AKTIIVSE TUDENGI AJAKIRI OktOOBer 2014
ANGELA
ADER
MAAILMAMUUTJA OOTAMATU MUSTER
M E ES KO N D
Ole toimekam Ajakirja peatoimetaja Kadri soovib tuua lugejateni väärtust, mille mõju ulatuks lihtsast läbilugemisest kaugemale. Armsa oleku taga on suur sisu - Kadril on lennukad ideed ja võime inimesi ühise eesmärgi nimel tegutsema panna. Head läbirääkimisoskused ja tohutu töövõime on eeskujuks igale meeskonna juhtimisega tegelevale noorele. Peatoimetaja roll on nagu-rusikas-silmaaauku täiendus Kadri ajakirjandusõpingutele.
Ole ettevõtlikum Heili ja Ingvar on majandusteadlikud tudengid, kelle teadmised pärinevad Oeconomicum seinte vahelt. Sellele duole lähevad korda juhtimine, innovatsioon ja erasektoriga seonduvad teemad. Ajakirja juures trükivad nende toimekad sõrmed just ettevõtlusega seonduvaid lugusid. Heili tegutseb Tartu Ülikooli Ideelaboris ning Ingvar töötab erasektoris majandusanalüütikuna.
Ole korrektsem Paula Helena on ajakirjanduslike huvidega eesti keeleteadust tudeeriv neiu, kes on oma kuldaväärt sõbra, Eesti õigekeelsussõnaraamatuga järeleandmatu igas pisemaski keele- ja stiiliveas, mis emakeelele halba varju heidab. Paula keeletundlikkus on nii hell, et hommikul ülikooli rutates häirib teda Raekoja platsil asuva pagariäri tahvlil seisev kuulutus “soe kohvi” niivõrd, et ta on valmis hiljaks jääma, kui ainult selle üleliigse “i” sealt ära kustutada saaks.
Ole tasakaalukam Kristel-Maria, Maili ja Mirjam on kas otseselt või kaudselt seotud psühholoogiaga ning teadmistega vaimsest tervisest. Need kolm neidu teavad, kuidas suures edu, tarkuse ja kuulsuse jahtimise tuhinas meel selge ja siht sirge hoida. See on oluline, et ambitsioonikad püüdlused vaid unistuste tasemele ei jääks.
TOIMETUS
Peatoimetaja: Kadri Org Keeletoimetaja: Paula Helena Kask Reporterid: Kristel-Maria Kadajane, Uku Lilleväli, Heili Ollin, Mirjam Ool, Laura Porovart, Maili Tirel, Ingvar Viin Küljendaja ja fotograaf: Argo Ingver
2
Ole nutikam Argo on meeskonna mitmekülgne taibu, kes rakendab oma oskusi ja võimeid fotograafia ja küljendamise vallas. Kui ta parasjagu ajakirjaga ametis pole, tegeleb Argo graafilise disainiga ning õpib ülikoolis maastikuarhitektuuri. Argo on sooja südame ja loominguliste ideedega ega jäta kunagi sõpru hätta. Ta suudab pärast igipikka küljendamismaratoni ikka veel huumoriga kogu meeskonna tuju üleval hoida.
Ole aktiivsem Uku ja Laura aitavad inaktiveerida laiskusgeene, tuues lugejateni iseäralikke eksperimente ja ideid eesmärgiga tudengeid mugavustsoonist välja tirida ning nende igapäevaelu vürtsitada. Laura hoolitseb tudengielu jaoks köitvate lugude ning Uku paeluvate eksperimentide eest. Laura kardab süstlaid ja Uku kõrgust ning sipelgaid.
Vastutav väljaandja: Inkeri Parman Tiraaž: 2000 Trükk: Ecoprint AS Facebook: www.facebook.com/olerohkem Kodulehekülg: www.olerohkem.ee Ikoonid: Flaticon
SELLES NUM BRIS
SISUKORD Angela Ader: ambitsioonika kuvandi all peitub väike unistus
“V” nagu vabatahtlik
Vabatahtlikust festivalikorraldajaks
Tartu sportimisvõimalused rahaga vs rahata
Kuidas saja uue inimesega tuttavaks saada
Maailmaharidus ja arengukoostöö šokolaadist dokumentaalfilmideni Esimesed sammud ettevõtluse suunas
Kuidas kirjaklambrist kõht täis saada
Ajamasinat ei olegi vaja ehk ajaplaneerimisnipid
4 6 7 8 10 12 13 14 16
3
Angela Ader: ambitsioonika kuvandi all peitub väike unistus Angela Ader on Tabasalust pärit neiu, kes õpib Tartu Ülikoolis kolmandal kursusel sotsioloogiat ning kõrvalerialana informaatikat. Peale selle kuulub tütarlaps ka organisatsiooni DD Akadeemia juhtkonda, kus ta vastutab TEDxTartu konverentside korraldamise ning Noorte Liidrite juhtimiskooli programmi eest.
A
Kadri Org ja Ingvar Viin
ngela esimese tudengiaasta alguses esitleti ülikoolis DD Akadeemia poolt korraldatavat üritustesarja „Meet the World“, mis tutvustab erinevaid kultuure ning mille vastu tekkis tütarlapsel kohe huvi. Sealt kulges loomulik rada akadeemia infoõhtule, kust said tüdruku jaoks alguse huvitavad ettevõtmised ja projektid. Nendega kaasnevate kogemuste võrra tunneb Angela end tagasi vaadates palju rikkamana kui tudeng, kellele saab osaks vaid formaalne õpe. Peale TEDxTartu konverentside juhtimise on Angela oma panuse andnud ka Mõtlemisfestivali korraldamisesse, olnud Indiefesti aruteluprogrammis nõuandja rollis ning organiseerinud programmi Ühisnädal raames üritust „Tagasi kodukohta“. Viimane oli Angela jaoks üheks lemmikettevõtmiseks, mille raames propageeriti väiksematest Eestimaa paikadest pärit tudengeid oma kodukohta arendama. „Ühe noormehe ideeks oli näiteks oma kodukohas ära parandada sild, mille teostamine kõikidele elanikele hüvesid tooks,“ räägib Angela.
Ootamatu muster Uurides Angela käest, kust pärineb ta aktiivsuse pisik, räägib neiu loo, kuidas ta võttis gümnaasiumi
4
ajal kaaslastega osa sotsiaalse ettevõtluse programmist SINA (Suured Ideed Noorte Algatusel). Sealt sai alguse projekt nimega „Trühvik“, mille eesmärgiks oli vanade arvutite trükiplaatide taaskasutamine. Sisuliselt meisterdasid ja müüsid nad märkmikke, mille kaanteks olid arvutiehituse jääkproduktid. Angelat ajendas ülikoolis sotsioloogiat õppima huvi selle vastu, kuidas toimib meie ümber ühiskond ning masside mõjutamine. Valik informaatikat õppida oli väljakutse, et mõista rohkem arvutite hingeelu. Vestluse käigus joonistus välja muster, kuidas gümnaasiumi ajal loodud projekt on kokkusattumuslikult vastavuses tütarlapse praeguste valikutega. Kuigi sotsioloogia ja informaatika võivad esmapilgul näida üsna vastandlikud, arvab Angela, et tulevikuperspektiivis on arvutiteadus sotsioloogiaõpingute kõrvale vajalik täiendus. Neiu ei välista, et ta tulevane töö on seotud poliitikauuringute keskuse Praxise projektidega. Spetsiifilisemalt tunneb neiu kirge kriitiliste uuringute ja analüüside läbiviimise suhtes. See on seotud ka Angela praeguse praktikakohaga, mille raames analüüsib ta inimestelt saadud tagasisidet Arvamusfestivali kohta.
Aktiivsus ei välista inimlikke nõrkusi Angela tegutseb mitmel rindel, mistõttu tekib paratamatult küsimus, kas tema päev ei koosnegi 24 tunnist ning kas temal pole hetki, mil kõik on üle pea kasvanud. Tütarlaps tõdeb, et ta pole siiski imeinimene ning taolistes olukordades proovib ta korraks aja maha võtta ning rahulikult läbi mõelda, mis teha tuleb. „Enamasti panen kõik oma kohustused kirja ning mulle väga meeldib see tunne, kui saan to-do-listist asju maha kriipsutada,“ avaldab Angela saladuse, kuidas end organiseerituna hoida.
PERSOON
Angela läbi poiss-sõbra Henri Kõivu silmade: Kohtusime Angelaga DD Akadeemias, kus oleme meeskonnakaaslastena korraldanud nii mõnegi ürituse. Seega võib öelda, et tööalane suhe arenes aja jooksul lähedasemaks. Üks põhilisi nõuandeid, mida Angela mulle ja teistele on jaganud, kõlab: “Võta chillilt!” Säärast elufilosoofiat omades jõuab ta aga palju. Angelal on kadestamisväärne oskus endale mitte lisapingeid tekitada ning kõikidest kogemustest midagi õppida. Igast lootusetust olukorrast on tal alati tavaks leida vähemalt kolm positiivset aspekti. Mäletan, et kunagi pidime ühel DD Akadeemia koosolekul sõnastama, milliseid väärtusi peaks akadeemia läbinu jagama. Ühe ideena käis läbi, et programmi läbinu usub inimeste loomulikku headusesse ning Angela kaitses seda seisukohta vankumatult. Foto: Andres Raudjalg
Neiu tunnistab, et ka temal on olnud olukordi, mil ei jaksa koormusega toime tulla, kuid sellistel puhkudel soovitab ta rääkida inimestega, kellega on eelnevalt teatud kohustuste osas kokku lepitud. „Suhtlemises on võti – inimesed mõistavad, kui neile räägitakse, ning sel viisil leitakse ka lahendus, kuidas koormust vähendada,“ soovitab Angela omast kogemusest lähtuvalt.
„Tahad muuta maailma? Päriselt.“ Kõneldes Angelaga maailma muutmise ja DD Akadeemia seotusest, toob tüdruk välja, et organisatsioon on kasvulava ja ettevalmistus aktiivsetele noortele, kelle südameasjaks on ühiskonnas midagi muuta. „Meie eesmärgiks pole koolitada võimsaid poliitikuid, vaid mõtlevaid kodanikke,“ toonitab Angela. Pikaajalise organisatsiooni liikmena toob tütarlaps välja, et DD Akadeemia slogan täidab igati oma eesmärki: „DD Akadeemia inimesed usuvad muutuste võimalikkusesse ning neil on tahe midagi korda saata.“ Põhjuseid, miks tudeng võiks koolitööde kõrvalt
tegeleda ka mõne organisatsiooni või projekti arendamisega, toob Angela välja: „Eelkõige on see vajalik iseenda arusaamadest arusaamiseks – organisatsioon on koht, kus on võimalik anda endast maksimum ning saada leebete tagajärgedega õppetunde, kuna seal on okei, kui midagi nässu läheb. Tunnen, et olen muutunud avatumaks ning järjekindlamaks, otsides probleemi korral ebatavalisemaid lahendusi. Näiteks kui mul on vaja rohelist paberit, siis ma ei torma poodi, vaid mõtlen, mis on ka muud võimalused – värvida paber roheliseks või sinine ja kollane toon mingil viisil kokku panna,“ näitlikustab Angela kolme aastaga DD Akadeemiast saadud võimet kastist välja mõelda.
Lihtne unistus Aja, mis jääb üle ülikooli ja DD Akadeemiaga seotud toimetusest, pühendab Angela matkamisele ja looduses käimisele. See on inspireeritud tütarlapse vanemate eeskujust, kes on tervele Eestimaale mööda rannikujoont kõndides tiiru peale teinud. Eesmärk, kuhu jõudnuna tunneks aktiivne neiu, et on oma elu unistusele lähedal ning tema edasipürgimise janu vaibuks, oleks väikese kohviku omamine.
V A B ATA H T L I K
V
nagu vabatahtlik
Kui Sina, armas lugeja, ei ole siiani päris juures püsivalt); eraisikuna oma vaba tugevatest külgedest. Lisaks võib enesekivi all elanud, siis küllap oled kuulnud aja või organisatsiooni personali pro- legi ootamatult leida eluvaldkonna, kus või lugenud agaratest vabatahtlikest, fessionaalsete oskuste annetamine nende soovitakse tegutseda ka pärast ülikookes nii siin kui ka kaugel piiri taga aita- ametlikust tööajast. (Eesti Maksu- ja liõpinguid. Töö mõne organisatsiooni vad ellu viia erinevaid projekte või üri- Tolliamet) juures näitab, millised on ühe organitusi. Ometi ei tähenda vabatahtlikkus satsiooni või asutuse toimemehhanisvaid stereotüüpset Aafrika pisikestele Tarmuga tööle! mid ning valukohad, millele tulevikus ise rosinasilmadele lugemise õpetamist, Teatavasti on iga algus ja esimene samm vajadusel suuremat tähelepanu pöörata. vaid ka näiteks Eesti erinevate festiva- omamoodi katsumus, kuid sageli on kõik Kes ei proovi, see ei tea! Kui ükski eelnev lide ja spordisündmuste korraldamist, kinni vaid julges pealehakkamises. Haara punkt aga ei ühtinud päris Sinu maailsupiköögis supi jagamist või loomade tööl sarvist ning usu, ta ei raputa Sind mavaatega, siis on vabatahtlik töö lihtvarjupaigas asukatega jalutamist. maha! Seniks kuni enda võimetes veel salt kui panus ühiskonna arengule ning Usinate kooliõpingute vahele sobib päris kindel ei ole, tasub proovida mõnel teiste inimeste heaolule. Samuti aitab suurepäraselt mõni heatahtlik tegu! päikselisel nädalavahetusel minna loo- vabatahtlik tegevus kaasa aktiivsele elumade varjupaika ning pakkuda abi näiteks viisile, suurendab tutvusringkonda ning Laura Porovart heakorratöödeks, puuride puhastamiseks vürtsitab CV-d. või hoolealustega jalutamiseks. Saanud abatahtlikku tööd määratletakse sellest hoo sisse, võib end kärmesti registkui tööd, mis toimub isiku vabast reerida mõne tuleva festivali korraldusTARTUS VAJATAKSE tahtest, mitte kohustuslikult ega sunni- tiimi või vabatahtlike gruppi. Parim viis VABATAHTLIKKE: viisiliselt. Sellena arvestatakse vaid tööd, hetkepakkumistega kursis olla on kiigata Tartu Koduta Loomade Varjupaik mis on tehtud väljaspool oma kodu ja aeg-ajalt Vabatahtlikud.ee lehele, samuti Tartu Lille Maja perekonda ning mis on kellegi teise või võib liituda Facebookis grupiga “Lahedad MTÜ Tartu Laste Tugikeskus laiemalt ühiskonna hüvanguks. Üldjuhul vabatahtlikud”, kuhu ilmub üpris tihti MTÜ Eesti Ajaloolise Mõõgavõitluse Liit kasutavad vabatahtlike tööd mittetulun- ühekordseid pakkumisi. Lisaks tasub Tartu Laste Turvakodu dusühingud ja sihtasutused, mille ees- silmad-kõrvad avatuna ringi liikuda Tartu Toidupank märgiks või põhitegevuseks ei ole majan- põnevast pakkumisest võid kuulda ka Tartu Jaani kirik dustegevuse kaudu tulu saamine. MTÜde mõnelt sõbralt-tuttavalt. Kui aga näed, et Eesti Punase Risti Tartumaa Selts ja SAde korraldatud vabatahtlik töö võib tulemas on sündmus, kus tahad kindlasti Tartu Kassikaitse hõlmata erinevates avalikes huvides ja kaasa lüüa, anna endast ise märku. ühiskonna heaks tehtavaid tegevusi. On ette nähtud, et töötaja ei saa raha- Ellu vürtsi ja oskusi list ega materiaalset tasu. Lubatud tasu Aga ikkagi - miks peaks keegi tahtma alla kuuluvad vaid teadmised, oskused, oma vaba aega kellelegi niisama anda? LISAKS HOIA SILM PEAL: kogemused või kontaktid. Vabatahtlikule Pealegi ei ole aega kunagi üleliia, eriti Tartu Vabatahtlike Keskus (Rüütli 4, Tartu) on tänutäheks lubatud teha kingitusi. ülikoolis õppides. Vastus on väga lihtne Vabatahtlike värav (vabatahtlikud.ee) Vabatahtlikku tegevust saab liigitada kui seal õpid seda, mida koolis õppida ei saa. SA Heategu (heategu.ee) iseseisvalt tehtav või organisatsioonide Sageli panevad võõras keskkond ning eriUnicef Eesti (unicef.ee) korraldatud; ühekordne (projektid, fes- nevad ülesanded inimese proovile ning tivalid) või regulaarne (organisatsiooni annavad aimu tema nõrkadest ning
V
6
vabatahtlik
Vabatahtlikust festivalikorraldajaks
“Kui inimene ei ole valmis midagi 100% tegema, siis ärgu parem üldse tehku!” ütleb protsessiusku kolmanda aasta teoloogia ja teatriteaduse tudeng Urve Miller, kel on ette näidata rohkem kui uskumatu vabatahtliku töö kogemus erinevatel Eestis toimunud (kultuuri) festivalidel. Ole Rohkem kohtus Urvega, et uurida, miks võiks üks tudeng vabatahtlikku tööd teha ning kuidas võivad nii mõnedki uksed seeläbi tulevikus veidi kergemini avaneda.
S
Laura Porovart
eptembrikuus Tartus toimunud teatrifestival Draama kaasas oma Ülal: töösse suure hulga vabatahtlikke, kes Draamafestivali alustasid oma toimetamisi juba mõned vabatahtlikud nädalad enne festivali ametlikku algust – Foto: Lauri Kulpsoo Urve üks nende seast. Eelnevalt oli ta juulikuus kaasa löönud Rakvere Teatri korraldatud Baltoscandalil. „Tallinna Treffile tahaks ka jõuda, kasvõi vaatama, aga see toimub alati nii sessi ajal, et nädalat Tallinnas veeta ei ole lihtsalt võimalik,“ nendib neiu nukralt. Räägi nüüd ausalt – kas vabatahtlikuks tasub minna vaid pusa ja tasuta teatri pärast? Ei, kindlasti mitte! Pealegi saab pusa (Draamafestivalil – toim.) ainult esimesel aastal või siis kui vana on läbi kulunud. Mina sel aastal sain. Loomulikult on festivalid teatritudengile hästi praktilised, sest kogu teater on nädalaks ühte kohta koondunud ning siis on mugav võimalus etendusi vaatamas käia. Samas pean ma enda jaoks oluliseks pigem festivali korralduslikku poolt. See on see, mis mind kõige rohkem huvitab. Muidugi seda, mida korraldajad on kogu aasta festivali toimimiseks teinud, ei näe. Teiseks kõik need inimesed! Festival õpetab hästi palju, kuidas erinevate inimestega suhelda ja käituda. Teatavasti pole olemas toimivat mustrit või valemit, mis iga inimese puhul toimiks, seega peab iga inimest võtma üksikisikuna. Sa oled Draamal olnud vabatahtlik viis aastat. Kas Sa kõrgemat positsiooni ei ole tahtnud? Ei. Ma olen korraldamatuse pärast mõnel korral küll vingumas käinud, aga seda pigem naljaga, näiteks kui ma näen, et midagi võiks olla paremini või ratsionaalsemalt tehtud. Festivali ajal on kõigil pead laiali otsas ja tegemist palju. Sel aastal aitasin meie vabatahtlike koordinaatoril töögraafikuid teha ja hoidsin silma peal, et väliskülalised jõuaksid ilusti hotellidesse. See vastutus pani pisut muretsema, et kas keegi ikka läks õigeks ajaks lennujaama või perroonile vastu ning kas kõik ikka sujub nii nagu peaks. Ühel korral oleksime ühe väliskülalise peaaegu Tartu lennujaama unustanud… õnneks laabus kõik hästi ja õigel ajal.
Aga oota! Kuidas Sa üldse vabatahtlikkuseni jõudsid? Korraldasime ühe hea sõbraga juba keskkoolis palju erinevaid üritusi ja siis see kuidagi nii läkski, et ühel hetkel hakkasin koolist väljapoole vaatama. Ja tänaseks on mul oma muusikafestival… Mida? Kuidas?... Indiefest!?! Jah. Naljakas on muidugi see, et ma lubasin 11. klassis, et ma ei hakka kunagi muusikafestivale korraldama, aga läks nii, et ühel kevadel istusime sõbraga pargis ja mõtlesime, millisele muusikafestivalile minna tahaks ning otsustasime ise sellist festivali korraldama hakata! Kolm aastat hiljem, sel kevadel, astus meie festivalil üles 40 artisti kümnest Euroopa riigist. See oli hullumeelne! Tegelikult tegime seda kõike suuresti vaid selle pealt, et meil oli nii palju kogemusi vabatahtlikuna ja idee, kuidas korraldusliku poole pealt kõik toimima peaks. Korraldajana olen ma aina rohkem hakanud hindama vabatahtlike tööd - iga inimest, kes ulatab abistamiseks oma käe. Tegelikult on iga ürituse taga meeletu inimestepagas, kelleta miski muidu ei toimuks. Õnneks on aja jooksul erinevatelt festivalidelt kogunenud ka veidi kontakte ning professionaale, kelle poole julgen aeg-ajalt oma rumalate küsimustega pöörduda. Väga uhke, Urve! Oletame nüüd, et ma olen esimese kursuse tudeng ning tahan hakata vabatahtlikuks, kuid ikka päriselt veel ei julge ka… Kuidas Sa mind julgustaksid? Kindlasti mine! Tegelikult ei tasu kaua mõelda. Mine kohe ja ole hästi avatud ning ei ole vaja karta, kui juhtumisi ühtegi tuttavat ees ei ole. Kindlasti võetakse Sind peagi omaks ning tihtipeale on nii, et festivalil tekkinud seltskond käib pärast festivaligi koos. Mina sain näiteks ühe oma väga hea sõbrannaga täiesti esimesel Draama päeval tuttavaks ja sellest ajast saati käime tihti koos teatris või niisama kohvikus. Teiseks on näiteks humanitaaralade tudengitel üsna mõttetu kolm aastat tuimalt ülikoolis käia ning siis oodata, et keegi neid tööle ootab. Pigem võikski kolme aasta jooksul erinevates valdkondades vabatahtlikuna kogemusi koguda ja õppekava väliselt ennast harida ning proovile panna, et oleks pärast ülikooli terakese võrra kergem tööle saada.
Urve karjäär vabatahtlikuna 2012 Teatrifestival Monomaffia 2012-... Teatrifestival Baltoscandal 2010-... Eesti Teatri Festival Draama 2010-2011 Disainiöö festival 2007-2010 Eesti Spordiselts rühmvõimlemisvõistlused
Kalev
7
T ervis
Tartu sportimi
rahaga v
Seda, et terves kehas on terve vaim, teadsid Myfitness on oma klubid Tartus sisse seadjuba vanad roomlased. Keha hoiab aga terve ja nud nii Lõunakeskuses kui ka kesklinnas. Mõlemas toonuses mõõdukas koguses liigutamine ning klubis saab oma treeninguid valida neljas erinevas lisaks füüsilise vastupidavuse arendamisele aitab kategoorias, pakkudes rohkelt erinevaid rühmasportimine tõsta ka vaimset võimekust, arendada treeninguid ja võimalust jõusaali kasutamiseks. distsipliini ning vähem oluline ei ole ka selle tuju- Täispakett maksab 47 eurot. tõstev toime. Heade mõtete linnas on seega uue Arctic Sport Club Tartu hoiab tudengi õppeaasta alguses paslik teha väike ülevaade, vaimu värske nii rühmatreeningute, jõusaali kui kuidas hoida oma vaim värske ja mõttevool linna 25-meetrise basseiniga, kus pärast 8-tunnist loennime vääriliselt hea. gupäeva saab kui mitte ujuda, siis vähemalt end mõnusalt leotada ja väljas olevat ilma imetleda. Kristel-Maria Kadajane Turu spordihoone kaheksas eri saalis saab harrastada nii erinevaid pallimänge, vehklemist, ui loengusaalis istumisest on keha juba kangeks võimlemist, balletti kui jõutrenni. Näiteks jõusaali jäänud ja rahakott lubab, saab end värskendada ühe kuu pääse maksab 28 eurot. järgmistes kohtades: Visa spordihall on koht pallimänguhuvilisTartu Ülikooli Akadeemiline tele, samuti poksi, judo ja jõusaalisõpradele. Jõusaali Spordiklubi, mis pakub võimalusi 20 erineval ühe kuu pääse maksab 13 eurot, olles seega tudengi alal kätt proovida. Sobib neile, kel sümpaatia rüh- õhukesele rahakotile üks parimaid valikuid. matrennide, jõusaali, erinevate pallialade ja miks Arena spordiklubis saab ujuda, osaleda erimitte ka alpinismi vastu. Võimalik on valida eri- nevates rühmatreeningutes ning treenida jõusaalis. nevate pakettide vahel, hind näiteks fitnessklubi Hind (kuni 24-aastasele tudengile) kuuajase kasukasutamiseks üliõpilasele 35 eurot. tamisperioodi eest on 37 eurot. A.Le Coq SPORT spordimajas saab enda võhma MV spordiklubis on 15 erinevat rühmatreejagada 8 erineva spordisaali ja ühe jooksuringi vahel. ningut ning lisaks jõusaal. Kuuajaline täispakett Kui pallimängud ja judo ei köida, on huvilistele õppurile kergendab kukrut 36 euro võrra. olemas kaks jõusaali ning võimalus treeneri käe all Kel ujumine veel selge pole, saab seda õppida enda lihastest maksimum välja pigistada. Ka siin on Aura veekeskuses, kus Eesti suurim bassein võimalik valida erinevaid pakette, näiteks üks kuu mahutab nii vesiaeroobika, spinningu kui ka ujujõusaali ja jooksuraja kasutamist maksab 28 eurot. mistrennide huvilised. Tavatreeningute 10 korra Fitlife Tartu klubi rühmatreeningute vali- tasu on 55 eurot. kusse kuulub 23 erineva stiili ja tasemega rühmaEesti Maaülikooli Spordihoones saab treeningut, lisaks on võimalus kas üksi või treeneri mängida pallimänge, teha aeroobikat, tõste-, maadjuhendamisel jõusaalis treenida. Paketi hind sõltub lus-, ning jõutrenni, samuti on hoones suusabaas. sellest, millal on soov trenni teha, kõiki treeninguid Seega võimalusi on palju, fitnesstreeningu 30 päeva sisaldav täispakett noorele maksab 40 eurot. kaardi saab lunastada endale 39 euro eest.
K
8
T ervis
isvõimalused
vs rahata Kui juhtub, et soov treenida on, kuid jääb puudu leiab Tähtvere Dendropargist ning sealtsamast saab kas rahalistest võimalustest või soovist end mõne vajadusel ka väikese tasu eest kettaid laenutada. klubiga siduda, pakub tudengite pealinn lisaks Lossi Kui aga sügisese tormiga kodust lahkumiseks tänava kaudu loengusse jooksmise ka muid võima- motivatsiooni napib, ei maksaks trennimõtteid veel lusi, kuidas end ilma raha ja lepingulise sidumiseta maha suruda. Ka kodustes tingimustes saab tervena ja vormis hoida. treenida, tehes erinevaid lihaskavasid, mida saab Ratta- ja rulluisusõpradele on üks pare- Interneti ja vastava kirjanduse abil kokku panna. maid kohti Anne kanali äärne valgustatud kergliik- Kodus on iseseisvalt võimalik praktiseerida ka lustee, mis ulatub Ihasteni välja ning mille pikkuseks joogat ning pooletunnine hularõnga keerutamine on umbes 3,7 km. Kel aga soov linnakärast eemale ajab samuti korralikult võhmale. saada, leiab rahu ja hea raja Raadi pargi juurest. Trenni saab seega teha ka raha kulutamata, kuid Rada algab Vana-Narva maanteelt ja kulgeb kuni igal juhul tuleb parimate tulemuste saamiseks oma Kõrvekülani, pikkuseks on 3,2 km. Pikemat ratta- spordiplaani teadlikult korraldada, sealjuures kesja rulluisudistantsi saab läbida Lõunakeskuse juu- kenduda eesmärkide püstitamisele ja nende täitmirest algaval 9-kilomeetrisel rajal, mis viib Külitseni, seks vajaliku kava koostamisele. Viimane on vajalik samuti Tartu-Jõgeva mnt kergliiklusteel, mille pik- mitte ainult trennidistsipliini tõstmiseks ja säilitakuseks on ligikaudu 6 km. miseks, vaid ka oma arengu hindamiseks. Jooksusõbrad aga teavad, et joosta on parim pehmemal pinnasel ja sestap on mõttekas jooksuNeli soovitust, mida sportimise alustamisel silmas kavatsustega minna näiteks Anne kanali ümbrupidada: sesse, kus leiab loodusliku kattega raja; Dendroparki Koosta nädala trennikava. Treenimine on (Tähtveres), kus saab kuni 3 km ringe joosta; Tamme efektiivne ainult siis, kui seda regulaarselt teha. staadionile või Tähtvere spordiparki. Ka kõikvõimaVeendu, et sul on spordialale vastav likud linna pargid, kus on asfalteerimata teed, on varustus. Ükskõik, kas tegemist on zumba, jooksjooksmiseks-kõndimiseks sobivad. mise või korvpalliga, eeldab iga spordiala vigastuste Jõutrenni saab teha Anne kanali ääres oleval vältimiseks erinevat ettevalmistust. spordiplatsil, kus olemasolev atribuutika võimalAlusta vaikselt. Kui varem pole sporti teinud, on dab erinevaid lihasgruppe treenida, samuti leiab targem vaikselt alustada ja vastupidavust järk-järTamme pargist ja Ihastest kõigile kättesaadavad gult suurendada. Treeningstiili valimisel tuleks arvesvälitrenažöörid, mis on jõusaalile rahakotisõbralitada oma füüsilise eripära ja võimekusega - kui trenn kuks alternatiiviks. Enne treenimist tasub aga paika tundub vastumeelne, tasub valida uus ala. panna trennikava, et sooritus oleks õigele lihasgruVenita. Vajalik nii selleks, et järgmisel hommikul pile maksimaalse mõjuga. loengusse jõuaksid kui ka vigastuste vältimiseks. Kui sügisesed ilmad veel lubavad, on üks lõbuLisaks aitab venitamine ka lihasmassi suurendada. samaid viise end liigutada ning ühtlasi head seltskonda nautida disc-golfi mängides. Raja selleks
9
suhtlemine
Kuidas saja uue inimesega tuttavaks saada Tudengiks olemise aastad on aeg, mil enamik loob sõprussidemed kogu eluks. Tartus õpib kokku 15 478 tudengit – noored inimesed erineva iseloomu ja kogemuste, tausta ja lugudega. Kursusekaaslastest ja ülikoolis leitud tuttavatest võivad saada meie äripartnerid, töökaaslased või lähedased sõbrad. Kuidas tulla toime uute inimestega suhtlemisel tekkiva ärevusega ja põnevaid inimesi enda ümber tundma õppida?
ning suhtlemisoskusi parandada. Üheks viisiks on käitumuslike eksperimentide läbi viimine, et näha ja tähele panna, kuidas inimesed tegelikult meie käitumisele vastavad ja kuidas me ise neis olukordades hakkama saame. Samuti mõista, kas konkreetsetel hirmudel on ka tegelikult alust või on need tekkinud sellest, et varasemas suhtlemisolukorras on miski ebaõnnestunud. Käitumuslikud eksperimendid said alguse Albert Ellisest – mehest, kes sundis end tänaval saja võõra naisega rääMirjam Ool kima, et sotsiaalärevusest lahti saada. Väidetavalt ükski neist naistest temaga kohtingule ei läinud, Tutvusvõrgustiku loomine kuid tänu hirmutava olukorraga korduvalt kokku puutumisele vähenes tema hirm uute inimestega uhtlemine ja tutvuste loomine on oluline osa suhtlemise ees. Saja inimesega rääkides selguvad õpingutest. Maailma tippülikoolides on levi- väga erinevad viisid, kuidas inimesed reageerinud, et õppimine ja kontaktivõrgustiku loomine vad. Igaühel võib selleks olla erinev põhjus, oleneon läbi põimitud – teadmiste omandamine toimub mata vestluskaaslase käitumisest või omadustest. väikestes vestlusringides ja läbiv filosoofia on, et Korrates võõraste inimestega suhtlemise alustaei loe mitte see, mida tead, vaid see, keda tunned. mist, muutub see aina lihtsamaks ning oskused Head suhted kursusekaaslastega aitavad kaasa paremaks. sellele, et ülikoolis veedetud aeg saab olema meeleolukas ja mõnus. Grupis õppimine on sageli Sina otsustad, kuidas ennast tunned efektiivsem kui individuaalne pingutamine ja Ellis jagab Shakespeare’i ning Vana-Kreeka filosookasulik on omada kaaslasi, kellega koolitöödes fidega mõtet, et meid ei mõjuta see, mis maailmas koostööd teha ja teineteisele raskete eksamite toimub või millised asjad on, vaid see, kuidas me läbimisel toeks olla. Teiste erialade tudengite tund- neid ise tajume ja tõlgendame. Meil on võimalik end mine annab laiema silmaringi ja mitmekülgsema hästi tunda ka pärast negatiivset sündmust. Pärast tutvusringkonna. lennuõnnetust võib tunda hirmu ja muret kohutava ja eluohtliku olukorra pärast. Teine võimalus on Ärevus tutvumisel tunda rõõmu ellujäämise üle. Esialgu ebameeldivana Enamik meist tunneb uutes olukordades ja uute tundunud suhtlusolukorda või sotsiaalset situatinimestega tutvudes vähemalt mingil määral siooni võib võtta hoopis kui huvitavat uut kogemust ärevust. Mõne puhul ei paista see välja, mõni ja väljakutset, millest on võimalik õppida ning enda võib muutuda tagasihoidlikuks, kolmas tunduda jaoks kasulikku leida. Sattudes rääkima inimesega, ülbe või eemalehoidev. See aga ei tähenda, et me kes ei vasta me püüdlustele, oleme järgmises suhttegelikult suhelda ei tahaks. Psühhoteraapias on lussituatsioonis vähemalt ühe võimaliku kogemuse erinevaid viise, kuidas ärevusega toime tulemist võrra rikkamad.
S
10
suhtlemine
Miks mitte alustada kohe? Mine juba täna mõne uue õpingukaaslasega kursuse tutvumispeole, huvi äratanud organisatsiooni koosolekule või Tudengipäevade üritusele. Tutvuste sõlmimist pole hilja alustada ka magistrantuuri viimasel aastal. Sotsiaalses olukorras võiks kasutada aega ja võimalust teiste inimestega suhelda võimalikult teadlikult, et neis enda jaoks midagi huvitavat ja kasulikku leida. Soovides uute inimestega tutvuda ja suhelda, ei tohiks lasta ärevusel enda eest otsustada.
Harjutus Järgmisele üritusele või loengusse minnes räägi kolme võõra inimesega vähemalt kaks minutit. Uuri ja märka igaühe juures midagi huvitavat ning anna ka neile sellest teada. Suhtlemisoskuste lihvimisel võivad olla põnevaks väljakutseks ka speed-date tüüpi üritused, mis annavad lühikese aja jooksul võimaluse tutvuda paljude inimestega.
Praktiline suhtlemismäng Psühholoogide loodud suhtlemismäng Ava ja Avasta (www.avajaavasta.eu) kaaslaste ja enda paremini tundma õppimiseks ja lõbusaks ajaveetmiseks. Kui mängu parasjagu kaasas pole, siis mõtle ise mõni huvitav küsimus välja, mida oma uuelt sõbralt küsida, et temast rohkem teada saada või millega võõra inimesega vestlust alustada. Näiteks: „Kui sul oleks võimalik ükskõik millist sündmust maailmas pealt näha, siis millist tahaksid näha?“ „Mille üle või kellele oled sa tänulik (üldiselt elus, täna, praegu)?“ „Kui sul ei oleks maailmas mitte miski piiratud, siis mida Sa just praegu tahaksid teha?“
145. HOOAEG
ballett lepo sumera muusikale LAVASTAJA-koreogrAAf teet kask — muuSikAJuhT JA dirigenT erki pehk kunSTnik madis nurms — VALguSkunSTnik trui malten (hOlland) piAniST kadri-ann sumera — ViiuLiSoLiST eVa-maria sumera — Vanemuise BalletisOlistid Ja sÜmFOOniaOrkester
Fotod: AIESEC International fotokogu
eSieTenduS 25.10 VAnemuiSe VÄikeSeS mAJAS
11
MTÜ Mondo on arengukoostööle, humanitaarabile ja maailmaharidusele pühendunud Eesti organisatsioon, mis tegutseb alates 2007. aastast. Ilmselt on tegu Eesti heategevuslike organisatsioonide lipulaevaga, mida kajastab projektide rohkus ja Mondo tuntus. Kohe võib maha matta aga kujutluspildid tüüpilisest suurorganisatsioonist – Mondo pesitseb Kalamajas mõnusalt boheemlaslikus kontoris.
maili tirel
maailmaharidus ja arengukoostöö šokolaadist dokumentaalfilmideni
M
ondo juhid Johanna Helin ning Riina KuusikRajasaar on loonud süsteemi, mille kaudu on võimalik kõikidel inimestel, kes seda vähegi soovivad, abivajajaid aidata. „Üks meie eesmärke on luua eestlastele võimalus ise aidata ja ise teha,“ ütleb Johanna, „saadame kohapeale vabatahtlikke, kuid pakume ka tavainimestele võimalust annetada või teha eetilisi kingitusi. Teame, et eestlased on umbusklikud ja vajavad tõestust, seega pakume tagasisidet, et inimesed näeksid, et nende raha läheb õigesse kohta.“
Abiprojektid Moldovast Jordaaniani Mondo teeb koostööd ka koolidega. Põhikoolid ja gümnaasiumid võivad saada endale sõpruskooli ning koostöö kaudu õppida, kuidas mujal maailmas elatakse. See on osa Mondo maailmahariduse projektist, mille eesmärk on inimesi teavitada sellest, kuidas meie otsused ja tegevused ülejäänud maailma positiivselt või negatiivselt mõjutavad. Mondo kahe teise põhilise tegevusvaldkonna – humanitaarabi ja arengukoostöö – vahel pole nii kerge vahet teha. Humanitaarabi antakse kriisi, näiteks looduskatastroofide või inimtekkeliste õnnetuste puhul. Mondo on humanitaarabi pakkunud pärast üleujutusi Ukrainas ja Moldovas, hetkel tegutsetakse Süüria pagulaslaagris Jordaanias ning peagi on Ukrainas algamas sisepagulaste aitamisele suunatud projekt. Arengukoostöö puhul on tegu pikaajalise partnerlusega, kus aidatakse kohalikel organisatsioonidel tugevamad olla ja areneda. „Kindlat piiri nende kahe vahel pole, näiteks alustasime Afganistanis Helmandi provintsi tervishoiueksperdi saatmisega, nüüd aga tegeleme ka mujal piirkondades puuetega inimestega. Kas tegu on arengukoostöö või humanitaarabiga, on raske öelda,“ tõdeb Johanna. Kuigi humanitaarabi ja arengukoostöö peale kulub rohkem ressurssi, on Mondo jaoks sama tähtis ka inimeste
12
harimine. „Oleme kõik ühises kaubandussüsteemis ja nii maailmahariduse kui ka arengukoostöö eesmärk on selle struktuurset ebaõiglust muuta. Nii on näiteks Mondo kaudu kaasatud ka Eesti üleeuroopalisse kampaaniasse „Make Chocolate Fair!“, mille eesmärgiks on suurem õiglus ülemaailmses šokolaaditööstuses,“ nendib Mondo juhtkond.
Dokumentaalfilmid muudavad vaateid 17.-19. oktoobrini toimub TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ja MTÜ Mondo koostööna Tõrva Dokfest. „Meil on päris suur filmikogu, kus on üle 180 dokumentaalfilmi, mida laenutame tasuta nii koolidele kui ka huvitatud gruppidele. Läbi aastate oleme üritanud aidata mitmeid filmiklubisid, pakkudes erinevaid koolitusi ning kaasates neid võimalikult palju oma tegevusse. Tõrva Dokfesti puhul on noored ise valinud filmid ja teemad, mis neid huvitavad, ja meie aitasime omalt poolt nõu ja jõuga,“ selgitavad Mondo juhid eesseisva projekti tagamaid. Organisatsiooni all tegutseb ka Vaata ja Muuda dokfilmiklubi, mis on üheks võimaluseks, mille kaudu on noortel võimalik organisatsiooni tegevusse kaasatud olla. Mondo korraldab ka erinevaid töötube ja koolitusi ning julgustab noori ja noorteühendusi nende poole pöörduma. Huvi korral on võimalus kandideerida vabatahtlikuks nii Eestisse kui ka välismaale.
annetusi ootavad projektid: Laste haridus Keenias Ghana lesknaiste toimetulek Laste ja naiste haridus ja tervishoid Afganistanis
Ülal: ghana laps sunday nyagre agenkom, kes on kongo põhikooli viimasesse klassi minev õpilane, ja kelle kooliteed on eestlased toetanud neli aastat. Foto: mtÜ mondo
muuda maailma Loo dokumentaalfilmide klubi Eelista õiglase kaubanduse tooteid uuri lähemalt mondo.org.ee
E T T E VÕT LU S
esimesed sammud ettevõtluse suunas Ettevõtjaks saamiseks piisab vaid ettevõtlikkusest. Tudeng, kel maailma muutvaid ideid ja pealehakkamist jagub, saab siit oma vaimuvälgatuse teostamiseks suuna.
T
Heili Ollin
artus on mitmeid ettevõtlust toetavaid programme: inkubaatoreid ja kiirendeid. Inkubaator on koht, kus ideed saavad areneda, seetõttu otsivad nad suure potentsiaaliga varajases staadiumis idufirmasid. Kiirendi on programm, mis forsseerib juba eksisteeriva idufirma kasvu, keskendudes jõudsalt kasvavatele ettevõtetele, millel on suur potentsiaal meelitada ligi riskikapitali. Samuti pakuvad nad programmis osalevatele ettevõtetele osakute eest alginvesteeringuid. Tavaliselt on inkubatsiooniprogrammid pikemaajalised (7 kuud ja rohkem) ja kiirendid lühemad (ligikaudu 3 kuud).
Kust saada abi oma idee teostamisel?
BioMed ettevõtlusinkubaatorisse oodatakse ideid eelkõige eluteaduste valdkonnast (biotehnoloogia, meditsiin jm). Võimalused BioMedis: virtuaalne ja füüsiline inkubaator, äriarenduskonsultatsioonid, rahvusvaheline kontaktvõrgustik, ligipääs andmebaasidele ja uuringutele, kokkuleppel pakutakse ka juhtimis- ja turundusalast tuge. Buildit on esimene Baltikumi ja Põhjamaade kiirendi, mis keskendub riistvaraga seotud startupidele. Oodatud on meeskonnad, kellel on vähemalt kaks asutajaliiget ja toimiv prototüüp. Pakutavad võimalused: prototüüpimise seadmed, kontoriruumid, allahindlusega teenused partneritelt (disain, õigusabi, raamatupidamine jne), investeeringud. Programm kestab kolm kuud. Loomemajanduskeskuses tegutseb nii eelinkubaator kui ka äriinkubaator loomemajanduse valdkondades (nt arhitektuur, disain, kunst, muusika jm) tegutsevatele ettevõtjatele. Oma testimata äriideega saad end registreerida äriplaanikoolitusele, mis kestab keskmiselt kolm kuud. Eelinkubatsiooni jooksul koostad oma äriplaani ning saad edasi liikuda inkubaatorisse. LMK inkubaator pakub valdkonna spetsiifilisi professionaalseid teenuseid loomeettevõtete edukaks käivitamiseks ja kasvatamiseks. Sinna on oodatud juba tegutsevad ettevõtted. Tudengifirma programm Tartu Ülikooli Ideelaboris ootab osalema äriideid igast valdkonnast. Programm on ajalise piiranguta ning toimub peamiselt läbi mentorluse, põhinedes iga tudengifirma vajadustel. Ideelabor pakub meeskondadele personaalset nõustamist, toetust kiirenditesse kandideerimisel ja rahastuse leidmisel. SEIKU on algatatud SA Domus Dorpatensise poolt, et toetada sotsiaalse ettevõtluse arengut Tartus. SEIKU
eelinkubatsiooniprogramm võimaldab läbida kolmekuulise äriplaani koostamise kursuse, mille jooksul saadakse algteadmised ettevõtlusest, tutvutakse süvitsi ühiskondliku probleemiga, mida lahendama asutakse ning kirjutatakse valmis oma äriplaan. SEIKU seitsme kuu pikkuse inkubatsiooniprogrammi osalemise eelduseks on juriidilise isiku olemasolu. Neile pakutakse sotsiaalse ettevõtte käivitamiseks soodsat keskkonda ja professionaalseid tugiteenuseid. Juba tegutsevatel mittetulundusühingutel ja sihtasutustel on võimalus saada tuge arenemisel isemajandavateks.
Ülal: kalev kaarna on tÜ ideelabori eestvedaja ja ettevõtlusainete õppejõud.
Kuidas leida oma äriidee? Kui Sul veel ideed ei ole, aga ettevõtlus huvitab, siis liitu Tramm11 programmiga või registreeru vabaainele ettevõtluse alused. TÜ Ideelabori programm Tramm11 ootab tudengeid, kellel ei ole oma äriideed, kuid tahaksid ideid genereerima ning testima õppida. Iga hooaeg kestab 11 nädalat ning liituda saab ka semestri keskel. Ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus pakub kõigi teaduskonna tudengitele võimalust registreeruda ainele ettevõtluse alused. Kevadsemestri ainetele saab registreeruda juba detsembris!
13
EKSPERIMENT
Kuidas kirjaklambrist kõht täis saada
Uue kooliaasta algus on alati põnev ning toob „Muusikaline kasvatus üldhariduskoolis“, mis tundus endaga kaasa palju rikastavaid mõtteid ja ideid. tulevaste vahetuste mõttes olevat kõige atraktiivsem. Teisalt tuleb paljudel tudengitel rinda pista Tänasime ja jätkasime teekonda Kesklinna keskupiiratud eelarvega, mis võib kuu lõpul kaha- sesse, kus tekkis mõte minna prillipoodi, kus – nagu neda nii olematuks, et sellest tingitud tühi kõht eeldada võis – polnud müüjatel isegi pärast raamatu hakkab teadmiste täienemisele piire seadma. peaaegu et reliikvia staatusele rõhumist võimalik meid aidata, sest sealgi olevat kõik arvel. Küll aga uku lilleväli ja andres käosaar, oli meil õnne kõrvalpoes: Juustukuningate meeldiv Heleri all ja kadri Org teenindaja oli lahkesti valmis vahetama raamatu elegantselt pakitud roheliste pähklite vastu. Pärast tsustasime läbi viia katse, mis näitaks, kas tänusõnu ja edasiliikumist oli näha, kuidas meie ja kuidas on võimalik pealtnäha mitte mille- ebaharilikust käigust jäi poodi hea atmosfäär. tagi ülikoolilinnas oma kõht mõnusasti täis saada. Kuna pähklid nägid välja uhked, läks järgmine Astusime kahe paariga Kyle MacDonaldi jälgedes, samm juba kaunis kergesti, kui korrus kõrgemal oli kes suutis aasta vältel vahetada ühe punase kirjak- MyFitnessi neiu valmis need välja lunastama nelja lambri aina väärtuslikemate esemete vastu lõpeta- 3-eurose treeningvautšeri vastu. Ehk teisisõnu olime des ei rohkema ega vähema kui maja omamisega. jõudnud omamoodi verstapostini, sest lõpuks saime Andsime endile aasta asemel poolteist tundi ning esemed, millel oli nähtav rahaline väärtus. suundusime – kumbki paar oma teed – kirjaklambrit Pärast väikest tagasilööki, kui proovisime ühte korralikuks kõhutäieks vahetama. vautšerit vahetada tundmatu noormehe kaasaegse nokamütsi vastu, läks iga 3-eurone kaart oma teed. Kuidas läks poistel? Suundusime Tartu Kaubamaja ette lillemüüjate Esimesel katsel läksime kirjaklambriga pagaripoodi, juurde, kus pärast esialgset keeldumist meenus kus soovisime pealtnäha väärtusetu eseme soojade toredale vanemaealisele tädile, et tal on Tallinnas saiade vastu vahetada. Proovisime seda müüjale noor sugulane, kes võiks higistamisest huvituda. ülemiseks nööbiks sobitada, aga paraku oli iga saia- Lahkusime ta juurest suurte silmade ja meeletu kene arvel, mistõttu jätsime poodi naeratava müüja imestusega, sest tolleks hetkeks olime kaks vautšerit ja lahkusime sealt täpselt samasuguse esemega, kui vahetanud 11 lilleõie vastu. Ühe kaardi vahetasime sinna läksime. Tekkis analoogia pöidlaküüdiga edasi veel Kaubamaja jäätisekohviku rõõmsa neiuga, kelliikumisega: kui esimene auto peale ei võta, ei tasu lelt saime vastu Cinamoni popkornivautšeri ning nukrutseda, sest lõpuks ikka veab! neljanda MyFitnessi kaardi eest saime Kalevi maiusEdasi suundusime Heino Elleri muusikakooli, tustepoest piimašokolaadi. kus pakuti kirjaklambri vastu mõnda Selleks hetkeks oli meil tagasihoidlikust kirjakvana raamatut. Pärast väikest kaa- lambrist tekkinud semi-ideaalne kohtingupakett 11 lutlemist otsustasime valida lilleõie, kinokülastuse snäki ja filmijärgse magusa 1989. aastal välja antud näol - puudu olid vaid kinopiletid. Kuhu me ei suunRiho Pätsi õpiku dunud, oli aga kino. Seadsime sammud hoopis Dorpat SPA-sse, kus palusime neljal retseptsioonineiul lillede lõhna nuusutada, misjärel rääkisime neile oma rännakust. Olime taaskord üllatunud, kui pärast pisikest jutuajamist oli meil õite asemel teepakk ja Dorpat SPA hoolitsus kahele soolakambris. Peagi hakkas täis tiksuma poolteist tundi ning kõhtude korisedes meenus meile esialgne eesmärk. Raekoja platsile naastes läksime õnne proovima Suudlevatesse Tudengitesse, kus abivalmil ettekandjal polnud volituste puudumise tõttu meid võimalik aidata. Küll aga oli ta valmis helistama korrus kõrgemal olevale juhatajale, kes üsna pea meiega ka vestlema tuli. Meeldiv jutuajamine päädis spaahoolitsuse vahetusega 25-eurose Suudlevate Tudengite kinkekaardi vastu, mis toitis lisaks meile ära ka teised eksperimenteerijad Kadri ja Heleri ning fotograafi Argo.
O
14
EKSPERIMENT Kuidas läks tüdrukutel? Kui Kadri pakkus mulle välja mõtte − minna ja võluda tühipaljast kirjaklambrist välja üks korralik tudengilõuna, olin pikemalt mõtlemata nõus. Olin küll Tartus elanud vaid kuu aega ning seetõttu polnud mul õrna aimugi, mis on eksperimendi mõttes parimad kohad ning kus on kõige toredamad müüjad, aga mõtlesin, et kaks pead on ikka kaks pead. Pärast esialgset katsetust Rüütli tänava soklikorruse vanakraamipoes sisenesime Abakhani kangapoodi, kus rääkisime müüjale oma loo. Meie jutu peale kutsus ta abivalmilt kaupluse juhataja, kes kuulas meid omakorda naerulsui ära ja kadus seepeale kaupluse tagaruumidesse. Lootuskiir hakkas juba veidi eredamalt paistma ning mõne aja pärast naasiski juhataja armsa lilla kotikesega, mille sees oli väike plokk märkmepabereid. Mõtlesime, et kindlasti parem kui kirjaklamber, tänasime viisakalt ja suundusime edasi. Gildi tänaval püüdis meie pilku väike ja armas koht nimega Varalaegas. Poe perenaine oli väga tore ja ootas meid juba uksel. Astusime taaskord kutsika nägusid imiteerides sisse ja rääkisime oma loo. Poepidaja pakkus meile alguses raha , kuid seda me ei soovinud. Olime väga üllatunud, kui ta pistis meile täitsamuidu kotti kaks käsitööseepi. Et kinkekomplekt veelgi täiuslikumaks saada, hüppasime läbi Tartu Linnaraamatukogust ja haarasime tasuta raamatute riiulist ühe vahva nõukogudeaegse raamatu pealkirjaga „Igaüks unistab koerast“. Kuna juba raamatute lainel olime, astusime järgmiseks sisse Petrone Printi, kus meid võttis vastu tore ja naerusuine daam, kes oli igati abivalmis ja kellele meie koeraraamat suurt rõõmu valmistas. Vahva kohtumise tulemusena kõndisime hubasest Petrone Printist välja, käes raamat „Minu Supilinn“. Kuhu edasi? Kirjaklambrist oli saanud väärt raamat, aga kõhtu see ju ei täida, mistõttu suundusime tagasi Raekoja platsile, kus meile jäi silma avatud uksega juuksurisalong Veetlus. Astusime sisse ning tutvusime vapustavalt toredate naiste – Anne ja Tiiuga. Anne oli ise Supilinnas üles kasvanud ja asus meie raamatust kohe tuttavaid lapsepõlveradu otsima. Tiiu aga tundis siirast huvi meie endi vastu. Daamid olid otsekohe nõus meie väljapakutud ideega vahetada raamat tasuta juukselõikuse vastu. Peagi selgus, et nende salongil kinkekaarti kui sellist pole. Töötajad ei näinud selles aga mitte mingit probleemi - lahendasime olukorra nii, et Kadri visandas ise paberile kinkekaardi, kuhu Anne ja Tiiu rõõmsalt oma allkirjad panid. Juuksurisalongist välja astudes oli eksperiment kestnud juba nii kaua, et kõhud olid täitsa tühjaks saanud. Otsustasime vinge soengu vautšeri kõhutäite vastu vahetada ning seadsime sammud Genialistide klubi poole. Taaskord võeti meid hästi vastu. Lausa nii hästi, et meil lubati süüa nii palju, kui soovime. Olgugi et uut soengut neil parasjagu polnud tarvis, investeerisime kinkekaardi Genklubi töötajate tulevastesse soengutesse. Istusime rahulikult maha ja sõime kõhud kenasti ülimaitsvat tatraputru ja riisi täis − väikesest kirjaklambrist oligi
saanud üks korralik tudengilõuna. Eksperiment läks meil hoopis teist rada kui eelneval tiimil, kuid andis meile palju kauakestvaid positiivseid emotsioone. Kõhud saime korralikult täis ja kohtusime oma teekonnal paljude erakordselt toredate inimestega. Loomulikult ei tähenda läbiviidud eksperiment seda, et kõik tudengid peaksid lõuna ajal kirjaklambritega mööda linna ringi jooksma, aga kindlasti kinnitasime, et väikestest asjadest alustades on väga lihtsa vaevaga võimalik teha suuri asju. Ära karda küsida!
15
Ajamasinat ei legi vaja ehk ajaplaneerimisnipid Kas kellelegi tundub veel, et semester alles algas, aga märkamatult on oktoober käes? Kuhu kõik see aeg kadus? Ajal on üldse ‘’hea’’ omadus mööduda kiiresti, eriti siis, kui palju teha on. Aga on ka head uudised, tudengirahvas! Aega on võimalik panna enda kasuks töötama ka ilma ajamasinata, leiab Ole Rohkem toimetus.
Maili Tirel Prioriteedid paika Kindlasti teavad kõik seda lugu professorist, kes pani kõigepealt purki suuri kive, siis väiksemaid kive ja seejärel liiva, et näidata prioriteetide paikapanemise tähtsust oma elus. Umbes sama lugu kehtib ka ajaplaneerimise puhul: kõigepealt tuleks varuda aega suurte ja tähtsate ülesannete jaoks, väiksemaid ja vähemtähtsaid kohustusi on nende vahele kergem mahutada kui vastupidi.
Vaata suurt pilti Ei tasu keskenduda vaid ühele päevale, oluline on ka nädala- või kuuplaan. Nii saab vältida mitme suure ülesande ühte väiksesse ajaaknasse planeerimisega kaasnevat stressi ja peavalu.
16
Kaks kärbest ühe hoobiga Oma tegevustest ja kohustustest tasub omada head ülevaadet, et vältida kilplaslikku edasi-tagasi sebimist. Kui on tarvis käia hambaarsti juures ja dekanaadis ning need asuvad lähestikku, võiks käiguks varuda nii palju aega, et jõuaks mõlemad ära teha.
Puhata ja mängida? Tehes päeva-, nädala- või kuuplaani, ei tohiks unustada ka puhkehetki. Fakt on see, et me vajame puhkust ja siinkohal ei peeta silmas vaid und. Sageli eeldab ajaplaneerimine ka oma energiaressursside optimaalset planeerimist, et vältida läbipõlemist. Produktiivsus on hea, aga liigne agarus on hoopis ogarus.
Isiklik sekretär Sekretär ei pea olema lihast ja luust – see võib olla paberist või hoopis elektrooniline. Parasjagu on kauplustes lai valik kalendreid ja märkmikke, nii et igaüks peaks endale meeldiva leidma. Kui aga nutitelefon niikuinii taskus, võib abi leida näiteks rakendustest Toggl, Google Calendar, Evernote või Wunderlist (ja paljud muud). Parim nende juures on see, et nad on kättesaadavad nii äppide kui ka veebi ja desktop-rakendustena, mis tähendab, et hoolega koostatud päevaplaanile on võimalik igalt poolt ligi pääseda.