OLE ROHKEM september 2016 by OLE ROHKEM

SEPTEMBER 2016

VILLE M PEAASI, ET NALJA SAAKS! TOIMETUS

REIS

KES ON UUED, KES ON VANAD

PURJETADES INGLISMAALE

TUDENGIPÃ&#x201E; E VA D

N O O R TE VA HETUSED

MIS? KUS? MILLAL?

MIKS JA KUHU?

JUHTKIRI

MINU EM(M)AJÕGI [ MARI-LIIS KORKUS ]

õned kuud tagasi, kui kevadpäike esimese pai tegi, sattusin Emajõe ääres jalutades ühele pingile istuma. Tundsin mingisugust imelikku masendust, ei mäletagi enam miks, kuid minu sisesüsteemi valdas selline emotsioon nagu nördimus. Eks sellistel puhkudel ongi hea aeg maha võtta, leida hetk iseendale ja tõmmata sügavalt hinge. Veekogu ääres endamisi filosofeerimine ja pardibande jälgimine tegid oma töö. Istusin tunnikese ja hakkasin vaikselt minekule sättima. Järsku ilmus kuskilt keskealine naisterahvas, istus mu kõrvale ja ei möödunud palju aega, mil märkasin esimesi pisaraid mööda ta põski alla voolamas. Segadust tekitav situatsioon sundis mind kotist otsima salvrätikupakki, mida abipakkuvalt naisele ulatasin. Ebamugav on ju, kui keegi, veel enam võõras, sinu kõrval nutab. Naine keeldus kindlameelselt minu abist ja ütles: “Need pisarad pole tekkinud kurbusest, need on rõõmupisarad ja neid ma ei kuivata.” Vestlesime väheke ja selgus, et naine sai äsja teada oma rasedusest. Tal esines varem rasestumisega komplikatsioone, kahe nurisünnituse järel ta juba kartis näha ennast kui potentsiaalset ema. Seetõttu ei tahtnud ta rõõmustamisega kiirustada. Soovis vaid esialgu jõuda perioodi, kus oleks võimalik sugu kindlaks määrata. Ma ei oska sõnadesse panna, milline rahulolu ja rõõm oli olla sellise ilusa hetke tunnistajaks. Enne, kui ma seadsin sammud kodu suunas, jõudis

AJAKIRJA OLE ROHKEM. TOIMETUS Peatoimetaja Mari-Liis Korkus Keeletoimetajad Minna Kuslap, Johanna Nisu Reporterid Merilin Reede, Kaisa Laur, Otto Oliver Olgo, Mariann Rei, Margit Kattai, Stella Tiit Küljendaja ja fotograaf Kristin Hansen Vastutav väljaandja Mirell Prosa Väljaandja Üliõpilaskonna SA Tiraaž 1300 Trükk Ecoprint AS

ta Emajõge vaadates otsustada ka oma tulevase tütre nime. Selleks saab Emma. Võime tunda pisiasjadest rõõmu ja oskus vähendada iseendas peituvat isekuse taset on olulised nipid, kuidas ülikoolis ellu jääda. Olgu tegemist esimese, neljanda või seitsmenda õpinguaastaga, me kõik sarnaneme selle poolest, et muutume vahepeal negatiivseteks. Nii mõnigi Eestis resideeruv vahetusüliõpilane on täheldanud eestlaste läbivat pessimistlikku iseloomu. Seesama suhtumine võib suuresti kõigutada meie motivatsiooni, paigutades meid n-ö nähtamatusse kasti, kust väljapääsu soovi ei ole lihtne leida. Ent selline iseendasse sulgumine on vale. Inimene jääb väga paljust ilma. Ta ei näe, mis ümberringi toimub, kuna fookus on iseendal. Ta ei märka seda kelmikat nalja, millega mõni õppejõud püüdis vürtsitada loengut. Ta ei märka seda siiralt naeratavat Säde baristat, kes usinalt kohvi tehes püüab ta tuju paremaks muuta. Ta ei märka pisikest eelmise õpikuomaniku loodud pastakakritseldust, mis motiveerivalt ütleb “Pea vastu”. Mõni on lihtsalt omaenda elu kulgemise suhtes pime. Minu eesmärk ei olnud üdini filosoofiliseks muutuda. Tahtsin oma sõnavõtu võimalust ära kasutada ja juhtida tähelepanu elu väikestele tahkudele. Kui leiad end olukorras, kus enam ei oska olla, siis ole pai ja vaata enda ümber. Märka seda, mis teeb rõõmu teistele. Jaga seda emotsiooni ühiselt. Me oleme ikkagi kollektiivsed loomad ja peame selle õpinguteekonna koos vastu.

M E E S KO N D

KELLE VÕRRA ON AJAKIRI NÜÜD ROHKEM Kas sina tead, kes läbi tuule ja tormi panustavad oma higi, vere ja vaba ajaga sinu käes oleva objekti sisutootmisesse? Kolmandal väljaandmishooajal on taaskord ajakiri OLE ROHKEM teinud läbi mõningase uuenduskuuri. Ka toimetajate ridadES kohtab mitmeid uusi nägusid. Mõni vana kirjutaja pole samuti rooste läinud.

[ MARI-LIIS KORKUS ]

[ MINNA KUSLAP ]

Iga aasta istub ajakirja etteotsa uus peatoimetaja ja erinevalt varasematest positsioonihoidjatest pole Mari-Liis ajakirjandust, vaid hoopis skandinavistikat tudeeriv tudeng. Esmatutvumisel meeldib talle sageli mainida, et lisaks juhilubade puudumisele ei oska ta kaherattalisel vändata. Klassikalise idavirumaalasena võib teda vahel kuulda vene keeles rääkimas.

Ajakirja vanade kalade sektsioonis ujuv Minna pole tegelikult ujuja, vaid kiiresti ümberlokaliseeruv jooksja ja seiklussportlane. Kui värskelt magistri lõpetanu langeb elektrikatkestuse küüsi, siis igavuse peletamine võib kulgeda kaht moodi. Minna kas ﬁlosofeerib inimeste sõltuvusest elektri üle või naudib hetke. Lisaks on ta eesti keele ﬁloloog ja keeletoimetaja.

[ JOHANNA NISU ]

[ KRISTIN HANSEN ]

Kui tüüpiliselt võib eeldada, et keeletoimetaja on mõni kirjanduse või ﬁloloogi taustaga inimene, siis Johanna on uutmoodi nähtus. Tegemist on arstiteaduse üliõpilasega, kes armastab klassi ees tähtsat nägu teha, pole kunagi elus suitsetanud ega tuulerõugeid põdenud. OLE ROHKEM. toimetajate tekste tuli ta korrigeerima, et saaks oma keelepedantsust välja elada.

Esimest korda Kristiniga tutvudes võib igaüks täheldada, et neiu naeratab säravamalt kui päike ja on agar kallistuste jagaja. Ajakirja uue küljendajana hakkab ta tegutsema päikselises Porto linnas, kus ta viibib vahetussemestril. Lisaks fotograaf, disainer ja küljendaja olemisele on Kristin Akrojooga Tartu eestvedaja ja treener.

[ MERILIN REEDE ]

[ OTTO OLIVER OLGO ]

Merilini igapäevaelu on väga selgelt jaotunud korraga mitme tegevuse vahel. Seda tsüklit kirjeldab ta sõnadega eat, sleep, rave, repeat. Ajakirjas teist hooaega toimetavana tegeleb ta näiteks ka logopeediaga. Merilinile ei meeldi, kui talle miskit pähe sajab, kuid kahtlemata saab ta meeskonnas kogeda artiklisajuga toimetulekut.

Meie naiselikku toimetust rikastab kunagi Naistevalla külas elanud Otto Oliver, kes liituski meeskonnaga tahtmaks tuua ajakirja sõõmu värskust, maskuliinsust ja teravust. Just nende sõnadega annab ka iseloomustada noormehe teravakeelset kirjutamisstiili. Kodumaise meedia lati kõrgel hoidmise kõrvalt leiab teda näiteks varjupaigas abistamas.

[ MARGIT KATTAI ]

[ STELLA TIIT ]

Kultuuripisikuga nakatunud Margit unistab uhkelt ja suurelt – ajakirjandustudengina sihib ta suisa Sirbi peatoimetaja positsiooni. Ajakirja tiimiga liitumist põhjendab ta sooviga inspireerida ja motiveerida lugejat ning panustada nii ajakirjatöö kui ka ülikoolielu edendamisse. Margiti matemaatikaõpetaja üllatuseks meeldib neiule ka matemaatika.

Ta õpib, töötab, korraldab balli ja toimetab ajakirjas. Tema nimi on Stella ja nagu nimestki võib järeldada, on tegemist tõelise tähega (kui väheke itaalia keelt mõistad, siis saad aru). Vähestele on teada, et riigiteaduse tudeng on kunagi võitnud algkoolis Tartu parima peaosatäitja rolli ja seda härjana.

[ KAISA LAUR ]

[ MARIANN REI ]

Milleks jätkata tegelemast millegagi, mis niigi täitis ühe aasta vabast ajast tekkinud auke? Kaisa igatahes ei katkestanud sulesepa tööd, kuna igatses kirjutamist. Meeletu värviarmastaja on uhke rööprähkleja: õpib geograaﬁat, mängib käsikellade ansamblis, juhendab Vanemuise teatris noortetööd ja on MTÜ Klubi EGEA-Tartu kommunikatsioonijuht.

Õigusteaduskonnas tudeeriva Marianni käsi võib pidada eriliselt kuldseteks. Eri momentidel võivad need haarata mõne pastaka, vaimutoitva raamatu või hoopis karmoška järele. Või siis on need käed hõivatud mesinikutööga. Parempoolne käsi peab tema sõnul veel aga kirjutamist õppima.

FOTOD: ARGO INGVER

UUDIS

QUO VADIS, TARTU? [ URMAS KLAAS ] Tartu Ülikool alustas 29. septembril oma 384. õppeaastat. Just nii pikalt on tudengid Tartusse kogunenud nii Eestist kui ka paljudest välisriikidest. Tänu sellele on Tartu olnud juba aastasadu rahvusvaheline linn, kus umbes viiendik linna elanikkonnast on tudengid, ja mis meelitab igal aastal erinevatesse kõrg- ja kutseharidust pakkuvatesse asutustesse juurde tuhandeid nutikaid keskkoolilõpetajaid.

i ole kahtlustki, et ilma tudengiteta oleks Tartu hoopis teistsugune. Kes teab, kas saaksime Tartu üle olla sama uhked kui praegu. Linna arenguja turundusstrateegiate võtmes on põhjalikult analüüsitud linna tugevusi, nõrkusi, ohte ja võimalusi ning selgitatud välja tulevikutrende. Kõigist nendest analüüsidest on selgelt välja tulnud, et Tartu edu võtmeks olid, on ja jäävad tudengid. Noorte suur osakaal Tartu linna elanikkonnas avaldab mõju kõigele: hariduse ja teaduse arengule ja kvaliteedile, innovatsioonile, kultuurile, elukeskkonnale ja paljudele teistele valdkondadele. Tartu turundusstrateegia väljatöötamine on viimases faasis. Strateegia koostamisel oleme jõudnud selge teadmiseni, et kui soovime linna arendada, peame omalt poolt andma maksimaalse, et noored, kes saabuvad Tartusse teadmisi omandama, ei veedaks siin hästi mitte ainult oma ülikooliaastaid, vaid leiaks piisavalt võimalusi ka edasiseks arenguks ja karjääriks. Juba praegu on Tartus suur hulk tegusaid ettevõtjaid, aktiivne iduﬁrmade kogukond, inkubaatorid ja ideaalsed võimalused teadustööks, mis üheskoos pakuvad ettevõtlikele noortele võimaluse ennast mitmekülgselt arendada, liituda mõne geniaalse algfaasis ideega või miks mitte luua sootuks oma ettevõte. Soovime omalt poolt panustada ka praktikakohtade loomisesse, et pakkuda erinevates valdkondades laiemaid võimalusi

reaalse töökogemuse saamiseks. Kohtusin hiljuti ﬁrma Teleport (teleport.org) loojatega, et arutada nendega Tartu arengupotentsiaali ja võimalusi, kuidas muuta linn founder´itele atraktiivsemaks ja kuidas kaasata tõhusamalt investeeringuid. Teleporti andmebaasis on umbes 250 linna, mille hulgas Tartu asub enamiku kategooriate võrdlustes muljetavaldavalt kõrgetel kohtadel. Meil on olemas see, mida paljudel ei ole – linn on kompaktne, turvaline, puhas ja roheline. Lisaks on siin soodne elada. Eesti mõistes ei olegi see ehk midagi erilist, aga

TARTU EDU VÕTMEKS OLID, ON JA JÄÄVAD TUDENGID. maailma mastaabis väärtustatakse just neid kriteeriume üha kõrgemalt. Lisame võrrandisse enam kui kümme kõrgja kutseharidust pakkuvat asutust ja tuhanded tudengid, kes igal aastal üliõpilasperega liituvad ning Tartust saab koht, kus head mõtted saavad headeks tegudeks. Kas te olete kuulnud näiteks SmartEnCity projektist (tarktartu.ee), mille raames ehitatakse juba järgmise

aasta jooksul enam kui 20 vana hruštšovkat ümber energiasäästlikeks nutimajadeks? Kas teadsite, et Tartu Linnavalitsus opereerib paberivabalt juba 13 aastat? Või hoopis seda, et mobiilset parkimist rakendati esimesena maailmas just Tartus? Kas olete teadlikud Teaduspargist, Buildit riistvarakiirendist, Biotehnoloogia Pargist, Loomemajanduskeskusest või Spark demokeskusest? See kõik on vaid murdosa võimalustest, mis juba ülikooliajal Tartu tudengite ees lahti rullub. Oleme avatud aktiivseks mõttevahetuseks võimaluste üle, mida linn saaks veel üliõpilastele pakkuda.

TARGA LINNA SUUNAL ON ÜLIÕPILASED JUST SEE TAIMELAVA, MILLELE PÜSTITAME TARTU TULEVIKU NUTIKAD LAHENDUSED JA INNOVATSIOONI, KULTUUR TULEB KAASA ISEENESEST.

Teadus ja ettevõtlus on siiski vaid osa Tartust. Linna turundusstrateegial on kaks põhialust. „Targa Tartu“ kõrval seisab teise tugeva sambana „Kultuurne Tartu“. See sõnapaar viib mõtted ilmselt esimesena Vanemuisele, Prima Vistale või Hansapäevadele. Tegelikult on Tartu kultuurielu aga hoopis kirevam ja mitmetahulisem. Tartu kultuurikalendri tugevus seisneb just mitmekülgsuses – oma maitsele sobivaid sündmusi leiab sealt igaüks.

Traditsioonilise teatri, koorikontsertide ja näituste kõrval võtab üha enam kuju Teistmoodi Tartu. Nii leiab septembri esimeses pooles aset tänavakunstifestival Stencibility, tõmbekeskusteks kujunenud Aparaaditehas ja Genklubi. Mõnevõrra teistsugust teatrielamust pakub Tartu Uus Teater. Vaksali tänava kogukonnaaias pressitakse sügisel ühiselt õunamahla. Tublilt panustavad ka linnaosaseltsid, kes hoolitsevad selle eest, et Tartu ei piirduks Raekoja platsi, Tartu Ülikooli peahoone või AHHAA keskusega ning sündmusi ja tegevust jätkuks ka kesklinnast kaugemale. Järgmistel aastatel on meie eesmärk keskenduda oma (turundus)tegevuses just neile kahele suunale ja tudengitel on oma roll kanda mõlemas. Fookused on paika pandud põhjaliku arutelu ja analüüside tulemusena. Meie eesmärk ei ole hakata jalgratast leiutama, vaid võtta Tartu kõige tugevamad valdkonnad ja teha need veelgi tugevamaks. Ideaalvariandis kombineeritult. Targa linna suunal on üliõpilased just see taimelava, millele püstitame Tartu tuleviku nutikad lahendused ja innovatsiooni, kultuur tuleb kaasa iseenesest. Tegelikult piisab sellest, kui iga noor, kaasas tükike oma eelistustest ja soovidest, tuleb Tartusse ning lööb aktiivselt kaasa linna ja erinevate organisatsioonide tegevuses. Eri poolte (tudengid, linn, ettevõtjad) koostööl on Tartu tulevikus kandev roll, aga ei saa unustada ka lennukaid ideid ja aktiivset tegutsemist. Usun, et tudengiorganisatsioonid on suurepärane hüppelaud, mis pakub tudengitele esimesi võimalusi ja kogemusi ettevõtluses ja eneseteostuses. Loodan samuti, et tudengiorganisatsioonid võtavad oma südameasjaks linna arengus kaasarääkimise. Teeme üheskoos Tartust linna, mis pakub suurlinna võimalusi ja väikelinna hüvesid! Tere tulemast!

PERSOON

TARTU POPULAARSEIM KOER – TUDENGIPÄEVADE VILLEM [ VILLEM ] Kuigi on teada, et juba 14 aastat kõikide Tartu tudengite sõpra, ulakat koera Villemit, ei kuule just tihti kõva häälega lobisemas, soostus ta selle erilise sügise ootuses siiski veidi meile oma sisemaailma peegeldama.

ei paku minu jaoks kaugeltki nii palju lõbu ja proovikivisid kui selline tudengitega koos möllamine. Nii ei ole ma juba 14 aastat oma sõpradest maha jäänud ja osalen pea igas ettevõtmises, mida Tudengipäevadel kohata võib. Peaasi, et nalja saaks. Olen selle aja jooksul äratanud linna ja tudengeid Avatuudul, rokkinud Tudengibändil esireas, laulnud üheskoos tuhandetega ööpimeduses, kukerpallitanud Aeroobikal, tantsinud hommikutundideni Tantsumaratonil ja veel nii palju muud. Iga koer teab, et üksinda on maruigav midagi korda saata ning sellepärast proovingi igal võimalikul juhul olla kohal seal, kus midagi FOTOD: FOTO:KRISTIN PEXELS.COM HANSEN

lin alguses nagu üks korralik kutsikas ikka – sõin, magasin, mürgeldasin – midagi eriskummalist justkui ei meenugi. Mäletan aga selgelt seda hetke, kui üks kamp tudengeid mind väikese koerahakatisena esimest korda linna kaasa võttis. Omaette nali oli juba see, kui nad üritasid kokku leppida, kuidas mind kutsuda – Pitsu, Vello-Vallatu, Mupsik, Tilbik, Rebane, Tupsu, Õllesõber, Põnta, Krinksu. Huh, valikut arvestades, usun, et mul läks lõpuks Villemiga ikka päris hästi. Alguses oli see linnadžunglis toimuv üsna jahmatav: nii palju uusi lõhnu, veidraid tegevusi harrastavaid inimesi, elu ja melu. Käisin niimoodi koos selle tudengikarjaga terve nädala ühelt ürituselt teisele, üks vägevam kui teine. Mõtlesin siis, et ega need inimkutsikad oma vempude ja trikkide poolest koerakutsikatele küll palju alla ei jää. Võin öelda, et see kevad muutis kõike – mõistsin, et niisama koeraelu

MA OLEN KOLLANE KOER, KELLELE MEELDIB ÜLE KÕIGE MAAILMAS TÄHELEPANU, SEIKLUSED, LÕBU JA OLLA IGAÜHE SÕBER.

Teaduskeskus AHHAA, AHHAA Innovatsioonikeskus INNOKAS ja Eesti Rahvusringhääling esitlevad:

TEADLASTE T EADL EAD LASTE ÖÖ FES FE STI TIV VAL FESTIVAL

22016 016 01

e dlasteöö.e www.tea

Teaduskeskus

AHHAA

sjo

opa Komi

tatud Euro t on rahas

jek Antud pro

l 2750 aluse

ingu nr 72

etmest, lep

a-Curie me

łodowsk ni Marie Sk

pöörast toimub. Kui peaksin valima igal festivalipäeval ühe ürituse, millest osa võtta, siis esmaspäeval läheksin Pannkoogihommikule tasuta head-paremat mugima. Teisipäeval läheksin ImproHubile, sest see sõna kõlab naljakalt. Ehk on ka mingi toit? Kolmapäeval silkaksin kaasas rabamatkal, sest seal võib kohata jäneseid, keda taga ajada. Sisimas loodan, et kohtan mõnd läikiva karvaga miisut (hiirekütti), kellega saaks ka linna tagasi tulles kulli mängida. Neljapäeval teeksin Suusahulludega jõu- ja ilunumbreid kaasa, sest noh, olen nii tugev kui ka ilus. Reedel läheksin Suht okile peole, sest ema ütles alati, et heade asjadega ei tasu üle pingutada. Laupäeval ralliksin loomulikult käruga. Lubatakse eriti vinget mässu ja olen endale lubanud mitte kunagi puududa üheltki Tudengipäevade ürituselt, mis leiab aset esimest korda. Värske värgi peab ikka üle vaatama. Kuna pühapäev pole kirikupäev (puhkepäev), paneksin oma osavuse ja julguse proovile Tudengiekstreemil. Aga olgem ausad, tegelikult ei suuda ma iga päev vaid ühe üritusega piirduda – üritan jõuda kõikjale, kuhu võimalik. Sama soovitan teha ka igal värskel ja ka vähe hapumal tudengil. Ning et ei jääks segaseks: ma ei ole ei rott , rebane, hunt, hiir ega jänes. Ma olen kollane koer, kellele meeldib üle kõige maailmas tähelepanu, seiklused, lõbu ja olla igaühe sõber. Nii et kui me veel kohtunud ei ole, siis otsi mind tuleval festivalil üles ja muudame seda.

OLE ROHKEM

TARTU TUDENGIPÄEVAD: NÄDAL TÄIS KOOSTÖÖD JA ELAMUSI Nii kohalik kui ka kaugemalt tulnud külaline kipub Tartut nägema eelkõige ülikooli- ja heade mõtete linnana. Kuigi üliõpilasvaimsus hõljub siinsetel tänavatel kogu aeg, siis kõige nähtavamaks ja tuntavamaks muutub see kaks korda aastas, mil Tudengipäevad vallutavad linna.

ervelt kuu aega tavapärasest ettepoole nihkunud Tartu Tudengipäevade sügisfestival loodab seekord endaga kaasa tuua senisest soojema ilma, sisukama programmi ja mis kõige tähtsam – suurema koostöö. Üks hea näide sellest on jõudude ühendamine OLE ROHKEM liikumisega. Loodame sellega arendada ja aktiveerida veelgi rohkem Tudengipäevade festivali ja erinevate Tartu tudengiorganisatsioonide omavahelist koostööd. Ühelt poolt on eesmärk programmi üha mitmekülgsemaks ja sisukamaks muutmine, et võimalikult erinevate ürituste näol rõhutada olulisi tudengielu aspekte ning anda piisavalt ka uusi teadmisi nende kohta. See on suurepärane võimalus organisatsioonidel end näidata ja olla üheskoos teiste üliõpilastega osa millestki suuremast. Teisalt on Tudengipäevad just see koht, kus lasta endas valla liigses akadeemilisuses

alla surutud loominguline ja mänguline tudengilikkus, mida iseloomustavad lõbu, spontaansus ja pealehakkamine. Eks võime ise mõelda, kas aastate pärast meenutame pigem üht järjekordset loengut või hoopis seda, kuidas sõpradega hommikutundideni tantsiti, ööpimeduseni lennumasinat ehitati, et Karsummil end sellega Emajõkke lennutada, või Kärurallil poekärudega võidu kihutati. Tartu Tudengipäevad on läbi aegade olnud Tartu tudengielu traditsioonide kandja ja viljeleja. Kuidas aga on sellist suure mastaabiga üritust üldse suudetud nii järjepidevalt korraldada? Võti on taaskord Tartu aktiivsete noorte käes, sest keegi teine ei saa siinset tudengikultuuri kanda paremini kui meie ise. Nii ongi juba pea 30 aastat umbes paarikümne energiast pakatava vabatahtliku tudengi toel genereeritud igal aastal hullumeelselt põnevaid ideid, millest positiivsuse, pealehakkamise ja suurepärase planeerimise tulemusel on paljude toredate ja tegusate kaaskorraldajate toel elamusterohket festivalinädalat korraldatud.

TULE KASTIST VÄLJA, TULE TUDENGIPÄEVADELE!

FOTOD: ARGO INGVER

[ JOHANNA LEHTMETS ]

Ilmselt sattus nii mõnigi 1. septembril suurele Tudengimessile, kus oli võimalus tutvuda erinevate organisatsioonide töö ja tegemistega teoreetilisemalt. Tudengipäevadel saab aga oma silmaga näha ja käega tunda, millega organisatsioonid päriselt tegelevad ja milliseid ägedaid kogemusi pakuvad. Muuhulgas ongi festivali üks eesmärke nii uute kui ka vanade tudengite inspireerimine mõne organisatsiooniga liituma just mitteametlikul viisil ja isikliku kontakti kaudu, et siis kevadel juba omal algatusel festivalil midagi põnevat korraldada. Aktiivne tudeng olles on loomulikult võimalus jääda ka n-ö tarbija rolli ja lihtsalt osaleda erinevatel üritustel või ettevõtmistel. Samas soovime näidata, et Tartu muutmine üha paremaks õppimispaigaks on iga tudengi isiklik vastutus. Mitteformaalne haridus, suurepärased kogemused ja tutvused on pagas, mille saab kaasa just organisatsioonides tegutsedes ning mida järjest enam ka tööturul ja üleüldiselt ühiskonnas väärtustatakse. Loomulikult ei tule ühelgi festivalile

tulijal karta, et nad ei saa ilma mõne kollektiiviga liitumata üritustes kaasa lüüa. Aktiivse olemise esimene samm on eelkõige lihtsalt tulla oma toast välja teiste särasilmsete noorte sekka, et koos midagi uut avastada, kogeda, näidata või näha. Selliseid elamusi on meie festivalinädala programm pungil täis. Harivad loenguõhtud ja seminarisarjad, praktilised töötoad ja koolitused, sportlikud tuleproovid, loodusretked vabas õhus ning raamidest välja pürgivad vigurüritused teenivad kõik sama eesmärki: ärgitada tudengeid olema rohkem aktiivsed, tervislikud, loovad, omanäolised ja täis julget pealehakkamist. Vaata lähemalt www.studentdays.ee, et jõuda selgusele, kas 12. - 18. septembril peaks pigem otsima välja oma sahtlipõhja kuldvara Luulevabadusele, kapinurgast trennitossud Sügisaeroobika tarvis, kogu elu jooksul guugeldatud info Mälukale või hoopis meisterlikud rallioskused, et koos kaaslasega end Tartu esmakordseteks Käruralli tšempionideks kroonitutena ajalooraamatusse kirjutada.

"ROHKEM INIMESTE KÕRVUST TÕSTMIST JA POSITIIVSUST."

A R VA M U S

JOO VÄHEM. TÄNA MIND NELJA AASTA PÄRAST [ OTTO OLIVER OLGO ] Hei, Rebane! Palju õnne, jõudsidki Tartu Ülikooli. Vinge värk. Kui suudad õppekava läbida nii, et päriselt huvitud õppejõudude antavast infost ning päriselt kuulad, sünteesid ja analüüsid, siis võidki end varsti lugeda maailma eliitnooreks. Eeldusel, et ei joo end vahepeal labiilseks indiviidiks, kes jaurab suust välja ahvimäda.

itte et joomine üksnes taunitav oleks. Ma ei taha olla patroniseeriv tark, vaga ja elunäinud tudeng, kes hakkab sulle moraali lugema. Olgem ausad, see ei toimi. Sa vahetaks juba lehte või vaataksid, mida kuum sõbranna Instagramis avaldas. Pealegi, kui ma keelitaks sind rebaseaastal joomast, siis oleksin ma ikka kahepalgeline kutt. Aitasin minagi A. Le Coqi ja Liviko käibele kaasa rebaseaastal, aitan vähesel määral siiani. Olen aga täheldanud ülikoolis oldud aastate vältel, et noored, kes joovad mõistlikumalt ja ei kuluta igal Retro-kolmapäevaõhtul rohkem kui 15–20 eurot kümne shot´i või kahe kokteili peale, on laias plaanis edukamad. (See sinu tuttavast sigatalendikas pooljoodik, kes võlub raha ja saavutusi justkui pärasoolest välja, on pigem erand). Nad pingutavad rohkem. Nad teavad, et pidutsemine on tuus, kuid lahe töö, saavutused ja järgmisel hommikul reibas olemine on veel tuusamad. Muide, endine odaviskaja Andrus Värnik teab ka, aga ta ei taha mäletada. Ta joob, et unustada.

kõned ekskallimale ära. Boonusena märkad, et Tinderis on vähem imelikke sobivusi. „OOTA, MA EI SAA IKKAGI ARU. KES OLED SINA, ET MULLE ÜTLED, MIDA TEHA?” Olen noormees, kes tegi selle raja läbi

ja mõtles, et annab paar head sõna teile kaasa. Aga kui ma tundun teksti kaudu igavana või tüütu targutajana, siis palun, mõned repliigid suvalistelt noortelt ja Kaur Kenderilt. Need pärinevad Eesti Ekspressi 31. augusti artiklist „Trend: noored enam ei

FOTO: PEXELS.COM

KUI PALJU ON PIISAVALT PALJU Mõistlik joomine on termin, mida saab tõlgendada vabalt. Enesekindel rebane Jõgevamaalt võib väita, et tema jaoks on neli pooleliitrist õlut tavaline taks ja purju sellest eriti ei jää. No see on küll nüüd jama jutt, aga ma ei raiska leheruumi ümberveenmisele. Küll temagi õpib. Teine möönab, et juba üks pokaal veini paneb pea mesilaslikult sumisema. Kuna ma kardan, et sul pole aega ega viitsimist pähe jätta, mis on mõistlik kogus alkoholi eri tüüpi jookide puhul, siis minu soovitus on järgnev: alusta hilja ja lõpeta enne peo eeldatavat kõrgpunkti, mis on umbes 1.30–2.00 ajal öösel. Kui sa just ei kaani tekiilat või muud ülikanget alkoholi, jäävad varahommikused visiidid tualettpoti juurde ja nõmedad "aga musi, oota, kuula mind ära"

JOOMISE LÕPETAMISEKS VÕIB LÄHTUDA JÄRGMISTEST MÄRKIDEST: joo“. Artiklis on ka joomist toetavaid tsitaate.

„Joomiseks pole aega ja keha ei kannata enam. #joomepoolevähem kampaania pisut mõjutas. Pokaal veini ja rohkem polegi heas seltskonnas vaja. Noorematel on vist rummipeod veel täies hoos.“ (H., 21aastane)

„Rohkem on muid tegevusi, reisimine, sport, isegi discgolf. Mul on vahel dilemma, kas juua pudel veini ära ning olla järgmine päev uimane ja ülejärgmine päev on masekas, et terve nädalavahetus vegeteerisin, või jätta joomata ja käia sõpradel külas, kinos, trennis.“ (K., 23aastane)

„Joomine on kallis. Üldine trend näib olevat, et jälgitakse rohkem, mida endale sisse kallatakse/

süüakse, samm-sammult tervislikumaks. Keskkooliajal said need suuremad joomised ära tehtud ja nüüd saab rahulikumalt edasi elada. Ei tea kommenteerida, kas vanasti joodi rohkem, aga muru oli kindlasti rohelisem ja õlu parem.“ (M.-R., 23aastane)

„Noortel on alkohol üks mõnuainetest, täht tähestikus. Kuna nad loevad palju ingliskeelset meediat, siis nad teavad, et alko on kahjulik narkootikum. Noortel on tuttavate hulgas juhtumeid, kus keegi täis peaga lööb kirvega maha mõne kassi, sõidab autoga surnuks mõne tädi või vägistab onutütre vanaema. Noored ei taha olla alkonarkomaanid. Riik peab aru saama, et tema on see, mis põhjustab enamiku narkokahjudest.“

Sa hakkad sõpradele näitama, et „vaata, näe, ma kõnnin täiesti sirgelt“. Sul on käes neljas enam-vähem täis tops, purk või pudel. Kolm on piisav, tõsiselt. Sa võtad enda või sõbra kitarri ja üritad mängida keerulisemat lugu kui „Wonderwall“, aga näpud ei taba õigeid noote. Sa hakkad YouTube’ist otsima hitte, mille saatel üles kasvasid, sest need on nii lõbusad ja neid tahaks just praegu kuulata, sest nii hea on olla, ausalt. Sa oled üks 27st noorest, kes luges seda artiklit, ja kuigi sa kogu teksti järgmisel peol ei mäleta, siis nagu meenub, et suur joomine pole tuus. Sa näed seda Economisti tabelit ja jätad meelde. Toonitan, et OLE ROHKEM. ajakiri ei propageeri narkootikumide tarbimist. Tabel on teadvustamiseks.

(Kaur Kender, 45aastane)

Põlenud mägi tiit palu armastusnäidend osades Kärt tammjärv — EstEr Kuntu — aivar tommingas riho Kütsar — rEimo sagor — jaanus tEpomEEs — raivo adlas

esieTeNDUs 24.09 VANeMUise TeATRis

FOTO: PEXELS.COM

TU DENG I ELU

TEE ÜÜRIKORTERINI [ STELLA TIIT ]

õik kümme noort, kellelt küsisin, mida nemad korterit üürides kõige tähtsamaks peavad, vastasid niimodi: "Üürikorteri juures on kõige tähtsam hea asukoht!". Asukoht on tähtis, kuid tegelikult tuleb korterit üürides ka väga paljudele muudele asjadele tähelepanu pöörata. KÕIGEPEALT TULEB MÕELDA PEAMISTELE TEGURITELE: Mitu tuba korteril peaks olema? Kas oled nõus ka mõne toreda korteri kaaslasega? Kas sobib ka tuba mõnes korteris või majas? Kui palju oled nõus ja saad üüri maksta? Kui palju oled nõus kommunaalkulude eest maksma? Mis piirkonnas korter asuma peaks? Milline sisustus ja kodutehnika peaks üüripinnal olema? Milline kütteliik on sobilik (ahiküte, keskküte jmt)? Mis peaks olema üüripinna läheduses (bussipeatus, pood, kool vmt)? Kas sul on mõni koduloom või selle vastu allergia? Sellisel juhul pead otsima korteri, kus pole varem loomi elanud. Nüüd pead olema tõeline Sherlock Holmes ja endale õigest kohast hea hinnaga korteri leidma. Tundub lihtne.

Internetis on otsimiseks mitmeid portaale, kuid paljud kasutavad ka Facebooki abi ja tõepoolest leiavad endale väga kena elamispinna. Aga kui oled otsustanud siiski mõne portaali ja kinnisvaramaakleri kasuks, tuleks kindlasti uurida maakleri tausta. Olen kuulnud palju lugusid, kus maaklerid on ükskõiksed, jäävad hiljaks ja on ebameeldivad. Eriti halb, kui tagatipuks ei ole tegemist isegi päris maakleriga ja sa jääd lihtsalt oma rahast ilma. Taustauuringut saad teha aadressil www.maakleritekoda.ee. Kujutleme et te üht situatsiooni. Otsustasid Facebooki kasuks ja leidsid päris hea korteri Tartu kesklinnas. Korteriomanik ajab natuke hägusat juttu, aga kuna koduotsingutega on kiire, siis ei pööra sa sellele erilist tähelepanu ja nõustud omanikuga, et vaatama ei ole küll mõtet minna. Pealegi tundub piltide põhjal olevat tegemist adekvaatse kohaga. Digiallkirjastad lepingu, teed sissemakse ja kõik läheb nagu valatult. Hakkad sisse kolima, kuid esimesel ööl avastad oma uues ilusas kodus, et voodipind on kõva. Noh, ega sa midagi teha ei saa, vähemalt on voodi. Järgmisel päeval jääb sulle silma, et kraan tilgub, kapiuksed on katki ja pesumasin ei tööta korralikult. Helistad korteriomanikule, kes teatab, et lepingus on

ju kirjas, et tema ei pea midagi tegema. Võtad siis lepingu lahti, et see lõpuks läbi lugeda ja asjas selgusele jõuda. Esitaksin mõned näpunäited. Kuigi kortereid vaatamas käia on tüütu ettevõtmine, tee seda siiski alati. Vaata kappidesse ja proovi järgi, kas lülitid töötavad. Vaata, kas pliit ja ahi töötavad ning küsi kõige kohta, mis kahtlane

ÜÜRIKORTERI JUURES ON KÕIGE TÄHTSAM HEA ASUKOHT.

tundub. Kindlasti uuri ka kes su tulevased naabrid on. Usalda oma sisetunnet. See ei eksi. Loe leping enne allkirjastamist läbi ja kui miski jääb arusaamatuks, siis küsi kelleltki teiselt nõu. Näiteks kui sind enneaegu tahetakse välja tõsta, siis leping on just see dokument, mis näitab, kui kaua sa seal korteris elada võid. Kui sa üürid korterit esimest korda ja ei saa millestki aru, siis küsi kindlasti korteriomanikult üle. Näiteks sa ei saa mingist punktist lepingus päris täpselt aru. Kui omanik tahab ausat kaupa teha, siis on ta nõus sind aitama. Parem on enne küsida, kui hiljem hädas korterist ilma jääda.

FOTOD: KRISTIN HANSEN

SOOVITUS

MIKS KÄIA NOORTEVAHETUSTEL [ KAISA LAUR ] Põhjuseid, miks reisimine on maailma parim tegevus, võib jäädagi loetlema. Samamoodi on selleks mitmeid mooduseid alates tellitud pakettreisist ja lõpetades hääletamisega. Veel Üks omapärane viis reisimiseks on võtta osa noortevahetustest.

UUS KOHT Reisile minnakse ikkagi sooviga näha uusi ja põnevaid kohti. Ilmselgelt on see ka noortevahetustel nii. See, kui palju kohapeal näha õnnestub, sõltub jällegi konkreetsest projektist. Mõnikord toimuvad need suures linnas, käiakse palju ringi. Teinekord pole suuremat sorti ringikäimist ette nähtud. UUED SÕBRAD Kellele ei meeldiks sõbrad, eriti kui neid on palju igalt poolt üle kogu maailma. Kas pole tore teada, et keegi ootab ja on nõus sind vastu võtma Rumeenias, Saksamaal, Itaalias, Leedus, Portugalis või USAs? Lisaks suurendab teistest rahvustest inimestega tutvumine silmaringi ja kasvatab tolerantsust ning avardab maailmavaadet.

RAHA Üks suurimaid plusse noortevahetuste juures on see, et tavaliselt viiakse need läbi Erasmus+ programmi raames, mis tähendab seda, et majutus ja toitlustus on osavõtjale tasuta. Tihti kaetakse ka osa transpordikuludest. Siiski lisandub reeglina organisatsiooni osavõtutasu, mis sõltub nii organisatsioonist kui ka konkreetsest projektist. Sellegipoolest on tegu vägagi taskukohase võimalusega reisida. KOGEMUS Noortevahetusse minek on mingil määral nagu tundmatus kohas vette hüppamine reeglina küll turvaliselt ja organiseeritult (päris kuuse all magama ja käbisid sööma ei pea), aga siiski on see meeldivalt närvekõditav ja põnev. Sa ei tea täpselt, mis sind ees ootab, kes on su reisikaaslased

enda riigist, rääkimata sellest, millised on inimesed, kes sind vastu võtavad, kuidas sujub koostöö teiste riikide esindajatega, milline on kohalik elu jne. Ootamatusi tuleb ikka ette, aga see on hea viis testida oma hakkamasaamisoskusi võõras riigis veidi rahulikumalt ja vähemekstreemsemalt, kui näiteks vabatahtlikku teenistusse minnes. KEELEPRAKTIKA Noortevahetus on hea viis võõrkeelte praktiseerimiseks, olgu see kas või inglise keel, mida me kõik enda arust suurepäraselt oskame. Tihti aga ilmneb, et igapäevastes situatsioonides võõrkeeles vestlust pidada polegi nii lihtne, kui algselt arvatud. Nädal aega võõrkeelses keskkonnas elamine on aga kindlasti huvitav ja õpetlik kogemus, rääkimata

kõikidest võimalustest mõnd täiesti uut keelt natuke õppida, sest osalejad on ju eri riikidest. KULTUUR Üks olulisemaid põhjuseid, miks noortevahetuses osaleda, on uute kultuuridega kokkupuutumine. Nii näeb kohaliku elu argist poolt, kuidas inimesed tegelikult elavad, mida söövad jne. Seda kõike muidugi juhul, kui vahetus väga hotellikeskne pole. Kuna osalejaid on siit ja sealt maailma otsast, tuuakse ka nende kohalik kultuur sisuliselt kandikul kätte. Reeglina on igas projektis osalejariike tutvustavad õhtud. Lisaks tavapärasele turismikesksele tutvustusele võtavad riikide esindajad tihti kaasa rahvariideid ja pea alati ka rahvustoitu. Mis oleks parem, kui ühe päeva jooksul teha kulinaarne ümbermaailmareis, proovides parimaid palu, milleni iseseisvalt võib-olla ei jõuakski. MITTEFORMAALNE ÕPE Üldiselt on igal noortevahetusel teema, millega selle toimumise vältel tegeletakse. Võimalike valdkondade ring on väga lai alates tsirkusest ja lõpetades poliitikaga. Tavaliselt on ühendavaks teguriks mitteformaalne õpe ehk teemasid arutletakse seminaride, grupitööde jms käigus. See, kui süvendatult vahetuse teemaga tegeletakse, sõltub projektist. Vahel on programm väga intensiivne ja tegus, teinekord on teema pigem lihtsalt põhjendus, miks vahetust teha. KES KORRALDAVAD Eestis saab noortevahetustele kandideerida mitmete organisatsioonide kaudu. Need on näiteks Seiklejate Vennaskond, HeadEst, EstYES, SpeakNow, Continuous Action, Euroopa Noored ja paljud teised. Aga miks mitte aidata ise vahetust läbi viia?

FOTOD: ETHEL ROSENFELDT

KO G E M U S

PURJETADES HISPAANIAST INGLISMAALE [ ETHEL ROSENFELDT ] Sel suvel sain ülipõneva ettevõtmise võrra rikkamaks, millest tahaksin ka teistele tudengitele rääkida.

ell on 5 hommikul. 4meetrised lained kõlgutavad su voodit nii, et pärast oma tund aega tagasi lõppenud vahti pole veel uinuda suutnudki. Järsku kõrvulukustav kellatirin märkimaks, et pead 90 sekundi jooksul oma soojast voodist välja saama, riidesse panema, rakmetesse saama ja välja tekile jooksma, et köite tõmbamisega purjete suunda muuta. Kokku koguneb tekile 25 poolärkvel noorukit, kes üritavad juhistest aru saada, millist köit siis nüüd täpselt tõmbama peab. Käsud ready for bracing, loosen the sheet, pull the tackline ja sweat it up kõlavad järjest ning imekombel varahommikune koostöö sujub. Laeva purjed püüavad nüüd rohkem tuult ja meie kiirus tõuseb paar sõlme. Ei kõla just tüüpilise meeldiva suvepuhkusena, millisena enamus inimesi kujutavad purjetamist ette, eksole. Aga ometigi otsustasin kevadel kandideerida Baltic University Programme (BUP) korraldatavale The SAIL (Sustainability Applied in International Learning) kursusele, mis kombineerib endas

koolitunnid praktilise kogemusega merel purjetades. Korraldajad suutsid laevale koondada 25 tudengit 12st eri riigist, 7 oma eriala spetsialisti teadmisi edasi andma ja professionaalse meeskonna, kelle hulka kuulusid ohvitserid, nende abilised, kokk, mehaanik ja muidugi kapten. Viimasele võlgneme suured tänud, et lõppsadamasse üldse jõudsime. Siesta tõttu alustasime teekonda mõnepäevase hilinemisega Hispaaniast A Coruñast ja lõpetasime Inglismaal Blythis pärast 10päevast järjestikust purjetamist. Kui on soov panna end proovile, kuidas õppida ekstreemsetes oludes ja kuidas käitud pingelistes olukordades, siis on see ideaalne võimalus. Paarinädalane konstantne unepuudus 4tunniste vahetustega ööpäev läbi, mida jagad kahe teise vahiga, jagatud koristamiskohustused, köögis kokale kartulite koorimine, öised alarmid ning vähemalt kaks korda päevas kahetunnised loengud panevad ka kõige sitkemad proovile. Väsimuse tulemusi oli paraku näha klassiruumis, kus õpilased järjest unele alla vandusid. Õnneks

suutsid meie vapustavad õppejõud kurnatud merelised elule turgutada huvitavate mängude, praktiliste laborite ja aruteludega. Jah, puhastasime ise merevett, mida oli võimalik ka juua, ning mängisime mänge mõistmaks paremini, kuidas riigid võiksid koos töötada, et tagada jätkusuutlik eluviis. Olenemata merehaigusest, tohutu paljudest sinikatest kehal ja tugevast unepuudusest pean siiski ütlema, et see oli üks parimaid kogemusi minu elus. Sain kätt proovida vahiliidrina ja kanda vastutust 12 inimese eest. Töötasin kõrvuti geniaalsete õppejõududega ka öösel vihmas köisi tõmmates. Õppisin nende regioonide säästliku arengu kohta, kust olid pärit mu meeskonnakaaslased, ning ronisin purjete kokkupakkimiseks ligi 40 meetri kõrgusele masti otsa. Nägin meid uudistavaid vaalasid ja delﬁine ning sõin otse merest püütud kalu ja teokarpe. Imetlesin päikeseloojanguid, -tõuse, tähistaevast ja helendavaid vetikaid. See nimekiri võiks jätkuda lõputult. Ole rohkem, võta julgus kokku ja merele õppima!