei tea, mis neile meeldib, saavad pool aastat tegeleda ühe ja siis teise valdkonnaga ning selle kaudu end avastada. Ennast on võimalik proovile panna personalitöö, finants-, turundus- ja müügimeeskonnas. Arvan, et kõik ei pea olema nii ambitsioonikad kui mina. Noor peaks lihtsalt aru saama, mis on tema jaoks oluline ja selle poole püüdlema. Kõige jubedam on see, kui ollakse ükskord 60-aastane ja mõeldakse, et tahtsin nii palju teha, kuid ei jõudnud nende tegemisteni. Unistuste poole peab alati püüdlema, sellel teekonnal manduda ei tohi. Ambitsioonikatele soovitan teha hästi palju, põruda ja sellest õppida. Kui on kindel siht, tuleb otsida koht, kus saab praktiseerida ning väljakutsetega kaasa minna. Ei tohi arvata, et esimene kord tuleb kõik ideaaselt välja. Tuleb olla valmis, et on raske, kuid tuleb jätkata selle poole minemist, mida peetakse oluliseks. Kui miski tuleb kergelt kätte, siis suure tõenäosusega ei ole see arendav kogemus.

millised on olnud sinu kõige erksamad hetked aieseCi karjääri jooksul? Konverentsil, kust äsja tagasi jõudsin, oli 40 riigist AIESECi juhte, sealhulgas ka Ukraina ja Venemaa noored. Kuue päeva vältel, mis me Kreekas veetsime, istusid nende kahe riigi esindajad koos ja arutasid, kuidas oma riikide vahelisi suhteid parandada. Viimasel õhtul vahetasid nad sümboolselt oma lipud ning ukrainlane ütles, et ta on väga tänulik Venemaa delegatsioonile, kes pani teda uskuma, et maailm võib olla parem paik. Sellise olukorra tunnistamine oli midagi väga võimast. Meeldejääv on ka 6-nädalane vabatahtlikutöö programm, mille veetsin pärast esimest ülikooliaastat Ungaris. Olime väikelinnas 17 vabatahtlikuga üle maailma, ning korraldasime lastelaagreid. Kuigi olime omavahel kultuuriliselt väga erinevad, suutsime lõpuks mõjutada 60 piiratud võimalustega Ungari noort, kes meie tegevuse tulemusel mõistsid, et maailm on ka nende jaoks avatud ning neil on võimalik midagi suurt korda saata. See on imeline tunne, kui mõistad, et oled kellegi elu mõjutanud. Äärmiselt tore on kõrvalt näha ka AIESECi liikmete arengut. See tekitab nii uhke ja positiivse tunde, kui inimene, kes organisatsiooniga liitudes ei julgenud avalikult esineda, võtab konverentsidel sõna ning initsiatiivi haarates oma hirmust üle saab. millised on su tulevikuplaanid? Peale ülikooli lõppu on kindel plaan reisida ning maailmale pühenduda. Kuna ma praegu reisida ei saa, võtan iga nädal maailmast ühe riigi, mille kohta teen enda tarbeks uurimuse. Uurin, kuidas on riigis poliitiline olukord, töötamise võimalused, milline on kultuur ning vaatan riigiga seotud dokumentaalfilme. Proovin luua endale muljet nagu reisiksin igal nädalal uude riiki. Mulle on südamelähedaseks teemaks ka inimõiguste eest võitlemine, millega tahaksin tulevikus kindlasti seotud olla. Peamised asjad, mis on mulle tuleviku seisukohalt olulised, on need, et kallid inimesed oleksid mu ümber, teeksin midagi, millesse usun ning mis oleks oluline nii mulle, teistele kui ka maailmale ja teeksin seda palju.

Sõbranna Helena Heidemann Tean Kristiinet juba kolm aastat - astusime koos AIESECi ning hakkasime ühes tiimis tööle. Alguses ei arvanud meist kumbki, et ühel hetkel saavad meist parimad sõbrad, ausalt öeldes oli esialgu lausa vastupidi. Pärast seda, kui olime natuke aega meeskonnakaaslased olnud, avastasime, et meie koostöö sujub hästi ning lõpuks viis see välja selleni, et nüüd kutsun ma teda uhkusega oma parimaks sõbraks. Kui peaksin Kristiinet iseloomustama kellelegi, kes teda üldse ei tunne, alustaksin särasilmsuse ja rõõmsameelsusega ning jätkaksin töökuse ja pühendumisega. Kaugele ei jää ka positiivsus ning soov muuta maailma paremaks. Usun, et ajentatuna viimasest, on ta alati sõprade jaoks olemas ja tahab teha nii, et nende elu oleks parem ja lihtsam. Tal on suurepärane võime innustada inimesi endasse rohkem uskuma ja seeläbi suuri asju korda saatma. Peale selle on Kristiine uskumatult tugev õigluse eest seisja, kes ei jäta kunagi ülekohut märkamata ja sellele reageerimata. Kõigist kõige olulisem on aga see, et Kristiine muudab siira hoolimisega inimesed enda ümber õnnelikuks.

t u deng i elu

Töötav tudeng – isemajandav noor või vilets õppur? Ülikooliaega ei peaks veetma üksnes õppides. Organisatsioone, millega liituda, on seinast seina ja igaüks peaks leidma endale sobiva. Mis oleks, kui liituda mõne organisatsiooni asemel hoopiski töökollektiiviga?

Maili Tirel

ÄISKOORMUSEGA õppimine on ajaliselt võrdne või isegi mahukam kui täiskohaga töö. Miks peaks keegi selle kõrvalt veel tööd teha tahtma? Töötan, et maksta üüri ja osta süüa,” ütleb kolmanda kursuse filosoofiatudeng. Temaga nõustuvad ilmselt ka paljud teised - Eurostudenti 2013. aasta uuringus nimetasid 63% töötavatest tudengitest seda peamiseks põhjuseks, millele järgnes elatustaseme tõstmine, mida pidas oluliseks ligi pool vastanuist. Samas on ka neid, kes töötavad, et kogemusi saada. „Õpin inglise keelt ja kirjandust ning teen kõrvalt tõlketööd, mis annab tulevikuks kogemusi ja CV-le pikkust ja sisukust,” põhjendab üks tudeng oma otsust kooli kõrvalt töötada. Sarnaseid vastuseid leiab nii Eurostudenti kui ka Tartu Ülikooli majandusteaduskonna 2011. aasta uuringust „Üliõpilaste töötamise fenomen Eesti kõrghariduses”.

Erialane töö kui saatuse kingitus

Oleks ideaalne, kui kooli kõrvalt peetav töökoht on ka erialaga seotud, kuid selline amet õnnestub leida vaid vähestel, eriti bakalaureuseõppes. Esimesel õppeastmel leiab mitmeid alternatiivseid ameteid nagu ettekandja, laste sünnipäevade korraldaja, klienditeenindaja või tantsutreener. Viimasena töötab kolmandal kursusel sotsioloogiat tudeeriv neiu, kes nendib: „Annan lastele

tantsutunde, mida ääretult naudin, kuid samas sooviksin teha erialast tööd. Loodan, et see võimalus avaneb magistritasemel.” Samas on ka neid, kes on juba esimeses õppeastmes erialase töökoha leidnud, näiteks teise kursuse keemiatudeng, kes annab keskkooliõpilastele järeleaitamistunde. „See on hea viis baasteadmisi pidevalt meeles pidada ja koormus pole samuti väga suur,” leiab noormees. Magistriõppes on töötamine pea kohustuslik. Eurostudenti uuringu kohaselt peab kolmveerand töötavatest magistrantidest just töötamist enda peamiseks tegevuseks. „Kui bakalaureuse ajal oli vanemate toetus kuidagi iseenesestmõistetav, siis nüüd tundub majanduslik iseseisvus tähtsam,” leiab inglise keele magistriõppes tudeeriv neiu, kes töötab keeltekoolis. „Praegu pole ma veel kindel, kas lõpetan ülikooli nominaalajaga,” lisab ta.

Erandid kinnitavad reeglit

Sageli on kuulda fraasi „töötab kooli kõrvalt”, mis viitab pigem koolile kui prioriteedile. Samas pole väärtushinnangud kivisse raiutud ning võivad eneselegi märkamatult muutuda. Siinkohal toon head ajakirjanduslikku tava eirates näiteks iseenda. Kui esimesel semestril olid õpingud kindlalt esikohal ja üheski loengus töö tõttu käimata ei jäänud, siis juba teisel poolaastal märkasin, et üha enam kattus tööpäeva algus mõne loenguga. See pole üldse haruldane nähtus. Sarnast prioriteetide muutust nendib ka ajakirjandust ja kommunikatsiooni õppiv kolmanda kursuse noormees: „Osad loengud on väga passiivsed, kust puudumist ei panda tähelegi, seega on väga lihtne nende ajal hoopiski tööle minna. Seminarid on teine asi, seal kontrollitakse sageli ka kohalolijaid.” Kui töö ja kool võivad teineteist segama hakata,

t u deng i elu siis mis veel vabast ajast või sotsiaal- ja eraelust majandusteaduskonna õppeprodekaan Krista rääkida? „Tööle minekuga jääb enda jaoks aega Jaakson. „Tulemuslikkuse mõttes on kõige probvähemaks ja nii mõnedki üritused, kuhu kaastu- leemsem töötamine doktoriõppes. Kui magistritöö dengid lähevad, jäävad mul vahele,” nendib teisel suudab tahtejõuline tudeng päevatöö kõrvalt ära kursusel õigusteadust õppiv neiu, kes käib poole kirjutada, siis doktoritöö nõuab sedavõrd palju kohaga tööl. „Tahaksin jõuda päriskoju rohkem ja järjepidevalt aega, et väga vähesed on selleks kui kool ja töö seda lubavad,” räägib üks geoloo- võimelised.” Krista Jaakson oli ka üks uuringu giatudeng. Kuna nii õpingud kui ka töötamine on „Üliõpilaste töötamise fenomen Eesti kõrghariduajamahukad ja väsitavad ettevõtmised, tuleb nii ses” läbiviijatest ning oli üllatunud, kui leidis, et mõnigikord teha valik nende ja sõpradega aja- paljud üliõpilased ei teadvusta töö mõju haridusele: veetmise või une vahel. „Töötavad üliõpilased suudavad kasutada ainult On ka neid, kes kahe niigi mahuka tegevuse kõr- väikest osa võimalustest, mida neile ülikoolides valt jõuavad teha veelgi rohkem. Näiteks üks teise pakutakse.” „Üliõpilastega, kes toovad tööl käimist pidevalt kursuse keemiatudeng jaksab nii õpingute kui ka kohvikus töötamise kõrvalt kaasa lüüa ka noor- ettekäändeks, on keerulisem suhelda,” nendib teorganisatsioonis, käia kaks korda nädalas tren- matemaatika instituudi õppejõud ja teadur Julia nis ning seejuures elada üpris aktiivset seltsielu. Polikarpus. „Kui üliõpilane on tööl käimise toonud „Lähtun mõttest, et kes teeb, see jõuab, ja kasutan põhjuseks ühe korra, näiteks kui ei sobi järeltöö aeg, kõiki oma ressursse võimalikult optimaalselt. olen püüdnud vastu tulla. Suhtun hästi nendesse Naudin õpinguid alal, mis mulle tõeliselt meeldib, töölkäivatasse tudengitesse, kes saavad õppetööga tööl hoiavad mu meele- kenasti hakkama, sest on selge, et üliõpilane vajab olu üleval head töökaas- äraelamiseks sissetulekut.” Teisalt leidub ka juhlased, organistasioonis tumeid, kus on õpingud töö tõttu kannatanud: „On saan olla ühiskondlikult olnud juhuseid, et lepime tudengiga erinevad konaktiivne ning trenn tasa- sultatsiooni või järeltöö ajad kokku ning üliõpilane kaalustab intensiivset ei tule kohale. Lõpuks jääb õppeaine positiivselt vaimset tööd. Mul on sel- läbimata, millest on väga kahju. Samuti on olnud line elurütm, kus pidusid eksamil või kontrolltööl üliõpilasi, kes on eelmisel polegi vaja, vahel lihtsalt päeval või ööl tööl olnud ning ilmselgelt väsinud, paari sõbrannaga filmi seega on õppeaines saadud tulemus selle võrra vaatamisest ja jutusta- madalam.” misest piisab,” räägib Võimalusi õpingute kõrvalt tööd teha leidub neiu. seinast seina ning nagu näha, on kooli kõrvalt Vahel tuleb aga rohkete tegemiste arvelt teha töötamine keeruline, kuid kindlasti mitte võimatu. ohverdusi. „Ilmselt oleksin koolis edukam, kui Alati ei pea seejuures tegema ka õppeedukuses ja ainult sellele püheduksin,” nendib kolmanda kur- seltsielus suuri mööndusi. suse sotsioloogiatudeng. „Töö ja muud toimetused võtavad suure osa vabast ajast ja kuigi enamikesse loengutesse jõuan, jääb iseseiva töö aega väheks.” Kohad, kus leidub tööpakkujaid: Tudengiveeb.ee Suhtumise küsimus Go Work A Bit Õppejõududel on antud teemast oma nägemus. Vanad head stendid pearaamatukogu fuajees „Madalamates õppeastmetes on töötamist semiTÜ üliõpilaste karjäärilist: töö- ja naride, kontrolltööde ja grupitööde toimumipraktikapakkumised sega keerukas ühildada. See on raske üliõpilaPere24 tööpakkumised sele ja väga frustreeriv õppejõudude jaoks, kes on erandite tegemise ehk lisatöö surve all,” ütleb

Esimesel semestril olid õpingud kindlalt esikohal, teisel aga kattus tööpäeva algus üha tihemini mõne loengu omaga.

eKsperiment

Ratastooli ja valge kepi abil Tartu loengusaalides Tartu on heade mõtetega tudengilinn, kus kõik kohvikud, poed ja õppehooned asuvad vähemalt pealtnäha käe-jala ulatuses. Järgnevas eksperimendis seame kahtluse alla uskumuse, kas Tartu linn ja ülikool on inimsõbralikud ja atraktiivsed ka ratastooliga liikujale ja pimedale. Uku Lilleväli ja Kristel-Maria Kadajane

AS ja kuidas jõuda loengutesse, kui sõltuda kahest istmiku all olevast rattast ja nendevahelisest istmest? Kuidas leida õppehoone, kui eesolevaid samme „näeb” vaid valge kepi abil? Uku ja Kristel panid end vastavalt liikumisja nägemispuudega inimeste sussidesse, et näha, kuivõrd on Tartus teretulnud ratastoolis liiklejad ja pimedad.

Seiklused ratastooliga

Esmakordselt ratastoolis ülikooli õppehoonete vahelisi teid läbides kogetu muutis tublisti minu mõtteviisi sellest, kuidas füüsilise liikumisvõimeta nii linnas kui ka koolis hakkama saada. Olgu eelnevalt mainitud, et ratastooliga harjunud inimesega võrreldes oli mul igasuguste kogemuste puudumise tõttu tavapärasest märgatavalt keerulisem ja kuna katse kestis vaid paar tundi, on järgnevad kirjeldused ja mõtted ülevaade esmamuljest ja -kogemusest, mida ratastoolis tudengina tundsin.

Teekond algas ühest vähestest ühiselamutest Tartus, kus on kohandatud toad liikumispuudega üliõpilastele: Raatuse 22-st. Esimesed n-ö uue kogemusega kaasnevad emotsioonid möödas, suundusime Raekoja platsi poole, et piire kombata ja mõista, mis meid ees ootab. Uskumatul kombel kestis maa, mis kõndides võtab kõige rohkem viis minutit, ratastooliga 6 korda kauem: 30 minutit! Eksperimendi algus andis rohkesti mõtlemisainet sellest, kuidas ratastooliga liigeldes hakkama saadakse: äärekivid ja väiksemad astmed ning augud tundusid järsku suuremad kui kunagi varem ning Kaarsild ilma igasuguse abita täiesti ületamatu. Samuti tekitas üllatust pärast Kaarsilla ületamist algav peaaegu et olematu tõus raekoja hooneni, mis oli - olgugi et igipõlise tartlasena sadu kordi üle tallatud – quelle surprise! Jõudsin pisikesi puhkepause pidades Rüütli tänavani, mis tundus kõige eelneva kõrval kui lapsemäng, sest maapind oli tasane ja augud pigem erandid kui reeglid. Järjekordne uus kogemus ootas ülikooli peahoone näol, kuhu pääses, nagu pärast väikest peata olekut selgus, maja tagant. Sissepääs oli mugav, sest kaldtee oli lauge ja hoonesisesed võimalused lubasid pääseda kõikidesse ruumidesse kõikidel maapealsetel korrustel. Veidi suurema kahtlustundega proovisime

õnne kõrvalasuvas filosoofiateaduskonna hoones, et leida ligipääs kurikuulsasse ringauditooriumi, kuid ka seal oli kõige peale mõeldud: sissepääsu kaldtee, siledad põrandad, käepäraselt avatavad uksed, liftid ja mitmed muud aspektid. Ratastoolis olles ei osanud millegi üle otseselt kurta! Hoopis kontrastsem oli – nagu arvata võib – Lossi tänava tõus vanasse sünnitusmajja ning praegusesse ajakirjanike ja suhtekorraldajate mekasse ehk sotsiaal- ja haridusteaduskonda. Mõistsin võrdlemisi ruttu, et loengutesse ratastooliga ilusti kohale jõudmiseks tuleks eelmainitud erialasid õppima minnes käe- ja seljalihaseid treenida vähemalt aastakese. Eksperimenti läbi viies hakkasin tasapisi mõistma, et kui tahta ratastoolis hakkama saada, tuleb olla igas mõttes ettevõtlik. Tuleb leida alternatiivseid teid ning tagauksi, küsida läbimatu distantsi või suure väsimuse korral abi ning olla oma võimetest väga teadlik. Positiivne on tõsiasi, et Tartus tehtud uuringute kohaselt on 80% TÜ hoonetesse võimalik ratastooliga sisse pääseda ja sealsetes loengutes käia. Iga erivajadusega tudengi õppimisega seotud mure saab lahendatud Tartu Ülikooli nõustamiskabinetis. Lisaks toetab ülikool erivajadustega üliõpilaste kõrghariduse omandamist sõltuvalt puude

eKsperiment raskusastmest ja liigist kuni 510 euroga kuus ning kõige tipuks on koolis juba viiendat aastat käimas projekt, kus erivajadustega üliõpilasi abistavad vabatahtlikud kaasüliõpilased ehk tugitudengid. Minu jaoks oli eksperiment igati kordaläinud, sest saadud kogemus oli tohutu ning nägin ja tundsin omal nahal, et ülikool on pannud rohkelt energiat liikumispuudega tudengite võimaluste suurendamisesse. Ühtlasi soovin tänada ka ettevõtet OÜ Egero, kes oli katsumuse tarbeks valmis ratastooli laenama.

Seiklused pimedana

Esimesed meetrid pimeduses olid, nagu enamik uusi asju alguses – põnevad, ja ehkki olin eksperimendieelselt end mõtetes rolliks emotsionaalselt ette valmistanud, oli ringi liikumine esialgu pigem mäng kui reaalne katsumus. Mida meeter edasi, seda raskemaks läks — näiteks jalgealuse pinna osas, kuna ühikaesine sirge, sile ja üsna inimestevaba tee läks üha rahvarohkemaks ja konarlikumaks, tulid ka ülekäigukohad; elasin tasapisi ka rolli sisse ja vaikselt, kuid visalt tuli tõdemus, et paljude jaoks on taoline liiklemine igapäevane reaalsus. Eksperimendi ajal, kui oli küllalt tegemist sellega, et millegi otsa komistamata teosammust kiiremas tempos kõndida (kiiremini lihtsalt ei julgenud), ei mõelnud ma teadlikult sellele, mis peale nägemismeele puudumise punktist A punkti B liiklemisel veel teistmoodi oli. Meie esimeseks sihiks oli peamaja, mille uksi olen viimastel aastatel palju kulutanud ja mille sammaste juurde on tee ükskõik mis Tartu punktist mulle unepealtki selge. Seepärast ei pidanud ma esimest teeotsa nii raskeks, kui see reaalselt oli. Koos nägemisega kadus mul esialgu suuresti ka orientatsioon — tuttavast teeotsast polnud minu jaoks enam jälgegi. Ilma saatja abita poleks mul olnud aimugi, kas kõnnin õiges suunas ja – ehkki kasutasin enda käsutuses olevat keppi nii hästi, kui oskasin – kutsusid ikkagi kõikvõimalikud postid, majanurgad ja seisvad autod lausa magnetina mind nende otsa komistama. Inimesi kuulsin möödumisel vähe, pigem tundsin nende möödumist intuitiivselt. Iga kord, kui tabasin kellegi mööda kõndivat, tekitas see minus erisuguseid tundeid. Mõtlesin, kuidas tavaliselt olen kõndides omas mõtteis ja panen vähe tähele, mis ümberringi toimub; pimedana aga sõltuks minu kohalejõudmine otseselt sellest, kuidas ümbritsevat tajun ja saadud infot kasutan. Saanud esimesest ülekäigukohast edasi, muutus samm julgemaks. Järjest enam hakkasin tähele panema ümbritsevaid hääli: nii inimeste möödumist, autode müra kui ka näiteks fooritulede

plõksumist. Kui vähegi võimalik, kasutasin käte abi − käsipuud ja postid aitasid esimese ehmatuse möödumisel orienteeruda ja päästsid nii mõnelgi korral ka kukkumisest. Ehkki õppehoonetesse jõudsin tavapärasest ajakulukamalt, polnud sissepääsemisega probleemi. Peamajas leidsin oma teaduskonna suurema vaevata üles ning et ruumid on tuttavad, polnud ka õige ukse leidmine raske. Jakobi tänava õppehoonesse on mul loengute tõttu harvem asja olnud, mistõttu orienteerumine oli keerulisem, kuid koos abiga sain ka seal hakkama. Muidugi oleks õppehoonetesse minek pimedana olnud sujuvam ja kiirem, kui oleksin läbinud teid korduvalt; minu jaoks oli aga tegemist uudse olukorraga, mistõttu sihtpunktidesse seiklemine nõudis väga palju aega ja energiat. Katse käigus sain aimu sellest, kui raske on puudega inimesel olla rohkem ning kui suur osa aja- ja eneriaressursist läheb ainuüksi sellele, et loengusse kohale saada. Loengusse jõudnud, algab eneseületuse teine etapp — kui mina kasutan loengumaterjali kinnistamisel suures osas nägemismälu, siis nägemispuudega tudeng peab toetuma kuulmisele ja osadel juhtudel ka pimedakirjale. Seda suurem on au ja kiitus tudengeile, kes oma erivajadusest hoolimata leiavad endas jõudu ja tahtmist õpingutega tegeleda.

eSIeTeNdUS 29.11 SAdAmATeATRIS

145. HOOAEG

estoplast pildid valguse tegemisest AUTOR andra teede — LAVASTAJA Sander PUKK — KUNSTNIK annIKa LIndeMann VALgUSKUNSTNIK PrIIdU adLaS — VIdeOKUNSTNIK terIna tIKKa

Vähem sissemagamist, rohkem väljamagamist

Semestri keskel hakkavad lähenevad eksamid ja kodutööde tähtajad üha enam ennast meelde tuletama. Päev enne eksamit võib endale kinnitada, et järgmine kord hakkan varem õppima, kuid uue semestri alguseks on need lubadused ununenud. Kodutööde kuhjumine tekitab halva enesetunde, mis omakorda vähendab soovi tööde tegemisega pihta hakata. Kuidas läbida eksamid nii, et öösel saaks magada, kohvitablettide ja energiajookidega ei peaks keha väsitama, õppetulemused oleksid paremad, sõpradega ajaveetmine ei jääks unarusse ja meel püsiks terve sessi vältel optimistlik?

Mirjam Ool

tress on inimesele kasulik – see paneb tegutsema ning pingelistes olukordades toime tulema. Liigne stressiseisund on aga kahjulik nii tervisele kui õppimisele. Stressi võib ära tunda rahulolematuse, kergesti ärritumise, meeleolu kõikumise ja hajameelsuse järgi. Stressis inimesel on suurenenud ärevus- ja pingetunne, ta muretseb üleliia, väsib kergesti ning tal võib esineda abituse ja kontrollikaotuse tunnet ning keskendumisraskusi. Lisaks võivad tekkida muutused söögiisus ja unerežiimis. Stressis inimesel võivad tekkida terviseprobleemid – peavalud, lihaspinged ning viirused hakkavad taolises seisundis kergemini külge. Füüsilised vaevused on keha viis enda nõrkusest ning puhkevajadusest märku anda. Sellisel juhul tuleb lisaks lähenevatele kodutööde tähtaegadele tegeleda ka haiguste ravimisega, madalama võimekusega ning langenud meeleoluga. Väljapuhkamata inimesel on õppematerjali mõistmine raskendatud ja püsivus õpitava omandamiseks ja meeldejätmiseks vähenenud.

Muretsemine versus planeerimine

Stressi üheks tunnuseks on üleliigne pabistamine ning pessimistlikud mõtted endast ja ümbritsevast. Tegemata ülesannete pärast muretsemine ei aita neid tehtud saada, vaid kulutab aega ning võib tekitada eksliku mulje, et tegemata on hiiglaslik hulk ülesandeid. Taoline olukord tekitab omakorda lootusetuse tunnet ning raskendab murekoormat veelgi. Töö alustamine lükkub edasi ning aega jääb aina vähemaks. Koorma alt välja pääsemiseks tuleks kirja panna, mis ajaks peaks miski olema tehtud. Nimekirja koostamine aitab koondada ülesandeid ja visuaalselt näha, et tegelikult ei pruugigi olla nii palju täitmata kohustusi. Lisaks ei pea muretsema, et miski meelest läheb. Ülesannete edasilükkamist saab vähendada, valides nimekirjast esialgu kõige meeldivama. Selle lõpetamise korral on tööindu rohkem, võtmaks ette järgmist, veidike keerulisemat ülesannet. Planeerides tuleks arvestada ka igale ülesandele kuluvat aega. Tuleb veenduda, et aeg on kasutatud efektiivselt millegi ära tegemiseks, mitte kurtmisele ja muretsemisele.

Planeeri endale puhkust

Õppimist planeerides peab arvestama piisava puhkeajaga. Õppimise vahepeal pausi lubamine aitab õpitul paremini kinnistuda ning vähendab stressi ja väsimustunde tekkimist. Kindlasti tuleb jätta aega täisväärtuslikuks magamiseks ning toidu nautimiseks. Päeva võiks paigutada ka muid meeldivaid ja lõõgastavaid tegevusi: trennis käimine, hobidega tegelemine, filmi vaatamine, jalutuskäik või mõni muu meeldiv ajaviide. Tüdimuse korral võib proovida vahelduseks uusi tegevusi. Pärast eksami sooritamist on soovitatav planeerida üks tore üritus või kokkusaamine sõbraga

p s ü h h o lo o g i a ning puhata enne, kui alustada järgmise eksami jaoks õppimisega. Endalegi märkamatult võib tunniajase eksami kirjutamine kehale väga kurnav olla, mistõttu oleks vaja teha pärast teadmiste kontrolli pikem puhkepaus, et vähendada üldise väsimuse ning stressi tekkimist.

Suhetest ei pea kiirel ajal loobuma

Õppimise vahepeal aitab lõõgastuda sõpradega suhtlemine. Kui tekib tunne, et ei ole piisavalt aega, et sõbraga kokku saada, võiks planeerida koos tegemiseks midagi, mille pärast peaks nagunii õppimise katkestama. Koos saab minna lõunale, trenni või valida pikem jalutuskäik poodi. Kursusekaaslastega saab planeerida ühiseid õppimisaegu. Nii on võimalik teistelt abi paluda ning ka enda teadmisi teiste abistamisega kinnistada. Sõpradele oma esseest või lõputööst rääkimine aitab leida uusi vaatenurki ja huvitavaid ideid, millega tööd täiustada ning kirjutamiseks indu juurde saada. Puhkepausi võib veeta ka internetis suheldes, kuid sel juhul tuleks seada endale aeg, kui pikalt seda teha – näiteks pool tundi päevas või väikese pausina pärast iga ülesande täitmist. Äratuskellaga märgu andmine aitab mõista, kui kaua oled internetis suhelnud ning millal oleks aeg uuesti õppima asuda.

Ära pinguta üle

Planeerides ülesannete täitmist, tuleks need panna olulisuse järjekorda. Peamine rõhk tuleb suunata olulisematele ning läheneva tähtajaga töödele. Vähem olulistele ülesannetele saab vähem aega ja vaeva kulutada, kuna kõiki ülesandeid ei pea täitma ideaalselt. Täiuslikkusepüüd suurendab muretsemist ja ärevusetunnet ning ei lase ülesandeid õigeaeglselt lõpetada. Ei ole mõtet teha rohkem kui on nõutud ning ajapuuduse korral võib täita mõned ülesanded poolikult. See on inimlik ja tegelikult ei juhtu midagi, kui kõik ülesanded ei ole ideaalselt täidetud. Ühte päeva saab planeerida nii palju kohustusi,

kui tegelikult ollakse võimeline tegema - tuleb olla realistlik ning ennast mitte liigselt koormata. Pigem paigutada ühte päeva vähem eesmärke ning juhul, kui tänased eesmärgid täidetud, kasutada õhtul üle jäänud vaba aega järgmise päeva töödega alustamiseks. Lisades päeva piisaval hulgal ülesandeid, mille täitmine on realistlik, on õhtul parem enesetunne. Taoline käitumine hoiab ära murtsemist, millel oht edasi areneda stressiks. Kui ülesandeid ning tegevusi on piisavalt, ei tasuks uusi väljakutseid ja kohustusi, mis koormust suurendavad, kergekäeliselt vastu võtta. Tuleb olla teadlik oma võimetest ning ressurssidest ja otsuste vastuvõtmisel nendega arvestada.

Enda tunnustamine

Kritiseerimise ning tegemata töö etteheitmise asemel tuleks ennast tunnustada tehtud töö eest. Tunnustamine annab indu järgmise ülesande tegemisega alustada ning see aitab kergema vaevaga töökoormast lahti saada. Tunnustada tuleks end ka muude tegevuste eest, näiteks õigel ajal magamamineku ning ärkamise, trennis käimise ning hea ja kasuliku lõunasöögi valmistamise eest. Enda premeerimine tekitab juurde positiivseid emotsioone ning head enesetunnet, mis aitab pingerikkal perioodil edukalt oma ülesannetega toime tulla. Vahelduseks võib proovida midagi uut: Kunstinäituste külastamine (Nooruse Galeriis, Y-Galeriis, Kunstnike Majas) Ultimate frisbee algajate trenn Lõunakeskuse loomapoe pesukarude külastamine Comedy Estonia stand-up etendus Sõpradega pannkoogipühapäeva korraldamine Maalikursusel „vabakuulajana” osalemine Capoeira võitluskunst Tartu Novembrijooks Lauamänguõhtu Taskus

o r g a n i s at s i o o n Augusti lõpus ilmub meedias tihti uudiseid sellest, et ühel või teisel koolil napib aineõpetajatest või jäävad kohad sootuks täitmata, septembris aga lood sellest, kuidas üha vähem tudengeid valib õpetaja elukutse. Sageli kirgi kütnud poleemika õpetajate ja õpetamise ümber jõuab otsapidi ka OLE ROHKEM veergudele, seda aga hoopis positiivsemas võtmes ning tudengeid inspireerides.

Laura Porovart

ASTAL 2007 sai Heateo Sihtasutuse ja Swedbanki eestvedamisel alguse programm Noored Kooli, mille sihiks oli tuua Eesti koolidesse tegusaid ja võimekaid noori õpetajaid. Sel sügisel asus õpetajana tööle programmi kaheksas lend ning kandideerimine on avatud järgmisel sügisel alustavasse üheksandasse lendu, kuhu võetakse ligi 40 uut õpetajahakatist. Noored Kooli haridusprogramm on ellu kutsutud selleks, et luua keskkond uue liidrite põlvkonna kujunemiseks, kes toob erinevates eluvaldkondades tegutsedes positiivseid muutusi Eesti haridusse. Unikaalne arenguprogramm on võimekatele ja tegusatele noortele, kes tahavad teha midagi tõeliselt olulist iseenda ja ühiskonna jaoks. Ühelt poolt tähendab see võimalust kutsuda Eesti hariduses esile positiivseid muutusi, teiselt poolt aga märkimisväärset isiklikku arengut, mis paneb proovile kõik, mida seni tead ja oskad.

Pool maad juba käidud...

Programmi hüüdlaused kõlavad kaunilt, kuid milles asi päriselt seisneb? Noored Kooli on mõeldud vähemalt bakalaureuse kraadi omavatele noortele, kes soovivad enda teadmisi ja oskusi rakendada klassi ees. Programm kestab kaks aastat, mil noor pedagoog töötab ühes Eesti koolidest ning õpetab üht põhiainet. Enne tööle asumist saab programmi osaline baasteadmised pedagoogika ja juhtimise vallas. Töötamise ajal õpingud jätkuvad ning lõppevad mõlema aasta juunikuus eksamitööde esitamisega. Noored Kooli programmi lõpuks on noorel läbitud 60 ainepunkti mahus õpetaja magistriaineid ning soovijad

saavad ülejäänud 60 EAP-d läbida kas Tallinna või Tartu Ülikooli õpetajakoolituse magistrantuuris. Ometi ei ole programmijärgne õpingute lõpetamine kellelegi kohustuseks - elu võib seada oma äranägemise järgi.

Ei pea olema superinimene

Projektis osalemiseks ei pea olema üliinimene, piisab vaid tarmust ja tahtest. Sobilik kandidaat on orienteeritud headele tulemustele, soovib end analüüsida, suudab tegevusi planeerida, omab loogilist mõtlemist ning oskab probleemideta teistega koos töötada. Lisaks hinnatakse kõrgelt neid, kes on õpitöö kõrval näidanud üles ühiskondlikku aktiivsust. Programmi kandideerimise eeldusteks on kõrghariduse olemasolu või omandamine vahetult enne programmis alustamist. Sealhulgas ei tohi omandatav haridus olla õpetajakutse ning puuduma peab ka varasem õpetajatöö kogemus.

Paremal: Noored Kooli programmi osaleja, Kiviõli keskkooli õpetaja Kerttu Sepp. Foto: Meelis Kivinurm

VALIKUPROTSESSI ETAPID 1. Avaldus - 9. lendu kandideerimiseks on avalduse esitamise tähtaeg juba 23. novemberil 2. Grupitöö - korraga osalevad 5-9 kandidaati, kes lahendavad koos etteantud ülesande. 3. Näidistund - tuleb läbi viia aines, mida kandidaat tahab koolis õpetada. 4. Tööalane isiksuse küsimustik 5. Tagasisideintervjuu 6. Aineteadmiste kontroll 7. Intervjuu kooliga

KÜSIMUSTE PUHUL Noored Kooli koduleht nooredkooli.ee Noored Kooli Tartu Ülikooli esindajad Jüri Käosaar: jyri.kaosaar@nooredkooli.ee Elina Dubova: elina.dubova@nooredkooli.ee

Programm Noored Kooli viib noored kooli

Eelmisest aastast töötab Kiviõli I Keskkoolis särasilme noor õpetaja Kerttu Sepp. Peale Noored Kooli programmi on Kerttu gümnaasiumis käinud YFU-ga vahetusaastal Saksamaal, lisaks õppis ta Erasmuse programmiga ühe semestri Berliinis. Tartu Ülikoolis ajalugu tudeerinud Kerttu õpetab nüüd ise 5. ja 7.-9. klassi õpilastele ajalugu ja ühiskonnaõpetust. Programmi teisel aastal olles ütleb Kerttu, et Noored Kooli positiivsed küljed on toetusvõrgustik ja intensiivne õppimiskogemus, kus teooria ja praktika käivad käsikäes. Kiviõli I Keskkooli valis Kerttu osalt juhuste kokkulangevuse tõttu, teisalt huvitas teda piirkond, kus võiks olla kõige rohkem üllatusi ning väljakutseid.

Laura Porovart Kui palju oli sul enne programmiga liitumist ettekujutust õpetaja tööst? Olin enne programmiga liitumist tegelenud AIESECis koolitamisega ning Rumeenias õpetasin vabatahtlikuna 9. klassi õpilastele eluks vajalikke oskusi ja teemasid. Eelnev kogemus andis aimu, mis tunne on seista noorte ees ja kaasata neid õppimisse. Minu vanaema oli Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis õpetaja ja väiksena käisin tihti temaga tööl kaasas. Nägin, kui väärikalt ja rahulikult ta alati klassi ees seisis ning kogesin ka seda, kui palju tööd ja vaeva pühendas ta tundide planeerimisele kodus. Kas tunned, et enne tööle asumist saadud koolitused andsid vajalikke teadmisi või õpib ametit pigem töö käigus? või on vaja nii teooriat kui praktikat? Kindlasti olid enne tööle asumist toimunud koolitused vajalikud selleks, et oleks olemas tööriistapagas, mida vajalikul hetkel kasutada. Õnneks on Noored Kooli programm sidunud teooria praktikaga. Enne kooli minemist toimus juunis kahenädalane suvekool, kus sai juba õpituid teadmisi praktikas

kasutada. Kahe õpetajaameti aasta jooksul toimuvad iga poole kuu tagant Tallinna Ülikoolis koolitused ja loengud, kust saab palju teoreetilisi teadmisi, mida koolis kohe rakendada saab. millised olid sinu ootused seoses programmiga? Minu ootus oli teha tähenduslikku tööd ja suunata oma õpilasi eneseteostusele, mis laiendaks nende võimalusi. Lisaks ootasin programmilt tuge ja professionaalseid koolitusi, mis arendaksid minu õpetamis- ja liidrioskusi. Võin öelda, et minu ootused on juba teise aasta alguseks täidetud ja eriliselt tänulik olen oma lennu toetusele, kellelt on mul olnud võimalus saada inspiratsiooni ja rasketel hetkedel abi. milline on õpilaste ja kolleegide suhtumine sinusse kui alustavasse õpetajasse? Suurem osa õpilasi oli algusest peale avatud, kuid mõne õpilasega läks usalduse loomiseks kauem aega. Noored kolleegid suhtusid minusse algusest peale hästi, vanemate kolleegide puhul tuli mõistmine samm-sammult esimese poole aasta jooksul. Tähtis oli mõista anda, et ma ei ole kellelegi konkurent ja soovin õpilastele, koolile ja kogukonnale ainult head. milline tunne on võõras linnas elada? Ida-Virumaa ja Jõhvi ei ole minu jaoks enam võõrad. Mulle meeldib ennast proovile panna ja uutes kohtades kiirelt kohaneda. Kindlasti on Tartu ja Tallinnaga võrreldes mitmeid erinevusi, näiteks ei ole Jõhvis nii palju söögikohti ja iga päev pole võimalik kino- ja teatrikunsti nautida, aga selle asemel teeme abikaasaga rohkem kodus süüa ja veedame aega imeilusas Ida-Virumaa looduses. Suvel mängime disc golfi Alutagusel ja Mäetaguse mõisapargis ja talvel sõidame lumelauaga Tuhamäel. Ma ei jää millestki ilma, vaid saan uusi kogemusi juurde.

Kummuta mõni müüt ida-virumaa kohta. Ida-Virumaal hakkama saamiseks ei pea oskama ilmtingimata vene keelt. Samas selleks, et naabritädikesi paremini tundma õppida, oleks keeleoskus tervitatav. Suurem osa noori oskab eesti keelt vähemalt kesktasemel. Kuidas julgustad neid, kes siiani on noored Kooli programmi osas mõtteid mõlgutanud, kuid veel kahtlevad? Julgustan kindlasti kandideerima, sest juba see protsess annab võimaluse analüüsida oma eesmärke, oskusi, omadusi ja eelnevaid kogemusi. Kahe aasta jooksul õpib tundma ka enda väärtusi, nõrkusi ja tugevusi. Programmis osalejatel on võimalus teha koostööd imeliste vilistlaste, koolitajate ja lennukaaslastega. Professionaalne võrgustik laieneb kahe aasta jooksul rohkem kui mõnel teisel kümne aasta vältel. Programmi ajal hakatakse mõistma haridusprobleeme, ollakse suuteline panema end teise rolli ja nägema uusi võimalusi seal, kus taolise kogemusega mitteseotud ei näe. millisena näed enda rolli noored Kooli vilistlasena? Soovin jääda aktiivseks vilistlaseks, kes aitab korraldada haridusega seotud üritusi. Tahan jääda haridusega seotuks ka üldiselt, kas Noored Kooli sihtasutuse, ministeeriumi või mõne muu organistasiooni kaudu. Ma ei ole enda jaoks täielikult defineerinud oma tulevast rolli vilistlasena, aga tean, et võimalusi haridusse panustada on erinevaid. mida pärast programmi lõppemist teha kavatsed? Jääd kooli edasi või valid mõne muu tee? Enne veel, kui saan otsustada, kas õpetajaamet on see, mida tahan pikemalt teha, tunnen, et mul on vaja ka teistes valdkondades erinevaid kogemusi saada.

e t t e vÕt lu s Ettevõtluse alustamiseks on vaja ideed – ja seejuures veel head ideed. Kuidas jõuda heureka hetkeni, kui pole aega Newtoni kombel õunapuu all potsatust oodata?

Heili Ollin

hõivamata regioonis, pakkuda sarnast toodet odavamalt või mingi lisafunktsiooniga. Lihtne näide on restoran, söögikohti on Eestis meeletult, aga mõned neist eristuvad just konkreetse niši poolest: õhtusöök kõrgustes või einestamine pimeduses. Rüütli tänaval asuv Kohvipaus on vaieldamatult parim koht, kust tudengid saavad haarata kiire vahepala ning ka selle koha jaoks on inspiratsiooni saadud välismaistelt brändidelt. 4. loo süstemaatiliselt. Loogiline vastuse küsimusele, kuidas ideid genereerida, on ajurünnak. Selle meetodi eeliseks on lihtsus, aga vajaka jääb reaalsest innovatsioonist, kuna kogu meetod põhineb olemasoleval teadmisel ja mõtteprotsessil. Selleks, et leida midagi uut, tasub katsetada mõnd muud varianti. Üheks selliseks on huvide ja võimaluste kombineerimise maatriks. Meetod seisneb selles, et võetakse tühi paberileht ning joonestatakse tabel: veergude pealkirjadeks kirjutatakse isiklikud huvid ja ridadele globaalsed trendid alates nutikatest seadmetest kuni meeste rolli muutuseni laste kasvatamises. Pärast seda täidetakse iga maatriksi ruut vähemalt ühe ideega, kombineerides trende ning teemasid, millesse suhtutakse kirega, et leida täiesti uusi ja innovaatilisi mõtteid. Kui on soov lahendada kindlat probleemi ja läheneda veelgi süstemaatilisemalt, tuleks tutvuda Šveitsi astronoomi Fritz Zwicky poolt välja töötatud morfoloogilise analüüsi meetodiga. 5. vaata tulevikku. Millised on töökohad 30 aasta pärast? Aga kodud, perekonnad? Kuidas näeb välja poodlemine või kokkamine? Milline on tuleviku meelelahutus? Laske oma fantaasial lennata või tutvuge ulmekirjandusega. Henry Ford on öelnud: „Kui oleksime inimestelt küsinud, mida nad tahaksid, oleksid nad soovinud kiiremaid hobuseid.” Võib keskenduda kiirema ja odavama auto tootmisele või mõelda sellele, millega sõidetakse pärast elektri- ja vesinikuautosid.

1. otsi probleeme. Kõige edukamad ärid lahendavad kellegi olulise mure. Kui kodus on südaööl veeuputus, ei huvita enamikke inimesi, mis on torumehe tunnihind. Sama seaduspära kehtib ka palaval suvepäeval, mil veepudeli eest on võimalik küsida kordades rohkem raha kui jahedal päeval. Tasub mõelda nii enda kui ka teiste muredele. Hoolimata sellest, et nišiideedel on Eestis väike turg, võib see väljaspool kodumaad erineda. Näiteks Läti noored asutasid ettevõtte nimega Funderful, mis tegeleb ülikoolidele annetuste kogumisega − kohalikul turul vähese potentsiaaliga, kuid globaalselt arvestatava turuga. Funderful uuendas annetamise protsessi ja muutis selle vilistlaste jaoks mänguliseks. Riia majandusülikooli vilistlaste kaasatus alma materi tegevustes kolmekordistus kuue nädalaga. Nüüdseks kasutavad seda platformi muuhulgas ka California ja Stanfordi ülikoolid. Probleemide lahendamisel tuleks meeles pidada, et probleemil ja probleemil on vahe. Vajadus vee järele on kuumal suvepäeval ilmtingimata tähtis, kuid hoolimata sellest, et pudrujahutamise masin kõlab vahva ideena, on kuuma pudru jahutamiseks ka lihtsamaid mooduseid. 2. laena teiste ideid. Eesti kõrgkoolides on palju teadlasi, leiutajaid ja ideede generaatoreid, kellel on erinevaid mõtteid ja ideid jalaga segada, kuid tahtmine neid ise ellu viia puudub. Eksisteerib igasuguseid põnevaid leiutisi ja lahendusi, millele tuleks leida vaid sobiv turg. Tartu Ülikooli teadlased on leiutanud näiteks interneti kaudu juhitava roboti. Tuleb nentida, et kõlab väga vinge leiutisena, kuid paraku pole leitud ühtegi kitsaskohta, mida taolise tehnoloogia abil lahendada saaks. Edulugu Ideid varrukast raputavaid inimesi on võimalik FROONT on 2012. aastal asutatud Läti idufirma, leida erinevatest organisatsioonidest, ettevõtluse mis teeb kõikidest, kes soovivad, veebikujundajad. teemalistelt üritustelt või teaduskondade kaudu. „Arvasime, et veebikujunduse tööprotsess on katki, Tuleks meeles pidada, et küsija suu pihta ei lööda. ja kuna keegi seda ei parandanud, siis võtsime selle 3. Kasuta olemasolevaid ideid. Võib-olla oled reisil sõpradega ise ette,” avab idee tagamaid idufirma või internetis surfates näinud mõnd ägedat restorani asutaja. FROONT võimaldab arendajaid kaasamata või omamoodi suveniiri? Kõiki ideid saab kasutada: luua lihtsalt ja kiirelt veebilehti. „Meie jaoks tuli otsus üks tavalisemaid esimesi ettevõttehakatisi ongi rääkimine lõpetada ja tegutsema hakata lihtsalt, mingi kauba import. Iga ideed saab vastavalt olukor- kuna maailma mõjutavad need, kes asju päriselt rale kohandada, näiteks tuua sama toode turule veel ära teevad.”

POLE IDEED? POLE PROBLEEMI. 14

Idufirma FROONT meeskond. Foto: FROONT

tervis

Väsinud kehas väsinud vaim ehk miks biorütme taktis hoida

Tudengielu esitab intensiivse õppetegevuse ja seltskondlike üritustega noorele ammendamatus koguses erinevaid väljakutseid. Nii mööduvadki õpinguaastad paljude tudengite jaoks küll akadeemiliselt edukalt, kuid tervise hinnaga. Liigagi tavaline on sassis unerütm, ebaregulaarne ja tervist kahjustav toitumine (paljudel juhtudel ka iganädalane pitsikergitamine), emotsionaalne kurnatus ning paigast nihkunud töö-ja puhkeaeg. Lühidalt öeldes: sassis biorütm, mis väljendub organismi pingeseisundi ehk stressina.

Kristel-Maria Kadajane

IORÜTM tähendab seda, et organismi eluavaldused on rütmilises korduses. Täpsemalt öeldes toimib inimese organism teatud rütmi alusel – nii on näiteks meie uni ja ärkvelolek, seedekulgla töö, vererõhk ja reaktsioonikiirus teatud rütmis töötavad funktsioonid. Sealjuures on oluline tähele panna, et neid rütme mõjutavad väliskeskkonnast tulevad ärritused, milleks võivad olla valgus, müratase, söögiaeg, kehaline aktiivsus jms. Inimese bioloogilised rütmid reageerivad seega tema elustiilile ja hoidmaks organismi töövõimet ka pikemas perspektiivis optimaalsena, tuleb oma kehale loomuomane rütm korras hoida. Tudengi seisukohast on oluline, et tähelepanu pöörataks sellele, et paigas oleks kindel söögiaeg, une-ja ärkvelolekurütm ning planeeritud piisavalt aega nii tööks kui puhkuseks.

Kes ei söö, see ei tööta

Kuidas? See on juba keerulisem küsimus. Ebakorrapärased söögiajad on ilmselt tuttavad kõigile, kel loenguid ja muid tegemisi-toimetusi ühe täispika

tööpäeva jagu, ilma et vahepeal korralikuks lõunapausiks aega jaguks. End päevast päeva (pool)söömata ringijooksma (või pooletunniste pauside ajal saiakesi sööma) harjutades pole imekspandav, et õige söögirütmi paikasaamine polegi pelgalt otsustamise asi. Siinkohal tuleks mainida, et päevased söögiajad on ideaalis jagatud vähemalt 3-4 korraks. Tõenäoliselt tuleb sellise ideaali järgimine aga vähestel välja, kas ajanappuse või mõne muu põhjuse tõttu. Tervise seisukohast oleks aga abiks seegi, kui süüa korralik hommiku-, lõuna- ja õhtusöök. Lõunaga on ilmselt kõige keerulisemad lood, eriti kui loengutevaheline paus koju ei võimalda minna ning õppehoonete lähedal olevad söögikohad on ummistunud teiste näljastega. Tuleb paratamatult tõdeda, et kui ei oma just ajamasinat, pole puhtalt ajapuuduse tõttu võimalik korralikult süüa. Üheks lahenduseks oleks hommikul natuke rohkem vaeva näha ja söök kaasa võtta. Seljuhul kaoks vajadus poest kiirtoitu haarata või närviliselt kohvikusabas passida ja kiirustades toitu kugistada. Samuti välistab see võimaluse õhtuni näljast korisevat kõhtu kannatada. Õhtusööki võiks aga süüa mitu tundi enne magamaminekut, et organism saaks end õigel ajal unerežiimile seada.

Hilja tööle, vara voodi...

Une-ja ärkvelolekuaja sättimine on üks kõige tähtsamaid, kuid seejuures ka kõige keerulisemaid tegevusi, eriti sessiperioodil, kui iga minut on õppimismaratonist arvel ja kuidagi magama minna ei raatsi. Poole ööni õppimine (või Rüütli tänaval sotsialiseerumine) lükkab omakorda edasi ärkamisaega,

mille tulemuseks on unisus loengus või tööl, sassis melatoniini sekretsioon ehk lihtsamas keeles paigast ööpäevarütm ja pikemas perspektiivis alanenud reaktsioonivõime, stress ja selle tulemusel vähenenud vaimne võimekus. Leidub ka väiksema unevajadusega inimesi ning neid, kellele sobib hilisem magamaminek ja vastavalt sellele ka ärkamisaeg, kuid ilmselt pole ühelegi tudengile võõras kaua ülevalolek ja hommikune piin ülestõusmisel. Selleks et hommikul silmad kergemini lahti tuleksid, on mõistlik planeerida päev nii, et kõik tähtsamad toimetused saaksid tehtud tund-kaks enne magamaminekut, et organism saaks valmistuda uneajaks. Samuti tuleks anda endale võimalus magada vähemalt kaheksa tundi. Ei teeks paha kui hoida oma ärkamis-ja magamaminekuaeg nädalalõikes enam-vähem samal ajal, sest kuigi pikalt magamine käiks justkui kohustusliku nädalavahetuse paketi juurde, ajab see unetsükli sassi.

Leiba tuleb ka luusse lasta

Tudengi töö-ja puhkuserütmi iseloomustab tihti semestri alguses ja keskel olev pikk puhkeperiood ja sessi lähenedes paanikaga saabuv intensiivne tööaeg. Sellisest mudelist hoidumiseks on parim soovitus hajutada oma kohustusi terve semestri peale. Rohkem jõudmiseks peab olema ka energiat ja tahtmist, mida füüsiliselt ja vaimselt väsinud inimesel tihtipeale napib. Seepärast tasubki oma kalendri korraldamisel mõelda küll kohustuste peale, kuid teadlikult planeerida ka puhkeajad, et energiavarusid stabiilsena hoida. Puhanud kehas värske vaim!

tervis

KUUS VIISI KUIDAS TULEVIKULE VESI PEALE TÕMMATA

tee asju, mis sind tegelikult ei huvita. Loengud on igavad ja eriala ei meeldi, kuid sellest hoolimata ära tee midagi, et leida oma õige ala ja kutsumus. Erialavalik, mis tegelikult ei huvita ega ole kunagi huvitanud – sai valitud, sest keegi ütles, et see võiks tulevikus prestiižne olla –, on suurepärane otsus, mis laostab sind koos su loovate ideedega.

anna alla. Eksimine on inimlik, kõigil juhtub. Vigadest õppimine ja nende nägemine väärtuslike õppetundidena leidmaks uusi viise ning lahendusi on võti edu ja meelerahuni. Sina aga sõua vastuvoolus (kui juba, siis juba) ja lase end oma eksimustel defineerida. Kui midagi muud sellest välja ei tule, saad vähemalt hea trenni.

tööta endale vastu. Jättes unistused sahtlisse maailma eest peitu ning tehes just nii palju, kui kursusel vaevu läbisaamiseks vaja, oledki oma potentsiaali raiskamises A-vääriline. Rohkem olemine ei ole tuumateadus, vaid tähendab soovide ja unistuste nimel töötamist ning enda potentsiaali realiseerimist, et täna oleks hea ja homme veel parem. Nüüd, kui see defineeritud sai, on endale vastutöötamine loodetavasti veelgi kergem.

ära planeeri. Planeerimine eeldab ülesannete ja kohustuste teadvustamist ja prioriteetide paikapanemist. See aga kõlab juba kahtlaselt mõtestatud tegevuse moodi, mis võib omakorda viia aja ja energia optimaalse kasutuse ja eesmärgistatud tegevusteni. Prioriteetide paikapanek võib teha imet nii koolis kui eraelus. Eriti siis, kui on selge, mis teatud perioodil oluline ning sellest lähtuvalt koostada ja järgida oma tegevuskava. Aga maailmas juba seitse imet on, aitab küll.

Jäta kasutamata võimalused, mida tudengielu pakub. Tudengiorganisatsioonid, lai sõprussidemete võrgustik ja põnevad väljakutsed jäägu teistele. Võimalus kursusetööde raames leida vastuseid põletavatele küsimustele ja avastustöö käigus muuta maailma? Kui ainult viitsiks...

riku oma tervist. Võimalusi on lõpmatult palju: suitsetamine, ebatervislik toit, alkohol, sassis unetsükkel ja stress. Taolised kvaliteetelu juurde kuuluvad aspektid viivad kiiresti tulemuseni, mil on tunne nagu tühjaks pigistatud sidrunil. Tuleb tuttav ette?