OLE ROHKEM oktoober 2015

OKTOOBER 2015

IDEELABOR­–­LENNUKAD IDEED REAALSUSEKS 6–7 VÕTA ENDALE TUDENGIVARI 11 RÜÜTLI TÄNAV VS. PASTEEDI TEGEMINE 12–13 MÕTTEID EDUKAKS KARJÄÄRIKS 15

ET OLLA EDUKAS, PEAB ÜLETAMA HIRMUD, VÄLJUMA MUGAVUSTSOONIST JA TULEB ÕPPIDA PUHKAMA.

JUHTKIRI

MULLE JUBA TÄITSA MEELDIB SIIN Ei, mitte siin hooaja esimese ajakirja veergudel oma mõtteid väljendada. See on tõtt-öelda üsna hirmus, kuna lõpukirjandist on möödas juba hulk aastaid ja vahepeal pole pidanud oma mõtteid paberile panema. Aga mulle meeldib siin, Tartus. Olles elanud juba mitu head aastat tudengilinnas, kuid alati pigem pealinna tüüpi neiu olnud ja esimesel võimalusel kodulinna pagenud, tunnistan seda endale esimest korda ja ütlen selle ka avalikult välja: jah, mulle juba täitsa meeldib Tartus. Lõpuks ma tunnen, et Tartust on saamas tudengilinna nime vääriv koht, kus nooruspõlve veeta on ütlemata hea. Mis on siis muutunud?

Tudengid. Tudengid on pead tõstnud ja hakanud ise oma keskkonda kujundama. Me ei korralda enam lihtsalt pidusid, üritusi või põnevaid koolitusi.

Me ei käi niisama endid õpingute kõrvalt täiendamas eri organisatsioonides, seltsides või mujal. See kõik on väga oluline, kuid ei loo tervikut, seda õiget ühtsustunnet. Juba vähemalt aasta oleme kõike teinud läbimõeldult, selge siht silme ees ja koos. Koostegemises peitub jõud ja see loob võimaluse saavutada midagi, mida ükski inimene kunagi üksi ära ei teeks. Isegi mitte üks meeskond.

Jõudmaks eesmärgini, et Tartust saaks tõeline tudengilinn, noorte enesearengu Silicon Valley, mis on tuntud üle maailma, on meid vaja palju-palju rohkem. Õnneks on meid juba päris palju.

Esimesed suured sammud on tehtud.

Organisatsioonid näevad aina rohkem vaeva, et ennast arendada ja et aina rohkem tudengeid nende tegevustest

osa võtaksid. Mõistame, et koostöötamine on mõistlik ja kasulik kõigile.

Tahaksin siinkohal teha suure pai meie alles kujunevale, kuid siiski juba tajutavale organisatsioonide võrgustikule, kelleta meid poleks, kelleta meie unistus jääkski unistuseks. Oleme tublid olnud.

Tundsin augustikuisel OLE ROHKEM konverentsil esimest korda, et oleme ühes paadis ja sõuame ühes suunas.

Eraldi seistes on kõik organisatsioonid endiselt omanäolised, koos aga oleme ühtne suur meeskond. Usun ja loodan, et jõud ei rauge ja kasvame koos edasi ning leiame tuleval aastal rohkem koostööpunkte, rohkem võimalusi, et oma eesmärkide saavutamiseks üksteist toetada.

Noored on aru saanud, et ainult akadeemilisest haridusest enam ei piisa.

Vaja on enamat, et tööturul konkurentsivõimeline olla. Isiklik areng on oluline ja ülikool just parim koht, kus endasse panustada. Tartus õppides on selleks võimalusi rohkem, kui valida jõuab, nt mitukümmend organisatsiooni, korporatsioonid, seltsid, erialased projektid, start-up-programmid, minna vahetusüliõpilaseks välismaale jms. Iga loengusaalist väljaspool toimuv eesmärgistatud tegevus annab palju praktilisi kogemusi, õpetab ennast tundma ja loob lisaväärtusi.

Järgnevalt puust ja punaseks tehe: kui mina otsutaks keskenduda terve ülikooliaja ainult õpingutele, kuid mu kursusekaaslane osaleks ka mõne organisatsiooni töös, siis lõpetades on ühel meist palju rohkem praktilisi kogemusi, suurem inimestevõrgustik

ja arusaam iseendast, enda nõrkustest ja tugevustest. Jah, selles olukorras poleks kõnealuseks isikuks mina. Olles kursusekaaslastega hiljem konkurendid tööturul, ei tahaks ma näha juba enne starti nende korralikku edumaad.

Seega lähen ja teen ka. Kui rohkem teen, saan ise edumaa. Enesearendamine annab kindlustunde, laseb iseennast paremini mõista ja aitab paika panna tulevikusihti.

Kui nüüd keegi luges ja leidis, et edumaa on päris magus, siis kunagi pole liiga hilja, et ennast käsile võtta. Alusta kohe, leia ajakirjast inspiratsiooni ja otsi endale sobiv koht, kus iseenda väärtust kasvatada. Selleks oleme loonud organisatsioone koondava andmebaasi, millest otsustamisel kindlasti kasu on. Ootan organisatsioonidesse uusi liikmeid, kes võtavad julguse kokku ja hakkavad varakult enda tuleviku eest vastutama.

Hoiame sihti silme ees ja liigume oma unistustele lähemale. Katsetame ja proovime, otsime uusi lahendusi. Kui peaks “ole rohkem” idee lühidalt kokku võtma, oleks selleks sõnaks “areng”. Et kuhugi jõuda, peab toimuma pidev liikumine. Õnneks oleme juba vankri veerema lükanud, nüüd on ees põnev ja pikk teekond. Jääb üle vaid loota, et jaguks piisavalt väsimatuid sõitjaid. Noortena meil aga energiat jätkub.

Jah, mulle tõesti meeldib üheskoos kindlate eesmärkide suunas liikuda ja tunda meie koostöötamise jõudu, mis aina kasvab ja hoogu juurde annab.

PS! Võtkem siiski rahulikult.

Läbipõlemine pole eesmärk.

Laura Kabonen

TOIMETUS Keeletoimetaja Minna Kuslap Reporterid Kristel-Maria Kadajane, Merilin Reede, Heili Ollin, Kaisa Laur, Mari-Liis Korkus, Maili Tirel, Armas Riives, Elisabeth Kungla Küljendaja ja fotograaf Argo Ingver

2

Vastutav väljaandja Laura Kabonen Tiraaž 1000 Trükk Ecoprint AS Facebook www.facebook.com/olerohkem Kodulehekülg www.olerohkem.ee

TO IME T US

OLE ROHKEM UUED JA VANAD KALAD Ajakirja meeskond on suvega kõvasti täienenud. Vanadest kaladest on alles Argo, Maili ja Kristel-Maria. Kuna Kristel on Tartust eemal, siis teda siit lehelt ei leia, ent kui uudishimu ei anna rahu, tuleb neiu ise üles otsida. Lisaks on meil mitmed uued entusiastlikud toimetajad: Armas, MariLiis, Elisabeth, Minna, Kaisa ja Merilin.

Aeg-ajalt võtavad kaante vahel sõna ka teised OLE ROHKEM kogukonna liikmed. Külaliste lood rikastavad ajakirja ja annavad mitmekülgsema ülevaate OLE ROHKEM liikumisest.

Aga kus on peatoimetaja? Ta on meil täitsa olemas, kuid tema ametisse astumise ajal on see number juba trükis.

Lubame, et novembris saab see saladuseloor langetatud.

ARGO

MINNA

Argo on talent, kelleta ajakiri lihtsalt ei saa.

Praegu teenib ta leiba vabakutselise fotograafi-küljendajana, kuid väiksena unistas hoopis pagari ametist. Nüüd Argo enam saiast ei hooli ja saia me siin ka ei küpseta, kuid kutsuvaid ajakirju on ta juba kokku pannud aasta jagu. Argo ongi pagar, ajakirja pagar.

Minna on maksimalist. Enesele järeleandmist ei tee õpingutes, spordis ega ka meie ajakirjanike keelekasutuses. Kõik artiklid käivad tema terase silma alt läbi. Samas on neiul alati sära silmis ja kui keegi tahab spordirajal mõõtu võtta, siis hoidku alt, Minna pole lihtsalt tervisesportlane.

KAISA

MERILIN

MAILI

Jutuka ja särtsaka Kaisa tunneb teiste seast ära kübara järgi. Värvikas isik vajab palju hobisid: Kaisa pildistab, loeb, kirjutab ja musitseerib. Kui neiul oleks supervõime, siis tekitaks ta hea meelega ööpäeva tunde juurde.

Tõenäoliselt selleks, et jõuaks oma hobide nimekirja veel midagi lisada.

Merilin on mitteametlik superstaar. Vajaduse korral tantsib, räpib või teeskleb, et oskab laulda. Krutskeid täis neiu tuli ajakirja, et proovida uusi põnevaid asju. Ka teistele soovitab ta rohkem asju teha, jättes täpsutamata, mis asjad on asjad. Koo sokid, kirjuta raamat või ehita riiul ja oledki rohkem!

Maili õpib psühholoogiat ja unistab seetõttu ka telepaatiavõimest. Ta soovitab rohkem olemiseks teha teoks mõni plaan, mis on pikemat aega mõttes mõlkunud. Kui sul on noore psühholoogi nõu vaja, siis tasub (ajakirjas just Maili lugusid lugeda, või hoopis) neiu kohvile kutsuda. Kohvist ta juba ei keeldu.

MARI-LIIS

ARMAS

ELISABETH

Neiu, kes juba noorelt teab, et oma kiiksude üle tuleb uhkust tunda Ta ei häbene klotsidega mängimist ega mangade lugemist.

Päris tiibadest küll ainult unistades lendas Mari-Liis meie uksest sisse ja leidis end kohe üsna kodusest keskkonnast.

Armas armastab tegeleda lennukate ideedega, et nende abil maailma parandada.

Juba väiksest peale on noormees tahtnud luua midagi unustamatut, olgu selleks siis suurepärane sümfoonia, ajalukku minev arhitektuurisaavutus või midagi hoopis muud. PS! Nimi ei peta, armsad kutsusilmad on noormehe salarelv

Kergelt pea pilvedes käies naudib Elisabeth sügisesest looduse unnevajumist. Selle natuke melanhoolse pilgu taga on aga sõbralik neiu, kes teab head nippi rohkem olemiseks: leia seltskonnast inimene, kes ei ole pealtnäha kõige jutukam, ja mine uuri, kuidas tal läheb ja mis tema asjadest arvab.

3

TRIIN KAND: HIRMUDE JA ARGUSE ÜLETAMISEGA SUURTE TEGUDENI

Kuigi linna peal levivad jutud, et filosoofiateaduskonnas semiootikat õppivatel tudengitel võib ühel hetkel eksistentsiaalne kriis ootamatult hinge ronida, siis samas teaduskonnas õppiv Triin Kand seda tundnud ei ole. Tartu pakub eri organisatsioonide näol igale tudengile võimalust eneseteostuseks ja kõige olulisem on tegutseda käsikäes missioonitundega.

K

ELISABETH KUNGLA

URESSAAREST pärit Triinul oli juba kaheksanda klassi õpilasena valik kas teha malevatööd või proovida kätt hoopis kohaliku ajalehe toimetuses. Otsus sai langetatud viimase kasuks. Ülikooli tulles seisis ees dilemma, kas minna õppima sotsiaal- või filosoofiateaduskonda. Semiootikaga tutvus ta esimest korda alles ülikoolis, aga vähemasti oli otsus õige. „Tunnen, et olen filosoofiateaduskonnast saanud sellise sügavama ja mõtestatuma suhtumise ja see on ka põhjus, miks ma seal olen.“

ARGUS JA MUGAVUSTSOON TULEB SELJATAHA JÄTTA

Gümnaasiumiajal oli Triin enda sõnul kõikjal

4

mujal kui tunnis. Ta käis näiteringis, laulis kooris ja tegutses koolilehes, seega esimene ülikooliaasta Tartus tekitas tunde, et peab jälle kõike otsast alustama. „Mõtlesin, et ei oska siin Tartus kuskile minna, sest tegelikult olen üsna arg inimene,“ tõdes Triin, rääkides, et esimene aasta möödus pigem sisseelades. Argust trotsides aga astus neiu järgmisel aastal Ülikooli Kultuuriklubisse. „Ma ei tea isegi, kuidas julgesin, sest vahel on siiani hirm uute kohtade ees, aga hirmudele tuleb vastu astuda ja kuskilt peab ju alustama.“ Kultuuriklubi tutvumisõhtul tundis Triin, kuidas aeg lihtsalt lendas ja õhtu lõppedes oli kell küll palju, aga seltskond lihtsalt nii tore. „See oli hoopis teine tasand kui gümnaasiumis. Inimesed olid motiveeritud ja asjad said kuidagi iseenesest tehtud.“ Aasta pärast Kultuuriklubisse astumist asus Triin tööle Tartu Tudengipäevade meediajuhina, kus harjumuspärased rollid justkui vahetusid.

Esimest korda raadiointervjuud andes oli küll hirm naha vahel, seda enam, et Triin oli harjunud ise olema intervjueerija rollis. „Aga teed ühe korra ära ja siis tuleb ka teine kord.“ Muud taktikat ei ole neiul kunagi olnud, tuleb lihtsalt mugavustsoon hüljata ja kõik.

PERSOON SOOVIST ENDA ASJA TEHA SÜNDIS SEMIOON

Missioonitundest ajendatuna tundis neiu ühel hetkel, et võiks ju isegi olla osa millegi loomisest. „Kui ma lõpetasin oma tegevuse Tartu Tudengipäevade meediajuhina, siis tekkis mul tunne, et tahaks ise mingit päris oma asja teha,“ rääkis Triin, selgitades, et mitte juhtimise võim ei ole see, mis talle meeldib, vaid protsesside juhtimine neid suunates ja luues. Kaastudengiga asutati semiootikaüliõpilaste liit Semioon. „See tekkis hästi loomulikult, mitte vajadusest luua organisatsioon, vaid tundest, et ka meie tudengitel võiks olla mingi ühine osa.“ Semiooni esimene aasta oli igati produktiivne. Loodi üritustesari „Õppejõuga...“, kus käidi mõne õppejõuga kas kinos või analüüsiti poliitmaastiku valimisreklaame. Üheks lahedaimaks projektiks peab Triin loomaaiaskäiku koos Aleksei Turovskiga ja ühtlasi on tal hea meel tõdeda, et Semioon on organisatsioonide ringkonnas kanda kinnitanud.

Filosoofiateaduskonna üliõpilaskokku (FTÜK) astumise otsus sai inspiratsiooni sotsiaalteaduskonna tudengite korraldatud üritustest ja soovist, et ka enda teaduskonnas oleks aktiivseid tudengeid. FTÜKi eestvedamisel ja koostöös filosoofiateaduskonna dekanaadiga avati Lossi 3 hoones tudengite puhkeruum, kus ka pakase talveilmaga saab kohvi juua ja salatit süüa. Seesuguste ideede teokssaamine eeldab heakskiitu ka kogu teaduskonnas. „Meid võetakse võrdsete partneritena ja meie sõnaga arvestatakse,“ ütles Triin rahulolevalt ning mainis, et just FTÜK pidavat üks aktiivseim üliõpilaskogu olema. „Tudengiesindaja peab mõistma, et see ei ole ainult miski, mida tehakse iseenda jaoks,“ leidis Triin. Kandideerimise ajend võib olla küll mõjutatud mõnest enda kogemusest, kuid tegelikult käib kogu töö tulevaste tudengite nimel. „See nõuab tugevat missioonitunnet. TÜÜSA arenguprogrammi tiimi koolitajaks sattus Triin enda sõnul samuti soovist minna ja aidata kaasa muutustele. „Kui näen kuskil midagi laita, siis tahan aidata,“ ütles neiu. Ühtlasi on tegu veidi ka õpetajatööga, eriti koolituste läbiviimisel.

MITMEL RINDEL RABELEMINE NÕUAB PRIORITEETIDE PAIKASEADMIST

Aeg, mis kulub mitmel rindel tegutsemiseks, võib vahel muidugi otsa saada, aga õigete asjade jaoks saab alati selle aja tekitada. „Minu

üks sõbranna ütles kunagi, et tema kustutas oma sõnavarast seesuguse väljendi nagu „mul ei ole aega”,“ rääkis Triin. Ja seetõttu on ka Triin saanud osa niivõrd erinevatest protsessidest. Muidugi tekib omakorda raskusi, sest mitmes organisatsioonis tegutsedes tekib prioriteetide paikapanemise probleem. „Seal, kus parasjagu tegutsed, eeldatakse, et just nimelt see koht on number üks,“ nentis Triin.

Sinna kõige vahele eksib ka eraelu ja teinekord õhtuti väljaminnes võib ikka sõprade suust kuulda rõõmuhõiskeid stiilis „sind ei ole nii ammu näinud“. Seetõttu on neiul viimasel ajal tekkinud mõistmine, kuivõrd oluline on eraelu. „Üks sõber TÜst ütles, et sõbraga kinnominek on sama oluline kui mõni koosolek,“ tõi Triin näite ja lisas, et sõna „kohustus” ei peaks siinkohal sugugi negatiivse varjundiga olema.

PEA VAJAB PUHKUST JA SEE EI OLE HÄBIASI

Kuigi Triin on enda sõnul küll valmis tegema väga palju tööd, tõdes neiu, et tasakaalu mõttes peaks muidugi mõnele asjale oskama ka ei öelda ja noortele tahaks ta kindlasti edastada sõnumi sellest, kui tähtis on oskus aeg maha võtta, sest puhkus ei ole häbiasi. „Natuke olen tajunud noorte tegusate inimeste hulgas seda, et töö on lahe ja puhkus on nõrkadele,“ tõdes Triin, kes eelmisel sügisel koges „miniläbipõlemist“.

Ta käis koolis, oli äsja asutanud Semiooni ning käis tööl ühes rahvusvahelises üritus- ja reklaamiagentuuris. Tema ülesandeks oli turundada välisartistide Eesti kontserte, mille käigus sai ta oma esimese suurema meediatöökogemuse ja tunde, et teeb unistuste tööd. „Ma olen väga suur unistaja, aga nii suurelt ei julgenud ma kunagi seda teha,“ rääkis neiu, kuigi ühel hetkel ikkagi jäi kipitama tunne, et kohustusi sai korraga liiga palju. „Tegin palju tööd ja puhkasin vähe,“ ütles ta.

Aktiivset elu elades tuleb leida tasakaal. Ärakäimine rutiinsest keskkonnast on samuti hea ja Triin ise on juba pea kaks kuud käinud disc golf ’i mängimas, sest vahel tuleb pea mõtetest tühjaks saada. „Disc golf on seetõttu hea ajaviide, et kui ma mängin, siis ma ei mõtle millelegi muule ja palju annab juurde ka looduskaunis paik,“ rääkis neiu, kellel on plaan üle vaadata ka Alatskivi disc golf ’i rada. Küsimuse peale, kas valida pigem Arvo Pärdi tundeküllased hõljumised või Beethoveni karjuv emotsioon, viitas Triin enesekindlalt Pärdile. Ent õhtu lõpuks on kõige parem siiski koju minna ja end diivanil kerra tõmmata.

5

O R G A N I S AT S I O O N

LENNUKAD IDEED REAALSUSEKS Tahad ettev천tet teha, aga ei oska kusagilt alustada? Pole piisavalt ressursse? Ei tunne 천igeid inimesi? Sellisel juhul t천ttab appi Ideelabor.

KAISA LAUR

6

O R G A N I S AT S I O O N

I

DEELABOR aitab alustaval meeskonnal mentorite ja praktikute abiga läbi teha esimesed sammud oma ettevõtte loomisel, kus ideest või selle algest vormitakse potentsiaalne töötav ärimudel. Osaleda võivad mitte ainult Tartu Ülikooli, vaid kõikide ümberkaudsete kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste tudengid, kellest moodustatud valdkonnaülestest meeskondadest sünnivad üllatuslikud ideed ja lahendused.

Ideelabori juhi Maret Ahoneni sõnul on Ideelabor tudengile esmase õppimise koht, kus on turvaline ettevõtlusega alustada: “Me pakume tasuta mentorlust ja õpet, mis on kasulik ja enesearengu mõttes väga hea võimalus. Peale ülikooli lõppu tuleb selliste teenuste eest juba tasuma hakata.”

Samuti annab programm juurde enesekindlust, kogemust ja oskusi.

Ideelaborisse tulijal ei pea olema valmis visioon, piisab vaid ideest või selle algest. “Siin me aitamegi koostöös juhendajate ja praktikutega ideealge läbi analüüsida, et hinnata selle potentsiaali ja töötada välja tegevuskava jätkusuutliku ettevõtte loomiseks.” Ideelaborisse oodatakse inimest, kes on valmis pühendama oma aega, et avastada endas ettevõtja geen, vahet pole, kas tegu on bakatudengi, magistrandi või doktorandiga.

Samuti võib meeskonda kuuluda inimene väljastpoolt ülikooli.

TÜ Ideelabor keskendub kolmele tegevusvaldkonnale: eelinkubatsiooni programmile, Vega fondile ja rahvusvahelisele projektile Network Globally – Act Locally (NGAL).

Eelinkubatsiooni programm on nõudlik, kuid tudengisõbralik, võtmata liialt aega teistelt tähtsatelt

tegevustelt. Programmi kestus on 6–8 kuud ja selle käigus aidatakse meeskondadel arendada põnevaid ideid reaalseteks lahendusteks. Kaasatud on tudengid kõikidest lähedal asuvatest kõrgkoolidest, kutseharidussüsteemi esindajad, erinevad spetsialistid ja mentorid. Tegemist on praktiliste, hands-on workshop ’idega Oeconomicumis Ideelabori ruumides, mille tulemusel sünnib reaalne teenus, toode, tarkvara, ärimudel või teadussaavutus. Õppetöö toimub inglise keeles, mistõttu on programm atraktiivne ka välistudengite seas, suurendades veelgi interdistsiplinaarsust. Kokku saadakse kaks korda kuus neljatunnises intensiivses workshop ’is. Vahepealne aeg kulub mentorlusele, mille tarbeks otsitakse igale tiimile sobilikud valdkonnapõhised juhendajad. Programmi läbinud osalevad Kaleidoskoobil ehk noorte äri- ja projektiideede võistlusel, mis toimub kaks korda aastas.

Network Globally – Act Locally (NGAL) on Tartu Ülikooli, College of Charlestoni ja Nebraska Wesleyan University ühine projekt, mis käivitus 2015. aasta kevadel. Selle käigus töötasid eri erialade tudengid välja tehnilisi lahendusi sotsiaalsetele probleemidele. Programmis osalejad said kokku märtsi alguses Tartus, kus moodustati tiimid ja selgitati välja lahendamist vajav probleem.

Juunikuus saadi taaskord kokku USAs College of Charlestonis, kus esitleti oma ärimudelit kohalikest ettevõtjatest koosnevale žüriile.

Programmi rahastas Harry&Reba Huge Foundation. Hetkel on ettevalmistamisel NGAL 2, mis tõenäoliselt toimub 2016. aasta juunis.

Kolmas tegevussuund on SEB ja Tartu Ülikooli loodud Vega fond, mis on Eesti ainus teaduspõhistele äriideedele suunatud fond, toetades tudengeid ja teadlasi kõikidest valdkondadest, laiahaardelisi äripotentsiaaliga projekte, teadmismahukate teenuste arendust ja prototüüpide ehitamist. Ahoneni sõnul plaanitakse fondi laiendamist, et kaasata sinna veelgi rohkem ettevõtjaid, kes tuleksid välja oma probleemidega, millele nutikad teadlased saaksid lahendusi leida. Samuti pürgitakse nähtavuse suunas, et Ideelaborist saaks eelinkubatsiooni keskus Lõuna-Eesti regioonis, pakkudes õppekavavälist ettevõtlusõpet ja mentorlust, kaasates ümberkaudsete kõrgkoolide ja kutseharidussüsteemi tudengeid eesmärgiga suurendada veelgi mitmekesisust. “Usume, et valdkonnaülesus toob rohkem loovust ja ideid olemasolevatele probleemidele,” leiab Ahonen.

Seega tasub end igal juhul proovile panna ja katsetada midagi uut. Isegi kui kardad läbi kukkuda.

Maret Ahoneni arvamus on kindel: “Vähemalt saad hea kogemuse, kuidas mitte luua ettevõtet. Olen siin näinud maskoti moodi tudengeid, kes käivad mitu hooaega järjest, kes on loonud mitu erinevat ettevõtet ehk oma idee ärimudelisse pannud ja katsetanud.

Eks see ongi õppimine tegevuse kaudu. Ka läbikukkumine on ju õppimise koht. Seda saab siin teha.”

Seminari kava ja esinejatega saab tutvuda TÜ Ideelabori kodulehel ideelabor.ut.ee. Lisaks ilmub ka uudiskiri, kus kajastatakse tähtsamaid sündmusi, mis on kasulikud algajale ettevõtjale ja visionäärile.

7

LO EN GUS

„TÄNASES LOENGUS RÄÄGIN...”­–­KAS UNEJUTT VÕI KESKENDUMISÜLESANNE?

„Tänases loengus räägin...” on meile kõigile teada-tuntud loengu algussõnad, kuid mõnel juhul võivad need olla ka „unejutu“ esimeseks lauseks.

seoseid varem õpituga. Boonusena jääb sedasi ka käsitletud teema paremini meelde.

Ü

Tartu Ülikooli teadusuuringute portaal Novaator kirjutab, et kõige moodsamat haigust tänapäeva sotsiaalvõrgustiku põlvkonnas tähistatakse ingliskeelse lühendiga FoMo (fear of missing out) ehk hirm millestki ilma jääda. FoMo-häire on meid kõiki kord loengus tabanud ja tagajärjed pole kiita. Tänapäeval kiidetakse küll, et oleme tublid multitasker ’id ehk mitme asjaga korraga tegelejad, kuid uuringud näitavad siiski, et selline teguviis vähendab produktiivsust.

Loengus Facebookis jutustada, meile vaadata ja veel püüda kuulata sunnib aju ümberlülituma. Tegevus toimub aga nii kiiresti, et jääb justkui mulje samaaegsusest, kuid tegelikult on need üksteisele järgnevad lühitegevused, mis vähendavad produktiivsust. Loengus mitte muude asjadega tegelemine on ka kõige sõbralikum lugupidamine õppejõu suhtes.

loengut teemaga juba natuke kursis olles on ka lihtsam luua seoseid varasemate teadmistega ja õppimine on palju lihtsam. Näiteks pannakse enne loengut osa materjali õppeinARMAS RIIVES fosüsteemi üles, millest tähtsamat ja keerukamat võiks välja printida. Nii HEL või teisel viisil oleme saab olemasolevatele märkmetele veel kindlasti kõik avastanud õppejõu jutu põhjal täiendusi lisada ennast loengu ajal täiesti või olulisem info ära markeerida. Hea muust reaalsusest. Lektori on panna ka kalendrisse kirja aine jutt – olgu see kui tahes põnev või õpieesmärgid ja kuupäevad, et parehoopis lausigav – silmad vajuvad kinni mini aega planeerida. või ei suuda keskenduda. Sellisel juhul Kindlasti ei tasuks unustada, et pole loengu möödudes suurt vahet, kas loengud ei anna õppeainest tervikolid seal või mitte. Loomulikult ei tasu likku ülevaadet. Need vaid suunavad siis muretseda, sest mõnikord võib teema juurde. Loengut pidav õppejõud seda juhtuda kõigiga. on tavaliselt valdkonna spetsialist, seega on hea võimalus tekkinud küsiKUI OLED JUBA TULNUD, MIKS mused üles märkida ja saada vastused MITTE VÕTTA VIIMAST loengu ajal või siis pärastpoole. See Loengud on reeglina pikad ning näitab ka õppejõule, et tema aine vastu võivad üsna passiivsed ja väsitavad tuntakse huvi.

Häid näpunäiteid, kuidas loengust olla. Isegi tass kohvi või mõni muu jook ei pruugi aidata mõttega kaasas maksimumi saada, demonstreerib olla. Seda enam, kui eelmine õhtu on ka raamatukogudes kättesaadav läinud pikale. Ent kui oled juba tulnud, K. McMillani ja J. Weyersi raamat „Õppimine kõrgkoolis. Tudengi siis miks mitte võtta viimast? käsiraamat”.

NÄPUNÄITEID, KUIDAS VÕTTA LOENGUST MAKSIMUM

NÄHTUD­–­KUULDUD­–­TEHTUD

Häälesta ennast loenguks positiivVõime leida loengus ennast olukorselt ja istu kohta, kust näed toimu- ras, kus õppejõu jutt on juba tuttav. See vat. Püüa keskenduda õppejõu jutule. on läbi võetud teistes ainetes või juba Paljud õppejõud tutvustavad teemat gümnaasiumis. Siis ei tasu ennast aga loengu alguses, seega ei tasuks hili- „välja lülitada“, sest õppejõud käsitleneda, sest nii ei pruugi sisust aru vad teemasid erinevalt ja just seekord saada. võidakse sama teemat arutada põhjaÕppimise produktiivsuse tõstmi- likumalt ning välja tuua hoopis erineseks on kasulik enne loengut välja vaid aspekte, mis annavad asjale uue uurida räägitav teema ja selle kohta valguse. Jää mõttega loengusse, vaata sissejuhatuseks natuke lugeda. Enne teemat teisest vaatenurgast ja loo eri

8

FOMO­–­FEAR­OF­MISSING­OUT

KOHUSTUSLIK­–­SOOVITUSLIK

Mõned loengud pole kohustuslikud ja kohalolekut ei kontrollita. Ja mis veelgi parem, slaidid või konspektid on õppeinfosüsteemis üleval. Siiski võime avastada enne eksameid, et need materjalid pole kõige õpisõbralikumad.

Kohapeal räägitu on palju põhjalikum ja slaidid ei hõlma kindlasti kogu teavet. Loengus mõttega kohal olla ja õppejõu juttu kuulata aitab teemast paremini aru saada ning seda meelde jätta. Seega, ole kohal, igas mõttes!

O R G A N I S AT S I O O N

TUDENG, OLE ROHKEM

Üliõpilaskonna sihtasutuses (edaspidi TÜÜSA) usume, et tudengid vajavad lisaks erialastele teadmistele ka praktilisi oskusi ja kogemusi sellisest meeskonnatööst, mis ka päriselt üksi töötamisega võrreldes lisaväärtust annab. Usume ka organisatsioonidesse, mis suudavad inspireerida ja süsteemselt toimida, ning reaalselt oma kätega asjade ärategemisse.

S

MARTIN NOORKÕIV

EDA ei vaja mitte ainult tulevased tööandjad, vaid kogu ühiskond – erialane spetsialiseerumine on vajalik teadmistepõhise ühiskonna toimimiseks, kuid lõpuks saavad tänastest tudengitest ka homse Eesti ettevõtjad, poliitikud, arstid ja haiglajuhid, teadlased, professorid ja rektorid. Kõigi nende inimeste oskustest suhelda, meeskonda luua, organisatsioone juhtida ja päriselt asju ära teha sõltub kogu meie ühiskonna käekäik. Sellepärast TÜÜSA tegutsebki ning just sellepärast nägime sel sügisel eriliselt vaeva, et tudengid leiaksid olerohkem.ee veebilehe ja sealt omakorda tudengiorganisatsioonide andmebaasi.

ANDMEBAAS

Viimased kolm aastat oleme teinud Tartus ühisvärbamist. See on kampaania, mille käigus mitu tudengiorganisatsiooni teevad koostööd selle nimel, et rohkem tudengeid organisatsioonidega liituma kutsuda.

Loogika on lihtne – mitte ükski

organisatsioon ei suuda üksi kõigi tudengiteni jõuda, ent koos aga küll. Võti on selles, et kui huvitunud tudeng jõuab ühe organisatsioonini ja talle see konkreetne organisatsioon näiteks huvi ei paku, siis ta jõuaks sealt edasi teisteni.

Eelmisel aastal osales kampaanias alla 10 organisatsiooni, sel aastal pea 50! See tähendab, et Tartu linnas oli sel sügisel poolsada tudengiorganisatsiooni, mis otsisid endaga liituma uusi huvilisi, ja olid valmis panema seljad kokku, et rohkemate tudengiteni koos jõuda. See on meie tagasihoidlikul hinnangul uskumatult lahe!

KUIDAS LÄKS?

Veel ei ole teada kampaanias osalenud organisatsioonide uute liikmete arvu (saame statistika oktoobris). Küll aga on praeguseks teada, et andmebaasi jõudis kolme esimese septembrinädalaga pea 6000 inimest (s.t unikaalset külastajat).

Keskmiselt külastati ühe organisatsiooni lehte umbes 100–200 korda.

Kõige populaarsemaid isegi kuni 600 korda. Oli ka neid, kelle vastu huvi väga üles ei näidatud. Andmebaas üksi ilmselgelt võlutrikke ei tee.

MIS TÖÖTAS?

Vahetult enne uue kooliaasta algust sai selgeks, et oleks ikkagi mõistlik varem eksisteerinud rebasekotid tagasi tuua.

Seda aga uuel kujul – kordades vähem kommertspakkumisi ning andmebaasi reklaamiks OLE ROHKEM visuaal ja ühise värbamise infovoldik. Kotid jõudsid pea kõigi TÜ rebasteni.

Lisaks katsime sel korral Tartu ka OLE ROHKEM kampaaniaga. Rüütli tänaval oli näiteks suur bänner, Lossi mäest üles minnes vaatas vastu meie seni suurim reklaam ja katsime postritega kogu linna strateegilised asukohad.

Eelneva kahe tegevuse mõju on keeruline tegelikult täpselt hinnata. Täpselt saab aga näha seda, kui hästi töötas see, kui palju kampaanias osalevad organisatsioonid ise oma andmebaasi sotsiaalmeedias levitasid. See töötas erakordselt hästi, tuues kokkuvõttes pea 50% kõigist külastustest.

Siit aga tulebki kõige olulisem järeldus kampaaniast – kui iga organisatsioon näeb veidi vaeva, et huvilised leiaksid nende kaudu ka teisi organisatsioone, siis võidavad sellest lõpuks kõik.

Koostöö on kokkuvõttes kasulikum. Kui korrata end varasemast, siis üksi ei jõua keegi kõigini, koos aga küll.

AINULT ALGUS

Kuigi taoline kampaania toimus tõesti juba kolmandat korda, siis mingis mõttes oli selleaastane versioon ikkagi esmakordne. Seekord oli kampaanias osalemine täiesti vaba, kõik õigeks ajaks üleskutsele vastanud organisatsioonid (v.a usulised ja poliitilised organisatsioonid) andmebaasi ka üles said.

Selliseks avatud platvormiks soovimegi TÜÜSAga olla ja seda mitte ainult värbamisega seoses, vaid ka OLE ROHKEM konverentside, ajakirja, arenguprogrammi ja kõigi teiste tegevustega. Huvitatud organisatsioonidele ütleme vaid üht – tere tulemast!

9

JUHTIMINE

NOORENA TIPPTASEMEL JUHIKS* *Siinkohal ei käsitleta juhtimise all üksnes formaalset juhtimist, vaid ka kõiki neid kadalippe, mida noor tudeng peab läbima enne, kui tahab edukalt ennast ja teisi juhtida.

Miks on üldse oluline õppida juhtima, isegi kui puudub reaalselt soov ja ambitsioon olla juht? Vastus on imelihtne – juhtimine ei ole üksnes sujuv käskude delegeerimine kõrge seljatoega toolist ja CEO kirje kabineti uksel, vaid oskus juhtida eeskätt ennast teadlikult väljaselgitatud arenguvajaduse kohaselt. Ja enesejuhtimisoskus ei jookse mööda külge alla ei isiklikus elus ega ka karjääri tehes. Mida varem noor seda endale teadvustab, seda kiiremini saab ta teadlikuks enese võimekusest ja seda paremini suudab ta tööturul hakkama saada.

E

KRISTEL-MARIA­KADAJANE

HKKI sageli idealiseeritakse juhipositsiooni töökohana, mis seostub valdavalt märksõnadega prestiiž, teiste käsutamine ja parema õnne kõrval väike isiklik saareke Richard Bransoni oma kõrval, tähendab see reaalses elus palju argisemaid märksõnu, nagu hea kuulamis- ja planeerimisoskus, teadlik enesevalitsemine, oskus näha asju mitmest küljest ning julgus vastutada. Loetelu saaks jätkata muidugi mitme lehekülje jagu, kuid see siin ei ole juhtimiskursus edasijõudnutele, vaid võimalus leida uus perspektiiv oma igapäevastele toimingutele, mis võimaldaksid kohe ja praegu õppida olla hea juht. Puutume ju juhtimisega iga päev kokku nii tööl, kodus kui ka puhkehetkel. Ometi jätame kasutamata suure osa võimalustest arendada teadlikult juhtimisega seotud oskuseid, mis on ülekantavad tegelikult ükskõik missuguse karjäärivaliku puhul. Mõte on selles, et tegelikult saame iga päev kasutada erinevaid võimalusi, kuidas hakata kohe ja praegu harjutama end paremaks inimeseks, töötajaks või juhiks, tehes sealjuures tegevusi, mida me nagunii peaksime tegema. Näiteks koolis on võimalusi hulgim – grupitööd,

10

vestlusringid ja iseseisvad tööd on võimalused panna end juhina proovile.

Kuidas? Ehk on tuttav olukord, kus õppejõud jagab tudengid gruppidesse ja annab ülesandeks oma rühmaga mõne teema üle arutleda. Sellisel juhul ilmnevad kaks kõige tüüpilisemat stsenaariumit – kas vestlusringis ilmneb kaos ja räägitakse läbisegi, üksteist kuulamata ning tegelikult reaalset kasu saavutamata, või vastupidi, vestlusring hääbub vaikusesurma, sest keegi ei taha võtta initsiatiivi selle eestvedamisel.

On muidugi ka kuldseid keskteid, kuid mõtte illustreerimiseks püsime nende kahe äärmuse juures. Mõlemal juhul on puudu vestlusringi juht ehk moderaator.

Siin ongi üks võimalus haarata ohjad ja olla juhipositsioonil, ilma et keegi nõuaks muljetavaldavat resümeed või viieaastast juhtimiskogemust. Muidugi ei tähenda see juhtimist kõige klassikalisemas tähenduses, sest puudub hiearhiline käsuliin ja formaalne õigus kellelegi korraldusi jagada, kuid siiski on ka selliste grupiarutelude korral võimalus arendada meeskonnatöö korraldusoskust, mis kuulub eduka juhtimise baasoskuste hulka. Hea juht laseb kõigil rääkida, julgustab aremaid ning reflekteerib jooksvalt arutelu üle, et viia seda edasi ja jõuda lõpuks järelduseni.

Reflekteerimine on muidugi oluline oskus ka iseseisva töö puhul, kus saavutuse tulemus sõltub üksnes iseendast.

See võib aga osutuda kõige raskemaks, sest vahel on iseenda silmis pinnu nägemiseks lausa NASA-väärilist luupi tarvis. Enese üle reflekteerimisest aga juhtimisoskuste arendamisel ei pääse, sest edukas juht ei otsi viga esmalt teistest, vaid iseendast. Tuleb küsida ja enda jaoks selgeks mõelda oma tugevused ja nõrkused ning nende põhjal teha teadlikke otsuseid, mis viiksid isikliku arenguni. Kui on näiteks probleem suhtlemisoskuse või enda seisukohtade väljendamisega, tajuvad seda tõenäoliselt ka teised. Juhtimisoskuse omandamist raskendavad aga mõlemad.

Selleks, et endaga teadlikult tööd teha saaks, on tarvis plaani. See ei pea tingimata olema välja kirjutatud ja seinale kleebitud, vaid piisab ka sellest, kui lihtsalt kriitiliselt järele mõelda, missuguseid oskuseid peaks arendama ja millele tähelepanu pöörama. Pea meeles, et juhtimine ei tähenda üksnes formaalselt fikseeritud õigust jagada korraldusi, vaid juhid saavad olla kõik, olenemata nende positsioonist või elukorraldusest. Juhtimine sisaldab endas ka ajaplaneerimist, tööprotsessi ja tehtava kvaliteedi juhtimist ning vastutuse võtmist iseenda ja teiste eest.

Juhtimisoskuse arendamine on vajalik seega siis, kui soovitakse reaalselt mõnda organisatsiooni juhtida, kui ka siis, kui sellised ambitsioonid puuduvad, kuid on olemas soov olla rohkem kui lihtsalt kulgurina elust läbiliuglev inimene. Järgnevalt tulevad mõned punktid, millest võiks lähtuda oma juhtimisoskuse arendamisel: Edukas juht oskab enne teiste juhtimaasumist juhtida eelkõige iseennast ehk valitseb enda aega, olekut ning teab oma nõrkusi ja tugevusi.

Vastutustunne on märksõna, mille peab pigem varem kui hiljem endale metatasandil selgeks tegema. Oskus vastutada ja oma tegemistest aru anda on midagi, millest hea juhtimise korral ei pääse.

Siinkohal ei pea ma vastutuse all silmas mitte seda, et ausalt ja selg sirgu tunnistatakse, et kodutöö jäi tegemata hilisõhtuse Rüütli tänava ringi tõttu, vaid saadakse aru oma töö tähtsusest ja selle osakaalust terviku loomisel.

Noorena tehakse sageli see viga, et juhipositsiooni saamisel üritatakse kontrollida kõike ja kõiki. See on asjatu ning röövib aega ja energiat. Selle asemel peaks panustama meeskonnaliikmetesse ja sellesse, et kõik teavad, mis nad tegema peavad ja mõistavad, miks asja tehakse. See on aga grupi juhi (või näiteks rühmaarutelu puhul moderaatori) ülesanne mõelda välja, kuidas tööprotsessi alguses leppida kokku eesmärk ja selleni jõudmise viis ning vajadusel seda korrata, kuni kõik aru saavad.

Nõu ja abikäe küsimine ei ole häbiasi. Millegipärast eeldatakse sageli, et juht peaks oskama ja teadma kõike, mis tööga seotud on. Reaalne elu on natuke teine. Hirm küsida nõu toob endaga kaasa üksnes ebameeldivaid tagajärgi.

Juhtimine on õpitud oskus, mitte sündimisel saadud õigus ja ei kätke endas kõigeteadmist, vaid pigem oskust otsida seda, mis on puudu.

Tee asju teadlikult. Selline tegutsemisviis on vastand umbropsu töötamisele ja kuidagiviisi läbiajamisele, mis võib olla küll kergem, kuid ilma kasutegurita. Ükskõik, mis sa teed, tee seda selliselt, et oled oma tegevuse läbi mõelnud ja suudad otsuste eest vastutada.

T UD EN G IELU

TUDENG, KUHU KAOTASID OMA VARJU? Kas oled kuulnud neist väljakutsetest, mida üks tõeline Tartu Ülikooli tudeng peab läbi tegema? Ta peab ületama uhke Tartu kuldse värava silla (loe: Kaarsilla), suplema armunud tudengite skulptuuriga dekoreeritud purskkaevus, kukkuma õnnetult läbi närvesööval eksamil (mida tuleks igal juhul muidugi vältida) jne. Kui oled kõik eespool mainitud tegevused ära teinud, võiksid kaaluda sootuks midagi eripärasemat – tudengivarju võtmist.

T

MARI­-LIIS KORKUS

UDENGIVARI on silmad-kõrvad lahti ringlev gümnasist, kes võib olla ebakindel oma tuleviku suhtes ning ajendatult uudishimust ja soovist tutvuda erinevate erialadega tahab tunda ülikoolielu hõngu. Tartu Ülikooli tudengivarju programm pakub võimalust teha läbi üliõpilase ja õpilase vaheline tutvumispäev terve õppeaasta ulatuses.

Kuna tulevasi ülikoolirebaseid on palju ja erialasid mitmeid, siis oleks matemaatiliselt korrektne, kui varjutatavate tudengite hulk harmoniseeruks eelnevate arvudega. Selleks, et tudengivarju programmi võrrand toimiks, on sulle, aktiivsele tudengile, esitatud väljakutse liituda “varjupaigaga”. Täpsem info: www.ut.ee/et/tudengivari.

Kolm noort naistudengit olid nõus jagama oma kogemusi tudengivarju projektist, et luua väljakutsest visuaalne ettekujutlus.

Miks otsustasite liituda tudengivarju programmiga ja millal te seda tegite?

Maali Pruul (füsioteraapia, 2. kursus): Käisin terve gümnaasiumiaja tudengivarjuks, nii et võiksin liitumiseks pidada juba 2011. aastat. Tudengina liitusin kohe esimesel kursusel ehk 2014 sügisel. Gümnasistina otsisin võimalust mitmekesistada enda tavalist koolinädalat ja uurida mitmesuguseid

tulevikuerialasid. Tudengina liitusin peamiselt väga positiivse isikliku kogemuse põhjal. Lisaks oli soov tutvuda uute toredate inimeste ja potentsiaalsete kaasüliõpilastega.

Liina Hirv (õigusteadus, 3. kursus): Mäletan, kui laiali mu mõtted olid gümnaasiumiajal seoses edasiõpingutega.

Pealegi olen ise pidevalt rääkinud sellest, kuidas noored teevad läbimõtlemata karjäärivalikuid. Tudengivarju võtmine on üks võimalus aidata noori selle valiku juures. Nii otsustasingi, et mu sõnad ja teod võiksid olla kooskõlas, ja tegin selle väikese sammu võtta tudengivarjud.

Karina Siimberg (geenitehnoloogia, 3. kursus): Kuna osalesin ise gümnasistina programmis, tundus loomulik ka ise varjutatavaks hakata. Programmis osalemine ei nõua ju erilist vaeva ja võimalus on tutvuda uute inimestega.

Liitusin programmiga teisel kursusel.

Kuidas tudengivarjupäev kulges?

Juhtus midagi põnevat?

Karina: Minu jaoks kulges kõik ootuspäraselt ehk nagu tavaline koolipäev ikka. Usun, et gümnasistile oli kõik uus ja huvitav. Mäletan, nagu see oleks alles eile olnud, kuidas ma ise 12. klassis geenitehnoloogia tudengit varjutasin. Kõik need huvitavad praktikumid, seminarid, loengud – ma tahtsin kohe ülikoolielust osa saada! Usun, et minu tudengivarje valdasid samad emotsioonid.

Liina: Üldiselt rahulikult. Huvitav oli seletada kellelegi teisele, miks me midagi teeme. Endale tundub kõik juba iseenesestmõistetav, ent teisele seletades hakkad ka ise asju värske pilguga üle vaatama ja küsima selle mõistlikkuses.

Maali: Tegelikult oli mul isegi kaks päeva, üks ametlik ja teine kujunes sujuvalt (üks teise kursuse tudeng tõi enda varju meie massaažipraktikat

vaatama ning ma siis kutsusin ta enda juurde ja juhendasin). Mõlemad päevad läksid väga hästi. Midagi ülierilist ei juhtunud, kuid mõlemal korral leidsin, et meil on üks suur ühine huvi. Nimelt tegeleme kõik tantsimisega.

Kas te oleks nõus uuesti olema varjutatav tudeng? Miks?

Maali: Kindlasti olen. Mulle meeldib kohtuda uute inimestega ja jagada enda kogemusi. Lisaks on tänu sellele koolipäev palju huvitavam. Mul on hea meel, kui keegi varjudest saab just tänu sellele kogemusele kinnitust enda soovile seda eriala õppima hakata.

Karina: Absoluutselt! Mulle meeldib aidata noortel jõuda selgusele oma erialavalikus ja seega tulevikuplaanides.

Omast käest ju teada, et see on tähtis, kuid paljude jaoks lausa raskeim otsus gümnaasiumi lõpus.

Liina: Jah, kindlasti. Sel sügisel nägin esmakursuslaste hulgas tudengit, kes möödunud kevadel käis mu tudengivarjuks. Omamoodi hingerahu, et näe, olen aidanud ehk kellelgi leida oma rada.

Millist kasu tõi teile see kogemus?

Liina: Esiteks, ma võin kindel olla, et mu erialal õpib paar asjatundlikumat tudengit, ja sellega olen ma oma valdkonda edasi aidanud. Teiseks, nagu juba eespool ütlesin, juhtis see mind uuesti mõtestama õppetöö käigus tehtavat. Kolmandaks, vahel on lihtsalt tore!

Maali: Sain endale juurde kaks tuttavat ja veetsin nendega toreda päeva.

Lisaks sain kinnitust, et mulle meeldib minu eriala.

Karina: Mul oli puhas rõõm näha üht oma tudengivarju 1. septembril oma eriala tuutoritunnis. Varjutamine oli läinud asja ette! Samuti on eriala promomine mulle kogu aeg hingelähedane olnud ja uued kogemused tulevad alati kasuks.

11

EKSPERIMENT

KUI JUHUSLIKULT SPORDIKLUBID JA RÜÜTLI TÄNAV ON ÜLE VISANUD… Sügisesed järjest jahenevad ilmad annavad märku, et taas tuleb oma tegevustega hakata kolima tubastesse tingimustesse. Päike hakkab järjest madalamalt käima ja see võib tuua kaasa ka kerge inspiratsioonipõua. Kuid mida siis oma ajaga peale hakata? Laialt levinud fitnessi ja mõnusate soojade Rüütli tänava baaride asemele otsisin Tartu linna piires üles veidi teistsugusemad ja vähem levinud hobiringid.

K

MERILIN REEDE

ÕIGE enam üllatas mind Tartu Rahvaülikooli kursuste ja ringide valik.

Sealt võid leida kursusi alates külmetushaiguste ravimisest kuni pasteedivalmistamiseni! Ühesõnaga valik on tõeliselt lai ja arvan, et iga huviline leiab sealt endale midagi sobilikku. Kursused on eri pikkusega ja algusajad ulatuvad kuni jõulude-eelse ajani. Rahvaülikooli kursused on nõnda populaarsed, et neid külastab aasta jooksul üle 5000 inimese. Hea on nende valikute juures veel see, et hinnad on tudengile täiesti taskukohased, jäädes enamasti alla 25 euro.

Tutvustan teile mõnd kursust lähemalt.

Maitseb pasteet? Siis on sinu jaoks eestimaise eheda pasteedi valmistamise kursus. Kolme akadeemilise tunni mahus antakse nii teoreetiline kui ka praktiline ülevaade pasteedivalmistamisest.

Huvitavaks teeb selle kursuse see, et on võimalik valmistada ka taimset pasteeti, mis sobiks ka ideaalselt söögilauale taimetoitlastele või veganitele! Kursust juhendab tervislikke eluviise armastav Maigi Lepik. Nii et kui sinu vanaema pole veel sulle pasteeditegemist õpetanud, siis nüüd saab asi selgeks.

12

Soovid saada targemaks enda intuitiivsete teadmiste rakendamises? Sadu aastaid Eestis kasutusel olnud väikesest abivahendist vitsast on teinud Rahvaülikool kursuse „Vitste algõpe”, mille käigus õpitakse kasutama vitsa kui mõõtmisvahendit ja eri meetodeid, kuidas seda abivahendit käsitseda. Õpetatakse seda, kuidas vitsalt küsida õigeid küsimusi täpsema vastuse saamiseks.

Selgeks tehakse põhiprintsiibid koos holistiliste paradigmadega ja lõpetuseks ka muidugi see, kuidas veesooni määrata.

Liikudes edasi looduslike teemade rajal, leiame kursuse loodusliku šampooni valmistamisest.

Inga Silm tutvustab viise, kuidas teha ise täiesti käepärastest vahenditest parabeeni- ja silikoonivabu šampoone. Täiesti naturaalsed vedelšampoonid sobivad hästi allergikutele ja inimestele, kes lihtsalt pooldavad looduslähedasemaid tooteid. Praegused poes müügil olevad kehahooldusvahendid (olgu kasvõi Body Shopist) on siiski täidetud säilitusvahendite ning muu mitte nii kasulike ja looduslike koostisosadega. Oma naha ja juustele parimat võimalikku hooldust plaanides võib võtta just taolise kursuse, et leida viise, kuidas seda kõige lihtsamalt ja tervislikumalt teha.

Tervise eest hoolitsemine muutub eriti vajalikuks sügisel. Kui tunned, et haigused on kiired tulema ja loengutest puududa väga ei taha, siis võid võtta endale kursuse teemal „Külmetushaiguste käsitlemine hiina meditsiinis“. Kuidas tugevdada immuunsüsteemi ja vältida haigusi on peamised teemad. Võetakse jutuks ravimtaimed ja ka kehal olevad punktid, mis tooksid haigusele leevendust. Mõnus vaheldus taaskord inimestele, kes on loodusliku lähenemise poolt või lihtsalt väsinud

EKSPERIMENT Coldrexi joomisest ja Sudafedi ninnalaskmisest.

Kui sõber või silmarõõm peaks haigestuma, siis nüüd on hea hetk panna oma teadmised tööle ja teha ettepanek õhtul koju jääda, teed juua ja teineteist mudida!

Kui mõtled, et tahaks silmarõõmu muudmoodi võluda, siis hari end näiteks õllegurmee valdkonnas. Kahekümneaastase staažiga õlleekspert Karmo Tüür annab edasi oma teadmisi kahe tunni jooksul, kattes ära õlleajaloo, eri sordid, sutsuke parimatest õlletarbimise ja -serveerimise tavadest jne. Muidugi ei puudu sellelt kursuselt ka degusteerimine! Nii et järgmine kord Kivisse minnes võid oma sõpradele rääkida lisaks õllehindadele ka vähe arukamat juttu. Rohkem teavet nendest kursustest (ja ka paljudest teistest) leiad www.rahvaylikool.ee.

Veidi enam internetis ringi vaadates leidsin ka vahvaid käsitöö- ja kunstiringe. Süvendatult otsides võib leida just sellist laadi ringe päris hulgaliselt, kuid praegu toon teie ette paar huvitavamat, mis silma jäid.

Tartu Lille Maja noortekeskus viib läbi Grafiti ehk kriipamise klubi, mis üks kord nädalas annab ülevaate nii kirjutamisest kui ka joonistamisest.

Lisaks antakse ülevaade grafiti ajaloost ja vahvamatest kunstnikest. Kevadel plaanib ka Lille maja teha oma otsaseinale uue grafiti, nii saad olla täiesti ausalt grafitikunstnik, kelle töö jääb nähtavaks ja püsima. Osalemine on lastele ja noortele (tudengitele) tasuta! Juhendajaks on Jérôme Plouzeau Prantsusmaalt oma Euroopa vabatahtliku teenistuse raames. Lisateave www.lille.tartu.ee.

Veidi kaugemal elavatele noortele

leidsin Ilmatsalu huvikeskuse, kus tegevust leiab nii tantsu, käsitöö kui ka kunsti valdkonnas. Tegevused toimuvad kord nädalas ja alustavad oktoobrist. See on hea võimalus üks kord nädalas Tartust veidi väljapoole saada. Lisateave www.ilmatsaluhuvikeskus.ee.

Veel võib linnavälist tegevust leida Jaago talust, mis asub Ööbikuorus. Alates 7. oktoobrist algavad seal „Saviõunteõdakud“. Võimalik on teha savinõusid, mis on inspireeritud sügisviljadest, ja leiavad kasutuse kasvõi nendesamade viljade hoiustajatena. Kõik vajalikud materjalid, töövahendid ja õpetussõnad on kohapeal olemas ning pealekauba veel mõnus ja soe õhkkond. Oodatud on vanad savinäpud ja ka mitte nii osavad tolmukäed, ehk eelnev kogemus ei ole oluline. See on õdus õhtute sisustamine üle nädala Jaagol.

Lisateave www.jaagotalu.blogspot.com.

Kui oled keskmisest suurem loodusnautleja ja matkasõber, siis leidsin sinu jaoks sellise väljundi nagu Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering.

See on 1958. aastal asutatud noorteühendus, mille eesmärk on oma liikmete keha ja vaimu harimine keskkonna, ühiskonna ja inimkonna asjus. Ringiga võivad liituda kõik Tartu üliõpilased. Korraldatakse ka matkasid, kus saab osaleda isegi siis, kui veel liige ei ole. Avasta Eestimaa loodust! Lisateave www.ring.ee.

Kui tunned õhtuti väikest kihelust, et tahaks midagi teha, siis viska pilt peale nendele kodulehtedele. Mine õhuta ennast veidi looduses või saa peale loengute ja erialaste teadmiste veel kasulikke oskusi ja tarkust teistest valdkondadest. Tugevat tervist ja tegusat sügise algust.

Tehke rohkem!

Kella 6 pilet 1 tund enne Vanemuise etenduse algust

üliõpilastele pääse 8€ Täpsem info vanemuine.ee

13

K E H A J A VA I M

MUGAVUSTSOONIST VÄLJA EHK KUIDAS MA SUVEL ROHKEM OLIN Inimesed on reeglina üsna mugavad olevused ja seda mitte ainult füüsiliselt. Vaimne ebamugavus, mida põhjustab uute asjade proovimine ja sellega kaasnev läbikukkumisoht, võib olla suurem takistus kui näiteks hirm valu ees. Sestap põhjustas kursavenna kevadine ettepanek septembris SEB Tallinna Maratoni Sügisjooksul 10-kilomeetrist distantsi joosta mulle palju meelehärmi – kas mul on piisavalt enesedistsipliini, et selleks suvel treenida? Kas ainult suvest piisab? Kas pean telesarjade maratonid tõesti päris maratonide vastu vahetama?

K

MAILI TIREL

ÜMME kilomeetrit ei tundu paljudele ilmselt kuigi pika distantsina, kuid minu viimased mälestused kilomeetrites mõõdetud vahemaadest pärinesid kehalise kasvatuse tundidest. Ent jooksu osavõtutasu oli makstud ja minek kindel – aeg oli tossud-dressid välja otsida ja kevadist Tartut jooksujalul avastama minna. Et minu senine ‘’trenn’’ piirdus Lossi mäest üles ronimisega ja bussi peale jooksmisega, andis esimest korda jooksma minnes tunda – keha ütles, et olen jooksnud vähemalt 5 kilomeetrit, aga Endomondo väitis 1,6.

Minu avastus, et joostes ei näe ma üldse välja nagu neiu Nike’i reklaamist, ega tunne ennast tugeva ja vabana nagu tuul, ei aidanud motivatsioonile kuidagi kaasa. Mõnda aega tundus isegi, et kehalise aktiivsuse ajal vabanevate endorfiinide ja hea tuju vahel leitud seos on lihtsalt spordifirmade propageeritav vale, sest pärast treeninguid oli tuju pigem halvem kui parem. Esimese

14

eduelamuse sain samuti alles juuli keskel, kui suutsin joosta 5 kilomeetrit järjest.

Kuidas ma nii kaua üldse vastu pidasin, kui motivatsioon vahel lausa miinustes oli? Siin tuli appi kursavend, kes samuti jooksuks valmistus. Koos me jooksmas ei käinud, kuid teadmine, et ta jagab minu eesmärki ja valu, aitas ennast jooksurajale vedada. Veel parem motivaator oli võistlusmoment – alustades olime üsna sarnases füüsilises vormis, aga septembriks tahtsin ikka sõbrast parem olla (jooksu finišiprotokolli järgi läbis kursavend raja minust 43 sekundit kiiremini, mis on hetkel minu peamine motivaator Tartu Sügisjooksul aja parandamiseks). Ka sõbrad elasid minu ‘’jooksuajale’’ innukalt kaasa ja keegi ei taha ju oma suurimaid fänne (loe: ema ja peigmeest) alt vedada.

Juuli lõpuks ei tundunudki 10 kilomeetrit enam nii hirmutavana. 5 kilomeetrit 35 minutiga läbida polnud enam probleem ja pärast trenni tundsin ennast inimese, mitte tühjaks pressitud sidrunina. Unistasin isegi, et septembris võiks 10 kilomeetri läbimiseks minna alla tunni. Endomondo, power playlist ’i ja uute jooksutossudega tundsin ennast võitmatuna.

Augustikuus jäi trenn unarusse ning kaks nädalat enne Tallinna Sügisjooksu andis see kõvasti tunda. 5-kilomeetrised ringid kahanesid 3-kilomeetristeks ja külmetus, mille augusti viimastel päevadel endale korjata suutsin, et aidanud olukorrale kuidagi kaasa. Hakkasin vaikselt ootuseid langetama – 1.15 tundus ka täiesti korraliku ajana, eriti arvestades, et olen veel algaja jooksuentusiast.

Kui 13. september kätte jõudis, oli mul

üks eesmärk – joosta terve distants, kõndima ei hakka. Ometi valmistusin sisemiselt oma uhkust alla neelama ja kinnitasin endale, et jooksen tunde järgi ja kui enam ei jaksa, siis enam ei jaksa.

Pole mõtet üle pingutada. Sügisjooksul õnneks mägesid ette ei tulnud, kuid minu emotsioonid käisid üles-alla nagu Ameerika mäed. Stardikoridoris valitsenud elevus ja ärevus asendusid kiiresti alaväärsustundega, kui paljud jooksjad minust järjest möödusid, kaasa arvatud kurikatega žongleeriv mees. Kuigi alustasime kursavennaga jooksu koos, tõstis tema juba esimesel kilomeetril tempot ja kadus varsti silmapiirilt. Üksi edasi joostes sain teda rahulikult kiruda, et ta sellise tobeda idee peale tuli. Kogu jooksu vältel innustas edasi liikuma kummaline ühtekuuluvustunne, mis tekkis tuhandetega koos joostes.

Oma eesmärk õnnestus mul täita – kogu vahemaa sai joostes läbitud ja pealegi täiesti arvestatava ajaga (1.08.41).

Mida ma kõigest sellest õppisin?

1) Mitte keegi ei näe joostes välja nagu Nike’i modell – kaasa arvatud Nike’i modellid.

2) Sotsiaalne soodustamine toimib ka sporti tehes – teiste juuresolek parandab sooritust.

3) Oma plaanidest tasub rääkida, sest sotsiaalne tugi on innustav (isegi kui su suurimad toetajad on su ema ja kass).

Samuti antakse plaane jagades justkui lubadus, et plaanid viiakse ka ellu.

4) Jooksmine on tudengile hea valik, sest rahulikult sörkides saab peas näiteks bakatööd kirjutada.

5) Muusika jõudu ei tasu alahinnata – oma power song ’i leidmine on peaaegu religioosne kogemus.

K AR JÄ ÄR

KUIDAS JALGA UKSE VAHELE SAADA

Töötukassa andmetel oli 30. juuni 2015 seisuga Eestis 2050 bakalaureuse- ja 1765 magistrikraadiga registreeritud töötut. Teadmata on arv, kui paljud töötavad oma erialal. Töö leidmine ei ole noorte jaoks lihtne, ent kuidas siiski saada oma karjäärile edukas alus?

Küsimustele vastab Pipedrive’i talent hunter Kristiine Kukk.

HEILI OLLIN Kuidas peaks tudengipraktikat ja tööotsinguid alustama?

Minu arvates peaks tudeng alustama praktikaja tööotsinguid sellega, et selgitada välja enda jaoks olulisemad teemad. Mõni tahab saada paremaks enesejuhtimises, teine tahab varakult laboritööga tutvuda. Näiteks tudengiorganisatsioonid annavad väga laialdasi oskusi alates meeskonnatööst kuni praegusel ajal hädavajaliku leadership’ini. Ülikoolilõpetajaid on igal aastal palju, seega mõtle välja, mil moel tahaksid eriline olla.

Mis teeb sind teistest tugevamaks?

Kas Eestis on võimalik ainult tutvuste kaudu tööd leida?

Eestis saavad hõlpsalt tööd oma ala spetsialistid. Inimestest, kes on milleski väga head, on alati puudus. Miks mitte lugeda spetsialistiks näiteks IT-arendaja kõrval kedagi, kes oskab meeskonda ja projekte juhtida. Tutvustega võib saada mingi töö.

Enda oskuste ja teadmistega on võimalik saada väga hea töö.

Mida saab tudeng teha, et kandidaatide seas silma paista?

Osale konverentsidel ja projektides, kus tööandjad liiguvad. Miks mitte esimene kontakt teha juba

päriselus. Tee (korda) enda Linkedlni konto ning täida see põnevate projektide ja organisatsioonidega, millega kooli kõrvalt tegeled.

Lisanipid oma

profiili täiendamiseks:

Lisa endast professionaalne profiili- ja taustapilt Ära ole häbelik kogemuste väljatoomisel Kasuta ära võimalikult palju etteantud sektsioone Küsi soovitusi oma endiselt tööandjalt, kolleegilt, õppejõult või juhendajalt Follow huvitavaid ettevõtteid ja inimesi, liitu enda jaoks põnevate gruppidega ja nende vestlustega Kirjuta endast haarav kokkuvõte (summary) Kirjelda oma oskusi, kogemusi ja ennast isikuna.

Summary on sinu profiili üks olulisemaid osi, et tõmmata kontaktide tähelepanu Business Insider kirjutas 2014. aastal loo The 20 Best Jobs Of The Future. Siin on nende valdkondade esikümme: 1. õendus 2. juhtimine 3. tarkvaraarendus 4. arstiteadus 5. raamatupidamine ja auditeerimine 6. juhtimisanalüüs 7. arvutisüsteemide haldus 8. õpetamine 9. puutöö 10. juura

15

TUDENG NUTIKAKS Väike äpituumik nendele, kes soovivad ülikooliaega lihtsamaks muuta. Need äpid on nii head, et võiks Rate’is su VV-d olla. Need teevad su elu lihtsamaks, põnevamaks ja rohkemaks. Saladuskatte all võin öelda, et nende hulgas on ka äpp, mille kaudu võid endale tegeliku VV leida.

MERILIN REEDE

SNAPCHAT See äpp laseb sul saata kõige debiilsemaid pilte ja videoid you could ever imagine! Kõige parem on veel see väike detail, et need kaovad peale vaatamist sekunditega! Loo mälestusi, mis ei jää sinu telefoni, vaid sinu mällu terveks eluks, ja lase oma sisemine loom valla.

Eriti mõnus on see hetkedel, kui oled peol ja soovid oma sõpru tervitada väikese videoga. Oled igavas loengus ja soovid saata topeltlõua pilte oma semudele...

Ideaalne.

TAXIFY Hakkad jälle 8.15 loengusse hiljaks jääma? Telli endale lähim, odavaim, kaardi- või sularahamaksega takso! Kõik on olemas ja näed kohe ära, mitme minuti pärast takso sinuni jõuab.

Taxify’ga on vaid see probleem, et see on pikema kasutamise järel sõltuvusttekitav. Nii et pea silmas kui palju kuulõikes sõitmise peale kulutad.

TARTU BUSSIAJAD Mugav äpp hoidmaks reaalajas silma peal kõikidel vajalikel bussiaegadel. Äpis saad lisada oma lemmikpeatused ja paari klikiga näha, millal bussi poole jooksma hakata. Selle äpi negatiivne omadus on vaid see, et mõnikord ta näitab sulle suvalisi aegu, seega veendu kindlalt, et peatus ja suund on õigesti valitud/sisestatud.

TINDER Kui sa tunned, et sa ei tea veel päris kõiki inimesi Tartus, siis tõmba see äpp. Selle kaudu võid leida endale kaaslase õhtuseks pralleks või lumiseks ja kaisuseks talveõhtuks. Äpi juures on oluline see, et sa paneks endast võimalikult pandavad pildid, et teine pool nendest huvituks ja sulle südame saadaks. Saades südame ja ka ise selle saates on võimalik vestlust alustada ja voilá! Skoor...

SLEEP AS ANDROID See äpp aitab silma peal hoida sinu unetsüklitel. Samuti lindistab ta üles öised hääled, ehk hommikul saad kuulata, mida unes oled rääkinud. „Tark ärataja“ äratab järk-järgult su üles sobivaima unetsükli ajal ja äratuse helinaks on loodushelid või muud isevalitavad meloodiad.

Väga mõnus äratus ja huvitav teadmine oma unest.

WAZE/HOPP Hopp on äpp Tartu-Tallinna liiklejatele, et jagada oma sõite või mõne auto peale kaasa hüpata.

Waze on autoga liiklejatele iga linna vahet ja kasulik selle poolest, et saab näha teel toimuvat.

Waze’is on kasutajad kõik teel toimuva äppi lisanud ja alati võib sinna ise ka juurde lisada.

TÜ ÕIS TELEFONILE Äpp võimaldab väga lihtsalt hoida silma peal oma tunniplaanil ja hinnetel. See hoiab sind kogu aeg sisselogitult ja oma asjadega kursis. Äpisiseselt saab teha märkmeid ja hoida kursis end e-õpetega.