Yachaq Mayii 1

Page 1

Mama llaqtantsikpa unanchankuna MINISTERIO DE EDUCACIÓN

Hatun Markantsikpa Qutsun

Escudo

Declaración Universal de los Derechos Humanos El 10 de diciembre de 1948, la Asamblea General de las Naciones Unidas aprobó y proclamó la Declaración Universal de Derechos Humanos, cuyos artículos figuran a continuación: Artículo 1.- Todos los seres humanos nacen libres e iguales en dignidad y derechos y (...) deben comportarse fraternalmente los unos con los otros. Artículo 2.- Toda persona tiene todos los derechos y libertades proclamados en esta Declaración, sin distinción alguna de raza, color, sexo, idioma, religión, opinión política o de cualquier otra índole, origen nacional o social, posición económica, nacimiento o cualquier otra condición. Además, no se hará distinción alguna fundada en la condición política, jurídica o internacional del país o territorio de cuya jurisdicción dependa una persona (...)

Artículo 21.1. Toda persona tiene derecho a participar en el gobierno de su país, directamente o por medio de representantes libremente escogidos. 2. Toda persona tiene el derecho de accceso, en condiciones de igualdad, a las funciones públicas de su país. 3. La voluntad del pueblo es la base de la autoridad del poder público; esta voluntad se expresará mediante elecciones auténticas que habrán de celebrarse periódicamente, por sufragio universal e igual y por voto secreto u otro procedimiento equivalente que garantice la libertad del voto.

Artículo 3.- Todo individuo tiene derecho a la vida, a la libertad y a la seguridad de su persona.

Artículo 22.-

Artículo 4.- Nadie estará sometido a esclavitud ni a servidumbre, la esclavitud y la trata de esclavos están prohibidas en todas sus formas. Artículo 5.- Nadie será sometido a torturas ni a penas o tratos crueles, inhumanos o degradantes. Artículo 6.- Todo ser humano tiene derecho, en todas partes, al reconocimiento de su personalidad jurídica.

Toda persona (...) tiene derecho a la seguridad social, y a obtener (...) habida cuenta de la organización y los recursos de cada Estado, la satisfacción de los derechos económicos, sociales y culturales, indispensables a su dignidad y al libre desarrollo de su personalidad. Artículo 23.-

Qichwa rimanachaw

Unancha

Anqas Qichwa

1. Toda persona tiene derecho al trabajo, a la libre elección de su trabajo, a condiciones equitativas y satisfactorias de trabajo y a la protección contra el desempleo.

Artículo 7.- Todos son iguales ante la ley y tienen, sin distinción, derecho a igual protección de la ley. Todos tienen derecho a igual protección contra toda discriminación que infrinja esta Declaración (...) Artículo 8.- Toda persona tiene derecho a un recurso efectivo ante los tribunales nacionales competentes, que la ampare contra actos que violen sus derechos fundamentales (...) Artículo 9.- Nadie podrá ser arbitrariamente detenido, preso ni desterrado. Artículo 10.- Toda persona tiene derecho, en condiciones de plena igualdad, a ser oída públicamente y con justicia por un tribunal independiente e imparcial, para la determinación de sus derechos y obligaciones o para el examen de cualquier acusación contra ella en materia penal.

2. Toda persona tiene derecho, sin discriminación alguna, a igual salario por trabajo igual. 3. Toda persona que trabaja tiene derecho a una remuneración equitativa y satisfactoria, que le asegure, así como a su familia, una existencia conforme a la dignidad humana y que será completada, en caso necesario, por cualesquiera otros medios de protección social. 4. Toda persona tiene derecho a fundar sindicatos y a sindicarse para la defensa de sus intereses. Artículo 24.Toda persona tiene derecho al descanso, al disfrute del tiempo libre, a una limitación razonable de la duración del trabajo y a vacaciones periódicas pagadas. Artículo 25.-

Artículo 11.1. Toda persona acusada de delito tiene derecho a que se presuma su inocencia mientras no se pruebe su culpabilidad (...) 2. Nadie será condenado por actos u omisiones que en el momento de cometerse no fueron delictivos según el Derecho nacional o internacional. Tampoco se impondrá pena más grave que la aplicable en el momento de la comisión del delito.

1. Toda persona tiene derecho a un nivel de vida adecuado que le asegure, así como a su familia, la salud y el

Artículo 12.- Nadie será objeto de injerencias arbitrarias en su vida privada, su familia, su domicilio o su correspondencia, ni de ataques a su honra o a su reputación. Toda persona tiene derecho a la protección de la ley contra tales injerencias o ataques.

Artículo 26.-

Artículo 13.1. Toda persona tiene derecho a circular libremente y a elegir su residencia en el territorio de un Estado. 2. Toda persona tiene derecho a salir de cualquier país, incluso del propio, y a regresar a su país.

habrá de ser generalizada; el acceso a los estudios superiores será igual para todos, en función de los méritos

bienestar, y en especial la alimentación, el vestido, la vivienda, la asistencia médica y los servicios sociales necesarios; tiene asimismo derecho a los seguros en caso de desempleo, enfermedad, invalidez, viudez, vejez u otros casos de pérdida de sus medios de subsistencia por circunstancias independientes de su voluntad. 2. La maternidad y la infancia tienen derecho a cuidados y asistencia especiales. Todos los niños, nacidos de

1. Toda persona tiene derecho a la educación. La educación debe ser gratuita, al menos en lo concerniente a la instrucción elemental y fundamental. La instrucción elemental será obligatoria. La instrucción técnica y profesional respectivos. 2. La educación tendrá por objeto el pleno desarrollo de la personalidad humana y el fortalecimiento del respeto a los derechos humanos y a las libertades fundamentales; favorecerá la comprensión, la tolerancia y la amistad entre

Artículo 14.1. En caso de persecución, toda persona tiene derecho a buscar asilo, y a disfrutar de él, en cualquier país. 2. Este derecho no podrá ser invocado contra una acción judicial realmente originada por delitos comunes o por actos opuestos a los propósitos y principios de las Naciones Unidas. Artículo 15.1. Toda persona tiene derecho a una nacionalidad. 2. A nadie se privará arbitrariamente de su nacionalidad ni del derecho a cambiar de nacionalidad.

todas las naciones y todos los grupos étnicos o religiosos, y promoverá el desarrollo de las actividades de las Naciones Unidas para el mantenimiento de la paz. 3. Los padres tendrán derecho preferente a escoger el tipo de educación que habrá de darse a sus hijos. Artículo 27.1. Toda persona tiene derecho a tomar parte libremente en la vida cultural de la comunidad, a gozar de las artes y a participar en el progreso científico y en los beneficios que de él resulten. 2. Toda persona tiene derecho a la protección de los intereses morales y materiales que le correspondan por razón

Artículo 16.1. Los hombres y las mujeres, a partir de la edad núbil, tienen derecho, sin restricción alguna por motivos de raza, nacionalidad o religión, a casarse y fundar una familia (...) 2. Sólo mediante libre y pleno consentimiento de los futuros esposos podrá contraerse el matrimonio. 3. La familia es el elemento natural y fundamental de la sociedad y tiene derecho a la protección de la sociedad y del Estado.

de las producciones científicas, literarias o artísticas de que sea autora.

Artículo 17.1. Toda persona tiene derecho a la propiedad, individual y colectivamente. 2. Nadie será privado arbitrariamente de su propiedad.

1. Toda persona tiene deberes respecto a la comunidad (...)

1 Yachaq mayii

matrimonio o fuera de matrimonio, tienen derecho a igual protección social.

Artículo 28.Toda persona tiene derecho a que se establezca un orden social e internacional en el que los derechos y libertades proclamados en esta Declaración se hagan plenamente efectivos. Artículo 29.2. En el ejercicio de sus derechos y en el disfrute de sus libertades, toda persona estará solamente sujeta a las limitaciones establecidas por la ley con el único fin de asegurar el reconocimiento y el respeto de los derechos y libertades de los demás, y de satisfacer las justas exigencias de la moral, del orden público y del bienestar general

Artículo 18.- Toda persona tiene derecho a la libertad de pensamiento, de conciencia y de religión; este derecho incluye la libertad de cambiar de religión (...) Artículo 19.- Todo individuo tiene derecho a la libertad de opinión y de expresión (...) Artículo 20.1. Toda persona tiene derecho a la libertad de reunión y de asociación pacíficas. 2. Nadie podrá ser obligado a pertenecer a una asociación.

en una sociedad democrática. 3. Estos derechos y libertades no podrán, en ningún caso, ser ejercidos en oposición a los propósitos y principios de las Naciones Unidas. Artículo 30.Nada en esta Declaración podrá interpretarse en el sentido de que confiere derechos algunos al Estado, a un grupo o a una persona, para emprender y desarrollar actividades (...) tendientes a la supresión de cualquiera de los derechos y libertades proclamados en esta Declaración.

DISTRIBUIDO GRATUITAMENTE POR EL MINISTERIO DE EDUCACIÓN PROHIBIDA SU VENTA

Nawintsaana qillqa maytu Qichwa rimanachaw Ishkaykaq ñiqipaq


MINISTERIO DE EDUCACION

DIRECCIÓN NACIONAL DE EDUCACIÓN BILINGÜE INTERCULTURAL

Nawintsaana Qillqa maytu Ishaykaq ñiqipaq Qichwa rimanachaw


MINISTERIO DE EDUCACION

Ministro de Educación Javier Sota Nadal Vice Ministro de Gestión Pedagógica Idel Vexler Talledo Director Nacional de Educación Bilingüe Intercultural Modesto Gálvez Ríos

Equipo de Elaboración: 1 Yachaq mayii Leonel Alexander Menacho López Colaboración: Ana Zoraida Julca Gonzalez Revisión Final:

Leonel Alexander Menacho López Nonato Rufino Chuquimamani Valer Shumaq siqikuna ruraq:

ISBN: 9972-881-21-0

Hecho en el Depósito Legal: BNP: 2005-3385 Impreso en:

Corporación Gráfica Navarrete S.A. Programa de Educación en Áreas Rurales (PEAR)-Convenio de Préstamo Nª7176-PE

Jaime Araoz Chacón Qillqashqa rikapaq:

Mónica Isela Ramírez Vigo

© Ministerio de Educación - 2005 Derechos Reservados.

Título del cuaderno:

1 Yachaq mayii Libro de Lectura en Quechua:

Primer Grado - Primaria

Lima - Perú


Hutiyqa:

Yachay wayiiqa:

Markaaqa:

Yachatsimaqniiqa:

Ă‘iqiiqa:


AL GUNOS OBJETIV OS DEL USO DE ESTE CU ADERNO ALGUNOS OBJETIVOS CUADERNO El presente cuaderno está concebido para desarrollar las siguientes habilidades: 1. Observación. 2. Audición. 3. Actividades de prelectura y preescritura. 4. Comunicación o expresión oral. 5. Lectura o comprensión de textos escritos. 6. La escritura y comunicación escrita. 7. Reflexión sobre el funcionamiento de la lengua. 8. Apreciación y expresión artística.

AL GUN AS ESTRA TEGIAS SUGERID AS ALGUN GUNAS ESTRATEGIAS SUGERIDAS - Averigüemos, ¿qué tema nos toca trabajar? - Planifiquemos solos y con los alumnos el desarrollo de la sesión. - Ya durante el desarrollo de la sesión, observemos nuestro cuaderno y preguntemos: ¿qué nos sugiere hacer esta página? ¿Qué aprenderemos? - Realizamos las actividades “gruesas”, lúdicas o explorativas de acuerdo con la creatividad de los aprendices. - Practicamos los ejercicios previos todavía fuera del cuaderno. - Ejecutamos la actividad propiamente dicha y en el cuaderno. - Paulatinamente mostremos los avances y los resultados, fomentemos comentarios y apreciaciones.

RECOMEND ACIONES RECOMENDA - Manejemos las estrategias de comprensión y producción de textos. - Repitamos la ejecución de las actividades. - Fomentemos la participación de los padres de familia en el proceso de aprendizaje de la lecto-escritura de sus hijos. - Promocionemos el interaprendizaje. - En algunos momentos, los aprendices trabajarán individualmente; y en otros momentos, en forma grupal.


1

RIQINAKUSHUN

Alli rikapaarir rimakurishun 1. 多Imakunatataq rikantsik? 2. 多Imatataq ruraykaayan? 3. 多Pikunataq kayan? 4. 多Ayka nunakunataq kan? 5


Qutsukushun

Yachay wayillaa Chaki churay.

Yachay wayichaw taarakuu, kushi kushilla taarakuu. Yachatsikniiwan yachakuu, qutsukuriryan qillqakuu. Chaki lutskay.

Yachay wayita hiqarillaa, pintipa pintir hiqarillaa; unanchallanta rikaariptii, llapan shunquumi kushikurin. Qillqaq: Leonel Menacho López

Tapukuykunata yaskishun: 1. ¿Pipaqtaq kay qutsu riman? 2. ¿Imapaqtaq yachay wayiman aywantsik? 3. ¿Imanir?¿Pitaq Yachay wayichaw shuyaamantsik? 4. ¿Kushi, kushiku aywanki Yachay wayiykiman?, 6


Wamrakunapa naaninta llushishun

7


Wamrakunata tsakakunapa puritsishun

8


Kay siqikunata niraq niykur llushishun tukuy kutsushun, tsaypitana tsinpan rapiman laqashun

9


10


Kaychaw laqashun

11


Kay wayipa tika pirqanta rurapaashun

Wayita tihakunawan qatashun

12


Kay siqikunata shumaqyaatsishun

ยกShumaq llushishun!

13


Kanan qillqay

Yachay wayi

Warmi wamra

Ullqu wamra

14


Yachatsiq

Unancha

Hacha

15


Siqikunapa hutinta tarishun

Unancha

Ullqu wamra

Yachatsikuq

Hacha

Hirka

Yachay wayi

Warmi wamra 16


Siqikunapa hutinta qillqay

17


Ruraykunapa rimayninta akray niykur hawanchaw qillqay

Wamra yachay wayiman aywan Yachatsikuq rimaykan

warmi puriykan nuna yapyaykan

Wamrakuna pukllayan Mishi ukushta tsarin

18


Kanan yachanqantsikta rikapaashun Siqikunapa hutinta qillqay

19


Qutsupa pishiq shiminkunata qillqay:

Yachay ______________

Yachay

Chaki churay.

_____________ wayichaw taarakuu,

Wayillaa

kushi kushilla.___________________

llapan

Yachatsikniiwan ________________

pintir

qutsukuriryan.___________________ Chaki lutskay.

wayita

Yachay ______________hiqarillaa,

taarakuu

pintipa ______________hiqarillaa;

rikariptii

unanchallanta__________________, _____________shunquumi kushikurin. Qillqaq: Leonel Menacho L贸pez

qillqakuu yachakuu,

Qutsuta rikaparmi rurashaq

20


2

ASHMANTSIKKUNA

21


kay qutsuta yachakushun Atuqwan añas (Qutsu) Chaki churay.

Papata añas suwan, uushata atuq suwan; yanasam ishkan kayan, hirkachaw purikuyan. Chaki lutskay.

Añasta nuna chikin, asyaptin nuna chikin; atuqta nuna chikin, uushata suwakuptin.

I.K.

Qillqaq: Ana Julca González - Leonel Menacho López

Kay tapukuykunata nawintsaarir yaskirishun: 1. ¿Pikunapaqtaq kay qutsu riman? 2. ¿Maychawtaq kay ashmakuna puriyan? 3. ¿Imatataq añas ruran? 4. ¿Imanirtaq atuqta nuna chikin? 5. ¿Imapaqtaq añas papata suwan? 6. ¿Imanirraq yanasa kayan kay ashmakuna? 7. ¿Allitaku rurayan kay ashmakuna? Kanan “a” qillqata qillqay: aAA a22


Kay shimikunachaw “a” qillqata wichqashun huk chikuwan: Atuq

añas

Uusha

Hirkachaw

Nuna

Papata

Yanasan

Suwan

asyaptin

Kay shimikunachaw “a” pishiqta qillqay. __tuq

nun___

suw___n

___ñ___s

y___n___s___m

___sy___ptin

uush__t__

p___p___t___

Hirk___ch___w

Ishk___n

k __y __ n

purikuy__n

Yapay “a” qillqata qillqay: a-AA-aA a23


Nawintsaanapaq siqikunata tinkutsishun hutinkunatawan huk wachiwan, niykur qillqay ishkay kuti

atuq

_______ _______

a単as

_______ _______

arash

_______ _______

a単a

_______ _______

Kanan siqikunapa hutinta nawintsay, niykur hawanchaw qillqay:

atuq

a単as

24

nuna


Kanan qutsuta nawintsay, niykur pishiqnin shimikunata qillqay: ___tuqw___n

___単___s

Siqita ruray

(Qutsu) Chaki churay

Papata ______ suwan, uushata ______ suwan; yanasam ishkan kayan, hirkachaw purikuyan. Chaki lutskay

___________ nuna chikin, asyaptin ______ chikin; __________ nuna chikin, uush__ta

suw___kuptin.

kay rimaykunata nawintsay , niykur hawanchaw qillqay : Papata a単as suwan.

uushata atuq suwan.

A単asta nuna chikin.

atuqta nuna chikin. 25


Kanan huk harawita nawintsay:

Illapa (Harawi)

Illapa, chipapaq illapa; tamyata apamunki, hunaqpa, ampipapis. Illapa, amaraq tamyatsimuytsu ratashniikunata ayllurishaq, mantsakaatsimaytsu. Qillqaq: Ana Julca González - Leonel Menacho López

Kay tapukuykunata nawintsaarir yaskiy: 1. ¿Pipaqtaq kay harawi riman? 2. ¿Imatataq illapa apamun? 3. ¿Qam illapata mantsankiku? ¿Imanir? 4. ¿Imapaqtaq tamya alli? Kanan « i » qillqata qillqay: iII i26


Kay shimikunachaw “i” pishinqanta qillqay, niykur hawanchaw kutipashun: __llapa

tamyats__muytsu

amp__pap__s

apamunk__

ratashn__ __kunata

ayllur__shaq

Kay shimikunachaw “i” qillqata wichqashun huk chikuwan: illapa

ampipapis

apamunki

tamyatsimuytsu

ratashniikunata

Ayllurishaq

Kay qillqakunata qillqay iIa i ai a i27


“i” qillqata pukawan wichqashun, niykur tsimpanchaw qillqay

illapa iñaqu illa ichu ichik Kikin kaq shimikunata huk wachiwan tsaritsiy, niykur qillqay:

Illa

_______ _______

illa

Illapa

_______ _______

ichu

Iñaqu

_______ _______

iñaqu

Ichu

_______ _______

illapa

28


Siqikunata alli rikapaarir hutinkunata qillqay

29


Kanan kay rimaykuna nawintsaashun, niykur qillqay hawanchaw: 1. Illapa tamyata apamun. _______________________________________________________________ 2. Atuq illapata mantsan. _______________________________________________________________ 3. AĂąas tamyata mantsan. _______________________________________________________________ Kanan harawichaw pishiq shimikunata qillqay tsimpanpita akrarkur:

ILLAPA (Harawi)

Illapa _________, chipapaq ___________; tamyata______________, hunaqpa, ______________. Illapa, __________ tamyatsimuytsu

Illapa apamunki ampipapis ama mantsakaatsimaytsu

ratashniikunata ayllurishaq, _________________________

ÂĄShumaq qillqay!

30


Kay harawita nawintsay.

Ukush

(Harawi) Ukush, wilalla ukush, ¿imatataq qullqachaw ruranki? trigullaata ama usharitsu, harallaata ama usharitsu. Ukush ¡qallapaamaytsu!. umapa, urapam mishii ashishunki; payqa tsarishunkim, payqa mikurishunkim. Qillqaqkuna: Ana Julca González - Leonel Menacho López Kanan kay tapukuykunata yaskiy: 1. ¿Pipaqtaq kay harawi riman? 2. ¿Imatataq mikun ukush? 3. ¿Pitaq ukushta ashin? 4. ¿Imapaqtaq alli mishi? 5. ¿Allitsuraq mishi waatay?, ¿Imanir? Kanan « u » qillqata qillqay uUU- u31


Kay shimikunachaw “u” qillqata wichqay huk chikuwan:

ukush

usharitsu

umapa

urapa

ruranki

qullqachaw

mikushunkim

tsarishunkim

trigullaata

Kay shimikunata nawintsay, niykur tsimpanchaw “u” pishiqta qillqay; tsaypitana llapanta kutipay:

___k___sh

___________

___________

___ha

___________

___________

___y___

___________

___________

___ma

___________

___________

___ts ___

___________

___________

Kanan kay qillqakunata qillqay: aiuu i a 32


Kay siqikunata rikaarir, hutinkunachaw pishiq

__llapa

__kush

__tuq

__rash

_chu

__yu

__ma

__単as

__単aqu

__ha

__Chik

__lla

__pi 33

__単a

__tsu


Kay uchkukunachawmi hutikuna pakaraykan, tsayta tariy, niykur qillqay: i m s h i

t a

q u

k u s h u

i a ll a p

s a 単 a

r a a s h

単 i a u q

i h r a k

34


Kikin niraq shimikunata tinkutsiy, niykur hawanchaw qillqay:

atuq

apu

atuq

akaka

api

api

illa

i単aqu

illa

utku

ukush

ukush

a単as

hirka

a単as

mishi

hacha

hacha

illapa

illapa

ichik

35


Yachakushqaykita chanintsay 1. Siqipa hutinta qillqay rimakuy tinku kananpaq:

hirkachaw purin papata suwan harata mikun ukushta mikun tamyata apamun uushata mikun

2. Pishiq shimikunata qillqay, qutsupa, harawipa wachun tinku kananpaq: - _______________ _______________ - _______________ _______________ - _______________ _______________ - _______________ - _______________

nuna chikin suwakuptin nuna chikin nuna chikin chipapaq illapa apamuytsu wilalla ukush ashishunki 36


3

AYLLUPAKUYNINTSIKKUNA

37


Qutsuta nawintaashun

Papa (qutsu)

Chaki churay.

Puka wayru papa pipis kuyashunkim, papa kashkipaqpis, papa pichupaqpis

I.K.

Chaki lutskay.

Pututa apamuy, utsuntin apamuy; papata mikushun, utsuntin mikushun.

I.K.

Qillqaqkuna: Ana Julca González - Leonel Menacho López

Qutsuta nawintsaarir rimakushun: 1. ¿Pipaqtaq kay qutsu riman? 2. ¿Imarikuqtaq wayru papa? 3. ¿Ima mikuykunatataq papawan rurantsik? 4. ¿Wayru papallatsuraq chakrakunachaw kan? 5. ¿Qam utsuta mantsankiku? ¿Imanir? Kanan “p” qillqata qillqay: p-pP - PP - p38


Kay shimikunata nawintsay, niykur hawanchaw qillqay

papa

pichu

putu

Kay siqikunata llushiy, niykur tsimpanchaw yapay qillqay

puka papa

papa pichu

Ichik putu Kanan qaparikunata qillqay: Papa pa Pichu pi Putu pu 39


Siqikunapa hutinta akrarir chikuwan wichqay, hawanchawna ishkay kuti qillqay:

puru

papa

pupu

pupi

pichu

putu

puka

papa

pupu

api

pupu

utsu

pipis

putu

pichu

puka

putu

papa

api

upi

upu

puka

pichu

puka

40


Pakashqa shimikunata ashiy, niykur hawanchaw qillqay.

u p p u

u p a k

p ch i u

p a a ch

u t u p

41


Kanan kay shimikunata nawintsay, niykur qillqay

upu api apa upa apu upi papa pupu pipa apa apu pipa 42


Qutsuta nawintsay

Mama (Qutsu)

Chaki churay.

¡Mama, mama! ¿Imata munanki? (IK) ¡Mashi, Mashi, mutita mashtamuy! (IK) Chaki churay.

¡Mama, mama, mishki mutillaari! (IK) ¡Mashi, Mashi, mikupaarillayri! (IK) Chaki lutskay.

Trigu mutita llushturishun Kushi kushi mikunapaq. Mutintsikta mashtarishun, mikur mikur mashtarishun. Qillqaqkuna: Víctor Paredes Estela - Leonel Menacho López

Qutsuta nawintsaarir rimakushun: 1. ¿Pipaqtaq qutsu riman? 2. ¿Imanirtaq mutita mikuntsik? 3. ¿Imakunapitataq mutita rurantsik? 4. ¿Alliku wamrakuna mamantsikta yanapantsik?, ¿Imanir? Kanan “m” qillqata qillqay m- m M M M m43


Kay siqikunapa hutinkunata nawintsaarir qillqay:

mama

miku

muti

Siqikunapa hutinta akray niykur qillqay:

- papa

- miku

- muti

- Mika

- Mashi

- miku

- mama

- papa

Kanan qapariykunata qillqay: mama ma muti mu miku mi 44


qaparikunawan shimikunata ashiy, niykur hawanchaw qillqay: pa- mi - pi ma mu - pu

puma

......................

......................

......................

......................

Kikin kaq shimikunata huk watuwan tinkutsiy, niykur qillqay: pupu mama puma api papa uma

papa api pupu uma puma mama

API

______________

PUPU

______________

PUMA

______________

MAMA

______________

PAPA

______________

UMA

______________

45


Siqikunata rikaarir hutinkunachaw pishiq qillqakunata qillqay, niykur hawanchaw llapanta qillqay:

_____tu

____ku

____chu

_____pa

____ti

____ma

Shumaq qillqay

46


Mashtaraykaq shimikunata ashiy, niykur hawanchaw qillqay: a

a

a t u q

p a p

sh

m

i

u

a

ll

k

sh

a

u

a

a

r

i p

p a

a

a

u

ll

m

i

i

a

m a

a

p a m u p

Shumaq qillqay 47


Yachakushqaykita chanintsay Yachakushqaykipaq willakuy hawanchaw kaynawta ashpir (X):

Maakunki

Awmi

Qutsukunata yachaa Harawikunata kutipaa Wachikunata kaayii Tapukuykunata yaskii Qillqakunata riqii Qillqakunata qillqaa Qaparikunata nawintsaa Qaparikunata qillqaa Shimikunata nawintsaa Shimikunata qillqaa Yaraymakunata riqii Hatun qillqatawan ichik qillqakunata pantaatsu Purwakunachaw aruu (uryaa) 48

Manam


4

PATSA MAMANTSIK

49


Kukuli (Qutsu) Chaki churay.

Kukuli, shumaq kukuli, Kukuli, shumaq kukuli. Kushi kushilla qutsukuykanki, munti rurinchaw qutsukuykanki.

Kanan kay qutsuta nawintsay I.K.

Chaki churay.

Kinwaykim ashiramushaq linuykim ashiramushaq, Kushi, kushilla mikunaykipaq Makillaallachaw mikunaykipaq.

I.K.

Chaki lutskay.

Paaripa paarirmi kukula hiqarillan Karuchaw kaykarpis kikinmi kutiramun.

I.K.

Qillqaqkuna: Ana Julca González - Leonel Menacho López

Qutsuta nawintsaarir tapukuykunata yaskiy: 1. ¿Pipaqtaq kay qutsu riman? 2. ¿Imanawtaq kukuli? 3. ¿Imakunatataq kukuli mikun? 4. ¿Imanirraq kukuli wayintsikkunaman shamun? 5. ¿Qam, kukulita kuyayanku? ¿Imanir? Kanan “k” qillqata qillqay: kKK k50


Kay siqikunapa hutinta nawintsay, niykur hawanchaw qillqay

Kukuli

Kima

puka

Piki

kuka

puku

amuku

puma

Kukupa

kimi

kipu

akaka

51


Kay pullan qutsuchaw “K� pishiqta qillqay, niykur nawintsay

__ u__uli, shumaq __ u___uli, ___ u___uli, shumaq __ u__uli, __ushi __ushilla qutsu__uy__an__i, munti rurinchaw qutsu__uy__an__i Kanan kay qaparikunata qillqay: kuka

ku-

puka

ka-

kipu

ki-

Kay shimikunata nawintsaarir tsimpanchaw qillqay: amuku akaka makipa paka paka 52


Kanan qutsupa tsimpanchaw shimikunata alli rikapaarir pishiq shiminkunata akrarkur qillqay:

_________ (Qutsu)

Kukuli

Chaki churay.

__________, shumaq, __________

kukuli

__________, shumaq __________, _________

kushilla

_________ qutsukuykanki

kinwaykim

Munti rurinchaw qutsukuykanki Chaki churay.

linuykim

________________ashiramushaq

kushi

_____________ ashiramushaq,

kushilla

________,____________ mikunaykipaq

kukula

Makillaallachaw. mikunaykipaq

kikinmi

Chaki lutskay.

Paaripa paarirmi __________ hiqarillan Karuchaw kaykarpis _____________ kutiramun. Kanan siqita rurarir, hawanchaw rimayta qillqay: Kukuli papata mikun

Mika apita upun

53


Kay siqikunapa hutinchaw pishiq qaparikunata qillqay, niykur hawanchaw qillqay:

ma

ki

pi

ki

pu

amu

llana

kuli

lla

Kikin qapariwan qallaq shimikunata huk watuwan tinkutsiy, niykur hawanchaw ishqanta qillqay: kima puma kuma mapa

puku kupa maki kipu

54


Kanan kay willakuyta nawintsay

Tuku Huk tukush munti rurinchaw punuykaanaq. Tayta Tikuta hawanpa aywaykaqta rikarnash kaynaw ninaq: ¡Taqay nunaqa waraymi wanunqa! Niykur qutsurinaq: ¡Tukuu!, ¡tukuu!, Nishpa Nunaqa mantsakashqa yaskirinaq: ¡Tukuu!, ¡tukuu!, nishpa. Tukuqa yapaq qutsurinaq: ¡Tukuu!, ¡tukuu!, nishpa. Tikuqa allaapa mantsakashqa hiqarinaq wayinman, llakikuywan pitapis willanaqtsu. Itsanqa wanushqa waraaramunaq. Qillqaqkuna: Ana Julca González - Leonel Menacho López

Willakuyta nawintsaarir kay tapukuykunata yaskiy: 1. ¿Pikunapaqtaq kay willakuy riman? 2. ¿Pitaq Tikuta rikaarinaq? 3. ¿Imanawtaq tuku qutsurinaq? 4. ¿Imanirraq tuku qutsupanqanta nuna willakurqantsu? 5. ¿Qam imataraq rurankiman tukuwan tinkur? Kanan “ t ” qillqata qillqay: t-t T-T-

55


Kay siqikunapa hutinta nawintsay, niykur hawanchaw ishkay kuti qillqay:

tiku

ataka

Kanan qaparikunata qillqay: tuku Tutita Tiataka TaKanan kay shimikunata qillqay: kuta kita kutu tupu tita ataka “ t � qillqata qillqay T-i-

56

tuku


Shimikunata nawintsaarir qaparikunaman rakiy, niykur qallashqan qapariwan huk shimikunata ashiy:

Shimikuna

Qaparikuna

Mushuq shimikuna

tuku

tu - ku

tupu -

Tiku

Ti - ku

taka

ta - ka

mitu

mi - tu

putu

pu - tu

kuma

ku - ma

mapa

ma - pa

Kay siqikunata llushipaarir rimayninkunata hawanchaw qillqay: Mika …

Tiku …

Maka…

1. 2. 3. 57


Kay shimikunata nawintsaarir, hawanchaw qillqay:

mati

mitu

muti

putu

kita

kuta

kutu

tupu

puma

tika

tuma

tita

akaka

amuku

ataka

58


Kay pichushqa qillqakunachaw pakaraykaq shimikunata ashiy: m

l

ñ

p

i

m

u

t

u

r

s

w

q

mati

p

a

k

a

q

a

s

r

t

y

u

i

p

piki

m

a

s

n

m

l

ñ

k

p

a

m

a

p

mutu

m

a

t

i

s

r

t

s

t

r

s

kima

l

p

i

p

u

k

a

tuku

h s

s

r

t

h

i

a

s

p

u

k

u

r

t

y

u

i

p

o

kipu

q

l

ñ

p

p

i

k

i

u

i

p

l

i

tita

r

t

s

r

t

y

y

u

k

i

p

u

u

puku

h

p

i

k

i

m

a

y

r

s

t

u

u

tuta

k

i

t

a

q

w

a

s

t

r

s

i

a

kupa

h

a

s

r

t

w

q

w

t

i

t

a

a

upa

l

y

u

i

p

a

k

a

p

a

p

w

a

amuku

t

u

k

u

n

m

r

t

y

u

i

p

p

kukuli

k

s

t

d

y

u

a

k

a

k

a

y

u

añas

k

s

k

u

k

u

p

a

s

a

s

r

t

papa

l

u

i

p

u

q

w

a

r

t

u

t

u

mama

k

u

k

u

l

i

s

n

m

l

k

h

u

atuq

y

w

s

r

t

r

s

s

m

i

k

u

s

akaka

r

u

k

u

p

a

u

i

p

w

w

q

a

kukupa

w

s

r

t

n

m

a

m

u

k

u

m

k

akapa

i

a

t

u

q

r

t

y

u

p

w

s

w

miku

p

s

a

n

u

p

a

m

n

k

l

ñ

p

puka

l

q

w

r

t

y

u

i

p

a

p

a

p

ama

ñ

m

a

m

a

k

l

ñ

p

r

w

q

k

paka

u

n

m

k

l

p

ñ

u

y

a

ñ

a

s

kita

59


Yachakushqantsikta chanintsaashun Pakaraykaq shimikunata taririr qillqay: k

a

t

a

u

u

t

k

I

t

a

k

a

a

k

a

t

a

i

t

k

i

k

u

u

t

m

a

i

t

a

m

u

k

k

k

60

a

a


5

RAYMINTSIKKUNA

61


Nina

(Qutsu)

Qutsuta nawintsay

Chaki churay.

Ninatam tsariratsin, nanallaa tsariratsin. nuqanam yanapallaa yamtawan waykapakur.

I.K.

Chaki churay.

Ninachaw quñuukurir nanaawan pukllariyaa. Ampichaw atsikiraman ninallaa atskiraman.

I.K.

Chaki churay.

Nina, nina rawramunki, nina, nina quñumunki; ampipapis, hunaqpapis nunakuna ashiriyaq.

I.K.

Qillqaqkuna: Ana Julca González - Leonel Menacho López

Qutsuta nawintsaarir kay tapukuykunata yaskiriy: 1. ¿Imapaqtaq qutsu riman? 2. ¿Pitaq ninata tsariratsin? 3. ¿Imanawtaq ninata tsaritsintsik? 4. ¿Imanawraq nina yurirqan? 5. ¿Allitsuraq kawashwan mana nina kaptin? Kanan “ n ” qillqata qillqay:

n n N N N n62


Kay yaraymachaw pishiq shimikunata qillqay: __________ tsariratsin, __________ tsariratsin, __________ yanapallaa yamtawan waykapakur. Siqipa hutinta wichqay huk chikuwan purwaraq shimikunachaw, niykur hawanchaw qillqay: mama

kuta

papa

nina

tika

tuku

piki

api

nuna

nana tupu kukuli

kima kutu maki

taku kani tikill

tuna amuku nina

Kanan qaparikunata qillqay: nana na nina ni nuna nu 63

puku kita ataka

kuka puma akapa


Kay rimaykunata nawintsaarir llushiy munashqaykinaw, niykur tsimpanchaw qillqay: Ana papata mikun

Mikapa atakan nanan

Nuna tikata apan

Kanan kay rimaykunata nawintsaashun 1. Nunapa pupun nanan 2. Mika papata mikun 3. Pitu mutita tupun 4. Maka pututa apan 5. Anita ninata upin 6. Tiku kukupata akun

64


Pakaraykaq shimikunata tarishun, niykur hawanchaw qillqay. s

a

r

t

t

n

i

s

i

n

k

r

a

a

a

k

s

r

a

r

a

a

s

a

p

a

m

t

t

n

_ p

u

n u

t

u

p i

u

p

m a

u

k

l

t

u

h

k

t

i

k

p

u

p

k u

u

r

a

r

s

t

y

u

n

t

i

n

a

k

u

n

l

a

a

u

k

n

a

n

k

r

a

i

u

65

n

a

k

s


Kay uraman shimikuna qillqay tinkushqanmannaw

k u k u l i

kukuli pupu amu uma upa a単a papa akapa ama mama mikun apu puka illapa umakama

Kayta pukllakushpam rurashun

66


Kanan kay qutsuta nawintsaashun:

Qaqa (Qutsu)

Chaki churay.

Qaqa hananchaw hamakurir uushallaata mitsikurii, qaqa hawanchaw pukllakurir chiwallata tumaratsii. Chaki churay.

Qaqa arwanchaw ratakuykuu achachaptin, alalaptin, tamya shamuptin ullukuykuu, machayman ratakurii. Chaki lutskay.

Qaqata rikaariptii shunqullaa kushikurin, kikinmi wallkiraman, kikinmi uqllaraman.

I.K

Qillqaqkuna: Ana Julca González - Leonel Menacho López

Alli qutsukurir tapukuykunata yaskiy: 1.¿Imapaqtaq qutsu parlan? 2.¿Imanawtaq qaqakuna? 3.¿Imapaqtaq qaqakuna alli? 4.¿Musyankiku qaqapa willakuyninkunata? ¡Willakaramuy! Kanan “ q ” qillqata qillqay: q Q Q q67


Kay yaraymachaw pishiq shimikunata qillqay: ___________ hananchaw hamakurir uushallaata mitsikurii ___________ hawanchaw pukllakurir chiwallaata tumaratsii. Siqikunapa hutinta nawintsaarir hawanchaw qillqay:

qaqa

puqi

muqu

Rimaykunata nawintsaarir hawanchaw qillqay: 1.Nuna qaqata kuman __________________________________________________________ 2.Mamaa puqita apan __________________________________________________________ 3.Nanaapa muqun nanan __________________________________________________________

68


Qillqashqa shimikunata rikapaashun huk rimakuyta qillqanapaq

p

a

a p a a n i i

u p u n

n

k

a n a a m i

p

u k

i

t

a

u

p

a

t

a

m i k u n

Kay qaparikunata qillqay qaqu qi

69


Wachikunata qatishpa shimikunata tariy, niykur qillqay liyinapaq: qa

qi __________

pi

qu _________

qu

qa __________

mu

qa _________

qi

pi __________

ma

qa _________

kanan qaparikunata nawintsaarir huk shimikunata qillqay : ma

mi

mu

pa

pi

pu

ka

ki

ku

ta

ti

tu

na

ni

nu

qa

qi

qu ki

Mushuq shimikunata ashishun

maki

ma

70


Kay uyrukunachaw shimikunata nawintsaarir, rimaykunata tariy, niykur hawanchaw qillqay.

mutita

mika

qiqipa

paqan

qutun

piqan

nanan

aquta

uqata

qatun

maka

tiku

kanin

puka

pumata atuq

1. 2. 3. 4. 5. 71


Yachakushqaykita rikaatsiy 1.Pitsqa shimikunata qillqay

2.Kay shimikunawan qallaykur rimaykunata qillqay Nanaa

Panii

Ana

3.Kay shimikunata miratsiy: puma tika maki qaqa nuna 72

Tiku

Nuqa


6

SIKYA ARUY

73


Wawa (Qutsu)

Nawintsay

Chaki churay.

Wawallaata kuyaykullaa kasta kaptin, shumaq kaptin. Wawallaaqa wila wilam winakuykan, nunayaykan. Chaki churay.

Wawallaaqa wiyaranmi willapaptii, qutsupaptii. Waqallaptin, llakillaptin, kuyaparmi uqllakurkuu. Chaki lutskay.

Wawallaa qishpirillan, laatarnam qallaykullan, shimillan pashtarillan, purirnam aywakullan. I.K. Qillqaqkuna: Ana Julca González - Leonel Menacho López

Alli qutsukurir tapukuykunata yaskiy: 1. ¿Pipaqtaq kay qutsu riman? 2. ¿Pitaq wawakunata waatan? 3. ¿Imanawtaq wawakunata waatayan wayiykichaw? 4. ¿Imatataq rurantsik wamra waqaptin? 5. ¿Imanawraq wamra kar karqayki? Kanan “ w ” qillqata qillqay:

wWW- w 74


Wa wi qaparikunawan hutinkunata qillqay

75


Shimikunata siqintawan tinkutsiy huk watuwan, niykur tsimpanchaw qillqay

wiqi

muqu

wiku

qiwa

qatu

uqa

aqu Kanan “wa

-wi” qaparita qillqay:

wa -

76


Wi Kanan kay rimaykunata tinkutsiy tsimpanchaw shimikunawan: puka papata qatun Tiku

mikun

Mika mikun

Ana pututa

uqata

Pitu kukupata

nawin

Wawaapa

nanan

kanin paqan

Uwa nunata

Hapallan shimikunata miratsiy

Hapallan

atska (-kuna)

wawa

wawakuna

waka wila tuku papa nawi piqa qatu aqu 77


Kanan kay qaparikunawan shimikunata ashiy

wa

qa

na

ta

wi

qi

ni

ti

wu

qu

nu

tu

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

78


Kanan kay harawita nawintsay

Tsuku

(Harawi)

Tsuku, yanalla tsuku, achachaptin arwamanki, alalaptin quñumanki; naanichawpis wallkimanki. Tsatsallaami ruramurqan, kukulata tsarinaapaq, yakutapis upunaapaq. tsukullaaqa wawqillaami. Qillqaqkuna: Ana Julca González - Leonel Menacho López

Alli nawintsaarir tapukuykunata yaskiy: 1. ¿Pipaqtaq riman kay harawi? 2. ¿imapaqtaq alli tsuku? 3. ¿Pitaq tsukuta ruran? 4. ¿Maychawraq tsukuta rurayan? 5. ¿ Imapitaraq tsukuta rurayan? Kanan “ ts ”qillqata qillqay: ts Ts Ts ts 79


Siqikunata rikaarir hutinkunata nawintsay, niykur hawanchaw qillqay:

tsuku

tsatsa

tsitsi

utsu

pitsu

tsaka

Kanan kay qaparikunawan shimikunata ashiy, niykur qillqay ishkay kuti: ka

ta

wa

tsa

ki

ti

wi

tsi

ku

tu

wu

tsu

1. 2. 3. 4. 5. 6. 80


pishiq qaparikunata qillqay: tsa tsi tsu

Tsatsa kuta apan. Mama u ta aqan. Anita tsi ta kanin. Nuna tikata apan kapa. Maka kanta mikun. Pitu mutita puwa n. Mika pa ta qatukun. Tiku kukulata rin. Nuna uqata pi n. Tiku tsita mikun. Awilaa aquta pi n. Nuna pumata wanu n. Nanaa papa u ta mikun. Panii kuuta munan. Kanan qaparikunata qillqay: tsatsa tsa tsitsi tsi tsuku tsu tsatsaTsa tsi 81


Siqikikunata alli rikaykur qillqashqakunachaw yupankunata churay. Timu papa utsuta mikun. Mama mankakunata paqan. Awila warakata awan. Nuna wawapa nawinta pitsan.

1

2

3

4

多Alliku yupakunata churarqunki? Yachakuq mayiykikunawan rurashqaykita tupatsiy. 82


Uchkukunachaw shimikunata nawintsay, niykur hawanchaw qillqay huk rimakuyta: a Ani......... t m i

i

ts

k

i

u

ts

n

a

n

i

t

a

m

t

i

k

u

p

a

t

m

u

a

k

m

u

a

t

n

a

ts

a p

a

Ti.........

n

ts m

a

u

Aw......... ts a

ts

t

a N a

a w

i

l

u

u

83


Yachakushqaykita chanintsay 1.Huk rimayta qillqay kay shimikunawan: tsitsi pitsu

tsatsa pitsana

2.Kay shimkunata miratsiy: Tsuku utsu patsu tsitsi tsiqtsi 3.Munashqayki qaparikunawan shimikunata qillqay: ki

tsaki

tsa

84

utsu puqi


7

MURUPAKUY

85


Kanan kay shimi watuta nawintsay

Shimi watu Shatush shukukuynaw aywakushqa mamallan Shikuta ashaptin, shimillanchaw shamatanaw maakushqa, apukunash shukukuyman tikratsishqa. Shukar, shukar sharikunki, shumaq, shumaq kawakunki, shimiyki ama ashatsuntsu, Shatunawmi aywakunki. Qillqaqkuna: Ana Julca González - Leonel Menacho López Shimi watuta nawintsaarir kay tapukuykunata yaskiy: 1. ¿Pitaq shukukuynaw aywakkushqa? 2. ¿Imanirtaq Shiku shukukuyman tikrarqan? 3. ¿Imanawtaq kawashwan mana Shikunaw kanapaq? 4. ¿Imataq ninki Shiku ruranqanpaq? 5. ¿Imanawtaq shukukuy? Kanan “ sh ” qillqata qillqay: sh sh Sh Sh Sha sh 86


Kay siqikunata rikaarir nawintsay

shimi

shatu

shuka

shillu

shama

shutu

shishu

shamuy

shukukuy

shinwa

shapash

shura

shititi

shaaray

shumaq

87


Shimikunata tinkutsiy huk watuwan ramayninkuna yarqunanpaq, niykur hawanchaw qillqay: Shatupa shimin

aqan

Ashu nunata

mikun

Mashi mutita

ashan

Shiku qutsuta

shukan

Tikush utsuta

nanan

1. 2. 3. 4. 5. Nawintsay mana qunqanaykipaq:

“Ama

88

uli�


Qaparikunawan shimikunata ashiy, niykur qillqay ishkay kuti. wa

tsa

sha

wi

tsi

shi

wi

tsu

shu

1. 2. 3. 4. 5.

Kanan kay shimikunawan huk rimaykunata qillqay: tsuku kukupa

shimi tuku

1. 2. 3. 4. 5. 6. 89

nuna tsatsa


Nawintsay rimaykunata niykur tsimpanchaw qillqay ichik tumatsishpa

Shatu qutsuta shukan, maman puka papata puwatsin, nananna mishita qatin.

Makapa nanan mutita awin, wawan apita upun, awilanna papa utsuta mikun.

Mashipa nawin nanan, Tikupa makin nanan, ashupaqa imanpis nanantsu.

Nuna kukata apan, Anita qipinta; Shikuna punukun. 90


Qutsuta nawintsay

Chaki (Harawi)

Chaki nunata ashmatapis puritsinki naanikunapa, hirkakunapapis. Chaki, maychawpis yupiykim mana illariqmi kanqa. Chaki, llakishqa kaptii wiyaranki, kushishqa kaptii qatswanki; yachay wayiiman apamanki, kuyay markaaman chaatsimanki. Qillqaqkuna: Ana Julca González - Leonel Menacho López

Tapukuykunata yaskiy 1. ¿Pipaqtaq kay harawi riman? 2. ¿Imanawtaq chaki? 3. ¿Imapaqtaq alli chakintsik? 4. ¿Chakintsik nanaptin imanawraq kashwan? 5. ¿Chakiku maytapis apamantsik? ¿Imanir? Kanan “ ch ” qillqata qillqay: ch ch Ch Ch-

Ch ch 91


Siqipa hutinkunata nawintsay, niykur hawanchaw rimaykunata qillqay:

Kuchi

chipi

chupa

Pacha

pichu

chaki

china

chiku

chulluk

1. 2. 3.

1. 2. 3.

1. 2. 3. 92


Shimikunata miratsiy

-kuna 1.chaki 2. chipi 3.chupa 4. chichi 5. chichu 6. chiku 7. china 8. achu 9. ichu 10. pichu 11. kuchi 12. chuki kanan munankayki shimikunawan rimaykunata qillqay: 1. 2. 3. 4. 5. 93


Huk watuwan siqikunata rimaykunatawan tinkutsiy:

Chipi mamanta qatin. Chipi nunata qatin.

Chiwa qiwata mikun. Chiwa uqata mikun.

Kuchi chupanta awin. Kuchi papata uqtin.

Wawa achuta mikun. Wawa chichita amun.

Pitu papa pichuta qatun. Pitu ichuta kutsun.

94


Kay qaparikunawan huk shimikunata qillqay: sha shi shu

ka

ku

ki

1.

2.

3.

4.

5.

6.

kanan tsay shimikunawan huk rimayta qillqashun

1. 2. 3. 4. 5. 6. 95

cha

chu

chi


Yachakushqaykita chanintsay Kay shimikunawan rimaykunata qillqay Puka kuchi

shapu

chupa

chichi

nawi

kukuchi

1.Wachikunata qatir rimaykunata nawintsay niykur qillqay: Atuqshi Nanaami

kukupata uushata

kanin aqan

chipikuna nunakuna

yakuta mikunata

ashin upun

mamaa mishikuna

ukushta tantata

qatukun mikun

Qillqay

96


8

LLAPAN SANTUKUNAPA HUNAQNIN

97


¡Nawintsay!

Hara (Willakuy)

Unayshi Mama Killa Tayta Intiwan kawayaanaq. Paykunash nunakunata, llapan kaqtapis rurayaanaq. Huk hunaqnash Mama Killa wanukuykunaq, tsaynash Intiqa allaapa waqanaq, wiqinna patsaman shuturamunaq, tsaypitana shumaq hara yuririr winarinaq quri aqtsarishqa, inti niraq. Tsayshi Patsamamachaw tukuy niraq hara kan. Qillqaqkuna: Ana Julca González - Leonel Menacho López

Kay willakuyta nawintsaarir tapukuykunata yaskiy: 1. ¿Pipaqtaq kay willakuy riman? 2. ¿Imakunatataq killawan Inti rurayarqan? 3. ¿Imapitataq hara yurirqan? 4. ¿Ima mikuykunatataq harapita rurantsik? 5. ¿Alliku hara kawaynintsikpaq?, ¿imanir? Kanan “ h ” qillqata qillqay: h

h

H HH h 98


Kay siqikunata rikaarir hutinkunta nawintsay:

Llikum hutii

Haka

hita

huti

Hiran

haku

hapan

Kanan kay shimikunawan huk rimayta qillqay: 1. 2. 3. 4. 5. 6. kay qaparikunawan shimikunata qillqay ha

ma

ti

na

hi

pa

tsa

wa

hu

ka

ku

chu 99


Hutikunata qillqay

1. Nuqapa hutiiqa 2. Mamaapa hutinqa 3. Taytaapa hutinqa 4. Yanasaapa hutinqa 5. Yachatsiqniipa hutinqa 6. Awilaapa hutinqa 7. Awiluupa hutinqa Kay shimikunawan rimaykunata qillqay:

1. 2. 3.

kuchi

lichu

chakinta

winan laawaman

awilaa

upun

mikun

kaniman

nuqam

uham

paqan

kushitsii

lichum

hakuta

hakam

kuyan

qiwata

harata

aqan

paqan

papata kachita mati paqata 100


awilaata chakichaw mamanta Mallim Hakam Mamaami

Witsishqa qillqakunachawmi allawka shimikuna pakaraykan, tsayta tariy, niykur wichqay huk watuwan.

a s l h w h i c h i q h a

h i t a w q h u k 単 h s a q a n q h w r s u r h n t m a q u w c q r t h t r q a r h i c a k u q r w h a

t t a m t t l r t w h r w

r i r n a w i t r a a t a

t h t i h u t s a r t w t

y k h l r y l y h u c h u

u h i h a s h i w t t r h

i a p 単 w y h y s y y u i

101

p k a u a u i h a t u n q

s a h u t i n t r u r i a

q l q y w p a n a n a s n

Hita huti haka hipa aqa hawi Hashi hutu hacha hutsa hina hichi huchu haku

hawa hiqan hatun muti hana


Nawpa shimikunapita pitsqata akray, tsaykunawan rimaykunata qillqay: 1. 2. 3. 4. 5. Nunakunapa hutintaqa hatun kaq qillqawanmi qillqantsik. 1. Kaychaw hutiykita qillqay:

2. Kanan taytaykikunapa hutinta qillqay

3. Wawqiykikunapa (paniykikunapa) hutinta qillqay

4. Nanaykikunapa (turiykikunapa) hutinta qillqay

5. Yanasaykikunapa hutinta qillqay

102


Harawita nawintsay

Yaku

(Harawi)

Rahupita shutumunki, quchapita yarqamunki, pukyupita yurimunki, kaway chaatsimuq yaku. Millu, millu uraamunki, markallaaman chaaramunki, chakrallaata parqumunki, mikuy qishpitsiq yaku. Markan, markan puriq yaku kushikuyniita apakuytsu; Markan, markan puriq yaku llakikuyniita apakuy. Qillqaqkuna: Ana Julca González - Leonel Menacho López

Harawita nawintsarir kay tapukuykunata yaskiy: 1.¿Maychawtaq yakuta tarintsik? 2.¿Imapaqtaq alli yaku? 3.¿Imaraq kanman mana yaku kaptin? 4.¿Imanaw yakutataq upushwan? 5.¿Mana yaku kaptin, kawashwantsuraq?, ¿imanir? 103


Kanan “ y � qillqata qillqay: y- y Y- Y Y- y Kay siqikunapa hutinkunata alli nawintsarir hawanchaw qillqay:

yaku

aya

yuka

Kanan kay qaparikunawan shimikunata tariy, niykur qillqay: hi ha

ya hu

yu yi

mi ma

Tarishqayki shimikunawan rimaykunata qillqay: 1. 2. 3. 104

ta mu

tu ti


4. 5. 6. 7. 8. 9. Kay mana alli qillqashqa rimaykunata alliyaaratsir hawanchaw qillqay: 1.papata mikun kuchin Mikapa.

2.qatun puka Ashu hakata.

3.paqan hakuta hatun Tiku.

4.pachan quyapita wawapa nanan.

5.makinta nanan Shikupa paqakun.

Hanapita akray munashqayki shimikunata, niykur qillqay kima kuti: 1. 2.

105


kay descripcionta nawintsay

Llama

(Descripción)

Llamaqa hirkakunachawmi kawan. Payqa hatun ashmam, kunkanqa llanullam, piqannam ñukiraykan, rinrinpis shumaqmi shaariran, nawinqa chipapanmi, shiminnam hatun, sinqanpis muskipakurmi mankaran, chusku chakiyuqmi, shillunpis ishkayman pakishqam, chupannam kutulla. Yuraq, yana, chuku niraq llamapis kanmi. Llamaqa llikutam yanapan qipinkunata aparir. Piñashqa karqa pitapis tuqapunmi. Qillqaqkuna: Ana Julca González - Leonel Menacho López

Kay tapukuykunata yaskiy: 1. ¿Imanawtaq llama? 2. ¿Ima rikuq llamakunataq kan? 3. ¿Imapaqtaq llamakuna alli? 4. ¿Ima ashma niraqtaq llama? 5. ¿Qam llamata riqinkiku? Kanan “ ll ” qillqata qillqay: l l

-

Ll

-

Ll - ll 106


Kay siqikunata rikaarir hutinkunata nawintsay, niykur hawanchaw rimaykunata qillqay:

llama

llilli

llullu

kallana

kullu

mullu

Llanu

llika

tullu

1. 2. 3.

1. 2. 3.

1. 2. 3. 107


Kanan yachakushqaykita tupuy Llapan qaparikunata qillqay: P:

m:

q:

t:

k:

n:

w:

ts:

sh:

h:

y:

ll:

ch:

ts:

Munashqayki qaparikunawan shimikunata qillqay:

Kay rimaykunachaw pishiq qaparikunata qillqay Ma

hakuta

A

nuna u

Mashi ku Tu

awan. kuta mikun.

ta katan. pa panin ka kapa tu

Mikapa llu

nata ashin. n nanan.

n waqan.

108

lla lli- llu


9

YACHAYNINTSIKKUNA

109


Kay harawita nawintsay

Lichu (Harawi)

Lichu, pukalla lichu, wayichaw mikurir, wila, wilam purinki, niykur punurinki. Lichu, lapulla lichu, luchuy, luchuymi pintinki, nunaykita qawaarir, mikunayki mañarinki. Qillqaqkuna: Ana Julca González - Leonel Menacho López

Lichu harawita nawintsay, niykur tapukuykunata yaskiy: 1. ¿Pipaqtaq kay harawi riman? 2. ¿Maychawtaq lichu purin? 3. ¿Imanawtaq lichu mikunata mañakun? 4. ¿Imapaqtaq alli lichukuna? 5. ¿Wayiykichaw lichu kanku?, ¿imanawtaq? Kanan “ l ” qillqata qillqay: l

l-

L

L

L l 110


Kay siqikunapa hutinkunata nawintsay, niykur hawanchaw qillqay:

lichu

lawa

awilu

Kay rimaykunachaw huti tumatsikkunata qillqay: lichu

lichu

puka wila

lichu

lichu

yana uyu uqi

lichu

lichu

Kanan tsay shimikunawan rimaykunata qillqay : 1. 2. 3. 4.

111

llullu


Siqikunata rikaarir rimaykunachaw pishiq shimikunata qillqay:

Tuqapun

mikun

qatin Hamay chikukunata alli rikashpa kay rimaykunata nawintsay: 1.Mallipa puka lichun Llushapa papanta mikun, mishinna llullupa lichinta upun. 2.Shatupa llaman hatun qipita apan, wawanna kuchikunata qatin karu markapa. 3.Tulli papa utsuta mikun wawankunawan, nananna hara apita upun.

112


Ratsak

qutsuta nawintsay

(Qutsu)

Chaki churay.

Yaku rurinchaw kawanki, tuqyakuriryan kawanki, ultullapita qallaykur, hatun ratsakman chaarinki Chaki churay.

Pintiykachanki pampachaw, kita rurinman yaykunki, ampikunapa waqanki, nunata rikar waqanki. Chaki lutskay.

Naanipa purirmi ratsakwan tinkurillaa, uquchaw purirmi ratsakwan rikaanakuu

I.K.

Qillqaqkuna: Ana Julca González - Leonel Menacho López

Ratsak qutsutar, tapukuykunata yaskiy: 1.¿Qam riqinkiku ratsakta?, ¿imanawtaq? 2.¿Maychawtaq ratsakta tarintsik? 3.¿Imakunatataq ratsak mikun? 4.¿Imapaqtaq alli ratsak? 5.¿Imaraq kanman mana ratsak kaptin? Kanan “ r ” qillqata qillqay: r

r

R R R r 113


Kay siqikunata rikaarir hutinkunata nawintsay, niykur qillqay:

ratsak

ruripa

ruru

“ra”, “ri”, “ru” wan qallaq shimikunata qillqay: ra

ri

ru

Kay rimaykunam pakishqa kaykan. Mahanta taririr alli rimaykunata hawanchaw qillqay: Awila

ruruta mikun

Llullu

kuru papata kanin

Llikupa

ruripata hiran

Kuchi

kirun nanan

1. 2. 3. 4. 114


¡nawintsay!

Simita ruray (Descripción)

Markaachaw raymi kaptin warmikuna triguta paqayan, niykur tsakiratsiyan. Tsaypitanam aqatsiyan simitata rurayaananpaq. Simitataqa rurayan harinata shapuntawan takushqapitam. Kay laaya tantataqa mayordomokunam rurayan raymichaw llapan nunakunata qarakuyaananpaq. Simita rurayqa manam sasatsu. Kay descripcionta nawintsaarir tapukuykunata yaskiy . 1.¿Imaytaq markaykipa raymin?, ¿imanawtaq? 2.¿Imanawtaq simitata rurayanki? 3.¿Imatataq mayordomokuna raymichaw rurayan? 4.¿Imatataq wamrakuna raymichaw rurayan? 5.¿Allitsuraq raymichaw llapan rurayanqan? Kanan “ s ” qillqata qillqay:

s s-

S S S

s 115


Kay shimikunata nawintsaarir akray hawanchaw rimaykunata qishpitsinaykipaq: Sutan

Susana

sisinata

sasatsu

supay ruripata hiran. Wamrakuna

mikuyan.

Kuchita wanutsi manam Hatun nuna tikata mana allikunata ruran. Kay qaparikunawan shimikunata qishpitsiy, niykur tsimpanchaw qillqay:

ta

si

mi

ri

pa

ru

ku

li

na

sa

ya

na

yan

su

na

chu

ta

ku 116


Piñakuna

Qutsuta nawintsay

(Qutsu)

Chaki churay.

Piñakuna chaaramuptin, nunakuna mantsakaayan, chikullanman apayaptin wamrakuna rikaraayan. Chaki churay.

Puka pañukunawanmi Piñataqa pukllatsiyan Pampachaw wanuratsirmi Qaracharkur apakuyan. Chaki lutskay.

Raymikunachaw piñata pukllatsiyan, raymikunachaw aswata upukuyan. Qillqaqkuna: Ana Julca González - Leonel Menacho López

Kay qutsuta liyirir tapukuykunata yaskiy: 1. ¿Piñakunata riqinkiku?, ¿imanawtaq kayan? 2. Markaykipa rayminchaw piñakunata pukllatsiyanku? 3. ¿Imanirtaq wakin nunakuna piñakunata mantsayan? 4. ¿Imanawtaq piñakunata pukllatsiyan markaykichaw? 5. ¿Allitsuraq piñata pukllaratsir wanutsiyanqan? Kanan “ ñ ” qillqata qillqay: ñ ñN ÑÑ ñ 117


Kay siqikunata rikaarir hutinkunata qillqay:

Tsimpanchaw shimikunata kahunkunaman apay: p

i

ñ a

k u

n a

puyñu piña aña iñaqu ñatin iñu piñakuna nuna

Kay rimaykunata tinkutsiy tsimpachaw shimikunawan: 1.Nunakuna

qatiyan chikuman.

2.Mama

puka pañuta ruran.

3.Kuñi iñaquta

.

4.Pulli

arun.

5.Llusha yana puyñuta

awin. 118

Ñati yakuwan wanutsin ñatin utsuta piñakunata


Kanan kay qaparikunawan wakin yarpanqaywanpis mushuq shimikunata qillqay, niykur tsay shimikunawan rimaykunata qillqay:

ri ra

sa ru

su

単i

si

単a

1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 119

la 単u

lu li


Kanan yachakushqaykita tupuy 1. Kay shimikunawan rimaykunata qillqay: Atuq

chaki

ukush

Malli

pi単a

uli

2. Kay qatillanaman qillqashqa rimaykunachaw tariy pitsqa rimaykunata: Sh

a

t

u

u

u

s

h

a

t

a

q

a

t

n

a

t

u

q

k

u

c

h

i

t

a

m

i

k

u

n

M

a

ll

i

m

k

u

k

u

p

a

t

a

a

q

a

n

w

a

ll

p

a

h

a

r

a

t

a

m

i

k

u

n

w

a

a

k

a

q

i

w

a

t

a

m

i

k

u

n

Ch

a

k

r

a

ch a

w

1. 2. 3. 4. 5. 120

i


CARTA DEMOCRÁTICA INTERAMERICANA I La democracia y el sistema interamericano Artículo 1 Los pueblos de América tienen derecho a la democracia y sus gobiernos la obligación de promoverla y defenderla. La democracia es esencial para el desarrollo social, político y económico de los pueblos de las Américas. Artículo 2 El ejercicio efectivo de la democracia representativa es la base del estado de derecho y los regímenes constitucionales de los Estados Miembros de la Organización de los Estados Americanos. La democracia representativa se refuerza y profundiza con la participación permanente, ética y responsable de la ciudadanía en un marco de legalidad conforme al respectivo orden constitucional. Artículo 3 Son elementos esenciales de la democracia representativa, entre otros, el respeto a los derechos humanos y las libertades fundamentales; el acceso al poder y su ejercicio con sujeción al estado de derecho; la celebración de elecciones periódicas, libres, justas y basadas en el sufragio universal y secreto como expresión de la soberanía del pueblo; el régimen plural de partidos y organizaciones políticas; y la separación e independencia de los poderes públicos. Artículo 4 Son componentes fundamentales del ejercicio de la democracia la transparencia de las actividades gubernamentales, la probidad, la responsabilidad de los gobiernos en la gestión pública, el respeto por los derechos sociales y la libertad de expresión y de prensa. La subordinación constitucional de todas las instituciones del Estado a la autoridad civil legalmente constituida y el respeto al estado de derecho de todas las entidades y sectores de la sociedad son igualmente fundamentales para la democracia. Artículo 5 El fortalecimiento de los partidos y de otras organizaciones políticas es prioritario para la democracia. Se deberá prestar atención especial a la problemática derivada de los altos costos de las campañas electorales y al establecimiento de un régimen equilibrado y transparente de financiación de sus actividades. Artículo 6 La participación de la ciudadanía en las decisiones relativas a su propio desarrollo es un derecho y una responsabilidad. Es también una condición necesaria para el pleno y efectivo ejercicio de la democracia. Promover y fomentar diversas formas de participación fortalece la democracia. II La democracia y los derechos humanos Artículo 7 La democracia es indispensable para el ejercicio efectivo de las libertades fundamentales y los derechos humanos, en su carácter universal, indivisible e interdependiente, consagrados en las respectivas constituciones de los Estados y en los instrumentos interamericanos e internacionales de derechos humanos. Artículo 8 Cualquier persona o grupo de personas que consideren que sus derechos humanos han sido violados pueden interponer denuncias o peticiones ante el sistema interamericano de promoción y protección de los derechos humanos conforme a los procedimientos establecidos en el mismo. Los Estados Miembros reafirman su intención de fortalecer el sistema interamericano de protección de los derechos humanos para la consolidación de la democracia en el Hemisferio. Artículo 9 La eliminación de toda forma de discriminación, especialmente la discriminación de género, étnica y racial, y de las diversas formas de intolerancia, así como la promoción y protección de los derechos humanos de los pueblos indígenas y los migrantes y el respeto a la diversidad étnica, cultural y religiosa en las Américas, contribuyen al fortalecimiento de la democracia y la participación ciudadana. Artículo 10 La promoción y el fortalecimiento de la democracia requieren el ejercicio pleno y eficaz de los derechos de los trabajadores y la aplicación de normas laborales básicas, tal como están consagradas en la Declaración de la Organización Internacional del Trabajo (OIT) relativa a los Principios y Derechos Fundamentales en el Trabajo y su Seguimiento, adoptada en 1998, así como en otras convenciones básicas afines de la OIT. La democracia se fortalece con el mejoramiento de las condiciones laborales y la calidad de vida de los trabajadores del Hemisferio. III Democracia, desarrollo integral y combate a la pobreza Artículo 11 La democracia y el desarrollo económico y social son interdependientes y se refuerzan mutuamente. Artículo 12 La pobreza, el analfabetismo y los bajos niveles de desarrollo humano son factores que inciden negativamente en la consolidación de la democracia. Los Estados Miembros de la OEA se comprometen a adoptar y ejecutar todas las acciones necesarias para la creación de empleo productivo, la reducción de la pobreza y la erradicación de la pobreza extrema, teniendo en cuenta las diferentes realidades y condiciones económicas de los países del Hemisferio. Este compromiso común frente a los problemas del desarrollo y la pobreza también destaca la importancia de mantener los equilibrios macroeconómicos y el imperativo de fortalecer la cohesión social y la democracia. Artículo 13 La promoción y observancia de los derechos económicos, sociales y culturales son consustanciales al desarrollo integral, al crecimiento económico con equidad y a la consolidación de la democracia en los Estados del Hemisferio. Artículo 14 Los Estados Miembros acuerdan examinar periódicamente las acciones adoptadas y ejecutadas por la Organización encaminadas a fomentar el diálogo, la cooperación para el desarrollo integral y el combate a la pobreza en el Hemisferio, y tomar las medidas oportunas para promover estos objetivos. Artículo 15 El ejercicio de la democracia facilita la preservación y el manejo adecuado del medio ambiente. Es esencial que los Estados del Hemisferio implementen políticas y estrategias de protección del medio ambiente, respetando los diversos tratados y convenciones, para lograr un desarrollo sostenible en beneficio de las futuras generaciones. Artículo 16 La educación es clave para fortalecer las instituciones democráticas, promover el desarrollo del potencial humano y el alivio de la pobreza y fomentar un mayor entendimiento entre los pueblos. Para lograr estas metas, es esencial que una educación de calidad esté al alcance de todos, incluyendo a las niñas y las mujeres, los habitantes de las zonas rurales y las personas que pertenecen a las minorías.

IV Fortalecimiento y preservación de la institucionalidad democrática Artículo 17 Cuando el gobierno de un Estado Miembro considere que está en riesgo su proceso político institucional democrático o su legítimo ejercicio del poder, podrá recurrir al Secretario General o al Consejo Permanente a fin de solicitar asistencia para el fortalecimiento y preservación de la institucionalidad democrática. Artículo 18 Cuando en un Estado Miembro se produzcan situaciones que pudieran afectar el desarrollo del proceso político institucional democrático o el legítimo ejercicio del poder, el Secretario General o el Consejo Permanente podrá, con el consentimiento previo del gobierno afectado, disponer visitas y otras gestiones con la finalidad de hacer un análisis de la situación. El Secretario General elevará un informe al Consejo Permanente, y éste realizará una apreciación colectiva de la situación y, en caso necesario, podrá adoptar decisiones dirigidas a la preservación de la institucionalidad democrática y su fortalecimiento. Artículo 19 Basado en los principios de la Carta de la OEA y con sujeción a sus normas, y en concordancia con la cláusula democrática contenida en la Declaración de la ciudad de Quebec, la ruptura del orden democrático o una alteración del orden constitucional que afecte gravemente el orden democrático en un Estado Miembro constituye, mientras persista, un obstáculo insuperable para la participación de su gobierno en las sesiones de la Asamblea General, de la Reunión de Consulta, de los Consejos de la Organización y de las conferencias especializadas, de las comisiones, grupos de trabajo y demás órganos de la Organización. Artículo 20 En caso de que en un Estado Miembro se produzca una alteración del orden constitucional que afecte gravemente su orden democrático, cualquier Estado Miembro o el Secretario General podrá solicitar la convocatoria inmediata del Consejo Permanente para realizar una apreciación colectiva de la situación y adoptar las decisiones que estime conveniente. El Consejo Permanente, según la situación, podrá disponer la realización de las gestiones diplomáticas necesarias, incluidos los buenos oficios, para promover la normalización de la institucionalidad democrática. Si las gestiones diplomáticas resultaren infructuosas o si la urgencia del caso lo aconsejare, el Consejo Permanente convocará de inmediato un período extraordinario de sesiones de la Asamblea General para que ésta adopte las decisiones que estime apropiadas, incluyendo gestiones diplomáticas, conforme a la Carta de la Organización, el derecho internacional y las disposiciones de la presente Carta Democrática. Durante el proceso se realizarán las gestiones diplomáticas necesarias, incluidos los buenos oficios, para promover la normalización de la institucionalidad democrática. Artículo 21 Cuando la Asamblea General, convocada a un período extraordinario de sesiones, constate que se ha producido la ruptura del orden democrático en un Estado Miembro y que las gestiones diplomáticas han sido infructuosas, conforme a la Carta de la OEA tomará la decisión de suspender a dicho Estado Miembro del ejercicio de su derecho de participación en la OEA con el voto afirmativo de los dos tercios de los Estados Miembros. La suspensión entrará en vigor de inmediato. El Estado Miembro que hubiera sido objeto de suspensión deberá continuar observando el cumplimiento de sus obligaciones como miembro de la Organización, en particular en materia de derechos humanos. Adoptada la decisión de suspender a un gobierno, la Organización mantendrá sus gestiones diplomáticas para el restablecimiento de la democracia en el Estado Miembro afectado. Artículo 22 Una vez superada la situación que motivó la suspensión, cualquier Estado Miembro o el Secretario General podrá proponer a la Asamblea General el levantamiento de la suspensión. Esta decisión se adoptará por el voto de los dos tercios de los Estados Miembros, de acuerdo con la Carta de la OEA. V La democracia y las misiones de observación electoral Artículo 23 Los Estados Miembros son los responsables de organizar, llevar a cabo y garantizar procesos electorales libres y justos. Los Estados Miembros, en ejercicio de su soberanía, podrán solicitar a la OEA asesoramiento o asistencia para el fortalecimiento y desarrollo de sus instituciones y procesos electorales, incluido el envío de misiones preliminares para ese propósito. Artículo 24 Las misiones de observación electoral se llevarán a cabo por solicitud del Estado Miembro interesado. Con tal finalidad, el gobierno de dicho Estado y el Secretario General celebrarán un convenio que determine el alcance y la cobertura de la misión de observación electoral de que se trate. El Estado Miembro deberá garantizar las condiciones de seguridad, libre acceso a la información y amplia cooperación con la misión de observación electoral. Las misiones de observación electoral se realizarán de conformidad con los principios y normas de la OEA. La Organización deberá asegurar la eficacia e independencia de estas misiones, para lo cual se las dotará de los recursos necesarios. Las mismas se realizarán de forma objetiva, imparcial y transparente, y con la capacidad técnica apropiada. Las misiones de observación electoral presentarán oportunamente al Consejo Permanente, a través de la Secretaría General, los informes sobre sus actividades. Artículo 25 Las misiones de observación electoral deberán informar al Consejo Permanente, a través de la Secretaría General, si no existiesen las condiciones necesarias para la realización de elecciones libres y justas. La OEA podrá enviar, con el acuerdo del Estado interesado, misiones especiales a fin de contribuir a crear o mejorar dichas condiciones. VI Promoción de la cultura democrática Artículo 26 La OEA continuará desarrollando programas y actividades dirigidos a promover los principios y prácticas democráticas y fortalecer la cultura democrática en el Hemisferio, considerando que la democracia es un sistema de vida fundado en la libertad y el mejoramiento económico, social y cultural de los pueblos. La OEA mantendrá consultas y cooperación continua con los Estados Miembros, tomando en cuenta los aportes de organizaciones de la sociedad civil que trabajen en esos ámbitos. Artículo 27 Los programas y actividades se dirigirán a promover la gobernabilidad, la buena gestión, los valores democráticos y el fortalecimiento de la institucionalidad política y de las organizaciones de la sociedad civil. Se prestará atención especial al desarrollo de programas y actividades para la educación de la niñez y la juventud como forma de asegurar la permanencia de los valores democráticos, incluidas la libertad y la justicia social. Artículo 28 Los Estados promoverán la plena e igualitaria participación de la mujer en las estructuras políticas de sus respectivos países como elemento fundamental para la promoción y ejercicio de la cultura democrática.

El Acuerdo Nacional El 22 de julio de 2002, los representantes de las organizaciones políticas, religiosas, del Gobierno y de la sociedad civil firmaron el compromiso de trabajar, todos, para conseguir el bienestar y desarrollo del país. Este compromiso es el Acuerdo Nacional. El Acuerdo persigue cuatro objetivos fundamentales. Para alcanzarlos, todos los peruanos de buena voluntad tenemos, desde el lugar que ocupemos o el rol que desempeñemos, el deber y la responsabilidad de decidir, ejecutar, vigilar o defender los compromisos asumidos. Estos son tan importantes que serán respetados como políticas permanentes para el futuro. Por esta razón, como niños, niñas, adolescentes o adultos, ya sea como estudiantes o trabajadores, debemos promover y fortalecer acciones que garanticen el cumplimiento de esos cuatro objetivos que son los siguientes: 1. Democracia y Estado de Derecho La justicia, la paz y el desarrollo que necesitamos los peruanos sólo se pueden dar si conseguimos una verdadera democracia. El compromiso del Acuerdo Nacional es garantizar una sociedad en la que los derechos son respetados y los ciudadanos viven seguros y expresan con libertad sus opiniones a partir del diálogo abierto y enriquecedor; decidiendo lo mejor para el país. 2. Equidad y Justicia Social Para poder construir nuestra democracia, es necesario que cada una de las personas que conformamos esta sociedad, nos sin-

tamos parte de ella. Con este fin, el Acuerdo promoverá el acceso a las oportunidades económicas, sociales, culturales y políticas. Todos los peruanos tenemos derecho a un empleo digno, a una educación de calidad, a una salud integral, a un lugar para vivir. Así, alcanzaremos el desarrollo pleno. 3. Competitividad del País Para afianzar la economía, el Acuerdo se compromete a fomentar el espíritu de competitividad en las empresas, es decir, mejorar la calidad de los productos y servicios, asegurar el acceso a la formalización de las pequeñas empresas y sumar esfuerzos para fomentar la colocación de nuestros productos en los mercados internacionales. 4. Estado Eficiente, Transparente y Descentralizado Es de vital importancia que el Estado cumpla con sus obligaciones de manera eficiente y transparente para ponerse al servicio de todos los peruanos. El Acuerdo se compromete a modernizar la administración pública, desarrollar instrumentos que eliminen la corrupción o el uso indebido del poder. Asimismo, descentralizar el poder y la economía para asegurar que el Estado sirva a todos los peruanos sin excepción. Mediante el Acuerdo Nacional nos comprometemos a desarrollar maneras de controlar el cumplimiento de estas políticas de Estado, a brindar apoyo y difundir constantemente sus acciones a la sociedad en general.


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.