PÖFF'i kataloog by Andrus Asumets

LENNUPARTNER

KATALOOG 2011 CATALOGUE

Euroopa kultuuripealinn kutsub

ekslema! Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 on tulvil lahedaid nurgataguseid urkaid, mida avastada ja suuri avalikke sündmusi, kus peatuda. Kogu aasta kava www.tallinn2011.ee

15. Tallinna Pimedate Ööde Filmifestival

KATALOOG 2011 CATALOGUE 15th Tallinn Black Nights Film Festival

Sisukord / Contents PÖFF 15 – INTERVJUU TIINA LOKIGA / PÖFF 15 – INTERVIEW WITH TIINA LOKK PILETIINFO / TICKET INFORMATION AUHINNAD / AWARDS EESSÕNAD / INTRODUCTIONS ŽÜRIID / JURIES

8 20 21 24 28

VÕISTLUSPROGRAMM EURASIA / OFFICIAL COMPETITION EURASIA TRIDENSI BALTI TÄISPIKKADE FILMIDE KONKURSS / TRIDENS BALTIC FEATURE FILM COMPETITION HEAVE(I)N EESTI FILMI AUHIND / HEAVE(I)N ESTONIAN FILM AWARD PÕHJA-AMEERIKA INDIE-FILMIDE KONKURSS / COMPETITION OF NORTH AMERICAN INDIES AVAFILM / OPENING FILM LÕPUFILM / CLOSING FILM PÕHJAMAAD FOOKUSES / FOCUS ON NORDIC COUNTRIES PÕHJA VALGUS / NORDIC LIGHTS ISLANDI KINO FOOKUSES / FOCUS ON ICELANDIC CINEMA PÖFFI ELUTÖÖAUHINNA LAUREAAT – FRIDRIK THOR FRIDRIKSSON / PÖFF LIFETIME ACHIEVEMENT AWARD – FRIDRIK THOR FRIDRIKSSON 15 VALITUD TEOST / 15 SELECTED TITLES PÖFFI VITAMIINILAKS / PÖFF’S VITAMIN BOOST PANORAAM / PANORAMA FOORUM / FORUM SCREEN INTERNATIONAL KRIITIKUTE VALIK / SCREEN INTERNATIONAL CRITICS’ CHOICE INIMÕIGUSTE ERIPROGRAMM / SPECIAL PROGRAMME ON HUMAN RIGHTS DOC@POFF 60 SEKUNDIT ÜKSINDUST AASTAL NULL / 60 SECONDS OF SOLITUDE IN YEAR ZERO MONTONI MOEFILMIDE ERIPROGRAMM / MONTON PRESENTS: SPECIAL FASHION FILMS PROGRAMME SLEEPWALKERS ESITLEB: LÜHIFILMID / SLEEPWALKERS PRESENTS: SHORT FILMS

33 73 86 92 104 106 109 111 120 131 135 153 165 213 253 263 279 293 295 303

ALAFESTIVALID JA ERIÜRITUSED / SUBFESTIVALS AND SPECIAL EVENTS FILMID EESTIKEELSETE PEALKIRJADE JÄRGI / INDEX OF ESTONIAN TITLES FILMID INGLISKEELSETE PEALKIRJADE JÄRGI / INDEX OF ENGLISH TITLES FILMID RIIKIDE JÄRGI / INDEX OF COUNTRIES FILMID REŽISSÖÖRIDE JÄRGI / INDEX OF DIRECTORS AADRESSID / ADDRESSES KAART / MAP TÄNAME / THANKS MEESKOND / TEAM

308 318 319 320 322 324 327 328 330

Hooaja peasponsor

Kuldsponsorid

Sponsorid

Meediapartnerid

KoostĂśĂśpartnerid

Esitleja

Institutsioonid ja saatkonnad

Accredited by Akrediteeritud

Austria • Gruusia • Hispaania • Iiri • Island • Kanada • Leedu • Läti • Prantsuse • Saksamaa • Venemaa

1997

2002

2007

Täispikad filmid / Full-length films - 25 Külastuste arv / Number of admissions - 4500 Väliskülalised / Foreign guests - 18 Riigid / Countries - 7 Fookus / Focus - Põhjamaad / Nordic countries

Täispikad filmid / Full-length films - 162 Külastuste arv / Number of admissions - 39 500 Väliskülalised / Foriegn guests - 98 Riigid / Countries - 48 Fookus / Focus- Fridrik Thor Fridrikssoni filmid, Uus Vene kino, Vesternid punalippude all / Fridrik Thor Fridriksson’s films, New Russian cinema, Western Under the Red Flags Publiku lemmikfilm / Audience award Räägi temaga / Talk to Her (rež/dir: Pedro Almodovar)

Täispikad filmid / Full-length films - 211 Külastuste arv / Number of admissions - 52 330 Väliskülalised / Foreign guests - 251 Riigid / Countries - 64 Fookus / Focus - Lõuna-Korea ja Belgia fookuses / Focus on South Korea and Belgium Publiku lemmikfilm / Audience award Külmunud / Frozen (rež/dir: Shivajee Chandrabhuskhan)

1998

2003

2008

Täispikad filmid / Full-length films - 62 Külastuste arv / Number of admissions - 9500 Väliskülalised / Foreign guests - 32 Riigid / Countries - 26 Fookus / Focus - Hongkongi eriprogramm, Jörn Donneri retrospektiiv / Special programme of Hong Kong, Jörn Donner retrospective Publiku lemmikfilm / Audience award Must kass, valge kass / Black Cat, White Cat (rež/dir: Emir Kusturica)

Täispikad filmid / Full-length films - 166 Külastuste arv / Number of admissions - 47 473 Väliskülalised / Foreign guests - 103 Riigid / Countries - 47 Fookus / Focus - Uus Hiina film, Uus Taani kino, Qatsi triloogia / New Chinese films, New Danish cinema, Qatsi trilogy Publiku lemmikfilm / Audience award Tõusuvesi / Upswing (rež/dir: Johanna Vuoksenmaa)

Täispikad filmid / Full-length films - 249 Külastuste arv / Number of admissions - 56 427 Väliskülalised / Foreign guests - 327 Riigid / Countries - 71 Fookus / Focus - Argentina uus kino, Afganistani eri / Argentine New Cinema, Afghanistan Special Publiku lemmikfilm / Audience award Maadleja / The Wrestler (rež/dir: Darren Aronofsky)

1999

2004

2009

Täispikad filmid / Full-length films - 100 Külastuste arv / Number of admissions - 23 600 Väliskülalised / Foreign guests - 53 Riigid / Countries - 40 Fookus / Focus - Šveitsi tuled pimedates öödes, Marlene Dietrichi ja Jan Troelli retrospektiivid / Swiss Lights in Black Nights, Marlene Dietrich and Jan Troell retrospectives Publiku lemmikfilm / Audience award Kummituskoer: samurai tee / Ghost Dog: The Way of the Samurai (rež/dir: Jim Jarmusch)

Täispikad filmid / Full-length films - 209 Külastuste arv / Number of admissions - 47 517 Väliskülalised / Foreign guests - 163 Riigid / Countries - 67 Fookus / Focus - Holland fookuses, Postkoloniaalne Aafrika, Jerzy Stuhri retrospektiiv / Focus on Holland, Post colonial Africa, Jerzy Stuhr retrospective Publiku lemmikfilm / Audience award Tühi maja / 3-Iron (rež/dir: Kim Ki-duk)

Täispikad filmid / Full-length films - 262 Külastuste arv / Number of admissions - 53 030 Väliskülalised / Foreign guests - 320 Riigid/ Countries - 75 Fookus / Focus - Portugalikeelne kino fookuses, Hamsun ekraanil / Focus on cinema in Portuguese, Hamsun on the Screen Publiku lemmikfilm / Audience award Merehädaline kuul / Castaway on the Moon (rež/dir: Hae-Jun lee)

2000

2005

2010

Täispikad filmid / Full-length films - 125 Külastuste arv / Number of admissions - 36 800 Väliskülalised / Foreign guests - 47 Riigid / Countries - 44 Fookus / Focus - Uus Saksa kino, Naine Iraani filmis, Carl Theodor Dreyeri teosed / New German cinema, The image of women in Iranian films, Carl Theodor Dreyer’s films Publiku lemmikfilm / Audience award Tantsija pimeduses / Dancer in the Dark (rež/dir: Lars von Trier)

Täispikad filmid / Full-length films - 200 Külastuste arv / Number of admissions - 48 871 Väliskülalised / Foreign guests - 210 Riigid / Countries - 55 Fookus / Focus - Kanada fookuses, Kõige keelatumad / Focus on Canada, Extra Forbidden Publiku lemmikfilm / Audience award Vibu / The Bow (rež/dir: Kim Ki-duk)

Täispikad filmid / Full-length films - 267 Külastuste arv / Number of admissions - 68 145 Väliskülalised / Foreign guests - 431 Riigid / Countries - 86 Fookus / Focus - Soome kino fookuses, Tšehhoslovakkia uus laine, Semih Kaplanoglu – Yusufi triloogia / Finnish cinema, New Wave of Czechoslovakia, Samih Kaplanoglu - Yusuf trilogy Publiku lemmikfilm / Audience award Tualett / Toilet (rež/dir: Naoko Ogigami)

2001

2006

2011

Täispikad filmid / Full-length films - 138 Külastuste arv / Number of admissions - 36 200 Väliskülalised / Foreign guests - 51 Riigid / Countries - 49 Fookus / Focus - Norra fookuses, Hammer stuudio õudusfilmid / Focus on Norway, Hammer Studios Horror Films Publiku lemmikfilm / Audience award Amelie (rež/dir: Jean-Pierre Jeunet)

Täispikad filmid / Full-length films - 235 Külastuste arv / Number of admissions - 48 457 Väliskülalised / Foreign guests - 235 Riigid / Countries - 68 Fookus / Focus - Tribuut - Neil Jordan, Itaalia fookuses, Kaasaegne sõda filmikunstis / Tribute - Neil Jordan, Focus on Italy, Modern Warfare in Films Publiku lemmikfilm / Audience award Elsa ja Fred / Elsa & Fred (rež/ dir: Marcos Carnevale)

PÖFF 15 – intervjuu Tiina Lokiga turg on aga nii väike ja marginaalne, et siia oma filmi toomine võib tunduda asjatu, seda enam, et puudub ka ühtne Balti turg. Toona sisendas lootust mõte, et väikesest turust hoolimata on eestlased haritud rahvas, kes on valmis Hollywoodi toodangu kõrval ka midagi muud vaatama. Turg pole ka täna suurem kui toona, seega võib öelda, et lootus õigustas end. Rääkides isiklikest dilemmadest – PÖFFi loomisega ühel ajal kutsuti mind tööle ajakirjandusse. Mul oli reaalne võimalus lahkuda filmindusest ja siirduda ahvatleva palgaga tööle, tegin juba kaastööd ühe PR-firmaga. Küsimus, kas vahetada valdkonda või rabeleda valitud suunal edasi, oli tõsine. Otsustasin edasi rühkida. Ja nii ka see festival tekkis (sarnaselt enamikule suurematele filmifestivalidele), justkui protestiks suure ülekohtu vastu, tõmmates seeläbi tähelepanu kogu valdkonna probleemidele. Pealegi oli Eesti sellal ainus riik maamunal, kus polnud veel kunagi filmifestivali toimunud.

1. Miks alustasid festivaliga just 1997. aastal? Mis oli siis teisiti kui varasematel aastatel? Kuidas sündis see idee? 1997. aasta oli periood, mil filmindus Eestis oli kriisis: ühelt poolt suleti kinosid, teisalt oli täielikult hääbumas kodumaine filmitööstus, millele oli pandud ebanormaalne ülesanne – olla praktiliselt isemajandav. Toetused filmitootmisele olid minimaalsed, filmilevi ja kinosid aga ei toetatud üldse. Täna Põhja-Euroopa suurimate festivalide hulka kuuluv PÖFF sündis tegelikult väärtfilmide levitaja Filmimaxi raames, mis oli selleks hetkeks oma tegevust lõpetamas – Hollywoodile alternatiivsetele filmidele ei jagunud enam ekraaniaega. Üks põhjuseid oligi soov tõmmata festivali abil inimeste tähelepanud filmivaldkonnas toimuvale. Tahtsime, et inimesed hakkaksid küsima, kuhu on kadunud kinod (esimestel aastatel näitasime filme juba oma uksed sulgenud kinodes), kuhu on kadunud erinevate riikide filmid ja mis on saanud Eesti filmist. Toona soovitas üks parlamendiliige mul Pariisi kinno minna... Taasiseseisvumise järel ei osanud keegi kino ja filmindusega midagi peale hakata – Vene ajal juhiti valdkonda ju Moskvast. Tekkinud oli tõeline sulg. Festivali mõte oli Filmimaxis tegelikult juba mõnda aega küpsenud, aga olukorras, kus film oli Eestis kuulutatud riskibisnissiks ja sellega ei soovitatud tegeleda ega sinna investeerida, oli festivali tegemine ikka parasjagu suur julgustükk. Pikkade traditsioonidega filmifestivalid on kõik suurte filmiturgudega riikides, kus on ühtlasi tugev filmitööstus – on ju festivalid aknaks turule. Eesti

Festivali sünni juures olid toeks ka siinsed välissaatkonnad, eriti Põhjamaad, kes olid oma filmide siin näitamisest huvitatud. Festival kasvaski välja Põhjamaade filminädalast, kuhu sai näpuotsaga lisatud saksa ja prantsuse filme. Filmimaxi hääbudes tuli suurem osa meeskonnast sealt järk-järgult üle. Algusest peale tahtsin ehitada üles kärgfestivali, aga tollal ei olnud veel selge, millised osad hakkavad tööle, millised mitte. Näiteks rabelesime aastaid ja katsetasime erinevaid mooduseid, kuidas käivitada lastefilmide festivali, animatsioonifestivali jne. Annan endale aru, et paljuski oli tegemist ka minu kui juhi kogenematusega – ja tõtt-öelda ei ole ma ka kunagi tahtnud juhiks saada. Seitsmendaks toimumisaastaks saavutas festival juba arvestatava mahu, sisuliselt olid valmis kõik põhilised osad ja elemendid. Alles siis asusime festivali juurde kasvatama organisatsiooni, mis festivali ära suudaks teostada nii, et inimesed ennast sealjuures ära ei katkestaks. Pärast 10. festivali aga ajasime selja sirgu ja teadvustasime juba julgelt, kes me oleme, mida me teeme ja kellele teeme. 2. Kust see nimi pärineb – Pimedate Ööde Filmifestival? Istusime toona Eva Lillega, kes oli tol ajal Soome kultuuriatašee, Tallinna vanalinnas Controvento restoranis ja arutasime, mis võiks olla festivali nimi. Läbi käis igasuguseid variante, kuni Eva ütles, et meil Eestis on ju valged ööd – kas sa ei tahaks festivali nimeks panna “pimedad ööd”? Haarasin mõttest kohe kinni, sest nägin selles vajalikku intriigi – inglise keelde sai ta tõlgitud kui Black Nights, mitte kui Dark Nights. Turunduslikult mõeldes oli selge, et sellise pealkirja ümber saaks luua tohutu legendi. Ja see toimis kohemaid. Esimene festival toimus täiskuu ajal, novembri lõpus ja detsembri alguses. Põhjamaades on see pärimuste järgi hingede rändamise aeg. Meie jaoks olid autorifilmid nagu need hinged, kes

pimedates öödes ringi rändasid ja endale vaatajaid otsisid. Eks nad ole seda siiani.

5. Milline on olnud väliskülaliste mulje nii esimestest kui ka hilisematest festivalidest?

Hunt on samuti oluline loom meie legendides ja saagades, sümboliseerides ühelt poolt üksindust ja teisalt kambavaimu, kokkukuuluvust ja solidaarsust. Prožektorivalgus kinos aga pidi purustama pimeduse ja tooma valguse, mis juba hiljem asendub jõuluvalgusega – ja siis juba hakkab ka teatavasti taanduma pimedus.

Kõige esimese festivali ajal olid mul külalistele pakkuda nii väikesed hotellitoad, et nad palusid delikaatselt endale järgmiseks korraks broneerida toad, kus nad ka ümber keerama mahuks. Siis saime ühendust Schlössle hotelliketiga, kes oli ka meie esimene suurem sponsor ja tänu kellele festival tegelikult ellu jäi – külaliste heaolu ja info, mida nad endaga kaasa viivad, on üks neist vaaladest, millele üks festival toetub. Meie külalised muutusid hetkega kerjustest kuningateks. Nad ütlesid, et neil pole elus olnud võimalust ööbida sellises hotellis. Et programm on meil läbi aegade tugev olnud, oli selle positiivse sõnumi levimisega otsustatud ka festivali saatus.

3. Kuidas leidsid enda ümber inimesed, kelle õlule jäi festivali jooksev korraldus ja läbiviimine? Tuumikgrupi moodustasid Filmimaxist kaasa tulnud inimesed. Lisaks aitasid mind tol ajal palju Põhjamaade filmiinstitutsioonide inimesed, Eestis resideerivad saatkonnad, eriti kõik Põhjamaad; samuti Põhjamaade Ministrite Nõukogu Infobüroo, minu kolleegid, teiste festivalide direktorid, kellest paljud on minu väga head sõbrad tänaseni. Nende peal sain ma testida oma ideid ja mõttelendu, sest raske oli arutleda festivali väljanägemise üle korraldustoimkonnas olnud inimestega, kui paljud neist polnud tollal veel välismaal käinudki ega teadnud filmitööstuses valitsevaid reegleid. Tahaksin, et sellest ajast jääksid meelde järgnevad nimed: Jan Erik Holst (Norra Filmiinstituut), Eva Lille (Soome saatkond), Kirsi Tykkyläinen (Soome Filmi Sihtasutus), Mona Jensen ja Jesper Andersen (Taani Filmiinstituut), Svend Roed Nielsen ja Anne-Marie Overbye (Taani saatkond). 4. Kirjelda esimeste festivalide argipäeva? On see kardinaalselt erinev tänapäevasest? Meeskond oli väike ja ei saanud väga selgelt aru, mida nad teevad ja kuhu tahame jõuda. Olen siiani kohutavalt tänulik, et vaatamata vaidlustele usaldati ikkagi pimesi seda, mida teeme ja kuhu läheme. Meil polnud kerge, sest intriige ja vastuseisu väljastpoolt oli palju. Samas tekitas see meis erilise omavahelise solidaarsustunde, mis aitas igasugustest ümbritsevatest probleemidest üle olla ja edasi minna. Samas olime ka olukorras, kus võisid olla küll teoreetilised teadmised, kuidas üht või teist asja teha, aga keegi meie seast ei olnud kunagi midagi sellist reaalselt proovinud ega teinud. Enne iga järgmist sammu katsetasime ja arutasime alati läbi, kuidas mingi lahendus töötada võiks. Säärane ettevaatlikkus on meie taktikasse ja strateegiasse olnud alati sisse kodeeritud. Pead kogu aeg olema valmis katsetama, reageerima vastavalt turule, alustama ja lõpetama vastavalt vajadusele. Festival ei tohi kivistuda ega sammalduda, ta peab jääma elavaks organismiks, mis elab omas ajas.

Meil on algusest peale külaliste vastuvõtu suhtes olnud oma taktika: kõik saavad võrdselt hästi koheldud ja keegi ei pea ennast tundma halvasti või üksi jäetuna. Ma ise alustasin festivalidel käimist, olles nobody, ja tean seda tunnet hästi. Loodan, et meie festivalil ei pea keegi end nobody’na tundma. Selle nimel annab meie külaliste meeskond endast parima ja see on aidanud meil tõusta Põhja-Euroopa mainekamate festivalide hulka. Teisalt pole meil siiani piisavalt ressursse, et kutsuda filmitegijad kaasa iga filmiga. See maksab raha, ja kahjuks palju raha. Teised meie mõõdus festivalid saavad seda endale lubada, ent meie ja võrreldavate festivalide eelarvemahu erinevus võib küündida ka kümnekordseks. Samas on just need külalised need, kes kõige paremini turundavad festivali, linna või riiki filmipublikule ja üldsusele väljaspool Eestit. Meie kohalik publik on juba pikisilmi valmis filmitegijatega kohtumiseks – meie saalid pole juba ammu tummad, kui filmi eel esineb selle režissöör. Filmimaailma tähed on kahjuks oma “stardiraha” väga kõrgeks ajanud, mis tähendab, et festival ei suuda neid iseseisvalt Eestisse tuua. Seega panustame meie täna siiski festivali sisulisele küljele, olgugi et staaride siiatoomine võiks toimida korraliku turismimagnetina. Kui aga leiduks toetajaid, kes mõne filmimaailma tähe Eesti pinnale toomisel oma õla alla sooviksid panna, siis kontaktide puudumise taha asi kindlasti pidama ei jääks. 6. Kuidas nägi välja esimeste festivalide filmivaliku ja programmi koostamise protsess ja kui palju on see tänaseks muutunud? Alustasime faksiajal: kui faks hakkas nurgas põrisema, jooksid kõik kohale vaatama, mis sealt nüüd tuleb. Esimesed programmid olid olemas vaid minu peas. Mu töölaud koosnes tohututest ajakirjade ja kaustade hunnikutest. Mitmed mu kohvrid ja kotid läksid selle nahka, et vedasin koju kümnete kilode kaupa trükiseid, nii et sisikond ragises. See aga oli ju info! Muid allikaid meil ju polnud. Kogu programm sai kokkulepitud põhiliselt telefoni teel. Arvutit meil veel polnud, hiljem tekkis üks kamba peale. Aga mina seda ei saanud, teistel oli rohkem vaja.

Samas olime peagi üks esimesi festivale, kes viis oma piletimüügi arvutitesse. Täna oleme tänu meie multifunktsionaalsele endisele tehnikajuhile Sten Saluveerile tehniliselt üks modernsemaid festivale, eriti pärast seda, kui mõtlesime välja Black Market Online’i keskkonna.

teab. Tuleb tõdeda, et kui rahvatants ja rahvalaul on meile tähtsad ja armsad kohalikul tasandil, siis film on ülemaailmselt oluliselt suurema auditooriumiga valdkond, seega tema kommunikatsiooniline mõju on väga suur ja samas ka vastutusrikas.

Black Market Online on üks kaasaegsemaid ja innovaatilisemaid võimalusi eksportida aasta ringi filme, olles ainus filmimaailma businessto-business keskkond. Meie visioon on veel suurem – sellest võiks kujuneda kogu Eesti kultuuri online-ekspordikeskus. Vaikselt ja vagusi on meie keskkonnaga ühinenud juba mitmed riigid, filmiturud, festivalid, kompaniid jne. Uuendused ja arengud selles valdkonnas ei ole aga kaugeltki veel lõppenud. Varsti võib meilt oodata veel tõeliselt vingeid uudiseid.

Meist on saanud üks suuremaid ja kindlasti omanäolisemaid festivale maailmas, aga teisalt seisab kõik väga habrastel, sisemisel õhinal toetuvatel jalgadel. Tean, et paljud riigid unistavad PÖFFi-laadsest üritusest ja on valmis palju panustama, et neil oleks võimalus taolise mainega ürituse abil oma riigi mainet tõsta ning seeläbi turismi ja kõiki seonduvaid majandusharusid kasvatada. Palju potentsiaali on selles valdkonnas täna veel kasutamata, kuid õnneks on märgata, et asjad hakkavad paremuse poole liikuma. Festivali meeskond saab ja peabki keskenduma väga hea programmi loomisele ja kvaliteetsele korraldusele. Teised peaksid seda ära kasutama ja panustama festivali n-ö suureks mängimisele, et täielikult realiseeruks PÖFFi majanduslik potentsiaal.

7. Kui iseloomustada PÖFFi arengut, siis mis on olnud ja milliseks on ta aastatega muutunud? Ma olen endine sportlane ja teinud kunagi vingelt trenni. Sportlase hing tahab ikka tulemust ja sealt olen ma selle visaduse kaasa saanud. Esimene festival oli väike, seal osales 15 väliskülalist ja 7 riiki kokku 28 filmiga. Kinodesse tõi see 5000 vaatajat. Aga juba järgmisel aastal oli vaatajaid 10 000. Festival on kogu aeg ühesuguse meeletu kiirusega kasvanud. PÖFFi arengut võib võrrelda väikese lapsega, kes kasvas ühel hetkel nii kiiresti, et ülikonna õmblused ragisesid. Tõsi, vahel oli ka väga raske tormava ratsu seljas püsida, aga samas oleks olnud narr ära öelda võimalustest, mida elu pakkus. Ju siis see festival siis sündis õigel ajal, õiges kohas. Õnneks on alati jagunud ka vahvaid inimesi, kes selle kõik on kaasa teinud ja vastu pidanud, rääkimata vabatahtlikest aitajatest. Minu eriline tänu kuulub kõigile nendele tuhandetele inimestele, kes on meid läbi aastate aidanud ja meisse uskunud. Vabatahtlike roll on meie festivalil meeletu, neist sõltub otseselt festivali nägu. Nemad puutuvad kokku festivali publikuga. Ja omaette nähtus on see, kui uhked nad oma töö üle on. Neil on oma osa selles, et meie peafestivali külastatavus on tõusnud 70 000 inimeseni ja meie eriüritusi, tARTuFFi ja HÕFFi arvestades koguni üle 100 000. 8. Millised on PÖFFi laiemad mõjud ja võimalikud arengud tervele Eestile? Tänane olukord on see, et PÖFF kui üks siinse regiooni suurimaid filmifestivale on ettekavatsematult kasvanud kultuurinähtuseks, mis ei mahu olemasolevatesse finantsmudelitesse ja skeemidesse. Sisuliselt on meist saanud terve Eesti maineüritus, mille järgi enam kui 80 riiki Eestit ja Tallinna

Eeldused selleks, et Eesti võiks PÖFFist välja kujundada oma mainega vahetult seotud kultuuriürituse, nagu on seda teinud Pusan Koreas, Rotterdam Hollandis, Göteborg Rootsis või Locarno Šveitsis, on absoluutselt olemas. Ma ei tahaks meid kõrvutada Berliini ja Cannes’i festivalidega, ent festivali roll loomemajanduse osana ja turismimagnetina, kohaliku väikeettevõtluse arendajana ja regionaalse filmitööstuse edendajana on sarnane nende üritustega, kuhu Saksamaa ja Prantsusmaa panustavad. PÖFFi näol on kogu riigi maine kujundamise potentsiaal meil täna olemas. Et seda täiel määral ära kasutada, nõuaks see aga laiapõhjalist muudatust suhtumises ja finantseerimises. PÖFF alustab täna igat aastat rahakogumise ringiga ja festivali eelarve pannakse kokku väikestest osasummadest. Ellujäämine on iga-aastane küsimus. Kurioosumiks võib pidada ka inimeste imestust, miks on PÖFFil üldse vaja aastaringset töötajaskonda ja püsivat kontorit. Et pärast talvise festivali lõppu algab praktiliselt kohe uue festivali korraldamine, on paljudele üllatuseks. Samuti ei teata, et PÖFFi meeskond on aastaringselt toimuvate filmisündmuste taga – olgu näiteks kas või tARTuFF Tartus või HÕFF Haapsalus. Et omalt poolt kõigile suurtele eesmärkidele kaasa aidata, teeme täna jõupingutusi, et muutuda ihaldusväärseks turundus- ja kommunikatsioonikanaliks, nagu seda on teised analoogsed festivalid maailmas. Et tegemist on Eestis unikaalse sündmusega ja seetõttu väga erilise turundusliku kanaliga, ei ole kõigi traditsioonilisemate vahenditega töötavate turundajate jaoks PÖFF kui kanal veel täielikult kohale jõudnud. Meie soov on neid võimalusi tutvustada ja näidata, kuidas turunduse jõud võib peituda hetkede ja elamuste ära kasutamises.

Aga loomulikult on meil täna ka koostööpartnereid, kes on PÖFFi turunduspotentsiaali enda jaoks juba lahti mõtestanud, “broneerides” enda valdkonna meie toetajate nimistus ja lõigates sellest juba ka kasu. 9. Kui sõltumatult saad sa oma meeskonnaga täna PÖFFi üle otsustada? Kas programmi valikul ja/või festivali läbiviimisel vms moel tuleb end kellegi järgi joondada? Me ei ühinenud ühegi rahvusvahelise filmiorganisatsiooniga enne, kui me polnud kujundanud välja oma nägu. See ei tähenda aga seda, et ei kutsutud – vastupidi. Täna oleme FIAPFi liige (*FIAPF – Rahvusvaheline Filmiprodutsentide Assotsiatsioonide Föderatsioon, mis koondab enda alla ca 50 festivali üle maailma) ja oma festivali formaadi nende kaudu kinnitanud. FIAPFi liikmelisus on kvaliteedi, professionaalsuse ja usalduse märk. FIAPF kinnitab filmifestivalide formaadid, millega nad on organisatsiooni vastu võetud ja millest tuleb kinni pidada. Võime teha muutusi, aga peame sellest FIAPFi teavitama ja oma soove põhjendama. See sarnaneb olümpiamängudega, kus ei saa teha nii, et ühel aastal võtad bobisõidu ja teisel ei võta. Samuti peame nendega kooskõlastama näiteks festivali toimumise kuupäevad. Piirangud, mis FIAPFi liikmelisusega kaasnevad, tulevad ka koos hüvedega. Meie festivali probleemid on ühtlasi rahvusvahelised probleemid. Usaldus, mille oleme võitnud, on suur, ent filmitööstuse konkurentsitihedal maastikul tuleb teha tööd, et seda ka säilitada. Seepärast peame oma festivali kvaliteedi ja reputatsiooni hoidmiseks jätkuvalt pingutama. 10. Aga miks sa seda teed? Nähtavasti iga festivali ajal on hulganisti surnud punkte, mis viivad mõtted loobumisele. Või just vastupidi, mis sind sel hetkel innustab? Meeletu tuluallikas see ju pole. Loomulikult on selliseid hetki küll ja veel, kus tunnen, et miski ei innusta ega motiveeri mind. Halbadel hetkel tundub väga ahvatlev astuda tagasi ja minna kusagile mujale, kus oleks nii tervise, närvide kui hüvede mõistes lihtsam. Ma pole selles kindlasti üksi, sama tunnevad ka kõik meeskonnaliikmed. Emotsionaalses plaanis aitab aga see, kui käid festivali ajal kinodes ringi ja puutud kokku särasilmsete inimestega ja külalistega, kes tänavad toreda festivali eest ja loovad väga sooja tunde. Neil hetkedel annan endale aru, et see üritus on nii paljudele tarvilik. Ja sellepärast ma seda teengi! Päeva lõpuks on need, kes sind motiveerivad, sind ümbritsevad inimesed: meeskond, vaatajad kinos, tudengid.

11. Uskusid sa 90ndate lõpus, et festival on 15 aasta pärast ikka täies elujõus ja kasvanud mitu korda suuremaks? Muidugi ei kujutanud ma ette, et tulevik selline saab olema. See, et festival on saavutanud oma tänased mõõtmed, käib vastu kõigile seaduspärasustele. Unistasin küll sellisest festivalist, aga ei uskunud siiralt, et see on võimalik meie imepisikese turu ja filmitööstusega. Just need on kaks olulist eeldust, et festivalist saaks kujuneda selline maineüritus, milliseks ta täna on kujunemas. Festival on ikkagi aken show-business’isse. Festivali nägu ja formaat sai paika pandud seitsmendal festivalil. Sellest hetkest ei ole enam suuri muudatusi olnud festivali mahtudes, programmis ja üldises näos ning sealtpeale on edasised arengud olnud juba mõnevõrra prognoositavad. Arendatud on eelkõige filmitööstuse poole suunatud osa: Baltic Event, Black Market, Black Market Online, Books to Films. See on pool, mis seob kohalikku filmitööstust rahvusvahelisega. Väga palju oleme tegelenud ka organisatsiooni arendamise ja ülesehitusega. Festivali formaat on üldiselt paigas. Ent nagu skulptorgi, kes on kuju valmis lõiganud, peab nüüd hakkama pöörama tähelepanu detailidele ning hakkama täiustama ja lihvima iga osa eraldi, et karakter tõeliselt välja joonistuks. 12. Kui palju läheb veel aega, enne kui PÖFF lülitub autopiloodile ja hakkab vääramatult liikuma mööda oma rada ja milline on üldse festivali tulevik? Festival ei tohi minna autopiloodile, see oleks ta surm. Ta peab olema ja jääma elavaks organismiks meie muutuvas ajas ja ruumis, ainult see tagab talle edukuse. Hetkel on festival ristteel, kaalukeeleks on finantseerimine. Kui Tallinna linn ja Eesti riik otsustavad, et PÖFF kui üks Põhja-Euroopa olulisemaid festivale on nende maine jaoks oluline esindusüritus, majanduse elavdaja ja turismimagnet ning seda tuleb finantseerida ühiseid eesmärke silmas pidades, on meil võimalik tänast potentsiaali suurepäraselt ära kasutada Eesti ja Tallinna huvides. Kui võtame aga PÖFFi kui väikese grupi eralõbu, peame loobuma ka Eesti maine kujundamise potentsiaalist ja võime kiirelt muutuda üheks 3000 festivalist, kelle nimesidki maailmas ei teata. Sellest kaotab peale riigi ka filmivaataja, sest sel juhul ei ole keegi enam valmis andma ega pakkuma meile häid ja värskeid filme. 13. Mis eristab PÖFFi täna muudest Euroopa festivalidest? Miks inimesed tulevad siia? PÖFFi märksõnadeks on sünergia ja liberaalne, kõigile avatud atmosfäär. Meie programm on suunatud ennekõike kohalikule vaatajale ja tema maitsele. Samas on programm tugev ja kunstilisele tasemele hinnaalandust

me ei tee. Kõik teavad, et siit saab novembris enam-vähem parima ülevaate sellest, mis aasta jooksul on filmimaailmas toimunud. Meie festivalil on ka oma nišš: oleme Põhja-Euroopa festival, mille fookuses on Põhjamaad, Baltikum ja SRÜ riigid kui filmimaailmas põnev ja plahvatuslikult arenev regioon. Vajalikku infot ja kontakte sellest regioonist oleks filmiinimestel mujalt märksa keerulisem saada, seepärast tullakse meile. Kindlasti eristab meid ka huvitav kooslus, mis seob samaaegselt toimuvaid animatsiooni-, tudengite, laste ja noorte festivale. Filmitööstuse seisukohalt on oluline Baltic Eventi, Black Marketi, Black Market Online’i ja Books to Filmsi olemasolu – PÖFF pakub filmitööstuse professionaalidele head võimalust tööalasteks kohtumisteks asjalikus ja meeldivas õhkkonnas. 14. Aga PÖFFi maine ja auhind? On festivale, millel on pikk traditsioon – nagu Veneetsia, Cannes ja Berliin (nn A-kategooria festivalid). Nende auhinna väärtus peitub festivali väärikuses ja saadud auhind kindlustab filmidele hea leviku. Pikast traditsioonist võime rääkida, kui festivali järjekorra number hakkab jõudma 30 lähedale. Teine kategooria festivale on suurte rahaliste auhindadega festivalid, nagu näiteks Abu Dhabi. Meie ei kuulu ei ühte ega teise kategooriasse. Mainefestivali jaoks ei ole meil sellist ajalugu – selleni jõuame ehk 15 aasta pärast! Teisel juhul on küsimus selles, kas suudame ja tahame panustada auhindadesse rohkem raha, mis lisaks festivalile atraktiivsust. Kunagi oli meie auhinnaraha arvestatava suurusega, ent ajapikku on ta jäänud teiste festivalidega võrreldes ajale jalgu. Auhinnaraha osas kuulume pigem väikeste kohalike festivalide kategooriasse, mis ei lähe kokku meie praeguste mahtude ja tegeliku positsiooniga filmimaailmas. Ent auhinnarahad pole festivalide peamine mure. Üldiselt näitavad A-kategooria festivalid hulgaliselt nii Euroopa kui maailma esilinastusi. Aga kuna omal ajal on A-kategooria festivale liiga palju loodud, ei jagu täna kõigile neile enam häid esilinastuvaid filme. Seepärast juhtub sageli, et A-kategooria ei tähistagi tugevat ning kunstiliselt ühtlast, kõrgetasemelist ja huvitavat programmi. Meie ei ole läinud esilinastuste eest võitlemise teed, sest oleme realistid ja teame, et festival on aasta lõpus – selleks ajaks on võimatu leida filmi, mis ei oleks juba oma n-ö süütust kaotanud ja oleks samal ajal ka hea. Kõik festivalid on juba selleks ajaks toimunud ja kohe pärast meid on toimumas Berliin, mis võtab vastu ainult esilinastusi – milline film ei tahaks olla sinna valitud? Aga ma ei muretse, vaid püüan juba ettearvatavate festivalimagnetite järel

jooksmise asemel teha festivali, mis oleks huvitav ja originaalne nii publikule kui ka žüriile. Ja sealjuures koosneb meie võistlusprogramm valdavalt ikkagi värsketest filmidest, mis pole lihtsalt väga palju mujal linastunud. Kui sellisest tugevast konkurentsist võidad auhinna, siis on see seda hinnalisem. Et meil pole jätkunud vahendeid põhjalikuks turunduseks, on meie fännidest külastajad meie parimaks reklaamikanaliks väljaspool Eestist, ehkki on ka neid, kelle jaoks oleme endiselt eikellegimaa. Ja olgugi et Eesti pole samas ka enam täiesti tundmatu, on rõõm hetkede üle nagu Berliinis, kus mulle astus ligi üks noorhärra Austraaliast, kes teatas, kuidas nemad võtavad oma festivalil aluseks just PÖFFi programmi, et otsustada, milliseid Euoopa filme linastada. Sellist tagasisidet saan PÖFFi kohta festivalidel pidevalt. See näitab veel kord, et festivali korraldamine on pikaldane ja pidev protsess, kus mainet tuleb kivi haaval kokku laduda. 15. PÖFFil on kindlasti oma mõju ka Eesti filmitööstusele, aga milline on täpsemalt olnud see reaalne kasutegur, mida siinsed kinokunstnikud on festivalilt saanud? PÖFF on eesti filmi suhtes väga sõbralikult meelestatud. Me tervitame igati eesti filmi edusamme ning püüame oma võimaluste ja kontaktide piires edu väärivaid filme alati aidata. Näiteks “Sügisball” levis paljudes riikides, kus PÖFFil on kontakte ja kust meie filme valime. Peamist rolli mängis “Sügisballi” puhul kindlasti Veneetsia festivalil saadud auhind, sest mõistagi peab hea levi saavutamiseks ka film olema väga hea. Ent ka filmimaailmas toimib vastastikkuse printsiip – kui näidatakse meie filme, siis üritame meie näidata ka teie filme, kui nad seda väärivad. Üldiselt aga valime festivalile nii rahvusvahelisi kui ka eesti filme samade reeglite alusel, mistõttu kipub olema nii, festivali lävendit ülevataid eesti filme on vähevõitu. Sarnaselt Eestiga püüame kaardil hoida ka muude väikeriikide filme. PÖFF on Eesti filmi jaoks umbkaudu sarnane hüppelaud, mis Pusani festival Korea filmidele. Festival tekitab elevust Eesti filmitööstuse ümber, tuues siia väga palju kontakte, keda muidu oleks raske kätte saada. Ma pole kindel, kas PÖFFita oleks eesti film nii jõudsalt edasi läinud. Sama kehtib teiste Balti riikide kohta. Baltic Eventi tööd siin on raske alahinnata. Muidugi ei aita eesti filmi tõugata üksnes meie. Eestis on üle kümne filmifestivali – ja ma ei pea silmas mitte filminädalaid, vaid korralikke festivale. Ja see on väga vinge, eriti kui arvestada, et meie turg on nii väike! See aitab luua väärtust täiesti uuel tasandil: regionaalselt, tekitades inimestes huvisid, tuues sissetulekut, luues suhteid jms.

16. Aga PÖFF eesti filmi agendina? Mõnes mõttes on PÖFF eesti filmi agendiks ja võimalusi mööda püüame sõna ja filmide screener’eid ikka levitada. Palju kasu on Baltic Eventist (mis sarnaneb Tallinn Music Weekiga, ent sai alguse oluliselt varem), mis toob siia produtsente ja levitajaid, kellele näidatakse treilereid, jagatakse tutvustavaid materjale ja viiakse inimesi projektide tasandil kokku. Black Market Online on aga mõeldud eesti filmi ekspordiks aastaringselt. Lisaks on selle tehnoloogia peale võimalik üles ehitada kogu kultuurivaldkonna online-eksport. 17. Kui Eesti filmidest veel rääkida, siis järgmisel aastal on siinse filmikunsti 100 aasta juubel. Kas see kajastub kuidagi ka PÖFFi programmi ja ürituste raames? Me oleme projektile “Eesti film 100” loomulikult avatud ja ootame sellekohast initsiatiivi Eesti Filmi Sihtasutuse ja “Eesti film 100” poolt. PÖFF on absoluutselt valmis ühiste ideede teostamisel kaasa lööma. Kindlasti on oluline, et filmidega, mida publik juba näinud on, kaasneks mingi uus lisaväärtus.

ma ei vaataks filme neid ainult analüüsides, vaid suudaks neid ka nautida, mõtlemata selle üle, kuidas nad tehtud on. Paraku nüüd on ikkagi nii, et nagu valgus kustub ja tiitrid hakkavad jooksma, alustab kompuuter mu peas oma tööd. 19. Suure osa aastast võtab nähtavasti festivali korraldamine ja loetud kuud enne festivali ei mahu kalendrisse tõenäoliselt üldse vaba aega. Kust sa aga saad energiat ja kuidas oma vaba aega veedad? 15 inimest PÖFFi põhimeeskonnast tegeleb festivaliga aasta ringi: esimene poolaasta on normaalne tööpäev – 8 tundi päevas, teisel poolaastal tõusvas tempos kuni 20 tundi päevas. Tegelikult teeb festivali palju rohkem inimesi: lepingulisi töötajaid on 12, koos vabatahtlikega tuleb koguarvuks 360 ja enamgi. Tehakse HÕFF-i, Kumudokki, tARTuFFi, Katusekino, Black Market Online’i jne. Sellele lisanduvad projektitaotlused, mis tihti koosnevad paarisajast leheküljest nagu ka aruanded. Valitakse filme festivalidel, räägitakse läbi uute ja vanade sponsoritega – tegevusi jagub meeskonnale aasta läbi ja rohkemgi veel.

Teame aga juba kindlalt, et anname festivalil välja elutöö auhinnad eesti filmi panustanud inimestele. Lisaks on kavas Tridensi Balti ja Eesti filmide võistlusprogramm, samuti on kaks Eesti filmi ka EurAsia võistlusprogrammis.

Tegelen peale PÖFFi veel Balti Filmi- ja Meediakoolis filmitudengite õpetamisega ja teen kogu aeg rahvusvahelist lobitööd ning mitmesuguseid filmiprojekte. Seda esmalt selleks, et vabaneda festivalipingest ja rutiinist. Teisalt on mul kaks tütart, kelle üles kasvatamiseks on olnud vaja rohkem kui vaid kõrgeid ideesid.

18. Kui palju sa jõuad festivali ajal ise filme vaadata?

Väga palju energiat saangi oma lastelt – ma poleks mina, kui mul poleks oma kahte last. Ainult nendele saan ma raskel hetkel toetuda. Nad ei lase mul norutada, kamandades heas mõttes nagu führer’id mind liigutama. Näiteks sundisid nad mind pärast läbipõlemist joogasse minema, on vedanud mu vesiaeroobikasse, käinud kõrval ja toetanud, jälginud iga mu sammu. Tänu sellele, et nemad mind hoiavad ja armastavad, tunnen end taas nagu plika, kes jookseb mööda treppe ja kellel pole mingeid probleeme.

Ütlen ausalt, et emotsionaalselt ei jaksa ma enam filme vaadata. Kinno ma enam Tallinnas vabatahtlikult ei lähe. Kui pead kohustuslikus korras vaatama filme töö ja kõige muu kõrvalt, siis kaob see nauding, mida nii paljud teised tunnevad. Varem praktiseerisin seda, et tekitasin endale enne filmivaatamise hooaega igasuguseid rämpsfilme vaadates 3-4-kuulise üledoosi, et tekiks vajalik vaakum ja soov vaadata midagi hingele. Alates augustist muutus mu päevarütm järgmiseks: kella 16ni olin tööl, sealt edasi kella 4ni öösel vaatasin filme ja kella 7st läksin uuesti tööle tagasi. Selliselt ma lihtsalt põlesin läbi ega suuda seda enam teha. Kui pead igal aastal vaatama 600–800 linateost, siis see tavapärane nauding paratamatult kaob. Kui festival saab läbi, ei taha ma vähemalt 3 kuud ühtegi filmi näha. Päästan end sellega, et vaatan tuimalt telekat, millest tulevaid sarju aju ei fikseeri, või loen raamatut, aga filme vaadata ma enam siis ei suuda. Noorena tõotasin, et mulle ei hakka külge professionaalne kretinism – et

Lisaks on mul mu väga kihvt maakodu, mida sõprade toel korda olen tegemas. Minu jaoks on see väga oluline. Et olen tähtkujult Kaalud, elan sellist kontrastset elu, kus üks pool suhtleb aktiivselt ja töötab pideva pinge all, teine pool aga istub kogu aeg sealsamas metsas, absoluutses vaikuses. Mu sõbrad nii Eestis kui ka välismaal ja mu meeskond on väga kihvtid. Ja tegelikult olen ma üldse väga õnnelik inimene! Tiina Lokki küsitles Timo Treit

PÖFF 15 – interview with Tiina Lokk 1. Why did you launch the festival in 1997? What was different from previous years? How was the idea born? The year 1997 was a period when Estonian film was in crisis. On one hand, cinemas were shutting down, on the other hand, domestic film industry was facing an abnormal task – to be totally self-providing was on the wane. Government support for film production was minimal, and distribution and cinemas had no support at all. PÖFF, now among the biggest festivals in Northern Europe, was actually created by Filmimax, an art film distributor that was closing down as Hollywood alternatives did not get sufficient screen time anymore. Bringing the attention to film using the festival was one of the reasons. We wanted people to ask where all the cinemas had gone (in the first years we used the cinemas that had been already shut down), where the films from different countries had gone and what had happened to Estonian cinema. One MP suggested that I could go to the cinema in Paris … After independence nobody knew how to manage the cinema and film industry as all this was managed from Moscow in the Soviet times. It was a dead end. The festival idea had been brewing in Filmimax for a while but in the situation where film was considered a risky business in Estonia, the film business and film investments were considered inadvisable, and doing the festival was quite a feat. All the festivals with long traditions are in the countries with big film markets and strong industry as festivals are a window to the market. The Estonian market was so small and marginal that bringing a film here would seem pointless, especially as the common Baltic market did not exist. A thought that despite the small market Estonians were still an educated nation ready to watch more than just Hollywood brought some hope. The market today is no bigger than it was, so we can say that this hope was justified. Talking about personal choices – at the same time a journalist job was offered to me. I had a real option to leave the film industry and have a well-paid job, I was already working with one PR-company. There was a serious question as to whether to change my profession or struggle on. I decided to keep going. And so this festival was born (like most big festivals), as a protest against injustice that would bring attention to the problems of the whole industry. After all, Estonia was the only country on Earth that had never had a film festival. Foreign embassies, especially Nordic ones, were helping to launch the festival, as they were interested in showing their films here. Actually the festival grew out of the Nordic Film Week where we added a handful of German and French films. As Filmimax died, most of the team came over from there. I wanted to build a modular festival from the very beginning,

but it was not clear then which parts would work and which ones would not. For example, we struggled for years and tested different ways to launch a children’s festival, animation festival, etc. I realise now that much of this was a result my inexperience as a manager – and to tell the truth I never wanted to be a manager. By the 7th year the festival already had a considerable volume; all the main parts and elements were essentially ready. Only then we started to grow an organisation that would be able to run the festival so that people would not overtax themselves. After the 10th festival we already stood tall and realised who we were, what we did and for whom. 2. Where does the name Black Nights Film Festival come from? I was sitting in Tallinn’s Old Town, in the Controvento Restaurant, with Eva Lille, then Finnish attaché of culture and discussed what the name of the festival could be. There were many variants until Eva said that we have white nights in Estonia – why don’t you name your festival “dark nights”? I was immediately hooked, as I saw the intrigue we needed. We translated it in English as Black Nights, not Dark Nights, though. From the marketing point of view it was clear that it was possible to create a huge legend around such a name. And it worked immediately. The first festival was during a full moon, in the end of November and beginning of December. According to Nordic tradition it is a time when souls are on the move. For us those films were like souls that wandered in the dark nights looking for viewers. And they still do. Also the wolf has been an important animal in our legends and sagas, on one hand symbolising solitude, on the other hand togetherness, belonging and solidarity. The projector light in the cinema had to break the darkness and bring the light that would later be replaced with Christmas lights – and as we know darkness begins to withdraw thereafter. 3. How did you find the people to organise the festival? Filmimax people formed the core. Also I got a lot of help from the people of Nordic film institutions, embassies in Estonia, especially the Nordic ones, Nordic Council of Ministers’ Office, my colleagues, directors of other festivals, many of whom have become my good friends since. I could test my ideas and thoughts on them as it was difficult to discuss the outlook of the festival with festival team members, many of whom had never been abroad and did not know the rules of film industry. I would like to remind some names from these times: Jan Erik Holst (Norwegian Film Institute), Eva Lille (Finnish embassy), Kirsi Tykkyläinen

(Finnish Film Foundation), Mona Jensen and Jesper Andersen (Danish Film Institute), Svend Roed Nielsen and Anne-Marie Overbye (Danish embassy).

public is longing to meet filmmakers – they do not remain silent when the director personally presents the film.

4. Would you describe the routine of the first festivals? Is it radically different from nowadays?

Unfortunately the stars of the film world have pushed their fees very high, which means that the festival is not able to bring them to Estonia. Therefore, we today emphasise festival content even though stars would make a good tourist magnet. But if we found those who wished to support bringing here some film star we have plenty of contacts.

The team was small and there was no clear understanding what we did and what we wanted to achieve. I am still very grateful that despite the debates they unquestionably trusted what we did and where we went. It was not easy as there was lots of drama and opposition from outside. This in turn created special solidarity that helped to overcome problems and move on. We were also in a situation where we might have theoretical knowledge, but nobody among us had ever tried it in reality. Before every step we tested and discussed how solutions would work. Such precaution has been always coded into our tactics and strategy. You must always be ready to test, react to the market, start and stop as needed. The festival must not petrify and gather moss; it must remain a living organism that lives in its own time. 5. What kind of impression did the first and later festivals leave on foreign visitors? During the first festival the hotel rooms reserved for the guests were so small that they delicately asked to me next time reserve rooms where they could turn around. Then we got connected to the Schlössle hotel chain, they became our first big sponsor and thanks to them festival survived – wellbeing of guests and information that they take with them is still the basis that festival stands on. Our guests turned from beggars into kings in a single moment. They said they had never had a chance to stay in such a hotel. As we have always had a strong programme, spreading such a positive message sealed the fate of the festival. From the very beginning we had this tactic for guests’ reception – everybody was treated equally well and nobody must feel bad or left alone. I started to visit festivals as a nobody myself, so I knew this feeling well. I didn’t want anyone to feel like a nobody in our festival. Our guests’ team does its best for that and this has helped us to rise among the most prestigious festivals in Northern Europe. Still, we do not have enough resources to invite filmmakers with every film. It costs and unfortunately costs a lot. Other festivals of our size can afford this, but the budget difference between comparable festivals and ours could be tenfold. But guests are the best marketing for the festival, city or country to film people and public outside the Estonia. Our local

6. How did the choice of film and programme compilation work during the first festivals and how has this changed? We started in the fax era – when the fax in the corner started to hum, everyone ran to look what was coming out. The first programmes existed only in my head. My table consisted of huge piles of magazines and folders. I wore out a number of bags and suitcases carrying home dozens of kilos of printed materials so that my bones crackled. But this was information! We had no other sources. The entire programme was agreed on the phone. We had no computer, and later we could acquire one for the whole team. I did not get it, as others needed it more. But then we were among the first festivals that computerised its ticket sales. Today our technical side is among the most modern ones thanks to our multifunctional ex-technical manager, Sten Saluveer, especially after we conceived the Black Market Online environment. Black Market Online is state of the art, one of the most innovative ways to export films throughout the year, being the only business-to-business environment in the film world today. Our vision is even greater – it could become an online export centre for the whole of Estonian culture. Quite a few countries, film markets, festivals and companies have already silently joined our environment. Innovation and development in this area has not finished by far. There will be some really cool news from us soon. 7. If you characterise the development of PÖFF, then what has been and what has it become over the years? I used to be an athlete and train hard. An athlete’s soul wants to get a result and this is where I got my doggedness. The first festival was tiny, with 15 foreign guests, 17 countries and 28 films. It brought 5000 spectators into cinemas. But the next year there were already 10,000 spectators. The festival has always been growing at a crazy speed. The development of PÖFF could be compared to a child that once grew so fast that their clothes were coming apart at the seams. OK, sometimes it was really difficult to stay on the horse, but it would have been really stupid to de-

cline the opportunities that life offered us. Probably the festival was born at the right time, in the right place. Fortunately there have always been enough good people who did it all and survived, not to mention volunteers. My special gratitude goes to these thousands of people who helped us during these years and believed in us. The role of volunteers is huge in our festival; the face of festival depends on them. They are in contact with the public. And it is a phenomenon how proud they are for what they do. They play a role in the fact that our main festival now has 70,000 spectators and with special events like tARTuFF and HÕFF we even have 100,000 spectators. 8. What is the wider impact of PÖFF and possible developments for whole Estonia? The situation today is that PÖFF, being one of the biggest film festivals in the whole region, has unexpectedly grown into a cultural phenomenon that does not fit into existing financial models and schemes. In fact we have become a promotional event for whole Estonia, one that has made Estonia and Tallinn known in more than 80 countries. Of course, while folk dance and song are important to us and loved locally, but film has much bigger public globally, so its communication influence is very big and brings great responsibility. We have become one of the biggest and definitely unique festivals in the world, but at the same time all this stands on a fragile base, big enthusiasm. I know that many countries dream of events like PÖFF and would give much for a chance to improve the reputation of their country and increase tourism and all the related industries with such an event. This area still has big unused potential, fortunately things are improving. Festival team can and must concentrate on creating a very good programme and quality organisation. The others should use it and make the festival big to realise the economic potential of PÖFF fully. Estonia could develop PÖFF into a cultural event directly related to its reputation like Pusan in Korea, Rotterdam in Holland, Gothenburg in Sweden or Locarno in Switzerland has done, there are good prerequisites for that. I would not want to compare us with Berlin or Cannes, but the role of the festival as a part of creative economy and tourist magnet, developer of local SMEs and promoter of the regional film industry is similar to these events where Germany and France contribute. In PÖFF we have today a potential for forming the reputation of the whole country. But it will take wider changes in attitude and financing to use it fully. Today PÖFF starts every year with fundraising and the festival budget consists of small contributions. Survival is an issue every year.

It is outlandish that many are surprised as to why PÖFF would need fullyear employment and an office. Many are surprised that the organisation of the festival starts immediately after the end of the winter festival. Also it is not known that the PÖFF team is behind the other events around the year – like tARTuFF in Tartu or HÕFF in Haapsalu. In order to help these big purposes, we work now hard to become a desirable marketing and communication channel like other similar festivals in the world. As the event is unique in Estonia and therefore not very “marketing”-like channel, many more traditional marketers have not yet discovered PÖFF. We wish to introduce these possibilities and show that there might be marketing power in using moments and experiences. But naturally we already have partners that have discovered marketing potential of PÖFF, reserving thus their industry in the list of our supporters and already making profit on this. 9. How independently can you make decisions about PÖFF with your team? Do you have to align yourself with someone else in your programme choices and/or organisation? We did not join any international film organisation before we had found our own way. This does not mean that they did not invite us – on the contrary. Now we are a member of FIAPF (International Federation of Film Producers Associations – uniting ca. 50 festivals all over the world) and registered the format of our festival with them. The membership of FIAPF is a sign of quality, professionalism and trust. FIAPF registers film festival formats that are used to accept them and that they have to stick to. We can make changes, but we have to inform FIAPF and give reasons. It is like the Olympics where you cannot decide that this time we do bobsleds and next time we don’t. We also have to coordinate festival dates with them. FIAPF membership sets its restrictions, but these come with benefits. Problems of our festival are also international problems. We have won great trust, but in a competitive film industry we have to work to keep it. Therefore, we have to make great efforts to keep up the quality and reputation of our festival. 10. But why do you do this? There must be many dead moments during the festival when you think about giving up. Or on the contrary, what is giving you strength in these moments? It cannot be money. Naturally there are plenty of such moments when I feel that nothing can motivate me. It seems very attractive in bad moments to step down and

go somewhere else where it would be easier in terms of health, nerves and benefits. I am certainly not alone in this; all team members feel the same. But emotionally it helps a lot to go to cinemas during the festival. You see starry-eyed people and guests who thank you for a great festival and give you a very warm feeling. In moments like this I realise how necessary this event is for many. That’s why I do this! At the end of the day it is people around you that motivate you – team, spectators, students. 11. At the end of the 90s, did you believe that in 15 years this festival would still be alive and have grown exponentially bigger? Of course, I did not imagine such a future. It is absurd that this festival has grown so big. I dreamed about such a festival, but really I could not believe that it would be possible with our tiny market and film industry. These two are important prerequisites for the festival to become a reputation event it is becoming now. A festival is a window into show business. The face and format of the festival were fixed by the 7th festival. Since then there have not been big changes in volume, programme and general look; since then developments have been somewhat predictable. We have especially developed a part that is directed to film industry: Baltic Event, Black Market, Black Market Online, Books to Films. That part is connecting local film industry to an international one. We have also done a lot to develop and build an organisation. The festival format is mostly set. But it is like with a sculptor who has cut the statue out and then has to pay attention to outlining the details and enhancing every part separately to bring the character out. 12. How much time will it take until PÖFF switches to autopilot and starts to move irrefutably along its track? What is the future of this festival? The festival must not switch to autopilot – it would be deadly. A festival must be and remain a living organism in our changing time and space, only then can it be successful. Currently the festival is at a crossroads, and the question is about financing. If the city of Tallinn and Estonian state decide that PÖFF as one of the most important festivals in Northern Europe is valuable for their reputation, economy and tourism and that it should be financed keeping in mind common purposes, then we have a chance to use this opportunity in the interests of Estonia and Tallinn. But if we consider PÖFF the private fun of a small group, then we have to give up the potential it has for Estonia’s reputation and it is a fast track to

becoming one of 3000 festivals that nobody knows in the world. In such a case not just the state will lose, but also spectators, as no one will give us good and fresh films then. 13. What differentiates PÖFF from other European festivals? Why do people come here? The keywords for PÖFF are synergy and atmosphere that is liberal and open to everyone. Our programme is oriented mostly to local people and their tastes. At the same time programme is strong and we keep the bar high. Everyone knows that in November you can have here pretty much the best overview of what has happened in the film world during the year. Our festival has a niche, too: we are a Nordic festival where focus is on the Nordics, Baltic countries and CIS as an explosively developing region in the cinema world. It would be much more difficult to find information and contacts about this region elsewhere, so they come here. Certainly our interesting mix also differentiates us – simultaneous festivals for animation, students, children and youth. From the industry point of view the existence of Baltic Event, Black Market, Black Market Online and Books to Films – PÖFF offers film professionals a good opportunity for business meetings in a business-like and pleasant atmosphere. 14. What about PÖFF reputation and prize? There are festivals with very long traditions – Venice, Cannes and Berlin (so-called A-category festivals). The value of their prize is in the level of the festival and the prize will guarantee the film a successful distribution. We can talk about long traditions when festival count approaches 30. There is a second category of festivals that have high monetary prizes, like Abu Dhabi. We do not belong to any of these categories. We do not have a sufficient history for a reputation festival – maybe we will have it in 15 years! Another question is, if we can and wish to put more money into prizes, to make the festival more attractive? Our prize money used to be considerable, but it has been lagging other festivals lately. With respect to prize money we belong to a small festival category that is not fitting to our current volumes and actual position in the film world. Nevertheless, prize money is not our main problem. In general, A-category festivals have many European and world premiers. But as too many A-category festivals were created once, they do not have a sufficient amount of good premiers anymore. This often means that A-category festival actually does not equal strong and consistent,

high-level interesting programme. We have not been fighting for premiers, being realists and knowing that festival is in the end of the year – by that time it is impossible to find a film that would not have already “lost its innocence” and that would also be good. All the festivals are over by that time and immediately after us begins the Berlin festival, which only takes premiers – what film would not want to go there? But I am not worried and try to do a festival that would be interesting and original to both the public and jury, instead of running after festival magnets. And still our competition programme consists mostly of fresh films that have not been shown much elsewhere. The prize will be all the more valuable, if you get it in such a strong competition. As we do not have enough resources for good marketing, the best advertising channel outside Estonia is our fans, although there are still many for whom we are a nowhere land. Even though I know that Estonia is not totally unknown anymore it is a great pleasure to have moments like in Berlin where a young man from Australia came and said that they based their festival on PÖFF’s programme, deciding which European films to show. I get this kind of feedback from other festivals all the time. This proves once again that making a festival is a long and continuous process where you have to build your reputation brick by brick. 15. PÖFF certainly has an influence on the Estonian film industry, but what specifically has been the benefit that local film artists receive from the festival? PÖFF has very friendly attitude towards Estonian film. We welcome success of Estonian films and try to help the films that deserve success as much as our contacts and possibilities allow. For example “Sügisball” (Autumn Ball by Veiko Õunpuu), distributed in many countries where PÖFF has contacts and where we choose our films. In the case of “Sügisball” the prize from Venice certainly played the main role, as the film definitely has to be very good to get good distribution. But there is a principle of mutuality in film world – if they show our films, then we try to show theirs if they are worth it. In general we pick both international and Estonian films based on the same rules and therefore there tend to be rather few Estonian films in our festival. Similarly to Estonia we try to keep films of other small countries on the picture. For Estonian films PÖFF is a similar starting point like Busan is for Korean films. The festival creates excitement around the Estonian film industry and brings many contacts here that otherwise would be very hard to reach. I

am not sure if Estonian film would have developed so well without PÖFF. The same applies to other Baltic States. It is difficult to underestimate the work of Baltic Event here. Of course, we are not the only ones pushing Estonian film. There are more than ten festivals in Estonia – and I do not mean film weeks but proper festivals. And that is really cool, especially considering how small our market is! This helps us to create value on an entirely new level, regionally creating interest in people, bringing income, creating contacts, etc. 16. But PÖFF as an agent for Estonian film? In a way PÖFF is an agent for Estonian films and we try to spread the word and screeners as we can. Baltic Event is very useful (similar to Tallinn Music Week, but significantly older), bringing here producers and distributors, they see the trailers, get introductory materials and meet people on the project level Black Market Online is meant for an export of Estonian films throughout the year. On top of that technology it is possible to build the online export of the whole culture industry. 17. To come back to Estonian film, next year will be the 100th anniversary of Estonian cinema. Do the PÖFF program and events reflect that somehow? Of course, we are open to the project “Eesti film 100” and we are waiting for the initiative from the Estonian Film Foundation and “Eesti film 100”. PÖFF is absolutely ready to help realise common ideas. Definitely it is important that there be some kind of value added to the films that the public has already seen. What we know for sure is that we will give life achievement awards to people who have contributed to Estonian film. In addition to that there will be the Tridens competition programme of Estonian and Baltic films plus two Estonian films in the EurAsia competition programme. 18. How many films do you watch yourself during the festival? Honestly, I am emotionally not capable of watching films then. I do not go to the cinema in Tallinn voluntarily. If you must watch films for your work, then the pleasure that many others feel gets lost. I used to have a practice that before the film watching period started I created a deliberate overdose watching 3-4 months of crap films. This created a certain vacuum and a need to watch something for the soul. From August my life went like this: work until 4 pm, then watching films until 4 am, then back to work 7 am. This way I just burned out and I can-

not do that anymore. If you watch 600-800 films annually then normal pleasure just disappears. When the festival is over I do not want to see a single film at least for 3 months. I save myself, watching TV series that simply do not use the brain, read books but I am not able to watch films. When I was young I promised myself that I will not succumb to professional cretinism – that I would not watch films only analysing them but would retain the ability to enjoy them without thinking how they were made. It did not work. When the lights go off and captions start running, the computer in my head switches on. 19. You probably spend most of the year organising the festival and a few months before the festival there is no free time in your schedule at all. Where do you get your energy and how do you spend your time off? 15 people in the PÖFF core team work at the festival full time. During the first half of the year the normal workday is 8 hours, then it gains speed up to 20 hours a day. In fact, many more people work for the festival: 12subcontractors, and with volunteers the total number is 360 and maybe more. They do HÕFF, Kumudokk, tARTuFF, Katusekino, Black Market Online, etc. Plus project applications that are often hundreds of pages, as well as reporting. Picking films for festivals, negotiations with

new and old sponsors – there is enough work for the whole team all year around and more. In addition to PÖFF I teach film students in the Baltic Film and Media School, do international lobby work and various film projects. It is needed to get rid of the festival tension and routine. I have two daughters and parenting them has required more than just high-flying ideas. Much of my energy I get from my children – without them I would be a very different person. They are the only ones I can rely on in difficult moments. They would not let me sit and cry and order me to get up and move – in a good sense. For example, after my burnout they forced me to do yoga, they dragged me to water aerobics; they have been by my side and supported, watching my every step. Because they hold and love me I still feel like a girl, running on the stairs and with no worries. I also have a very good country home that I am fixing up with my friends. It is very important to me. Being a Libra I live a life of contrasts – one half of me communicates actively and works under high tension; the other half sits there, in the forest, in total silence. My friends both in Estonia and abroad as well as my team are all just fabulous. And I am a very happy person! Tiina Lokk, interviewed by Timo Treit

Piletimüük, piletite hinnad / Ticket sales, ticket prices Piletid / Tickets

Tartu

PÖFFi põhiprogrammi piletite eelmüük algab 11. novembril 2011 PÖFFi info- ja piletikeskustes Tallinnas Viru Keskuses, Solarise keskuses ja Coca-Cola Plazas, Tartu Kaubamajas ning kõikides Piletilevi müügikohtades üle Eesti ja internetis aadressil www.piletilevi.ee ja www.poff.ee. PÖFFi passide ja alafestivalide piletite eelmüük algab 4. novembril. The advance sale of tickets for PÖFF main programme starts on 11 November 2011 at PÖFF info and ticket centres in Tallinn Viru Centre, Solaris Centre and Coca-Cola Plaza, in Tartu Kaubamaja, all Piletilevi ticket counters across Estonia as well as from Internet on www.piletilevi.ee and www.poff.ee. Advance sale of PÖFF Passes and tickets for PÖFF subfestivals starts on 4 November.

PÖFF Täispilet / Ticket 6€ Sooduspilet / Discount ticket 4.50 € PÖFFi sooduspakett 15+ / PÖFF discount package 15+ Ostes korraga välja 15 või enam piletit, on iga täispileti hinnaks 4.80 € / Buy 15 or more tickets at once, à 4.80 € Tudengipakett / Student package Ostes korraga välja 15 või enam sooduspiletit, on iga pileti hinnaks 4 € / Buy 15 or more discount tickets at once, à 4 € Tridensi Balti täispikkade filmide konkursi linastuse pilet eelmüügist 2 €, samal päeval tasuta Tridens Baltic Feature Film Competition screening ticket from pre-sale 2 €, on same day admission free

EMT kliendi eripakkumine – ostes kaks täispiletit, saab kolmanda pileti tasuta! Loe lähemalt www.emt.ee Special offer for EMT clients! Buy two tickets and get the third for free! Read more www.emt.ee

Tallinn PÖFF Täispilet / Ticket 6€ Sooduspilet / Discount ticket 4.50 € PÖFFi PASS 30+ / PÖFF PASS 30+ 100 € PÖFFi sooduspakett 15+ / PÖFF discount package 15+ Ostes korraga välja 15 või enam piletit, on iga täispileti hinnaks 4.80 € / Buy 15 or more tickets at once, à 4.80 € Tridensi Balti täispikkade filmide konkursi linastuse pilet eelmüügist 2 €, samal päeval tasuta Tridens Baltic Feature Film Competition screening ticket from pre-sale 2 €, on same day admission free Animated Dreams, AnimaCampus Pilet / Ticket Sooduspilet / Discount ticket Pass / Pass

3.50 € 2.80 € 30 €

Just Film Pilet / Ticket Sooduspilet / Discount ticket ISIC pilet / ISIC ticket

3.50 € 2.80 € 2.60 €

Just Filmi sooduspakett / Just Film discount package Ostes korraga välja 6 või enam piletit, on iga pileti hinnaks 2.60 € / Buy 6 or more tickets at once, à 2.60 €

Just Film Tartus Pilet / Ticket 3.50 € Sooduspilet / Discount ticket 2.80 € ISIC pilet / ISIC ticket 2.60 € Just Filmi sooduspakett / Just Film discount package Ostes korraga välja 6 või enam Just Filmi piletit, on iga pileti hinnaks 2.60 € / Buy 6 or more tickets at once, à 2.60 € Sooduspiletid kehtivad õpilastele, tudengitele ja pensionäridele vastava dokumendi esitamisel. Sooduspiletitele ei kehti EMT kliendi eripakkumine. Discount tickets are valid for pupils, students and pensioners when a respective identity document is presented. Special offer for EMT clients is not valid for discount tickets. Osta ja trüki pilet ka internetist – www.piletilevi.ee / Buy and print tickets from Internet – www.piletilevi.ee Abiks piletiostmisel: Selleks et kiirendada müügiprogrammist vajalike seansside leidmist, on iga filmiseanss varustatud koodiga. Koodid leiad kavavoldikust ja kodulehekülje ajakavast. When buying tickets: Note that each screening has a four-digit code that can be found in the programme leaflet and the screening schedule on PÖFF homepage. Use the code for buying tickets at the counter and over Internet. Korraldajatel on õigus teha kavas muudatusi / The organisers have the right to make changes in the programme. Kataloogid on müügil PÖFFi info- ja piletikeskustes Tallinnas Viru Keskuses, Solarise keskuses, Coca-Cola Plazas ja Tartu Kaubamajas. Festivali ajal müüakse katalooge kõigis linastuskohtades. PÖFF Catalogues are on advance sale in Tallinn PÖFF ticket office in Viru Centre, Solaris Centre, Coca-Cola Plaza and in Tartu Kaubamaja Ticket Centre. During the festival the catalogues are sold in all screening places.

Auhinnad / Awards PÖFFi põhiprogramm

Black Nights Film Festival main programme

Rahvusvaheline võistlusprogramm EurAsia Rahvusvahelise žürii auhinnad: • Grand prix parimale filmile (stipendium 10 000 eurot Tallinna linnalt) • Parim režissöör • Parim naisnäitleja • Parim meesnäitleja • Parim operaator • Žürii eriauhind

International competition programme EurAsia Official jury awards: • Grand Prix for the best film (with scholarship of 10.000 euros from the City of Tallinn) • Jury prize for Best Director • Jury prize for Best Actress • Jury prize for Best Actor • Best Cinematographer • Special Jury Prize

• Rahvusvahelise Filmiklubide Föderatsiooni (FICC) žürii auhind Don Quijote

• Don Quijote award by the jury of International Federation of Film Clubs (FICC)

Tridensi Balti täispikkade filmide konkurss Rahvusvahelise žürii auhinnad: • Tridensi Balti filmi auhind (stipendium 5000 eurot) • HEAVE(i)N Eesti filmi auhind (stipendium 3 200 eurot) • Parim operaator

Tridens Baltic feature film competition Official jury awards: • Tridens Baltic Film Award (with scholarship of 5000 euros) • HEAVE(i)N Estonian Film Award (with scholarship of 3200 euros) • Best Cinematographer

• Rahvusvahelise Filmikriitikute Ühingu (FIPRESCI ) žürii auhind parimale filmile

• Award for the best film by the jury of International Federation of Film Critics (FIPRESCI)

Põhja-Ameerika indie-filmide konkurss • Parim film

Competition of North American indie films • Best film

Teised auhinnad

Additional official awards:

• Aasia Filmikunsti edendamise Võrgustiku (NEPTAC) žürii auhind parimale Aasia filmile • Auhind publiku lemmikfilmile (stipendium 2000 eurot Tallinna linnalt) • Viasati auhind publiku lemmikfilmile (promotsioonikoostöö telekanaliga Viasat) • Elutööauhind

• Award for Best Asian film by the jury of Network for the Promotion of Asian Cinema (NETPAC) • Audience Award (scholarship of 2000 euros from the City of Tallinn) • Lifetime Achievement Award

Animafilmide festival Animated Dreams Žürii auhinnad rahvusvahelise võistlusprogrammi filmidele • Grand prix “Wooden Wolf” parimale filmile • Auhind parimale loole • Auhind parimale disainile Žüriil on õigus välja anda kuni kolm eriauhinda

Laste- ja noortefilmide festival Just Film • Noorema vanuserühma žürii auhind parimale lastefilmile • Vanema vanuserühma žürii auhind parimale noortefilmile • Auhind publiku lemmikfilmile

Animation Film Festival Animated Dreams Jury awards for the films in competition programme: • Grand Prix “Wooden Wolf” for the best film • Award for the Best Story • Award for the Best Design Jury may issue up to three Special Mentions for various achievements

Children and Youth Film Festival Just Film • Children jury award for Best Children’s Film • Youth jury award for Best Youth Film • Audience award

PÖFFi publiku lemmikfilmi hääletus Kõigil PÖFFi külastajatel on võimalus sõna sekka öelda publiku lemmikfilmi valimisel. Võistlustulle lähevad kõik PÖFFi põhiprogrammi filmid nii Tallinnas kui ka Tartus. Publiku lemmikfilm kuulutatakse välja 30. novembril PÖFFi pidulikul lõpetamisel. Samas loositakse hääletajate vahel välja hulk auhindu, mille on välja pannud PÖFFi toetajad. Publiku lemmikfilmi režissöörile on auhinnaks 2000 euro suurune stipendium Tallinna linnalt.

Kuidas hääletada? • Hääletada saab SMSi teel või EMT Facebooki keskkonnas. Lisainfo: www.facebook.com/festivalpoff või www.facebook.com/EMTIKAS. • SMSi saatmine on EMT kliendile tasuta, teiste operaatorvõrkude klientidele paketisiseste hindadega. • Sõnum saada numbrile 16789, mis kehtib kõigis operaatorvõrkudes. • Kirjuta sõnumisse: POFF_eesnimi_perekonnanimi_seansi kood (4-kohaline number)_hinne filmile NB! Märk _ tähistab tühikut! • Seansi koodi leiad kinokavast, oma kinopiletilt, EMT taskuvoldikust ja kinode infopunktidest. • Kui sa oma nime sõnumisse ei kirjuta, siis arvestatakse sinu antud hinnet, kuid auhindade loosimisel sa ei osale. • Igale filmile on võimalik anda hindeid 5 (viiest) 2 (kaheni), kusjuures hinne 5 on “suurepärane” ehk kõige kõrgem hinne ja hinne 2 on “kehv” ehk kõige madalam hinne. • Väike vihje – salvestades esimese saadetud hääletussõnumi, võid järgmistel sõnumitel muuta vaid filmi koodi ja hinnet, ülejäänud tekstid on juba olemas ning “messimine” läheb juba poole libedamalt! • Kui sa siiski jääd sõnumi saatmisega hätta, siis pöördu abi saamiseks PÖFFi infopunkti. Infopunktid töötavad igas PÖFFi kinos. • Hääletamine lõpeb 29. novembril kell 23:59.

Kuidas selgub parim film? • Filmi lõplikuks punktide arvuks kujuneb kõigi antud hinnete aritmeetiline keskmine. • Võidab see film, mis on kogunud kõige kõrgemad punktid ja mida on hinnanud vähemalt 50 vaatajat. • Filmidele antud punkte loevad kokku korraldajad vabatahtlike valvsa pilgu all. • Filmide edetabelit saad jälgida alates esmaspäevast, 28. novembrist PÖFFi veebilehel aadressil www.poff.ee

Kuidas toimub auhindade loosimine? • Auhindu loositakse kõigi saadetud ja korrektselt täidetud sõnumite ning Facebooki keskkonnas hääletanute vahel. • Loosimine toimub 15. PÖFFi lõpetamisel Nokia Kontserdimajas. Hoia oma mobiiltelefon sees, sest äkki me helistame tol õhtul kohe ja just sinule! • Auhindade loosimisel ei osale PÖFFi korraldamisega seotud organisatsioonide töötajate, nende pereliikmete ja festivaliga seotud vabatahtlike töötajate sõnumid. • Publiku lemmikfilmi lõplikud hääletustulemused pannakse üles kodulehele www.poff.ee hiljemalt 5. detsembril, samal päeval saadab korraldustoimkond välja ka vastavasisulise pressiteate ning teavitab võitjaid isiklikult.

Mis on auhinnad?

• Toyota Priuse 3-kuu kasutusõigus • Kolm PÖFF 2012 passi EMT poolt • Üks e-lugeja Apollolt • Õhtusöök neljale kohvikult WABADUS, PÖFFi sõprade kohtumispaik • Kümme Postimehe ühe kuu tellimust • Uudne kapselkohvimasin Paulig Cupsolo • Üheöine romantikapakett koos kolmekäigulise õhtusöögiga kahele Nordic Hotel Forumis • Nordealt auhinnaks 3 x 500 EUR väärtuses Nordea 3. samba pensionifondi osakuid* • Reisieksperdilt kahepäevane reis Stockholmi, majutusega Stockoholmi kesklinnas 4* hotellis

*Auhinna väljamaksmise eelduseks on auhinna saajal väärtpaberikonto olemasolu, mille halduriks on Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal.

Publiku lemmikut aitab välja selgitada EMT!

PÖFF audiences vote for their favourite film Everyone who goes to a screening at the Black Nights Film Festival (PÖFF) will get a chance to have their say in voting for the audience favourite. All PÖFF main programme films screened in Tallinn and Tartu will be competing for the award. The audience’s favourite film will be announced on 30 November at the PÖFF closing ceremony. A number of prizes from festival sponsors will be drawn there as well. The city of Tallinn will give the director of audience’s favourite film a scholarship of 2000 euros.

How does the drawing of awards take place? • All messages sent in the correct format will automatically be entered in the drawing. • The drawing will take place at the closing ceremony of the 15th Tallinn Black Nights Film Festival at the Nokia Concert Hall. Keep your mobile phone switched on, we may be calling you that same evening! • Messages sent by employees of the organizations involved in organizing Black Nights Film Festival, their family members and festival volunteers are not eligible to participate in the drawing. • The final results of the audience voting will be posted on www.poff.ee by 5 December 2011. That same day, the organizing committee will issue a press release on the final results and contact the winners personally.

How to vote? • Voting is by SMS or in EMT Facebook account. More information: www.facebook.com/festivalpoff or www.facebook.com/EMTIKAS • SMS is free for EMT clients, other clients are charged by the operator pricelist. • Send SMS to the number 16789 (open for all network operators). • Write the following: POFF_ name_ surname_ screening code (a 4-digit number)_ rating PLEASE NOTE: Symbol _ means a space! • You can find the right screening code in the screening schedule, on your ticket, on EMT voting flyers and in the cinemas. • If you do not enter your name in the message, your rating will be considered but you will not participate in prize drawings. • Your rating must be on a scale of five (5) to 2 (two) where a 5 is an excellent (the highest) and 2 is poor (lowest). • A little hint – if you save your first message, all you have to do is change the film code and rating for your next votes. • If you experience difficulties sending the message, please visit the PÖFF information desk for assistance. There is an information desk at every PÖFF cinema. • Voting ends on 29 November at 23:59.

How is the best film determined? • All of the ratings received by a film are averaged together to obtain the film’s final score. • The film that gets the highest score wins, as long as it has received at least 50 viewer ratings. • The points will be counted by the organizers under the vigilant supervision of volunteers. • You can track the standings starting on Monday, 28 November on the PÖFF website, www.poff.ee

What are the awards?

• Free use of Toyota Prius for 3 months • Three PÖFF 2012 passes courtesy of EMT • One e-reader from Apollo • Dinner for four from “PÖFF friends’ official meeting place” Wabadus • 10 one-month subscriptions to the daily Postimees • Innovative capsule coffee machine Paulig Cupsolo • Romantic package, that includes one night in Nordic Hotel Forum and three-course dinner for two • As a prize, Nordea offers 3 times EUR 500 worth of III Pillar pension fund shares* • Two day trip to Stockholm, with accomodation in 4* hotel in central Stockholm from Reisiekspert

*Prize will be paid to a securities account managed by Nordea Bank Finland Plc. Estonian affiliate office. If necessary, the relevant account will be openend for a prize winner

Voting for audience’s favourite is made possible by EMT!

Üks hiljuti lahkunud eesti filmimees ütles, et hea film on nagu unenägu: “Astud saali, tuled kustutatakse, vaatad filmi; siis aga pannakse tuled põlema ja pead saalist väljuma! Unenägu sai läbi.”

A recently departed Estonian film-maker said that a good film is like a dream: “You enter the hall, the lights go down, you watch the film, then the lights come on and you have to leave the hall! The dream just ended.”

Film on suurim tööstuslik kunstivorm, mis on kunstimaailmas domineerinud viimased sada aastat. Selle aja jooksul on filmist saanud meedium, mis inspireerib poliitikuid, ettevõtjaid, teadlasi ja mida kasutatakse hariduses, teaduses, propagandas ja mujalgi. Õigupoolest räägime täna kinost, mitte filmist. Me räägime filmide vaatamisest. Me ei räägi tselluloidist, millele on aegade jooksul tehtud filmi, vaid koondame oma mõtted sellele, mis on loodud. Kino on kunst, mis räägib laiade rahvahulkadega ning loob dialoogi üksikisiku ja ühiskonna vahel.

Film is the biggest commercial art form, and it has dominated the art world over a century. During that time, film has inspired politicians, business people, scientists, and found use in science, education, propaganda and elsewhere. Today we talk about cinema, not film. We talk about watching films. We don’t speak of the celluloid on which films have over time been recorded; we focus our thoughts on the composed moving image itself. Cinema is an art form that speaks to broad groups of people and creates a dialogue between individuals and society.

Tänu Pimedate Ööde Filmifestivalile jõuab kino tuhandete inimesteni ja nii juba viisteist aastat järjest. Festival on ennast nende aastate jooksul üles töötanud ja tõestanud Euroopa suurimate festivalide seas. Väikese Eesti rahva jaoks on see muljetavaldav saavutus. 2012. aastal tähistab eesti film sajandat aastapäeva: PÖFFi raames antakse juubelile avapauk. Kuigi eesti film on näinud keerulisemaid ja lihtsamaid aegu, saame täna tõdeda, et eesti film elab – Eestis filme toodetakse, näidatakse ja armastatakse. Pidustused võivad alata!

Thanks to the Black Nights Film Festival, cinema reaches thousands of people. It has done so for 15 years running. In these years, the festival has worked to gain stature and become a rightful addition to the ranks of Europe’s biggest festivals. For the Estonian people, small in number as they are, this is an impressive achievement. In 2012, Estonian film celebrates its centennial: Black Nights will officially inaugurate the celebrations. Even though Estonian film-making has been through hard times as well as better years, we can say that it is alive – films are still being made, screened and cherished in Estonia. Let the festivities begin!

Soovin Teile häid unenägusid! Wishing you sweet dreams, Rein Lang EV kultuuriminister

Rein Lang Minister of Culture of the Republic of Estonia

Head filmisõbrad ja pöffihundid!

Dear film lovers and PÖFF wolves!

PÖFF on Tallinna pimedaid sügisöid valgustanud juba 15 aastat! Arvestades, et tänavu täitus meie riigi taasiseseisvumisest 20 aastat, siis on 15 aastat ühe festivali jaoks juba väärikas iga. Selle aja jooksul on üles kasvanud uus põlvkond. Põlvkond noori inimesi, aga ka põlvkond filmivaatajaid, kes on juba harjunud teadmisega, et kord aastas, kõige pimedamatel öödel, saab Tallinnast rahvusvaheline filmikeskus. Siis näidatakse Euroopa ja maailma huvitavamaid ning kinodes mitte just iga päev vaatamiseks olevaid väärtfilme.

PÖFF has lit up the dark autumn nights in Tallinn for the past 15 years! Bearing in mind that the 20th anniversary of the restoration of Estonia’s independence was celebrated this year, 15 years is a dignified age for a festival. In this time, a new generation has grown up. This is not merely a generation of young people, but it is a generation of informed film viewers who are used to the certainty that once a year, during the darkest nights of the year, Tallinn is transformed into an international film festival hub. The most interesting art films from Europe and all over the world that are not shown at cinemas every day are screened.

Nende 15 aasta jooksul on PÖFF käinud kodukorda Tallinna väiksemates ja suuremates saalides, nii linna keskel kui ka äärelinnas. Nüüd, kui PÖFF on Solarise keskuse näol endale ka päris kodu saanud, ollakse enesekindlamad ja laiahaardelisemad. On rõõm, et Tallinnast alguse saanud PÖFF on aasta-aastalt kasvanud ja kosunud. Nii filmivaliku, temaatika, alafestivalide kui ka, mis kõige tähtsam, publikuarvu võrra. Festival ei ole juba mitu aastat ainult pealinna-keskne, vaid Pimedad Ööd laotuvad üle Eesti. Soovin kõigile filmisõpradele säravat ja vastupidavat silma ning korraldajaile jätkuvat jõudu ja indu festivali eestvedamisel.

In these 15 years, PÖFF has been hosted by smaller and larger halls both in the centre and in the suburbs of the city. Now that PÖFF has found a home at the Solaris Centre, the festival team feels more confident and is ready for more large-scale exposure. It is a pleasure to see that PÖFF, which was started in Tallinn, has been growing and maturing year on year. The festival has expanded in regard to the choice of films, topics, subfestivals and, what is most important, the audience numbers. The festival has not been centred in Tallinn for some years now because the Black Nights are spreading all over Estonia.

Edgar Savisaar Tallinna linnapea

I wish all film lovers bright sight and the organisers continued strength and inspiration to lead the festival. Edgar Savisaar Mayor of Tallinn

Pimedad hilissügisööd seonduvad filmigurmaanidele PÖFFiga. Võib kindel olla, et sel ajal saab nautida maailma parimat kino kogu oma kirevuses. Olge te tervitatud, pimedad ööd!

Dark nights of late autumn make film fans think of PÖFF – the Black Nights Film Festival. You may be sure to be able to enjoy the best films of the world in all their glory. Welcome, dark nights!

Nordea ulatab hea meelega oma abikäe kaalukatele ettevõtmistele, kus kohtuvad nõudlik maitse ja kompromissitu kvaliteet. Ja PÖFF on kahtlemata kvaliteedimärk omaette. Juba 15. aastat toimuv suur filmipidu toob igal aastal publikuni kinomaailma pärlid, pakkudes vaimutoitu mitmele maitsele ja igale vanusele, ning Nordeal on au olla esimest aastat festivali peasponsor.

Nordea is happy to lend a helping hand to worthy undertakings, marrying demanding taste to uncompromised quality. And PÖFF is an image of quality! The large film festival that is celebrating its 15th anniversary this year, delivers the public the gems of the film year, offers food for thought for all tastes and ages, and now Nordea has the honour of being its main sponsor for the first time.

Eks oma masti meeste poole ole ikka lihtsam hoida ning vaadates toetusprojektile otsa, näed selles ka toetajat. PÖFFil ja Nordeal on tõepoolest palju ühist. Mis siis, et üks tegutseb filmija teine finantsmaastikul – me mõlemad oleme koht nõudlikule ja teadlikule publikule, näeme kõvasti vaeva unikaalsete elamuste pakkumise nimel ning ajame oma asja hästi ja pisut teistmoodi kui teised. PÖFF näitab filme, mis meie kinodesse muidu ei jõuaks, ning Nordea on valinud klientidele lähenemisel personaalse tee. PÖFF on Põhjamaade suurim rahvusvaheline filmifestival ja Nordea Põhjamaade suurim pank.

Blood is thicker than water – so the project often mirrors the sponsor. PÖFF and Nordea really do have a lot in common. Never mind that one of us is into films and the other into finance – we both attract a demanding and well-informed public, work hard to provide unique experiences, do our stuff well and stand out. PÖFF shows films that would not otherwise reach our cinemas and Nordea has chosen the personalised approach to its customers. PÖFF is the largest Nordic film festival and Nordea is the largest Nordic bank.

Usun, et südamega tehtud asjad on alati määratud õnnestuma ning et üheskoos tegutsedes on võimalik luua uusi võimalusi! Täname PÖFFi kirglikku meeskonda meie pimedate ööde valgustamise eest ning soovime kõikidele filmisõpradele kustumatuid elamusi.

I believe that if people put their heart into something, it will succeed, and that working together creates new opportunities. We would like to thank the passionate PÖFF-team for bringing light into our dark nights and wish all film fans unforgettable film moments! Nordea. Supporting fine films!

Koos saab kino! Andreas Laane Nordea korporatiivpanganduse juht

Andreas Laane Head of Corporate Banking of Nordea

On ilmselge, et valguse kiirus ja gravitatsioon PÖFFi puhul ei kehti. Kuidas muidu kui kõiki loodusseadusi eirates saaks ühe imepisikese filmiriigi festival tähistada oma viieteistkümnendat sünnipäeva Põhja-Euroopa suurima filmipeoga. Tallinna kultuuripealinna-aasta eelmänguks kujunenud Euroopa Filmiauhindade gala oli ehk kõige ilmekam näide positsioonist, mille PÖFF on tänaseks Eestile välja võidelnud. Vaid kümme aastat tagasi oleksid mu oma meeskonnaliikmed mind püstihulluks pidanud, kui neid ideid ja sihte, mis mul PÖFFi loomise ajal silme ees olid, neile tutvustanud oleksin. Täna on kõik see, mis kunagi ilmvõimatu tundus, muutunud kuidagi loomulikuks ja iseenesestmõistetavaks, nii et ilmselt ei suudaks enam keegi kujutada ette PÖFFi pisikese, ainult filmiinimestele suunatud üritusena.

It’s clear that the speed of light and gravity are not laws that apply to Black Nights. How else could a festival from a small country – outright tiny, if we’re talking about the cinematic scale – be celebrating its 15th birthday as the largest film gala in northern Europe? The European Film Awards gala – the prelude to Tallinn’s year as Capital of Culture – was perhaps the most vivid example of the position that Black Nights has won for Estonia. Just ten years ago my team members would have considered me crazy if I had told them about the ideas I had when Black Nights was first established. But today, everything that once seemed impossible has become natural and self-evident, and no doubt no one could imagine Black Nights as a small, insiderish event for film people.

Viieteistkümne aasta jooksul täiskasvanuks saanud festival on ometigi habras organism. Oleme täna paljude loomemajandusega piirnevate valdkondade vahelise koostöö proovikiviks ning lähiaja sammudest sõltub väga paljuski see, kas üks formaadi piirest välja kasvanud festival leiab vajaliku toe, et Eesti maineürituse roll täieõiguslikult enda kanda võtta. Paljud varasemad unistused on tänaseks täide läinud, aga see ei tähenda, et oleksime nüüd unistamise lõpetanud – hoopis vastupidi.

Yet the festival is still a fragile organism fifteen years later. We are the litmus test to cooperation between many creative industries: The coming years will determine whether a festival that has outgrown its original format will now find the necessary support for taking on the full-fledged role of worldclass marquee event associated with Estonia. Many of the dreams we have had now have come true, but this does not mean we have stopped dreaming – on the contrary.

PÖFF on alati tähendanud särasilmseid vabatahtlikke, kes on olnud festivali süda ja vereringe. Alles hiljuti juhtis üks mu sõber tähelepanu sellele, et tänaste noorte täiskasvanute põlvkond on PÖFFi põlvkond – enamik neist on ühel või teisel moel PÖFFiga kokku puutunud. Mul jääb üle kummardades lisada, et ka PÖFFi nägu oleks ilma nendeta teistsugune.

Black Nights has always been driven by starry-eyed volunteers – they have been the heart and the bloodstream of the festival. Just recently a friend of mine remarked that today’s generation of young adults could be called the Black Nights generation. Most of them have been touched by the festival in one way or another. To that I can only add, gratefully, that Black Nights would be different without them.

Minu teine kummardus kuulub meie truudele toetajatele, kelleta meid täna lihtsalt ei oleks. Meie sponsorite tohutu pühendumus PÖFFile on olnud võrdväärne meie enda pühendumusele, kuidas muidu seletada nende aastate jooksul läbi kõigi raskuste püsima jäänud ennastunustavat tuge. Olen teile piiritult tänulik.

I also salute our loyal supporters, without whom we would not exist today. Our sponsors’ total dedication to Black Nights has been equal to our own. There’s no other way to explain their self-sacrificing support that has remained in place despite the challenges. I am grateful to you beyond measure.

Minu viimane tänukummardus nende 15 aasta eest kuulub PÖFFi meeskonnale, kes loodusseaduste vastu võitlemisel kõige tähtsamat rolli on mänginud. Nende abil vaatajatega täituvad kinosaalid, kust peegeldub vastu soojus ja siiras entusiasm, sisendavad meisse kõigisse jõudu ja usku, et võimatu võib saada võimalikuks.

Finally, I would like to pay tribute to the Black Nights team, who have played the most important role of all in these 15 years of defying the laws of nature. They are the ones who help bring in the festival crowds into the cinema halls from where warmth and sincere enthusiasm radiates back afferming hope and faith in us that the impossible could become possible.

Tiina Lokk Festivali üldjuht

Tiina Lokk Festival director

Võistlusprogrammi EurAsia žürii International Competition Programme EurAsia Jury

Sergei Loznitsa Venemaa / Russia

Sergei Loznitsa kasvas üles Kiievis ning lõpetanud sealse polütehnikumi, töötas ta Kiievi Küberneetikainstituudis tehisintellekti kallal. Samuti töötas ta jaapani keele tõlkijana. Aastal 1997 lõpetas Sergei Vene Riikliku Kinematograafia Instituudi (VGIK) ning on siiani teinud 11 dokumentaalfilmi. Tema mängufilmidebüüt “Minu õnn” esilinastus 2010. aasta mais Cannes’i festivali võistlusprogrammis. Film on saanud auhindu mitmel rahvusvahelisel filmifestivalil, sealhulgas grand prix 14. Tallinna Pimedate Ööde Filmifestivalil 2010. aastal. Sergei Loznitsa grew up in Kiev, and having graduated from the Kiev Polytechnic he worked on artificial intelligence research at the Kiev Institute of Cybernetics. He was also employed as a translator from Japanese. In 1997 Sergei graduated from the Russian State Institute of Cinematography (VGIK) and has since directed 11 documentaries. In May 2010 his feature debut “My Joy” premiered in the main competition at the Festival de Cannes. The film has received numerous awards at many international film festivals, including the Grand Prix at the 14th Tallinn Black Nights Film Festival in 2010.

Peter Zeitlinger Austria

Peter Zeitlinger on tuntud Austria filmitegija, kes on töötanud nii operaatori, režissööri, stsenaristi kui monteerijana. Aastal 1995 oli ta Werner Herzogi dokumentaalfilmi “Surm viiele häälele” operaator. Selle filmiga sai alguse koostöö, mille tulemusena sündisid dokumentaalfilmid nagu “Grislimees” (2005), “Ootamatud kohtumised maailma lõpus” (2007, kandideeris Oscarile 2009, näidatud tARTuFFil 2011) ja mängufilmid “Võitmatu” (2001, PÖFF 2002), “Rescue Dawn” (2009) ning “Halb politseinik: sadam New Orleans” (2009). Peter Zeitlinger is an accomplished filmmaker whose career encompasses cinematography, directing, writing and editing. He has been working with Werner Herzog since 1995 when he was the director of photography on Herzog’s documentary “Death For Five Voices”. Thus began an intensive collaboration that was followed by documentary films like “Grizzly Man” (2005), “Encounters at the End of the World” (2007, nominated for Academy Awards in 2009) and fiction films such as “Invincible” (2001), “Rescue Dawn” (2009) and “Bad Lieutenant: Port of Call New Orleans” (2009).

Indu Shrikent Juanita Wilson Iirimaa / Ireland

Iiri režissöör Juanita Wilsoni esimene lühifilm “Uks” kandideeris 2010. aastal Oscarile. Tema debüütmängufilm “Nagu mind polekski” (tARTuFF 2011), mis jutustab Bosnia sõjast, esilinastus Toronto filmifestivalil 2010. aasta septembris ning on võitnud auhindu üle maailma. Juanita on kaasprodutsendina teinud kaks mängufilmi: Iiri näljastreikija Laurence McKeowni kirjutatud ”H3” ja iseseisva elu otsingut kirjeldava ”Inside I’m Dancing”. Variety valis Juanita 2011. aasta nimekirja kümnest noorest režissöörist, kelle käekäiku tasub jälgida. Irish director Juanita Wilson’s first short film “The Door” was nominated for an Academy Award in 2010. Her debut feature film “As If I Am Not There”, based on the Bosnian War, premiered at the Toronto International Film Festival in September 2010, and has gone on to win many awards throughout the world. Juanita has jointly produced two feature films: ”H3” written by surviving Irish hunger striker Laurence McKeown and ”Inside I’m Dancing” about the quest for independent living. Juanita has recently been named among Variety’s top ten directors to watch for in 2011.

India

Indu Shrikent õppis ülikoolis inglise kirjandust ning asus 1993. aastal tööle ajakirja Cinemaya The Asian Film Quarterly, mis on ainus Aasia kinole pühendatud ajakiri maailmas. Olles üks NETPAC India asutajatest, tutvustas ta Indias laialdaselt Aasia kino, korraldades filmikursusi, stsenaariumi kirjutamise töötubasid ning Aasia filminädalaid, mille tulemusena sündis 1999. aastal Cinefani filmifestival New Delhis. FIPRESCI liige Indu oli Cinefani kaasdirektor selle algusest peale, praegu juhib ta Osian’s-Cinefani Aasia ja Araabia kino filmifestivali. Indu Shrikent studied English Literature and in 1993 became deputy editor of Cinemaya, The Asian Film Quarterly – the only journal in the world devoted to Asian cinema. One of the founder members of NETPAC India, Indu promoted Asian cinema extensively in India by organizing film appreciation courses, screenplay workshops and film weeks culminating in the launch of the Cinefan Festival in 1999 in New Delhi. Having been co-director of Cinefan Film Festival since its inception in 1999 Indu is at present the festival director of Osian’s-Cinefan Film Festival of Asian and Arab Cinema, and a member of FIPRESCI.

Peeter Urbla Eesti / Estonia

Peeter Urbla on tegutsenud filmimaailmas nii produtsendi, režissööri kui stsenaristina. Tema tööde hulgas on “Ma pole turist, ma elan siin”, “Agent Sinikael”, “Lilja 4-ever” ja “Stiilipidu”. Õppinud Tartus ajalugu ja kunstiajalugu ning filmirežiid Moskvas, asutas ta 1992. aastal produktsioonifirma Exitfilm. Praegu toodab ja arendab Peeter mitmeid mängu- ja dokumentaalfilmide projekte, nende hulgas ka keskaegset krimi-filmi apteeker Melchiorist. Peeter Urbla has worked as a producer, director and screenwriter. His most famous films are “I’m Not a Tourist, I’m Living here”, “Agent Wild Duck”, “Lilja 4-ever” and “Shop at Dreams”. He has studied history and art history at the University of Tartu and directing in Moscow. In 1992 he founded a production company Exitfilm. Urbla currently produces and develops a variety of feature and documentary film projects, among them medieval crime story about chemist Melchior.

Tridensi Balti täispikkade filmide konkursi žürii Tridens Baltic Feature Film Competition Jury Dita Rietuma Läti / Latvia

Dita Rietuma asus pärast Ülevenemaalise Riikliku Kinematograafia Instituudi (VGIK) lõpetamist Moskvas filmikriitiku ja toimetajana tööle Läti suurima päevalehe Diena juures. Ta on kirjutanud ja koostanud mitu filmikultuuri ja -ajaloo raamatut ning korraldanud näitusi Riia Filmimuuseumis. Dita on Läti FIPRESCI asutajaliige. Ta nõustab eksperdina Läti Kultuurkapitali ja kultuuriministeeriumi. Ühtlasi on Dita lektor Läti ülikoolis ja filmikooli Kinoskola asutaja. Dita Rietuma graduated from VGIK in Moscow and went on to work as film critic and editor of the biggest Latvian daily newspaper Diena. Dita is the author of several books about film culture and film history, and has organised various film exhibitions in Riga Film Museum. Dita is a member and founder of the FIPRESCI in Latvia. She assists as an expert at the Cultural Foundation of Latvia and the Ministry of Culture. Dita is also lecturer at Latvian University and the founder of film school Kinoskola.

Xavier Garcia Puerto Hispaania / Spain

Xavier Garcia Puerto on õppinud ajalugu, audiovisuaalset kommunikatsiooni, näituste kureerimist ja arhiivifilmide säilitamist. Ta on töötanud õppejõu ja kirjanikuna, teinud dokumentaalfilme ja uurimustöid ning osalenud filmianalüüsiga seotud projektides. Praegu tegutseb ta filmija videokuraatorina tema viimane programm, Hispaania noorte filmitegijate retrospektiiv oli 2011. aastal Instituto Cervantese’ga Hiinas ja Brasiilias. Tänavu asutas ta sõltumatu filmilevifirma Per Estrenar Hispaania mittetulunduslike kinode jaoks. Xavier oli Tarragona Rahvusvahelise Filmifestivali REC kaasasutaja 2001. aastal ja on selle kunstiline juht aastast 2005. Xavier Garcia Puerto has studied history, audiovisual communication, exhibition curating and archive film preservation. He has worked as a university teacher, researcher, writer, documentary filmmaker, and in film literacy projects. Nowadays he is focused on film and video curating, his last programme, a Spanish young filmmaker retrospective, was in China and Brazil with Instituto Cervantes in 2011. This year he founded “Per Estrenar” – an independent film distribution line for non-profit theatres in Spain. He was the co-founder of REC International Film Festival of Tarragona (Spain) in 2001 and is its Art Director since 2005.

Laufey Gudjónsdóttir Island / Iceland

Laufey Gudjónsdóttir õppis Kopenhaageni ülikoolis filmiteooriat ja hispaania keelt. Ta on töötanud hanke ja müügi alal Islandi Rahvusliku Televisiooni juures ning Islandi Kanal 3-s. Aastatel 1997-1999 töötas ta haridus-, teadus- ja kultuuriministeeriumis, koordineerides välismaal toimuvaid Islandi kultuuriprojekte. Seejärel naasis ta Islandi Rahvuslikku Televisiooni, kus ta töötas hanke- ja programmiosakonna juhina 2003. aastani, mil temast sai Islandi Filmikeskuse juht. Laufej on olnud Islandi Filmifondi filmivaliku komitee liige ning ta on esindanud Islandit mitmes Euroopa kultuuriorganisatsioonis. Ta on Islandi Filmikeskuse juht, Einar Jonssoni muuseumi, MEDIA Islandi sektsiooni ja Scandinavian Filmsi juhatuse liige ning esindab Islandit European Film Promotioni (EFP) juures. Laufey Gudjónsdóttir has studied Film Theory and Spanish at the University of Copenhagen. She has worked in acquisitions and sales for the Icelandic National Television and Channel 3 Iceland. From 1997 to 1999 she coordinated Icelandic cultural events abroad under the Ministry of Education, Science and Culture. After that, she returned to Icelandic National Television as Head of Acquisitions and Programming until 2003 when she became the Director of the Icelandic Film Centre. Laufej has been a member of the film selection committee of the Icelandic Film Fund and represented Iceland in various European cultural organisations. She is currently the Director of the Icelandic Film Center and also a board member of Einar Jonsson’s Museum, MEDIA Desk in Iceland, Scandinavian Films and represents Iceland in European Film Promotion.

Põhja-Ameerika indie-filmide konkursi žürii North American Independent Film Competition Jury Gabor Greiner

Saksamaa / Germany Pärast kultuurikorralduse õpinguid Viinis, Birminghamis ja Chicagos töötas Gabor Greiner ajakirjaniku ja filmikriitikuna Austria suurima veebipõhise kultuuriajakirja Cycamp juures. Aastal 2003 kolis ta Brüsselisse juhtima Euroopa Komisjoni Filmifondi juures asuva meediaprogrammi levitoetuse osakonda. Aastal 2009 asus ta tööle rahvusvahelise levifirma The Match Factory hankeosakonnas, spetsialiseerudes art-house-filmidele kogu maailmast. Augustis 2010 kolis Gabor Berliini, et hakata juhtima hankeosakonda Saksa-Prantsuse firmas Films Boutique. After his studies of Cultural Management in Vienna, Birmingham and Chicago, Gabor Greiner worked as a journalist and film critic at Austria’s largest web-based cultural magazine, cycamp. In 2003, he moved to Brussels to take charge of the distribution support department of the media program at the European Commission’s Film Fund. In 2009, Gabor became acquisitions executive at the international sales agent, The Match Factory, specializing in edgy art house films from all over the world. In August 2010, Gabor moved to Berlin to take over acquisitions of the French-German sales company, Films Boutique.

Youngjoo SUH

Lõuna-Korea / South Korea Levifirma Finecut tegevjuht Youngjoo Suh on produtseerinud, finantseerinud ja rahvusvaheliselt levitanud arvukalt Korea filme. Youngjoo alustas tööd filminduses 1990ndatel Korea finantseerimise alal ning tema filmograafias on nüüdseks üle 100 rahvusvahelisesse levisse jõudnud filmi. Enne Finecuti asutas ta 2000. aastal samuti eduka levifirma Cineclick Asia. Youngjoo produtsenditööde nimekirjas on filmid nagu “Tühi maja” (PÖFF 2004), “Breath, Opium War” ja “Lõvikoobas” (PÖFF 2008). CEO of Finecut, Youngjoo Suh has produced, financed and internationally distributed numerous Korean films. After first stepping into the film industry in the 1990s through a Korean film financing sector, Youngjoo’s filmography now consists of over 100 internationally-distributed titles. Before Finecut, Youngjoo was also the founder of another successful film company, Cineclick Asia in 2000. Youngjoo’s producing credits include films such as “3-Iron” (PÖFF 2004), “Breath”, “Opium War” and “Lion’s Den” (PÖFF 2008).

Peeter Rebane Eesti / Estonia

Ettevõtja, produtsent ja režissöör Peeter Rebane on õppinud Harvardi ülikoolis ja USC filmikoolis. Ta on Eesti juhtiva meelelahutusettevõtte BDG kaasasutaja, mille alla kuuluvad ka Solarise keskus ja kinod. Peeter on lavastanud mitmeid lühifilme ja muusikavideoid ning on hetkel kaasatud kahe mängufilmi projekti. Entrepreneur, producer and film director Peeter Rebane has studied at Harvard University and USC Film School. He is co-founder of the leading live entertainment company in Estonia, BDG, which also developed the Solaris Centre and cinemas. Peeter has directed several shorts and music videos, and is currently in development with two feature projects.

NETPACi žürii Jury of the Network for the Promotion of Asian Cinema

Marjan Riahi Iraan / Iran

Marjan Riahi on lühi- ja dokumentaalfilmide uudistevõrgustiku Short Film News (SFN) asutaja ja tegevjuht. Aastal 2004 asutatud SFN on esimene taoline võrgustik Iraanis ja Aasias. Õppinud kommunikatsiooni ja režissööritööd, asus Marjan 1998. aastal tööle ajakirjanikuna erinevate Iraani ajalehtede ja ajakirjade juures. Ta on lavastanud dokumentaalfilmi “Igavesed emad” (2001), mis räägib Iraani näitlejannadest, ning tootnud mõned lastele mõeldud lühifilmid. Ta on mitme filmija ajakirjandusorganisatsiooni liige. Marjan Riahi is the founder and manager of Short Film News – the first news network on short films and documentaries in Iran and Asia, founded in 2004. Having studied communications science and cinema directing she began her activities in journalism in 1998 working for Iranian newspapers and magazines. Marjan has directed “Eternal Mothers” (2001), a documentary about Iranian actresses, and produced several children short films. She is a member of various film and journalism organizations.

FICCi žürii Jury of the International Federation of Film Clubs

Emelie Sundberg Rootsi / Sweden

Emelie Sundberg õppis ülikoolis politoloogiat ja töötab Rootsi rahandusministeeriumis. Ta armastab filme juba maast madalast ja on viimased 10 aastat oma vabast ajast kaasa löönud ühe Stockholmi äärelinna mittetulundusliku kino tegevuses. Alates 2011. aastast on ta Skarpnäcki (Stockholmi lõunaosa) kohaliku art-house-filme näitava ja Rootsi Filmiühingute Föderatsiooni kuuluva filmiklubi president. Emelie Sundberg is a graduate of political science and works in the Ministry of Finance in Sweden. She has enjoyed films from an early age, and has for the last ten years on her spare time been involved in a non-profit cinema in a suburb to Stockholm. Since 2011 she is the president of local film club in Skarpnäck (in southern Stockholm) which shows art house films and is associated with the Swedish Federation of Film Societies.

Bijan Sen Sarma India

Brian Bennett Tai / Thailand

Brian Bennett asutas 2010. aastal Bangkoki suurima lühifilmide festivali 9FilmFest ja on selle direktor. Parajasti lavastab ja produtseerib ta filmi “Reflections of Love”. Varem on ta tootnud filmi “Killing Time 24/7” (2006) ja mitu dokumentaalfilmi. Enne seda juhtis Brian aastaid Bangkoki filmifestivali, mille ta asutas 1998. aastal. Brian Bennett is the festival director of Bangkok’s largest short film festival 9FilmFest, which he founded in 2010. He is currently also directing and producing “Reflections of Love”. His previous production work include feature film “Killing Time 24/7” (2006) and several documentaries. For many years Brian was the festival director of Bangkok Film Festival which he was the founder of in 1998.

Bijan Sen Sarma liitus filmiklubide tegevusega aastal 1965, kui ta oli üliõpilane. Ta oli aastatel 1982–98 filmiajakirja Chalachchinta toimetaja. Ta korraldanud kolm lastefilmide festivali aastatel 2002–2005 ja mitmeid Euroopa ja Ladina-Ameerika filmide festivale. Ta on Filmiklubide Assotsiatsiooni India ida-piirkonna sekretär ning Filmi ja Kaunite Kunstide Instituudi president. Bijan Sen Sarma joined the film society movement in 1965, when he was a college student. Bijan was the editor of film magazine Chalachchinta in 1982-98. He organised three international children film festivals in 2002-2005 and a number of European & Latin American festivals. Bijan is regional secretary of Federation of Film Societies in India (Eastern region) and is also the president of National Institute of Film & Fine Arts.

Birgit Pajust Eesti / Estonia

Joonas Kiik Eesti / Estonia

Joonas Kiik on filmihuviline, kes kirjutab filmidest internetis ja trükiajakirjanduses Eesti Ekspressist Kinoleheni. Joonas Kiik is a film aficionado who regularly writes about films on the Internet and in various Estonian newspapers and magazines from Eesti Ekspress to Kinoleht.

Birgit Pajust on töötanud alates 2005. aastast turundusspetsialistina Tallinnfilmis, mis haldab kino Artist. Sealses kahes kinosaalis linastatakse peamiselt Euroopa väärtfilme, aga ka Aasia kassahitte ja Ameerika indie-kino. Igapäevaselt kinos Artis linastuvate filmide ja korraldavate eriprogrammide turundamise kõrval juhib Birgit kino Artis vabatahtlike projekti, mille eesmärgiks on kaasata kino töösse entusiastlikke filmihuvilisi noori, kes saavad selle eest vastu filmialaseid teadmisi ja töökogemuse kultuuri vallas. Birgit Pajust has been working since 2005 as a marketing specialist at Tallinnfilm, which manages cinema Artis that mainly shows European films, Asian box-office hits and American indie films. In addition to her everyday work, marketing of films and special projects of Artis, Birgit also manages Artis’ volunteer project that aims to involve young and enthusiastic young people in cinema work to gain film knowledge and work experience in the field of culture.

FIPRESCI (Rahvusvahelise Filmikriitikute Ühingu) žürii Jury of the International Federation of Film Critics

Pamela Pianezza Prantsusmaa / France

Pariisist pärit ajakirjanik ja filmikriitik Pamela Pianezza on ajakirja Palmarès peatoimetaja. Samuti teeb ta vabakutselisena koostööd prantsuse ajakirjadele Première, Le Monde des ados ja Alibi ning Kanada ajakirjale Sequences. Ta töötab Cannes’i kriitikute nädala programmimeeskonnas ja on Fribourgi filmifestivali prantsuse korrespondent. Ta armastab Itaalia gangstereid, Põhjamaade kino, autoreise, James Bondi ja Steve McQueeni. Paris-based journalist and film critic Pamela Pianezza is the chief editor of Palmarès magazine. She also writes as a freelancer for French magazines – Première, Le Monde des ados, Alibi – and Canadian bimonthly Sequences. She works as a programmer for the Cannes Critics’ Week and is the French correspondent for the Festival International de Films de Fribourg. She likes Italian gangsters, Nordic cinema, road trips, James Bond and Steve McQueen

Katja Čičigoj

Sloveenia / Slovenia Katja Čičigoj on lõpetamas filosoofia ja kirjanduse õpinguid Ljubljana ülikoolis. Ta kirjutanud filmi, visuaalse kunsti, teatri, kaasaegase tantsu ja filosoofiateemailisi artikleid ja arvustusi ning teinud kaastööd erinevatele väljaannetele, raadiojaamadele ja teatrietendustega seotud trükistele. Juba kolm aastat on ta andnud FILMUTHE (Filmi, Muusika ja Teoora Ühing) korraldatud filmiteemalisi loenguid. Katja Čičigoj is finishing her studies in Philosophy and Literature at the University of Ljubljana. She has been writing articles and reviews in the field of film, visual arts, theatre and philosophy as well as contemporary dance and performance for a couple of years. Katja has been publishing regularly in theoretical publications, periodicals, for radio stations and for publications accompanying theatre performances. She has been for three years giving lectures on film organized by FILMUTHE (Society for Film, Music and Theory).

Donald Tomberg Eesti / Estonia

Donald Tomberg on lõpetanud Eesti Humanitaarinstituudi teatri erialal ning õpib Tallinna Ülikooli magistriõppes kultuuriteooriat. Ta on töötanud näitlejana Theatrumis ning lavastanud Theatrumis ja Kuressaare Linnateatris. Filmikriitikaga on Donald tegelenud alates 1996. aastast ning on 2010. aastast Eesti Filmiajakirjanike Ühingu liige. Ta on avaldanud ka ühe romaani. Ajakirjanikuna on ta tihedamalt seotud kultuurilehega “Sirp” ja ajakirjaga “Teater.Muusika.Kino.“ Donald Tomberg graduated from theatre programme at the Estonian Institute of Humanities and is currently studying cultural theory at Tallinn University on a graduate level. He has worked as an actor at Theatrum and has produced plays at Theatrum and Kuressaare City Theatre. Donald has worked as a film critic from 1996 and is a member of Estonian Association of Film Journalists as of 2010. He has also published a novel and as a journalist been closely linked to culture-related newspaper Sirp and magazine Teater.Muusika.Kino.

RAHVUSVAHELINE VÕISTLUSPROGRAMM EURASIA INTERNATIONAL COMPETITION EURASIA 36

Kõige lõpus / Abosheshey

lein / Mourning

AKKyz

pAlAwAni sAAtus – Busong / pAlAwAn fATe

Artist / The ArTisT

rose / rózA

VulKAAn / eldfjAll

norrA poJAd / sØnner Av norge

JelenA / elenA

lihtne elu / TAojie

idioot

rAhutu mAA / Terre ouTrAgÉe

KAotAtud elu / KechiKKAn hAyoT

AdAlBerti unistus / visul lui AdAlberT

KirJAd inglile

KotoKo

me peAme KeVinist rääKimA / we need TAlK AbouT Kevin

iseendA Jälgedes / los pAsos dobles

18 talvist hetke Kaheksandat aastat on PÖFFil võistlusprogramm EurAsia. Tänavu näib selles olevat optimaalne arv filme – kaheksateist. Niipalju, mõnikord isegi vähem, võistleb filme ka suurtel festivalidel. Oleme end positsioneerinud kui festival, mis toimub Kirde-Euroopas. Varssavi, Stockholmi, Helsinki, St. Peterburgi ja nüüd ka igal aastal toimuva Riia Arsenali filmifestivali vahel me geograafiliselt asumegi. Kusjuures Tridensi Balti võistlusprogramm omaette peaks pakkuma head ülevaadet, mis selles ilmakaares filmialal toimub. EurAsias on tänavu koguni kaks Eesti filmi ja mõlemad esindavad tuumakat filmikunsti. Kahju, et tänavu lõunanaabritelt sarnast lisa ei leidnud. Muidugi rõõmustab publik näiteks Poola filmi üle, mis toob meieni eesti filmist “Tuulte pesa” tuttavad sõjajärgsed konfliktid, lisaks piirialaseid rahvusprobleeme; Suurbritannia “Me peame Kevinist rääkima” tuletab eestlastele meelde “Klassi” fenomeni; Venemaa “Jelena” erinevate põlvkondade moraalianalüüs meenutab meie oma ühiskonda. Kuid ühe rahvusvahelise festivali juurde kuulub ka uute filmide toomine rahvusvahelisse käibesse. Kasahstani film teeb oma maailma esilinastuse ja Usbekistani film rahvusvahelise esilinastuse.

Kõik filmid on värsked, tänavused. Ukraina, Rumeenia, India, Iraani ja Islandi filmid on lavastajatele esimesed täispikad linatööd. Seevastu jaapanlase Shinya Tsukamoto üks varasem film võistles Tallinnas juba 2004. aastal ja filipiinlase Auraeus Solito film 2006. aastal. Kõige vanem režissöör on tänavu hiinlanna Ann Hui (64) ning noorim ligi 30-aastane bengali naislavastaja Aditi Roy. Veel kaks võistlusprogrammi filmi on valminud naisrežissööride käe all. EurAsia võistlusprogrammi valisime kuueteistkümnest festivalil näidatavast võõrkeelsete filmide Oscari nominendist vaid kolm: Eesti, Hiina/ Hongkongi ja Islandi oma (kui täpne olla, siis valisime need filmid enne, kui neist said Oscari nominendid). Festivalide ajalukku süüvijatele lisan – PÖFF on vanim EurAsia võistlusprogrammiga festival. Kasahhi Astana alustas sel suunal küll juba 1998, kuid aastani 2005 tuli vaheaeg ning 2005. aastal alustas Türgi Antalya Kuldapelsini festival. PÖFFil oli EurAsia võistlusprogramm esimest korda 2004. aastal. Jaan ruus EurAsia võistlusprogrammi juht

18 wintry moments The EurAsia competition programme returns to the PÖFF for an eighth year running. This year it has what seems to be the optimum number of films – 18. That is how many films vie for awards at major festivals; sometimes the number there is even fewer. Black Nights has positioned itself as a festival that takes place in northeastern Europe. And indeed that is where we are – in the somewhere between the festivals in Warsaw, Stockholm, St. Petersburg and now – likewise an annual event – the Riga Arsenals film festival. The Tridens Baltic competition programme should offer a good view of what is happening in that part of the world in the sphere of film. EurAsia has a total of two Estonian films this year and both have important things to say. It is a shame nothing of the same calibre was found from our southern neighbours this year. Naturally audiences will cheer a Polish film, which brings us the postwar conflicts familiar to us from the Estonian drama “Tuulte pesa”, plus border-related ethnic problems; Britain’s “We Need to talk about Kevin” will remind Estonians of the phenomenon of the film “The Class”; while Russia’s “Elena” and its analysis of the morality of different generations is reminiscent of our own society. But part of an international festival is about introducing new films into circulation. A Kazakh film will make its world premiere here; and an Uzbek film, its international debut.

All of the films are fresh, current. The ones from Ukraine, Romania, India, Iran and Iceland are the first full-length features by their respective directors. On the other hand, Japan’s Shinya Tsukamoto had a previous entry competing in Tallinn back in 2005 and Philippine director Auraeus Solito, in 2006. The oldest director this year is the Chinese filmmaker Ann Hui (64) and the youngest is the 30-year-old Bengali filmmaker Aditi Roy. Besides Hui and Roy, two other films were made by women directors. Of the 16 Oscar nominees for best foreign language film in PÖFF programme, we chose only three for EurAsia: the Estonian, Chinese/Hong Kong and Icelandic entries (to be precise, we chose the films before they were nominated). For those who follow festival history, I would add that the PÖFF is the oldest one with an EurAsia competition programme. Astana in Kazakhstan introduced such a programme in 1998, but there was a hiatus that lasted until 2005, which was when Turkey’s Antalya Golden Orange festival introduced its own. PÖFF had the first EurAsia competition programme in 2004. Jaan Ruus EurAsia competition programme host

Kõige lõpus ABosheshey / At the end of it All india, 2011, 118 min, reŽ/dir: Aditi roy

rAhVusVAheline VõistlusprogrAmm eurAsiA

Noor mees Soumyo (Ankur Khanna) otsib või õigemini satub otsima rahu oma mineviku, lapsepõlve, kodulinna ja emaga (Roopa Ganguly). Oma väärika bengali päritoluga, mis kaugel San Fransiscos elades natuke hägusaks kuvandiks muutuma kipub. See on tänapäevane lugu oma juurtest ja minevikust, mille moraalne ja eetiline hindamine ning taasmõtestamine igal uuel põlvkonnal läbi tuleb elada. Samal ajal on see ka ootamatult võimas ülistuslik armastuslaul ühele linnale – Kolkatale. See bangla kultuuri keskus on üles filmitud varjamatu sooja lummusega nõnda, et ühest nimest maakaardil saab elav ja hingav, emotsionaalseid tähendusi täis paik, millest ei tahagi eemal olla. Abhoseshy on tugev dramaatilis-lüüriline bengali kino selle sõna parimas tähenduses, julgedes olla nukker ja melanhoolne rohkem kui ükski teine India kinokultuur. Loodetavasti saame noore, 29-aastase naislavastaja Aditi Roy näol uue püsivalt nähtava nime India põnevate ja isikupäraste filmitegijate hulka. Sest meie ees on julge suure sisemise tundega loodud täispikk debüütfilm, mis ei püüagi kopeerida Euroopat, vaid ammutab inspiratsiooni kaasmaalastest meistritelt ning avab lugu omaenda maa kultuuriliste võtmete ja võtetega. Režissöör, nagu ka filmi peategelased usaldavad rohkem oma intuitiivset tunnet kui mõistuse ratsionaalsust ning selle headus või sobivus filmis sõltub iga vaataja isiklikust maitsemeelest.

inTernATionAl coMpeTiTion progrAMMe eurAsiA

A young man, Soumyo (Ankur Khanna), is looking for – well, happens to find himself looking to make peace with his past, childhood and mother (Roopa Ganguly). He also wants to reconcile with his dignified Bengal origin, which tends to become a bit hazy living in far-away San Francisco. Aditi roy (sünd 1982) on bengali filmilavastaja, kes on filmi õppinud Kolkatas jadavpuri ülikoolis. KÕige lÕpus on tema debüütmängufilm. Aditi roy (b. 1982) studied film in jadavpuri university in Kolkata. AT The end of iT All is her feature debut. filmograafia/filmography: Abosheshey (At the end of it all, 2011)

This is a contemporary story about roots and a person’s past, something every generation has to re-experience in order to give it a moral and ethical appraisal and new meaning. At the same time, it’s an unexpectedly powerful paean to a city – Kolkata (Calcutta). This center of Bengali culture is filmed with a unvarnished warm glow so that what might just otherwise be a name on a map becomes a living, breathing, place full of emotional significance that you don’t want to be away from.

Kaarel Kuurmaa

festivalid/festivals: Kerala

eAstern europeAn premiere

Akkyz AKKyz Kasahstan / Kazakhstan, 2011, 80 min, reĹ˝/dir: zhAnABeK zhetiru

rAhVusVAheline VõistlusprogrAmm eurAsiA

Väike tüdruk näeb unes valget luike, kuuleb püssilaske ja ärkab ehmatades üles. Ta tunneb end haigena ja on segaduses, mida see imelik nägemus tähendas. Järgmine kord ärgates on tal käes kaks valget muna, ta ei tea, miks, aga ta teab, et neid tuleb hoida ja kaitsta kogu oma jõuga. Teda aitab valge habemega vana mees, kes mängib traditsioonilist šamaanide ja ravijate viiulilaadset pilli kobyz'i, kinkides läbi laulu tüdrukule teekonnaks vajalikke selgitusi.

prod: Murat ibaraihanulõ

AKKYZ räägib visuaalselt kauni loo kasahhi loomismüüdist. Legend kõneleb, et enne veel, kui sündis midagi elusat, lõi jumal püha Valge Luige ning kogu elu maakeral pärineb selle linnu munast, kes lendas taeva ja vee vahel ning otsis paika pesapunumiseks. Ta leidis kaldaäärse, kuhu tegi pesa, millest sündis maapealne elu, teine muna kukkus aga vette ning sellest sündis kogu veealune elu. See on üks levinumaid loomislugusid, mis peaks olema üsna tuttav nii soome-ugri rahvastele kui ka mõjuma veel paljude rahvuste sisemises mälus. Lavastaja Zhanabek Zhetiru on teinud üle 35 dokumentaalfilmi, AKKYZ, mis kasahhi keeles tähendab “valge tüdruk”, on tema teine täsipikk mängufilm. Kaarel Kuurmaa

sts/scr: zhanabek zhetiru op/dop: Mars umar muusika/music: ruslan Kara mont/ed: hadisha urmurrina, gulaim Kozambredijeva, nina ovsjannikova, nataša Kovpak, ljubov ivtšenko os/Cast: Aižan zetiru, Maira omar, Arman zanabekulõ tootja/production: Kazakhfilm Keel/language: kasahhi/Kazakh

inTernATionAl coMpeTiTion progrAMMe eurAsiA

The film pictures the ancient Kazakh mythological represenation of the World’s creation. There’s a legend from that mythology, telling that God – before creating anything alive – created Sacred White Swan. And that life on Earth comes from the egg of that Sacred Bird. Film’s story happens in the current time. Despite the fact that 9-year old girl named Aruzhan – who lives on the sea’s coast – doesn’t know a thing about the ancient legend – she saves the lives of little birds, intuitevely repeating what Sacred White Bird did. * Akkyz means White Girl in Kazakh.

zhanabek zhetiru (sünd 1958) lõpetas 1986. aastal filoloogia eriala Kasahstani riiklikus ülikoolis. Aastatel 1988–1990 töötas ta Kazakhfilmi stuudios režissööri abina. 1993. aastal lõpetas kõrgemad stsenaristikakursused Moskvas (hcsd). praegu töötab dokumentaalfilmide lavastajana Almatys ja on teinud rohkem kui 35 dokumentaalfilmi. Tema debüütmängufilm valmis 2006. aastal, AKKyz on tema teine täispikk film. zhetyru kuulub ka Kasahstani operaatorite Ühingu ridadesse. zhanabek zhetiru (b. 1958) – kazakh films director, screenwriter and film producer. in 1986 he graduated from the philological faculty of the Kazakh state university. from 1988 through 1990 he worked at Kazakh film studios as an assistant of film director. in 1993 he finished the higher courses of script writers and film directors (hcsd) in Moscow. nowadays, he is working as a documentary film director in Almaty. he is author and director more than 35 documetnary screens. “notes by trackman” (2006) is his first full-length movie. zhanibek zhetyru is also a member of the union of cinemotographers in republic of Kazakhstan. filmograafia/filmography: notes by trackman (2006), Akkyz (2011)

world premiere

Artist the Artist prantsusmaa / france, 2011, 100 min, reĹ˝/dir: miChel hAzAnAViCius

rAhVusVAheline VõistlusprogrAmm eurAsiA

prod: Thomas langmann sts/scr: Michel hazanavicius op/dop: guillaume schiffman muusika/music: ludovic bource mont/ed: Anne-sophie bion, Michel hazanavicius os/Cast: jean dujardin, berenice bejo, james cromwell, penelope Ann Miller tootja/production: la petite reine

George Valentin (Dujardin) on 1927. aastal oma karjääri tipus, kui ta tutvub elava ja südamliku Peppy Milleriga (Bejo), kes üritab massistseenides osalemise kaudu staariks tõusta. Just nagu filmides “Täht on sündinud” ja “Lauldes vihmas”, tõuseb Peppy Milleri täht ajal, kui stuudiod otsivad vastse helifilmi jaoks kauni häälega näitlejaid... ning just siis käib George’i kuulsus alla. Viimase paugu paneb talle börsikrahh, sest George on just paigutanud kogu oma raha ülespuhutud tumma seiklusfilmi “Armastuse pisarad”.

maailma müük/world sales: wild bunch

Heli kõlab selles filmis harva ja mõjuvalt. Ühes lustakas unenäostseenis kogeb George heli tungimist filmistuudiosse ülevõimendatult – ta kuuleb isegi udusule langemist põrandale. Filmi lõpustseenis kõlab üks õige põgus dialoogikatke. Hazanavicius on osanud rikastada filmi eheda sarmi ja soojusega ning kinofännid saavad omavahel võistelda, kes tunneb ära rohkem pildilisi ja helilisi viiteid.

michel hazanavicius (sünd 1967, pariis) alustas karjääri telekanalis Tf1, misjärel suundus reklaamiärisse. enam teatakse teda kui kahe eduka prantsuse spioonifilmiseeria “oss 117” (2006/2009) lavastajat, mille staar jean dujardin pälvis hazanaviciuse viienda filmiga ArTisT tänavusel cannes’i filmifestivalil parima meespeaosatäitja preemia.

Mark Adams Screen International

levitaja/distributor: AcMe film Keel/language: inglise, prantsuse / english, french

michel hazanavicius (b. 1967, paris) began his career in television at the Tf1 network, then veered into advertising. he is best known for his spy movie-series parodies “oss 117” (2006/2009), both of which star jean dujardin, who won the best actor prize at cannes this year for his performance in The ArTisT. filmograafia/filmography: la classe américaine (1993, co-dir), Mes amis (1999), oss 117: le caire nid d’espions (oss 117: cairo, nest of spies, 2006), oss 117: rio ne respond plus (oss 117: lost in rio, 2009), The Artist (2011)

estoniAn premiere

festivalid/festivals: cannes (in competition – best Actor, jean dujardin), Toronto, san sebastian, pusan, london

inTernATionAl coMpeTiTion progrAMMe eurAsiA

Possibly one of the most joyously enjoyable films to screen in the Cannes competition – especially for lovers of classic Hollywood cinema – THE ARTIST is a real pleasure… Shot in beautiful black-and-white, silent (apart from a few brief moments of sound) and propelled elegantly forward by delightful performances from Jean Dujardin and Berenice Bejo it is the most unlikely of feel-good movies. George Valentin (Dujardin) is at the height of his powers in 1927 when he meets the vivacious and warm-hearted Peppy Miller (Bejo), who is trying to break into the movies through work as an extra. In a plot similar to “A Star Is Born” and “Singin’ In The Rain”, as Peppy Miller’s star is in the ascendance as the studios look for new fresh new talent with nice voices, so George’s career dips. The Wall Street crash arrives only to seal his fall from popularity as he invests all of his money in an overblown silent African adventure film “Tears Of Love.” Sound does briefly – and engagingly – dip into the film. In an amusing dream (or nightmare for him) scene, George imagines the sudden appearance of sound in the studio as suddenly he can hear voices and winces as even a feather falls to the floor. In the very final scene there is the briefest moment of dialogue. Hazanavicius manages to give the film a real sense of charm and warmth, and film fans will be competing to spot visual and musical references. Mark Adams Screen International

europeAn film AwArds seleCtion list 2011

Vulkaan VolCAno / eldfJAll island, Taani / iceland, denmark 2011, 96 min reŽ/dir: rúnAr rúnArsson

rAhVusVAheline VõistlusprogrAmm eurAsiA

Islandi režissöör Rúnar Rúnarsson on oma varasemate lühifilmidega kandideerinud nii Oscarile, Euroopa Filmiauhinnale kui ka Kuldsele Palmioksale. Korralik, lihtne ja nukker põhjamaine draama VULKAAN on tema esimene täispikk mängufilm, ja noore mehe debüütfilmi kohta üsna ebatavalisel teemal – tegu on nimelt vanainimeste armastuslooga. Õigemini looga ühest islandi vanamehest, kes leiab läbi saatuse keerdkäikude uue põhjuse elamiseks. Töölt pensionile minnes on Hannese (Theodór Júlíusson) edasise elu plaan järgmine: “Eks ma jään vanemaks ja siis lõpuks suren ära.” Mehe näol pole tegemist just suhtlemisgeeniusega – ta on pidevalt torssis, lapsed ja lapselapsed käivad talle närvidele, oma naist Annat (Margrét Helga Jóhannsdóttir) ta küll armastab, kuid sellegi väljanäitamine käib üle kivide ja kändude. Kui Anna raskelt haigeks jääb, muutub kogu Hannese elu – mees otsustab naist mitte hooldushaiglasse saata, vaid hakata ise tema eest hoolitsema, ja seda tõenäoliselt esimest korda kogu nende pika abielu vältel. Film toob arukalt välja põlvkondadevahelised erinevused ja kardinaalselselt erineval ajal kasvanud inimeste võimetuse üksteisega kontakti leida, rääkides samas ka sellest, missugune saladuslik tunne on armastus – kõrvalt vaadates ja arvustades ei mõista keegi kunagi seda, mis kahe inimese vahel tegelikult toimub. Maria Ulfsak-Šeripova VULKAAN on esitatud Islandi poolt parima võõrkeelse filmi Oscari kandidaadiks.

prod: Thór sigurjónsson, skúli Malmquist, Thomas gammeltoft, egil dennerline sts/scr: rúnar rúnarsson op/dop: sophia olsson muusika/music: Kjartan sveinsson mont/ed: jacob schulsinger os/Cast: Theódór júlíusson, Margrét helga jóhannsdóttir, elma lisa gunnarsdóttir, Thorsteinn bachmann tootja/production: fine & Mellow A/s Koopia/print: icelandic film centre Keel/language: islandi/icelandic

rúnar rúnarsson (sünd 1977, reykjavik) lõpetas Taani rahvusliku filmikooli 2009. aastal. Tema esimesed lühifilmid on pälvinud ligikaudu 100 auhinda kõikjal maailmas, kaasa arvatud cannes'i festivalil. Ta on mitu korda kandideerinud ka parima lühifilmi oscarile ja efA preemiatele. Tänavu cannes'is esilinastunud vulKAAn on režissööri esimene täispikk mängufilm.

inTernATionAl coMpeTiTion progrAMMe eurAsiA

When Hannes retires from his job as a janitor, the void that is the rest of his life begins. He is estranged from his family, hardly has any friends and the relationship to his wife has faded. Through drastic events, Hannes realizes that he has to adjust his life in order to help someone he loves. Volcano is a coming of age love story of a 67-yearold man and about dealing with the choices of the past and the difficulties of the present in order to embrace the future. “An old fashioned man, who cannot express his love, is someone most of us, if not all, know... VOLCANO is also a story about a family and how three generations deal with their past, present and future. All of the main characters in the film have some flaws, no one is perfect. People who love, suffer, get by. Blindly they try to find an outlet for their emotions. Their love. The path can be rocky when you have armored your heart with distance, silence, anger.” Rúnar Rúnarsson, director VOLCANO is Iceland candidate for an Oscar nomination in the best foreign film category.

rúnar rúnarsson (b. 1977, reykjavik) finished studies at the national film school of denmark in 2009. his first shorts films screened at numerous international festivals, including cannes. They earned the director nearly 100 prizes along with nominations from the european and American film academies for best short film. volcAno is runarsson's first full-length feature. filmograafia/filmography: eldfjall (volcano, 2011)

europeAn film AwArds seleCtion list 2011

festivalid/festivals: cannes (director's fortnight), Karlovy vary, helsinki, london

estoniAn premiere

Jelena elenA venemaa / russia, 2011, 109 min, reĹ˝/dir: Andrei zVyAgintseV

rAhVusVAheline VõistlusprogrAmm eurAsiA

Üks mees, ilmselt ärimees, igal juhul härrasmees, kellel on raha ja kellel on positsioon, suudab koos oma “hullu” tütrega (kellele ta kavatseb jätta kogu oma maise vara) viia oma naise nii kaugele, et too tapab oma mehe, et päästa oma päevavargast poja perekond. Nii võiks kõlada selle filmi sünopsis, see veel aga ei tähenda, et see ongi see, millest on film. Zvjagintsev ei oleks Zvjagitntsev, kui ta ei võtaks Venemaa saatusest nagu patsi otsast kinni, keerutaks seda ümber käe, nii et nägu kogu oma reljeefsuses talle otsa vaataks. Ainuüksi Jelena (Nadezhda Markina) tüpaažilt astub klassikaliste vene emade ritta, rea alguses on aga Vsevolod Pudovkini film “Ema”, kus ema, üritades mõista poja tegevust ja ideaale ning teda igati aidates, võtab vastu uue, revolutsioonilise maailmakorralduse. Ka Jelena üritab mõista oma poega ja tolle elufilosoofiat, vabandades välja viimase tegemata ja tehtud tegusid, õigustades tema nii vaimset kui füüsilist lodevust, et mitte öelda lumpenlikkust, mis lõpuks viib oma mehe mõrvani ja vaatajat filmi lõpus õigustatud küsimuseni: mis saab Venemaast, kui lumpen pääsebki võimule? Nagu ikka kõigis Aleksei Zvjagintsevi filmides, on meil kõigil võimalus nautida suurepärast visuaalset maailma (operaator M. Krichman), kus aeg ja ruum mängivad kaasa nii dramaturgiliselt kui ka aidates paremini esile tuua näitlejate vägagi peenelt välja mängitud rollijooniseid. On tõeline nauding vaadata filmi, kus iga detail kaadris on paigas ja lisaks kõigele muule on võimalik rääkida ka väga heast helirežiist. Tiina Lokk

prod: ekaterina shneyderova sts/scr: oleg negin, Andrey zvyagintsev op/dop: Mikhail Krichman mont/ed: Anna Mass os/Cast: Andrey smirnov, nadezhda Markina, elena lyadova, Alexey rozin tootja/production: non-sTop production maailma müük/world sales: pyramide international Keel/language: vene/russian

Andrei zvyagintsev (sünd 1964, novosibirsk, venemaa) on lõpetanud novosibirski näitlejate Kooli (1984) ja Moskva giTises näitlemisosakonna (1990). seejärel osalenud näitlejana mitmes filmis ja teleseriaalis. 2003. aastal debüteeris edukalt lavastusega “Tagasitulek”, mis pälvis veneetsia filmifestivalil Kuldlõvi auhinna ja mida pärjati euroopa filmiakadeemia aasta avastuse auhinnaga. zvjagintsevi teine film “The banishment” linastus 2007. aastal cannes'i festivali võistlusprogrammis, kus sai parima meesosalise (Konstantin lavronenko) peapreemia. jelenA on tema kolmas täispikk mängufilm. Andrei zvyagintsev (b. 1964, novosibirsk, russia) graduated from the novosibirsk Actors school (1984) and from the giTis acting faculty in Moscow (1990). he was involved as an actor in several stage projects and appeared in episodic roles in Tv series and also in films. in 2003 he debuted with the feature film “The return”, which won the golden lion at the venice iff and was awarded the title european discovery of the year at the european film Awards in 2003. his next film “The banishment” was selected for the cannes competition in 2007, where the actor in the lead role, Konstantin lavronenko, won the best Actor award. elenA is his third feature. filmograafia/filmography: vozvrashchenie (Tagasitulek, 2003), izgnanie (The banishment, 2007), elena (2011)

festivalid/festivals: cannes (un certain regard), Moscow, Karlovy vary, Toronto, helsinki, london

inTernATionAl coMpeTiTion progrAMMe eurAsiA

Elena and Vladimir are an older couple, they come from different backgrounds. Vladimir is a wealthy and cold man, Elena comes from a modest milieu and is a docile wife. They have met late in life and each one has children from previous marriages. Elena’s son is unemployed, unable to support his own family and he is constantly asking Elena for money. Vladimir’s daughter is a careless young woman who has a distant relationship with her father. A heart attack puts Vladimir in hospital, where he realizes that his remaining time is limited. A brief but somehow tender reunion with his daughter leads him to make an important decision: she will be the only heiress of his wealth. Back home he announces it to Elena. Her hopes to financially help her son suddenly vanish. The shy and submissive housewife then comes up with a plan to give her son and grandchildren a real chance in life. “ELENA allowed me to explore a central idea of modern days: survival of the fittest, survival at any cost. My film is a contemporary drama which tries to subject the viewer to eternal questions about life and death. Deep down inside, each human being is devastatingly alone. Solitude is the beginning, the end, and the thin red line that runs through the life of every human being. Humanitarian ideas in the modern world are being devalued as we speak leading people to turn inwards, gravitating towards their ancient instincts. A gentle, sweet, feminine woman, full of love and care who changes herself into a murderer and then repents in a temple... How is that for an image of the Apocalypse?” Andrey Zvyagintsev, director

europeAn film AwArds seleCtion list 2011 estoniAn premiere

Idioot the idiot eesti / estonia, 2011, 110 min, reĹ˝/dir: rAiner sArnet

rAhVusVAheline VõistlusprogrAmm eurAsiA

Geniaalsetel teostel, eriti Dostojevski omadel, on eriline iseärasus: kogu monumentaalsuse juures, mis muudab need kui kivist skulptuuriks, on need voolavad ja muutlikud, pehmed ja töödeldavad nagu vaha. Geenius oleks justkui leidnud täpselt selle punkti, kus sulavad kokku kõik žanrid, nii et neid on raske eristadagi. Tragöödia ei ole parem ega halvem vodevillist, paroodia kangelasloost, muinasjutt tegelikkusest, poeesia olmest.

prod: Katrin Kissa sts/scr: rainer sarnet op/dop: Mart Taniel muusika/music: Ülo Krigul mont/ed: Tambet Tasuja os/Cast: risto Kübar, Katariina lauk, Tambet Tuisk tootja/production: homeless bob production Keel/language: eesti/estonian

Kogu võrdsuse ja ammendamatuse juures võib samas üldse süžee ja kangelased lahti rebida elavast ruumist, kanda nad üle surnud ruumi, natüürmordile, maalile, asendada inimesed mannekeenidega. Või siis luua piiripealse, poolelava unenäolise ruumi, astudes Kafka või Dali jälgedes – ja kes neist poleks võtnud õppust Dostojevskilt?! Rainer Sarneti film IDIOOT on üles ehitatud lõputule metafooriaahelale, mis kerkib surnud maast, kuhu pole jäänud midagi inimlikku, maast pärast absoluutset katastroofi, kõigi vaimsete väärtuste hukku... ... Ent millestki tuleb alustada ka maailmas, kus kõik väärtused on hävinud ja orientiirid kadunud. Andekas, mõtlev, tundlik Rainer Sarnet alustab sellest, et keeldub koostööst reaalse reaalsusega ja loob paralleelse reaalsuse kirjaniku abil, kes kogu elu otsis jumalat. Katkend Jelena Skulskaja artiklist “Postimees”, 14.10.2011 Mart Tanieli lühifilm osaleb Tallinn 2011 filmiinstallatsioonis “60 sekundit üksindust aastal Null” 22.12.2011.

inTernATionAl coMpeTiTion progrAMMe eurAsiA

Brilliant works – especially those of Dostoevsky – have a special quality: belying all of the monumentalism that makes them seem like stone sculpture, they are fluid and changing, soft and malleable like wax. It’s as if the genius found the precise meeting point where all genres meet, so that it is hard to distinguish them from one another. A tragedy is not better or worse than vaudeville, a parody of a epic tale, a fairy tale of reality, or poetry about everyday life. As equal as inexhaustible as everything is, the plot and characters can be torn away from the living space outright and moved to a dead space, a still life, a painting, the people replaced with mannequins. Or a borderline, half-alive, dreamlike space can be created, in the footsteps of Kafka or Dali – for which of them did not take a tip from Dostoevsky?!

rainer sarnet (sünd 1969) on lõpetanud Tallinna pedagoogikaülikooli filmirežissöörina. lavastanud lühifilme ja teatritükke, teinud video-performance'eid, reklaame, avaldanud artikleid ning koomikseid, töötanud copywriter'ina. Ta on teinud mitu lühifilmi, nende seas “Merehaigus” (1994), “libarebased ja kooljad” (1998), ja kolm täispikka filmi. rainer sarnet (b. 1969) has directed 5 films, lived with 3 women, accumulated about 10 friends, passionately loved fassbinder, directed theatre plays by przybyszewskit, gorky, and jelinek, been deemed a wonder child at film school and finally had got the opportunity to defend this ambitious title only 15 years later with his film The The idioT. filmograafia/filmography: libarebased ja kooljad (1998, co-dir), libahundi needus (2005, Tv), Kuhu põgenevad hinged (where the souls go, pÖff 2007), idioot (The idiot, 2011)

festivalid/festivals: pusan

Rainer Sarnet’s film THE IDIOT iss built on an endless chain of metaphors, which arises from a dead land where nothing human survives, a land hit by the ultimate catastrophe, the demise of all higher values... ... But even in a world where all values and landmarks have been lost, you have to start from somewhere. The talented, thinking, sensitive Sarnet begins by refusing to work with real reality and creates a parallel reality with a help of a writer who looked for God his whole life. Excerpt from an article by Jelena Skulskaja published in Postimees, 14 October 2011 Mart Taniel’s short film will take part in the film installation “60 Seconds of Solitude in Year Zero” on 22.12.2011.

festiVAl premiere

Kaotatud elu lAte life / KeChiKKAn hAyot usbekistan / uzbekistan, 2011, 86 min, reĹ˝/dir: AyuB shAxoBiddinoV

rAhVusVAheline VõistlusprogrAmm eurAsiA

Kesk-Aasia vabariikides toimuvad praegu filminduses põnevad ajad. Vaikselt ehitatakse üles pikki aastaid hingusel olnud filmistuudioid ja küll vaikselt aga iga aasta üha enam tuleb sealtmailt filme, mida näidatakse ka rahvusvahelisel areenil. Euroopa filmifestivalidest püüab Rotterdam olla selline, kes ikka “avastab” sealtkandist mõne filmi, Kesk-Aasia filme demonstreeritakse ka Šveitsis, Locarnos aga ega neid kohti väga palju enam polegi, kus neid filme näha saab. Seetõttu on PÖFFil sellel aastal päris harukordne võimalus näha filme nii Kasahstanist kui Usbekistanist, mõlemad riigid on oma filmidega esindatud ka võistlusprogrammis.

prod: roza drovnenkova

27-miljonilise rahvaarvuga ja Eestis u kümme korda suurema pindala Usbekistani usbekikeelset filmikunsti demonstreeriti PÖFFil viimati 2001. aastal ehk kümme aastat tagasi. Käesolev film KAOTATUD ELU on 34-aastase ja Moskvas filmihariduse saanud Ajub Shakobiddinovi viies täispikk film ja see räägib mõistujutu vormis meie niinimetatud vabadusest, mis ei ole tegelikult mitte midagi muud kui oma ihade ja soovide orjamine. Vägagi kaasaegse dramaturgiga vändatud draama püüab leida vastuse küsimustele, mis on “vabadus” ja mida inimesed on nõus selle eest ohverdama. Kuidas käituda nii, et inimene jääb “inimeseks” isegi siis, kui ta on kellegi vastu halvasti käitunud, ning mida teha selleks, et elu ei jääks elamata. KAOTATUD ELU ongi just film “kaotatud elust” selle filosoofilises tähenduses. Selge on see, et usbekid mõistavad selle sõnatermini tähendust paremini kui meie eestlased. Huvitav, mitmetähenduslik ja eksootiline mõistujutt. Helmut Jänes

sts/scr: yolkin Tuychiyev op/dop: Azizbek Arzikulov muusika/music: ubaydullo Karimov os/Cast: dilnoza Kubayeva, babur yuldashev, donier Khafizov tootja/production: uzbekfilm Koopia/print: uzbekfilm Keel/language: usbeki/uzbek

inTernATionAl coMpeTiTion progrAMMe eurAsiA

How long can a person remain the victim of his principles and desires? How long can he be the boor in relation to himself and remain the slave of his own dreams? Who can’t sacrifice them for the sake of life and sentence himself to long and painful loneliness? How should a person get freedom that gives the chance to him to be the person rather than to serve canons of appropriate behavior? How to stay true to own life rather than to ideas that lead us to painful disappointments from the life that isn’t passed and it is only exchanged and now late… late to live over again, but it is possible!

Ayub shaxobiddinov (sünd 1977, Taškent) õppis aastatel 1994-1999 Taškendi riiklikus Mannon uiguri nimelises Kunstiinstituudis kinoja telerežii osakonnas. Aastatel 2000-2002 õppis Moskvas stsenaristide ja režissööride kõrgematel kursustel. 2003. aastal lavastas ta oma esimese täispika mängufilmi “Tulp lumel”, mida näidati ka cannes'i rahvusvahelise filmifestivali informatiivses programmis. Ta on lavastanud veel mängufilmid “Tõde” (2005), “jurta” (2007), “napakas” (2008) ja viimati “elamata elu” (2011). Ayub shaxobiddinov (b 1977, Tashkent) studied in 1994-1999 film and Tv directing in Tashkent state institute of Arts named after Mannon uygur. in 2000-2002 he attended higher courses for scriptwriters and directors in Moscow. his first feature film “Tjulpan v snegu” (2003) was screened at cannes film festival. his other films include “The Truth” (2005), “jurta” (2007), “inoi” (2008) and most recently lATe life (2011). filmograafia/filmography: Tjulpan v snegu (2003, co-dir), istina (2005), jurta (2007), inoi (2008), Ketšikkan hajat (late life, 2011)

festivalid/festivals: Tashkent

internAtionAl premiere

Kirjad Inglile letters to Angel eesti / estonia, 2011, 118 min, reĹ˝/dir: suleV Keedus

rAhVusVAheline VõistlusprogrAmm eurAsiA

Tuli. Nägi. Kaotas. KIRJAD INGLILE on film aastaid tagasi Afganistani sõdima saadetud ning seal islamiusu omaks võtnud Jeremia Juunas Kirotajast (Tõnu Oja), kes kodumaale naastes seisab silmitsi teistlaadi sõjaga. Laokil Eesti väikelinnas jookseb rindejoon ida ja lääne kultuuri, meeste ja naiste, terve mõistuse ja hullumeelsuse vahel. Kusagil nende lahingute keskel on tema tütar Ingel, kelle Kirotaja on otsustanud pärast aastaid kestnud eemalolekut üles leida. Ainsaks juhtlõngaks telefonist kostnud tütre nutt ja sidevahendiks kaustik täis tütrele adresseeritud kirju. Kuid kodumaal on temaga teised plaanid ja linna valitsevad naised näivad närivale tühjustundele just temalt lunastust ootavat. “Sulev Keeduse KIRJAD INGLILE (stsenaarium jätkuvas koostöös Madis Kõivuga) on meie globaliseerunud maailma valupunktidest XXI sajandi alul. Meie õhtumaiselt õhtustest pürgimustest ja teistsugust elu elavast islami maailmast. Tsivilisatsioonide kokkupõrkest, nagu ütleks siinkohal Samuel P. Huntington. Jääb vaid imestada, kuidas meie, kes me nii usinad maailmarändurid oleme, ja kes me tänagi täidame Afganistanis püüdlikult oma “internatsionaalset kohust” (nagu selle kohta aastakümneid tagasi väljenduti) – kuidas me seni KIRJAD INGLILE taolise teoseta hakkama oleme saanud. Kuidas me seni selliste “Kirjade” vajakajäämist meie kultuuriruumis pole märganud.” Lauri Kärk (ajalehest Postimees)

prod: Kaie-ene rääk sts/scr: Madis Kõiv, sulev Keedus op/dop: rein Kotov muusika/music: helena Tulve mont/ed: Kaie-ene rääk os/Cast: Tõnu oja, Tiina Tauraite, ragne pekarev, Mirtel pohla, Katariina lauk tootja/production: f-seitse Keel/language: eesti/estonian

sulev Keedus (sünd 1957, Tallinn) lõpetas Tallinna pedagoogilise instituudi lavastajana 1979 ning režissööride ja stsenaristide kõrgemad kursused Moskvas 1989. aastal. Ta on teinud arvukalt dokumentaalfilme ja 4 täispikka mängufilmi. Keeduse debüütmängufilm “Ainus pühapäev” valmis 1990. aastal. Tema järgmised mängufilmid “georgica” ja “somnambuul” saavutasid tähelepanu mitmetel filmifestivalidel. Tema dokumentaalfilm “jonathan Austraaliast” osales 2007. aastal pÖffil Tridensi balti võistlusprogrammis. sulev Keedus (b. 1957, Tallinn) graduated from Tallinn pedagogical institute in 1979 as a stage director and completed a two year course for screenwriters and film directors in Moscow as a fiction film director in 1989. he has made 11 documentaries and 4 feature films. his debut in feature length fiction film was in 1990 with “A single sunday”. his feature films “georgica” and “somnambuul” won many festival awards.

inTernATionAl coMpeTiTion progrAMMe eurAsiA

Jeremia Juunas Kirotaja, a Soviet Army deserter who was declared lost in action during the Afghan War, is returning to Estonia to attend his father’s funeral. On his way home, he stops in a small town where his ex-wife used to live. During his short stay there, Jeremia is drawn into a chain of events which seem beyond his control. He tries to remain a bystander but fails because the place is run by the women of the town. They control what happens next. Or is it just in Jeremia’s head – it is hard to tell. Even his daughter Angel whose cry he once heard on the phone in Afghanistan may turn out to be a fantasy, a jeremiad in the head of a Muslim man. Sulev Keedus’s LETTERS TO ANGEL (screenplay written in continuing collaboration with Madis Kõiv) speaks about the problems of our globalizing world at the start of the 21st century. It tells of the occidentally crepuscular aspirations of our world and the Islamic world, which leads a very different life. The clash of civilizations, as Samuel P. Huntington would say. We can only wonder how we – as great world travellers as we are – and earnestly carrying out our international duties in Afghanistan (as it was called decades ago) – have made do without a work such as LETTERS TO ANGEL. How have we not noticed the hole that the absence of a Letters leaves on the cultural landscape? Lauri Kärk (excerpt from Postimees)

filmograafia/filmography: valik/selected: Ainus pühapäev (1990), vaarao lapsed (1991, doc), in paradisum (1993, doc), georgica (1998), somnambuul (pÖff 2002), perekond (2004, doc), Tormise regi (2005, doc), jonathan Austraaliast (jonathan from Australia, pÖff 2007, doc), Kirjad inglile (letters to Angel, 2011)

festivalid/festivals: riga Arsenals, Kinoshok (best director)

festiVAl premiere

Kotoko KotoKo jaapan / japan, 2011, 91 min, reĹ˝/dir: shinyA tsuKAmoto

rAhVusVAheline VõistlusprogrAmm eurAsiA

inTernATionAl coMpeTiTion progrAMMe eurAsiA BAltiC premiere

Kotoko on üksikema, kes kannatab sünnitusjärgsest depressioonist tingitud paanikahoogude all. Kord näeb ta maailma kahekordselt, seejärel viirastuvad talle võõrad, kes tahavad vastsündinud poja ema käte vahelt rebida. Kõige julmemalt piinab Kotokot aga hirm, et tema laps hukkub vastse lapsevanema rolliga kohaneda suutmatu ning meeleheitest viimase kannatuse piirile viidud ema enese käte läbi. Sidet reaalsusega hoiab Kotoko end vigastades – ta ei soovi end tappa, kuid füüsiline valu aitab tal mõista, et ta on elus. Jõudu veel jätkub, et ümbritseva elu õudusega kuidagimoodi toime tulla. Kartes, et üha jubedamate meelesegadushoogude käes vaevlev naine võiks oma last päriselt vigastada, lahutatakse Kotoko pojast ja see purustab naise seni kuidagimoodi koos püsinud reaalsustaju sootuks. Kas pilkasest pimedusest paistvaks ainsaks lootuskiireks on naisele ootamatult armastust vanduv kummaline kirjanik või on see vaid järjekordne meeleheite esile manatud illusioon? “Tetsuo” küberpunktrioloogiaga kinoajalugu teinud Jaapani sõltumatu filmi suurukuju Shinya Tsukamoto KOTOKO on võimas, kuid samavõrd vastuoluline ja valus pilguheit inimmõistuse ja loomuse tumedamatesse osadesse. Filmis, mille intensiivses peaosas särab Jaapani Björkiks tituleeritud folklauljanna Cocco, leidub kõik Tsukamotole omane. Inimese üksindus ja püüd leida kontakt iseenda tõelise minaga; tegelaste sisepinget artikuleeriv liikuv kaameratöö ning samavõrd hallutsinatoorne heliriba. Kuid erinevalt oma eelnevate filmide visuaalsest spektaalist teeb seekord režisöör täieliku kannapöörde. Oma kõige intiimsemas ning madalama eelarvega filmis seab Shinya Tsukamoto meid meisterlikult silmitsi kõige suuremate alateadlike hirmude ja kompleksidega – peaaegu talumatu vastutusekoorem ning hirm oma lapse elu pärast, (jaapani) ühiskonna suutmatus valmistada ette laste kasvatamisel oma abikaasasid toetavaid mehi, kuid ka tohutu pingutus, mis on vajalik mõistmaks ja hoolitsemaks depressiooni või vaimuhaiguse all kannatavate lähedaste ees. Märkides võimsalt Shinya Tsukamoto tagasitulekut, on tänavusel Veneetsia filmifestivalil Orrizonti auhinnaga hinnatud KOTOKO ühtaegu hoiatav, kuid teisalt andestama ja aru saama sundiv linateos, mille sõnumi mõistmiseks peab seda kogema. Sten Saluveer

prod: shinya Tsukamoto sts/scr: shinya Tsukamoto op/dop: shinya Tsukamoto muusika/music: cocco mont/ed: shinya Tsukamoto os/Cast: cocco, shinya Tsukamoto tootja/production: Kaijyu Theater maailma müük/world sales: gold view co., ltd. Keel/language: jaapani/japanese

shinya tsukamoto (sünd 1960, Tokyo) alustas teismelisena super 8 filmide tegemist. Keskkooli- ja ülikooliaastatel õppis ta õlimaali ning on lõpetanud nipponi ülikooli. pärast seda on temast saanud rahvusvaheliselt tunnustatud kultusstsenarist-režissöör ja tihti on ta oma filmides tegev kujundaja, operaatori, toimetaja, produtsendi või näitlejana. Tema teine film “Tetsuo” (1989) tegi Tsukamotost hoobilt kultuslavastaja ja küberpungistiili edasiviija. nüüdseks on “Tetsuo” sari saanud ka kaks järge. KoToKo on Tsukamoto 15. täispikk film. shinya tsukamoto (b. 1960, Tokyo) began making super 8 films as a teenager. he studied oil painting during his high school and college years and graduated from nippon university. he has since achieved international cult status as a writer-director and often works as designer, cinematographer, editor, producer and actor in his own films. his seminal works includes “Tetsuo: the iron Man” (1989), “Tokyo fist” (1995) and “vital” (2004). KoToKo is his fifteenth full-length feature. filmograafia/filmography: futsu saizu no kaijin (The phantom of regular size, 1986), denchu Kozo no boken (The Adventure of denchu Kozo, 1987), Tetsuo (The ironman, 1988), yokai hanta – hiruko (hiruko the goblin, 1990), Tetsuo ii: body hammer (1992), Tokyo-ken (Tokyo fist, 1998), bullet ballet (1998), sôseiji (gemini, 1999), rokugatsu no hebi (A snake of june, 2002), vital (pÖff, 2004), haze (2005), Akumu tantei (nightmare detective, 2006, hÕff 2007), Akumu tantei 2 (nightmare detective 2, 2008), Tetsuo: The bullet Man (2009, hÕff 2010), Kotoko (2011)

festivalid/festivals: venice (orizzonti), Toronto, pusan

Kotoko is a single mother suffering from panic attacks of post-natal depression. Once she sees the world in double, thereafter strangers appear who want to seize the newborn from the mother. The worst nightmare for Kotoko is however a blinding fear that her son would die by her own hands, as she has taken to the limits of her sanity of ever increasing despair. As a last resort, she holds a frail connection to reality by frequently inflicting her body – wishing not to kill, the pain helps to remind that she is still alive. There might be just enough of sprit left, to somehow cope with surrounding horrors of life. Fearing that the woman, succumbing deeper into insanity, would actually harm her child, Kotoko is being separated from her son, an act that finally wipes out the last bonds with the real. Is the last chance for Kotoko’s redemption a strange writer confessing his love, or is it just another illusion generated by her delusional mind. Having written the hisotry of film with his famed “Tetsuo” cyberpunk series, the master of Japanese independent cinema, Shinya Tsukamoto returns with powerful, but similarly controversial glimpse into the darker sides of the human psyche and subconscious. KOTOKO has all of Tsukamoto’s favorite elements – the theme of human loneliness and efforts to locate one’s real self in a global world where reality is more and more an illusion created by the media; the moving camera articulating the inner struggle of the protagonists and likewise unsettling and hallucinatory soundtrack. In contrast to visual spectacle of his previous works, the director takes this time a 360 degree turn. KOTOKO being inevitably his most intimate and low budged production, sets the audience face to face with our greatest subconscious fears and complexes: almost almost unbearable respsonsibility and fear for one’s child, the inability of the (Japanese society) to produce husbands accountable for supporting their spouses in childrearing, as well as the collossal effort that is needed to to understand and care for a one’s dearest suffering from depression or mental illness. Signaling clearly the comeback of Tsukamoto to the forefront of Japanese cinema, the Vencie Orrizonti prized KOTOKO is an experience hat warns, but as we well as forces one to learn to forgive and contemplate. Sten Saluveer

Iseenda jälgedes the douBle steps / los pAsos doBles hispaania / spain, 2011, 86 min, reŽ/dir: isAKi lACuestA

rAhVusVAheline VõistlusprogrAmm eurAsiA

Maalikunstnik Miquel Barceló, endisest sõdurist rännumees, jõuk mustanahalisi bandiite ja seltskond, kes otsib vana punkrit, mida hüütakse kõrbe Sixtuse kabeliks. Kõik nad ajavad legendaarse Prantsuse kunstniku François Augiérase jälgi, kes uskus, et parim viis jälitajad ära petta on kõndida mööda iseenda jälgi tuldud teed tagasi. Ja samal ajal püütakse siin avastada Aafrika erinevaid mõistatuslikke ja võluvaid palesid. Mõistatustest tulvil seiklusfilmi sündmused leiavad aset Senegali kauneil maastikel, taustaks lummav muusika. Filmi tegevus kulgeb üle luidete nagu kuiv kõrbetuul – nii nagu liiv liigub tuules siia-sinna, põikab ka filmi sündmustik üha ootamatuisse paigusse. Kõik see kokku on justkui mosaiikpilt, mis tuleb vaatajal endal kokku panna. Isaki Lacuesta, Hispaania filmikunsti oma põlvkonna üks põnevamaid loojaid, balansseerib alati väljamõeldise ja reaalsuse piiril ning mängib oma tegelaskujude varjatud olemusega. Selle Aafrika mandril areneva muinasjutuga ületab ta väljamõeldise ja reaalsuse piiri ning see tõi talle ka peaauhinna San Sebastiani festivalil. Javier Garcia Puerto

prod: luisa Matienzo sts/scr: isaki lacuesta, isa campo op/dop: diego dussuel muusika/music: gerard gil mont/ed: domi parra os/Cast: bokar dembele, Miquel barceló, Amo pegnere dolo, Amassagou dolo tootja/production: Tusitala producciones cinematográficas maailma müük/world sales: M-Appeal Keel/language: hispaania/spanish

isaki lacuesta (sünd 1975, girona, hispaania) on tänapäeva hispaania filmi üks huvitavamaid ja ebatavalisemaid tegijaid. Mitmed tema mängu- ja dokumentaalfilmid, nagu “cravan vs. cravan” (2002), “The legend of Time” (2006) või “The damned” (2009) on korjanud auhindu nii kodumaal kui ka rahvusvahelistel filmifestivalidel. Tema viies täispikk film iseendA jÄlgedes sai tänavu san sebastiani filmifestivalil parima filmi preemia. isaki lacuesta (b. 1975, girona, spain) has become one of the most interesting and unusual voices on today’s spanish film scene. Many of his works like “cravan vs. cravan” (2002), “The legend of Time” (2006) or “The damned” (2009) won several awards of international filmfestivals. The double sTeps, which won golden shell Award for the best film in san sebastian film festival is director's sixth full-length film.

inTernATionAl coMpeTiTion progrAMMe eurAsiA

The painter Miquel Barceló, a wandering ex-soldier, a bunch of black bandits, and the searchers of an old bunker called the sistine chapel of the dessert. Everybody behind the trace of the French painter François Augiéras, a kind of legend whose believed to scape the best to scape is to walk backwards over your own footsteps. And, in a certainly way are trying to find out the mysterious different enchanting faces of Africa. A brain-teaser placed in Senegal (amazing landscapes, wonderful cinematography), with a charming music which drives you from the farwest film to the adventures movie, in a different riddle stories which moves as the harmattan wind. More than a movie, a dune. Where the sand (the script) comes and goes, and can move from one site to an unexpected place. A puzzle that the filmmaker gives to the spectator to re-build himself. Isaki Lacuesta, one of the most personal and interesting Spanish authors of his generation, is always playing in the border between fiction and documentary and the hidden identities of his film’s characters. With this African fairy tale he achieves to go beyond the crossing fict/doc spot where he was situated, setting himself the winner of the last San Sebastian Film Festival. (Golden Shell Best Film of Official Section) Javier Garcia Puerto

filmograafia/filmography: cravan vs. cravan (2002, doc), la leyenda del tiempo (2006), los condenados (The condemned, 2009), la noche que no acaba (All night long, 2010, doc), los pasos dobles (The double steps, 2011), el cuaderno de barro (2011, doc)

festivalid/festivals: san sebastian (best film)

sCAndinAViAn premiere

Lein mourning iraan/iran, 2011, 85 min, reĹ˝/dir: mortezA fArshBAf

rAhVusVAheline VõistlusprogrAmm eurAsiA

Režissöör Morteza Farshbafi esimene täispikk mängufilm algab üsna tähelepanuväärsel moel – proloogis me kuuleme (aga ei näe), kuidas mees ja naine tülitsevad ning edasi on plaan teises toas lamavast poisist, kellele see situatsioon ilmselgelt uus ei ole. Siis aga on poiss juba oma tummast ja kurttummast sugulasest abielupaari auto tagaistmel, sõitmas Teherani ja me saame teada, et tema ema ja isa on hukkunud autoõnnetuses. Kaks nii vastandlikult lahendatud episoodi annavad vaatajale kätte filmi sisulise mõistmise võtme ja loovad meeleolu. Filmil on märkimist vääriv helirežii. See väike iraani filmikunstipärl annab taas tunnisust sellest, et iraanlased sünnivad siia ilma mitte hõbelusikas suus, vaid filmilint hammaste vahel. On päris ootamu teha filmi, kus kaks peategelast on kurttummad ja ongi seda. Võib vaid arvata, millistesse tragikoomilistesse situatsioonidesse nad oma teekonnal satuvad, kommunikeerides inimestega, kes ei ole valmis mõistma viipekeelt. Kui valmis on ühiskond suhtlemaks sellise eripäraga inimestega? Aga samas ei ole film kindlasti mitte ainult sellest, vaid suudab käsitleda väga paljusid inimlikke teemasid väga soojal ja armsal viisil. Mõistagi on meil taas kord võimalus nautida Iraani filmidele omast kõrget visuaalset kultuuri, mille vahendajaks on väga plastiline kaameratöö. Eht kirostamilikult rulluvad meie ees, paralleelselt inimsuhete väljadega, lahti Iraani maastikud. Tiina Lokk

prod: behnaz beski sts/scr: Anahita ghazvinizadeh op/dop: hamid reza Ahmadi Ara mont/ed: hesam eslami os/Cast: Kiomagity sharareh pasha, Amirhossein Maleki tootja/production: behnaz beski maailma müük/world sales: wide Management Keel/language: pärsia/persian

morteza farshbaf on lõpetanud bakalaureusekraadiga Teherani Kunstiülikooli filmiteaduskonna ja seejärel asunud tegema filme nii stsenaristi, lavastaja, monteerija kui operaatorina. Ta on teinud mõned lühifilmid ja töötanud koos iraani kino suurkuju Abbas Kiarostamiga. lein on tema esimene täispikk mängufilm.

inTernATionAl coMpeTiTion progrAMMe eurAsiA

MOURNING is a road movie about the events that swirl around a deaf and mute couple, Kamran and Sharareh. After a terrible quarrel, Nahid and Masoud depart for Tehran without their son Arshia. The next day, Kamran and Sharareh start off to return Arshia to his parents. But they already know that Arshia’s parents were killed in a car accident. Though the film focuses mostly on Kamran and Sharareh’s sign language conversations, it alludes to the estrangement and shock Arshia feels under the circumstances. He was left out while his parents fought and he is left out once again while his aunt and uncle talk. He only recovers his smile when talking with strangers during the trip. Because MOURNING pivots on the conversation between Kamran and Sharareh, we must rely on subtitles to understand its content. The result is frequent long shots, a method of development that will allow the audience to experience something different from the traditional films. KIM Ji-seok, Pusan FF

morteza farshbaf is iranian writer, editor and cinematographer. he holds a bfA in cinema from the university of Art in Tehran and has workshopped with renowned filmmaker Abbas Kiarostami. Mourning is his feature directorial debut. filmograafia/filmography: Mourning (2011)

festivalid/festivals: london, pusan, Tokyo

sCAndinAViAn premiere

Palawani saatus – Busong pAlAwAn fAte / Busong filipiinid / philippines, 2011, 93 min, reŽ/dir: AurAeus solito

rAhVusVAheline VõistlusprogrAmm eurAsiA

Auraeus Solito film on põhjamaisele vaatajale kindlasti ilus ja eksootiline. Ta viib meid pikale rännakule, mis võiks olla mõne soojamaa reisipaketi või antropoloogilise loengu eest. Palawani saar on üks Filipiinide 7107 saarest. Sealt on leitud piirkonna vanimad inimasustuse jäljed, mistõttu kutsutakse saart filipiini tsivilisatsiooni hälliks. Filipiinide usulis-mütoloogiline maastik on ääretult kirev. Peale tugeva ja vanima kihistuse ehk animismi on seal nii hinduismi, budismi, islami kui ka Hiina usundite mõjusid. Kuigi ametlikult on 90% elanikkonnast kristlased, elavad paljudes piirkondades šamanistlikud väe uskumused.

prod: Auraeus solito, Alfred vargas, chuck gutierrez, baby ruth villarama sts/scr: henry burgos, Auraeus solito op/dop: louie Quirino muusika/music: basal ensemble mont/ed: chuck gutierrez os/Cast: Alessandra de rossi, rodrigo santikan, bonivie budao, walter Arenio, dax Alejandro, clifford banagale tootja/production: solito Arts production Keel/language: filipiini, palawani/filipino, palawanon

Kaarel Kuurmaa

Punay was born with wounds in her feet so that she cannot step on the earth. Her brother carries her all over the island of Palawan hoping to find a healer. Different people help him carry his sister along the way. “Busong means that we should always respect nature and our fellow men, so that we won’t get “instant karma”. My mother told me stories, she spoke of epic chants that were sung from twilight till dawn in which this concept appeared. Now they are my inspiration. It is my turn to retell these stories and visualize them through film”. Auraeus Solito, director

Meie film avab pilgu Palawani rahvaste põlisusundisse, ka alapealkiri “Busong” on Palawani hõimude vaste saatusele või karmale. Seega, see on film saatusest ning rahu otsimisest oma maa, oma mineviku ja tulevikuga. Lugu on justkui lihtne – ilus naine Punay on sündinud sääraste haavadega, et tema jalad ei saa puudutada maapinda. Tema vend Angkarang kannab õde võrkkiiges ning otsib ravitsejanõida, kes suudaks Punay haavadest terveks ravida. Teekonnal satuvad neid aitama erinevad inimesed – oma abikaasat otsiv naine, kaitsva amuletiga kalamees ja noormees, kes on tulnud pealinnast otsima oma minevikku. Film on jaotatud kolmeks peatükiks: “Mets”, “Meri” ja “Mägi”, ning terve film on täis loodusega väga lähedaselt põimitud kaameratööd. See on lummav, ilus ja omamoodi kuhugi kaugele äraviiv film.

inTernATionAl coMpeTiTion progrAMMe eurAsiA

The first film in the indigenous language of the Philippine island of Palawan.

Auraeus solito kasvas üles Manilas sampaloci linnaosas. Tudengina hakkas ta tegelema kirjutamisega ning mõni aeg hiljem pööras oma tähelepanu filmile. Tema muusikavideod ja lühifilmid on pälvinud mitmeid auhindu. Ta on käesoleva aja kõige innovatiivsem filipiinide filmilavastaja. Tema debüütfilm “Maximo oliverose õitseng” võitis maailma eri festivalidel 15 auhinda ning linastus ka pÖffi eurAsia võistlusprogrammis. pAlAwAni sAATus – busong on tema viies täispikk film. Auraeus solito grew up in sampaloc district in Manila. As a student he became aware of his cultural origins. he took up writing at the same time and, shortly afterwards, turned his attention to film. his short films and music videos have received numerous awards. he is one of the leading filmmakers from the philippines. his first feature film “The blossoming of Maximo oliveros” won fifteen international awards and screened at pÖff in eurAsia competition programme. busong is solito’s fifth full-length feature. filmograafia/filmography: Ang pagdadalaga ni Maximo oliveros (2005, Maximo oliverose õitseaeg, pÖff 2006), Tuli (2006), pisay (2008), boy (2009), palawan fate (busong, 2011)

festivalid/festivals: cannes (directors' fortnight), warsaw

sCAndinAViAn premiere

Rose rose / r贸zA poola / poland, 2011, 90 min, re沤/dir: woJCieCh smArzowsKi

rAhVusVAheline VõistlusprogrAmm eurAsiA

Ilusa lillelise pealkirja taga peitub tegelikult karm lugu. See on ühe piirkonna ja rahvakillu ehk Masuuria ja masuurlaste lugu, mis on jõuliselt kvintesseeritud ühe naise saatusesse. Üksikus suures talus elava naise Rose (Agata Kulesza) juurde satub 1945. aasta suvel Poola vastupanuarmee ohvitser, Varssavi ülestõusul osalenud ja nüüd oma minevikku varjav Tadeusz (Martin Dorocinski). Kahe sõjast räsitud hinge vahel sünnib minimalistlike nootidega ilus armastus keset inimajaloo võikamaid aegu, mil tundub, et armastus ja elu justkui ei olegi enam võimalik. Wojciech Smarzowski film näitab halastamatu reaalsusega elu hammasrataste vahele jäänud rahva nukrat hääbumist ning mõistab vaataja jaoks võib-olla lausa liigagi talumatult jõulise alastusega hukka vägistamise kui sõjakuriteo, mida antud piirkonnas viisid läbi nii Saksa sõdurid, Punaarmee kui Poola metsavennad. See film on ilmselt teatavaks patukahetsuseks ka poolakaile endile ajaloolise ebaõigluse pärast, sest nüüdseks tõepoolest pole Masuuria nime kandvas piirkonnas luterlastest saksa keelt rääkivat samanimelist rahvast enam praktiliselt olemaski. Rose on justkui antiik-kreekalike mõõtmetega valus jutustus ühest süütust naisest, ühest maast ja selle keerulisest saagast. Filmi esilinastusel pärast lõputiitreid kogetud vaikus tänavusel Gdynia festivalil ning nii žürii kui publikuhääletuse võitjaauhind Varssavi festivalil kinnitavad, et vähemalt kodumaal on selle loo lavastamise vajalikkus juba leidnud jõulise heakskiidu. Kaarel Kuurmaa

prod: niderhaus wlodzimierz sts/scr: Michal szczerbic op/dop: piotr sobocinski jr muusika/music: Mikolaj Trzaska mont/ed: pawel laskowski os/Cast: Agata Kulesza, Marcin dorocinski, Kinga preis, jacek braciak, Malwina buss tootja/production: documentary and feature film studios wfdif / studio filmowe Tor Koopia/print: wfdif Keel/language: poola/polish

wojciech smarzowski (sünd 1963, Korczyn, poola) on lõpetanud filmi eriala nii Krakowi kui ka lodzi filmikoolis. Tema esimene film “The Auricle” valmis 1998. aastal. esimene täispikk mängufilm “pulmad” esilinastus rahvusvahelisel locarno filmifestivalil ja tõi režissöörile žürii eripreemia poola filmide festivalil gdynias. Tema teine täispikk film “The dark house” (2009) võitis poola filmiauhindade jagamisel neli preemiat – parim režissöör, parim operaator, parim montaaž ja publiku lemmik. rose on tema kolmas täispikk film.

inTernATionAl coMpeTiTion progrAMMe eurAsiA

The summer of 1945. Tadeusz, a former Home Army (AK) soldier who lost everything in the war, is journeying across Masuria. He arrives at the home of a German soldier's widow. Rose, who lives alone on a large farm, gives him a cool welcome but lets him stay the night. Tadeusz repays her by helping around the farm. Though she won't admit it, Rose needs protection from looters who keep coming to the farm. Gradually Tadeusz discovers the reasons for her solitude. Amidst a landscape ravaged by war, an impossible love is born between two people from distant worlds. “Smarzowski pulls no punches in this realistic film about civilians trying to live from day-to-day in a place where guns are still everywhere and murder, rape and robbery are an ever-present reality. Masuria was a region where ordinary people scratched out a living and fended off intruders while wondering when the nightmare would end. As ROSE unwinds, we are brought face to face with what war means to women, to the innocent and, more specifically, to postwar Eastern Europe.” Piers Handling, Toronto FF

wojciech smarzowski (b. 1963, Korczyn, poland) graduated in polish studies and film studies from jagiellonian university in Kraków, and in cinematography and Tv directing from the Łódz film school. he made his first feature “The Auricle” in 1998. his second feature “The wedding” had its world premiere in competition at locarno, won the special jury Award at the polish film festival in gdynia. his third feature “The dark house” (2009) won in four categories at the polish film Awards 2010 – best directing, best photography, best editing and Audience Award. rose is his third full-length film. filmograafia/filmography: wesele (The wedding, 2004), dom zly (The dark house, 2009), roza (rose, 2011)

festivalid/festivals: warsaw, Toronto, pusan

BAltiC premiere

Norra pojad sons of norwAy / sĂ¸nner AV norge norra / norway, 2011, 87 min, reĹ˝/dir: Jens lien

rAhVusVAheline VõistlusprogrAmm eurAsiA

1970.–80. aastad on filmitegijatele magus teema, millega võib 100% täkesse lüüa, aga ka kolinaga läbi põruda. Tänavusegi PÖFFi programmis võib julgelt kahe käe näppudel üles lugeda filme, mis suuremal või vähemal määral tegelevad möödunud sajandi 60.-70.-80ndate taaselustamisega. Mõnel rahval õnnestuvad retrofilmid peaaegu alati, mõnel vähem. Õnneks kuuluvad norrakad esimeste hulka, kes miskipärast alati oskavad oma lähiminevikust üles leida mingi teema, mis ei too rahvast kinosaalidesse mitte ainult kodumaal, vaid ka väljaspool. NORRA POEGADES on selleks teemaks muidugi nooruslik mäss, ehe rebel, hipipidu, pungivaimustus, nudistide revolutsioon... unustamata keskenduda sellele, kuidas ema kaotanud perekond ennast ära ei kaotaks ja kuidas teismeline poiss sellises kirjus maailmas hakkama saab. Filmi peategelased on Magnus ja tema teismeline poeg Nikolaj. Magnus on hipist vaba hing, kes ei pea häbiasjaks aeg-ajalt käia nudistide laagris, poeg käekõrval, kes kangesti oma alastust häbeneb. Nikolaj on täitsa tavaline ja isegi vaat et liiga tagasihoidlik teismeline, kes igatseb täitsa tavalisi teismelise poisi asju – esimest alkoholi, esimest seksi, osalemist bändis. Isa seisab alati oma poja eest ja päästab teda isegi olukordadest, millest poisil on suhteliselt kama. Pealtnäha on need kaks väga erinevat loomust, kuid kas ikka on? See on “elus film”, tehtud ääretult mõnusa energia ja lustiga. Täiskasvamiseks saamise lugu läbi õrnalt traagilise süžee, mis pakub lõpuski ühe tõsiselt ootamatu üllatusefekti. Kindlasti käesoleva aasta üks meelelahutuslikumaid Põhjamaade filme selle sõna kõige paremas tähenduses. Helmut Jänes

prod: christian fredrik Martin, Antoine simkine, bo erhardt, Maja dyekjær sts/scr: nikolaj frobenius op/dop: Morten søborg muusika/music: jan inge mont/ed: vidar flataukan os/Cast: Åsmund høeg, sven nordin, sonja richter, Tony veisle skarpsmo, john lydon tootja/production: friland produksjon / les films d'Antoine / nimbus film / film i väst / gøta film maailma müük/world sales: films distribution Koopia/print: norwegian film institute Keel/language: norra/norwegian

Jens lien (sünd 1967, oslo) õppis londoni rahvusvahelises filmikoolis ning diplomitööna lavastas 1993. aastal filmi “Montana”. sellest ajast peale on ta teinud auhindu pälvinud lühija reklaamfilme. lieni debüütmängufilm “jonny vang” pälvis tähelepanu mitmel pool maailmas ja selle peaosalist Axel henniet tunnustati kodumaal parima meesosatäitja auhinnaga. lieni teist mängufilmi “Tüütu mees” näidati kõikidel olulistel festivalidel, kus ta sai ka suure hulga auhindu. norrA pojAd on tema kolmas täispikk mängufilm.

inTernATionAl coMpeTiTion progrAMMe eurAsiA

It’s not easy to rebel when your dad wants to join the party... One day (in 1979), Magnus and his son Nikolaj hit the wall in their new terrace house in Rykkinn. Magnus is an architect, hippie and free spirit, a glaring exception in a community where equality and conformity is the norm. He always stands up for his son, supporting him unconditionally, even when Nikolaj decides to stop giving a damn. SONS OF NORWAY is a film about rebellion, punk rock, suburban hell and the struggle between freaks and punks. But most of all, it’s the story of an unusual father-son relationship, and about the strength of the bonds we sometimes do our best to rip apart. A comic nightmare about an adolescent’s struggle for independence and attention, Liens’ film also captures a key moment in recent Scandinavian history, when the leftist movement was derailed by newfound wealth and conspicuous consumption. The film also pays tribute to punk rock, characterized by its own ornery intelligence. An ornery intelligence, of course, wasn’t enough to change much, but as Nikolaj finds out, it was a solid enough basis to spark independent thought. Lively, entertaining and insightful, SONS OF NORWAY is one of the funniest and most charming coming-of-age stories to emerge from the Nordic region since “Fucking Amal”.

Jens lien (b. 1967, oslo) studied at the international film school in london and graduated in 1993 with the film “Montana”. since then he has been making short films, which have attracted attention both in norway and abroad, and commercials. his debut feature “jonny vang” was critically acclaimed and Axel hennie received a national film award for his leading role. his second feature “bothersome Man” won also several awards from film festivals around the world. sons of norwAy is lien's third full-length feature. filmograafia/filmography: jonny vang (pÖff 2003), den brysomme mannen (Tüütu mees, pÖff 2006), sonner av norge (sons of norway, 2011)

festivalid/festivals: haugesund, Toronto, helsinki

BAltiC premiere

Lihtne elu A simple life / tAoJie hiina, hongkong / china, hong Kong, 2011, 117 min, reĹ˝/dir: Ann hui

rAhVusVAheline VõistlusprogrAmm eurAsiA

Ann Hui on Hongkongist pärit lavastaja, kes on just kuulus oma lihtsate, samas aga sügavalt inimlike lugude lavastamise poolest ja kelle filme on ka PÖFF näidanud. LIHTNE ELU on tõestisündinud lugu imelistest inimestevahelistest suhetest. Filmiprodutsent Roger (keda mängib hiina filmistaar Andy Lau) on viimasena oma perest jäänud elama Hongkongi koos vana teenijanna-hoidja Ah Taoga, kes on olnud sellele perekonnale pühendunud juba nelja põlvkonna vältel. Ühel hetkel saab Ah Tao (keda mängib reaalelus Andy Lau ristiema Deanie Ip) insuldi ning satub haiglasse. Nagu sageli elus juhtub, avastab Roger alles nüüd, mida see inimene tema elus on tähendanud ja millist rolli ta on mänginud nende peres. Nende vahel arenebki filmi dramaturgilise selgroo moodustuv südamlik ja soe, vastastikku austusest ja empaatiast pulbitsev suhe, mis tänu näitlejate meisterlikule mängule ning lavastaja täpselt doseeritud ja minimalistliku lihtsusega lavastatud misantseenidele ei muutu hetkekski ülemäära sentimentaalseks, säilitades omanäolise karguse. Märkamatult rullub meie ees lahti ühe lihtsa naise lihtne elu, millele annab värvi suur ja soe süda. Boonusena saab vaataja nautida kaasaegset Hiinat, tema elu-olu ja kultuuritraditsioonidest läbiimbunud inimsuhteid. LIHTNE ELU on kindlasti üks Ann Hui viimaste aastate loomingulisi tipphetki. Tiina Lokk

prod: pui wah chan, Ann hui, roger lee sts/scr: susan chan, roger lee op/dop: yu lik wai muusika/music: law wing fai mont/ed: Kong chi leung, Manda wai os/Cast: Andy lau, deanie ip, wang fuli, Qin hailu tootja/production: bona entertainment company limited / focus films limited maailma müük/world sales: distribution workshop Keel/language: hiina/chinese

Ann hui (sünd, Anshan, hiina) sündis hiinas, kuid kolis juba noorena hongkongi. pärast ülikooli lõpetamist inglise keele ja võrdleva kirjandusteaduse erialal õppis ta kaks aastat londoni filmikoolis. naasnuna hongkongi töötas ta režissöör King hu abina ja lavastas telekanalile Tvb draamasarju ja lühidokumentaale. oma esimese täispika mängufilmi “The secret” lavastas ta 1979. a. Tema filmid (tänaseks kokku 26) on festivalidelt võitnud arvukalt erinevaid auhindu. Tema seni viimane film lihTne elu esilinastus tänavu veneetsia festivali võistlusprogrammis. Ann hui (b. 1947, Anshan, china) moved to hong Kong as a child. she studied at the university of hong Kong and the london film school, and worked as an assistant director before directing a series of shorts and television programmes. one of hong Kong's most prominent and innovative filmmakers, she has directed numerous features, including “The secret” (1979), “love in a fallen city” (1984), “july rhapsody” (2002) etc. A siMple life is her most recent film.

inTernATionAl coMpeTiTion progrAMMe eurAsiA

Based on real people and events. Chung ChunTao, or Ah Tao, was born in Taishan, China and was adopted in infancy. Her foster father died during the Japanese Occupation and her foster mother sent her away to work. Since her teenage years, Chung Chun-Tao has worked as an amah – a servant – for the Leung family. Known as Ah Tao, she has witnessed every aspect of the family’s life. Some members of the Leung family have passed away and some have emigrated. Now, after 60 years of service, she is looking after Roger, who works in the film industry and is the only family member left in Hong Kong. One day Roger comes home from work to find that Ah Tao has suffered a stroke. He rushes her to hospital, where she announces that she wants to quit her job and move into an old people’s home. Ah Tao moves in and begins acquainting herself with a new ’family’: the brisk but kindly supervisor Ms Choi and a motley crew of elderly residents. Roger comes to realise how much Ah Tao means to him. Roger’s mother visits from California and suggests reclaiming an apartment the family owns to provide Ah Tao with a final home of her own. But Ah Tao’s health begins to deteriorate rapidly… “I just feel very fortunate to have made this movie with all the elements in film I like best: real-life story, documentary approach, lyrical statement, humour, pathos, non-professional actors with big stars thrown in!” Ann Hui, director

filmograafia/filmography: valik/selected: fung gip (The secret, 1979), woo yuet dik goo si (woo yuet's story, 1981), Tau ban no hoi (boat people, 1982), Qing cheng zhi lian (love in a fallen city, 1984), Ketu qiuhen (song of the exile, 1990), jidao zhuizhong (summer snow, 1994), A jin de gu shi (The stunt woman, 1996), youling renjian (visible secret, 2001), laam yan sei sap (july rhapsody, 2002), yu guanyin (goddess of Mercy, 2003), yi ma de hou xian dai sheng huo (2006, Minu tädi postmodernistlik elu, pÖff 2007), Tianshuiwei de yeyu wu (night & fog, 2009), dexian chaofan (All About love, 2010), Tao jie (A simple life, 2011)

festivalid/festivals: venice (in competition), Toronto, london, vancouver

eAstern europeAn premiere

Rahutu maa lAnd of oBliVion / lA terre outrAgĂŠe prantsusmaa, saksamaa, poola, ukraina / france, germany, poland, ukraine, 2011, 115 min, reĹ˝/dir: miChAle BogAnim

rAhVusVAheline VõistlusprogrAmm eurAsiA

RAHUTU MAA on draama, mis jutustab Tšernobõli katastroofist. See on film, mida on raske ümber jutustada ja mitte sellepärast, et tema sisu oleks raske või et autorid räägiksid oma lugu kuidagi keeruliselt. Hoopiski mitte. Raske, sest see film imeb su endasse nagu hea luule. Tekib midagi, mida on võimatu ümber jutustada. Noor naine kaotab oma pulmapäeval mehe, keda kutsutakse kustutama reaktoripõlengut ning seejärel veel oma kodu. Filmi lihtne süžee ei mõjuks sellisel kujul, kui film ei oleks üles võetud konkreetselt samades paikades, kus sündmused toona aset leidsid ehk siis Pripjati linnas. Kes surid, need surid. Paljud aga peavad edasi elama, võideldes oma sisemiste deemonitega, mis neid kutsuvad ikka ja jälle tagasi sinna, kust kunagi kõik alguse sai. Meie kangelanna on ammu linnast ära kolinud, aga tuleb sinna tagasi giidina igal nädalal, et jutustada ekstreemturistidele juhtunust. Film algab nagu romantiline pastroraal, ent korraga avastad sa ennast keset tohutut korvamatut tragöödiat, kus üks hetk peatas elu ning muutis linna üheks suureks tondilossiks. Nii muutusid inimeste hingedki, mis ikka ja jälle püüdlevad tagasi sinna, kus kunagi oli elu. Ma vist ei oska nimetada ühtegi filmi, kus on suudetud sellisel kujul panna vastakuti hinge visa võitlus surmaga, millel ei ole nägu, mis on kangelaste ümber, mida kiirgavad puud, põõsad, majad, kivid ja mis on samas ka nende inimeste sees nii otseses kui kaudses tähenduses. RAHUTU MAA on Iisraelis sündinud režissööri ja stsenaristi Michale Boganimi väga tugev režiidebüüt. Tiina Lokk

prod: laetitia gonzalez, yael fogiel, hanneke van der Tas, dariusz jablonski sts/scr: Michale boganim op/dop: yorgos Arvanitis, Antoine heberlé muusika/music: leszek Mozdzer mont/ed: Anne weil, Thierry derocles os/Cast: olga Kurylenko, illya iosivof, Andrzej chyra, vyacheslav slanko tootja/production: les films du poisson / vandertastic / Apple films maailma müük/world sales: le pacte Keel/language: prantsuse, vene/french, russian

michale Boganim on sündinud iisraelis ja õppinud sorbonne'i ülikoolis pariisis. Ta lõpetas filosoofia ja ajaloo õpingud jeruusalemi heebrea ülikoolis, misjärel läks õppima režiid inglismaale riiklikusse filmija Televisioonikooli. Ta on lavastanud lühifilmi “Mémoires incertaines” (2002) ja täispika dokumentaali “odessa... odessa!” (2005). rAhuTu MAA on tema esimene täispikk mängufilm.

inTernATionAl coMpeTiTion progrAMMe eurAsiA

26 April 1986, Pripyat. On that day, Anya and Piotr celebrate their marriage. Little Valery and his father Alexei, a physicist at the power station in Chernobyl, plant an apple tree. Nikolai, the forest warden, makes his rounds in the surrounding forests. Then, an accident occurs. Piotr, a volunteer fireman, goes into the inferno. Alexei, forced to keep silent by the authorities, prefers to disappear. Ten years later, the deserted town has become a no-man's-land and a bizarre tourist attraction. Anya goes to the Zone as a tour guide, while Valery goes there to look for traces of his father. Nikolai continues to cultivate a poisonous garden. “LAND OF OBLIVION will turn heads. This beautifully textured drama about the Chernobyl disaster and its long-term legacy was shot on location, giving the film a shocking sense of immediacy. The camera captures the sobering reality of the environmental catastrophe that devastated Ukraine. But the eerily vacant landscape is only a backdrop to the human cost of the tragedy, which is what director and writer Michale Boganim focuses on in her authoritative feature debut.” Piers Handling, Toronto FF

michale Boganim was born in israel and studied at the sorbonne in paris. she completed her studies in philosophy and history at jerusalem’s hebrew university before going on to study directing at the national film and Television school in england. she directed the short film “Mémoires incertaines” (2002) and the documentary “odessa… odessa!” (2005). lAnd of oblivion is her fiction feature debut. filmograafia/filmography: Macau sem regresso (2004, doc), odessa... odessa! (2005, doc), la terre outragée (land of oblivion, 2011)

festivalid/festivals: venice, Toronto, chicago, warsaw, Tokyo

BAltiC premiere

Adalberti unistus AdAlBert’s dreAm / Visul lui AdAlBert rumeenia / romania, 2011, 101 min, reŽ/dir: gABriel AChim

rAhVusVAheline VõistlusprogrAmm eurAsiA

ADALBERTI UNISTUSE tegevus toimub Nicolae Ceausescu diktatuuri lõpuaastatel Rumeenias, 1986. aastal, paar nädalat pärast Tšernobõli katastroofi ja üks päev pärast Rumeenia jalgpalli kõige legendaarsemat hetke, kui võideti penaltitega Barcelonat. Filmi peategelane, kiilanev vuntsidega insener Iulian vaatab imelise matši lindistust oma ohjeldamatult näägutava naise videomakist, seejärel asub teele vabriku poole, hüpates tee peal läbi oma ühesilmse armukese juurest. Vabrikus on ees ootamas pikk ja piinarikas päev, sest jalgpallivõidule ei pöörata seal mingit tähelepanu – kohustuslikus korras tähistatakse hoopis partei sünnipäeva. Ning Iuliani käe all on selleks tähtsündmuseks valminud kaks tööohutuse-teemalist õpetlikku filmi, mida kogu kollektiiv üheskoos vaatama peaks asuma.

Keel/language: rumeenia/romanian

ADALBERTI UNISTUS on satiiriline film, mis on tehtud musta ja väga kuiva huumoriga. Siin pole grammigi praegu nii trendikate retrofilmide lollakat rahvalikku muhedust ega ka kisendavaid etteheiteid ahistavale süsteemile. Vaimukas ja terane lugu jälgib lihtsalt üht sündmusterohket päeva Iuliani elus, rõhk on näitlejatöödel, atmosfääril, detailidel. Ajastutruuduse huvides muide on suur osa pruunika koloriidiga filmist üles võetud VHSi ja 8 mm filmilindi peale.

gabriel Achim (sünd 1975, rumeenia) on lõpetanud bukarestis rahvusülikooli filmirežii teaduskonna. on töötanud erinevates filmikompaniides nõustajana, alates 2004. aastast filmirežissööri ja produtsendina. Tema lavastatud lühifilme on näidatud mitmel pool maailmas. AdAlberTi unisTus on tema esimene täispikk mängufilm.

Maria Ulfsak-Šeripova

prod: Monica lazurean-gorgan, gabriel Achim sts/scr: cosmin Manolache, gabriel Achim op/dop: george chiper-lillemark mont/ed: cristian nicolescu, stefan Tatu os/Cast: gabriel spahiu, doru Ana, Alina berzunteanu, ozana oancea, Anca Androne tootja/production: green film / 4proof film maailma müük/world sales: green film

inTernATionAl coMpeTiTion progrAMMe eurAsiA

ADALBERT'S DREAM is a black comedy based on a real story that happened in a Romanian communist factory. It’s the 8th of May 1986, the anniversary day for the Romanian Communist Party. A day celebrated with pomp, hypocrisy and fear by all the Romanian factories of those times. Besides this political connotation, the day is only two weeks away from the Chernobyl explosion. But most important for Romanians, this is the day when the football team Steaua Bucharest has won the Champions League (for the first and last time in the Romanian football history)! The director of photographer was tasked with realizing Director’s concept of shooting the picture using old‐school VHS technology – all the better to capture the dingy tones of late‐80s Romania. This involved tracking down a 20‐year‐old JVC and adapting it, after various trial‐and‐error mishaps, with special Zeiss lenses. The results prove well worth the hassle, providing a highly distinctive texture and making the very most of the limited budget. Production Notes

gabriel Achim (b. 1975, romania) was recently awarded a degree in film directing by the national university of drama and film, bucharest. After working for ten years as a hr director and consultant for international companies, since 2004 he has worked as a director and producer. he has written, produced and directed several short features, which have been presented and awarded at both national and international film festivals. AdAlberT's dreAM is his first full-length feature. filmograafia/filmography: visu lui Adalbert (Adalbert's dream, 2011)

festivalid/festivals: Transilvania, cluj

BAltiC premiere

Me peame Kevinist rääkima we need to tAlK ABout KeVin suurbritannia / uK, 2011, 112 min, reŽ/dir: lynne rAmsAy

rAhVusVAheline VõistlusprogrAmm eurAsiA

Teadjad on ütelnud, et ekraniseerides Lionel Shriveri epistolaarset romaani “Me peame Kevinist rääkima” on stsenaristid Lynne Ramsay (ka lavastaja) ja Rory Kinnear loobunud igasugusest literatuursusest. See on film koolitulistamisest ja samal ajal laiemalt elust – selle teo toime pannud poisi vanematest ning teo tagajärgedest ja osaliste edasisest elust. Sama tegid ju meil “Klassi” järjefilmid. Poiss on täispõrguline ja ei allu kasvatusele. Juba tema ilmaletulek oli raske. Ning emal, armeenia verd ameeriklannal, Eva Khatchadourianil, keda reljeefse teravusega mängib Tilda Swinton, ei jää pärast poisi tapatööd muud üle, kui stoilise enesesüüdistusega taluda vaenuliku ümbruskonna tumme ja vähem tumme etteheiteid. Iseseisva vabameelse naise košmaarid oma talumatu ja läbinisti tõrksa poja kasvatamisel on lõikava valuga esile toodud. Mida peab tundma sotsiopaadi ema? Jaan Ruus

prod: luc roeg, jennifer fox, robert salerno sts/scr: lynne ramsay, rory Kinnear op/dop: seamus Mcgarvey muusika/music: jonny greenwood mont/ed: joe bini os/Cast: Tilda swinton, john c. reilly, ezra Miller tootja/production: independent film company maailma müük/world sales: independent film company Keel/language: inglise/english

lynne ramsay (sünd 1969, glasgow, uK) on lõpetanud rahvusliku filmi ja Televisioonikooli 1995. aastal. Aasta hiljem võitis ta oma lõputööga “small deaths” cannes’i festivalil žürii grand prix. Kaks aastat hiljem jagas ta sama auhinda oma lühifilmiga “gasman”. Tema 1999. aastal valminud esimene täispikk mängufilm “rotipüüdja” tõi lavastajale suure tunnustuse ja kriitikute ovatsioonid. filmi näidati pÖffil 2000. aastal. pÖffi programmi jõudis ka ramsay auhinnatud teine film “Morvern callar”. 2007. aastal paigutas guardian ta maailma 40 olulisema režissööri nimekirjas 12. kohale. Me peAMe KevinisT rÄÄKiMA on tema kolmas täispikk mängufilm.

inTernATionAl coMpeTiTion progrAMMe eurAsiA

WE NEED TO TALK ABOUT KEVIN is an emotional thriller, directed by acclaimed filmmaker Lynne Ramsay and starring Tilda Swinton. Eva puts her ambitions and career aside to give birth to Kevin. The relationship between mother and son is difficult from the very first years. When Kevin is 15, he does something irrational and unforgivable in the eyes of the entire community. Eva grapples with her own feelings of grief and responsibility. Did she ever love her son? And how much of what Kevin did was her fault? “Enhanced by a brilliantly subtle score by Radiohead’s Jonny Greenwood (who also composed the music for “There Will Be Blood”), Ramsay’s film blurs the relationship between time, cause and effect to pose nature-versus nurture questions about predisposition, maternal instinct, guilt and conditional love. The answers are far from clear-cut, so be prepared for a post-credits debate among friends.” Michele Maheux, Toronto FF

lynne ramsay (b. 1969, glasgow, uK) graduated from the national film and Television school in 1995. in 1996 he won the cannes prix de jury for her graduation film, the short “small deaths”. Two years later she shared same prize for her third short “gasman”. her feature debut “ratcatcher” won critical acclaim and numerous awards. it was screened also at pÖff in 2000. her second feature “Morvern callar” (2002) also screened at pÖff and it won many prizes around the world. in 2007 ramsay was rated number 12 in guardian unlimited’s list of the world’s 40 best directors working today. we need TAlK AbouT Kevin is her third full-length feature. filmograafia/filmography: ratcatcher (1999, rotipüüdja, pÖff 2000), Morvern callar (pÖff 2002), we need to Talk about Kevin (2011) BAltiC premiere

festivalid/festivals: cannes (in competition), Telluride, Toronto, busan, chicago

europeAn film AwArds seleCtion list 2011

16.–20. NOVEMBER

15.–19. NOVEMBER

WWW.ANIMA.EE

TRIDENSI BALTI TÄISPIKKADE FILMIDE KONKURSS TRIDENS BALTIC FEATURE FILM COMPETITION 74

Jõuluvana 33 looma / 33 zveri ziemassvetku vecitim

Barzakh

CuBaton / el medico: the cubaton story

Et mEEldiks kõigilE

idioot

kaplinski süstEEm

kirJad inglilE

raamatusmugEldaJad / knygneŠiai

ramin

tadas Blinda. lEgEnd on sündinud / tadas blinda. Pradzia

kuidas lähEB, rudolf ming? / ka tev klajas, rudolf ming?

uus maailm

tridEnsi Balti täispikkadE filmidE konkurss

tridens baltic feature film comPetition

Jõuluvana 33 looma 33 animals of santa Clauss 33 zvEri ziEmassvEtku vECitim läti / latvia 2011, 50 min rEŽ/dir: laila pakalnina

Jõuluvana elab kortermaja 4. korrusel. Tal on 7 koera, 6 kassi, 2 jänest, 1 vares, 1 tuvi, 1 tšintšilja, 1 merisiga, 10 rotti ja mõned kalad.

prod: laila Pakalnina sts/scr: laila Pakalnina op/dop: uldis jancis mont/Ed: kaspar kallas tootja/production: hargla company koopia/print: latvian film center keel/language: läti/latvian

Rahvusvaheliselt tunnustatuim Läti filmilavastaja Laila Pakalnina on oma filmidega sageli esinda tud maailma kõige mainekamatel filmifestivalidel – Cannes’is, Berliinis, Veneetsias, Karlovy Varys, Locarnos jm. Mõned võivad pidada Livijat omapäraseks, vahest isegi kummaliseks. Minu meelest on ta lihtsalt sü damlikum ja suuremeelsem kui teised inimesed. Kindlasti on ta parem inimene kui mina. Kui ma mõtlen, miks on see suure südamega ja hooliv ini mene nii suurelt teistest üle, siis mõistan, et selle põhjuseks on asjade tasakaal siin maailmas – kui kusagil on rohkem kalkust, siis Livijas on rohkem südamlikkust. Seda filmi tehes valdas mind tunne, et kui on ole mas südametuid filme (ja neid on!), siis on meil vaja ka neid, mis rõhutaksid südamlikkust. Ja veel olen märganud, et ehkki ma nautisin filmi mise ajal nii moraalset kui ka kunstilist rahuldust, ei tahtnud ma sellest rääkida ei oma perele ega sõp radele. Ma ei tahtnud selle loo rääkimiseks sõnu kasutada. Tahan lasta rääkida filmil enda eest. Laila Pakalnina, režissöör

Santa Claus lives on the 4th floor of an apartment house. Santa owns 7 dogs, 6 cats, 2 rabbits, 1 crow, 1 pigeon, 1 chinchilla, 1 guinea pig, 10 degus, and some fish. Laila Pakalniņa is one of the most distinguished and internationally acclaimed Latvian directors, the only director whose films have been included in the official selection programmes of the A-class world festivals – Cannes, Berlin, Venice, as well as Karlovy Vary, Locarno, and other major film festivals.

laila pakalnina (sünd 1962, läti) on pärast moskva filmiinstituudi (vgik) lõpetamist lavastanud kokku 22 dokumentaal- ja mängufilmi. Pakalnina ilmus rahvusvahelise üldsuse ette siis, kui tema kaks dokumentaalfilmi valiti cannes’i festivali programmi un certain regard. tema esimene mängufilm “king” oli pilguheit nõukogude aega 1950ndatel (PÖff 1998). Pakalnina teine mängufilm “Püüton” valiti 2003. aastal veneetsia programmi ja oli samuti PÖffi kavas. tema viimane täispikk dokumentaalfilm “kolm meest ja kalatiik” osales balti võistlusfilmide programmis 2008. aastal. laila pakalnina (b. 1962, latvia) graduated in film direction from the moscow film institute (vgik) and has directed altogether 22 documentaries and fiction films. Pakalnina appeared on the international scene when two of her documentaries were chosen for un certain regard section at the cannes film festival. her first feature film, “the shoe”, was a return to soviet union in 1950’s (PÖff 1998). Pakalnina’s last full-lenth documentary “three men and a fish Pond” was screened at PÖff 2008. filmograafia/filmography: (valik/selected): kurpe (king, pÖff 1998), Pitons (Püüton, pÖff 2003), kilnieks (koer, lennuk ja laulupidu, pÖff 2006), Par dzimteniti (kolm meest ja kalatiik, pÖff 2008, doc, co-dir)

festivalid/festivals: arsenals, idfa

Some may call Livija different, maybe even strange. I think she is simply better and more generous than others. And better than me, for sure. When I think about why this generous and considerate person is so much more so than others, I realize, that it has something to do with the balance of things in this world – when there is more cold-heartedness somewhere, there is more goodness in Livija. This is the feeling I took with me when creating this film – if there are heartless movies (and there are!), then we also need ones that attest to kindness. And yet, I noticed that, although experiencing moral and artistic gratification during the filming process, I didn’t want to tell family and friends about it. I didn’t want to use words to tell the story. I want to let the film do the talking for itself. Laila Pakalnina, director

tridEnsi Balti täispikkadE filmidE konkurss

tridens baltic feature film comPetition

Barzakh Barzakh soome, leedu / finland, lithuania 2011, 59 min rEŽ/dir: mantas kvEdaraviCius

Tšetšeenia linnas, kus vägivald pole enam igapäe vane nähtus ja Venemaaga peetud sõja jäljed on taastustööde käigus kinni kaetud, läheb kaotsi üks mees. Kuigi tunnistajad nägid, et julgeolekutööta jad võtsid ta kaasa, ei tea keegi, kuhu ta viidi.

prod: aki kaurismäki sts/scr: mantas kvedaravicius op/dop: mantas kvedaravicius mont/Ed: mantas kvedaravicius tootja/production: sputnik oy maailma müük/World sales: the match factory gmbh koopia/print: latvian film center keel/language: vene/russian

Sugulased saavad tema saatuse kohta vasturää kivaid teateid ja koguvad kõikvõimalikku infot, mis paraku ei vii neid kuhugi. Samal ajal kui perekond jätkab tema otsimist ja ootamist ning püüab tulla toime ka oma argieluga, mõjutab mehe kaotsisolek olulisel määral nende kõigi elu.

In a Chechen city, where violence is no longer visible, and signs of the destructive post-Soviet wars are covered by recent reconstruction, a man disappears. Although witnesses have seen law enforcement agents take him, no one can say where he is. Family members receive contradictory messages about his status and gather scant information as to his whereabouts, which turns out to lead nowhere. While the family continues to search, to wait, and to go about their daily chores, their lives remain suspended by the absence.

mantas kvedaravicius (sünd 1976, birzai, leedu) on õppinud kultuuriantropoloogiat oxfordi ülikoolis. ta on kaitsnud väitekirja cambridge’i ülikoolis valuefekti teemadel, andnud religiooni- ning poliitilise teooria teemalisi seminare new yorgis ja olnud mitmete projektide eestvedaja Põhja-kaukaasias. barzakh on tema esimene täispikk film. mantas kvedaravicius (b. 1976, birzai, lithuania) studied cultural anthropology at oxford university and is currently working on his cambridge university dissertation on the topic of the effects of pain. he has held seminars in new york on religion, law and political theory, and in 2006 was leader of a research project on torture and depor- tation in the northern caucasus. he is also a marine archaeologist. barzakh is his first film. filmograafia/filmography: barzakh (2011, doc)

festivalid/festivals: docPoint, berlinale (Panorama, ecumenical jury award)

tridEnsi Balti täispikkadE filmidE konkurss

tridens baltic feature film comPetition

Cubaton El mEdiCo: thE CuBaton story rootsi, kuuba, soome, eesti / sweden, cuba, finland, estonia 2011, 104 min rEŽ/dir: daniEl fridEll

CUBATON jutustab loo, kus kaunil Kuuba saarel tunneb üks noor arst, et tema tegelik kutsumus on muusika. Ta võtab endale artistinimeks el Medico ja asub tegema reggaeton’i, eesmärgiks rääkida Kuuba rahva kultuurist ja ajaloost. Mängu sekkub aga produtsent Michel, kes näeb muusikas viisi kii reks rikastumiseks. Egiidi all “kõik müügiks” proo vib Michel el Medico muusikat seksikamaks muuta ja varsti on konfliktid majas.

prod: margus Õunapuu, thomas allercrantz, adel kjellström, ingemar johansson sts/scr: daniel fridell op/dop: michel miglis, kristjan-jaak nuudi, endre synego, aramis fonseca, djengo esmer muusika/music: timo hietala mont/Ed: fredrik alneng, bodil kjærhauge, andreas nilsson, robert nordh, annika leinhagen, hanna lejonqvist, håkan värn, Per sandholt, jenni stål, jesper svedin tootja/production: film tower kuubis / röde orm film / elfvik film keel/language: inglise, hispaania / english, spanish

daniel fridell (sünd 1967, stockholm) on rootsi filmirežissöör, stsenarist ja produtsent. ta on lavastanud nii mängu- kui ka dokumentaalfilme ning töötanud teles. daniel fridell (b. 1967, stockholm). swedish director, scriptwriter and producer of features and documentaries. filmograafia/filmography: the seekers (1993), cry (1995), beneath the surface (1997), swedish beauty (2000), bloodbrothers (2005), say that you love me (2006)

festivalid/festivals: docPoint, göteborg iff

Can a capitalist music producer and a communist doctor and artist work together? In Cuba they can! Michel Miglis is a Swedish music producer, known for his provocative ideas and El Medico is a doctor and a singer, born and raised in the midst of the Cuban Revolution, whose values are in total contrast to the cynical, Western music industry.

tridEnsi Balti täispikkadE filmidE konkurss

tridens baltic feature film comPetition

Et meeldiks kõigile a monumEnt to plEasE EvEryonE eesti / estonia 2011, 87 min rEŽ/dir: kristina norman

Kaks noort inseneri püstitavad rahvuslusest tiines õhkkonnas Eesti vabariigi kaitseministri juhendami sel riigi kõige tähtsamat monumenti – Vabadussõja võidusammast. Tugeva poliitilise ja ühiskondliku surve all tegutsedes satuvad kangelased tragi koomilistesse situatsioonidesse ning pidev katsu muste rada maalib värvika ja iseloomuliku pildi ühe sümboli loomisest masuaegses Eestis.

prod: erik norkroos sts/scr: kristina norman op/dop: erik norkroos, arvo vilu, kullar viimne, madis mihkelsoo, ralf siig, mart arjukese mont/Ed: kristina norman, erik norkroos tootja/production: rühm Pluss null koopia/print: rühm Pluss null keel/language: eesti/estonian

kristina norman (sünd 1979) lõpetas eesti kunstiakadeemia 2004. aastal. lisaks erinevatele kunstiprojektidele on ta lavastanud mitu eksperimentaalset dokumentaalfilmi. kristina norman (b. 1979) graduated from estonian academy of arts in 2004. besides art projects she has been directing experimental documentaries and mockumentaries. filmograafia/filmography: valik/selected: monoliit (monolith, 2007, doc), et meeldiks kõigile (a monument to Please everyone, 2011, doc)

In an atmosphere ripe with nationalism, two young engineers are commissioned by the Estonian Ministry of Defence to erect the country’s most important monument – a statue commemorating the War of Independence. With strong political and social pressure, the heroes find themselves in many tragicomic situations and a constant row of ordeals. All of this paints a colourful and unique picture of the creation of a symbol during a time of financial crisis in Estonia.

tridEnsi Balti täispikkadE filmidE konkurss

tridens baltic feature film comPetition

Idioot thE idiot eesti / estonia 2011, 110 min rEŽ/dir: rainEr sarnEt

Fjodor Dostojevski romaanil põhinev film jutustab naiivsest vürst Mõškinist, kes asub päästma huka tusse minna otsustanud naise hinge. IDIOOTI võib käsitleda kui kirglikku ja põletavat armastuslugu või filosoofilist jutustust inimesest, kelle vahetu käitu mine tekitab teistes moraalset rahutust ja igatsust headuse järele.

prod: katrin kissa sts/scr: rainer sarnet op/dop: mart taniel muusika/music: Ülo krigul mont/Ed: tambet tasuja os/Cast: risto kübar, katariina unt, tambet tuisk tootja/production: homeless bob Production keel/language: eesti/estonian

A story of a naive man, whose direct behavior stirs in people moral unrest, rage and embarrassment over their own pettiness, making them yearn for goodness. Mart Taniel’s short film will take part in the film installation “60 Seconds of Solitude in Year Zero” on 22.12.2011.

Mart Tanieli lühifilm osaleb Tallinn 2011 filmi installatsioonis “60 sekundit üksindust aastal Null” 22.12.2011.

rainer sarnet (sünd 1969) on lõpetanud tallinna Pedagoogikaülikooli filmirežissöörina. lavastanud lühifilme ning teatritükke, teinud video-performance’eid, reklaame, avaldanud artikleid ning koomikseid, töötanud copywriter’ina. ta on teinud mitu lühifilmi, nagu “merehaigus” (1994), “libarebased ja kooljad” (1998) ja kolm täispikka filmi. rainer sarnet (b. 1969) has directed 5 films, lived with 3 women, accumulated about 10 friends, passionately loved fassbinder, directed theatre plays by Przybyszewskit, gorky, and jelinek, been deemed a wonder child at film school and finally had got the opportunity to defend this ambitious title only 15 years later with his film the the idiot. filmograafia/filmography: libarebased ja kooljad (1998, co-dir), libahundi needus (2005, tv), kuhu põgenevad hinged (Where the souls go, pÖff 2007), idioot (the idiot, 2011)

festivalid/festivals: Pusan

tridEnsi Balti täispikkadE filmidE konkurss

tridens baltic feature film comPetition

Kaplinski süsteem thE kaplinski systEm eesti / estonia 2011, 52 min rEŽ/dir: raphaEl gianElli-mEriano

Lähiportree Jaan Kaplinskist – inimesest sõnade varjus.

prod: Pille rünk sts/scr: tiina savi, raphael gianelli-meriano op/dop: raphael gianelli-meriano, tiina savi mont/Ed: margot meiniers, cyril besnard tootja/production: allfilm keel/language: prantsuse, eesti/french, estonian

An intimate portrait of Jaan Kaplinski: the man behind the words.

Kes on Jaan Kaplinski? Luuletaja? Nobeli pree mia kandidaat? Iseseisva Eesti esimese riigikogu koosseisu liige? Kirjanik? Tõlkija? Täheteadlane? Prantsuse filoloog? Isa? Poeg? Mees ja kallim? Keskkonnakaitsja? Või märksa keerulisem sulam neist kõigist?

But who is Jaan Kaplinski? A poet? A Nobel Price Nominee? A former member of the first government of independent Estonia? An essayist? A translator? An astronomer? A French philologist? A father? A son? A husband or a lover? An ecologist? Or a more complex mix of all these?

Selleks et mõista Jaan Kaplinskit inimese ja kunst nikuna, soovitaks enamik inimesi lihtsalt tema loo mingut lugeda, kuid meie tahame teada, mis on peidus tema luule ja kirjatööde taga. Kes on see inimene sõnade varjus?

To understand Jaan Kaplinski most people would say one should read his poems and essays, but we want to know what stands behind the poems and essays, who is the man behind the words.

Jaan Kaplinski eluteel on praegu pöördeline hetk. End uuesti piiritledes, ühtaegu haavatava ja otsu sekindlana, tahab ta seda eriskummalist aega fil mitegijatega jagada. Jaan Kaplinskit intervjueerib filmis prantsuse näit leja Lubna Azabel.

raphael gianelli-meriano (sünd 1977) on õppinud kirjandust ja filmi montpellier’ ülikoolis. ta on fotograaf ja filmilavastaja, kes elab vaheldumisi Pariisis, berliinis ja tallinnas. on teinud koostööd erinevate eesti kunstnikega alates 2002. aastast ning 2004. aastal avaldas eestist fotoraamatu. kaPlinski sÜsteem on tema teine täispikk dokumentaalfilm. raphael gianelli-meriano (b. 1977) studied literature and cinema at montpellier university. he is photographer and filmmaker living and working in Paris, berlin and tallinn. he has been collaborating with numerous estonian artists since 2002 and published his first book of photographs “about estonia” in 2004. filmograafia/filmography: a night without the Pope (2007, doc), the kaplinski system (2011, doc)

Jaan Kaplinski is at the new turning point of his life and career, at the same time fragile and determined to redefine himself once more, as we all know he has done in the past. He is willing to share this very peculiar moment of his life with us and to look for signs of Jaan Kaplinski through our film. Interviewer of the film – French artist Lubna Azabal.

tridEnsi Balti täispikkadE filmidE konkurss

tridens baltic feature film comPetition

Kirjad Inglile lEttErs to angEl eesti / estonia 2011, 118 min rEŽ/dir: sulEv kEEdus

prod: kaie-ene rääk sts/scr: madis kõiv, sulev keedus op/dop: rein kotov muusika/music: helena tulve mont/Ed: kaie-ene rääk os/Cast: tõnu oja, tiina tauraite, ragne Pekarev, mirtel Pohla, katariina lauk tootja/production: f-seitse keel/language: eesti/estonian

sulev keedus (sünd 1957, tallinn) lõpetas tallinna Pedagoogilise instituudi lavastajana 1979. ning režissööride ja stsenaristide kõrgemad kursused moskvas 1989. aastal. ta on teinud arvukalt dokumentaalfilme ja 4 täispikka mängufilmi. keeduse debüütmängufilm “ainus pühapäev” valmis 1990. aastal. tema järgmised mängufilmid “georgica” ja “somnambuul” saavutasid tähelepanu mitmetel filmifestivalidel. tema dokumentaalfilm “jonathan austraaliast” osales 2007. aastal PÖffi balti võistlusprogrammis. sulev keedus (b. 1957, tallinn) graduated from tallinn Pedagogical institute in 1979 as a stage director and completed a two year course for screenwriters and film directors in moscow as a fiction film director in 1989. he has made 11 documentaries and 4 feature films. his debut in feature length fiction film was in 1990 with “a single sunday”. his feature films “georgica” and “somnambuul” won many festival awards. filmograafia/filmography: valik/selected: ainus pühapäev (1990), vaarao lapsed (1991, doc), in Paradisum (1993, doc), georgica (1998), somnambuul (pÖff 2002), Perekond (2004, doc), tormise regi (2005, doc), jonathan austraaliast (jonathan from australia, pÖff 2007, doc), kirjad inglile (letters to angel, 2011)

festivalid/festivals: riga arsenals, kinoshok (best director)

tridEnsi Balti täispikkadE filmidE konkurss

tridens baltic feature film comPetition

Raamatusmugeldajad Book smugglErs / knygnEšiai iirimaa, leedu / ireland, lithuania 2010, 73 min rEŽ/dir: JErEmiah CullinanE

Iiri luuletaja ja leedu teatrilavastaja käivad 19. sajan di Leedu raamatusmugeldajate jälgedes, kes elu ga riskides võitlesid venestamise vastu ja kaitse sid oma emakeelt – nad smugeldasid Preisimaalt Leetu raamatuid, ajalehti ja ajakirju ning levitasid neid põrandaaluste võrgustike kaudu. Mööda met si ja jõgesid rännates õpivad mõlemad tundma tei neteise maad ning avastavad keele ja identiteedi vahel valitsevaid seoseid.

prod: rasa miskinyte sts/scr: jeremiah cullinane op/dop: audrius kemežys muusika/music: siobhán cleary mont/Ed: kostas radlinskas production: era film / Planet korda Pictures / vinegar Productions koopia/print: era film keel/language: inglise, iiri, leedu / english, irish, lithuanian

Jeremiah Cullinane (sünd 1967, london) lõpetas concordia ülikooli ja seejärel läks filmi õppima Pariisi (ecole supérieure d’Études cinématographiques). Pärast seda töötas mitmes euroopa riigis eri ametites, kuni 1995. aastal sai töö režissööri assistendina roger cormani filmistuudios galways. ta on teinud neli täispikka filmi, lavastanud teatris, kirjutanud ja töötanud ka tõlkijana. Jeremiah Cullinane (b. 1967, london) graduated there from concordia university and went on to study film at the École supérieure d’Études cinématographiques, Paris (1987-89). after working as assistant director, company administrator, and independent producer in the performing arts in Paris and elsewhere in europe, jeremiah returned to ireland in 1995 to work as assistant director at the new roger corman film studio in galway. jeremiah directed two more low-budget features for roger corman. since then he has been concentrating on directing theatre, writing, and translating. filmograafia/filmography: spacejacked (1997), criminal affairs (1998), dangerous curves (2000), the book smugglers (2010, doc)

festivalid/festivals: vilnius, belfast

An Irish poet and a Lithuanian stage director retrace the steps of the 19th century Lithuanian Book Smugglers, who risked their lives to resist Russification and protect their language from extinction by smuggling books, newspapers, and magazines into Lithuania from Prussia and distributing them along clandestine networks. Travelling through the forests and along the rivers, each of them learns something about the other’s country and the links between language and identity.

tridEnsi Balti täispikkadE filmidE konkurss

tridens baltic feature film comPetition

Ramin ramin gruusia, läti / georgia, latvia 2011, 58 min rEŽ/dir: audrius stonys

Ramin Lomsadze, 75aastane Gruusia maadleja, kes omal ajal võitis seitse matši 55 sekundiga, valmistub võitluseks oma viimase ja vägevaima vastase, üksindusega. Ta istub rongi peale ja sõi dab kaugesse Gruusia külla, et otsida üles tüd ruk, keda ta 50 aastat tagasi armastas.

prod: uldis cekulis, david gogilashvili sts/scr: givi odisharia op/dop: audrius kemezys, uldis cekulis tootja/production: vides filmu studija maailma müük/World sales: taskovski films koopia/print: latvian film center keel/language: gruusia/georgian

audrius stonys (sünd 1966, vilnius) on euroopa filmiakadeemia ja euroopa dokumentaalfilmide võrgustiku liige. alates nõukogude liidu lagunemisest on ta aktiivselt vändanud lühidokumentaalfilme ning töötanud sõltumatu produtsendina. tema filmid on võitnud arvukalt rahvusvahelisi auhindu, kaasaarvatud 1992. aastal parima efa dokumentaalfilmi preemia felixiga pärjatud töö “earth of the blind”. audrius stonys (b.1966, vilnius) is a member of european film academy and european documentary network. he began his creative activities in the last years of the soviet empire, and since that time he has made 14 films as an independent filmmaker and producer. his films won many international film awards, including european film award felix for the documentary “earth of the blind” (1992). filmograafia/filmography: valik/selected: neregiu zeme (earth of the blind, 1992, doc), ramin (2011, doc)

festivalid/festivals: moscow

Ramin Lomsadze, a 75-years old Georgian wrestler who once won seven matches in 55 seconds, is getting ready for the fight with his last and most formidable opponent – Loneliness. He gets on the train and sets off for a remote Georgian village to seek out the girl he loved and lost fifty years ago.

tridEnsi Balti täispikkadE filmidE konkurss

tridens baltic feature film comPetition

Tadas Blinda. Legend on sündinud tadas Blinda. thE lEgEnd is Born tadas Blinda. pradzia leedu / lithuania 2011, 110 min rEŽ/dir: donatas ulvydas

TADAS BLINDA. LEGEND ON SÜNDINUD on Leedu film, mis kubiseb põnevaist seiklustest. Esimene film Tadas Blindast linastus kinodes 40 aastat tagasi, seekordne lavastus kujutab aga le gendaarse Tadas Blinda noorpõlve ja sündmusi, mis viisid kogu Žemaitija Preisimaa ülestõusu lä vele.

prod: zilvinas naujokas sts/scr: jonas banys op/dop: ramunas greicius muusika/music: linas rimsa mont/Ed: gintare sokelyte, donatas ulvydas os/Cast: mantas jankavicius, agniya ditkovskite, tatyana lyutaeva, vidas Petkevicius tootja/production: tauras films levitaja/distributor: acme film koopia/print: tauras films keel/language: leedu, vene / lithuanian, russian

donatas ulvydas (sünd 1975, leedu), stsenarist ja režissöör, lõpetas leedu muusika- ja teatriakadeemia filmirežii, televisioonija filmitootmiseriala 1999. aastal. ta on teinud üle 150 reklaami ja 40 muusikavideo. donatas ulvydas (b. 1975, lithuania), screenwriter and director, graduated in film direction television and film production from the lithuanian academy of music and theatre in 1999. he has been the creative force behind more than 150 commercials and 40 music videos. filmograafia/filmography: vabzdžiu dresuotojas (Putukatreener, pÖff 2008, co-dir), tadas blinda (2011)

TADAS BLINDA. THE LEGEND IS BORN is the historic Lithuanian film full of action and adventures. The first film about Tadas Blinda appeared in the cinemas 40 years ago, and this time it presents the youth of the legendary Tadas Blinda and the events that staggered all Samogitia on the treshold of the Prussian uprising.

tridEnsi Balti täispikkadE filmidE konkurss

tridens baltic feature film comPetition

Kuidas läheb, Rudolf Ming? hoW arE you doing, rudolf ming? ka tEv klaJas rudolf ming? läti/latvia 2010, 62 min rEŽ/dir: roBErts ruBins

Rudolf on 13aastane filmitegemisest haaratud poiss. Õigupoolest on see ainus, millest ta üldse tõeliselt hoolib. Kõige enam paeluvad teda õu dusfilmid ja nende lavastamiseks kasutab ta erilist tehnikat – ta joonistab kõik stseenid pikkadele pa beriribadele. Oma filme näitab ta slaidiprojektoriga ning lisab neile elava helitausta. Rudolfi lugu piltli kustab konflikti poisi mõttemaailma ja teda ümbrit sevate inimeste vahel, kes kõik tahavad, et ta elaks kindlate reeglite ja dogmade järgi. Kuidas poiss sellega toime tuleb? Suurim üllatus ootab vaatajat siis, kui kohalik preester palub Rudolfil teha filmi, mida saaks ju malateenistuse ajal näidata.

prod: antra cilinska, guna stahovska sts/scr: janis kalve op/dop: uldis jancis muusika/music: andris vilcans mont/Ed: roberts rubins tootja/production: juris Podnieks studio koopia/print: latvian film center keel/language: läti/latvian

roberts rubins on õppinud telerežiid läti kultuuriakadeemias. lavastanud tele- ja reklaamfilmi, mitu lühi- ning ka täispika dokumentaalfilmi. roberts rubins studied tv directing at the latvian academy of culture. he has made a few short documentaries to date, and worked in tv and advertising. filmograafia/filmography: ka tev klajas, rudolf ming? (how are you doing, rudolf ming?, 2010, doc)

festivalid/festivals: seoul

Rudolf is a 13 year-old boy obsessed with filmmaking. As a matter of fact, it’s the only thing he’s really fond of. His main interest is horror films, and he uses a special technique to make them – drawing each shot on long strips of paper. He shows the films on a slide projector with a special live soundtrack. Rudolf ’s story illustrates the conflict between the imaginary world of a boy and the society surrounding him, where everybody expects him to live according to certain rules and dogmas. How does he cope with it? The biggest surprise comes when the local priest asks Rudolf to make a film to be played during the service.

tridEnsi Balti täispikkadE filmidE konkurss

tridens baltic feature film comPetition

Uus Maailm thE nEW World eesti / estonia 2011, 85 min rEŽ/dir: Jaan tootsEn

Viis aastat ilu, rõõmu ja valu. Kakssada viisküm mend tundi filmimaterjali. Üks film. See lugu juhtus viie aasta jooksul Uue Maailma linnaosas. Aga see oleks võinud juhtuda ka kusagil suvalises maailma linnas. See ei ole ühe linnaosa kroonika, pannkoo gifilm. See on film elusatest inimestest, inimsuhe test, kannatusest ja rõõmust. Kuidas hoida aastate jooksul elus oma algseid ideaale? Kuidas elada nii, et maailm ja ühiskond ei kodustaks loovat kaost?

prod: jaak kilmi sts/scr: jaan tootsen, jaak kilmi op/dop: mihkel soe, jaan tootsen, jaak kilmi mont/Ed: jaan tootsen, jan-erik nõgisto tootja/production: kuukulgur film koopia/print: kuukulgur film keel/language: eesti/estonian

A new world needs new heroes. This film follows the formation of the New World Society citizens’ initiative. How can you create a living space that brings good people together? How do you break people’s general, common passivity?

Jaan tootsen (sünd 1975) on õppinud eesti humanitaarinstituudis ja lõpetanud tallinna Pedagoogikaülikooli. ta töötab eesti raadios toimetajana, on teinud mitu lühidokumentaali ja arvukalt raadioprogramme. Jaan tootsen (b. 1975) studied at the estonian institute of humanities and graduated from tallinn Pedagogical university. he is working as a programme editor in estonian radio. he has directed several documentaries, compiled over 100 radio programs. filmograafia/filmography: the new World (uus maailm, 2001)

festivalid/festivals: jihlava

A new generation, born in free Estonia, has grown up. They have enough confidence and strength to fight for a new, better world. This film is about good intentions, common goals and everyone’s fight against everyone else. There is a great spirit and courage in this citizens’ initiative, because the fight is intended against the abuse of public urban space. Yet the question remains, how to unite people, who do not have common interests? The main characters of this film still operate in the “old world” and there are many big obstacles in their way – misunderstandings, broken hearts, protocols, police, dirt covered hands waving wrenches and wounded knees.

HEAVE(I)N EESTI FILMI AUHIND HEAVE(I)N ESTONIAN FILM AwARD 87

idioot

rotilõks

kirJad inglilE

surnuaiavahi tütar

kormoranid Ehk nahkpüksE Ei pEsta

tallinna kilud

kuku: mina Jään Ellu

täitsa lõpp!

lottE Ja kuukivi saladus

üks mu sõBEr

hEavE(i)n EEsti filmi auhind

heave(i)n estonian film aWard

Idioot

Kirjad Inglile prod: katrin kissa sts/scr: rainer sarnet op/dop: mart taniel muusika/music: Ülo krigul mont/Ed: tambet tasuja os/Cast: risto kübar, katariina unt, tambet tuisk tootja/production: homeless bob Production keel/language: eesti/ estonian

thE idiot

lEttErs to angEl

eesti / estonia

2011, 110 min

2011, 118 min

rEŽ/dir: rainEr sarnEt

rEŽ/dir: sulEv kEEdus

Fjodor Dostojevski romaanil põhinev film jutustab naiivsest vürst Mõškinist, kes asub päästma hukatusse minna otsustanud naise hin ge. IDIOOTI võib käsitleda kui kirglikku ja põletavat armastuslugu või filosoofilist jutustust inimesest, kelle vahetu käitumine tekitab teistes moraalset rahutust ja igatsust headuse järele.

Mart Tanieli lühifilm osaleb Tallinn 2011 filmiinstallatsioonis “60 se kundit üksindust aastal Null” 22.12.2011. A story of a naive man, whose direct behavior stirs in people moral unrest, rage and embarrassment over their own pettiness, making them yearn for goodness. Mart Taniel’s short film will take part in the film installation “60 Seconds of Solitude in Year Zero” on 22.12.2011.

Laokil Eesti väikelinnas jookseb rindejoon ida ja lääne kultuuri, mees te ja naiste, terve mõistuse ja hullumeelsuse vahel. Kusagil nende la hingute keskel on tema tütar Ingel, kelle Kirotaja on otsustanud pärast aastaid kestnud eemalolekut üles leida. Ainsaks juhtlõngaks telefo nist kostnud tütre nutt ja sidevahendiks kaustik täis tütrele adressee ritud kirju. Kuid kodumaal on temaga teised plaanid ja linna valitsevad naised näivad närivale tühjustundele just temalt lunastust ootavat. Jeremia Juunas Kirotaja, a Soviet Army deserter who was declared lost in action during the Afghan War, is returning to Estonia to attend his father’s funeral. On his way home, he stops in a small town where his ex-wife used to live. During his short stay there, Jeremia is drawn into a chain of events which seem beyond his control. He tries to remain a bystander but fails because the place is run by the women of the town. They control what happens next. Or is it just in Jeremia’s head – it is hard to tell. Even his daughter Angel whose cry he once heard on the phone in Afghanistan may turn out to be a fantasy, a jeremiad in the head of a Muslim man.

festivalid/festivals: Pusan

sulev keedus (sünd 1957, tallinn) lõpetas tallinna Pedagoogilise instituudi lavastajana 1979. ning režissööride ja stsenaristide kõrgemad kursused moskvas 1989. aastal. ta on teinud arvukalt dokumentaalfilme ja neli täispikka mängufilmi. keeduse debüütmängufilm “ainus pühapäev” valmis 1990. aastal. tema järgmised mängufilmid “georgica” ja “somnambuul” saavutasid tähelepanu mitmetel filmifestivalidel. tema dokumentaalfilm “jonathan austraaliast” osales 2007. aastal PÖffi balti võistlusprogrammis. sulev keedus (b. 1957, tallinn) graduated from tallinn Pedagogical institute in 1979 as a stage director and completed a two year course for screenwriters and film directors in moscow as a fiction film director in 1989. he has made 11 documentaries and 4 feature films. his debut in feature length fiction film was in 1990 with “a single sunday”. his feature films “georgica” and “somnambuul” won many festival awards.

festivalid/festivals: riga arsenals, kinoshok (best director)

hEavE(i)n EEsti filmi auhind

Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta

farts of fury eesti / estonia 2011, 115 min rEŽ/dir: andrEs maimik, rain tolk

prod: kaspar kaljas sts/scr: andres maimik, rain tolk op/dop: mait mäekivi, mart raun muusika/music: sten sheripov mont/Ed: tambet tasuja os/Cast: guido kangur, roman baskin, jüri vlassov, harry kõrvits, enn klooren, elina Pähklimägi tootja/production: kuukulgur film keel/language: eesti/ estonian

KORMORANID EHK NAHKPÜKSE EI PESTA on žanrilt must komöö dia ja räägib vanadest rokipeerudest, kes keelduvad kiiktoolides nurgas tiksumast, vaid tahavad iga hinna eest uuesti läbi lüüa. Kuid ükskõik mida nad ette ei võtaks, läheb asi järjest hullemaks! FARTS OF FURY is a black comedy telling the tale of old-school rock farts, who attempt a comeback at any cost. Stress on the word “attempt”, because, as always, best intentions are only making it worse. The absolute elite squad of Estonian actors has given their collective hand to help out and the soundtrack is filled to the brim with oldschool and newschool golden Estonian rock music.

heave(i)n estonian film aWard

Kuku: Mina jään ellu prod: andres maimik sts/scr: andres maimik, kaidi kaasik op/dop: andres maimik, mihkel soe, kaidi kaasik mont/Ed: martin männik tootja/production: kuukulgur film keel/language: eesti/ estonian

kuku: i Will survivE eesti / estonia 2011, 87 min rEŽ/dir: andrEs maimik

KUKU: MINA JÄÄN ELLU on valus portreefilm dramaatilise saatuse ga eesti filmi suurkujust Arvo Kukumäest, kes hakkab üles ehitama oma laialilagunenud elu. Alkoholismist paranev Kuku otsib viisi, kuidas võita tagasi usaldus, mille ta on oma pikkade joomahoogude jooksul maha mänginud. Usaldust enda kui näitleja, sõbra ja partneri vastu. Ta tõotab oma naisele Maritile, et kui ta veel peaks käe pudeli järele sirutama, on tema teekond käidud. Kuku is the personal story of one of the most famous Estonian film actors during the Soviet era, Arvo Kukumägi. He wants to make a comeback to the big screen, but constantly suffers different setbacks – he has a major alcohol problem, a bunch of failed relationships and a near-dead professional career. Because of his hard, arrogant and self-centred nature, and his long-lasting drinking periods, Kuku has lost a lot of friends and a huge amount of credibility. Everybody accepts his talent and screen-charisma, but nobody trusts him personally or professionally.

andres maimik (sünd 1970, tallinn) õppis tallinna Pedagoogikaülikoolis filmi ja video erialal ning on töötanud stsenaristi ja ajakirjanikuna. alates 1994. aastast on ta olnud mitmete teleseriaalide ja lühimängufilmide stsenarist, operaator ja režissöör. alates 2000. aastast on ta põhiliselt vändanud sotsiaalkriitilisi dokfilme koos jaak kilmiga. koostöös rain tolgiga valminud mängufilm “jan uuspõld läheb tartusse” valmis 2007. aastal. rain tolk (sünd 1977, tallinn) on töötanud ajakirjaniku, produtsendi ja näitlejana. koostöös andres maimikuga valminud mängufilm “jan uuspõld läheb tartusse” valmis 2007. aastal. andres maimik (b. 1970, tallinn) graduated in directing from tallinn Pedagogical university. he works as director, scriptwriter, tv producer and journalist. he has directed several documentaries, many of which together with jaak kilmi. “186 kilometres” (2007) was his first feature co-directed with rain tolk. rain tolk (b. 1977, tallinn) has worked as journalist, producer, scriptwriter and actor. “186 kilometres” (2007) was his first feature co-directed with andres maimik.

festivalid/festivals: shanghai, cottbus

festivalid/festivals: helsinki ff, vilnius international documentary ff

hEavE(i)n EEsti filmi auhind

Lotte ja kuukivi saladus

heave(i)n estonian film aWard

Rotilõks

prod: kalev tamm, riina sildos sts/scr: andrus kivirähk, janno Põldma, heiki ernits muusika/music: sven grünberg mont/Ed: janno Põldma tootja/production: eesti joonisfilm / rija films keel/language: eesti/ estonian

prod: anu veermäe, andres Peets sts/scr: andres Puustusmaa, tigran agaveljan op/dop: timo salminen muusika/music: andres Peets mont/Ed: andres Puustusmaa, tambet tasuja os/Cast: mait malmsten, natalja murinaPuustusmaa, ilja nartov, kirill käro, tõnu kark tootja/production: triamen film keel/language: eesti/ estonian

lottE and thE moonstonE sECrEt eesti, läti / estonia, latvia 2011, 75 min rEŽ/dir: Janno põldma, hEiki Ernits

rat-trap eesti / estonia 2011, 100 min rEŽ/dir: andrEs puustusmaa

Ühel ööl juhtub Leiutajatekülas midagi ootamatut – kaks salapärast tundmatut hiilivad külla ja otsivad läbi vana rännukoer Klausi kohvri. Klaus ja Lotte asuvad asja uurima. Peagi saab selgeks, et otsitakse taga kolme salapärast kuukivi, mida Klaus oma viimaselt matkalt mä gedes leidis. Klaus ja Lotte otsustavad külastada Klausi rännukaas lasi, kelle kätte jäid kaks ülejäänud kivi. Varsti selgub, et leidub veel teisigi, kes kolme müstilist kuukivi endale ihaldavad.

ROTILÕKS on psühholoogiline põnevik, mille tegevus toimub tä napäeva Tallinnas. Peategelased kohtuvad ühe avaliku elu tegela se korraldatud kummalisel valimiseelsel vastuvõtul. Peo lõppedes avastavad nad, et toimunud on midagi pöörast, mis muudab nii nende kui ka nende lähedaste elu. Kaduma läheb kujuteldamatult suur summa raha.

One night two strangers creep into Gadgetville, searching for a suitcase belonging to the old traveller dog Klaus. Girl puppy Lotte surprises the strangers who become frightened and flee, dropping the yellow stone they had taken from the suitcase. Klaus found the stone on his last journey in the mountains. Actually there were three stones; the other two were left to Klaus’s friends, the dogs Fred and Ville. Lotte discovers that this is not an ordinary stone. There is a complicated mechanism inside it. Klaus and Lotte decide to find Fred and Ville in order to get the other two stones and solve the mystery. Two strangers follow them. Soon there is another competitor interested in the stones – Paul the Cat. Lotte soon realises that this is much more serious than an ordinary exiting adventure. Janno põldma (sünd 1950) on töötanud filminduses üle 30. aasta. ta on operaatorina teinud üle 20. lühianimafilmi, esimene lavastus “vennad ja õed” valmis 1991. aastal. ta on kirjutanud ka lasteraamatuid, näidendeid ja stsenaariume mängufilmidele. heiki Ernits (sünd 1953) lõpetas tallinna Pedagoogikaülikooli kunstiõpetaja eriala. on töötanud filminduses alates 1978. aastast. ta on olnud raamatute kujundaja, korraldanud mitmeid autorinäitusi ning illustreerinud erinevaid väljaandeid. Janno põldma (b. 1950) has worked in the film industry since 1973. he has shot 20 animated films as a cameraman. janno made his directing debut in 1991 with “brothers and sisters”. he has written children’s books, plays and a script for a feature film. heiki Ernits (b. 1953) graduated from tallinn Pedagogical university as an art teacher. he has worked as an art director and later as a film director since 1978. he has designed books, illustrated numerous publications and put together three solo exhibitions.

Sellele järgnevad sündmused viivad olukorrani, mida resižöör Puustusmaa iseloomustab järgmiselt: “Katarsis vaatajale samastub nagu Ameerika põliselanike Peyote tseremoonia – sisemine jälkus on nähtav ainult iseendale.” Nelja peategelase elu, mida esmapilgul ei ühenda justkui miski, ristuvad ja välja joonistub moodsa Euroopa inimese koondportree. RAT-TRAP movie is society critical action drama, based on real life events, where seemingly successful and self-confident politician begins to execute his own blind justice. Lives of four modern people a cross and everybody will be chocked about the events following, the end is a new beginning for all of them. Rat-trap is a thrilling story about betrayal & retribution. Director Andres Puustusmaa describes it as follows: “The catharsis for the viewer is similar to the experience of a Native American Peyote ceremony – the inner disgust is only visible to one’s self.” andres puustusmaa (sünd 1971) on lõpetanud eesti muusika akadeemia näitlemise eriala 1994. aastal ja moskva filmi instituudi (vgik) filmirežii eriala 2004. aastal. ta töötas eesti draamateatris näitlejana aastatel 1994–2004. 2007. aastal lavastas ta venemaal oma esimese täispika mängufilmi “18-14”. andres puustusmaa (b. 1971) graduated from the estonian music academy as an actor in 1994 and from the moscow film institute (vgik) as a film director in 2004. he worked in the estonian drama theatre as an actor in 1994-2002 and has been acted in several feature films. “18-14”, produced in russia, was his full-length feature film debut in 2007.

festivalid/festivals: cork ff

hEavE(i)n EEsti filmi auhind

Surnuaiavahi tütar

gravEyard kEEpEr’s daughtEr eesti / estonia 2011, 98 min rEŽ/dir: katrin laur

prod: mati sepping sts/scr: katrin laur op/dop: anssi leino mont/Ed: kersti miilen os/Cast: maria avdjuško, rain simmul, kerttu-killi grenman, esther kõiv tootja/production: estinfilm / content Providers keel/language: eesti, soome, vene / estonian, finnish, russian

heave(i)n estonian film aWard

Tallinna kilud prod: kiur aarma sts/scr: jaak kilmi, kiur aarma, Peep Pedmanson op/dop: ants-martin vahur, meelis veeremets muusika/music: janek murd, erkki tero mont/Ed: madli lääne, martin männik tootja/production: traumfabrik keel/language: eesti, vene/ tallinn spiCy sprats. thE CannEd estonian, russian

talEs / tallinna kilud eesti / estonia 2011, 47 min rEŽ/dir: Jaak kilmi

Aga nüüd jääb usk, lootus, armastus. Lucia (8) elab ühes Eesti ale vikus lustilist ja ulakat Pipi Pikksuka elu. Tüdruku isa Kaido (35) on surnuaiavaht, kes putitab vabal ajal töökojas vanu autosid või käib ümbruskonnas ehitustöödel, kui õnnestub mõni juhuots leida. Ema Maria (37) kaotas aasta tagasi töö külapoe müüjana ja sest ajast saadik ta joob ning peab teiste omasugustega pidu. Siis juhtub nii, et Soome surnuaiavahid kutsuvad oma Eesti kolleege endile külla ja Kaido, Maria ning Lucia satuvad sel moel nädalaks ajaks Soome, kus nad võtab enda juurde elama naiskirikuõpetaja Sirpa (50). See nädal muudab kõigi pereliikmete elu tagasipöördumatult…

Jaak Kilmi & Kiur Aarma dokumentaalne tragikomöödia TALLINNA KILUD küsib tallinlaste ja nende linna suhte kohta, taaslavastades 12 tavalise linlase isiklikke lugusid ja unenägusid. Filmis kohtuvad elavate ja surnute lood, mälestused ja linnalegendid, lapsed ja luu kered. Neid pealtnäha erinevaid lugusid seob ligi 500 aasta tagune mõrvalugu, sündmuspaigaks vana Tallinn. 12 tavalist tallinlast re konstrueerivad kaamerate ees selle vana loo õigusest ja võrdsu sest. Linnast, mis on tõmmanud teoorjuse eest pagenud talupoegi, alevitüdrukuid, kes unistasid töökohast Tallinna Kaubamajas, põ hikooliharidusega lorusid, kes kinnisvarabuumi ajal ehitusplatsidel töötegemist proovisid, õrnu kunstnikuhingi, keda koduküla ahistas.

A snapshot of one segment of Estonian present-day life, shown through the eyes of a child: Lucia (8) is leading a jolly and naughty Pippi-Longstocking-style life in a small town in Estonia. Her father Kaido (35), a graveyard keeper, can hardly provide for the family, her mother Maria (37) is a drunk. Then the family receives an unexpected invitation to spend a week in Finland, in the house of the female pastor Sirpa (45). This week will change everybody’s life in unexpected ways…

Jaak Kilmi & Kiur Aarma’s fresh documentary tragicomedy Tallinn Spicy Sprats: the Canned Tales investigates the relationship between the city and its residents by recreating the personal stories and dreams of 12 ordinary people. In the film, the stories of the living and dead, memories and city legends, children and skeletons meet. All these diff erent stories are connected by a five-hundred-year-old murder story that occurred in old Tallinn. This old story – a story about justice and equality – is recreated for our camera by 12 ordinary Tallinn residents. This is story about a city that has attracted peasants escaping from serfdom, girls from small towns dreaming of jobs at the Tallinn Department Store, dropouts who trying working on construction sites during the real estate boom, and vulnerable artistic souls that felt stifled in their home villages.

katrin laur (sünd 1955) on saanud filmihariduse moskva vgikis (1977–1982) ning õppinud saksa keelt ja kirjandust müncheni ülikoolis. Perefilm “ruudi” (2006) oli tema esimene täispikk mängufilm, mis oli populaarne kinodes ja kogus auhindu erinevatel filmifestivalidel. katrin laur (b. 1955) studied film directing at vgik in moscow (1977-1982), and german language and literature at munich university in germany. in 2006, her family film “ruudi” was successful at the box office and at numerous international film festivals.

festivalid/festivals: montreal, helsinki, arsenals (best baltic film, fiPresci Prize), kolkata, bratislava

Jaak kilmi (sünd 1973, tallinn) on lõpetanud tallinna Pedagoogikaülikooli filmiõppetooli ja teinud rohkem kui 40 mitmeid auhindu võitnud reklaamklippi erinevatele baltimaade telekanalitele. alates 1993. aastast on teinud dokumentaal- ja lühimängufilme. alates 2000. aastast on teinud eesti elu valupunkte lahkavaid dokkfilme, millest kõiki on näidatud ka PÖffil. Jaak kilmi (b. 1973, tallinn) graduated from tallinn Pedagogical university as a film director in 1998. his filmography includes features, short films and documentaries. his documentary films and commercials have won several international awards. since 2000 he has been making film dissecting the pain spots of the society.

festivalid/festivals: cork ff

hEavE(i)n EEsti filmi auhind

Täitsa lõpp! prod: mikk rand, gerli veermäe sts/scr: eesti inimeste ideed, toimetatud Peep Pedmasnoni, aina järvine ja margit keerdo poolt / ideas by the people, edited together by Peep Pedmanson, aina järvine, margit keerdo op/dop: cj kask / sven-erik mändmaa, tanel Peet, Priit joasoo, Piret krustok... muusika/music: “lenna”, “bombillaz”, “köömes”, “tjorven”... that’s it! mont/Ed: kert sepp os/Cast: eestimaa inimesed eesti / estonia, ja paljud rohkem ja vähem 2011, 75 min tuntud eesti näitlejad / many other more and less rEŽ/dir: ilmar raag, Jaak kilmi, known estonian actors rasmus mErivoo, mikk rand, rEné tootja/production: ngo kinobuss vilBrE, arBo tammiksaar, priit tEndEr / maarja hindoalla, kunnar koopia/print: ngo kinobuss keel/language: eesti/ viira, norman tamkivi, sander estonian maran, Piret krustok, Priit joonas,

janar aronija, andri Peetso, karl kalvik, jÜrgen volmer, andres luidre, Piret meinberg, veljo otsason, kristo aav, Priit PÕhjala

Maailma esimene ja eestlaste endi valmis tehtud talgufilm TÄITSA LÕPP on januuspõllulik roadmovie läbi Eesti kulgemisest, ogarate inimestega toime tulekust ja armastuse leidmisest. The world’s first film made by a whole country, “That’s IT!” is a fastpaced road-movie about four young people tripping through Estonia, running into the craziest people, and finding love at the very last minute – right before the world ends.

heave(i)n estonian film aWard

Üks mu sõber

a friEnd of minE eesti / estonia 2011, 102 min rEŽ/dir: mart kivastik

prod: anneli ahven sts/scr: mart kivastik op/dop: jarkko t. laine muusika/music: ardo ran varres mont/Ed: tambet tasuja os/Cast: aarne Üksküla, aleksander eelmaa, rita raave tootja/production: exitfilm keel/language: eesti/ estonian

Pärast naise surma ei taha Mati (Aarne Üksküla) enam elada. Naine oli kogu tema elu, üksi pole elul mõtet. Kuigi tal on töö raamatukogus ja seal on tema kõrval Ruth (Rita Raave), kes on teda aastaid sala ja armastanud. Tütar Mari (Harriet Toompere) on aga oma eluga nii puntras, et vajaks ise abi. Mati tahaks lihtsalt ära. Siis ilmub ei tea kust püsimatu Sass (Aleksander Eelmaa), kõigi hädaliste sõber. Sass innustab Matit elama... Mati (70) is a passionate bibliophile who works for his hobby – he’s got a job at the library. The little rest of his time he shares with his sweet wife. Then one sudden day brings the death to his spouse. A whole life of stability crashes. Neither his adolescent daughter nor dear books are of any help. Loneliness and indifference overrun his life and Mati plots a suicide. A strange wayfarer Sass (60), who travels with a backpack of books and frequents public libraries to read the newspapers, brings forth a change. Bit by bit he starts to provide Mati with the interest for life again. This is a warm expression of solitude and friendship, played out between funny old men in an ennobled setting of books.

mart kivastik (sünd 1963) on tunnustatud stsenarist ja paljude teatrilavastuste autor. ta on lavastanud ka lühifilme, Üks minu sÕber on tema esimene täispikk filmilavastus. mart kivastik (b. 1963) ia acknowledged scriptwriter and an author of many theatrical plays who has also directed some short films. a friend of mine is his first full-length feature film.

festivalid/festivals: hamburg, kaunas

PÕHJA-AMEERIKA INDIEFILMIDE KONKURSS COMPETITION OF NORTH AMERICAN INDIES 94

arlEtta avEnüü 388 / 388 arletta avenue

100

ÖÖliBlika päEvikud / moth diaries

50/50

101

tõutäkk / starbuck

tEinE maa / another earth

102

BEllfloWEr

JoE may viimsEd riitusEd / the last rites of joe may

tEisik paul / doPPelgänger Paul

103

kõik võidavad / Win Win

martha marCy may marlEnE

põhJa-amEErika INDIEfilmidE konkurss

comPetition of north american indies

põhja-ameerika indie-filmide konkurss

North American Indie Competition

Neil päevil, mil Hollywoodi stuudiod on langenud üha suuremasse sõl tuvusse suureeelarvelistest massifilmidest ja uusekraniseeringutest, on sõltumatute produtsentide tähtsus PõhjaAmeerikas ilmsem kui kunagi varem. Kui teile meeldivad superkangelased ja piraadid, siis on suurstuu diod muidugi tegijad, aga elus on palju laiem valik teemasid ja lugusid ning seda, laiemat kinoelamust pakuvad just nimelt sõltumatud loojad.

In a day when the Hollywood studios have become ever more dependent on big budget event films and franchise tentpoles the importance of the independent producer in North America has never been more obvious. If you like superheroes and pirates the studios are great, sure, but there is a much broader range of issues and stories out there and it is in the independents that we find a broader experience of cinema.

Harva on sõltumatu filmilooming olnud PõhjaAmeerikas nii rikkalik ja elav kui praegu. Võibolla mitte rahalises mõttes – sest produtsentidel on endi selt tegu oma filmide finantseerimise ja levitamisega –, aga uute talentide ja stiilide avastamise osas kindlasti. Tänavuse konkurssprogrammi filmiva lik on väga kirev – siin leidub kõike alates tõsistest draamadest kuni kerge te komöödiate ja süngete põnevikeni – ning juba praegu on selge, et neis filmides lööb kaasa rida tulevasi tippnäitlejaid. Kindlasti on lähitulevikus sagedamini ekraanil Brit Marling ja Elizabeth Olsen, kes särasid tänavusel Sundance’i festivalil kui noorte andekate naisnäitlejate uue laine esindajad. Ja maksab oodata lootustandvate režissööride nagu Sean Durkin ja Evan Glodell uusi teoseid.

Seldom has the independent film scene in North America been as rich and vital as it is today, perhaps not financially – as producers continue to struggle to finance and distribute their films – but in the range of talent discovered and styles of film embraced. The films in this year’s competition are a diverse lot, ranging from serious dramas to light comedies and dark thrillers and it seems clear that these films contain the first steps of a number of tomorrow’s major stars. Expect to see more of actresses Brit Marling and Elizabeth Olsen in future years, the duo hailed as the leaders of a new wave of young female talent at this year’s Sundance Festival. And expect more from budding auteurs such as Sean Durkin and Evan Glodell behind it.

Aasta 2011 on olnud sõltumatu filmi rindel avastuste aeg, mil iga tuttava näo kõrvale – ja neidki on meil rohkesti – on kerkinud mõni uus ja särav ta lent. Kasutage suurepärast võimalust neid talente iseenda jaoks avastada.

2011 has been a year of discovery in the independent film scene, every familiar face – and we have lots of those as well – matched with some brash new talent. Discover some of that talent for yourself here.

todd Brown

Todd Brown

põhJa-amEErika INDIEfilmidE konkurss

comPetition of north american indies

Arletta avenüü 388 388 arlEtta avEnuE kanada / canada 2011, 86 min rEŽ/dir: randall ColE

Hüplik kaamera keskendub ühele majale, taandub siis autosse ning võtab vaatluse alla koju saabu vad majaelanikud. Need on James ja Amy Deakin (Nick Stahl ja Mia Kershner) ning neid õpime me peagi palju paremini tundma. ARLETTA AVENÜÜ 388 on otsast lõpuni filmitud nimetu ja nähtama tu, kurjade kavatsustega jälgija vaatepunktist; see sissetungimise lugu on välja mängitud painava aeglusega, mis keerab realistlikule õudusele enne nägematu vindi peale. Siin pole dokumentaalfilmi võttegruppi, politseid ega riiklikku agentuuri, kelle kätte oleks sattunud mingi kadunud filmilint. Selle asemel koosneb kogu film kiretuist kaadritest, mille on üles võtnud Jamesi ja Amy koju peidetud valve kaamerad ja teisele poole tänavat pargitud furgoo nis istuv jälgija. Stsenarist ja režissöör Randall Cole heidutab nii filmivaatajaid kui ka oma tegelaskujusid lihtsa kü simusega “miks?”. Miks see kõik toimub? Miks ta hab keegi Jamesile ja Amyle halba? Et meie – nagu nemadki – ei tea abielupaari piinajast midagi, pole meil võimalik sellele küsimusele vastata, ning just see nimetu, tundmatu ja põhjendamatu omadus teebki filmi nii ähvardavaks. “Aga mis siis,” küsib Cole, “kui mõni inimene ongi lihtsalt kuri?“

intErnational prEmiErE

prod: steve hoban, mark smith sts/scr: randall cole op/dop: gavin smith mont/Ed: kathy Weinkauf os/Cast: nick stahl, mia kirshner, devon sawa tootja/production: copperheart entertainment maailma müük/World sales: tf1 international levitaja/distributor: festival agency keel/language: inglise/english

randall Cole (sünd london, ontario) on õppinud montrealis concordia ülikoolis ja torontos kanada filmikeskuses. ta on teinud kolm täispikka mängufilmi, millest arletta avenÜÜ 388 on viimane. randall Cole (b. london, ontario) studied at concordia university in montreal and the canadian film centre in toronto. he is the director of three feature films which 388 arletta avenue is last. filmograafia/filmography: 19 months (2002) real time (2008), 388 arletta avenue (2011)

festivalid/festivals: toronto

A restless camera focuses on a house, the frame shifting as its owner moves inside their car to get a clear shot of the home’s residents arriving. They are James and Amy Deakin (Nick Stahl and Mia Kershner) and we are about to get to know them much, much better. Shot entirely from the perspective of a nameless, faceless observer with sinister intentions, 388 ARLETTA AVE is a home invasion film played out in agonizing slow motion, one that puts an entirely new spin on the concept of verite horror. There is no documentary crew here, no police or government agency discovering lost footage. Instead the entire film is presented as surveillance footage captured by the cameras hidden throughout James and Amy’s home or held by the observer parked in a van across the street. Writer-director Randall Cole unsettles the audience as much as his characters with the simple question of “Why?” Why is this happening? Why would someone do this to James and Amy? Because we – like them – know nothing about the couple’s tormenter we can’t even begin to answer that question and it’s that nameless, faceless, motiveless quality that gives the film its menace. What if, Cole is asking, some people are simply evil?

põhJa-amEErika INDIEfilmidE konkurss

comPetition of north american indies

50/50 50/50 usa 2011, 100 min rEŽ/dir: Jonathan lEvinE

Film jutustab Adamist (Joseph GordonLevitt), toredast 27aastasest noormehest, kel on diag noositud haruldane vähivorm. Talle määratakse joonelt keemiaravi ning tema elulootust hinnatakse 50 protsendile. Adam ei pea oma sünget teed üksi käima: tema kaaslasteks on parim sõber Kyle (Seth Rogen), arst (Philip Baker Hall) ja tulevane terapeut (Anna Kendrick). Kui Adam lepib võimalusega, et tema viimsed elupäevad on käes, otsustab ta koos Kyle’iga lootusetust olukorrast viimast võtta. “Seth Rogen pole iial varem rikastanud muidu sünget stsenaariumi nõnda rohke koomika ja soojusega. Emotsionaalse toetaja ning võimaliku armastatuna sooritab Anna Kendrick järjekordse silmapaistva rolli, mis kannatab vabalt välja võrdlu se Oscarile kandideerinud kõrvalosaga 2009. aas ta filmis “Õhus”. Anjelica Huston Adami imetleva ja hoolitseva emana arendab oma rolli vaimukusest südantlõhestavuseni ning Bryce Dallas Howard viib näitlejate galerii täiuseni Adami kahtlase väär tusega sõbratarina. Filmi keskpunktis seisab aga GordonLevitti jahmatavalt ehe rollisooritus noor mehena, kes on sunnitud leppima oma surelikku sega ammu enne õiget aega. Oma kolme mängu filmiga on režissöör Levine tõestanud end vilunud loojana, kes suudab ületada kõikvõimalikud žanri lised takistused. Filmiga 50/50 tuli ta sellega jälle toime, lisades tormilise nooruse teemale õrna, kuid vaimuka vindi.”

prod: evan goldberg, seth rogen, ben karlin sts/scr: Will reiser op/dop: terry stacey muusika/music: michael giacchino mont/Ed: zene baker os/Cast: joseph gordon-levitt, seth rogen, anna kendrick, bryce dallas howard, anjelica huston tootja/production: summit entertainment maailma müük/World sales: lionsgate international levitaja/distributor: acme film keel/language: inglise/english

Jonathan levine (sünd new york citys) alustas filmide tegemisega 12-aastasena. on õppinud kunsti ja semiootikat browni ülikoolis ning filmirežiid ameerika filmiinstituudis. tema debüütfilm “shards” (2004) pälvis rahvusvahelise tähelepanu ja selle ostis eetrisse telekanal hbo. tema komöödia 50/50 on režissöörile kolmas täispikk mängufilm. Jonathan levine (b. new york city) started making films at the age of twelve. he studied art and semiotics at brown university and directing at the american film institute. his thesis short, “shards” (2004), played at numerous international festivals and was acquired by hbo. the comedy 50/50 is levine’s third full-length feature. filmograafia/filmography: all the boys love mandy lane (2006), the Wackness (2008), 50/50 (2011).

The film follows Adam (Joseph Gordon- Levitt), a 27-year-old nice guy who’s been diagnosed with a rare form of cancer. He’s immediately rolled into chemotherapy treatments and given a fifty-fifty odds of survival. Adam doesn’t have to face this dark voyage alone: by his side are his best friend Kyle (Seth Rogen), his doctor (Philip Baker Hall) and a therapist-in-training (Anna Kendrick). As Adam comes to terms with the possibility that he may be living his last days, he and Kyle decide to make the most of a dismal situation. Rogen has never been better at providing comic relief and warmth to an otherwise gloomy scenario. As an emotional saviour and potential love interest, Kendrick delivers another standout performance that easily matches her Academy Award– nominated supporting role in the 2009 “Up in the Air”. As Adam’s adoring and worrisome mother, Anjelica Huston gracefully moves from humourous to heart-rending, while Bryce Dallas Howard rounds out the cast as Adam’s not-so-great girlfriend. At the centre of the film is Gordon-Levitt’s astonishingly genuine depiction of a young man forced to come to grips with his own mortality long before his time. “Over his three features, Levine has proved himself to be a skilled artist who can overcome any genre obstacle. He’s done it again with 50/50, putting a tender yet amusing spin on the theme of youth in turmoil.

Cameron Bailey, Toronto FF

Cameron Bailey, Toronto FF Estonian prEmiErE

festivalid/festivals: toronto

põhJa-amEErika INDIEfilmidE konkurss

comPetition of north american indies

Teine Maa anothEr Earth usa 2011, 92 min rEŽ/dir: mikE Cahill

“Mis siis, kui me polegi üksi?” küsib Mike Cahilli film TEINE MAA. Mis siis, kui veel kusagil meie uni versumis leidub elusolendeid? Mitte tulnukaid, vaid päris inimesi. Mis siis, kui minul ja sinul on kusagil teisik? Äkki saame me tänu oma teisikutele võima luse veel teistki korda elada, et parandada esime ses tehtud vigu ja ennetada õnnetusi? Sundance’i festivalil üllatusena kaks preemiat päl vinud film TEINE MAA täpselt sellest räägibki – see on lugu noorest naisest, kes jääb autoroolis istu des vahtima öötaevas kumavat sinist objekti ning põhjustab kogemata ühe mehe surma. See taeva ne ilmutis ongi teine Maa, meie planeedi teisik, kus elavad meie endi teisikud, ning sellest ammutab naine lootust, et ta suudab korvata enda tekitatud hävingu. Selles kunstilises ulmefilmis, mis ilmus välja eiku sagilt, võitis Sundance’i festivalil kaks preemiat ja teenis kriitikuilt lauskiitust, täidavad peaosi william Mapother telesarjast “Teadmata kadunud” ja Brit Marling, kes on ühtlasi filmi kaasstsenarist ja pro dutsent. Paljud usuvad, et Marling tõuseb peagi USA näitlejate seas tippu, ning see film selgitab, miks.

prod: hunter gray, mike cahill, brit marling, nicholas shumaker sts/scr: mike cahill, brit marling op/dop: mike cahill muusika/music: fall on your sword mont/Ed: mike cahill os/Cast: William mapother, brit marling, jordan baker, robin lord taylor, flint beverage tootja/production: artists Public domain / fox searchlight Pictures maailma müük/World sales: fox searchlight Pictures levitaja/distributor: forum cinemas keel/language: inglise/english

mike Cahill (sünd 1979, new haven, usa) on õppinud ökonomistikat Washingtonis georgetowni ülikoolis, kus ta töötas hiljem ka filmiprodutsendi, operaatori ja ajakirja national geographic toimetajana. seejärel produtseeris ja lavastas cahill episoode emmy auhindu võitnud mtv sarja “true life” tarvis. 2004. aastal tegi ta oma esimese täispika dokumentaalfilmi “boxers and ballerinas”, ta on olnud kaastegev ka mitme dokumentaalfilmi monteerijana. tänavu sundance’il žürii eripreemia pälvinud teine maa on tema esimene täispikk mängufilm. mike Cahill (b. 1979, new haven, usa) studied economics at georgetown university in Washington, d.c., where he later worked as a producer, cameraman, and editor for national geographic tv & film. he went on to produce and direct episodes of the emmy award-winning series “true life” for mtv. he made his feature-film debut in 2004 with the documentary “boxers and ballerinas”. he then edited the documentaries “leonard cohen: i’m your man” and “everyone stares: the Police inside out”. another earth is his first narrative feature. filmograafia/filmography: boxers and ballerinas (2004, doc), another earth (2011)

Estonian prEmiErE

festivalid/festivals: sundance (special jury Prize), locarno, seattle, Warsaw

What if we are not alone, Mike Cahill’s ANOTHER EARTH asks. What if there is other life in the universe? Not alien but human. What if there is another me? What if there is another you? Could our alternates, our doubles, give us the chance to live again? To correct the mistakes and tragedies of our lives? A surprise winner at Sundance ANOTHER EARTH is the story of exactly that, the story of a young woman who shatters a man’s life in a car accident while distracted by a new, blue object hanging in the night sky. It is another earth, a duplicate of our own, populated with duplicates of ourselves, and it offers her only hope as she struggles to redeem herself for the damage she has caused. Co-writer and co-producer Brit Marling takes the lead opposite William Mapother (Lost) in the arthouse scifi picture that came out of nowhere to win at Sundance while being heaped with critical praise. Many believe Marling is the next great American actress and this film makes it clear why.

põhJa-amEErika INDIEfilmidE konkurss

comPetition of north american indies

Bellflower BEllfloWEr usa 2011, 103 min rEŽ/dir: Evan glodEll

woodrow ja Aiden unistavad maailmalõpust, päe vast, mil tulelõõm laastab kogu maa ja vaid tuge vaimad jäävad ellu. Sellega nad muidugi toime ei tule, sest apokalüpsise korraldamine nõuaks ka helt noorelt logardilt liiga palju kavandamist ja ette võtmist. Ometi pakub unistamine mõnusat ajaviidet ja annab hea ettekäände selleks, et ehitada isiklik leegiheitja ja postapokalüptiline sõiduriist Medusa, mida ehivad tuldsülgavad summutid. Apokalüpsis ei jää siiski tulemata – ehkki pigem emotsionaalne kui füüsiline, mõjub see just niisama laastavalt kui tuumakatastroof, millest noored unistavad. Tühise eelarvega vändatud BELLFLOwER, mille peaosatäitja Evan Glodell (woodrow’ rollis) on üht lasi filmi stsenarist, lavastaja ja kaasmonteerija, on nii põlve otsas tehtud kui üldse võimalik. Glodell, kellele ei piisanud üksnes režissööri ja peaosatäitja rollist, aitas oma kätega kaasa kõigele, mida ek raanil näha saab. Töötav leegiheitja? Puhas käsi töö. Vingelt tuunitud autod? Sama lugu. Glodell ja tema võttegrupp olid filmi ainulaadsele esteetikale niivõrd pühendunud, et nad konstrueerisid ja ehita sid ümber isegi filmimiseks kasutatud kaameraid. Ja selle pühendumuse tulemus on enneolematu vaatepilt, mis jääb Hollywoodi võltsist hiilgusest sama kaugele kui päike Maast.

Estonian prEmiErE

prod: vincent grashaw, evan glodell sts/scr: evan glodell op/dop: joel hodge muusika/music: kevin macleod mont/Ed: evan glodell, joel hodge, jonathan keevil, vincent grashaw os/Cast: evan glodell, jessie Wiseman, tyler dawson, rebekah brandes tootja/production: coatwolf Productions maailma müük/World sales: visit film keel/language: inglise/english

Evan glodell on pärit Wisconsinist, kust ta 20. eluaastais liikus edasi californiasse, et täide viia oma eluunistus, saada filmilavastajaks. enne oma debüütmängufilmi bellfloWer lavastamist tegi ta operaatorina kaasa täispika õudusfilmi “Placebo” ja lühifilmi “savanna” väntamisel. glodell on ka mitme muusikavideo režissöör. Evan glodell originally from Wisconsin, evan glodell moved to california in his early twenties to pursue his dream of becoming a filmmaker. Working as a cinematographer, glodell worked on the feature-length horror film “Placebo” and on the short “savanna”. bellfloWer, which he also wrote, is glodell’s directorial debut. filmograafia/filmography: bellflower (2011)

festivalid/festivals: sundance, seattle, Pusan

Woodrow and Aiden dream of an apocalypse of fire, of the day when the earth lies scorched and barren and only the strong survive. Well, they don’t really, that would require far too much effort and planning for a pair of twenty-something slackers, but the dreams make for a pleasant diversion and an excuse to build their own flamethrower and post-apocalyptic vehicle, the Medusa, complete with flame belching exhaust pipes. There is an apocalypse coming, however, an emotional one rather than physical, but it will be every bit as devastating as the nuclear age they dream of. Written, directed, co-edited and starring Evan Glodell as Woodrow, ultra-low budget feature BELLFLOWER is as handmade as a film can possibly be. Not content with simply starring in and directing the film Glodell had a direct hand in making much of what appears on screen. The working flamethrower? Built from scratch. The heavily modified cars? Ditto. So dedicated were Glodell and his team to their very specific aesthetic that they even built and modified the cameras used to shoot the film. And the dedication pays off with something unique and tactile and as far away from the manufactured gloss of Hollywood as is humanly possible.

põhJa-amEErika INDIEfilmidE konkurss

comPetition of north american indies

Teisik Paul doppElgängEr paul kanada / canada 2011, 81 min rEŽ/dir: kris Elgstrand, dylan akio smith

Päeval, kui Karl pääses napilt eluga, ilmutas talle end Paul. Ega Paul seda meelega teinud. Ta isegi ei märganud, et Karl kokku kukkus. Kuid nüüd on Karl veendunud, et Paul on tema teisik, hingelisel tasandil igas mõttes kaksik, kuigi nad väliselt oma vahel põrmugi ei sarnane. Paul teab seda, sest Karl jättis tema korteri uksele vastava sedeli. Õige varsti saavad mehed omava hel kokku ja Karl tutvustab Paulile oma elutööd, 20 000leheküljelist käsikirja pealkirjaga “Raamat sellest, kui väga ma ennast vihkan”, mis ilmub aas ta hiljem poeriiulitele teise autori nime all. Muidugi peavad Karl ja Paul nüüd võtma käsile tegelased, kes Karlilt tema enesehaletsusest tulvil eepose ära näppasid. TEISIK PAUL, sünge ja riukalik komöödia inimese identiteedist ja rahuldamatust samastumisihast, on sedalaadi metakomöödia, mida me oleme har junud ootama Charlie Kaufmani lavastajakäe alt. Kris Elgstrandi stsenaarium hoiab vaimukust ja omapära osavalt tasakaalus ning režissöör Dylan AkioSmith toob selle linale vaoshoitud muretuse ja loomuliku lihtsusega.

prod: oliver linsley, katherine hazen sts/scr: kris elgstrand op/dop: craig trudeau mont/Ed: aram coen, alex leigh barker os/Cast: tygh runyan, brad dryborough, ben cotton, matty finochio tootja/production: the Whatever institute / doghouse films keel/language: inglise/english

dylan akio smith (sünd vancouveris) on teinud lühifilmid “the bug” (2002), “man feel Pain” (2004), “big head” (2009) jt. teisik Paul on tema teine täispikk film, mille ta lavastas koos kris elgstrandiga. kris Elgstrand on kirjutanud ja lavastanud lühifilmid “love seat” (2006) ja “in her ear” (2007). teisik Paul, mille ta lavastas koos dylan akio smithiga, on tema esimene täispikk mängufilm. dylan akio smith (b. vancouver). his short films include “the bug” (2002), “man feel Pain” (2004), “big head” (2009) etc. doPPelgänger Paul is his second full-length feature, which he co-directed with kris elgstrand. kris Elgstrand has written and pro duced several short films. he is the director of the short “love seat” (06) and “in her ear” (2007). doPPelgänger Paul, co-directed with smith, is his feature directing debut filmograafia/filmography: dylan akio smith: the cabin movie (2005), doppelgänger Paul (2011, co-dir) kris elgstrand: doppelgänger Paul (2011, doc)

intErnational prEmiErE

festivalid/festivals: toronto

The day that Karl almost died Paul came to him as a vision. He didn’t mean to. Paul didn’t even notice Karl collapsing. But now Karl has convinced himself that Paul is his doppelganger, his spiritual equal alike in every way that matters despite the fact that they look nothing alike. Paul knows this because Karl left a note taped to his apartment door. Before too long the pair arrange a meeting, a meeting where Paul learns of Karl’s magnum opus: A twenty thousand page manuscript titled A Book About How Much I Hate Myself, a book that would appear one year later on store shelves bearing another author’s name. Clearly Karl and Paul need to confront the men who stole Karl’s epic of self-loathing. A dark and slyly funny comedy riffing on identity and the insatiable hunger for connection, DOPPELGANGER PAUL delights in the same sort of meta-comedy that we’ve come to expect from Charlie Kaufman. Kris Elgstrand’s script balances cleverness with character while director Dylan Akio-Smith shoots the film with an understated comfort and naturalistic ease.

põhJa-amEErika INDIEfilmidE konkurss

comPetition of north american indies

Martha Marcy May Marlene martha marCy may marlEnE usa 2011, 101 min rEŽ/dir: sEan durkin

Martha tahab ainult oma elu tagasi saada. Elanud mitu aastat ühes ususektis, laseb noor naine sealt jalga ja püüab elu “normaalsena” otsast alustada. Kuid reaalsusega pole sugugi lihtne leppida, kui oled nii kaua eemal olnud, nii palju kogenud, ja kui järele mõelda, siis teinud seda kõike ka mingil konkreetsel põhjusel. MARTHA MARCY MAY MARLENE, üks aasta kiidetumaid filme, mille põhjal on selle stsenaris ti ja lavastajat Sean Durkinit korduvalt võrreldud Terrence Malickiga, tõestab, et tõeline kunstianne pole USAs kuhugi kadunud. Alates Martha püüe test normaalse eluga kohaneda, kuni meenutus teni elust sektis ja sündmustest, mis teda sealt lahkuma sündisid, loob Durkin oma teose peate gelasest võrratu portree. Peaosatäitja Elizabeth Olson on suurepärane leid, kes ei jää põrmugi alla Oscarile kandideerinud näitlejale John Hawkesile. Durkin ise aga tõestab, et on nii stsenaristi kui ka lavastajana tõusev täht. Tõeliselt silmapaistev.

prod: josh mond, antonio campos, chris maybach, Patrick cunningham sts/scr: sean durkin op/dop: jody lee lipes muusika/music: saunder jurriaans, danny bensi mont/Ed: zac stuart-Pontier os/Cast: elizabeth olsen, christopher abbott, brady corbet, hugh dancy, maria dizzia, julia garner, john hawkes, louisa krause, sarah Paulson tootja/production: borderline films maailma müük/World sales: 20th century fox levitaja/distributor: forum cinemas keel/language: inglise/english

sean durkin (sünd 1981, victoria, kanada) on lõpetanud new yorgi tischi kunstikooli ja on filmitootmiskompanii borderline films kaasasutaja. tema esimene lühifilm “mary last seen” esilinastus eelmisel aastal sundance’i filmifestivalil ning pälvis auhinna ka cannes’i festivali directors’ fortnighti sektsioonis. samas sektsioonis linastus tänavu cannes’is ka tema esimene täispikk mängufilm martha marcy may marlene. sean durkin he is a graduate of nyu’s tisch school of the arts and one of the co-founders of new yorkbased production company borderline films. his short film “mary last seen” premiered at the 2010 sundance film festival before going on to win the Prix sfr at the directors’ fortnight at the 2010 cannes international film festival. martha marcy may marlene is his first feature film. filmograafia/filmography: marlene (2011)

Estonian prEmiErE

martha

marcy

may

festivalid/festivals: sundance (directing award), cannes (un certain regard), toronto, vancouver, san sebastian, Warsaw

Young Martha just wants her life back. After years spent as part of a religious cult the young woman has escaped and is trying to start again, trying to be ’normal’. But it’s not easy to adjust after so long away, not easy after experiencing so much, not easy when there was, after all, a reason she joined up in the first place. One of the most acclaimed films of the year, one that has drawn writer-director Sean Durkin repeated comparisons to Terrence Malick, MARTHA MARCY MAY MARLENE proves that true artistry is alive and well in America. Beginning with Martha’s struggle to adjust to normal life while flashing back to cult life and the events that led her to walk away, Durkin creates a striking portrait of his protagonist. Lead actress Elizabeth Olsen is a revelation, going toe to toe with Oscar nominated actor John Hawkes and more than holding her own while Durkin himself proves to be a rising master with both the pen and the camera. Truly remarkable.

põhJa-amEErika INDIEfilmidE konkurss

100

comPetition of north american indies

Ööliblika päevikud thE moth diariEs kanada, iirimaa / canada, ireland 2011, 85 min rEŽ/dir: mary harron

Filmide “Ameerika psühho” ja “Ma tulistasin Andy warholi” lavastaja Mary Harron naaseb suurele ekraanile teosega ÖÖLIBLIKA PÄEVIKUD. Rachel Kleini samanimelise romaani ekraniseering on sünge, gootilikus toonis lugu noortest naistest, kel le täiskasvanuks saamise rada kulgeb läbi vere ja hirmu. Abiturient Rebecca on pealtnäha tüüpiline teisme line, kuid sisimas elab ta rängalt üle oma isa ene setappu. Emotsionaalset tuge saab ta oma pari malt sõbralt Lucylt, ent kõik muutub uue õpilase Ernessa tulekuga, kes üritab kangesti sõbrannade vahele kiilu lüüa. Lucy toetusest ilma jäädes tabab Rebeccat kinnisidee, et Ernessa on justkui vampiir raamatust, mida nad parajasti koolis läbi võtavad. Ehk on tal õigus? Äkki Ernessa polegi inimene, vaid elav laip? Ja kuidas saaks Rebecca päästa oma sõpra?

prod: karine martin sts/scr: mary harron op/dop: declan Quinn muusika/music: lesley barber mont/Ed: andrew marcus os/Cast: lily cole, sarah gadon, sarah bolger, judy Parfitt, scott speedman tootja/production: mediamax / samson films maailma müük/World sales: Wild bunch keel/language: inglise/english

mary harron (sünd 1956, kanada) õppis oxfordis kirjandust, misjärel töötas mitmes juhtivas teatri- ja muusikaajakirjas kriitikuna. ta avaldas teiste hulgas artikleid ka andy Warholist, kellest kõneleb tema esimene täispikk film “ma tulistasin andy Warholi” (1995), mis sai auhinnatud sundance’i festivalil. Pärast seda hakkas ta tegema dokumentaalfilme briti televisioonile. 2000. aastal linastus harroni teine film, kõmulisel b. e. ellise bestselleril põhinev “ameerika psühho”. see võitis režissöörile londoni festivalil aasta režissööri tiitli ja linastus ka PÖffil. ÖÖliblika Päevikud on tema neljas täispikk mängufilm. mary harron (b. 1956, canada) screenwriter, producer, and independent director. she started out as a journalist, writing theatre reviews for “the observer”, following television and rock music for “the new statesman” and reviewing music for “the guardian” and “melody maker”. there she also published articles on andy Warhol, the subject of the film “i shot andy Warhol” that she made in 1995, which won an award at the sundance festival. it was her feature film debut, after years in which she had made documentaries for british tv. her second feature film, the thriller “american Psycho”, based on b. e. ellis’s best-selling novel, won her a nomination for the title “director of the year” in london and screened also at PÖff. the moth diaries is harron’s fourth full-length feature. filmograafia/filmography: i shot andy Warhol (1996), american Psycho (ameerika psühho, pÖff 2000), the notorious bettie Page (2005), the moth diaries (2011)

Estonian prEmiErE

festivalid/festivals: venice (out of competition), toronto

“American Psycho” and “I Shot Andy Warhol” director Mary Harron returns to the big screen with THE MOTH DIARIES. An adaptation of the novel by Rachel Klein THE MOTH DIARIES is a dark, gothic tinted coming of age tale, the story of young women whose path to adulthood is one steeped in blood and fear. In her final year of high school Rebecca appears to be a typical teenage girl but beneath the surface she is struggling to come to grips with the suicide of her father. Emotional support comes in the form of Rebecca’s best friend Lucy but everything changes with the arrival of a new student, Ernessa, who seems intent on driving a wedge between the two girls. Her supports removed Rebecca slips into obsession, believing that Ernessa’s behaviour matches that of the vampire in the novel they are studying in class. Could she be correct? Could Ernessa not be human at all but one of the undead walking among them? And how can Rebecca save her friend?

põhJa-amEErika INDIEfilmidE konkurss

101

comPetition of north american indies

Tõutäkk starBuCk kanada / canada 2011, 103 min rEŽ/dir: kEn sCott

David on seni elanud lihtsa põhimõtte järgi: tee nii vähe kui võimalik. Nüüd, neljakümnendais eluaas tais, on veendunud poissmehel pruut, kes on tema jaoks liiga hea, hunnik võlgu ja muud ei midagi. Tal pole mingeid erilisi oskusi ning ta ainus omapära on sagedased annetused kohalikule spermapan gale. Aga sel on omad tagajärjed. Nüüdseks on Davidi seemnest võrsunud juba üle viiesaja lapse ja üle saja neist tahavad nii kangesti teada, kes on nende bioloogiline isa, et lähevad oma nõudmise ga kohtusse. Ning siis ei jätku Davidil enam sugugi nende kõigi jaoks aega ja tähelepanu. Publikulemmikust stsenaristi ja režissööri Ken Scotti TÕUTÄKK on ootamatu pärl. See tugineb täiesti napakale ideele ning kujuneb tänu oskus likult väljatöötatud stsenaariumile, kindlakäelisele lavastusele ja peaosatäitja Patrick Huardi tugeva le sooritusele millekski palju enamaks kui oodata võiks. Tõeliselt vaimukal komöödial TÕUTÄKK on üllatavalt palju öelda selle kohta, mida tähendab olla mees, ja see ei paku sugugi üksnes nalja.

EuropEan prEmiErE

prod: andre rouleau sts/scr: ken scott, martin Petit op/dop: Pierre gill muusika/music: david lafleche mont/Ed: yvann thibaudeau os/Cast: Patrick huard, antoine bertrand, julie le breton tootja/production: caramel films maailma müük/World sales: entertainment one films international keel/language: prantsuse/french

ken scott on stsenarist, lavastaja ja näitleja. tema stsenaariumide põhjal on vändatud sellised filmid nagu “seducing doctor lewis” (2003) ja “the rocket” (2005). tÕutäkk on tema teine lavastajatöö. ken scott is a writer, director and actor. his writing credits include “seducing doctor lewis” (2003) and “the rocket” (2005). starbuck is his second feature as a director. filmograafia/filmography: sticky fingers (2009), starbuck (2011)

festivalid/festivals: toronto

David has lived his life according to one simple principle: Do as little as possible. A confirmed bachelor now well into his forties he has a girlfriend who is too good for him and a mass of debts but little else. He has no particular skills, his one unique feature being his frequent donations to the local sperm bank. But those swimmers are coming back to him en masse. You see David has fathered over five hundred children, over a hundred of whom are now so desperate to know who their biological father is that they are filing a lawsuit to find out. And if they do he will suddenly have hundreds of claims on his attention and time. An enormous crowd pleaser writer-director Ken Scott’s STARBUCK is an unexpected gem of a film, one that takes a very silly premise and thanks to a finely crafted script, firm direction and a strong performance from leading man Patrick Huard turns it into something much more than you might expect. A very funny comedy with a surprising amount to say about what it means to be a man Starbuck delivers more than just laughs.

põhJa-amEErika INDIEfilmidE konkurss

102

comPetition of north american indies

Joe May viimsed riitused thE last ritEs of JoE may usa 2011, 103 min rEŽ/dir: JoE maggio

Joe May seis pole kiita. Pärast seitset haiglas vee detud nädalat koju naastes avastab Joe, et teda on vahepeal juba surnuks peetud ning elu on ilma temata edasi läinud: tema auto on maha maetud, korter on tühjaks tehtud ja kellelegi vallasemale välja üüritud. Joel pole järel muud kui 400 dollarit taskus – sellest vanaldasele kelmile, kelle senine töökogemus piirdub libaRolexite müütamisega tä naval ja pisipettuste korraldamisega, ei piisa. Siiski koidab mehele õrn lootuskiir, kui tema korterisse kolinud naine nõustub vähemalt esialgu temaga elamispinda jagama. Stsenarist ja režissöör Joe Maggio tuletab oma filmiga JOE MAY VIIMSED RIITUSED kogu maail male meelde, et selle peaosatäitja Dennis Farina on USA kinos alahinnatud aare. Farinale istub tema roll niisama hästi kui Joele tema vana nahkmantel ning ta teeb siin ühe oma pika karjääri parimaist rollidest, meenutades ühtaegu 1970. aastail ke hastatud antisangareid.

prod: stephanie striegel, bill straus sts/scr: joe maggio op/dop: jay silver muusika/music: lindsay marcus mont/Ed: seth anderson os/Cast: dennis farina, jamie anne allman, meredith droeger, ian barford, chelcie ross tootja/production: steppenwolf films keel/language: inglise/english

Joe maggio on auhinnatud stsenarist ja režissöör, kes on lavastanud viis täispikka filmi. tema filme on näidatud mitmel pool maailmas ning need on esilinastunud tribeca ja sundance’i festivalil. 2002. aastal pälvis ta indipendent spirit awardsi nominatsiooni. Joe maggio is the award-winning writer/director of five other feature films. his work has screened widely at film festivals including tribeca, sundance, and sXsW. in 2002 he was nominated for two independent spirit awards. filmograafia/filmography: virgil bliss (2001), milk + honey (2003), Paper covers rock (2008), bitter feast (2010), the last rites of joe may (2011)

EuropEan prEmiErE

festivalid/festivals: tribeca, chicago

Joe May has got it bad. Released from a seven week stay in hospital Joe discovers that not only was he not particularly missed but everyone simply assumed he was dead and moved on. His car has been sold. His apartment emptied and rented out to a single mother. All he has to his name is four hundred dollars in his pocket and that won’t go far for an aging hustler whose only job experience is hocking fake Rolexes on the street and running small time scams. There is at least a glimmer of hope, however, when the woman who took over his apartment agrees to take him in – at least for a little while – to help with the rent. Writer-director Joe Maggio reminds the world that leading man Dennis Farina is truly an overlooked gem of American cinema with THE LAST RITES OF JOE MAY. Farina wears the character like he wears his battered leather coat, delivering a tour de force performance that stands as one of the absolute best of his lengthy career while giving this throwback to the antiheroic 70’s its heart.

põhJa-amEErika INDIEfilmidE konkurss

103

comPetition of north american indies

Kõik võidavad Win Win usa 2011, 106 min rEŽ/dir: thomas mCCarthy

Kiratsev advokaat Mike Flaherty (Paul Giamatti), kes tegutseb keskkoolis vabatahtliku maadlemis treenerina, arvab, et on leidnud ideaalse lahendu se, kuidas oma äri vee peal hoida. Tal on üksnes vaja ühe vanurist kliendi hooldusõigus endale saa da, ja kõik ta mured on murtud. Kas tema meeto did on seejuures eetilised? Mitte päris... aga kuulge nüüd, klient vajab ju hooldajat ja Mike vajab raha. Kõik on rahul, eks? Paraku selgub, et asi polegi nii lihtne, kui äkki ilmub välja kliendi ammu kadu nud lapselaps ja Mike’il ei jää muud üle kui temagi kostile võtta. “Jaamaülema” stsenarist ja lavastaja Tom McCarthy naaseb kinolinale kuiva komöödiaga KÕIK VÕIDAVAD, mis justkui oleks üles ehitatud selle peaosatäitja, võrratu Paul Giamatti trum pidele. Balansseerides huumori ja humaansuse vahel, särab Giamatti filmis KÕIK VÕIDAVAD üht aegu koomiku ja suurepärase draamanäitlejana. McCarthy leiab oma materjalist võrdsel määral nalja ja hingesoojust ning meenutab meile samal ajal leebelt, et lunastus võib koita ka kõige oota matumast suunast.

prod: lisa maria falcone, michael london, mary jane skalski sts/scr: thomas mccarthy, joe tiboni op/dop: oliver bolkeberg muusika/music: lyle Workman mont/Ed: tom mcardle os/Cast: Paul giamatti, amy ryan, bobby cannavale, jeffrey tambor, burt young tootja/production: 20th century fox international – fox searchlight maailma müük/World sales: 20th century fox international – fox searchlight levitaja/distributor: forum cinemas keel/language: inglise/english

thomas mcCarthy (sünd 1969, new jersey, usa) on õppinud bostoni kolledžis ja yale’i ülikooli draamakoolis. ta on töötanud filmija teatrinäitlejana nii teles kui ka filmides nagu “head õhtut ja õnn kaasa”, “syriana” ja “meie isade lipud”. tema debüütfilm “jaamaülem” võitis 2003. aasta sundance’i filmifestivalil kaks auhinda ja bafta auhinna parima originaalstsenaariumi eest. tema teist filmi “külaline” näidati PÖffil 2008. aastal. kÕik vÕidavad on mccarthy kolmas täispikk mängufilm. thomas mcCarthy (b. 1969, new jersey) studied at boston college and at the yale university school of drama. he has worked prominently as an actor, performing on stage, in the television, and in such films as “good night, and good luck”, “syriana” and “flags of our fathers”. his directorial debut, “the station agent” won two major awards at the 2003 sundance film festival and a bafta award for best original screenplay. his second feature “the visitor” screened also at PÖff in 2008. Win Win is mccarthy’s third full-legth feature. filmograafia/filmography: the station agent (2003), the visitor (2007, külaline, pÖff 2008), Win Win (2011)

Estonian prEmiErE

festivalid/festivals: sundance, karlovy vary, melbourne

Struggling lawyer and volunteer high school wrestling coach Mike Flaherty (Paul Giamatti) thinks he has found the perfect solution to keep his business afloat. All he has to do is assume the guardianship of an elderly client and his problems are solved. Are his methods of doing so ethical? Not entirely but, hey... the client needs a guardian and Mike needs money. Win-win, right? It turns out not to be quite so easy as that when the client’s runaway grandson turns up on his doorstep and Mike has no choice but to take him in. “The Station Agent “writer-director Tom McCarthy returns with WIN WIN, a dry comedy seemingly tailored to the strengths of its star – the great Paul Giamatti. Striking a balance between humour and humanity, WIN WIN showcases Giamatti as both a comedian and a legitimately great dramatic actor. McCarthy manages to find both the laughs and the soul in his material while offering a gentle reminder that salvation can come from surprising directions.

lm g

fi in

EithEr Way / á annan vEg

av o

Tee nagu teisedki island / iceland, 2011, 80 min, rEŽ/dir: hafstEinn gunnar sigurðsson

avafilm

TEE NAGU TEISEDKI on teravmeelne ja män guline draamakomöödia, mille pisike tegevustik on viidud ajas tagasi kaheksakümnendatesse, eemale küladest ja linnadest. Küllap selleks, et kaks peategelast ära lõigata ning oma kü simuste ja vastustega rõhutatult kahekesi (või lausa üksi) jätta.

105

oPening film

prod: hreinn beck, Árni filippusson, sindri Páll kjartansson, tobias munthe, theo youngstein, davíd Óskar Ólafsson sts/scr: sveinn Ólafur gunnarsson, hafsteinn gunnar sigurðsson op/dop: Árni filippusson mont/Ed: kristján lodmfjörd os/Cast: sveinn Ólafur gunnarsson, hilmar gudjónsson, thorsteinn bachmann tootja/production: mystery island / flickbook films koopia/print: icelandic film centre keel/language: islandi/icelandic

Islandi teedevalitsuse töötajate Alfedi ja Finnbogi töö on maanteejoonte maalimine ja kilomeetripostide löömine teepeenrasse. Terve suve on nad kodustest eemal, marsivad möö da silmapiirini looklevaid maanteid, ööbivad pisikeses telgis ja näevad tsivilisatsiooni vaid harvadel nädalavahetustel. Kumbki mees ei ole erilises vaimustuses ei oma tööst ega töökaas lasest. Ehk just seetõttu moodustavad nad se davõrd sümpaatse, veenva ja vaimuka tandemi – Finn on vanem ja elutargem, seevastu tema naisevend Alfred on noor ja juhm ning räägib ja mõtleb enamasti vaid seksist. Või on see te gelikult hoopis teistpidi? Õigupoolest on kogu see muhe ja liigutav 80minutiline filmike üles ehitatud meestevahelisele värvikale dialoogile ja nende suhte arengule.

Vapustavad Islandi meri, jõed, mäed ja viljatud lagendikud on filmis tehniliselt küll ainult taus taks, aga taust on siin vaieldamatult kolmas peaosaline, mille operaator Arni Filippusson on ääretu täpsuse ja meisterlikkusega kaad risse püüdnud. TEE NAGU TEISEDKI on just see film, mida vaadata kindlasti kinos suurelt ekraanilt.

hafsteinn gunnar sigurðsson (b. 1978, reykjavik.) having studied comparative literature at the university of iceland, he moved to new york, where he studied film directing and screenplay at the university of columbia. his graduation short “rattlesnakes”, was presented at numerous festivals, including tribeca, oberhausen and aspen; it also garnered prizes at the university of columbia film festival and the alcine spanish short film festival in 2008. either Way is his first feature.

Siim Rohtla

filmograafia/filmography: (either Way, 2011)

annan

festivalid/festivals: san sebastian

veg

EITHER WAY is a trenchant, playful comedydrama where the events are set away from villages and urban areas and back in the 1980s to boot, which has the effect of cutting off the two lead characters and leaving them alone with their questions and answers. Alfred and Finnbog work for the Icelandic public roads department and their job is to paint dividing lines and hammer kilometre posts into road shoulders. They spend the whole summer away from their loved ones, tramping down highways stretching off into infinity, sleeping in a small tent and visiting civilization only on the odd weekend. Neither is especially enthused with his work or co-workers. Maybe that’s why they make up such a congenial, endearing, engaging tandem – Finn is the older and wiser one of the two, while Alfred is young and seems thick, thinking mainly of sex. Or perhaps it’s the other way around. This warm and moving 80-minute morsel of a film is based on their colourful dialogue and the evolution of their relationships. The grandeur of the rivers, mountains, seascapes and barren plains of Iceland are only the background, but this clear third co-star has been captured by cinematographer Arni Filippusson with true mastery and accuracy. EIHTER WAY is one film that should definitely be watched on the big screen. Siim Rohtla

lm fi

fi g

thE trEE of lifE

pu C

lõ

Elu puu usa, 2011, 139 min, rEŽ/dir: tErrEnCE malliCk

lõpufilm

Ameerika sõltumatu kino kultusrežissöör Terrence Malicku uut filmi oodati juba aastaid. Enda ümber müstilise õhkkonna loonud Malick, kes keeldub meediaga suhtlemast ega ilmunud Cannes’i isegi Kuldset Palmioksa vastu võtma, hakkas oma viimase teosega tegelema juba 70ndate lõpus. Käesoleva versiooni võtted algasid pärast mitmeid muudatusi ja pikki pause alles 2008. aastal ning see valmis napilt enne 2011. aasta Cannes'i filmifestivali, kus see pärjati parimaks filmiks. Harva, kui vaataja ette tuuakse niivõrd mastaapne ja ambitsioonikas teos, mis soovib ära rääkida kogu kõiksuse loo. Malick on loobunud selgest süžeest, pühendunud täielikult igavikulistele küsimustele ja vihjab igas kaadris filosoofilisele üldistusele. Tingimisi koosneb film kolmest kihist: esimeses näeme 50ndate Texase keskklassi perekonda ja formaalset peategelast, 11aastast Jacki ning tema kahte venda ja vanemaid. Tarkovskilik katkendlikest mälestuspiltidest koosnev maailm kujutab Jacki kandumist lapsepõlvest hetkeni, kui tal tuleb valida, missugune inimene olla täiskasvanuna. Andestav ema õpetab maailma armastama, jäik isa (Brad Pitt) näitab aga, et enda eest tuleb seista ja julgeda maailmaga vastanduda. Need vastandused jäävad konfliktina temasse alles. Hiljem keskealisena (Sean Penn) tänapäeva suurlinnas, kõrgtehnoloogilises põrgus, meenutab Jack minevikku ja oma venna surma. Ühel hetkel aga lõimub piibellikku perekonna mikrokosmos evolutsioonilise makrokosmilise vaatemänguga, me näeme päikese moodustumist, maailmaruumi ilu, elu teket seal ja esimesi dinosauruseid. Need lõigud meenutavad Kubricku “2001: kosmoseodüsseiat”, eriefektidki lõi mõlemale filmile sama mees. Malicku filmis ei räägi inimesed mitte omavahel, vaid jumalaga, ent selles sisaldub ka igipõline vastuolu – inimese (näiline) eraldatus jumalast, valik hea ja halva vahel. Vastust ei saabu. Lõpuks kohtuvad kõik tegelased väljaspool meie maailma, teispoolsuses. Kui seal ka leiduvad vastused, siis vaevalt et neid õnnestub jagada nendega, kes veel meie maailmas elavad. Filipp Kruusvall

107

prod: sarah green, brad Pitt, bill Pohlad, dede gardner, grant hill sts/scr: terrence malick op/dop: emmanuel lubezki muusika/music: alexandre desplat mont/Ed: hank corwin, jay rabinowitz, daniel rezende, billy Weber, mark yoshikawa os/Cast: brad Pitt, sean Penn, jessica chastain, hunter mccracken tootja/production: river road entertainment maailma müük/World sales: summit film levitaja/distributor: acme film keel/language: inglise/english

terrence malick (sünd 1943, illinois, usa) on ameerika kino kultusrežissöör. oma esimesest filmist “laastatud maa” (1974) kuni oma viimase filmini, cannes’is võidutsenud linateoseni elu Puu jääb küll 36 aastat, kuid ainult viis täispikka filmi – ometigi on kõik need viis filmi kirjutatud filmiajaloo kuldsetesse annaalidesse, olgu selleks siis kas “Peenike punane joon” (1999), “uus maailm” (2005) või viimati elu Puu. terrence malick (b. 1943, illinois, usa) is a real cult figure in the history of american cinema. his first work, “badlands” (1974), landed the golden shell at san sebastian festival. later, with “days of heaven” (1978) he went on to secure the best director award at cannes festival followed by the golden bear at berlin festival for “the thin red line” (1999). the tree of life won the golden Palm at the last cannes festival. filmograafia/filmography: badlands (1973, laastatud maa, tartuff 2008), days of heaven (1978), the thin red line (Peenike punane joon, 1998), the new World (uus maailm, 2005), the tree of life (2011)

festivalid/festivals: cannes (best film), karlovy vary, san sebastian, Pusan

closing film

American independent cult film-maker Terrence Malick’s new opus has been awaited for years. Malick, who is cloaked in an aura of mystery thanks to his refusal to give interviews and his no-show at Cannes even to pick up to the Palme d’Or, started to work on his latest film in the late 1970s. The shooting of this version began after some changes and hiatuses in 2008 and it was ready just barely before this year’s Cannes, where it was crowned best at the festival. It isn’t often that audiences are treated to such a weighty and ambitious work, full of cosmological import and philosophical overtones. Malick eschews a clear plot, and devotes himself exclusively to questions of the eternal, hinting at universal truths in practically every frame. The film consists of three layers. In the first we see a middle-class family from 1950s Texas and the main character, 11-year-old Jack and his two brothers and parents. In shades of Tarkovsky, fleeting memory-glimpses depict Jack’s passage from childhood to the moment at which he chooses what sort of person he will be as an adult. His mother, forgiving, teaches him to love the world, while his rigid father (Brad Pitt) drums into him the courage of convictions and the importance of being a world-beater. These conflicts remain imprinted on his character. Years later, in a modern metropolis high-tech hell, a middle-aged Jack (Sean Penn) thinks back to the past and his brother’s death. At one point in the film, the Biblical microcosm of the family merges with a macrocosmic spectacle, as we see the Sun in its infancy, the beauty of outer space, how life arose; even the first dinosaurs. These sections are reminiscent of Kubrick’s “2001: A Space Odyssey”, and the special effects for both films were by the same man. In Malick’s film, the people do not talk with one another so much as address God in voiceover, betraying the eternal conflict – the (ostensible) isolation from God, the choice between good and evil. There is no answer. Finally the characters meet outside our world – on the other side. If answers are forthcoming, they can be hardly shared back to those still in the mortal world. Filipp Kruusvall

PÕHJAMAADE FILMID FOOKUSES FOCUS ON NORDIC COUNTRIES FILMS 111

põhJa valgus / nordic lights

120

islandi kino fookusEs / focus on icelandic cinema

130

pÖffi ElutÖÖprEEmia laurEaat – fridrik thor fridriksson / PÖff lifetime achievement aWard – fridrik thor fridriksson

põhJamaadE filmid fookusEs

110

focus on nordic countries films

põhjamaade filmid fookuses

Focus on Nordic Countries Films

Tänavu on festivali fookuses väikese Islandi riigi kinokunst. Ime, kui das mõnesajatuhandeline väikerahvas suudab aastas toota kümme või enam mängufilmi. Paremik Islandi uuemast kinokunstist tuuakse nüüd ka PÖFFi publikuni. Eraldi kummardus tehakse juba PÖFFi vanale tut tavale ja Islandi kino vaieldamatule kuningale Fridrik Thor Fridrikssonile, kellele ulatatakse PÖFFi elutööpreemia ja kellelt näidatakse ka pisikest programmi tema loomingu paremikust. Traditsioonilises “Põhja valgu se” sektsioonis näeb aga meie põhjanaabrite Soome, Rootsi, Taani ja Norra värskemaid filme käesolevast aastast. Lisaks leiab tähelepanelik kataloogi lugeja Põhjamaade filme ka valitud teoste sektsioonist ning inimõiguste eriprogrammist. Need kõik on filmid, kus kaamos on sageli vürtsitatud põhjamaisele rahvale omase kiiksuga huumoriga. Linatööd, kus me peaksime ära tundma iseennast, sest oleme ju kõik siin põhja pool sarnased.

This year the focus is on Icelandic cinema. It is quite amazing how the nation of only several hundred thousand people is able to create ten or more feature films each year. The best of their recent productions will now be brought to PÖFF audiences. Special reverance will be made to PÖFF’s old acquaintance and inarguably the king of Icelandic cinema, Fridrik Thor Fridriksson who will receive in Tallinn the PÖFF Lifetime Achievent Award and present a short overview of his filmography. The traditional Nordic Lights programme screens the freshest selection of Nordic films from Finland, Denmark, Norway and Sweden. An attentive catalgue reader will find Nordic films also in the sections of Selected Works and Special Programme on Human Rights. All these films have the Nordic blue spiced up by some twisted Nordic humour. Thes eare films where we should recognise ourselves, as we all live close to each other here in the North.

15 aastat koostÖÖd / 15 yEArs oF CoopErATIoN

PÕHJA VALGUS NORDIC LIGHTS 112

ahviplikad / aPflickorna

116

mEtsik / odjuret

113

Bora Bora

117

oslo, 31. august

114

nalJakas mEEs / dirch

118

mäng / Play

115

ülE piiridE / labrador

119

supErClásiCo

põhJa valgus

112

nordic lights

Ahviplikad shE monkEys / apfliCkorna rootsi / sweden 2011, 83 min rEŽ/dir: lisa asChan

Kalopeerivad hobused, pinev võimuvõitlus, pika toruga tulirelvad, beežikas riietus ja lõpetuseks tuntava kantrifiilinguga muusika kasutus – draa maga AHVIPLIKAD oma lavastajadebüüti tegev Lisa Aschan ei ole väsinud erinevates intervjuudes rõhutamast, et peab seda filmi tänapäevaseks vesterniks. Siiski, kui muidu duelleerivad vesterni filmides Metsikus Läänes vaprad šerifid ja masku liinsed relvavennad, siis AHVIPLIKADES ei oskaks küll pealtnäha vesterni elemente oodata. Kui vaikse olemisega Emma läheb trenni, milles tütarlapsed teevad hobustega akrobaatilisi ette asteid, sõbruneb ta kiirelt trupi tähe, loomingulise Cassandraga. Sarmikale Cassandrale avaldab muljet muidu ara Emma võim loomade üle – uus tulnuk suudab kiirelt kehtestada autoriteeti, mis Cassandral nii kergesti välja ei tule. Kahe tüdruku vahel areneb välja keeruline ja sek suaalsete allhoovustega suhe, kus võtmeküsimu seks pole mitte sõbralik läbisaamine, vaid ülemvõi mu saavutamine. Kuid kas tähtis on omada võimu või olla lihtsalt pildis? Tütarlaste vastasseis viib meeleheitlike tegudeni, milles haigetsaamine näib olevat ilmselge paratamatus. Soorolle ja võimuvõitlust lahkava linaloo tegelikuks südametemurdjaks on aga Emma väike kaheksa aastane õde Sara, kes keerab oma siiruse ja leid likkusega ka kõige kalgima vaataja nunnumeetri sajaga põhja.

prod: helene lindholm sts/scr: josefine adolfsson, lisa aschan op/dop: linda Wassberg muusika/music: sami sänpäkkilä mont/Ed: kristofer nordin os/Cast: mathilda Paradeiser, linda molin, isabella lindquist tootja/production: atmo Produktion ab maailma müük/World sales: the yellow affair levitaja/distributor: maywin media keel/language: rootsi/swedish

lisa aschan (sünd 1979, vejbystrand, rootsi) lõpetas taani rahvusliku filmikooli ning sai kodumaal kuulsaks reklaamklippide sarjaga “fuck the rapist!”. ta on teinud draamasarju taani televisioonile dr1, õppinud rootsis kuninglikus kunstikolledžis ning töötab stockholmi kuninglikus draamateatris. tema lühifilmid “in transit” (2005) ja “goodbye bluebird” (2007) linastusid festivalidel üle kogu maailma. ahviPlikad on aschani mängufilmidebüüt, mis sai preemia tribeca filmifestivalil. lisa aschan (b. 1979, vejbystrand, sweden), a graduate of the national film school of denmark, received attention for “fuck the rapist!”, a collection of fictional ads for spiked tampons. she also created a drama series for danish tv channel dr1, attended sweden’s royal university college of fine arts and worked at stockholm’s royal dramatic theatre. her short films “in transit” (2005) and “goodbye bluebird” (2007) screened at festivals around the world and established her reputation for suggestive visual language and naturalistic direction. she monkeys, her debut feature, nabbed top prize in the World narrative competition at the tribeca film festival. filmograafia/filmography: apflickorna (she monkeys, 2011)

Jaanus Noormets festivalid/festivals: göteborg, berlinale (generation), tribeca (best narrative feature), helsinki, montreal, london

When Emma, a shy 15-year-old, takes up equestrian vaulting with a team of girls of her own age, she is taken under the wing of her slightly older peer Cassandra, who offers to help Emma even though they are competing for the privilege of representing the team at an upcoming meet. Their relationship is symbiotic. Emma admires Cassandra’s strength and poise, while Cassandra in turn silently desires more than just Emma’s discipline. The psychological stakes of their friendship intensify along with their rivalry. Meanwhile, Emma’s curious and innocent eight-year-old sister Sara also finds herself in the uncharted territory of sexuality and womanhood. “Delivering one of the most intense and complex feature debuts to come from Sweden since Lukas Moodyson’s “Show Me Love” helmer Lisa Aschan thrillingly subverts the coming-of-age genre, political correctness, gender roles and (without ever becoming graphic) just about everything to do with the depiction of developing sexuality in the taboobreaking SHE MONKEYS.” Alissa Simon, Variety

põhJa valgus

113

nordic lights

Bora Bora Bora Bora taani / denmark 2011, 76 min rEŽ/dir: hans faBian WullEnWEBEr

Mia, 15aastane teismeline, on vastakuti temava nuste igaveste probleemidega – kool on nõme, ema elab seljas ja kaaslased kiusavad. Tahaks iseseisvat elu, tahaks ise otsustada, tahaks kuhugi ära joosta. Ja jooksmine on see, mis Miale sobib. Linnas lonkides kohtab ta Zacki, värvikat pois si, kes avab talle ukse omapäraste taskuvaraste maailma. Nimelt korjavad nood raha õilsal eesmär gil – et osta omale maja ja elada seal ilma vanema te seatud piiride ja ahistavate igapäevaelu kohus tusteta. Kiire jooksja Mia võetakse kampa ja kõik tema unistused iseseisvast elust hakkavad justkui täituma, kui luksuseramut skvottivate teismeliste pillerkaarile satub peale maja õige omanik. BORA BORA on väga omapärane film. Ühe noo re inimese esimene armastus, selles pettumine ja iseseisvumine on valatud vormi, mis meenu tab muusikali, aga on pigem isegi muusikavideo. Kostüümil, set design’il ja liikumisel on täita oluline roll ja üldmulje on justkui “süütu Britney Spears meets Bollywood”, mis ei ole üldsegi paha! Režissöör Hans Fabian wullenweber on lood kom poneerinud keeles, mis kõnetab noori, kasutab erinevaid muusikastiile ja liikumist, kõike selleks, et peegeldada noore inimese tundlikku hinge. Kogu kirevuse juures on siiski võimalik leida üles see tera, mis tuletab meelde, et see, kes haarab või malustest, on sihikindel ja teeb oma asja armastu sega, saab elus hakkama ka nõmeda teismeeaga. Ja kindlasti on siit midagi kõrva taha panna pisut vanematelgi. Marianne Reimal

prod: stine spang hansen sts/scr: hans fabian Wullenweber op/dop: jacob kusk muusika/music: morten lambertsen mont/Ed: søren b. ebbe, steen schapiro os/Cast: sarah-sofie boussnina, janus dissing rathke, mette gregersen, nastja maria arcel, jimmy jørgensen tootja/production: nimbus film maailma müük/World sales: nimbus film koopia/print: danish film institute keel/language: taani/danish

hans fabian Wullenweber (sünd 1967, taani) lõpetas 1997. aastal taani rahvusliku filmikooli režii erialal ning läks pärast seda inglismaale edasi õppima. ta on olnud reklaamiklippide ja looja, töötanud erinevate filmikompaniide jaoks ning teinud lühi- ja mängufilme. tema esimene täispikk mängufilm “Pangaronija” (2002) linastus ka PÖffil 2003. aastal. bora bora on tema neljas film. hans fabian Wullenweber (b. 1967, denmark) graduated in direction from the national film school of denmark, 1997 and went to england for further study. he has directed commercials and pop promos, worked for various production companies and developed short films and features. following his short film, “udenfor” (2002), youth action movie “catch that girl” (screened also at PÖff) marks his debut as a feature film director. musical-drama bora bora is his fourth full-length feature. filmograafia/filmography: klatretosen (2002, Pangaronija, pÖff 2003), tvilling (gemini, 2003), cecilie (2007), bora bora (2011)

BORA BORA is a music film that rocks. Mia, 15, is at odds with everyone. School is hell and her mother is always on her back. Mia is only at peace when she is running — something she is good at. On a downtown shopping street she meets Zack, 16, who runs with a gang of kids who want to become parent independent and live as pickpockets. Mia joins them, but finds the pressure difficult. Moreover, the police have their eye on them. Mia has a choice, to keep ignoring her problems or face up to them.

põhJa valgus

114

nordic lights

Naljakas mees a funny man / dirCh taani / denmark 2011, 109 min rEŽ/dir: martin piEtEr zandvliEt

NALJAKAS MEES toob ekraanile tuntud Taani näitleja ja koomiku Dirch Passeri (1926–1980) elu loo, paljastades selle sisemised vastuolud: koomi ku elu traagilisuse, populaarse mehe üksinduse ja geeniuse ebakindluse. Nagu Zandvlieti eelminegi, auhinnatud debüütfilm “Aplaus”, portreteerib ka NALJAKAS MEES meelelahutustööstuse hävitavat mõju näitlejale ja inimsuhetele tema elus. Geniaalne koomik ning laval karismaatiline ja sä rav Dirch ilmneb lava taga peaaegu patoloogiliselt ebakindlana, mis muudab ta nii ülemuste kui ka publiku poolt kergesti mõjutatavaks. Publiku tun nustusest ja ootustest sõltuvana ei õnnestu tal realiseerida oma unistust pääseda klouni rollist ja saada tõsiseltvõetavaks näitlejaks. Katse kehasta da John Steinbecki romaani “Hiirtest ja inimestest” traagilise käekäiguga tegelast Lennyt näitab valusa selgusega, mil määral on näitleja publiku ootuste ohver. Kui publik tahab naerda, siis ta naerab. Oma ebakindlust ja pettumust klounaadi taha peit va Dirchi abielud ei suju, lapsed on temast võõr dunud ning tema ainus stabiilne suhe on sõprus lavapartneri Kjeld Peterseniga, kes aktsepteerib ühtviisi tema ebakindlust ja suuremat lavasarmi. “All That Jazzist” inspireeritud NALJAKAS MEES põimib näitleja lavavälist elu fragmentidega la vašõudest, luues oma puhaste värvide, paeluva kinematograafia ja hoogsa muusikalise saatega haarava madmen’liku ajastuatmosfääri. Katre Pärn

prod: mikael chr. rieks sts/scr: martin P. zandvliet, anders f. august op/dop: jesper tøffner muusika/music: sune martin mont/Ed: Per sandholt os/Cast: nikolaj lie kaas, lars ranthe, lars brygmann, malou leth reymann, laura christensen tootja/production: koncern film aps koopia/print: danish film institute keel/language: taani/danish

martin pieter zandvliet (sünd 1971, fredericia, taani) õppis montaaži euroopa filmikolledžis ja alustas karjääri reklaamtreilerite, teaser’ite, lühi- ja dokumentaalfilmide monteerijana. ta on pigem iseõppinud filmilavastaja ja -stsenarist. tema esimene dokfilm “brooklyni inglid” (2002) võitis eri festivalidel mitmeid auhindu ja sai ka parima taani dokumentaalfilmi auhinna. karlovy varys parima naisosatäitja preemia (Paprika steen) võitnud “aplaus” linastus paljudel mainekatel filmifestivalidel, sh PÖffil. naljakas mees on režissööri teine täispikk film. martin pieter zandvliet (b. 1971, fredericia, denmark) took a film editing course at the european film college in 1998 and worked as an editor of trailers, teasers, short films and documentaries. he is a self-taught director and screenwriter. his first film was the documentary “angels of brooklyn” (2002), which was not only screened at various festivals, but also won the danish robert national film prize for best documentary. his first fiction film “applause” (2009) with leading actress Paprika steen winning awards in karlovy vary, mumbai, Pune and nashville. it also screened at PÖff. a funny man is his second fulllength feature. filmograafia/filmography: ensom (aplaus, pÖff 2009), dirch (a funny man, 2011)

festivalid/festivals: toronto

Opening in the seductive style of the sixties, A FUNNY MAN uncovers the perennial loneliness that comedian Dirch Passer (Nikolaj Lie Kaas) has found himself in after a fast-tracked rise to fame. He struggles between his own desire to gain critical respect and servicing the audience’s needs. Costing his kindred friendship to on-stage partner Kjeld Petersen (Lars Ranthe) Dirch takes on Steinbeck’s classic “Of Mice and Men”, only for the audience to break out in laughter at his first line. Dirch’s Lennie becomes a running joke, and so has, Dirch believes, his own life. “A FUNNY MAN presents a fascinating account of the local response to the global impact of mid-century American pop culture, but its primary strength lies in its portrait of a man determined to pursue greater success no matter what the personal cost. The filmmakers’ knowledge and understanding of Passer’s work comes naturally — many of their family members worked on his shows — and Zandvliet directs with the same remarkable sensitivity that distinguished his debut feature Applause. The cast is excellent, most notably Kaas, who is fearless in his exploration of Passer’s tortured psyche. Though Kaas is one of Denmark’s biggest stars — his credits include Anders Thomas Jensen’s “The Green Butchers”, Lars von Trier’s “The Idiots” and Susanne Bier’s “Brothers” — Passer, in all his pathos, charisma and complexity, may prove to be his defining role. Steve Gravestock, Toronto FF

põhJa valgus

nordic lights

115

Üle piiride out of Bounds / laBrador taani / denmark 2011, 72 min rEŽ/dir: frEdErikkE aspÖCk

Nathan on tsivilisatsiooni eest üksikule Gotlandi rannale peitu pugenud hinnatud, aga eraklik kunst nik, kelle ainsaks seltsiliseks on tema labradorist koer. Käes on järjekordne külm talv ja Läänemere lained peksavad saare rannale jäist hingust. Kuid seekordne talv tuleb teisiti – Nathanile on otsusta nud külla sõita tema tütar Stella ja tütre peigmees Oskar. Stella pole oma isaga viis aastat kohtunud, sestap on Nathanile selgemast selgem, et külas käigul on palju sügavam tagamõte kui vaid tervi tuste toomine. Ajakirjanikust Oskar loodab sala misi, et saab veidravõitu Nathaniga intevjuu teha, kuid viimase külm hoiak ja mõru suhtumine tühis tab selle plaani otsemaid. Pingestunud suhetesse lisab vürtsi Stella, kes tuleb lagedale külaskäigu te geliku põhjusega, teatades oma rasedusest. Uus ilmakodanik viib aga senised perekonnasidemed allakäigutrepile, mille lõpptulemus šokeerib kõiki. 2004. aastal Cannes’is parima lühifilmi auhinnaga pärjatud Taani režissööri Frederikke Aspöcki käe all valminud draama, milles astub üles vaid kolm te gelast, on fokusseeritud väga intensiivsele psühho loogilisele konfliktile. Eskaleeruvat pinget toidavad omakorda sünkjasmustad rongad, kes läbi kogu filmi endast vaatajale märku annavad. Meeleolu ai tavad luua ka mõtisklemapanevad kalgid maastiku kompositsioonid jäisest tuulest, lumest ja tarretuma panevast Läänemerest. Kogu sellest jahedusest hoolimata on filmi lõpp soe ja soojalt võeti see vastu ka selle aasta Cannes’i festivalil.

prod: thomas heinesen sts/scr: daniel dencik op/dop: magnus nordenhof jønck muusika/music: rasmus bille bähncke mont/Ed: martin schade os/Cast: stephanie león, carsten bjørnlund, jakob eklund tootja/production: nordisk film maailma müük/World sales: trustnordisk koopia/print: danish film institute keel/language: taani/danish

frederikke aspöck (sünd 1974, taani) teeb magistrikraadi new yorgis tischi kunstide koolis. ta on lavastanud mitu lühifilmi, sh ka “happy now” (2004), mis võitis lisaks muudele auhindadele preemia cannes’i festivalil cinéfondationi sektsioonis. tema esimene täispikk mängufilm Üle Piiride esilinastus sel aastal cannes’i võistlusvälises programmis. frederikke aspöck (b. 1974, denmark) holds an mfa in filmmaking from tisch school of the arts new york. she has directed several short films, including her thesis film from tisch, “happy now” (2004), which amongst numerous other awards won the Premier Prix de la cinéfondation in cannes. her first feature film out of bounds selected for cannes’ special screening lineup in this year. filmograafia/filmography: bounds, 2011)

labrador

(out

Timo Treit festivalid/festivals: cannes (out of competition), hamburg

A desolate, windswept island. Stella and Oskar, a young couple, visit her father Nathan, who lives a lone life in the company of his labrador dog. Stella is pregnant and looking forward to the birth of her baby, but Oskar appears to be in doubt. When Oskar falls prey to Nathan’s provocations and feels bewildered by the relationship between father and daughter, a clash between the two men is inevitable and Stella is caught in between. “This is a modest feature that takes perhaps a little too long to establish a binding tone, but it’s absorbing and dramatically satisfying on its own terms. Aspock has an invaluable storytelling collaborator in cinematographer Magnus Nordenhof Jonck. In a somber shooting style marked by stark compositions, he captures the brooding, lonely landscape, battered by gelid waves, icy winds and snow, as a place where true feelings are harder to hide.” David Rooney, Hollywood Reporter

põhJa valgus

116

nordic lights

Metsik savagE / odJurEt rootsi / sweden 2011, 84 min rEŽ/dir: martin JErn, Emil larsson

METSIK on põhjamaises kaamoses sündiv lugu oma eluga tupikusse sattunud noortest, väljapääs matusest, mida oma mudelisse kinni jooksnud ühiskond ainult võimendab. Äsja noortevanglast vabanenud Kim soovib üles ehitada oma elu väl jaspool kurjategijast isa mõjuvõimu; tema sõber, nadikael Jesper teenib raha internetis liputades; äärmuskristlike vanemate tütar Ylve vaevleb rahul damata ihades ja tema sõbranna Susanne soovib saada ööklubi postitantsijaks. Nende unistustel pole määratud täide minna. Martin Jern ja Emil Larsson annavad koleda loo edasi ilustamata – hüplev kaamera jälgib ja järgib tegelastega toimuvat, loomulikkust ja teatud too rest lõpetamatust väljendab ka valguse kasuta mine. Samas säästetakse vaatajat võikast natura lismist, mida samasugustes filmides võib kohata. Teatud sisulisi paralleele võib tõmmata Hannes ja Renita Lintropi kunagise menukiga “Olen väsinud vihkamast” (1995), kuid METSIKUT tuleb siiski vaadata kui seisukohavõttu ääremaastumise ja sotsiaalse tõrjutuse teemadel. Tõnu Karjatse

prod: martin jern, emil larsson sts/scr: martin jern, emil larsson op/dop: david grehn muusika/music: mattias hansson, adam hansen-grehn mont/Ed: erik bäfving os/Cast: rolf jarl, sofie karlsson, michael Petersson, nicolaj schröder tootja/production: dansk skalle koopia/print: swedish film institute keel/language: rootsi/swedish

martin Jern (sünd 1978, helsingborg, rootsi) ja Emil larsson (sünd 1979, helsingborg, rootsi) olid kaaslavastajad 2004. aastal valminud mängufilmile “neliteist sakib”, mida näidati pajudel festivalidel, sh ka PÖffil. mehed asutasid filmitootmisfirma dansk skalle, mille alt on tehtud lühifilme ja kus valmis ka nende esimene iseseisev täispikk film metsik. martin Jern (b. 1978, helsingborg, sweden) co-directed the feature “fourteen sucks” that was shown at many festivals, including at PÖff. Emil larsson (b. 1979, helsingborg, sweden). co-directed the feature “fourteen sucks” that was shown at many festivals, including at PÖff. together they run the production company dansk skalle and savage is their first full-length feature. filmograafia/filmography: odjuret (savage, 2011)

festivalid/festivals: göteborg, munich

Kim is just out of prison, wanting nothing more than a dull, normal life. He tries to keep a low profile, is a model employee at his new job, works out and hangs out with his girlfriend. But his father, still mired in the world of crime, finds it very hard to accept Kim’s new lifestyle. Over a few days, Kim’s life is intertwined with those of three other youths: Jesper who lives in a bus and makes a living from Internet porn, Ylva, a Christian tormented by sexual fantasies, and Susanne who is in training to become a stripper. The directors of “Fjorton suger” contrast their tale of spiritual and material poverty with stunningly beautiful images of the Swedish summer. The result suits the name of their productioncompany, a “headbutt” right in the face of our smug contemporary society. Marit Kapla, Göteborg FF

põhJa valgus

117

nordic lights

Oslo, 31. august oslo, 31. august / oslo, august 31st norra / norway 2011, 95 min rEŽ/dir: JoaChim triEr

Õnneks pole see film seotud Breiviki ega Oslo massimõrvaga. Pealkiri, millest aimub dokumen taalsust, teeb õigupoolest pettemanöövri nagu filmi alguskaadridki. Tegelikult ei sulata need vaa tamiskogemusse ülemäärast asjalikkust, vaid aita vad sisse elada nostalgiahõnguga atmosfääri, aja märkamatult mööduvatesse kulgu ja põhjamaises se linna, mis on rahulikilusnukker ruum peatege lase traagika ümber. Pealispinnal võib OSLOs näha narko ja suhetefil mi, süvemal paistab aga jõulisse väljendusse vala tud lootusevaene eksistentsialism, veidi üle kolme kümnese mehe olemiskriis. Sarnasusi on Gus Van Santi “Viimaste päevadega”, kuid olgu see võrdlus toodud kontrastina. OSLO noor lavastaja on suut nud edasi anda kõike seda, mille kallal Van Sant pusis ja milles läbi kukkus. Viimase aja filmivaata misest ei meenugi teist nii mõjuvat karakterit kui Anders Danielsen Lie mängitu. Norras elavale Joachim Trierile meeldib rõhutada, et on oma legendaarse nimekaimuga ainult kau gelt sugulane. Kergeid Dogmesugemeid on ta loomingus siiski tunda, ning osaliselt just nendest tuleneb filmi lummav loomulikkus. Martin Oja

prod: hans-jørgen osnes, yngve sæther, sigve endresen sts/scr: eskil vogt, joachim trier op/dop: jakob ihre muusika/music: ola fløttum, torgny amdam mont/Ed: olivier bugge coutté os/Cast: anders danielsen lie, hans olaf brenner, ingrid olava, johanne kjellevik ledang tootja/production: motlys maailma müük/World sales: the match factory levitaja/distributor: artcinema keel/language: norra/norwegian

Joachim trier (sünd 1974, kopenhaagen) on õppinud taani euroopa filmikolledžis, pärast mida astus rahvuslikku filmija televisiooni kooli beasconsfieldi inglismaal, mille lõpetas 2000. aastal. oma esimese täispika filmina jõudis trier 2006. aastal pärast reklaamfilmide väntamist. “reprise” pälvis arvukalt auhindu kõikjal maailmas, sh torontos, istanbulis, rotterdamis, milanos ja karlovy varys. film valiti ka aasta parimaks norra filmiks. oslo, 31. august on trieri teine täispikk mängufilm. Joachim trier (b. 1974, copenhagen). he first attendend european film college in denmark and later went on to national film and television school beasconsfield, england, where he graduated in 2000. he works as a commercial director and was shortlisted for the young directors award at the cannes commercials festival in june 2004. trier had his feature film debut in 2006 with “reprise” which has received a number of national awards, including the amanda award, as well as international recognition with prizes at international festivals such as toronto, istanbul, rotterdam, milano and karlovy vary. joachim started film makinging 1995, writing and directing several short films, which won him a good dozen of international prizes, while he was attending film school. oslo, august 31st is joachim’s second feature film. filmograafia/filmography: reprise (2006), oslo, 31. august (2011)

EuropEan film aWards sElECtion list 2011

festivalid/festivals: cannes (un certain regard), toronto, helsinki

OSLO, 31. AUGUST is a portrait of contemporary Oslo. A visually striking and quietly shattering drama about a man in deep existential crisis. Anders will soon complete his drug rehabilitation in the countryside. As part of the program, he is allowed to go into the city for a job interview. But he takes advantage of the leave and stays on in the city, drifting around, meeting people he hasn’t seen in a long while. Thirty-four-year-old Anders is smart, handsome and from a good family, but deeply haunted by all the opportunities he has wasted, all the people he has let down. He is still relatively young, but feels his life in many ways is already over. For the remainder of the day and long into the night, the ghosts of past mistakes will wrestle with the chance of love, the possibility of a new life and the hope to see some future by morning. “Anders may be a middle-class kid who “fucked up” (as he puts it), but he’s also a product of the postmodern intellectual cul ture that offered specious justification for all-night parties and rampant drug abuse, with little concern for the aftermath. Yet Trier and his collaborators refuse to moralize excessively about Anders’ past — an all-night party ends with an impromptu bike ride through the city that suggests a post-rave “La Dolce Vita” and is, somehow, simultane ously anarchic, elegiac and tender. Ultimately the film is driven by the pathos of the reformed addict, whose only sense of himself is so linked to drugs and alcohol that he no longer knows who he is or was. This is a breathtaking, profoundly mature piece.” Steve Gravestock, Toronto FF

põhJa valgus

118

nordic lights

Mäng play rootsi, Prantsusmaa, taani / sweden, france, denmark 2011, 118 min rEŽ/dir: ruBEn Östlund

Vaikne ja mõjuv sotsiotriller. Viis neegripoissi jäl givad kolme valget, lõpuks astuvad ligi ja küsivad mobiiltelefoni näha. “Minu vennalt alles varastati selline,” teatab üks ja võtab telefoni enda kätte... MÄNG on 37aastase Östlundi kolmas täispikk film. Rootsi režissöör, kes võitis 2010. aastal Berliini Kuldkaru parima lühifilmiga “Intsident pangas”, on omanäolise ja haarava filmikeelega looja, kel le vaikselt suumiv või sootuks liikumatu kaamera mõjub hüpnotiseerivalt, surub vaataja pilgu sü gavale ekraanil toimuvasse ja lahkab täpse ning terava skalpellina ühiskonna tukslevat liha. Võib julgelt öelda, et Östlundi esteetika esindab uut ja värsket realismilainet, mis ei lase end kammitseda poliitilisest korrektsusest. Ohvrite abitus on usutav ja loogiliselt välja mängitud: tugevama reegleid sunnib järgima hirm. Östlund analüüsib peenelt inimese kui loomaliigi käitumist keskkonnas, kus asjaolude sunnil on mustad poisid sattunud kiskja te, valged saakloomade ossa. Tähtsat rolli mängib linnaruum, heaoluühiskonna klantsmugavuse ja turvatunde illusioon, mille all valitseb paraku vägi vald. Olgu liigse poleemika pidurduseks öeldud, et MÄNG põhineb tõsielusündmustel: Göteborgis te gutsenud kamp pani filmis nähtavaid tegusid toime vähemalt neljakümnel korral. Martin Oja

prod: erik hemmendorff, Philippe bober sts/scr: ruben Östlund op/dop: marius dybead brandrud muusika/music: saunder jurriaans, daniel bensi mont/Ed: ruben Östlund, jacob schulsinger os/Cast: anas abdirahman, sebastian blyckert, yannick diakite, sebastian hegmar, abdiaziz hilowle tootja/production: Plattform Produktion / coproduction office aps maailma müük/World sales: coproduction office levitaja/distributor: maywin media keel/language: rootsi/swedish

ruben Östlund (sünd 1974, rootsi), kirglik suusataja, alustas oma lavastajakarjääri filmisarjaga “free radicals 1-3” aastatel 1995–1998, mis tõi talispordialade filmimisse täiesti uue lähenemise. 1998. aastal alustas ta filmiõpinguid göteborgi ülikoolis, 2004. aastal jõudis ta oma debüütmängufilmi “the guitar mongoloid” lavastamiseni. tema teine täispikk film “vabatahtmatud” saavutas ülemaailmse edu nii filmifestivalidel kui ka kinodes, sh eestis. tänavu cannes’is esilinastunud mäng on Östlundi kolmas täispikk film. ruben Östlund (b. 1974, sweden), an ardent skier, started out making the films “free radicals 1-3” between 1995 and 1998, which introduced an entirely new way of filming winter sports. in 1998 he began studying film at the university of gothenburg, and in 2004 he made his feature film debut “the guitar mongoloid”. second feature, “involuntary”, premiered at cannes and was subsequently screened in many countries, as well as at estonia. his third feature film Play premiered in the directors’ fortnight section at the cannes festival in this year. filmograafia/filmography: gitarrmongot (the guitar mongoloid, 2004), de ofrivilliga (vabatahtmatud, pÖff 2008), Play (2011)

EuropEan film aWards sElECtion list 2011

festivalid/festivals: cannes (directors’ fortnight), karlovy vary, melbourne, helsinki, london, toronto, tokyo, stockholm

Boasting dazzling performances from its untrained cast, Ruben Östlund’s insightful feature sees five African immigrants employing Michael Hanekeworthy mind games to shake down three wellheeled kids (two white, one Asian) in a Gothenburg shopping mall. Courtesy of long takes (that offer viewers little reprieve from the mounting tension), we watch as Yannick and his teenaged friends corner their younger marks and proceed to mess with their heads for the entirety of an afternoon. As the hours drift by, the victims willingly hand over their possessions without a threat ever having been uttered. Furthermore, they never once make a run for it, despite the fact they’re not being restrained. Viewers will find themselves similarly incapable of averting their eyes from this wholly persuasive depiction of intimidation. Inspired by actual events documented by Swedish police, Östlund lends his confrontational material a thoughtfulness that elevates it above mere button-pushing. Most disturbingly, this cerebral filmmaker convincingly intimates that the aggressors and their targets are equally responsible for perpetuating the sick game they’re embroiled in. “As you watch Östlund’s victims follow their hypnotiser on a long and unpredictable trip, this compelling, uneasy drama becomes an acute study of power, language, ritual and racial identity… a provocative work…" Jonathan Romney, Sight and Sound

põhJa valgus

119

nordic lights

Superclásico supErClásiCo taani / denmark 2011, 99 min rEŽ/dir: olE Christian madsEn

Taanis elutseva veinipoodnikust Christianini jõua vad allkirjastamist vajavad lahutuspaberid. Ehkki tema teismelise poja Oscari arvates seisneb ar mastus lihtsalt ühe konkreetse naise omaduste ülehindamises, on mehe elu ometi kaotanud mõtte hetkest, mil ta naine Argentinas uue mehe leidis ja pere juurest lahkus. Suutmata minevikuga hü vasti jätta, otsustab mees Argentinasse sõita, et teada saada, kas seda, mille ta oli kaotanud, on veel võimalik tagasi võita. Kohale jõudes aga ilm neb, et asi ei pruugi kõige lihtsam olla, kuna naise uueks armastuseks on Argentina parim ja kuumim jalgpallistaar Juan Diaz, kellega keskealisel kehvas füüsilises vormis, ehkki karismaatilisel mehel on keeruline konkureerida. Ent kas armastus, mida sa kellegi vastu tunned, saab kaduda? Just eluliste suhtedraamade loojana tunnustatud Taani režissöör Ole Christian Madsen suudab seekord ühe abielu hävingust teha helge ja mee leoluka komöödia, mis siiski ei lihtsusta võõrdunud abikaasade vahel lahtihargnevat draamat ning lahkuminemisega leppimise valulikku teekonda. Päikesekuldne Buenos Aires koos rahumeelse ja muhedalt ironiseeriva jutustajatekstiga loovad ta sakaalustava taustsüsteemi halenaljakate ja dra maatiliste juhtumiste vahel pendeldavale tempoka le loole, mis hea dialoogi, meisterlike näitlejate ning oskusliku kaameratöö abil moodustavad suurepä rase inimsuhteid hästi tabava terviku. Taani esitas filmi võõrkeelse Oscari kandidaadiks. Katre Pärn

prod: lars bredo rahbek, signe leick jensen sts/scr: ole christian madsen, anders frithiof august op/dop: jørgen johansson muusika/music: jonas struck mont/Ed: søren b. ebbe os/Cast: anders W. berthelsen, Paprika steen, jamie morton, sebastian estevanez, adriana mascialino tootja/production: nimbus film maailma müük/World sales: the match factory levitaja/distributor: artcinema keel/language: taani, hispaania, inglise/ danish, spanish, english

ole Christian madsen (sünd 1966, roskilde, taani) lõpetas taani rahvusliku filmikooli 1993. aastal režii erialal, õppides samal ajal kui teised hilisemad taani kino uued näod thomas vinterberg ja Per fly. laiem tunnustus saabus kuueosalise draamaseriaaliga “ämblik”. Pärast debüütmängufilmi “Pizza king” (1999) sai tema teine täispikk film, “dogma” reegleid järginud “Ühe armastuse lugu” auhindu nii mannheimheidelbergi kui ka viareggio festivalil ning valiti toronto festivali programmi. suPerclÁsico on madseni esimene komöödia ja kuues täispikk film. ole Christian madsen (b. 1966, roskilde, denmark) graduated in direction from the national film school of denmark, 1993. madsen was part of the so-called ’golden cohort’ at the national film school in the early nineties, which included thomas vinterberg and Per fly. he directed the highly acclaimed 6-part drama series “the spider” (1999), and episodes of popular tv series. madsen made his feature debut with “Pizza king” (1999), and released his second feature in 2001, the critically acclaimed dogme film “kira’s reason – a love story”, awarded at mannhiem-heidelberg and viareggio and selected for toronto. also selected for toronto were “Prague” (2006) and the WW2 resistance drama and record-breaking boxoffice hit “flame & citron” (2008). suPerclÁsico is madsen’s sixth feature film and his first comedy. the film was showcased at toronto and selected as denmark’s candidate for an oscar nomination in the foreign language category.

festivalid/festivals: toronto, Pusan

Christian is the owner of a wine store that is about to go bankrupt and he is just as unsuccessful in just about every other aspect of life. His wife, Anna, has left him. Now, she works as a successful football agent in Buenos Aires and lives a life of luxury with star football player Juan Diaz. One day, Christian and their 16-year-old son get on a plane to Buenos Aires. Christian arrives under the pretense of wanting to sign the divorce papers together with Anna, but in truth, he wants to try to win her back! “Like Madsen’s films “Kira’s Reason – A Love Story” and “Prague”, SUPERCLÁSICO is about a troubled, probably doomed relationship — and like those films, it’s about the role geography plays in our lives. As he wanders the streets by himself, the uptight Christian gradually begins to loosen up, both to the possibilities Buenos Aires offers and to the chance that maybe he and Anna weren’t entirely suited to one another. It’s hardly an easy journey: as Christian struggles to digest Juan’s overtures of friendship and outrageous displays of youthful energy and machismo (the athlete rarely seems to be wearing anything more than a towel), he finds himself in one painful predicament after another. While Madsen’s earlier films were about the pain of letting go, SUPERCLÁSICO is more about its possible benefits. It’s a fine and funny addition to the oeuvre of one of Denmark’s most consistently intriguing filmmakers.” Steve Gravestock, Toronto FF filmograafia/filmography: Pizza king (1999), en kaerlighedshistorie (2001, Ühe armastuse lugu, pÖff 2002), nordkraft (inglid kiires liikumises, pÖff 2005), Prag (Prague, 2006), flammen & citronen (flame & citron, 2008), superclásico (2011)

ISLANDI KINO FOOKUSES FOCUS ON ICELANDIC CINEMA 122

tEE nagu tEisEdki / a annan veg

127

mEiE oma oslo / okkar eigin oslo

123

tagahoov / backyard

128

Judinad / oroi

124

murdlainEtus / brim

129

tormidE maa / rokland

125

vulkaan / eldfjall

130

suvEmaa / sumarlandid

126

sigur r贸s: inni / innis

islandi kino fookusEs

121

Huvitav on täheldada, et pärast meie suurt majanduskatastroofi 2008. aastal on linastuvate filmide arv eelmiste aastatega võrreldes koguni kol mandiku võrra tõusnud, hoolimata 35protsendisest kärpest selle perioo di riiklikus filmirahastuses. Seda võib selgitada kahe teguri koosmõjuga: mõned projektid olid kärbete tegemise ajaks juba valmis või oma toetuse kätte saanud ning mõnede valmimises oli riikliku rahastuse osa väike või sootuks olematu. Paraku paistab, et praegu filmitegemise tempo taas vai bub: tänavu läks tootmisse vaid kaks täispikka filmi, nii et isegi kui arves tada paari juba valminud, aga linastumata teosega, jõuab 2012. aastal kinodesse ilmselt vähem kodumaiseid filme kui viimastel aastatel. Nende turuosa on kasvanud 10 protsendilt umbes 12le, kuid et filme endid on rohkem, tähendab see väiksemat külastuste arvu filmi kohta, ning produt sentidel on kitsas käes. Aga Islandi filmiloojad on sitked tegijad, nii et ärge neid veel maha kandke! Festivalirindel läheb Islandi filmidel hästi. Tundlik noortedraama, Baldvin Zophoníassoni esikfilm “Judinad” on oma festivaliturnee lõpetanud ja hul ga preemiaid kokku korjanud. Filmi on müüdud ka mitme riigi kinolevisse. Üleloomulik komöödia “Suvemaa”, rohkelt auhinnatud lühifilmide lavastaja Grímur Hákonarsoni esimene täispikk mängufilm, on samuti soojalt vastu võetud. Árni Ólafur Ásgeirssoni pingeline meredraama “Murdlainetus”, kus osalevad Vesturporti teatri andekad näitlejad, võitis aasta alguses ena miku Islandi filmiauhindadest Eddadest ning lisaks linastumisele Moskva, Londoni, Brüsseli, Karlovy Vary, Göteborgi jpt festivalidel esitati see tä navu Põhjamaade Nõukogu filmiauhinna kandidaadiks. Festivalipublik on nautinud ka Árni Sveinsson intiimset muusikadokumentaali “Tagahoov” – igati õigustatult, sest film lausa õhkab soojust ning annab hea ülevaate tänapäeva Reykjaviki muusikaelust. Hafsteinn Sigurðssoni lavastajade büüt “Tee nagu teisedki”, mis vändati peaaegu olematu eelarvega, on aga soojendanud festivalikülastajate südant uskumatu teravmeelsuse ja kaas tundlikkusega. Ka seni viimase Islandi filmina festivalidel ringelnud film, Rúnar Rúnarssoni “Vulkaan”, on režissööri esimene täispikk lavastajatöö. Oma lühifilmidega palju preemiaid pälvinud režissööri (tema lühifilmid on kandideerinud nii Oscarile kui ka Kuldsele Palmioksale) tugev ja tundlik draama esilinastus tänavu kevadel Cannes’is, noppis hulga prestiižikaid preemiaid ja tiirutab endiselt mööda maailma festivale. Laske end lõdvaks ja nautige head valikut Islandi filmidest. Need on sageli loodud õige väikese rahaga, kuid rohke mõistuse ja südamesoojusega. Islandi publikule need igatahes meeldivad, loodame, et teile niisamuti.

focus on icelandic cinema

It’s interesting to note that in the years after our spectacular economic crash in 2008 the number of films screened has actually increased by around a third from the years before in spite of more than 35% cut in public film funding in the period. This can be explained by a combination of two factors; some projects had already wrapped or secured funding before the cuts were implemented and some of them were made with minor or no support from the film fund. However it looks like things are now slowing down – only two features went into production this year, so even with a couple still unreleased, 2012 will probably see fewer local films than in recent years. Market share has increased to around 12% from around 10%, but with more films this means fewer audiences per film and producers are feeling the pinch. However, Icelandic filmmakers are a resilient bunch so don’t count them out yet! On the festival front Icelandic films are going strong. “Jitters”, the sensitive teenage drama and the debut of Baldvin Z., has travelled the circuit and picked up a number of awards. The film has also been sold to many countries. Supernatural comedy “Summerland”, the debut of multi-award winning shorts director Grímur Hákonarson has likewise received a warm welcome. The intense seabound drama “Undercurrent” by Árni Ólafur Ásgeirsson and the talented cast of Vesturport Theatre Group, took the local “Edda” Awards by a storm earlier this year, it has since screened at Moscow, London, Brussels; Karlovy Vary and Gothenburg festivals to name a few, in addition to being nominated for the Nordic Council Film Prize this year. Festival audiences have also enjoyed the intimate music doc “Backyard” by Árni Sveinsson and justly so, the film exudes likeability and gives a good example of the current music scene in Reykjavik. Furthermore, Hafsteinn Sigurðsson’s feature debut “Either Way”, made for nickels and dimes, has warmed the hearts of the festival crowd with its understated wit and compassion. The latest film to enjoy festival favour is yet another debut, “Volcano” by Rúnar Rúnarsson. The strong and heartfelt drama from this multiple-award winning shorts director (his shorts have been nominated for an Oscar and selected for the Palme d’Or) has since its premiere at Cannes in the spring, picked up a number of prestigious awards and continues to show up at festivals all over the world. Sit back and enjoy the selection of Icelandic films. They’re often put together not with little money but a lot of heart and verve. Icelandic audiences certainly warm to them, we hope you will too. Ásgrímur sverrisson, Icelandic Film Centre

ásgrímur sverrisson, Islandi Filmikeskus

islandi kino fookusEs

122

focus on icelandic cinema

Tee nagu teisedki EithEr Way / á annan vEg island / iceland 2011, 80 min rEŽ/dir: hafstEinn gunnar sigurðsson

TEE NAGU TEISEDKI on teravmeelne ja mänguline draamakomöödia. Ühel 1980. aastate keskpai ga suvel maalivad maanteeameti töötajad Finn ja Alfred PõhjaIslandil silmapiirini ulatuvatele tuu listele teedele eraldusjooni. Meestel pole suhel da kellegagi peale teineteise ning ühtäkki leiavad mõlemad end elu ristteelt, kus neid ootavad ees seiklused, äpardused ja uued avastused.

hafsteinn gunnar sigurðsson (sünd 1978, reykjavik) õppis võrdlevat kirjandust islandi ülikoolis, seejärel kolis new yorki columbia ülikooli õppima filmirežiid ja stsenaristikat. tema lõputöö, lühifilm “rattlesnakes” linastus paljudel mainekatel filmifestivalidel, sh tribecas, oberhausenis ja aspenis. tee nagu teisedki on tema esimene täispikk mängufilm. hafsteinn gunnar sigurðsson (b. 1978, reykjavik), having studied comparative literature at the university of iceland, moved to new york, where he studied film directing and screenplay at the university of columbia. his graduation short “rattlesnakes”, was presented at numerous festivals, including tribeca, oberhausen and aspen; it also garnered prizes at the university of columbia film festival and the alcine spanish short film festival in 2008. either Way is his first feature. filmograafia/filmography: Á annan veg (either Way, 2011)

festivalid/festivals: san sebastian

EITHER WAY is a subtle and playful dramatic comedy. In the remote north of Iceland in the mid 1980s, Finn and Alfred, two employees of the Icelandic Road Administration, spend the summer painting lines on the winding roads that stretch out to the horizon. With no-one but each other for company, the barren wilderness becomes a place of adventure, disaster and discovery as both men find themselves at crossroads in their lives.

islandi kino fookusEs

123

focus on icelandic cinema

Tagahoov BaCkyard island / iceland 2010, 70 min rEŽ/dir: árni svEinsson

Ühel mehel nimega Árni Rúnar tuli pähe mõte kut suda oma tagahoovi mõned bändid ja teha nende muusikast kontsertsalvestus. Tema algsest ideest kujuneski välja see film. Ta ajas oma stuudiokökat sisse vajaliku helitehnika kokku ja palus taevaisalt ilusat ilma. Ta kutsus kõik naabrid külla ning tegi neile pitsat ja pannkooke. Ja siis tuli sinna kokku rida oma põlvkonna põnevamaid Islandi muusi kuid, kes annavad selles filmis meile ainulaadse ülevaate Reykjavíki kirevast muusikaelust 2009. aasta suvel.

prod: sindri kjartansson sts/scr: Árni sveinsson, Árni rúnar hlöðversson op/dop: Árni sveinsson, gudlaugur arnar sigurdsson, jón tómas einarsson, ryan Parteka, thórgnýr thoroddsen, fridrik elís Ásmundsson, Árni vilhjálmsson muusika/music: múm, hjaltalín, fm belfast, retro stefson, sin fang bous, borko, reykjavík! mont/Ed: Árni sveinsson os/Cast: Árni rúnar hlödversson, members of múm, hjaltalín, fm belfast, retro stefson tootja/production: kjartansson ehf. koopia/print: icelandic film centre keel/language: islandi/icelandic

árni sveinsson on töötanud viimased 12 aastat filminduses ja televisioonis nii islandil kui ameerika Ühendriikides. tema esimene lühifilm “in the shoes of the dragon” võitis 2002. aasta parima islandi dokumentaalfilmi preemia. ta on lavastanud ka mitu teleseriaali, reklaamfilmi ja muusikavideot. tema teine täispikk muusikadokk tagahoov võitis publiku preemia islandi dokumentaalfilmide festivalil skjaldborgis. árni sveinsson has worked extensively in film and television for the past 12 years both in his native iceland and in the united states. his first film, “in the shoes of the dragon”, won the icelandic academy award for best documentary. he has also been active in creating a variety of television series, short films, music videos, and installations for the theatre. backyard won the audience award for best Picture at skjaldborg, the annual icelandic documentary festival. filmograafia/filmography: Í skóm drekans (in the shoes of the dragon, 2002, doc), backyard (2010, doc)

festivalid/festivals: seattle, karlovy vary

A guy named Árni Rúnar had the idea of gathering a few bands together in his backyard to do some live recording. His idea evolved into this film. He filled his little shack of a studio with equipment and prayed for good weather. He invited all of his neighbours and made them pizza, cupcakes and pancakes. And then many of the most exciting Icelandic musicians of their generation showed up to play, giving us a unique look at the diverse music scene of Reykjavík in the summer of 2009.

islandi kino fookusEs

124

focus on icelandic cinema

Murdlainetus undErCurrEnt / Brim island / iceland 2010, 95 min rEŽ/dir: árni ólafur ásgEirsson

MURDLAINETUS jutustab noorest naisest, kes kalapüügilaevale tööle minnes satub omavahel hästi tuttavate meeste sekka. Tasapisi selgub, et töötaja, kelle asemele ta palgati, oli õnnetult otsa saanud ja et naine pole meeskonnas sugugi te retulnud. Samal ajal kui inimsuhted kipuvad üle keema, puhkeb aga stiihia ka looduses ning mees kond peab paratamatult kokku hoidma, kui tahab merel ellu jääda.

prod: skúli fr. malmquist, thorir s. sigurjonsson, grímar jónsson, gísli Örn garðarsson sts/scr: Árni Ólafur Ásgeirsson, ottó g. borg op/dop: g. magni Ágústsson muusika/music: slowblow mont/Ed: valdís Óskarsdóttir, eva lind höskuldardóttir os/Cast: ingvar e. sigurðsson, nína dögg filippusdóttir, gísli Örn garðarsson, Ólafur egil egilsson, björn hlynur haraldsson tootja/production: zik zak filmworks koopia/print: icelandic film centre keel/language: islandi/icelandic

árni ólafur ásgeirsson (sünd 1972, reykjavik) õppis režissööriks Łódzi filmikoolis. ta on andnud loenguid ja näitlemistunde islandi kunstiakadeemias ning lavastanud telereklaame. Ásgeirsson on teinud mitmeid lühifilme nagu “P.s.” (2001) ja “anna’s day” (2003). tema debüütlavastuse “Paksem kui vesi” võtsid hästi vastu nii publik kui ka kriitikud. tema teine täispikk mängufilm murdlainetus valiti 2010. aasta parimaks islandi filmiks. árni ólafur ásgeirsson (b. 1972, reykjavik) studied film directing at the Polish national film school in Łódz. he lectures and provides acting workshops at the iceland academy of the arts and directs television commercials. he has directed several shorts, including “P.s.” (2001) and “anna’s day” (2003). his feature debut “thicker than Water” (2006) received good reviews by viewers and critics. his second feature undercurrent was awarded several eddas – icelandic national awards (best film, actress, camera, editing and music). filmograafia/filmography: blódbönd (Paksem kui vesi, pÖff 2006), brim (undercurrent, 2010)

festivalid/festivals: göteborg, karlovy vary, moscow, london

BRIM tells the story of a young woman who hires on as a crewmember on a fishing vessel, where a tight knit group of men is already in place. Slowly it is revealed that the job she got was only vacant due to a tragic incident, and her being on board is not going down well with the crew. With conflict happening within the group, as well as with nature, this motley crew has to stick together and face their destiny in a sea voyage that takes an unexpected turn.

islandi kino fookusEs

125

focus on icelandic cinema

Vulkaan volCano / EldfJall island, taani / iceland, denmark 2011, 96 min rEŽ/dir: rúnar rúnarsson

Kui uksevalvur Hannes pensionile jääb, täidab tema elu suur tühjus. Ta on oma sugulastest võõ randunud, sõpru tal pole ja suhe naisega on ammu kuhtunud. Mõne drastilise sündmuse tagajärjel mõistab Hannes, et armastatud inimese aitami seks peab ta oma elu käsile võtma.

prod: thór sigurjónsson, skúli malmquist, thomas gammeltoft, egil dennerline sts/scr: rúnar rúnarsson op/dop: sophia olsson muusika/music: kjartan sveinsson mont/Ed: jacob schulsinger os/Cast: theódór júlíusson, margrét helga jóhannsdóttir, elma lisa gunnarsdóttir, thorsteinn bachmann tootja/production: fine & mellow Productions koopia/print: icelandic film centre keel/language: islandi/icelandic

VULKAAN on armastuslugu inimesest, kes peab uuesti vaagima mineviku otsuseid ja oleviku rasku si, et minna vastu tulevikule.

When Hannes retires from his job as a janitor the big, empty time span that is the rest of his life begins. He is estranged from his family, has hardly any friends and the relationship to his wife has faded. Through drastic events, Hannes realises that he has to adjust his life in order to help someone he loves. VOLCANO is a love story of someone who has to deal with the choices of the past and the difficulties of the present in order to embrace the future.

Film on esitatud Islandi poolt parima võõrkeelse filmi Oscari kandidaadiks.

VOLCANO is Iceland candidate for an Oscar nomination in the best foreign film category. rúnar rúnarsson (sünd 1977, reykjavik) lõpetas taani rahvusliku filmikooli 2009. aastal. tema esimesed lühifilmid on pälvinud ligikaudu 100 auhinda kõikjal maailmas, kaasa arvatud cannes’i festivalil. ta on mitu korda kandideerinud ka parima lühifilmi oscarile ja efa preemiatele. tänavu cannes’is esilinastunud vulkaan on režissööri esimene täispikk mängufilm. rúnar rúnarsson (b. 1977, reykjavik) finished studies at the national film school of denmark in 2009. his first shorts films screened at numerous international festivals, including cannes. they earned the director nearly 100 prizes along with nominations from the european and american film academies for best short film. volcano is runarsson’s first full-length feature. filmograafia/filmography: eldfjall (volcano, 2011)

festivalid/festivals: cannes (director’s fortnight), karlovy vary, helsinki, london

EuropEan film aWards sElECtion list 2011

islandi kino fookusEs

126

focus on icelandic cinema

Sigur Rós: Inni inni: sigur rós / innis kanada, island, suurbritannia / canada, iceland, uk 2011, 74 min rEŽ/dir: vinCEnt morissEt

INNI on Sigur Rósi teine kontsertfilm pärast 2007. aastal laineid löönud “Heimat”. Kui eelmine film paigutas selle mõistatusliku ansambli nende ko dumaa Islandi konteksti ning andis nende muidu ebamaisele muusikale geograafilise, sotsiaalse ja ajaloolise perspektiivi, saavutades nõnda tõeliselt ülendava tulemuse, siis INNI keskendub puhtalt bändi musitseerimisele. Kunstiliselt ja intiimselt on selle üles võtnud PrantsuseKanada režissöör Vincent Morisset (Arcade Fire’i kontsertfilmi “Miroir Noir” lavastaja). “Põimides ansambli esimese aastakümne arhiivi materjali vahel õhkkergete ja vahel rõhuvalt intsen siivsete kontsertsalvestustega, annab INNI mõjuva ülevaate ühest viimaste aastate hinnatuimast ja mõjukaimast rokkbändist. INNI on intiimsus suu rel laval. See on žestide abstraktsioon ja kaunite detailide suurendus. See on austusavaldus Sigur Rósi ainulaadsele energiale. INNI jätab ruumi kõi gile neile kaunitele kujutlustele, mis meile nende muusikat kuulates silme ette kerkivad.” Vincent Morisset, režissöör

prod: john best, dean o’connor op/dop: rob hardy muusika/music: sigur rós mont/Ed: nick fenton os/Cast: sigur rós tootja/production: klikk film / Parlophone / Warp films / Xl recordings keel/language: inglise, islandi/english, icelandic

vincent morrison (sünd montrealis) otsib ja on otsinud alati uusi interaktiivseid võimalusi lugude jutustamiseks, kasutades selleks kõikvõimalikke uue meedia vahendeid. ta on viimased kolm aastat olnud seotud kanada bändi arcade fire veebilehe kujundamisega. ta on teinud ka “normaalseid” filme, mida on esitletud erinevatel filmifestivalidel. samuti on ta maineka celemont-ferrand’ festivali videoprogrammi kuraator. inni on tema esimene täispikk muusikadokk. vincent morisset (b. montreal). director, programmer, inventor, vincent is looking for new ways to tell stories (interactive videos, bicolorama, video-lipsynckaraoke-application, Piano animations, etc, etc) for the last three years, vincent has been responsible for all the web projects for arcade fire. his “more normal” short films have been presented worldwide. he’s also been curator for a music video program at clemontferrand festival. inni is his first full-length music documentary. filmograafia/filmography: inni (2011, doc)

festivalid/festivals: venice (venice days), vancouver, helsinki

INNI is Sigur Rós’s second live film following 2007’s hugely-celebrated “Heima”. Whereas that film positioned the enigmatic group in the context of their Icelandic homeland, providing geographical, social and historical perspectives on their otherworldly music, with uplifting results, INNI focusses purely on the band’s performance, which is artfully and intimately captured by French-Canadian director Vincent Morisset (Arcade Fire’s “Miroir Noir”). “Interweaving archive material from the band’s first ten years with the sometimes gossamer light, sometimes punishingly intense, concert footage, “Inni” is a persuasive account of one of the most celebrated and influential rock bands of recent years. INNI is the intimate in the middle of a big stage. It’s the abstraction of the gestures and the magnification of delightful details. It’s a tribute to the unique energy of Sigur Rós. INNI leaves room to all the beautiful images that come to our minds when we listen to their music.” Vincent Morisset, director

islandi kino fookusEs

127

focus on icelandic cinema

Meie oma Oslo our oWn oslo / okkar Eigin oslo island, norra / iceland, norway 2011, 97 min rEŽ/dir: rEynir lyngdal

Komöödia MEIE OMA OSLO on argine armas tuslugu. Me näeme pingutatud flirti 40aastase ekstsentrilise inseneri Haraldi ja töötu vallasema Vilborgi vahel. Mõlemad on kimpus oma mineviku ga ning nende armupüüdlused jooksevad pääst matult liiva. Filmi huumor on sageli must ja robust ne, kuid väsimatult parimat üritades võidavad selle peategelased vaataja südame.

prod: anna maría karlsdóttir, hrönn kristinsdóttir sts/scr: thorsteinn gudmundsson op/dop: vídir sigurdsson muusika/music: helgi svavar helgason mont/Ed: stefanía thors os/Cast: thorsteinn gudmundsson, brynhildur gudjónsdóttir, hilmir snaer gudnason, thórhallur sigurdsson, lilja gudrún thorvaldsdóttir tootja/production: ljósband ehf. koopia/print: icelandic film centre keel/language: islandi/icelandic

Islandi kaunid maastikud on vastuolus Reykjaviki linnamüraga ja armunute kohmakas kuramaaž mõjub vastandina Oslo võlumaailmale, kus peate gelased teineteisega tutvusid, põgenedes hetkeks rusuva argielu eest. reynir lyngdal armastas juba teismelisena filme teha ning võitis oma arvukate video- ja lühifilmidega tähelepanu nii kodu- kui ka välismaal. Pärast filmiõpinguid prestiižses barcelona koolis (cecc) pöördus ta tagasi islandile, kus tegi nii lühifilme kui ka teleseriaale. meie oma oslo on tema esimene täispikk mängufilmilavastus. reynir lyngdal already in his teens lyngdal was quite the prodigy, winning numerous awards for video art and short films. after studying cinematic arts at the prestigious cecc in barcelona, lyngdal returned to his native iceland. he was made one short-movie and couples of tv series. our oWn oslo is his first fulllength feature. filmograafia/filmography: okkar eigin osló (our own oslo, 2011)

festivalid/festivals: reykjavik, mannheim-heidelberg

The comedy OUR OWN OSLO is an everyday love story. We follow the strained courtship of the wildly differing Harald, forty year old engineer and Vilborg, an unemployed single mother. They are both tangled up in their own pasts and their attempts at love end in disaster. The humor in the movie is often black and firmly tied to the commonplace, but the compassion lies with the main characters who are trying their best. The beautiful Icelandic countryside is the oposite of the common drone of Reykjavík city, the lover’s troubled, awkward courtship is the oposite of the magical world of Oslo, where the two met while traveling, in a sense on leave from their normal lives.

islandi kino fookusEs

128

focus on icelandic cinema

Judinad JittErs / órói island / iceland 2010, 97 min rEŽ/dir: Baldvin zophoníasson

Gabrieli lapsepõlv on jäädavalt läbi. Piirduks see muutus siis vaid tärkava seksuaalsuse ja pidutse misega, ent ka vanemad on kuidagi võõramaks jäänud ning sõpradel tundub olevat järjest vähem aega ja rohkem muresid.

prod: júlíus kemp, ingvar Þórðarson sts/scr: ingibjörg reynisdóttir, baldvin zophoníasson op/dop: jóhann jóhannsson muusika/music: Ólafur arnalds mont/Ed: sigurbjörg jónsdóttir os/Cast: atli Óskar fjalarson, hreindís ylva garðarsdóttir tootja/production: icelandic film company koopia/print: icelandic film centre keel/language: islandi/icelandic

Juba mitmetel festivalidel kiitusi ja auhindu päl vinud JUDINAD jälgib noormehe enesotsinguid ning tema sõprusringkonna käekäiku Reykjaviki pidudel ja probleemsetes perekondades, kus põlvkondadevahelised mõtteniidid on üldise üks kõiksuse või emotsionaalse oskamatuse tõttu hir mutavalt lähedal lõplikule katkemisele.

Gabriel is a confused sixteen year old in search of his identity. Along with a few of his closest friends, he is trying to figure out who he is and where he stands in an ever changing and complicated world. When he returns to Iceland from a two-week trip to Manchester, England, all those close to him seem to think that he has changed somewhat. Having met and befriended his stylist roommate Marcus in the UK, a free thinking, rebellious teenager. Through a series of unfortunate events, tragedy befalls this tight-knit group when Stella, Gabriels best girlfriend, takes her own life.

Baldvin zophoníasson (sünd 1978) alustas karjääri filmitööstuses vabakutselise operaatori ja monteerijana ning islandi telekanalite produtsendina. ta on teinud arvukalt reklaamfilme ja muusikavideosid, samuti lavastanud lühifilme. judinad on tema esimene täispikk mängufilmilavastus. Baldvin zophoníasson (b. 1978) began his career in the film business working as a freelance cameraman, editor, and producer for icelandic tv companies. he has made many commercials and music videos, and has also created several short films. jitters is his feature film debut. filmograafia/filmography: Órói (jitters, 2010)

festivalid/festivals: Warsaw, athens

islandi kino fookusEs

129

focus on icelandic cinema

Tormide maa stormland / rokland island / iceland 2011, 110 min rEŽ/dir: martEinn thórsson

Kümme aastat Saksamaal ülikoolis õppinud Böddi tuleb oma kodukanti PõhjaIslandile ja võtab nõuks muuta kohalike inimeste mõtteviisi. Ta jutlustab oma blogis viikingiajastu romantismiga segatud kõrgeid ideaale, mis kohalikke ühtaegu lõbustab ja pahandab. Noored, keda ta kohalikus keskkoolis õpetab, peavad Böddit segaseks ja viimaks antakse talle hundipass. Armastatud tüdruk põlgab ta ära ja üks teine neiu lõikab temast kasu. Idealistina jätkab Böddi oma luulelist ristiretke, kuid ilma suurema eduta. Kui mehele viimaks koidab, et tema kodu külas ei muutu iial midagi, hüppab ta oma hobuse Nietzsche selga ja ratsutab lõunasse Reykjaviki lin na. Tal on püstol taskus ja üllad ideed kupli all. Ta on revolutsiooniks valmis. Ja see revolutsioon pole mingi väljamõeldis.

prod: snorri thórisson, einar sveinn thórdarson sts/scr: marteinn thórsson op/dop: Philip robertson muusika/music: sigtryggur baldursson mont/Ed: valíis oskarsdóttir os/Cast: Ólafur darri Ólafsson, elma lísa gunnarsdóttir, stefán hallur stefánsson, lára jóhanna jónsdóttir tootja/production: Pegasus Pictures koopia/print: icelandic film centre keel/language: islandi/icelandic

marteinn thórsson (sünd 1967) on islandi filmilavastaja, produtsent ja näitleja. ta on teinud kaks täispikka filmi ja ühe lühifilmi. tormide maa on tema teine täispikk mängufilm. marteinn thórsson (b. 1967) is an icelandic director, author, producer and actor. his much awarded film debut was “one Point o” (2004). stormland is his second feature film. filmograafia/filmography: one Point o (2004), rokland (stormland, 2011)

festivalid/festivals: hamburg

When Böddi returns to his home village, in the North of Iceland, after 10 years of academic life in Germany he sets out to change the mindset of the local people. Through his blog he preaches highbrow ideals mixed with Viking Era romanticism which both amuses and confuses the locals. The students he teaches at the local high school think he’s crazy and finally Böddi gets fired. The girl he is in love with rejects him and the one he’s using as a distraction ends up using him. Being a man of ideals, Böddi continues his poetic crusade but with limited success. When it finally dawns on him that nothing will ever change in the village, he gets on his sturdy horse, Nietzsche, and rides south, to the big city of Reykjavík. He’s got a gun in his pocket and noble ideas for the people. He’s ready for his revolution. And this revolution is quite real.

islandi kino fookusEs

130

focus on icelandic cinema

Suvemaa summErland / sumarlandið island / iceland 2010, 85 min rEŽ/dir: grímur hákonarson

Kahe lapse ema Lárat on õnnistatud kuuenda meelega. Ta võtab okultistlikel seanssidel ühen dust Suvemaa (teispoolsuse) asukatega ja saab hästi läbi ka haldjatega. Lára ja tema abikaasa Oscari aias seisab suur haldjakivi, mille juures nai ne iga päev käib.

prod: agnes johansen, baltasar kormákur sts/scr: Ólafur egilsson, grímur hákonarson op/dop: ari kristinsson mont/Ed: elísabet ronaldsdóttir os/Cast: kjartan gudjónsson, Ólafía hrönn jónsdóttir tootja/production: blueeyes Productions koopia/print: icelandic film centre keel/language: islandi/icelandic

Oscar veab haldjaturismi ja okultismiga tegeleva perefirma ärilist poolt. Et see aga sugugi õitseda ei taha ja üks sakslasest ekstsentrik haldjakivi eest head hulka raha pakub, tekib mehes kuri kiusatus kivi maha müüa.

Lára, a mother of two, is gifted with a sixth sense. Not only does she communicate with people in Summerland (the sweet hereafter) in open transsceance sessions, but she also has good connection with elves. In her garden she and her husband, Oscar, have a big elf stone, which Lara attends to every day. Oscar runs the family business of elf tourism and medium sessions. Business is not exactly blooming, so when he gets an offer from a German eccentric to sell the stone for a substantial amount, he is really tempted.

grímur hákonarson lõpetas Prahas maineka famu kooli 2004. aastal. tema lõputöö “slavek the shit” valiti 2005. aastal cannes’i filmifestivalile ja see võitis kogu maailmas erinevatelt festivalidelt kümme auhinda. grimur on teinud ka lühifilmi “Wrestling” (2007) kahest islandi kolkakülast pärit homoseksuaalsest maadlejast. ka see film pälvis erinevatelt festivalidelt, nagu locarno, sundance, rotterdam jt, arvukalt preemiaid. suvemaa on tema esimene täispikk mängufilm. grímur hákonarson graduated from famu – film academy of Performing arts in Prague 2004. his graduate film, “slavek the shit”, was selected to the cannes film festival 2005 and it won 10 prizes in festivals around the world. grimur also made a short film called “Wrestling” (2007), about two homosexual wrestlers in the country side of iceland. Wrestling won 24 festival prizes and was selected to festivals like locarno, sundance, rotterdam and many others. summerland is his first full-length feature film. filmograafia/filmography: sumarlandið (summerland, 2010)

festivalid/festivals: copenhagen

PÖFFI ELUTÖÖAUHINNA LAUREAAT – FRIDRIK THOR FRIDRIKSSON PÖFF LIFETIME ACHIEVEMENT AwARD – FRIDRIK THOR FRIDRIKSSON 133

loodusE lapsEd / bÖrn natturunnar

133

kinopäEvad / biodagar

134

kuradi saar / djÖflaeyjan

fridrik thor fridriksson

132

fridrik thor fridriksson

fridrik thor fridriksson Tänavuse PÖFFi elutöö laureaadi ja Islandi kõige tunnustatuma filmirežis sööri FRIDRIK THOR FRIDRIKSSONi (sünd 1954) kineastikarjääri algus ulatub varastesse kaheksakümnendatesse, mil tema režissöörikäe all val mis seeria eksperimentaal ning dokumentaalfilme. Aastaks 1987 asutas Fridriksson ettevõtte The Icelandic Film Corporation, millest on tänaseks välja kasvanud Islandi kõige mõjukam filmistuudio – The Icelandic Film Corporation, mis toodab nii Fridrikssoni filme kui teeb koostööd ka teiste islandi režissööride ning produtsentidega. Tänu Fridrikssoni rahvusvaheli sele mainele on firmal õnnestunud luua sidemeid mitmete rajataguste rah vusvaheliselt tuntud filmistuudiotega – naaberriikidest olgu siin ära maini tud Lars von Trieri Zentropa, kaugematest kolleegidest tuleb aga kindlasti esile tuua Francis Ford Coppola filmistuudiot American Zoetrope. Rahvusvahelise tunnustuse ja kriitikute kiituse pälvis Fridriksson oma teise mängufilmiga “Looduse lapsed” (1991), millest sai parima võõrkeelse filmi Oscari nominent. Taustaks nii palju, et erinevalt oma Skandinaaviamaades asuvatest naaberriikidest, nagu näiteks Taani või Rootsi, ei saa Island hoo belda tugeva kodumaise tummfilmi ajalooga. Islandi kultuuri esindajatest teab eestlasest huviline ehk ennekõike islandi saagade traditsioone ning nobelistist kirjaniku Halldór Laxnessi raamatuid. Fridrikssoni filmides põi mubki paeluval kombel kaamoslik jutuvestmise traditsioon lääneliku pop kultuuri mõjudega. Nii et kuigi Fridrikssoni filme võiks iseloomustada kui sügavalt isiklikke, on nende juured sügaval islandi kultuuris, mis paigutabki enamasti peategelased vanade traditsioonide ja moodsa elu ristumiskohal inimese ette kerkiva dilemma ette. Fridrikssoni enda kasvuaeg möödus kuuekümnendate aastate Islandil ja kuigi tugevat mõju avaldas talle Ameerika filmitoodang, olid just Akira Kurosawa filmid need, mis andsid otsustava tõuke valida edasiseks teeks filmirežissööri elukutse. Kahtlemata on režissööri tema filmide paljukiide tud mõjuva visuaalse mõjususe ning lummavate kujundite loomisel kaasa aidanud ka koostöö kahe Islandi kõige tuntuma romaanikirjaniku ja stse naristi Einar Már Gudmundssoni (“Looduse lapsed”, “Universumi inglid”, “Kinopäevad") ning Einar Kársoniga ("Kuradi saar”, “Pistrikud"). Selle süm bioosi tulemusena näeme Fridrikssoni filmides tihtipeale huumorit, mida laiem filmipublik nimetaks ilmselt kaurismäkilikuks ning ühtlasi on tunneta tav režissööri täielik solidaarsus kõigi oma filmide tegelaskujudega. Harukordsel kombel on Fridrikssoni tööd puudutanud nii kohaliku, islandi publiku hingekeeli kui läinud hinge ka muudele erineva kultuurilise taga põhjaga vaatajatele. Fridrikssoni 2000. aasta filmi “Universumi inglid” käis vaatamas üle poole Islandi elanikkonnast, olles siis ilmselt eelnevate filmide põhjal aktsepteerinud režissööri kui islandi hinge adekvaatset peegeldajat.

Nii et kuigi filmimaailma kolleegidest on Fridrikssoni ennekõike võrreldud kaasaegsete hulgast näiteks Jim Jarmushi ja Aki Kaurismäkiga, klassiku test aga John Fordi ning Akira Kurosawaga, näivad tema filmid moodusta vat ühe osa Islandi rahvuslikust identiteedist. Kristiina Davidjants

FRIDRIK THOR FRIDRIKSSON who will receive a Lifetime Achievemnet Award, was born in Iceland in 1954. Almost totally self-educated in cinematography, he started making 16mm films while still in high school. He ran the University’s film club, founded Iceland’s first film magazine and helped set up the Reykjavik Film Festival which he chairs at present. Fridriksson directed non-conventional documentaries, such as “Rock in Reykjavik” (1982) and “Icelandic Cowboys” (1984), before his first feature, “White Whales” (1987). He then directed several films for Icelandic Television before making “Children of Nature” (1991), which was nominated for an Academy Award for Best Foreign Language Film in 1992, apart from receiving no less than twenty three other international prizes. “Movie Days” (1994) followed up on the success of “Children of Nature” with a wider cinema release abroad given to any Icelandic film before. It was awarded the “Nordic Amanda” prize as the best Scandinavian film of 1994. Cold Fever (1995), Fridriksson’s most international production, has earned a world-wide distribution and been enthusiastically received by critics and audiences alike. Its many international prizes include “The Rosebud” at the Edinburgh Film Festival in 1995. Fridriksson’s company the Icelandic Film Corporation has been involved in almost every Icelandic film made in recent years as well as co-producing several international productions. As a film-maker Fridriksson has been compared to both contemporaries such as Jim Jarmush and Aki Kaurismäki as well as classical film-maker John Ford and Akira Kurosawa. Movies, as Fridriksson sees them, are part of nation’s identity. Fridriksson’s own identity as a film-maker is that of a storyteller within a tradition that goes back to the writers of the Icelandic Sagas, more than a thousand years ago.

fridrik thor fridriksson

Looduse lapsed

ChildrEn of naturE BÖrn náttúrunnar island, norra, saksamaa / iceland, norway, germany 1991, 82 min rEŽ/dir: friðrik Þór friðriksson

prod: friðrik Þór friðriksson, Wolfgang Pfeiffer sts/scr: friðrik Þór friðriksson, einar guðmundsson op/dop: ari kristinsson muusika/music: hilmar Örn hilmarsson mont/Ed: skafti gudmundsson os/Cast: gísli halldórsson, sigrídur hagalín, bruno ganz, egill Ólafsson, kristinn fridfinnsson tootja/production: icelandic film corporation / metro film / max film koopia/print: icelandic film centre keel/language: islandi/ icelandic

Thorgeir (Gisli Halldorsson), kelle jõud ei käi kõrge vanuse tõttu enam põlluharimisest üle, otsustab radikaalse elumuutuse kasuks ja sõidab linna oma tütre juurde elama. Kohapeal tekivad peate gelasel aga raskused kohanemisega, mis lõpuks viivad ta ringiga vanadekodusse välja. Seal kohtab mees oma noorpõlvearmastust Stellat (Sigridur Hagalin) ning peagi põgenevad nad varastatud au toga vanadekodust, et täide viia naise viimane soov – saada mae tud oma lapsepõlvemaadele, paika, mis nüüdseks on olnud hülja tud juba aastaid. Karge skandinaavialik film, milles võib täheldada tugevaid maagilise realismi elemente, kujunes režissööri rahvus vahelise läbimurde filmiks ja esitati 1991. aastal parima võõrkeelse filmi Oscari nominendiks.

An old man who lives by himself decides to give up farming and move to the city, where he has a difficcult time settling in and ends up in an old people’s home. There he meets an old flame who dreams of being buried on the farm where she grew up, which has now been deserted for years. One night they flee together in search of adventure.

festivalid/festivals: oscar nomination 1992: best foreign language film felix european film Prize 1991: best original music score: hilmar Örn hilmarsson, nomination for the european actress of the year (sigriður hagalin)

133

fridrik thor fridriksson

Kinopäevad

moviE days Bíódagar island, taani, saksamaa / iceland, denmark, germany 1994, 82 min rEŽ/dir: friðrik Þór friðriksson

prod: friðrik Þór friðriksson, Peter aalbæk jensen, Peter rommel sts/scr: friðrik Þór friðriksson, einar guðmundsson op/dop: ari kristinsson muusika/music: hilmar Örn hilmarsson mont/Ed: steingrímur karlsson os/Cast: gudrún Ásmundsdóttir, jón sigurbjörnsson, orri helgason, otto sander, rúrik haraldsson tootja/production: icelandic film corporation / Peter rommel film Production / zentropa entertainments koopia/print: icelandic film centre keel/language: islandi/ icelandic

Autobiograafiliste sugemetega nostalgiline retrofilm KINOPÄEVAD on lugu poisist nimega Tomas (Orvar Jens Amarsson), kelle viie kümnendate aastate lapsepõlve märgusõnadeks on Ry Rogers, Roomav Käsi, Adolf Hitler, vene spioonide paljastamine, islandi kummitused, lambalihast toituv erak, Jeesus Kristus, USA sõjaväe lased, mööda maanteed sõitvad perverdid, Islandi ainus Hollywoodi staar, matused ja jutuvestjad versus kino. Jah, ennekõike on siin filmis nagu Tomase eluski esiplaanil kino – on ju filmi nimi lõppude lõpuks KINOPÄEVAD.

Funny tales of Thomas, boy coming of age, discovering Russian spies, Icelandic ghosts, Roy Rogers, The Crawling Hand, Adolf Hitler, sheep-eating hermits, Jesus Christ, the US Army, perverts on wheels, Iceland’s only Hollywood star, great storytellers, and funerals.

festivalid/festivals: the nordic amanda 1994, haugesund: best scandinavian film of the year nordische filmtage lubeck 1994: balticum Prize european film festival in mamers 1995: Public Prize – best film

fridrik thor fridriksson

134

fridrik thor fridriksson

Kuradi saar

dEvil’s island dJÖflaEyJan island / iceland 1996, 99 min rEŽ/dir: friðrik Þór friðriksson

prod: friðrik Þór friðriksson, Peter aalbæk jensen, Peter rommel, egil Ødegård sts/scr: einar kárason op/dop: ari karlsson muusika/music: björgvin halldórsson, hilmar Örn hilmarsson mont/Ed: skule eriksen, steingrímur karlsson os/Cast: baltasar kormákur, gísli halldórsson, gudmundur Ólafsson, halldóra geirhardsdóttir, ingvar e. sigurdsson tootja/production: icelandic film corporation koopia/print: icelandic film centre keel/language: inglise, islandi / english, icelandic

KURADI SAAR on mõrkjasmagus viiekümnendate aastate Islandi eluolu peegeldus pärastsõjaaegses Reykjaviki slummis Camp Thule. Tegemist on USA sõjaväelaste vanade barakkidega, mis hä daabinõu korras on muudetud ajutisteks kodudeks ja mille elanikud vaevu ots otsaga välja tulevad. Ning ajal kui vanemad end häda vaevu ära majandada suudavad, unistab noorem põlvkond dolla ritest, rock’n’roll’ist ja ameerikalikust elustiilist. Ning mis siin salata, alati leitakse ka põhjus midagi tähistada. Või siis, mida leinata. Kes tahab, näeb filmis veidra perekonna heitlemist veidrate naabrite ja veidrate unistustega. Keegi teine aga võib filmis silmata laiahaar delisemat allegooriat, mida jutustatakse mitme põlvkonna esinda jate saatuse kaudu.

Friðrik Þór Friðriksson PÖFFi külalisena ja EurAsia võistlusprogrammi žürii liikmena 2002. aastal.

friðrik Þór friðriksson filmograafia / filmography rock in reykjavik / rokk i reykjavik (doc, 1982 – reykjaviki rock, pÖff 2002) kúrekar nordursins / icelandic cowboys (doc, 1984) hringurinn (doc, 1985) skytturnar / White Whales (1987 – valged vaalad, pÖff 2002) Bórn náttúrunnar / children of nature (1991 – looduse lapsed, pÖff 2002) Biódagar / movie days (1994 – kinopäevad, pÖff 2002)

DEVIL’S ISLAND is a bitter sweet tale of Iceland in the fifties. Life is rough in Reykjavik’s post-war slum of Camp Thule, where the abandoned US military barracks have been turned into makeshift homes. Struggling wives and their hard-working husbands try to make ends meet. The younger generation dreams of dollars, Rock’n’Roll and the American way of life. To celebrate or to drown their misery – they’re never short of a good reason to booze. Devil’s island vividly depicts the everyday life of a wacky family, their neighbours and friends and shows how some of their dreams come true and others don’t.

festivalid/festivals: berlin international film festival, forum of new cinema, 1997. karlovy vary international film festival the firPesci Prize and the ficc prize norwegian international film festival, haugesund, the amanda prize as the best nordic film of the year

á kóldum klaka / cold fever (1995 – külmapalavik, pÖff 2002) djöflaeyjan / devil’s island (1996 – kuradi saar, pÖff 2002) Englar alheimsins / angels of the universe (2000 – universumi inglid, pÖff 2000, 2002) fálkar / falcons (2002 – Pistrikud, pÖff 2002 niceland (2004 – pÖff 2004) sólskindsdrengurinn / a mother’s courage (doc, 2009) mamma gógó (2010 – pÖff 2010)

Fridrik Thor Fridrikssoni lühifilm osaleb Tallinn 2011 filmiinstallat sioonis “60 sekundit üksindust aastal Null” 22.12.2011. Fridrik Thor Fridriksson’s short film will take part in the film installation “60 Seconds of Solitude in Year Zero” on 22.12.2011.

15 VALITUD TEOST 15 SELECTED TITLES 137

arirang

145

imE / kiseki

138

BEEBimonitor / babycall

146

armastatud / les bien-aimÉs

139

hüvastiJätt / bÉ omid É didar

147

lissaBoni müstEEriumid / mistÉrios de lisboa

140

ükskord anatoolias / bir zamanlar anadolu’da 148

paradiis EmalE / rai dlja mamu

141

tantsudE linn / dance toWn

149

püsimatud / restless

142

faust

150

rEtk / the triP

143

pEatus tühJal tEEl / halt auf freier strecke

151

11 lillE / Wo 11

144

saatanast välJas / hors satan

15 valitud tEost

136

15 selected titles

15 valitud teost

15 selected Titles

15 ekraaniteost, mille on valinud välja PÖFFi meeskond. 15 aastat PÖFFiga koos olnud režissööride tööd. Siin näete filme režissööridelt, kelle filmid on osalenud meie festivalil juba enam kui kaks korda. Võib liialdamata väita, et nende 15 lavastaja nime järgi tunnevadki paljud PÖFFi – on ju need režissöörid näidanud siin nii oma esimesi, veel katsetuslikke filme, aga ka viimaseid, suuri auhindu korjanud linateoseid.

This programme consists of 15 films that have been chosen by the PÖFF team. Here you can see films by directors who have participated in our festivals with their films more than two times already. We’re not exaggerating while stating that lots of festivalgoers know PÖFF just because of the names of those 15 directors because namely they have presented here both their first and experiencing films and later masterpieces which have won numerous awards.

15 valitud tEost

137

15 selected titles

Arirang arirang lõuna-korea / south korea 2011, 100 min rEŽ/dir: kim ki-duk

Alates eelmise sajandi lõpuaastatest oli režissöör Kim Kiduk sünonüümiks Korea kino uue laine tohu tule edule maailmas. Ühendades ainuomaseks ter vikuks visuaalse ilu ja groteskse vägivalla, lummasid Kim Kiduki inimsuhteid ning sageli elu eksistent sialistlsitlikke küsimusi peegeldavad filmid ikka ja jälle. Korraga stsenaristi, kunstniku ja produtsen diametit pidanud autor pani oma meistriteoste kau du otsekui katkematu jadaga aluse professionaalse ja publikulemmiku fenomenile. Auhinnad saabusid maailma mainekamatelt festivalidelt, avalikkus oo tas aina kasvava isuga järgmist meistriteost. Kuni 2008. aastal Kim Kiduk jäljetult kadus… ARIRANG algabki sealt, kus 2000ndate maailma kino superstaari tähelend kustus. Oma viimase fil mi “Uni” (“Dream”) võtetel juhtunud ja peategelase poomissurmaga lõppeda võinud õnnetuse imekom bel ära hoidnud ning sellest šokeeritud režissöör ot sustas filmitegemisest igaveseks loobuda. Justkui autori tuntuima filmi “Kevad, suvi, sügis, talv… ja jälle kevad” peategelane, põgenes ta üksildasse mägionni, kaugele tsivilisatsiooni mugavustest ja kohustustest, ainsaks kaaslaseks videokaamera. ARIRANG on pihtimuslik ja dokumentaalne sis sevaade Korea tipprežissööri hingemaailma kol meaastase erakuelu jooksul. Loodud kahekõnena Kriitiku ning Autori kui persooni vahel, tõstatab ARIRANG mitmeid tõsiseid teemasid, nagu vastu tus, riigi kahepalgelisus, usaldus ja selle kuritarvi tamine ning elu moraalsed põhimõtted. Õhku jääb rippuma küsimus, kas autor mitte ei lavasta oma elu, pannes selles osatäitjatena mängima publiku. Tänavusel Cannes’i festivalil maineka Un Certain Regardi preemia pälvinud autori eneseteraapiline dokumetaalfilm on informatiivne ja sügavalt kõnetav sissevaade Korea kinolegendi vastuolulisse maailma. Sten Saluveer

prod: kim ki-duk sts/scr: kim ki-duk op/dop: kim ki-duk muusika/music: kim ki-duk mont/Ed: kim ki-duk os/Cast: kim ki-duk tootja/production: kim ki-duk film maailma müük/World sales: finecut co., ltd keel/language: korea/korean kim ki-duk (sünd 1960, kyongsang, lõuna-korea) töötas noore mehena tehases, oli meremees ja veetis viis aastat sõjaväes. koreasse naastes sai temast hinnatud stsenarist, kes pälvis parima stsenaristi auhinna filmidega “Painter” ja “Prisoner”. tema filmide iseloomulikuks jooneks oli ekstreemse vägivalla ja romantika sulandamine. kim ki-dukist on saanud lõuna-korea hinnatuim filmitegija, kelle töid tunnustavad festivalidel nii publik kui ka kriitikud. tema meistritöö “tühi maja” võitis 2004. aastal veneetsias neli auhinda ning valiti fiPresci poolt 2005. aasta parimaks filmiks. nii “tühi maja” kui ka 2005. aastal linastunud “vibu” pälvisid PÖffi publikuauhinna. tänavu cannes’ un certain regardi sektsioonis auhinna pälvinud dokumentaalfilm arirang on kim ki-dukile juba 16. täispikk film. septembris esilinastus san sebastiani filmifestivalil ka tema kõige uuem film “amen”. kim ki-duk (b. 1960, bonghwa, south korea) came to film direction relatively late, after turning 30. but only in the mid-1990s did he begin to make a name for himself as a controversial creator of unusual stories combining dark melancholy and brutality with erotic extremes. he became the best-known south korean director thanks in part to his intense professional commitment: he regularly shot one film per year and his pictures have been shown to success at the world’s most prestigious festivals including at PÖff. arirang shared the Prize of cannes’ un certain regard section with andreas dresen’s “stopped on track”. his latest documentary amen premiered at san sebastian film festival. filmograafia/filmography: yasaeng dongmul bohoguyeog (Wild animals, 1996), ag-o (crocodile, 1996), Paran daemun (the birdcage inn, 1998), shilje sanghwang (real fiction, 2000), seom (2000, saar pÖff 2001), na bbun nam ja (bad guy, 2001), soochwieen bodmyung (2001, aadress teadmata pÖff 2002), bom yeoreum gaeul gyeoul geurigo bom (kevad, suvi, sügis, talv... ja kevad, 2003), samaria (samaaria tüdruk, pÖff 2004), bin jip (tühi maja, pÖff 2004), hwal (vibu, pÖff 2005), shi gan (aeg, pÖff 2006), soom (breath, 2007), bi-mong (dream, 2008), arirang (2011, doc), amen (2011, doc)

festivalid/festivals: cannes (un certain regard award), karlovy vary, toronto

From the end of 90ties the name South-Korean director Kim Ki-duk became almost synonymous with the overwhelming success of the new wave of Korean cinema all over the world. Communicating a unique vision of breathtaking beauty and visceral violence, his films, often dissecting human relationships and life’s extentialists questions, kept the audiences mesmerized over and over again. Ultra productive, seemingly unstoppable, all encompassing scriptwriter, production designer, producer and last but not least director, Kim Ki-duk established with his continuing output of masterly works almost unbreakable chain of critical and commercial success. Awards poured in, the public kept eagerly waiting for the next masterpiece to surpass the previous. Until in 2008 Kim Ki-duk disappeared without any trace… ARIRANG begins exactly where the stardom of of the superstar of 2000s world cinema abruptly stopped. Miraculously preventing a lethal on set catastrophe of his last feature “Dream” by saving the life of the the lead actress from death by accidental hanging, the shocked director decided to give up filmmaking once and for all. Almost like a protagonist of his revered “Spring, summer…” the auteur escaped to a solitary mountain hut to live as hermit. Away from life and cinema, convenience and obligations with his only listener being a video camera to share the mediations of the ups and downs of his life so far. Great authors have been always driven by a passion to create and that applies certainly to Kim Kiduk as well. A fight with depression, loneliness and responsibility hence became sources for inspiration and creation of ARIRANG – a confessionary and documental insight into the mind and heart of the Korean star director during a three year voluntary seclusion from society. Sten Saluveer

15 valitud tEost

138

15 selected titles

Beebimonitor BaByCall norra / norway 2011, 92 min rEŽ/dir: pål slEtaunE

Anna (Noomi Rapace) kolib oma 8aastase poja Andersiga vägivaldse mehe eest äärelinna, hiigel magala anonüümsesse korterisse. Teda saadab pidev paine, et mees võib nad leida. Südame ra hustamiseks ostab ta elektroonikapoest beebi telefoni, et saaks öösiti kõrvaltoas magava lapse und pidevalt jälgida. Anders läheb uude kooli ja leiab endale sõbra ning ka Annal hakkab pikapeale tekkima julgus taas suhelda võõrastega. Ühel ööl ärkab Anna kohutavate karjete peale, mis tulevad beebitelefonist. See on kinni püüdnud lähedal asu vas korteris oleva beebifoni signaali ja Anna arvab end kuulvat lapse kallal vägivallatsemist. BEEBIMONITOR on kõhedust tekitav pilguheit traumaatilise inimese maailma, mida valitsevad sundmõtted, hirmud ja pettekujutelmad. Režissöör Pål Sletaune on suutnud luua pingestatud, da vidlynchiliku maailma, kus reaalsuse ja kujutelma piirid on nii hägused, et ka vaataja hakkab lõpuks kahtlema, mis on tegelik ja mis näiline. Filmiroll on Noomi Rapacele justkui loodud. Tema kehastatud Anna ei ole ebausutavalt neurootiline, otse vastupidi – kammitsetud olekust pääseb ko letis välja vaid harvadel hetkedel. Selline näitleja meisterlikkus teeb kadedaks ja paneb ka nii piina val teemal tehtud filmist nautima iga minutit. Marianne Reimal

prod: turid Øversveen sts/scr: Pål sletaune op/dop: john andreas andersen muusika/music: fernando velazquez mont/Ed: jon endre mork os/Cast: noomi rapace, kristofer joner, vetle Qvenild Werring, stig amdam, maria bock tootja/production: 4 1/2 fiksjon maailma müük/World sales: the match factory levitaja/distributor: artcinema keel/language: norra/norwegian

pål sletaune (sünd 1969, norra) õppis oslo ülikoolis kirjandust, fotograafiat ja kunstiajalugu. aastal 1998 paigutas ajakiri variety ta maailma kümne lootustandvaima režissööri nimekirja. kõik tema filmid on linastunud mainekatel festivalidel (cannes, toronto, veneetsia) ja nautinud publikumenu. tema esimene mängufilm “Prügipost” (1997), mis linastus ka esimesel PÖffil, võitis cannes’i festivali kriitikute nädalal auhinna. Peale filmide lavastamise on sletaune vändanud ka reklaamfilme, mis samuti on noppinud auhindu erinevatel festivalidel. beebimonitor on tema neljas täispikk film. pål sletaune (b. 1969, norway) has degrees in literature, photo and art history from the university of oslo. in 1998 variety pronounced him one of the worlds ten most promising directors worldwide. all his feature films have been chosen for major festivals, like cannes, venice and toronto. his first feature, “junk mail” (1997), won the prestigious critics Week at the cannes international film festival in 1997 and screened at first PÖff. sletaune is also a well known director of commercials with several international awards, including gold and silver lions in cannes. babycall is his fourth feature film. filmograafia/filmography: budbringeren (Prügipost, pÖff 1997), amatørene (amatöörid, pÖff 2001), naboer (next door, 2005), babycall (2011)

festivalid/festivals: rome

Anna and her 8-year old son, Anders, are on the run from Anders’ violent father. They move to a secret address in a giant apartment building. Anna is terrified that her ex-husband will find them and buys a babycall to make sure Anders is safe while he sleeps. But strange noises echo in the babycall from elsewhere in the building. Anna overhears what she believes is the murder of a child. Meanwhile, Anders gets a mysterious, dark-haired friend who comes and goes a she wants. Does Anders’ friend know something about the sounds in the babycall? Why is there blood on Anders’ drawing? Are they still in danger?

15 valitud tEost

139

15 selected titles

Hüvastijätt goodByE / BE omid E didar iraan / iran 2011, 100 min rEŽ/dir: mohammad rasoulof

Juhtus nii, et režissöör Mohammad Rasoulofi elu võttis sama dramaatilise pöörde nagu tema viimane filmgi. Ta oli üks mitmest iraani kineastist, kes 2010. aasta lõpus arreteeriti valitsuse poolt süüdistatuna riigivastases tegevuses ja mõisteti kuueks aastaks vangi – koos 20 aastase keeluga filme teha ning rii gist lahkuda. Nii ei saanud ta tulla ka Cannes'i "Un Certain Regard" programmi parima režii auhinna üleandmisele. Hea seegi, et vahetult enne festivali jõudis ta filmi koopia üle riigipiiri toimetada. Rasoulof, kelle filmid on tuntud oma poeetilisuse ja allegoorilisuse poolest, tegi seekord valusalt realistliku ja pinget täis loo. Tempo on aeglane, kaamera liigub vaikuses ühest klaustrofoobilisest ruumist teise, sinakashallides kaadrites näeme noore naise nägu, mis on kaunis nagu ikoon. Tema nimi on Noor, ta on Teheranis elav haritud naine, kelle advokaadilitsents on peatatud, sest tema sõltumatust ajakirjanikust mees sattus võimudega pahuksisse ning peab ennast varjama. Noor jääb rasedana üksi vägivaldsesse ja teokraatlikusse keskkonda, aga ta püüab illegaalse skeemi abil rii gist lahkuda. Et mitte olla võõras oma kodumaal, pigem olla võõras võõraste seas. Tänapäeva Iraani ühiskonna on vorminud kõikjale mürgina imbuv vaimne vägivald, see on inimestes tapnud usaldu se ja koos sellega ka kaastunde, emotsionaalsuse ja võime luua suhteid, mis toimiksid. Noor on ellu jäämise nimel oludega kohanenud, minetanud iga suguse senitmentaalsuse, ta on külm ja pragmaa tiline. Ta on seisundis, kus ta saab aru, et ühestki tundeväljendusest ei ole enam kasu, keegi niikuinii ei kuula, pigem karistab. Naisena tal polegi palju valikuid, mehe loata pole võimalik isegi meditsii

prod: mohammad rasoulof sts/scr: mohammad rasoulof op/dop: arastoo givi mont/Ed: mohamadreza muini os/Cast: leila zare, hassan Pourshirazi, behname tashakor, sima tirandaz, roya teymorian tootja/production: shargh tamasha media maailma müük/World sales: fortissimo films keel/language: farsi/farsi

nilisi protseduure teha ega hotellis üksinda ööbida. Rasoulof tegi filmi üliväikse eelarve ja meeskonna ga ning tasuta mängivate näitlejatega. Pole isegi muusikat, selle asemel on elektrit täis vaikus. Ent film tabab täpselt Iraani sotsiaalpoliitilist ja psühho loogilist tegelikkust ja on nii ehe, et haarab vaataja täielikult enda lummusesse. Filipp Kruusvall

mohammad rasoulof (sünd 1973, shiraz, iraan) lõpetas shirazi Ülikooli sotsioloogia erialal ja õppis seejärel montaaži sooreh Ülikoolis teheranis. aastatel 1991–2001 lavastas ta kuus lühifilmi ja dokumentaalfilmi “taste of dust” ning töötas erinevate režissööride assistendina. tema debüütfilmi pealkirjaga “twilight” linastati ja pärjati mitmel pool maailmas. tema teine film “raudsaar” linastus PÖffi eurasia võistlusprogrammis 2005. aastal. rasouluf oli ka mullu PÖffi võistlusprogrammis osaleva iraani filmi “gesher” produtsent. hÜvastijätt on lavastaja viies täispikk film. mohammad rasoulof (b. 1973, shiraz, iran) graduated in sociology from shiraz university and then studied editing at sooreh university in teheran. in 1991– 2001 he shot six shorts (“friday”, “the Pin”, “seven dreams” etc.) and the documentary “taste of dust”. he also worked as assistant to several directors. his feature debut, “twilight” was shown and awarded around the world. his second feature “the iron island” was shown in competition programme eurasia in PÖff 2005. he is also producer of iranian film “gesher” which was selected into PÖff eurasia competition last year. goodbye is his fifth full-length film. filmograafia/filmography: gagooman (the twilight, 2002), jazireh ahani (raudsaar, pÖff 2005), baadedaboor (head Wind, 2008, doc), keshtzar haye sepid (2009, valged aasad, pÖff 2010), bé omid e didar (goodbye, 2011)

festivalid/festivals: cannes (un certain regard), toronto, melbourne, vancouver, Pusan, london

Mohammad Rasoulof’s latest film, GOODBYE is the story of a young lawyer (Lelya Zareh) in Tehran, Iran in search of a visa to leave the country. She recently had her license to practice law revoked for participating in activist campaigns against the government. Her husband was exiled to work in the desert because of his role as a political journalist. Now pregnant and alone, the woman is fed up with Iran and considering terminating her pregnancy as part of a complicated scheme to leave the country. Rasoulof himself, was in search of a visa during the winter of 2010/11. “GOODBYE is a sombre and courageous portrait of the open prison that present-day Iran has become. Shot with a careful eye for colour, light and framing, this story of a politically suspect female lawyer doggedly trying to secure the visa that will allow her to leave Iran creates beauty out of desperation… Visually, and in its rich sound design, the film betrays none of the presumably difficult conditions of the shoot: it’s a fully-formed contemporary screen tragedy.” Lee Marshall, Screen International

15 valitud tEost

140

15 selected titles

Ükskord Anatoolias onCE upon a timE in anatolia Bir zamanlar anadolu’da türgi, bosnia ja hertsegoviina / turkey, bosnia and herzegovina 2011, 147 min rEŽ/dir: nuri BilgE CEylan

Üks mõrv on toime pandud ja süüdlane oma teo juba üleski tunnistanud. Nüüd peab ta ainult politsei surnukeha juurde juhatama, et kogu asi saaks ühele poole. Keset ööd sõidavad tapja, po litseiülem ja prokurör kolme autoga matmispaika otsima. Kui seltskond läbi pimeda ja mahajäetud maakolka rühib, saab selgeks, et mõrvar ei teagi täpselt, kuhu ta oma ohvri laiba jättis. Mehed tõm bavad suitsu, puhuvad juttu ja võtavad kohalikus külas pruukosti; tundub, et midagi olulist ei juhtugi. Ometi tuleb nende teel ette väikseid vihjeid, olene mata sellest, kas me oleme sellest teadlikud või ei. “Just nagu malepartiis kerkib selle peenekoelise ja rusuva filmi suur plaan sündmuste arenedes üha enam fookusesse. Kõik pole alati nii, nagu näib, ning kafkalike võtetega arendatakse siin inimesi, tundeid ja sündmusi harjumatuil ja süvitsiminevail viisidel. ÜKSKORD ANATOOLIAS on niivõrd ambit sioonikas teos, et me peame keskenduma kõigile detailidele filmilinal, enne kui lugu tervikuna ilmsiks saab – kas üldse saab? Meie silme ees avaneb ahvatlevalt terve rida uksi, moodustades labürin di, mis peegeldab meie taipamatust õige paljude sündmuste osas. Mis on tõde ja kuidas seda leida? Need on vaid kaks küsimust paljude seast, mida Ceylan oma võrratus käsitluses kuriteo ja selle uu rimise teemadel tõstatab.” Piers Handling, Toronto FF Film on esitatud Türgi poolt parima võõrkeelse filmi Oscari kandidaadiks.

prod: zeynep Özbatur atakan sts/scr: ercan kesal, ebru ceylan, nuri bilge ceylan op/dop: gökhan tiryaki mont/Ed: bora göksingöl, nuri bilge ceylan os/Cast: muhammet uzuner, yılmaz erdogan, taner birsel, ahmet mümtaz taylan, fırat tanıs, ercan kesal tootja/production: zeyno film maailma müük/World sales: zeyno film levitaja/distributor: maywin media keel/language: türgi/turkish

nuri Bilge Ceylan (sünd 1959, istanbul) lõpetas bosporuse ülikooli insenerina ja õppis seejärel istanbulis mimar sinani ülikoolis filmilavastamist. esimese lühifilmi “koza” tegi 1994. aastal, tema debüütmängufilmi “kazaba” hinnati berliinis caligari preemiaga 1998. aastal. fiPresci filmikriitikud tunnistasid 2002. aastal ceylani kolmanda mängufilm “kauge” aasta parimaks filmiks, PÖffil anti filmile eesti filmiajakirjanike Ühingu auhind. PÖffil on näidatud ka ceylani 2006. aastal valminud mängufilmi “rõhkkonnad”, mis võitis cannes’is žüriipreemia, ning “kolme ahvi” (2008), mis pälvis cannes’is parima režissööri auhinna. Ükskord anatoolias on nuri bilge kuues täispikk film. nuri Bilge Ceylan (b. 1959, istanbul, turkey) received his engineering degree from istanbul’s bosphorus university and remained in his home city to study filmmaking at mimar sinan university. he made his first short film “koza” in 1994 and his first feature film “kazaba”, which was awarded the caligari Prize at the berlinale, in 1998. his third feature “distant” won the fiPresci Prize for the best film of the year in 2002, and the critics’ award at PÖff in 2003. in 2006 he made “climates”, which took the grand jury Prize at cannes and was screened also at PÖff. competing at the 2008 cannes film festival with his “three monkeys”, which has been also screened at PÖff, nuri bilge won the best director award. once uPon a time in anatolia is his sixth full-length feature.

festivalid/festivals: cannes (grand Prize of the jury), moscow, karlovy vary, toronto, vancouver, helsinki, london

A murder has been committed and a man has confessed; all that remains is for him to lead police to the body so they can wrap the case. In the dead of night, two cars and a Jeep carrying the murderer, the police chief and the prosecutor set out to find the burial spot. As the small convoy inches its way through the darkness of the deserted countryside, it becomes clear that the killer can’t locate the place where he left his victim. Cigarettes are smoked; conversations occur and refresh ments are served in a local village; nothing significant seems to happen. Yet whether we are aware of it or not, small clues are being planted along the way. “Like a game of chess, the grand design of this subtle and disturbing film comes increasingly into focus as events progress. Things are not always as they appear to be, and in Kafka-like gestures, people, emo tions and events are developed in different and deeper ways. ONCE UPON A TIME IN ANATOLIA is ambiguous enough that we must concentrate on all the details of the canvas before the full story becomes apparent — or does it? A number of doors open teasingly, creating a labyrinthine world that mirrors our present incomprehension at so many contemporary events. What is truth and how we find it are some of the questions Ceylan raises in this superior exploration of a crime and its investigation.” Piers Handling, Toronto FF filmograafia/filmography: kasaba (the small town, 1997), mayis sikintisi (2000, maikuu pilved, pÖff 2001), uzak (kauge, pÖff, 2003), iklimler (rõhkkonnad, pÖff 2006), Üc maymun (kolm ahvi, pÖff 2008), bir zamanlar anadolu’da (once upon a time in anatolia, 2011)

15 valitud tEost

141

15 selected titles

Tantsude linn danCE toWn lõuna-korea / south korea 2010, 95 min rEŽ/dir: JEon kyu-hWan

Keskealine abielunaine Rhee JungNim elab oma Hiinaga lubatud piires pisiäri ajava mehega Pyonyangi ilmetus kortermajas. Kord juba on kuna gine riigi lauatennisenaiskonna liige elus eksinud, minevikust manavad ennast esile mälupildid tree ningutest ja abielulahutusest. Kui abikaasa toob Hiina tööreisilt kaasa kallist kosmeetikat ja välismai seid videokassette täiskasvanute videotega, tabab Rhee JungNimi halb eelaimdus terendavast tra göödiast. Ei möödugi kaua, kui arreteeritud abikaa salt tuleb telefonikõne käsuga pakkida kohe asjad ja asuda teda ootavale kaubalaevale. Kõik on kor raldatud, seejärel kõne vaikib igaveseks… Jõudes lubatud maale, seisab Rhee JungNim silmitsi seni tundmatu elukorralduse ning eelarvamustega, kuid kas nende ületamiseks on tal veel jõudu? LõunaKorea sõltumatu kino üks omapärasema käekirjaga režissöör Jeon Kyuhwani paiskab vaa taja juba üle poole sajandi kestnud Korea poliitilise ja humanitaarkatastroofi keskele, võttes vaatluse alla usalduse ja üksilduse ühe rahvuse poolitanud konfliktis. Kritiseerides vastaspoole mustvalge pro pagandaga alateadvusse taotud hirmu PõhjaKorea spioonide ees, uurib režissöör triloogia võimsamas osas nüansirikkalt siiani tabuteemaks olevat põh ja immigrantide problemaatikat. LõunaKoreasse jõudnuna on nad kaotanud oma perekonna, kuid tihti pole elu teispool piiri vabanemine, vaid uus võitlus mineviku, avalike kahtlustuste ja halvakspa nuga. Eri soost, vanuses ja rahvusest tegelasi seob omavahel leitmotiiv üksildane tants ning igatsemi ne õnne ja läheduse järele suurlinnas. Aeglaselt kulgev, kuid dramaatiliselt sisepinget lõpuni hoi dev TANTSUDE LINN on üks aasta huvitavamaid Korea linateoseid, mis rahvuskonflikti taustal võtab luubi alla universaalsed küsimused inimõigustest ja inimväärikusest. Sten Saluveer

prod: choi mi-ae sts/scr: jeon kyu-hwan op/dop: choi young-sun muusika/music: choi in-yang mont/Ed: han jong-hoon os/Cast: ra mi-ran, lee yong-ju, ju yu-rang, lee sul-gu, lee jun-hyeok tootja/production: treefilm maailma müük/World sales: Panda media keel/language: korea/korean

Jeon kyu-hwan (sünd 1965, soul) on lõuna-korea stsenarist, režissöör ja produtsent, kelle debüütmängufilm “mozarti linn” linatus 2008. aasta PÖffil. “loomade linn” oli jätk esimesele filmile ja see linastus PÖffil 2009. aastal. tänavu esilinastunud tantsude linn on tema nn linnatriloogia filmidest kolmas ja viimane. Jeon kyu-hwan (b. 1965, seoul) wrote and directed his first feature film, “mozart town”, in 2008 (screened in competition programme eurasia at PÖff). in 2009, he wrote and directed animal toWn (also screened at PÖff), his second feature. his last feature dance toWn is the last piece in his town series trilogy. filmograafia/filmography: mozart town (mozarti linn, pÖff 2008), animal town (loomade linn, pÖff 2009), dance town (pÖff 2011)

festivalid/festivals: berlinale (Panorama), seattle, montreal

A middle-aged housewife Rhee Jung-Nim spends her life in a run down Pyonyang apartment with her husband engaged in small scale permitted business with China. A violation of the rules of the state has already happened once – a disturbed past looms once in a while, since memories come to her from a hazy past as member of the national table tennis team, and the first marriage destined in divorce. When her husband brings along some expensive cosmetics and a few video tapes with of western adult films Rhee Jung-Nim is struck by a premonition of a approaching tragedy. And it doesn’t take a while to receive a phone call from the soon to be arrested spouse ordering her to pack at once and leave on a waiting boat. All is being arranged, then the phone silences foreve.r Arriving to the promised land of the South, Rhee Jung-Nim is faced by the obstacles of a new way of life and public prejudice – but does she have enough power to conquer these? One of the most interesting directors of new wave of Korean independent cinema, Jeon-Kyu-hwan, comes back to his staple themes of loneliness, dignity, trust and psychological conflict in the last installment of his “town trilogy”, screened previously also at PÖFF’s competition program. Sharply criticizing the effects of a political turmoil that has lasted over half of a century, and generated a public fear of the Northern spies, the director inspects in great detail the taboo theme and tragedy of Northern immigrants and their daily lives in a new system. Arriving in South they’ve lost their family, but instead of a paradise the new beginning is often not a a happy end, but a start of new struggle with one’s past, public prejudice and despise. The film merging the stories of characters of different age, sex and nationality is bind together by a leitmotif of the lonely dance and longing for happiness and human dignity in the Metropolis. Sten Saluveer

15 valitud tEost

142

15 selected titles

Faust faust venemaa / russia 2010, 134 min rEŽ/dir: alEksandEr sokurov

Sokurovi FAUST pole mitte Goethe tragöödia ek raniseering tavapärases mõttes, vaid selle ridade vahelt loetu. Mis värvi on maailm, milles sünnivad kolossaalsed ideed? Mismoodi see lõhnab? Fausti maailm on umbne: maailma raputavad plaanid sünnivad ahtas ruumis, kus ta ringi sebib. Faust on mõtleja, ideede suuvooder, sõnade edastaja, plaa nide sepitseja. Anonüümne inimene, keda juhivad lihtsad instinktid: nälg, ahnus, lõbujanu. Õnnetu ja tagakiusatav olend, kes esitab väljakutse Goethe “Faustile”. Milleks jääda pidama hetkesse, kui ometi võiks liikuda edasi? Üha kaugemale ja kau gemale, end üha takka kihutades – märkamata, et aeg seisab paigal. Ja sinugi elu saab otsa. “FAUST on viimane osa võimu olemusele pü hendatud filmitetraloogiast. Kolme esimese filmi peategelased on ajaloolised figuurid: Adolf Hitler (“Moolok”, 1999), Vladimir Lenin (“Sõnn”, 2000) ja keiser Hirohito (“Päike”, 2005). Fausti sümboolne kujund lõpetab selle sarja suurtest mänguritest, kes on oma elu tähtsaimad panused kaotanud. Faust on selles portreede galeriis pealtnäha kohatu tegelane, peaaegu museaalne kirjanduskangelane kesk lihtsat süžeed. Mis on tal ühist nende päri selt elanud inimestega, kes tõusid omal ajal võimu tippu? Armastus sõnade vastu, mida on lihtne us kuda, ja patoloogiline rahulolematus igapäevases elus. Kurjus on üha taastuv ning Goethe sõnastas selle olemuse: “Õnnetud inimesed on ohtlikud.”" Aleksandr Sokurov, režissöör

prod: andrey sigle sts/scr: alexander sokurov, marina koreneva op/dop: bruno delbonnel muusika/music: andrei sigle mont/Ed: jörg hauschild os/Cast: johannes zeiler, anton adasinskiy, isolda dychauk, georg friedrich, hanna schygulla tootja/production: Proline film maailma müük/World sales: films boutique keel/language: saksa/german aleksander sokurov (sünd 1951, Podrovihha, venemaa) lõpetas gorki ülikooli 1974. ja venemaa riikliku kinoinstituudi (vgik) 1979. aastal. esimese filmi “odinokij golos čeloveka” tegi 1978. aastal. ta on üks andrei tarkovski mantlipärijaid, keda 80ndatel hakati pidama dissidendiks ja kelle filme keelati avalikult demonstreerida. tema loomingusse mahub üle kahekümne dokumentaalfilmi ja kuusteist täispikka mängufilmi. sokurovi aukartustäratavasse filmograafiasse kuuluvad sellised klassikad, nagu “ema ja poeg” (1997), “vene laegas” (2002), “isa ja poeg” (2003) ja “aleksandra” (2007), mis pälvis PÖffi eurasia võistlusprogrammi žürii poolt parima režissööri preemia. faust võitis tänavusel veneetsia filmifestivalil parima filmi preemia kuldlõvi. aleksander sokurov (b. 1951 Podorvikha, russia) studied history at nizhny novgorod university. in 1978 he graduated from the vgik cinema institute, making his first feature “odinokij golos čeloveka”. thanks to the support of the latter and of local director, sokurov began work at the lenfilm studios in leningard, where his first few works unintentionally earned him a reputation as a dissident. most of his early films were banned by soviet authorities, though he began to attract global attention with “mournful unconcern” (completed in 1983; released in 1987). his numerous features, all produced in very precarious conditions, as well as his non-fiction works, have earned him international recognition. in 2007 he won best director award at PÖff. his last feature faust won the main prize, golden lion, at venice in this year. filmograafia/filmography: valik/selected: odinoki golos tsheloveka (the lonely voice of man, 1978), spasi i sohrani (save and Protect, 1989), tihhije stranitsõ (Whispering Pages, 1993), mat i sõn (mother and son, 1996), molok (moolok, pÖff 1999), telets (sõnn, pÖff 2001, russkii kovtšeg (the russian ark, 2002), otets i sõn (isa ja poeg, pÖff 2003), elegija zhiszni: rostropovitsh. vishnevskaja (elegy of life: rostropovich, vishnevskaya, 2006), alexandra (pÖff 2007), intonatsija (intonation, 2009, doc), faust (2011)

festivalid/festivals: venice (best film – golden lion), toronto, london, Pusan

Sokurov’s Faust is not a film adaptation of Goethe’s tragedy in the usual sense, but a reading of what remains between the lines. What is the colour of a world that gives rise to colossal ideas? What does it smell like? It is stuffy in Faust’s world: earthshaking plans are born in the cramped space where he scurries about. He is a thinker, a mouthpiece for ideas, a transmitter of words, a schemer, a daydreamer. An anonymous man driven by simple instincts: hunger, greed, lust. An unhappy, hounded creature that issues a challenge to Goethe’s Faust. Why stay in the moment if one can go further? Further and further, pressing forward – not noticing that time stands still. And you shall pass, too. “FAUST is the final instalment of a cinematic tetralogy on the nature of power. The main characters in the first three films are real historical figures: Adolf Hitler (Molokh, 1999), Vladimir Lenin (Telec, 2000) and Emperor Hirohito (Solnzte, 2005). The symbolic image of Faust completes this series of great gamblers who lost the most important wagers of their lives. Faust is seemingly out of place in this portrait gallery, an almost museumesque literary character framed by a simple plot. What does he have in common with these real figures who ascended to the pinnacle of power? A love of words that are easy to believe and pathological unhappiness in everyday life. Evil is reproducible, and Goethe formulated its essence: “Unhappy people are dangerous.” Alexander Sokurov, director

15 valitud tEost

143

15 selected titles

Peatus tühjal teel stoppEd on traCk halt auf frEiEr strECkE saksamaa / germany 2011, 110 min rEŽ/dir: andrEas drEsEn

Tunamullu jandiga “Hitler Hollywoodis” näitleja diivade üle nalja heitnud Andreas Dresen naaseb oma uues lavastuses PEATUS TÜHJAL TEEL rea listiku ja surmtõsise draama juurde. Kui mehe seni ne tuntuim ja tunnustatuim film “Seitsmes taevas” šokeeris seksivate pensionäridega, rabas Dresen selles depressiivses draamas surmatõve tõetruu kujutamisega. Filmi peategelane on 44aastane Frank Lange, kel lel diagnoositakse ajukasvaja. Ta arst ütleb, et seis on nõnda tõsine, et operatsioon ei tule kõne alla. See surmaotsus muudab oluliselt nii Franki kui ka tema pere elu. Cannes’i filmifestivali võistlusprogrammi Un Certain Regard Kim Kiduki “Arirangiga” kahasse võitnud draama ehmatab avaminutitest peale ma sendusega ning edasikulgemine päiksekiiri juurde ei too. Mees on suremas, ravi pole ja seis halveneb iga päevaga, kuni on kätte jõudnud staadium, kus tema lahkumine oleks tekkinud trööstitule olukor rale juba positiivne lahendus. Nagu Dresenile sageli omane, ei kirjutatud selle gi rohketel intervjuudel arstide, raske haiguse jä rel surnute omaste ja hingehoidjatega põhineva draama tarbeks ühtki rida dialoogi: sündmustik oli teada, näitlejad pidid dialoogi improviseerima. Tulemuseks on reaalsust ehedalt peegeldav draa ma, mis näitab ehk liigagi häbematu detailsusega, kui keeruline on elu surmaootajale ja tema perele. Jaanus Noormets

prod: Peter rommel sts/scr: cooky ziesche, andreas dresen op/dop: michael hammon mont/Ed: jörg hauschild os/Cast: steffi kühnert, milan Peschel, talisa lilli lemke, mika nilson seidel tootja/production: rommel film e.k. maailma müük/World sales: the match factory gmbh levitaja/distributor: artcinema keel/language: saksa/german

andreas dresen (sünd 1963, gera, saksamaa) alustas filmikarjääri amatöörina ning töötas seejärel defa stuudiotes kõikvõimalikel ametikohtadel. ta lõpetas konrad Wolfi filmija televisiooniakadeemia ning on berliini kunstiakadeemia liige. Ühena vähestest idasaksa filmiloojatest pani ta oma tuntusele aluse 1990. aastatel vändatud nukrate komöödiatega argielust taasühendatud saksamaa idaosas. PÖffil on varem linastunud kolm dreseni filmi – “Öised varjud” (2000), “suvi berliinis” (2005), “Üheksandas taevas” (2008) ja “viski viinaga” (2009). Peatus tÜhjal teel on filmimehe üheksas täispikk linateos. andreas dresen (b. 1963, gera, germany) worked after school graduation as a sound engineer for the schwerin theatre. next, he became a trainee at the defa studio for feature films in 1985-86 and also worked as assistant director to gunter reisch. dresen studied at the konrad Wolf school of film and television in 1986-1991. since 1992 he has been working as a screenwriter and film and theatre director. PÖff has previously screened three dresen’s films – “night shapes” (1999), “summer in berlin” (2005), “cloud 9” (2008) and “Whisky With Wodka” (2009). stoPPed on track is his ninth full-length film.

Simone and Frank, both 40, have only just settled in when they receive the worst news possible: Frank has cancer and things look very bad for him. This situation not only changes the practical running of the family, but also the relationships between the family members and their view of what dying really means. “As in his previous films, director Andreas Dresen (Grill Point, Cloud 9) is a subtle and effective chronicler of the low-key and everyday. Showing Frank’s physical deterioration in a straightforward and undramatic way, the film captures the emotional impact on Frank, Simone and the rest of the family. It is ruthlessly honest about the exhaustion and exasperation that the illness provokes, as well as the love that somehow sustains. Meticulously researched, with real medical personnel among the cast and all the dialogue improvised, the film’s veracity is indisputable. But STOPPED ON TRACK is more than a particularly truthful study of a dying man’s last months, it also an affirmation of the joys of life, however seemingly unremarkable.” Sandra Hebron, London FF

filmograafia/filmography: stilles land (silent country, 1992), nachtgestalten (1999, Öised varjud, pÖff 2000), die Polizistin (2000), halbe treppe (grill Point, 2002), herr Wichmann von der cdu (2003, doc), sommer vorm balkon (2005, suvi berliinis, pÖff 2006), Willenbrock (2005), Wolke 9 (Üheksandas taevas, pÖff 2008), Whisky mit vodka (viski viinaga, pÖff 2009), halt auf freier strecke (stopped on track, 2011)

festivalid/festivals: cannes (un certain regard), karlovy vary, vancouver, london

EuropEan film aWards sElECtion list 2011

15 valitud tEost

144

15 selected titles

Saatanast väljas outsidE satan / hors satan Prantsusmaa / france 2011, 110 min rEŽ/dir: Bruno dumont

Kummaline ja minimalistlik film viib meid Põhja Prantsusmaa külasse, kus avanevad inimeste tu medad pained ja rannamaastiku kõledavõitu ilu. Loo keskmes on hingehaavadega tütarlaps ning tema sõnaaher sõber. Sellel kummalisel eluheidiku moodi mehel, kes elab külast eemal liivaluidetes ja palvetab tihti, näib olevat võime mingit jõudu koon dada ja käivitada üleloomulikke sündmusi. Neis asjades ei paku film ühest seletust. Valdavaks jääb sünget unenägu meenutav atmosfäär, mis parajalt painab ja samal ajal lummab, laskmata pilku ära pöörata. Bruno Dumont on nüüdisaja prantsuse kinos üks kõnekamaid nimesid. Tema looming balanssee rib indiefilmide piiril, näitab avameelselt vägival da, seksuaalsust, äärmuseni viidud emotsioone. Dumont on pälvinud nimekaid auhindu, sealhulgas Cannes’is kaks korda žürii peapreemia (filmide “Inimkond” ja “Flandria” eest). Kuigi SAATANAST VÄLJAS riivab kurjuse ja religiooni teemat, on Dumont tunnistanud, et ta isiklikult jumalasse ei usu. Martin Oja

prod: jean brehat, rachid bouchareb, muriel merlin sts/scr: bruno dumont op/dop: yves cape mont/Ed: bruno dumont, basile belkhiri os/Cast: david dewaele, alexandra lematre, valerie mestdagh tootja/production: 3b Productions maailma müük/World sales: Pyramide international keel/language: prantsuse/french

Bruno dumont (sünd 1958, bailleul, Prantsusmaa) on õppinud filosoofiat ja teinud rohkem kui 40 reklaam-, lühi- ja dokumentaalfilmi. tema esimene täispikk filmilavastus “la vie de jésus” (1999) võitis cannes’i festivalil kuldse kaamera äramärkimise auhinna, teine film “inimlikkus” (1999) võitis aga cannes’is žürii preemia. “inimlikkus” ja režissööri järgmised filmid “29 palmi” ja “hadewijch” on olnud PÖffi kavas. saatanast väljas on dumonti kuues täispikk mängufilm. Bruno dumont (b. 1958, bailleul, france) has taught philosophy and directed more than forty commercials, shorts and documentaries. he is the director of “la vie de jésus” (1999), winner of a golden camera special mention at cannes and “l’humanité” (1999), winner of the grand jury Prize at cannes. “l’humanité”, “twentynine Palms” and “hadewijch” have been screened at PÖff. outside satan, was screened in the un certain regard section at cannes this year, is his sixth full-length feature. filmograafia/filmography: la vie de jésus (the life of jesus, 1997), l’humanité (inimlikkus, pÖff 1999), twentynine Palms (29 Palmi, pÖff 2003), flanders (2006), hadewijch (pÖff 2009), hors satan (outside satan, 2011)

festivalid/festivals: cannes (un certain regard), karlovy vary, melbourne, london, toronto, vancouver

At the edge of the English Channel, on the Côte d’Opale, near a hamlet, its dunes and marshes, there lives a strange fellow who gets by somehow, poaches, prays and builds fires. A vagrant who appears from nowhere and who, in a single breath, hounds out the evil from a village haunted by the devil and places the world outside of Satan. “HORS SATAN transcends its own realist aesthetic and Dumont’s love of physical environment by veering toward the sublime. This narrative shift comes in the form of spiritual transformations that carry distinct religious overtones. Dumont crafts a film in which logic, reason and the structures of society give way to other forces, moving us outside our comfort zone into a space that can be described as other-worldly and highly personal. Directing with his customary discipline and mastery, Dumont once again impresses and confounds, raising as many questions as he answers.” Piers Handling, Toronto FF

15 valitud tEost

145

15 selected titles

Ime i Wish / kisEki jaapan / japan 2011, 125 min rEŽ/dir: hirokazu korE-Eda

Kahe varateismelise venna Koichi ja Ryonosuke elus on üks ja ainus suur unistus – nad tahaksid jälle kokku saada, sest nende kolmekümendates vanemad on lahutatud ja viinud lahku ka lapsed. Mõistuse hääleks olnud ema on naasnud igavle va Koichiga vanavanemate juurde Kagoshimasse Jaapani lõunaosas, proovides ennast jalule aida ta erinevate juhuotstega. Samal ajal kantseldab Ryonosuke tundmatus indierokibändis kitarri mängivat tuulepäist isa, kes tihti tundub rohkem lapsemeelne kui tema pisipoeg. Iga päev üksteisele helistavate vennaste ning nende vanavanemate ellu süstib põnevust aga ammu oodatud ja tuulekiirusel kihutava shinkansenkiirrongi liini peatne avamine. Imet ootavad sellest kõik – vanaisa loodab taas käivitada oma kunagise kondiitriäri ning poistel on hoopiski suuremad plaanid. Nimelt on nad kuulnud, et kui kaks kiirrongi oma esmareisil hetkeks kohtu vad, lähevad sel hetkel täide suurimad salasoovid. Tänapäevase Jaapani kino suureks humanistiks kutsutud menurežissööri Hirokazu KoreEda IME on päikeseline ja südantsoojendav koguperefilm, elu suurtest ja väikestest unistustest ning rasketest otsustest ja eneseleidmisest. Filmi staarideks on vendade Maeda Maeda koomikuduo, kelle nae ratus võlub hetkega iga kinokülastaja ning skoorib nunnumeetril kõige kõrgemad punktid. Nendele ei jää karvavõrdki alla ka teiste lapsosatäitjate rollid Koichi ja Ryonosuke sõpradena. Paljuski võtteplatsil improvisatsiooni käigus sün dinud filmiga paneb KoreEda tabama, et tihti on 12aastases rohkem täiskasvanulikku kui meis en dis. Sestap pakub IME ühest küljest noorimatele seiklusrikast avastamisrõõmu, aga teisalt koputab humoorikas võtmes vanemate südametunnistusele, et me oskaks hoida ja kuulata oma väikeseid imesid. Sten Saluveer

prod: kentaro koike, hijiri taguchi sts/scr: hirokazu kore-eda op/dop: yutaka yamazaki muusika/music: Quruli mont/Ed: hirokazu kore-eda os/Cast: koki maeda, ohshirô maeda, joe odagiri, nene ohtsuka, kirin kiki tootja/production: shirogumi inc. maailma müük/World sales: Wild bunch keel/language: jaapani/japanese

hirokazu kore-Eda (sünd 1962, tokyo) õppis Waseda ülikoolis ja tegi telele dokfilme, millest kaks kandideerisid ka jaapani režissööride Ühingu lubavaima debüütfilmi auhinnale. kore-eda suured eeskujud on yasujiro ozu, theo angelopoulos ja hou hsiao-hsien, kellest viimane julgustas kore-edat lavastama tema debüütfilmi “maborosi” 1995. aastal. PÖff on varem näidanud kore-eda filme “imeilus elu” (aastal 1999), “keegi ei tea” (2005), “hana” (2007), “still Walking” (2008) ja “kumminukk” (2009). tänavu san sebastiani filmifestivalil esilinastunud ime on tema kaheksas mängufilm. hirokazu kore-Eda (b. 1962, tokyo) studied at the Waseda university and made television documentaries, for which he was awarded two nominations for “most promising début” by the japanese film directors’ association. he has been inspired by yasujiro ozu, theo angelopoulos and hou hsiaohsien, who encouraged kore-eda to direct his debut feature “maborosi” in 1995. PÖff has previously screened his “Wonderful life” (i1999), “nobody knows” (2005), “hana” (2007), “still Walking” (2008) and “air doll” (2009). i Wish is his eight feature film. filmograafia/filmography: maborosi no hikari (maborosi, 1995), Wandafuru raifu (1998, imeilus elu, pÖff 1999), distance (2001), dare mo shiranai (2004, keegi ei tea, pÖff 2005), hana yori mo naho (2006, hana, pÖff 2007), aruitemo aruitemo (still Walking, pÖff 2008), kuki ningyo (kumminukk, pÖff 2009), kiseki (i Wish, 2011)

festivalid/festivals: toronto, san sebastian, vancouver, london, Pusan

Koichi and Ryonosuke are two brothers in their early teens sharing one and only Big Wish – they would like to be together again, as their something in thirties parents have parted ways separating their kids from each other as well. Their mother, a sound of reason, has returned to grandparents house in Kagoshima in southern Japan trying to get herself back on her feet with random jobs. At the same time Ryonosuke watches over their easy going guitarist father enjoying life in unknown indie rock band, who often seems to be more childish that his offspring. A hope of a miracle is sparked over the life of the brothers, who call each other every day, and their grandparents by the soon to be opening line of the bullet train. Everybody expects something positive to happen – grandfather longs to reopen his japanese sweets business whereas the boys have even more far fetching plans. Namely, they have heard that when the two shinkansen trains meet during their maiden voyage for a splice of a second, a person’s all secret wishes become true. Often titled the great humanist of contemporary Japanese cinema, Hirokaze Kore-Eda’s latest I WISH is a sunny and heart warming family comedy about small and bigger dreams in life, as well as finding oneself amidst of difficult decisions. Undoubtedly in his most commerical undertaking, and hence the domestic audience hit in this summer in his native Japan, the film actually titled “Miracle”, has all of Kore-eda’s trademarks – a script based on improvisation and playfulness, a superb ability to work with a child actros, and the suble portrayal of society and family relationships. Similarly empathy rising are the performances of other children as friends of Koichi and Ryonosuke. Mostly based on improvisation and on-set play, I WISH makes one to realize that often the 10-year olds are more grown up than we grown-ups ourselves. Sten Saluveer

15 valitud tEost

146

15 selected titles

Armastatud BElovEd / lEs BiEn-aimés Prantsusmaa, suurbritannia, tšehhi / france, united kingdom, czech republic 2011, 145 min rEŽ/dir: ChristophE honoré

Vägaväga prantslaslik mammutmuusikal, mis on saanud kriitikutelt küllaltki vastakaid hinnanguid, ei tohiks siiski peletada kedagi, kellele meeldib suurel ekraanil näha värve, tundeid, ilusaid inimesi, naerda ja pisut pisaraid valada. Ja nautida seksikat muusikat. Ema ja tütre lugu saab alguse 1960. aastate Pariisis, rõõmsas ja naivistlikus “Cherbourg’i vih mavarjude” maailmas. Võrratu Ludivine Sagnier kehastab süüdimatult võluvat Madeleine’i, kelle ebakonventsionaalne elustiil võib ainult prantsuse filmis mõjuda nii šikilt. Varastatud kingapaar toob Madeline’i ellu kergu se ja kogu tema elu läbiva pimestava armastuse noore tšehhi Racha vastu. Nende kahe tõmbumi setõukumise loo taustaks on Euroopa lugu, tankid Praha tänavatel. Küpses eas Madeleine Catherine Deneuve’i ke hastuses mõjub loomulikult veelgi šikimalt, kao tades talle omase elegantse jaheduse vaid siis, kui abielunaisena taaskohatud Rachaga (Miloš Formani südamlik rollisooritus) salakohtinguid peab. Madeleine püüab aga tundeid ignoreerida, sest ta teab, et inimese süda on habras ega jak sa tunnetekoormat kanda. Tema süda peab ole ma kerge ja seda püüab ta ka oma tütrele edasi anda. Kuid ajad muutuvad. Erksad värvid taandu vad pooltoonidesse, muusika muutub rajumaks ja inimesed rahutumaks. Vera, Madeleine’i tütar (Chiara Mastroianni, ka päriselus Deneuve’i tütar põgusast kooselust Marcello Mastroianniga), seik leb hämarates Londoni undergroundurgastes ja kohtab seal Hendersoni (Paul Schneider), kellesse ta emalt päritud mõistusevastase kirega armub.

prod: martin cassinelli, Pascal caucheteux, rebecca o’brien, Pavel strand sts/scr: christophe honoré op/dop: rémy chevrin muusika/music: alex beaupain mont/Ed: chantal hymans os/Cast: chiara mastroianni, catherine deneuve, ludivine sagnier, louis garrel, miloš forman tootja/production: Why not Productions / sixteen films / negativ maailma müük/World sales: celluloid dreams levitaja/distributor: tallinnfilm keel/language: inglise, prantsuse / english, french

Christophe honoré (sünd 1970, carhaix, Prantsusmaa) on tunnustatud stsenarist, näite-, lasteja romaanikirjanik, kelle tööde hulka kuuluvad nt “la douceur” ja “scarborough”. kaasstsenaristina töötas ta muu hulgas jean-Pierre limosini “novo” (PÖff 2002) juures. tema debüütlavastus oli “dix-sept fois cécile cassard” (2002) ning tema teine mängufilm “minu ema” linastus 2004. aastal ka PÖffil. tänavu cannes’i lõpugalal esilinastunud meie armastatud on honoré’ kaheksas täispikk film. Christophe honoré (b. 1970, carhaix, france) is a novelist, playwright and filmmaker. in 2002 he made his first feature film “17 fois cécile cassard”. beloved was presented at the closing gala of the cannes film festival. filmograafia/filmography: 17 fois cécile cassard (2002), ma mere (minu ema, pÖff 2004), dans Paris (2006), le chansons d’amour (love songs, 2007), la belle personne (2008), non ma fille, tu n’iras pas danser (making Plans for lena, 2009), homme au bain (man at bath, 2010), les bien-aimés (beloved, 2011)

festivalid/festivals: cannes (out of competition), toronto, Warsaw

Ematütre stseenid peaks panema heldima ka paadunud kuivikud. Maailma raputanud 9/11 uu diste taustal Vera habras süda murdub, tuues filmi ootamatult hoopis teise tonaalsuse. Dagmar Raudam

In Paris in 1964, young Madeleine steals a gorgeous pair of shoes from the shop where she works. While wearing her sexy spike heels, she’s mistaken for a prostitute – an error that signals the next direction her life will take. Madeleine starts sleeping with men for money. But this, too, takes a radical turn when she falls for a handsome Czech doctor, the man who will father her daughter Vera. Both women waltz in and out of the lives of the men they love. But not every era allows us to love blithely and light-heartedly. A sly and lovely film that takes us from Paris in the 1960s to Prague and present-day London as it follows a mother and daughter’s twin adventures in love. “Regular Honoré collaborator Alex Beaupain’s music is always engaged emotionally with the scene at hand, and it’s a special treat to hear Deneuve — whose early career peaks included “The Umbrellas of Cherbourg” — sing one from the heart. Yet the film’s musical highlight might just be the number penned by Bo Diddley: a spirited rendition of “Who Do You Love?” — with wild choreography — that poses one hell of a good question for either of our fascinating heroines. Toronto FF

15 valitud tEost

147

15 selected titles

Lissaboni müsteeriumid mystEriEs of lisBon mistérios dE lisBoa Portugal, Prantsusmaa / Portugal, france 2010, 272 min rEŽ/dir: raoul ruiz

Victor Hugo ja Charles Dickensi suurromaanide vaimus loodud mitmekihiline lugu keskendub kahe aristokraadi keelatud suhtest sündinud lapsele. Joao on varaküps 14aastane poiss, kes püüab iga hinna eest välja selgitada, kes on tema vane mad. Lahke preestri hoole all elades saab Joao esmalt tuttavaks oma ema, kauni krahvinnaga, kes elab oma jõhkardist mehe käpa all. Tasapisi kuuleb Joao oma päritolust üha enam ning saab üllatuse ga teada, et Joao polegi tema päris nimi. “See on alles algus peenelt põimitud loole, kus mit med tegelased varjavad kiivalt oma saladusi ning mõnigi pole päriselt see, kelleks teda peetakse. Kui need kattekihid aegamööda maha varisevad, tuleb ilmsiks rida üllatavaid tõsiasju. Ruizi ja stse narist Carlos Saboga oskuslikult jutustatud loole annavad viimase lihvi võrratu kunstniku ja ope raatoritöö. Filmi kaameratöö on ühtaegu rabavalt formaalne ja äärmiselt sujuv. Ruizi kaamera liugleb läbi Portugali aristokraatia elegantsete salongide ja mõisate ning põikab aegajalt Hispaaniasse, Prantsusmaale ja Itaaliasse, jälgides seda, kuidas filmi tegelased üksteisega kokku puutuvad. See on Ruizi kireva karjääri üks parimaid filme ja õnneks ei jää see ka viimaseks.” Piers Handling, Toronto FF

prod: Paulo branco sts/scr: carlos saboga op/dop: andré szankowski muusika/music: jorge arriagada mont/Ed: carlos madaleno, valeria sarmiento os/Cast: adriano luz, maria joão bastos, ricardo Pereira, clotilde hesme, léa seydoux tootja/production: clap filmes maailma müük/World sales: doc & film international levitaja/distributor: alfama films keel/language: inglise, prantsuse, portugali / english, french, Portuguese

raoul ruiz (sünd 1941, tšiili) on üks rahvusvahelise kino innovatiivsemaid ja mitmekülgsemaid filmiloojaid. viimase kolmekümne aasta jooksul on rúiz teinud rohkem kui 75 filmi. ta on töötanud kõikvõimalike filmiformaatide ja meediumidega, esitades korduvalt väljakutseid filmikunstile. 1968. aastal tegi ta oma esimese filmi “tres tristes tigres” (locarno kuldse leopardi võitja) ja peagi sai temast üks tšiili juhtivaid filmiloojaid. 1973. aastal emigreerus ruiz fašistliku režiimi eest Pariisi, kus on teinud enamiku oma filme. raoul ruiz (b. 1941, chile) is one of the most innovative and versatile filmmakers in international cinema. over the past 30 years, ruiz has made over 75 films. he has worked in every format and medium possible, repeatedly and uncompromisingly challenging all preconceptions of cinematic art. in 1968, he made his first fiction feature “tres tristes tigres” (locarno golden leopard-winner) and quickly became one of chile’s leading filmmakers. rúiz exiled in Paris upon his country’s 1973 fascist coup. filmograafia/filmography: l’expropriation (the expropriation, 1974), l’hyothèse du tableau volè (the hypothesis of the stolen Painting, 1978), les trois couronnes du matelot (the three crowns of the sailor, 1982), les destins de manoel (manoel’s destinies, 1985), richard iii (1986), généalogies d’un crime (Ühe kuritöö genealoogia, 1997, pÖff 1998), l’île au tresor (treasure island, 1991), l’oeil qui ment (dark at noon, 1992), trois vies et une seule mort (three lives and only one death, 1996), le temps retrouvé (taasleitud aeg, pÖff 1999), les âmes fortes (savage souls, 2001), ce jour-lá (see päev, pÖff 2003), le domaine perdu (2005), klimt (pÖff 2006), mistérios de lisboa (mysteries of lisbon, 2010)

festivalid/festivals: toronto, vancouver, london, moscow, hong kong

Evoking the massive novels of Victor Hugo and Charles Dickens, the complex story centres on the bastard child of an ill-fated romance between two members of the aristocracy who are forbidden to marry. Joao, the initial narrator of the film, is a precocious fourteen-year-old desperate to discover his parentage. Living under the care of a kindly priest, Joao is first introduced to his mother, a beautiful countess married to a cad of a man who controls her fate and fortune. Gradually, the tale of how he came to be born is told to the young Joao, who is surprised to discover that this is not his real name. “This is just the beginning of a finely wrought narrative where many characters turn out to be hiding secrets, including multiple identities. As these are slowly stripped away, a series of surprising revelations comes to the fore. While the narrative is expertly told by Ruiz and screenwriter Carlos Saboga, the film’s magnificence is buoyed by refined art direction and fluid camerawork. The cinematography is both strikingly formal and highly fluid; Ruiz’s camera prowls through the elegant drawing rooms and estates of Portugal’s aristocracy, while making side trips to Spain, France and Italy, as the fascinating characters weave in and out of each other’s lives. Ruiz has made one of the best films in his illustrious career and, thankfully, he has lived to make even more.” Piers Handling, Toronto FF

15 valitud tEost

148

15 selected titles

Paradiis emale mothEr’s paradisE raJ dlJa mamy kasahstan / kazakhstan 2011, 80 min rEŽ/dir: aktan arym kuBat

Kahekümnendat iseseisvusaastat tähistaval Kasah stanil on majanduslikult läinud hästi ja kõrgele on tõusnud ka kasahhi filmi tase. Režissöör Aktan Arõm Kubati ja tuntud iraani stsenarist Mohsen Makhmalbafi pööravad aga pilgu 90ndate aastate algusesse, kus harjumuspärase elukorralduse ka dumine lõi inimestel jalad alt ning uue elu ülesehita mine oli alles algusjärgus. Nukker ja emotsionaalne ning seeläbi ka kaunis PARADIIS EMALE vaatab sellele ajale tagasi läbi laste silmade. Väikeses ja oma tähtsuse minetanud raudteelinna keses elab venekasahhi segaperekond. Vanaisa Mihhail tuli kunagi siia raudteed ehitama, ent nüüd on pensionär. Tema Venemaale naasmise plaanist ei saa asja, sest ta kogeb, et tema tööeesrindlase me daleid pole sealgi kellegile tarvis. Tema tütar Polina on jäänud kahe poja, Amiri ja Seikpaiga, üksi. Laste etnilisest kasahhist isa läks Venemaale tööd otsima ning kadus jäljetult. Algkooliealised poisid siiski loo davad, et ühel päeval tuleb isa nende juurde tagasi ning kui koolivend ütleb, et nende isa olevat Venemaal tapetud, siis nemad usuvad, et see on vaid kuulujutt. Nagu isata kasvanud poistel ikka juhtub, tuleb Polinal klaarida pahandusi, mis nad on koolis ja tänaval teinud. Näiteks: varastanud tagasi ainsa isast jäänud mälestuseseme – kunagi naabrile müüdud akordioni. Ema püüab hakkama saada nii nagu suudab, kuid nii riided kui ka toit on kal lid. Vanaisa ja poisid ajab vihaseks, et Polina on võõraste meeste suhtes avatud, kohalikud kutsu vad teda isegi prostituudiks. Ent valikuid eraldatud väikese stepilinna üksikemal pole ja on omamoodi paratamatu, et sellises keskkonnas ta hukkub, jät tes poisid üksinda.

prod: sergey azimov sts/scr: mohsen makhmalbaf op/dop: rafik galeev muusika/music: renat gaisin mont/Ed: llP “kubik” os/Cast: mikhail zghilov, natalya arinbasarova, olga landina tootja/production: tanaris Production maailma müük/World sales: b-tween keel/language: kasahhi/kazakh

Nad küsivad vanaisalt, kas ema läks paradiisi. Vanaisa vastab, et pole olemas mingit paradiisi, kõik lõppeb siinsamas. Me näeme, et paradiis ema jaoks siiski on. See asub ühel vanal fotol, mille tõi isa sõjaväekaaslane ja seal on ema ja isa noored ja õnnelikud. Seal, teises ajas. Filipp Kruusvall

aktan arym kubat (sünd 1957, kõrgõzstan) on lõpetanud bishkeki (endine frunze) kunstiakadeemia. ta alustas tööd filmitootmissfääris 1980ndatel, oma esimese filmilavastuseni jõudis kubat 1993. aastal, kui tema lühifilm “the swing” võitis locarno festivalil n-ö tulevikulootuse peaauhinna. locarnos võitis ta ühe peaauhindadest ka oma järgmise filmiga “kasupoeg” 1998. aastal. 2001. aastal sai ta euroopa filmiakadeemialt värske uue tulija auhinna. tema filme on näidatud erinevatel festivalidel kõikjal maailmas. tema viies film “härra valgus” osales 2011. aasta PÖffi ametlikus võistlusprogrammis. aktan arym kubat (b. 1957, kyrgyzstan) graduated from the art academy in bishkek (formerly frunze). he started working as a production designer in the 1980’s, writing his first screenplay in 1995. he has been working as a director since 1992. he gained international attention for his work, winning the golden leopard of the future at locarno in 1993 for “the swing” and the silver leopard for “the adopted son” in 1998. in 2001, he was nominated for the european film academy (efa) discovery award. his films have been screened at various international film festivals and have received multiple awards. his fifth feature “the light thief” was in competition programme at PÖff last year. filmograafia/filmography: gde tvoy dom, ulitka? (Where’s your home, snail?, 1992), beshkempir (1998, kasupoeg, pÖff 1999), maimil (the chimp, 2001), svet-ake (härra valgus, pÖff 2010), rai dlja mamu (mother’s Paradise, 2011)

festivalid/festivals: karlovy vary, arsenals, Pusan

A small, quiet suburban town in Kazakhstan, ostensibly provincial and alienated from the rest of the world, but at the same time events here are the most important in the world. There are two of them: brothers Amir and Serikpai. Both are still longing for their father, gone missing while in Russia in search for work. Their mother Polina, unable to support the family, opts for an illegal way of earning money. When the children learn about this, her heart breaks, and she kills herself. The tragic events pose a lot of complex questions, but despite the poignant story, the film seeks answers in an optimistic way. “The director questions the standard for morality by wondering whether Polina is a fallen woman or a martyr. Young Serikbai believes that his mother went to heaven, a notion Amir doesn’t believe in at all. Though the two boys are still innocent, they have begun to realize that there is a standard morality is often held to. Perhaps human tragedy begins the moment we realize the concept of morality.” KIM Ji-seok, Pusan FF

15 valitud tEost

149

15 selected titles

Püsimatud rEstlEss usa 2011, 91 min rEŽ/dir: gus van sant

Oma vanemate surmast saadik pole teismelisel Enochil vähimatki reaalsustaju. Ta veedab aega koos oma ainsa sõbra, Teises maailmasõjas lan genud kamikaze Hiroshi vaimuga. Rahuldamaks oma surmakiindumust, käib Enoch võhivõõraste matustel. Alles siis, kui ta tutvub väga erilise tüd ruku, rõõmujanuse Annabeliga, hakkab poiss jälle tõsiellu naasma. Ka Annabel on omamoodi hei dik – ta põeb eluohtlikku tõbe ja tunneb Charles Darwini vastu märksa rohkem huvi kui sõprade ga lävimise vastu. Kui Enoch saab aru, kui haige Annabel tegelikult on, pakub ta end ohvrimeelselt tüdruku teekaaslaseks. Kahte noort liidab nende teistsugune maailmataju. “Selle filmi lummus ei tulene mitte üksnes Van Santi oskusest kõnealust teemat armastuse ja diskreetsusega käsitleda, vaid ka mõlema pea osatäitja kaunilt kõhklevast ning võrratult artiku leeritud rollisooritusest. Henry Hopper (Dennis Hopperi poeg) teeb siin oma ekraanidebüüdi ja koos määratult muljetavaldava Mia wasikowskaga (raudselt filmi säravaim täht) kujundab ta filmist PÜSIMATUD sügavalt liigutava draama kahest kadunud hingest, kelle liidust kumab võrratut elu jaatust. PÜSIMATUD meenutab paratamatult Hal Ashby klassikalist teost “Harold ja Maude” ning lisandub oma žanri musternäidisena nende filmide pikka ritta, mis kujutavad teismeliste paari, kes on sunnitud seisma silmitsi täiskasvanute probleemi dega ning neid lahendama. Piers Handling, Toronto FF

prod: brian grazer, ron howard, bryce dallas howard, gus van sant sts/scr: jason lew op/dop: harris savides muusika/music: danny elfman mont/Ed: elliot graham os/Cast: henry hopper, mia Wasikowska, ryo kase, schuyler fisk, jane adams, lusia strus tootja/production: imagine entertainment / columbia Pictures maailma müük/World sales: sony Pictures classics levitaja/distributor: acme film keel/language: inglise/english gus van sant (sünd 1952, louisville, usa) tegi koostööd roger cormaniga, enne kui pälvis tähelepanu geimaailmast rääkiva filmiga “mala noche”. oma sõltumatut isikupära ja provokatsioonivalmidust on ta demonstreerinud paljudes filmides, teiste hulgas “mu oma isiklik idaho” (1991). Pärast “even cowgirls get the bluesi” (1994) hakkas ta tegema tavapärasemaid filme, alustades teosega “to die for” ja lõpetades mugandusega hitchcocki kuulsast “Psühhost”. 2003. aastal cannes’is kuldse Palmioksaga pärjatud “elevant” andis taas hoo sisse gus van santi autorifilmidele, mille jätkuks oli nii 2005. aasta film “viimsed päevad”, “Paranoid Park” (2007), parima stenaariumi ja meesosatäitja (sean Penn) oscariga pärjatud “milk” (2008) kui ka tema viimane ja 13. täispikk film PÜsimatud. gus van sant (b. 1952, louisville, usa) worked with roger corman before gaining attention with the film “mala noche” (1995) set in the gay world. he demonstrated his ease with visual shortcuts and provocation in the many films inc “my own Private idaho” (1991). after “even cowgirls get the blues” (1994) he turned towards more conventional movies, beginning with “to die for” (1995). With “elephant” (2003; Palme d’or at cannes) he returned to the more personal strand in his work. in 2008 he was made “milk” which won academy award for best actor (sean Penn) and best screenplay. restless is his 13. full-length feature. filmograafia/filmography: valik/selected: mala noche (1985), drugstore cowboy (1989), my own Private idaho (1991), to die for (1995), good Will hunting (1997), Psycho (1998), finding forrester (2000), gerry (2002), elephant (2003, elevant, pÖff 2004), last days (viimsed päevad, pÖff 2005), chacun son cinéma (2007, segment), Paranoid Park (2007), milk (2008), restless (2011)

festivalid/festivals: cannes (un certain regard), toronto, zurich, helsinki, london, Pusan

Since the death of his parents, teenager Enoch has lost all touch with reality. He spends his time with his one and only friend Hiroshi, the ghost of a fallen Second World War kamikaze pilot. To satisfy his fascination with death, he attends the funerals of total strangers. Only by meeting a very special girl, the fun-loving Annabel, does he start to find a new zest for life. She too is a misfit, but one suffering from a life-threatening illness, who finds Charles Darwin more interesting than hanging around with her friends. When Enoch discovers how ill Annabel actually is, he selflessly offers to accompany her on her journey. The two are bound together by their shared feeling of experiencing the world ’differently’. “The glue of this particular film lies not just with Van Sant’s loving and discreet handling of his subject matter, but with the beautifully hesitant, perfectly articulated performances of the two leads. Henry Hopper (Dennis Hopper’s son) makes his screen debut, and along with the immensely impressive Mia Wasikowska (surely the actor of the moment), shapes RESTLESS into a profoundly moving account of two lost souls whose union becomes a marvelous affirmation of life. Reminiscent, inevitably, of Hal Ashby’s classic “Harold and Maude”, RESTLESS is a glorious addition to the lengthy slate of films that catch a teen couple on the cusp of facing, and making, adult decisions.” Piers Handling, Toronto FF

15 valitud tEost

150

15 selected titles

Retk thE trip suurbritannia / uk 2010, 109 min rEŽ/dir: miChaEl WintErBottom

Võtta kaks koomikut ja jälgida neid mõnulemas oivalistes maitsenaudingutes ei tundu olevat eriti põnev kinokogemus (välja arvatud juhul, kui olete filmi “Minu õhtusöök Andrega” fänn). Kuid Michael winterbottom, eklektiline Briti režissöör, kelle loo mingusse kuulub muu hulgas selline film nagu “Mõrtsukas minu sees” (PÖFF 2010), on suutnud luua vapustavalt kaasahaarava ja humoorika filmi, mis just sellest räägibki. Koomikud ja näitlejad Steve Coogan ja Rob Brydon (paremini ehk tuntud oma rollidega winterbottomi filmis “Lugu kukest ja pullist”, mille vaimne järg käesolev film mitmeski mõttes on) mängivad sel les filmis iseennast veetmas nädalakest Põhja Inglismaa maakohtades. Nende sealviibimine on üksnes näiline, kui Coogan – kes on Brydoni vastu meelselt kaasa kutsunud – peab matka igal päeval kirjutama ühe artikli kohalikule ajalehele ja testima toite mõnes restoranis. Lõunasöögi ajal tegeleb paar teineteise jantliku tögamisega, kuid samal ajal areneb nende vahel rohujuuretasandil konkurents ja nende kuulsuse olemus kuhtub pikkamööda. Tõelisuse ja väljamõeldise piirid hägustuvad pea aegu tundmatuseni, kui Coogan ja Brydon mängi vad iseenda hüperrealistlikke versioone – Coogan seksihullu ajutist Hollywoodi staari ja Brydon tema ebakindlat, kuid endaga rahulolevat partnerit. Nende vaimukas ja hiilgavalt esitatud dialoog on filmi tuumaks ning nende pidev valmidus halvusta da kõike päikese all olevat valmistab vaatajale tõe liselt rõõmu. Samas jääb pealispinna all kõlama ka tundeline lugu kuulsusest ja üksildusest, mis teeb filmist mitmekihilise, ainulaadse ja lõpmatult lum mava meistriteose. Laurence Boyce

prod: andrew eaton, melissa Parmenter sts/scr: michael Winterbottom op/dop: ben smithard mont/Ed: mags arnold, Paul monaghan os/Cast: steve coogan, rob brydon tootja/production: revolution films / bbc maailma müük/World sales: goalpost film keel/language: inglise/english michael Winterbottom (sünd 1961, blackburn, suurbritannia) on õppinud oxfordis ning filmindust bristolis ja londonis. alustanud thamesi televisioonis monteerijana, lavastas ta seal kaks dokfilmi ingmar bergmanist ja mitmeid seriaale. ta on katsetanud väga erinevates žanrites ja tehnikates. tema esimene film “butterfly kiss” valmis 1995. aastal, kuid rahvusvahelise kuulsuse tõi talle aasta hiljem valminud “Welcome to sarajevo”. tema 2002. aasta afganistani-teemaline film “in this World” võitis berliini filmifestivalil kuldkaru. 2006. aastal sai ta berliinist parima režissööri auhinna filmi eest “teekond guantanamosse”, mida näidati ka PÖffil. Winterbottomi 2008. aasta film “genova” võistles PÖffi eurasia konkursil, võites seal parima režissööri preemia. retk on tema 17. täispikk mängufilm. toronto festivalil esilinastus ka juba Winterbottomi uus mängufilm “trisha”, järjekorras tema 18. täispikk film! michael Winterbottom (b. 1961, blackburn, uk) got a degree at oxford and received film training in bristol and london. after beginning his career as a film editor for thames television, he directed two documentaries about ingmar bergman and several television series. he has directed films in various genres and techniques. in 1995 he made his first feature “butterfly kiss”. “Welcome to sarajevo” (1996) brought him international acclaim. Winterbottom’s “in this World” (2002) won the golden bear Prize at berlin film festival and “the road to guantanamo” took him silver bear for best direction. his “genova” (2008) was screened in competition programme eurasia in PÖff. the triP is his seventeenth feature film. filmograafia/filmography: butterfly kiss (1995), jude (1996), Welcome to sarajevo (1997), i Want you (1998), With or Without you (1998), Wonderland (1998, imede maa, pÖff 1999), the claim (2000), 24 hour Party People (2002, pÖff 2003), in this World (2003), code 46 (pÖff 2004), 9 songs (2004), cock and bull story (2005), the road to guantanamo (teekond guantanamosse, pÖff 2006, co-dir), a mighty heart (2007), genova (pÖff 2008), the shock doctrine (2009, doc, co-dir), the killer inside me (tapja minu sees, pÖff 2010), the trip (2010), trishna (2011)

festivalid/festivals: toronto, stockholm, helsinki

Taking two comedians and then following them as they indulge in a series of fabulous meals does not exactly sound like a thrilling cinematic experience (well, unless you’re a fan of My Dinner With Andre). But Michael Winterbottom – the eclectic British director responsible for such films as “The Killer Inside Me” (PÖFF 2010) – has managed to craft a brilliantly engaging and humorous film that does just that. Comedians and actors Steve Coogan and Rob Brydon (perhaps best known for their roles in Winterbottom’s “A Cock and Bull Story” which, in many ways, this film is a spiritual sequel to) play themselves as they spend a week in the Northern English countryside. They’re ostensibly there as Coogan – who has reluctantly invited Brydon – has to write a piece for a national newspaper and sample food at a restaurant every day of the trip. Over lunch the pair engage in comic banter whilst a low level rivalry develops between the two and the nature of their celebrity is slowly stripped away. The boundaries between fact and fiction are blurred almost beyond recognition as Coogan and Brydon play hyper-real versions of themselves, Coogan being the sex-crazed sometime Hollywood star and Brydon the insecure yet personally content sidekick. Their banter – which is hilariously and brilliantly improvised – is at the core of the film and it’s their constant riffing on everything under the sun that makes this such a joy to behold. But there’s also an emotional story of celebrity and isolation going on here that makes this a multi-layered, unique and endlessly fascinating piece of work. Laurence Boyce

15 valitud tEost

151

15 selected titles

11 lille 11 floWErs / Wo 11 hiina, Prantsusmaa / china, france 2011, 120 min rEŽ/dir: Wang Xiaoshuai

Ghizhou provintsis elav 11aastane poiss wang Han, satub silmitsi põgeneva mõrtsukaga ja end metsas varjav haavatud noormees sunnib poissi end abistama. Ühtaegu hirmunud ja lummatud wang ning tema sõbrad nõustuvad toimuvat po litsei eest varjama. Koolis juhtub aga kummalisi asju ja kõik kohad on politseinikke täis... “Sarnaselt kõigi wang Xiaoshuai filmidega on ka 11 LILLE palistatud laiatemaatilisemate mõtisklus tega, mis on manatud esile võluvalt läbi igapäeva elu märgistavate väikeste vankumatute detailide. Oma viimase filmiga jätkab wang noorsoo ning isadepoegade suhete tundlikku portreteerimist, mis sai alguse filmides “Pekingi jalgratas” (“Beijing Bicycle”) ja “Šanghai unistus” (PÖFFi 2005. aasta EurAsia võistlusprogrammi grand prix), kuid siin teeb ta seda veelgi isiklikumal tasandil: režissöör sündis samal aastal ja kasvas samas piirkonnas, kus tema keskne tegelane, kellega teda ühenda vad veel sama perekonnanimi ja huvi maalimise vastu. Giovanna Fulvi, Toronto FF

prod: Wang Xiaoshuai, isabelle glachant, didar domehri sts/scr: Wang Xiaoshuai, lao ni op/dop: dong jinsong muusika/music: marc Perrone mont/Ed: nelly Quettier os/Cast: liu Wenqing, Wang jinchun, yen ni tootja/production: WXs Productions / chinese shadows / full house maailma müük/World sales: films distribution keel/language: hiina/chinese

Wang Xiaoshuai (sünd 1966, shanghai, hiina) on tuntud kui üks hiina nn kuuenda põlvkonna andekamaid režissööre. ta lõpetas Pekingi filmiakadeemia 1988. aastal ja töötas seejärel fujiani filmistuudios. tema esimene mängufilm “Päevad” valmis 1993. aastal. alates filmist “nii lähedal paradiisile” (1998) on tema filmid osalenud rahvusvahelistel festivalidel. režissööri 2005. aasta mängufilm “Šanghai unistus” võitis žürii auhinna cannes’i festivalil ja samal aastal PÖffil rahvusvahelise võistlusprogrammi eurasia grand prix. 11 lille on tema üheteistkümnes mängufilm. Wang Xiaoshuai (b. 1966, shanghai, china) is known as one of the most talented directors of china’s “sixth generation”. he graduated from the beijing film academy in 1988 and worked at fujian film studios. he made his first feature film “the days” in 1993. his eighth feature “shanghai dreams” was awarded the jury Prize in cannes and the grand Prix of the official competition programme eurasia at PÖff in 2005. 11 floWers is the director’s eleventh feature film. filmograafia/filmography: dongchun de rizi (the days, 1993), da youxi (suicides, 1994), jidu hanleng (frozen, 1996), biandan, guniang (so close to Paradise, 1998), shiqi sui de dan che (Pekingi jalgratas, pÖff 2001), jeonjaeng geu ihu (after the War, 2002), er di (drifters, 2003), Qing hong (shanghai dreams, pÖff 2005), zuo you (2007, usaldades armastust, pÖff 2008), rizhao chongqing (chongqingi bluus, pÖff 2010), Wo 11 (11 flowers, 2011)

festivalid/festivals: toronto, san sebastian, Pusan, tokyo

Wang Han, 11 year old boy in the province of Ghizhou is confronted with a runaway murderer. Hiding in the woods, the wounded man persuades Wang Han to help him out. Frightened and fascinated at once, Wang Han and his friends accept to keep it secret from the police. Strange things are happening at school and the police is everywhere... “As with all of Wang Xiaoshuai’s films, 11 FLOWERS is infused with large thematic musings that loom over the story, evoked lovingly through small, unwavering details that mark life’s daily grind. With this latest film, Wang continues his sensitive portrayal of youth and father-son relationships (begun with films like “Beijing Bicycle” and “Shanghai Dreams”), but in an even more personal manner: the director was born in the same year and grew up in the same region as his central character, with whom he shares a surname and an interest in painting.” Giovanna Fulvi, Toronto FF

PÖFFI VITAMIINILAKS PÖFF’S VITAMIN BOOST 155

CEdar rapids

156

maavälinE Jõud / eXtraterrestre

157

vanad kõutsid / gatos viejos

158

gianni Ja naisEd / gianni e le donne

159

mitsuko saaB hakkama / hara-ga kore nande

160

haldJas / la feÉ

161

rEvolutsioon pornokvartalis / red light revolution

162

päEvalillEtund / sunfloWer hour

163

rÖstsai / toast

164

ühE hiinlasE Juhtum / un cuento chino

pÖffi vitamiinilaks

154

PÖff’s vitamin boost

pÖffi vitamiinilaks

pÖFF’s Vitamin Boost

Hoolega valitud 10 filmi positiivse elamuse saamiseks. Siin on filmid, mis peletavad pimedal ajal eemale kurvad mõtted ja tekitavad pärast kinosaa list väljumist mõnusama enesetunde. PÖFFi vitamiinilaks on nagu elu ise, kurb ja rõõmus ühteaegu. Üks on kindel, heatujufilmid on nad kõik. Tule kinno ja pista vitamiin põske!

One of the 2009-2010 festival’s most successful sub-programmes will be back by popular demand this year – the Black Nights Vitamin Boost, featuring films selected with particular special care by the festival’s program team as an antidote to gloom and doom. These 10 films that banish depressive thoughts and leave you with a pleasant, positive feeling when you exit the cinema. Black Nights Vitamin Boost films are like life itself – happy and sad at the same time. One thing is certain – they’re all feel-good movies. Come to the cinema and make your black nights lighter!

pÖffi vitamiinilaks

155

PÖff’s vitamin boost

Cedar Rapids CEdar rapids usa 2011, 87 min rEŽ/dir: miguEl artEta

Ed Helms tegi omale nime eelkõige üliedukates “Pohmaka” filmides ja sarja “Kontor” ookeanitagu ses versioonis. Talle kaubamärgiks saanud piinliku naiivsuse ja nohiklikult armsa sarmiga ei hoia ta tagasi ka selle aasta Sundance’i festivalil esilinas tunud komöödia CEDAR RAPIDS peaosas. Tim Lippe (Ed Helms) on kogu oma sirgjoonelise elu väikelinnas elanud ja töötab sõbraliku kind lustusmaaklerina. Ta on täiesti õnnelik. Timi maa ilm keeratakse aga pea peale, kui ta on sunnitud asendama oma kolleegi igaaastasel kindustus konverentsil Cedar Rapids’inimelises “metropo lis”. Pühalikult karske ja lapsikult naiivse mehena ei ole tal muidugi vähimat võimalust oma peoloomast hotellinaabri Dean Ziegleri (John C. Reilly vapusta valt naljakas roll!) ja seksuaalselt sihikindla ameti kaaslase Joan’i (Anne Heche) vastu. CEDAR RAPIDS on tõsiseltvõetav komöödia veidi hilinenud suurekssaamisest, meenutades õhkkonnalt 2005. aastal uue žanri loonud filmi “40aastane neitsi” ja indiekultuslikku “Napoleon Dynamite’i”. Film sarnaneb oma heatahtlikus suh tumises lihtsameelsetesse väikelinlastesse ka ven dade Coenite “Fargoga” ning kohati tundub, et Ed Helmsi tegelaskuju Tim Lippe on Forrest Gumpi veidi nutikam versioon. Sarnaselt nimetatud filmi dega töötab aga ka CEDAR RAPIDS just seetõttu, et voolib oma peategelasest midagi rohkemat kui lihtsalt kõndiva anekdoodi.

prod: jim burke, alexander Payne, jim taylor sts/scr: Phil johnston op/dop: chuy chávez muusika/music: christophe beck mont/Ed: eric kissack os/Cast: ed helms, john c. reilly, anne heche, isiah Whitlock jr., alia shawkat, sigourney Weaver tootja/production: ad hominem enterprises maailma müük/World sales: twentieth century fox film corporation levitaja/distributor: forum cinemas keel/language: inglise/english

miguel arteta (sünd 1965) on puertoriikolasest filmilavastaja, kes pärast ülikooli lõpetamist 1989. aastal debüteeris oma esimese täispika filmiga “star maps” sundance’i filmifestivalil. Pärast seda on ta teinud mitmeid edukaid teleseriaale, nagu “mulla all”, “kontor” ja “inety betty”, samuti lavastanud mitu täispikka filmi. tema neljas töö “mässav noorus” linastus mullu PÖffil just film festivali raames. cedar raPids on tema viies filmilavastus. miguel arteta (b. 1965) is a Puerto rican director of film and television. after graduating in 1989 he debuted at the sundance film festival for his first full-length feature “star maps”. he then turned to directing various tv shows and episodes (including six feet under, the office, ugly betty etc.). arteta’s fourth feature “youth in revolt” screened at PÖff 2010 (in just film section). cedar raPids is his fifth full-length feature. filmograafia/filmography: star maps (1997), chuck and buck (2000), the good girl (2002), youth in revolt (mässav noorus, pÖff 2010), cedar rapids (2011)

Siim Rohtla festivalid/festivals: sundance, munich, melbourne

To call insurance agent Tim Lippe “naive” is a gross understatement. He’s never left his small hometown. He’s never stayed at a hotel. And he’s never experienced anything like Cedar Rapids, Iowa. Sent to represent his company at the annual insurance convention, Tim is soon distracted by three convention veterans who will show him the ropes and push his boundaries. His unassuming naiveté is about to lead him into one complicated situation after the next. These events result in unlikely friendships as he faces all the things he fears, from sex, lies and temptation... to the unexpected chance to become the stand-up man he’s always wanted to be. For a guy who plays everything by the book, this convention will be anything but conventional. “CEDAR RAPIDS deftly straddles that line between laughing at and with its subjects thanks to Arteta’s skilled direction and Ed Helms’s hilarious, yet thoughtful, performance. John C. Reilly, Anne Heche, and Isiah Whitlock Jr. play off Helms perfectly to fashion characters that are eccentric, yet honest. Filled with quotable dialogue and unforgettable scenes, CEDAR RAPIDS achieves the impossible: it makes insurance fun.” Sundance FF

pÖffi vitamiinilaks

156

PÖff’s vitamin boost

Maaväline jõud EXtratErrEstrial / EXtratErrEstrE hispaania / spain 2011, 90 min rEŽ/dir: naCho vigalondo

Üüratu lendav taldrik varjab kogu Madridi taeva ning kõik inimesed on linnast pagenud, välja arva tud mees, kes peidab end ühes korteris. Siis ava neb Pandora laegas. Tulnukate sissetungist saab alguse truudusemurdmise lugu, sellest omakorda jabur armukolmnurk... Eksinud noormees kohtub armunäljas neiuga, neile ei anna rahu armukade naaber ja kokkuvõttes tundub, nagu üritaksid kõik tegelased üksteist veidruses üle trumbata. Uus põlvkond noori Hispaania koomikuid koputab oma pentsikute rollidega tänapäeva filminduse uksele. Režissöör Nacho Vigalondo, kes on teinud karjää ri ennekõike lühifilmidega (tema film “7:35 in the Morning” kandideeris 2005. aastal Oscarile), on oodatud külaline kõigil maailma ulmefilmifestivali del Austinist Amsterdamini. Pärast kummalist de büütfilmi “Ajaroimad” (võibolla oli see lihtsalt oma ajast ees?) tuli ta lagedale vaimuka, värske ja koha ti pööraselt naljaka madalaeelarvelise komöödia ga, mis ehib end tulnukafilmi sulgedega. Toronto festivalil sai film võimsa aplausi osaliseks ning tänu nutikale dialoogile ja naerutavate näoilmetega näit lejatele võib sellest väikesest filmist saada üks aas ta suuremaid üllatajaid. Javier Garcia Puerto

prod: nahikari ipiña sts/scr: nacho vigalondo op/dop: jon d. dominguez muusika/music: jorge magaz mont/Ed: jon d. dominguez os/Cast: julian villagran, michelle jenner, raul cimas, carlos areces, miguel noguera tootja/production: sayaka Producciones, apaches entertainment maailma müük/World sales: Wild bunch levitaja/distributor: cP digital keel/language: hispaania/spanish

nacho vigalondo (sünd 1977, cabezón de la sal, hispaania) oli oma esimese lühifilmi “7:35 de la mañana” eest esitatud oscari kandidaadiks. tema esimene täispikk mängufilm “ajaroimad” (2007) oli hitt kogu maailmas ning seda näidati ka haapsalu Õudusja fantaasiafilmide festivalil 2008. aastal. maaväline jÕud on režissööri teine täispikk mängufilm. nacho vigalondo (b. 1977, cabezón de la sal, spain) shot to fame when his short film “7:35 de la mañana” garnered an academy award nomination. his first feature, “time crimes” (2007), secured awards at the austin, amsterdam, gérardmer and Philadelphia festivals, plus the haapsalu horror and fantasy film festival in 2009. eXtraterrestrial is director’s second full-length feature. filmograafia/filmography: los cronocrimenes (2007, ajaroimad, hÕff 2008), extraterrestre (extraterrestrial, 2011)

festivalid/festivals: san sebastian, toronto, sitges

An enormous flying saucer covers the sky over Madrid, everybody has left the city which looks deserted, but one guy is looking for shelter in an apartment. Then, the pandora’s box is opened. An alien invasion which turns on incipient infidelity story, which becomes a bizarre four square love triangle...A ’boy meets girl” between lost guy and desperate-for-love girl, the ’worried-for-the-world’ boyfriend and a jealous and obsessed neighbour, different characters that seem to fight for being the weirdest. A new generation of young Spanish comediants are knocking the nowadays film scene door driving their strange roles. Nacho Vigalondo, a filmmaker with a personal career on short-films (topped with “7:35 in the morning” nominated for the Oscars in 2005), is an ’usual suspect’ in Sci-fi & Fantastic Film Festivals all over the world as Austin or Amsterdam. After an irregular first feature “Timecrimes” (too advanced for his time?) presents this funny, fresh, and for times hilarious low budget comedy hidden in an ’alien movie’ skin. Presented in Toronto with huge clapping, the smart dialogues and the actors, who make you laugh with just the face, could make this little film one of the surprises of the season. Javier Garcia Puerto

pÖffi vitamiinilaks

157

PÖff’s vitamin boost

Vanad kõutsid old Cats / gatos viEJos tšiili, usa / chile, usa 2011, 88 min rEŽ/dir: sEBastian silva, pEdro pEirano

Isadora on kõrges eas vanaproua, kes elab oma abikaasa Enrique ja nende kahe paksu kassiga rõõmsat elu, ehkki vanadus on hakanud Isadora mõistusele kurnavat mõju avaldama. Ühel päeval hakkab elu keerulisemalt voolama. Esmalt läheb katki lift, mis viib Isadorat tema ka heksanda korruse korterisse ja sealt välja, nign see jätab liikumisraskustega pensionäri oma tagasi hoidlikusse, ent elutööväärilise varandusega korte risse vangi. Siis ilmub kohale Isadora enesekeskne tütar Rosario, kaasas tema samasooline elukaas lane Hugo, kavatsusega taas oma pahaaimama tul emal nahk üle kõrvade tõmmata, et selle arvelt oma tulevikku kindlustada. Paari aasta eest imelise sotsiaaldraama “Teenijanna” (La nana) teinud Sebastián Silva ja Pedro Peirano jätkavad musta huumoriga elav datud VANADES KÕUTSIDESKI keerukate inim suhete harutamist ja sotsiaalsete pingete lahka mist, keskendudes sel korral sugulastevahelisele läbisaamisele ning tõdemusele, et rahumeelseks kooselamiseks on vaja erimeelsused ära unusta da, kui võimatu see ka ei näiks. Tähtosatäitmise teeb 90aastane tšiili näitele gend Bélgica Castro, kellele vanadusdementsu sesse kalduva Isadora roll spetsiaalselt kirjutati. Enriquet kehastab tema tegelik abikaasa Alejandro Sieveking. Jaanus Noormets

prod: kim jose, david robinson, sebastián silva sts/scr: sebastián silva, Pedro Peirano op/dop: sergio armstrong muusika/music: juan andrés silva mont/Ed: gabriel díaz os/Cast: bélgica castro, claudia celedón, alejandro sieveking, catalina saveedra tootja/production: elephant eye films maailma müük/World sales: elephant eye films keel/language: hispaania/spanish

sebastián silva (sünd 1979, santiago) jagab oma aega filmitegemise, maalimise, joonistamise ja muusika vahel. ta korraldab kunstinäitusi ja teeb bändi nimega chc. Pärast oma debüütplaati sai maha esimese filmilavastusega “life is killing me” (2007), mis pälvis mitmeid auhindu. tema järgmine film “the maid” (2009) oli juba suur hitt kõikjal maailmas ja pälvis ka kuldgloobuse nominatsiooni. koos Pedro Peiranoga vändatud old cats on tema kolmas täispikk film.

Isadora and Enrique, an elderly couple, live a comfortable life with their two ample cats in a handsome high-rise apartment overlooking the park. Isadora is struggling with a bout of dementia when her daughter, Rosario, and her butch female lover, Hugo, drop in for a coked-up visit to pitch their latest get-rich scheme—and attempt to snatch the flat right out from under Isadora. Then Isadora does something quite unexpected for a woman with a busted hip, and everything changes. Drawing pitch-perfect performances from a brilliant cast, Silva and Peirano have crafted a splendid film filled with the pathos and black humor found in treacherous mother-daughter relationships. OLD CATS points a way to how empathy may lead to survivable neutral ground.

pedro peirano on stsenarist, režissöör, ajakirjanik ja karikaturist. on töötanud koos sebastián silvaga filmide “life is killing me” ja “the maid” juures ja 2008. aastal lavastas ühe edukama ja emmyle kandideerinud tšiili lasteseriaali “31 minutes” täispika kinoversiooni. sebastián silva (b. 1979, santiago) divides his time between film, painting, illustrations and music. he organises exhibitions and started up the music band chc. after releasing his own album he made his feature debut “life is killing me” (2007), which garnered a series of awards. his next film “the maid” (2009), won the World cinema category at sundance and was nominated for a golden globe. pedro peirano, screenwriter, director, actor, journalist and caricaturist, co-wrote the scripts for silva’s films “life is killing me” and “the maid”. in 2003 he created one of chile’s most successful children’s series “31 minutes” (feature-film version in 2008), which was nominated for an emmy and became a cult series in mexico and south america.

festivalid/festivals: sundance, karlovy vary, melbourne

filmograafia/filmography: sebastián silva: la vida me mata (2007), la nana (the maid, 2009), gatos viejos (old cats, 2010, co-dir) pedro peirano: 31 minutos, la película (2008, co-dir), gatos viejos (old cats, 2010, co-dir)

pÖffi vitamiinilaks

158

PÖff’s vitamin boost

Gianni ja naised thE salt of lifE gianni E lE donnE itaalia / italy 2011, 90 min rEŽ/dir: gianni di grEgorio

Mõni filmiinimene saavutab tuntuse ja tunnustatu se alles küpses eas – näiteks 62aastane Gianni Di Gregorio, kes õppis noorena näitlejaks ning proo vis hiljem kätt stsenaristina. Tema läbilöök saabus alles 2008. aastal, kui ki nodesse jõudis tema kirjutatud ja ohtrate auhin dadega pärjatud maffiadraama “Gomorra”. Veelgi olulisem, siis esilinastus tema filmidebüüt režis söörina, soe ja tuntava fiilinguga draamakomöö dia “Kesksuvine õhtusöök”, milles ta ise kehastas Giannit, keskealist meest, kes peab kantseldama oma 93aastast ema ja tema kolme sõpra. Tema teine lavastus, vanaduse ja vananemise üle eneseirooniliselt nalja heitev GIANNI JA NAISED on omal moel “Kesksuvise õhtusöögi” järg. Gianni Di Gregorio teeb taas ületunde, olles korraga nii režissöör, stsenarist kui ka näitleja. Sedapuhku on Gianni mureallikaks laiem naistering: tema abikaa sa, tema tütar (tema päris tütar Teresa Di Gregorio), naaber, vanad kallimad ja muidugi eelmisest filmist tuttav ema, kes tuulutab poja raskelt teenitud raha. Vähe sellest, et tema elu vürtsitavad naised talle regulaarset peavalu valmistavad, võitleb peamiselt elupõletaja Gianni omaenda ebakindlusega. Siiras ja soe GIANNI JA NAISED jääb küll märksa värskemana mõjunud “Kesksuvisele õhtusöögile” alla, ent on esimese filmi fännidele siiski soovituslik vaatamine. Jälle jääb koduseks küsimuseks vaa tajale nuputada, kui autobiograafilise taiesega on tegemist. Jaanus Noormets

prod: angelo barbagallo sts/scr: gianni di gregorio, valerio attanasio op/dop: gian enrico bianchi muusika/music: gianluca costamagna mont/Ed: marco spoletini os/Cast: gianni di gregorio, aylin Prandi, valeria de franciscis bendoni, alfonso santagata tootja/production: bibi film tv s.r.l. maailma müük/World sales: fandango Portobello sales keel/language: itaalia/italian

gianni di gregorio (sünd 1949, rooma) on näitleja, stsenarist ja lavastaja. ta on lõpetanud rooma lavakunstide akadeemia lavastaja ja näitleja erialal ning on kirjutanud stsenaariume paljudele itaalia filmidele, sh 2008. aastal PÖffil linastunud matteo garrone “gomorra”. tema esimene filmilavastus “kesksuvine õhtusöök” võitis veneetsias parima debüütfilmi preemia ja oli üks menukeid ka 2009. aasta PÖffil. oma teises filmilavastuses gianni ja naised teeb režissöör taas kaasa peaosas. gianni di gregorio (b. 1949, rome) is actor, writer and director. he graduated from rome’s accademia di arti sceniche in directing and acting. he worked in film as a scriptwriter and as an assistant director. in 2000 he began working with director matteo garrone, eventually co-authoring the script for “gomorrah” (2008). his first feature “mid-august lunch”, took the award for best debut film at the venice film festival and was presented at PÖff in 2009. salt of life is his second feature as director. filmograafia/filmography: Pranzo di ferragosto (2008, kesksuvine õhtusöök, pÖff 2009), gianni e le donne (the salt of life, 2011)

festivalid/festivals: berlinale (berlinale special), moscow, karlovy vary, vancouver, helsinki

From the director of “Mid-August Lunch”, comes the story of Gianni, a recently retired house husband who has many things to worry about, but romance is not one of them. He lives with his wife and daughter in a small apartment in Rome. His days slip by walking his and his gorgeous neighbour’s dogs, picking up cleaning and groceries, paying the bills under his wife’s strict instructions, and being taken for granted by his daughter and her lazy, unemployed boyfriend, who seems to have moved in. His ancient mother, the aristocratically coiffed Valeria, a relic from a more glamorous era, lives with her pretty careworker Cristina in a huge villa. From her crumbling HQ, Valeria is swiftly draining Gianni’s resources on poker, repairs and expensive champagne, and thinks nothing of making him cross town to fix the reception on her television. One morning, his good friend Alfonso tells an astonished Gianni about his most recent sexual escapades. Somehow Gianni has completely failed to notice that his contemporaries are all taking a second bite of the cherry! Even old Maurizio who always wears a tracksuit has a younger lover. Alfonso decides Gianni should take action, reinvigorate his life and get himself a girlfriend. But, despite his best efforts with some old female acquaintances, interrupted by an endless stream of calls from his demanding mother and a dose of Viagra, poor old Gianni is like a rusty old motor. The spark is ignited but it is going to take a long time to get him back on the road to romance!

pÖffi vitamiinilaks

159

PÖff’s vitamin boost

Mitsuko saab hakkama mitsuko dElivErs hara ga korE nandE jaapan / japan 2011, 109 min rEŽ/dir: yûya ishii

Mitsuko on oma parimates kahekümnendates val latult süüdimatu jaapanlanna, kellele elu reeglid ja kohustused karvavõrdki korda ei lähe. Pole raha, pole probleemi. Ning kui vahepeal kõik koost kipub lagunema, tuleb teha pargipingil väike uinak – küll kõik lõpuks korda saab. Probleeme aga Mitsukol jätkub. Ikka ja jälle õnnemänguäris läbi kukkuvad ning võlausaldajate eest põgenevad vanemad ning mis peamine – viimaseid nädalaid kõhus kasvav pätsike, isaks suur ja must meremees Ameerikast, kelle nimi oli… vist Jack. Viimase rahanatukese lõppedes hüppab Mitsuko taksosse ja kihutab pilvelaeval oma lapsepõlveko ju – maailmasõja pommitamises ainsana terveks jäänud Tokyo puulobudike kvartalisse, kus on teda vastu võtmas samavõrd kurioosne seltskond. Lõhkemata pommidest jaurav vanaproua, unistus te meest ihalev keskealine baariperenaine, hiljuti oma tööst ja elu mõttest ilma jäänud jaapani salaryman ning koos onuga allakäinud söögikohta pi dav lapsepõlvesõber, kes on preili naasmist ooda nud 15 aastat, et teha talle elu tähtsaim ettepanek. Justnagu elevant portselanipoes haarab Mitsuko härjal sarvist, sest kõik peab korda saama… Jaapani uue generatsiooni tunnustatuima lavastaja Yuya Ishii pöörane tragikomoodia MITSUKO SAAB HAKKAMA on ootamatult tõusnud terves maailmas festivalilemmikuks. Pendeldades teravmeelsele dia loogile tugineva situatsioonikoomika, kord haletsus väärsete ja seejärel energiast pahvatavate karakterite ning kusturicaliku palagani vahel, ironiseerib Yuya Ishii Jaapani ühiskonna reeglite, kommete ja inimtüüpide üle. Tänavuse PÖFFi ühe meeldejäävama vitamiini pommi sõnum on aga lihtne – võlu näole naeratus ja aita oma kaaslasi, sest ootamatult võid vajada nende hoolt ja armastust sinagi. Vahepeal tee aga väike ui nak, kuni tuul hakkab puhuma õigest suunast. Sten Saluveer

prod: sone sachiko, kogure hiroshi, shibahara yuichi sts/scr: ishii yuya op/dop: okimura yukihiro muusika/music: Watanabe takashi mont/Ed: sagara naoichiro os/Cast: naka riisa, nakamura aoi, ishibashi ryo, saito keiko, inagawa miyoko tootja/production: Pia corporation maailma müük/World sales: Pony canyon print: Pia corporation keel/language: jaapani/japanese

yûya ishii on lõpetanud osaka kunstiülikooli ja magistrikraadi omandanud nihoni ülikooli kunstiteaduskonnas. tema esimene täispikk mängufilm “bareassed japan” võitis Pia rahvusvahelisel festivalil lõuna-koreas parima muusika auhinna. mitsuko saab hakkama on tema neljas täispikk mängufilm. yûya ishii is a graduate of the osaka university of arts and also holds a master’s degree from the nihon university of art’s graduate school image arts department. his first feature, “bare-assed japan” (2005) won the grand Prize and best music from Pia international film festival. mitsuko delivers is his fourth fulllength feature. filmograafia/filmography: mukidashi nippon (bare-assed japan, 2007), kimi to arukou (2009), kawa no soko kara konnichi wa (sawako decides, 2010), azemichi no dandi (2011), hara-ga kore nande (mitsuko delivers, 2011)

Mitsuko is a carelessly joyous Japanese gal in her twenties who doesn’t care a dime of life’s rules and obligations. No money, no problem, when you can float on the waves of the sea of life towards the direction where wind and clouds take you. And when sometimes all seems to disintegrate, a small nap on the park bench would do, as eventually all will turn out good. However, Mitsuko has problems and plenty of them. Come to think of parents who fail epicaly in the continuous efforts to keep up a gambling salon, and of course her main preoccupation – soon to be born baby, whose father is a big, black sailor from America called …. Was it Jack? One of the notable directors of new generation of Japanese filmmakers, Yuya Ishii’s MITSUKO DELIVERS is a lighthearted and joyous comedy on the small pleasures and big obstacles in life, turning into a sudden festival hit all over the world. Fluctuating between the witty dialogue ridden scenes, once pitiful and then energy blasting characters, and last but not least a Kusturica-like over the top jamboree, Ishii humorously observes and criticizes the rules, norms and personas of Japanese society. Nevertheless, the film deeply addresses universally touching themes, as in the global world free of social guarantees, anyone can be caught between the cogwheels of life. Restlessly spurting to its exploding finale, the message of one of the tastiest vitamin bombs of this year’s PÖFF is simple – have a little smile and help your friends, as suddenly it might be you who will need their love and supports. Meanwhile have a short nap and wait for the right wind to blow.

festivalid/festivals: london, Pusan, vancouver

Sten Saluveer

pÖffi vitamiinilaks

160

PÖff’s vitamin boost

Haldjas thE fairy / la fEE Prantsusmaa, belgia / france, belgium 2011, 93 min rEŽ/dir: fiona gordon, Bruno romy, dominiquE aBEl

Hotelli öövalvurist Dom on just õhtusööki alusta mas, kui sisse astub Fiona, öeldes, et ta on hald jas. Näljane mees ei pööra naisele suurt tähelepa nu enne, kui viimane ta elu päästab ja lisaks lubab veel kolm soovi täita. Dom praktilise inimesena soovib rollerit ja elu lõpuni tasuta bensiini, aga kol mandat soovi ei suuda esiti välja mõelda. Nii saab alguse armastuslugu, kust ei puudu romantika, tants, rohked tagaajamisstseenid ja plahvatused ning kus põimuvad inglise turisti, Aafrika immig rantide, politseinike, hullumaja patsientide, ragbi naiskonna, kõrtsipidaja ja paljude teiste saatused. Miski ei juhtu ilma põhjuseta, ehkki kõik näib olevat täiesti juhuslik. PÖFFi külastajale filmi “Rumba” (2008) autoritena tuntud, kehateatri taustaga tunnustatud Belgia loomingulise trio kolmas täispikk film HALDJAS asetub taas tantsufilmi, keha ja anarhilise komöö dia vaheruumi, olles ühtaegu segu absurdsest ja mustast ning mänguliselt ebareaalsest ja taba vast sotsiaalkriitilisest huumorist. Kõik see paigu tub autoritele omasesse kentsakatest tegelastest tulvil kummastavasse muinasjutulisse maailma, mis veatute värvi ja kaadrikompositsioonidega, tummfilmiliku kehakeelsusega ning eri ajastute fil mitehnikaga mängides on nauditav nii sisus kui ka vormis.

prod: elise bisson, marina festré, charles gillibert, marin karmitz, nathanaël karmitz, valérie rouy sts/scr: dominique abel, fiona gordon, bruno romy op/dop: claire childéric, jean-christophe leforestier mont/Ed: sandrine deegen os/Cast: dominique abel, fiona gordon, bruno romy, Philippe martz tootja/production: courage mon amour maailma müük/World sales: mk2 keel/language: prantsuse/french

fiona gordon, kanadas sündinud austraallane, kohtus belglase dominique abeliga Pariisis, kus nad 1980ndatel tegid mitmeid visuaalseid teatrikomöödiaid. aastaid praktiliselt vahetpidamata esitasid nad neid rohkem kui 20 riigis. nüüd elavad nad brüsselis. koostöös teatri- ja tsirkusekogemusega prantslase Bruno romyga on nad filme teinud alates 1990. aastatest. haldjas on nende kolmas täispikk mängufilm. fiona gordon, a canadian born in australia, met dominique abel, a belgian, in Paris. they both studied theater in Paris and created four visual comedies for theatre which they’ve been touring non-stop ever since, playing in over twenty countries. they live now in brussels. Bruno romy is a frenchman who lives in caen. With theatre and circus backgrounds, they began working together in cinema in the 1990s. the fairy is their third full-length film. filmograafia/filmography: l’iceberg (the iceberg, 2004), rumba (pÖff 2008), la fée (the fairy, 2011)

Katre Pärn

festivalid/festivals: cannes (directors’ fortnight), melbourne, helsinki, vancouver, london

At once poised and headily anarchic, the visual absurdism of Abel, Gordon and Romy is one of the most distinctive comic styles in today’s cinema. Following “Iceberg” and “Rumba”, their new feature takes their laid-back eccentricity into the realms of the magical. Dom (Abel) is receptionist in a small seaside hotel. One night, a woman named Fiona (Gordon) checks in, announces that she’s a fairy, and grants Dom three wishes – of which he promptly chooses the first two. Romance soon blossoms between a pair clearly made for each other – partners in a series of elaborately crafted, audaciously executed sight gags that showcase the duo’s Keatonesque acrobatic prowess and gawky grace. “A sort of cartoon fantasia, except with human actors, The Fairy is an idiosyncratic flight of fancy – an oddly fastidious blend of slapstick, circus, dance and trompe l’oeil illusionism. Among the highlights: an underwater ballet with plastic-bag jellyfish, and a hair-raising race to save a baby in peril. Utterly sophisticated yet somehow winningly innocent, THE FAIRY sees Abel, Gordon and co-director Romy (who plays a myopic café owner) casting a spell that’s entirely their own.” Jonathan Romney, London FF

pÖffi vitamiinilaks

161

PÖff’s vitamin boost

Revolutsioon pornokvartalis rEd light rEvolution austraalia, hiina / australia, china 2010, 91 min rEŽ/dir: sam voutas

Hiinas valmistatakse peaaegu 70% kogu maail ma seksileludest ja 1,3 miljardit kondoomi aastas. 2010. aastal oli Hiinas üle 2000 seksipoe. Ja nüüd on ühest sellisest poekesest tehtud film. Shunzi on töötu pekinglane, kes küll tahab töötada, kuid ei suuda ometi tagada oma naisele rahuldavat elu. Kui pinged üle pea kasvavad ja naine Shunzi ko dust välja viskab, kolib mees tagasi oma vanemate juurde. Emaisa julgustavad teda mitte muretsema oma hea maine pärast ning peagi avab Shunzi oma seksipoe. Ent kui naabrivalve saab jälile, millega ta õigupoolest kaupleb, peab Shunzi oma vastse äri püsimajäämise eest võitlema hakkama. See on lugu kokkupõrkest traditsiooniliste väärtus hinnangute ja tänapäevase seksuaalse vabaduse vahel, äärmiselt vaimukas komöödia, mis balans seerib labasuse ja teravmeelsuse piiril. Tõsi, mo raalijüngrite silmis on siin vahest liialt otsest sek sijuttu, kuid omal kombel on film võrratult kombe kas: niipea kui stseen tõotab midagi jutust enamat, kargab ekraanile kiri “stseen kustutatud” – see on vaimukas vihje Hiina tsensorite töömeetoditele. Muidugi räägib see film suuresti Hiina avanemisest ülejäänud maailmale ning sellega kaasnenud ris kidest. Filmivõtted toimusid väljaspool Hiinat, kõik traditsioonilised hiina näitlejad teevad suurepära sed rollid ning režisöör Sam Voutasel on komöödia lavastamise peale annet. Film on ühtaegu vaimukas ja mõtlemapanev ning tutvustab meile Hiina ühiskonda uudsel ja silmiava val (ning rämedal) moel. Laurence Boyce

prod: melanie ansley sts/scr: sam voutas op/dop: yifan Wang mont/Ed: sam voutas os/Cast: zhao jun, vivid Wang, jiang Xiduo, masanobu otsuka, tess liu tootja/production: scopofile keel/language: hiina/chinese

sam voutas on üles kasvanud ja veetnud oma lapsepõlve erinevates aasia suurlinnades – esmalt manilas, hiljem taipeis ja Pekingis. filmi on ta õppinud austraalias. tema esimesed kaks tudengifilmi pälvisid kodumaal suurt tähelepanu. seniajani teeb ta näitlejana kaasa erinevates filmiprojektides, PÖffi publik teab teda sõjareporterina lu chuani sõjafilmist “elu ja surma linn”. voutas on teinud mitu dokumentaalfilmi ja kaks täispikka mängufilmi. tema revolutsioon Pornokvartalis on pälvinud suuremaid ja väiksemaid auhindu paljudel maailma filmifestivalidel. käesoleval ajal töötab ta Pekingis. sam voutas was raised in capital cities across asia and the Pacific – first in manila, later in taipei, then on to beijing. a graduate of the victorian college of the arts in australia, voutas’ two student films both won awards at national film festivals in australia. he has since worked with many of asia’s brightest and loudest filmmakers: from playing war reporter durdin in lu chuan’s “city of life and death”. red light revolution, which was nominated for best unproduced screenplay at the 2008 australian inside film awards, is his second feature film. he currently resides in beijing. filmograafia/filmography: the last breadbox (2002, doc), crash test (2004), shanghai bride (2006, doc), red light revolution (2010)

festivalid/festivals: sao Paulo, atlanta, singapore, calgary

Almost 70% of the world’s sex toys are made in China alongside 1.3 trillion condoms. In 2010 there were over 2000 sex shops in China. Now there is one film about those shops. Shunzi is a unemployed Beijinger who wants to work but still finds himself unable to provide the kind of life his wife wants. When it all gets too much – and his wife throws him out – Shunzi finds himself back at his parents. They encourage him to forget about ideas about ’face’ and he soon opens a sex shop. But when the neighbourhood watch discover that he’s selling much more than sweets, Shunzi faces a fight to keep his new business. A story about the clash between traditional values and modern sexual freedom, this is an extremely witty comedy that balances the rude and the clever. Indeed, this is not for the prudish with lots of frank sex talk though it’s still delightfully chaste in its own way as, when scenes promise more than talk, we immediately get a ’scene deleted’ title which is a fun nod to the ways of the Chinese censors. Certainly, this is a film very much about the opening up of China to the rest of the world and the benefits – and hazards – this has had. The mainstream Chinese cast – who made the film outside of China – are all excellent whilst director Sam Voutas has knack for staging comedy. Both funny and thought-provoking, this is a unusual and illuminating (and rude) examination of Chinese society. Laurence Boyce

pÖffi vitamiinilaks

162

PÖff’s vitamin boost

Päevalilletund sunfloWEr hour kanada / canada 2011, 90 min rEŽ/dir: aaron houston

Olgugi et film kubiseb nukkudest, tasub toonita da: see pole kindlasti mitte laste jaoks! Kui te olete üles kasvanud usus, et käpiknukud on üdini arm sad olendid, siis PÄEVALILLETUND tõestab teile, et lava taga on asi nunnutamisest õige kaugel. Menuka lasteseriaali “Päevalilletund” loojad otsivad oma meeskonda uut nukunäitlejat. Ihaldatud töö koha nimel võitlevad omavahel neli finalisti: vaikne nohik, tige gootipiiga, mees, kes tahab kõik ho mod maa pealt ära kaotada, ja mees, kes kõneleb ainult härjapõlvlasest nuku kaudu. Peagi tuleb aga ilmsiks, et “talendiotsijad” polegi tingimata parima kandidaadi peal väljas. Äkki on edu pant hoopis see, kui tõestad, et sa pole üldse mingi tegija? See libadokumentaal, mis võitis Karlovy Vary fes tivalil Sõltumatu Kaamera Auhinna, on lihtsalt hä bematult lustakas lugu, kus süütu multikahuumor on osavalt läbi põimitud värskendavalt riivatute naljadega. Siiski suhtub film oma tegelastesse (nii luust ja lihast näitlejaisse kui ka riidest nukkudes se) suure armastusega ega lasku liiga labasesse koomikasse. Lisaks ohtrale vaimukusele on film ühtlasi võrratult koostatud käsitlus tänapäeva dok filmidest (eriti neist, mis keskenduvad staarikultuu rile) ning selle satiiriline vaatenurk tasakaalustab kenasti allapoolevöödkoomikat.

prod: aaron houston, aisla Webster sts/scr: aaron houston op/dop: steven deneault mont/Ed: greg torpedo ng os/Cast: Patrick gilmore, amitai marmorstein, kacey rohl, ben cotton tootja/production: unpaved Productions keel/language: inglise/english

aaron houston (sünd 1978, montreal) on sõltumatu filmitegija vancouverist. ta on teinud arvukalt lühifilme ning reklaamfilme firmadele, sh nokia, kanada turismiamet jne. komöödia Päevalilletund on tema esimene täispikk filmilavastus. aaron houston (b. 1978, montreal) is an independent filmmaker from vancouver. he has several short films to his credit, and he has also written and directed several commercials (nokia, canadian tourism commission). the comedy sunfloWer hour is houston’s writer-director feature debut. he is currently working on several other projects. filmograafia/filmography: sunflower hour (2011)

Nii et unustage oma senine ettekujutus elutervest meelelahutusest ning valmistuge häbituks ja hä bematult naljakaks pilguheiduks sääraste inimeste ellu, kes ei suuda otseses mõttes oma käsi vaos hoida. Laurence Boyce

festivalid/festivals: karlovy vary

This may be full of puppets, but rest assured: this is most definitely not for children! Whilst you may have grown-up watching the handheld actors being all sweet and nice, SUNFLOWER HOUR shows – that behind the scenes – the gloves (and, indeed, the puppets) are most definitely off. The creators of the popular children’s television show, Sunflower Hour search for a new puppeteer. Four finalists – amongst them a shy nerd, an angry goth girl, a man who wants to rid the world of homosexuals and a man who talks through a leprechaun – all fight for the new position. But soon it transpires that those who are auditioning them are not necessarily looking for the best. Will the key to being successful be making sure that you’re not very good at all? This mockumentary – which won the Independent Camera Award at the year’s Karlovy Vary International Film Festival – is simply a lot of fun that manages to blend cartoony humour with some refreshingly adult material. Yet the film manages to have a lot of love for the characters (both the real ones and those made of fabric) and avoids descending too much into crass humour. Amongst the fun, the film is also a wonderfully constructed examination of modern documentaries (especially those that focus upon celebrity culture) and its satirical point of view provides a welcome balance to some of the more raucous jokes. So leave all notions of wholesome entertainment behind and be prepared for some rude and very funny insight into the lives of people who when they say “talk to the hand,” really mean it. Laurence Boyce

pÖffi vitamiinilaks

163

PÖff’s vitamin boost

Röstsai toast suurbritannia / uk 2011, 96 min rEŽ/dir: sJ Clarkson

François Truffaut avaldas kunagi arvamust, et mõisteid “briti” ja “kino” ei tohiks ühes ja samas lauses kasutada. Paljud teised on öelnud, et ka sõnu “inglise” ja “köök” tuleb teineteisest võima likult ohutus kauguses hoida. Sel juhul valmistab RÖSTSAI nii mõnelegi paraja vapustuse.

prod: faye Ward sts/scr: lee hall op/dop: balasz bolygo muusika/music: ruth barrett mont/Ed: liana del giudice os/Cast: helena bonham carter, ken stott, victoria hamilton, freddie highmore tootja/production: ruby films maailma müük/World sales: k5 international keel/language: inglise/english

Nigel Slater on oma kokakunsti poolest terves Suurbritannias kuulus ning tema elulugu kinoek raanile tuua tundub esmapilgul mõnevõrra üllatav. Ometi on tema bestsellerist autobiograafial põ hinev film RÖSTSAI suurepärane täiskasvanuks saamise lugu, mis toob võluval moel kinovaatajate silme ette ka 1960.–70. aastate Inglismaa. Nigel Slater tundis juba poisikesena kokanduse vas tu huvi, kuigi tema armastatud ema suurim kulinaar ne saavutus oli röstsai. Kui Nigeli ema aga hinge hei dab, tuleb poisi ja tema isa ellu proua Potter (Helena Bonham Carter), kes toob endaga kaasa kõikvõi malikke uusi retsepte ja roogasid. Armukadedusest kasuema vastu hakkab Nigel oma kokaoskusi vii mistlema, et proua Potterile sel alal vastu saada. Peagi saab poiss aga tunda täiskasvanuks saamise raskusi ning peab endalt küsima, kas ta tahab elu lõpuni kokkamisega tegeleda.

Nigel Slater is famous for his cookery in the UK and his life-story would seem a somewhat surprising choice to bring to the big screen. But, based on his bestselling autobiography, TOAST is a wonderful coming-of-age story that’s also a fascinating evocation of England during the 60s and 70s. sJ Clarkson on hinnatud teleseriaalide lavastaja nii inglismaal kui ka ameerikas. tema kontosse kuuluvad sellised miljoneid vaatajaid telekate ette naelutanud seriaalide nagu “dexter”, “inetu betty”, “heroes” ja “house” episoodid. rÖstsai on tema esimene mängufilm. sJ Clarkson a television director in england and america, she has directed numerous award-winning series, such as the three-part jack the ripper serial “Whitechapel”, which drew huge audiences. in 2009, clarkson directed episodes of “dexter”, celebrated series “ugly betty”, “heroes” and “house”. toast is her first theatrical feature. filmograafia/filmography: toast (2010)

See BBC rahastusel valminud film jutustab võlu va loo, kus ehtsad tunded on kenasti tasakaalus hõrkude roogadega. Tänu suurepärastele rollila hendustele ja oskuslikule lavastajakäele jookseb iga vaataja suu hiljemalt lõputiitrite saabudes vett. Kino paneb meid uskuma inimese lendamis võimesse ja paralleelmaailmade olemasollu. RÖSTSAI veenab meid selles, et koguni Briti köök võib olla isuäratav. Laurence Boyce

Francois Truffaut once opined that the terms ’British’ and ’Cinema’ should not be in the same sentence. Many more have said that the words ’English’ and ’Cuisine’ should also be kept far away from one another. Toast will be a shock to some people then.

Keen on cooking, young Nigel Slater spends his time eating his mother’s fare – which, to say the least, is not too food. But when she passes away, a Mrs Potter (Helena Bonham Carter) comes into the life of Nigel and his father filling it full of new recipes and dishes. But Nigel is jealous of Mrs Potter’s relationship with his father and soon begins improving his culinary skills and rivalling Mrs Potter. But Nigel soon realises the pain of growing up and wonders whether cooking will be in his life forever. This BBC funded film is a charming story that manages to fit some real emotion amongst the mouthwatering dishes on offer. With some excellent performances and some delightful direction, this will have those in the audience feeling very hungry by the time the end credits roll. Cinema will make you believe a man can fly and that other worlds exist. TOAST will convince you that British food can actually be quite nice.

festivalid/festivals: berlinale (berlinale special), seattle, durban

Laurence Boyce

pÖffi vitamiinilaks

164

PÖff’s vitamin boost

Ühe hiinlase juhtum ChinEsE takE-aWay un CuEnto Chino argentina, hispaania / argentina, spain 2011, 100 min rEŽ/dir: sEBastián BorEnsztEin

Roberto on vaikne mehike, kellele meeldib elu väi kesi rõõme nautida. Ta peab oma suguvõsa vana poodi, elab üksinda talle tuttavas majas ja tegeleb päevast päeva sama asjaga; tundub, nagu oleks ta ehitanud enda jaoks kaeviku, kus mitte miski ega mitte keegi ei suuda tema universumit kõigutada. Ühtäkki aga muudab tema maailma kummaline va hejuhtum: autost, mis seejärel kiiresti ära sõidab, visatakse välja mees, kes oskab ainult hiina keelt ega tunne Buenos Aireses mitte kedagi. Roberto tunneb endas sundi meest aidata ja ilma et ta sel lest isegi aru saaks, satub hiinlane tema üksildasse majja. Mehe kummaline sealviibimine vallandab kentsakate situatsioonide jada selles magushapus ja kohati mustas komöödias. Suhtlemisnappusest tekkinud probleemid, vahe maad inimeste vahel ja hirm elu ees on vaid mõned teemadest, mida teravmeelselt lahatakse selles armsas ja köitvas filmis, mis publiku kiiresti ja nau ditavalt endasse haarab. Kuid õrnusest tulvil tra gikomöödial on veel üks oluline trump: siin astub üles üks kõigi aegade parimaid Argentina näitle jaid, Ricardo Darin, esitades publiku lummamiseks omaenda versiooni filmist “Enam paremaks minna ei saa”. Javier Garcia Puerto

prod: Pablo bossi, juan Pablo buscarini, gerardo herrero, axel kuschevatzky, ben odell sts/scr: sebastián borensztein op/dop: rolo Pulpeiro muusika/music: lucio godoy mont/Ed: Pablo barbieri carrera, fernando Pardo os/Cast: ricardo darín, muriel santa ana, ignacio huang, javier Pinto tootja/production: aliwood mediterráneo Prod. / castafiore films maailma müük/World sales: latido keel/language: hispaania/spanish

sebastián Borensztein alustas karjääri reklaaminduses ning viimased kümme aastat on lavastanud reklaamfilme kõikjal ladina-ameerikas. enne täispikkade filmide lavastamist oli ta argentina üks silmapaistvamaid teleprodutsente, telelavastajaid ja stsenariste. ta alustas koostööd oma isa, koomikust lavalegendi tato boresega. aastatel 1988–1994 võitis ta mitu rahvuslikku auhinda, sh martin fierro preemia (argentina emmy ekvivalent) kogu maailmas hästi vastu võetud hispaaniakeelsete seriaalide eest. Ühe hiinlase juhtum on tema kolmas täispikk mängufilm. sebastián Borensztein started his career working in publicity for and has directed tv commercials regularly all over latin america for the last decade. before making features, borenzstein was one of the most successful and prolific tv producers, directors and writers in argentina. he started working for his father, the comic legend, tato bores. from 1988 to 1994, borensztein won numerous national awards including the prestigious martin fierro award (the argentinean emmy) to the best spanish language series in the world. chinese take-aWay is his third full-length feature. filmograafia/filmography: la suerte está echada (the die is cast, 2005), sin memoria (2010), un cuento chino (chinese take-away, 2011)

festivalid/festivals: montreal, mumbai, rome

Roberto is a quiet man, who likes to enjoy the little pleasures of life. He runs the old family shop, lives alone in the familiar house, doing the same every day, it seems as he has constructed a trench to stay where neither nothing and nobody distorts his universe. But suddenly a strange event will change his world. A Chinese man is throw out from a car, which fastly runs away. He only speaks Chinese and doesn’t know anybody in Buenos Aires. Roberto finds himself forced to help him, and without knowing exactly how, the Chinese guy ends up in his lonely house. His strange presence triggers weird situations in a sweet-and-sour, sometimes black, “odd couple” comedy. The difficulties of lack of communication, the distance with of the other, and the fear of living are some of the topics subtly treated in this sweet, charmy little film which catches the audience quickly and with pleasure. But this tragicomedy, full of tenderness, has a main ace: the performance of one of the best Argentinian actors ever, Ricardo Darín, who faces up his own “As Good As It Gets” to captivate the audience. Javier Garcia Puerto

PANORAAM PANORAMA 167 168 169 170 171 172 173 174 175 176 177 178 179 180 181 182 183 184 185 186 187 188 189

augustikuumus / 5 days of august hõBEdanE sügavik / o abismo Pratedao avagE uksEd Ja aknad / abrir Puertas y ventanas agha yousEf alois nEBEl loomariik / animal kingdom rünnak raJoonilE / attack the block nõid Ja valgE madu / baish echuanshuo mEiE äärEtu masEndus / bizim bÜyÜk caresizligimiz Bonsai hommiku-, lõuna- Ja õhtusÖÖk / breakfast, lunch and dinner Buta mustlanE / cigan dEsintEgratsioon / la desintegration kala Ja krõBEkartulid / fish n’ chiPs almayEri narrus / la folie almayer lõpp vEritasulE / the forgiveness of blood gEnEratsioon p / generation P suvEmängud / giochi d’estate kalliskivi / il gioiellino süüdi / guilty politsEinik / ha’shoter haBEmus papam – mEil on paavst

190 191 192 193 194 195 196 197 198 199 200 201 202 203 204 205 206 207 208 209 210 211 212

kollanE mEri / hWanghae kupEldaJa / loverboy soolvalgE / marilivit tetri vahEsEinad / medianeras kilimanJaro lumi / les neiges du kilimanjaro isikutunnistus / obcansky Prukaz saar / ostrovat must lEiB / Pa negre parkidEs / Parked täiuslik mEEl / Perfect sense poliss / Polisse poongsan porfirio auhind / el Premio siBEr, monamour / siberia, monamour snoWtoWn maasikavälJad / straWberry fields unustamatud päEvad / tage die bleiben maismaa / terraferma kõik sinu surnud / todos tus muertos nähtav maailm / viditelny svet vihurimäE / Wuthering heights vaprus / Wymyk

panoraam

166

Panorama

panoraam – festivalide festival

panorama – a festival of festivals

Filmifestivale on rohkem kui aastas päevi. Panoraam on see koht, kust on võimalik leida hulk neid filme, mida žüriid on aasta jooksul erinevatel festivalidel pidanud tarvilikuks esile tõsta. Kokkuvõttes aga annab see programm (46 filmi) üsna hästi ettekujutuse filmidest, mis edukalt on kau nistanud kinoekraane maailma eri nurkades.

There are more festivals in the world than there are days in a year. The films in our Panorama programme are the masterpieces most awarded during the last year and they should give you a fine overview of the trends and tendencies dominating the contemporary world of cinema. This is a programme (46 features) with wide coverage of different film cultures from all over the world.

panoraam

167

Panorama

Augustikuumus 5 days of august usa, gruusia / usa, georgia 2011, 113 min rEŽ/dir: rEnny harlin

Rahvusvaheliselt tuntuima soome režissööri Renny Harlini lavastatud ja tõestisündinul põhinev film AUGUSTIKUUMUS jutustab sangarlikest sõja reporteritest, kes satuvad 2008. aastal, kui Vene väed Gruusiasse tungivad, teisele poole vaenlase rindejoont. Nad näevad pealt ja filmivad kõige või kamaid sõjakuritegusid, kuid on sunnitud nentima, et maailma ajakirjandust see ei huvitagi – press kajastab meelsamini Pekingis toimuvaid olümpia mänge. Reporterid riskivad oma eluga, et filmitud materjali laia maailma levitada, ning sõjategevus nende üm ber tõmbub üha koomale.

prod: george lascu, renny harlin, mirza davitaia sts/scr: mikko alanne, david battle op/dop: checco varese muusika/music: trevor rabin mont/Ed: brian berdan os/Cast: rupert friend, emmanuelle chriqui, richard coyle, val kilmer, andy garcia, heather graham tootja/production: rexmedia levitaja/distributor: otaku keel/language: inglise, vene/english, russian

renny harlin (sünd 1959, soome) on vahest üks maailmakuulsamaid soomlasi, kes endale nime teinud hollywoodi märulifilmide lavastajana. ta on õppinud filmi helsingis ning rajanud soomes filmikompanii midnight sun, kus ta tegi pärast kooli lõpetamist reklaam-, dokumentaal- ja lühifilme. 1980ndate keskel läks harlin elama ameerika Ühendriikidesse, kus tegi ka oma esimese täispika filmi “born american” (1986). rahvusvahelise kuulsuse võitis harlin õudusfilmiga “a nightmare on elm street 4” ning 1990ndatel valmis tal veel edukaid märulifilme, nagu “die hard 2” (1990) ja “cliffhanger” (1993) ja “deep blue sea” (1999). augustikuumus on harlini 16. täispikk film. renny harlin (b. 1959, finland) attended the university of helsinki film school and created his own production company, midnight sun. having made numerous commercials, documentaries and shorts he ventured off to the united states in the mid 1980s. there he wrote and directed his first american feature project, “born american” (1986, shown at PÖff 2005). harlin gained more international notice in 1993 with his horror film, “a nightmare on elm street 4: dream master”. he had also had other considerable hits during the ’90s including “die hard 2” (1990), “cliffhanger” (1993) and “deep blue sea” (1999). 5 days of august is harlin’s sixteenth full-length film. filmograafia/filmography: valik/selected: born american (1986, pÖff 2005), die hard 2 (1990), cliffhanger (1990), the long kiss goodnight (1996), deep blue sea (1999), driven (2001), cleaner (2007), 5 days of august (2011)

From acclaimed director Renny Harlin and based on actual events, 5 DAYS OF AUGUST is the account of a heroic group of war correspondents caught behind enemy lines when Russia invaded the country of Georgia in 2008. They manage to witness and film the most horrific of war crimes only to find that the world media is uninterested, preferring to cover the Olympics that are underway in Beijing. They must fight to get the footage out — a quest that may cost them their lives as the tide of the war catches up with them.

panoraam

168

Panorama

Hõbedane sügavik thE silvEr Cliff / o aBismo prEtEado brasiilia / brazil 2011, 83 min rEŽ/dir: karim ainouz

Hambakliinikus töötav Violeta avastab puhkepau si ajal oma telefonist sõnumi, kus tema abikaasa Djalma teatab, et ei kavatse enam koju tulla. Suures masenduses ja meeleheites kolab Violeta mööda linna ringi, otsib tulemusetult Djalmat ja üritab tema ootamatule otsusele seletust leida. Ta jääb napilt maha Porto Alegresse suunduvast lennukist ning põrutab impulsi ajel taksoga Copacabanasse... “Filmil HÕBEDANE SÜGAVIK on võimas emotsio naalne laeng, mida võimendab veelgi Rio loomu likku ilu rõhutav suurejooneline värvipalett. Sellele liigutavale loole inimsuhete tormilisest loomusest lisavad elujõudu napp dialoog, täpne kaameratöö ja Negrini silmapaistev rollisooritus.” Diana Sanchez, Toronto FF

prod: rodrigo teixeira, luiz alfonso otero, Pedro Paulo magalhaes sts/scr: beatriz brachner, karim aïnouz op/dop: mauro Pinheiro jr. muusika/music: tejo damasceno, rica amabis, dustan gallas mont/Ed: isabela monteiro de castro os/Cast: alessandra negrini, thiago martins, gabi Pereira, otto jr., carla ribas tootja/production: rt features maailma müük/World sales: rendez-vous Pictures keel/language: portugali/Portuguese

karim ainouz (sünd 1966, fortalesa, brasiilia) on arhitekti ja filmitegija haridusega. ta on töötanud režissööri assistendi ja monteerijana mitmete nimekate filmide tegemisel. todd haynes’i “Poison” (1991), michael mann’i “last of the mochicans” (1992) ja steve maclean’i “Postcards from america” (1993). aïnouz on olnud ka resideeruv kunstnik new yorgis filmi ja videokunsti keskuses ning kanadas banaffi kunstikeskuses. aïnouzi lühifilme on näidatud juba rohkem kui 50 rahvusvahelisel filmifestivalil. tema esimene täispikk film “madame sata” linastus PÖffil 2003. aastal. hÕbedane sÜgavik on tema neljas täispikk film. karim ainouz (b. 1966, fortaleza, brazil) studied architecture at the university of brasilia and cinema studies at new york university. he has directed numerous documentaries and short films, including “o Preso” (1992) and “seams” (93), and has been an artist-in-residence at the banff centre for the arts. his debut feature “madame sata” (2002) was screened at PÖff in 2003. the silver cliff is his fourth fulllength feature. filmograafia/filmography: madame sata (2002, pÖff 2003), o céu de suely (suely in the sky, 2006), viajo Porque Preciso volto Porque te amo (i travel because i have to, i come back because i love you (2009, co-dir), o abismo prteado (the silver cliff, 2011)

festivalid/festivals: cannes (directors’ fortnight), toronto, chicago, helsinki

During a break in her work at a dental clinic, Violeta retrieves a voicemail in which her husband informs her he won’t be returning. Confusion, despair and hurt propel her all over the city, as she tries and fails to reach Djalma or gather information about his unexplained decision. Arriving at the airport too late to catch the last flight to Porto Alegre, on an impulse she takes a taxi to Copacabana... “Brought further to life by a gorgeous colour palette that highlights the textures and natural beauty of Rio, THE SILVER CLIFF has a strong visceral impact. Sparse dialogue, precise camera work and Negrini’s standout performance add vitality to this poignant tale about the tempestuous nature of human relationships.” Diana Sanchez, Toronto FF

panoraam

169

Panorama

Avage uksed ja aknad BaCk to stay aBrir puErtas y vEntanas argentina, Šveits / argentina, switzerland 2011, 99 min rEŽ/dir: milagros mumEnthalEr

Lugu kolmest vanemateta õest, kes jäävad ilma ka oma viimasest sugulasest, vanaemast. Ühtäkki tu leb neil palaval suvel oma suures majas isekeskis toime tulla. Teadmata täpselt, mida teha, saadavad nad suvepäevi üksteise järel õhtusse, langetamata ühtki olulist otsust oma tuleviku kohta. Kaamera jälgib päevast päeva vaikselt ja sujuvalt kulgedes lihtsameelsete ja sensuaalsete õekeste tegemisi suures tühjas majapidamises. Aga sügis ei jää tu lemata ning sellega seostuvad uued kohustused. Õdedevahelised suhted muutuvad pingsaks, esi le kerkivad umbusaldus ja armukadedus, igaühel on omad saladused ning sellest sünnib suuri aru saamatusi. Lisaks peab keegi ka maja eest hoolt kandma. Elu läheb edasi ja neiud on sunnitud te gema tähtsaid otsuseid. Tänavuse Locarno võidufilm AVAGE UKSED JA AKNAD, mis torkab silma tänu sujuvale kaamera tööle ja peaaegu kellaajalise täpsusega ajastatud liikumistele (see moodustab kogu loo arengu telje), on mõjuv film kaotusest, perekonna lagunemisest, ebakindlusest tuleviku ees ja täiskasvanuks saa mise raskustest. Javier Garcia Puerto

prod: violeta bava, david epiney, rosa martínez rivero, eugenia mumenthaler sts/scr: milagros mumenthaler op/dop: martín frias mont/Ed: gion-reto killias os/Cast: maría canale, martina juncadella, ailín salas, julían tello tootja/production: ruda cine / alina film / bordu films / fortuna films maailma müük/World sales: the match factory keel/language: hispaania/spanish

milagros mumenthaler (sünd 1977, argentina) kasvas üles Šveitsis, kuid õppis filmi oma sünnimaal argentinas. ta on teinud mitu auhinnatud lühifilmi. mumenthaleri esimene täispikk mängufilm avage uksed ja aknad võitis tänavusel locarno filmifestivalil parima filmi kuldse leopardi preemia. milagros mumenthaler (b. 1977, argentina) moved to switzerland in early age and returned years later to buenos aires, to study cinema. she has directed four short films, selected and awarded in very many international film festivals. back to stay is her first feature length film which won the golden leopard at locarno film festival this year. filmograafia/filmography: abrir puertas y ventanas (back to stay, 2011)

festivalid/festivals: locarno (best film), toronto, san sebastian, vancouver, london

A story about three young sisters, without parents, who lose their grandma, the last relative. Suddenly they have to organize themselves in the big family house in a hot summer. Without knowing exactly what to do, the lazy holidays goes on with no crucial decisions about the future, day by day the soft and quiet camera movements follows the naive and sensual swinging sisters’ wander through the too big and empty house. A general wish blows in the wind, the life would have to stop at that time. But fall’s coming and the commitments with it, the relationship between sisters become tense, suspicion and jealousy, secrets never revealed, and uncomunication appear; and further somebody has to take care of the house. The life goes on, vital decisions need to be taken. Smooth filming and with accurate and almost clock-calculated travellings (as an axis in the develop of the story), it’s an emotive movie about the loss, family distrust, the incertainty of the future and the difficult way to maturity. Milagros Mumenthaler is an upcoming Argentinian filmmaker with a short-films’ long career. For making her first feature film she acquirted the funds from Cannes’ Cinefoundation and Hubert Bals Fundation from Rotterdam IFF. Premiered in Locarno, the film seduced the Jury and got the main awards. In a sort of golden Argentinian author age, the nowadays shining generation (Lucrecia Martel, Lisandro Alonso, etc.) seems to have heirs with this kind of debutantes. Javier Garcia Puerto

panoraam

170

Panorama

Agha Yousef agha yousEf iraan / iran 2011, 97 min rEŽ/dir: ali rafii

See Iraani film toob ekraanile hoopis teist tüüpi fil mid, kui oleme harjunud festivalidel nägema. Meie ees on vägagi realistlik tänapäevane Iraani linn ja vananev isa, kes elab koos oma täiskas vanud tütrega. Isa on kiindunud oma tütresse ja harjunud, et tema eest hoolitsetakse. Tütar aga unistab sellest, kuidas oma armastatuga emigree ruda Kanadasse. Filmi keskmes ongi isakarakter, kes teenib elatist rikaste juures koristamas käies. Film on lihtne ja südamlik. Kes tahab saada ette kujutust sellest, kuidas elavad, millest mõtlevad ja kuidas omavahel suhtlevad tänapäeva iraanlased, need seda sealt ka leiavad. See on film, kust tähe lepanelik silm leiab üles need sõlmed, mis on ini mestevahelistes suhetes tekkinud ühelt poolt tänu vanadele peretraditsioonidele ja rollijaotustele, tei salt aga rabeleb sisse tänapäevane maailm koos kõigi oma võimaluste ja ahvatlustega. Taas kord film, mis võidab südame oma lihtsuse, eheduse ja südamlikkusega. Tiina Lokk

prod: morteza motevalli sts/scr: ali rafii op/dop: mohammad aladpoush muusika/music: ali samadpour mont/Ed: hasan hasandoust os/Cast: mehdi hashemi, haniyeh tavasoli, shahrokh foroutanian, Pegah ahangarani, ladan mostofi, saber abar tootja/production: visual media institute maailma müük/World sales: visual media institute keel/language: pärsia/Persian

ali rafii (sünd 1939, isfahan, iraan) omandas sotsioloogiakraadi sorbonne’i ülikoolis. ta on kirjutanud ja lavastanud näidendeid ning on lavakujundaja olnud alates 1974. aastast. agha yousef on tema teine täispikk mängufilm. ali rafii (b. 1939, isfahan, iran) holds master of sociology and Phd in theater, both from sorbonne university. he’s been a play writer, director and stage designer since 1974. agha yousef is the second long-length film he has directed. filmograafia/filmography: the fish fall in love (2005), agha yousef (2011)

Agha Yousef is living with his only daughter. He does everything he can for a living and for his daughter’s sake hoping she is his forever. But a misunderstanding makes everything really complicated for him.

panoraam

171

Panorama

Alois Nebel alois nEBEl tšehhi, saksamaa, slovakkia / czech republic, germany, slovakia 2011, 84 min rEŽ/dir: tomáš lunák

Alois Nebel töötab rongidispetšerina väikeses raudteejaamas TšehhiPoola piiril. Ta on erak, kes armastab vanu sõiduplaane lugeda; tema vaateid elule suunab “raudteefilosoofia” ja ta näeb jätkuvalt ronge, mis on ammu minevikuradadele veerenud. Tema sümpaatia raudteede vastu viib ta reisile, kus ta kohtub erinevate inimestega ja kuuleb lugusid nende minevikust.

prod: Pavel strnad, karl baumgartner, thanassis karathanos, henrich držiak sts/scr: jaromír 99, jaroslav rudiš op/dop: jan baset strítežský muusika/music: Petr kružík mont/Ed: Petr ríha os/Cast: miroslav krobot, marie ludvíková, karel roden, leoš noha, alois Švehlík, voríšková tootja/production: negativ film Productions/ Pallas film/tobogang/ceská televize/uPP/ soundsquare maailma müük/World sales: the match factory keel/language: tšehhi/czech

Jaroslav Rudiši ja Jaromir 99 kuulsa graafilise ro maani filmiadaptsioon on esimene tšehhi film, kus kasutatakse rotoskoopi, milles kopeeritakse ani matsioonina näitlejaid ja nende liikumist.

Alois Nebel works as a train dispatcher at a small railway station on the Czech-Polish border. He is a loner who loves reading old timetables. His outlook on life is guided by a “railway philosophy”, and he keeps seeing trains that have long rolled into the past. His sensitivity to railway transcendence takes him on a journey of his own; along the way he meets different people and learns their history. The long-awaited adaptation of Jaroslav Rudiš and Jaromír 99’s famous graphic novel. It is the first Czech film to use rotoscope animation in which real actors and live-action are the models for the animation.

tomáš lunák (sünd 1974, zlin, tšehhi) õppis animatsiooni zlini filmikoolis ja Praha famus. Pärast koolide lõpetamist paistis silma mitme muusikavideo ja reklaamfilmi lavastamisega. tänavu veneetsia võistlusvälisesse programmi valitud alois nebel on tema esimene täispikk animatsioon. tomáš lunák (b. 1974, zlín, czech republic) studied animation direction at the zlín film school and Prague film faculty famu. since graduating he has directed a number of music videos and promotional films. alois nebel is his feature film debut. filmograafia/filmography: alois nebel (2011)

“The story of the film is set in the Jeseníky Mountains, a border region which is a part of an area formerly known as the Sudetenland. Hardly any place in Central Europe’s history of the last hundred years possesses a past with such vehemence and brutality as the Sudetenland. One of the darkest moments came after the WWII when more than 2 million Germans who lived in Czechoslovakia were expelled from the country. During this violent period about 30,000 Germans were killed. This huge trauma, which is still felt in the region and which Czech society still has not come to terms with, is one of the main themes of the film. The main character of the film is plagued by recurring visions of tragic events and his personal memories of the expulsion. He must try to understand them if he is to find personal peace.” Tomaš Lunak, director

festivalid/festivals: venice (out of competition), toronto, Warsaw

panoraam

172

Panorama

Loomariik animal kingdom austraalia / australia 2010, 113 min rEŽ/dir: david miChôd

Pärast ema surmava üledoosi võtmist Joshi õu dusunenägu alles algab. Kolinud pere mustast lambast tädi juurde, kistakse ta peagi tema poe gade juhitava röövlijõugu ning politsei eriüksuste vahelisse verisesse sõtta, milles on lootusetult hajunud piirid hea ja halva, seaduse rikkumise ja kaitsmise vahel. Liitlasi ja vaenlasi, paranoiat ja empaatiat kohtab ta mõlema poolega lävides. Kellegi usaldamine oleks sellises kaoses aga ru malus. Pidevas painajalikus surmahirmus elades muutuvad perekondlikud sidemed, armastus ja moraal elukaugeteks muinasjutu mõisteteks, tööle hakkavad loomariigi olelusvõitluses ellujäämiseks vajalikud ürginstinktid. David Michodi film on häirivalt, peaaegu et ängis tavalt kaasahaarav ja mis kõige parem, seda ei ole saavutatud mitte intensiivse helide ja muusika üle ekspluateerimise, väriseva kaamera ning tõmbleva süžeega, nagu liiga paljudes põnevikes peame nä gema. Režissöör on mõistnud, et vaataja täielikuks loodavasse maailma lülitamiseks peab panema ta jäägitult karakteritele kaasa elama. Ja seda on siin suurepäraselt tasakaalus stsenaariumi ja näitleja töödega ka suudetud. Saavutus, mida hindasid kõrgelt nii kriitikud kui ka Sundance’i festivali žürii. Tauno Maarpuu

prod: liz Watts sts/scr: david michôd op/dop: adam arkapaw muusika/music: antony Partos mont/Ed: luke doolan os/Cast: james frecheville, bryce lindemann, Paul smits, jackie Weaver, joel edgerton tootja/production: screen australia / Porchlight films maailma müük/World sales: levitaja/distributor: eone keel/language: inglise/english

david michôd alustas režissöörikarjääri lühifilmiga “ezra White, ll.b” (2006), millele järgnesid filmid “crossbow” ja “netherland dwarf”. mõlemaid filme demonstreeriti sundance’i filmifestivalil ning nad jõudsid rahvusvahelisele areenile. filmi “crossbow” eest pärjati michod’i austraalia filmiakadeemia parima lühifilmi stsenaariumi auhinnaga. režissööri täispikk debüütmängufilm loomariik oli üks eelmise aasta suuremaid festivali tõmbenumbreid, lummates ühtviisi nii vaatajaid kui ka kriitikuid. lisaks kümnetele teistele auhindadele kandideeris filmi naisosatäitja jackie Weaver ka kuldgloobusele ja oscarile. david michôd began his directing career in short films, with “ezra White, ll.b”. in 2006 being one of the first to make an impact. michôd’s next two films, “crossbow” and “netherland dwarf”, produced by aquarius films, were both selected to screen in the sundance film festival. “netherland dwarf” also screened in the berlin international film festival, “crossbow” won the australian film institute award for best screenplay in a short film. his debut feature film animal kingdom won the World cinema jury Prize at the sundance film festival. filmograafia/filmography: animal kingdom (2010)

festivalid/festivals: sundance (grand jury Prize), stockholm (best screenplay), hong kong

Welcome to the jungle known as the Melbourne underworld. ANIMAL KINGDOM uses this edgy locale to unspool a gripping tale of survival and revenge. Pope Cody, an armed robber on the run from a gang of renegade detectives, is in hiding, surrounded by his roughneck friends and family. Soon, Pope’s nephew, Joshua “J” Cody, arrives and moves in with his hitherto-estranged relatives. When tensions between the family and the police reach a bloody peak, “J” finds himself at the center of a cold-blooded revenge plot that turns the family upside down. Wielding a formidable cinematic lexicon, writer/ director David Michôd shows complete command of every frame as he shifts between simmering intensity and gut-wrenching drama. There isn’t a false note in the film as it follows through on the tantalizing promise displayed in his short films and unleashes a fierce new voice in Australian cinema.

panoraam

173

Panorama

Rünnak rajoonile attaCk thE BloCk suurbritannia / uk 2011, 88 min rEŽ/dir: JoE Cornish

Kui tulnukad peaksid Maale saabuma, oleks üp riski pentsik, kui nad alustaksid oma rünnakut Londoni Lasnamäelt, kus elab sotsiaalse hierarhia inimkõnts ning need, kellel pole võimalust kuhugi normaalsemasse paika elama minna. Nõnda on inglise koomiku ja stsenaristi Joe Cornishi dünaamilise debüüdi antikangelasteks täielikud eluheidikud: 15aastane Moses ja tema neli sõpra, kes veedavad vaba aega kvartalis pisi sulidena ringi luusides ning pahaaimamatuid linlasi röövides. Ühel õhtul, kui poisinolgid röövivad me ditsiiniõde Sami, märkavad nad läheduses tulesid. Sündmuspaigale jõudes ilmneb, et see polegi ilu tulestik, vaid ebamaine eluvorm, mille gorillalik vä limus peidab loomalikult vääramatut jõudu ning te ravaid neoonhambaid. Kui peagi on nende kannul teisedki tulnukad, ei jää antikangelastel üle muud kui hakata kangelasteks, asudes oma risustatud magalarajooni kaitsma. Basement Jaxxi retrolise ulmekõlaga muusikaga müstiliseks muudetud energiline seikluskomöödia RÜNNAK RAJOONILE tõestab taas, et pole vaja suurt eelarvet, kui on vinge ja humoorikas käsikiri, võimekad näitlejad – isegi uustulnukate seas! – ja leidlikud ideed. Hollywood, kes sa tegid tänavu kesised tulnukain vasioonifilmid nagu “Maailma vallutamine: Lahing Los Angeles”, “Super 8”, “Kauboid ja tulnukad”, võta õppust! See tempokas ning värskena mõjuv ulmefilm on selle aasta üks lahedamaid publikufilme ja homne kultushitt, mille kinos nägemine on suisa kohustuslik, kui sa pead ennast õigeks filmifriigiks. Jaanus Noormets

prod: nira Park, james Wilson sts/scr: joe cornish op/dop: thomas townend muusika/music: steven Price mont/Ed: jonathan amos os/Cast: nick frost, jodie Whittaker, luke treadaway, john boyega, alex esmail tootja/production: big talk Productions maailma müük/World sales: studiocanal levitaja/distributor: tamasa keel/language: inglise/english

ATTACK THE BLOCK is an action adventure movie that pits a teen gang against an invasion of savage alien monsters, turning a London housing estate into a sci-fi playground, a tower block into a fortress under siege and teenage street kids into heroes. Set on a council estate in South London on Bonfire Night, the film follows a five-person street gang who, while mugging a nurse, witness a fiery object falling from the sky. When they investigate, they discover an alien creature and kill it, but soon more aliens crash land and the gang has to defend themselves and their council estate from these invaders.

Joe Cornish (sünd 1968) on näitleja ja stsenarist, kes töötanud lavastajana televisioonis ja raadios. keskkoolis kohtus ta oma hilisema koostööpartneri adam buxtoniga, kellega koos nad asusid filme väntama ja tootma. aastatel 1996–2001 kirjutasid nad stsenaariumi tv programmile “the adam and joe show”. samanimeline raadiosaade jooksis bbc 6 eetris 2006. aastal. rÜnnak rajoonile on lavastaja sõnul sündinud pärast selliste kultusfilmide nagu “critters”, “tremors” ja “gremlins” vaatamist. cornish oleks soovinud, et nende filmide sündmustik oleks aset leidnud just tema elukohas lõuna-londonis.

“The movie, which the British magazine “Sight and Sound” ranks alongside the cult films of John Carpenter (Assault on Precinct 13, Escape from New York, The Thing), excels for the spontaneous acting performances from all of its young actors (Luke Treadaway and Jodie Whittaker as well), and for the tricked out, electronically pulsating soundtrack that will leave you breathless.”

Joe Cornish (b. 1968) is an actor, screenwriter, and director working in television and radio. While at secondary school in Westminster he met his future work partner adam buxton, then went on to study film in bournemouth. from 1996 to 2001 he and buxton cowrote the television program “the adam and joe show.” since 2006 the same-named program has aired on radio station bbc 6. attack the block is his feature directorial debut, and cornish had this to say about its inception: “attack the block is the result of watching films like critters, tremors, and gremlins and wishing it would happen where i lived in south london.”

Karlovy Vary FF

filmograafia/filmography: attack the block (2011)

festivalid/festivals: karlovy vary, locarno, athens

panoraam

174

Panorama

Nõid ja Valge Madu thE sorCErEr and thE WhitE snakE / Baish EChuanshuo hiina, hongkong / china, hong kong 2011, 99 min rEŽ/dir: tony siu tung Ching

Fantaasiafilm, mis põhineb vanal Hiina legendil tai metargast Xu Xian’ist, kes armub ta uppumissur mast päästnud naisesse, teadmata, et tegemist on inimkuju omandanud Valge Maoga, tuhandeaasta se deemoniga.

prod: Po chu chui sts/scr: charcoal tan op/dop: kwok-man keung muusika/music: mark lui mont/Ed: angie lam os/Cast: jet li, eva huang, raymond lam, charlene choi, zhang Wen, vivian hsu tootja/production: juli entertainament media co. ltd. maailma müük/World sales: distribution Workshop hong kong keel/language: hiina/chinese

Actionfilmide superstaar Jet Li kehastatab Fa Hai’d, nõida, kes avastab naise tõelise olemuse ja asub võitlusse, et päästa mehe hing. Filmi tegevus toimub iidses maailmas, kus paha tahtlikud deemonid kõnnivad märkamatult inimes te seas. Nahkhiirdeemon on asunud verejahile, mis sunnib Fa Hai ja tema abilise lahkuma oma templist, et hävitada paharett enne, kui see jõuab külvata surma eesseisval Laternate Festivalil. Võitluskunstide megashowks nimetatud filmi kohta on peaosaline Jet Li ise öelnud, et filmis osalemine oli tema jaoks viimase kümne aasta üks raskemaid kogemusi. Rohkete mastaapsete eriefektidega vürtsitatud film jõuab kinodesse ka 3Dversioonis. Tauno Maarpuu

tony siu tung Ching (sünd 1953) on hongkongi võitlusfilmide isa ching gangi poeg ja seetõttu kasvas ta üles peres, kus tehti filme ja räägiti filmidest. ta alustas võitlusfilmide lavastamist 1970. aastatel ja temast sai 80ndate alguseks üks tunnustatuimaid võitlusfilmide spetsialiste. tema debüütfilm “duel to the death” (1982) äratas tähelepanu, kuid 1987. aasta filmiga “chinese ghost story” sai temast juba rahvusvaheliselt tunnustatud režissöör, kes viis hongkongi võitlusfilmid välismaailma selliste teoste kaudu nagu “terrakota sõdalane” (1989), “mõõgamees” (1990) ja “mõõgamehe legend” (1991). tony siu tung Ching (b. 1953) has been raised surrounded by films, as ching gang, a master of hong kong martial arts film, is ching sui-tong’s father. he began to direct martial arts in 1974 and was genuinely recognized as a talented martial arts director since 1980 and made his debut with “duel to the death” in 1982. in 1987, he made “chinese ghost story”, which gave him an international fame, and opened a new world of hong kong martial arts film by making the films like “a terracotta Warrior” (1989), “swordsman” (1990) and “the legend of the swordsman” (1991). filmograafia/filmography: Xian si jue (duel to the death, 1983), Xiao ao jiang hu (the swordsman, 1990), chai gong (mad monk, 1993), jiang shan mei ren (an emperess and the Warriors, 2008), the sorcerer and the White snake (2011)

festivalid/festivals: venice (out of competition), Pusan

A young herbalist Xu Xian comes to the mountains and accidentally falls into a lake. White Snake, in the incarnation of a beautiful lady, comes to his rescue. Her passion for this young man could not be contained, and with the help of Green Snake, she ventures into the human world and gets married to Xu Xian. Fa Hai, a sorcerer from Jinshan Temple, whose mission is to subdue demons and slay monsters, arrives in town and detects a touch of evil from the medicine provided by Xu Xian. There are lots of Ching’s fans who are eagerly waiting to see Ching’s Chinese classic fantasy like “Chinese Ghost Story” again soon. Ching is back. THE SORCERER AND THE WHITE SNAKE will satisfy not just Ching’s fans but also anybody who wants to see a good entertaining film. “The breath-taking Chinese classic fantasy “The White Snake” is a wonderful story and I have always wanted to expand it into an epic saga on the big screen. Creativity, imagination and technical support are the essential elements for filming the story. With the recent highly developed CGI technology, I believe that it is time to present the texture and reality of this Chinese fantasy world to the audience. This film is a dynamic blend of romantic fairy tale, sumptuous visuals and kinetic action. While the dazzling action sequences show the skills and essence of traditional Chinese martial arts, the real heart of the film lies in its depiction of unrequited love, heroic righteousness and selfsacrifice. These values are the important expressions of Chinese cultural and spiritual strength.” Tony Siu-tung Ching, director

panoraam

175

Panorama

Meie ääretu masendus our grand dEspair Bizim Büyük ÇarEsizligimiz türgi, saksamaa, holland / turkey, germany, netherlands 2011, 102 min rEŽ/dir: sEyfi tEoman

Viimane kümnend on olnud türgi filmikunsti jaoks tähtis. Fatih Akini ja “välistürgi” filmide tulekuga on see omaks võtnud läänelikke jutustamisvõtteid; aegamisi on nihkunud piir tabuteemade suhtes. Seyfi Teomani teine täispikk mängufilm, mis aasta algul nimetati Berliini festivalil Kuldkaru kandidaa diks, balansseerib uue ja vana piiril. Tempo pole selles filmis vaoshoitud mitte tradit siooni pärast, vaid see kuulub omalaadse võt tena režissööri teenistusse. Loo sõlmpunktid ja pöördelised sündmused on meelega välja jäe tud, ka kehalisus on üsnagi tagaplaanile tõrjutud. Tegelastevahelisi suhteid antakse edasi visandliku malt kui lääne kinos kombeks; vaataja võib sattuda psühhiaatri rolli, kes püüab suhtluspositsioone ja trauma üksikasju selgemaks mõtestada. Teiselt poolt on lugu lihtne. Vanemaid leinav neiu jäetakse ta venna sõprade hoole alla. Kahel poiss mehest semul, kes on siiani olnud lahutamatud nagu sukk ja saabas, tärkavad kauni korterikaas lase vastu tõsisemad tunded. Tahestahtmata tai pame, et oleme sattunud vastamisi variatsiooni dega klassikalisel kolmnurgateemal, mille põlistas Truffaut oma filmiga “Jules ja Jim”. Martin Oja

prod: yamac okur, nadir Öperli sts/scr: baris bicakci, seyfi teoman op/dop: birgit gudjonsdottir mont/Ed: Çiçek kahraman os/Cast: člker aksum, fatih al, güneč sayın, taner birsel, baki davrak tootja/production: bulut film maailma müük/World sales: the match factory gmbh keel/language: türgi/turkish

seyfi teoman (sünd 1977, kayseri, türgi) on õppinud istanbulis majandust ja hiljem Poolas lodzi filmikoolis režiid. tema esimene täispikk “suve raamat” linastus edukalt mitmel festivalil, sh berliini filmifestivali foorumi sektsioonis. film linastus PÖffil türgi filmide fookusprogrammis 2008. aastal. meie ääretu masendus on režissööri teine täispikk mängufilm. seyfi teoman (b. 1977, kayseri, turkey) studied economics in istanbul and subsequently spent two years at the Polish film school in Łódz. his feature film debut, “summer book”, was premiered in the forum section of the berlinale in 2008 and went on to receive numerous international awards, including a nomination for the european film award in the category discovery. film was screened at PÖff in 2008. our grand desPair is teoman’s second full-length feature. filmograafia/filmography: tatil kitabi (suve raamat, pÖff 2008), bizim büyük Çaresizligimiz (our grand despair, 2011)

The peaceful cohabitation of bachelors Ender and Çetin is disrupted when they allow a friend’s sister to move in with them. The 30-something longtime friends are overwhelmed by the presence of the uncommunicative Nihal. What possessed them to accept the responsibility of a university student in their home? Especially a girl struggling with the trauma of recently losing her parents in a car accident. But simple daily rituals like sharing meals eventually bring the three roommates together for more pleasant moments. Nihal soon comes out of her depressed shell and the two men discover a vibrant beautiful young woman. Always caring and protective gentlemen, Ender and Çetin are intent on being conscientious guardians. Nihal enjoys discussing literature and poetry with scholarly Ender, and she finds comfort in boisterous Çetin’s earthy humor. Nihal is touched by the men’s loyal friendship: in a sort of bromance since high school, Ender and Çetin now seem like an old married couple... Before they see what’s coming, both men fall in love with the enchanting Nihal. But Ender and Çetin don’t want to disrespect their good friend nor confuse his still-fragile sister. Ender and Çetin seesaw between feeling like protective fathers to acting like nervous school boys, wondering if they should confess their true feelings to Nihal... “A bromantic Jules et Jim-lite-love-triangle set in a snowy Ankara, it’a an accessibly droll, bittersweet comedy (rather more sweet than bitter.)"

festivalid/festivals: berlinale (in competition), helsinki, zurich, istanbul (People choice award, special Prize of the jury), tokyo

Jonathan Romney, Screen International

panoraam

Panorama

176

Bonsai Bonsai tšiili, Prantsusmaa, argentina, Portugal / chile, france, argentina, Portugal 2011, 95 min rEŽ/dir: Cristián JiménEz

Tšiili uue laine noore režissööri Cristián Jiménezi BONSAI põhineb Alejandro Zambra samanimelisel bestselleril. Alustuseks teatatakse meile, et filmi lõ pus Emilia sureb ja Julio jääb üksinda. Tegelikult oli Julio üksinda juba aastaid enne Emilia surma. Siiski tähtis on see, et Emilia sureb ja Julio jääb elama. Kõik ülejäänu on vaid kujutlusvõime vili. Niisiis juba algus vihjab filmi kihistumisele minevikuks ja olevikuks ning õrnale piirile tegelikkuse ning fantaasia vahel. Loo peategelane on Julio. Kõigepealt näeme teda kurbnaljaka nohikuna ülikoolis kirjanduse loen gus, kus õppejõu küsimuse peale, kes on lugenud Prousti, tõstab ta käe, kuigi ta vaid magas rannas, “Kaotatud aega otsimas” kõhu peal, nii et keha le päevitus raamatu jälg. Kursusepeol kohtub ta asjaliku ja samas pungiliku Emiliaga, kellega tekib kohe säde ja kiimalised noored kolivad Emilia kor terisse, mida too sõbranna Barbaraga kahepeale üürib. Õhtuti loevad kaks armunut koos raamatuid: Flaubert, Carver, Proust... ning armatsevad nii, nagu jaksavad. Seejärel hüppab lugu kaheksa aastat edasi, kus habetunud Julio on toimetajaassistent, kes saab vanakooli kuulsalt kirjanikult ülesandeks lüüa arvu tisse tema viimase romaani käsikiri. Julio luiskab naaberkorteri Blancale, kes on ühtlasi tema armu ke, et kirjutab seda romaani koos vanameistriga kahasse. Kui aga talle tehtud tellimus äkitselt üles öeldakse, satub Julio loodud kuvand löögi alla ja ta otsutab Blanca ees uhkustamiseks näidatud lõi kudest ikkagi oma romaani kokku kirjutada. See koosneb seikadest, mis temaga ülikooliajal oli juh tunud ehk esimesest armastusest ja Emiliast. Seega sõidab lugu mitu korda ajaliste kihtide va hel ja nii nagu filmi soundtrack miksib Tšiili indie

prod: bruno bettati, nadia turincev, julie gayet sts/scr: cristián jiménez op/dop: inti briones muusika/music: caroline chaspoul, eduardo henriquez mont/Ed: soledad salfate os/Cast: diego noguera, natalia galgani, gabriela arancibia, trinidad gonzález, hugo medina tootja/production: jirafa, rouge international maailma müük/World sales: rezo keel/language: hispaania/spanish

Cristián Jiménez (sünd 1975, valdivia, tšiili) õppis enne filmide tegemist sotsioloogiat santiagos, heidelbergis ja londonis. tänavu mainekatel filmifestivalidel kiidusõnu pälvinud bonsai on režissöörile teine täispikk mängufilm. Cristián Jiménez (b. 1975, valdivia, chile). before becoming a filmmaker, wrote short stories and studied sociology in santiago, heidelberg and london. bonsai is his second feature film. filmograafia/filmography: ilusiones (optical illusions, 2009), bonsai (2011)

opticas

festivalid/festivals: cannes (un certain regard), san sebastian, telluride, toronto, vancouver, stockholm

rock’i ja Bachi viiulikontserte, miksib ta ka komöö diat ja melodraamat. Jimenezil on õnnestunud luua filmis sundimatu õhkkond, kus kentsakastõsised tegelased mõjuvad koomiliselt, kus on graatsiat ja noorusaja fantaasiaid ning kergust. Filipp Kruusvall

Julio meets with Gazmuri, an established writer who needs someone to type up the manuscript of his latest novel. He ends up not getting the job. Instead of confessing this to Blanca – his neighbour and lover – he decides to make believe he is still transcribing Gazmuri’s presumed novel, which he is actually writing himself. In need of a plot, Julio turns to the romance he had 8 years earlier with Emilia when both were studying literature in Valdivia. “The relationship between life and fiction is at the core of BONSAI. Fiction can take the shape of a lie, but also a narration, a forgery, a personal ritual or a pot containing and shaping a plant. A truly unfit person, Julio’s way is a search for a personality which satisfies himself. On this path, he resists authenticity as much as he resists productivity, which puts him at odds with the current mood of Santiago de Chile. A film is not only a story, but also an artifact. In this case, I aspire for the bonsai to be not just a plot element, but also an inspiration for its style: synthetic, ascetic, focused in detail rather than context, and endowed with a significant degree of lightness.” Cristián Jiménez, director

panoraam

177

Panorama

Hommiku-, lõuna- ja õhtusöök BrEakfast lunCh dinnEr singapur / singapore 2010, 87 min rEŽ/dir: kaz Cai, Wang Jing, anoCha suWiChakornpong

HOMMIKU, LÕUNA JA ÕHTUSÖÖK on nn au tobussifilm ehk mitme režisööri nägemus samal teemal. Kolm Aasia naisrežissööri Hiinast, Taist ja Singapurist jutustavad igaüks oma vaatenurgast loo, mille keskmes on üks söömaaeg, armastuse keerdkäigud ja inimsuhete olulised küsimused. “Hommikueines” läheb naine külla oma meessõb rale Hiinas Nanjingi linnas, kus nad söövad koos hommikust, jalutavad looduspargis ja arutavad tu levikuplaane. Episoodis “Lõuna” teeb Tai tüdruk koolist poppi, et lõunatada koos parima sõbraga ja minna kinno. “Õhtusöögis” meenutab vana Singapuri naine oma minevikku ja meest, kellega ta lootis tulevik ku veeta. Rahulikus tempos kulgevad romantilised lood annavad vaatajale hea võimaluse tegelastega su hestuda ja võtta hetk, et mõtiskleda igavikulistel teemadel endagi elus. “Hommikueine” ja “Lõuna” on jutustatud melanhoolsemas laadis, “Õhtusöök” on teistest meelelahutuslikum ja pikitud helgema huumoriga. Tauno Maarpuu

prod: tay bee Pin sts/scr: Wang jing, anocha suwichakornpong, kaz cai op/dop: han yan, Wang sanshang, m.r. umpornpol yugala, morgan Peline mont/Ed: Wang jing, lee chatametikool os/Cast: Wang Pin, kamolluk Piyavittayanon, beatrice chien tootja/production: Wormwood films maailma müük/World sales: Wormwood films keel/language: cantonese, mandarin chinese, tai/cantonese, mandarin chinese, thai

Wang Jing (sünd 1981, jishan, shanxi provints, hiina) on lõpetanud Pekingi filmiakadeemia. Praegu õpetab ta filmi nanjingi ülikoolis. tema segment “hommiköök” on esimene osa omnibussfilmist hommiku-, lÕuna- ja ÕhtusÖÖk. anocha suwichakornpong (sünd 1976, tai) on filmistsenarist ja -lavastaja. tema lühifilmist “grace” sai esimene tai lühifilm, mis võeti osalema cannes’i filmifestivalile. tema 2009. aasta täispikk mängufilm “tavaline lugu” võitis rotterdami filmifestivali peapreemia ja seda näidati ka PÖffil. tema lühifilm “lõunasöök” on keskmine osa omnibussfilmist hommiku-, lÕuna- ja ÕhtusÖÖk. kaz Cai (sünd singapur) on teinud peamiselt reklaamfilme, millest paljud on võitnud auhindu, samuti muusikavideosid, lühi- ja dokumentaalfilme. tema lühifilm “Õhtusöök” on viimane osa omnibussfilmist hommiku-, lÕuna- ja ÕhtusÖÖk. Wang Jing (b. 1981, jishan, shanxi province, china) graduated from beijing film academy. she teaches cinema at the university in nanjing. she directed the short film “breakfast” from the trilogy breakfast, lunch, dinner. anocha suwichakornpong (b. 1976, thailand) is a scriptwriter and director. her “graceland” (2006) became the first thai short film to be included in the official selection at cannes film festival. “mundane history” (2009, screened also at PÖff in 2010), her feature film debut, won a tiger award in rotterdam 2010. the short film “lunch” is a segment from the trilogy breakfast, lunch, dinner. kaz Cai (b. singapore) is a director, producer and editor. her work includes commercials – many of which have won awards – music videos, shorts and documentaries. her short film “dinner” is part of the triptych breakfast, lunch, dinner.

festivalid/festivals: rotterdam, bangkok

Three tasty shorts. The lunch is from a female Tiger winner, but the breakfast and dinner are also top-notch. However, there is an aftertaste, because these are three refined recipes for ending a relationship. A dinner can also be very unromantic. This film trilogy by female Asian directors focuses on love. The stories from China (Wang), Thailand (Suwichakornpong) and Singapore (Cai) are varied in tone, but all concentrate on mealtimes. Also, all the female protagonists are called Mei, we keep hearing ’Who wants to marry me?’ and in the background we hear the news of the murder of Benazir Bhutto, the former Prime Minister of Pakistan. A young woman and her boyfriend have breakfast. She is visiting him in Nanjing. While they roam around, they discuss their mutual past and the future. The lunch is lighter in tone: two teenagers discuss life and love, bored as only teenagers can be. The dinner is in Singapore. In this melancholy story, a man looks for love and a lonely old woman reflects on her past. The stories reflect the complexity and beauty of love, seen from various Asian perspectives. Restrained, controlled and sensitive. Rotterdam FF

panoraam

178

Panorama

Buta Buta aserbaidžaan / azerbaijan 2011, 98 min rEŽ/dir: ilgar naJaf

Selle filmi peategelased on lapsed, kes seisavad oma elutee alguses. Filmi kangelane on poiss ni mega Buta, kellel on vedanud, sest tal on tark õpe taja – vanamees, kes müütab vedelseepi. Tema ai tab Butat kõigis ettevõtmistes. Õpetaja ise unistab vana veski taastamisest. Buta aga unistab sellest, et ehitada mäetippu suur kividest muster, mida saaksid kõrgelt õhust imetleda linnud ja inimesed lennukites... Seebifirma esindaja tuleb külla oma tooteid rek laamima, kohtub siin kohaliku neiu Gyonchega ja armub temasse. Gyonche peab enne abiellumist viima lõpule oma töö, eluvaiba kudumise. Ühe päe va jooksul põimuvad omavahel eri liinid: vaip saab valmis kootud, muster valmis laotud ja vana mölder suigub veskit putitades igavesse unne... Aserbaidžaani film pole filmifestivalidel just sage külaline, seega kasutage võimalust ja vaadake seda pisikest, ent muinasjutuliselt kaunist linateost.

prod: ilgar najaf, Xamis muradov sts/scr: ilgar najaf op/dop: georgiy beridze muusika/music: javnshir guliyev mont/Ed: gulshen selimova os/Cast: rafig guliyev, tofig aliyev tootja/production: buta film keel/language: aserbaidžaani/azerbaijani

ilgar najaf (sünd 1975, armeenia) õppis režissööriks aserbaidžaani riiklikus kunstiülikoolis. aastal 2000 tegi ta oma esimese dokumentaalfilmi, mida pärjati bakuu noortefilmide festivalil preemiaga. tema 2004. aastal valminud lühifilm “musicians” oli berlinale talent campuse programmis. buta on tema esimene täispikk mängufilm. ilgar najaf (b. 1975, armenia) studied in the film director’s faculty of azerbaijan state university of arts. in 2000 he shot documentary film “shacks Without shades”. the film awarded the Prize of the baku youth festival. in 2001 he shot a number of television films. in 2004 he directed the short film “musicians” which participated in the berlinale talent campus. buta his first full-length feature. filmograafia/filmography: buta (2011)

EuropEan prEmiErE

festivalid/festivals: taschkent

The main characters in the film are children who are at the beginning of their course of life. The main character is a boy named Buta, he is a luckyman, because he has a wise mentor, which is the old man – the seller of liquid soap. He helps Buta in all initiatives. Mentor’s dream is to restore the old mill. But Buta dreams about another thing – he wants to put on top of the mountain a huge pattern of stones, so that from the height the birds and people flying in airplanes could admire this pattern... The representative of a company of soap production comes to the village to advertise their products, then meets a local girl Gyonche and falls in love. Gyonche should complete her work – the carpet of life, to marry lover. A set of intersecting story lines are completed in one day – the carpet is woven, the pattern is completed, and the old miller repairing the mill falls asleep with eternal sleep...

panoraam

179

Panorama

Mustlane gypsy / Cigán slovakkia, tšehhi / slovakia, czech republic 2011, 100 min rEŽ/dir: martin šulík

14aastane Adam elab vaeses Rumeenia kü las. Tema elus on vaid kaks rõõmu: poksimine ja temaga sama vana sõbratar Julka. Pärast isa vägivaldset surma õpib poiss tundma elu karmi mat külge: tema ema abiellub uuesti ja kasuisa nõuab, et Adam tema sõna kuulaks. Kui surnud isa Adamit ei külastaks, ei teakski ta, mida ette võtta. MUSTLANE on tundlik ja võimas draama, millesse toob hetketi teravust sürreaalne huumor. “MUSTLANE võeti üles Richnava külas, kus koha liku rahva kogemused peegeldavad filmitegelaste läbielamisi ning kogu dialoog on mustlaskeelne. Valdavalt amatööridest osatäitjad sooritavad mitu tugevat rolli ja Šulíku lavastatud film kätkeb ühtae gu olulist sotsiaalset analüüsi ja sirgjoonelist sot siaalrealistlikku lähenemist. Nagu ütleb Šulík ise: “Filmivõtetel võisin ma mitu stseeni puhtalt must laste hooleks jätta. Nad tajusid täpselt, mis on tõde ja mis vale”.” Peter Hames, London FF Film on esitatud Slovakkia poolt parima võõrkeelse filmi Oscari kandidaadiks.

prod: rudolf biermann, martin Šulík sts/scr: marek lescák, martin Šulík op/dop: martin Šec muusika/music: vladimír godár mont/Ed: jirí brožek os/Cast: ján mižigár, martin hangurbadžo, martina kotlárová, miroslav gulyas, attila mokos, miroslava jarábeková, ivan mirga tootja/production: in film Praha maailma müük/World sales: mk2 keel/language: tšehhi/czech

martin šulík (sünd 1962, Žilina, slovakkia) lõpetas filmija televisioonirežii eriala bratislava muusika ja draama akadeemias (vŠmu) 1986. aastal. aastatel 1986–91 töötas ta režissööri assistendina ning vahel ka teatrilavastaja ja filminäitlejana. debüteeris 1991. aastal esimese täispika filmiga “neha”. filmi “aed” eest pälvis oma esimese suure auhinna, žürii eripreemia 1995. aasta karlovy vary filmifestivalil. mustlane pälvis tänavusel karlovy vary festivalil kolm auhinda. martin šulík (b. 1962, Žilina, slovakia) graduated in film and television direction from the academy of music and dramatic arts (vŠmu) in bratislava in 1986. in 1986-91 he worked as an assistant director on short films, occasionally directed for the theatre, acted in movies, and shot documentaries. he debuted with his first feature “neha” in 1991. he received the special jury Prize at the karlovy vary film festival for “the garden” in 1995. gyPsy received four awards at the karlovy vary 2011. filmograafia/filmography: valik/selected: neha (1992), vsetko co mam rad (1993), záhrada (the garden, 1995), orbis Pictus (1998), krajinka (2000), slunecní stát aneb hrdinové delnické trídy (the city of the sun, 2005), cigán (gypsy, 2011)

festivalid/festivals: karlovy vary (special jury Prize), toronto, Warsaw, london, Pusan

Fourteen-year-old Adam lives in a poor Romany village. He has only two joys in life: boxing and Julka, a friend in the same age. After the violent death of his father, the boy experiences life’s harsher side: his mother remarries and his stepfather demands obedience. If Adam’s dead father hadn’t visited him he wouldn’t even know which path to take. The inexperience of youth, loneliness, and impulsiveness would soon get him into trouble. An insightful, powerful drama punctuated by moments of surreal humour. “Made in the village of Richnava, where the experiences of the villagers reflect that of the characters, it was filmed entirely in Roma dialect. Strongly acted by a mainly non-professional cast, Šulík’s film presents an important social analysis while at the same time transcending a straightforward social realist approach. As Šulík himself puts it: “During the shooting, I was able to leave many of the scenes to the Roma. They sensed what is true and what is a lie”.” Peter Hames, London FF

panoraam

180

Panorama

Desintegratsioon thE disintEgration la dEsintEgration Prantsusmaa / france 2011, 81 min rEŽ/dir: philippE fauCon

Tänapäeva läänemaailmas mõõdetakse kõike või peaaegu kõike seksikuse mõõdupuuga. Islam on seksikas. Terrorism on aga veel seksikam. Nii võiks võtta kokku tänapäeva menufilmiks vajaminevad elemendid. Maroko päritolu prantsuse režissöör Philippe Faucon on teinud oma linateoses DESINTEGRATSIOON aga hoopis midagi muud. Kui Christoher Morrise läinud aastal linastunud “Neli lõvi” segas islami, terrorismi ning immigran did tragikomöödiaks, siis DESINTEGRATSIOON on pigem melanhoolne film. See on film, kuidas teise põlvkonna islamiusulisest immigrandist saab Euroopas terrorist. See on film sellest, kuidas in tegratsiooni asemel leiab aset desintegratsioon, kuidas võõrdutakse enamusühiskonnast ja pere konnast, kuidas “halvad” (ning Yassine Azzouzi radikalisti roll on väga veenev) muudavad tund matuseni meie “hea” peakangelase ning kuidas selle muutumise juures on oluline tegelikkus, kus tööintervjuule saamiseks tuleks esmalt muuta ära oma nimi, mis on tööandjale liiga võõras ja ohtlik ning seejuures üldse mitte seksikas. Fauconi kaa merasilma läbi on see tüüpiline muster talletatud fragmentaarselt, võibolla liigagi fragmentaarselt. Ringo Ringvee

prod: yves chanvillard, nadim cheikhrouha sts/scr: mohamed sifaoui, eric nebot, Philippe faucon op/dop: laurent fénart muusika/music: benoit schlosberg mont/Ed: sophie mandonnet os/Cast: rachid debbouze, yassine azzouz, ymanol Perset, mohamed nachit tootja/production: screenrunner maailma müük/World sales: Pyramide international keel/language: prantsuse/french

The action takes place in a suburb in Lille (north of France). Ali, a 20 year-old boy, meets Djamel who is 10 years older than him. Soon, Djamel becomes his mentor and exerts a moral authority on Ali and his friends. Djamel is a fundamentalist and claims to represent a righteous Islam. A charismatic leader, he manages to twist the boys’ minds and isolate them from the society they grew up in. Djamel will lead them along a tragic path which will greatly affect the lives of these young men and their families.

philippe faucon (sünd 1958, oujda, maroko) on õppinud aix-en-Provence’i ülikoolis Prantsusmaal. ta on teinud seitse mängufilmi ja mõned teleseriaalid. philippe faucon (b. 1958, oujda, morocco) studied at the université d’aix-en-Provence in france. he has made couple of tv series and seven full-length features. filmograafia/filmography: l’amour (1990), sabine (1993), muriel fait le désespoir de ses parents (1995), samia (2000), la trahison (the betrayal, 2005), dans la vie (2007), la desintegration (the disintegration, 2011)

panoraam

181

Panorama

Kala ja krõbekartulid fish n’ Chips küpros / cyprus 2011, 102 min rEŽ/dir: Elias dEmEtriou

Andy, usin ja töökas Küprose emigrant Londonis, vallandatakse kalapoest, kus ta kokana töötas. Ta otsustab sõita tagasi Küprosele dementsuse all kannatava ema, tüdruksõbra Karini ja oma tütrega, et asutada seal omaenda kalapood. Nende unis tus küll täitub, kuid paraku saab sellest õige pea õudusunenägu: pood on määratud hukule, sest Andy on unustanud tõsiasja, et tegu on Küprose, mitte Londoniga. Ebaedu tekitab masendust ja toob kaasa konfliktid tema kentsaka pere liikmete vahel. Andy keeldub reaalsust tunnistamast ja pingutab poe käigus hoidmise nimel, kuid ei saavuta sellega midagi muud peale selle, et kõik ta hülgavad. Nii jõuab ta tõdemuseni, et ta pole omaenda kodumaal midagi enamat kui turist.

prod: monica nicolaidou, giorgos Pantzis, constantinos moriatis, elias demetriou sts/scr: elias demetriou op/dop: giorgos giannelis muusika/music: christina georgiou mont/Ed: ionna spiliopoulou, elias demetriou os/Cast: marios ioannou, marlene kaminsky, anne-marie o'sullivan, diomedes koufteros, alkestis Pavlidou tootja/production: Pan entertainment / 44 ch keel/language: inglise, kreeka/english, greek

Elias demetriou (sünd 1965, küpros) on maailmakodanik, kelle taskus on nii suurbritannia, kreeka kui ka küprose pass. käesoleval hetkel elab ja töötab ta ateenas, kus õpetab tudengeid. on teinud lühi- ja dokumentaalfilme, millest mitmed on ka osalenud rahvusvahelistel festivalidel. kala ja krÕbekartulid on tema esimene mängufilmilavastus. Elias demetriou (b. 1965, cyprus) has british, greek and cypriot citizenship and now lives and works in athens where he studied film direction at athens university. he has directed shorts and documentaries, many of which were shown at international festivals. fish n' chiPs is his first fiction feature. filmograafia/filmography: fish n’ chips (2011)

festivalid/festivals: montreal, athens

Andy, a hard working Cypriot emigrant in London, gets fired from the fish shop where he works as a cook. He decides to return with his mother, who suffers from dementia, his girlfriend Karin and her daughter, to Cyprus to run their own fish shop. Their dreams are fulfilled but they turn into a nightmare. The shop fails because Andy missed the fact that Cyprus is not London. Failure leads to misery and creates conflict between the members of his peculiar family. Andy refuses to face reality and struggles to keep the shop going, but the only thing he achieves, is to be left alone. Andy becomes conscious that he is nothing more than a tourist in his own homeland.

panoraam

182

Panorama

Almayeri narrus almayEr’s folly la foliE almayEr belgia, Prantsusmaa / belgium, france 2011, 130 min rEŽ/dir: Chantal akErman

Belgia režissöör Chantal Akerman on julge väljen dusviisiga filmilooja, kes ei kohku kasutamast eks perimentaalseid võtteid ka niinimetatud peavoolu filmides. Joseph Conradi samanimelisel debüüt romaanil põhinev ALMAYERI NARRUS pole pea voolufilm. Pigem on see film nõudlikule vaatajale ja ühtlasi ka film ise esitab oma nõudmisi vaatajale. Aeglases tempos kulgev pikkade stseenidega lina töö nõuab kannatlikkust, siis pääseb ka ligi selles peituvale lüürilisele, maalilisele ilule. ALMAYERI NARRUS räägib loo 1950. aastatel Malaisias elavast läbipõlenud kaupmehest Kaspar Almayerist, kes soovib oma tõmmunahalisele tütrele kindlustatud tulevikku. Kaunist neidu hak kab himustama aga ka Almayeri abiline Dain, kes peaks aitama Almayeril leida kadunud varandu se. See on lugu inimlikust ahnusest ja väiklusest ning samas ka kolonialismi tagajärgedest, millega VanaEuroopa senini silmitsi seisab. Tõnu Karjatse

prod: Patrick Quinet, chantal akerman sts/scr: chantal akerman op/dop: chantal akerman mont/Ed: claire atherton os/Cast: stanislas merhar, marc barbé, aurora marion, zac andrianasolo tootja/production: artémis Productions maailma müük/World sales: doc & film keel/language: prantsuse/french

Chantal akerman (sünd 1950, brüssel) on sõltumatu filmilavastaja, kelle käekirja tuntakse talle ainuomase minimalistliku narratiivi ja visuaalse stiili kaudu. sai julgustust ja inspiratsiooni godard’i filmist “Pierrot le fou”, mis tõukas teda tegema oma debüütlavastust “blow up my city” (1968). mustvalgest lühifilmist sai tõmbenumber 1971. aasta oberhauseni filmifestivalil. alates 70ndatest veetis akerman enamiku oma ajast new yorgis, kus ta teiste ametite kõrval töötas näiteks pornokinos kassiirina. filme on ta teinud siiski peamiselt euroopas, kus neid oodatakse ja armastatakse. Chantal akerman (b. 1950, brussels). independent filmmaker noted for her minimalist narratives and static visual style. inspired by godard’s “Pierrot le fou”, she took on a variety of odd jobs to finance her first film, “blow up my city” (1968), a black-and-white short that drew belated attention at the 1971 oberhausen festival. she spent much of 1972 in new york, working as a cashier at a porno movie theatre, among other occupations, and associating with the city’s experimental filmmakers. she has since returned to the us periodically to get “re-energized” and engage in filmmaking projects, but has been working mostly in europe. her films, often dramatically vague and nearly plotless, typically seek to explore human emotion and character through unorthodox cinematic means. filmograafia/filmography: valik/selected: jeanne dielman, 23 Quai du commerce, 1080 bruxelles (1975), les rendez-vous d’anna (anna’s meetings, 1978), toute una notte (all night long, 1982), nuit et jour (night and day, 1991), sud (south, 1999), demain on déménage (tomorrow, We move, 2004), la folie almayer (almayer’s folly, 2011)

festivalid/festivals: venice (out of competition), toronto, vancouver, Pusan, london

Almayer (Stanislas Merhar) came to Southeast Asia long ago to seek his fortune. He married the adopted Malay daughter of the wealthy Captain Lingard in the hopes of winning an inheritance, but Lingard’s fortune gradually dwindled after a series of ill-advised journeys in search of hidden treasure. Now Almayer is resigned to a meagre existence, running a trading post where no one trades. Nina (Aurora Marion), his half-Malay daughter, is his sole source of hope and comfort. But Dain, the young man Almayer had enlisted to help him find the lost treasure his father-in-law fruitlessly sought, has eyes for Nina, and threatens to steal her away from this steamy backwater forever. “Chantal Akerman’s 2000 film “The Captive” was an ingenious reduction of the fifth volume of Proust’s “À la recherche du temps perdu.” ALMAYER’S FOLLY, her second foray into literary adaptation, transplants Joseph Conrad’s 1895 debut novel, which concerns a Dutch trader living in Malaysia, to the 1950s. The additional decades of foreign intervention have left an indelible mark on the region that lingers in the lush periphery of this fever dream of a film.” Cameron Bailey, Toronto FF

panoraam

183

Panorama

Lõpp veritasule thE forgivEnEss of Blood usa, albaania, taani, itaalia / usa, albania, denmark, italy 2011, 109 min rEŽ/dir: Joshua marston

Kaua on oodatud režissöör Joshnua Marstoni teist tulemust pärast 2004. aastal valminud ja ohtralt pär jatud mängufilmi “Maria Full of Grace”. Sealtpeale hoolega teleseriaalidega tegelenud Marston haa ras uuesti härjal sarvist, kui ta oli lugenud ajalehest ühest Albaania teismelisest poisist, kes leidis end ootamatult perekondadevahelisest verivaenu kee risest. See lugu inspireeris Marstonit niivõrd, et ta sõitis otsemaid Albaaniasse ja intervjueeris kõiki as jaosalisi, keda seesugune, teinekord ka surmav vas tasseis otseselt või kaudselt puudutas ning kirjutas kokku väga mõjusa, peaaegu et dokumentaalse loo. Kogu film kulgeb küll rusutud ja aeglases külarüt mis, mis ei jäta ei aega ega ka ruumi lummavatele maastikuvaadetele või värvidest pakatavale küla elule, kuid vaataja meeled hoitakse algusest lõpuni pinges üha eskaleerivate sündmustega kahe pere konna suhetes. Õdevenda teismelised Rudina ja Nik elavad oma tavapärast aktiivset elu sõprade keskel. Rudina on koolis eeskujulik õpilane, seevastu Nik kui nä gus noormees on hinnatud tüdrukute seas. Laste isa pakub külainimestele leiva toomise teenust ja kasutab oma teekonna lühendamiseks naabri maatükki, mida oma hobuvankriga igal hommikul ületab. Maatükk kuuluski kunagi nende perele, aga nüüd osutub see uute omanike käes tõeliseks konfliktikoldeks. Ühel päeval on tee vankri ees suletud ja see seab kahe perekonna mehed põ himõttelisse vastasseisu, mille tagajärjel üks naab ritest tapetakse. Nii on 15. sajandist pärit seaduse kohaselt naabritel õigus võtta kasutusele veritasu, mille järgi ohvri omastel on voli tappa kõik toimepa nija perekonna meesliikmed. Ja algabki jaht. Timo Treit

prod: Paul mezey sts/scr: joshua marston, andamion murataj op/dop: rob hardy muusika/music: jacobo lieberman, leonardo heiblum mont/Ed: malcolm jamieson os/Cast: tristan halilaj, sindi laçej, refet abazi, ilire vinca Çelaj, Çun lajçi tootja/production: journeyman Pictures maailma müük/World sales: fandango Portobello sales keel/language: albaania/albanian

Joshua marston (sünd 1969, california) hoiab magistrikraadi poliitilises teaduses chicago ülikoolis ja on õppinud ka filmi new yorgi ülikoolis. aastatel 1990–91 töötas Pariisis ajakirjas life ja abc uudistekanalis. 2004. aastal esilinastus tema esimene film “maria full of grace”, mida näidati ka rahvusvahelises kinolevis ja mis sai berliini festivalil alfred baueri nimelise preemia. lÕPP veritasule on tema teine täispikk film. Joshua marston (b. 1969, california) holds an ma in political science from the university of chicago and an m.f.a. in filmmaking from new york university. in 1990/91 he worked for “life” magazine in Paris and for abc news. he then took up studies in politics in chicago and film at new york university. in 2004 his feature film “maria, full of grace” was awarded the alfred bauer Prize at the berlinale. the forgiveness of blood is his second full-length feature. filmograafia/filmography: maria, llene eres de gracia (maria, full of grace, 2003), the forgiveness of blood (2011)

Nik is an energetic 17-year-old in his last year of high school in Northern Albania. He is embarking on his first romance with a girl in his class and plans to open his own internet café after graduation. His sister, Rudina, is a bright, mature fifteenyear-old who aspires to go to college. When a local land dispute results in their father Mark being accused of murder, the family is drawn into a deadly blood feud. The rules of the Kanun, a centuries-old Balkan code of law, force Nik, his 7 year old brother and the other male members of his family into virtual house arrest. With Mark hiding in the mountains and Nik unable to leave the house, the family must rely on Rudina, who has to leave school and take over Mark’s business in order to provide for them. While Rudina flourishes in her newfound responsibility, Nik’s frustration and anger at his isolation drive him to try to end the feud, even though it may cost him his life. “THE FORGIVENESS OF BLOOD works as a powerful coming-of-age story and a fascinating procedural account of the logistics of a feud. The film simultaneously relays a latent sense of danger and the oppressive boredom experienced by teens implicated in, but alienated from, old-world customs and duties. As with “Maria Full of Grace”, Marston offers an immersive experience of a frequently hidden pocket of the world.” Cameron Bailey, Toronto FF

festivalid/festivals: berlinale (best screenplay), moscow, telluride, toronto, helsinki, london

panoraam

184

Panorama

Generatsioon P gEnEratsioon p / gEnEration p venemaa, usa / russia, usa 2011, 110 min rEŽ/dir: viCtor ginzBurg

GENERATSIOON P on Viktor Pelevini samanimelise kultusromaani ekraniseering. Tegu on üldse esi mese filmiga, mis tema teostel põhineb. See pole ka ime, sest Pelevini tekstid oma mitmekihilisuse, müstika ja paralleelmaailmatega pole lavastamiseks just kõige kergem materjal. Kuus aastat filmi kallal töötanud režissööril ja stsenaristil Victor Ginzburgil on see õnnestunud üsna originaalilähedaselt. Generatsioon P – see on põlvkond, kes sai pea gi kaduvalt nõukogude võimult kingituseks kodu maal villitud Pepsi. See polnud mitte lihtsalt jook, vaid lootus, et Pepsi järel saabub teiselt poolt oo keani ka uus, imeline elu. Ning ta tuligi, pühkides kõik oma teelt. Loo peakangelane, intelligentne noor luuletaja Vladlen Tatarski asub 90ndate al guses elu sunnil tööle kaukaaslastele kuuluvasse suitsuputkasse. Edasi reklaamiagentuuri töö le minnes, avaneb tema anne kohandada lääne kaupade slogan’eid “vene mentaalsusele”. Peagi saab temast televisiooni abil uue reaalsuse looja, kelle käes isegi poliitikud on vaid järjekordsed PR projektid. Ent Vladleni piinab pidevalt küsimus, kes kogu seda struktuuri tegelikult juhib, ning ta jõuab ki kõige kõrgemale. Temast saab lõpuks elav ju mal, taevakuninganna Ištari maapealne abikaasa. Keskkond, kus peategelased pendeldavad, on pul jong zenbudistlikust filosoofiast, esoteerikast, narko maaniast, poliittehnoloogide ja copywriter’ite eufoo riast 90ndate alguse Moskva piiritus vabaduse potis. Omamoodi võib GENERATSIOON Pd lugeda vene vastuseks “Matrixile”. Mõlemad räägivad tõe otsijast virtuaalses reaalsuses. “Matrixis” on sel leks küberruum, Venemaal aga televisoon või vene hinge metafüüsika ise. Filipp Kruusvall

prod: victor ginzburg, djina ginzburg, stas yershov sts/scr: victor ginzburg, djina ginzburg op/dop: aleksei rodionov muusika/music: kaveh cohen, michael david nielsen, alexander hacke mont/Ed: anton anisimov, vladimir markov, karolina maciejewska, irakly kvirikadze os/Cast: vladimiir yepifantsev, mikhail yefremov, sergei shnurov, oleg takhtarov, andrei fomin tootja/production: generation P, llc koopia/print: generation P, llc keel/language: vene/russian

victor ginzburg (sünd 1959, moskva) emigreerus 15-aastasena koos vanematega ameerika Ühendriikidesse. on õppinud new yorgis visuaalseid kunste ja teinud mitu edukat muusikavideot erinevatele artistidele (belinda carlisle, jody Watley, lou reed). lavastajadebüüdi tegi dokumentaalfilmiga “the restless garden” (1994), mis tõi moskva avangardistlikku liikumisse uusi tuuli. viimasel ajal on ginzburg seotud kodumaiste ja rahvusvaheliste teleprogrammidega, kuhu ta kirjutab stsenaariumeid. victor ginzburg (b. 1959, moscow) emigrated to the usa with his parents when he was 15. he studied filmmaking at the school of visual arts in new york, and subsequently made several successful music videos featuring various artists (belinda carlisle, jody Watley, lou reed). he debuted in film with the documentary “the restless garden” (1994). the film was provocative for its eroticism and for its association of the trash music scene with the conceptual art coming out of moscow’s avant-garde movement of the era. in later years he worked on domestic and foreign tv programmes, was involved in the film technology business, and wrote screenplays. filmograafia/filmography: the restless garden (1994, doc), generation P (2011)

festivalid/festivals: moscow, karlovy vary, toronto

After the break-up of the USSR Moscow opens its doors to foreign investors: finding a career is primarily a question of making clever use of an opportunity. Babylen Tatarsky starts out as a tobacconist, but an encounter with a former classmate leads him to the world of advertising. Pepsi Cola, Sprite, Parliament cigarettes – such products need to reach the consumer fast. Babylen turns out to be good at his job, and he gradually finds his way into the kind of PR which serves to promote not only goods, but people in social roles as well. In addition to the gloss of success, however, he is also driven by his passion for Near Eastern mythology, an experience heightened through use of hallucinogenic substances. This open-handed adaptation of Victor Pelevin’s cult postmodern novel caused a major stir after its screening in Russian cinemas. “In the eyes of the old-school art-house elite, GENERATION P will be an angry young upstart: course, cynical, vulgar and brash. But these are the very qualities that make it so refreshing. Director Victor Ginzburg deftly navigates the novel’s complex narrative structure to create a film steeped in cyberpunk mysticism and social satire, akin to “How to Get Ahead in Advertising”, the work of William S. Burroughs and perhaps that wild-eyed madman on the street who spews conspiracy theories while asking for change. The casual viewer might be rattled by the film’s machine-gun assault of Russian slang, pop-cult and political-history references — but rest assured, GENERATION P is never boring. Colin Geddes, Toronto FF

panoraam

185

Panorama

Suvemängud summEr gamEs / gioChi d’EstatE Šveits, itaalia / switzerland, italy 2011, 101 min rEŽ/dir: rolando Colla

SUVEMÄNGUD on tugevate näitlejatöödega vi suaalselt võluv film. Toscana suvekuumuses harg neb lahti mitmekihiline lugu, mis hoolimata arvu kast tegelaskonnast ei jäta ühtegi tegevusliini pea liskaudseks. Režissöör Rolando Colla heidab pilgu täiskasvanuks saamisele ja sellega seonduvatele teemadele ning näitab, et see ei olegi nii lihtne, kui tihti arvatakse või mõelda soovitakse. Ei ole ole mas kindlat “küpsusesadamat”, kuhu õige vanuse saabudes võiks lihtsalt randuda. Maailm jääb ikka samamoodi väljakutsuvaks, hirmutavaks ja imeli seks. Filmi rõhk, nagu nimigi reedab, on asetatud mängulisusele ja mängudele. Laste mängud saa vad alguse soovist kontrollida maailmas kohatavat valu. Täiskasvanute mängud on end aga maskeeri nud nii osavalt tegelikkuse nime alla, et loovad valu ja segadust juurde. Samal ajal kestab aga kõike hõlmav suvi ja mänge, mida mängida, saab valida ja vajadusel juurde luua – erinevaid peitusemänge, leppimismänge või (esimesi) armumänge. Šveits on esitanud SUVEMÄNGUD võõrkeelse filmi Oscari kandidaadiks. Uskuda võib, et filmil läheb väga hästi ka suure lombi taga, sest omal viisil puudutab see kindlasti kõiki. Ekraanil nähtud tegelased ja päikseküllane suvi jääb vaatajat veel pikaks ajaks saatma. Film võimaldab taaskord läbi elada seda põnevat aega, kus esimest korda ar mastatakse ning kujunetakse selleks kellekski, kes me täiskasvanuna olla püüame.

prod: elena Pedrazzoli, amedeo Pagani sts/scr: rolando colla, roberto scarpetti, olivier lorelle, Pilar anguita-mackay op/dop: lorenz merz muusika/music: bernd schurer mont/Ed: didier ranz os/Cast: armando condolucci, fiorella campanella, alessia barela, antonio merone tootja/production: Peacock film / classic srl. maailma müük/World sales: rezo films keel/language: itaalia/italian

rolando Colla (sünd 1957, sciaffusa, itaalia) elab ja töötab alates 1978. aastast zürichis, kus ta lõpetas ka kirjandusõpingud. nii Šveitsi kui itaalia kodakondusega colla töötas mõnda aega stsenaristi ja näitlejana. aastal 1984 rajas ta filmistuudio Peacock, kus hakkas tootma reklaamfilme, millest mitmed on pälvinud kogu maailmas rohkelt auhindu. lühifilmide kõrval on tänavu locarno filmifestivalil esilinastunud suvemängud colla kolmas täispikk film. rolando Colla (b. 1957, sciaffusa, italy), who has both swiss and italian nationalities, has lived and worked in zurich since 1978, where he graduated in literature. he has worked as a scriptwriter for and actor in several films. in 1984 colla founded a film studio Peacock where he produces industrial films and advertising. he has received numerous recognitions and awards for his commercials. summer games is colla’s third full-length film. filmograafia/filmography: la monde a l’envers (1998), l’autre moitié (the other half, 2007), giochi d’estate (summer games, 2011)

Katriin Kütt festivalid/festivals: locarno, venice (out of competition), Pusan, thessaloniki

Midsummer by the sea in the Maremma in Tuscany. Vincenzo and Adriana, trapped in emotional dependency, make one last desperate attempt to save their marriage. Their 12-year-old son Nic processes the trauma from his father’s violent outbursts in games with other children. Although he is well integrated in his group of friends, he finds it extremely difficult to express what he feels for Marie, who is the same age and suffers from her own relationship with her father. A film about the first steps towards a life of one’s own. “The story of this film is inspired by my childhood. Both Italians, my parents came to Switzerland and lived a life of labour and restrictions. My mother, my brother and I feared my father’s violent nature, his yelling. I have been trying to understand what this obscure and uncontrollable force is, that lives in us and distances us from a normal life. I see adults as boats halfway immerged in the water, objects stuck in a slanting position and hardly moving anymore. The children are like divers who are searching for pearls. And the film moves along with them. I hope that this film opens us up towards the children of today and towards the children we were and still are.” Rolando Colla, director

panoraam

186

Panorama

Kalliskivi thE JEWEl / il gioiEllino itaalia, Prantsusmaa / italy, france 2011, 110 min rEŽ/dir: andrEa molaioli

KALLISKIVI on ühe tavalise pankroti kroonika. Tänapäeval üle kogu maailma lahvatanud skandaa lid suurte tuntud kompaniide ümber suurt enam ei üllata. Rahamaailma spekulatsioonid sünnitavad ja hävitavad firmasid, kelle reaalväärtus jääb küm neid kordi alla börsil märgitud või avalikkusele ette söödetud väärtustest. Kindlasti on nende hulgas firmasid, kes ongi bluffimisest võrsunud ja sinna ka hääbuvad. Ja kindlasti neid, mis on alustanud parimate kavatsustega, rõhudes väärtustele ning usaldusele ehk esmalt seda isegi uskudes. Film kirjeldab kiretult, kuid detailselt, kaasahaa ravalt ja kibedat huumorit hüljamata tegelikkuses Itaalia juhtiva piimatootja Parmalatiga (filmis Leda) juhtunut. Süütu lehmapiim ei ole relvad ega nar kootikumid, kuid võlad on sellegipoolest võlad. Ja neist tuleb vabaneda, võttes uusi võlgu ja nõustu des röövellike tehingutega. Filmi esimestest hetkedest haaratakse meid trille rile omasesse atmosfääri, valitsevad hämarus ja vihmast läikivad tänavad. Süngetes luksuslikes ka binettides sõlmitakse tehinguid, millel on alati üks li saklausel varuks. Üks vale kuhjub teise otsa ja vaa tamata kompanii ustava sõduri Ernesto Botta (Toni Servillo järjekordne nüanssiderohke kivinäo roll) pühendumusele ning teravale taibule (ja heale liimi misoskusele), ei ole enam võimalik midagi päästa ja kaunis jõuluöö muutub hullunud hävitamiseks. Andrea Molaioli sai tuntuks hämara krimilooga “Tüdruk järve kaldalt”, kus Toni Servillo kehastas vananevat pereprobleemide käes vaevlevat uuri jat. Tandemi koostöö KALLISKIVIS on saavutanud veel kraad kangema tulemuse. Dagmar Raudam

prod: nicola giuliano, francesca cima sts/scr: ludovica rampoldi, gabriele romagnoli, andrea molaioli op/dop: luca bigazzi muusika/music: teho teardo mont/Ed: giogiò franchini os/Cast: toni servillo, remo girone, sarah felberbaum, lino guanciale tootja/production: indigo film / babe films maailma müük/World sales: intramovies keel/language: inglise, itaalia / english, italian

andrea molaioli (sünd 1967, rooma) alustas karjääri režissööri assistendina mitmete prominentsete itaalia lavastajate juures nagu nanni moretti, carlo mazzacurati ja daniele luchetti. oma debüütlavastusega “the girl by the lake” võitis ta veneetsia filmifestivalil mitu auhinda ning film pälvis 2008. aastal 10 david di donatello (itaalia oscari ekvivalent) auhinda, sh ka kui parim film, parim lavastaja ja parim meesosatäitja. kalliskivi on molaioli teine täispikk mängufilm. andrea molaioli (b. 1967, rome) began as an assistant director, working with such prominent italian directors as nanni moretti, carlo mazzacurati and daniele luchetti. in 2007 his debut film, “the girl by the lake”, premiered at the venice festival where it won couple of awards, then went on to to garner 10 david di donatello awards (italian oscars) including those for best film, best director and best actor. the jeWel is his second full-length film. filmograafia/filmography: la ragazza del lago (the girl by the lake, 2007), il gioiellino (the jewel, 2011)

A large food processing company spanning five continents, listed on the Stock Market, in constant expansion towards new markets and new sectors: what might be called a jewel. Its founder, Amanzio Rastelli, lord and master of the firm, has placed in the firm’s controlling positions, his closest relatives: his son, his niece, plus several tried and true managers – despite the fact their education level is no higher than that of an accountant. An inadequate management to face the challenges which the market poses. And, in fact, the group falls into debt. Deeper and deeper. It’s not enough to fake the books, pump the sales, find backing from politicians, saddle investors with risk through bolder and bolder creative financial operations… The chasm has become gigantic, ready to swallow everything. “Molaioli’s film is his second, after his highly regarded feature “The Girl in the Lake”, and he confirms the promise of his debut with this meaty story, well told with verve and style. Embellished by luminous cinematography from Luca Bigazzi, THE JEWEL is also anchored by another magnificent performance by Toni Servillo (Consequences of Love, Il Divo) as the cunning, irascible, but almost pathetically loyal chief finance officer, who tries to hold things together as everyone around him is devoted to pillaging and plundering the company’s assets.” Adrian Wootton, London FF

festivalid/festivals: karlovy vary, montreal, vancouver, london

panoraam

187

Panorama

Süüdi guilty / prEsumé CoupaBlE Prantsusmaa / france 2011, 101 min rEŽ/dir: vinCEnt garEnq

See on tõsielul põhinev lugu ühest meie aja suu rimast kohtueksimusest – Outreau’ juhtumist. Alain Marécaux ja tema abikaasa arreteeriti 2001. aastal koos 12 teise inimesega ning neid süüdis tati alusetult pedofiilias. Äärmiselt ebaõiglase ja ebahumaanse kohtusüsteemi tõttu ootab Alain Marécaux’d põrgutee. “Philippe Torreton (keda filmisõbrad peaksid tead ma ulmelisest märulifilmist “District 13“) sooritab võimsa emotsionaalse laenguga rolli Alainina, me hena, kes peab seisma, käed raudus, ja vaatama pealt, kuidas ta elu kokku variseb. Film SÜÜDI kannab meid vangikongide, kohtunikekambrite ja haiglapalatite maailma, mis määratlevad Alaini piinatud eksistentsi, ning palub meil mitte üksnes tunda kaasa ebainimliku süsteemi küüsi sattunud mehele, vaid märgata inimlikku eksimust selle eba õigluse taga. See on üks aasta liigutavamaid filme.” Cameron Bailey, Toronto FF Film sai Veneetsia filmifestivalil Label Europa Cinemas’ auhinna, mis toetab ja kindlustab auto rifilmide levikut Euroopa kinodes.

prod: christophe rossignon, Philip boeffard sts/scr: vincent garenq op/dop: renaud chassaing muusika/music: klaus badelt mont/Ed: dorian rigal-ansous os/Cast: Philippe torreton, Wladimir yordanoff, noémie lvovsky tootja/production: nord-ouest films maailma müük/World sales: films distribution keel/language: prantsuse/french

vincent garenq õppis filmirežiid Pariisi la fémis’ filmikoolis. ta on teinud arvukalt teleseriaale, mitu lühi- ja dokumentaalfilmi, nende hulgas “vita sexualis” (1994) ja “derniere séance” (2001). sÜÜdi on tema teine täispikk mängufilm. vincent garenq studied directing at la fémis in Paris. he has directed for numerous television series and has made several short films and documentaries, including “vita sexualis” (1994) and “dernière séance” (2001). his feature films are “baby love” (2008) and guilty. filmograafia/filmography: comme les autres (baby love, 2008), Présumé coupable (guilty, 2011)

festivalid/festivals: venice (venice days), toronto, london

The true story of Alain Marécaux and his wife, heartlessly crushed by one of the most important miscarriages of justice of our time, the Outreau case. Alain Marécaux and his wife were arrested in 2001 along with 12 other people for horrible acts of paedophilia they never committed. He will face the descent into hell with an incredibly unjust and inhuman judicial system. “Philippe Torreton delivers a powerfully emotional performance as Alain, a man who must stand with his hands cuffed and watch his life shatter around him. GUILTY immerses us in the world of prison cells, judges’ chambers and hospital rooms that define Alain’s tortured existence, and asks us not just to empathize with a man trapped in an inhuman system, but to recognize the human error behind this miscarriage of justice and demand accountability. One of the most gripping films of the year.” Cameron Bailey, Toronto FF

panoraam

188

Panorama

Politseinik thE poliCEman / ha’shotEr iisrael / israel 2011, 100 min rEŽ/dir: nadav lapid

Nadav Lapidi filmidebüüt saavutas Locarno festi valil žürii eripreemia ning Jerusalemma filmifestivalil peapreemia (filmitegijad keeldusid kodusest auta sust). Filmis vastandatakse peategelasest politsei antiterrorismi üksuse võitleja Yaron (Yiftach Klein) ja noored jõukast keskklassist sirgunud revolutsio näärid. Ühel pool on Yaron, alfaisane, kelle füüsilist olemust paraja annuse irooniaga esitletakse, kuid kes oma eheduses mõjub ausalt ja isegi kütkestavalt. Yaroni usk oma üleolekusse annab talle õiguse edastada oma surmahaigele sõbrale julm ettepanek tunnis tada süütute inimeste hukkumises enda süüd. Elu ja surmaga mängivate meeste omavahelist ühtsust peegeldavad peaaegu skulpturaalsed stseenid lõbu satest madistamisgrillipidudest või langenud kaasla se matusest. Yaroni potentsiaalile leida oma sisemu ses midagi enamat kui salapolitseinikust kamba juht, vihjatakse ootamatult intiimses massaažistseenis oma viimases staadiumis lapseootel naisele. Teisalt on viiekümne aasta tagune naiivpoeetiline protestivaim ja karismaatilise juhi (Yaara Pelzig) ümber koondunud noored, kellele ei ole antud aega armastada. Õigemini keelduvad nad sellest ülla eesmärgi nimel, mis kellelegi korda ei lähe. Noorusliku julmuse ja kompromissitu vihaga otsus tatakse maailma parandada, olles valmis ennast ohvriks tooma.

prod: itai tamir sts/scr: nadav lapid op/dop: shai goldman muusika/music: mont/Ed: era lapid os/Cast: yiftach klein, yaara Pelzig, michael mushonov, menashe noi, michael aloni tootja/production: hot / laila films maailma müük/World sales: Wide management keel/language: heebrea/hebrew

See kõik mahub ühte väiksesse lõhestunud riiki, kes peaks käsikäes võitlema ümbritsevate vae nulike naabrite vastu. Lapidi film on küll asetatud Israeli tänasesse päeva, kuid mediteerib pigem inimese tegutsemise eesmärkide üle, kui lahkab hetkepoliitikat. Dagmar Raudam

nadav lapid (sünd 1975, iisrael) on õppinud ajalugu ja filosoofiat tel avivis, seejärel filmi jeruusalemma sam spiegeli nimelises filmija televisioonikoolis. on teinud mitu lühifilmi, mida on näidatud erinevatel filmifestivalidel. tema kooli lõpufilm “emile’s girlfriend” valmis 2006. aastal. ta on töötanud ka spordiajakirjanikuna ja televisioonikriitikuna. Politseinik on tema esimene täispikk mängufilm. nadav lapid (b. 1975, israel) studied history and philosophy in tel aviv, then film at the sam spiegel film & television school in jerusalem. he made several shorts, which were selected for numerous festivals. his graduation film “emile’s girlfriend” was made in 2006. his first novel, “continues to dance”, was published in 2001. he has also worked as a sports journalist and film and television critic. Policeman is his first feature film debut. filmograafia/filmography: ha’shoter (Policeman, 2011)

Need vastaspoolused liiguvad paratamatu katast roofi poole, mille kaotajaid ei ole paraku raske en nustada. festivalid/festivals: locarno (jury special Prize), Warsaw, london, vancouver

Yaron is a member of an elite anti-terrorist unit in the Israeli police force. He and his fellow officers are the ultimate defence against the “Arab enemy”. Yaron loves the unit and its male camaraderie. He also loves his wife, who is soon to give birth. His encounter with a radical, violent group turns his life upside down, confronting him not only with the Israeli class war but also his own inner conflicts. “Lapid’s film has already been the subject of some controversy in his native country for his depiction of inter-Israeli violence. The director cleverly subverts our preconceptions by creating a fractured depiction of internecine Jewish tensions, devoid of any Arab characters. The result is a powerful, morally ambiguous blast of misplaced adrenaline.” Ali Jaafar, London FF

panoraam

189

Panorama

Habemus Papam – Meil on paavst WE havE a popE / haBEmus papam itaalia, Prantsusmaa / italy, france 2011, 102 min rEŽ/dir: nanni morEtti

Vatikani Püha Peetruse väljaku täis inimesi ja miljo nid teised kogu maailmas on ootusärevuses. Igat karva naljakate aktsentidega kardinalid on kogune nud pidama konklaavi, et valida uus jumala esindaja maa peal. Juhtub aga see, mida keegi pole ooda nud. Väljavalitu ei ole valmis püha koormat kandma. Kivistunud doktriinid ei lase olukorrale paindlikult lä heneda ning kogu maailma tähelepanu koorma all peab Vatikani poolakast tsiviilesindaja (Jerzy Stuhri mahlakas osatäitmine) värske jonniva paavstikan didaadi paavstikoja rõdule rahvast tervitama saa ma. Kohale kutsutakse ateistist psühholoog (Nanni Morretti ise). Selle peale laseb paavst jalga. Morretti ei ole libastunud kerge komöödia loomi sele, kuigi võimalusi selleks oleks küllaga (võibolla poleks ta sel juhul saanud luba Vaikanis filmida). Stseenid Morretti kehastatud psühholoogi ponnis tustest rahutuid ja pisut ulakaid kardinale maa peal hoida on lihtsalt suurepärased. 85aastane Michel Piccoli kehastab paavstiks va litavat kardinal Melville’i sellise südamlikkuse ja sii rusega, et mõjub vaatamata filmi lõpplahendusele (või õigemini just tänu sellele) tõsise pühamehena. Melville’s lööb lõkkele elujanu ja ta ei suuda leppi da sellega, et kõik olnu kaotab nüüdsest igasugu se tähenduse. Ta purskab välja selle, mis ilmselt iga jumala maapealse asemiku hinge vaevanud. Konnates mööda öiseid pagarikodasid ja linnatä navaid, maitseb ta mõrkja nukrusega elu väikeseid ande. Morretti sõnum sellest, kes võiks Jumala maapealse koha täita, on selge ja lihtne. Dagmar Raudam

prod: nanni moretti, domenico Procacci sts/scr: nanni moretti, francesco Piccolo, federica Pontremoli op/dop: alessandro Pesci muusika/music: franco Piersanti mont/Ed: esmeralda calabria os/Cast: michel Piccoli, nanni moretti, jerzy stuhr tootja/production: fandango maailma müük/World sales: fandango Portobello sales levitaja/distributor: tallinnfilm keel/language: itaalia, prantsuse, saksa, inglise, ladina / italian, french, german, english, latin nanni moretti (sünd 1953, brunico, itaalia) alustas super 8 filmidega juba noores eas. tema teosed on võitnud hulgaliselt auhindu, mille hulka kuuluvad žürii eripreemia veneetsia rahvusvahelisel filmifestivalil filmi “sweet dreams” (1981) eest, parima režissööri auhind 1994. aasta cannes’i filmifestivalil filmi “kallis päevik” (1993) eest ja kuldne Palmioks cannes’i filmifestivalil filmi “Poja tuba” (2001) eest. ta pöördus poliitiliste teemade juurde tagasi filmiga “kaiman”, mida 2006. aastal näidati ka PÖffil. tänavu cannes’i võistlusprogrammis osalenud habemus PaPam on moretti 12. täispikk film. nanni moretti (b. 1953, brunico, italy) started shooting super 8 films at a young age. his films have won numerous awards, including the special jury prize at the venice international film festival for “sweet dreams” (1981), the best director award at the cannes film festival in 1994 for “dear diary” (1993) and the Palme d’or at the cannes film festival for “the son’s room” (2001). he returned to politics in the film “the caiman” (2006), which screened at cannes and was presented at PÖff also. We have a PoPe is moretti’s twelth full-length feature.

The newly elected Pope suffers a panic attack just as he is due to appear on St Peter’s balcony to greet the faithful, who have been patiently awaiting the conclave’s decision. His advisors, unable to convince him he is the right man for the job, seek help from a renowned psychoanalyst (and atheist). But his fear of the responsibility suddenly thrust upon him is one that he must face on his own. “So far, so funny and, of course, WE HAVE A POPE is shot through with the director’s great humour and wicked satirical eye: witness the stir-crazy cardinals’ basketball tournament, organised by Moretti’s mischievous shrink. But this is far more than a sort of ’Carry on up the Vatican’. Nor is WE HAVE A POPE a crude diatribe on contemporary Catholicism, notwithstanding attacks by various Italian religious authorities to suggest otherwise. Instead, Moretti’s first film since his Berlusconibashing “The Cayman” is a wry, subtle and moving story of one man’s faltering faith and fear of ultimate authority, that also reflects powerfully on the institutional face of the Catholic religion.” Adrian Wootton, London FF

filmograafia/filmography: io sono un autarchico (i am self sufficient, 1976), ecce bombo (1978), sogni d’oro (sweet dreams, 1981), bianca (1983), la messa è finita (the mass is ended, 1985), Palombella rossa (1989), la cosa (the thing, 1990), caro diario (dear diary, 1994), il giorno della prima di close up (opening day of close-up, 1996), aprile (1998), la stanza del figlio (the son’s room, 2001), il caimano (kaiman, pÖff 2006), habemus Papam (We have a Pope, 2011)

festivalid/festivals: cannes (in competition), moscow, karlovy vary, toronto, london

EuropEan film aWards sElECtion list 2011

panoraam

190

Panorama

Kollane meri thE yElloW sEa / hWanghaE lõuna-korea / south korea 2010, 140 min rEŽ/dir: na hong-Jin

Venemaa, Korea ja Hiina piirialal paikneb Yanbiani autonoomne piirkond, mis on koduks 800 000 korea päritolu Hiina rahvavabariigi kodanikule. Suurem osa elanikkonnast hoiab ennast elus eba seaduslikel viisidel – salakaubaveo või mitteamet liku tööga LõunaKoreas. Keset Yanbiani trööstitut keskkonda ning sotsiaalset kaost üritab oma eluga hakkama saada taksjojuht Kunam. Tema naine on läinud LõunaKoreasse tööd ja paremat teenistust otsima, jättes koju maha pisitütre, armuvalust ja vi hahoogudest peast segi mineva abikaasa ning 10 000dollarilise võla hiina maffiale võltspassi eest. KuNami püüd võlga tasuda lõpeb aga mängupõr gu mahjongilaua taga. Lootus on hääbumas, kuni kohalik gänsteriboss teeb Kunamile riskantse, aga ahvatleva pakkumise. Juba oma debüütfilmiga “Tagaajaja” (2008) tões tas režissöör Na HongJin, et uus staar Korea kinomaastikul on sündinud. Kombineerides meis terlikult vastanditerohket stsenaariumi, ahhetama panevat põnevust ning aasia žanrikino graafilist vägivalda, võiks ehk Na HongJini filme kirjeldada kui laksu märja rätikuga vastu nägu… nagu ka KOLLANE MERI. Üle kahe tunni kestev actiontriller, mille peaosa täitjateks on debüütfilmiski võimsalt soleerinud Korea staarid Jungwoo Ha ja Yunseok Kim, ei jäta publikut hetkeksi pingevabaks. KOLLANE MERI on vaidlematult viimaste aastate üks võim samatest Aasia põnevikest, purustades kodumaal publikurekordeid ning olles maiuspalaks kõigile. Tiitrid vaadake lõpuni, sest režissööril on üllatusi varuks viimase kaadrini. Sten Saluveer

prod: han sung-goo sts/scr: na hong-jin op/dop: lee sung-je muusika/music: jang young-gyu, lee byunghoon mont/Ed: kim su-min os/Cast: ha jung-woo, kim yun-seok, cho seong-ha tootja/production: Popcorn film maailma müük/World sales: showbox keel/language: korea/korean

na hong-jin (sünd 1974, soul) on noorema põlvkonna filmilavastaja, kes sai tuntuks oma esimese lühifilmiga “a Perfect red snapper dish”, mida auhinnati Puchoni fantaasiafilmide festivalil žürii preemiaga. na hongjini lühifilme iseloomustab sorav jutustamisviis ja pinge, mis ei puudunud ka tema cannes’is esilinastunud esimesest täispikast filmist “tagaajaja”, mida näidati PÖffil 2009. aastal ja mis kodumaal kogus enam kui 5 miljonit vaatajat. kollane meri on režissööri teine täispikk lavastus. na hong-jin (b. 1974, seoul) is an up-and-coming director. after drawing international recognition with his short film “a Perfect red snapper dish”, he was awarded jury choice for short film at the Puchon fantastic film festival. With a mise-en-scene that excels his previous works and fast paced yet wellcrafted story, his feature debut, “the chaser” (2008, screened also at PÖff) swept the nation with over 5 million admissions. he is a powerful figure leading a new wave of directors in south korea. the yelloW sea is his second full-length feature. filmograafia/filmography: chugyeogja (tagaajaja, pÖff 2009), hwanghae (the yellow sea, 2010)

festivalid/festivals: cannes (un certain regard), munich, seattle, tokyo

On border area of Russia, Korea and China lies the autonomous region of Yanbian, home to some 800 000 citizens of Chinese Republic of ethnic Korean background. A majority of so called joseonjok population keeps itself alive by illegal means – smuggling or unofficial employment in South-Korea. In the midst of the depressing surroundings and social chaos a taxi driver Ku-nam, tries to cope with his life. As in case of many others, his wife has departed to South-Korea looking for work and better means of income leaving behind a toddler-aged daughter, a husband raging from loneliness and jealousy, and last but not least – a 10 000 dollar debt to the Chinese mafia for a forged passport, which the local gangsters try to extract from Ku-nam on a daily basis. The hopelessness of the situation doesn’t get any better by he fact that the cabbie’s efforts for daily payments are drowned at the gambling den behind the mahjong table. Life seems to fade to black until a local godfather proposes Ku-nam a seemingly easy solution for all of his problems. To conduct a hit in Seoul, which would erase the debt, as well as to help to locate the missing spouse. The race is one since Ku-nam has only 10 days, and the bet is made on the life of his family. A mammoth action thriller spreading over two hours, and featuring Korean star cast of Jung Woo Ha and Yun Seok of his debut film, Hence THE YELLOW SEA breaking box office and festival records in its native Korea and the world, is undoubtedly one of the outstanding Asian suspense films and a tasty treat for the lovers of action, Asian and genre cinema. As a quick spoiler – sit still until the end credits have finished, as Na Hong-Jin has a few tricks in his sleeve until the very end. Sten Saluveer

panoraam

191

Panorama

Kupeldaja lovErBoy rumeenia, rootsi, serbia / romania, sweden, serbia 2011, 94 min rEŽ/dir: Catalin mitulEsCu

Loverboy on ametinimetus, mille Rumeenia politsei on andnud prostitutsioonivõrgustike heaks tööta vatele poistele, kelle ülesanne on panna tüdrukud enne inimkaubitsejate kätte andmist endasse ar muma. Selleks, et neid kergem uue töö peale ära rääkida oleks, ja et nad pärast politseile rääkima ei läheks. Armunud tüdrukute valmidus end armasta tu pärast ohverdada on peaaegu piiritu. Luca, keda mängib eelmisel aastal filmi “If I want to whistle, I whistle” peaosa eest auhinnatud George Pistereanu, on üks sellistest tüdrukutevahendaja test, kes ema poolt omapäi jäetuna võngub män giva lapse ja südametu koletise, ükskõikse kaagi ja lähedust otsiva teismelise vahel, oskamata eneses hea ja halva tasakaalu paika loksutada. Kõik see on igavuse peletamine, mäng, milles ta hirmutavalt osav on. Kuni ta ellu satub Veli (Ada Condeescu), kelle armastus näib suutvat Lucat muuta, sest esi mest korda ta tõepoolest hoolib kellestki. Elulistest sündmustest ja karakteritest inspireeri tud KUPELDAJA ei ole siiski film inimkaubandu sest, vaid armastusest ja eelkõige inimesest, kes ei tea, mis on armastus. Tunnustatud Rumeenia režissöör ja stsenarist Catalin Mitulescu uurib, kui das noormehed, kes ei oska armastada, oskavad ometi naistega ümber käia nii, et need peaaegu vabatahtlikult prostituudiks hakkavad, küsides, kas armastama on võimalik õppida või on nad iga veseks määratud seda tühja mängu mängima.

prod: marcian lazar, catalin mitulescu, daniel mitulescu sts/scr: catalin mitulescu, bianca oana, bogdan mustata op/dop: marius Panduru muusika/music: Pablo malaurie mont/Ed: cristiana ionescu, stefan ioan tatu os/Cast: george Pistereanu, ada condeescu, ion besoiu, clara voda tootja/production: strada film maailma müük/World sales: ramonda keel/language: rumeenia/romanian

It’s summer on the Danube river. The music is loud, the cars are fancy, the girls are tanned. Beautiful and exuberant Veli runs away from home. Handsome Luca falls in love with her. This is no fairytale romance. Luca, a 20-year-old boy from a Romanian village, makes girls fall in love with him in order to lure them into prostitution networks in a town nearby. In the language of the police he is a loverboy. “A love story that is so intense that you feel like you need to destroy it. And the more this need grows, the stronger the relationship becomes.”

Catalin mitulescu (sünd 1972, bukarest) õppis geoloogiat bukaresti ülikoolis ja režiid i.l.caragiale nimelises teatri- ja filmiülikoolis. ta on teinud reklaame, muusikavideoid ja mitmeid lühifilme, sh “trafic” (2003), mis 2004. aastal võitis cannes’i filmifestivalil parima lühifilmi kuldse Palmioksa. tema esimene ja mitmeid auhindu pälvinud täispikk film “kuidas ma maailma lõppu tähistasin” linastus 2006. aastal ka PÖffil. kuPeldaja on režissööri teine täispikk film. Catalin mitulescu (b. 1972, bucharest) studied film directing at the unatc in bucharest and has made television commercials, music videos, and several short films. his short film “trafic” won the Palme d’or at cannes in 2004. in same year, he founded the film production company strada film, which has grown to be one of the leading production companies on the romanian film market. his first feature film “the Way i spent the end of the World” was presented also at the PÖff in 2006. loverboy is mitulescu’s second full-length feature.

Catalin Mitulescu, director “The ties between the characters captured in the glances they exchange or small, insignificant gestures revealing the feelings hiding under the pretense of a hard-boiled surface.” Screen International

filmograafia/filmography: cum me-am petrecut sfarsitul lumii (kuidas ma maailmalõppu tähistasin, pÖff 2006), loverboy (2011)

Katre Pärn festivalid/festivals: cannes (un certain regard), Warsaw

EuropEan film aWards sElECtion list 2011

panoraam

192

Panorama

Soolvalge salt WhitE / marilivit tEtri gruusia / georgia 2011, 85 min rEŽ/dir: kEti maChavariani

Keti Machavariani keskendub oma debüütfilmis SOOLVALGE pigem lihtsale väikeste detailidega atmosfäärile kui dramaatilisele tegevustikule, mil leks filmi kolm tegelast võimalust annaks.

prod: gia bazgadze, levan korinteli, jaga grip sts/scr: keti machavariani op/dop: george shvelidze muusika/music: giorgi tsintsadze mont/Ed: nodar nozadze os/Cast: nino koridze, gagi svanidze, fea tsivadze tootja/production: jaga grip keel/language: gruusia/georgian

Keskeale lähenev, kuid oma kurnatud olekus siis ki võluv Nana veedab ühe suve Batumis päeval ja öösel ettekandjana rügades, et viia kodulinnas ellu unistus omaenda väikesest kohvikust. Nana alla heitlikus ellusuhtumises ei puudu gruusia naistele omane väärikus, millega ta igapäevased küllaltki alandavad olukorrad rahulikult lahendab. Niko on Abhaasia põgenikust traumeeritud korra valvur, kelle hinge painavad mälestused ja põgeni ke majas räpases toas elavad vanemad. Niko ema on kaotanud mälu ning on seeläbi ilmselt õnneli kum kui tema poeg, kes ei suuda leida kohta ei endale ega armastusele. Põgus kohtumine Nikoga ei muuda Nana elus midagi. Küll aga teeb seda kokkupõrge kodutu teismeli se Sopoga. Nana on enesestmõistetavalt valmis tüdrukut aitama, kuid viimane libiseb siiski käest. Sopo unistus soolvalgetest randadest äratab Nanas meelekindluse muuta olukorda, mis tema väärikuse proovile on pannud. SOOLVALGE tegevustikku raamistab suvine Batumi ning Nana ja Sopo öiste ujumisretkede müstiline Must meri. Dagmar Raudam

keti machavariani (sünd 1972, gruusia) lõpetas tbilisi riikliku Ülikooli kunstiteaduskonna 1995. aastal ja seejärel hakkas ennast ka filmilavastamisele pühendama. tänu itaalia välisministeeriumi stipendiumile sai ta aastatel 2005–2006 töötada itaalias rai telejaamas. tagasi kodumaal, tegi mitu edukat lühifilmi ja produtseeris teleprogramme. ta oli osaline ka eelmise aasta PÖffil linastunud filmi “tänavapäevad” tegemises, väikese rolli tegi machavariani samuti mullusel PÖffil linastunud otar ioseliani filmis “chantrapas”. soolvalge on tema esimene täispikk filmilavastus. keti machavariani (b. 1972, georgia) graduated from the faculty of art of tbilisi state university in 1995 before graduating in film direction (2002). thanks to a scholarship from the italian ministry of foreign affairs, in 2005-06 she became acquainted with the workings of italy’s state-run rai tv station. back in georgia she shot several successful short films and directed and produced television programs. she also cooperated on the features of her colleagues. she was involved as an executive producer on “street days” (2010, dir. levan koguashvili, screened also at PÖff) and took a small role in otar ioseliani’s latest film “chantrapas” (2010, screened also at PÖff). salt White is her debut feature. filmograafia/filmography: marilivit tetri (salt White, 2011)

festivalid/festivals: karlovy vary, montreal

In a story that unfolds on Georgia’s Black Sea coast, three characters try to change their current lives. Thirty-five-year-old Nana works as a seasonal waitress who dreams of opening a small café in her home town. Police officer Niko is an Abkhazian refugee who has yet to deal with the wounds he suffered during the former conflict. Young Sopo is homeless; she hangs around with a group of young people whose high jinks the police are trying to keep under control. While running from the cops, Sopo meets Nana, who decides to help her. The girl’s dream of beaches as white as salt moves her to take a decisive step. In her feature debut, director Keti Machavariani focuses primarily on atmosphere. Her simple visual compositions, punctuated by spare dialogue, glue viewers to their seats till the very end.

panoraam

193

Panorama

Vaheseinad sidEWalls / mEdianEras argentina, saksamaa, hispaania / argentina, germany, spain 2011, 95 min rEŽ/dir: gustavo tarEtto

Maailmas on üha rohkem inimesi, ent aina raskem hingesugulast leida. On see paradoks või ülerah vastatuse loogiline tulem? Ringisagivatest inimes test pungil tänavatel on ju peaaegu võimatu üht inimest üles leida. Nii kohtuvad ka Mariana, arhitektiharidusega vaa teaknakujundaja, ja Martin, fotograafiahuviline veebidisainer, enesele teadmata alatasa tänaval, poes ja ujulas, ent kõnnivad alati üksteisest möö da. Mõlemad on hiljaaegu vallaliseks jäänud ning supersaadaval, ent tõenäosus üksteise leidmiseks näib olevat minimaalne, vaatamata sellele, et nad on peaaegu naabrid. Ent neid lahutavad majade külgseinad. Ühelt poolt on VAHESEINAD lugu suurlinlaste võõ randumisest, üksindusest ning abitutest katsetest teistega kontakti leida, romantiline komöödia ar mastuse otsimisest. Ent samas läbinägelik ja vi suaalselt paeluv segameedialine katse mõista ühe linna, Buenos Airese hingeelu. Taretto joonistab oma debüütfilmis oskuslikult välja tänapäeva linna ühiskonna vastuolud: mastaapse linna rahvarohked tänavad kontrastina ühetoalistele “kingakarpidele”, kus inimesed elavad; avalik ruum kui näiliselt jagatud ruum, kus ometi üksteist ei märgata, ning pealtnä ha isoleeritud korterid, mis ometi läheduseks ruumi pakuvad; üksindus keset masse ning klaustrofoo bia käsikäes agorafoobiaga. Need ühiskondlikud ja inimlikud vastuolud seob ta linnas eneses ilmnevate konfliktide, linna arhitektuurse kaose, planeerimata, kontrollimatu ja hoomamatu dünaamikaga. Katre Pärn

prod: natacha cervi, hernán musaluppi, christoph friedel, luis miñarro sts/scr: gustavo taretto op/dop: leandro martínez muusika/music: gabriel chwojnik mont/Ed: Pablo mari os/Cast: Pilar lópez de ayala, javier drolas, inés efron, carla Peterson, rafael ferro tootja/production: rizoma films maailma müük/World sales: the match factory keel/language: hispaania/spanish

gustavo taretto (sünd 1965, buenos aires) alustas karjääri reklaamiäris, kus võitis ka mitmeid olulisi auhindu. tema lühifilm “medianeras” (2003) tõi talle enam kui 40 rahvusvahelist auhinda, sh ka grand prix’ mainekalt clermont-ferrand’i festivalilt 2006. aastal. tema järgmine lühifilm “not available today” (2007) pälvis locarno festivalil lühifilmide peapreemia. tänavu berliinis esilinastunud vaheseinad on tema esimene täispikk mängufilm ja samanimelise lühifilmi edasiarendus. gustavo taretto (b. 1965, buenos aires) began working in the advertising industry in 1993 and won numerous prestigious awards. his short film “medianeras” (2005) brought him more than forty international awards, including the grand Prix at clermontferrand in 2006. his next short, “not available today” (2007), won the leopard of tomorrow for best short film in locarno. he developed his half-hour short medianeras into his feature debut of the same name and it marks his debut as a feature film director. filmograafia/filmography: medianeras (2011)

festivalid/festivals: berlinale (Panorama), karlovy vary, helsinki, london

Mariana, Martìn and the city of Buenos Aires. Martìn and Mariana live across from each other on the same block, but never meet. They pass each other, not knowing about the other’s existence. She goes up the stairs as he goes down the stairs; he gets on the bus just as she gets off the bus. They go to the same video rental shop, but a video rack separates them; they sit in the same row at the cinema, but the auditorium is dark. The city brings them together, and at the same time, keeps them apart. “MEDIANERAS is my tree. I planted it over four years ago, and I’ve been watching it grow since then. Following the analogy with the painting, the short film unveils the gesture in the stroke, the artist’s palette, the trunk which holds it in place, the main branches and the colour of its leaves. Now, with the feature, the moment has arrived for going into detail, for exploring depth and hues, ambiguities and contradictions. The story changes in exactly the same way as the city that serves as its setting: Buenos Aires. Some of the scenes wither away, while others bloom.” Gustavo Taretto, director (2008)

panoraam

194

Panorama

Kilimanjaro lumi thE snoWs of kilimanJaro lEs nEigEs du kilimandJaro Prantsusmaa / france 2011, 107 min rEŽ/dir: roBErt guédiguian

Robert Guédiguiani KILIMANJARO LUMI pakub tema austajatele taas äratundmisrõõmu, esitades talle omasest vasakpoolsest vaatest loo töölisklas si argipäevast, kasutades, nagu tema autorikäekir jaks on kujunenud, filmi tegevuspaigana kodulinna Marseille’d ja peaosades sama näitlejategruppi (Ariane Ascaride, JeanPierre Darroussin, Gérard Meylan). Nii on äratundmiste kõrval taas võimalik nautida nii linna kui näitlejate järjekordset meta morfoosi uutesse rollidesse. JeanPierre Darroussin kehastub seekord sada matööliste ametühingu esindajaks Micheliks, kellel on ülesanne välja valida inimesed, kes koondatak se. Mees otsustab loosi tõmmata ning ehkki ta või nuks ennast säästa, lisab ka oma nime loosikasti ning osutub teiste seas valituks. Sest nii on aus. Või on nii hoopis lihtsam? Varasele pensionile jäänud Michel asub pereelu elama, lapsi aitama ja muid tegevusi otsima, kuni ühel õhtul tema koju tungivad relvastatud röövlid selle igavavõitu idülli purustavad. Teadasaamine, et röövliks oli üks tema koondatud saatusekaas lastest, üksnes suurendab šokki ja ebaõiglustun net, kuni Michel taipab, et koos loosikastis olemine või koondatuks saamine ei tee neid veel saatuse kaaslasteks. Röövli alaealiste vendade saatuse pä rast muret tundes leiavad Michel ja tema abikaasa viisi edasi minemiseks ja andestamiseks. Victor Hugo luuletusel “Vaeste lapsed” põhinev film räägibki laste võimest aidata meil andestada, ent mitte seepärast, et me mõistame paremini laste ni mel tehtud pahategusid, vaid lapsed meenutavad oma süütuses ja isetuses meile meie paremat mina. Meie ei päästa lapsi, vaid lapsed päästavad meid. Katre Pärn

prod: robert guédiguian sts/scr: robert guédiguian, jean-louis milesi op/dop: Pierre milon mont/Ed: bernard sasia os/Cast: ariane ascaride, jean-Pierre darroussin, gérard meylan tootja/production: agat films & cie maailma müük/World sales: films distribution levitaja/distributor: non stop keel/language: prantsuse/french

Despite losing his job, Michel lives happily with Marie-Claire his wife and their loving children and grandchildren, surrounded by their friends. In love for more than thirty years, they are proud of their union and political struggles, for their conscience is as clear as their view of life. This happiness will be shattered when two young armed and masked men beat them up, tie them up, and snatch their wedding rings and their lifetime savings.

robert guédiguian (sünd 1958, Prantsusmaa). sündinud sakslasest ema ja armeenlasest isa perekonnas, alustas tulevane režissöör tööd ja elu marseille’s, kus on teinud enamiku oma filmidest. sageli on ta kasutanud sarnast näitlejate gruppi. alustas filmide väntamist 80ndate alguses. rahvusvahelise läbimurde tõi mängufilm “marius ja jeanette” 1997. aastal. tema filmid on sageli linastunud festivalidel. kilimanjaro lumi on tema 16. täispikk mängufilm. robert guédiguian (b. 1958, france). born to a german mother and an armenian father, robert guédiguian has lived and worked almost exclusively in marseille, often casting the same actors in his films. he first saw international success in the late 90s, with films such as “the town is Quiet” (2000),“charge!” (2000), “Where the heart is” (1998), and “marius and jeannette” (1997). the snoWs of kilimanjaro is his seventeenth full-length feature. filmograafia/filmography: valik/selected: rouge midi (1984), l’argent fait le bonheur (1993), marius et jeanette (marius and jeanette, 1997), a la place du coeur (Where the heart is, 1998), a l’attaque (charge, 2000), la ville est tranquille (the town is Quiet, 2000), marie-jo et ses deux amours (marie-jo and her 2 lovers, 2002), le Promeneur du champs-de-mars (the last mitterand, 2005), les neiges du kilimandjaro (the snows of kilimanjaro, 2011)

festivalid/festivals: cannes, london

The shock will be even more violent when they discover that this brutal attack was organized by one of the young workers laid off at the same time as Michel, by one of their own people. “Guédiguian’s L’Estaque cycle revives the regionalist pride of Marcel Pagnol and the socialist humanism of Jean Renoir, and these qualities shine in the best scenes between Guédiguian’s repertory regulars, who exude a rare sense of family intimacy. Some of the characterisation is unapologetically broad – there’s no shortage of cold-eyed bureaucrats and snippy hautes bourgeoises – but this is political storytelling at its most entertaining.” Jonathan Romney, London FF

panoraam

195

Panorama

Isikutunnistus idEntity Card / oBCanský prukaz tšehhi, slovakkia / czech republic, slovakia 2010, 137 min rEŽ/dir: ondrEJ troJan

Isikut tõendav dokument on kõige olulisem doku ment, mida sotsialistlik riik saab oma kodanikule anda. Seda tuleb kaasas kanda uhkusega, seejuu res mitte kunagi pükste tagataskus. 15aastaseks saamisel ulatatakse see dokument pidulikult ka Petrile, Vencale, Mitale ja Alešile, kes esimese asja na passi 15. lehe katki rebivad – režiimile vastusei su märgiks, sest tulemas on Tšehhi Kommunistliku Partei 15. kongress. Liiga pikkade juustega, rokkmuusikat kuulavad ning “rõhutud töölisklassi vormirõivaks” olevaid teksaseid kandvad poisid on jõudnud ikka, kus süsteemile kuuletumine on aina keerulisem, sest ühiskonnas, kus olulisim näib olevat nähtamatuks jäämine, on ainuüksi enesele tähelepanu tõmba mine vastuhakk. Ometi avastavad nad tasapisi sotsialismiajastu mitmekihilisuse, kus tegelikku vastuhakku ja konformsust on keeruline eristada näilisest vastuhakust või näilisest konformsusest. Petr Šabachi samanimelise romaani ekraniseering jälgib nelja poisi elu kolme aasta jooksul 1970nda te Tšehhoslovakkias, olles ajastutruu humoorikas nostalgiafilm. Ehkki teemalt sarnane kodumaise “Sigade revolutsiooniga”, eristub ISIKUTUNNISTUS küpse ning detaili ja vormitundliku ajastukäsitluse poolest, mis pakub äratundmist igale sotsialistlikku elukorraldust kogenud vaatajale. Ondrej Trojani loomingus on keskseks just ajas tufilmid ning tema lavastatud, PÖFFilgi näidatud “Zelary” (2003) ja produtseeritud “Lahus olles lan geme” (2000, samuti PÖFFil linastunud) on kandi deerinud ka parima võõrkeelse filmi Oscarile. Katre Pärn

prod: ondrej trojan sts/scr: Petr jarchovský op/dop: martin Štrba muusika/music: Petr ostrouchov mont/Ed: vladimír barák os/Cast: libor kováč, matouš vrba, jan vlcek, jakub Šárka, anna geislerová tootja/production: total helpart t.h.a. maailma müük/World sales: nite fliX keel/language: tšehhi/czech

ondrej trojan (sünd 1959, Praha) lõpetas 1991. aastal Praha filmiakadeemia. samal aastal tegi ta lavastajadebüüdi filmiga “let's all sing around”, mida näidati festivalidel nii tšehhimaal kui mujal. aasta hiljem rajas ta koos kaaslastega firma total helpart, mis produtseeris filmid nagu “lahus olles langeme” (2000, rež jan hrebejk, PÖff 2001), “out of the city” (2000, rež tomás vorel) ja “Pupendo” (2003, rež jan hrebejk ja Petr jarchovsky, PÖff 2003). tema teine täispikk film “zelary” kandideeris parima võõrkeelse filmi oscarile ja linastus PÖffil 2004. isikutunnistus on tema kolmas täispikk filmilavastus. ondrej trojan (b. 1959, Prague) is a producer, director and actor. he worked at barrandov for two years as a prop man and began studying direction at famu in 1985. he interrupted his studies in 1990 to make the feature-length comedy “let’s all sing around”. he teamed up with colleagues from sklep theatre to establish the production company total helpart t.h.a., through which he produced a number of audience hits, specifically those directed by jan hrebejk. his second feature, the war drama “zelary” (2003, was screened also at PÖff), was nominated for an oscar in the best foreign language film category. identity card is his third full-length feature. filmograafia/filmography: Pejme písen dohola (let’s all sing around, 1990), zelary (2003, pÖff 2004), obcanský prukaz (identity card, 2010)

festivalid/festivals: karlovy vary

Prague, 1974. Petr and his classmates Popelka, Aleš and Míta are ceremoniously presented with their identity cards at the age of 15. Officially, this is a landmark in the life of socialist citizens – in reality, however, it’s a document the police can use to humiliate and manipulate young rebels at their convenience. The four friends’ post-pubertal trials come to an end in 1977 when they attempt to acquire a “blue book” enabling them to avoid compulsory service in the Communist army. Both together and independently, the friends try to maintain their sense of humour and levelheadedness in the totalitarian environment – and endeavour not to compromise themselves with the regime like their parents. This acerbic comedy by director and producer Ondrej Trojan was inspired by the book of the same name by Petr Šabach. The film isn’t aimed at people who witnessed the era, but at the younger generation of viewers, whom it obliges with a cast of young protagonists and an appealing evocation of the music subculture and lifestyle of the period. The film was nominated for eleven Czech Lion awards. Karlovy Vary FF

panoraam

196

Panorama

Saar thE island / ostrovat bulgaaria, rootsi / bulgaria, sweden 2011, 105 min rEŽ/dir: kamEn kalEv

Bulgaaria režissööri Kamen Kalevi käe all valmi nud film, millele ta ise ka stsenaariumi kirjutas, on katsetus siduda kokku draama, triller, satiir ja veel midagi. See kõik teenib filmi selgrooks olevat filo soofilist moraali, mis ütleb, et meis kõigis on roh kem inimesi kui üks ja välja paistab vaid see, mida välja paista lased. Film hakkab hargnema Pariisist. Sophie ja Daneel on umbkaudu kolmekümneaastased edukad noo red, kes otsustavad aja maha võtta ja puhkusele sõita. Nad jõuavad välja ühele Bulgaaria väikesaa rele. Lausa lummav paik, kus aga hakkavad juh tuma kummalised lood. Alustades või sellest, et Daneel hakkab nägema asju, mida seal tegelikult ei ole. Või siiski on? Ühel hetkel heidab meri välja kellegi laiba. Või siis mitte? Kõigele lisaks selgub, et Daneeli enda minevik ei ole ka nii puhas ja sel ge, nagu Sophie oli arvanud. See küsimuste virvarr raputab noorte suhet üsna põhjalikult ning lahutab nad mõneks ajaks hoopis. Kokku toob neid alles populaarne saatesari Big Brother, mis Bulgaaria telekanalis mängima hakkab. Või kas nad ikka saavad kokku? Kamen Kalevi teine mängufilm on piire kompav li nateos, kus peaosa kehastab Taani näitleja Thure Lindhardt, tomatikasvatajana astub kõvalosas üles Tšiili vanameister Alejandro Jodorowsky.

prod: anguel christanov, kamen kalev, fredrik zander sts/scr: kamen kalev op/dop: julian atanassov muusika/music: jean-Paul Wall mont/Ed: asa mossberg, mikkel e.g. nielsen os/Cast: thure lindhardt, laetitia casta, bertille chabert, elli medeiros tootja/production: Waterfront film, art eternal, the chimney Pot, film i vast maailma müük/World sales: le Pacte international keel/language: bulgaaria, inglise, prantsuse/ bulgarian, english, french

kamen kalev (sünd 1975, burgas, bulgaaria) lõpetas Pariisi filmikooli femis. tema esimesed lühifilmid võitsid auhindu mitmel olulisel festivalil nagu cannes, berliin, locarno ja Warsaw. ta on ka enam kui 60 reklaamfilmi ja paljude muusikavideote lavastaja. tema debüütmängufilm “eastern Plays” linastus paljudel filmifestivalidel, sh ka PÖffil 2009. aastal. kamen kalev (b. 1975, burgas, bulgaria) graduated from the femis film school, Paris. his short films were presented and received awards at many international film festivals such as cannes, berlin, locarno, and Warsaw. he has also directed over 60 commercials and a number of music videos. his feature debut eastern Plays was screened at PÖff in 2009. filmograafia/filmography: eastern Plays (pÖff 2009), ostrovat (the island, 2011)

Timo Treit

festivalid/festivals: cannes (directors’ fortnight), thessaloniki

Sophie and Daneel, both in their early thirties, are a close and passionate couple living in Paris. Sophie initiates a surprise journey to Bulgaria. Daneel explicitly refuses to go, but Sophie insists and finally convinces him to leave. When they arrive, Sophie discovers that Daneel was born there... After a few hours spent on the crowded beaches, Daneel leads Sophie to an almost abandoned island lost in the Black Sea. Once there, Daneel discovers pregnancy tests in Sophie’s luggage. The heat and the strange few inhabitants soon alter their own behaviours, and the island slowly reveals hidden fears that question their love. To get through it all, they have to take a leap into the unknown...

panoraam

197

Panorama

Must leib BlaCk BrEad / pa nEgrE hispaania, Prantsusmaa / spain, france 2010, 108 min rEŽ/dir: agustí villaronga

Karm kodusõjajärgne aeg Hispaanias. Väikestes mägikülades on elu veelgi raskem – maa on laasta tud, põllud söötis, tööd pole ning kogu elanikkond on jagunenud võitjateks ja kaotajateks. Sellises keskkonnas kasvab üles ka Andreu, kel le perekond on jäänud kaotajate poolele. Ta käib koolis ja uitab metsas, mis on tulvil saladusi, varjuli si kohakesi, sosinaid ja rääkimata lugusid; ta avas tab uusi ja keelatud asju ning valmistub ellu astu ma. Kuid üks neist külalegendidest saab tõeks, kui Andreu leiab metsast kaks laipa. Juhtum raputab kogu tema perekonda, kui kahtlus neile langeb, ning ühtäkki saab filmist põnevik, mille tagamaad pole sugugi ainult poliitilised. Valed, muutuv moraal ja ellujäämisoskused tutvustavad poisile täiskas vanute maailma teisest küljest. Kodusõda ei laastanud üksnes Hispaania maad, vaid ka sealse rahva vaimu. Režissöör Agustí Villaronga, keda tuntakse tänu tema väga isiklikele psühholoogilistele põnevikele, mis uurivad inimhinge süngeid saladusi, saavu tas selle teosega enneolematu menu: film võitis 2010. aastal parima naispeaosatäitja preemia San Sebastianis, 2011. aastal 9 Goyat ja 14 Kataloonia filmiauhinda Gaudit ning esitati Hispaania poolt pa rima välisfilmi Oscari kandidaadiks. Javier Garcia Puerto

prod: isona Passola sts/scr: agustí villaronga op/dop: antonio riestra muusika/music: jose manuel Pagan mont/Ed: raúl román os/Cast: francesc colomer, marina comas, nora navas, roger casamajor, sergi lópez tootja/production: massa d’or Producciones cine / televisió de catalunya maailma müük/World sales: beta film keel/language: hispaania/spanish

agustí villaronga (sünd 1953, Palma de mallorca, hispaania) on tuntud ka kui hispaania david lynch, kelle käekirja iseloomustab õudusfilmi- ja draamažanri piire hägustav stiil. rahvusvaheliselt murdis villaronga läbi kohe oma esimese täispika trilleriga “in a glass cage” (1986), millele järgnes fantaasiafilm “el nino de la luna” 1999. aastal. tema seitsmes täispikk film must leib tegi põhimõtteliselt puhta töö goyade (hispaania filmiakadeemia ekvivalent oscaritele) jagamisel, võites seitse olulisemat auhinda. agustí villaronga (b. 1953, Palma de mallorca, spain) is known for a brooding visual and dramatic style, and is sometimes regarded as the spanish david lynch. he came to international attention at the berlin film festival in 1986 with “in a glass cage”, and followed that in 1998 with “moonchild”. his seventh feature black bread swept the board at this year’s goyas (spanish oscars), with seven major awards. filmograafia/filmography: tras el cristal (in a glass cage, 1987), el nino de la luna (1989), 99.9 (1997), el mar (the sea, 2000), Pa negre (black bread, 2010)

festivalid/festivals: san sebastian, montreal, munich, moscow, vancouver, seattle

Spain, during the harsh post-civil war. In the little villages in the mountains the life is even harder, in a devastated land, barren fields, no jobs and the population broken in winners and losers. This is the atmosphere where Andreu grows up, in a losing side family, going to school and enjoying the forest, with its mysteries, child games, the hidden corners, whisperings and untold stories, discovering new and forbidden things, opening up to life. But one of those rural legends takes shape when he discovers a couple of corpses in the wood. The drama shakes the family life when the inquiry points them, and the film turns into a thriller with not only political sources. Lies, changing moral and survival skills start to show the other side of the world of adults. The Spanish Civil War destroyed the country but also the spirit of the people. Agustí Villaronga, a cult director known for his psycho, really personal, thrillers, where he investigates the dark side of the soul of the human being, strikes an unknown success with this hit. Silver Shell for best actress in San Sebastian 2010, 9 Goyas and 14 Gaudis (Catalan awards) in 2011, is the Spanish bet for Foreign language Oscar. Javier Garcia Puerto

EuropEan film aWards sElECtion list 2011

panoraam

198

Panorama

Parkides parkEd iirimaa, soome / ireland, finland 2010, 90 min rEŽ/dir: darragh ByrnE

Fred elab oma Mazdas, mis on pargitud kenasse kõrvalisse mereäärsesse Dublini parklasse. Ta on kidakeelne töötu kellassepp, kelle lugusid jutustav ilmekas nägu vaataja juba filmi esimestest minuti test endale kaasa elama (ja tundma) paneb. Tema eksistents on üsna üksildane ja hall, nagu mere vaade, mida ta läbi oma auto uduse esiklaasi näeb. Seda kuni päevani, mil keskealise Fredi parkla naabriks saab Cathal – noor ja alati positiivse suh tumisega mees koos oma isikliku kollase auto ja narkosõltuvusega. Cathal muudab Fredi perspek tiivitu elu mõne hetkega päikselisemaks. Alguse saab lähedane sõprus, millel on nii nukraid kui ka lootustandvaid tagajärgi. Iiri veterannäitleja Colm Meany, keda publik teles või suurel ekraanil enamasti kõrvalosades näinud on, teeb siin Fredi rollis kohati lausa hüpnootilist näitlejatööd. Tema ekraanipartner Colin Morgan on võrdväärselt silmapaistev, portreteerides noort narkosõltlast ootamatult ausalt ja südantsoojenda valt. Seni dokumentalistikaga tegelenud režissöör Darragh Byrne sulatab meisterlikult kokku kahe tegelaskuju olemused ja elud, mis esmapilgul ei peaks üldse kokku sobituma.

prod: dominic Wright, jacqueline kerrin, aleksi bardy sts/scr: ciaran creagh op/dop: john conroy muusika/music: niall byrne mont/Ed: guy montgomery os/Cast: colm meaney, colin morgan, milka ahlroth tootja/production: ripple World Pictures limited / helsinki filmi oy maailma müük/World sales: the yellow affair keel/language: inglise/english

Documentary director Darrah Byrne turns to fiction with this beautifully shot film. Set in Dublin, with the powerful Colm Meaney as Fred, PARKED tells the story of a man down on his luck, who absolutely wants to blend in. Problem is, he lives in his car. People who no longer have a house but live permanently in their car: in America there are now so many of them that a term has been invented, the ’mobile homeless’. It is also apparently an increasingly common phenomenon in Europe, even though there are no official figures. The Irish feature debut PARKED is about one such homeless man.

darragh Byrne (sünd iirimaal) on endale nime teinud mitme teledokumentaalfilmi lavastajana, mida iirimaa publik on näinud ennekõike telekanalist rte. Parkides on tema esimene mängufilmilavastus. darragh Byrne (b. ireland) made a name for himself in his homeland as a documentary maker, especially for the irish public broadcasting company rte. Parked is his feature film debut. filmograafia/filmography: Parked (2010)

Muide, film teenis sel aastal Brüsseli filmifestivalil publikulemmiku auhinna – huvitavalt sümboolne asjaolu, et see liigutav draama majandusraskus test läks südamesse just Euroopa Liidu pealinna inimestele...

Fred Daly (a rare leading role for supporting actor Colm Meaney) lives in his nondescript car in a car park by the coast. He is shut off from the world, until the ever-positive drug addict Cathal parks his little yellow car beside Fred’s. Under the influence of Cathal, Fred slowly emerges from his shell: he decorates his car like a real house and cautiously makes overtures to the attractive music teacher Juliana. But Cathal is speedily overtaken by his drug use. Finally, both men get stuck in their lives without being able to go into forward or reverse gear. Rotterdam FF

Siim Rohtla festivalid/festivals: turin, rotterdam, brussels (audience award), göteborg, helsinki

panoraam

199

Panorama

Täiuslik meel pErfECt sEnsE suurbritannia, saksamaa, rootsi, taani / uk, germany, sweden, denmark 2011, 88 min rEŽ/dir: david maCkEnziE

Ehkki kõiksugused maailmalõpu prohvetid on maia de kalendri otsasaamisele viidates koduplaneedi lõpudaatumiks kõige enam prognoosinud tuleva aasta detsembrit, on kinohuvilised sel aastal juba ohtralt tsivilisatsiooni hävingut kogenud. Steven Soderbergh päästis “Nakkuses” valla surmaviiruse, Lars von Trier orkestreeris “Melanhoolias” planeeti de kokkupõrke, rääkimata erinevatest tulnukainva sioonidest ja zombierevolutsioonidest. Šotlane David Mackenzie on valinud oma apoka lüpsiselooks aga märksa vaiksema, lausa lüürilise ma hoo. Siin ei laasta hiigellinnasid uhked kosmo selaevad ega purska pulbitsevad vulkaanid. Ilma igasuguse seletuseta hakkavad inimesed lihtsalt oma tajusid kaotama, hoiatavaks indikaatoriks põhjendamatud tundehood. Esmalt kaob haist mis, siis maitsmismeel ning lõpuks pole midagi alles. Ja kui ei näe, kuule ega tunne, pole ka ümb ritsevat maailma võimalik aduda. Kõik on läbi. David Mackenzie suudab oma oodis elule ning tundmustele, mida ehk paljud ei oskagi oma argi ses elutempos tajuda ja hinnata, tegelaste pent sikut olukorda peegeldada kaunis ängistavalt: kui kaob kuulmine, on ka filmivaataja kõrvad löödud tummaks ning poeetilised külmad kaadrid peavad toimima ilma toetava muusikata, kulmineerudes emotsionaalselt melanhoolse lõpplahendusega, mis toob pisara silma igale romantikule. Kogu globaalne katastroof rullub lahti intiim se armuloo varjus: meisterkokk Michael (Ewan McGregor) ning teadlane Susan (Evan Green) ar muvad üksteisesse just siis, kui epideemia küüsi langenud maailm nende ümber on hullumas. Jaanus Noormets

prod: gillian berrie, malte grunert sts/scr: kim fupz aakeson op/dop: giles nuttgens muusika/music: max richter mont/Ed: jake roberts os/Cast: ewan mcgregor, eva green, ewen bremner, stephen dillane, denis lawson, tootja/Production: sigma films levitaja/distributor: volga film print: trustnordisk keel/language: inglise/english

david mackenzie (sünd 1966, corbridge, suurbritannia) tegi enne täispikkade filmide lavastamist arvukalt lühifilme. 1997. aastal võitis ta auhinna 20-minutilise filmi “california sunshine” eest, milles ühte peaosalist mängis tema noorem vend ja tema hilisem koostööpartner alastair mackenzie. esimese mängufilmini jõudis david 2002. aastal, kuid suurem tunnustus tuli paar aastat hiljem filmiga “noor adam” (2004), milles peaosalisi kehastasid ewan mcgregor ja tilda swinton. režissööri kolmas film “asylum” (2004) võitis auhinna juba berliini filmifestivalil ning edukas oli ka tema järgmine film “hallam foe” (2007), mida eesti publikul oli võimalik näha 2008. aasta tartuffi armastusfilmide festivalil. täiuslik meel on tema kuues täispikk film. david mackenzie (b. 1966, corbridge, uk) started his film career making short films. he first won an award for “california sunshine” (1997), a 20-minute film about a pair of small-time drug dealers that starred his younger brother, actor alastair mackenzie. having completed nine shorts and a documentary, mackenzie’s first feature length film was the small budget “the last great Wilderness” (2002), which he co-wrote with his brother and michael tait (alastair also starred). but david didn’t gain international attention until he wrote and directed “young adam” (2004), starring ewan mcgregor and tilda swinton. mackenzie’s third feature “asylum” (2004), starring natasha richardson, won an award at the berlin international film festival. he then won several awards from international film festivals, including the silver berlin bear, for his fourth film, “hallam foe” (2007), starring jamie bell. Perfect sense is his sixth feature film. filmograafia/filmography: the last great Wilderness (2002), young adam (2004), asylum (2004), hallam foe (2007, tartuff 2008), spread (2009), Perfect sense (2011)

festivalid/festivals: sundance, seattle, edinburgh, hamburg, san sebastian

Recently heartbroken, Susan (Eva Green) devotes herself to her medical practice, where she encounters a peculiar patient: following an intense, yet inexplicable bout of grief, he’s lost his sense of smell. Soon afterwards, she discovers other similar cases emerging throughout the globe. While the number of victims swells to epidemic proportions, Susan meets Michael (Ewan McGregor), a talented chef at a local restaurant, and commences upon a sudden, intense affair. Meanwhile, the mysterious disease progresses – first causing ravaging hunger, before robbing people of their sense of taste. Even as they succumb to the disease, the newly forged couple embarks on an increasingly sensual adventure, experiencing head-spinning, stomachtightening moments of pure connection. “Influenced by such recent films as “Blindness” and “Children of Men”, director David Mackenzie, fashions an intimate apocalyptic drama, aided by McGregor and Green’s erotic on-screen chemistry, in which love blooms anew even as the world outside their bedroom window wilts away.” Seattle FF

panoraam

200

Panorama

Poliss polissE / poliss Prantsusmaa / france 2011, 127 min rEŽ/dir: maïWEnn lE BEsCo

Maiwenn Le Besco (näitlejanna ja lavastaja Isild Le Besco õe) kolmas täispikk mängufilm on ot setee Pariisi lastekaitsega tegeleva politseiüksuse tööpäeva. See ekskurss on ühtaegu traagiline ja lõbus, vastik ja ülev. Maiwenn on haaranud kõiki probleeme korraga – siin on hingekriipivaid lugusid lastest ja lõhkistest inimhingedest; lugu tärkavast armastusest ja purunevast sõprusest; analüüs ühe äärmiselt pingelise töögraafikuga kollektiivi toimi misest ja kultuuride ühte ja ümbersulamisest XXI sajandi Pariisis. Maiwenn teab täpselt, mida ta teeb ja tänapäeva filmikeeles vaatajaga rääkiv tulemus on dünaami line, energiline ning haarav. POLISSil on õnnestu nud jäljendada elu oma jälkuses ja ilus; ekraanil toimuv on sedavõrd kaasatõmbav, et kino jäljen dusmoment muutub vaataja jaoks ajuti isegi ole matuks. Cannes’i festivalil pärjati film žürii eriau hinnaga, PÖFFil võib see kujuneda üheks festivali mõjuvamaks filmiks. Tõnu Karjatse

prod: alain attal sts/scr: maïwenn le besco, emmanuelle bercot muusika/music: stephen Warbeck mont/Ed: Pierre aïm os/Cast: karin viard, joey starr, marina foïs, nicolas duvauchelle, maïwenn le besco tootja/production: les Productions du trésor maailma müük/World sales: Wild bunch levitaja/distributor: tallinnfilm keel/language: araabia, prantsuse, itaalia, rumeenia/arabic, french, italian, romanian

The daily grind for the cops of the Police Department’s Juvenile Protection Unit – taking in child molesters, busting underage pickpockets and chewing over relationship issues at lunch; interrogating abusive parents, taking statements from children, confronting the excesses of teen sexuality, enjoying solidarity with colleagues and laughing uncontrollably at the most unthinkable moments. Knowing the worst exists and living with it. How do these cops balance their private lives and the reality they confront every working day?

maïwenn le Besco (sünd 1976, les lilas, Prantsusmaa) alustas filmikarjääri lapsnäitlejana, ent rahvusvaheliselt teatakse teda ehk kõige enam luc bussoni ulmefilmist “viies element” (1997), kus ta kehastas tulnukdiivat Plavalagunat. 2006. aastal lavastas maiwenn oma esimese ja autobiograafilise mängufilmi “Pardonnez-moi”. tema kolmas lavastus Poliss võitis tänavu cannes’is žürii preemia. maïwenn le Besco (b. 1976, les lilas, france) starred in several films as a child and teenage actress. Perhaps maïwenn’s most internationally-seen film role was her appearance as the alien diva Plavalaguna in luc besson’s “the fifth element” (1997). in 2006, she directed her first feature film, the semi-autobiographical “Pardonnez-moi”. her latest film Poliss won the jury Prize at the 2011 cannes film festival. filmograafia/filmography: Pardonnez-moi (2006), le bal des actrices (the actress’ ball, 2009), Polisse (Poliss, 2011)

festivalid/festivals: cannes (jury Prize), munich, melbourne, helsinki

Fred, the group’s hypersensitive wild card, is going to have a hard time facing the scrutiny of Melissa, a photographer on a Ministry of the Interior assignment to document the unit. “Filmmaker-star Maiwenn’s socially-minded film is packed with raw, visceral performances from an accomplished cast.” Hollywood Reporter

panoraam

201

Panorama

Poongsan poongsan lõuna-korea / south korea 2011, 121 min rEŽ/dir: Juhn Jaihong

Kahte Koread lahutavas demilitariseeritud tsoonis tegutseb kummaline kangelane. Erakordse visaduse poolest põhjakorea jahikoera ning pidevalt hambus oleva sigaretimargi järgi Poongsaniks kutsutav nime tu on otsekui taevane kingitus, viies omavahel kokku lahutatud perekonnad, päästes abivajajaid ning va hendades ühele või teisele poole piiri suletute vahel teateid ja hüvastijätukirju. Alludes mitte kellelegi, valib hullulge ning haavatamatuna tunduv Poongsan oma töid esmapilgul juhuslikult, suheldes maailmaga pii ritsooni seinale kinnitatud sõnumite kaudu. Kuid kui Poongsan võtab vastu pakkumise tuua lõunasse eksiliisis viibiva endise PõhjaKorea tippametniku armastatu, variseb detaildeni viimistletud turvalisus plaan silmapilkselt kokku ning tagajärjed on kauge maleulatuvad, kuid nad eales oleks osanud oodata. Mitmeaastase pausi järel stsenaristitooli juurde naasnud Kim Kiduki ning tema režiiassistendist Juhn Jaihong’i (“Ilus”) POONGSAN on omapä rane ja lõpuni pinget hoidev triller, mis käsitleb rahvuse poolitanud relvastatud konflikti uudsest ning ehk isegi pisut mütoloogilisest vaatenurgast. Ammutades inspiratsiooni nii Korea rahvalegen didest kui ka tegelikkuses piiride vahel liikuvatest Poongsaniks tituleeritud sõnumitoojatest, leidub autori kõige kommertslikumas filmis küllaga kimki dukilikku psühholoogiatundlikku dramaatikat. Kuid ka teravat tabamist, et poliitilises kassihiire mängus pole kumbki pool päriselt puhas, ausus on vaid sõ nakõlks ning reetmisest ei pääse keegi. Ootamatult Korea tänavuse aasta enim vaadatud filmide hulka tõusev POONGSAN ei küündi Kim Kiduki tippvormi taiesteni, kuid samas märgib film korea kino suur meistri tugevat tagasitulekut ja debüütfilmiga “Ilus” hoogsa stardi teinud protežeele paljulubavat tulevik ku, rääkimata korralikust meelelahutusest. Sten Saluveer

prod: kim ki-duk sts/scr: kim ki-duk op/dop: lee jeong in muusika/music: Park in young mont/Ed: shin cheol os/Cast: yoon kye sang, kim gyu ri tootja/production: kim ki duk film maailma müük/World sales: finecut co., ltd keel/language: korea/korean

Juhn Jaihong (sünd 1977, seoul) kolis 15-aastaselt new yorki, et laulmist õppida ning hiljem lõpetas ärijuhtimise eriala viinis. Pärast esimese lühifilmi “värvid” valmimist kohtus ta veneetsia filmifestivalil kim kidukiga, kelle assistendina töötab siiani. kim ki-duki ideel põhinev “ilus” oli jung jaihongi esimene täispikk mängufilm, mis linastus 2008. aastal ka PÖffil. Poongsan on tema teine täispikk mängufilm. Juhn Jaihong (b. 1977, seoul) went to new york at the age of 15 to study singing, later he studied business management in vienna. after making his short film, “colors”, jung jaihong met kim ki-duk at the venice film festival in 2005 after which he returned to korea to work as ki-duk’s assistant director. “beautiful”, his first feature film, was screened in Panorama section at berlin international film festival and also at PÖff. Poongsan is his second full-length film. filmograafia/filmography: arumdabda (2007, ilus, pÖff 2008), Poongsan (2011)

festivalid/festivals: Pusan

In the demilitarized zone separating two Koreas a mysterious hero operates. Nicknamed “Poongsan” after a hardened North-Korean hunting dog that boasts a unique sense of persistence and will, as well as likewise titled cigarette brand, the Nameless hero is a gift from heaven. Uniting separated families, saving people in need, and delivering messages between those pulled apart forever by the turns of history, the invincible hero seems to pick his jobs randomly. But his way of communication is comparably barren, flowing through the messages left to the fence of the demilitarized zone. When Poongsan decides to accept a mission to carry a lover of an North-Korean political exile into South, his carefully polished working methods suddenly shatter to pieces setting the courier and his human cargo face to face with more far fetching consequences that they would have ever dared to dream of. POONGSAN marking the return of Kim Ki-duk to scriptwriting after a years long hiatus, as well as second feature from his former assistant director Juhn Jaihong (“Beautiful), is a unique thriller keeping its simple charm and attraction up to the very end. The film dealing with the armed conflict that has separated a nation from a rather fresh and occasionally mythological perspective, draws inspiration from both Korea’s rich supernatural tradition, but also accounts of real life “poongsan” messengers. Author’s most commercial effort so far, the film carries Kim Ki-duk’s trademarked fixation with conflicts of human nature, but as well as shines a saddening notion that in the political game all are to blame, honesty is inexistent, and betrayal is a norm. Sten Saluveer

panoraam

202

Panorama

Porfirio porfirio colombia, argentina, Prantsusmaa, hispaania, uruguay / colombia, argentina, france, spain, uruguay 2011, 106 min rEŽ/dir: alEJandro landEs

Tõestisündinul põhinev poeetiline lugu on jutus tatud minimalistlike vahenditega, kuid see pole mitte pelgalt järjekordne nutulaul Colombia konf liktist. Tulevahetuses haavata saanud ja seejärel halvatuks jäänud mees elab ratastooli aheldatuna Colombia Amasoonias, kuid ta pole loobunud oma unistustest. Film kajastab sõja tagajärgi harjuma tust vaatepunktist – see loob argise, kuid süvitsimi neva portree halvatud inimesest, kel on jaksu oma elu muuta ning vapustada kogu riiki oma unistuse ga lendamisest. Film väljub tüüpilise tõsieludraama raamidest ning ähmastab dokumentaalsuse ja fiktsiooni vahe list piiri, kusjuures peaosatäitja Porfirio Ramirez Aldana mängib siin iseennast. PORFIRIO on suur ja võimas lugu peidetuna väikesesse filmi, poeetili ne lugu allaheitmatust vaimust, ülistuslaul inimliku le väärikusele. Pärast oma esimest mängufilmi “Cocalero” (2007) võttis Alejandro Landes käsile selle projekti, mida otsustasid 2009. aastal toetada Cannes’i Cinéfondation ning Sundance’i Screenwriters Lab ja Directors Lab. Lõpuks esilinastus PORFIRIO üli edukalt Cannes’i festivalil. Javier Garcia Puerto

prod: francisco aljure, alejandro landes sts/scr: alejandro landes op/dop: thimios bakatakis mont/Ed: eliane d. katz os/Cast: Porfirio ramirez aldana, jarlinsson, ramirez reinoso, yor jasbleidy santos torre tootja/production: franja nomo, carmelita films, campo cine, control z films, atopic maailma müük/World sales: arri media Worldsales keel/language: hispaania/spanish

alejandro landes (sünd 1980, são Paulo, brasiilia) kasvas üles ecuadoris. ta on õppinud kirjandust, majandusteadust ja arhitektuuri browni ülikoolis ning töötanud ajakirjanikuna väljaandes the miami herald. ta debüteeris dokumentaalfilmiga “cocalero” 2007. aastal, mis esilinastus sundance’i filmifestivalil ja mida näidati veel rohkem kui viiekümnel filmifestivalil. Porfirio on tema esimene täispikk mängufilm. alejandro landes (b. 1980, sao Paulo, brazil) and grew up in ecuador. he studied literature, economics, and architecture at brown university. he has worked as a writer for “the miami herald”. he debuted with the film “cocalero” (2007), premiered at the sundance festival and presented at 50 international festivals. Porfirio is his feature film debut. filmograafia/filmography: cocalero (2007, doc), Porfirio (2011)

festivalid/festivals: cannes (directors' fortnight), toronto, Pusan, Warsaw, san sebastian, stockholm

Poetic story based in true facts, told in a minimalistic way but not as just another sad topic about Colombian conflict. A man who was handicapped in a gunfire lives confined between his bed and his wheelchair in a remote village in the Colombian Amazon, but he will show up his dreams. The film discovers other side of the war consequences, with a deep portrait of daily life, showing how a disabled man has the power to change his life and to shake a whole country with his desire to fly. Over-passing the typical “based on a true story”, blurs the line between documented reality and fictional reconstruction, with the real Porfirio Ramirez Aldana playing as himself. PORFIRIO is such a great story in a little film, a poetic tale about the spirit of overcoming, a an ode to the personal dignity. After his first feature “Cocalero” (2007), Alejandro Landes started to create this new project being selected for residence at the Cannes Cinéfondation and for the Sundance Screenwriters Lab and Sundance Directors Lab in 2009. Finally PORFIRIO was premiered at the the Directors’ Fortnight at the last Cannes Festival with success. Javier Garcia Puerto

panoraam

203

Panorama

Auhind thE prizE / El prEmio mehhiko, Prantsusmaa, saksamaa, Poola / mexico, france, germany, Poland 2011, 123 min rEŽ/dir: paula markovitCh

Üks ebasõbralik rand keset tuulist talve, üks keset tühermaad seisev puumaja ilma mingi sisustuse ta. Selline on hall ja niiske maailm, kuhu saabu vad Ceci ja tema ema kusagil Argentinas 70ndate keskpaigas, et seal ühte hoides uut elu alustada. Ceci, seitsmeaastane tüdruk, hakkab koolis käima – ta leiab uusi sõpru ja mängib liivarannal; pealt näha on kõik korras, kuid ometi tunneb tema ema lakkamatut hirmu. Tüdruk ei saa aru, milles asi, kuid ta aimab, et peab varjama suurt saladust. Veel sammuke hiljem on ta sunnitud mõistma, et nende ellujäämine sõltub tema vaikimisest: ta ei tohi sel lest kellegagi rääkida, ei koolis ega kusagil mujal. Ja ometi ei mõista ta, mis saladus see on. Autobiograafiline lugu mälestuste mõjust elu aren gus ja sellest, kuidas poliitiliselt äärmuslikud situat sioonid võivad tavainimeste elu muuta. AUHIND on armas (laste)film mõru pilliga selle keskel, mis tu letab meile meelde, et me ei tohi minevikku unus tada, vaid peame seda mäletama ja asjad selgeks tegema, muidu need jäävadki häguseks. Paula Markovitchi esimene mängufilm esilinastus Berliinis ning võitis Hõbekaru väljapaistva operaa toritöö ja silmapaistva kujunduse eest. Režissöör ammutab parimat kahest tänapäeva põnevai mast hispaaniakeelse Ameerika kinokunstimaast, Argentinast ja Mehhikost, luues seeläbi südant lõhestava lasteloo. Lisaks muudele auhindadele peeti seda parimaks filmiks mitmel Mehhiko suure mal filmifestivalil, näiteks Morelias ja Guadalajaras.

prod: izrael moreno sts/scr: Paula markovitch op/dop: Wojciech staron muusika/music: sergio gurrola mont/Ed: lorena moriconi os/Cast: Paula galinelli hertzog, sharon herrera, laura agorreca, viviana suraniti tootja/production: kung Works s.a. de c.v. maailma müük/World sales: umedia keel/language: hispaania/spanish

paula markovitch (sünd 1968, buenos aires) kirjutas luuletusi, jutte ja näidendeid. Pärast emigreerumist mehhikosse sai temast dramaturg ja imcine filmiinstituudi lektor. ta osales 2008. aastal berlinalel alfred baueri preemiaga pärjatud filmi “tahoe järv” stsenaariumi kirjutamises, filmi näidati ka samal aastal PÖffil. auhind on tema esimene täispikk lavastajatöö. paula markovitch (b. 1968, buenos aires) began to write poems, stories and plays. after emigrating to mexico, she became a dramaturge and lecturer at the film institute imcine among other places. she has contributed as a writer to feature films such as “lake tahoe” (winner of the alfred bauer Preis in 2008 and screened also at PÖff), and has directed two short films. the Prize marks her debut as a feature film director. filmograafia/filmography: el Premio (the Prize, 2011)

Javier Garcia Puerto festivalid/festivals: berlinale (in competition), jerusalem, new horizons

An unfriendly beach, in windy winter, an out-ofeverywhere wood house with no facilities. This is the grey and wet hole where Ceci and her mother live. Somewhere in Argentina in the 1970’s, they try to manage to stay together and start a new life. Ceci, a seven-year-old girl, goes to school, makes new friends, plays in the sand, everything seems to be normal, but her mother is always afraid. Ceci doesn’t understand what is going on but she knows there is a huge secret to keep hidden. Still one step more, she has to understand that their survival depends on her silence, she can not talk about it with anybody, not in the school or anywhere. But she doesn’t understand what the secret is about. An autobiographical story about the impact of the memories, and how political extreme situations can change the life of common people. THE PRIZE is a sweet (going-with-children) movie with a bitter candy inside. It points out that we can not forget the past, we have to remember and clarify it, otherwise it will be kept blurry. The first feature of Paula Markovitch was premiered in Berlin, taking the Silver Bear for Outstanding Cinematography and for Outstanding Set Design. She takes the best things from both more interesting cinematographies in Hispano-America right now, Argentina and Mexico, to make this heartbreaking child story. Among other awards it was considered Best Film in some of the best Mexican film festivals like Morelia and Guadalajara. Javier Garcia Puerto

panoraam

Panorama

204

Siber, Monamour siBEria, monamour siBir, monamour venemaa/russia 2011, 105 min rEŽ/dir: slava ross

Režissöör Slava Rossi teine mängufilm ühen dab endas kahte erinevat tegevusliini ja meeleolu. Ühelt poolt võimas ja kauni loodusega pateetiline melodraama ning teiselt poolt karm ja naturalist lik olmerealism. Loo alguses näeme kaugel taigas asuvat mahajäetud asulat, millel irooniliselt nimeks “Monamour”. Ainsateks elanikeks on seal vanaisa koos oma 7aastase pojapojaga. Ema on surnud ja isast pole juba kaks aastat midagi kuulda. Päevad mööduvad isa oodates ning vanaisaga palveid lu gedes. Ainus, kes neil aegajalt külas käib, on poisi emapoolne onu Jura. Ükskord tungib talle tee peal kallale metsistunud koerte kari ja ta hukkub. Kui po japojaga juhtub õnnetus, läheb vanaisa läbi taiga suure tee äärde abi otsima. On saabumas öö ning koerad on tema jälje üles võtnud... See askeetlik lugu põimub tasapisi teise tegevus liiniga, mis meenutab Sergei Loznitsa 14. PÖFFi võidufilmi “Minu õnn”. Siin on masendavat korrala gedust, ikoonivargaid ja moraalset langemist. Filmi sügavama peateema on sõnastanud režis söör Slava Ross: “See on lugu inimhinge kõrgu sest ja madalusest. Inimesed on unustatud kau gele Siberisse. Nad jäävad ellu nagu peremehe poolt hüljatud koerad. Ilma halastuseta teineteise vastu. Aga kui elu ei anna enam võimalust säilitada inimlikkust, siis terve mõistuse ja kogu oma eluko gemuse kiuste näitavad nad ikkagi üles halastust.” See sugestiivne ja liigutav film sai HantõMansiiski filmidebüütide festivali peaauhinna. Karismaatiliselt vanaisa mänginud Pjotr Zaitšenko nimetati seal parimaks meesosatäitjaks. Filipp Kruusvall

prod: Pavel skurikhin sts/scr: slava ross op/dop: yuri raisky mont/Ed: igor litoninsky os/Cast: lidia bairashevskaya, maxim emelianov, misha Protsko, nikolay kozak, Peter zaichenko tootja/production: tundra film maailma müük/World sales: europacorp levitaja/distributor: People films keel/language: vene/russian

slava ross (sünd 1966, siber) lõpetas teatriõpingud novosibirskis, kus ta töötas näitlejana aastatel 1989– 1996. seejärel lõpetas ta režiiõpinguid vene riiklikus kinoinstituudis. tema esimene lühifilm “meat” (2002) pälvis rahvusvahelist tähelepanu ja üle 30 auhinna. slava ross on venemaa filmirežissööride gildi liige. siber, monamour on tema esimene täispikk mängufilm. slava ross (b. 1966, siberia) pursued theatre studies in novosibirsk, where he also acted with the red torch company from 1989 to 1996. then he attended the directing faculty at the russian state institute of cinematography. he as a student directed his first short film, “meat” in 2002. the film has won over 30 awards and was included among the cinema school supplies by select institute. slava ross is now a member of the director’s guild of russia. siberia, monamour is his first full-length film. filmograafia/filmography: (2011)

siberia,

monamour

festivalid/festivals: rome, brooklyn, hantõ-mansiiski

Siberia. Late autumn. In taiga, in the deserted village there lives an old man Ivan and his sevenyear-old grandson Leshka. They wait for the boy’s father, who left two years ago and has not returned yet. The Old Believer Ivan often prays to the only icon in the house and makes the boy pray too. A pack of feral dogs devours everything alive in the neighbourhood. One of these dogs is Leshka’s best friend – and that causes his rows with the old man. Sometimes their distant relative – uncle Yura – brings some food to them. Once on his way back from Ivan’s village uncle Yura is attacked by dogs and perish. Ivan and Leshka don’t have supply any more. In the village there appear marauders, seeking icons. They beat the old man heavily and take away his icon. Leshka cares for his grandfather; he crayons a picture with yellow God & prays for Ivan’s life. The dogs savage their goat, all food is over, and Ivan starts hunting the dogs. Once Leshka witnesses Ivan shooting at “his” dog and runs away. The old man finds the boy in a dry well, but he fails to get him out on his own. Ivan sets out through taiga in search of help. Now the dogs are hunting him. And the boy is waiting for his father…

panoraam

205

Panorama

Snowtown snoWtoWn austraalia / australia 2011, 120 min rEŽ/dir: Justin kurzEl

Snowtown’i äärelinn sai eelmise sajandi lõpuaas tatel hetkega kuulsaks Austraalia ajaloo võika ma, samanimelise mõrvaseeria toimumiskohana. Pooleliolevalt ehitusplatsilt leiti happetünnidesse peidetuna 11 lagunemisjärgus surnukeha ning ku riteoplats nägi politsei hilisemaste tunnistuste ko haselt välja nagu stseen kõige kohutavamast hir muunenäost. Mõrvajuhtumi niidid viisid karismaa tilise ning esmapilgul sõbraliku, kuid tegelikkuse homofoobist psühhopaadi ja sarimõrtsuka John Buntinguni, kes koos oma kasupoja ning kaaslas tega tunnistasid üles ligi kümme aastat kestnud õudusteseeria jubedad detailid. Justin Kurzeli peaaegu igal linastunud festivalil kõmu ja diskussiooni põhjustanud ning kriitikud ja publiku kahte lehte jaotanud debüütfilm ammutab küll ainest Austraalia kurikuulsamast kuritööst, kuid keskendub meisterlikult siiski mõrvamüsteeriumi tagaplaanil toimunud ning jubedate tagajärgedeni viinud sotsiaalsetele probleemidele ja psühholoo gilisele mõjutamisele. Filmi peategelaseks on ka päriselus oma ema ja kahe vennaga Adelaide’i sotsiaalses kriisikoldes elanud teismeline nooruk Jamie. Argielu vägival last ja lootusetust elukeskkonnast vabaneda soo viva teismelise ellu sattuv põhimõttekindel John saab Jamiele peagi eeskujuks, võttes varsti kiiruga üle ka eluheidikute perekonnapea ja kogukonna juhi rolli. Peagi tuleb aga ilmsiks, et John on osav manipulaator, kes armastab teelt vahendeid vali mata koristada ära kõik, kes tema maailmapildiga ei haaku, olgu nendeks homod, teisitimõtlejad või isegi pereliikmed. Kogukonna nimel ning vaikival kaasaelamisel sotsiaalset genotsiidi korraldava Johni mängud muutuvad aina võikamaks, tõmma tes Jamie endaga kaasa. Fantastiliste näitlejatöödega ning oma jubeduses ja dramaatilisuses ühtaegu paeluv ja õõvastav

prod: anna mcleish, sarah shaw sts/scr: shaun grant op/dop: adam arkapaw muusika/music: jed kurzel mont/Ed: veronika jenet os/Cast: lucas Pittaway, daniel henshall, louise harris tootja/production: Warp films australia maailma müük/World sales: Protagonist Pictures keel/language: inglise/english

Justin kurzel õppis filmirežii erialal victoria kunstikolledžis. tema lõpufilm “blue tongue” võitis arvukalt auhindu, nende hulgas parima tudengifilmi auhinna 2005. aasta melbourne'i filmifestivalil. tema 2002. aastal lavastatud lühifilm “meeting misty rain” võitis teise preemia tropicana filmifestivalil. snoWtoWn on kunzeli debüütmängufilm. Justin kurzel studied film directing at victorian college of arts. his graduating film “blue tongue” won the numerous awards such as best student Production at the 2005 melbourne international film festival. in 2002, he directed “meeting misty rain”, which won second prize at the 2000 tropicana film festival. snoWtoWn is his debut feature film. filmograafia/filmography: snowtown (2011)

festivalid/festivals: cannes (critics’ Week – fiPresci Prize, special mention), toronto, helsinki, Pusan, stockholm

SNOwTOwN on kahtlemata üks tänavuse aasta võimsamatest linateostest. Tahestahtmata sunnib see tunnistama ning innustab võitlema kurbade ta gajärgedega, mis sageli tabavad sotsiaalselt hoo letusse jäetuid ja unustatuid. Sten Saluveer At the very end of the last century the suburb of Snowtown became instantly notorious as a location of the most gruesome serial killings in the history of Australia. From a derelict building eleven bodies, ditched into acid barrels were found and the crime scene resembled a picture from one’s worst nightmare according to the witnessing police officer. The leads pointed to a charismatic and seemingly fatherly friendly John Bunting, later to be revealed a ruthless serial killer devoid of emotion, who confessed the horrifying details of the murders committed over eight years with his stepson and accolades. Justin Kurzel’s SNOWTOWN has stirred controversy and discussion almost everywhere where the film has been screened since its premiere at Cannes film festival. Director’s debut feature portrays accurately the Australia’s notorious crime, however focusing in a masterly fashion on the social problems and psychological (mass) manipulation that lead to the tragic events. SNOWTOWN, featuring a stellar cast and at the same time mesmerizing in its ruthlessness and and dramatic development, is undoubtedly one of the most powerful films of this year, forcing the audience to stand face to face and combat with the horrific faith that often meets the ones at the poorer sides of the society. Sten Saluveer

panoraam

Panorama

206

Maasikaväljad straWBErry fiElds suurbritannia / uk 2011, 84 min rEŽ/dir: franCEs lEa

Naine (Anna Madeley) sõidab jalgrattal läbi kitsu keste maateede rammestavas päikesepaistes, jät tes kogu maailmale mulje kui vaba hing. Ta satub kohalikule lastimisplatsile, kus jääb silma rohma kale talusulasele Kevile (Emun Elliott), kes pakub talle närust haagissuvilat elamiseks ja tööd maasi kate korjajana. Naine võtab mõlemad vastu, flirdib Keviga ja sõbruneb kaastöötajatega teatud piirini, ehkki tema endassesulgunud loomus mõjub mõ nele ärritavalt. Tema eriskummaline idüll aga pu runeb, kui saabub Emily (Christine Bottomley), kes tunneb temas ära oma õe Gilliani. Emily on ekst sentrilisuseni otsekohene ja tema nõudlik käitumi ne näibki olevat põhjuseks, miks Gillian oma mi neviku eest põgeneb. Järgneb kokkupõrge kahe naise soovide vahel ning Kev jääb risttulle. MAASIKAVÄLJAD on julge ja leidlik melodraa ma, mis meenutab Tennessee williamsi näidendit “Tramm nimega Iha”. Filmitud haaraval Kenti maas tikul ning pakkudes suurepärast näitlejatööd, ku jutab film endast kire, konkurentsi ja vabanemise selget ja värskendavalt naiselikku, kuid keerulist kogumit.

prod: lucie Wenigerova sts/scr: frances lea, judith johnson op/dop: dave miller mont/Ed: cinzia baldessari os/Cast: anna madeley, christine bottomley, emun elliot tootja/production: spring Pictures production maailma müük/World sales: microwave film keel/language: inglise/english

frances lea alustas karjääri maalijana ja seejärel suundus õppima filmi bournemouthi. ta on lavastanud arvukalt lühifilme, millest näiteks “release me” pälvis seitse auhinda rahvusvahelistelt filmifestivalidelt. maasikaväljad on tema teine täispikk mängufilm. frances lea started her career as a painter before she trained at bournemouth film school. she directed and wrote a number of films including “release me” which won seven international awards at festivals. straWberry fields is her second full-length film. filmograafia/filmography: everyone’s (2000), strawberry fields (2011)

festivalid/festivals: london

happy

A woman (Anna Madeley) is cycling through narrow rural lanes in glorious sunshine, appearing for all the world as a free spirit. She wanders through a busy loading area, where she catches the eye of rugged farmhand Kev (Emun Elliott) and is casually offered a shabby caravan to stay in and a job picking strawberries. She accepts both, flirts with Kev and bonds with co-workers to a degree, though her aloof manner grates with some. Her whimsical idyll is punctured when Emily (Christine Bottomley) arrives, announcing the woman as her sister Gillian. Emily is forthright to the point of eccentricity, and her demanding ways seem to be the reason why Gillian is on the run from her past life. A battle of wills between the two women ensues, with Kev caught in the crossfire. STRAWBERRY FIELDS is a bold and inventive melodrama referencing Tennessee Williams and “A Streetcar Named Desire”. Seductively filmed in the Kent countryside and featuring outstanding performances from its cast, it offers a distinct and refreshingly feminine spin on a complex story of lust, rivalry and liberation.

panoraam

207

Panorama

Unustamatud päevad a family of thrEE tagE diE BlEiBEn saksamaa / germany 2011, 106 min rEŽ/dir: pia striEtmann

Münsteris elavad Dewenterid on tavaline perekond – töötav isa Christian, hobikirjanikust ema Andrea, suurlinna elama läinud näitlejast poeg Lars ja koo lis käiv teismeline tütar Elena. Tavaline ehk ka selles mõttes, et üksteise olemasolu on muutunud iseene sestmõistetavaks ja seeläbi on hakatud üksteisest märkamatult mööda elama. Näib, et ühtviisi ei mär gata seda, mida tehakse üksteise silma all, ega seda, mida tahetakse teiste pereliikmete eest varjata. Kuni ühel pealtnäha ohutul ja tavalisel päeval Andrea autoõnnetuses surma saab, segasevõitu argirutiin ootamatult katkeb ja pereliikmete võõrdumise va lulikult nähtavaks muudab. Keegi ei taha, oska ega suuda teistega rääkida, leinata ega emaga hüvasti jätta. Kellegi peale on vaja vihane olla, kellestki on vaja hoolida, ent surma segi paisatud maailmas ei ole lihtne selgusele jõuda, keda peaks vihkama või keda armastama. Leinava perekonna asemel on kolm üksi jäänud inimest, kes üheskoos matuse korraldamise asemel otsivad kordamööda võimalust perekonna ja leina eest põgeneda, eemale tõmbuda. Pia Strietmanni auhinnatud debüütfilm UNUSTAMATUD PÄEVAD on eluline draama, mis ei portreteeri peretragöödiat tehisliku üheplaani lisusega, vaid esitab leinaga toimetulekut kogu selle absurdirohkes kohmakuses ja emotsionaalse kaose kirevuses. Strietmann osutab normaalse perekonna ja ühiskondlikult aktsepteeritud leina protseduuride kunstlikkusele, näidates, et elus on asju, mida me ei mõista enne, kui oleme neid ise kogenud, alati ei ole valmis valemeid, õigeid või valesid lahendusi, vaid on erinevad teekonnad ära tundmise ja mõistmiseni. Katre Pärn

prod: fritz böhm sts/scr: Pia strietmann, lea schmidbauer op/dop: stephan vorbrugg muusika/music: martin stock mont/Ed: denis bachter, sandy saffeels os/Cast: götz schubert, max riemelt, mathilde bundschuh, lena stolze tootja/production: toccata film keel/language: saksa/german

pia strietmann (sünd 1978, saksamaa) on lõpetanud müncheni filmikooli ja seejärel töötanud režissööri abi ja produtsendina erinevates saksamaa filmiproduktsiooni firmades. 2008. aastal pälvis ta oma lühifilmi “offbeat” eest müncheni filmifestivalil debüütfilmi preemia, ning seda näidati kõikjal maailmas. unustamatud Päevad on tema esimene täispikk mängufilm. pia strietmann (b. 1978, germany) graduated from the munich film school and has worked as an assistant director and producer for various german film houses. her 2008 short, “offbeat” won a first film prize in munich and was screened at numerous festival worldwide. a family of three marks her directorial debut in features. filmograafia/filmography: tage die bleiben (a family of three, 2011)

festivalid/festivals: max ophüls, montreal, valladolid

The Dewenters live in Muenster, a town in the “deep west” of Germany. On appearance, they are a happy family, but beneath the placid surface, domestic dysfunction abounds. Christian, the father, has had a long series of extramarital affairs. Lars, his son, hates him for it and has run off to Berlin right after graduation. Elaine, his sister, simply doesn’t want to know about anything at all. She and her best friend Merle are teenage terrors living a rowdy night life. Andrea, novelist, wife and mother, is the only one trying to hold it all together – until she is killed in a car accident. In the days between the accident and the funeral, the three bereaved Dewenters ride a rollercoaster of emotions. Difficult decisions need to be taken, existing relationships are put into question, new alliances formed. Christian, Lars and Elaine, each in their own way, venture to the outer boundaries of their family ties. Finally the Dewenters come to realize that a family is more than just the sum of its individuals.

panoraam

208

Panorama

Maismaa tErrafErma itaalia, Prantsusmaa / italy, france, 2011, 88 min rEŽ/dir: EmanuElE CrialEsE

Kaks naist, üks neist saarlane ja teine võõramaala ne: üks mõjutab dramaatiliselt teise elu. Kuid nad mõlemad unistavad teistsugusest tulevikust, pare mast elust oma lastele ja elust maismaal. Maismaa on küll meresõitjate ihaldatud sihtkoht, kuid seegi võib osutuda saareks, millel on oma sügavalt juur dunud tavad. Perekond Pucillo on sunnitud leppima paikse eluga. 70aastane Ernesto ei raatsi mingi hinna eest loobuda oma lagunenud kaluripaadist. Tema 20aastane pojapoeg Filippo, kelle isa jäi merel ka dunuks, on kahevahel: kas hoida oma vanaisa või onu Nino poole, kes loobus kalapüügist ja hakkas selle asemel turiste püüdma. Filippo lesestunud ema Giulietta tajub, et saare peatunud aeg on nad kõik üksteisele võõraks muutnud ja et ei temal ega ta pojal pole mingit tulevikku. Tuleviku nimel tuleb neil julgus kokku võtta ja saarelt ära kolida. Kriitikute ja publiku üksmeelse aplausi pälvinud MAISMAA esilinastus tänavu Veneetsia filmifesti vali võistlusprogrammis. Film on esitatud Itaalia poolt parima võõrkeelse fil mi Oscari kandidaadiks.

prod: riccardo tozzi, giovanni stabilini, marco chimenz sts/scr: emanuele crialese, vittorio moroni op/dop: fabio cianchetti muusika/music: franco Piersanti mont/Ed: simona Paggi os/Cast: filippo Pucillo, donatella finocchiaro, mimmo cuticcho, giuseppe fiorello, timnit t. tootja/production: cattleya / rai cinema maailma müük/World sales: elle driver levitaja/distributor: non stop keel/language: itaalia/italian

Emanuele Crialese (sünd 1965, rooma) õppis filmi new yorgi ülikoolis. Pärast lühifilmide lavastamist tõi ta 1997. aastal ekraanidele oma esimese täispika filmi “once We Were strangers”. sellest sai esimene itaalia film, mis kutsusti osalema sundance’i festivalile. 2002. aastal pälvis filmi “respiro” eest cannes’i festivali kriitikute auhinna. Peale selle, et film sai hitiks nii itaalias kui ka Prantsusmaal, müüdi see enam kui 30 riigi kinolevisse. tema järgmine film “nuovomondo” pälvis samuti suurt rahvusvahelist tunnustust ja usas esitles seda martin scorsese. maismaa on tema neljas täispikk film. Emanuele Crialese (b. 1965, rome) studied film at new york university. after several short films he produced his first full length film “once We Were strangers”, in 1997. it was the first italian film invited to the sundance film festival. in 2002 won the semaine de la critique award with “respiro”, which was greeted with enthusiasm in france and italy and was sold in more than thirty different countries. his next film “nuovomondo” was presented in the usa by martin scorsese, and received worldwide acclaim. terraferma is his fourth full-length feature. filmograafia/filmography: once We Were strangers (1997), respiro (2002), nuovomondo (golden door, 2006), terraferma (2011)

festivalid/festivals: venice (in competition), toronto, Pusan, london

Two women, an Island dweller and a foreigner: one dramatically influences the life of the other. But they both share the same desire for a different future, a better life for their children and the dream of the mainland. Terraferma is the desired destination of those travelling by sea, but it may also turn out to be an island with its deep-rooted traditions. The Pucillo family has to come to terms with immobility: Ernesto is 70 years old and he’d do anything to avoid having to scrap his fishing boat. His grandson Filippo is 20. His father was lost at sea and he finds himself caught up “in time” between his grandfather Ernesto and his uncle Nino, who gave up fishing in favour of “baiting” tourists. His young, widowed mother, Giulietta, senses that this island’s frozen, immutable time has turned them all into strangers and that there is no future for her nor for her son Filippo. For there to be a future they must have the courage to leave. One day, the sea propels other travellers into their lives, among them Sara and her son. Ernesto gives them refuge: it is the ancient law of the sea. However, the new laws made by man does not allow this: the life of the Pucillo family is turned upside down and they are forced to change direction.

panoraam

209

Panorama

Kõik sinu surnud all you dEad onEs todos tus muErtos colombia 2011, 90 min rEŽ/dir: Carlos morEno

Väike külake Colombia maapiirkonnas, kus naabri te meelerahu ei häiri miski peale kohalike valimiste, mis poliitikute ja ajakirjanike närvid pingul hoiavad. Tavaline tuttav maastik, klassikaline cacique, sü dikas opositsionäär ja iseteadlik raadioajakirjanik. Valimispäev läheneb ja Salvador läheb nagu tavali selt tööle oma suhkrurooistandusse. Kuid seal oo tab teda üllatus: keset põldu kõrgub hunnik laipu. Ühtäkki on maastik muutunud. Kuna on valimiste päev, ei taha keegi veresaunast rääkida, kõik ürita vad üksnes oma kaarte õigesti välja mängida.

prod: diego f. ramirez sts/scr: alonso torres, carlos moreno op/dop: diego f. ramirez muusika/music: jose garrido mont/Ed: andres Porras os/Cast: alvaro rodríguez, jorge herrera, martha márquez, harold de vssten, john alex castillo tootja/production: diego ramirez maailma müük/World sales: shoreline keel/language: hispaania/spanish

Poliitilised intriigid, korrumpeerunud politseinikud, ninatark kohalik ajakirjanik, segaduses talumees, painav atmosfäär, oru uimasus ja ohtralt sürrealis mi moodustavad selle musta huumoriga vürtsita tud antikomöödia, mis võiks olla tavaline film tava inimeste elu mõjutavatest narkojõukudest ja nende tegevusest, kuid see antakse edasi teistsuguses, otsekoheses ja samal ajal sümboolses võtmes.

muusik Carlos moreno on õppinud kommunikatsiooni ja audiovisuaalset narratiivi. ta on loonud, monteerinud ja lavastanud hulgaliselt reklaamfilme ning võitnud nende eest ka auhindu. veel on ta töötanud lühifilmide ja muusikavideote stsenaristi, monteerija ja lavastajana. morena esimene ja rahvusvaheliselt läbilöönud mängufilm “koer pureb koera” linastus PÖffil 2008. aastal. kÕik sinu surnud on tema teine täispikk film.

Carlos Moreno teine mängufilm, mis esilinastus Sundance’i festivalil (ja võitis parima operaatori töö auhinna) ning kandideeris ametlikul võistlusel Rotterdamis, on komöödia, mis ei aja naerma, vaid laseb kentsakas kõverpeeglis metafoorselt tunne tada Colombia jõhkrat reaalsust.

musician Carlos moreno holds an undergraduate degree in communications and a master’s degree in audiovisual narrative. he has wide experience as a creative leader, editor, and director of commercials and has won several international awards in this field. he has also worked as a writer, editor and director for short films and music videos. his first feature “dog eat dog” screened at PÖff in 2008. all your dead ones is his second full-length film.

Javier Garcia Puerto

filmograafia/filmography: Perro come perro (koer pureb koera, pÖff 2008), todos tus muertos (all your dead ones, 2010)

festivalid/festivals: sundance, seattle

A little village in rural Colombia. Nothing disturbs the calm of the neighbours, just the elections which keeps on nerves the politicians and journalists. The usual familiar landscape, the classical “cacique”, the corageous oppositor, and the awared local radio speaker. The election day arrives, and Salvador goes to work at his sugar cane plantation as in any other day. But a surprise awaits him: a “mountain” of corpses lay in the middle of the field. Suddenly, the landscape changes. It is an election day, and nobody wants to talk about the massacre, everybody will try to play his own cards. Political intrigues, corrupted cops, “busybody” local journalist, a confused farmer, heavy atmosphere, the drowsiness of the valley and a lot of surrealism compose this black humour anti-comedy. It could be another film about how drug gangs and their actions affect common people’s lives. But in a different, explicit and at the same time, symbolic way. The second feature of Carlos Moreno, that premiered at Sundance (and it won for best cinematography) and was in official competition in Rotterdam, is a comedy which doesn’t make you laugh but you will feel, with a strange smile, the metaphor of the crude reality of Colombia.

panoraam

210

Panorama

Nähtav maailm visiBlE World / viditElny svEt slovakkia / slovakia 2011, 104 min rEŽ/dir: pEtEr kristufEk

Oliver on endassetõmbunud nähtamatu kange lane kulisside tagant, kes aitab iga päev sadadel ja tuhandetel inimestel turvaliselt koju jõuda. Ta töötab Bratislava lennujaama lennujuhtimiskesku ses. Neljakümnendates aastates üksiku hundina ei ole Oliver eluga Slovakkias aga endiselt koha nenud. Sõpru tal ei ole ja suhetest kolleegidega hoidub ta niisamuti väga kiivalt, et need ei pääseks tema sügavalt isiklikku maailma kahju külvama. Ebakindlust uute suhete loomisel põhjustab ka tõsiasi, et pruut, kellega Oliveril justkui kõik klap pis, hukkus tema enda silme all vihmasel kiirteel. Nii täidab Oliver oma tühja elu teleprogrammide ning naabermajas elava noorpere tegemiste imet lemisega. Aga imetlemine muutub järkjärgult süs teemseks jälgimiseks, kinnisideeks ja argipäeva mõtteks. Ta võtab vaatluse alla iga nende sammu ja mõistab peagi, et inimese eraelu piirid on väga haprad. Selle uue elu enesesse imamisel muutub ta väga enesekindlaks ja võtab ette julgeid samme, olgugi et see tähendab seaduste rikkumist. NÄHTAV MAAILM on film, mis viib vaataja piiluri te üksikusse ja ebasümpaatsesse maailma, mil lest inimlikkus ja soojad suhted on välja tõrjutud. Andeka Slovakkia režissööri ja kirjaniku Peter Krištúfeki käe all valminud linateos näitab väga ehedalt, kui haprad on privaatsuse piirid tegelikult ja tõstatab küsimuse, kas meil on ikka õigus sek kuda teiste inimeste ellu. Lisaks meenutab Tšehhi ühe tuntuima näitleja Ivan Trojani põrgulikult hästi kehastatud Oliveri kalk tegelaskuju ilmekalt Jean Paul Sartre'i mõttekäiku sellest, et põrgu peitub teistes inimestes. Timo Treit

prod: milan stranava sts/scr: Peter kristufek op/dop: martin Štrba muusika/music: Peter krištúfek mont/Ed: maroš Šlapeta os/Cast: ivan trojan, jana hlavácová, kristína turhanová, dagmar bruckmeyer, martin mnahoncák tootja/production: jmb film & tv Production keel/language: tšehhi, slovaki/czech, slovak

peter krištúfek (sünd 1973, bratislava, slovakkia) on õppinud filmi ja televisiooni bratislava kunstiakadeemias (vŠmu). kirjutanud ja lavastanud arvukalt dokumentaalfilme, milles on fookuses mõni slovakkia avaliku elu tegelane (näit näitleja milan sládek, fotograaf jan saudek jne). 2004. aastal tegi ta täispika telefilmi “long short night” psühholoogilise draama emotsionaalse trauma üleelanud naisest. nähtav maailm on tema esimene täispikk filmilavastus kinoekraanile. Peale filmilavastamise on ta ka aktiivne helilooja, kirjanik ja raadiosaadete juht. ta on kirjutanud kaks romaani ja võitnud nende eest mitmeid kirjandusauhindu. peter krištúfek (b. 1973, bratislava, slovakia) studied film and television direction at the academy of Performing arts (vŠmu) in bratislava. he wrote and directed a number of documentaries, some of which focused on popular figures (actor milan sládek, photographer jan saudek). in 2004 he made the television feature “long short night”, a psychological drama about the emotional traumas of a young woman. visible World is his feature debut for the big screen. apart from filming, he has worked as a radio host and composer; he is also a successful writer. he has won several prizes for his literary works; in addition to short stories he has also written two novels. filmograafia/filmography: viditelný svet (visible World, 2011)

festivalid/festivals: karlovy vary

Oliver is a lonely forty-something working as an air traffic controller. He appears to be isolated and his personal life is empty. He fills his time by watching TV and observing the family living in the house across the street – he regards them as an ideal of happiness. At first he just watches the family, but gradually he wants to learn more about them. He finds that things often look different from a distance, that the borders of one’s private life are more fragile than one would expect. Evil is endemic and discrete; we carry violence around inside ourselves. “VISIBLE WORLD takes as its theme the business of watching and observing, the modern phenomenon of voyeurism. In addition, it asks some important questions: Where and how fragile are the boundaries of privacy? Do we have the right to enter into other people’s lives? Is evil demonic and supernatural, or rather endemic and discrete? VISIBLE WORLD is a contemporary psychological drama. It takes place in a housing estate in the Slovak capital, Bratislava. Along with Sartre, we ask “who actually is Hell? Is Hell really other people, or do we all carry it around inside ourselves?” Ultimately, it seems that, given the right circumstances, everyone has the capacity to be Hell for others…" Peter Krištúfek, director

panoraam

211

Panorama

Vihurimäe WuthEring hEights suurbritannia / uk 2011, 128 min rEŽ/dir: andrEa arnold

Emily Brontë ainsal romaanil põhinev film VIHURIMÄE on sünge lugu kirglikust ja keelatud armastusest, peresisestest intriigidest ja kätte maksuihast. Üks Yorkshire’i talunik leiab Liverpooli tänavalt ko dutu poisi nimega Heathcliff. Mees võtab ta oma perre kostiliseks ning inimtühjal Yorkshire’i nõmmel asuvas talus elades armub Heathcliff ülepeakaela taluniku tütresse Catherine’i. Laste kasvades sage nevad perekonnas ja naabrite vahel õelad intriigid, mida õhutavad tagant ülespuhutud egod. Kuigi film mõjub esmapilgul kostüümidraamana, seos tub lugu ise tänapäeva probleemide – rassismi ja vastastikuse sõltuvusega, puudutades samal ajal ka igavesi teemasid nagu armukadedus, võõravi ha, armastus ja perekond. Kõle Yorkshire’i kõnnu maa omakorda on sellele julmale ja kirglikule loole ideaalseks taustaks ja ehk koguni peategelaseks. “Emily Brontë romaan kubiseb vägivallast, surmast ja julmusest. Elada 18 kuud selle kõige keskel, oli karm kogemus. Ma olen väga tänulik nõmmedele, lindudele, liblikatele, koertele ja taevale. Siiski oli see üsna piinarikas ning võibolla ei suuda ma selle looga surmani ära leppida. Ma ei tea, kas sellega peakski leppima. Ehk ei peaks keegi meist seda tegema.” Andrea Arnold, režissöör

prod: robert bernstein, douglas rae, kevin loader sts/scr: andrea arnold, olivia hetreed op/dop: robbie ryan muusika/music: mumford & sons mont/Ed: nicolas chaudeurge os/Cast: james howson, kaya scodelario, steve evets, nichola burley tootja/production: ecosse films maailma müük/World sales: hanWay films levitaja/distributor: maywin media keel/language: inglise/english

andrea arnold (sünd 1961, dartford, suurbritannia) õppis ameerika filmiinstituudis. ta on lavastanud lühifilmid “Piim” (1998), “koer” (2001) ja “herilane” (2003), millest viimane sai 2004. aastal parima lühifilmi oscari. tema esimene film “Punane tänav” võitis 2006. aasta cannes’i festivalil žürii preemia. cannes’i festivali žürii preemia võitis ka arnoldi teine film “fish tank” (2009). vihurimäe on režissööri kolmas täispikk mängufilm. andrea arnold (b. 1961, dartford, uk) studied at the american film institute. she has directed the acclaimed short films “milk” (1998), “dog” (2001) and “Wasp” (2003), which won the academy award for best live action short in 2004. “red road”, her first feature film, won the jury Prize at cannes in 2006 and was screened in same year at PÖff. arnold’s second feature “fish tank” was also awarded the jury Prize at the cannes film festival 2009. Wuthering heights is her third full-length feature. filmograafia/filmography: red road (Punane tänav, pÖff 2006), fish tank (2009), Wuthering heights (2011)

festivalid/festivals: venice (in competition), toronto, reykjavik, london

Based on Emily Brontë’s only novel, “Wuthering Heights” is a dark tale of passionate and thwarted love, sibling rivalry and revenge wreaked. A Yorkshire hill farmer on a visit to Liverpool finds a homeless boy, named Heathcliff, on the streets. He takes him home to live as part of his family on the isolated Yorkshire moors where the boy forges an obsessive relationship with the farmer’s daughter, Catherine. As the children grow, family members and neighbours are caught up in the family’s bitter games fuelled by overblown egos. Though ostensibly a costume drama, the story lends itself to contemporary themes such as racism and dependency, whilst touching on perennial ones such as jealousy, hatred of the other, love and the family. Set in the wild Yorkshire countryside, the landscape is at once the ideal backdrop and one of the major protagonists of this cruel and passionate story. “The novel by Emily Brontë is full of violence, death and cruelty. Living with that for the last eighteen months has been hard. I have been very grateful for the moors, the birds, the moths, the dogs and the sky. It’s been painful though and I might never make peace with this story. I am not sure I am supposed to. Not sure any of us are supposed to.” Andrea Arnold, director

panoraam

212

Panorama

Vaprus CouragE / Wymyk Poola / Poland 2011, 84 min rEŽ/dir: grzEgorz zglinski

Fred ja Jurek on vennad. Isa soovitab neil ikka koostööd teha, kuid ühist äri ajavad vennaksed on muudkui riius nagu Kain ja Aabel – kumbki ei raatsi kröömigi järele anda. Ükskord rongis näevad vennad pealt, kuidas üht noort daami seksuaalselt ahistatakse. Kui Jurek neiule appi läheb, lähevad noored pätid talle kallale ja viskavad Jureki rongist välja. Fred, kes on Jurekist vaoshoituma loomuga, langeb perekonna ja sõprade põlu alla, sest vaatas venna kallal jõhkrutsemist lihtsalt pealt. Muidugi vaevab Fredi juba niigi süütunne. Varssavi filmifestivalil parima meespeaosalise preemia ning oikumeenilise žürii auhinna pälvinud VAPRUS on Kaini ja Aabeli loo variatsioon, mis uu rib kahe venna vahel valitsevat erimeelsust ja süü tunnet. Fred võtab julguse kokku ja hakkab otsima kurjategijaid, kes tema venna läbi peksid. Selle protsessi käigus jõutakse lepituseni ning samal ajal puudutatakse inimlikkuse taastamise teemat. See film pole mitte üksnes delikaatne psühholoogiline draama, vaid ka meie endi portree. Filmis suurepä rase rolli sooritanud näitleja Robert wieckiewiczit teab PÖFFi publik näiteks 2009. aastal festivalil linastunud filmist “33 stseeni elust”.

prod: lukasz dzieciol, Piotr dzieciol sts/scr: janusz marganski, lucja kedzior op/dop: Witold Płóciennik muusika/music: jacek grudzie, mariusz ziemba mont/Ed: leszek starzynski os/Cast: robert Wieckiewicz, Łukasz simlat, gabriela muskała, marian dziedziel tootja/production: opus film keel/language: poola/Polish

grzegorz zglinski (sünd 1968, varssavi) on õppinud Poola rahvuslikus filmi-, teatri ja televisiooniakadeemias lodzis. ta on krzysztof kieslowski käe all teinud kolm täispikka filmi, mõned lühifilmid ja teleseriaalid. grzegorz zglinski (b. 1968, Warsaw) is a director, screenwriter, producer, cinematographer, composer, and editor. he studied at the Polish national academy for film television and theatre in lodz. a former student of krzysztof kieslowski, he has made three feature films and some tv series. filmograafia/filmography: na swoje podobienstwo (2002), tout un hiver sans feu (2004), Wymyk (courage, 2011)

festivalid/festivals: Warsaw, Pusan

Fred and Jurek are brothers. Their father always advises them to cooperate but the brothers who run a business together are always in discord like Cain and Abel, each insisting on his own position. On a train ride, the brothers witness a young woman getting sexually harassed. When Jurek tries to help her, he is attacked by the teenagers and falls out of the train. Fred, who is more reserved than Jurek, is denounced by the family and friends for having just stood by and watched Jurek’s accident. Fred becomes consumed with guilt. “Playing a variation on the Cain and Abel story, COURAGE deals with the subtle discord and the sense of guilt existing between the two brothers. Fred musters up the courage and starts to look for the criminals who beat up his brother. The process becomes one of atonement and at the same time it touches on the moral theme of restoring humanity. Not only does the film show the delicateness of a psychological drama but it is also our own portrait.” LEE Sang-yong, Pusan FF

FOORUM FORUM 215

lõpp / al nihaya

233

pÖialpoiss / le Petit Poucet

216

alpid / alPis

234

lEndkalad / igillena maluWo ma armastan sind / ja tebja ljublju

217

amEErika tõlgE / american translation

235

218

amnEstia / amnistia

236

armastusEs süüdi / koi no tsumi

219

hingaminE / atmen

237

miChaEl

220

avé

238

sihtmärk / mishen

221

sinilind / blue bird

239

ahvivõilEiB / monkey sandWitch

222

tEma saaBumisE päEv / book chon bang hyang

240

vEEalunE armastus / onna no kaPPa

223

sEEnEd / chatrak

241

portrEE hämarusEs / Portret v sumer kakh

224

CirCus fantastiCus

242

toorainE / Proti yli

225

kood: sininE / code blue

243

roostE / ruggine

226

lõigE / cut

244

härJapEa / rundskoP puhas ilu / skoonheid

227

maJa / dom

245

228

pErsEvEst / gandu

246

rännutEEd / taParum

229

hanEzu / hanezu no tsuki

247

igavik / tee-rak

230

lipakas / hanotenet

248

vEski Ja rist / the mill and the cross

231

shimEni tEE 89 / hei bai zhao Pian

249

prohvEt / the ProPhet

232

olEmas on vaid lood, mida mälEtataksE / historias Que so eXitem Quando lembradas

250

mEtsik Bill / Wild bill

251

zEfir

foorum

214

forum

foorum – värske pilk

Forum – a fresh glance

Vaidlustes peitub tõde. Need 37 programmis esinevat filmi tekitavad vaidlusi nii oma sisult, vormilt, kui esteetiliste otsingute poolest. Sageli on Foorumi filmidega nii, et need diskuteerivad üksteisega ja vaatajatega, tuues ekraanile näiteks uue kangelase tüübi, või lähenevad vanale prob leemile huvitavama ja kaasaegsema vaatenurga alt. Foorum ei pea tähen dama tingimata “väikest” filmi, küll aga intrigeerivat filmi.

Truth lies in arguments. These 37 films presented in our Forum programme will incite arguing with their content, form and retrievals in aesthetics. It often happens that the films in the Forum programme are disputing with each other and the audience, whilst bringing a new type of hero onscreen or approaching an old problem from a more interesting and contemporary angle. Forum programme film is not necessarily a “small” film, but it is definitely an intriguing film.

foorum

215

forum

Lõpp thE End / al nihaya maroko / morocco 2011, 110 min rEŽ/dir: hisham lasri

Filmikeele uuendusega tegeletakse ka araabia maades. Ennatlik oleks eeldada, et malli võetakse üksnes läänest – LÕPU tegijate pilk on ilmselgelt itta suunanud. See, et noorele maroko lavastaja le on kustumatut muljet avaldanud Takashi Miike, toob kaasa vastakaid tagajärgi. Film balansseerib cool’i ja jabura piiril. Lugu ise pole õigupoolest kuigi keeruline, aga selle esitamisviis võib heita vaatajale väljakutse. Seda just karakteri te usutavuse ja terviklikkuse osas. Hoolimata välja peetud mustvalgest koloriidist, kostüümikunstniku jõupingutustest ja mitmetest vaimukatest nüanssi dest, tekib küsimusi motiveerituse kohta. Araabia lugude stereotüübikasutus ja huvipuudus põhjuste vastu pärineb ilmselgelt sügavamalt kultuurihäma rusest kui Hollywoodi oma. Filmi keskmes on eluheidikust mehevolask, kes tahab endale naiseks saada kummalist, lehmaketi ga aheldatud tüdrukut. Paraku on viimase vennad gängsterid ja hoiavad õel kiivalt silma peal. Neile sekundeerib legendaarne politseikomissar, kes on jalge alla võtnud kättemaksutee... Martin Oja

prod: lamia chraibi sts/scr: hisham lasri op/dop: maxime alexandre muusika/music: Patrice mandez-barry mont/Ed: julien foure os/Cast: ismail aboulkanater, salah ben salah, hanane zouhdi, nadia niazi, malek akhmiss tootja/production: la Prod keel/language: araabia/arabic

Casablanca, July 1999. With longtime monarch Hassan II on his deathbed, there is an air of uncertainty weighing on Morocco – and especially on one marginalized young man, M’key. M’key finds a surrogate father figure in “pit bull” police commissioner Daoud and finds love with the enchanting Rita, but Rita is kept under close watch by her gangster brothers, and Daoud has a dark tie to Rita’s past.... Resplendent in gritty black and white, Hicham Lasri’s debut is an ambitious and electrifying declaration of a new talent to watch.

hisham lasri (sünd casablancas) lõpetas juuraõpingud ning asus seejärel tööle filmistsenaristina. ta on kirjutanud stsenaariume mitme maroko lavastaja, nagu omar charaibi ja taleb louhichi, filmidele. 2002. aastal tegi ta oma esimese lühifilmi “géometrie des remords”, 2007. aastal sai valmis tema esimene täispikk mängufilm “the iron bone”. hisham lasri (b. casablanca). after legal studies, he began a career as a writer. his first feature film screenplay was written for omar chraibi and he went on to collaborate with directors taieb louhichi, lahcen zinoun, rachid el ouali and nabil ayouch. his first short film was “géometrie des remords” (2002), and his first feature, “the iron bone”, came in 2007. filmograafia/filmography: the iron bone (2007), al nihaya (the end, 2011)

festivalid/festivals: abu dhabi

foorum

216

forum

Alpid alps / alpis kreeka/greece 2011, 93 min rEŽ/dir: yorgos lanthimos

Alpide nime kannab salajane põrandaalune rüh mitus, mis pakub nn asendusteenust äsja oma lähedase kaotanud inimestele. Telefoni teel esita tud tellimuse peale tuleb rühma liige leinajate koju, et asuda täitma lahkunu rolli ja taasesitama pere jaoks olulisi hetki, abiks lahkunu riided, ehted ja muud tähendusrikkad esemed. See kestab seni, kuni omaksed leiavad endas jõudu kaotusega leppida. Film jälgib ühe rühmituse liikme – med õe Monte Rosa – elu ühes perekonnas, kus tema tööks on täita autoõnnetuses hukkunud tütre rolli. Kõrvalliinina jälgitakse teiste grupi liikmete – liidri Mont Blanci, iluvõimlemistreeneri ja tema hoolealu se – kummalisi suhteid. ALPID loob ebatavaliselt konstrueeritud, võõ randunud ja kõleda atmosfääriga maailma, kus tegutsevad võltsilt mõjuvad ja üheplaanilised te gelased. Absurdihõngulist tragikomöödiat ja jahe dat horror’it segav film esilinastus 68. Veneetsia rahvusvahelisel filmifestivalil, kus medõe rolli etendanud Aggeliki Papoulia sai ka parima nais osatäitja auhinna. Yorgos Lanthimose tuntuim film on rohkelt rahvusvahelisi festivaliauhindu saanud “Koerahammas” (2009). Tauno Maarpuu

prod: yorgos lanthimos, athina rachel tsangari sts/scr: yorgos lanthimos, efthimis filippou op/dop: christos voudouris mont/Ed: yorgos mavropsaridis os/Cast: aggeliki Papoulia, aris servetalis, ariane labed, johnny vekris tootja/production: haos film / ert / faliro house Productions maailma müük/World sales: the match factory keel/language: kreeka/greek

yorgos lanthimos (sünd 1973, ateena) on filmirežissöör ja teatridirektor. on õppinud filmija telerežiid ateena stavrakosi filmikoolis. alates 1995. aastast lavastab ta filme, muusikavideosid, näitemänge ning telereklaame. lanthimos kuulus ka 2004. aasta ateena olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia loovmeeskonda. tema teine täispikk film “koerahammas”, mida näidati ka PÖffil, võitis 2009. aastal cannes’i filmifestivali sektsiooni un certain regard peaauhinna ning veel arvukalt auhindu kogu maailmas. see kandideeris ka parima võõrkeelse filmi oscarile. alPid on režissööri kolmas täispikk mängufilm. yorgos lanthimos (b. 1973, athens, greece) is a filmmaker and theatre director. he studied film and television direction at the stavrakos film school in athens. since 1995 he has directed feature films, theatre plays, music videos, and a large number of tv commercials. he was also a member of the creative team which designed the opening and closing ceremonies of the athens 2004 olympic games. in 2009, his second full-length film “dogtooth” won the Prix un certain regard at the 2009 cannes film festival, followed by numerous awards at festivals worldwide. it was also nominated for the best foreign language film oscar at the 2011 academy awards. alPs is his third fulllength feature. filmograafia/filmography: o kalyteros mou filos (my best friend, 2001, co-dir), kinetta (2005), kynodontas (koerahammas, pÖff 2009), alpis (alps, 2011)

festivalid/festivals: venice (best screenplay), toronto, london, vancouver, Pusan

A nurse, a paramedic, a gymnast and her coach have formed a service for hire. They stand in for dead people by appointment, hired by the relatives, friends or colleagues of the deceased. The company is called Alps. Their leader, the paramedic, calls himself Mont Blanc. Although Alps members operate under a discipline regime demanded by their leader, the nurse does not. “Lanthimos ingeniously populates ALPS with one-dimensional characters, whose lack of complexity allows them to slip effortlessly into other people’s personalities. That is, except for Monte Rosa (Aggeliki Papoulia), a hard-working nurse who instigates an imaginary friendship with one of her patients that eventually leads her to take action without informing the rest of the team. Lanthimos drops a few hints about her background: a stagnant home life, a demanding father. Or does he? Who’s to say that this nameless father figure isn’t just another one of her clients? When a director has the ability to make you question your own perception, you know you’re witnessing greatness.” Dimitri Eipides, Toronto FF

foorum

217

forum

Ameerika tõlge amEriCan translation Prantsusmaa / france 2011, 109 min rEŽ/dir: JEan-marC Barr, pasCal arnold

Kui teile seonduvad prantslastega eelkõige ek sistentsiaalsed vestlused ja ménage à trois, siis Pascal Arnold’ ja JeanMarc Barri film AMEERIKA TÕLGE ainult kinnitab neid assotsiatsioone. Filmi keskmes on noormees ja neiu (Pierre Perrier ja Lizzie Brochere), kes kohtuvad juhuslikult, ning enne kui nad on jõudnud vahetada esimesed sõ nad, nad suudlevad. Esmamulje ei peta: filmi pea tegelastes on ohtralt nii pretentsioonikust (hiljem ka verbaalsel kujul) kui ka seksuaalsust. Edasi võtab film aga tumedama pöörde, mis muudab prantslasliku kerguse painavaks raskuseks. AMEERIKA TÕLKE esteetika on minimalistlik, kont rastina peategelaste kehalisele ilule mõjub kaame rakeel lausa rõhutatult ebaesteetilise ja lohakana. Arnold’ ja Barri lo-filinateos võib mõjuda ärritava või lummava painajana, aga ükskõikseks ei jäta see naljalt kedagi. Andris Feldmanis

prod: teddy vermeulin, Pascal arnold, jeanmarc barr sts/scr: Pascal arnold op/dop: jean-marc barr mont/Ed: jean-marc barr, teddy vermeulin os/Cast: Pierre Perrier, lizzie brocheré, jeanmarc barr tootja/production: toloda / sama Productions / lcj Productions maailma müük/World sales: Wide management keel/language: inglise, prantsuse / english, french

A love grows from a chance encounter between Chris and Aurore. They are twenty years old and their passion is exclusive. It’s a beautiful love story like you see in the movies... But then Aurore discovers that Chris is a killer. Will she continue to live passionately, an accomplice in spite of herself, or denounce the one she loves in spite of everything? A thrilling blend of passionate devotion and degeneracy, this French “Natural Born Killers” asks how far you would go for love.

Jean-marc Barr (sünd 1960, bitburg, saksamaa) on õppinud filosoofiat los angeleses ja Pariisis. teatrikunsti on ta õppinud londonis guildhalli muusika- ja draamakoolis. Pärast mõningaid rolle teles ja filmis sai ta tuntuks eelkõige john boormani draamast “lootus ja au” (1987) ning luc bessoni teosest “the big blue” (1988). barri teatakse kui enamikus lars von trieri filmides osalenud näitlejat, 1999. aastal lavastas ta aga oma esimese täispika filmi “lovers”, mida näidati ka PÖffil. koos oma koostööpartneri Pascal arnoldiga on ta teinud neli filmi, viimane neist tänavu esilinastunud ameerika tÕlge. pascal arnold alustas karjääri filmistsenaariumide konsultandina, esmalt levifirmas ciby 2000, hiljem vabakutselisena. jean-marc barriga alustas ta koostööd 1998. aastal ja ameerika tÕlge on nende neljas ühine filmilavastus.

festivalid/festivals: moscow, munich, chicago, edmonton

Jean-marc Barr (b. 1960, bitburg, germany) studied philosophy at the university of california, los angeles, the Paris conservatoire and the sorbonne. he went on to pursue an education in drama at the guildhall school of music and drama in london. after some television roles and film work, in particular, “hope and glory” (1987) by john boorman, he was cast in “the big blue” (1988). best known for his performances in lars von trier’s movies he debuted 1999 as a director, screenwriter and producer with “lovers”. american translation is his fifth feature film as director. pascal arnold started his career in cinema as a consultant for screenplays, first at ciby 2000 film company, and then as freelancer. in 1998 he, together with famous actor jean-marc barr founded production company toloda. american translation is his fifth feature film as director. filmograafia/filmography: lovers (1999, armukesed, pÖff 2000), too much flesh (2000), being light (2001), chacun sa nuit (one two another, 2006), american translation (2011)

foorum

218

forum

Amnestia amnEsty / amnistia albaania, Prantsusmaa, kreeka / albania, france, greece 2011, 83 min rEŽ/dir: Buyar alimani

Kahe lapse ema Elsa (Luli Bitri), kelle mees on vangis, valetab häbenedes lastele ja võõrastele, et käib mehel haiglas külas. Vabrik, kus ta töötab, su letakse, kompensatsioon kulub laenuhaidele võl gade tasumiseks ja kitsikuses elu iga sammu jälgi va äia juures muutub aina talumatumaks. Albaania vanglasüsteemis aga toimub Euroopa Liidule lä henemise raames uuendus – vangid saavad kor ra kuus võimaluse intiimkohtumiseks omastega. Midagi ilusat pole selleski, kuid vangla ootesaalis kohtub Elsa keskealise Spetimiga (Karafil Shena), kes samuti oma abikaasa juures käib. Arenev suhe ei jää aga äiapapal märkamata. Oma aeglaselt kulgevas debüütfilmis näitab Buyar Alimani mehe ja naise elu tänapäeva Albaanias. Tööd pole. Välisinvestorid sulevad tehaseid ja ka lamehed orjavad toidupala eest korporatsioone. Ühiskond on meestekeskne ja peresuhetes ruu livad sugulased. Abikaasade vanglakohtumised meenutavad kõike muud kui pere õrnusehetki. Elu Albaanias tundub külm ja rõõmutu. Õnneks leidub ka abivalmeid saatusekaaslasi ning ilma pikema jututa tõstab õrn armastuseleek filmi peategelased korraks sellest õnnetusest kõrgemale. Saabuv am nestia aga rikub sellegi rõõmu, tuues kaasa üpris ootamatuid tagajärgi.

prod: buyar alimani, thanos anastopoulos, guillaume de seille sts/scr: buyar alimani op/dop: elias adamis muusika/music: hekuran Pere mont/Ed: bonita Papastathi os/Cast: luli bitri, karafil shena, todi llupi, mirela naska, aleksander rrapi tootja/production: 90 Productions / fantasia / arizona films maailma müük/World sales: m-appeal keel/language: albaania/albanian

Buyar alimani (sünd 1969, Patos, albaania) on õppinud maalikunsti ja dramaturgiat tirana kaunite kunstide akadeemias. 1992. aastal emigreerus ta kreekasse, kus töötas režissööri assistendina mitmes kreeka filmis. 2002. aastal valmis tal esimene lühifilm ja 2011. aastal esimene täispikk film, amnestia. see oli ka esimene albaania film, mida rahastas eurimages. Buyar alimani (b. 1969, Patos, albania) studied painting and stage directing at the academy of fine arts in tirana. in 1992 he immigrated to greece, where he worked as an assistant director on several greek films. in 2002, he directed his first short film. amnesty is his debut feature film. filmograafia/filmography: amnistia (amnesty, 2011)

Aivo Vaske Albaania on esitanud AMNESTIA parima võõr keelse filmi Oscari kandidaadiks.

festivalid/festivals: berlinale (forum), vancouver, montreal, Warsaw

For the first time in Albania, a new law allows sexual intercourse for married couples inside a prison in Tirana. Once a month, Elsa takes a long bus trip to visit her husband behind bars. Spetim shares this monthly event: his wife has been locked up as well. Outside the prison walls, a secret love story between the two visitors is born, until one day the government votes on amnesty… “Elsa and Spetim embody the stories of many people I have met in my homeland. The woman tries to revitalize herself through this love, and the man to discover his lost self. They are searching for clear drops in a muddy life that’s choking them. The old Albania is in conflict with the new. Morality struggles with passion and there’s a high price to pay. All this takes place in Albania, which is trying to find its own identity on the road to Europe”. Buyar Alimani, director

foorum

219

forum

Hingamine BrEathing / atmEn austria 2011, 90 min rEŽ/dir: karl markoviCs

19aastane Roman istub noortevanglas kuritöö eest, millest teadasaamiseks kulub vaatajail aega. Pool kümneaastasest karistusest on juba kantud ning noormehel on võimalus varsti välja saada, ehkki väljavaated selleks pole kuigi head: pisipoi sina lastekodusse antud noorukil pole peret ega sõpru ja lõimumine ühiskonda võib olla problemaa tiline. Seepärast ta ka ei püüa kiirelt välja saada. “Väljas” käia tal siiski õnnestub – ent pärast rahu likumaid päevi teisel pool müüre ootavad Rootsi kardinad teda taas. Iseenda ja tema järelvaatajate üllatuseks õnnestub Romanil saada töö Viini surnukuuris, kus ta tuleb suurepäraselt toime – surm, kurbus ja lein on talle vägagi tuttavad teemad. Ühel päeval tuuakse surnu kuuri laip, mis nime ja väliste tundemärkide järgi võiks kuuluda tema emale. Roman asub juuri otsima. Seni muu hulgas kräpphorror’ile “Pandoorum” kaskadööritrikke teinud Thomas Schubert näit leb oma esimeses peaosas nõnda veenvalt, et ei oskaks arvatagi, et see on tema esimene kinoroll. Ehk lisab just see loomulikkust. Haavatava olemu sega ja allasurutud isiksusega noormees räägib küll vähe, aga ütleb nüansirohke miimikaga selle võrra rohkem. HINGAMINE on austria näitleja Karl Markovicsi ("Valerahategijad”, “Komissar Rex") debüüt režis sööri ja stsenaristina ning Austria kandidaat pari ma võõrkeelse filmi Oscarile. Elust, surmast ja loo bumisest pajatav draama suudab siiski lõpetada enamvähem rõõmsal noodil. Jaanus Noormets

prod: dieter Pochlatko, nikolaus Wisiak sts/scr: karl markovics op/dop: martin gschlacht muusika/music: herbert tucmandl mont/Ed: alarich lenz os/Cast: thomas schubert, karin lischka, gerhard liebmann, georg friedrich, stefan matousch tootja/production: ePo filmproduktion maailma müük/World sales: films distribution keel/language: saksa/german

karl markovics (sünd 1963, viin) on tunnustatud karakternäitleja, kes teinud näitlejatööd nii draamades kui ka muusikalides. tema arvukate filmirollide hulgas teatakse teda ehk kõige enam salomon sorowitschi tegelaskuju kehastajana 2007. aastal parima võõrkeelse filmi oscari võitnud stefan ruzowitzky filmis “valerahategijad”, mis linastus ka PÖffil. hingamine on tema režiidebüüt, millest sai tänavuse cannes’i festivali üks peamisi tõmbenumbreid. karl markovics (b. 1963, vienna) is an acclaimed character actor who has portrayed numerous characters on stage in both plays and musicals. among his many film roles, he played salomon sorowitsch in stefan ruzowitzky’s “the counterfeiters” (die fälscher, 2007), which took the oscar for best foreign language film, and screened also in PÖff. breathing is his feature writer-director debut which proved a hit at this year’s cannes in the directors’ fortnight section. filmograafia/filmography: atmen (breathing, 2011)

festivalid/festivals: cannes (directors’ fortnight), karlovy vary, toronto, munich, london, Pusan

Roman Kogler, 18, is serving time in a juvenile detention center. He has already served half of his sentence, and could be released on probation, but his chances are poor: he doesn’t have family, and seems incapable of coping with society. After many failed attempts, Roman finds a probation job at the municipal morgue in Vienna. One day, Roman is faced with a dead woman who bears his family name. Even though it soon turns out that she is not his mother, Roman wonders about his past for the first time and starts looking for his mother. “Markovics coaxes small doses of emotion out of his largely impassive lead, though no one would ever mistake Roman’s quiet intensity for blankness. Non-actor Schubert delivers a brilliant mixture of nonchalance and concealed pain, but his character never once feels sorry for himself, even when he demands to know how his mother ever dared give him up. It is only when he finds out the reason that he can he finally breathe again — and we do along with him.” Dimitri Eipides, Toronto FF

foorum

220

forum

Avé avé bulgaaria / bulgaria 2011, 86 min rEŽ/dir: konstantin BoJanov

Tee ääres hääletades kohtuvad kunstikooli tuden gist Kamen ja kodust ära jooksnud Avé. Poiss on teel enesetapu teinud sõbra matustele, tüdruk “vähihaige vanaema” juurde. Endassetõmbunud ja otsekohene Kamen pole alguses reisikaaslase leidmisest eriti vaimustuses, seda enam, et Avé on suhtlemisaldis ning, nagu ilmneb, patoloogiline valetaja, kes igale autojuhile enda ja Kameni kohta uue loo räägib ning nad sellega aina keerulisema tesse olukordadesse paneb. Avé kompulsiivne valetamine, enese pidev ümber loomine toob esile Kameni kompulsiivse aususe, võimetuse olukordi ilustada või asjaolusid eirata. Selgub aga, et inimsuhted ei saa põhineda üksnes aususel ega ka puhastel väljamõeldistel – mõle mad võivad ühtviisi teistest eemale lükata. Nii leiab Avé näiliselt inimestega kiiresti kontakti, ent see kontakt ei ole kunagi tema enda, vaid ta järjekord se alter ego’ga. Samas ei soovi keegi kuulda ka Kameni halastamatut ausust, sest väikesed ja suu red valed on eluga toimetulemisel ja probleemide leevendamisel möödapääsmatud. Auhinnatud Bulgaaria režissööri Konstantin Bojanovi esimene täispikk mängufilm on auto biograafiliste sugemetega ilus teekonnafilm, mis räägib ühtaegu enese ja teiste eest põgenemisest ning enese ja teiste avastamisest läbi aususe ja valetamise. Avé ja Kameni leiavad üksteise, oma tõdede ja väljamõeldiste kaudu nii tee eneseni kui ka teisteni või pigem – võimaluse seda teed valida.

prod: metodius Petrikov, dimitar gotchev, geoffroy grison, konstantin bojanov sts/scr: konstantin bojanov op/dop: nenad boroevich, radoslav gotchev muusika/music: tom Paul mont/Ed: stela georgieva os/Cast: anjela nedyalkova, ovanes torosyan, martin brambach, svetlana yancheva, nikolay urumov tootja/production: camera / kb films maailma müük/World sales: le Pacte keel/language: bulgaaria/bulgarian

While hitchhiking from Sofia to Ruse, Kamen meets Avé, a 17-year-old runaway girl. With each ride they hitch, Avé invents new identities for them, and her compulsive lies get Kamen deeper and deeper into trouble. Reluctantly drawn into this adventure, Kamen begins to fall in love with the fleeting Avé. “In AVÉ, the two main characters, Kamen, an alienated art student and Avé, a seventeen-year-old runaway, are forced to confront death and love for the first time in their lives. They react with raw spontaneity. Ultimately, their experience is cathartic and life changing, and by the end of their journey together they are ready to embrace life.

konstantin Bojanov (sünd 1968, bulgaaria) on endale nime teinud moodsa kunsti maailmas. tema näitused on toimunud nii zürichis, shanghais, sofias kui ka los angeleses. bojanovi viimane, 2010. aasta näitus los angeleses kandis nime “fears, obsessions and dedications”. avÉ on tema esimene mängufilm lavastajana. konstantin Bojanov (b. 1968, bulgaria) made a name for himself as an artist in the arena of modern art. his settings have been exposed in zurich, shanghai, sofia and los angeles. bojanov’s last exhibition in los angeles in 2010 was called “fears, obsessions and dedications”. avÉ is his first full-length feature.

AVÉ is about those exceptional moments in a young person’s life when time feels suspended, and one’s responsibility is only to the beat of one’s own heart. It is a road movie as spontaneous and freewheeling as the characters’ adventures. And, despite the unfolding of two deeply personal dramas, it does not lack for levity and humor.” Konstantin Bojanov, director

filmograafia/filmography: invisible (2005, doc), avé (2011)

Katre Pärn festivalid/festivals: cannes (critics Week), sarajevo

EuropEan film aWards sElECtion list 2011

foorum

221

forum

Sinilind BluE Bird belgia / belgium 2011, 86 min rEŽ/dir: gust van dEn BErghE

Noor, vaid 25aastane Belgia režissöör Gust Van den Berghe on vääramatu täht tulevikust. Alles läinud aastal ülikooli lõputööst välja kasvanud fil miga “Väike beebi Jeesus Flandriast” Cannes’is ovatsioonide saatel debüteerinud noortalent ei jäänud loorberitele puhkama, vaid suundus triumfi järel otsejoones edasi Togosse, oma järgmise filmi võttepaika. Kuigi SINILIND on üles võetud Mustal Mandril, pärinevad loo juured hoopis Maurice Maeterlincki eelmise sajandi alguses kirjutatud sa manimelisest näidendist. Van den Berghe oli het kega võlutud selle sümbolismist ja fantaasiarikkast võlumaailmast, mis annab ekraanil ka selgelt tunda. Elegantne sinine loor, mis kogu filmi katab, sobib selle rahulikus rütmis kulgeva sisuga imekenasti ja annab kogu loole unenäolise kvaliteedi. Võimatu on aru saada, kas parajasti on päev või öö, kas tegevus toimub unes või ilmsi. SINILIND jutustab väikesest poisist Bafiokadiést ja tema õest Ténést, kes suunduvad ühiselt otsi ma oma kadunud lindu. Linnu leidmiseks on aega vaid üks päev, kuid selle päeva jooksul leiavad nad märksa rohkem, kui on otsima läinud. Rännak toimub reaalselt, aga on niisama palju ka meta füüsiline. Lapsed kohtuvad oma surnud vanava nematega, võitlevad metsahingega, kõnelevad Naudingute Pealiku ja Aja Kuningaga. Igaüks jagab neile tarkust nii elust kui ka surmast. Päeva lõpuks on selge, et lapsed ei ole enam need, kes nad olid hommikul ja elu on edasi läinud. Olles võlutud maalidest, on SINILIND Gust Van den Berghe’i käsile võetud triptühhoni teine film. Kolmanda osa esitluse toob nähtavasti 2012. aasta. Timo Treit

prod: tomas leyers sts/scr: gust van den berghe op/dop: hans bruch jr. muusika/music: alexander zhikarev, michel bisceglia mont/Ed: david verdurme os/Cast: bafiokadié Potey, téné Potey, ayekem narisse, n’dah dodji tootja/production: minds meet maailma müük/World sales: coproduction office keel/language: prantsuse/french

gust van den Berghe (sünd 1985) on kunstnike perekonna järeltulija. nooruses tegeles van den berghe breiktantsuga ja osales mitmetes teatrietenduses, kaasa arvatud kuninglikus flandria balletiteatris. ta on õppinud filmi ja audiovisuaalseid kunste brüsseli ülikoolis (rits). nii tema esimene täispikk film “väike beebi jeesus flandriast” (2010) kui ka teine film sinilind linastusid cannes’is directors’ fortnighti sektsioonis. gust van den Berghe (b. 1985) comes from an artistic family. he quickly became a breakdancer and he danced in theater pieces including for the royal ballet of flanders and Praga khan. he studied audiovisual arts at the rits in brussels. his first full-length feature “little baby jesus of flandr” was presented at cannes in the directors’ fortnight section as like his second movie blue bird. filmograafia/filmography: en waar de sterre bleef stille staan (väike beebi jeesus flandriast, pÖff 2010), blue bird (2011)

festivalid/festivals: cannes (directors’ fortnight), karlovy vary, munich, Pusan

BLUE BIRD is a story about how one day in a child’s life can change its world. One morning, Bafiokadié and his sister Téné, two African children, leave their village. The only thing on their mind is to find their lost blue bird before the day is over. But they will find much more along their way: they encounter their deceased grand-parents, they fight the soul of the forest and learn from the Chief of Pleasure. Everyone tells them a story about life and death. At the end of their long journey, the brother and sister enter the Kingdom of the Future and meet some yet-to-be born children. Delighted with this discovery, they eventually return home. For as we lose something we gain something. “The highly stylized movie adaptation is no less original. Its magic and appeal come from a combination of its visual components (the film is presented in supercinemascope and tinged blue) and the lively, spontaneous, amateur performances by the two children and the other players. In connection with the film, director Van den Berghe remarked that “a day is a life.” Karlovy Vary FF

foorum

222

forum

Tema saabumise päev thE day hE arrivEs Book Chon Bang hyang lõuna-korea / south korea 2011, 79 min rEŽ/dir: hong sang-soo

Sonjoon on kunagisest režissöörist filmiõppejõud, kes on otsustanud provintsist paariks päevaks Souli oma vanale sõbrale külla tulla. Sõber aga telefonile ei vasta ning Sonjoonil ei jää muud üle kui sihipäratult mööda linnaosa jõlkuda ning baa ris napsu tinistada. Igavust aitaksid peletada ehk juhututtavatest filmitudengite kamp, kuid mõni kümmend minutit hiljem on purupurjus Sonjoon nendega tüli norinud ning taas tänaval. Seekord viivad joobunud kineasti jalad aga hoopis segastel asjaoludel maha jäetud vana pruudini, kellega ta veedab samavõrd kummalise öö täis enesehalet sust, andekspalu ning iha naise järele. Hommikul kainelt ärganuna vannub Sonjoon, et ta ei naase enam kunagi ning nende kohtumine jääb viimaseks. Tänavale jõudnuna aga tundub kõik ümberringi kahtlaselt tuttav ja eelnev päev algaks justkui uuesti. Korea filmiteoreetikust ja festivalide lemmikust Hong Sangsoo filmide kangelasteks on ikka ja jälle põhjakäinud režissöörid, kes armastavad rää kida filmide tegemisest ning oma allakäigust koos sama sotsiaalse olukorra lahkamisega erinevast ajalisest ja tegelase perspektiivist. Neid leitmotiive leidub küllaga ka autori viimases, Cannes’i festiva lil debüteerinud filmis TEMA SAABUMISE PÄEV. Selget ja lõpuni loogilist süžeed ei tasu linateosest oodata, pigem mängib režissöör järjekordselt vor mi ning elu absurdsusega, luues tulemuseks woo dyallenliku ning teravmeelse dialoogi tõttu naudita va ja iseennast peegeldava tragikomöödia. Sten Saluveer

prod: kim kyoung-hee sts/scr: hong sang-soo op/dop: kim hyung-koo muusika/music: jeong yong-jin mont/Ed: hahm sung-won os/Cast: yu jun-sang, kim sang-joong, song sun-mi tootja/production: jeonwonsa films maailma müük/World sales: finecut co., ltd keel/language: korea/korean

hong sang-soo (sünd 1960, soul) on lõuna-korea noorema põlvkonna režissöör, kelle nimi on siiani teenimatult kim ki-duki varju jäänud. sellegipoolest on tema inimsuhetest rääkivad linateosed võitnud mitmeid auhindu. hong sang-soo viljeleb autorikino, kirjutades oma filmide stsenaariumid ise. tema seitsmes mängufilm “naine rannal” linastus lõuna-korea filmide retrospektiivi raames PÖffil 2007. aastal. tema saabumise Päev on sang-soo’ üheteistkümnes täispikk mängufilm. hong sang-soo (b. 1961, seoul) studied at chung-ang university. he also received a bfa from the california college of arts and crafts in san francisco and an m.f.a. from the school of the art institute of chicago. after working in television, he directed his debut feature, “the day the Pig fell into the Well” (1996), which won a vPro tiger award at the 1997 international film festival rotterdam. his seventh feature “Woman on the beach” screened at PÖff 2007. the day he arrives is sang-soo’s eleventh full-length feature. filmograafia/filmography: daijiga umule pajinnal (the day a Pig fell into the Well, 1996), kangwon-do ui him (the Power of kangwon Province, 1998), oh! soo-jung (virgin stripped bare by her bachelors, 2000), saenghwalui balgyeon (on the occasion of remembering the turning gate, 2002), yeojaneun namjaui miraeda (Woman is the future of man, 2004), geuk jang jeon (tale of cinema, 2005), haebyonui yoin (2006, naine rannal, pÖff 2007), bam gua nat (night and day, 2008), jal alj’ido mothamyeonseo (like you know it all, 2009), hahaha (2010), oki’s movie (2010), book chou bang hyang (the days he arrives, 2011)

festivalid/festivals: cannes (un certain regard), karlovy vary, vancouver, melbourne, london

Sonjoon is former film director now professor who has decided to pay a few days long visit to Seoul to reunite with a long time friend. Unfortunately, the old pal doesn’t answer his calls, and Sonjoon has nothing left to do than to roam the streets of Seoul’s suburbs and have a few drinks meanwhile. The boredom might be relieved by a group of recently befriended film students, if some twenty minutes later Soojoon wouldn’t have picked fight with them to depart in an even greater turmoil. The legs carry a drunk-as-a-skunk cineaste to the house of an exgirlfriend, whom Soonjoon spends a sobering night full of self pity, apology and desire for the woman. The next morning with a clear head, Sonjoon promises never to return and meet the woman again. Back on the street the surroundings look dangerously familiar and it seems that yesterday starts to unfold from the beginning one again. Known both as a film theorist, as well as a long time festival favourite helmer, the staple protagonists of Hong Sang-soo’s films are unknown filmmakers who like to speak of their craft and and demise, as well as observing a social situation from different temporal and spatial perspectives and character viewpoints. THE DAY HE ARRIVES, raising buzz at this year’s Cannes, features the same leitmotifs, and plenty of them. As a matter of fact, one shouldn’t dwell too much on the logic of the storyline, in contrast Hong Sang-soo joyfully plays with the form, and the absurdity of life, creating a Woody Allen-like and witty self-reflective comedy with heavy dialogue and puns. Sten Saluveer

foorum

223

forum

Seened mushrooms / Chatrak india, Prantsusmaa / india, france 2011, 90 min rEŽ/dir: vimukthi Jayasundara

Dubais karjääri teinud keskealine arhitekt naaseb kodulinna Kolkatasse. Hoolimata nägusast nai sest, kes teda ootab, lasub tema elul kadunud venna vari. Kuuldavasti on vend hullumeelne, elab kuskil sügaval metsas ja magab öösiti puude ot sas. Kahetsedes, et ta venda kunagi ei aidanud, tunneb mees nüüd kohustust vead parandada... Jayasundara filmis on sündmused kõigest pealmi ne kiht. Tõelised tähendused avanevad sümbolite ja meeleolude kaudu. Tema filmikeelde on põimi tud iselaadi minimalism, hõredad dialoogid ja ur baniseerumise kõledus. Sellesse tajuviisi seguneb unenäolisust, aga need unenäod pole kerged ega hõlpsasti mõistetavad. Inimese ja sootsiumi sees pulbitsevaid hoovuseid eraldaks vaatlejast justkui mattklaasist sein, millest pilgul on raske läbi tungi da. Ühiskonnas toimuvad muutused mõjuvad pai navalt ning tuletavad igal sammul meelde pingeid looduse ja tsivilisatsiooni vahel. Uute paneelmaja dega, mis kerkivad esivanemate maale nagu kum malised hiigelseened, näiksegi inimeste püüded kõrguste poole viimasel ajal piirduvat. Martin Oja

prod: Philippe avril, michel klein, stéphane lehembre, yov moor sts/scr: vimukthi jayasundara op/dop: channa deshapriya muusika/music: roman dymny mont/Ed: julie beziau os/Cast: Paoli dam, sudip mukherjee, sumeet thakur, tomas lemarquis tootja/production: vandana trading company maailma müük/World sales: eastwest filmdistribution gmbh keel/language: bengali/bengali

vimukthi Jayasundara (sünd 1977, ratnapura, sri lanka) õppis filmi indias Pune’ filmija televisiooni instituudis. tema varasemad tööd, eelkõige lühidokumentaalfilm “the land of silence” (2001) ja lühifilm “empty for love” (2002), linastusid enam kui 50 festivalil üle kogu maailma. tema debüütmängufilm “the forsaken land” (2005) pälvis cannes’is kuldse kaamera auhinna kui parim debüütfilm. lavastaja teine film “kahe maailma vahel” linastus enam kui 100 rahvusvahelisel filmifestivalil ja 2009. aastal ka PÖffi eurasia võistlusprogrammis. seened on tema kolmas täispikk mängufilm. vimukthi Jayasundara (b. 1977, ratnapura, sri lanka) studied at the film and television institute in Pune, india. his earlier work includes the short documentary “the land of silence” (2001) and the short film “empty for love” (2002), which screened at more than fifty film festivals worldwide. his debut feature, “the forsaken land” (2005), won the camera d’or ex-aequo at the 2005 cannes film festival for best debut film. his second feature film “between two Worlds” has been officially selected for the competition section at the venice film festival and also at PÖff eurasia competition. it has been shown in about 100 festivals around the world. mushrooms is directors’ third feature film. filmograafia/filmography: sulanga enu Pinisa (the forsaken land, 2005), ahasin Wetei (kahe maailma vahel, pÖff 2009), chatrak (mushrooms, 2011)

festivalid/festivals: cannes (directors’ fortnight), toronto, Warsaw

Rahul is an architect who has built a career in Dubai. Now he decides to return to Kolkata. Waiting for him is a huge construction site and his girlfriend, Paoli, who has long awaited his homecoming. Both set out to find Rahul’s brother, who is said to have gone mad and who lives in the forest and sleeps in the trees. In a Bengali forest near the border, a madman encounters a European soldier. Mushrooms knit these two scenarios together… Absurdity is a part of life, with or without mushrooms… A politically engaged film that takes the shape of a kind of hallucinatory journey. “Jayasundara’s films can never be entirely defined by their plots. Encouraging each viewer to meet him partway, he crafts his narratives as a series of questions and his characters as open forms. Working outside his home country for the first time, and aided by the capable Bengali cinematographer Channa Deshapriya, this unique filmmaker has brought a fascinating visitor’s eye to contemporary West Bengal.” Cameron Bailey, Toronto FF

foorum

224

forum

Circus Fantasticus silEnt sonata / CirCus fantastiCus sloveenia, rootsi, soome, iirimaa / slovenia, sweden, finland, ireland 2010, 75 min rEŽ/dir: JanEz BurgEr

Kusagil maakolkas asuvas nimetus paigas käib sõda. Stevo leiab koju tulles, et tema maja on puru, naine tapetud ja lapsed ära hirmutatud. Siis saa bub aga veider karavan – mitte vaenlased, vaid värvikas trupp artiste, kes on koondunud nime alla Circus Fantasticus. Pärast esialgset kahtlustamist areneb traumeeritud pere ja kireva tsirkusetrupi vahel soe suhe. Nad suhtlevad omavahel sõnatult, kuid usalduseks piisab täiesti žestidest, pilkudest ja muusikast. CIRCUS FANTASTICUS on oma nime auga väl ja teeninud – vähe sellest, et nende etteasted on tõesti fantastilised, trupi liikmeil on ka üleloomuli kud võimed. Selles maagilisrealistlikus muinasju tus ilmub surnud ema taas välja oma peret lohuta ma, artistid tantsivad tankiga ja vana tsirkusedirek tori viimaseid eluhetki saadab uhke etendus. CIRCUS FANTASTICUS on ülistuslaul vaprusele, kaastundele ja ilule kesk karmi ja kõledat reaalsust.

prod: jožko rutar, morgan bushe, Petra bašin sts/scr: janez burger op/dop: divis marek mont/Ed: milos kalusek os/Cast: leon lucev, ravil sultanov, Pauliina räsänen, rené bazinet, daniel rovai tootja/production: staragara Production / isabella films / Propeler film maailma müük/World sales: fortissimo films

Janez Burger (sünd 1965, sloveenia) on õppinud majandust, ning filmija telerežiid. 2003. aastal koos režissöör jan cvitkoviciga rajas ta sõltumatu filmitootmisfirma staragara. tema filme on näidatud arvukatel filmifestivalidel kõikjal maailmas. tema kaks esimest täispikka filmi “idle running” (1999) ja “ruins” (2004) on võitnud kahepeale üle 40 auhinna nii kodu- kui ka välismaal. 2010. aastal parimaks sloveenia mängufilmiks tunnistatud circus fantasticus on burgeri kolmas täispikk film. Janez Burger (b. 1965, slovenia) studied economics and film and tv directing. together with director jan cvitkovic, he established the independent film production company staragara in 2003. his shorts, documentaries and feature films have been shown internationally. his films, including “idle running” (1999, PÖff 2000) and “ruins” (2004), have been recognized around the world earning over 40 slovenian and international awards. silent sonata is his third fulllength feature film. filmograafia/filmography: v leru (1999, tühijooks, pÖff 2000), ruševine (ruins, 2004), circus fantasticus (silent sonata, 2011)

EuropEan film aWards sElECtion list 2011

festivalid/festivals: athens, rotterdam

In a location that remains anonymous, somewhere in the countryside, it is war. Stevo rediscovers his house destroyed. His wife has been killed and his children are frightened. Then a strange caravan arrives: not enemies, but a colourful troupe of artists who have come together as the Circus Fantasticus. A special bond develops, after some initial suspicion, between the traumatised family and the collection of strange characters. The communication is without words, but clear as day, with gestures, glances and music. The circus does its name proud: not only the acts are fantastic, the members of the large circus family turn out to have supernatural powers. In this magic-realistic fairytale, the deceased mother turns up to offer solace, acrobats dance with a tank and the last moments of the old circus director are filled with a wonderful performance. SILENT SONATA is an ode to courage, compassion and beauty in barren reality. “A touch of magical realism and a healthy dose of East European absurdism are the hallmarks of Janez Burger’s war-set fantasy SILENT SONATA... Some auds will be charmed by the concept of a traveling circus reminding a grieving family that life goes on, while others will cringe at the clown noses and insistence on good cheer”. Jay Weissberg, Variety

foorum

225

forum

Kood: sinine CodE BluE holland, taani / netherlands, denmark 2011, 81 min rEŽ/dir: urszula antoniak

Keskealine Marian töötab haiglas ja on ennast pühendanud surmale määratud patsientide hool damisele. Marianile on raukade viimased hetked enne siitilmast lahkumist sama tähtsad kui tema patsientidele, kelle jaoks ta on sageli viimane inim lik kontakt eluga enne surma – ta armastab neid hetki ja inimesi ehk isegi liiga palju. Väljaspool haiglat on Marian askeetlike eluviisidega erak ning surijatele jagatavat hellust ja hoolt ta enda ellu suu nata ei suuda (võim surma üle, kuid mitte elu üle – psühhoanalüüsi aspektist vaadatuna pakub see film päris rammusa pidusöögi). Bussis kohatud noor meesterahvas tekitab temas aga jõulise tun detulva ja Mariani allasurutud füüsilised ja vaimsed vajadused purskuvad välja. Film on üsna ebameeldival teemal (seksi ja surma kombinatsioon, olgem ausad, enamiku jaoks siis ki on ebameeldiv), kuid siiski lummav – visuaalselt ülistiilselt ja rõhutatult steriilse kaameratööga üles võetud lugu sellest, missugustesse äärmustesse võib inimese ajada vajadus mingisugusegi lähedu se järele. On aus publikut hoiatada: KOOD: SININE on rõs ke, külm ja sünge vaatamine, sellel filmil pole suurt ühist režissöör Urszula Antoniaki eelmise (ja siinkir jutaja jaoks lahjavõitu) linateosega “Ei midagi isik likku”, mis talle hulga auhindu tõi. KOOD: SININE on kunstilises mõttes jõuline samm edasi, püüdes uurida üksinduse ja seksuaalsuse selliseid tahke, millest on Euroopa kinokunstis varem rääkinud Michael Haneke, Ulrich Seidl ja Catherine Breillat. Maria UlfsakŠeripova

prod: frans van gestel, arnold heslenfeld, floor onrust sts/scr: urszula antoniak op/dop: jasper Wolf muusika/music: ethan rose mont/Ed: nathalie alonso casale os/Cast: bien de moor, lars eidinger tootja/production: idtv film / family affair films maailma müük/World sales: bavaria film international keel/language: hollandi, inglise / dutch, english

urszula antoniak (sünd czestochowa, Poola) lõpetas amsterdami hollandi filmiakadeemia 1993. aastal. lavastajatee alguses tegi lühifilme ja väga edukaid telefilme hollandi televisioonile. 2009. aastal aga tuli tal välja esimene täispikk mängufilm “ei midagi isiklikku”, mis pälvis locarnos kuus auhinda, sh parima debüütfilmi ja kriitikute fiPresci peapreemia, ning linastus 2010. aastal ka PÖffil. code blue on antoniaki teine täispikk filmilavastus. urszula antoniak (b. czestochowa, Poland) graduated from amsterdam dutch film academies in 1993. after short works and highly successful productions for dutch television. her feature debut feature “nothing Personal” brought her a number of awards at the festival in locarno in 2009 and screened also at PÖff 2010. code blue is her second feature film. filmograafia/filmography: nothing Personal (2009, pÖff 2010), code blue (2011)

festivalid/festivals: cannes (directors’ fortnight), karlovy vary, helsinki

In the shadowy margin between life and death lies the hospital where Marian, an ascetic nurse in her 40s, dedicates herself like a saint to the gravely ill and the dying by giving them what is often their last contact with the warmth of a living body. Sometimes she even takes on the role of a redeemer, and helps her patients out of their misery by sending them to the soothing order of death. These moments are precious to Marian – for her, death is a moment of ultimate intimacy. Outside the hospital, Marian lives a solitary life, driven by perfection and control. Occasionally, though, her suppressed feelings rise and make her drift away from her daily routine: one day, she meets a stranger in the bus, instinctively follows him to the video store and fantasizes about him. When Marian sees the man again she gets involuntarily linked to him in an act of shared voyeurism. The sudden act of intimacy between them first repels then fascinates, transfixes and frightens her. Faced with the fragility of her newfound emotions, Marian realizes that she must give in to her human needs, even if this intimacy comes with a price... “Award-winning director Urszula Antoniak (“Nothing Personal”) delivers an impressive portrait of an emotionally disturbed nurse who gives in to a dangerous and overwhelming longing. Tackling the subjects of isolation, devotion, and sacrifice, Antoniak crafts a visually stunning, sensual drama featuring Belgian actress Bien de Moor in a knockout performance.” Production Notes

foorum

226

forum

Lõige Cut jaapan, Prantsusmaa, usa, türgi, / japan, france, usa, turkey 2011, 131 min rEŽ/dir: amir nadEri

Keskpärane filmitegija Shuji elab vaesuse piiril Tokyos maast laeni kõikvõimalikku filmiatribuutikat täis kuhjatud katusekorteris, mille iga seina katavad kinoajaloo olulisemate režissööride fotod. Põhjus on lihtne – Shuji on peaaegu maniakaalne filmihull, kelle arvates tõeline kinokunst on kommertsliku meele lahutuse pealetungi tagajärel suremas. Kuulutades Tokyo tänavatel läbi megafoni peagi saabuvat kino surma, kutsub Shuji uskujaid üles meeleparandu sele. Inimkond peab taas pöörduma filmikunsti mi neviku kullafondi juurde, kus kunst ja meelelahutus moodustasid ükskord täiusliku terviku. Mida aga aina enam reaalsusega konflikti minev Shuji ei taipa, on see, et raha kinnisidee rahulda miseks ning filmifriikidele katuselinastuste korral damiseks on tema vend laenanud maffialt. Karm reaalsus jõuab kohale koos venna surnukeha ning ultimaatumiga tasuda ulmeline summa kümne päevaga. Ainus, mida Shinji saab yakuza’le pakku da oma keha, on vankumatu usk filmikunsti. Suurema osa elust paguluses veetnud Iraani tun nustatud režissööri, filmiajaloolase ja õppejõu Amir Naderi LÕIGE portreteerib toore jõuga järeleandmi si, mida sõltumatute filmide tegemine ja vaatamine nõuab, olles ühtlasi võimas üleskutse ning koputus südametunnistusele selles multiplekside ja pop korni võidukäigu ajastul. Tuginedes osalt isiklikele kogemustele ja suurele armastusele kino kuldaja vastu, mängib Naderi osavalt kõiki meeli proovile paneva jaapani yakuza ehk maffiafilmi vormiga. Tõetruudusele aitab kaasa ka suurepärane näit lejaansambel: Hidetoshi Nishijima (“Dolls”), Shun Sugata (“Kill Bill”) ja Denden (“Cold Fish”). Kineast Shinji Aoyamaga kahasse kirjutatud hallutsinat siooniliku kulgemisega film seab vaataja vastamisi põhimõttelise küsimusega – kas too armastab

prod: eric nyari, engin yenidunya, regis arnaud, yuji sadai, shohreh golparian sts/scr: amir naderi, abou farman, shinji aoyama, yuichi tazawa op/dop: keiji hashimoto mont/Ed: amir naderi os/Cast: hidetoshi nishijima, takako tokiwa, takashi sasano, shun sugata, denden tootja/production: tokyo story, bitters end maailma müük/World sales: the match factory levitaja/distributor: maywin media keel/language: jaapani/japanese

filmi niivõrd, et ei pelga ohvriks tuua ka iseennast. Amir Naderi on korduvalt öelnud, et publikul, kes loodab pehmet meelelahust, on mõistlik kinosaa list lahkuda enne seansi algust. Kuid neile, kes on korra oma südame kinole kinkinud, on LÕIGE väl jakutseks ning kinnitus nende vande tähtsusest. Sten Saluveer

amir naderi on üks olulisemaid tegelasi tänapäeva iraani filmielus. tema laialdased filmindusteadmised pärinevad juba poisikeseeas tehtud teatritööst ja seda kasutas ta ära juba oma esimestes filmides. suurema tuntuse saavutas ta 90ndatel filmidega “davandeh” (1990) ja “aab, baad, khaak” (1989). tema tööd on sageli maailma filmifestivalide fookuses ning veneetsia festivalil esilinastunud lÕige on naderi 16. täispikk teos. amir naderi has been among the most influental figures of new iranian cinema, developing his knowledge of film at the theatre he worked as a boy. he entered the international spotlight with cinema classics such as “davandeh” (1990) or “aab, baad, khaak” (1989). naderi’s work has been the subject of retrospectives at museums and film festivals around the world including the lincoln center, Pusan and turin. cut is his sixteenth full-length feature. filmograafia/filmography: valik/selected: khodahafez rafigh (goodbye friend, 1971), marsieh (requiem, 1978), jostoju-ye dovvom (second search, 1981), manhattan by numbers (1993), marathon (2002), vegas: based on a true story (2008), cut (2011)

festivalid/festivals: venice (in competition), toronto

Spending most of his life in exile from his native Iran, the prominent film historian, educator and director Amir Naderi’s CUT is a powerful statement and call for arms at the time of multiplexes and popcorn, portraying brutally the sacrifices needed to make and appreciate the art of film. Based partially on the experiences of the director himself and his mentor John Cassavetes with shady financial funders, as well as unprecedented love for the golden age of filmmaking, Naderi plays a masterly game with the japanese yakuza genre taking one literally to the limits of their sensory experience. The film is heightened also by a superb cast of performers including Hidetoshi Nishijima (“Dolls”), Shun Sugata (“Kill Bill”) and Denden (“Cold Fish”). Co-written by a similarly notable cineaste Shinji Aoyama, and moving at a hallucinatory pace, the film confronts the audiences with an ultimate question – whether one would sacrifice itself in the name of Cinema. Naderi has frequently said that those who expect light entertainment should leave before the screening, but for those who have dedicated their heart to cinema, CUT is an ultimate testimonial of the importance of their commitment. Sten Saluveer

foorum

227

forum

Maja thE housE / dum tšehhi, slovakkia / czech republic, slovakia 2011, 100 min rEŽ/dir: zuzana liová

MAJA on Slovakkia ja Tšehhi koostööfilm ning parim näide IdaEuroopa uuest kinost. See on uus põlvkond, kes tuleb vanadele peale: minima listlikult täpse käekirjaga, kahe jalaga käesolevas hetkes ja samal ajal piisavalt kujundlik ning kine matograafiliselt õhuline, andes tunnistust heast visuaalsest kultuurist. Isa ehitab oma kahele täiskasvanud tütrele maja: kummalegi oma. Tütardel on aga erinevad elud ja erinevad unistused, probleemid ja rõõmud. Autor ei suru meile peale, aga omal delikaatsel moel saa me me üsna täpse läbilõike sellest, mis problee midega on vastakuti tänapäeva Slovakkia või ehk kogu IdaEuroopa, postsotsialistlik ühiskond. Maja(d), mida ehitatakse juba aastaid, on selles filmis teatud mõttes perekonna, maa kõikehõlmav kujund, mis filmi lõppedes jääb hinge kraapima... Tiina Lokk

prod: michal kollár, viktor tauš, Walter kraft, jaroslav kucera, vladimír bednár sts/scr: zuzana liová op/dop: jan baset strítežský, juraj chlpík muusika/music: Walter kraft mont/Ed: anna johnson ryndová os/Cast: judit bárdos, katerina Winterová, miroslav krobot, marián mitaš tootja/production: fog’n’desire films maailma müük/World sales: koopia/print: keel/language: tšehhi, slovaki/czech, slovak

zuzana liová (sünd 1977, Žilina, tšehhoslovakkia) on õppinud filmistsenaristikat ja -toimetamist bratislava muusika ja kujutavate kunstide akadeemias (vŠmu), kus ta praegu õpetab. ta alustas karjääri stsenaariumide toimetajana, hiljem hakkas väntama teledokumentaalfilme ja kirjutama telesarjadele käsikirju. 2005. aastal lavastas ta oma esimese telefilmi “vaikus”, mis pälvis ka arvukalt auhindu. maja on tema teine täispikk mängufilm. zuzana liová (b. 1977, Žilina, czechoslovakia), writer and director, studied scriptwriting and script editing at vŠmu, the academy of music and Performing arts in bratislava, where she now teaches. she started her career as a script editor, and later shot several tv documentaries and co-scripted a tv series. in 2005, she wrote and directed the tv feature “silence”, which received a number of awards. Poignant contemporary drama the house is her second full-length film. filmograafia/filmography: ticho (silence, 2005), dom (the house, 2011)

festivalid/festivals: berlinale (forum), karlovy vary

Stone by stone, Imrich is building a small house for his daughter Eva almost entirely on his own. But for Eva, who is about to graduate from school, the prospect of moving into the house is about as appealing as being imprisoned in a jail she herself has helped to build. She has very different plans for her future. Her grumpy, stingy, controlling father has already broken with Eva’s sister, Jana, after she got herself involved with a scoundrel with whom she now has three children. So the father is twice as vigilant with Eva, but she still manages to indulge in a few little freedoms: skipping school for a couple of days, doing little jobs to save up cash for the trip she longs to make to London, and an affair with an older man who turns out to be her English teacher. A generational conflict in a milieu where even the minor characters are described in such detail that one suspects the film has been modeled on directors like Mike Leigh or Ken Loach. But the speechlessness and deeply entrenched feelings of the parent generation here also reflect the profound impact of radical social change and the struggle to come to terms with that change. This makes Zuzana Liová’s feature film a notable example of young, intelligent cinema from Eastern Europe. Anna Hoffmann, Berlinale

foorum

228

forum

Persevest assholE / gandu india 2010, 85 min rEŽ/dir: kaushik mukhErJEE

Kolkata räpimees Gandule tema elu ei meeldi. Ema seksib armukesega, kellelt tal õnnestub vahekorra ajal raha näpata. Ka noormees ise ei jäta seksile mõtlemata ja küberseksi võimalusi kasutamata. Aga üldiselt tundub ikka kõik tühi, mõttetu, rä pane ja vastik. Sellest ta siis üsna tsenseerimata sõnadega räpibki. Vahelduse ellu toob kohtumine Bruce Lee fännist riksapoisi Rickshaw’ga, kelle ga koos hakatakse narkootikume tarbima ja asju arutama, kuni reaalsus ja film päris sassi lähevad. Võimalik, et saabub õnn. Varem avameelse dokumentaalfilmiga “Armastus Indias” auhindu võitnud Kaushik Mukherjee (Q) on ka oma uues filmis, mida ta räppmuusikaliks on kutsunud, võtnud taas vaatluse alla seksitee ma, kuid valinud loo rääkimiseks veidi ebatavalise viisi. Eriti India kontekstis. Peategelased räpivad ja tripivad läbi filmi. Käsikaameraga filmitud mustval getes stseenides näeme, kuidas pannakse nar kootikume ja naisi nii unes kui ilmsi. Vahelduseks pildikesed Gandu elust (“no mis elu see on?“) ja räpivideod. Ka filmis kõlav tekst pole tagasihoidlik. Meie siin ehk oleme ühtteist näinud, aga Indias pandi provokatiivne teos kohe pärast esimesi vaatamisi keelu alla, vahel lahkuti varem saalist. Teistmoodi film igatahes. Ja abiks on olnud ka Asian Dub Foundation.

prod: kaushik mukherjee sts/scr: kaushik mukherjee, surojit sen op/dop: kaushik mukherjee muusika/music: five little indians mont/Ed: manas mittal os/Cast: anubrata basu, joyraj bhattacharya, rituparna sen, shilajit majumder tootja/production: overdose Productions maailma müük/World sales: jinga films keel/language: bengali/bengali

kaushik mukherjee (sünd 1973, kolkata, india), kes on tuntud ka nime Q all, on 12 aastat tegelenud reklaaminduses indias, malediividel ja sri lankas ning teinud sadu reklaame, mis ka auhindu võitnud. inspireerituna euroopa ja jaapani sõltumatutest filmidest, lõi ta oma produktsiooni-, disaini- ja muusikakompanii overdose ja tegeleb filmindusega kirjutamisest tootmiseni. Persevest on tema kolmas täispikk film kaushik mukherjee (b. 1973, kolkata) made commercials using the pseudonym ’Q’ and founded overdose Productions, which mainly produces music. he writes, makes films and produces feature films and documentaries, as well as music videos. asshole is his third full-length film. filmograafia/filmography: bishh (2009), love in india (2009, doc), gandu (asshole, 2010)

Aivo Vaske

Gandu is twenty and comes from Kolkata. According to slang used in his home town, his name means something like ’arsehole’ or ’wanker’. Gandu lives under Howrah Bridge, one of Kolkata’s landmarks. His mother is forced to prostitute herself in exchange for a place to live and something to eat. While she is having sex with Dasababu, the owner of the internet café on their street, Gandu sneaks into the bedroom and steals some money from his fat wallet. Now flush, he meanders through the streets and parks before turning up at Dasababu’s internet café where he plays a round of first person shooter, downloads a porn film and watches an exquisitely beautiful woman making a skype call to her lover. Shortly afterwards he comes across a rickshaw driver with a Bruce Lee obsession. The two soon become inseparable friends; at last, Gandu has found someone in whom he can confide his woes and with whom he can share his dream of becoming a rapper. “A high-energy example of a rarefied genre, Bengali thrash-metal rap musical Gandu grabs auds by the throat and gradually works its way down. Dystopic/disaffected-youth story eventually segues into sequences of hardcore porn, which will limit exposure for what is, all told, a promising display of talent from helmer Q.” John Anderson, Variety

festivalid/festivals: berlinale (Panorama), seattle, helsinki, london, athens

foorum

229

forum

Hanezu hanEzu / hanEzu no tsuki jaapan / japan 2011, 91 min rEŽ/dir: naomi kaWasE

8. sajandil asustatud Jaapani esimese pealin na Nara lähedalasuva Asuka regiooni südames saavad üheks möödanik ja tulevik, mäed ja orud, loodus ja linn ning juba lahkunud ning sündimist ootavad hinged. Kokku saavad ka mees ja naine, Takumi ja Kaneko, oodates saabuvat õnne, kuid neil mõlemal on kanda isiklik taak, mis ikka ja jälle armastuse teele astub. Nad ootavad, loodavad ja kannatavad tulevase vabanemise ootuses, taamal paisumas peatamatu vooluga jõudu koguva tra göödia kuma. Jaapani kino üks tuntumaid naisrežissööre ning dokumentalistina alustanud Naomi Kawase HANEZU on meditatiivne pilguheit tänapäevase inimloomuse püstitusest. Kasutades autori fir mamärgiks olevat aeglast rütmi, looduskaadreid ning detailides peituvat süžeearendust, kritiseerib HANEZU üha süvenevat võimetust olla vaba nii inimsuhetes kui ka tänapäevase tarbimisühiskon na normidest. Kärsitus toob kaasa aga aususe ja eneseväljedu se kaotamise, mis omakorda röövib meilt viimase inimlikkuse ning austuse üksteise vastu. Erinevalt esivanematest, kes loodusega tasakaalus elades ootasid inimpõlve või isegi sajandeid oma soovide täitumist, tahame saada kõike ja kohe ning sellel on tihti hukatuslikud tagajärjed. Nii nagu Naomi Kawase on öelnud, peitub oskuses oodata inime seks olemise tõeline graatsia. Sten Saluveer Naomi Kawase lühifilm osaleb Tallinn 2011 filmi installatsioonis “60 sekundit üksindust aastal Null” 22.12.2011.

prod: naomi kawase sts/scr: naomi kawase op/dop: naomi kawase muusika/music: hasiken mont/Ed: naomi kawase, kaneko yusuke, tina baz os/Cast: tohta komizu, hako oshima, tetsuya akikawa, akaji maro tootja/production: kumie, inc. maailma müük/World sales: memento films international keel/language: jaapani/japanese

naomi kawase (sünd 1969, nara, jaapan) on lõpetanud osaka fotokooli, kus hiljem töötanud õpetajana. tema esimesed dokumentaalfilmid “embracing” (1992) ja “White moon” (1993) tõid talle rahvusvahelise maine. 1995. aastast teeb kawase filme omaenda tootmisfirma kumie Production alt. tema esimene mängufilm “moe no suzaku” valmis 1997. aastal ja võitis mitu festivaliauhinda. tema filmi “leinav mets”, mida pärjati 2007. aasta cannes’i festivalil žürii grand prix’ga, näidati ka PÖffil ja see sai netPaci žürii preemia. kawase teeb ka dokumentaalfilme. tema 2010. aasta “genpin” pälvis fiPresci preemia san sebastiani filmifestivalil. hanezu on lavastaja kümnes täispikk linateos. naomi kawase (b. 1969, nara, japan) graduated from the school of photography in osaka, where she later taught. her very first documentary films “embracing” (1992) and “White moon” (1993) brought her success. in 1995 she founded the kumie production company. after more documentary titles, she completed her first feature film in 1997 with “moe no suzaku”, which won a number of awards. her feature “the mourning forest”, which won grand Prix in cannes festival, screened also at PÖff 2007. is her seventh full-length feature film. her documentary “genpin” took the fiPresci Prize at the festival in san sebastian. hanezu is kawase tenth full-length film. filmograafia/filmography: valik/selected: moe no suzaku (1997), hotaro (firefly, 2000), sharasojyo (shara, 2003), mogari no mori (leinav mets, pÖff 2007), nanayo (2008), genpin (2010, doc), hanezu (2011)

festivalid/festivals: cannes (in competition), karlovy vary, melbourne, Pusan

In the Asuka region of Japan’s first capital Nara, estalished already in 8th century, the past and future, mountains and vallies, nature and the city, and already departed and soon to be born souls became one. A man and a woman, Takumi and Kaneko, come together, waiting for the soon to be arriving happiness, but they both have brought along a personal burden hindering their relationship and joint dreams. They dwell, long and suffer in the wake for liberation, a fire of a looming human tragedy gaining force behind their backs. Naomi Kawase is undoubtedly one of the most prominent contemporary female Japanese filmmakers with her roots in documentary filmmaking. Her latest, HANEZU is a meditative reflection of the temporality of contemporary human nature. Staying true to author’s trademark of slow pace, nature, and storyline unfolding in details, the film observes our inability to be truly free in personal relationships, as well as from the constraints of the norms of consumer society. The absence of patience brings along the inevitable loss of honesty and self expression, stealing the last remains of our humanity and honesty towards each other. In contrast to the ancient who living their lives in perfect symbiosis with nature kept waiting and longing for a lifetime or even for centuries for their dreams and wishes to become true, nowadays we want to have it all a now, paving way to often tragical outcomes. As Naomi Kawase as said, the art and ability to wait hides in itself the grace of being a true human. Sten Saluveer Naomi Kawase’s short film will take part in the film installation “60 Seconds of Solitude in Year Zero” on 22.12.2011.

foorum

230

forum

Lipakas thE slut / hanotEnEt iisrael / israel 2011, 87 min rEŽ/dir: hagar BEn-ashEr

Ei tule just sageli ette, et suhteliselt värske filmikooli lõpetaja kirjutab valmis stsenaariumi, lavastab sel le meisterlikult ning tagatipuks mängib ise veel ka peaosa.

prod: marek rozenbaum, benny drechsel sts/scr: hagar ben-asher op/dop: amit yasur mont/Ed: asaf korman os/Cast: hagar ben-asher, ishai golan, icho avital tootja/production: transfax film maailma müük/World sales: films distribution keel/language: heebrea/hebrew

Iisraeli filmilavastaja Hagar Ben Asher on just selle ga hakkama saanud. Tema esimene täispikk män gufilm LIPAKAS on edasiarendus filmikooli lõpufil mist “Pathways”, mis uurib ühe naise valikuid elus. 35aastane kahe lapse ema Tamar elab tühermaal asuvas külas ning on sealkandis tuntud kui naine, kes ikka aegajalt “aitab”. Kui külla saabub kena ve terinaar, tekib nende vahel midagi enamat kui vaid seksuaalne tõmme. Tamari ellu imbub lootust ja optimismi, et ta on võimeline millekski rohkemaks kui rähklemine kapinurgal. Romanss edeneb, kuid see lükkab Tamarit omakorda järjest enam küsi muste ristteele – miks on ta ikka veel rahulolematu ja kas selline turvaline elu on üldse tema jaoks? Asher on oma peategelase kohta öelnud, et “ta ei ole ei ohver ega see, keda ohverdatakse – ei see, kes teisi rahuldab, ega ka see mitte, keda teised rahuldavad”. Asheri käekiri on üdini naiselik. Lakoonilises, vär vitus keskkonnas tulevad esile inimsuhete peened nüansid. Ehkki tegelased räägivad väga vähe, on filmis dialoogi rohkelt, ning nendes nüanssides on omajagu ehk vaid naistele mõistetavat huumorit.

Tamar is 35 years old, pretty and noble, and mother of two little girls. She is the village’s slut. She has got to please them all, while her daughters absorb her crooked being. And then, on a gloomy wintery day, arrives to the village a sweet man. He might be her knight. He might show her redemption.

hagar Ben-asher (sünd 1979, iisrael) on lõpetanud “minshar for art” kooli tel avivis. ta on kirjutanud ja lavastanud kaks lühifilmi “fun today” ja “Wake up”, mis mõlemad on linastunud paljudel filmifestivalidel. tema kooli lõputöö “Pathways” osales cannes’i filmifestivali cinefondation sektsioonis 2007. aastal. tänavu cannes’is esilinastunud liPakas on tema esimene täispikk mängufilm. hagar Ben-asher (b. 1979, israel) graduated from the “minshar for art” school and centre in tel aviv. she wrote and directed two short films “fun today” and “Wake up” both screened at many international festivals. her graduation film “Pathways” was selected at the cinefondation during the 2007 cannes film festival. the slut is her feature film debut. filmograafia/filmography: hanotenet (the slut, 2011)

They fall in love. But handling her sluttish way isn’t that simple. This little family’s questionable harmony is now shaken to its bone. This is a film about Tamar, who wants only what is wanted of her, of two little girls left morally stained, and of a man who reveals his true nature. The film portrays the chronicle of a woman who sacrifices her daughters on the altar of brokendown motherhood and of a man who once touched serenity but sacrificed it for an uncontrollable expression of passion and emotion. “I always shoot about basic topics such as love, family, men, victimization and guilt, director and title-role explains. At first I looked for actresses, much better then I was, then – call it fear, overconfidence or incapacity to give up the whole film? – I ended up playing (in) it”. Hagar Ben Asher, director

Marianne Reimal

festivalid/festivals: cannes (critics’ Week), munich

foorum

231

forum

Shimeni tee 89 no. 89 shimEn road hEi Bai zhao pian hiina, hongkong, holland / china, hong kong, netherlands 2010, 85 min rEŽ/dir: haolun shu

16aastane Xiaoli (Ewen Cheng) elab 80. aastate lõpu Shanghais, sõbrustab paar aastat vanema naabritüdruku Lanmiga (Xufei Zhai) ja klõpsutab temast ja Shanghaist mustvalgeid fotosid teha. On aeg, kui Hiina elu hakkab vaikselt muutuma. Mõistetakse hukka Kultuurirevolutsiooni, Hiina avab end välismaa kaupadele ja ettevõtjatele. Saabub CocaCola, kuulatakse Ameerika Häält ja unistatakse paremast elust Ameerikas. Uue elu ahvatlused viivad Lanmini kiiresti endaga kaasa. Ikka veel idealistlik Xiaoli kulgeb aga, fotoaparaat kaelas, kaasa arenevate üliõpilasrahutustega, kuni Taevase Rahu väljakul aset leidvad sündmused ka tema noorusunistused purustavad. Shanghaiga isiklikult seotud ja samast kandist do kumentaalfilmi “Nostalgia” (2006) teinud Haolun Shu räägib meile pisut kurva ja veidi naiivse sü žeega loo noormehe suurekskasvamisest, kus on armumist, näpuotsaga erootikat, pisut idealismi ja revolutsioonilist õhinat, viiteid Hiina kommunistliku le minevikule ja palju ilusaid mustvalgeid fotokaad reid Shanghaist. Teistpidi on see lugu ühe kivivära vatega maja (shikumen) elanikest ja sellest, kuidas uus aeg tasapisi kohale jõuab, kuni lõpuks pole aadressil Shimeni tee 89 alles ei nooruspõlve idea lismi, elanikke ega isegi mälestust endisest elust.

prod: josephine Wu sts/scr: haolun shu op/dop: shu chou muusika/music: he Xiao mont/Ed: menno boerema os/Cast: ewen cheng, Xufei zhai, lili Wang, shouqin Xu, Xiao yang tootja/production: idtv film maailma müük/World sales: idtv film levitaja/distributor: film factory keel/language: hiina/chinese

haolun shu on saanud bakalaureusekraadi idahiina tehnoloogiaülikoolis ja õppinud lõuna-illinoisi ülikoolis filmindust. ta on teinud dokumentaalfilmid “nostalgia” (2001) ja “võitlus” (2006), mida on demonstreeritud kõikjal maailmas. shimeni tee 89 on tema esimene täispikk mängufilm. Praegu õpetab shu filmiteadust shanghai ülikoolis. haolun shu graduated from east china university of technology and holds an mfa in film from southern illinois university. currently he teaches at the film school of shanghai university. he founded his own production company, film spirit Productions. his first documentary “struggle” (2001) was presented at many international film festivals. no. 89 shimen road is his first feature film. filmograafia/filmography: no. 89 shimen road (2010)

Aivo Vaske

festivalid/festivals: Pusan, marrakech, taipei, Warsaw

Late 1980s in Shanghai, school dictates as if China has been fully recovered from Cultural Revolution. Yet, students quickly become conscious of new culture things like Coca-Cola or Western businessmen. Having a mother immigrated to the States, a high school student Xiaoli lives with his strict grandfather. His best friend is the next door neighbour girl named Lanmi, who is an ordinary worker at a factory. She happened to lead a double life to gradually drift apart from his life. Xiaoli develops a new relationship with his school mate Lili, while growing inner conflict to leave for America. In the spring of 1989, the student movement the student demonstrations start monopolizing everyone’s life. They offer new opportunities to Xiaoli and Lanmi, depending on how each one looks at the events. Xiaoli becomes absorbed by the new developments and slowly looses his naiveness about the country he is living in and his interest in his next door neighbour’s Lanmi who turns to drugs as an escape to her everyday life. When the situation gets so bad that Xiaoli’s grandfather urges Xiaoli to leave for America, Xiaoli agrees to and flees. The director observes the lethargic youth lost in a big city of uncertain tomorrow as if a nostalgic black and white picture. In spite of little benefit by the parental generation, they are trying to find their own ways. In the process of growing up, they emasculate their past and keep silence out there somewhere. Massive urban redevelopment devastated the Shimen Road area, and no one can hear a cheerful laugh of trifling happiness. Far in Beijing, Tiananmen stands still as it used to be.

foorum

232

forum

Olemas on vaid lood, mida mäletatakse storiEs only EXist WhEn rEmEmBErEd / historias quE so EXistErm quando lEmBradas brasiilia, argentina, hispaania / brazil, argentina, spain 2011, 91 min rEŽ/dir: Julia murat

Jotuomba on väljamõeldud linn Brasiilias Vale do Paraíbas, kus 1930ndail läksid pankrotti suured kohviistandused ning kunagised jõukad linnad jäid hüljatuks, sest isegi rongid ei peatunud enam seal. Jotuomba pagar Madalena elab linnas edasi koos mälestusega oma surnud abikaasast, kes puhkab linna nüüdseks suletud surnuaias. Noor fotograaf Rita tuleb linna mahajäetud ronge otsima ja leiab eest fantastilise universumi. “Režissöör Julia Murat kujutab oskuslikult põlv kondade ja kultuuride kokkusulamist. See, kuidas ta näitab filmi peategelaste Rita ja Madalena vahel süvenevat suhet, on üks filmi trumpe. Seda poee tilist filmi ühest unustatud ajast ja kohast ilmestab aegajalt maagiline realism, mis tekitab vaatajas soovi minna filmi sisse kaotsi – olgu või hetkekski.” Diana Sanchez, Toronto FF

prod: lucia murat, julia murat sts/scr: julia murat, maria clara escobar, felipe sholl op/dop: lucio bonelli muusika/music: luca marcier mont/Ed: marina meliande os/Cast: sonia guedes, lisa e. fàvero, luiz serra tootja/production: taiga filmes maailma müük/World sales: mPm film keel/language: portugali/Portuguese

Julia murat (sünd rio de janeiros) on õppinud graafilist disaini rio de janeiro ülikoolis ja stsenaristikat darcy ribeiro filmikoolis. ta on teinud ühe dokumentaalfilmi “dia dos Pais” (2008) ja ühe täispika mängufilmi olemas on vaid lood, mida mäletatakse, mida on näidatud sel aastal nii veneetsias, san sebastianis kui ka torontos. Julia murat (b. rio de janeiro) studied graphic design at rio de janeiro university and screenwriting at the darcy ribeiro film school. her films include the documentary “dia dos Pais” (2008) and stories only eXist When remembered, her fiction feature debut. filmograafia/filmography: dia dos pais (2008, doc), historias que só existem quando lembradas (2011)

festivalid/festivals: venice (venice days), san sebastian, toronto

Jotuomba is a fictitious town in the Vale do Paraíba (Brazil), where, in the 30s, the big coffee haciendas went broke and once-rich cities practically turned into ghost towns when the trains ground to a halt. Madalena, the village baker, lives there, with the memory of her husband, dead and buried in the now closed city cemetery. Rita, a young photographer, arrives in Jotuomba looking for abandoned trains only to find a fantastic universe. “Murat expertly conveys the confluence of generations and cultures; her portrayal of the deepening relationship that unfolds between Rita and Madalena is one of the film’s highlights. Moments of magic realism illuminate this gentle, poetic film about a forgotten time and place — a film in which one can delight in getting lost, if just for a little while.” Diana Sanchez, Toronto FF

foorum

233

forum

Pöialpoiss hop-o’-my-thumB lE pEtit pouCEt Prantsusmaa / france 2011, 82 min rEŽ/dir: marina dE van

Pöialpoiss koos oma nelja venna ning emaisaga elab sügavas metsalaanes ümbritsetuna vaid tige dalt ulguvatest huntidest ja kõrgustesse sirguva test puudest. Kuna vaesel perekonnal lõpeb peagi toidupoolis, otsustavad laste vanemad raske sü damega lapsed metsa ära eksitada, et nad ei su reks nälga, vaid leiaksid oma lõpu teisel viisil. Kaks korda suudab Pöialpoiss isa üle kavaldada ja oma vennad taas kodumajja viia, kuid viimane kord jääb ka tema hätta ning ees ootavad pime öö ja kurjad hundid ... Lõpuks leiavad poisid metsast siiski üles ühe maja ja paluvad varjupaika, teadmata, et selle maja peremees armastab üle kõige inimliha! Tegelikult võib PÖIALPOISSI vaadelda ka kui õudus filmi. Kuulsast Perrault’ muinasjutust on ennegi teh tud erinevaid filmivariatsioone, aga niivõrd kummalist ja kõhedakstegeva atmosfääriga filmi siiski vist mit te kunagi. Uurides režissööri tausta, saab selgeks, miks see lugu nii süngevõitu näib. Nimelt on lavas taja Marina de Van ühe esimese prantsuse uue laine horrortaiese “In My Skin” tegemise taga, see sele tab nii mõndagi. Režissööri sõnul huvitaski teda filmi tegemise juures lapsepõlvehirmude ja fantaasiate põimimine maailma vägivaldsusega, mis käsikäes kõnnivad ju päevast päeva sisse ka meie igapäeva. Hoiatuseks, et ärge tulge filmi vaatama kogu pe rega. Vaevalt, et teie lapsukesele meeldib vaadata stseeni, kus näljapiirile viidud perekonna söögilaua le tuuakse äsja supikatlas keedetud koerakutsikad. Kes aga armastab natukene teistmoodi muinasjut te, siis sellele võib PÖIALPOISS pakkuda elamuse. Igatahes “Püha Tõnu kiusamiseski” omapärase ja mitmetimõistetava rolli sooritanud Denis Lavant teeb taas etteaste mitte just kõige normaalsema tegelaskujuna ja see väärib juba omaette vaatamist. Helmut Jänes

prod: sylvette frydman, jean-françois lepetit sts/scr: bertrand santini, marina de van op/dop: vincent mathias muusika/music: aleksei aigi mont/Ed: mike fromentin os/Cast: denis lavant, adrien de van, rachel arditi, valérie dashwood tootja/production: flach film Production maailma müük/World sales: Pyramide international keel/language: prantsuse/french

marina de van (sünd 1971, boulogne-billancourt, Prantsusmaa) õppis esmalt filosoofiat ja suundus seejärel 1996. aastal õppima Pariisi fémis’ filmikooli. hilistel 90ndatel töötas ta näitleja ja stsenaristina paljude Prantsusmaa filmide juures, sh françois ozoni omades. oma esimese täispika filmilavastuseni jõudis ta õudusfilmiga “in my skin” 2002. aastal, mis pälvis mainekal montreali fantaasiafilmide festivalil parima rahvusvahelise filmi peapreemia. tänavu veneetsia festivali orrizonti sektsioonis esilinastunud PÖialPoiss on tema kolmas täispikk film. marina de van (b. 1971, boulogne-billancourt, france) studied philosophy before graduating from the fémis in 1996. in the late 90s she worked as an actress and a writer with director francois ozon. her first full-length feature as a director, the horror-film “in my skin” (2002) won the best international film award at the montreal fantasia film festival. le Petit Poucet is her third full-length film. filmograafia/filmography: dans ma peau (in my skin, 2002), ne te retourne pas (don’t look back, 2009), le petit poucet (2011)

Hop-o’-my-thumb and his four brothers are abandoned in the forest by their parents, unable to provide for them anymore. Incapable of finding their way back, they run into a cottage and ask for shelter. The woman who opens the door tries to convince them to flee because her husband is an ogre particularly fond of children’s flesh. But the five brothers insist to take refuge, choosing the ogre over the wolves. When the ogre comes back, he discovers the children and wishes to devour them immediately but his wife persuades him to until the next day. During the night, Hop-o’-my-thumb, cunning and unwilling to die, manages to escape, saving his life and his brothers’. He will learn the rules of power in this world and understand that nobody is to be trusted. Finally, it’s as a rich powerful dominator that this sweet and discreet boy will be back in his family. “What I found interesting in the adaptation of “Hopo’-My-Thumb” is that, in a fictional and even supernatural setting – dealing with childhood fears, fantasies and dreams which we all experienced – I saw an opportunity to adopt a perspective highlighting a very contemporary issue: the violence of the world, competition, the binding balance of power which controls all the familial and social relationships in our collective lives. That’s the vision of this world, strongly personified in the original text into the theme of flesh (animal flesh, human flesh…) in Perrault’s tale, that touched me and that I wanted to film, only modifying the conclusion, which seemed to me absurdly moralising.” Marina de Van, director

festivalid/festivals: venice (orrizonti), strasbourg

foorum

234

forum

Lendkalad flying fish / igillEna maluWo sri lanka 2011, 125 min rEŽ/dir: sanJEEWa pushpakumara

Visuaalselt ligitõmbav ja efektne draama kesken dub Sri Lanka sõjaväe ja Tamili mässuliste vaheli sele konfliktile, seda otseselt puutumata. Veriseid sõjatandreid ja hirmsaid lahinguid siin ei näe, küll aga tavaliste inimeste meeleheitlikke katseid elada normaalset elu, mida pidev füüsiline ja emotsio naalne terror takistab. Vaataja ees rullub lahti lühiantoloogia kolme erineva looga, mille juured pärinevad režissöör Sanjeewa Pushpakumara elust kodulinnas Trincomalees, kus kogu linateos on ka üles võetud. Need lood on naistest, kelle elusid ühendab häbi, seks ja vä givald. Neist esimene võtab fookusse kauni tüdru ku, kelle elu muudab täielikuks põrguks ootamatu rasestumine. Seejärel avaneb sujuvalt vaataja ees keskealise lese argipäev oma kaheksa lapse kas vatamisel. Kui poeg tabab aga ühel hetkel oma ema salajaselt vahekorralt, sunnib süvenev frust ratsioon teda tegema midagi, mis üleöö muudab kõikide laste elu. Ja viimaks jutustatakse lugu 13aastasest Tamili tüdrukust, kel on ees tema se nise elu raskeimad valikud. LENDKALAD on Pushpakumara debüütfilm. Hästi tabatud poliitiline õhkkond, õhku rebestav pinge ning lummavad ja pikad kaadrid on põhjus, miks seda kindlasti tasub vaadata.

prod: sanjeewa Pushpakumara sts/scr: sanjeewa Pushpakumara, chinthana dharmadasa op/dop: vishvajith karunarathna muusika/music: tharindu Priyankara de silva mont/Ed: ajith ramanayake os/Cast: chaminda sampath jayaweera, rathnayaka marasinghe, siththi mariyam, sanjeewa dissanayake, sumathy sivamohan tootja/production: sapushpa expressions ltd. maailma müük/World sales: ramonda keel/language: singali/sinhala

This daring, exciting story from northern Sri Lanka convincingly captures the madness in a land where the psychology of war is omnipresent. Three parallel stories deal with the attempts of ordinary village people to lead a normal life in abnormal circumstances. Through three parallel stories, this excellently directed and daring debut deals with economic and even greater spiritual decay as the result of a civil war lasting more than two decades.

sanjeewa pushpakumara (sünd 1977, sri lanka) töötas enne ülikooli astumist ajakirjanikuna ja televisioonis reporterina. 2007. aastal sai ta stipendiumi õppimaks koreas filmi ja korea keelt. tema esimesed lühifilmid “touch” (2007) ja “Wings to fly” (2009) linastusid edukalt sri lankas rahvusvahelisel noorte uue laine filmide festivalil. lendkala on tema esimene täispikk mängufilm. sanjeewa pushpakumara (b. 1977, sri lanka). before he attended art courses at several universities, he had worked as a journalist and television presenter. in 2007, he received a scholarship to attend a film course in korea and learn the korean language. his short films “touch” (2007) and “Wings to fly” (2009) were screened successfully at the youth new Wave international film festival in sri lanka. flying fish is his first full-length feature. filmograafia/filmography: igillena maluwo (flying fish, 2011)

Timo Treit

festivalid/festivals: rotterdam, seattle, vancouver, london

A beautiful village girl falls in love with a soldier. Her father, 45-year-old Muthubanda, finds them making love. When his daughter falls pregnant, Muthubanda is harassed and humiliated by soldiers. He commits suicide and the girl escapes the village. Her guilt and rage push her to do the least expected. A middle-aged widow takes care of her eight children in a village filled with tension between the army and the Tamil Tigers. She has an affair with a local. Her son catches them in the act. His frustration drives him to something that will change all his siblings overnight. A thirteen-year-old Tamil girl lives in a village where the battle between the Tamil Tigers and the army is extremely intensive. Tamil forces are conducting active war propaganda in local schools. One night, they break into the girl’s house and demand a huge ransom for her. She chooses to escape. With few words, this visually highly potent drama touches the core of the war tragedy and the desperate attempts of ordinary people to lead a normal life. But the physical and emotional terror violates human dignity and submerges the society in despondency. Rotterdam FF

foorum

235

forum

Ma armastan sind i lovE you / ya tEBya lyuBlyu venemaa / russia 2011, 72 min rEŽ/dir: alEXandEr rastorguEv, pavEl kostomarov

Dokumentalistikas on selline võte nagu “harjumus pärane kaamera”, kus autor elab tegelastega pikka aega koos, kuni ta muutub täiesti harjumuspära seks ja märkamatuks ega lõhu enam seda reaal sust, mida ta fikseerida soovib. Vene dokumenta listid Pavel Kostomarov ja Aleksander Rastorgujev läksid sealt veel mitu sammu edasi. Esiteks otsus tasid nad kaamerad anda üldse tegelaste kätte ja jätta nad omapäi.

prod: alexander rodnyansky, sergey melkumov sts/scr: Pavel kostomarov, alexander rastorguev mont/Ed: Pavel kostomarov, alexander rastorguev os/Cast: stanislav cherkasov, vladislav kuzmenko, ivan miroshnichenko, alexander glotov, tatiana kulish tootja/production: non-stop Production keel/language: vene/russian

Filipp Kruusvall

Selleks korraldasid nad Vene kuritegelikus pealin nas Rostovis casting’u, kuhu tuli 1637 inimest ja filmi lõppversiooni pääses 5. Tegelasteks kujunesid umbes 18aastased noor mehed ning tegevuspaigaks Tšakalovskoje linna osa. See on kõle ja tume paneelmajade rajoon, kus on muide üles kasvanud ka vene kuulus räppar Basta. Paratamatult on iseenda jäägituks ja siiraks avamiseks valmis eelkõige lumpen, kellel ei ole niikuinii enam midagi kaotada. Elades perspektii vituses, lootusetuses, et homme midagi muutuks, võtavadki nad ette tempe (nagu enda filmine või tehases oma kolleegi kraanaga kogu ööks üles riputamine), et seda elu natukenegi nihestada ja elavamaks muuta. Nad filmivad tühje jutuajamisi, ringihulkumist, kööke, kus toit on alati otsas, ma dalapalgalist tööd ning tülisid tüdrukutega. Ja nüüd võtsid Kostomarov ja Rastorgujev selle amorfse ülihomevideo massi, kohendasid seda ja andsid sellele mängufilmiliku selgroo, ühenda des nii kaks žanrit. Aidates vaatajal näha, et sellest infantiilsest argipäevast on esile kerkimas midagi enamat. Kes pidevast ropendamisest šokki ei saa, võib näha, et tegelikult on see lugu armastusest ja inimeste kannatusest sellega seoses. Rastorgujev, keda on nimetatud ka vene kino Gogoliks, on tei nud omamoodi nüüdisaegse vene Dekameroni, kus on nii õudust kui ka huumorit. Ja unikaalne

on see film selle poolest, et kusagil mujal ei näe nii palju siiraid meeste emotsioone naistega seoses. Ilmselt roppuste tõttu pole see film Venemaal le visse jõudnud, seeeest väikestes kinoklubides on temast saanud juba legend.

alexander rastorgujev (sünd 1971, rostov-ondon, venemaa) lõpetas Peterburi riikliku teatrikunsti akadeemia 1998. aastal ja seejärel töötas televisioonis ning teatris. ta on teinud dokumentaalfilme, mis on pälvinud auhindu erinevatel festivalidel. pavel kostomarov (sünd 1975, moskva) on õppinud vgikis operaatoriametit ning olnud kaameramees mitme vene filmi tegemisel. 2010. aastal pälvis ta hõbekaru auhinna parima operaatoritöö eest aleksei Popogrebski filmile “kuidas ma veetsin eelmise suve”. ma armastan sind on tema kolmas dokumentaalfilm lavastajana. alexander rastorguev (b. 1971, rostov-on-don, russia) graduated from st. Petersburg state theatre arts academy in 1998 and worked as tv director and theatre dramatist. he directed the documentaries which were awarded at leading european documentary film festivals. pavel kostomarov (b. 1975, moscow) graduated from vgik cinematography faculty in 2002 and worked as cinematographer for various films. in 2010 he was awarded the silver bear at the berlin film festival for best cinematography for alexey Popogrebsky’s “how i ended this summer”. he also directed three documentaries. filmograafia/filmography: pavel kostomarov: la mére (the mother, 2007, doc, co-dir), ja ljublju tebja (i love you, 2011, co-dir) alexander rastorgujev: tender’s heat: Wild Wild beach (2007, doc, co-dir), ja ljublju tebja (i love you, 2011, co-dir)

festivalid/festivals: rotterdam, moscow, karlovy vary

An original portrait of young people in Russia, mostly amateurs who received cameras from the directors and help in filming their own life stories. A mosaic of everyday situations with unexpected camera angles revealing characters’ ordinary but also hidden lives. Two young, dynamic voices from Russian film: that of D.O.P and director Pavel Kostomarov and that of documentary director Alexander Rastorguev are united in this modern experiment, in search of a new film language and new methods. There are three stories of three young male friends from Rostov-on-Don. The authors were casted from fifty open-minded non-professionals who would not be scared to use a camera themselves and who could record their own lives while being totally natural. The directors have chosen those real life stories of people who were interlinked with one another and built up a mosaic of their life episodes, with love as the leitmotief. The result is a fascinating melodramatic story using the dynamics and language of YouTube. It also is an inexpensive movie of the collegial authorship that marks the contemporary era. According to the authors, this project is a key point in their creative careers. They are continuing to study the potential of this method in a new project under the title “You Too.” Rotterdam IFF

foorum

236

forum

Armastuses süüdi guilty of romanCE / koi no tsumi jaapan / japan 2011, 144 min rEŽ/dir: shion sono

Tokyo kurikuulsa armuhotellide rajooni lagune nud lõbustusasutuse räämas hotellitoast leitakse võikalt tapetud naise surnukeha. Rapitud torsole on mõrvar kinnitanud mannekeeni käed ja pea ning riietanud laiba teismelise koolitüdruku vormi. Õõvastama paneva sündmuse taustal ristuvad näi liselt kolme omavahel seosetu naise elud. Kazuko on karmikäeline naisdetektiiv, kes on määratud kummalist mõrvajuhtumit lahendama. Esmapilgul perfektse eeskujuna näival edukal detektiivil on aga elu kibedaks tegev saladus – ta on petnud oma abikaasat ning armuke esitab talle suhte pal jastamise ähvardusel aina suuremaid nõudmisi. Izumi on vastupidiselt ideaalne jaapani naine oma kirjanikust mehele. Teeb süüa, hoiab kodu piinlikult puhtana ning tõstab isegi mehe sussid otse jalga torkamiseks paika. Mida aga nende vahel pole, on seksuaalne tõmme ning kirg. Kui abikaasa lubab naise elu värvikamaks muutmise nimel kohalikku supermarketisse vorstimüüjaks tööle, ei oska ta ar vata, et see vallandab Izumis kaua paisuna vaka all hoitud tunded. Ka Eesti vaatajate hulgas kultusrežissööri staatuses Sono Shioni ARMASTUSES SÜÜDI on psühhedeelne rännak ja uurimus seksuaalsest vabanemisest ning allakäigust. Režissööri vihatriloogia viimane osa tugi neb nii nagu Sono eelnevad filmid “Love Exposure” ja “Cold Fish” tõestisündinud tabloidijuhtumile 90nda te aastate algusest, kus ühe elektriettevõtte nais töötaja (!) oli seotud võikate seksuaalkuritegudega. Skandaalse taustaga käib Sono ringi aga küllaltki vabalt, tulistades täiest väest ja musta huumorit ka sutades jaapani ühiskonna silmakirjalikkuse pihta, olgu selleks orjalikult alluva koduperenaise ideaal, haiglased fantaasiad teismeliste koolitüdrukutega või inimestega manipuleerimine erootikatööstuses. Sten Saluveer

prod: yoshinori chiba, nobuhiro iizuka sts/scr: sion sono op/dop: sohei tanigawa muusika/music: yasuhiro morinaga mont/Ed: junichi ito os/Cast: megumi kagurazaka, miki mizuno, makoto togashi, kanji tsuda, ryo iwamatsu tootja/Production: nikkatsu, django-film maailma müük/World sales: films boutique keel/language: jaapani/japanese shion sono (sünd 1961) on jaapani filmilooja ning poeet, kelle tihti provokatiivse sisuga filmid on teeninud autorile “efant terrible” kuulsuse. juba teismelisena mitmete avaldatud teostega edukalt luulemaailmas kanda kinnitanud, hakkas ta ülikoolipäevil katsetama 8 mm lühivormidega ning debüteeris edukalt 1985. aastal Pia filmifestivalil eksperimentaalfilmiga “i am sono shion”, mis pälvis otsekohe kriitikute tähelepanu. shioni mainet kultusrežissöörina eelkõige läänes kinnistas aga 2001. aastal valminud jaapani kõrgest enesetappude arvust inspireeritud kassahitist põnevik “suicide circle”. alates sajandivahetusest aastas umbes ühe filmi lavastava shioni firmamärgiks on satiiriline ning ühiskonna tabuteemasid või valupunkte lahkav süžee, mille illustreerimiseks ei pelga ta kasutada utreeritud ja musta huumoriga vürtsitatud vägivalda ning viimase emotsionaalse piirini viidud näitlejasooritusi. shion sono (b. 1961) is japanese filmmaker and poet, whose provoking works have been often subject of controversy. as a teenager having successfully engaged in poetry with some notable publications he started to experiment with 8mm short films during university studies and debuted with a 30 minute experimental film “i am sion sono” to acclaim at Pia film festival in 1985. in 2001 sion directed a thriller “suicide circle” that established the helmer as a household name and resulted in cult director reputation amongst Western fans. known for his unique style that combines to a parodical, but at the same time serious form both critique of societies’ ills and sensitive topics with emotionally loaded performances and elements black humour, since then sion directs almost a film in year filmograafia/filmography: valik/selected: jisatsu kurabu (suicide club, 2001), kimyo na circus (strange circus, 2005), noriko no shokutaku (noriko’s dinner table, 2006), hazaard (2006), ai no mukidashi (love exposure, 2008), tsumetai nettaigyo (külmad kalad, pÖff 2010), koi no tsumi (guilty of romance, 2011), himizu (2011)

festivalid/festivals: cannes (directors’ fortnight), karlovy vary, helsinki

A gruesomely mutilated female body is found from a desolate hotel room of Tokyo’s infamous love hotel district. The murderer has attached to the hands and head of a mannequin to the dissected torso and dressed the remains into a teenage schoolgirl’s uniform. The grim crime scene becomes a backdrop for the lives of three seemingly unconnected women. Kazuko is a a tough female detective in Tokyo’s police force assigned to the murder case. On the surface a perfect role model, the successful detective has a bitter secret – she has betrayed her husband and is being tormented by the phone calls of the lover with every increasing demands. On the contrast, Izumi is a percent housewife to her writer husband that has become a superstar with his romantic novellas. She cooks, keeps the house sparingly clean and even positions her husband slippers so that that they would face the right direction when the man comes back from the work. What Izumi and her husband do not have is sexual attraction and passion. And when she’s been allowed to inject a little color in her life by a half time job at a supermarket selling huge sausages (!), the act unleashes a secretly kept current of emotions. GUILTY OF ROMANCE is a psychedelic trip and study of sexual liberation and demise by the cult director come enfant terrible Sono Shion. A last installment in his “hatred trilogy”, the film as his previous works “Love Exposure” and “Cold Fish”, is loosely based on a real life case from the early 90s where a woman working for an electricity company (!) was found to be attached to brutal sexual murders. Sono though, plays a loose game with the source using it more as a emotional backdrop for his black humor ridden attack on the hypocrisy and ills of contemporary Japanese society. Sten Saluveer

foorum

237

forum

Michael miChaEl austria 2011, 96 min rEŽ/dir: markus sChlEinzEr

Muu hulgas Austria rusuvate draamade suurmeistri Michael Haneke filmidesse näitlejaid valinud Markus Schleinzer jätkab oma esimeses, ka Cannes’i filmi festivali võistlusprogrammis vastuolulisi arvamusi esile kutsunud režissuuris hanekelikku joont, kirju tades ja lavastades filmi, mille vaatamine käsitletava temaatika tõttu meelt rõõmsaks ei tee.

prod: nikolaus geyrhalter, markus glaser, michael kitzberger, Wolfgang Widerhofer sts/scr: markus schleinzer op/dop: gerald kerkletz mont/Ed: Wolfgang Widerhofer os/Cast: michael fuith, david rauchenberger tootja/production: ngf geyrhalter / glaser kitzberger Widerhofer maailma müük/World sales: les films du losange keel/language: saksa/german

Ilmselt Natascha Kampuschi vangistusest inspi reeritud filmi nimitegelane on vaikses linnajaos igati tavalises majas üksinda elav kontorirott, kes hoiab oma keldris kinni väikest poissi. Miks, võime me vaid aimata. Ja sedagi, kui kaua see on juba kestnud. Michael ise mõjub oma oleku ja välimusega nohik likult ja kohati lausa koomiliselt, ent midagi naer misväärset sellest filmist küll ei leia. Michael ei ole sümpaatne tegelaskuju, ehkki elu paistab tal üldi selt korras olevat: tal on tore ja hooliv ema, tööl lä heb hästi, isegi eraelu pole kurta. Aga siiski mõjub ta igas stseenis häirivalt, sest tahestahtmata mõt led, miks ta seda küll teeb, miks on temast saanud pedofiil, kes hoiab süütut poissi vangistuses. Vaikselt kulgev ja dokumentaalnaturalistlikus võt mes lavastatud draama võtab rusuva loo rääkimi seks aega ning keeldub avamast peategelase mo tiive, mis vaatajat ehk siiski huvitaksid. Tõestades samas taas, et tegelikult ei tea me end ümbritse vatest inimestest tuhkagi ning et kõige jubedam õudus on sageli see, mida me ei näe, vaid mida me oma vaimusilmas ette kujutame.

markus schleinzer (sünd viinis) on töötanud koos mitme tuntud austria filmirežissööriga, nagu michael haneke ja stefan ruzowitzky ning tegi 90ndate keskel kaasa mitmes filmis näitlejana. tänavu cannes’i võistlusprogrammis osalenud michael on tema esimene täispikk lavastajatöö. markus schleinzer (b. vienna) has worked as a casting director for such renowned filmmakers as michael haneke and stefan ruzowitzky. he has also acted in a number of films since the mid-nineties. michael is his first feature film. filmograafia/filmography: michael (2011)

Michael (Michael Fuith) is a mousy insurance agent who lives alone — or so everyone thinks. In a move that obliterates the established norms of audience empathy towards a central character, he’s the protagonist and antagonist in a movie about an extremely controversial subject, one that will jolt even the most hardened filmgoer. Michael is a child molester who keeps a ten-year-old boy (David Rauchenberger) locked up in his basement. And yet he is still given a loving mother (Christine Kain) and a sister (Ursula Strauss) who doesn’t want him to spend the holidays alone. In terms of shocking crime films, MICHAEL is the equivalent of a whisper. The film muffles out the details as to whether taking prisoners is a frequent habit or something the character has never done before. “MICHAEL isn’t a psychological drama about what has already gone wrong in this predator’s life — it’s a tense and artfully crafted thriller about whether or not he is ever going to get caught. Schleinzer tells an emotionally restrained story and resists passing judgment on his character’s monstrous nature. In this context, Michael is one of the best suspense films to show its (admittedly contentious) face on this year’s festival circuit.” Dimitri Eipides, Toronto FF

Jaanus Noormets festivalid/festivals: cannes (in competition), moscow, toronto, vancouver

foorum

238

forum

Sihtmärk targEt / mishEn venemaa / russia 2010, 154 min rEŽ/dir: alEXandEr zEldoviCh

Aastal 2020 on Moskva muutunud kõrgtehnoloogili selt tundmatuks tulevikulinnaks ja läbi Euraasia kon tinendi suunal Guangzhou–Moskva–Pariis viib tohutu kiirtee, mis on kaasa toonud hiina kultuuri kõikehõlma va mõju ning peatamatu immigrantide voo. Kuid pal juski on Venemaa jäänud samaks – poliitilised mah hinatsioonid, seadusest väljaspool tegutsevad politsei ja piirivalvejõud ning oligarhide piiramatu võim. Näiliselt kõikvõimas on ka Venemaa loodusressurssi de minister Viktor – luksusest lõhkev kodu, kaunitarist naine Zoya ning võimalus otsekui jumalana oma allu vate üle otsustada. Tal on prillid, mis paljastavad hea ja halva suhte igas olendis, kellel Viktori pilk peatuda suvatseb. Samavõrd puutumatud ja privilegeeritud on realitytelestaarist naisevend Mitja ning perekonna tuttavast Hiina supermaanteed valvav piirivalvekolo nel Nikolai, kuid ühelgi neist ei paista jätkuvat õnne ja aina kaugemale minevikku kaob ka noorus. Kuulnud, et Altai mägedes asub Nõukogude Liidu lagunedes unustusse vajunud hiiglaslik antenn hüüdnimega Sihtmärk, mille juures käimine kinkivat sealviibinule igavese nooruse, asubki nelik nooruse allikale teele. Skandaalse menukirjaniku Vladimiri Sorokini (Eestis ilmunud “Sinine pekk”) ulmeromaanil põhinev SIHTMÄRK on viimaste aastate üks oodatumaid vene ulmefilme. Suurejoonelise eelarvega, paiguti uskumatus skaalas kaadrite ning mitte vähemalgi määral Hollywoodi tipptasemele alla jäävate eri efektidega linateosest leiab vaataja kõike Sorokinile kuulsuse toonut mäng vene klassikalise kirjandus kaanoniga (seekord Anna Karenina), intertekstuaal sus ja viited populaarsetele ulmefilmidele, vene hin gele ja Tarkovskile. Hoolimata paigutisest ebaühtlu sest ja kaldumisest melodraamasse, on SIHTMÄRK siiski märkimisväärne ja esile tõusev mammutfilm. Sten Saluveer

prod: dmitry lesnevsky sts/scr: vladimir sorokin, alexander zeldovich op/dop: aleksander ilkhovsky muusika/music: leonid desyatnikov mont/Ed: neil farrell, andrey nazarov os/Cast: maksim sukhanov, justine Waddell, danila kozlovsky, vitaly kishchenko, daniela stoyanovich, nina loshchinina tootja/production: ren film maailma müük/World sales: beta cinema keel/language: vene/russian

alexander zeldovich (sünd 1958, moskva). Pärast moskva lomonossovi nimelise ülikooli psühholoogiateaduskonna lõpetamist astus režissöör vgiki filmikooli, kus ta õppis gleb Panfilovi ja aleksander mitta käe all. on alates 1986. aastast mosfilmi stuudios produtsent ja režissöör. tänavu berlinalel esilinastunud ulmefilm sihtmärk on tema kuues täispikk film. alexander zeldovich (b. 1958, moscow). after taking a degree in psychology at lomonosov university in moscow, he took up studies at the film school, vgik, where he was taught by gleb Panfilov and alexander mitta, among others. he has been a director and producer at mosfilm studio since 1986. target is his sixth full-length feature. filmograafia/filmography: malva (1984), voitelnitsa (the Warrioress, 1986), zakat (the sunset, 1990), moscow (2000), the Process (2003, doc), mishen (target, 2011)

festivalid/festivals: berlinale (Panorama), sydney, moscow, vancouver, london

Russia AD 2020 has taken a giant leap to the future. Throughout the Eurasian continent a superhighway from Guanghzou flows via an unrecognizably transformed technological Moscow to Paris, with uncountable waves of trucks bringing along the all-encompassing power of Chinese culture and unstoppable rate of immigration. But in reality Russia hasn’t changed at all – political machinations, police and border guard troops operating outside the law, combined with unlimited power of oligarchs. Seemingly limitless power is also possessed Victor, the Minister of Russia’s Natural Resources. A house exploding from luxury, a rosebud wife Zoya and a God -like opportunity to decide over the destiny of his subordinates, as Victor has a pair of glasses revealing the balance of good and evil in every person worth of his glimpse. Untouchables are also his brother-in-law – come Russia’s hottest reality tv star Mitya, and a border guard colonel Nikolai, who squeeze the last drop out of the life of Moscow’s privileged class. But the only thing money and power can’t buy all of them is happiness and youth fading to the past second by second. Hearing that Altai mountains hide a home to a secret Soviet research facility – a giant transponder used to collect cosmic rays, and a visit to the dish grants one eternal youth, the four embark on an life-changing journey. After a night at the “Target” their biological clocks indeed seem to hit stop, but instead of highly hoped eternal youth, the lives of the elite start to disintegrate in rather mysterious ways releasing something unstoppable in each of them. Sten Saluveer

foorum

forum

239

Ahvivõileib monkEy sandWiCh belgia / belgium 2011, 84 min rEŽ/dir: Wim vandEkEyBus

See pooleksperimentaalne ja vaatemänguline mõ tisklus pühendab vaataja professionaalse näitleja ja eelkõige lavastaja emotsionaalselt raskesse maailma. Belgia režissöör wim Vandekeybus, kes kodu maal on tuntud rohkem kui tantsija, koreograaf ja performance’ite lavastaja, jääb ka filmilinal fantaa sia piire kombates kindlaks oma käekirjale – lugu de jutustamine. Filmist leiab neid tegelikult kolm, kuid need kõik on tihedas seoses filmi peategelase Jerryga. Need on klassikalised lood armastusest, sünnist ja surmast. Need on Hollandi linnalegendid ja müüdid, mis on loodud koos näitlejatega. Filmi avalöök viib vaataja ühe teatri tagatubades se, kus vastanduvad fanaatiline inglasest lavastaja Jerry ning sakslastest koosnev ebalev näitetrupp. Nendevahelised pinged kasvavad püstloodis, aga enne kui jõutakse mingi lahenduseni, langeb Jerry üsna sürreaalsete ja põhjapanevate nägemuste küüsi, mida toidab tema raske südametunnistus. Ekstsentriline maailm, mis filmilinal lahti rullub, jä tab üksjagu ruumi küsimustele ja erinevatele teoo riatele. Ennekõike jääb vaatajal aga lahti murda see, mida Vandekeybus tegelikult öelda tahab. See film on just neile, kellele meeldivad efektsed ja artistlikud kaadrid ning veidrad lood, keda võlub avangardism.

prod: kristien de coster sts/scr: Wim vandekeybus op/dop: Patrick otten muusika/music: elko blijweert mont/Ed: benjamin dandoy, dieter diependaele, octavio iturbe, greet van Poeck os/Cast: jerry killick, carly Wijs, davis freeman, Wim vandekeybus tootja/production: ultima vez & monodot maailma müük/World sales: celluloid dreams levitaja/distributor: Pascale ramonda keel/language: inglise, saksa / english, german

Jerry is an obsessive, frustrated theatre director. He decides to turn his back on the artificial world of the theatre and establish a village. He undertakes a controversial project in the village that changes the natural course of the river, which previously surrounded the entire village. Jerry can no longer find harmony in his family life. His pregnant wife Carly is disappointed and blames Jerry for being obsessed with his river project. One night, when Jerry is not at home, the river floods the village. Everyone dies, including Carly and her unborn child.

Wim vandekeybus (sünd 1963, lier, belgia) alustas õpinguid psühholoogia vallas, aga ei lõpetanud seda ala. tema huvi äratasid pigem keha ja hinge vahelised seosed, millesse ta on süüvinud kogu oma teadliku elu. filmirežissöör Paul Peyskensi kutsel läks ta tööle teatrisse ja varsti hakkas pühenduma tantsule, filmilavastamisele ning fotograafiale. tänavu veneetsia festivali orrizonti sektsioonis esilinastunud ahvi vÕileib on tema esimene täispikk filmilavastus. Wim vandekeybus (b. 1963, lier, belgium) is a director, choreographer, actor and photographer. he began his studies in psychology, but did not complete them, irritated by the surplus of “objective science”, his interest in the relationship between body and spirit remained. director Paul Peyskens brought him into contact with theatre. he followed some dance courses and took up film and photography. filmograafia/filmography: (2011)

monkey

Timo Treit

festivalid/festivals: venice (orrizonti)

sandwitch

Jerry’s reality falters in dreams and hallucinations. He has visions of his deceased villagers. He sees his unborn child in several guises until he eventually recognises his son as an old man.

foorum

240

forum

Veealune armastus undErWatEr lovE onna no kappa jaapan, saksamaa / japan, germany 2011, 87 min rEŽ/dir: shinJi imaoka

Tänavu kevadel said ainulaadseks eksperimen diks kokku pika ajalooga soft-core Jaapani por no ning erootikafilmide uue laine üks tuntumaid režissööre Shinji Imaoka, maailmakuulus filmiope raator Christopher Doyle ning saksaprantsuse sündipopikollektiiv Stereo Total. Viie võttepäeva, väheste näitlejate, mitte ühegi kordusvõtte ning olematu eelarvega sündis üks 2011. aasta kuu mematest, märjematest, ootamatumatest ning kahtlemata skandaalsematest linateostest – maa ilma esimene veealune seksimuusikal VEEALUNE ARMASTUS. VEEALUSE ARMASTUSE süžee on niivõrd triviaalne, nagu pinku eiga’s olema peabki. Kolmekümnendates vanatüdruk Asuka saadab elu igavledes mööda väikeküla kalavabrikus. Maaelu rutiini lõhestavad ainult töökaaslase seksiseiklused ning lähitulevikus terendav abielu Jaapani tüüpili sest kontorirotist bossiga... Kuid kui Asuka satub silmitsi mütoloogilise veeolendi kappa’ga, väideta valt uppumisurma tagajärjel veeolendiks muutu nud keskkooliaegse armastatu Aokiga, on hetkega selge, et mõtted abielust ja igaöisest misjonäria sendist tuleb prügikasti visata. Juba enne esilinastust kultuslikku kõmu tekitanud VEEALUNE ARMASTUS on 90minutine kinoralli ning ideaalne kohtingufilm. See on vitamiinipomm, mis tõmbab suunurga üles ning naeratuse näole nii tavalisele kinoarmastajale kui ka jaapani muu sika või filmifännile. Operaatorilegend Christopher Doyle’i lummavalt minimalistlik kaameratöö haarab vaataja hetkega kaasa, raamides esmapilgul kont rollimatuna näivast kaosest välja filmi sõnumi – ar mastus ON igavene ning… seks on lahe! Sten Saluveer

prod: stephan holl, daisuke asakura sts/scr: shinji imaoka, fumio moriya op/dop: christopher doyle muusika/music: stereo total os/Cast: sawa masaki, yoshiro umezawa, ai narita tootja/production: rapid eye movies maailma müük/World sales: films boutique levitaja/distributor: must käsi keel/language: jaapani/japanese

shinji imaoka (sünd 1965, osaka, jaapan) kuulub jaapani erootikafilme tegevasse nn seven lucky godsi (shichifukujin) rühmitusse, kes debüteeris oma pinku-filmidega 1990ndate alguses. Pärast ülikooli lõpetamist alustas ta tööd mitmete pinku-žanri filmide lavastajate juures filmikompaniis shishi Pro. 1995. aastal tegi esimese filmi produktsioonifirmas kokuei. tema kuiva huumoriga vürtsitatud filmid seovad seksi ja tragikoomilisi juhtumeid, kus filmikangelased proovivad põgeneda stereotüüpide eest. tema filmid on ühtviisi edukad nii kodumaal kui ka rahvusvahelistel filmifestivalidel. shinji imaoka (b. 1965, osaka, japan) belongs to a group of japanese erotic filmmakers designated as the seven lucky gods (shichifukujin), who debuted in pink film at the end of the 1990s. after graduating from university, he began working as an assistant to hisayasu sato and other directors of shishi Pro, a pink film production company. in 1995 he debuted as a director for kokuei productions with the erotic movie “Waiting for the comet” (suisei-machi). his dryly humorous pink movies, containing uncommonly few sex scenes and focusing on tragicomic characters who desperately seek an escape from their stereotypical lives, have been successful at foreign festivals and with domestic audiences. filmograafia/filmography: valik/selected: tamamono (2004), ojisan tengoku (uncle’s Paradise, 2006), tasogare (2008), onna no kappa (underwater love, 2011)

festivalid/festivals: karlovy vary, tribeca

In spring 2011 a seemingly incompatible film crew joined forces for a once-in-a-lifetime cinematic experiment. Shinji Imaoka, one of the most known directors of pinku eiga or so called Japanese soft core erotic films, Christopher Doyle, one of world’s most acclaimed Directors of Photography, and Stereo Total, a French-German j-pop group. During 5 shooting days, a minimal cast, a similarly non-existing budget, and no double takes, an experience was born that turned out to be one of the hottest, wettest, wittiest and without doubt scandalous titles of the year – the world’s first underwater sex musical UNDERWATER LOVE! The plot of UNDERWATER LOVE is as trivial as it should be for pink film. Somethingthirties Asuka spends her boring days at a fishing factory of a small village. The catatonic rural life is once in while shattered by the sex adventures of a workmate whose bra size is in equal relationship with her mini skirt, as well as the looming marriage with the boss who doesn’t deviate a cent from a typically boring Japanese salaryman… whose obsession is to stage his dream marriage over and over again and daydream about producing flocks of siblings. But when Asuka encounters a kappa – a mythological water creature with a form of an human turtle, and its confesses to be the first high school love Aoki, it is clear in an instant that her life would take some high speed turns. Loosely based on the folklore of kappa, creatures who inhibit waterways, chew cucumbers and in addition to all kinds of foolish pranks also love to peek into women’s panties, UNDERWATER LOVE is such a hilarious piece of pure fun that sets smile on the face of the ordinary filmgoer, not to speak of the fan of Japanese cinema or music. Sten Saluveer

foorum

forum

241

Portree hämaruses tWilight portrait / portrEt v sumErkah venemaa/russia 2011, 105 min rEŽ/dir: angElina nikonova

PORTREE HÄMARUSES on psühholoogiliserooti line draama. Loo kangelane on 30aastane Marina, kes on ilus, abielus ja elus heal järjel. Ta saab töö tada talle meelepärasel erialal lastepsühholoogina, ent tema elu on kuidagi tundetu ja destruktiivne ning ta satub ridamisi kahtlastesse afääridesse. Ühel hommikul, lahkudes oma armukese juurest, hakkab pihta valel ajal vales kohas olemiste ahel. Dramaatilised sündmused, kus ta kogeb palju valu ja alandust, mõjuvad talle omamoodi äratajana. Esmalt hakkab Marina otsima kättemaksu, ent kui ta oma sihtmärgiga silm silma vastu satub, võtab tema käitumine sootuks ootamatu pöörde. On see masohhism või Stockholmi sündroom, mis paneb enda alandajaga lähedust otsima, või peen psühho loogiline manipuleerimine, pole üheselt mõistetav. Filmis mängib peaosa Olga Dihovichnaya, kes on ühtlasi ka kaasstsenarist ja produtsent. Režissööri debüüdi teeb New Yorgis õppinud ja USA koda kondsusega Angelina Nikonova. Nii et naiste film naisest, eks igaüks saab otsustada, kui tõetruult on naisepsühholoogiat tabatud. PORTREE HÄMARUSES sai Moskva filmifestivalil auhinna parima operaatoritöö eest. Et tabada do kumentaalfilmilaadset julma ja naturalistlikku pilti, välditi lisaoptika ja valgustuse kasutamist. Filmiti fotokaameraga otse tänaval kohalike elanike iga päevategemiste keskel. Võttepaigaks oli Rostovi linn koos selle tavaliste korterite, vanade majade hoovide ja linnatänavatega. Filipp Kruusvall

prod: angelina nikonova, olga dihovichnaya sts/scr: olga dihovichnaya, angelina nikonova op/dop: eben bull mont/Ed: elena afanasyeva os/Cast: olga dihovichnaya, sergei borisov, vsevolod voronov, sergei golyudov, roman merinov tootja/production: baraban films maailma müük/World sales: rezo keel/language: vene/russian

angelina nikonova (sünd rostov doni ääres, venemaa) lõpetas new yorgi visuaalsete kunstide kooli 2001. aastal. tema lõputöö, lühifilm “isosceles” pälvis floridas cinevue’ filmifestivalil parima eksperimentaalfilmi preemia. ta on teinud ka dokumentaalfilmi “flyover country” (2005). Portree hämaruses on tema debüütmängufilm. angelina nikonova (b. rostov-on-don, russia) graduated from the school of visual arts in new york in 2001. her graduation short film “isosceles” (2001) won her the best experimental film award at the cinevue film festival in florida. she made the documentary “flyover country” in 2005. tWilight Portrait is her first feature film. filmograafia/filmography: (twilight Portrait, 2011)

Portret

sumerkah

festivalid/festivals: venice (venice days), toronto, london, Warsaw, moscow

Marina is going through a deep marital and professional crisis. Every day, she comes up against indifference and widespread violence – as a child psychologist, she deals with children in difficult family situations. One day she is attacked and raped on the street. When she finds the people responsible for this crime, the various segments of her life start to redefine themselves. Sexual violence, feelings of uneasiness, and the unpredictability of life, against the backdrop of present-day Russia ridden with social conflict. The picture was filmed with digital cameras, in natural light, with no makeup for the main actress. It is a thriller with the sensitivity of a grand feminine narrative, without moralizing. “The film is less a portrait of institutional corruption than a social and psychological study of the new Russia, the haves and the have-nots, those confined to an empty middle-class world, and an apparently unreformable “underworld” (the world of Marina’s clients), of which the police themselves seem to be part. Beautifully paced and directed, the performances by Dihovichnaya (who co-wrote the script) and Borisov exhibit an unusual degree of identification and insight.” Peter Hames, London FF

foorum

242

forum

Tooraine raW matErial / proti yli kreeka / greece 2011, 78 min rEŽ/dir: hristos karakEpElis

Kolm Albaania romi, kaks indialast, üks türklane ja üks kreeklane – pelk läbilõige Akropoli varjus rä pastes linnakestes elavate desperado’de otsatust armeest, kes taastöötlevad kogu riigi metalli – on filmi TOORAINE ja ka TOORAINE enda kangela sed. Kogutavast metallist, mis ulatub plekkprü gikastidest kuni Ateena kesklinna mürgiste jäät mehoidlateni, saab vundament sellele hullumeel sele maailmale, kus nad elavad, nagu meie isegi. TOORAINE kaardistab selle ja kogujate kamba käekäiku tänapäeva Euroopas. Režissöör Hristos Karakepelis kulutas selle filmi loomisele kuus aastat ning pakub nüüd vaatajale äärmiselt ehedat pilguheitu nende inimeste elude le, kelle jaoks, nagu üks neist tabavalt kirjeldab, on vanametall “nii varandus kui ka armuke”. Muljetavaldav dokfilm, mille rikkuseks on kaasa haarav videomaterjal, säilitab temaatikast hoolima ta läbinisti puhta atmosfääri, libastumata hetkekski odava sentimentaalsuse teel, ning seda võimsami ni see mõjub.

prod: costas labropoulos, christos v. konstantakopoulos sts/scr: natassa segou, christos karakepelis op/dop: dionissis efthimiopoulos muusika/music: vassilis michailidis mont/Ed: ioannis chalkiadakis tootja/production: cl Productions / faliro house Productions levitaja/distributor: greek film centre keel/language: kreeka/greek

hristos karakepelis (sünd 1962, serres, kreeka) on õppinud ateenas Panteioni ülikoolis sotsioloogiat ja seejärel filmirežiid stavrakou filmikoolis. tema esimene täispikk dokumentaalfilm “the house of cain” (2000) linastus berlinalel foorumi sektsioonis ja võitis mitmeid auhindu rahvusvahelistel filmifestivalidel. tooraine on tema teine täispikk dokumentaalfilm. hristos karakepelis (b. 1962, serres, greece) studied sociology at Panteion university in athens and then direction at stavrakou film school. apart from directing films, he is also involved in production and screenwriting. his first documentary “the house of cain” (2000) screened in the berlinale’s forum and won awards at other international festivals. raW material is his second documentary film. filmograafia/filmography: to spiti tou kain (the house of cain, 2000, doc), Proti ili (raw material, 2011, doc)

festivalid/festivals: thessaloniki, karlovy vary, athens, hamburg

Three Roma from Albania, two Indians, a Turk and a Greek: a mere sample of the endless army of desperados who live in a string of shanty towns in the shadow of the Acropolis, recycling the metal of an entire nation; heroes of RAW MATERIAL and raw material themselves. From the dustbins to the toxic junkyards of downtown Athens, the metal they collect becomes the foundation of the insane world in which they – and we – live. RAW MATERIAL charts the course of this band of hunter-gatherers in today’s Europe. Director Christos Karakepelis spent six years putting this film together and thus offers the viewer an utterly authentic perspective on the lives of people for whom, as one of them described it, scrap metal is both their “treasure and mistress.” This impressive documentary, with its wealth of compelling footage, in spite of its theme maintains a serene atmosphere throughout and dispenses with all traces of cheap sentiment. Its impact is thus all the more powerful.

foorum

243

forum

Rooste rust / rugginE itaalia / italy 2011, 109 min rEŽ/dir: daniElE gaglianonE

See on lugu kurbadest, isegi väga kurbadest täis kasvanutest. Kuskil suure linna serval on tolmune laste paradiis. Päikeselõõsas tulitavate autoromude vahel on sama hea mängida, isegi toredam kui kallis internaatkoo lis, kuhu need lapsed iial ei satu. Peetakse sõdu ja avastatakse tundeid, mida ei osata veel seletada. Kuid siis juhtub midagi, mida vaataja, lootuses, et ta eksib, on saalis juba ammu aimanud. Väikesed inimesehakatised peavad oma hirmu ja leinaga hak kama saama. Täiskasvanutest hüljatud maailmas tuleb neil ise musta draakoniga võidelda, minnes kaasa julmusega, mille tunnistajaks nad on olnud. Kuid see ei ole enam mäng, vaid juhtub päriselt. Ja see, mis juhtub päriselt, sööb ja närib sind nagu rooste, teeb su pudedaks, hapraks ja kurvaks. See on lugu koletisest, kes meie hulgas elab. Elegantsete liigutustega ja alati puhtusest kiiskava autoga on lihtne põlatud lõunaimmigrantide terron’ide hulgas puutumatus välja teenida. Hullus aga pressib pidurdamatult välja ja reedab koletise. Seekord. Inimeseloom, mis on sul arus, kui sa suure ja tar gana murrad väikese inimnääpsu, kes ulatab sulle usaldavalt oma käe? Filippo Timi doktor Boldrini pisut teatraalne etteaste distantseerib tema tege lase pisutki reaalsusest, mida oleks muidu ekraanil ehk talumatu jälgida. Daniele Gaglianone film mängib fookuste ja pimen dustega, justkui lubades vaatajale lõputu painaja sees hingetõmmet ja andes samas võimaluse ai mata seda, mida ei näidata. KarabasBarabas, sind ei karda me... Dagmar Raudam

prod: gianluca arcopinto, domenico Procacci sts/scr: daniele gaglianone, giaime alonge, alessandro scippa op/dop: gherardo gossi muusika/music: evandro fornasier, Walter magri, massimo miride mont/Ed: enrico giovannone os/Cast: filippo timi, stefano accorsi, valerio mastandrea, valeria solarino, giampaolo stella tootja/production: fandango / zaroff film maailma müük/World sales: fandango Portobello sales keel/language: itaalia/italian

daniele gaglianone (sünd 1966, ancona, itaalia) on lõpetanud torino ülikoolis filmiajaloo ja -kriitika eriala. 1990ndatel töötas rahvuslikus kinoarhiivis (ancr). Pärast mõningaid lühifilme debüteeris 2001. aastal esimese iseseisva filmilavastusega “our years”, mida demonstreeriti cannes’i filmifestivalil directors’ fortnighti sektsioonis ja jeruusalemma filmifestivalil. 2004. aastal linastus tema teine täispikk film “changing destiny”, mida näidati veneetsia filmifestivalil ja mis võitis rotterdami filmifestivalil tiigri peaauhinna ning taipei festivalil žürii eripreemia. rooste on tema seitsmes täispikk film. daniele gaglianone (b. 1966, ancona, italy) graduated in film history and criticism from the university of turin. in the nineties he collaborated with the archivio nazionale cinematografico della resistenza (ancr). after several short films, in 2001 he directed his first work “our years”, selected for the directors’ fortnight and winner of the jerusalem film festival. in 2004 his second feature film, “changing destiny”, was presented at the venice days and the following year won the tiger award at the rotterdam film festival as well as the jury’s special Prize at the taipei and taiwan film festivals. rust is his seventh full-length film. filmograafia/filmography: i nostri anni (our years, 2000, doc), nemmeno il destino (2004), alle soglie della sera (2005, doc), rata nece biti! (2008, doc), la classe dei gialli (2009, doc), Pietro (2010), ruggine (rust, 2011)

festivalid/festivals: venice (venice days)

It’s a hot summer in the 1970s, in the north Italian suburbs of a town inhabited by immigrants from the south and the northeast. Here a gang spends its time playing games and clashing with other small gangs. That summer, a new physician arrives in the neighbourhood: the elegant and aristocratic Dr. Boldrini, who inspires awe from everyone. Three decades later, three adults are coming to grips with the daily reality of their lives. The echoes from that violent summer will inexorably invade their apparently normalised lives. “One of the themes of the film is something that I found extremely fascinating; what traces does a dramatic experience leave in someone? How do you survive an encounter with evil? How does the relationship with the world around us change, one which is indifferent to the war that so far only I know to have fought?” Daniele Gaglianone, director “This is a film with an absolute image, so powerful and significant as to go beyond the simple scheme of interpretation: the rusty castle that is to the film’s children a home, a fort, a trap, a place of fairy-tales and at the same time of menace, dominates everything. It creeps into their unconscious and into their memory to the extent that, even as adults, it doesn’t let go of them. The fairy-tale scheme is certainly essential to a story occupied by ogres, unhappy princesses, by knights who bear the memory of a permanent stain. But play and fantasy are neither defenceless nor ingenious and behind the mask, pain, remorse and fear are part of the norm. To the point of marking forever three lives exposed too early to the horror that we are not prepared to see in our every-day lives.” Giorgio Gosetti, Venice FF

foorum

forum

244

Härjapea BullhEad / rundskop belgia, holland / belgium, netherlands 2011, 120 min rEŽ/dir: miChaël r. roskam

Igal riigil on igal aastal õigus esitada üks oma li nalugu parima võõrkeelse filmi Oscarile. Reeglina minnakse kindla peale, eelistades midagi oscarilik ku või mõne tunnustatud režissööri taiest. Belgia valis tänavu suureks üllatuseks teise tee, näidates punast tuld vendade Dardenne’ide au hinnatud draamale “Poiss jalgrattaga” ning valides hoopis midagi totaalselt mitteoscarilikku ja ebata valist: tumeda trilleri karjaloomafarmerlusest ja ille gaalsest hormoonibisnisist. Süvenemist vajava ning kaasamõtlemist eeldava sünge kriminaaldraama keskmes on 30aastane traagilise minevikuga Jacky, kartmatu musklimägi, kes aitab oma onul pidada maal rahulikku veisefar mi. Juba lapsest peale süstib ta loomadele illegaal set kasvuhormooni ning nagu ta välimusest juba kaugele paistab, pole hormoonide kasutamine talle endalegi võõras. Ühel päeval pakutakse talle võimalust osaleda kahtlasemas äris ning peagi on mees mässitud suurematesse sekeldustesse, kus surnukehadki langemata ei jää. Kurioosse loo teeb veelgi veidramaks see, et esi meses kolmandikus harjumist vajav, ent seejärel kaasakiskuva hoo sisse saav põnevusdraama põhineb kaudselt 1995. aastal tõepoolest aset leidnud sündmustel ning et Belgia hormoonimaffia polegi pelgalt ilukirjanduslik väljamõeldis.

prod: bart van langendonck sts/scr: michaël r. roskam op/dop: nicolas karakatsanis muusika/music: raf keunen mont/Ed: alain dessauvage os/Cast: matthias schoenaerts, jeroen Perceval, jeanne dandoy, barbara sarafian, tibo vandenborre tootja/production: savage film maailma müük/World sales: ramonda keel/language: hollandi, prantsuse/dutch, french

The young Limburg cattle farmer Jacky Vanmarsenille is approached by an unscrupulous veterinarian to make a shady deal with a notorious West-Flemish beef trader. But the assassination of a federal policeman, and an unexpected confrontation with a mysterious secret from Jacky’s past, set in motion a chain of events with far-reaching consequences. BULLHEAD is an exciting tragedy about fate, lost innocence and friendship, about crime and punishment, but also about conflicting desires and the irreversibility of a man’s destiny.

michaël r. roskam (sünd 1972, sint-truiden, belgia) õppis filmistsenaristikat ja -tootmist amsterdami bingeri filmilaboratooriumis, mille lõpetas 2005. aastal. ta on teinud mitu lühifilmi ja õpetanud filmitegemist brüsseli lucase filmikoolis. tema suurt tähelepanu pälvinud debüütfilm härjaPea esilinastus tänavu berlinalel Panoraami sektsioonis. michaël r. roskam (b. 1972, sint-truiden, belgium) studied screenwriting and film development at binger filmlab in amsterdam witch he graduated in 2005. he has made several short films and teaches at st. lucas film school in brussels. bullhead marks his debut as a feature film director. filmograafia/filmography: 2011)

rundskop

(bullhead,

“All is not calm in the fields of Flanders. Out of leftfield comes this remarkably assured first feature from Michael R. Roskam, as astoundingly muscular in style as it is in subject matter. The subject matter in question-the illegal trade in growthhormone-laced beef in Belgium – doesn’t appear all that dramatic on the surface, but Roskam has fashioned a crackling character-based thriller from it, aided immeasurably by a star-making turn from Matthias Schoenaerts (the lithe star of “Pulsar” and “My Queen Caro") as a steroidal cattle farmer in over his head.” Vancouver FF

Jaanus Noormets

festivalid/festivals: berlinale (Panorama), karlovy vary, helsinki, vancouver

EuropEan film aWards sElECtion list 2011

foorum

245

forum

Puhas ilu BEauty / skoonhEid lõuna-aafrika vabariik, Prantsusmaa, saksamaa / south africa, france, germany 2011, 98 min rEŽ/dir: olivEr hErmanus

Sel aastal Cannes’i filmifestivalil palju tähelepa nu pälvinud Oliver Hermanuse film PUHAS ILU kõneleb konservatiivsest keskealisest afrikandri mehest, edukast ja heal järjel ettevõtjast Francois van Heerdenist, kel on mõnusaks äraelamiseks justkui kõik olemas, ometi ei paku mitte miski talle enam rõõmu. Leidmata uut hingamist ka teiste sa maealiste ja elust tüdinenud meeste seas, tunneb Francois lootust tärkamas, kui mõistab vajadust nooruse eliksiiri järele. Kui talle jääb silma ühe vana sõbra parajasti ülikoolis õppiv piltilus poeg, ei lähe enam kaua, kui pikalt sügaval pakitsenud sisemi sed lahkhelid valla pääsevad ja pelgast huvist saab kiivakiskunud kinnisidee. See on väga erk film kahetsusest, ihast, eneseva litsusest ja enesehävitusest. Kogu lugu räägib läbi selle pimesi tegutseva mehe üsna selgelt ühiskon nas leiduvatest hoiakutest nooruse ja ilu suhtes. Kõik me ju himustame ja tarbime ilu rohkem või vähem. Kuid mis juhtub siis, kui üle kõige soovime midagi, mida me ei saa? Muidugi saame oma ihad maha suruda, aga need ei kao. Kino eelis on see, et see võimaldab need olukorrad välja mängida. Antud juhul on lõpplahendus küll üksjagu provo katiivne ja ilmselt tundlikuma vaataja jaoks raske jälgida, aga paneb tungivalt mõtlema oma kihkude ja selle tarbeks langetatud otsuste üle.

prod: didier costet sts/scr: oliver hermanus, didier costet op/dop: jamie ramsay muusika/music: ben ludik mont/Ed: georges hanmer os/Cast: deon lotz, charlie keegan, michelle scott tootja/production: swift distribution, moonlighting films maailma müük/World sales: mk2 keel/language: afrikaani, inglise/afrikaans, english

oliver hermanus (sünd 1983, kaplinn, lav) töötas enne filmide lavastamist pressifotograafina erinevates uudisteagentuurides. seejärel lõpetas londoni filmikooli, kuhu ta sai stipendiumi kuulsa hollywoodi filmiprodutsendi ja -lavastaja roland emmerichi eestkostel. 2009. aastal valmis hermanuse debüütmängufilm, auhindu pälvinud indie-draama “shirley adams”. tänavu cannes’is esilinastunud Puhas ilu on tema teine täispikk mängufilm. oliver hermanus (b. 1983, cape town, south africa) worked as a press photographer with a national news agency in south africa before completing his master’s degree at the london film school. in 2006, the famous hollywood director roland emmerich (independence day, 2010, etc.) founded his scholarship at the london film school. in 2009 hermanus made his debut, an independent drama “shirley adams”. beauty is his second film. filmograafia/filmography: shirley adams (2009), skoonheid (beauty, 2011)

Timo Treit

festivalid/festivals: cannes (un certain regard), new horizons, melbourne, toronto, athens, london

Present-day South Africa. Forty-something Francois manages a carpenter’s workshop and leads a comfortable life. His two daughters have flown the nest and he now lives alone with his wife in a well-furnished house in Bloemfontein. Under this seemingly smooth veneer, passion has given way to a tightly-controlled yet tense routine in both his marriage and his everyday working life. Francois has kept his homosexuality hidden for years. It is a part of his life that he lives out at privately organised, highly secretive sex meetings. His carefully-constructed façade is undermined, however, when he meets Christian, 20 years younger than himself, the son of an old friend and a guest at his daughter’s wedding. The charming law student becomes the object of his freshly awoken desires. It seems as if Francois, who has never learned to deal with his feelings or his sexuality, will finally tear down the walls he has built up around himself. “Winner of the Queer Palm at this year’s Cannes Film Festival, Oliver Hermanus’ impressive examination of one man’s damaging self-hatred is a disturbing and provocative piece of work. Presented largely through Francois’ voyeuristic eyes, Hermanus’ spying camera places the viewer deep inside his troubled mind, making for an often uncomfortable experience, but one that never passes judgement or condemnation. In dealing with such contentious subjects as homophobia and racism in contemporary South Africa with unapologetic candour, BEAUTY challenges the viewer to understand the plight of someone trapped by their environment and desperate to ignore the truth, no matter what the cost.” Michael Blyth, London Film Festival

foorum

246

forum

Rännuteed WandEring / taparum armeenia / armenia 2011, 82 min rEŽ/dir: arshaluys harutyunyan

Tänapäeval on üsna suur haruldus näha ekraanil mitte lihtsalt teatri jaoks lavastatud ooperi üles filmi mist, vaid filmiks lavastatud ooperit. RÄNNUTEED on just midagi sellist. Kristlus, hinge surematus, inimlikud patud, ajalooline ebaõiglus, armastus ja vaimne puhastumine on selle rokkooperi sisu, mida jutustatakse küllaltki ebatavalises tragikoomi lise farsi stiilis. Filmi peategelase, autoõnnetuse tagajärjel surnud James Aramjani aju siiratakse teisest rahvusest patsiendi pähe. Peainglid Cabriel ja Michael aga ei ole nõus laskma Jamesi hinge taevasse ja saada vad ta tagasi, viidates surnukeha olulisele defektile või kuidas iganes oleks parem defineerida olukor da, kus inimesel pole aju. Maa ja taeva vahel uita mine omandab lõpuks oluliselt suurema mõõtme kui üksiku hinge kannatused. Ühel hetkel me mõis tame, et jutt käib Armeeniast – ei rohkemast ega vähemast. Armeeniast ja tema saatusest. Film on lavastatud nagu klassikaline ooper, koos koori ja 12 tegelasega, kasutades rokk ja folkmuu sika instrumente, armeeniakeelse ja meelsena. See on täis neile omaseid kujundeid ja huumorit ning kindlasti ka maailmavalu. Tegemist on väga ebahariliku kunstilise elamusega. Tiina Lokk

prod: aram sukiasyan sts/scr: aram sukiasyan op/dop: suren tadevosyan muusika/music: aram sukiasyan mont/Ed: karen melkumyan os/Cast: arshaluys harutyunyan, aram sukiasyan, arman elbert, kami libaridyan, vahan khachatryan tootja/production: asQ cultural center and national cinema center of armenia keel/language: armeenia/armenian

WANDERING depicts the curious tragedy of a historical injustice victim, a man living in Diaspora. Christianity, immortality of soul, human sins and trespasses, historical injustices, love and purification – these topics are the ideological basis of the film. WANDERING belongs to the farcical and tragicomic genre and is exceptional in its style. The main character, James Aramyan is taken to hospital after a car accident. Realizing his nearest decease the doctors transplant his brain into a patient of other nationality.

arshaluys harutyunyan (sünd 1977, Potsdam, saksamaa) on õppinud jerevani riiklikus teatri- ja kinoinstituudis. näitlejana alustas tööd juba 7-aastaselt ning on tänaseks kaasa teinud enam kui 40 etenduses. rännuteed on nii tema kui armeenia esimene rokk-ooper, mis võetud filmilindile. arshaluys harutyunyan (b. 1977, Potsdam, germany) studied on yerevan state institute of theatre and cinema. as an actor started work at age 7, since then he has played in more than 40 performances. Wandering is his and armenian first film rock opera. filmograafia/filmography: taparum (Wandering, 2011)

James’ soul is not accepted to Heaven. Archangels Gabriel and Michael argue about the incomprehensible status and “imperfection” of the corpse and send him back. Aramyan’s soul is present in the funeral procession of its body and inspired by this tries to enter Celestial Kingdom again. Farcical and tragicomic scenes follow one after another and he stays at the intersection of heaven and earth – complaining about the wanderer’s destiny of Armenians. WANDERING has a structure typical of classical opera: an overture, duets, trios, arias and choral performances. It represents a combination of vocal improvisations, spectacular and choreographic scenes with clear development and ideology. WANDERING is the first such a film in the region. The duration is 82 minutes consisting of recordings of 12 characters and a choir singing in the original language, rock and folk instruments and an orchestra.

foorum

247

forum

Igavik EtErnity / tEE-rak tai / thailand 2010, 105 min rEŽ/dir: sivaroJ kongsakul

Sageli öeldakse, et üks või teine film on atmosfäär ne, kuid antud juhul klapib see määratlus nagu rusikas silmaauku. IGAVIK on atmosfäärne, kuid ühtlasi ka poeetiline ja filosoofiline või vahest kogu ni spirituaalne film. Elu, hauatagune elu ja mäles tused elust segunevad tervikuks. Minevik ja olevik käivad käsikäes nagu vastsed armunud. Film koosneb enamvähem kolmest osast ja algab olevikuga. Hiljuti surnud mees – seega vaim – ni mega wit (wanlop Rungkamjad) otsib oma maja, et meenutada oma kadunud elu. Surnud tailaste jaoks on väga tähtis säilitada võimalus oma armas tatud ligimestega ühendust saada. Olevik suubub peaaegu märkamatult kadunukese noorpõlve, kui wit oli armunud noorde õpetajannasse nimega Koi (Namfon Udomlertlak). Algul kahtleb Koi pisut, kas ta tahab oma ülejäänud elu maal elada, kuid peagi näeb, kui väga wit teda armastab. Naine mõistab, et see armastus kestab igavesti ja jätkub ka teises ilmas. Filmi viimane vaatus kujutab raugaeas Koi elu koos oma lastega. Ta on äsja leseks jäänud ja valmistub ajutiseks eluperioodiks ilma oma suure armastuseta.

prod: aditya assarat, umpornpol yugula, soros sukhum sts/scr: sivaroj kongsakul op/dop: umpornpol yugala mont/Ed: nuttorn kungwanklai os/Cast: Wanlop rungkamjad, namfon udomlertlak, Pattraporn jaturanrassmee, Prapas amnuay tootja/production: Pop Pictures co. ltd. maailma müük/World sales: Pop Pictures co. ltd. levitaja/distributor: Pascal ramonda keel/language: tai/thai

sivaroj kongsakul (sünd tais) on õppinud bangkoki ülikoolis. enne filmide lavastamist töötas ta erinevates ametites mitme tunnustatud tai filmilavastaja, nagu aditya assarati ja apichatpong Weerasethakuli juhendamisel. igavik on tema esimene täispikk film ja see esilinastus mullu Pusani filmifestivalil. sivaroj kongsakul (b. thailand) studied at the suan sunandha rajabhat university in bangkok. before he started directing short films himself, he worked in several functions on films by other directors such as aditya assarat and apichatpong Weerasethakul. kongsakul’s first full-length film eternity premiered in 2010 in Pusan. filmograafia/filmography: tee-rak (eternity, 2010)

Režissöör on väitnud, et IGAVIKU jaoks ammutas ta palju ainest iseenda noorpõlvest ja suhtest va nematega. Tema jaoks on see film meditatsioon armastatud inimese surma üle, austusavaldus sel lele.

It is often said that a certain film is atmospheric, but in this case it is more than apt. ETERNITY is atmospheric, but also poetic and philosophical, or maybe better: spiritual. Life, life after this life and memories of life flow together. Past and present go hand-in-hand like passionate lovers. The film is made up more or less of three parts and starts with the present. Wit (Wanlop Rungkamjad), a man who recently died – and hence a ghost – is looking for his house in order to follow the footsteps of his life. It is an important act for dead Thais to make sure they can contact loved ones in the afterlife. The present flows almost imperceptibly into the youth of the deceased, the time when Wit was in love with the young teacher Koi (Namfon Udomlertlak). Koi initially has her doubts about whether she wants to spend the rest of her life in the countryside, but soon notices how great Wit’s love for her is. It’s a love which she realises will last forever and will continue after this life. The final section shows an elderly Koi with her children. She has just been widowed and is preparing for a temporary life without her great love. The filmmaker has stated that he was greatly inspired for ETERNITY by his own youth and the relationship of his parents. He sees the film as a meditation about the death of a loved one. Paying homage.

festivalid/festivals: Pusan, rotterdam, new horizons

foorum

248

forum

Veski ja rist thE mill and thE Cross Poola, rootsi / Poland, sweden 2011, 92 min rEŽ/dir: lECh maJEWski

Väga mitmekülgse looja Lech Majewski VESKI JA RIST on katse taasluua maailm, mille jäädvustas 500 aastat tagasi oma lõuenditele Madalmaade maalikunstnik Pieter Brueghel. Selle äärmiselt köitva visuaalse rännaku võtab Majewski ette tä napäeva tehnoloogiliste vahenditega, näidates, et digianimatsiooni saab kasutada ka teisiti kui kole tiste ja plahvatuste kujutamiseks. VESKI JA RIST on film, millest iga kaader on väärt raamimist ja seinale riputamist. See on ühelt poolt pildi sisse minek (filmi aluseks Bruegheli “Calvary protsessioon” (1564)), teisalt aga analüüs loojast, kunstnikust, tema keskkonnast ja loomisprotses sist. Nagu Brueghel pool aastatuhandet tagasi portreteeris maalikunsti vahenditega keskaja lõpu inimest, loob Majewski sellest omakorda filmi kunsti keelde pandud dokumendi. Läbi valguse, varjude, värvide ja kompositsiooni ühinevad kuns tiliigid ja ajastud, näidates inimese muutumatust. Üksikasjadeni läbi mõeldud kaadrid jäävad oma ilus vaatajat kummitama ja kinnitavad veel kord vi suaalsete kunstiliikide seost ja mõjujõudu. Tõnu Karjatse

prod: lech majewski sts/scr: lech majewski, michael francis gibson op/dop: lech majewski, adam sikora muusika/music: lech majewski, jozef skrzek os/Cast: rutger hauer, michael york, charlotte rampling, joanna litwin, dorota lis tootja/production: silesia film maailma müük/World sales: Wide management keel/language: inglise/english

lech majewski (sünd 1953, katowice, Poola) lõpetas 1977. aastal lodzi filmikooli. ta emigreerus ameerika Ühendriikidesse 1981. aastal, kus temast ei saanud mitte ainult viljakas filmilavastaja, vaid ka ooperilavastaja. ta on kirjutanud stsenaariumeid ka teiste lavastajate filmidele, näiteks julian schnabeli 1996. aasta filmile “basquiat”. tänavu praktiliselt kõikidel olulisematel filmifestivalidel ringelnud veski ja rist on tema üheteistkümnes film. lech majewski (b. 1953, katowice, Poland), poet, novelist, composer, set designer, director and producer, graduated in 1977 from lodz film school and has lived in america since 1981. he became celebrated not only as a filmmaker but also as an important opera director. in 1996, he wrote the story for julian schnabel’s film “basquiat”. the mill and the cross is his eleventh feature film. filmograafia/filmography: valik/selected: Prisoner of rio (1988), Wojaczek (1999), angelus (2000), the garden of earthly delights (2004), glass lips (2007), the mill and the cross (2011)

festivalid/festivals: sundance, rotterdam, moscow, karlovy vary, helsinki, tokyo

Polish director and multimedia artist Lech Majewski and American scriptwriter/art connoisseur Michael Gibson were inspired by Flemish painter Pieter Bruegel the Elder's painting “Christ Carrying the Cross”. As well as a mill and a cross, more than 500 people feature on this canvas from 1564: from Jesus, Mary and John the Baptist to several groups. Majewski and Gibson take 12 characters from the painting and combine their stories with the creation of the canvas. The Passion of Christ is interwoven with the oppression of the Flemish by the Spaniards in a refined film that meanders between the absurd and the metaphysical, the blasphemous and the aesthetic. Majewski painted the sets and uses the latest digital techniques to transfer the actors to the world of Bruegel. Rutger Hauer plays a wonderful Bruegel, Charlotte Rampling is Mary and Michael York plays art collector Nicholas Jonghelinck.

foorum

249

forum

Prohvet thE prophEt suurbritannia / uk 2011, 74 min rEŽ/dir: gary tarn

On väga raske öelda, mis on selle filmi žanriline määratlus ja kas ta üleüldse seda vajab. Meile loe takse ette Kahlil Gibrani kogu maailmas armasta tud raamat “Almustafast” ehk Orfaleesi linna elama sattunud prohvetist, kes valmistub pöörduma ta gasi koju ning peab enne laevale astumist rea kõ nesid üldinimlikel teemadel. See teos on “Prohvet”, mis on jätkuvalt maailma loetumate raamatute hul gas ning mida on tema ilmumisest 1923. aastast saati müüdud üle saja miljoni eksemplari. Pärast raamatu saavutatud menu kirjutas Gibran nõnda: “Kogu “Prohvet” ütleb ainult üht: sa oled palju, pal ju suurem, kui sa aimad – ja kõik on hästi.” Gary Tarn ei häbene seda korrata. PROHVET on meditatiivne dokumentaalne film essee, mis illustreerib Gibrani vahendatud sõnu mit traditsioonis, millele on aluse pannud Dziga Vertov filmiga “Inimene filmikaameraga”, aga ka Chris Markeri “Sans Soleil” või werner Herzogi “Pimeduse õppetunnid”. Hüpnotiivsuselt on Gary Tarni PROHVET kindlasti võrreldav Godfrey Reggio “Qatsi” triloogiaga. Kõik need eelnimeta tud filmid asetavad dokumetaalsete kaadrite peale fiktsionaalse sõnumi, tekitades nõnda assotsiat sioone, mis võimaldavad meil tuttavlikus kogeda ometi midagi uut. Gary Tarni film töötab samasuguse sugestiivsuse ga kui tema 2005. aasta pärjatud dokumentaalfilm “Black Sun”. Nii PROHVETI filmimisel kui ka mon teerimisel toetasid režissööri ühe teise müstiku william Blake’i sõnad kuulsast luuletusest “Näha maailma liivateras...”. Kaarel Kuurmaa

prod: gary tarn sts/scr: kahlil gibran op/dop: gary tarn muusika/music: gary tarn mont/Ed: gary tarn tootja/production: land media Productions keel/language: inglise/english

gary tarn (sünd 1962, london) on briti filmilavastaja ja helilooja. tema debüütmängufim, dokumentaalteos “must päike” (2005) kandideeris mitmele bafta auhinnale, sh kui parim debüütfilm ja parim dokumentaalfilm. Prohvet on tema teine filmilavastus. gary tarn (b. 1962, london) is a british filmmaker and composer. his debut feature, a documentary entitled “black sun” (2005), was nominated for a bafta in the category for best debut film and for best documentary. the ProPhet is his second ducumentary feature. filmograafia/filmography: black sun (2005, doc), the Prophet (2011, doc)

In THE PROPHET, BAFTA-nominated director Gary Tarn takes Kahlil Gibran’s classic novel and spins it into a contemporary documentary essay, illustrating Gibran’s themes of love, life and loss. In the tradition of films such as Dziga Vertov’s “Man With A Movie Camera”, Chris Marker’s “Sans Soleil” and Werner Herzog’s “Lessons of Darkness”, THE PROPHET juxtaposes a fictional text against documentary imagery, creating new meaning from the familiar. Thus a sequence showing scores of naked bike riders is cut to Gibran’s essay “On Clothes”, as he extoles the virtues of clotheslessness; “On Death” is illustrated with glimpses from a collection of rarely-seen Victorian post-mortem photography. Framed as a series of short sequences, reflecting the layout of the original book, the narrative paints a portrait of the fictional city of Orphalese and its inhabitants described by Gibran. Finding beauty in the everyday, the film combines footage shot in Lebanon, Serbia, New York, Milan and London, to create an imagined place, a 21st century everycity. Rather than interpreting the text in a literal fashion, the visuals vary between direct and more oblique references to the narrative, thus allowing each viewer the space to reflect on his or her own life. The soundtrack develops techniques first explored in Tarn’s debut feature “Black Sun”. Narrative recordings, performed by the British actress Thandie Newton, are retimed and integrated into a score for cello, guitar, electronics and orchestra.

festivalid/festivals: copenhagen

foorum

250

forum

Metsik Bill Wild Bill suurbritannia / uk 2011, 96 min rEŽ/dir: dEXtEr flEtChEr

Dexter Fletcher, kes on Suurbritannia publikule ennekõike tuntud rollidega televisioonis ja filmi des nagu “Hunnik pappi ja suitsev kaheraudne” ja “Caravaggio”, sai oma debüütfilmiga hiilgava vastuvõtu osaliseks muu hulgas San Sebastiani ja Londoni festivalilinastustel. See positiivne maine on ausalt välja teenitud, sest tegu on filmiga, mis suudab ühtaegu olla nii sünge kui ka lummav. Bill (Charlie CreedMiles) naaseb pärast vangla päevi oma IdaLondonis asuvasse koju ning avas tab, et elukaaslane on ta hüljanud ning mehe kaks teismelist poega, Dean ja Jimmy, on sunnitud enda eest ise hoolt kandma. Paraku jõuab minevik õige varsti Billile järele ning taas hiilivad tema ellu alko hol ja narkootikumid. Kõik edasine sõltub sellest, kas Dean (will Poulter), kes on oma vanuse kohta valetanud ja isa äraolekul tööl käinud, suudab oma eluviisi parandada. Kas Billi minevik võib saada tema hukatuseks? Ja kas ta suudab aktsepteerida oma isarolli? Ehkki film põhineb sotsiaalsel realismil, mida briti kino nii väga armastab, lisab Fletcher linateosele kineetilise energia ja pakub imetabast operaato ritööd. Ta võtab Londoni karmid tänavad (ning – kentsaka irooniana – praegu ehitatava uue olüm piastaadioni) ja maalib neile lõõmavad leegid, luues nii stiilse taiese. Ehkki süžee võib iseendast tunduda trafaretne, muudavad loo energia ja vaim sus selle inglise kinokunsti värskeks ja erutavaks palakeseks. Kui veel lisada meisterlik näitlejatöö, olemegi saanud ühe aasta parimatest uutest män gufilmidest. Laurence Boyce

prod: tim cole, sam tromans sts/scr: danny king, dexter fletcher op/dop: george richmond muusika/music: christian henson mont/Ed: stuart gazzard os/Cast: charlie creed-miles, Will Poulter, sammy Williams, liz White, leo gregory tootja/production: 20ten media maailma müük/World sales: keel/language: inglise/english

dexter fletcher (sünd 1966, london) on teenekas briti näitleja, kelle filmograafiasse kuuluvad teiste hulgas rollid filmides “elevandimees” (1980), “the long good friday” (1980), “revolution” (1985), “caravaggio” (1986), “hunnik pappi ja suitsev kaheraudne” (1998), “layer cake” (2004) ja teleseriaal “band of brothers” (2001). metsik bill on tema esimene film lavastajana. dexter fletcher (b. 1966, london) is an actor whose previous credits include “the elephant man” (1980), “the long good friday” (1980), “revolution” (1985), “caravaggio” (1986), “lock, stock and two smoking barrels” (1998), “layer cake” (2004) and the tv series “band of brothers” (2001). Wild bill is his directorial debut. filmograafia/filmography: Wild bill (2011)

The debut feature from Dexter Fletcher – known primarily to UK audiences for his TV appearances and roles in the likes of “Lock, Stock and Two Smoking Barrels” – comes with a glowing reputation from screenings at the festivals of San Sebastian and London. The reputation is well deserved as it’s a film that manages to be both dark and charming at the same time. Bill (Charlie Creed-Miles) returns home to East London after a spell in prison to find that his partner has left him and his two teenage sons – Dean and Jimmy – have been left to fend for themselves. But his past soon catches up with him and drink and drugs slowly creep back into his life. It’s up to Dean (Will Poulter) – who has been lying about his age and working in his dad’s absence – to mend his ways. Will Bill’s past be his undoing? And can Bill accept the role of father? Whilst this is grounded in the social realism so beloved of British cinema, Fletcher gives a kinetic energy to the film with some wonderfully realised cinematography. Taking the gritty streets of London (and – with a sly sense of irony – the new Olympic stadium currently being built there) and adding a glossy flare, this is a stylish piece of work. Indeed, whilst the story may seem well worn, the verve and spirit on show here makes this a fresh and exciting slice of UK cinema. Add in some winning performances and you have one of the year’s best debut feature films. Laurence Boyce

festivalid/festivals: san sebastian, london

foorum

251

forum

Zefir zEphyr / zEfir türgi / turkey 2010, 93 min rEŽ/dir: BElma Bas

Tüdruk nimega Zefir veedab suve vanavanemate juures. Seal, metsaste mägede keskel, on eriti sel gelt tunda looduse lummavat, karmivõitu kohalolu. Idülliline maakodu ning uitamised samblavaibal võiks olla iga linnalapse unelmaks, aga kivihun niku alla maetud loomalaip tuletab meelde elu ja surma pidevat vaheldumist. Liiati on Zefir vanuses, kus surma salapära ja hirm eriti tugevalt põimuvad. Ta veedab pikki päevi kaljurünkal istudes ja orus looklevat teed silmitsedes. Ka külajõnglaste selts kond pakub vähe pinget, sest tüdruku mõtted on pühendunud ainult ühele. Zefir ootab oma ema... Belma Basi esimese täispika filmi vastu on juba huvi tundnud feministlik kriitika, ja seda sugugi mitte soosivas mõttes. Türgi uue põlvkonna nais režissöör on oma sookaaslastest karakteritesse vorminud paraja annuse hoolimatusega tembitud iseloomukangust. Pealtnäha minimalistliku loo taga aimub inimpsühholoogia traagiline rägastik, mida autoril on õnnestunud kujutada ühtviisi tund likult ja jahmatavalt. Martin Oja

prod: birol akbaba, seyhan kaya sts/scr: belma bas op/dop: mehmet y. zengin mont/Ed: berke bas os/Cast: seyma uzunlar, vahide gordum, sevinc bas, o. rustu bas, fatma uzunlar tootja/production: fc istanbul maailma müük/World sales: medit gmbh keel/language: türgi/turkish

Teenage girl Zephyr spends her youth in the house of her grandparents, in the stunningly beautiful countryside. Every day she awaits the return of her mother. A deep look into the psyche of the girl and her discoveries about love, life and nature. This minimalistic, beautifully photographed debut tries to fathom the actions of the 11-year-old Turkish girl Zephyr. Her globe-trotting mother has been away for years and this has deeply damaged Zephyr emotionally. She lives with her grandparents in a beautiful hilly area, where she is especially interested in the dead animals that she respectfully buries.

Belma Bas (sünd 1969, ordu, türgi) sai bakalaureusekraadi inglise kirjanduses istanbuli ülikoolis 1992. aastal. 1990. aastal asus tööle tõlgina ning aastani 1998 oli türgi filmiinstituudis rahvusvaheliste suhete juht ja festivali mänedžer. tema debüüt, lühifilm “boreas” linastus ametlikus cannes’i lühifilmide võistlusprogrammis 2006. aastal. zefir on tema esimene täispikk filmilavastus. Belma Bas (b. 1969, ordu, turkey) received her ba in english literature from istanbul university in 1992. a literary translator since 1990, she also worked full-time for turkish film institute as an international relations and festival manager from 1991 to 1998. her debut short film “Poyraz” premiered in the official competition at the 59th cannes film festival. zePhyr is her first feature length film. filmograafia/filmography: zefir (zephyr, 2010)

The fact that her mother keeps leaving has made her suspicious. She does not bond, because this only leads to saying farewell. Her grandparents lead a simple, self-sufficient life, with mushrooms and berries they pick themselves and fresh milk. Snails and spiders surround them and it looks as if Zephyr feels more at home with the animals than in the world of adult people. The soundtrack meanwhile heralds the approaching disaster. Together with Bas’ short-film debut “Poyraz”, the film ZEPHYR made with an almost entirely nonprofessional cast, forms the start of the film series “The Heroine’s Journey Beyond Winds.” Rotterdam FF

festivalid/festivals: toronto, tokyo, kerala, rotterdam, sofia

Aitame sõnumi nähtavaks muuta!

projektorid, ekraanid, esitlusmikserid, LCD- ja plasmaekraanid

rendime ja müüme töökindlat esitlustehnikat koos usaldusväärse teenindusega teadlikule kasutajale kogemus aastast 1993

www.avision.ee (+372) 630 7474 rent@avision.ee

SCREEN INTERNATIONAL KRIITIKUTE VALIK SCREEN INTERNATIONAL CRITICS’ CHOICE 255

akaatsiad / las acacias

256

artist / the artist

257

poiss Jalgrattaga / le gamin au vÉlo

258

nadEri Ja simini lahutus / jodaeiye nader az simin

259

plEkksEpp, rätsEp, sõdur, nuhk / tinker tailor soldier sPy

260

torino hoBunE / a torunÓi iÓ

261

türannosaurus / tyrannosaur

sCrEEn intErnational kriitikutE valik

254

screen international critics’ choice

Tänavune Screen Internationali ajakirjanike valitud programm pakub suu repärast ja mitmekesist paletti nii filmide stiili kui ka sisu poolest – must valgest tummfilmist kuni klassikalise briti spioonilooni ning sinna vahele kõiksugust võimsat kinokunsti.

This year’s selection of Screen choice films offer a wonderful variety of cinema styles and content – ranging from silent black-and-white through to a classic British spy story, and with a powerful grouping of films inbetween.

Michel Hazanaviciuse film “Artist” on üks neid haruldasi filme, mis tõi klas sikalist Hollywoodi tummfilmi meenutades naeratuse ka Cannes’i pirtsa kaimate kriitikute nägudele. Filmi peaosas särab rolli eest rohkelt pree miaid võitnud Jean Dujardin. Niisama vägeva aplausi teenis Cannes’is vendade Dardenne’ide haarav ja liigutav film “Poiss jalgrattaga”.

Michel Hazanavicius’s film “The Artist” is one of those rare films that left even the grumpiest of Cannes critics with a smile on their face as celebrated classic silent Hollywood, driven by a stunning – and awardwinning – performance by Jean Dujardin in the lead. Equally applauded in Cannes was the Dardenne brothers’ engaging and accessible “The Kid With A Bike”.

Pablo Giorgelli võluv draama “Akaatsiad” üksildasest veokijuhist, kes sõb runeb teel Paraguayst Buenos Airesesse auto peale võetud reisikaaslase ja tema väikse lapsega, tõestas Cannes’is, et vähese dialoogiga varusta tud õrn ja tundlik lugu võib alati muljet avaldada. Käesoleva aasta algupoolel tegi briti näitleja Paddy Considine lavastajade büüdi kõleda, kuid liigutava sotsiaalrealistliku draamaga “Türannosaurus”, mis esilinastus Sundance’i festivalil ja on hiljem pälvinud ülistavat kriitikat. Berliinis aga anti parima filmi auhind igati õigustatult väga intelligentsele ja kaastundest tulvil filmile “Nadiri ja Simini lahutus”, kuigi imetlust äratas ka Bela Tarri äärmiselt karm, kale ja nõudlik “Torino hobune”. Veneetsia festivalil laskis Tomas Alfredsoni külma sõja aega paigutatud spioonifilm “Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk” särada mitmel suurepärasel briti näitlejal. Eriti tõuseb nende seas esile Gary Oldman pensionieelikust luuraja George Smileyna, kel tuleb paljastada salapärane topeltagent.

Also at Cannes Pablo Giorgelli’s charming and impressive “Las Acacias”, about a lonely truck driver on the route between Paraguay and Buenos Aires who bonds with his passenger and her young baby, showed a delicate story with little dialogue can always impress. Earlier in the year, British actor Paddy Considine made his feature debut with the bleak but moving kitchen sink drama “Tyrannosaur”, which premiered at Sundance and has been getting critical acclaim ever since. Meanwhile at Berlin “A Separation: Nadir And Simin” justly was awarded the Best Film Award, with its sheer intelligence and compassion shining through, while also at the festival Bela Tarr’s resolutely stark, bleak and challenging “The Turin Horse” also impressed. At Venice the arrival of Tomas Alfredson’s Cold War spy thriller “Tinker Tailor Soldier Spy” provided a platform for a series of impressive performances from great British actors, with Gary Oldman stunning as semiretired spymaster George Smiley, out to trap a double agent.

screen international screendaily.com

sCrEEn intErnational kriitikutE valik

255

screen international critics’ choice

Akaatsiad las aCasias argentina, hispaania / argentina, spain 2011, 85 min rEŽ/dir: paBlo giorgElli

Stsenaristi ja režissööri Pablo Giorgelli enesekindel ja võluvalt petlik lavastajadebüüt AKAATSIAD on tundlik road movie, mida läbib õrn kaotus ja üksil dustunne. Aeglane tempo ja loo tagasihoidlik loo mus ei pruugi sobida igale maitsele, kuid Giorgelli premeerib vaatajat filmiga, mille soe inimlikkus peaks olema mõistetav ka suurele auditooriumile. AKAATSIATE tugevus seisneb lihtsuses ja kõigile mõistetavate inimlike tunnete terases jälgimises. Ruben (German de Silva) on veokijuht, kes sõidab puidulastiga Asuncion del Paraguay ja Buenos Airese vahet. Ühele reisile nõustub ta kaasa võt ma Jacinta (Hebe Duarte), kes tassib kaasa tohutu lasu pagasit, ja armsa viiekuise beebi Anahi (Nayra Calle Mamani), kes võidab vaatajate südamed samamoodi, nagu ta võlub ära Rubeni. Väikesed armsad žestid ja vargsi heidetud pilgud leevenda vad Rubeni ja pelgliku Jacinta vahel alguses va litsenud kohmetust ning teekonna jätkudes saab vaataja teada Rubeni pojast, keda isa pole kahek sa aastat näinud, ja Jacinta ettevõtmise tagamaa dest.

prod: veronica cura, ariel rotter sts/scr: Pablo giorgelli, salvador roselli op/dop: diego Poleri mont/Ed: maría astrauskas os/Cast: german de silva, hebe duarte, nayra calle mamani tootja/production: utópica maailma müük/World sales: urban distribution international keel/language: hispaania/spanish

pablo giorgelli (sünd 1967, buenos aires) on filmi õppinud buenos airese filmiülikoolis. tema debüütlavastus akaatsiad pälvis tänavu cannes’i festivalil kriitikute nädala sektsioonis kuldkaamera preemia. pablo giorgelli (b. 1967, buenos aires) studied film direction at the universidad del cine. las acacias, which won the caméra d’or at the cannes film festival, is his first feature film. filmograafia/filmography: las acacias (2011)

Ruben (German de Silva) is a truck driver transporting lumber between Asuncion del Paraguay and Buenos Aires. He has agreed to take a passenger Jacinta (Hebe Duarte) who arrives burdened with bags and a cute, five-month-old baby Anahi (Nayra Calle Mamani) who steals the audience’s heart in much the same way as she charms Ruben. Small acts of kindness and stolen glances gradually ease the initial discomfort between a weary Ruben and a wary Jacinta and as the journey continues, it’s providing little telling details on the son that the stoical Ruben hasn’t seen in eight years and Jacinta’s circumstances. Giorgelli shows a great deal of confidence in his refusal to overstate the emotional stakes or sweep the story towards unnecessary melodrama. The carefully nuanced central performances convincingly suggest the blossoming affection between Ruben and Jacinta with the smallest gesture and slightest glance. In its best moments of quiet contemplation and piercing emotion, LAS ACACIAS ultimately earns its place in a humanist tradition that stretches from Renoir to Ray and beyond.

Giorgelli hoidub üsna meelekindlalt filmi tegelas te tundeid üle paisutamast ja loosse ebavajalikku melodramaatikat põimimast. Hoolikalt nüanssee ritud rollilahendused vihjavad Rubeni ja Jacinta vahel võrsuvatele tunnetele äärmiselt tagasihoidli ke žestide ja vaevumärgatavate pilkudega. Vaikse mõtluse ja liigutavate tunnete parimail hetkil väärib film AKAATSIAD oma kohta humanistlikus tradit sioonis, mis ulatub Renoirist Rayni ja kaugemalegi. Allan Hunter

A tender road movie infused with a subtle sense of loss and loneliness, LAS ACACIAS marks an assured and gently beguiling first feature from writer/ director Pablo Giorgelli. The slow burning pace and modest nature of the story may not be to all tastes but Giorgelli rewards the viewer with a film whose warm humanity should allow it to connect with a general audience. The strength of LAS ACACIAS lies in its simplicity and acutely observed range of easily recognisable human emotions.

festivalid/festivals: cannes (critic’s Week – golden camera), toronto, hamburg, Pusan

Allan Hunter

sCrEEn intErnational kriitikutE valik

256

screen international critics’ choice

Artist thE artist Prantsusmaa / france 2011, 100 min rEŽ/dir: miChEl hazanaviCius

ARTIST oli ilmselt üks Cannes’i võistlusprogrammi rõõmsameelsemaid filme ja pakkus tõelist naudin gut eriti klassikalise Hollywoodi kinokunsti austa jaile. Ometi on kaunilt mustvalgest ja tummast fil mist (välja arvatud paar põgusat helilist hetke), mil le peaosades säravad Jean Dujardin ja Berenice Bejo, raske eeldada mõnusat meelelahutust. George Valentin (Dujardin) on 1927. aastal oma karjääri tipus, kui ta tutvub elava ja südamliku Peppy Milleriga (Bejo), kes üritab massistseeni des osalemise kaudu staariks tõusta. Just nagu filmides “Täht on sündinud” ja “Lauldes vihmas”, tõuseb Peppy Milleri täht ajal, kui stuudiod otsivad vastse helifilmi jaoks kauni häälega näitlejaid... ning just siis käib George’i kuulsus alla. Viimase paugu paneb talle börsikrahh, sest George on just paigu tanud kogu oma raha ülespuhutud tumma seiklus filmi “Armastuse pisarad”. Heli kõlab selles filmis harva ja mõjuvalt. Ühes lus takas unenäostseenis kogeb George heli tungimist filmistuudiosse ülevõimendatult – ta kuuleb isegi udusule langemist põrandale. Filmi lõpustseenis kõlab üks õige põgus dialoogikatke. Hazanavicius on osanud rikastada filmi eheda sarmi ja soojuse ga ning kinofännid saavad omavahel võistelda, kes tunneb ära rohkem pildilisi ja helilisi viiteid.

prod: thomas langmann sts/scr: michel hazanavicius op/dop: guillaume schiffman muusika/music: ludovic bource mont/Ed: anne-sophie bion, michel hazanavicius os/Cast: jean dujardin, berenice bejo, james cromwell, Penelope ann miller tootja/production: la Petite reine maailma müük/World sales: Wild bunch levitaja/distributor: acme film keel/language: inglise, prantsuse / english, french

michel hazanavicius (sünd 1967, Pariis) alustas karjääri telekanalis tf1, misjärel suundus reklaamiärisse. enam teatakse teda kui kahe eduka Prantsuse spioonifilmiseeria “oss 117” (2006/2009) lavastajat, mille staar jean dujardin pälvis hazanaviciuse viienda filmiga artist tänavusel cannes’i filmifestivalil parima meespeaosatäitja preemia. michel hazanavicius (b. 1967, Paris) began his career in television at the tf1 network, then veered into advertising. he is best known for his spy movie-series parodies “oss 117” (2006/2009), both of which star jean dujardin, who won the best actor prize at cannes this year for his performance in the artist. filmograafia/filmography: la classe américaine (1993, co-dir), mes amis (1999), oss 117: le caire nid d’espions (oss 117: cairo, nest of spies, 2006), oss 117: rio ne respond plus (oss 117: lost in rio, 2009), the artist (2011)

Mark Adams

Possibly one of the most joyously enjoyable films to screen in the Cannes competition – especially for lovers of classic Hollywood cinema – THE ARTIST is a real pleasure… shot in beautiful black-andwhite, silent (apart from a few brief moments of sound) and propelled elegantly forward by delightful performances from Jean Dujardin and Berenice Bejo it is the most unlikely of feel-good movies. George Valentin (Dujardin) is at the height of his powers in 1927 when he meets the vivacious and warm-hearted Peppy Miller (Bejo), who is trying to break into the movies through work as an extra. In a plot similar to “A Star Is Born” and “Singin’ In The Rain”, as Peppy Miller’s star is in the ascendance as the studios look for new fresh new talent with nice voices, so George’s career dips. The Wall Street crash arrives only to seal his fall from popularity as he invests all of his money in an overblown silent African adventure film “Tears Of Love.” Sound does briefly – and engagingly – dip into the film. In an amusing dream (or nightmare for him) scene, George imagines the sudden appearance of sound in the studio as suddenly he can hear voices and winces as even a feather falls to the floor. In the very final scene there is the briefest moment of dialogue. Hazanavicius manages to give the film a real sense of charm and warmth, and film fans will be competing to spot visual and musical references. Mark Adams

EuropEan film aWards sElECtion list 2011

festivalid/festivals: cannes (in competition – best actor, jean dujardin), toronto, san sebastian, Pusan, london

sCrEEn intErnational kriitikutE valik EuropEan film aWards sElECtion list 2011

257

screen international critics’ choice

Poiss jalgrattaga thE kid With a BikE / lE gamin au vélo belgia, Prantsusmaa, itaalia / belgium, france, italy 2011, 87 min rEŽ/dir: JEan piErrE dardEnnE, luC dardEnnE

Vennad Dardenne’id ajavad filmis POISS JALGRATTAGA sama liini nagu ikka. Aga see on ainult hea uudis vennaste andunud austajaile, kes teavad, et tahtlikult piiratud teemavalik ja rangelt säästlik metodoloogia võimaldavad sel Belgia duol kaardistada kasina realismi vahendite abil tunde maastikke, kuhu sel tavaliselt asja pole. Film jutustab 11aastasest lastekodus elavast Cyrilist (Thomas Doret), kes otsib kontakti oma võõrandu nud isa Guyga (Jérémie Renier) ja püüab saada ta gasi jalgratast, oma kalleimat aaret. Ühel meeleheit likul asenduskodust hüppesseminekul kohtub poiss juhuslikult juuksur Samanthaga (Cécile de France), kes elab tema isaga samas rajoonis. Toonud tagasi Cyrili jalgratta, tahab Samantha poissi lapsendada. Samal ajal kui hädavaresest isa ei taha poissi nähagi, leiab Samantha, et Cyrilile kasuema olla on märksa raskem kui arvatud. Asjad pöörduvad halvemuse poole, kui poiss sõbruneb teismelise wesiga (Egon di Mateo). Kuigi juhtub halvim, nagu oligi oodata, koidab Cyrili jaoks teatav lootuskiir, kui täiesti oota matu lõpustseen kõik pahupidi pöörab. See film erineb Dardenne’ide senisest loomingust kahe tunnuse poolest. Üks neist on märkimisväärne (kuigi väga kasin) muusika kasutamine ning teine on tuntud näitleja Cécile de France’i kaasamine. Esile kerkib ka noor talent, Thomas Doret, kes ilmutab ühtaegu sügavalt haavatud lapsele omast kaledust ning uskumatut raevukust ja jõudu. Lugu on just niisama kõnekas ja liigutav kui Dardenne’ide filmid ikka, kuid lisaks senisele kajab siin vastu Dickensi hääl – seda võib vabalt vaadata ka kui nüüdisaegset ja minimalistlikku “Oliver Twisti”. Jonathan Romney

prod: jean-Pierre dardenne, luc dardenne sts/scr: jean-Pierre dardenne, luc dardenne op/dop: alain marcoen mont/Ed: marie-hélène dozo os/Cast: cécile de france, thomas doret, jérémie renier tootja/production: les films du fleuve maailma müük/World sales: Wild bunch keel/language: prantsuse/french

Jean pierre dardenne (sünd 1951) ja luc dardenne (sünd 1954) on sündinud belgias. Üheskoos on nad asutanud filmitootmisfirmad dérives ja films dérives Production. lisaks mitmetele dokumentaalfilmidele on nad lavastanud seitse mängufilmi, millest “rosetta” (1999) ja “laps” (2005) on võitnud cannes’i festivalil parima filmi auhinna kuldse Palmioksa. nende 2009. aasta mängufilm “lorna vaikimine” pälvis cannes’is parima stsenaariumi auhinna. Poiss jalgrattaga on vendade kaheksas ühine mängufilm. Jean pierre dardenne, (b. 1951) and his brother luc dardenne (b. 1954) was born in belgium. in 1975 the two founded the production company dérives, the company films dérives Production followed in 1981. they dedicated themselves to making documentary films on video, but it was primarily their feature-film work that made a name for them. the brothers are two-time winners of the cannes Palme d’or for their films “rosetta” (1999) and “the child” (2005). their “lorna’s silence” (2008) won the best screenplay at cannes. the kid With a bike is brother’s eight fulllength feature. filmograafia/filmography: falsch (1987), je pense a vous (1992), la Promesse (1996), rosetta (1999), le fils (the son, 2002), l’enfant (laps, pÖff 2005), le silence de lorna (lorna vaikimine, pÖff 2008), le gamin au vélo (the kid With a bike, 2011)

festivalid/festivals: cannes (in competition – grand Prize of the jury), karlovy vary, toronto, melbourne

It’s business as usual, more or less, for the Dardenne brothers in THE KID WITH A BIKE. But that can only be good news for their devoted admirers, who know that a deliberately restricted thematic palette and rigorously economical methodology allow the Belgian duo to take no-frills realism to emotional places where it doesn’t normally go. The story follows the travails of Cyril (Thomas Doret), an 11-year-old boy first seen trying to contact his absentee father Guy (Jérémie Renier) and retrieve the bike that means everything to him. On one of his desperate escapes from the care home where he is living, he has a chance encounter with Samantha (Cécile de France), a hairdresser living on his father’s housing estate. After bringing back Cyril’s bike, he wants her to adopt him. Even though Cyril gets a cold brush-off from his feckless dad, Samantha plays adoptive mother to Cyril, that turns out to be far from easy for her and things take a troubling turn when the kid is befriended by teenager Wes (Egon di Mateo). Despite the worst happening, things seem to be panning out for the boy, when matters take a left turn in a genuinely unpredictable coda. This film marks two significant departures for the Dardennes. One is the prominent but very sparing use of music, another is the use of a known star Cécile de France. Also the discovery of young talent Thomas Doret, who embodies a mixture of blankness – asbefits the character of a deeply damaged child – and incredible ferocity and will. This is as resonant and engaging a Dardennes story as ever, but has extra resonances in its Dickensian echoes: this could almost be seen as a modern-day minimalist “Oliver Twist”. Jonathan Romney

sCrEEn intErnational kriitikutE valik

258

screen international critics’ choice

Naderi ja Simini lahutus a sEparation: nadEr and simin / JodaEiyE nadEr az simin iraan/iran 2011, 123 min rEŽ/dir: asghar farhadi

Kontrollides ülitäpselt filmi tempot, mis meenutab Hitchcocki klassikat, ja lisades sellele omalt poolt eetiliste nüansside tunnetuse, jutustab Farhadi lummava loo: see ei räägi mitte üksnes mees test ja naistest, lastest ja vanematest, õiglusest ja usust tänapäeva Iraanis, vaid tõstatab keerulisi ja globaalselt haaravaid küsimusi vastutusest, “tõe rääkimise” subjektiivsusest, juhuslikkusest ning sellest, kui kitsas on piir paindumatuse ja (eriti me heliku) uhkuse, isekuse ja türannia vahel. Filmi avakaadris vaidlevad Nader ja Simin kohtuni ku kabinetis (kohtuniku vaatepunktist jälgib toimu vat kaamera) selle üle, miks naine lahutust nõuab. Perekond, kuhu kuulub ka 10aastane Termeh, on saanud väljasõiduviisa Iraanist mingisse täpselt nimetamata välisriiki, kuid Nader keeldub maalt lahkumast, sest tema isa põeb Alzheimeri tõbe ja vajab pidevat järelevalvet. Kuigi Simini lahutussoovi ei rahuldata, sõidab naine siiski ära. Nii on Nader sunnitud isale hooldaja palkama ja selleks saab Razieh’, kel ripub sabas ka väike tütar Somayeh. Razieh’ ja tema tööandjate klassivahe on ilmne neilegi, kes Iraani ühiskonnakorraldust ei tunne – Razieh on vagur ja alandlik, kannab pealaest jala tallani ulatuvat musta ürpi (erinevalt Siminist oma siidist pearätikuga) ja töötab vastumeelselt majas, mille peremees on naisest lahku läinud. Veelgi ras kem on tal kasida mehe isa järelt, kes on ennast täis teinud (Razieh helistab koguni oma sõbrale, vaimulikule nõustajale ja küsib talt, kas vanamehel pükste jalast võtmine on patt). Mark Adams

prod: asghar farhadi sts/scr: asghar farhadi op/dop: mahmood kalari mont/Ed: hayedeh safiyari os/Cast: leila hatami, Peyman moadi, shahab hosseini, sareh bayat tootja/production: asghar farhadi maailma müük/World sales: memento films levitaja/distributor: maywin media keel/language: pärsia/Persian

asghar farhadi (sünd 1972, isfahan, iraan) on lõpetanud teherani ülikooli, kus hakkas lavastama lühifilme, samuti kirjutama näidendeid. oma 2009. aasta filmi “ellyst” eest pälvis ta berliini filmifestivalil parima režissööri peapreemia. farhadi viimane ja viies täispikk mängufilm naderi ja simini lahutus pälvis sel aastal berliini filmifestivalil parima filmi auhinna kuldkaru, see on üks aasta olulisemaid autorifilme kogu maailmas, ning iraan esitas filmi parima võõrkeelse filmi oscari kandidaadiks. asghar farhadi (b. 1972, isfahan, iran) is a graduate of tehran university, where he focused on directing short films as well as writing theatre plays and screenplays. for the 2009 film “about elly”, farhadi took best director at the berlinale. his fifth film, nader and simin – a seParation won this year’s berlin festival. filmograafia/filmography: rags dar ghobar (dancing in the dust, 2003), shahr-e ziba (beautiful city, 2004), chahar shanbeh-souri (fireworks Wednesday, 2006), darbareye elly (about elly, 2009), jodaieye nader az simin (nader and simin – a separation, 2011)

festivalid/festivals: berlinale (golden bear, Prize of the ecumenical jury), istanbul, karlovy vary, durban (best film), sydney (best film), toronto

Showing a control of investigative pacing that recalls classic Hitchcock and a feel for ethical nuance that is all his own, Farhadi has hit upon a story that is not only about men and women, children and parents, justice and religion in today’s Iran, but that raises complex and globally relevant questions of responsibility, of the subjectivity and contingency of ’telling the truth’, and of how thin the line can be between inflexibility and pride – especially of the male variety – and selfishness and tyranny. The opening scene shows Nader and Simin in a judge’s office, arguing with each other and the judge – whose point of view the camera takes – about her reasons for wanting a divorce. The family, which also includes 10 year-old Termeh, has been granted a visa to leave Iran for some unspecified foreign destination. But Nader now refuses to leave because his father is suffering from Alzheimer’s and needs constant attention. Refused a divorce, Simin heads off anyway and Nader is forced to hire Razieh, who has a little daughter, Somayeh, in tow, to look after his father while he is out at work. The class distinction between Razieh and her employers is clear even to those unfamiliar with Iranian society: she is meek and devout, wears full black chador in contrast to Simin’s hastily draped silk headscarf, and is unhappy about working in the house of a man who has separated from his wife – and even more so at having to clean up after his father when he wets himself (she even makes a call to a friend or spiritual advisor to check whether removing his trousers to clean up counts as a sin). Mark Adams

sCrEEn intErnational kriitikutE valik

259

screen international critics’ choice

Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk tinkEr, tailor, soldiEr, spy suurbritannia, Prantsusmaa, saksamaa / uk, france, germany 2011, 127 min rEŽ/dir: tomas alfrEdson

John le Carré külma sõja teemalise klassikalise põnevusromaani melanhoolses ekraniseeringus punub Tomas Alfredson elegantse enesekindlu sega keeruka võrgu reetmisest ja kättemaksust. Romantilise intriigiga tihedalt läbipõimitud saaga on oskuslikult lavastatud ja pakub algusest lõpuni põnevust, toetumata seejuures Bourne’i ajastule omaseks peetavale adrenaliinimöllule. Film PLEKKSEPP, RÄTSEP, SÕDUR, NUHK, mil le sündmused leiavad aset 1973. aastal, kajastab rahvusvahelise spionaaži hämaraid telgitaguseid. Kivinäoga mehed mängivad hallis maailmas ohtlikke mänge, kus kedagi ei saa usaldada. George Smiley (Gary Oldman) saab salajase ülesande välja uurida, kas kõlakad Briti salateenistuse juhtkonda imbunud nuhi kohta vastavad tõele. Kahtlusaluste seas on ennasttäis Percy Alleline (Toby Jones), külma sõja fanaatik Roy Bland (Ciarán Hinds), edev seelikukütt Bill Haydon (Colin Firth), peenutsev pagulane Toby Esterhase (David Dencik) ja võibolla koguni Smiley ise. Reeturi paljastamine on justkui ühelt mandrilt teisele kanduv malematš, kus käib lõputu vastasti kune bluffimine ja hiljukesi tuleb ilmsiks ka jahmata va usalduskriisi põhjustanud niiditõmbaja. PLEKKSEPP, RÄTSEP, SÕDUR, NUHK pakub põ nevikuna võrratut pinget, kuid filmi ulatuslikum mõju tuleneb selle paljastamisest, missuguseid inimres sursse nõuab globaalpoliitika. Kõigil on omad sa ladused ja mured, igaüks on maksnud kallist hinda kuninganna ja kodumaa teenimise eest – eriti Smiley ja kohalikud operatiivtöötajad, nagu Jim Prideaux (Mark Strong) ja Ricky Tarr (Tom Hardy). Allan Hunter

prod: tim bevan, eric fellner, robyn slovo sts/scr: bridget o’connor, Peter straughan op/dop: hoyte van hoytema muusika/music: alberto iglesias mont/Ed: dino jonsäter os/Cast: gary oldman, colin firth, tom hardy, john hurt, ciarán hinds, david dencik tootja/production: Working film titles maailma müük/World sales: studiocanal levitaja/distributor: acme film keel/language: inglise, ungari, vene, türgi / english, hungarian, russian, turkish

tomas alfredson (sünd 1965, lidingö, rootsi) on autodidakt, kes on lavastanud mitmeid telesarju ja viis filmi. ta on osalenud killinggängeti trupi koosseisus nii näitleja kui ka dramaturgina neljaosalises telefilmiprojektis “neli väikest filmi”. tema neljas film “luba sisse see õige” (2008) linastus edukalt kõikjal maailmas, sh PÖffil. tomas alfredson on teise tuntud rootsi filminäitleja ja lavastaja daniel alfredsoni vend. PlekksePP, rätseP, sÕdur, nuhk on tema viies täispikk film. tomas alfredson (b. 1965, lidingö, sweden), actor and director, is the creator of a number of shorts and television movies. his fourth feature film, “let the right one in” brought him the swedish national award for best film and was also screened at the film festival around the world, also at PÖff. tomas alfredson is the brother of actor and director daniel alfredson and the son of actor/director hans alfredson. tinker, tailor, soldier, sPy is his fifth full-length feature. filmograafia/filmography: bert-den siste oskulden (bert: the last virgin, 1995), torsk pa tallinn (screwed in tallinn, 1995, tv-movie), spermaharen (2002), kontorstid (2003), fyra nyanser av brunt (Pruuni neli varjundit, pÖff 2004), lat den rätte komma in (lase sisse see õige, pÖff 2008), tinker, tailor, soldier, spy (2011)

festivalid/festivals: venice (in competition)

A complex web of betrayal and retribution is spun with elegant assurance in Tomas Alfredson’s melancholy adaptation of the classic John le Carré Cold War thriller. The densely plotted saga of cloak and dagger intrigue is expertly crafted and remains utterly absorbing without recourse to the pulse quickening action ethos considered essential in the Bourne era. Set in 1973, TINKER, TAILOR, SOLDIER, SPY is immersed in the grubby business of international espionage. It is a grey world of faceless men playing deadly games in which nobody can be trusted. George Smiley (Gary Oldman) is secretly reinstated to investigate the rumour of a mole operating at the very top of British intelligence. The suspects include bumptious Percy Alleline (Toby Jones), Cold War zealot Roy Bland (Ciárin Hinds), smug womaniser Bill Haydon (Colin Firth), prissy émigré Toby Esterhase (David Dencik) and even perhaps Smiley himself. Unraveling the traitor is a chess game of bluff and double-bluff that crosses continents and time periods as we discover who has been pulling the strings behind a stunning breach of loyalty. TINKER, TAILOR, SOLDIER, SPY methodically sets out all the evidence and works as a superior thriller, but has greater impact in the way it reveals the human cost of global politics. Everyone has their secrets and sorrows, everyone has paid a price for their service to queen and country, especially Smiley and loyal operatives like Jim Prideaux (Mark Strong) and Ricky Tarr (Tom Hardy). Allan Hunter

sCrEEn intErnational kriitikutE valik

260

screen international critics’ choice

Torino hobune

EuropEan film aWards sElECtion list 2011

thE turin horsE / a torinói ló ungari, Prantsusmaa, saksamaa, Šveits, usa / hungary, france, germany, switzerland, usa 2011, 146 min rEŽ/dir: Béla tarr

Publik on harjunud eeldama Ungari vanameistrilt Belá Tarrilt äärmist tõsidust, kuid filmiga TORINO HOBUNE ületab ta ka iseennast minimalistliku draa maga, mis on karm isegi võrreldes tema “Saatana tango” ja “werckmeisteri harmooniatega”. Filmi peatükid jagunevad viieks päevaks, mille te gevus – kui seda nii võib nimetada – toimub karmil ja tuulisel maastikul asuvas talumajas, kus üks va namees, kelle nimena kõlab ühel hetkel Ohlsdorfer (Derszi), elab koos tütrega (Bók) äärmiselt kasi nates tingimustes. Esimeses pikas kaadris veab hobune külateel Ohlsdorferi vankrit. Seejärel jälgib film kahe inimese argitoimetusi tohutu täpsuse ja rõhutatud kordustega: iga päev ärkavad nad üles, mees paneb riidesse, tüdruk toob kaevust vett ja viimaks istuvad nad üheskoos laua taga ning söövad keedetud kartulitest tehtud hädist ei net. Kumbki ei lausu naljalt sõnagi. Seda jõhkralt monotoonset rutiini katkestavad kaks sündmust. Esiteks tuleb naabrimees (Kormos) tallu palinkat ostma ja halab pikalt selle üle, kuidas kogu maailm variseb mandumise ja saamahimu nõiaringi tõttu pikkamisi kokku. Teiseks sõidab talust mööda salk mustlasi, kes jätavad tütrele usuteemalise raama tu, mida ta hiljem ka lugema hakkab. Film, mis tihkab oma tummfilmiajastut meenutava napi väljenduslaadiga naasta kinokunsti juurte juur de, võib vaatajaid oma hulljulgusega tüüdata, jahma tada, võluda või kohutada. Tarr on kuulutanud selle oma viimaseks filmiks ning tõepoolest on raske ette kujutada, kuhu tal siit veel edasi oleks minna. Kahju küll, kui see sangarlikult kompromissitu režissöör poe kinni paneb, ent kui see peakski nii minema, on TORINO HOBUNE igatahes võimas hüvastijätt. Jonathan Romney

prod: gábor téni sts/scr: béla tarr, lászló krasznahorkai op/dop: fred kelemen muusika/music: mihály víg mont/Ed: Ágnes hranitzky os/Cast: erika bók, jános derzsi, mihály kormos, ricsi tootja/production: t.t. filmmčhely maailma müük/World sales: films boutique levitaja/distributor: must käsi keel/language: ungari/hungarian Béla tarr (sünd 1955, Pecs, ungari) alustas loometeed amatöörfilmidega. tema debüütfilm “Perekondlik tulepesa” (1977) valmis eksperimentaalses béla balassi stuudios. tarri üks olulisemaid teoseid on eri ajatasandeid, tegevusliine ja vaatenurki ühitav seitsmetunnine epopöa “saatana tango” (1994) ida-ungari tühjenenud kolkaküla viimastest asukatest ning “Werckmeisteri harmooniad” (2001). mõlemad keskenduvad inimeste moraalse allakäigu ja nende tühiseid unistusi ja lootusi täitva messiase teemale. tarr on berliini filmija teleakadeemia külalisõppejõud, alates 1997. aastast euroopa filmiakadeemia liige. tänavusel berliini festivalil fiPresci ja žürii grand prix’ pälvinud torino hobune on lavastaja kümnes mängufilm. ungari esitas filmi parima võõrkeelse filmi oscari kandidaadiks. Béla tarr (b. 1955, Pécs, hungary) is one of the most original directors around today. from works highlighting social issues, he moved towards spiritual films whose style, defined by long, sweeping shots, earned him worldwide acclaim. films such as “satan’s tango” (1994) and “Werckmeister harmonies” (2000) are regularly screened at the world’s most prestigious festivals. his tenth feature film the turin horse won the jury grand Prix and the fiPresci Prize at this year’s berlin iff. filmograafia/filmography: csaladi tüzfészek (family nest, 1979), szabadgyalog (the outsider, 1981), Panelkapcsolat (the Prefab People, 1982), Öszi almanach (almanac of fall, 1985), karhozat (damnation, 1988), satantango (satan’s tango, 1994), utazas az alföldön (journey of the Plain, 1995), Werkmeister harmóniak (Werckmeister harmonies, 2000), a london férfi (mees londonist, pÖff 2007), a torinói ló (the turin horse, 2011)

festivalid/festivals: berlin (in competition – fiPresci Prize, jury grand Prix), moscow, karlovy vary, toronto, melbourne

Viewers are used to expecting severity from Hungarian maestro Belá Tarr, but in THE TURIN HORSE, he surpasses himself with a minimalistic drama that is stark even by the standards of his “Satantango” and “Werckmeister Harmonies”. In chapters set over five days, the action – such as it is – takes place at a farmhouse in a brutally windblown landscape, where an elderly man, named at one point as Ohlsdorfer (Derszi) lives with his daughter (Bók) in bitterly austere conditions. In the first extended shot, the horse pulls Ohlsdorfer’s car along a country road. Thereafter, the film follows the two human characters’ daily routine in great precision and with deliberate repetition: every day, they wake, the man dresses, his daughter walks to fetch water from the well, and eventually they sit down to a daily meager repast of boiled potatoes. Barely a word is said. This gruelingly monotonous routine is interrupted by two events. First, a neighbour (Kormos) arrives to buy some palinka (liquor) and delivers an extended rant about how the world is collapsing in an unstoppable circuit of degradation and acquisition. Second, a group of gypsies pass through, leaving the daughter a religious book which she later reads. Viewers may emerge variously bored, puzzled, mesmerised or thrilled by the audacity of a film that dares to take cinema back to a bare-bones language reminiscent of the silent era. Tarr has announced that this will be his last film, and indeed it’s hard to imagine where he could go from here. It’s a shame to think of this heroically uncompromising director shutting up shop, but if he does, THE TURIN HORSE is a magnificent farewell. Jonathan Romney

sCrEEn intErnational kriitikutE valik

261

screen international critics’ choice

Türannosaurus tyrannosaur suurbritannia / uk 2010, 91 min rEŽ/dir: paddy ConsidinE

Filmides “Bourne’i ultimaatum” ja “Le Donk & Scor zayzee” (linastus PÖFFil 2010) sooritatud rollidega imetlust pälvinud briti näitleja Paddy Considine’i lavastajadebüüt on lummavalt sünge käsitlus vägi vallast ja allasurutud tunnetest. Josephi isiksust (Peter Mullan, kes psühhopaatia ja raevuka eneseteadlikkuse vahel pendeldades saab hakkama võimsa rolliga) valitseb jõhkrus ja raev, mis varjutab tema intelligentsi. Joseph saab peagi tut tavaks Hannah’ga (Olivia Colman, kes klapib hästi Mullani intensiivsusega ja mõjub sama lummavalt), kaltsupoe müüjaga, kes elab koos oma abikaasa Jamesiga (Eddie Marsan) “peenes” asumis. Nende vahel võrsub ootamatu sõprus, mis varsti paljastab Hannah’le oma varjatud ja vapustava külje. Kuigi Considine’i on ilmselt mõjutatud Ken Loachi ja Alan Clarke’i loomingust, on ta suutnud hoidu da klišeedest ja teha filmi, mis on märkimisväär selt isiklik ja siiras. Me kulgeme hallide ja hüljatud hoonete maailmas (isegi kallid elamud näivad filmis varjavat kibestumist ja hirmu), mille asukaist ei või iial teada, kas nad astuvad sinuga vestlusse või annavad sulle vastu vahtimist. Siiski läbib filmi äär miselt õrna allhoovusena leebe huumor ja soojus, mis vihjab millelegi ülemale kui meeleheide. Samuti annab film vaatamata nihilistlikule atmosfäärile (muu hulgas leidub ka peaaegu talumatult jõhkraid stseene) teatavat lootust lunastusele. TÜRANNOSAURUS on tähelepanuväärne bri ti film, mis näitab, et Considine on kaamera taga niisama tugev tegija kui kaamera ees. Ta suudab ühtaegu teha kummarduse varasemaile briti filmi loojaile ja jutustada lugu endale ainuomases stiilis. Laurence Boyce

prod: diarmid scrimshaw sts/scr: Paddy considine op/dop: erik alexander Wilson muusika/music: chris baldwin, dan baker mont/Ed: Pia di ciaula os/Cast: Peter mullan, olivia colman, eddie marsan, jag sanghera tootja/production: Warp X maailma müük/World sales: Protagonist Pictures levitaja/distributor: must käsi keel/language: inglise/english

paddy Considine (sünd 1974, burton-on-trent, uk) on lõpetanud fotograafiaõpingud brightoni ülikoolis. tema filmikarjäär sai alguse näitlejana shane meadowsi filmides, sh “tuba romeo brassile”, mida näidati 2000. aastal ka PÖffil. hiljem on considine kaasa teinud nii briti filmides ("24 hour Party People” (2001), “ameerikas” (2004), mõlemad linastusid ka PÖffil) kui ka ameerika kassahittides ("cinderella man” (2005), “bourne’i ultimaatum” (2007)). oma esimese lühifilmilavastusega “dog altogether” pälvis ta 2007. aastal veneetsia filmifestivalil hõbelõvi ja kodumaal bafta auhinna. tema esimene täispikk filmilavastus tÜrannosaurus on saanud mainekatel filmifestivalidel juba väga kõrgeid hinnanguid. paddy Considine (b. 1974, burton-on-trent, uk) graduated in photography from the university of brighton. he began his film career working alongside childhood friend shane meadows. the director cast considine in his short films, then offered him his first role in a feature, “a room for romeo brass” (PÖff 1999). later, considine earned acting and screenwriting credits for meadows’ “dead man’s shoes” (2004). his acting career includes both british movies (24 hour Party People, 2001; “in america”, 2004, both where screened at PÖff) and american (cinderella man, 2005; the bourne ultimatum, 2007). in 2007 he debuted as a director with “dog altogether”, a short film that won a bafta award and a silver lion at the venice iff, among other prizes. considine then transferred its characters to his feature directorial debut tyrannosaur. filmograafia/filmography: tyrannosaur (2010)

festivalid/festivals: sundance (directing award, special jury award), rotterdam, karlovy vary, helsinki, toronto, tokyo

The debut feature of Paddy Considine – the acclaimed British actor known for roles in such films as “The Bourne Ultimatum” and “Le Donk & Scorzay-zee” (PÖFF 2010) – s a grimly captivating examination of violence and repressed emotion. The personality of Joseph (Peter Mullan, who gives a stunning performance, alternating between the psychopathic and the fiercely self-aware) is driven by a violence and rage that belies his intelligence. He soon comes into contact with Hannah (Olivia Colman, who matches the intensity of Mullan and is equally as mesmerising), a second-hand shop worker who resides in one of the “posh” housing estates with her husband James (Eddie Marsan). An unlikely friendship springs up between the two that soon exposes a hidden – and shocking – side to Hannah. Whilst obviously influenced by the likes of Ken Loach and Alan Clarke, Considine manages to avoid clichés and make a film that is a remarkably personal and austere affair. We’re in a world of grey and abandoned buildings (even the upmarket estates in the film seem a dark mask for resentment and fear) whose inhabitants would as soon smash you in the face as talk to you. Yet there’s an extremely subtle undercurrent of gentle humour and warmth throughout that hints at something more than despair. Similarly, despite the nihilistic air (which includes moments of very difficult to watch violence), there’s still an offer of hope and redemption. This is a remarkable British feature film that signals that Considine is as excellent behind the camera as he is in front of it as he manages to pay homage to British filmmakers of the past whilst still managing to tell a story in his own distinctive style. Laurence Boyce

27th

INIMÕIGUSTE ERIPROGRAMM SPECIAL PROGRAMME ON HUMAN RIGHTS 265 266

271

kaladE sEas omaks võEtud / el abrazo de los Peces asma’a

267

modElli moodi tüdruk / girl model

268

tulE nagu olEd / hasta la vista

269

kui tähtis on osata kingapaElu siduda / hur många lingon finns det i världen

270

hommE on parEm päEv / jutro bedzie lePiej

Toetab Euroopa Liit

lasE mu rahval minna! / let my PeoPle go!

272

maratonipoiss / marathon boy

273

mErEväE lugu / a marine story

274

miChEl pEtruCCiani – kEha Ja hing / michel Petrucciani – body and soul

275

põhJamErE tEXas / nordzee teXas

276

nädalalõpp / Weekend

inimõigustE Eriprogramm

264

sPecial Programme on human rights

“Kõik see, mille ees me silmad suleme; mille eest me ära jookseme; mida me eitame, mustame või lausa jälestame – kõik see alistab meid lõpuks. Sellest, mis näib ebameeldiva, valuliku, kurjatõotavana, võib saada ilu-, rõõmu- ja tugevuseallikas, kui sellele läheneda avatud meelega.”

Everything we shut our eyes to, everything we run away from, everything we deny, denigrate or despise, serves to defeat us in the end. what seems nasty, painful, evil, can become a source of beauty, joy, and strength, if faced with an open mind.

Henry Miller (Ameerika kirjanik)

Henry Miller (American writer)

Tänavune PÖFFi inimõiguste programm kannab nime “Erinevus rikastab”. Programm, mis näitab, et kõik see, mille eest ära joostakse ja mida karde takse, on tegelikult nii tavaline ja igapäevane. Programm, millest tuleb sel gelt välja, kui sarnased me tegelikult oma erinevustest hoolimata oleme.

This year’s human rights programme of PÖFF is titled “Diversity Enriches”. It’s a programme which shows how everything people run away from is actually so average and normal. It’s a programme from which we can see how similar we all are in spite of our differences.

Programmist leiab filme armastusest ja armuvalust, soovidest ja ambit sioonikusest, sisemistest konfliktidest ja lõputust tahtejõust. Filme lastest ja filme eakatest. Teisisõnu kõigest, mis on nii igapäevane ja tavaline. Ja nii ongi – see on ka nende filmide “kangelaste” igapäevaelu. Kangelasteks on inimesed meie seast, kes armuvad samast soost inimestesse. Või inime sed, kel on raskusi liikumisega. Inimesed, kes võiksid kõigi elu rikastada.

In the human rights programme there are films about falling in love and never feeling loved; wishes and ambition; inner conflicts and never-ending willpower. Films about children and about the elderly. In other words everything that is normal and routine. And this is exactly how it is – this is the everyday life of the “heroes” from the films. Those heroes fall in love with the people from the same sex. Or they might have difficulty moving around. These are all people who could enrich our everyday lives.

Sarnaselt eelnevate aastatega toimuvad Solarise keskuse aatriumis te maatilised sündmused, mis on seotud sama päeva õhtul linastuva inimõi guste programmi filmiga. Teemadering on lai ja esinejad huvitavad. Inimõiguste programmi panid kokku Tallinna Tehnikaülikooli õiguse insti tuut ja Pimedate Ööde Filmifestival.

Similarly to previous years there are different thematic events in the atrium of the Solaris Centre. All of which are related to the human rights film screened before the event. There are a variety of topics and many interesting performers. The human rights programme is organized by Tallinn Law School at Tallinn University of Technology and Black Nights Film Festival.

inimõigustE Eriprogramm

265

sPecial Programme on human rights

Kalade seas omaks võetud thE EmBraCE of thE fishEs El aBrazodE los pECEs hispaania / spain 2011, 96 min rEŽ/dir: ChEma rodríguEz

Kas kujutate ette elu midagi nägemata ja kuulma ta? Just selline on filmi KALADE SEAS OMAKS VÕETUD kolme peaosalise igapäevaelu. Clara on filmi režissööri Chema Rodrigueze tütar, kes sündis pimekurdina. Kui Clara sündis, hirmutati vanemaid, et neiu ei ela üle puberteediea. Filmis on Clara aga lõpetamas pimekurtidele mõeldud erikooli.

prod: Pablo blanco sts/scr: chema rodríguez op/dop: diego dussuel muusika/music: Pedro barbadillo mont/Ed: Pablo b. guzmán tootja/production: Pablo b. guzmán maailma müük/World sales: el mar films keel/language: hispaania/spanish

José Maria on andekas skulptor, kellele on antud ülim tunnetusvõime. Ta sündis kurdina ja hakkas järkjärgult ka nägemist kaotama. Võideldes dep ressiooniga, avastas ta enda jaoks puidust skulp tuuride meisterdamise. Norberto on sarmikas noormees, kelle huumori meel ja positiivne ellusuhtumine võiks olla eesku juks nii mõnelegi. Kõiki kolme ühendab armastus vee vastu ning iga päevane ühiskonnas hakkama saamise õppimine. Film on täis vaimukaid dialooge ja hingeminevaid mõtteid. Ühtlasi on film suurepärane näide sellest, kuidas erinevused ühiskonda tegelikult rikastada võivad. Kristin Rammus Projekt “Erinevus rikastab”

Can you imagine life without seeing or hearing anything? That’s what the everyday life of the three main characters of THE EMBRACE OF THE FISHES is like. Clara is the daughter of the film director Chema Rodriguez, who was born deafblind. When Clara was born, her parents were told that she won’t live over puberty. Now she is an adult who is finishing school. José Maria is a talented sculptor with a sublime ability to sense. He was born deaf and he started losing sight after an illness. Fighting depression, José Maria found an interest in forming shapes from wood.

Chema rodríguez (sünd 1967, sevilla, hispaania) on teinud peamiselt dokumentaalfilme, aga ta on ka stsenarist ja telefilmide produtsent, lisaks kahe raamatu autor ja ajakirja cartographica looja. tema esimest dokumentaalfilmi “raudtee tähed” on näidatud ka kumu dokumentaalil. kalade seas omaks vÕetud on režissööri kolmas täispikk dokumentaalfilm. Chema rodríguez (b. 1967, seville, spain) is director, screenwriter and producer for film and television. he has written two books and is the founder and director of the magazine cartographica. the embrace of the fishes is his third full-length documentary. filmograafia/filmography: estrellas de la linea (2006, doc), coyote (2009, doc), el abrazo de los pesos (the embrace of the fishes, 2011, doc)

festivalid/festivals: san sebastian

Norberto is a charming young man, whose sense of humour and positive attitude is inspiring. Each of these three people have two things in common: the love for water and trying to integrate into the society. This film is full of witty dialogues and deep thoughts. It’s also a very good example on how differences really enrich the society. Kristin Rammus Project “Diversity Enriches”

inimõigustE Eriprogramm

266

sPecial Programme on human rights

Asma’a asma’a egiptus / egypt 2011, 96 min rEŽ/dir: amr salama

Relv ei tunne hirmu, sest teab, et keegi ei julge tema ette seista. Selleks et maailmas midagi muutuks, on vaja kedagi, kes julgeb püssitoruga silmitsi seista.

prod: mohammed hefzy, bushra rozza sts/scr: amr salama op/dop: ahmad gabr mont/Ed: amr salah os/Cast: hend sabry, maged el kedwani, hani adel, ahmad kamal, sayed ragab tootja/production: film clinic maailma müük/World sales: Pacha Pictures keel/language: araabia/arabic

Kui politsei Egiptuse režissööri Amr Salama jaanuari kuise Egiptuse revolutsioonil ajal läbi peksis, ütles ta endaga juhtunust kirjutades, et on oluline jutustada oma lugu täiesti läbipaistvalt, et teised neid läbiela misi mõistaksid. Samast sihist on kantud tema tei ne mängufilm, tegelikest sündmustest inspireeritud ASMA’A. See räägib AIDSiga seotud väärarusaama dest araabia maades ja vajadusest leida kedagi, kes on valmis oma lugu rääkides selle stigmaga võitlema. Asma’a on keskealine lesestunud üksikema, kes põeb HIVi ning varjab seda tütre ja tuttavate eest. Hirm, et keegi tema haigusest teada saab, tuleneb inimeste hirmust haiguse ja haigete vastu. Kõik kardavad ning see surnud ring ähvardab Asma’a jaoks tõepoolest saatuslikuks saada, sest ta vajab ravitavast tervisehädast tervenemiseks operat siooni, ent arstid keelduvad teda viiruse tõttu ope reerimast. Mõistes, et teda ei tapa mitte AIDS või muu tervisehäda, vaid inimeste väärarusaamad, tema enda ja teiste hirm, otsustab Asma’a surma ootamise asemel oma elu eest võidelda ning ühes telesaates oma lugu jutustada. Tundliku kinematograafia ja näitlejatöödega (pea osas suurepärane Hend Sabri) film reflekteerib kontraste Egiptuse ühiskonnas maalimata see juures maailma mustvalgelt, vaid keskendudes hallidele toonidele nende vahel ja lõhede ületamise võimalikkusele. Katre Pärn

amr salama on egiptuse filmilavastaja, kes tõusis kriitikute tähelepanu alla oma esimese täispika lavastusega “on a day like today” 2008. aastal. ta on valitud egiptuse filmikriitikute poolt alexandria rahvusvahelisel filmifestivalil aasta uustulnukaks ja tulevikutäheks. ta on teinud reklaamfilme ja teleseriaale, muusikavideosid, lühifilme ja lühidokumentaalfilme. ta on tänavu palju laineid löönud dokumentaalfilmi “tahrir 2011” kaaslavastaja. asma’a on tema teine täispikk mängufilm. amr salama was raised in egypt. he won critical acclaim for his debut feature, “on a day like today” in 2008. he was dubbed best newcomer of 2008 by many film critics in egypt and the star of the future by the alexandria international film festival. salama has directed several tv series and commercials, music videos, documentaries and short films. he is one of the filmmakers behind the documentary “tahrir 2011: the good, the bad and the Politician” (2011). his latest feature is asma’a. filmograafia/filmography: zay el naharda (2008), tahrir 2011 (2011, doc, co-dir), asma’a (2011)

festivalid/festivals: abu dhabi, london

Director Amr Salama, who emerged as one of the brightest new voices in the new wave of Egyptian cinema with his 2008 debut feature “Zay el Naharda”, returns with a powerful, heartbreaking, real-life story about an HIV-positive woman fighting against prejudice and injustice. Asma’a (Hend Sabry) lives with her father and struggles to raise her teenage daughter. And Asma’a has a secret. In a world where HIV/ AIDS is still stigmatized, Asma’a has survived by avoiding any situation that might betray that she is infected with the illness. It will take the fateful intervention of Mohsen (Maged El Kedwany), the bold host of a daring TV show, to teach Asma’a to speak out, fight back and hold her ground – both against her illness and against the ignorance of society.

inimõigustE Eriprogramm

267

sPecial Programme on human rights

Modelli moodi tüdruk girl modEl usa 2011, 78 min rEŽ/dir: david rEdmon, ashlEy saBin

Siber ja Tokio – distants, võimalused, raha... Täpselt seda nägid sadade Siberis kasvavate noorte tüdrukute vanemad, kui nad lubasid (või mõnel juhul suisa nõudsid) oma tütred osalema modellide otsingus. Šaakalitele kohaselt vaadatakse eelvoorus lapse eas tüdrukute puhul igat detaili ning vähegi häiriva asjaolu ilmnedes võetakse neilt võimalus pääseda maailmaturule eduka noore modellina, kel on kohe tööd võtta. Või vähemalt nii neile lubatakse – kaks tööotsa ning 8000 dollarit. Tegelikkuses aga... Filmis MODELLI MOODI TÜDRUK ei näidata ühelt poolt mitte midagi eriskummalist – pelgalt suurelt unistamist ning kuidas neid unistusi realiseerida püütakse. Teisalt aga näitab see õõvastavat pilti sellest, kuidas noori tüdrukuid sunnitakse kiirelt iseseisvuma ja loobuma oma lapsepõlvest. See on häiriv ka selles mõttes, et filmis tunnistatakse sel gesõnaliselt, et on vägagi tõenäoline, et Venemaalt “päästetud” neiud näevad modellitööd võrdväär sena prostituudi tööga ja olles modellina läbi kuk kunud, võivad hakata oma keha müüma. Film hoiab vaatajat algusest lõpuni emotsionaalselt konksu otsas ega lase lahti enne lõputiitreid. Kristin Rammus Projekt “Erinevus rikastab”

prod: ashley sabin, david redmon sts/scr: david redmon, ashley sabin op/dop: david redmon, ashley sabin muusika/music: matthew dougherty, eric taxier mont/Ed: david redmon, ashley sabin, darius marder, alan canant os/Cast: nadya, madlen, ashley arbaugh, rachel blais tootja/production: carnivalesque films maailma müük/World sales: dogwoof keel/language: inglise, vene, jaapani / english, russian, japanese

ashley sabin on õppinud brooklynis Pratti instituudis kunstiajalugu. tema filme on näidatud sundance’i filmifestivalil ja ka new yorgi moodsa kunsti muuseumis. ta on teinud viis dokumentaalfilmi koos david redmoniga, olles ühes isikus nii produtsent, lavastaja, monteerija kui ka operaator. david redmon on oma doktorikraadi kaitsnud albany ülikoolis. ta on teinud viis dokumentaalfilmi koos ashley sabiniga. ashley sabin studied art history at the Pratt institute in brooklyn. her films have premiered at sundance and the museum of modern art in new york. including girl model, she has produced, directed, edited and photographed five films with david redmon. david redmon received a Ph.d. in sociology from the university of albany. including girl model, he has produced, directed, edited and photographed five films with ashley sabin. filmograafia/filmography: mardi gras: made in china (2005, doc), kamp katrina (2007, doc), intimidad (2008, doc), invisible girlfriend (2009, doc), girl model (2011, doc)

festivalid/festivals: toronto, abu dhabi

Siberia and Tokyo – distance, opportunities, money... That is exactly what hundreds of parents saw when they entered their young daughters to a modelling casting, where the people from “the West” decided which of the girls were suitable enough for the market in Tokyo and which of the skinny girls were “too fat” and “needed to go on a diet”. The promises made to those who made the cut were incredible – two jobs right away and minimum 8000 dollars. Promises! In reality... There is nothing peculiar shown in MODEL GIRL – just dreaming big and trying to realize those dreams. But if you read between the lines you see that it’s also about giving up their childhood and gaining independence far too fast. It is also disturbing that it is said in the film that many of the girls who have “escaped” from Russia actually don’t understand the difference between modelling and prostitution. So if modelling fails on them, they might start to sell their body in another way. This film will have the viewer emotionally hooked from the very beginning until the end of the titles. Kristin Rammus Project “Diversity Enriches”

inimõigustE Eriprogramm

268

sPecial Programme on human rights

Tule nagu oled ComE as you arE / hasta la vista belgia / belgium 2011, 115 min rEŽ/dir: gEoffrEy EnthovEn

Philip ja Lars liiguvad ratastoolis, Jozef on aga vaegnägija. Neid seob lisaks erivajadustele ka ar mastus hea veini ja naiste vastu. Paradoksaalselt ka fakt, et keegi neist pole kordagi naisega vahe korras olnud. Nad sõltuvad igal sammul oma vanematest, mis on nad ülejäänud maailmast justkui ära lõiganud. Ometi näevad nad võimalust maitsta vaba inimese igapäevaelu (ning boonusena kaotada ka süütus), kui Philip kuuleb ühest Hispaania bordellist, kus klientuuriks on justnimelt erivajadustega inimesed. Veendes oma lähedasi, et kogu reis on täiesti pla neeritud ja nendega on alati kaasas järelvaataja Claude, annavad vanemad reisile rohelise tule. Nii nende teekond algabki… Satiiriline komööda või tõsine draama – see jääb juba vaataja otsustada. Kindel on see, et TULE NAGU OLED pälvis 35. Montreali filmifestivalil viis auhinda. Kristin Rammus Projekt “Erinevus rikastab”

prod: mariano vanhoof sts/scr: Pierre de clercq op/dop: gerd schelfhout muusika/music: meuris mont/Ed: Philippe ravoet os/Cast: robrecht vanden thoren, gilles de schryver, tom audenaert, isabelle de hertogh tootja/production: fobic films maailma müük/World sales: films boutique keel/language: hollandi/dutch

Philip and Lars use a wheelchair for moving, Jozef is almost blind. Besides the different disabilities, the three young men are united by the love for great wine and women. Oddly enough none of them have ever been intimate with a woman before. They depend on their parents in their everyday life, which makes them almost isolated to the outside world. Until they saw the opportunity to taste the “freedom” (and maybe finally lose their virginity) when Philip heard of a Spanish brothel which specializes on people with disabilities.

geoffrey Enthoven (sünd 1974, Wilrijk, belgia) on ennekõike tuntud kui auhindu noppinud lühifilmide “the undertaker” ja “apaatia-skisofreenia- klaustrofoobia” triloogia autor. tema 2001. aastal valminud debüütmängufilm “armastuse lapsed” sai rahvusvaheliseks hitiks kõikjal maailmas. enthoveni teine mängufilm “vana peer” ja kolmas film “Õnnelikult koos” on linastunud ka PÖffil. tule nagu oled on režissööri viies täispikk film. geoffrey Enthoven (b. 1974, Wilrijk, belgium) gained recognition as the director of shorts such as the award-winning “the undertaker” and the apathyschizophrenia-claustrophobia trilogy. in 2001, he made his feature film debut, “children of love”, which became an international film festival hit around the world. enthoven directs commercials, music videos and tv series on a freelance basis for several production companies. come as you are is his fifth fulllength feature. filmograafia/filmography: les enfants de l’amour (children of love, 2002, doc), vidange Perdue (2006, vana peer, pÖff 2007), happy together (Õnnelikult koos, pÖff 2008), meisjes (the over the hill band, 2009), hasta la vista (come as you are, 2011)

festivalid/festivals: montreal (audience award, special mention of the ecumenical jury)

Trying to convince their families by confirming that the whole trip is carefully planned and that there will be a chaperone with them at all time, they finally get the promotion to go. And so their journey begins… A satirical comedy or a drama – that’s for the viewer to decide. Fact is that COME AS YOU ARE gained five awards at the 35th Montreal World Film Awards. Kristin Rammus Project “Diversity Enriches”

inimõigustE Eriprogramm

269

sPecial Programme on human rights

Kui tähtis on osata kingapaelu siduda thE importanCE of tying your oWn shoEs / hur många lingon finns dEt i världEn rootsi / sweden 2011, 100 min rEŽ/dir: lEna koppEl

Boheemlasest Alexi õdus elu kukub kokku, kui ühel päeval löövad ukse ta nina all kinni nii teat rigrupp, mis ta näitlejaambitsioone toitis, kui ka tüdruksõber, kellega ta pereidülli nautis. Nii ei jää tal muud üle kui naasta kodulinna ja võtta vastu ai nuke töökoht, mis seal talle pakkuda on – vaimsete erivajadustega inimeste hooldaja amet Paradiisi nimelises hooldekodus. Loomingulisel ja isepäisel Alexil on uude keskkon da sisse elamisega esiti raskusi. Seda siiski mitte seetõttu, et erivajadusega inimesed oleks teistsu gused ja arusaamatud. Vastupidi – Alex on oma hoolealustega sarnasem kui ta isegi arvata oskab. Probleemiks on hoopis hooldekodu, laiemalt ka ühiskonna suhtumine hoolealustesse. Alex avas tab end süsteemis, mis näeb erivajadusi piiratuse na, puudena, mille tõttu tuleb piirata ka hoolealuste tegevusi. Nii koosneb filmikangelaste elu tööteraa piast (küttepuude lõhkumine ja pakendamine), sotsiaalste oskuste omandamisest (kingapaelte sidumise õppimine) ja jalutuskäikudest. Olulisteks märgusõnadeks on rutiin ja progress. Katre Pärn KUI TÄHTIS ON OSATA KINGAPAELU SIDUDA on sügavalt liigutav komöödia, mis ei jäta kellegi sü dant ja hinge puudutamata.. Film põhineb reaalselt tegutseva loomingulise kollektiivi Glada hudik theatre lool. Nad on ülipo pulaarsed Rootsis ning ka rahvusvaheliselt tun tud. Filmi tegelased on ka tegelikult Glada Hudik Theatre’i liikmed.

prod: Peter Possne, Peter kropenin sts/scr: lena koppel, trine Piil, Pär johansson op/dop: rozbeh ganjali muusika/music: josef tuulse mont/Ed: Patrick austen, mattias morheden os/Cast: sverrir gudnason, vanna rosenberg, cast from the glada hudik theatre tootja/production: sonet film ab levitaja/distributor: estinfilm keel/language: rootsi/swedish

lena koppel (sünd oskarshamn, rootsi) on kasvanud üles kanadas torontos. ta on filmi õppinud berliinis ja zürichis ning stsenaristikat stockholmi draamakunstide akadeemias. koppel on teinud mõned lühifilmid ja neli täispikka mängufilmi. tema debüütfilm “tõe hetked” linastus PÖffil 1998. aastal ja seal mängisid kaasa ka eesti näitlejad. lena koppel (b. oskarshamn, sweden) grew up in toronto. she studied directing at focal in berlin and zurich, and scriptwriting at the stockholm academy of dramatic arts. she has made couple of short films and four full-length features. her first feature “true moments” (1998) screened also at PÖff with estonian actors involved. filmograafia/filmography: sanna ögonblick (tõe hetked, pÖff 1998, co-dir), bombay dream (2004), rallybrudar (2008), hur många lingon finns det i världen (the importance of tying your own shoes, 2011)

When his girlfriend Lisa eventually gets fed up and chucks him out onto the street, Alex is forced to look for a job in order to survive. All of a sudden, he finds himself working as an assistant to a troop of mentally handicapped people at a group living facility with inflexible routines, endless courses in how to tie your shoelaces, and, above all, lots of very bored individuals. Following a disastrous start with muddled schedules, angry reprimands from his boss, and an emergency visit from the fire department, Alex gradually starts to tune in to the warm and charming individuals around him. Beneath their handicaps and medication, they are bounding with energy, full of dreams, fun-loving spirit, and unexpected talent. Alex and his new friends face an uphill battle as they struggle to overcome preconceived notions, angry and anxious families, and a prejudiced environment in order to achieve their goal – to take part in the national hit TV show The Talent Hunt. This feisty bunch has tied their last shoelace! THE IMPORTANCE OF TYING YOUR OWN SHOES is a deeply moving and uplifting comedy with plenty of heart and soul.

inimõigustE Eriprogramm

270

sPecial Programme on human rights

Homme on parem päev tomorroW Will BE BEttEr / Jutro BEdziE lEpiEJ Poola / Poland 2010, 118 min rEŽ/dir: dorota kEdziErzaWska

Kolm väikest kodutut poissi põgenevad Venemaalt, et alustada uut ja ilusamat elu Poolas. Petjal, kol mest kõige nooremal, on kogu pundis kandvaim roll. Just teda soovib harida üks eakam mees. Oma ilusate siiraste silmadega on just tema tihtipeale see, kes süüa muretseb. Ja kõige õõvastavam on kolmest poisist suitsetamas näha just nimelt teda.

prod: arthur reinhart sts/scr: dorota kčdzierzawska op/dop: arthur reinhart muusika/music: vacat mont/Ed: dorota kedzierzawska, arthur reinhart os/Cast: oleg ryba, jewgienij ryba, akhmed sardalov, stanisław sojka tootja/production: kid film maailma müük/World sales: kid film keel/language: poola, vene/Polish, russian

Igaljuhul peavad lapsed Poola jõudes otsa vaata ma reaalsusele – sealne elu polegi nii lihtne ja roo siline, nagu nad olid ette kujutanud. Poiste näitlejameisterlikkus ja detailideni viimistle tus muudab filmi äärmiselt usutavaks. Muu hulgas näib filmis mitmetel elementidel olevat märgiline tähendus – seda nii poiste pärast sööki tõmmatud sigarettidel kui ka kaasaskantaval kaisukarul. Kristin Rammus Projekt “Erinevus rikastab”

Three little homeless boys run from their life in Russia, to start a new and improved life in Poland. Petya, who is the youngest out of the three, is most definitely the leading man in the movie. He is the one whom an old man wants to educate. He is the one who is often the provider of food. And out of the three boys, it’s most disturbing to see him smoke. Anyway – once the kids arrive to Poland, they have to face the reality – life there is not half as wonderful and easy as they had imagined.

dorota kedzierzawska (sünd 1957, Łódz, Poola) võitis omal ajal mitmeid auhindu lühifilmide eest, mis ta tegi filmiõpingute ajal moskvas ja Łódzis. tema film “end of the World” (1988) pälvis auhinna mannheimi festivalil ja “devils, devils” (1991) linastus edukalt cannes’is. tema eelmine film “mina olen” võeti hästi vastu kõikjal maailmas ning oli PÖffi kavas 2006. aastal. PÖffil on näidatud ka tema 2007. aasta draamat “aeg antud surra”. homme on Parem Päev on kedzierzawska kuues täispikk film. dorota kedzierzawska (b. 1957, Łódz, Poland) has won awards for her short films while she was still studying film and drama in moscow and Łódz. her debut “end of the World” (1988) brought her a golden ducat in mannheim, her film “devils, devils” (1991) was hailed in cannes. her film “i am” was screened at PÖff in 2006 and “time to die” in 2008. tomorroW Will be better is her sixth full-length film. filmograafia/filmography: diably, diably (devils, devils, 1991), Wrony (crows, 1994), nic (nothing, 1998), jestem (2005, mina olen, pÖff 2006), Pora umierac (2007, pÖff 2008), jutro bedzie lepiej (tomorrow Will be better, 2010)

festivalid/festivals: berlinale (generation), seattle, melbourne

There are several aspects that make this film very believable – the talented little boys and all the many details. Among other things there are many signs in the film – starting from the cigarettes the boys smoked after they ate or the teddybear Petya carries around with him. Kristin Rammus Project “Diversity Enriches”

inimõigustE Eriprogramm

271

sPecial Programme on human rights

Lase mu rahval minna! lEt my pEoplE go! Prantsusmaa / france 2011, 86 min rEŽ/dir: mikaEl BuCh

Juudi päritolu ja homoseksuaalsus näivad olevat midagi, mis käsikäes käia ei suuda. Vähemalt nii näib Rubenile Pariisis. Seega põgeneb ta Soome, et oma elu uuesti alustada. Soomes elab Ruben koos kohaliku poisi Teemuga. Nende kooselu näis olevat ideaalilähedane, kuni ühe suurema lahkar vamuseni rahaasjus, mis nad lahutab. Ruben len dab tagasi Prantsusmaale, kus ta kohtub oma taas napsuse emaga, närvidelekäiva vennaga ja õnne tus abielus oleva õega. Muu hulgas sunnib isa teda kohtuma ka oma armukesega. Ja kõik probleemid, mille eest ta on põgenenud, tulevad tagasi. Teemut igatsedes satub Ruben erinevatesse tra gikoomilistesse situatsioonidesse kord geibaaris, siis laste mänguväljakul. Filmi üks kaasautoreid Christophe Honoré (kellelt pärineb ka PÖFFil linastuv film “Meie armastatud”) põhjendas ootamatut kohavalikut Soome näol järgmiselt: “Filmi algus meenutab walt Disney’t, sest meie, prantslaste, jaoks – Soome ongi walt Disney maailm. Loomulikult Pariisi naastes naaseb ka õudusunenägu!” Kristin Rammus Projekt “Erinevus rikastab”

prod: Philippe martin, géraldine michelot sts/scr: mikael buch, christophe honoré op/dop: céline bozon muusika/music: Éric neveux mont/Ed: simon jacquet os/Cast: nicolas maury, carmen maura, jeanfrançois stévenin, amira casar, clément sibony, jarkko niemi, jean-luc bideau tootja/production: les films Pelléas maailma müük/World sales: les films du losange keel/language: prantsuse/french

Jewish heritage and homosexuality don’t seem to go well together. At least that is what Ruben thought while living in Paris. So he escaped to Finland where he met a local boy Teemu. They seemed to have harmonic relationship until a misunderstanding around money tore them apart. So Ruben flew back to France where he re-met his ditzy mother, irritating brother and a sister who’s stuck in a miserable marriage. Besides that his father forces him to meet his mistress. So all the problems he had escaped from came rushing back to him.

mikael Buch (sünd 1983, marseille, Prantsusmaa) õppis filmi Pariisi fémis’ filmikoolis ja kohe pärast seda hakkas ta kirjutama filmistsenaariumeid. 2008. aastal oli ta koos christophe honoré’ga tolle filmi “la belle personne” käsikirja autor, sama ka 2009. aastal filmiga “making Plans for lena”. buchi esimese lavastuse lase mu rahval minna! käsikirja kaasautor on aga just christophe honoré. mikael Buch (b. 1983, marseille, france) graduated from femis in Paris and quickly embarked on a career of filmmaking. in 2008 he assisted christophe honoré on the script of “la belle personne” and in 2009 on the direction of “making Plans for lena”. honoré has returned the favour by co-writing the script of let my PeoPle go! which is buch’s first feature as director. filmograafia/filmography: let my People go! (2011)

festivalid/festivals: montreal, helsinki

Although missing Teemu in every step of the way, Ruben is constantly involved in different tragicomic situations – whether in gay bars or children’s playground. One of the co-writers Christophe Honoré explained the pretty odd set choice (Finland) as following: “The beginning is in Finland, something very Walt Disney – for us French, Finland is Walt Disney World. And of course when he comes back to Paris, it is a nightmare.” Kristin Rammus Project “Diversity Enriches”

inimõigustE Eriprogramm

272

sPecial Programme on human rights

Maratonipoiss marathon Boy suurbritannia, india / uk, india 2010, 99 min rEŽ/dir: gEmma atWal

MARATONIPOISS on dokumentaalfilm India poi sist, kes veel mõni aasta tagasi oli maailmameedia lemmiklaps. Ta oli kolmeaastaselt maailma noorim maratonijooksja, aga kogu lugu võttis kiiresti kol lase ajakirjanduse maigu, kus omavahel kiskusid kõik, kes Budhia Singhiga ühel või teisel viisil kokku puutusid ja saatusel oli veel midagi varuks. Filmiti reaalajas viie aasta jooksul – režissöör Gemma Atwal osaleb Budhia tegemistes, räägib tema lähedaste, ema ja ametivõimudega. Kõik väi davad, et tegutsevad Budhia huvides. Ja Budhia soovid olenevad sellest, kelle juures ta parajasti elab. Mis siis ikkagi on tema huvides ja kes tegeli kult tema huvide eest seisab? Kas treener Biranchi Das kasutab teda ära lootuses elada välja oma unistusi või ta tõesti ka hoolib poisist? Mis motiivi dest lähtub Budhia ema? Filmis on nii mõnigi šokeeriv stseen. Pärast seda, kui ametivõimud on keelanud Budhia jooksmise maratonil, sepitsevad Das ja tema kaaslased väl ja plaani, mille kohaselt Budhia jookseb… eiei, ikka kõnnib… järgmisel maratonil. Mitmel korral kõndimist ja jooksmist segi ajades muigavad nad sarkastiliselt, olles rahul, et kavaldavad võimud üle. Või stseen pärast rekordajaga maratoni läbimist, kui Budhia higist leemendava ja dehüdreerununa vaevu jalul püsib ning teda ühest käest teise lok sutatakse.

prod: gemma atwal, matt norman sts/scr: gemma atwal op/dop: matt norman muusika/music: garry hughes mont/Ed: Peter haddon tootja/production: a one horse town Productions / renegade Pictures maailma müük/World sales: a one horse town Productions keel/language: inglise, hindi/english, hindi

gemma atwal on töötanud vabakutselise filmirežissööri ja produtsendina erinevate suurbritannia teledokumentaalide tegemisel. ta on töötanud ka arendusprodutsendina filmitootmisfirmades, samuti majandusajakirjanikuna madridis paikneva noa media grupi lähetusel aafrikas, aasias ja euroopas. mullu idfa dokumentaalfilmide festivalil pälvis tema esimene film maratoniPoiss peapreemia. gemma atwal worked as a freelance director and producer on a variety of uk television documentaries. she spent three years working as a development producer for independent uk production houses. she has also worked as a business journalist for the madridbased noa media group in africa, southeast asia, and europe. marathon boy is her first feature film. filmograafia/filmography: marathon boy (2010, doc)

Marianne Meiorg Projekt “Erinevus rikastab”

MARATHON BOY is a documentary of an Indian boy who was only a few years ago the favourite of world media. At the age of three he was the youngest marathon runner in the world. But the whole story was fast to take the taste of tabloid media, where everyone who were in one way or the other connected to Budhia Singh where fighting with each other and the fate had more in store … Documentary is filmed in real life over five years – director Gemma Atwal participates in Budhia’s activities, talks to those close to him, his mother and representatives of public authority. All claim to act in Budhia’s interests. And Budhia’s wishes depend on who he lives with at the moment. What is in his interests and who actually stands for his interests? Is coach Biranchi Das exploiting him to live his own dreams through Budhia or does he really care for him? What are the motives of Budhia’s mother? Film has many shocking scenes. After the authority has prohibited Budhia from running on a marathon, Das and his accomplices make a plan whereby Budhia runs … no-no, walks … on the next marathon. Constantly confusing walking and running, they smirk sarcastically, content that they are over playing the authority. Or the scene where Budhia, after running the marathon in record time, is soaked in sweat and dehydrated, is disoriented and carelessly dragged around. Marianne Meiorg Project “Diversity Enriches”

festivalid/festivals: idfa (best film), tribeca, seattle, moscow, vancouver

inimõigustE Eriprogramm

273

sPecial Programme on human rights

Mereväe lugu a marinE story usa 2010, 98 min rEŽ/dir: nEd farr

MEREVÄE LUGU on draama keskealisest naisest, endisest mereväelasest Alexist (Dreya weber), kel le elu on kokku varisenud ja kes üritab end taas jalgadele saada. Probleem alkoholiga ja enese vaos hoidmisega saab alguse sellest, kui tema pi kaajaline töösuhe mereväe korpuses lõpetatakse – seda vaid aasta enne ametlikule pensionile jää mist. Põhjuseks USA “Ära küsi, ära räägi” poliitika sõjaväes – Alex oli vahele jäänud lesbisuhtega, mida mereväes ei aktsepteerita. Elu võtab aga uue pöörde, kui Alexile antakse treenida noor proble maatiline neiu Saffron, et teda sõjaväeks ette val mistada.

prod: j.d. disalvatore, dreya Weber, ned farr sts/scr: ned farr op/dop: alexandre naufel muusika/music: craig richey mont/Ed: ned farr os/Cast: dreya Weber, Paris P. Pickard, anthony michael jones maailma müük/World sales: last battlefield Production keel/language: inglise/english

Problems with alcohol and behavior, her life takes a new turn when she is asked to train Saffron – a troubled girl who was forced to make a decision – a prison sentence or joining the military.

Film rõhutab tugevalt stereotüüpe, mis ümbrit sevad sõjaväekarjääri valinud naisi, ja ka fakti, et missioonitundest ja kodumaa armastusest olulise maks peetakse seksuaalset sättumust.

ned farr on lõpetanud filmikooli new yorgis ja olnud filmitööstusega seotud üle 18 aasta. ta on teinud nii reklaamfilme, muusikavideosid kui ka lühifilme. tema esimene mängufilm “võimleja” on tänaseks korjanud 28 erinevat auhinda. mereväe lugu on tema teine täispikk film.

Film on võitnud auhindu nii Colorado filmifestivalil kui ka Los Angeleses seksuaalvähemuste teemale suunatud filmifestivalil Outfest.

ned farr is a graduate of the film school in new york, and he has been involved in production for over 18 years, from pre-production storyboard artist to postproduction editor, including a long stint as a gaffer on many commercials, music videos, and features. ned farr’s first feature film “the gymnast” has won 28 awards to date. a marine story is his second full-length feature.

Kristin Rammus Projekt “Erinevus rikastab”

A MARINE STORY is a drama about a middle-aged woman, former Marine officer, Alex (Dreya Weber), who’s life has collapsed after she was discharged from the Corps – only one year before she would have been eligible for a pension. Reason for the discharge was the US “Don’t Ask, Don’t Tell” policy in the military. Alex got caught in a lesbian relationship.

filmograafia/filmography: the gymnast (2006), a marine story (2010)

festivalid/festivals: glasgow

This movie highlights not only the stereotypical approach to female soldiers, but also the fact that in military sexual orientation is more important than the commitment and the love for your country. A MARINE STORY has won several awards in the Colorado film festival and in Outfest, which is the LGBT (lesbian, gay, bi, transsexual)-oriented film festival in Los Angeles. Kristin Rammus Project “Diversity Enriches”

inimõigustE Eriprogramm

274

sPecial Programme on human rights

Michel Petrucciani – Keha ja hing miChEl pEtruCCiani – Body & soul Prantsusmaa, saksamaa, itaalia / france, germany, italy 2011, 103 min rEŽ/dir: miChaEl radford

Michel Petrucciani (1962–1999) oli Prantsuse jazz pianist. Tal oli kaasasündinud haigus osteogenesis imperfecta (ebatäiuslik luuteke) ja sellega kaasnes lühike kasv ning väga nõrgad luud. See aga ei ta kistanud teda saavutamast rahvusvahelist edu ja tunnustust.

prod: serge lalou, annick colomes, bruce marks, gunnar dedio, martina haubrich, andrea stucovitz op/dop: sophie maintigneux muusika/music: michel Petrucciani mont/Ed: yves deschamps tootja/production: les films d’ici maailma müük/World sales: Wild bunch keel/language: inglise, prantsuse/english, french

Michel Petrucciani (1962 – 1999) was a French jazz pianist. He was born with osteogenesis imperfecta, (a genetic disease that causes brittle bones) and in his case short stature. That did not stop him from gaining international success and acknowledgment.

Ta oli kirglik ja särav elu ja naisi armastav mees. Ta ei tahtnud aega raisata, sest ilmselt aimas, et tal ei ole antud võimalust pikka iga nautida. Intervjuud nii Petrucciani enda kui ka tema lähi kondsetega, arhiivist pärinevad filmiklipid ja fotod – kõik need aitavad illustreerida Michael Radfordi nägemust kuulsast ja ainulaadsest pianistist – me hest, kes jäigi igavesti nooreks. Lisaks Petrucciani karismaatilisele isiksusele õpib filmi kaudu tundma ka tema loomingut ja inspirat siooniallikaid. Kristin Rammus Projekt “Erinevus rikastab”

“People don’t understand that to be a human being it isn’t necessary to be six feet tall. What counts is what you have in your head and in your body. And particularly what you have in your soul.” – Michel Petrucciani

michael radford (sünd 1950, new delhi) kasvas üles indias. noorukina reisis inglismaale oxfordi õppima poliitikat, majandust ja filosoofiat. Pärast lõpetamist töötas õpetaja ja näitlejana. 1971 asus õppima briti rahvuslikku filmikooli, pärast selle lõpetamist asus väntama dokumentaalfilme. 1983 valmis debüütmängufilm “teine aeg, teine koht”. 1995. aastal kandideeris radford filmiga “Postiljon” parima filmi oscarile. dokumentaalfilm michel Petrucciani – keha ja hing on režissööri 16. täispikk linateos. michael radford (b. 1946, new delhi, india.) a wellestablished director of documentaries and tv dramas. his first feature film “another time, another Place” was made in 1982. this was followed by “1984”, a faithful and moving adaptation of george orwell’s novel. he received an oscar nomination for best director for ’il Postino’ (1994). documentary michel Petrucciani is his sixtenteenth full-length film. filmograafia/filmography: valik/selected: another time, another Place (teine aeg, teine koht, 1983), nineteen eighty-four (1984, pÖff 2005), White mischief (1987), il Postino (Postiljon, 1994), b. monkey (1998), dancing at the blue iguana (2000), the merchant of venice (2004, pÖff 2005), flawless (2006), michel Petrucciani – body & soul (2011, doc)

festivalid/festivals: cannes (special screening), Warsaw, munich, vancouver

He was passionate and dazzling and he loved life and women. He didn’t want to waste any time because he probably knew that he wasn’t blessed with a long life. Interviews with Petrucciani himself and with his friends and family, videoclips from archives and photographs help the director Michael Radford to illustrate his vision of this unique pianist – of a man, who stayed young forever. Besides the charismatic personality of Petrucciani, the film gives an opportunity to get to know his creation and sources of inspiration. Kristin Rammus Project “Diversity Enriches”

inimõigustE Eriprogramm

275

sPecial Programme on human rights

Põhjamere Texas north sEa tEXas noordzEE tEXas belgia / belgium 2011, 96 min rEŽ/dir: Bavo dEfurnE

Belgia režissööri Bavo Defurne esimene täispikk mängufilm PÕHJAMERE TEXAS, mis Montreali filmifestivalil noppis nii kriitikute kui ka žürii debüü diauhinna, räägib ühe teismelise poisi kasvuvalu dest. Filmi tegevus leiab aset 60ndatel ja 70ndatel ühes väikeses Belgia rannikulinnas. Peategelaseks on introvertne noormees Pim (Jelle Floorizone), kelle emal on raskusi poja vastu huvi ülesnäitami sega, sest ta on juba piisavalt hõivatud oma elu elamisega. Tähelepanu leiab Pim ema töökaaslase motohullust poja Gino (Mathias Vergels) juurest. PÕHJAMERE TEXAS on film esimesest armastu sest, aga eelkõige on see film igatsusest. Defurne filmis on palju nostalgiat ja lapsepõlvevalu, mis on ühtaegu nii magus kui kibe. Selle tunde ajatust rõhutavad maalilised kaadrid rannikuäärsest kesk konnast. Filmi sugestiivne soundtrack ja madal maade rõhutatud koloriit tekitavad huvitava kont rasti realistlike näitlejatöödega. Andris Feldmanis

prod: yves verbraeken sts/scr: bavo defurne, yves verbraeken op/dop: anton mertens muusika/music: adriano cominotto mont/Ed: els voorspoels os/Cast: eva van der gucht, luk Wyns, thomas coumans, mathias vergels tootja/production: indeed films maailma müük/World sales: Wavelength Pictures keel/language: hollandi/dutch

Bavo defurne (sünd 1971, gent, belgia) on õppinud filmi brüsseli st. lukase kunstikoolis. enne oma esimese filmi “atlantis” (1990) lavastamist tegi kaasa režissööri assistendi ja dekoraatorina selliste filmide juures nagu Peter greenaway “maconi lapsuke” (1993) ning vincent bali “de man van staal” (1990). defurne õpetab lisaks filmide tegemisele filmija videokunsti oostende kunstiakadeemias, samuti on ta kodumaal tunnustatud fotokunstnik. PÕhjamere teXas on tema esimene täispikk mängufilm. Bavo defurne (b. 1971, ghent, belgium) studied film at st. lukas art school in brussels. before launching his own directing career with “atlantis” (1990), defurne worked as assistant director and as a set decorator for such films as Peter greenaway’s “baby of macon” (1993) and vincent bal’s “de man van staal” (1990). defurne also teaches film and video art at the art academy in oostende and works as a photographer. north sea teXas is his first full-length feature. filmograafia/filmography: noordzee texas (north sea texas, 2011)

festivalid/festivals: montreal (fiPresci award, best first feature film)

Pim lives with his ex-beauty queen, single mother in a small town on the Belgian coast. An introverted boy, Pim brightens up his days with drawing and dreaming up fantasy lives. He expresses his emerging desires through a secret collection of “borrowed” objects that he keeps in a shoebox. With teenage years comes sexual awareness and he now draws and dreams of Gino, the older boy next door, his motorcycling hero. But this first love seems likely to end in disappointment. Pim’s mother, Yvette, has dreams of her own. Tired of unwanted suitors and bored with small town life, she longs to leave everything behind and to see the world. Pim and Yvette’s dreams collide when handsome Zoltan arrives in town with the fun-fair and becomes their new lodger. “I don’t want to show people what they see when they look out their windows, I want to show what they can see when they close their eyes.” Bavo Defurne, director

inimõigustE Eriprogramm

sPecial Programme on human rights

276

Nädalalõpp WEEkEnd suurbritannia / uk 2011, 96 min rEŽ/dir: andrEW haigh

Filmi NÄDALAVAHETUS on kirjutanud, lavastanud ja monteerinud inglane Andrew Haigh. Ühe näda lavahetuse sündmuste taustal rullub lahti liigutav ja empaatiline suhe kahe inimese vahel. Lugu nende armumisest ning selle tagajärgedest on toodud vaatajate ette ausalt ja realistlikult, ühtki detaili ilus tamata. Üles võetud veidi vähem kui kahe nädalaga, port reteerib film kahe äsja kohtunud ja kohe teinetei sesse kiindunud geimehe Russelli (Tom Cullen) ja Gleni (Chris New) elu 48 tunni vältel. Algsest üheöösuhtest saab mõlema mehe jaoks elu muu tev sündmus, mis paneb neid oma sisemistest soovidest ning veendumustest mõtlema ja nende üle arutlema. Film jutustab geiidentiteedi paradok sidest ja mõistatustest tänapäevases identiteedi poliitikapõhises maailmas, samuti räägib see sek suaalse ligitõmbavuse püsimajäävast salapärast ja tagajärgedest. NÄDALAVAHETUS ei ole ainult geiarmastusest rääkiv film, vaid on lihtsalt hea armastuslugu. Egert Rünne Projekt “Erinevus rikastab"

prod: tristan goligher sts/scr: andrew haigh op/dop: ula Pontikos muusika/music: james edward barker mont/Ed: andrew haigh os/Cast: tom cullen, chris new, jonathan race, laura freeman, jonathan Wright tootja/production: glendale Picture company maailma müük/World sales: the film collaborative keel/language: inglise/english

andrew haigh on ridley scotti eepose “gladiaator” ja harmony korine filmi “mister lonely” monteerija. ta on teinud mitu lühifilmi, mida on näidatud paljudel filmifestivalidel. 2009. aastal jõudis oma esimese täispika filmini “greek Pete”. filmiajakiri screen international nimetas haigh’ 2008. aastal “homseks staariks”. nädalalÕPP on tema teine täispikk film. andrew haigh worked as an editor on ridley scott’s “gladiator” and harmony korine’s “mister lonely”. he has made a number of short films that have played at festivals worldwide. in 2009 he made his first feature film, “greek Pete”. 2008 he was named as one of the “star of tomorrow” in screen international. Weekend is his second feature. filmograafia/filmography: Weekend (2011)

greek

Pete

(2009),

festivalid/festivals: seattle, karlovy vary, Warsaw, london

Written, directed and edited by Britain’s Andrew Haigh, WEEKEND is a moving and empathetic look at how relationships develop, at how people fall in love and what that does and doesn’t do to their lives. WEEKEND presents 48 hours in the lives of two gay men who are almost immediately attracted to each other, then have to figure out what that means in the complex tapestry of their individual situations. It is about the paradoxes and puzzlements of gay identity in a post-identity-politics era, and also about the enduring mystery of sexual attraction and its consequences. The most interesting thing about WEEKEND isn’t that it’s a gay love story, eventually people will just like it because it’s a good love story. Egert Rünne Project “Diversity Enriches"

inimõigustE Eriprogramm

277

sPecial Programme on human rights

Projekti “Erinevus rikastab” viib läbi Tallinna Tehnikaülikooli õiguse insti tuut. Seda kaasrahastavad Euroopa Liit, Sotsiaalministeerium ja Tallinna Tehnikaülikool.

The project “Diversity Enriches” is managed by the Tallinn Law School at Tallinn University of Technology. It is co-financed by the European Union, Ministry of Social Affairs and Tallinn University of Tehcnology.

Projekti toetatakse Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programmi PROGRESS (20072013) raames.

This project is supported by the European Union Programme for Employment and Social Solidarity – PROGRESS (2007-2013). This programme is implemented by the European Commission. It was established to financially support the implementation of the objectives of the European Union in the employment, social affairs and equal opportunities area, and thereby contribute to the achievement of the Europe 2020 Strategy goals in these fields.

Programmi haldab Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste peadirektoraat. Programm loodi selleks, et toetada rahaliselt Euroopa Liidu eesmärkide rakendamist tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse valdkonnas ning aidata seeläbi kaasa Euroopa 2020 ees märkide saavutamisele kõnealuses valdkonnas. Seitsmeaastane programm on suunatud kõikidele huvirühmadele, kes aitavad välja töötada asjakohaseid ja tõhusaid õigusakte ning kujunda da tööhõive ja sotsiaalpoliitikat Euroopa Liidu 27 liikmesriigis, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikides ning Euroopa Liidu kandidaat riikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides.

The seven-year Programme targets all stakeholders who can help shape the development of appropriate and effective employment and social legislation and policies, across the EU-27, EFTA- EEA and EU candidate and pre-candidate countries.

For more information see: http://ec.europa.eu/progress Täiendav teave: http://ec.europa.eu/progress Filmiprogrammis näidatu ei pruugi kattuda Euroopa Komisjoni vaadete ja seisukohtadega.

The information contained in this film programme does not necessarily reflect the positions or opinions of the European Commission.

Contact: Deutsches Filminstitut - DIF | Schaumainkai 41 | 60596 Frankfurt info@filmfestival-goEast.de | +49 (0)611 - 236 843 0

DOC@POFF 286

gEorgE harrison: Elu matEriaalsEs maailmas / george harrison: living in the material World

287

Jiro unistaB sushist / jiro dreams of sushi

288

mama aafrika / mama afrika

281

argEntina õppEtunnid / argentyčska lekcja

282

vaBadusE mõrkJas maitsE / a bitter taste of freedom

283

Briti EdEvusE tEEJuht / the british guide to shoWing off

284

unustatud unElmatE kooBas / cave of forgotten dreams

289

minu rEinkarnatsioon / my reincarnation

290

tahrir 2011: hEa, halB, poliitik / tahrir 2011

285

kala Ja siBulad / fish and onions

291

hooradE sära / Whore’s glory

doC@poff

280

doc@Poff

PÖFF näitab tänavu üle kolmekümne eri alaprogrammidesse laiali jaotu nud dokumentaalfilmi. Nagu ikka on see number kõikuv, sest juba žan riline määratlus on paljude puhul tinglik ja valikuline ning sõltub paljuski vaataja maitsest või/ja produtsentide turundusotsustest. Hea dokiaasta oli kindlasti ka meil endil ning Eesti paremad pistavad rinda koos lätlaste ja leedukatega tugevas Balti võistlusprogrammis.

This year, Black Nights will show over 30 different documentaries in the various subprogrammes. As always the number can vary, as genres are hard to define in the case of some films and depends greatly on viewers’ tastes and producers’ marketing decisions. Estonia itself certainly had a good year in documentaries, and the country’s best will go toe to toe with the Latvians and Lithuanians in a strong Baltic competition programme.

Kuid nagu ikka on möödunud aasta dokkide tuumik ja teravik koonda tud doc@poff nimelisse programmi, kus sel aastal esitleme 11 doku mentaalfilmi.

But as always, the cutting edge and core of the documentaries at PÖFF will be in the programme doc@poff, where we present 11 of them this year.

Kõige nimekamad maestrod on kindlasti werner Herzog oma esimese 3Ddokumentaalfilmiga “Unustatud unelmate koobas”, mis viib vaataja peadpööritavalt põnevale rännakule Chauvet’ koobastesse inimkonna ühe hälli juurde ning Martin Scorsese tuliuus eepilise mõõtmega eluloofilm legendaarsest biitlite kitarristist George Harrissonist “George Harrisson: elu materiaalses maailmas”. Meile juba tuntud lavastaja on kindlasti Mika Kaurismäki, kellelt tuleb film “Mama Aafrika” LõunaAafrika kuulsast laul jannast Miriam Makebast. Uue teosega on lagedale tulnud ka austria tuntud dokumentalist Michael Glawogger, kes globaalse uurimusega viib meid prostitutsiooni sädelevasse ja mitte nii sädelevasse maailma julge filmiga “Hoorade hiilgus”.

The most prestigious maestri are Werner Herzog with his first 3D documentary “The Cave of Forgotten Dreams”, which takes the viewer on a head-spinningly exciting voyage into the Chauvet caves – one of the cradles of human civilization. Then there’s Martin Scorsese’s brand-new epic biographical film about legendary Beatles guitarist, "George Harrison: Life in the Material World". Mika Kaurismäki is no stranger to Estonians. This year gives us “Mama Africa”, about famous South African singer Miriam Makeba. The well-known Austrian documentary filmmaker Michael Glawogger has also made a new film – a bold global study of prostitution’s glittering and more sordid sides called “Whore’s Glory”.

Kaks tugevat poliitdokki tulevad eri maailma paigust. “Tahrir 2011” rää gib kolme autori pilgu läbi julge loo tänavuaastastest nn. “araabia keva de” sündmustest Egiptuse pealinnas Kairos. Meie suure naabri Venemaa siseelust kõneleb film Anna Politkovskajast, “Vabaduse mõrkjas maitse”. Lisaks on kavas ka enam kui 20 aasta jooksul filmitud film “Minu rein karnatsioon” budistlikust õpetajast ja tema pojast ning natuke ülemaiselt esteetiline ja hõrk film maailma parimast sushikokast Jirost. Poolakate tugevaid traditsioone kannab edasi wojcech Staroni “Argentina õppetunnid”, mis räägib loo oma identiteeti säilitavast Poola kogukonnast kaugel LõunaAmeerikas. Ning lõpuks, kuid mitte viimaseks film “Kala ja sibulad”, milles sakslane Marc Brummund on filminud siinsamas, meie kõrval ja keskel elavaid vene vanausulisi. See film kingib sooja pilgu läbi kõikide kaunite Eestimaa aas taaegade ühe kogukonna ja mitmete inimeste hinge sisse. Aitäh kõigile elude vahendajaile! kaarel kuurmaa, programmi koostaja

Two strong political documentaries come from different parts of the world. “Tahrir 2011” tells the story of three authors of this year’s Arab Spring events in Egypt’s capital Cairo. And a film about life inside Russia that focuses on Anna Politkovskaya, “The Bitter Taste of Freedom”. In addition, there is a film that was 20 years in the making – “My Reincarnation” – talks of a Buddhist teacher and his son. And an aesthetic, appetizing film about the world’s best sushi chef, Jiro. Poland’s strong traditions are furthered by Wojcech Staron’s “Argentinean Lessons”, which talks about a Polish expat community far away in Latin America. And last but not least, the film “Fish and Onions”, in which Marc Brummund has filmed Old Believers in the present, living among us. This film gives us a generous insight into all four of the beautiful Estonian seasons in the spiritual life of a community and its individuals. Thank to everyone for their relations and revelations of life. Kaarel Kuurmaa, programme host

doC@poff

281

doc@Poff

Argentina õppetunnid argEntinEan lEsson argEntyńska lEkCJa Poola / Poland 2010, 56 min rEŽ/dir: WoJCiECh staron

Operaatori ja režissööri wojciech Staroni kaunis dokumentaalfilm ARGENTINA ÕPPETUNNID on justkui järg tema 1998. aasta filmile “Siberi õppe tunnid” noorest õpetajannast, kes läks Baikali järve äärsesse Poola kogukonda lastele emakeelt õpe tama. Uus film lähtub samast mustrist, ainult, et täitsa teisest maailma paigast. Aastaid hiljem läheb abielupaar kahe lapsega Argentina maapiirkonda, samuti Poola diasporaa kogukonda kodumaa mä lestusi ja tunnetust elavana hoidma. Nende poja le Janekile pole see mitte ainult kohtumine võõra kultuuriga, vaid ka suureks saamise paratamatute valude ja rõõmudega. Väga heale operaatorile kohaselt on film üles võe tud vapustavalt kauni tundega ning samuti on kaa sas olnud dokumentalistile vajalik õnne faktor, tänu millele on peale kaunite argieludetailide filmis ka haaravalt emotsionaalseid hetki. ARGENTINA ÕPPETUNNID pälvis ka 51. Krakowi filmifestivali peaauhinna ning žürii kirjutas oma ot sust põhjendades järgmist: “Filmil õnnestub hoida oma lugu ja stiili algusest lõpuni. See pole ainult jutustus erinevatest kultuuridest, vaid palju rohkem ilusast sõprusest noore tüdruku ja poisi vahel. Žürii hinnagul on film puhas kunstiteos.” Kaarel Kuurmaa

prod: malgorzata staron op/dop: Wojciech staron muusika/music: agata steczkowska mont/Ed: Wojciech staron tootja/production: starončfilm / telewizja Polska maailma müük/World sales: staron film keel/language: poola/Polish

The documentary is the sequel to 1998’s “Siberian Lesson” which documents his wife’s everyday life in a small Siberian town as she teaches Polish to the children of Polish immigrants. Immensely popular, the film walked away with the Silver Hobby Horse Award at the 38th Krakow Film Festival. In ARGENTINEAN LESSON the pupils are the children of Polish emigrants in Argentina as Staroņ focuses on his son Janek who starts classes in a new school and attempts to deal with a foreign language. Janek’s life is gradually changed thanks to the influence of 11-year-old Marcia who, despite her age, is already worried about her family’s fate.

Wojciech staronń(sünd 1973, ostrowiec swietokrzyski, Poola) on õppinud operaatoritööd lodzi filmikoolis Poolas. on olnud paljude dokumentaalfilmide, mängufilmide ja teleshow’de operaator. tänavu sai ta berliini filmifestivalil auhinna silmapaistva elutöö eest ja operaatoritöö eest Paula markovitschi filmile “auhind”, mida samuti PÖffil näidatakse. Wojciech staron (b. 1973, ostrowiec swietokrzyski, Poland) graduate in the cinematography department of the Polish film school in lodz. cinematographer of many documentaries, feature films and tv shows. in 2011 he received the silver bear award for outstanding artistic achievement at the international film festival in berlin for cinematography on Paula markovitch’s feature film “the Prize”, which is also included in PÖff programme. filmograafia/filmography: syberyjska lekcja (1998, doc), el misionero (2000, doc), argentynska lekcja (argentinean lesson, 2011, doc)

festivalid/festivals: new horizons, krakow

doC@poff

282

doc@Poff

Vabaduse mõrkjas maitse a BittEr tastE of frEEdom usa, rootsi, venemaa / usa, sweden, russia 2011, 85 min rEŽ/dir: marina goldovskaya

Anna Politkovskaja, kelle kartmatu missioon pal jastada Vene riigi kuriteod äratas paljudes aukar tust ja veel enamates hirmu. Moskva liberaalse ajalehe Novaja Gazeta uuriva ajakirjanikuna oli ta sageli Putini valitsuse ohvrite ainus kõneisik. Tema hääl jäi hüüdjaks hääleks kõrbeks, kuid oli ometi piisavalt vali, et kogu riik seda kuuleks – isegi liiga vali. Ta mõrvati 48aastaselt ainuüksi selle pärast, et ta tegi oma tööd. Anna Politkovskaja lugu on nagu killuke klassikalist Kreeka tragöödiat. Saatus võtab tema elu ohjad enda kätte, tema lakkamatu soov allasurutuid ai data pöördub tema enda vastu. Otsus jääda truuks oma kutsumusele on pealtnäha alati tema enda langetatud. Igal eluhetkel sekkuv saatus aitab tal valida tee, mis viib paratamatult traagilise lõpuni.

prod: marina goldovskaya, malcolm dixelius op/dop: marina goldovskaya muusika/music: bruce hanifan os/Cast: anna Politkovskaya maailma müük/World sales: the yellow affair keel/language: inglise, vene/english, russian

marina goldovskaya (sünd 1941, moskva) on üks nimekamaid tänapäeva venemaa dokumentaalfilmide tegijaid, kelle filme näidatakse kõikjal maailmas. ta on teinud 32 dokumentaalfilmi ning üle 100 teleprogrammi, mis võitnud ka arvukalt auhindu. tema 1989. aastal usas tehtud täispikk dokk “solovky Power” oli esimene venemaa lavastaja film, mis paljastas venemaa koonduslaagrite õudusi. marina goldovskaya (b. 1941, moscow) is one of russia’s best-known documentary filmmakers with a strong international reputation. she has made 32 documentary films and more than 100 tv programmes. she has won numerous awards in the field of documentary filmmaking as director, producer, cinematographer, and writer. in the united states, she first received recognition for her feature-length documentary “solovky Power” (1989), which was the first film revealing the horrors of the soviet concentration camps. filmograafia/filmography: valik/selected: valentina tereshkova (1972), the experiment (1978), at Pouskin’s home (1985), solovky Power (1989), a taste of freedom (1991), the shattered mirror (1992), this shaking World (1995), Peter sellars: a Portrait (1998), the Prince is back (2002), three songs for russia (2008), a bitter taste of freedom (2011)

festivalid/festivals: jerusalem, Warsaw, montreal, idfa

In her fearless quest to uncover the wrongdoings of the Russian state, Anna Politkovskaya inspired awe in some, and fear in countless others. An investigative journalist for Moscow’s liberal Novaya Gazeta, she was often the only spokesperson for the victims of Putin’s government. Hers was a lonely voice, yet loud enough for the entire country to hear. It was too loud. At age 48 she was assassinated for simply doing her job. The story of Anna Politkovskaya is like a piece of classic Greek tragedy. Destiny takes over her life and the hero’s stubborn desire to help the oppressed is also her tragic flaw. The decision to stay true to her calling is seemingly always her own. At every turn of her life, that destiny helps her choose the road that leads to her inevitable, tragic end.

doC@poff

283

doc@Poff

Briti edevuse teejuht thE British guidE to shoWing off suurbritannia / uk 2011, 98 min rEŽ/dir: JEs BEnstoCk

Briti kunstnik ja elav legend Andrew Logan, keda armastavad võrdselt nii kuulsused kui ka heidikud, võtab meid oma sädeleva tiiva alla ja viib pööra sesse, anarhilisse ja võimsasse kostüümidraamas se, Alternatiivse Miss Maailma valimistele. Show’ tseremooniameistri ja peadirigendina on Logan auväärse koguduse ülempreester. Kunstnik David Hockney sai esimese auhinna, muusik David Bowie jäi paraku ilma teisest, režissöör Derek Jarman võitis kolmanda ja fashionista Zandra Rhodes kavandas Andrew’ esinemiskostüümi. Teiste patroonide hulka kuuluvad veel Mary Quant, Biba, Vivienne westwood, Alexander McQueen, Brian Eno, Madonna, Gwyneth Paltrow, Divine ja John waters, Elton John, Larry Hagman, kunin gannaema ja Tony Blair. Logan kirjeldab seda etendust kui oma kõige tähtsamat kunstiteost, lummavat elavat skulptuuri, mis keerleb läbi 40 aasta kunsti ja kultuuri.

prod: dorigen hammond op/dop: denzil armour-brown, andrew david clark, jonny cocking muusika/music: mike roberts mont/Ed: stephen boucher tootja/production: living cinema maailma müük/World sales: film london microwave keel/language: inglise/english

Jes Benstock (sünd 1964, glasgow, uk) on alates 1984. aastast tegutseva lavatrupi the merry mac fun show asutaja. ta õppis filmitootmist newcastle’i polütehnikumis (1987–1990) ja tegi Šoti televisioonile lasteprogramme. teda tuntakse kui eksperimentaalsete lühi-, dokumentaal- ja animafilmide lavastajat. briti edevuse teejuht on tema esimene täispikk dokumentaalfilm. Jes Benstock (b. 1964, glasgow, uk) is a founding member of the comic stage troupe the merry mac fun show, based in edinburg (1984). he studied production at newcastle Polytechnic (1987-1990) and made children’s programmes for scottish tv. today he is an award-winning creator of short experimental documentaries, animated and feature films, and music clips. the british guide to shoWing off is his first full-length documentary. filmograafia/filmography: the british guide to showing off (2011, doc)

festivalid/festivals: karlovy vary, vancouver

British artist and living legend Andrew Logan, loved the world over by celebrities and misfits alike, takes us under his glittering wing and inside his outrageous, anarchic and spectacular costume pageant: the Alternative Miss World Show. As the Show’s master of ceremonies and ringmaster, Logan is the high priest of an esteemed congregation. Artist, David Hockney judged the first one, musician David Bowie couldn’t get into the second, film director Derek Jarman won the third and fashionista Zandra Rhodes designs Andrew’s hostess costume. Other patrons include Mary Quant, Biba, Vivienne Westwood, Alexander McQueen, Brian Eno, Madonna, Gwyneth Paltrow, Divine and John Waters, Elton John, Larry Hagman, the Queen Mum and Tony Blair. He describes the Show as his most important artwork – a fabulous living sculpture that spans 40 years of arts and culture.

doC@poff

284

doc@Poff

Unustatud unelmate koobas thE CavE of forgottEn drEams kanada, Prantsusmaa, saksamaa, suurbritannia, usa / canada, france, germany, united kingdom, usa 2010, 90 min rEŽ/dir: WErnEr hErzog

Saksa kinoromantik werner Herzog on alati olnud huvitatud inimvõimete piiridest ja isevärki äärmus test. Seekord sukeldub ta unikaalsesse paika. Umbes 20 000 aastat tagasi sulges maalihe LõunaPrantsusmaal Ardèche’i jõe juures suure koopa. Kolm uurijat avastasid koopa 1994. aastal ja leidsid seal hulganisti väga hästi säilinud kalju jooniseid. Kiviaja kunstnik on söega seinale joonis tanud jooksva piisoni, ninasarviku, hobuste neliku. Sujuva joonega kaunid figuurid võinuks sama hästi teha tänapäeva õppinud kunstnik. Teadlased kal duvad arvama, et vanimad joonised selles kaljuga leriis võivad olla isegi 33 000 aastat vanad, joonis tatud siis 31 000 aastat enne Kristuse sündi. Herzog tahab meile näidata joonistusi, nagu neid näinuksid tollased elanikud. Filmi 3D disainer, ühtlasi kaameraassistent, kes hoolitses võttetehnika ja filmitud materjali eest, oli meie Kaspar Kallas: “Kasutati kolme kaamera paari. Üks oli meie, üks Ameerikast ja kolmas oli hoopis väike, õhuvõtete jaoks. Seekord sobis meie töövahend sinna hästi.” Ta tegi ka filmi järeltööt luse. Isiklikult pidas ta kõige huvitavamaks seda, et üht ja sama joonistust olid 6000 aasta jooksul teinud mitu inimest. “Mulle täiesti ettekujutamatu aeg,” ütleb Kaspar Kallas. Sisenegem siis Herzogi ja Kallase jälgedes selles se haruldasse paika. Jaan Ruus

prod: erik nelson, adrienne ciuffo sts/scr: Werner herzog op/dop: Peter zeitlinger muusika/music: ernst reijseger mont/Ed: joe bini, maya hawke tootja/production: creative differences maailma müük/World sales: visit films levitaja/distributor: gig movie keel/language: inglise/english Werner herzog (sünd 1942, münchen) kasvas üles baieri mägikülas ning ei näinud lapsepõlves kordagi filme, televiisorit ega isegi telefoni. keskkooli ajal töötas ta terasevabrikus keevitajana, et filme teha ja toota. esimese lühifilmi tegi herzog 1961. aastal 19-aastasena. herzogi tähelend algas 70. aastatel kui ta hakkas filme tegema koostöös klaus kinskiga. tänaseks on herzog lavastanud üle 45 filmi, avaldanud üle tosina proosaraamatu ja lavastanud oopereid. tema filme on korduvalt näidatud ka erinevate retrospektiivide raames eestis, viimati näidati kinodes tema mängufilmi “halb politseinik” (2008). herzog oli eelmisel aastal berliini filmifestivali žürii president. Werner herzog (b. 1942, münchen) grew up in a remote mountain village in bavaria and never saw any films, television, or telephones as a child. he made his first phone call at the age of 17. during high school he worked the nightshift as a welder in a steel factory to produce his first films and made his first film in 1961 at the age of 19. since the he has produced, written, and directed more than 45 films, published more than a dozen books of prose, and directed as many operas. he was president of the berlinale’s international jury in 2010. filmograafia/filmography: (valik/selected): lebenszeichen (elumärgid, 1968), auch zwerge haben klein angefangen (ka kääbused on alustanud väiksena, 1970), land des schweigens und dunkelheit (land of silence and darkness, 1971), fata morgana (1971), aguirre, der zorn gottes (aguirre, jumala viha, 1972), jeder für sich und gott gegen alle (igaüks enda eest ja jumal kõigi vastu, 1974), herz aus glas (klaasist süda, 1976), stroszek (1977), nosferatu: Phantom der nacht (nosferatu, öö fantoom, 1979), Woyzeck (1979), fitzcarraldo (1982), cobra verde (1987), lektionen ain finsternis (lessons of darkness, 1992), little dieter needs to fly (1997), mein liebster feind – klaus kinski (minu armas vaenlane, 1999), invincible (2001, võitmatu, pÖff 2002), the Wild blue yonder (pÖff 2005), grizzly man (2005, doc), rescue dawn (2006), encounters at the end of the World (2007, doc, tartuff 2011), bad lieutenant: Port of call – new orleans (2008), my son my son What have ye done (2010), cave of forgotten dreams (2010, doc), into the abyss (2011, doc)

festivalid/festivals: toronto, berlinale (special screening), moscow, melbourne, zurich

The Chauvet Pont d’Arc cave in southern France contains what are currently believed to be the oldest cave paintings and drawings in the world. The cave, which is situated in the Ardèche valley, was not discovered until 1994. Numbering over 400 murals, these paintings are believed to be over 30,000 years old. The cave is not open to members of the public because their breath would change the humidity in the cave and be extremely detrimental to the depictions of animals and symbols on the walls. Even scientists are only allowed to enter the Chauvet cave at certain strictly regimented times. The cave consists of several corridors and caverns. The paintings on the walls are not all flat, rather, the painters would incorporate the walls’ bulges into their work, creating reliefs to which colour was added. There had long been a plan to give a single filmmaker access to the cave and, for the symbolic fee of one euro, to allow them to capture the paintings on film for the benefit of the general public. Werner Herzog was the man that was chosen for the job and he does not disappoint: using only a minimum of light and a custom-built hand-held camera he succeeds not only in filming but in bringing the images to life. His choice of 3D format also literally conveys the cave’s spatial dimensions. Moreover, the director makes use of the contours of these “moving” rock paintings as the starting point for a philosophical meditation on the origins of the art of film as well as questions of human existence to which this encounter has inspired him.

doC@poff

285

doc@Poff

Kala ja sibulad fish & onion saksamaa / germany 2011, 52 min rEŽ/dir: marC Brummund

Meie seas ja meie keskel Eestis elab tuhandeid vene vanausulisi ehk staroveeretseid. Peale Tartu ja Tallinna koguduste on suurim ja tegelikult väl japaistvaim kogukond Peipsi kaldail Mustveest Varnjani, kus asuvast üheksast kogudusest va nim, Kolkja kogudus on asutatud koguni 1710. Esimesed vanausulised saabusid Eestisse üsna kohe pärast patriarh Nikoni algatatud usureforme ja Moskva 1667. aasta kirikukogu, milles uued õi geusu tavad sisse seati ning nendega mittenõus tujad raskolnikuteks tembeldati ning kirikuvande alla seati. Kirkuvanne, muide, võeti maha alles 1971. aastal. Saksa režissöör Marc Brummundil on õnnestunud tuua meieni erilise sooja helguse, kuid samas ka veidi nukra Eesti maaelu toonidega täidetud film, mille ainus puudus on ehk see, et ta võiks kesta veidi kauem. Selle filmi siiras tundekülluses, mis viib meid kõikidesse ilusatesse Eestimaa aasta aegadesse, tahaks lihtsalt viibida veel mõne aja. KALA JA SIBULAD on õnnestunud antropoloogi line ja sügavalt inimlik pilguheit ühte põnevamasse ja võibolla ka varjatumasse kogukonda Eestimaal. See on ilus film inimestest, kes on suutnud eksii lis elades üle 300 aasta jooksul säilitada oma usu, kombed ja tugeva kokkuhoidva identiteedi.

prod: mark brummund, bettina herzner op/dop: bettina herzner muusika/music: edgars makens mont/Ed: imke koseck tootja/production: marc brummund keel/language: vene/russian

marc Brummund (sünd 1970) õppis aastatel 1991– 1996 hamburgis psühholoogiat ja ajakirjandust, 1996–1999 bolzanos dokumentalistikat ning pärast seda on teinud mitu auhindu noppinud reklaamfilmi. alates 2004. aastast õpib ta hamburgi meediakoolis filmi. on teinud ka mitu lühifilmi ja teleseriaali. kala ja sibulad on tema esimene täispikk dokumentaalfilm. marc Brummund (b. 1970) studied Psychology and journalism in hamburg from 1991-1996, documentary filmmaking in bolzano from 1996-1999 and has directed numerous award-winning commercials. since 2004, he has been studying directing at the hamburg media school. he was made couple of short films and tv-series, fish & onion is his first full-length documentary. filmograafia/filmography: fish & onion (2011, doc)

Kaarel Kuurmaa

festivalid/festivals: hamburg

350 years ago, the reformation of the Russian Orthodox Church turned those who did not want to follow the new religious currents into outlaws. Many were killed, their villages burned, and those who managed, escaped to other countries. Some of them settled at the shore of Lake Peipus, the border of today’s Estonia and Russia. Their descendants have kept the traditions and lived a peaceful life close to nature ever since. Today they are free to practice their faith, yet they are threatened by extinction.

doC@poff

286

doc@Poff

George Harrison: élu materiaalses maailmas gEorgE harrison: living in thE matErial World usa 2011, 208 min rEŽ/dir: martin sCorsEsE

Ikoonistaatuses filmirežissöörile Martin Scorsesele on ennegi huvi pakkunud suured isiksused ja kuul sad poptähed Jeesusest Rolling Stones’ini ning dalailaamast Bob Dylanini. Tuliuus teos, mis tä navu aasta teisel poolel lained lööb, on aga film le gendaarsest biitlite kitarristist George Harrisonist. See ülipõhjalik, 208 minutit pikk dokumentaalfilm koosneb paljudest seni avalikult nägemata arhiiv kaadritest. Tuleb nõustuda mitmel pool avaldatud arvamusega, et film on liiga pikk ja veniv, eriti neile, kes George Harrisonist ei tea. Aga samas tahaks vastu küsida, et kui palju on neid, kellele George Harrisoni nimi midagi ei ütle? Scorsese pole ise gi vaevunud ühegi ekraanil esineva eksbiitli alla nime panema. See pole ajakirjanduslik mõne kümneminutiline ülevaade biitlite kõrghetkedest. Martin Scorsese eeldab, et me teame seda niigi ja on seda suurema kirega meieni toonud vähem tuntud fakte jättes sopaloopimise ja efektitsemise kollasele meelelahutusmaailmale. See on põhjalik film mehest, kes elas ühe eluga rohkem kui pal jud meist mitmete jooksul ning kes on tegelikult mõjutanud kogu 20. sajandi (pop)kultuuri nihkeid. Paljuski tänu temale tulid nii suure jõulisusega lää nemaailma Ida müstitsism ja vaimsuseotsingud, sõprus Ravi Shankariga populariseeris India kul tuuri ning viimaks oli George Harrisonil ka suur roll Monthy Pythoni filmi “Briani elu” filmiks saamisel. Martin Scorsese pilk inimlikustab ühe popikooni ja mis saaks olla dokumentaalfilmi veel suurem ees märk? Kaarel Kuurmaa

prod: martin scorsese, olivia harrison, nigel sinclair sts/scr: martin scorsese op/dop: robert richardson, russell carpenter, stuart dryburgh, simon harding, martin kenzie, ellen kuras, lisa rinzler, harris savides, Peter suschitsky mont/Ed: david tedeschi os/Cast: george harrison, eric clapton, george martin, olivia harrison, Paul mccartney, Phil spector, ringo starr, yoko ono tootja/production: spitfire Pictures maailma müük/World sales: exclusive films international keel/language: inglise/english

martin scorsese (sünd 1942, new york) on tänapäeva üks mõjuvõimsamaid ja auhinnatumaid filmimehi. alates 1970ndate algusest praeguseni on tema filmid enamasti võitnud nii kriitikute kui ka publiku südamed. laiem auditoorium teab scorseset selliste filmide nagu “taksojuht”, “goodfellas”, “kahe tule vahel” ning viimati kinodes jooksnud põneviku “suletud saar” järgi. scorsese on teinud ka mitu dokumentaalfilmi, viimane neist “kiri eliale” linastus ka möödunud aastal PÖffil. martin scorsese (b. 1942, new york) is one of the most prominent and influential filmmaker of our times. he directed the critically acclaimed and award winning films like “taxi driver”, “goodfellas”, “the departed” etc. scorsese’s most recent feature fiction film “shutter island” was released in berlinale last year. he has also directed couple of documentaries including “the last Waltz” (1978), “shine a light” (2008) and “letter to elia” (2010) which screened at PÖff. filmograafia/filmography: mean streets (1973), alice doesn’t live here anymore (1974), taxi driver (1976), raging bull (1980), the last temptation of christ (1988), goodfellas (1990), casino (1995), kundun (1997), gangs of new york (2002), aviator (2004), the departed (kahe tule vahel, 2006), shutter island (suletud saar, 2010), letter to elia (kiri eliale, pÖff 2010, doc), george harrison: living in the material World (2011, doc)

festivalid/festivals: telluride, san sebastian, abu dhabi, athens, new york

Featuring never-before-seen archive footage, this documentary from the Oscar-winning Martin Scorsese traces George’s life from his birth in 1943 until his untimely death in 2001. On the way, his crazy years as one of The Beatles, the ups and downs of his solo career, and all sprinkled with the joys and sorrows of his private life. Harrison travelled all over, he knew the whole world and achieved heights of fame most of us can only dream about. Apart from its epic aspect, the documentary is deeply personal. Paul McCartney, Eric Clapton, Yoko Ono and Olivia Harrison join others to talk openly about George and the experiences they shared with him.

doC@poff

287

doc@Poff

Jiro unistab sushist Jiro drEams of sushi usa 2011, 83 min rEŽ/dir: david gElB

Pole kahtlustki, et tõusva päikese maa üks võimsa maid sümboleid on sushi – peopessa mahtuv riisist ja kalast suupiste. 19. sajandi keskpaigus toonase Edo, nüüdse Tokyo tänavalettidel müüdud kiirest suupistest alguse saanud sushist on välja kujune nud globaalne trenditoit. Sushirestorane võib leida igas suurlinnas, kuid neist vaieldamatult parimad asuvad Tokyo kesklinnas Ginza kvartalis maailma kuulsa Tsukiji kalaturu lähiümbruses. Just maagili ne kombinatsioon iga päev käeulatuses olevatest värsketest mereandidest, hoolikalt valitud riisist ja parimatest, aastakümneid koolitatud sushikokka dest teevad seal pakutava rafineeritud maitseela muse erakordseks. Erakordne on ka 85aastane sushimeister ehk sho kunin Jiro Ono, kelle sushirestorani Sukiyabashi Jiro’s on jätkuvalt peetud kolme Michelini tärni vää riliseks – kõrgeim hinnang, mida söögikohale omis tatakse. Vaid kümme inimest mahutav, maaaluses metroos asuv ning isegi eraldiseisva tualetiga ime tillukeses söögikohas polekski esmapilgul midagi erilist, kui välja arvata selle omanikust peakoka ai nulaadne karakter ja anne koos oma poegade ning õpipoistega luua vaid 30 minutit kestev erakordne kogemus maailma parima sushiga. Fakt,et resto rani tuleb broneerida istekoht kuu aega ette, räägib kahtlemata enda eest.

prod: kevin iwashina, tom Pelligrini op/dop: david gelb mont/Ed: brandon driscoll-luttringer os/Cast: jiro ono, yoshikazu ono, masuhiro yamamoto, takashi ono, hachiro mizutani tootja/production: cityroom films maailma müük/World sales: fortissimo films levitaja/ditributor: non stop keel/language: jaapani/japanese

david gelb töötab ja elab los angeleses. Pärast filmiproduktsiooni õpinguid hakkas david tööle muusikavideote ning lühi- ja dokumentaalfilmide lavastajana. olles juba lapsepõlvest peale suur sushikultuuri austaja, tegi ta ka lemmikteemal oma esimese täispika dokumentaalfilmi jiro unistab sushist. david gelb currently works and lives in los angeles. after graduating from usc’s film production program, david has worked on various music videos, short films, and documentaries. david has been a sushi afficionado since his childhood, and jiro dreams of sushi is his first full-length feature film. filmograafia/filmography: jiro dreams of sushi (2011, doc)

Paeluv ning tahestahtmata suu vesiseks tegev dokumentaalfilm on harvaesinev võimalus heita pilk ühe hinnatuima sushikoka hämmastamapane vasse maailma, sushi ajalukku ja sushivalmistami se hästi hoitud saladustesse. Sten Saluveer

festivalid/festivals: berlinale, tribeca, sydney

Without doubt one of the strongest symbols of Japan in its culture in the whole world is sushi – a small bite of rice and fresh fish less than size of a palm. Born out of a snack sold from the mid 19th century Edo, now Tokyo’s street stalls, sushi has evolved into one of today’s globally trendy health food. One can locate sushi restaurants probably in any major city, but undisputedly the best are still to be found in its birthplace Tokyo’s Ginza district, next to the gargantuan Tsukiji fish market. Exactly the magical combination of daily fresh produce of seafood of every imaginable form and taste, meticulously selected and prepared rice, and the decades-lasting training of a sushi chef requiring painstaking discipline and obedience, make the culinary experience of these few places extraordinary. Nothing less than extraordinary is also 85-yearold sushi master, or so called shokunin Jiro Ono, whose restaurant Sukiyabashi Jiro’s has been frequently rated with three Michelin stars – the highest score that can be assigned to a dining establishment. Seating only ten people, situated at the underground metro terminal, and even with external toilet, the tiny restaurant doesn’t boast anything special, if not not to account it’s chefs unique character and gift to create with his sons and apprentices a mesmerizing 30 minute experience with the world’s best sushi. The fact that bookings have to be made 1 month in advance says it all. Frequently captivating and mouthwatering documentary is a rare opportunity to glimpse into the lifeworld of one of the world’s leading sushi chef’s and the history of sushi at large. And there is much to be seen. Sten Saluveer

doC@poff

288

doc@Poff

Mama Aafrika mama afriCa saksamaa, soome, lav / germany, finland, south africa 2011, 90 min rEŽ/dir: mika kaurismäki

Miriam Makeba oli haruldane inimene. Ta oli esi mene Aafrika muusik, kellest sai ülemaailmne kuulsus. Tema muusika põhines alati tema Lõuna Aafrika juurtel ning ta võitles oma laulusõnadega lakkamatult rassismi ja vaesuse vastu. Pärast apartheidi julmuste avalikustamist oli Miriam sun nitud välismaale pagendusse minema. Ta laulis John F. Kennedyle ja Marlon Brando auks, esi nes koos Harry Belafonte, Nina Simone’i ja Dizzie Gillespiega ning oli abielus Hugh Masekela ja Stokely Carmichaeliga. Ta elas tõeliselt tormilist elu, seisis üha rõhutute (eriti Aafrika rahvaste) õi guste eest ning korraldas ülemaailmseid kampaa niaid apartheidi vastu. Miriam suri traagiliselt 2008. aasta novembris Itaalias 76aastaselt, olles keset kontserti laval kokku varisenud. See dokumentaalfilm kajastab tema elu ja muusi kat enam kui 50 aastat kestnud lavakarjääri vältel. Sõbrad ja kolleegid, kellest mõni tundis teda juba neil päevil, kui ta LõunaAafrika varieteedes esine ma hakkas, ning lapselaps Nelson Lumumba Lee tutvustavad meile Miriam Makeba erakordset elu teed. “MAMA AFRICA on lummav austusavaldus Aafrika muusika ja kultuuri legendaarsele esindajale. Selles portreefilmis lauljatar Miriam Makebast on olemas kõik, millest tema austajad võivad unista da – peale Makeba enda. Töö selle projekti kallal algas juba enne lauljatari surma Itaalias 2008. aas tal, kuid Mika Kaurismäki on siiski osanud maali da võluva portree äärmiselt andekast pagulasest ja LõunaAafrika mustanahaliste eestvõitlejast. Liigutav teema, suurepärane muusika ja põnevad intervjueeritavad loovad üheskoos sama haarava elamuse nagu “Buena Vista Social Club”.” Jonathan Romney, Screen International

prod: rainer kölmel sts/scr: mika kaurismäki, don edkins op/dop: jacques cheuiche, Wolfgang held, frank P. lehmann, martina radwan, eran tahor muusika/music: andreas schilling mont/Ed: karen harley, uwe dresch, andré bendocchi-alves tootja/production: starhaus filmproduktion maailma müük/World sales: fortissimo films keel/language: inglise, prantsuse/english, french mika kaurismäki (sünd 1955, orimattila, soome) õppis aastatel 1977–81 müncheni televisioonija filmiakadeemias. Produtsendi ja režissöörina on ta tegutsenud alates 1980. aastast. tema esimene brasiilias vändatud film oli “amazon” (1990) ja sellest ajast alates on ta perioodiliselt elanud ja teinud filme nii euroopas kui ka brasiilias. PÖffil on varem linastunud tema 2002. aasta muusikafilm “brasiilia helid”. 2006. aastal viibis mika kaurismäki tallinnas kumu kunstihoone auditooriumi avamisel, kus näidati tema filmi “brasileirinho”. kaurismäki 2008. aasta film “kolm tarka meest” linastus PÖffi eurasia võistlusprogrammis. mika kaurismäki (b. 1955, orimattila, finland) studied at the munich academy for television and film in 1977–81. he has worked as a producer and director since 1980. the first film he shot in brazil was “amazon” in 1990, and he has lived partly in rio de janeiro since then. the new millennium started for mika with the production of “moro no brasil” (2002, screened also at PÖff), the praised documentary of brazilian music. mika kaurismäki visited tallinn in 2006 for the opening of kumu art museum’s auditorium where his “brasileirinho” was screened. his 2008 film “three Wise men” was screened in the competition programme eurasia in PÖff. filmograafia/filmography: valik/selected: amazon (1990), zombie ja kummitusjuna (zombie and the ghost train, 1991), the last border (1993), tigrero: elokuvaa joka ei valmistunut (tigrero: a film that Was never made, 1994), condition red (1995), l.a. Without a map (1998), highway society (2000), moro no brasil (brasiilia helid, pÖff 2002), honey baby (2004), brasileirinho (2005), sonic mirror (2008), kolme viisasta miestä (kolm tarka meest, pÖff 2008), haarautuvan rakkauden talo (hargneva armastuse maja, 2009), vesku (pÖff, 2010, doc)

festivalid/festivals: berlinale (Panorama), athens

Miriam Makeba was an incredible person. She was the first African musician to win international stardom, one whose music was always anchored in her traditional South African roots, as was her ceaseless message against racism and poverty. Miriam was forced into a life in exile, after exposing the harsh realities of apartheid. Singing for John F. Kennedy and Marlon Brando, performing with Harry Belafonte, Nina Simone and Dizzie Gillespie, being married to Hugh Masekela and then Stokely Carmichael, her life was a tumultuous one. A life that always stood for truth and justice on behalf of oppressed people, most importantly for Africans, as a global campaigner against apartheid. She tragically died after collapsing at a concert in November 2008 in Italy at the age of 76. This documentary traces her life and music through more than fifty years of performing. Friends and colleagues, some who knew her since she started performing in the dance halls of South Africa (remember Pata Pata), together with her grandson Nelson Lumumba Lee, allow us to know the remarkable journey of Miriam Makeba. “A legend of African music and culture is paid vibrant homage in MAMA AFRICA, a portrait of singer Miriam Makeba, which has everything admirers could ask for – except Makeba herself. Work on the project started before the singer’s death in Italy in 2008, but Mika Kaurismäki has nevertheless assembled a compelling portrait of a hugely talented exile and international figurehead for black South Africa. Riveting subject matter, terrific music and engaging interviewees could pay off in crossover appeal in “The Buena Vista Social Club” manner.” Jonathan Romney, Screen International

doC@poff

289

doc@Poff

Minu reinkarnatsioon my rEinCarnation Šveits, saksamaa, itaalia, holland, usa / switzerland, germany, italy, netherlands, usa 2010, 100 min rEŽ/dir: JEnnifEr foX

Läänemaailmas öeldakse, et see on saatus. Idamaades olevat see karma. Kuid sõltumata sel lest, kuidas seda nimetada, on see midagi, mille eest ei ole võimalik põgeneda. MINU REINKARNATSIOON on kahekümne võt teaasta vältel salvestatud dokumentaalfilm Tiibeti budistlikust õpetajast ja tema pojast. Ning kuigi juba Tiibetist pärit õpetaja asumine Itaaliasse, seal pere loomine itaallannaga ning laste ja õpilaste kasvatamine võiks anda piisavalt materjali ühe sü gava dokumentaalvaate koostamiseks, ei ole see siiski selle filmi sisu ega eesmärk, sest olukord, mil les isa Chögyal Namkhai Norbu ja poeg Khyentse Yeshe elavad, on palju komplitseeritum. Nimelt ei ole poeg Yeshe mitte ainult kõrgestipü hitsetud Tiibeti laama poeg, vaid ühtlasi tema onu, samuti kõrgesti austatud vaimse õpetaja, reinkar natsioon. Olla ühtaegu kellegi laps ja tema onu ei ole ilmselt kõige lihtsam ülesanne. Nii pühendub ka Yeshe Tiibeti kultuuri ja budismi asemel end kaasaegsele ärijuhtimisele. Aga oma saatuse eest ei pääse ning karma seadus veereb halastamatult. Külastades oma isa kodumaad Tiibetit ning seal seid kloostreid saavad nähtud unenäod ja näge mused reaalsed vasted ning Yeshel tuleb enesele tunnistada, et ta on oma vanaonu reinkarnatsioon. Ringo Ringvee

prod: jennifer fox, babeth m. vanloo, carlludwig rettinger, andres Pfaeffli, elda guidinetti, marta donze sts/scr: jennifer fox op/dop: jennifer fox, carla caponi, julia dengle, Patrick lindenmaier, maurizio mingotti, kurmanguzhina ainar, luigi ottaviani, migmar tsering, karen slater, fabio andrico muusika/music: moe jaksch, jan tilman schade mont/Ed: sabine krayenbühl, mary lampson tootja/production: zohe film Productions / lichtblick film- und fernsehproduktion / ventura film sa / vivo film / buddhist broadcasting foundation / rsi radiotelevisione svizzera maailma müük/World sales: zohe film Productions keel/language: inglise, itaalia, tiibeti/english, italian, tibetan

Jennifer fox (sünd 1959, Philadelphia, usa) on rahvusvaheliselt tunnustatud dokumentaalfilmide režissöör, produtsent ja operaator. minu reinkarnatsioon on tema kolmas film. Jennifer fox (b. 1959, Philadelphia, usa) is internationally acclaimed director, producer, camerawoman and educator. my reincarnation is her third documentary. filmograafia/filmography: an american love story (1999, doc), flying: confessions of a free Woman (2006, doc), my reincarnation (2010, doc)

festivalid/festivals: leipzig, amsterdam, krakow

Filmed over twenty years by acclaimed documentarian Jennifer Fox MY REINCARNATION chronicles the epic story of the high Tibetan Buddhist Master, Chögyal Namkhai Norbu, and his westernborn son, Yeshi. The film follows Namkhai Norbu’s rise to greatness as a Buddhist teacher in the West, while his son, Yeshi, recognized at birth as the reincarnation of a famous spiritual master, breaks away from his father’s tradition to embrace the modern world. Can the father convince his son to keep the family’s threatened spiritual legacy alive? Never before has a high Tibetan Master allowed such complete access to his private life and it is doubtful that another ever will. With her signature intimate entry to both family and icons including the Dalai Lama, Fox expertly distills a decadeslong drama into a universal story about love, transformation, and destiny.

doC@poff

290

doc@Poff

Tahrir 2011: hea, halb, poliitik tahrir 2011: thE good, thE Bad, thE politiCian / tahrir 2011 egiptus / egypt 2011, 52 min rEŽ/dir: tamEr Ezzat, aytEn amin, amr salama

Alati on huvitav, kui televisiooni lühikestest repor taažidest saavad täispikad dokumentaalfilmid. Kuidas mõnest emotsionaalsest minutist kasvab mitukümmend, tekivad uued tähendusväljad ning kõrvalvaataja saab siseneda sügavamale ajaloo põnevatesse seikadesse, kaasa elada sündmuste keskel viibivatale inimestele. Nn araabia kevad oli 2011. aastal ilmselt üks enim uudistest läbi jooksnud teemasid. Selle tähenduse ja kaugema tulemi hindamine seisab poliitika ja ajalooekspertidel veel ees. Üks huvitav materjal lä bitöötamiseks on neile aga kindlasti käesolev film, milles kolm Egiptuse režissööri toovad meieni esi mese kõrgel tasemel täispika dokfilmi ühest sünd muste võtmeriigist. Tamer Ezzati “Hea” näitab revolutsiooni kujunemist ja annab hääle Tahriri väljakul esimese laine vaba dusvõitlejatele. On üllatav, kui erineva taustaga ini meste ühine julge väljastumine see tegelikult oli. Ayten Amini “Halb” läheb raskele teekonnale. Me kuuleme intervjuusid ja ülestunnistusi kõrgetelt julgeolekujõudude esindajatelt, mõned räägivad varjatud nägudega, teised avali, missuguste stra teegiliste vahenditega püüdsid Mubaraki salatee nistused revolutsiooni lämmatada. Amr Salama “Poliitik” on aga satiirilises võtmes lugu, mille alapealkiri on “Diktaatoriks saamise kümme õppetundi”. See analüüsib Hosni Mubaraki võimule saamise ja 30aastase võimul püsimise põhjuseid. Me kuuleme nii ekspresidendi lähikond laste kui ka vihaste opositsionääride arvamusi. Kaarel Kuurmaa

prod: frederic sichler op/dop: hussein asser, ahmad yaaqoob, salah yaaqoob, mohamed abd el raouf, ahmad gabr mont/Ed: ayman el tonsi, doaa fadel, Wael farg, eric magriau tootja/production: film clinic maailma müük/World sales: Pacha Pictures keel/language: araabia/arabic

tamer Ezzat õppis kairos ameerika ülikoolis. ta on lavastanud dokumentaalfilmid “makan esmo el Watan” (2006), “the Place i call home” (2008) ja mängufilmi “the ring road” (2010). tahrir 2011 (segment) on tema viimane linateos. ayten amin on olnud režissööri assistent filmide “zay el naharda” (2008) ja “basra” (2008) juures. ta on lavastanud lühifilmi “spring 89” (2009). tahrir 2011 (segment) on tema esimene dokumentaalfilm. amr salama on stsenarist, monteerija ja näitleja. ta on lavastanud kaks täispikka filmi, millest viimane, asma’a linastub samuti käesoleval PÖffil. tamer Ezzat studied at the american university in cairo. he directed the documentaries “makan esmo el Watan” (2006), “the Place i call home” (2008) and the feature “the ring road” (2010). tahrir 2011 (segment) is his latest film. ayten amin was a second assistant director on the films “zay el naharda” (2008) and “basra” (2008). she directed the short film “spring 89” (2009). tahrir 2011 (segment) is her latest film. amr salama was born in riyadh, saudi arabia. he is a writer, director, editor and actor. he directed the films “zay el naharda” (2008) and tahrir 2011 (segment). his latest feature asma’a (2011) screens also at PÖff.

festivalid/festivals: abu dhabi, toronto

Months after Hosni Mubarak stepped down, Egyptians country-wide seem determined to maintain the insurgency until their demands are met. It is therefore too premature to expect filmmakers to imagine fictions that convey the unimaginable experience of the uprising. A different predicament hangs over documentary cinema, and TAHRIR 2011 is a laudable attempt to steer away from reportage and reflect on what historians will index as the first chapter of the uprising. Structured in three chapters, the film playfully debunks misconceptions and stereotypes. “The Good”, directed by Tamer Ezzat, gives voice to the everyday heroes from Tahrir Square. We encounter a group whose political, cultural and regional affiliations could not be more different, but who each embody the spirit of the millions who camped in Tahrir during the eighteen-day siege. “The Bad”, directed by Ayten Amin, films a rare account from four internal security officers assigned to crush the uprising. As they explain their role on the other side of the figurative trenches, their testimonials give chilling insight into the mindset and strategy of Mubarak’s security apparatus when it came to silencing dissent. “The Politician”, directed by Amr Salama, offers a satirical take on “how to become a dictator in ten steps,” and a smart deconstruction of Mubarak’s persona over his thirty-year rule. Salama interviews figures who have observed Mubarak closely, whether as trusted associates or outspoken opponents, such as Mohamed El Baradei, renowned contender for the presidency. Also engaging are discussions with columnist/satirist Belal Fadl and internationally acclaimed novelist Alaa Al Aswany. Rasha Salti, Toronto FF

doC@poff

291

doc@Poff

Hoorade hiilgus WhorE’s glory austria, saksamaa / austria, germany 2011, 114 min rEŽ/dir: miChaEl glaWoggEr

Michael Glawogger, tuntud Austria režissöör võtab kokku oma globaalsete mõõtmetega dokumen taalfilmide triloogia, mille eelmisteks osadeks olid “Megacities” ja “Töömehe surm”. Operaatoriks jälle kuulus wolfgang Thaler, kellega on koos rei sides juba küll mitu ringi maakerale peale tehtud. Seekordne film viib meid prostitutsiooni pealtäha säravasse ja blinkivalt kutsuvasse maailma, kuid paljastab peale naiste alasti kehade palju halasta matumalt ka selle, inimkonna algusest saati meie ga, olnud äri tuhmi taustategelikkust. Antud film liigub kolmikteljel TaiBangladesh– Mehhiko, andes kõikide paikade õhustikul ra hulikult aega meieni jõuda. Tervet filmi täidab liigse tundelisuse asemel isegi kohati ootamatult küüniline rahu – meile näidatakse elu ja lugusid ilma hinnangute ja otsese hukkamõistuta. Nõnda jääb iga vaataja enda otsustada, kas tunda roh kem kaasa armastuse puuduses vaevlevatele klientidele või igapäevase sansara hammasrataste vahele jäänud naistele. Jutustamislaad on nii üle stiliseeritult kaunis kui ka jõuliselt naturaalne. Filmi triptühhonilaadse ülesehituse jaoks sai Michael Glawogger inspiratsiooni põhjalikult Hieronymus Boschi maalidesse süüvides ning ei saa salata, et tekkinud sürrealistlikreligioosneapokalüptiline tunnetus on tajutav ka filmi vaadates. Filmi raamib peen muusikavalik P.J. Harveyst, Antony and the Johnsonsi ja CocoRosie'ni. HOORADE HIILGUS on üks aasta põnevamaid fil mikunsti teoseid, mida on lihtne kiita kaamerame he ja monteerija tööst kuni põhjalikku taustainfot pakkuva ametliku koduleheni. Kaarel Kuurmaa Michael Glawoggeri lühifilm osaleb Tallinn 2011 filmiinstallatsioonis “60 sekundit üksindust aastal Null” 22.12.2011.

prod: erich lackner, thomas Pridnig, Peter Wirthensohn, mirjam Quinte, Pepe danquart sts/scr: michael glawogger op/dop: Wolfgang thaler muusika/music: Pappik & regener mont/Ed: monika Willi tootja/production: lotus-film gmbh / Quintefilm maailma müük/World sales: the match factory keel/language: bengali, inglise, prantsuse, saksa, jaapani, hispaania, tai/bengali, english, french, german, japanese, spanish, thai

michael glawogger (sünd 1959, graz, austria) on õppinud san francisco kunstiinstituudis ja viini filmiakadeemias. ta alustas oma karjääri omanäoliste eksperimentaal-, lühi- ja dokumentaalfilmidega ning jätkas ka kohe täispikkade mängufilmidega. mitmed glawoggeri filmid on käinud rahvusvahelistel filmifestivalidel, näiteks 2006. aastal valiti berliini festivali võistlusprogrammi tema film “slumming”. tema kuues film “contact high” linastus PÖffil 2009. aastal. dokumentaalfilm hoorade hiilgus on glawoggeri seitsmes täispikk film. michael glawogger (b. 1959, graz, austria) graduated from the san francisco art institute and the vienna film academy. he first established himself as a creator of experimental and short films, following these up with documentaries from all corners of the world. in 2006 the director competed at the berlin iff with the feature “slumming”. the gangster comedy “contact high” was screened also at PÖff 2009. documentary Whore’s glory is glawogger’s seventh full-length film. filmograafia/filmography: die ameisenstrasse (1995), kino im kopf (1996, doc), megacities (1998, doc), frankreich, wir kommen! (1999, doc), zur lage: Österreich in 6 kapiteln (2002), nacktschnecken (2003), Workingman's death (2004, doc), slumming (2006), das vaterspiel (kill daddy good night, 2008), contact high (pÖff 2009), Whore's glory (2011, doc)

festivalid/festivals: venice (orrizonti), toronto, london

WHORES’ GLORY is a cinematic triptych on prostitution: three countries, three languages, three religions. In Thailand, women wait for clients behind glass panes, staring at reflections of themselves. In Bangladesh, men go to a ghetto of love to satisfy their unfulfilled desires on indentured girls. And in Mexico, women pray to a female death to avoid facing their own reality. In worlds where the most intimate act has become a commodity, these women have physically and emotionally experienced everything that can happen between a man and a woman. For this they have always received money, but it has not made their lives rich in anything but stories. "WHORE’S GLORY has the discipline of a cleareyed, observational documentary, but it is also supremely stylish. The images flow with rich, saturated colours. Sequences are structured with the emotional arc of fiction. Glawogger even allows himself atmospheric music on the soundtrack, with songs by artists like Antony and the Johnsons setting a melancholy, confessional tone. By the time we get to the third and final setting in Reynosa, Mexico, our immersion is complete – WHORE’S GLORY paints an indelible portrait of people living beyond the limits of polite society but within the bounds of what’s human”. Cameron Bailey, Toronto FF Michael Glawogger’s short film will take part in the film installation “60 Seconds of Solitude in Year Zero” on 22.12.2011.

60 SEKUNDIT ÜKSINDUST AASTAL NULL 60 SECONDS OF SOLITUDE IN YEAR ZERO

229 hanEzu

133

kinopäEvad / biodagar

133

loodusE lapsEd / bÖrn natturunnar

226

lõigE / cut

150 rEtk / THE TRIP

141

tantsudE linn / dance toWn

291 hooradE hiilgus / Whore’s glory

134

kuradi saar / djÖflaeyan

46, 78, 87 idioot

60 sEkundit üksindust aastal null

294

60 seconds of solitude in year zero

60 sekundit üksindust aastal null

60 seconds of solitude in year Zero

Hoolimata turundajate, produtsentide, ettevõtjate ja moraalse enamuse künismist koondus hulk režissööre üle maailma, et linastada ühekordne kollaažfilm 60 sekundit üksindust aastal Null ja pühendada see kino vaba le mõttele. Filmi ei turustata ega levitata, koopia hävitatakse.

Flying in the face of the cynicism of marketing, production, business operators and the moral majority, a group of directors from all over the world came together to screen, once and once only, a collage film entitled 60 Seconds of Solitude in Year Zero dedicated to preserving freedom of thought in cinema. The film will not be marketed or distributed in any way, shape or form, the copy will be destroyed.

Mark Boswell (USA), Naomi Kawase (Jaapan), Mark Cousins (Iiri), Mika Taanila (Soome), Rafi Pitts (Iraan), Malcolm Le Grice (UK), Kari YliAnnala (Soome), Shinji Aoyama (Jaapan), Gillian Wearing (Inglismaa), Ilppo Pohjola (Soome), Gakuryu Ishii (Jaapan), Pen-Ek Ratanaruang (Tai), Brian Yuzna (USAIndoneesia), Ken Jacobs (USA), Andres Tenusaar (Eesti), Bradley Eros (USA), Aki Kaurismäki (Soome), Oliver Whitehead (Soome), Bruce McClure (USA), Eric Khoo (Singapur), Aku Louhimies (Soome), Michael Glawogger (Austria), Kyu-hwan Jeon (Korea), Mart Taniel (Eesti), Friðrik Þór Friðriksson (Island), Gereon Wetzel (Saksamaa), Ronni Schendar (Iisrael), Lee Chang Dong (Korea), Tolga Karacelik (Türgi), Amir Naderi (Iraan), Edmund Yeo (Jaapan Malaisia) jpt. Kultuuripealinna aasta lõpus ja Eesti Film 100 aasta alguses linastub Tallinna sadama loodekail unikaalne kollaažfilm, millesse on oma panu se andnud kõik nimetatud rezissöörid ja veel väga paljud filmitegijad üle maailma. Need mehed ja naised on saatnud Tallinna oma armastuskirjad kinole, millele me kõik võlgneme oma ülevamad hetked, oma ekstaasi ja oma kurbuse sügaviku. Minu hing siseneb filmilindina projektorisse, sähvatab korraks välguna, saadab üle peade metsa õhusuudluse tagumistesse ridadesse, kus hämarus kägistab lootuse kaotanuid, et nad saaksid uskuda ime võimalikkusesse. Mitte maailma püramiidipõhisesse hierarhiamudelisse, (Taavi Eelmaa, Veiko Õunpuu, väljavõte manifestist “60 sekundit üksindust aastal Null”, www.60sec.ee) Mitmed detsembrikuises kollaažfilmis osalevate režissööride uusimad tööd on valitud PÖFFi programmi. Novembris on Tallinna kinodes võimalik vaadata Naomi Kawase, Michael Glawoggeri, Jeon Kyuhwani, Friðrik Þór Friðrikssoni, Aki Kaurismäki, Rainer Sarneti, Michael winterbottomi ja Amir Naderi uusimaid filme.

Mark Boswell (USA), Naomi Kawase (Japan), Mark Cousins (Ireland), Mika Taanila (Finland), Rafi Pitts (Iran), Malcolm Le Grice (UK), Kari YliAnnala (Finland), Shinji Aoyama (Japan), Gillian Wearing (UK), Ilppo Pohjola (Finland), Gakuryu Ishii (Japan), Pen-Ek Ratanaruang (Thai), Brian Yuzna (USA-Indonesia), Ken Jacobs (USA), Andres Tenusaar (Estonia), Bradley Eros (USA), Aki Kaurismäki (Finland), Oliver Whitehead (Finland), Bruce McClure (USA), Eric Khoo (Singapore), Aku Louhimies (Finland), Michael Glawogger (Austria), Kyu-hwan Jeon (Korea), Mart Taniel (Estonia), Friðrik Þór Friðriksson (Iceland), Gereon Wetzel (Germany), Ronni Schendar (Israel), Lee Chang Dong (Korea), Tolga Karacelik (Turkey), Amir Naderi (Iran), Edmund Yeo (Japan-Malaysia) and others. Those men and women along with many others have expressed their love to cinema, artform we all owe for our sublime moments, ecstasy and the depth of sadness. In the end of the year of European Capital of Culture Tallinn 2011 and in the beginning of the year of Estonian Film 100 Tallinn will host a unique film premiere all those filmmakers have made the contribution for – 60 Seconds of Solitude in Year Zero. To become acquainted with some of the filmmakers contributing to the collage film in December, watch the new films by Naomi Kawase, Michael Glawogger, Jeon Kyu-hwan, Friðrik Þór Friðriksson, Aki Kaurismäki, Rainer Sarnet, Michael Winterbottom and Amir Naderi in the programme of Tallinn Black Nights Film Festival. My soul enters the projector as a film, sparks as lightning, blows a kiss over the jungle of heads into the back rows, where dusk strangles those who have lost hope, so they can believe in the possibility of a miracle. Not in the pyramidbased hierarchical model of the world, (Taavi Eelmaa, Veiko Õunpuu, excerpt from the manifesto 60 Seconds of Solitude in Year Zero, www.60sec.ee)

MONTONI MOEFILMIDE ERIPROGRAMM MONTON PRESENTS: SPECIAL FASHION FILM PROGRAMME 297

Bill Cunningham: nEW york

298

Jumal, hoia mu kingi / god save my shoes

299

isamu katayama – käsitÖÖlisE Elu / isamu katayama – artisanal life

300

tElgid / the tents

301

visionäärid: loova vaimu saladusEd. tom ford / tom ford, visionaires: inside the creative mind

301

yohJi yamamoto: sEE on minu unistus / yohji yamamoto: this is my dream

montoni moEfilmidE Eriprogramm

296

monton Presents: sPecial fashion film Programme

montoni moefilmide eriprogramm

Monton presents: special Fashion Film programme

Juba viis aastat on Monton seisnud moefilmide eriprogrammi eest ja riie tanud kogu PÖFFi meeskonna vingetesse pluusidesse. Ka selleaastane filmiprogramm esitleb värskemat kraami maailma moefilmiparemikust.

Already for five years, Monton has supported the special fashion film programme and donned the whole PÖFF team in awesome shirts. This year’s film programme again presents a fresh choice of the world’s best fashion films.

Kindlasti tuleb tähelepanu juhtida mitme auhinnaga pärjatud filmile “Bill Cunningham New York”, mis räägib auväärses eas fotograafist, kes on pääsenud oma objektiiviga kõikjale ning jäädvustanud efektseid karakte reid moelavadelt, esiridadest, tänavatelt ja stiilikuluaaridest. Ka tõelised fashionistad ei pea pettuma – “Jumal, hoia mu kingi” on film kingadest ja ainult kingadest. Siin saavad sõna maailmakuulsad kin gadisainerid ja staarid ning ei puudu ka psühholoogid, kes tõmbavad paralleele ilu ja seksi vahel. Lubame, et filmist tuleb rääkima ka kohalik kingafetišist. Kindlasti teavad kõik Yohji Yamamoto nime, kuid kas teate ka, kuidas ta oma kollektsioone loob? “See on mu unistus” on unikaalne dokumen taalfilm visionäärist ja disainerist, mis tutvustab vaatajale Y3 kevadsuvi se kollektsiooni valmimist algusest lõpuni. Film näitab modellide tüütuid proove, hilisõhtuseid filosofeerimisi ja rahvusvahelise meeskonna vaeva Yamamoto loomingu lansseerimisel. Mitte vähem tähtis ja tõeliselt “ahjusoe” dokumentaalfilm on “Visionäärid: loova vaimu saladused. Tom Ford”, mis tutvustab vaatajale seda häm mastavat multitalenti – lavastajat, fotograafi ja moedisainerit ühes isikus, jälgides tema tegemisi kollektsiooni loomisel, oma kaupluse avamisel ja igapäevaelus. Tom räägib, mis juhtus, kui ta lahkus Guccist ja kui elu seis ma jäi ning kuidas ta otsustas filmimaailmas kätt proovida ja oma kuna gised ideed teoks teha. Tegemist on järjekordse suure visionääriga ja eks moemaailmas saabki ainult suurkuju legendiks! Tänavusest hiilgavast moefilmide nimekirjast leiate kindlasti nii glamuuri, ajalugu kui ka disainerite hingeelu, mida ilmestavad ausad ja elulised fak tid. Lisaks annavad igale moefilmi linastusele vürtsi kohalikud särtsakad moemaailma, fotograafia ja fetišismi asjatundjad. montoni meeskond

We particularly want to point out the much-awarded “Bill Cunningham New York”, which tells the story of a photographer in a respectable age, who has enjoyed the opportunity of going everywhere with his lens, taking photos of the most dazzling figures from catwalks, front rows, streets and fashion circles. True fashionistas will not be disappointed either – a film about shoes and only shoes is “God Save My Shoes”. World-famous shoe designers and stars tell us everything about shoes, with psychologists explaining the link between beauty and sex. We promise that a local shoe fetishist will be also there to talk about the film. You may have heard his name, but do you know what is the true philosophy behind Yohji Yamamoto’s collections? “This is My Dream” is a unique documentary about this visionary designer and covers the birth of the entire Y-3 Spring/Summer collection from start to finish. The film peeks into tedious fittings with models, late-night philosophical ponderings and the struggle of the international team to launch Yamamoto’s work. The documentary “Tom Ford, Visionaries: Inside the Creative Mind” is equally important and truly oven-fresh. It introduces the viewer to the multi-talent, film director, photographer, fashion designer – all in one person – Tom Ford. The film follows Ford during the creation of his collection, opening his store and his daily activities. Tom tells us what happened when he left Gucci and life seemed to come to a halt, how he decided to enter the film industry and realise his past ideas. He is another great visionary – at any rate, in the fashion world only the extraordinary people can become legends! In this year’s list of fashion films you will find glamour, history and the spiritual life of designers, which is spiced up by honest and true-to-life facts. Every fashion film screening will also be invigorated by local experts with stories about the fashion world, photography and fetishism. Monton film team

montoni moEfilmidE Eriprogramm

297

monton Presents: sPecial fashion film Programme

Bill Cunningham: New York Bill Cunningham: nEW york usa 2010, 84 min rEŽ/dir: riChard prEss

Richard Pressi portree New Yorgi liikuvast vaata misväärsusest, fotograaf Bill Cunninghamist näi tab, kuidas tõeline kirg võib vallutada nii töö kui ka eraelu. 81aastane Cunningham, kes on kogu oma teadliku elu tundnud tugevat tõmmet moe ja foto graafia poole, pildistab kõiki ja kõike, mis talle pa rajasti jäädvustamisväärne tundub. Tiirutades oma jalgrattaga sihikindlalt Manhattani kvartalite vahel ja väisates New Yorgi moenädalaid, peatub eraklik Cunningham selleks, et pildistada mõnda silmator kavat kübarat, Anna wintouri karmiinpunast kleiti või lihtsat Tsärki, mis sobib kandjale kui valatult. Tänu oma pühendumusele ja diskreetsusele on Cunningham pääsenud paljude moekuulsuste ellu – ja seda ilma igasuguse püüdluseta. BILL CUNNINGHAM NEw YORK on film, mis oma soojuse, helguse ja aususega leiab tee iga moehu vilise südamesse.

prod: Philip gefter op/dop: tony cenicola, richard Press mont/Ed: ryan denmark os/Cast: bill cunningham, tom Wolfe, anna Wintour tootja/production: first thought films keel/language: inglise/english

richard press on auhinnatud filmide nagu “2÷3”, “rambles” ja “expecting” autor. need on linastunud mitmel suurel festivalil ja pälvinud auhindu ka berliini filmifestivalil. bill cunningham: neW york on tema esimene täispikk dokumentaalfilm. richard press has written and directed several award-winning short films, including “2÷3”, which premiered at the new york film festival and received a jury prize at the berlin international film festival; “rambles” and “expecting”, both of which premiered at the berlin festival. bill cunningham: neW york is richard Press’ feature film debut. filmograafia/filmography: bill cunningham: new york (2010, doc)

festivalid/festivals: dallas, melbourne, hamburg

The portrait by Richard Press of New York’s living legend Bill Cunningham is an example of how true passion can take over both one’s work and life. Having sensed a strong pull towards fashion and photography since very young age, Cunningham, now 81, takes photos of everything and everyone that seems worth capturing at a given moment. Circling around Manhattan with his bicycle and visiting the New York fashion weeks, the reclusive Cunningham stops to shoot a remarkable hat, Anna Wintour’s carmine red dress or just a T-shirt that fits its owner perfectly. With his dedication and discretion he has earned an access to the lives of many famous fashion figures without any specific effort. BILL CUNNINGHAM NEW YORK is a film that finds a way to the heart of every fashionista with its warmth, brightness and honesty.

montoni moEfilmidE Eriprogramm

298

monton Presents: sPecial fashion film Programme

Jumal, hoia mu kingi god savE my shoEs usa 2011, 60 min rEŽ/dir: JuliE BEnasra

JUMAL, HOIA MU KINGI on esimene dokumen taalfilm, mis uurib naiste erilist suhet kingadega. Mõistmaks, miks kingad on omandanud sedavõrd olulise koha popkultuuris, seksuaalsfääris ja nais te elus üldiselt, pöördub film nende poole, kel on globaalse kingafenomeni tekkes oma roll: need on äärmuslikud kingaarmastajad, moeajaloolased ja ajakirjanikud, psühholoogid, seksieksperdid, kin gafetišistid ja staardisainerid Christian Louboutin, Manolo Blahnik, walter Steiger, Pierre Hardy, Bruno Frisoni ja Robert Clergerie ning sellised kuulsused nagu Fergie, Kelly Rowland ja Dita Von Teese. JUMAL, HOIA MU KINGI annab – alates antiikse test paksude taldadega kingadest ja lõpetades tä napäevaste hirmkõrgete stiletodega, alates Marilyn Monroe’st ning lõpetades “Seksi ja linnaga” – oma psühholoogilise, sotsiaalkultuurilise ja erootilise käsitlusega ebahariliku ja paeluva seletuse kogu maailma hämmastavale suhtele naiste ja kingade vahel. Film esilinastus 2011. aasta suvel New Yorgis.

prod: thierry daher sts/scr: julie benasra op/dop: Pierrot colonna, beatrice mizrahi muusika/music: elliott carlson mont/Ed: catherine Peix eyrolle, jaques terrien os/Cast: stacy ferguson, dita von teese, kelly rowland tootja/production: caid Productions inc. keel/language: inglise, prantsuse/english, french

Julie Benasra õppis ajakirjandust fordhami ülikoolis. ta alustas karjääri filmitootmisfirmas caid Productions 2005. aastal, kus töötas nii stsenaristi, produtsendi kui ka tõlgina. osales 2009. aastal disney viral-kampaania loomisel. samal aastal lõi ta kaasa ka sony musicu toodetud dokumentaalse teleseriaali “euroopa muusikalegendid” tegemises. dokumentaalfilm jumal, hoia mu kingi on tema esimene täispikk film. Julie Benasra studied journalism at fordham university. she began working with caid Productions in 2005 serving as writer, producer, and translator on films such as “Way of the b-boy” (2008), “any given tuesday in brooklyn” (2009), “just for kicks” (2005). she also participated in the creative development of a viral marketing campaign for disney (2009). in 2009, julie served as first assistant director, line producer, researcher and journalist for a sony music / visiontv documentary series: “european music legends”. god save my shoes is julie benasra’s directorial debut. filmograafia/filmography: god save my shoes (2011, doc)

GOD SAVE MY SHOES is the first documentary film to explore the intimate relationship women have with their shoes. To understand how shoes have come to hold such a pivotal place in pop culture, sexuality and women’s lives, GOD SAVE MY SHOES turned to many of those who play a role in the global shoe phenomenon: extreme shoe lovers, fashion historians and editors, psychologists, sex experts, shoe fetishists, and star designers Christian Louboutin, Manolo Blahnik, Walter Steiger, Pierre Hardy, Bruno Frisoni, and Robert Clergerie, along with celebrities such as Fergie, Kelly Rowland and Dita Von Teese. With its psychological, sociocultural, and erotic take – from ancient elevated soles to today’s skyscraping stilettos, from Marilyn Monroe to “Sex & the City” – GOD SAVE MY SHOES brings an offbeat and captivating answer to the universally puzzling relationship between women and their shoes. It was first presented in summer 2011 in New York and it is the first film that explores the intense relationship between women and their shoes.

montoni moEfilmidE Eriprogramm

299

monton Presents: sPecial fashion film Programme

Isamu Katayama – käsitöölise elu isamu katayama – artisanal lifE isamu katayama aruChizanaru raifu jaapan / japan 2009, 96 min rEŽ/dir: koiChi makino

KÄSITÖÖLISE ELU on dokumentaalfilm, mille fookuses on käsitöö, nahk ja Katayama Isamu – Jaapani moemaailmas tuntud nahakunstnik, kelle looming on paari viimase aastaga sattunud üha enam ka muu maailma huviorbiiti. Film tutvustab Katayama kaubamärgi Backlash tekkelugu, mis võidab vaatajate poolehoiu juba filmi alguses, ja näitab, kui kaugele võib viia tugev tahe ja kokku hoidev tiim. Katayama detailirohked nahkjakid ja mantlid so bivad filmis suurepäraselt kokku jaapani rokkmuu sika ja tema tiimi kuraasikate pubiõhtutega. Ukse sellesse omanäolisesse maailma avab režissöör Makino Koichi, kes võitis Katayama usalduse ja elas temaga koos poolteist aastat peaaegu 24 tun di ööpäevas, jälgides iga ta sammu. Motiveeriva ja näiliselt tagasihoidliku peategelase käes on nähta matu võim, mis jääb kummitama iga kinokülalist, kel on kodus mõni nahast rõivaese.

op/dop: koichi makino muusika/music: audio 2 audio mont/Ed: koichi makino os/Cast: isaku katayama, atsushi yanaka, the anonymus tootja/production: amenican keel/language: jaapani/japanese

koichi makino (sünd 1973) lõpetas nihoni ülikooli kunstikolledži filmiosakonna ja seejärel suundus tokyo öistele tänavatele inspiratsiooni otsima. inspireerituna oma muusikutest sõpradest, tänavaelust ja jean-luc godardi filmidest, debüteeris ta 2004. aastal lavastajana teatris ja filmis, toimetas ja tegi muusikat täispikale muusikalile “catch the rainbow”. koichi makino (b. 1973) attended the department of cinema, college of art of nihon university, and wandered around the night streets of tokyo in the 1990s. Picked up a snobbish, street sense from his musician buddies, and was inspired by jean-luc godard films. in 2004, he debuted as a director with his theatrical work, “catch the rainbow”, which he directed, composited, filmed and edited. filmograafia/filmography: catch the rainbow (2004), isamu katayama aruchizanaru raifu (artisanal life, 2009, doc)

A documentary that focuses on handicraft, leather and Katayama Isamu – a leather artist famous in Japan, whose work has also caught the attention of the world’s fashion circles over the past few years. The film sheds light on the inception of the trademark Backlash created by Katayama, winning the audience over already at the start of the film and showing where strong will and dedication of a tight-knit team can propel you. His multi-detailed leather jackets and coats are a perfect match with the Japanese rock music and the wild pub nights of the team that spice up the film. The door to this fascinating world is opened by the film director Makino Koichi, who managed to gain Katayama’s trust by living with him almost 24/7 and following his every step during one and a half years. The inspiring and yet seemingly modest protagonist of the film holds an invisible power that will haunt every cinema-goer who has a leather jacket in their closet.

montoni moEfilmidE Eriprogramm

300

monton Presents: sPecial fashion film Programme

Telgid thE tEnts usa 2010, 80 min rEŽ/dir: JamEs BElzEr

“We want to live for fashion, not to die for it (Me tahame moe nimel elada, mitte surra)”, hüüdsid moeinimesed, kui nüüdseks juba kurikuulus New Yorgi moenädala telk moenädala esimesel toimu misaastal osaliselt kokku kukkus.

prod: james belzer, marcus k. jones op/dop: marcus k. jones mont/Ed: marcus k. jones os/Cast: donna karan, zac Posen, fern mallis, tommy hilfiger, betsey johnson tootja/production: splashlight / marcus k. jones / future Pilot Productions koopia/print: film sales corp. keel/language: inglise/english

James Belzer’s THE TENTS takes the viewer to the glamorous world of the New York Fashion Week (the current Mercedes-Benz Fashion Week) and its hub, the legendary Bryant Park in Manhattan. For the past 18 years this place has been known as the cradle of American fashion, as its tents have launched a multitude of stars and trends into the fashion world.

James Belzeri TELGID lennutab vaataja New Yorgi moenädala (nüüd MercedesBenz Fashion week) glamuursesse maailma, mille südameks on Manhattani legendaarne pärl Bryant Park. See paik on viimased 18 aastat olnud Ameerika moe häll, kust on alguse saanud lugematud tähelennud ja trendid. TELGID meelitab vaataja avastama glamuurse pealispinna all tõelist tööd ja vaeva, mida katalü seerib disainerite, produtsentide ja meediastaari de ennastunustav kirg. Belzeri dokumentaal laseb kõneleda kõigil, kes on olnud seotud Bryant Parki moetelkide sünni ja legendidega. Lugusid tormi lisest lavatagusest elust, inglise keelega kimpus olevast Eesti modellist, kostüümidraamadest ja tormijooksust front row’le jutustavad teiste seas moedisainerid Carolina Herrera, Michael Kors, Zac Posen, Donna Karan ja Tommy Hilfiger ning meediastaarid Nina García, Stefano Tonchi ja Hal Rubenstein.

“We want to live for fashion not to die for it,” fashion people exclaimed when, in its first year, the infamous New York Fashion Week tent partly collapsed.

James Belzer filmograafia/filmography: the tents (2010, doc)

THE TENTS lures the viewer to discover the hard work and effort behind the glamorous surface of the fashion world, catalysed by the ardent passion of designers, producers and media stars. Belzer’s documentary gives a speaking opportunity to everyone that has strong links to the birth and legends of the Bryant Park tents. Stories about the tempestuous backstage life, an Estonian model struggling with English skills, costume dramas and storming to reach front row seats are, among others, shared by fashion designers Michael Kors, Zac Posen, Donna Karan, Tommy Hilfiger and media stars Nina García, Stefano Tonchi and Hal Rubenstein.

montoni moEfilmidE Eriprogramm

301

monton Presents: sPecial fashion film Programme

Visionäärid: loova vaimu saladused. Tom Ford tom ford, visionariEs: insidE thE CrEativE mind usa 2011, 60 min rEŽ/dir: miChaEl Bonfiglio

Michael Bonfiglio käe all valminud film jälgib Fordi tagasipöördumist moemaailma naisterõivaste di sainerina 2010. aasta septembrist kuni oma kaup luse avamiseni Los Angeleses 2011. aasta veeb ruaris.

op/dop: daniel holland, etienne sauret, danny stolzman muusika/music: michael brook mont/Ed: joshua l. Pearson os/Cast: tom ford tootja/production: fachion distribution keel/language: inglise/english

Tegemist on väga värske filmiga, mis esilinastus 23. oktoobril 2011 ning Eesti on üks esimesi, kel lel avaneb võimalus seda siinsetele moehuvilistele näidata. Dokumentaal annab suurepärase ülevaate sel le kuulsa moelooja ja filmilavastaja loomingulise protsessi telgitagustest, jälgides Fordi tegemi si tema vapustava RTw kollektsiooni proovides ja selgitades oma filmi “Üksik mees” tagamaid. Esmakordselt jõuavad vaatajani ka hetked Fordi ülisalajaselt moeesitluselt 2011. aasta kevadel. Ford räägib oma hingelistest läbielamistest, soovist võtta elult maksimum ning ühtlasi jagab näpunäi teid selle kohta, kuidas loomeprotsessi huvitavana hoida ise reklaamkampaaniaid pildistades, filme tehes ja loomulikult omanimelist brändi juhtides ja rõivaid disainides. Film kujutab endast tõelist maiuspala kõigi Tom Fordi fännide, aga ka muidu moehuviliste ja loo mingulise protsessi austajate jaoks. Tegu on Montoni moefilmide eriprogrammi pärliga!

michael Bonfiglio on tegelenud dokumentaalfilmide produtseerimise ja lavastamisega juba kümmekond aastat. tema karjäär algas koostööst režissöör joe berlingeriga, kellega tegi filmid “crude”, “revelations: Paradise lost 2” ja filmiklassikasse kirjutatud rokkdokumentaali “metallica: some kind of monster”, millest ta tootis hiljem ka üheksatunnise dvd-reliisi. 2006. aastal kandideeeris ta parima dokumentaalfilmi emmyle filmi “left of the dial” eest, mis on hbo toodetud dokk air america radio tõusust, langusest ja uuestisünnist. michael Bonfiglio is a producer, writer, director, and camera operator who has worked in documentary film for more than a decade. bonfiglio began his career in film with “crude” director joe berlinger. he was an associate producer of berlinger & sinofsky’s acclaimed “revelations: Paradise lost 2”, and their instant-classic rock doc “metallica: some kind of monster”, also producing that film’s massive awardwinning 9-hour dvd. in 2006, he was nominated for a best documentary emmy for his work as executive Producer of “left of the dial”, an hbo documentary about the rise, fall and resurrection of air america radio.

The film, directed by Michael Bonfiglio, follows Ford from his return to designing womenswear in September 2010 through the opening of his Los Angeles store in February 2011. This a very new film that premiered on 23 October 2011, with Estonia being among the first countries to show it to its fashion audiences. A fascinating journey into the celebrated designer-slash-director’s creative process, the documentary follows Ford through fittings for his stunning RTW collection, explores his motivation for directing “A Single Man”, and captures never-before-seen moments from his top-secret Spring 2011 runway presentation. Ford talks about his emotional struggles, the desire to live life to the fullest and how to keep a creative process interesting by photoshooting the advertising campaigns, making films and managing his own brand and designs. This film looks like a mustsee for Tom Ford fans, fashion lovers and fans of the creative process. It is the pearl of the Monton fashion film programme!

montoni moEfilmidE Eriprogramm

302

monton Presents: sPecial fashion film Programme

Yohji Yamamoto: See on minu unistus yohJi yamamoto: this is my drEam jaapan, usa /japan, usa 2011, 29 min rEŽ/dir: thEo stanlEy

Yamamoto on visionäär, keda on nimetatud gee niuseks ja kes on saanud austusavaldusi palju delt – alates Prantsuse valitsusest ja lõpetades Ameerika moeloojate nõukogu CFDAga – ning kelle radikaalne innovaatilisus ja meisterlikkus on leidnud ka rahvusvahelist tunnustust. Dokumentaalfilm jälgib Yohji Yamamotot ja tema rahvusvahelist meeskonda lühikese aja jooksul 2009. aasta suvel ja varasügisel, kui nad tegelesid oma kollektsiooni väljatöötamise, modellide otsi mise, stiliseerimise, show tootmise, PRi ja kom munikatsiooniga. Film algab kollektsiooni viimist lemise ja modellide ettevalmistamisega Tokyos toimuva show jaoks, misjärel Yamamoto suundub New Yorki, et anda viimane lihv Y3 2010. aasta kevadsuvise kollektsiooni esitlusele. Film näitab Yamamoto intiimsemat külge proovides, modellide otsimisel, kitarri mängides, filosofeerides ja suhel des oma töötajate ja rahvusvahelise meeskonna ga, kes tema ideid ellu viib. Kui soovite näha, kuidas töötab üks tõeline moevi sionäär, siis nüüd on selleks ainulaadne võimalus.

prod: chrissa theodore op/dop: theo stanley muusika/music: sam Wagster mont/Ed: zak tucker os/Cast: yohji yamamoto tootja/production: harbor film company koopia/print: huge conglomerate keel/language: inglise/english

theo stanley on seni olnud dokumentaalfilmide “a letter to true” (2004) ja “our city dreams” (2008) operaator. yohji yamamoto: see on minu unistus on tema esimene film lavastajana. theo stanley is known as cinematographer of documentaries like “a letter to true” (2004), “our city dreams” and short films “jackie and judy” (2010). yohji yamamoto: this is my dream is his directorial debut. filmograafia/filmography: yohji yamamoto: this is my dream (2011, doc)

festivalid/festivals: sarasota

Hailed as a genius, honored by entities from the French government to the CFDA, recognized internationally for his radical innovations and craftsmanship, Yamamoto is a visionary. The documentary tracks Yohji Yamamoto and the global team working on the collection, casting, styling, show production, PR and communication for a short period of time during the Summer and early Autumn of 2009. Beginning with the finalization of the collection and styling for the show in Tokyo, followed by his arrival in New York City to oversee the final touches for the presentation of Y-3’s Spring/Summer 2010 collection, the documentary turns an intimate eye on Yamamoto during fittings, model castings, guitar-playing, philosophical musings, and interactions with his staff and the global team bringing his ideas to life. If you seriously want to see how a real fashion visionary works, this is your only chance.

SLEEPWALKERS ESITLEB SLEEPwALKERS PRESENTS 305

parimad islandi lühifilmid / THE BEST OF ICELANDIC SHORTS

305

auhinnatud lühifilmid kogu maailmast / AwARD wINNING SHORTS FROM ACROSS THE wORLD

306

valik EEsti lühifilmE / A SELECTION BOX OF ESTONIAN SHORT FILMS

306

valik lühidokumEntaalfilmE / A SELECTION OF DOCUMENTARY SHORTS

307

vitamiinid – tEravalt šokEErivad lühifilmid / VITAMIN PILLS – A SHARP SHOCK OF SHORT FILMS

304

Need teie seast, kes on harjunud sellega, et Sleepwalkersi festival toi mub PÖFFiga samal ajal, on ehk ehmatusega märganud, et seda täna vu polegi. Ärge kartke midagi, sest lühi ja tudengifilmidele pühendatud festival tuleb tagasi 2012. aasta kevadel – värskete mõtete ja võrratuist filmidest tulvil programmiga. Ometi ei taha Sleepwalkers võtta PÖFFi kü lastajailt võimalust nautida igast maailma nurgast pärit parimaid lühifilme ning seepärast panime me kokku erilise filmivaliku, mis peaks teid eruta ma, võluma ja liigutama.

Those of you used to Sleepwalkers occurring alongside PÖFF may have noticed that it is conspicuous by its absence. Never fear as the festival dedicated to short and student films will return in Spring 2012 with fresh ideas and a packed programme of amazing films. However, Sleepwalkers does not want to deny visitors to PÖFF the opportunity to experience some of the best new shorts from across the world and we’ve put together a special selection of programmes designed to excite, entertain and enthral.

Lühifilmidele vaadatakse sageli viltu, sest need olla “päris filmile eelne vad käeharjutused”. Programmi “Sleepwalkers esitleb” sihiks on nimelt tõestada, kui ekslik on säärane arvamus. Me ei too teie silme ette mitte üksnes teoseid säärastelt kuulsatelt filmiloojatelt nagu Chan Parkwook, Nicolas Philibert ja Runar Runarsson (kelle täispikk film “Vulkaan” on ka PÖFFi võistluskavas), vaid teil on võimalus elada kaasa ka noorte režis sööridele, kes alles alustavad oma karjääri. Kõiki neid lühifilme ühenda vad samad tunnused: leidlik vaim, enesekindel lähenemine ja lummus, mis kestab filmi esimesest kaadrist viimaseni.

Shorts are still often dismissed as “practice before a real film” and the “Sleepwalkers Presents” selections aim to show just how wrong that can be. Not only will we be screening works by established directors such as Chan Park-wook, Nicolas Philibert and Runar Runarsson (whose feature Volcano also plays in competition) but there’ll also be a chance to experience young filmmakers at the beginnings of their careers. All the shorts are typified by the same thing: a spirit of inventiveness, an assured touch and being gripping from beginning to end.

Neile, kes Sleepwalkersiga juba tuttavad, kingib see järjekordse võima luse näha suurepäraseid filme. Ja neile, kes pole veel õppinud lühifilme nautima, on see võrratu võimalus avastada enda jaoks terve uus maa ilm... laurence Boyce www.swff.ee

For those familiar with Sleepwalkers, this will once again provide a chance to see some great films. And those who have still yet to experience the delight of shorts? What a great opportunity to discover a whole new world of filmmaking… Laurence Boyce www.swff.ee

slEEpWalkErs EsitlEB

305

väikese maa suured lühifilmid: parimad islandi lühifilmid PÖFF toob kinolinale Islandi mängufilmide paremiku, Sleepwalkers toob omakorda esile fakti, et Island on kujundanud endale lühifilmide maailmas muljetavaldava mai ne. Režissöörid nagu Runar Runarsson ja Grimur Hakonarson on korduvalt esitatud Oscari kandidaadiks ning nende filmid on võidukalt festivalidel keerelnud.

sleePWalkers Presents

väikesed ja täiusliku vormiga – auhinnatud lühifilmid kogu maailmast small and perfectly formed – award winning shorts from across the world

Siinse programmi filmid pakuvad puhast ilu, musta huumorit ja omapärast lähe nemist elule – seda, mis on Islandi lühifilmidele üle maailma suuret populaarsust kogunud.

1994 (Norra/Norway 2010, 29 min) Rež/Dir: Kaveh Tehrani

Big shorts from a small Country: The Best of Icelandic shorts

puur The Cage / Colivia (Rumeenia/Romania 2009, 17 min) Rež/Dir. Adrian Sitaru

As POFF celebrates the best of Icelandic feature films, Sleepwalkers presents a celebration of the fact that Iceland has forged an impressive reputation in the world of shorts. Filmmakers such as Runar Runarsson and Grimur Hakonarson have won Oscar Nominations and numerous prizes on the festival circuit. The films in the programme offer the stark beauty, dark humour and a unique outlook of life that have made Icelandic short films popular across the world. kangElaslik läBikukkuminE Epic Fail / Epik Feil (2009, 14 min) Rež/Dir: Ragnar Agnarsson linnukEsEd 2 Birds / Smáfuglar (2009, 15 min) Rež/Dir: Runar Runarsson naEl The Nail / Naglinn (2008, 16 min) Rež/Dir: Benedikt Erlingsson maadlus wrestling / Braedrabylta (2007, 20 min) Rež/Dir: Grimur Hakonarson anna (2007, 14 min) Rež/Dir: Helena Stefánsdóttir sita-slavEk Slavek the Shit (2005, 15 min) Rež/Dir. Grimur Hakonarson viimanE farm Last Farm / Síðasti bærinn (2004, 15 min) Rež/Dir. Runar Runarsson

pangaJuhtum Incident by a Bank / Händelse vid bank (Rootsi/Sweden 2010, 12 min) Rež/Dir. Ruben Östlund tükikE suvE A Piece of Summer / Kawalek lata (Poola/Poland 2010, 24 min) Rež/Dir. Marta Minorowicz täiElik pErEkond The wholly Family (Itaalia/Italy 2011, 20 min) Rež/Dir: Terry Gilliam ÖÖpüük Night Fishing (Lõuna Korea/South Korea 2011, 30 min Dir. Chankyong Park, Chanwook Park

slEEpWalkErs EsitlEB

306

valik Eesti lühifilme Eesti animeeritud lühifilmid on pälvinud õigustatud kiidusõnu, Sleepwalkers pakub mekkimiseks ka väikese annuse siinsetest mängu ja dokumentaalfilmi parimatest uutest lühivormidest. Kohalikku annet tõestavad eelmise aasta Sleepwalkersil pari ma Eesti lühifilmi auhinna võitnud film ja mõned Balti Filmi ja Meediakooli tudengi te tööd. Tähelepanelikud lugejad võivad avastada, et üks film ei ole päris Eesti film – Tanel Toomi “Pihtimus” on üles võetud Suurbritannias sealse Rahvusliku Filmi ja Televisoonikooli egiidi all. Arvestades filmi kandideerimist tudengiOscarile väärib see meie meelest igati kohta programmis, mis tutvustab Eesti talente.

A selection box of Estonian short films Whilst animated short films coming out of Estonia are rightly lauded, Sleepwalkers showcases a very small taster of some of the best and recent fiction and documentaries coming out of the country. Included are last year’s winner of the Best Estonian Short at Sleepwalkers and some shorts from the Baltic Film and Media School that showcase the breadth of talent in the country. Eagle-eyed readers may spot one film is not technically Estonian: The Confession, made by the Tallinn born Tanel Toom, was shot in the UK under the auspices of the National Film and Television School. Given that it was nominated for an Oscar we believe it deserves a place in a programme celebrating Estonian talent. sõBEr, sind austan ma Dear Friend, I Respect You (2010, 19 min) Rež/Dir: Ove Musting tEisEl pool tEEd From Side To Side (2009, 28 min) Rež/Dir: Jaanis Valk pihtimus The Confession (Suurbritannia/UK 2010, 25 min) Rež/Dir: Tanel Toom aChE (2010, 6 min) Rež/Dir: Paul Kesteris

sleePWalkers Presents

lühikesed lõigud elust: valik lühidokumentaalfilme Siin on valik parimatest lühidokumentaalidest, mis Pimedate Ööde Filmifestivalile on saadetud.

short slices of life: A selection of Documentary shorts This selection of shorts sees some of the best documentary shorts from the circuit brought to Black Nights. võõras Stranger (Belgia/Belgium 2010, 12 min) Rež/Dir: Christophe Hermans kirkCaldy man (Suurbritannia/UK 2011, 17 min) Rež/Dir: Julian Schwanitz ÖÖ laskuB mEnagEriE’lE Night falls on the Menagerie (Prantsusmaa/France 2010, 11 min) Rež/Dir: Nicolas Philibert ma Ei karda kunagi I’m Never Afraid (Holland/The Netherlands, 2010, 20 min) Rež/Dir: willem Baptist thE JonEsEs (Suurbritannia/UK 2009, 13 min) Rež/Dir: Moby Longinotto tussilago (Rootsi/Sweden 2010, 11 min) Rež/Dir: Jonas Odell BErlinskaJa fuuga Berlinskaya Fuga (Ungari/Hungary 2009, 14 min) Rež/Dir: Dénes Nagy Alesia is a five year old girl growing up in love and hope in the warm family nest. Suddenly the day arrives the day when she has to face reality.

slEEpWalkErs EsitlEB

307

sleePWalkers Presents

vitamiinid – teravalt šokeerivad lühifilmid Vitamin pills – a sharp shock of short films luuk Hatch (Iirimaa/Ireland 2009, 10 min) Rež/Dir: Damien McCarthy

kõditavalt õrn valu Pain So Light it Appears To Tickle (Ungari/Hungary 2010, 4 min) Rež/Dir: Dalibor Baric

Juri lEnnon maanduB alpha 46-l Yuri Lennon’s Landing on Alpha 46 (Saksamaa, Šveits/Germany, Switzerland 2010, 14 min) Rež/Dir: Anthony Vouardoux

las palmas (Rootsi/Sweden 2011, 13 min) Rež/Dir. Johannes Nyholm

pikslid Pixels (Prantsusmaa/France 2010, 3 min) Rež/Dir: Patrick Jean

sigarEtid ÖÖs Cigarette at Night (Suurbritannia/UK 2011, 5 min) Rež/Dir: Duane Hopkins

CollidE-o-sCopE (Suurbritannia/UK 2010, 3 min) Rež/Dir: Naren wilks Casus BElli (Kreeka/Greece 2010, 11 min) Rež/Dir: Yorgos Zios striptiis Striptease (Hispaania/Spain 2011, 9 min) Rež/Dir: Juan Carlevaris milhavEn (Poola/Poland 2009, 7 min) Rež/Dir: Bartosz Kulas

JutuvEstJa Storyteller (Belgia/Belgium 2010, 7 min) Rež/Dir: Nicolas Provost rEEdE Friday (Slovakkia/Slovakia 2010, 3 min) Rež/Dir: Martin Tomori tErvisEks Cheers (Saksamaa/Germany 2010, 8 min) Rež/Dir: Harald Schliecher

308

Eriüritused / Special Events

SOLARISE AATRIUM Taas tuleb festival kinosaalidest välja. Kolmandat aastat järjest on aatriumis avatud hubane Pauligi kohvilounge, kus kõik festivali piletiomanikud saavad pileti vastu tasuta väga head kohvi nautida. Kohviloungeis asub ka PÖFFi lava, pärast inimõiguste programmi filmide linastusi jätkame arutelusid koostöös Eesti Inimõiguste Keskusega.

309

Näitused 16.11–30.11.2011 PÖFF 15 PÖFFi ametlikus klubis kohvikus Wabadus saab vaadata ülevaatenäitust Pimedate Ööde Filmifestivali eelnevast neljateistkümnest aastast.

UNEJUTUD Kinos Sõprus saab näha Kaie Karolini graafikanäitust “Unejutud”. Need on graafilised tööd, mis on joonistatud und oodates pimedatel öödel. Unised pildid unetutele.

OSVALD LÄÄNE FILMIPLAKATITE NÄITUS Coca-Cola Plaza Kinotoas tulevad esmakordselt näitusele eesti kunstniku Osvald Lääne (1913–1990) joonistatud filmiplakatid. Eesti kunsti üldpildis omanäolise ja eksootilise stiiliga loodud joonistused Eestis linastunud filmidest pakuvad vanale kinosõbrale äratundmisrõõmu tuttavate filmitegelaste näol, nooremal kinopublikul aga huvitava joonistustiiliga kunstielamust.

310

AnimaCampus Tallinn 15.–19. novembril kinos Artis ja Sõprus

15–19 November at Artis and Sõprus cinema

Kehtesta oma reeglid ja animeeri viimse veretilgani!

Set Your Own Rules and Animate Till You Die!

On olemas palju häid animafilmide festivale. On olemas animatsiooni alaseid seminare, koolitusi ja töötubasid. AnimaCampus Tallinn on aga midagi uut. See on kohtumispaik sajale noorele animafilmitegijale, kel on viie päeva jooksul võimalus osa saada animavaldkonna tipp-tegijate kogemusest ja punuda rahvusvahelist kontaktide võrgustikku. Animatsioon on tihedalt seotud kiiresti areneva tehnoloogiaga ja mitmed animaüritused on seadnud oma keskmesse just tehnoloogia. AnimaCampus keskendub animafilmitegijale ja tema indviduaalsele arengule. Innovatsioon on meilegi oluline, aga pigem läbi filmitegija mõttemaailma raputamise. AnimaCampus näitab erinevaid võimalusi, kuhu ja kuidas end animamaailmas on võimalik positsioneerida. Püüame kokku tuua tänapäevase digitaalkunsti ja klassikalise animatsiooni, tööstuse ja art house kino. Oma tee peab iga osaleja sealt vahelt ise üles leidma. AnimaCampuse programm on kantud sõltumatuse vaimust ja indie-entusiasmist: esitlused, loengud ja töötoad kannavad temaatilist lipukirja “Kehtesta omad reeglid”. Ideede teostamine, päris oma “asja” ülesehitamine, programmide arendamine ja tööriistade “teritamine”, jõudude ühendamine ja ülemaailmse kontaktvõrgustiku loomine ning hoidmine – need on peamised võtmesõnad AnimaCampusel ülesvõetavatest teemadest. Ühe olulisima punktina tulevad AnimaCampusel kaardistamisele animatsiooni ühenduspunktid teiste loominguliste ja kommertsvaldkondadega – animatsioon ristmeedias ja eri platvormidel, visuaalefektid (koostöös FMXiga), animatsiooni ja koomiksikunsti segunemine jne. Eraldi vaatluse alla oleme sel aastal võtnud Lõuna-Kaukaasia ja KeskAasia animatsiooni. Teatavasti kuulusime veel 20 aastat tagasi ühte suurde liitu ja suhtlus animafilmitegijate ning stuudiote vahel toimis Moskva kaudu hästi. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist hakkas iga riigi animatööstus võitlema ellujäämise nimel ja kontaktid kadusid. Siitpoolt vaadates ei tea praegu keegi, mida Lõuna-Kaukaasias ja Kesk-Aasias anima vallas tehakse. AnimaCampus on võtnud julguse seda uurima ja avastama hakata. See pole olnud lihtne, sest neid piirkondi eraldab Euroopast suuresti keelebarjäär, aga algus on tehtud juba väga huvitavate ülevaateartiklite näol meie kataloogis. Lisaks veel detailsemad esitlused koos filmide ja paneeldiskussiooniga AnimaCampuse programmis. AnimaCampus ja Animated Dreams on mõnusalt omavahel seotud. Kui AnimaCampuse päevad on tihedalt täis pikitud arutlusi ja esitlusi, siis õhtud on sisustatud Animated Dreamsi filmiprogrammide ja ühiste eriüritustega, millest saavad osa nii animafestivali külalised kui AnimaCampusel osalejad. Kokku kuueks päevaks saab Tallinnast novembris Euroopa animapealinn ja see on parim kink, mida saame meie omaltpoolt teha Eesti animatsiooni 80. sünnipäevaks!

There are many good animation film festivals. There are animation-related seminars, trainings and workshops. But AnimaCampus Tallinn is something new. It’s a meeting point for a hundred young animation filmmakers who over five days will get the chance to share experience with top players in the field and build international networks. Animation is closely connected with rapidly developing technology, and a number of animation events have made technology a key theme. AnimaCampus will focus on animation filmmakers and their individual development. Innovation is important for us just as it is for everyone, but more through shaking up the filmmaker’s intellectual world. AnimaCampus shows the different niches and positions that can be carved out in the animation world. We try to bring together contemporary digital art and classical animation, industry and arthouse cinema. From there on, every participant will have to find his or her own way. AnimaCampus programme is full of the spirit of independence and indieenthusiasm: presentations, lectures and workshops will take place with a thematic motto, “Set Your Own Rules”. Making ideas happen, building up your own “business”, developing your own tools, joining forces and networking worldwide – these are the primary keywords that characterize the themes to be tackled at AnimaCampus. One important point to be mapped at AnimaCampus is the nexus with other creative and commercial fields – cross-media and cross–platform animation, visual effects (in cooperation with FMX), blending of animation and comic book art etc. Animation from the South Caucasus and Central Asia are in the special focus this year. Just 20 years ago, we were still part of a large “union” and interaction between animation filmmakers and studios functioned well through Moscow. After the Soviet Union collapsed, the animation film industry of each country started fighting for its survival and contacts fell by the wayside. As a result, no one knows what was being done in animation in South Caucasus and Central Asia in recent years. AnimaCampus has taken up the courage to start dicovering it. It has not been easy as there is a language barrier between these regions and Europe but the beginnings are in place with very interesting articles in our catalogue that survey the scene. There will also be more detailed presentations along with film screenings and panel discussion in the AnimaCampus programme. AnimaCampus and Animated Dreams are nicely interlocking formats. AnimaCampus is jam-packed with discussions and presentations but the evenings will be furnished with Animated Dreams films and joint special events in which festival guests and AnimaCampus participants will both participate. For six days in November, Tallinn will be Europe’s animation capital, which is the best gift we can give Estonian animation on its 80th birthday!

Heilika Pikkov, AnimaCampus Tallinn programmijuht

Heilika Pikkov AnimaCampus Tallinn programme director

311

Animated Dreams Kolmeteistkümnes kõrvalepõige tundmatusse

Thirteenth detour into the unknown

Animated Dreamsil on hea meel, et tänavu on festivalil kätte jõudnud juba 13. aastaring – number, mida nii mõnigi kardab kui tuld, või mida teine pühitseb kui hea õnne märki. Juba kuraditosin aastat on Pimedate Ööde Filmifestivali publikul olnud võimalik näha animafilme, mis esindavad kõige kvaliteetsemaid meistriteoseid maailma paremikust. Novembri keskpaika, aega, kui animabatsill koos hundigripiga valla pääseb, võib veel pidada hilissügiseks – niisiis mõnes mõttes on see hiline viljakoristus, kus kogume kokku aasta parimad palad ja pakume publikule vaid kõige küpsemaid ladvaõunu, mida ei tasu jätta mekkimata.

Animated Dreams is pleased to mark the 13th annual cycle in the life of the festival – a number that some fear like the devil and others see as a harbinger of good luck. A devil’s dozen times – that is how many years Black Nights Film Festival audiences have been treated to the best animated films the world has to offer. Mid-November, the time the animation bug starts spreading along with the general lupine influenza of Black Nights – can still be considered late autumn. In some way it is a late harvest of the year’s best fruits – and only the ripest apples from the crown of the tree.

Animated Dreamsi programm on aasta-aastalt kasvatanud filmilinastuste arvu ja laiendanud programmivalikut, mis sisaldab nii rahvusvahelisi publikumagneteid kui ka eksklusiivseid niši-linastusi, mille seast iga festivalikülastaja peaks suutma leida üles enda lemmikteemad. Olgu selleks tänavu psühholoogiline dokumentaalfilm (“Crulic – teekond teisele poole”), briti stiilis satiiriline kitš (“Sõjardid Whitehallis“), erootiline ööprogramm (“Häda armastuse ja seksiga”) või kogupere pärastlõuna mudilastele mõeldud lühifilmidest täispikkade animafilmideni (“Suur karu”, “Coraline ja salajane uks”). Lisaks eespoolnimetatule puhuvad Animated Dreamsil värsked idakaare tuuled Jaapanist, mis täidavad programmi nelja lühifilmiprogrammi ja ühe täispika animafilmiga (“Midori-ko”). Eesti animaässad ja noored tudengid löövad pahviks uute filmide ja esilinastustega, kuid lisaks uute filmide üle rõõmustamisele tähistame Eesti animatsiooni suurejoonelist 80. sünnipäeva, mille puhul oleme pühkinud tolmu filmidelt, mis kinosaalide projektsiooniruumi ei ole juba tükk aega sattunud. Ühe olulisema osa Animated Dreamsi filmiprogrammist hõivab kindlasti iga-aastane võistlusprogramm, kus on esindatud rohkem kui 30 filmi ligi 20 riigist. Võitjat premeeritakse traditsioonilise Wooden Wolfi nimelise grand prix’ga. Lõpuks ometi võib selle välja öelda: koos AnimaCampusega ei ole Animated Dreams kasvanud mitte üksnes Eesti, vaid ka Põhja- ning Baltimaade suurimaks animafestivaliks. Lugude jutustamine ei tunne piire. Animatsioon ei tähenda üksnes ameerikalikku koguperefilmi stereotüüpi ega ka äärmuslikku, sümbolitega krüpteeritud art house kino. Animatsioon on parim võimalus teha teoks kõige pöörasemad fantaasiad, rekonstrueerida maailmu, tuisata läbi paralleeluniversumite või muutuda sitikast kas või šaakaliks. Tee meiega kõrvalepõige tundmatusse! Mari-Liis Rebane programmi koordinaator ja koostaja

The Animated Dreams programme has grown without cease, year after year, in terms of number of films screened. It has expanded its programme selection to include international audience magnets and as well as exclusive niche films, from which every festival-goer should be able to find favourite themes. This year that might be, for instance, the psychological documentary “Crulic – The Path to Beyond”, the British-style satirical kitsch of “Jackboots On Whitehall”, nocturnal erotica (“The Trouble With Love and Sex”) or a family matinee extravaganza with short films for younger kids to full-length animated features – “The Great Bear” and “Coraline”. Besides the above, fresh winds will be blowing from Japan, filling the programme’s four short film programmes and with one full-length feature (“Midori-ko”). Estonia’s animation aces and young students will wow crowds with premieres and debuts but besides jubilation over new efforts, we will also celebrate the 80th anniversary of Estonian animation in grand manner, blowing dust off films that haven’t made it in front of audiences for quite some time. The annual competition programme takes up a major part of the Animated Dreams selection, featuring more than 30 films from close to 20 countries. The winner will claim the traditional Wooden Wolf grand prix. Finally, we can say it out loud: along with its related AnimaCampus event, Animated Dreams is not only the biggest animated film festival in Estonia but in all of the Nordics and Baltics. Storytelling knows no bounds. Animation is not just about the American family film stereotype or arcane symbolism-encoded art house cinema. Animation is the best way to make the wildest fantasies come true, reconstruct worlds, storm parallel universes or morph from dung beetle to the gaudiest butterfly. Come with us on our detour into the unknown! Mari-Liis Rebane programme coordinator and compiler

312

Black Market Industry Screenings 1. – 4. detsember 2011

1–4 December 2011

Teist aastat jätkame rahvusvahelise filmiüritusega Black Market Industry Screenings, mis toimub 1.–4. detsembril. Tegemist on regionaalse filmituruga, kus filmitööstuse professionaalidel on võimalik tutvuda uuema filmitoodanguga Baltikumist ja Põhjamaadest, Venemaalt, Ukrainast, Gruusiast, Kasahstanist, Usbekistanist, Tadžikistanist, Kõrgõstanist ja Armeeniast. Filmituru eesmärk on soodustada filmitegijate vahelist koostööd nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil.

For the second year a regional cinema and audiovisual market Black Market Industry Screenings will take place on 1 – 4 December, introducing to film industry professionals the latest works from the Baltic and Nordic countries, Russia, Ukraine, Georgia, Kazakhstan, Uzbekistan, Tajikistan, Armenia. The goal is to better enhance the audiovisual cooperation in the region.

Alustame ka ainulaadse veebipõhise filmituru keskkonnaga Black Market Online – BMO, kust leiab ülevaate filmitööstuse hetkeseisust ülalmainitud riikides ning kontaktandmed tootjate, levitajate ja institutsioonide kohta. BMO annab võimaluse leida partnereid töösolevatele projektidele ning levitajaid uutele filmidele. Olulisel kohal on Eesti filmitegijate ja filmitoodangu tutvustamine.

A new business-to-business online platform Black Market Online – BMO will be launched presenting general country profiles from the countries mentioned above, industry contacts of producers, distributors and film institutions. BMO introduces also up-coming projects looking for partners and new films looking for distributors with the special attention on Estonian filmmakers and latest films.

Koostöös kaastootmisturuga BALTIC EVENT on suurema tähelepanu all Venemaa. Sel puhul toimub 1. detsembril Industry Day raames põhjalikum arutelu kaastootmise, rahastamise ning levivõimaluste kohta Venemaal. Paneelis osalevad mitmed olulised produtsendid ja filmitegijad Venemaalt.

Together with co-production market BALTIC EVENT a focus to Russian cinema will be given during Industry Day on 1 December. A panel will be held on co-production, financing and film distribution issues in contemporary Russia with several producers and filmmakers contributing to the discussions.

Järjekordne kirjandusteoste turg “Raamat filmiks” toimub 2. detsembril. Üritus on suunatud neile filmitegijatele ja produtsentidele, kes otsivad ekraniseeringuks uusi ideid. Kokku esitletakse kuni 14 kirjandusprojekti Baltikumist, Põhjamaadest ja Venemaalt.

On December 2nd, the Literary Rights Market Books To Films takes place introducing books to producers and filmmakers looking for new ideas for adaption. There will be up to 14 selected projects presented from the Baltic and Nordic countries and Russia.

Lisaks on filmituru raames võimalik osa saada mitmetest avalikest loengutest ja koolitustest. Viime läbi autoriõiguste temaatikat käsitleva loenguprogrammi. Siinkohal on abiks MAQS advokaadibüroo. Black Marketi koolitusprogramm sisaldab ka õiguste- ja leviteemalisi loenguid, mis toimuvad koostöös East European Film Alliance’iga.

In addition it is possible to participate in several lectures and discussions held during the market events. Lecture about intellectual property rights will be organized together with MAQS Law Firm. Black Market Trainings include workshops about legal issues and distribution, held in cooperation with East European Film Alliance.

Meie partnerid kirjandusteoste turu läbiviimisel on Eesti Kirjanduse Teabekeskus (ELIC), “Info-Navigator” Literary and Audiovisual Rights Agency ja A+K Agency.

Our partners for Books to Films are Estonian Literature Information Center (ELIC), “Info-Navigator” Literary and Audiovisual Rights Agency and A+K Agency.

Black Market saab teoks tänu EASi, Välisministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Tallinna linna ning Euroopa Komisjoni programmi MEDIA International toetusele.

Black Market is organized with the help of Enterprise Estonia, Ministry of Foreign Affairs, Ministry of Culture, city of Tallinn and European Commission programme MEDIA International.

Heili Jõe Black Marketi tegevjuht / Head of Black Market

313

Baltic Event 30. november – 2. detsember 2011

30 November – 2 December, 2011

Juba kümnendat korda kogunevad Euroopa filmiprofessionaalid detsembri alguses Tallinna, et näha viimase aasta jooksul Baltimaades valminud mängufilme. Ja ikka selleks, et Eesti, Läti ja Leedu värskeimad filmid jõuaksid filmilevitajate, agentide, telejaamade ostjate ning rahvusvaheliste filmifestivalide valijate ette kiireimal võimalikul moel.

For the tenth time, European film professionals meet in Tallinn at the beginning of December to see the feature films produced in the Baltics within the year. The goal, as always, is to help the newest films from Estonia, Latvia, and Lithuania reach distributors, sales agents, television buyers and international film festival selection committees as fast as possible.

Lisaks juba valminud filmidele näidatakse Baltic Eventi raames “Coming Soon” programmi tootmises olevatest filmiprojektidest. Filmilevitajate poolt on kõlanud selge soov tutvuda varajases staadiumis olevate projektidega, et siis võimalike finantseerijatena leida partnereid siit piirkonnast.

Besides finished work, the Coming Soon programme of upcoming film projects is screened as part of the Baltic Event. Film distributors have expressed a clear desire to be acquainted with projects from an early stage of development in order to find possible partners in the area and step in as financiers.

Taas toimub ka Baltic Eventi kaastootmisturg, mis annab Baltimaade, Skandinaavia ning Kesk- ja Ida-Euroopa filmiprojektidele võimaluse leida rahvusvahelisi rahastajaid, kaastootjaid ning levitajaid. Esitatud taotluste hulgast valisid rahvusvahelised eksperdid välja 12 projekti, mille esindajatele korraldatakse 1.-2. detsembril personaalkohtumised potentsiaalsete partneritega. Koostöös Skandinaavia ja Baltimaade MEDIA Deskidega jätkub ka stsenaariumikoolitus POWR Baltic Stories Exchange, mis toob kokku 12 stsenaristi, et kogenud stsenaariumikoolitajate käe all koos õppida, kuidas oma ideid produtsentidele ja avalikkusele esitleda. Aasta-aastalt suurenev huvi Baltimaade filmide vastu ja Baltic Eventi kasvav külaliste arv kinnitab, et Baltic Event on leidnud oma koha Põhjamaade, Kesk-Euroopa ja miks mitte ka kogu Euroopa filmimaastikul. Vaatamata kargele talveilmale on neli päeva Baltic Eventi soojas ja sundimatus atmosfääris, loodud kontaktid ja lõbus meeleolu need, mis külalisi ikka ja jälle siia tagasi kutsuvad. Riina Sildos Baltic Eventi tegevjuht

For the seventh time, the Baltic Event will feature a co-production market, which will help film projects from the Baltics, Scandinavia, Central and Eastern Europe find international financiers, co-producers and distributors. The international experts have selected 12 projects out of those submitted, and on 1-2 December the representatives of the projects will hold personal meetings with potential partners. The Baltic Event also continues collaboration with the Baltic and Scandinavian MEDIA Desks to organize the POWR Baltic Stories Exchange – a scriptwriters’ workshop. Pitching ideas to producers at an event like that is essentially a testing ground, inviting a first audience to react and interact, to connect and attach new people to a project. As the interest in Baltic films increases, the growing number of visitors proves the Baltic Event has found its niche in the Nordic, Central European, and, come to that, European film scene. No matter how cold the outdoor temperatures, four days in the warm and comfortable atmosphere of the Baltic Event, the contacts established here and the festival mood are attracting visitors back every year. Riina Sildos Managing Director of Baltic Event

314

BLACK MARKETi filmitööstuse üritused 29.11–1.12.2011 Kolmandat aastat järjest leiab PÖFFi kõrval aset rahvusvaheline filmiüritus Black Market (29.11–1.12) – regionaalne filmiturg, kus filmitööstuse professionaalidel on võimalik tutvuda uuema filmitoodanguga Baltikumist ja Põhjamaadest, Venemaalt, Kesk-Aasiast ja Lõuna-Kaukaasiast.

INDUSTRY DAYS seminar 29.–30.11, Nordic Hotel Forum Koostöös Eesti Kultuuriministeeriumiga toimub filmitööstusele suunatud kõrgetasemeline rahvusvaheline seminar INDUSTRY DAYS. Seminari esimesel päeval arutatakse filmipoliitika suundade üle nii Euroopas kui Aasias. Moderaator on Wendy Mitchel (Screen International) ning osalevad valdkonna tippspetsialistid, sealhulgas organisatsioonidest nagu British Film Institute, Hungarian National Film Fund, Pusan Film Commision / Korean Film Council (KOFIC), Swedish Film Commission, Think Tank on European Film and Film Policy ja Truenorth (Island). Teisel päeval tutvustavad uusi kaastootmisvõimalusi produtsendid Raymond Phathanavirangoon (Tai), Mia Bays (Missing in Action Films, UK) ja Jim Stark (USA). Paneelis on esindatud ka Korean Film Council (KOFIC) ja Jaapani riiklik filmi sihtasutus UNIJAPAN. Moderaator on Jason Gray (Screen International Japan). Samal päeval toimub ka avalik diskussioon online-piraatluse üle, moderaatoriks Linnar Viik.

BOOKS TO FILMS 30.11, Nordic Hotel Forum Taas kord toimub kirjandusteoste turg “Books to Films”, mis on suunatud ekraniseeringuks uusi ideid otsivatele filmitegijatele ja produtsentidele. Kokku esitletakse kuni 12 kirjandusprojekti Põhjamaadest, Eestist ja Venemaalt. Sel aastal on fookuses Islandi teosed. Lisaks on filmituru raames võimalik osa saada mitmetest avalikest loengutest ja koolitustest. Koostöös MAQSi advokaadibürooga viime läbi autoriõiguste temaatikat käsitleva loenguprogrammi. Black Marketi koolitusprogramm sisaldab ka õiguste- ja leviteemalisi loenguid, mis toimuvad koostöös East European Film Alliance’iga. Meie sisulised partnerid kirjandusteoste turu läbiviimisel on Eesti Kirjanduse Teabekeskus (ELIC), A+K Agency (Saksamaa), Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, Antonina Gall, Mila Kudryashova (agendid, Venemaa). Black Market ja “Books to Films” saavad teoks tänu välisministeeriumi, kultuuriministeeriumi, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esinduse, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (Euroopa Regionaalarengufondi) ning Sihtasutuse Tallinn 2011 toetusele. Programm: http://market.poff.ee

BLACK MARKET ONLINE www.blackmarketonline.eu Uute filmide ja arenduses olevate projektidega saab tutvuda ainulaadse veebipõhise filmituru keskkonna Black Market Online (BMO, www.blackmarketonline.eu) kaudu. BMOst leiab ülevaate ka filmitööstuse hetkeseisust esindatud riikides ning tootjate, levitajate

ja institutsioonide kontaktandmed. BMO annab võimaluse leida partnereid töös olevatele projektidele ja levitajaid uutele filmidele. Olulisel kohal on Eesti filmitegijate ja filmitoodangu tutvustamine.

315

BLACK MARKET Industry Events 29.11–1.12.2011 For the third year a regional cinema and audiovisual market Black Market (29.11-1.12) will take place alongside PÖFF introducing film industry professionals the latest works from Baltics and Nordic countries, Russia, Central Asia and South Caucasus.

INDUSTRY DAYS seminar 29.–30.11, Nordic Hotel Forum In cooperation with Estonian Ministry of Culture a high-level international seminar INDUSTRY DAYS will be held on the last two days of November. During the first day there will be discussions about film policies and politics, and film commissions both from Europe and Asia. Discussions will be moderated by Wendy Mitchel (Screen International) and organizations presented are British Film Institute, Hungarian National Film Fund, Busan Film Commision / Korean Film Council(KOFIC), Swedish Film Commission, Think Tank on European Film and Film Policy and Truenorth – prime production service company in Iceland. New co-production initiatives will be presented during the next day by well known producers like Raymond Phathanavirangoon (Thailand), Mia Bays (Missing in Action Films, UK) and Jim Stark (USA). Also Korean Film Council (KOFIC) and UNIJAPAN will be represented at the panel moderated by Jason Gray (Screen International Japan). The second part of the day will be continued with open discussion on online piracy, moderated by Linnar Viik.

LITERARY RIGHTS MARKET “BOOKS TO FILMS” 30.11, Nordic Hotel Forum The literary rights market “Books to Films” introduces 12 award-winning contemporary novels in the form of a moderated pitch for producers and publishers. Presented books are from Estonia, Nordic countries, Russia and Iceland, as the main country in focus. The formal event is followed with a cozy lunch in a more informal atmosphere. In addition it is possible to participate in several lectures and discussions held during the market events. Lecture about intellectual property rights will be organized together with MAQS Law Firm. Black Market Trainings include workshops about legal issues and distribution, held in cooperation with East European Film Alliance. Our partners for “Books to Films” are Estonian Literature Information Center (ELIC), A+K Agency (Germany), Antonina Gall and Mila Kudryashova (Agents, Russia). Black Market is organized with the help of Estonian Ministry of Foreign Affairs, Estonian Ministry of Culture, Nordic Council of Ministers’ Office in Estonia, Enterprise Estonia (EAS) and Foundation Tallinn 2011. For more information: http://market.poff.ee

BLACK MARKET ONLINE www.blackmarketonline.eu A new business-to-business online platform Black Market Online gives overview of new films and projects in development. BMO also presents general country profiles, industry contacts of producers, distributors and film institutions. BMO introduces also up-coming projects looking for part-

ners and new films looking for distributors with the special attention for Estonian filmmakers and latest films.

316

Just Film Kõige lahedam aastaaeg on kohe algamas, see on Just Filmi aastaaeg.

The coolest season is just to begin – the Just Film season.

Just Film avab uhkelt oma uksed Coca-Cola Plazas 17. novembril ning festival lõpeb 27. novembril.

Just Film will open its doors on 17 November in the Coca-Cola Plaza and the festival will last until 27 November.

Mida pakub Eesti suurim lasteja noortefilmide festival Just Film sel aastal? Loomulikult kopsaka koguse häid filme.

What has Just Film, Estonia’s biggest children and youth film festival, got in store for this year? Plenty of good films obviously.

Kindlasti on tänavu üheks hitiks Mark de Cloe uus film “Šokeeriv sinine”. Just Filmi fännid peaksid mäletama eelmisest aastast tema filmi “Elu ühe päevaga”. Ja oh üllatust, samalt režissöörilt on tänavusel festivalil veel teinegi lugu – väga muhe ja lõbus koguperefilm “Hollandi tugevaim mees”. Kõik Mark de Cloe fännid rõõmustagu!

One of the greatest blockbusters this year is certainly Mark de Cloe’s new film “Shocking Blue”. All the fans of Just Film probably remember the same director’s film “Life in One Day” featured last year, but well, well – this year’s festival features another film by the same director “The Strongest Man in Holland” which is a very good-natured and funny all-family movie. All fans of Mark de Cloe will surely be delighted!

Rõõmustada tasub ka kõigil arvutimängude fännidel, sest üle mitme aasta on Just Filmi programmis arvutimängude huvilistele pühendatud film. “Kas sa oled seal” räägib virtuaalse ja reaalse maailma kohtumisest ning sellest, kui õhuke on joon nende kahe vahel tänapäeva noorte jaoks. Kõiki huumorilembelisi naerutab film “Kirsike”, mis räägib koolipoisist, kelle pea tüdrukud korralikult segamini ajavad. Nagu varasematelgi aastatel, puudutame festivali raames probleeme, mis paraku on meie maailma lahutamatu osa. Film “Ilus poiss” on karm lugu koolitulistamisest läbi lastevanemate silmade ja nende üleelamiste. See on väga õpetlik lugu sellest, et elus ei saa ega tohi alati mõelda ainult endale. Me soovitame seda filmi kõigile, kes vähegi tahavad kaasa mõelda, miks meie koolides ikka veel esineb vägivalda, kuigi sellest probleemist räägitakse ja sellega tegeletakse iga päev. Justi rikkalikus filmiprogrammis on tänavu 45 filmi, kuid märkimata ei saa jätta ka meie eriüritusi. Festivalipäevadel saab vaadata tantsijaid, mängida mänge, kuulata loenguid, teha filme ja palju muud. Seda kõike Solarise keskuse aatriumis. Hurraa, justikad, loodame koos, et kalendris päevad kiiremini liikuma hakkaks ja festival rutem kätte jõuaks. Selle aasta hüüdlause on “Hoolime üksteisest”. Kaheksa… üheksa… kümme… ja ongi käes üheteistkümnes Just Film! Mikk Granström Just Filmi juht P. S. Ärge unustage soovida õnne ka PÖFFile – meie kallis PÖFF tähistab sel aastal oma 15. sünnipäeva.

This year there will be something to make every computer game fan happy too, as over several years the programme of Just Films offers a film dedicated to all computer game lovers. “Are You There” tells a story of the encounter of the virtual and real world and about how thin the line between the two is for the present-day youth. All those who love humour will be entertained by “Cherry” that tells a story of a freshman totally smitten by girls. As in previous years, we will touch several problems during the festival, which are unfortunately inseparable part of our world. “Beautiful Boy” is a hard-hitting story about school shooting through the eyes of the boy’s parents and their experiences. This is a very instructive story about how we cannot and should not always put ourselves first. We recommend this film to everyone who is willing to think about why there is still so much violence in our schools, although we speak about and deal with it on a daily basis. The Just Film programme, which by the way features 45 films this year, is immensely rich, but we should not forget to mention our special events that will take place during the entire festival. Several days are filled with dance performances, computer games, lectures, filmmaking and so on and so forth. All this will take place in the atrium of the Solaris Centre. Hurray, Just Film fans, let’s hope that the days pass faster so the festival begins sooner. This year’s slogan is “Let’s care about one another”. Eight... nine... ten... and the 11th Just Film is here! Mikk Granström Head of Just Film P. S. Remember to wish happy birthday also to PÖFF – our dear PÖFF turns 15 this year.

317

MEDIA

Euroopa armastab Euroopa festivale

Europe loves European Festivals

Festivalid on erilised paigad kohtumiseks, suhtlemiseks ja avastamiseks, nad loovad elusa ja ligipääsetava keskkonna kõige erinevamatele annetele, lugudele ja tunnetele, mis kokku loovad Euroopa kino.

A privileged place for meetings, exchanges and discovery, festivals provide a vibrant and accessible environment for the widest variety of talent, stories and emotions that constitute Europe’s cinematography.

Euroopa Liidu MEDIA programmi eesmärk on edendada Euroopa audiovisuaalset pärandit, hoogustada filmide liikumist üle riigipiiride ning parandada audiovisuaalse tööstuse konkurentsivõimet. MEDIA programm tunnustab festivalide kultuurilist, hariduslikku, ühiskondlikku ja majanduslikku rolli, kaasfinantseerides igal aastal mitmel pool Euroopas rohkem kui 90 festivali, millel toimub rohkem kui 20 000 Euroopa filmide linastust ligi 3 miljonile vaatajale.

The MEDIA Programme of the European Union aims to promote European audiovisual heritage, to encourage the circulation of films outside their own borders and to foster audiovisual industry competitiveness.

Tänavu tähistab MEDIA programm 20. sünnipäeva ning seetõttu oleme eriti uhked vaadates tagasi, kui palju on Euroopa filmitööstus sel perioodil arenenud ja jätkame pühendumist EL filmitööstuse toetamisele ka tulevikus. MEDIA programmil on hea meel toetada 15. Tallinna Pimedate Ööde filmifestivali ning me soovime kõigile festivalikülastajatele meeldivat ja virgutavat üritust.

Euroopa Liit MEDIA PROGRAMM www.ec.europa.eu/media

The MEDIA Programme acknowledges the cultural, educational, social and economic role of festivals by co-financing more than 90 festivals each year, programming more than 20 000 screenings of European works to nearly 3 million audience across Europe. This year the MEDIA programme is celebrating its 20th birthday so we are especially proud to look back on how much the European film industry has developed over this period, and to stress our continued commitment to supporting the EU film industry in the future. MEDIA is pleased to support the 15th edition of the Tallinn Black Nights Film Festival and we extend our best wishes to all of the festival goers for an enjoyable and stimulating event.

European Union MEDIA PROGRAMME www.ec.europa.eu/media

318

Filmid eestikeelsete pealkirjade järgi / Index of Estonian Titles 11 lille 50/50

151 95

A Adalberti unistus Agha Yousef Ahviplikad Ahvivõileib Akaatsiad Akkyz Almayeri narrus Alois Nebel Alpid Ameerika tõlge Amnestia Argentina õppetunnid Arirang Arletta avenüü 388 Armastatud Armastuses süüdi Artist Asmaa Augustikuumus Auhind Avage uksed ja aknad Avé

68 170 112 239 255 38 182 171 216 217 218 281 137 94 146 236 40, 256 266 167 203 169 220

B Barzakh Beebimonitor Bellflower Bill Cunningham: New York Bonsai Bora Bora Briti edevuse teejuht Buta

75 138 97 297 176 113 283 178

C Cedar Rapids Circus Fantasticus Cubaton

155 224 76

D Desintegratsioon

180

E Elu puu Et meeldiks kõigile

106 77

F Faust

142

G Generatsioon P George Harrison: elu materiaalses maailmas Gianni ja naised

184 286 158

H Habemus papam - Meil on paavst Haldjas Hanezu Hingamine Homme on parem päev Hommiku-, lõuna- ja õhtusöök Hoorade hiilgus Hõbedane sügavik Härjapea Hüvastijätt

189 160 229 219 270 177 291 168 244 139

I Idioot 46, 78, 87 Igavik 247 Ime 145 Isamu Katayama – käsitöölise elu 299 Iseenda jälgedes 54 Isikutunnistus 195

J Jelena Jiro unistab sushist Joe May viimsed riitused Judinad Jumal, hoia mu kingi Jõuluvana 33 looma

44 287 102 128 298 74

K Kala ja krõbekartulid 181 Kala ja sibulad 285 Kalade seas omaks võetud 265 Kalliskivi 186 Kaotatud elu 48 Kaplinski süsteem 79 Kilimanjaro lumi 194 Kinopäevad 133 Kirjad Inglile 50, 80, 87 Kollane meri 190 Kood: sinine 225 Kormoranid ehk Nahkpükse 88 ei pesta Kotoko 52 Kui tähtis on osata 269 kingapaelu siduda

Kuidas läheb, Rudolf Ming? Kuku: Mina jään ellu Kupeldaja Kuradi saar Kõige lõpus Kõik sinu surnud Kõik võidavad

84 88 191 134 36 209 103

L Lase mu rahval minna! Lein Lendkalad Lihtne elu Lipakas Lissaboni müsteeriumid Looduse lapsed Loomariik Lotte ja kuukivi saladus Lõige Lõpp Lõpp veritasule

271 56 234 64 230 147 133 172 89 226 215 183

M Ma armastan sind Maasikaväljad Maaväline jõud Maismaa Maja Mama Aafrika Maratonipoiss Martha Marcy May Marlene Me peame Kevinist rääkima Meie oma Oslo Meie ääretu masendus Mereväe lugu Metsik Metsik Bill Michael Michel Petrucciani – keha ja hing Minu reinkarnatsioon Mitsuko saab hakkama Modelli moodi tüdruk Murdlainetus Must leib Mustlane Mäng

235 206 156 208 227 288 272 99 70 127 175 273 116 250 237 274 289 159 267 124 197 179 118

N Naderi ja Simini lahutus Naljakas mees Norra pojad

258 114 62

Nõid ja Valge Madu Nädalalõpp Nähtav maailm

174 276 210

O Olemas on vaid lood, mida mäletatakse Oslo, 31. august

232 117

P Palavani saatus: Busong Paradiis emale Parkides Peatus tühjal teel Persevest Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk Poiss jalgrattaga Poliss Politseinik Poongsan Porfirio Portree hämaruses Prohvet Puhas ilu Põhjamere Texas Päevalilletund Pöialpoiss Püsimatud

58 148 198 143 228 259 257 200 188 201 202 241 249 245 275 162 233 149

R Raamatusmugeldajad Rahutu maa Ramin Retk Revolutsioon pornokvartalis Rooste Rose Rotilõks Rännuteed Röstsai Rünnak rajoonile

81 66 82 150 161 243 60 89 246 163 173

S Saar Saatanast väljas Seened Shimeni tee 89 Siber, Monamour Sigur Rós: Inni Sihtmärk Sinilind Snowtown Soolvalge Superclásico Surnuaiavahi tütar Suvemaa

Suvemängud Süüdi

185 187

T Tadas Blinda. Legend on sündinud 83 Tagahoov 123 Tahrir 2011: hea, halb, poliitik 290 Tallinna kilud 90 Tantsude linn 141 Tee nagu teisedki 104, 122 Teine Maa 96 Teisik Paul 98 Telgid 300 Tema saabumise päev 222 Tooraine 242 Torino hobune 260 Tormide maa 129 Tule nagu oled 268 Tõutäkk 101 Täitsa lõpp! 91 Täiuslik meel 199 Türannosaurus 261

U Unustamatud päevad Unustatud unelmate koobas Uus Maailm

V Vabaduse mõrkjas maitse Vaheseinad Vanad kõutsid Vaprus Veelaune armastus Veski ja rist Vihurimäe Visionäärid: loova vaimu saladused. Tom Ford Vulkaan

282 193 157 212 240 248 211 301 42, 125

Ö Ööliblika päevikud

196 144 223 231 204 126 238 221 205 192 119 90 130

207 284 85

100

Ü Ühe hiinlase juhtum Üks mu sõber Ükskord Anatoolias Üle piiride

164 91 140 115

Y Yohji Yamamoto: See on minu unistus

302

Z Zefir

251

319

Filmid ingliskeelsete pealkirjade järgi / Index of English Titles 11 Flowers 33 Animals of Santa Clauss 388 Arletta Ave 5 Days of August 50/50

151 74 94 167 95

A Acacias, Las Adalbert’s Dream Agha Yousef Akkyz All your Dead Ones Almayer’s Folly Alois Nebel Alps American Translation Amnesty Animal Kingdom Another Earth Argentinean Lesson Arirang Artisanal Life Artist, The Asmaa Asshole At the end of it all Attack the Block Avé

255 68 170 38 209 182 171 216 217 218 172 96 281 137 299 40, 256 266 228 36 173 220

B Babycall Back to Stay Backyard Barzakh Beauty Bellflower Beloved Bill Cunningham: New York Bitter Taste of Freedom, A Black Bread Blue Bird Bonsai Book Smugglers, The Bora Bora Breakfast, Lunch and Dinner Breathing British Guide to Showing Off Bullhead Busong Buta

138 169 123 75 245 97 146 297 282 197 221 176 81 113 177 219 283 244 58 178

C Cave of Forgotten Dreams

284

Cedar Rapids Children of Nature Chinese Take-Away Code Blue Come As You Are Courage Cut

155 133 164 225 268 212 226

D Dance Town Day He Arrives, The Devil’s Island Disintegration, The Doppelgänger Paul Double Steppes

141 222 134 180 98 54

E Either Way 104, 122 Elena 44 Embrace of the Fishes, The 265 End, The 215 Eternity 247 Extraterrestrial 156

F Fairy, The Family of Three, A Farts of Fury Faust Fish and Onions Fish n’ Chips Flying Fish Forgiveness of Blood, The Friend of Mine, A Funny Man, A

160 207 88 142 285 181 234 183 91 114

G Generation P George Harrison: Living in the Material World Girl Model God Save My Shoes Goodbye Graveyard Keeper’s Daughter Guilty Guilty of Romance Gypsy

184 286 267 298 139 90 187 236 179

H Hanezu 229 Hop-ó-My-Thumb 233 House, The 227 How Are You Doing, Rudolf Ming? 84

I I Love You 235 I Wish 145 Identity Card 195 Idiot, The 46, 78, 87 Importance of Tying Your 269 Own Shoes, The Inni: Sigur Rós 126 Island, The 196

J Jewel, The Jiro Dreams of Sushi Jitters

186 287 128

K Kaplinsky System, The Kid On a Bike, The Kotoko Kuku: I Will Survive

79 257 52 88

L Land of Oblivion 66 Last Rites of Joe May, The 102 Late Life 48 Let My People Go! 271 Letters to Angel 50, 80, 87 Lotte and the Moonstone Secret 89 Loverboy 191

M Mama Afrika 288 Marathon Boy 272 Marine Story, A 273 Martha Marcy May Marlene 99 Medico-The Cubaton Story, El 76 Michael 237 Michel Petrucciani – 274 Body and Soul Mill and the Cross, The 248 Mitsuko Delivers 159 Monkey Sandwitch 239 Monument To Please Everyone, A 77 Moth Diaries 100 Mother’s Paradise 148 Mourning 56 Movie Days 133 Mushrooms 223 My Reincarnation 289 Mysteries of Lisbon 147

N New World, The

No. 89 Shimen Road North Sea Texas

231 275

O Old Cats Once Upon A Time in Anatolia Oslo, 31. August Our Grand Despair Our Own Oslo Out of Bounds Outside Satan

157 140 117 175 127 115 144

P Parked Perfect Sense Play Policeman Poliss Poongsan Porfirio Prize, The Prophet, The

198 199 118 188 200 201 202 202 249

R Ramin Rat-Trap Raw Material Red Light Revolution Restless Rose Rust

82 89 242 161 149 60 243

129 206 185 130 162 119

T Tadas Blinda. The Legend Is Born 83 Tahrir 2011 290 Tallinn Spicy Sprats. 90 The Canned Tales Target 238 Tents, The 300 Terraferma 208 That’s IT! 91 Tinker Tailor Soldier Spy 259 Toast 163 Tom Ford, Visionaires: 301 Inside the Creative Mind Tomorrow will be better 270 Tree of Life, The 106 Trip, The 150 Turin Horse, The 269 Twilight Portrait 241 Tyrannosaur 261

U Undercurrent Underwater Love

124 240

S Salt of Life, The Salt White Savage Separation, A She Monkeys Siberia, Monamour Sidewalls Silent Sonata Silver Cliff Simple Life, A Slut Snow of Kilimanjaro, The Snowtown Sons of Norway Sorcerer and the White Snake, The Starbuck Stopped On Track Stories only Exist when remembered

Stormland Strawberry Fields Summer Games Summerland Sunflower Hour Superclásico

158 192 116 258 112 204 193 224 168 64 230 194 205 62 174 101 143 232

Visible World Volcano

210 42, 125

W Wandering We have a Pope We Need Talk About Kevin Weekend Whore’s Glory Wild Bill Win Win Wuthering Heights

246 189 70 276 291 250 103 211

Y Yellow Sea, The Yohji Yamamoto: This is My Dream

190 302

Z Zephyr

251

320

Filmid riikide järgi / Ingliskeelsed pealkirjad Albaania / Albania Amnistia Forgiveness of Blood, The

Brasiilia / Brazil 218 183

Argentina Abrir puertas y ventanas Acacias, Les Argentyńska lekcja Bonsai Historias que so exitem quando lembradas Medianeras Porfirio Un cuento chino

169 255 281 176 232 193 202 164

Armeenia / Armenia Taparum

246

Aserbaidžaan / Azerbaijan Buta

178 Austraalia / Australia

Animal Kingdom Red Light Revolution Snowtown

172 161 205

Austria Atmen Michael Whore’s Glory

219 237 291

221 160 182 257 268 239 275 187 244

Bosnia ja Hertsegoviina / Bosnia Herzegovina Bir Zamanlar Anadolu’da

Hispaania / Spain 232 168

Bulgaaria / Bulgaria Avé Ostrovat

220 196 Eesti / Estonia

Et meeldiks kõigile 77 Idioot 46, 78, 87 Kaplinski süsteem 79 Kirjad Inglile 50, 80, 87 Kormoranid ehk 88 Nahkpükse ei pesta Kuku: Mina jään ellu 88 Lotte ja kuukivi saladus 89 Medico – The Cubaton Story, El 76 Rotilõks 89 Surnuaiavahi tütar 90 Tallinna kilud 90 Täitsa lõpp! 91 Uus Maailm 85 Üks mu sõber 91 Egiptus/ Egypt Asmaa Tahrir 2011

266 290

140

Palawan Fate

Gruusia / Georgia 5 Days of August Marilivit tetri Ramin

167 192 82

Hiina / China Baish echuanshuo Hei bai zhao pian Red Light Revolution Taojie Wo 11

Abrazo de los peces, El 265 Acacias, Les 255 Extraterrestre156 Historias que so exitem quando lembradas 232 Medianeras 193 Pa negre 197 Pasos dobles, Los 54 Porfirio 202 Un cuento chino 164 Holland / The Netherlands Abrir puertas y ventanas Bizim Büyük Caresizligimiz Code Blue Hei bai zhao pian My Reincarnation

169 175 225 231 289

Hongkong, Hiina / Hong Kong, China Baish echuanshuo Hei bai zhao pian Taojie

174 231 64

Iirimaa / Ireland Circus Fantasticus Knygnesiai Moth Diaries Parked

224 81 100 198

Iisrael / Israel

Filipiinid / Philippines

Belgia / Belgium Blue Bird Feé, La Folie Almayer, La Gamin au vélo, Le Hasta La Vista Monkey Sandwitch Nordzee Texas Présumé coupable Rundskop

Historias que so exitem quando lembradas O abismo pratedao

174 231 161 64 151

Ha’shoter Hanotenet

188 230 India / India

Abosheshey Chatrak Gandu Marathon Boy

36 223 228 272

Iraan / Iran Agha Yousef Bé Omid é Didar Jodaeiye Nader az Simin Mourning

170 139 258 56

Island / Iceland A annan veg 104, 122 Backyard 123 Biodagar 133 Brim 124 Börn natturunnar 133 Djöflaeyjan 134 Eldfjall 42, 125 Innis 126 Okkar eigin Oslo 127 Oroi 128 Rokland 129 Sumarlandid 130 Itaalia / Italy Folie Almayer, La Forgiveness of Blood, The Gamin au vélo, Le Gianni e le donne Gioiellino, Il Habemus papam Michel Petrucciani – Body and Soul My Reincarnation Ruggine Terraferma Jaapan / Japan Cut Hanezu no tsuki Hara-ga Kore Nande Isamu Katayama – Artisanal Life Jutro bedzie lepiej Kiseki Koi no tsumi Kotoko Onna no kappa Yohji Yamamoto: This is My Dream Kanada / Canada 388 Arletta Ave Doppelgänger Paul Innis Moth Diaries Starbuck Sunflower Hour

Kasahstan / Kazakhstan Akkyz Rai dlja mamu

38 148

Colombia Porfirio Todos tus muertos

202 209

Kreeka / Greece Alpis Amnistia Proti yli

216 218 242

Küpros / Cypros 182 183 257 158 186 189 274 289 243 208

226 229 159 299 270 145 236 52 240 301

94 98 126 100 101 162

Fish n’ Chips

181

Leedu / Lithuania Barzakh Knygnesiai Tadas Blinda. Pradzia

75 81 83

Lõuna-Aafrika Vabariik / Republic of South Africa Mama Afrika Skoonheid

288 245

Lõuna-Korea / South Korea Arirang Book chon bang hyang Dance Town Hwanghae Poongsan

137 222 141 190 201

Läti / Latvia 33 zveri Ziemassvetku vecitim Lotte ja kuukivi saladus Ramin Tev klajas, Rudolf Ming?

74 89 82 84

Maroko / Morocco Al Nihaya

215

Mehhiko / Mexico Premio, El

202

321

The Countries / English titles Norra / Norway Babycall Börn natturunnar Okkar eigin Oslo Oslo, 31. August Sonner av Norge

138 133 127 117 62

Poola / Poland Argentyńska lekcja Jutro bedzie lepiej Mill and the Cross, The Premio, El Róza Terre outragee Wymyk

281 270 248 202 60 66 212

Portugal Bonsai Mistérios de Lisboa

176 147

Prantsusmaa / France A Torunói ió 260 American Translation 217 Amnistia 218 Artist, The 40, 256 Bien-Aimés, Les 146 Bill Cunningham: New York 297 Bonsai 176 Cave of Forgotten Dreams 284 Chatrak 223 Desintegration, La 180 Feé, La 160 Folie Almayer, La 182 Gamin au vélo, Le 257 Gioiellino, Il 186 Habemus papam 189 Hors Satan 144 Let My People Go! 271 Michel Petrucciani – 274 Body and Soul Mistérios de Lisboa 147 Neiges du Kilimandjaro, Les 194 Petit poucet, Le 233 Polisse 200 Premio, El 202 Présumé coupable 187

Skoonheid Terre outragee Tinker Tailor Soldier Spy Wo 11

245 66 259 151

Serbia Loverboy

191

Singapur / Singapore Breakfast, Lunch and Dinner

Rootsi / Sweden Apflickorna Bitter Taste of Freedom, A Circus Fantasticus Hur många lingon finns det i världen Loverboy Medico – The Cubaton Story, El Mill and the Cross, The Odjuret Ostrovat Perfect Sense Play

112 282 224 269 191 76 248 116 196 199 118

Rumeenia / Romania Loverboy Visul lui Adalbert

191 68

Giochi d’estate My Reincarnation

177

179 227 210

Sloveenia / Slovenia Circus Fantasticus

224

Biodagar Bora Bora Code Blue Dirch Forgiveness of Blood, The Labrador Perfect Sense Play Superclásico

Soome / Finland

Sri Lanka Igillena maluwo

133 113 225 114 183 115 199 118 119

Tai / Thailand

Barzakh 75 Circus Fantasticus 224 Mama Afrika 288 Medico – The Cubaton Story, El 76 Parked 198 Play 118

234

Tee-rak

247 Tšehhi Vabariik / Czech Republic

Alois Nebel Bien-Aimés, Les Cigan Dom Obcansky prukaz

171 146 179 227 195

Saksamaa / Germany A Torunói ió Alois Nebel Biodagar Bizim Büyük Caresizligimiz Börn natturunnar Fish and Onions Halt auf freier Strecke Hanotenet Mama Afrika Medianeras Michel Petrucciani – Body and Soul Onna no kappa Perfect Sense Premio, El Skoonheid Tage die bleiben Terre outragee Tinker Tailor Soldier Spy Whore’s Glory

260 171 133 175 133 285 143 230 288 193 274 240 199 202 245 207 66 259 291

Suurbritannia / UK Attack the Block Bien-Aimés, Les British Guide to Showing Off Innis Marathon Boy Perfect Sense Prophet, The Strawberry Fields Tinker Tailor Soldier Spy Toast Trip, The Tyrannosaur We Need Talk About Kevin Weekend Wild Bill Wuthering Heights

Tšiili / Chile 173 146 283 126 272 199 249 206 259 163 150 261 70 276 250 211

Bonsai Gatos viejos

260 169

5 Days of August 50/50

Šveits / Switzerland A Torunói ió Abrir puertas y ventanas

176 157

Türgi / Turkey Bir Zamanlar Anadolu’da Bizim Büyük Caresizligimiz Zefir

140 175 251

Bill Cunningham: New York

Ungari / Hungary

Uruguay 202 USA 167 95

97 297 282

Cave of Forgotten Dreams

284

Cedar Rapids

155

Forgiveness of Blood, The

183

Gatos viejos

157

Generation P

184

George Harrison: Living in

286

the Material World Girl Model

267

God Save My Shoes

298

Jiro Dreams of Sushi

287

Last Rites of Joe May, The

102

Marathon Boy

272

Marine Story, A

273

Martha Marcy May Marlene

Restless

149

Tents, The

300

Tom Ford, Visionaires:

301

Inside the Creative Mind Tree of Life, The

106

Win Win

103

Yohji Yamamoto:

302

This is My Dream Usbekistan / Uzbekistan 48

Venemaa / Russia Bitter Taste of Freedom, A

260

Porfirio

Bitter Taste of Freedom, A

A Torunói ió

260

Another Earth

Ketšikkan hajot

Ukraina / Ukraine Terre outragee

A Torunói ió Bellflower

Taani / Denmark

Slovakkia / Slovakia Cigan Dom Viditelny svet

185 289

282

Elena

Faust

142

Generation P

184

Ja tebja ljublju

235

Mishen

237

Portret v sumer kakh

241

Siberia, Monamour

204

322

Režissöörid / Index of Directors A Dominique Abel Gabriel Achim Karim Ainouz Chantal Akerman Tomas Alfredson Buyar Alimani Ayten Amin Urszula Antoniak Andrea Arnold Pascal Arnold Miguel Arteta Lisa Aschan Arni Asgeirsson Hagar Ben Asher Frederikke Aspöck Gemma Atwal

160 68 168 182 259 218 290 225 211 217 155 112 124 230 115 272

B Jean-Marc Barr Belma Bas James Belzer Julie Benasra Jes Benstock Michale Boganim Konstantin Bojanov Michael Bonfiglio Sebastián Borensztein Marc Brummund Mikael Buch Janesz Burger Darragh Byrne

E Kris Elgstrand Geoffrey Enthoven Heiki Ernits Tamer Ezzat

98 268 89 290

F Asghar Farhadi Ned Farr Morteza Farshbaf Philippe Faucon Dexter Fletcher Jennifer Fox Daniel Fridell Fridrik Thor Fridriksson

96 177 140 174 163 94 185 261 173 208 81

Andrew Haigh Grimur Hakonarson Shu Haolun Renny Harlin Mary Harron Arshaluys Harutyunyan Michel Hazanavicius Oliver Hermanus Werner Herzog Sang-soo Hong Christophe Honoré Aaron Houston Ann Hui

257 257 233 275 181 158

258 273 56 180 250 289 76 133, 134

G Daniele Gaglianore Vincent Garenq David Gelb Raphael Gianelli-Meriano Viktor Ginzburg Pablo Giorgelli Michael Glawogger Evan Glodell Marina Goldovskaja Fiona Gordon Robert Guédiguian

D Jean-Pierre Dardenne Luc Dardenne Marina de Van Bavo Defurne Elias Demetrion Gianni Di Gregorio

143 144 99

217 251 300 298 283 66 220 301 164 285 271 224 198

C Mike Cahill Kaz Cai Nuri Bilge Ceylan Siu-Tung Ching S.J. Clarkson Randall Cole Rolando Colla Paddy Considine Joe Cornish Emanuele Crialese Jeremiah Cullinane

Andreas Dresen Bruno Dumont Sean Durkin

243 187 287 79 184 255 291 97 282 160 194

H 276 130 231 167 100 246 40, 256 245 284 222 146 162 64

I Shinji Imaoka

240

J Juhn Jai-hong Vimukthi Jayasundara

201 223

Jeon Kyu-hwan Martin Jern Cristián Jiménez Wang Jing

141 116 176 177

K Kamen Kalev Christos Karakepelis Mika Kaurismäki Naomi Kawase Dorota Kedzierzawska Sulev Keedus Kim Ki-duk Jaak Kilmi Mart Kivastik Makino Koichi Sivaroj Kongsakul Lena Koppel Hirokazu Kore-eda Pavel Kostomarov Peter Kristufek Aktan Aram Kubat Justin Kurzel Mantas Kvedaravicius

196 242 288 229 270 50, 80, 87 137 90 91 299 247 269 145 235 210 148 205 75

L Isaki Lacuesta Alejandro Landes Giorgos Lanthimos Nadav Lapid Emil Larsson Hisham Lasri Katrin Laur Frances Lea Jonathan Levine Jens Lien Zuzana Liova Tomas Lunak Reynir Lyngdal

172 191 186 209 189 126 228 169

N Na Hong-jin Amir Naderi Ilgar Najaf Angelina Nikonova Kristina Norman

190 226 178 241 77

P Laila Pakalnina Pedro Peirano Richard Press Sanjeewa Pushpakumara Andres Puustusmaa Janno Põldma

74 157 297 234 89 89

54 202 216 188 116 215 90 206 95 62 227 171 127

Michael Radford Ali Rafii Lynne Ramsau Mohammad Rasoulof Aleksandr Rastorgujev David Redmon Chema Rodríguez Bruno Romy Michael R. Roskam Slava Ross Aditi Roy Roberts Rubins Raul Ruiz Runar Runarsson

192 199 119 102 88 200 248 106 232 219 202 183 103

Ashley Sabin 267 Amr Salama 266, 290 Rainer Sarnet 46, 78, 87 Markus Schleinzer 237 Martin Scorsese 286 Ken Scott 101 Ayub Shahobiddinov 48 Hafsteinn Gunnar Sigurdsson 104, 122 Sebastián Silva 157 Pal Sletaune 138 Wojciech Smarzowski 60 Dylan Akko Smith 98 Aleksandr Sokurov 142

M Keti Machavariani David Mackenzie Ole Christian Madsen Joe Maggio Andres Maimik Maiwenn Lech Majewski Terrence Mallick Julia Marat Karl Markovics Paula Markovitch Joshua Marston Thomas McCarthy

David Michod Catalin Mitulescu Andrea Molaioli Carlos Morena Nanni Moretti Vincent Morisset Kaushik Mukherjee (Q) Milagros Mumenthaler

274 170 70 139 235 267 265 160 244 204 36 84 147 42, 125

Aurelius Solito Sion Sono Theo Stanley Wojcieh Starón Audrius Stonys Pia Strietmann Martin Sulik Anocha Suwichakornpong Arni Sveinsson

58 236 302 281 82 207 179 177 123

T Gustavo Taretto Gary Tarn Bela Tarr Seyfi Teoman Marteinn Thorsson Rain Tolk Jaan Tootsen Joachim Trier Ondrej Trojan Shinya Tsukamoto

193 249 260 175 129 88 85 117 195 52

U Donatas Ulvydas

V Gus Van Sant Gust Van den Berghe Wim Vandekeybus Nacho Vigalando Agusti Villaronga Sam Voutas

149 221 239 156 197 161

W Xiaoshuai Wang Michael Winterbottom Hans Wabian Wullenweber

151 150 113

Ö Ruben Östlund

118

Y Ishii Yuya

159

Z Martin P. Zandvliet Aleksandr Zeldovitš Greg Zglinski Zhanabek Zhetiru Baldvin Zophoniasson Andrei Zvjagintsev

114 238 212 38 128 44

323

Festivalide koostöö / Festival co-operation CentEast – Kesk- ja Ida-Euroopa Filmifestivalide Liit CentEast on Kesk- ja Ida-Euroopas tegutsevate mängufilmifestivalide võrgustik, kuhu kuulub igast riigist üks festival. CentEast on oma eesmärgiks seadnud edendada Euroopa, eriti Kesk- ja Ida-Euroopa filmikunsti, aidata selle regiooni filmidel leida kohta rahvusvahelisel turul ning innustada koostööd liikmesfestivalide vahel. CentEast sai alguse 2001. aasta sügisel Varssavi Rahvusvahelisel Filmifestivalil ja loodi ametlikult 2003. aastal Cottbusi Filmifestivalil. Organisatsiooni koordinaatorid: Stefan Laudyn, Warsaw International Film Festival – festiv@wff.pl Roland Rust, FilmFestival Cottbus – r.rust@filmfestivalcottbus.de

CentEast – The Alliance of Central and Eastern European Film Festivals CentEast is a network of key film festivals of feature films in Central and Eastern Europe, which includes one festival per country. The purpose of CentEast is promoting European cinema, with special attention paid to the cinema from Central and Eastern Europe, helping films from the region to find a place on the international market, and encouraging the collaboration between the member festivals. CentEast was initiated by the Warsaw International Film Festival in the autumn of 2001, and was officially founded at the Cottbus Film Festival on November 7th, 2003. Coordinators: Stefan Laudyn, Warsaw Interantional Film Festival – festiv@wff.pl Roland Rust, FilmFestival Cottbus – r.rust@filmfestivalcottbus.de Liitu kuuluvad järgmised festivalid / Below is the list of members:

Austria – Linz Crossing Europe – Film Festival Linz Graben 30, 4020 Linz, Austria tel: +43 70 785 700 fax: +43 70 785 700-40 info@crossingEurope.at www.crossingEurope.at contact: Christine Dollhofer, festival director dates: 24-29 April, 2012 entry deadline: 11 January 2012

Bosnia-Herzegovina – Sarajevo Sarajevo Film Festival

Zelenih beretki 12/1, 71000 Sarajevo, BosniaHerzegovina tel: +387 33 209 411 fax: +387 33 263 381 info-sff@sff.ba www.sff.ba contact: Mirsad Purivatra, festival director dates: 6-14 July, 2012 entry deadline: 1 June 2012

Bulgaria – Sofia Sofia International Film Festival 1 Bulgaria Sq., Sofia 1463, Bulgaria tel: +359 2 916 6029 fax: +359 2 916 6714 office@sofiaiff.com www.sofiaiff.com contact: Stefan Kitanov, director dates: 9-18 March, 2012 entry deadline: 10 December 2012

Croatia – Zagreb Zagreb Film Festival SC – Savska 25, 10000 Zagreb, Croatia tel: +385 1 482 9477 fax: +385 1 459 3961 info@zagrebfilmfestival.com www.zagrebfilmfestival.com contact: Boris T. Matic, festival director dates: 14-21 October 2012 entry deadline: 15 July 2012

Estonia – Tallinn Tallinn Black Nights Film Festival Telliskivi 60A, 10412 Tallinn, Estonia tel: +372 631 46 40 fax: +372 631 46 44 poff@poff.ee www.poff.ee contact: Tiina Lokk, festival director dates: 14-28 November, 2012 entry deadline: August 15 (for shorts), September 15 (for features) 2012

Germany – FilmFestival Cottbus / Festival of East European Cinema W.- Seelenbinder-Ring 44/45, D-03048 Cottbus, Germany tel: +49 355 43 107-0 fax: +49 355 43 107-20 info@filmfestivalcottbus.de www.filmfestivalcottbus.de contact: Roland Rust, festival director dates: 6-12 November, 2012 entry deadline: 1 August 2012

Italy – Trieste Trieste Film Festival – A Project by Alpe Adria Cinema Via Donota 1, 34121 Trieste, Italy tel: +39 040 3476 076 fax: +39 040 662 338 info@alpeadriacinema.it www.alpeadriacinema.it

Annamaria Percavassi, festival director contact: dates: 19-25 January, 2012 entry deadline: 31 October 2011

Latvia – Riga Riga International Film Forum “Arsenals" Marstalu 14, LV- 1050, Riga, Latvia tel: +371 6722 1620 fax: +371 6782 0445 arsenals@arsenals.lv www.arsenals.lv contact: Augusts Sukuts, festival director dates: 14-23 September, 2012 entry deadline: 15 June, 2012

Lithuania: Vilnius – Kaunas – Klaipeda Nordic Film Forum Scanorama Ozo Str. 4, LT-08200, Vilnius, Lithuania tel: +370 5 276 0367 fax: +370 5 277 0994 info@kino.lt www.scanorama.lt contact: Grazina Arlickaite, artistic director dates: 8-25 November, 2012 entry deadline: September 2012

Macedonia – Skopje Skopje Film Festival Bul. Kuzman Josifovski – Pitu 34/1, 1 000 Skopje, Macedonia tel: +389 2 321 1788 fax: +389 2 321 1660 contact@skopjefilmfestival.com.mk www.skopjefilmfestival.com.mk contact: t.b.c. dates: t.b.c. entry deadline: t.b.c.

Poland – Warsaw Warsaw International Film Festival P.O. Box 816, PL-00-950 Warsaw 1, Poland tel: +48 22 621 4647 fax: +48 22 621 6268 festiv@wff.pl www.wff.pl contact: Stefan Laudyn, director dates: 12-21 October, 2012 entry deadline: features (15 June), shorts (31 July)

Romania – Cluj Napoca Transilvania International Film Festival St. Popa Soare Nr. 52 Et. 1 Ap. 4 Bucharest, Sector 2, Romania tel/fax: +40 21 326 0268 info@tiff.ro www.tiff.ro contact: Mihai Chirilov, festival director dates: 1 -10 June, 2012 entry deadline: 20 March 2012

Russia – Moscow Moscow International Film Festival Mediafest, ul. M. Kozihinski per. 11, Moscow,

123001 Russia tel: +7 495 699 0625 fax: +7 495 699 0625 info@moscowfilmfestival.ru www.moscowfilmfestival.ru contact: Kirill Razlogov, programming director dates: June 2012 entry deadline: May 2012

Serbia and Montenegro – Belgrade Belgrade International Film Festival, FEST Majke Jevrosime 20a, 11000 Belgrade, Serbia & Montenegro tel/fax: +381 11 334 6946 info@fest.rs www.fest.rs contact: Borislav Andjeliń, artistic director dates: 24 February – 4 March, 2012 entry deadline: 15 December 2011

Slovakia – Bratislava International Film Festival Bratislava Lovinského 18, 811 04 Bratislava, Slovakia tel.: +421 2 5441 0673 fax: +421 2 5441 0674 iffbratislava@ba.sunnet.sk www.iffbratislava.sk contact: Vladimír Krajniak, producer dates: November 2012 entry deadline: August 2012

Slovenia – Ljubljana Ljubljana International Film Festival Cankarjev Dom, Presernova 10, SI-1000 Ljubljana, Slovenia tel: +386 1 241 7147 fax: +386 1 241 7298 liffe@cd-cc.si www.liffe.si contact: Simon Popek, programming director dates: 9-20 November, 2012 entry deadline: 15 September 2012

Ukraine – Kyiv Kyiv International Film Festival Molodist bul. Esplanada 2, office No. 6, Kiev, Ukraine tel/fax: +38 044 461 9803 info@molodist.com www.molodist.com contact: Andriy Khalpakhchi, general director dates: 20-28 October, 2012 entry deadline: 1 July 2012 The initiative is friendly supported by:

Karlovy Vary International Film Festival Panska 1, 110 00 Praha 1, Czech Republic tel: +420 2 2423 5412 fax: +420 2 2423 3408 program@iffkv.cz www.kviff.com contact: Eva Zaoralova, artistic director dates: 30 June – 8 July, 2012 entry deadline: 13 April 2012

324

Aadressid / Producers, distributors, sales, prints 4 PROOF FILM Bucharest, Romania Tel + 40 7 4910 0958 office@4prooffilm.ro www.4prooffilm.ro ACME FILM, UAB Raudondvario pl. 127, LT-47188, Kaunas Tel +370 3733 3433, fax +370 3730 6622 info@acme.lt www.acmefilm.com ALFAMA FILMS 176 rue du Temple, 75003 Paris, France Tel +33 1 4201 8476, fax +33 1 4201 0830 frederique.alfamafilms@orange.fr www.alfamafilms.com ALLFILM Saue 11, 10612 Tallinn, Estonia Tel +372 672 9070 pille@allfilm.ee www.allfilm.ee AMENICAM k.makino@amenicam.com ARENA PRODUCTIONS MIDLANDS LTD Fairgate House, 205 Kings Road, B11 2AA Tyseley, Birmingham, UK Tel +07 8 3656 0236 studio@arenaproductions.co.uk www.arenaproductions.co.uk AROMA FILMES Tel +55 81 9212 7333 sergioliv@uol.com.br ARRI MEDIA Tuerkenstr. 89, 80799 Munich, Germany Tel +49 89 3809 1288, fax +49 89 3809 1619 aexacoustos@arri.de www.arri-mediaworldsales.de ARTCINEMA Tel+7 495 608 0416, fax +7 495 628 6378, info@exponenta.biz www.exponeta.biz

BEYOND Z INITIATIVES Neel B Mitra Tel +98 3008 1117 BUCH & REGIE Grafinger Straße 24, 81671 München, Germany Tel +49 0151 1724 7143 strietmannpia@me.com BUTA FILM CINEMA COMPANY 28/2 Sabir str, AZ1000 Baku, Azerbaijan CATNDOCS 18 rue Quincampoix #133, 75004 Paris, France Tel +33 1 4459 6353 cat@catndocs.com www.catndocs.com CELLULOID DREAMS 2 rue Turgot, 75009 Paris, France Tel +33 1 4970 0370, fax +33 1 4970 0371 info@celluloid-dreams.com www.celluloid-dreams.com CELLULOID NIGHTMARES 4223 Glencoe Ave. Suite B119, 90292 Marina del Rey, CA, USA Tel +1 323 839 2723 www.celluloid-dreams.com/nightmares CP DIGITAL Office 251, 6 Krzhizhanovskogo St, 117292 Moscow, Russia Tel +7 495 728 7768, fax +7 495 728 7706 www.cpdvd.ru CZECH FILM CENTER Národní 28, 110 00 Prague, Czech Republic Tel +420 2 2110 5321, fax +420 2 2110 5303 jana@filmcenter.cz www.filmcenter.cz DANISH FILM INSTITUTE Gothersgade 55, 1123 Copenhagen, Denmark Tel +45 3374 3400, fax +45 3374 3445 dfi@dfi.dk www.dki.dk

DOGWOOF GLOBAL Unit 211, Hatton Square Business Centre, 16-16a Baldwins Gardens, EC1N 7RJ London, UK Tel +44 0 20 7831 7252 ana@dogwoof.com www.dogwoof.com EASTWEST FILMDISTRIBUTION GMBH Schottenfeldgasse 14, 1070 Wien, Austria Tel +43 15 2493 1034, fax +4315 2493 1020 miriam@eastwest-distribution.com www.eastwest-distribution.com

FARABI CINEMA FOUNDATION No. 13, 1st Floor, Delbar Alley, Toos St., Vali-Asr Ave., 19617 Tehran, Iran Tel +98 21 2274 1252, fax +98 21 2273 4953 fcf1@dpi.net.ir www.fcf.ir

EL MAR FILMS Antonio Lopez 67-E, 11º A, 28019 Madrid, Spain Tel +34 6 1558 5503 andreajagu@yahoo.es www.elmarfilms.com

FESTIVAL AGENCY 14, rue des Jeuneurs, 75002 Paris, France Tel +33 6 1381 2020 info@thefestivalagency.com www.thefestivalagency.com

ELEPHANT EYE FILMA 89 5th Avenue, Ste. 306, NY 10003 New York, USA Tel +212 488 8877 demetri@elephanteyefilms.com

FIGA FILMS 3925 Cazador Street, 90065 Los Angeles, CA, USA Tel +1 323 229 9816, fax +1 323 258 5241 sandro@figafilms.com www.figafilms.com

ELLE DRIVER 66 rue Miromesnil, 75008 Paris, France Tel +33 1 5643 4870, fax +33 1 4561 4608 www.elledriver.com ENTERTAINMENT ONE INTERNATIONAL 175 Bloor Street E. North Tower Suite 1400, M4W 3R8 Toronto, ON, Canada Tel +1 416 646 2400 festival.requests@gmail.com www.e1ent.com ESTINFILM Gonsiori 27, 10147 Tallinn, Estonia Tel +372 628 4534 info@estinfilm.ee www.estinfilm.ee

DIGITAL SPUTNIK Pärnu mnt. 110, 15th floor, 11313 Tallinn, Estonia Tel +372 635 2477 info@digitalsputnik.com www.digitalsputnik.com

EUROPACORP 137 rue du Faubourg Saint-Honoré, 75008 Paris, France Tel + 33 1 5383 0303, fax +33 1 5383 0370 www.europacorp.com

BAVARIA FILM INTERNATIONAL Bavariafilmplatz 8, 82031 Geiselgasteig, Germany Tel +49 89 6499 2686, fax +49 89 6499 3720 cannes11@bfint.de www.bavaria-film-international.com

DISTRIBUTION WORKSHOP Unit 215, 2/F Inno Centre, 72 Tat Chee Avenue, Kowloon, Hong Kong, China Tel +852 2768 8678, fax +852 2712 8200 dw@distributionworkshop.com www.distributionworkshop.com

EXITFILM Madala 1, 10313 Tallinn, Estonia Tel +372 661 1005, fax +372 660 4121 anneli@exitfilm.ee www.exitfilm.ee

DOC & FILM INTERNATIONAL 13, rue Portefoin, 75003 Paris, France Tel +33 1 4277 5687, fax +33 1 4277 3656 www.docandfilm.com

FANDANGO PORTOBELLO Viale Gorizia 19, 00198 Rome, Italy Tel +39 34 7524 8172, fax +39 06 8521 8120 fandango@fandango.com www.portobellopictures.com

EESTI JOONISFILM Roo 9, 10611 Tallinn, Estonia Tel +372 677 4228 info@joonisfilm.ee www.joonisfilm.ee

AUSTRIAN FILM COMMISSION Stiftgasse 6, A-1070 Vienna, Austria Tel +43 1 526 3323, fax +43 1 526 6801 festivals@afc.at www.AustrianFilm.Com

BETA FILM GMBH Gruenwalder Weg 28 d, 82041 Oberhaching, Germany Tel +49 89 6 7346 9823, fax +49 89 6 7346 9888 www.betafilm.com

F-SEITSE OÜ Koidu 17-1, 10137 Tallinn, Estonia Tel +372 601 5983, fax +372 601 5982 fseitse@fseitse.ee www.fseitse.ee

EYE FILM INSTITUTE NETHERLANDS Vondelpark 3, 1071 AA Amsterdam, The Netherlands Tel +31 20 758 2375 info@eyefilm.nl www.eyefilm.nl

FILM FACTORY Room 2004, No. 3, Lane 791, Lingling Road, 200030 Shanghai, P.R. China Tel +86 137 9526 0809 haolun@hotmail.com FILM LONDON Shoreditch High Street, E1 6JJ London, UK info@filmlondon.org.uk FILM TOWER KUUBIS Gonsiori 27, 10147 Tallinn, Estonia Tel +372 565 1654 margus@filmtower.ee FILMS BOUTIQUE Skalitzer Strasse 54A, 10997 Berlin, Germany Tel +49 30 6953 7850 contact@filmsboutique.com www.filmsboutique.com FILMS DISTRIBUTION 20 rue Saint Augustin, 75002 Paris, France Tel +33 1 5310 3399, fax +33 1 5310 3398 info@filmdistribution.com www.filmsdistribution.com FINECUT CO. LTD. 4F Incline Bldg., 891-37 Daechi-dong, Gangnam-gu, 135-280 Seoul, Korea Tel +82 2 569 8777, fax +82 2 569 9466 cineinfo@finecut.co.kr www.finecut.co.kr

325

Aadressid / Producers, distributors, sales, prints FINNISH FILM FOUNDATION Kanavakatu 12, 00160 Helsinki, Finland Tel +358 9622 0300, fax +358 9 6220 3050 ses@ses.fi www.ses.fi

HUNGARIAN FILM INSTITUTE Városligeti fasor 38, 1068 Budapest, Hungary Tel +36 1 351 7760, fax +36 1 352 6734 info@filmunio.hu www.filmunio.hu

KINOSTUDIA KAZ Al-Farabi 176, Almaty, Kazakhstan Tel +772 7278 3542, fax +772 7248 0909 kinostudia_kaz@mail.ru www.kazakhfilmstudios.kz

MPM FILM 17 Rue Julien Lacroix, 75020 Paris, France Tel +33 1 5853 5712 info@mpmfilm.com www.mpmfilm.com

FLANDERS IMAGE Bischoffsheimlaan 38 C/O Flanders Film House, 1000 Brussels, Belgium Tel +32 2 226 0630, fax +32 2 219 1936 flandersimage@vaf.be www.flandersimage.com

ICELANDIC FILM CENTRE Hverfisgata 54, 101 Reykjavik, Iceland Tel +354 562 3580, fax +354 562 7171 info@icelandicfilmcentre.is www.icelandicfilmcenter.is

KUUKULGUR FILM Niine 11, 10414 Tallinn, Estonia Tel +372 564 0354 jaak@kuukulgur.ee www.kuukulgur.ee

MTÜ MUST KÄSI (KINO SÕPRUS) Vana-Posti 8, 10146, Tallinn, Estonia Tel +372 646 6332 info@kinosoprus.ee www.kinosoprus.ee

INDEPENDENT 32 Tavistock St., WC2E 7PB London, UK Tel +44 20 7257 8734, fax +44 20 7240 9029 mail@independentfilmcompany.com www.independentfilmcompany.com

LATIDO Calle Veneras 9, 3rd Fl., 28013 Madrid, Spain Tel +34 9 1548 8877, fax +34 9 1548 8878 latido@latidofilms.com www.latidofilms.com

FORTISSIMO FILMS Van Diemenstraat 100, 1013 CN Amsterdam, Netherlands Tel +31 20 627 3215, fax +31 20 626 1155 info@fortissimo.nl www.fortissimofilms.com FORUM CINEMAS Hobujaama 5, 10151 Tallinn, Estonia Tel +372 680 0724, fax +372 680 0799 info@forumcinemas.ee www.forumcinemas.ee GARY TARN Tel +44 0 78 5031 2247 info@garytarn.com www.garytarn.com GEORGIAN NATIONAL FILM CENTER 4 Z. Gamsakhurdia Sanapiro, 0105 Tbilisi, Georgia info@gnfc.ge www.gnfc.ge GOALPOST FILM 32 Bridge View Court, 19 Grange Rd, Southwark, SE1 3BT London, UK Tel +44 0 20 7585 3230 jess@goalpostfilm.com www.goalpostfilm.com GOLD VIEW CO., LTD. 3-50-5 Entopia Ogikubo #1201, Asagaya-minami Suginami-ku, 166-0004 Tokyo, Japan Tel +81 3 5347 2501 fax +81 3 5347 2505 kiyo@goldview.co.jp www.goldview.co.jp GREEK FILM CENTRE 10 Panepistimiou Ave., 106 71 Athens, Greece Tel +30 21 0367 8500, fax +30 21 0361 4336 info@gfc.gr www.gfc.gr HOMELESS BOB PRODUCTION Kentmanni 20a-26, Tallinn 10116, Estonia Tel +372 5667 7855, fax +372 642 4011 info@too.ee www.homelessbob.ee/ HUGE CONGLOMERATE 49 Bleecker Street, Suite 600, 10012 New York, NY, USA Tel +1 21 2242, fax +1 86 6726 3886 chrissa@hugeconglomerate.com www.hugeconglomerate.com

INDIGO FILM Via Torino 135, 00184 Rome, Italy Tel +39 06 7725 0255 www.indigofilm.it INSOMNIA SALES 50 bis rue de la Mare, 75020 Paris, France contact@insomnia-sales.com INTERCINEMA ART AGENCY Druzhinnikovskaya 15, 123242 Moscow, Russia Tel +7 49 5255 9052, fax +7 49 5255 9053 post@intercin.ru www.intercinema.ru INTRAMOVIES Via E. Manfredi 15, 00197 Rome, Italy Tel +39 06 807 7252, fax +39 06 807 6156 paola.corvino@intramovies.com www.intramovies.com

LE PACTE 5 rue Darcet, 75017 Paris, France Tel +33 1 4469 5945, fax +33 1 4469 5942 www.le-pacte.com LES FILMS DU LOSANGE 22 Avenue Pierre 1er de Serbie, 75116 Paris, France Tel +33 1 4443 8726, fax +33 1 4952 0640 www.filmsdulosange.fr

NATIONAL CINEMA CENTER OF ARMENIA Pushkin 38, Erevan, Armenia Tel +374 1050 0230 info@ncca.am www.ncca.am NATIONAL FILM CENTRE OF LATVIA Tel +371 6735 8858 zanda.dudina@nfc.gov.lv www.latfilma.lv/nfc NITEFLIX Wichertstrasse 67, 10439 Berlin, Germany Tel +49 30 6095 5664 silvia.niteflix@gmail.com

LUXOR Dekabristov str 12, 127 562 Moscow, Russia id@luxor-cinema.ru www.luxorfilm.ru

NONSTOP ENTERTAINMENT P.O. Box 271 34, 10252 Stockholm, Sweden Tel +46 84 001 0000, fax +46 84 001 0003 info@nonstopentertainment.com www.nonstopentertainment.com

M-APPEAL WORLD SALES UG Prinzessinnenstr.16, D-10969 Berlin, Germany Tel +49 0 30 6150 7252, fax +49 0 30 2758 2872 www.m-appeal.com

NORWEGIAN FILM INSTITUTE Dronningens gate 16, 0105 Oslo, Norway Tel +47 2247 4500, fax +47 2247 4597 int@nfi.no www.nfi.no

IRISH FILM INSTITUTE Eustace St. 6, Dublin, Ireland Tel +353 1 672 6600 www.planetkorda.com www.booksmugglersthemovie.com

MARC BRUMMUND Schützenstr. 12, D-22761 Hamburg, Germany Tel 49 40 850 8171 brummund@yahoo.com

JINGA FILMS 22 Carnaby St., W1F 7DB London, United Kingdom Tel +44 20 7287 0050, fax +44 20 7494 9492 info@jingafilms.com www.jingafilms.com

MASSA D'OR PRODUCCIONS, S.L. Sant Pere Més Alt 66 pral.1, 08003 Barcelona, Spain Tel +34 93 310 3510, fax +34 93 268 8199 films@massador.com www.massador.com

K5 INTERNATIONAL Konradinstr. 5, 81543 Munich, Germany Tel +49 89 3750 5590, fax +49 893 7505 5905 sara@k5mediagroup.com www.k5international.com

MAYWIN MEDIA AB Hantverksvägen 15, 43633 Askim, Sweden Tel +46 3128 3235, fax +46 3128 3236 www.arthouse.ru

KAUNAS INTERNATIONAL FILM FESTIVAL V. Putvinskio G. 56, Lt-44211,Kaunas, Lithuania Tel +370 6544 6018 tomas@kinofestivalis.lt www.kinofestivalis.lt

MEMENTO FILMS INTERNATIONAL 9, Cité Paradis, 75010 Paris, France Tel +33 1 5334 9020, fax +33 1 4247 1124 sales@memento-films.com www.memento-films.com

PACHA PICTURES 34 rue du Louvre, 75001 Paris, France Tel +33 1 4236 8299 info@pachapictures.com www.pachapictures.com

KID FILM Orzechowskiego 19, 04-824 Warsaw, Poland Tel +48 22 615 7223, fax +48 22 615 7223 mail@kidfilm.pl www.kidfilm.pl

MK2 S.A 55 rue Traversiere, 75012 Paris, France Tel +33 1 4467 3000, fax +33 1 4341 3230 intlsales@mk2.com www.mk2-catalogue.com

PAN ENTERTAINMENT 44, CHR. SMIRNIS str., 15233 Athens, Greece Tel +30 21 0698 5050, fax +30 21 0698 5053 drandaki@pan.com.gr www.pan.com.gr

NZ FILM Level 3, 119 Ghuznee Street, 6011 Wellington, New Zealand Tel +64 4382 7682, fax +64 4384 9719 sales@nzfilm.co.nz www.nzfilm.co.nz ONE HORSE TOWN PRODUCTIONS 5 Downs Park West, Westbury Park, BS6 7QQ Bristol, Uk Tel +44 079 7624 7652 OPUS FILM Lakowa 29, 90-554 Lodz, Poland Tel +48 42 634 5500, fax +48 42 634 5549 www.opusfilm.com

326

Aadressid / Producers, distributors, sales, prints PASSION DISTRIBUTION 182 Hercules Road, SE1 7LD London, UK Tel +44 020 7981 9801 beatricerossmanith@passiondistribution.com www.passiondistribution.com PEOPLE FILMS sergeiburak@mail.ru PIA FILM FESTIVAL Shibuya First Tower, 1-2-20 Higashi, Shibuya-ku, 1500011 Tokyo, Japan Tel +81 3 5774 5296, fax +81 3 5774 5396 pff.jp POLISH FILM INSTITUTE Krakowskie Przedmieście 21/23, 00-071 Warszawa, Poland Tel +48 22 421 0518, fax +48 22 421 0546 pisf@pisf.pl www.pisf.pl PROTAGONIST PICTURES 4th Floor, Waverley House 7 -12 Noel St., W1F 8GQ London, UK Tel +44 20 7734 9000 info@protagonistpictures.com www.protagonistpictures.com PYRAMIDE 5 rue du Chevalier de Saint George, 75008 Paris, France Tel +33 1 4296 0220, fax +33 1 4020 0551 yoann@pyramidefilms.com www.pyramidefilms.com RAMONDA INC. 91 rue de Menilmontant, 75020 Paris, France Tel +33 6 6201 3241 pramonda@gmail.com REZO 29 Rue du Faubourg Poissonnière, 75009 Paris, France Tel +33 1 4246 4630, fax +33 1 4246 4082 www.rezofilms.com RIPPLE WORLD PICTURES LIMITED 64 William Street South, Dublin, Ireland Tel +353 1635 1010 www.rippleworld.com RUSCICO Sergeja Jejzenshtejna 8, 129226 Moscow, Russia Tel +7 49 5978 5700, fax +7 49 9181 0572 info@ruscico.com www.ruscico.com RUSSIAN REPORT 3 Tverskaya Zastava SQ. #301, 125 047 Moscow, Russia Tel +7 49 5250 8452 roman@rusreport.com www.rusreport.com

RÜHM PLUSS NULL Gonsiori 21, 10147 Tallinn, Estonia Tel +372 611 4265 film@plussnull.ee SHORELINE ENTERTAINMENT 1875 Century Park East, Suite 600, 90067 Los Angeles, CA, USA Tel +1 31 0551 2060, fax +1 70 2974 0707 info@slefilms.com www.slefilms.com SHOWBOX / MEDIAPLEX 3F, Hansol Bldg, Yeoksam-1dong, Gangnam-gu, 135983 Seoul, South Korea Tel +82 2 3218 5649, fax +82 2 3444 6688 sales@showbox.co.kr www.showbox.co.kr

TAMASA DISTRIBUTION 63 rue de Ponthieu, 75008 Paris, France Tel +33 1 4359 0101, Fax +33 1 4359 6441 www.tamasadiffusion.com www.tamasa-international.com

VISIT FILMS 89 5th Ave Suite 1002, 10003 NY, USA Tel +1 71 8312 8210, fax +1 71 8362 4865 info@visitfilms.com www.visitfilms.com

TANARIS PRODUCTION Tel +7 72 7275 2545 dariya87@gmail.com

VOLGA FILM (LUXOR FILM DEPOT) Malie Kamehciki, h.10, office 23, Moscow, Russia Tel +7 49 5663 3796 info@volgafilm.ru

THE COPRODUCTION OFFICE 24 rue Lamartine, Paris, France Tel +33 1 5602 6000, fax +33 1 5602 6001 info@coproductionoffice.eu www.coproductionoffice.eu

THE FILM COLLABORATIVE 137 N. Larchmont Blvd., #606, 90004 Los Angeles, CA, USA Tel +1 32 3466 3536 SLOVAK FILM INSTITUTE Grösslingova 32, SK 811 09 Bratislava, Slovak Republic jeffrey@thefilmcollaborative.org www.thefilmcollaborative.org Tel +421 2 5710 1527, fax +421 2 5296 3461 sfu@sfu.sk THE FILM SALES COMPANY www.sfu.sk 165 Madison Avenue, Suite 601, 10016 New York, NY, USA SLOVENIAN FILM FUND Tel +1 21 2481 5020, fax +1 21 2481 5021 Miklosiceva 38, 1000 Ljubljana, Slovenia www.filmsalescorp.com Tel +386 1234 3200, fax +386 1234 3218 / 19 info@film-sklad.si THE MATCH FACTORY www.film-sklad.si Balthasarstrasse 79-81, 50670 Cologne, Germany Tel +49 22 1539 7090, fax +49 221 5397 0910 SOLITO ARTS PRODUCTION info@matchfactory.de 329-A Sta Teresita St, Sampaloc, 1008 Manila, www.matchfactory.de Philippines Tel +63 2735 9135 THE YELLOW AFFAIR OY auraeus_solito@yahoo.com Götgatan 9, 1tr, 11646 Stockholm, Sweden www.busongpalawanfate.com Tel +46 8645 1212 contact@yellowaffair.com STRIEGEL ENTERTAINMENT www.yellowaffair.com striegelentertainment@gmail.com STUDIOCANAL 5/13 Bd. de la République, 92100 Boulogne Billancourt, France Tel +33 1 7135 1087, fax +33 1 7135 1198 caroline.deshayes@canal-plus.com www.canal-plus.com

TREEFILM 20, Nonhyeon-dong 147-6, Gangnam-gu, 135-010 Seoul, South Korea Tel +82 10 3359 4517, fax +82 2 3447 1107 treefilm@gmail.com cafe.naver.com/mozarttown

SUBMARINE ENTERTAINMENT / SUBMARINE DELUXE 525 Broadway Suite 601, 10012 New York, NY, USA Tel + 1 21 2625 1410, fax +1 21 2625 9931 www.submarine.com

TRIAMEN FILM anu.veermae@gmail.com

SWEDISH FILM INSTITUTE PO Box 27126, 10252 Stockholm, Sweden Tel +46 8665 1100, fax +46 8665 1820 info@sfi.se www.sfi.se TALLINNFILM Estonia pst 9, Tallinn 10143, Estonia Tel +372 663 1370, fax +372 663 1371 tallinnfilm@kino.ee www.tallinnfilm.ee

TRUST NORDISK Filmbyen 28, DK-2650 Hvidovre Tel +45 3686 8788, fax +45 3686 8750 ida@trustnordisk.com www.trustnordisk.com UMEDIA URBAN DISTRIBUTION INT 14 rue du 18 Août, 93100 Montreuil, France Tel +33 1 4870 7318, fax +33 1 4972 0421 contact@umedia.fr www.umedia.fr UNPAVED PRODUCTIONS Tel +1 77 8233 7927

WAVELENGTH PICTURES 24 Alexandra Grove / Apt 4, N4 2LF London, UK Tel +44 79 6877 2792, fax +44 20 8809 0318 john.flahive@wavelengthpictures.co.uk www.wavelengthpictures.co.uk WFDiF Jolanta Galicka festiwale@wfdif.com.pl www.wfdif.com.pl WIDE MANAGEMENT ENTERPRISE 42 bis, rue de Lourmel, 75015 Paris, France Tel +33 1 5395 0464, fax +33 1 5395 0465 wide@widemanagement.com www.widemanagement.com WILD BUNCH 99 rue de la Verriere, 75004 Paris, France Tel +33 1 5301 5020, fax +33 1 5301 5049 avicente@wildbunch.eu www.wildbunch.biz ZEYNO FILM Cihangir Cad. Derya Palas Apt. No:34/2, Beyoglu, 34433 Istanbul, Turkey Tel +90 21 2252 4556, fax +90 21 2252 4557 info@zeynofilm.com www.zeynofilm.com

327

Kaart / Map 1 SOLARISE KESKUS Solarise kino & Artis Estonia pst 9 2 KINO SÕPRUS Vana-Posti 8 3 KINO KOSMOS Pärnu mnt. 45 4 COCA-COLA PLAZA Hobujaama 5

1,6 km

5 KUMU KUNSTIMUUSEUM Weizenbergi 34 / Valge 1

6 VIRU KESKUS Viru väljak 4 2

7 WABADUS Vabaduse väljak 10

8 RAEKODA Raekoja plats 1 1

9 NORDIC HOTEL FORUM Viru väljak 3 10 SOKOS HOTEL VIRU Viru väljak 4

328

Täname / Thanks to Ameerika Ühendriikide Suursaatkond – T. E hr Michael C. Polt, hr Robert S. Gilchrist, pr Jane Susi Austria Vabariigi Suursaatkond – T. E. dr Angelika SaupeBerchtold, pr Anne Laur Belgia Suursaatkond – T. E. hr Nicolaas Buyck, Jens Van Den Bergh Brasiilia Suursaatkond – T.E. hr Armando Vitor Boisson Cardoso, hr Daniel Guilarducci Moreira Lopes Briti Nõukogu – pr Ursula Roosma Gruusia Suursaatkond – T.E. hr Ruslan Abashidze Hispaania Suursaatkond – T. E. hr ńlvaro de la Riva Guzmán de Frutos , hr Luis Fonseca Hollandi Kuningriigi Suursaatkond – T. E. hr Maurits Robbert Jochems, pr Astrid Schouten Iirimaa Suursaatkond – T. E. hr Peter McIvor, pr Liina Saan Islandi Suursaatkond – T.E. pr Elín Flygenring Itaalia Suursaatkond – T. E. pr Rosa Maria Chicco Ferraro, pr Giovanna La Sala Jaapani Fond / The Japan Foundation Jaapani Suursaatkond – pr Keiko Namie, pr Taimi Paaves Kanada Saatkonna Esindus Eestis – T. E. hr R. Scott Heatheringston, pr Marina Asari Kuninglik Norra Saatkond – T. E. pr Lise Nicoline Kleven Grevstad, pr Piret Marvet Läti Suursaatkond – T. E. hr Karlis Eihenbaums, pr Zenta Laksa Leedu Suursaatkond – T. E. hr Juozas Bernatonis Poola Vabariigi Suursaatkond – T. E. hr Grzegorz Marek Poznaski, pr Slawomira Borowska-Peterson Prantsuse Instituut Eestis – hr Bernard Paqueteau, pr Kerli Ilves Prantsusmaa Suursaatkond – T. E. hr Frédéric Billet Rootsi Suursaatkond – T. E. hr Jan Palmstierna, pr Liina Kümnik Saksa Suursaatkond – T.E. hr Christian Matthias Schlaga, pr Aili Lovisa Naomi Rehbein Sloveenia Suursaatkond – T. E. hr Tone Kajzer Soome Instituut – pr Jenni Kallionsivu Soome Suuraatkond – T. E. hr Aleksi Härkönen, pr Marjo Näkki Suurbritannia Suursaatkond – T. E. hr Peter Carter Taani Suursaatkond – T. E. hr Uffe Balslev, pr Kirke Torpan Tšehhi Suursaatkond – T. E. hr Alexander Langer, pr Viera Langerová Türgi Suursaatkond – T. E. pr Aysenur Alpaslan, hr Özgür Cakar Ungari Instituut – Dr. Dávid Gyula, hr Urmas Bereczki, pr Helina Pukk Venemaa Suursaatkond – T.E. hr Yri Merzlyakov, hr Sergei Nevski

ACE Logistics Group – Katrin Sokk, Kersti Orgmaa, Martin Raud Acme Film – Elna-Eva Terasmägi Adam OÜ ADM Interactive – Anti Ainsar ADVISIO – Diana Timošova, Ander Ojandu Ahti Heinla Ajakiri Pulss – Tiina Kruus Ajakiri MOOD – Kristi Pärn-Valdoja Ajaleht Postimees – Epp Riikoja, Kuldar Kullassepp, Tiit Tuumalu Alasti Kino OÜ – Martti Helde Aleksander Eelmaa Allfilm – Ivo Felt Andre Poolma Apollo – Gisela Sau Attitude OÜ – Priidu Tammeorg, Andres Jakovlev Avision – Ivo Kõvamees, Martin Paju Balti Filmi- ja Meediakool – Katrin Saks, Kaja Kruus, Heli Jürisson Balti Kontsert – Marko Erlach, Kristian Künk Broadline – Janek Reimal Carmen Catering – Relika Tiik-Koppa Cuba Films Dell, Max Digimarket – Katrin Sillamets Destination Management Estonia – Enn Vilgo Downtown OÜ – Romet Pott Dwelling Grupp EAS – Tarmo Mutso, Maria Alajõe, Ülari Alamets Eesti Ekspress – Katrin Pahka Eesti Filmi Sihtasutus – Marge Liiske, Karlo Funk Eesti Inimõiguste Keskus – Kari Käsper, Marianne Meiorg, Kristin Rammus Eesti Kirjanduse Teabekeskus – Ilvi Liive, Kerti Tergem Eesti Puuetega Inimeste Koda – Monika Haukanõmm Eesti Päevaleht – Kaido Ulejev, Merlin Mitt Eesti Rahvusringhääling – Margus Allikmaa, Tiina Leedu, Mariina Mälk, Reet Weidebaum, Heidy Purga EMT – Kaja Sepp, Hille Hanso, Lauri Toomsalu Erki Kaikkonen Expressions Fankadelik FedEx – Rain Koha Femme – Silvi Grigorjeva Filmivabrik Fractal OÜ – Tajo Oja Forum Cinemas – Aldo Tammsaar, Oskar Rossar, Timo Diener, Generator Post OY – Siiri Savanlampi, Martti Ylöstalo, Lauri Kaare, Rein Palosaar, Triin Jürgens Tomi Nieminen Kino Artis – Henry Kõrvits, Tiina Teras, Birgit Pajust, Katrin Rajasaare Genialistide Klubi – Ivar Põllu Kino Sõprus – Tiina Savi, Indrek Kasela, Raivo Metsniit, Aigi Vahing, Hasartmängumaksu Nõukogu Andri Allas Hord OÜ Kumu kunstimuuseum – Mare Pedanik, Anu Tähemaa IM Arvutid – Silja Kalda Solaris Kino – Tiina Drui, Tanel Tatter, Alari Voolma JCDecaux – Kerli Pedak Von Krahli Teater JL ja P – Kristi Liiva, Marek Unt Cinamon Tartu – Maret Kaur, Triin Sasi Kaie Karolin Athena Keskus – Lauri Hermann, Küllike Saar, Olga Aasav Kaleva Travel – Anneli Saarts Nukuteater – Meelis Pai Kauplus Rõivad Koger & Partnerid AS 1autorent Kohvik Wabadus – Timo Tirs, Atko Januson 3 Step IT – Aivar Kraus Kultuuriministeerium – Rein Lang, Siim Sukles, Edith Sepp, Accessorize Ragnar Siil

Kühne + Nagel – Jan-Erik Nõmtak Kultuurkapital – Raul Altmäe, Ülo Pikkov Lander AS Liina Viira Lille Maja – Hele Riit-Vällik Linex – Sten Nõmm MAQS Law Firm – Evelin Pärn-Lee, Johan Maunsbach, Karolina Ullman, Kaido Künnapas Mart Koldits MEDIA Desk Eesti – Anu Ernits MEDIA Programme – Malgorzata Palarczyk-Vivancos Meccer OÜ Mobec AS Monton – Jaanika Terasmaa, Maire Milder, Ülla Sarapuu MTÜ Tee Kuubis Märk Yourself – Katre Kaare Nokia Eesti AS – Ülle Rohtla Nokia Kontserdimaja – Aivar Sirelpuu, Martin Michelson Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal – Vahur Kraft, Andreas Laane, Piret Reinson Nordic Hotel Forum – Feliks Mägus, Kersti Vaino, Teele Trei, Aveli Kepp, Annika Kiviselg Orbital Vox – Uku Toomet Ovaal Stuudio Overall Eesti AS – Märt Haamer, Ave Kont, Kadri Mutli Pariisi Vesi AS – Kairit Sarapik, Nils Niiman Paulig Coffee AS – Piret Rehepapp, Tambet Hook Petri Mutasen Elokuvakonepaja OY – Artturi Mutanen Piletilevi OÜ – Jaanus Beilmann, Jaan Leppik, Diana Tomingas, Art Koval Premia Tallinna Külmhoone AS – Katre Kõvask, Katrin Tamm Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis – Berth Sundström, Eha Vain, Grete Kodi Rada 7 – Ester Faiman Reisiekspert – Sven Lõokene, Tarmo Kilg, Karin Karm Restoran-lounge Novell – Piia Mäemets RGB OÜ – Peeter Randväli, Tauno Antsmäe Ringhäälingunõukogu SA TÜK Lastefond – Küllike Saar, Marliin Koolmeister Sakala Teed Saku Õlletehas Seaküla Simson Serverock Systems – Silver Salonen Solarise keskus – Peeter Rebane, Georgi Viies, Eero Reinu Taani Kultuuri Instituut – Silvi Teesalu Taisto Bussid Tallinna Lennujaam – Erik Sakkov, Indrek Kaing Tallinn2011 SA – Jaanus Mutli, Jaanus Rohumaa, Ave Ungro, Katrin Remmelkoor, Andri Maimets Tallinna Kultuuriväärtuste Amet – Aini Härm Tallinna linn – Edgar Savisaar, Toomas Vitsut Tallinna Spordi- ja Noorsooamet – Ilona-Evelyn Rannala, Rein Ilves Tartu Kaubamaja – Piret Kull Tartu linn – Urmas Kruuse Tarvastu vald – Kristel Tannik Tasku Keskus Tehnoturg-T Raadiosidekeskus – Meelis Leppik

329

Tiit Lääne TNT – Andrus Liivand, Priit Lattik, Triin Ignasov, Anneliis Aun Tolm – Laura Kivik, Reimo Õun Toyota Baltic AS – Alar Metsson, Raigo Kaseorg Transpoint – Antoon Van Rens Tridens AS – Imre Stepanov, Herlend Lukksepp, Eda Mägi Twentyfourseven OY – Jussi Jokinen, Ruben Engzell Tünni kõrts UNICEF Eesti – Bruno Põld Uniprint AS – Andrus Reinsoo, Sirje Reinsoo, Terje Tammearu Uuskasutuskeskus Vene Kultuurikeskus Vero Moda Viru Hotell – Peep Ehasalu, Riina Reeder Viru Keskus – Taivi Koitla, Ants Vasar Välisministeerium – Urmas Paet, Kaire Jürgenson, Jane Sõnajalg Ühisteenused OÜ XX Sajand – Piret Linnasmägi TÄNAME KÕIKI ENDISI JA PRAEGUSI KOOSTÖÖPARTNEREID! WE THANK ALL OF OUR FORMER AND CURRENT PARTNERS! Buta Film Cinema Company – Asif Rustamov Tanaris Production – Dariya Azimova Wojciech Staron Sam Voutas 4 Proof Film – Irina-Andreea Malcea Acme – Stede Ingram, Kristina Valaitiene, Katre Valgma Alfama Films – Frédérique Rouault Allfilm – Pille Rünk Amenicam – Makino Koichi Arena Productions Midlands Ltd – Tim Cole Aroma Filmes – Sérgio Oliveira Arri Media – Sylvia Edelmann Artcinema / Exponeta – Julia Muratova Austrian Film Commission – Anne Laurent Bavaria – Claudia Rudolph-Hartmann, Gisela Wiltschek Beta Film Gmbh – Delphine Eon Beyond Z Initiatives – Neel B Mitra Buch & Regie – Pia Strietmann Canal Plus Cat’ndocs – Maëlle Guenegues Celluloid Dreams – Johan De Faria Celluloid Nightmares – Travis Stevens, Todd Brown Cp Digital – Nadezda Motina Czech Film Center – Jana Cernik Danish Film Institute – Christian Juhl Lemche, Signe Egemose Agger Digital Sputnik – Kaur Kallas, Kaspar Kallas Distribution Workshop – Jeffrey Chan, Miriam Doc & Film International – Hwa-Seon Choi, Alice Damiani Dogwoof Global – Ana Vicente Dreya Weber Eastwest Filmdistribution Gmbh – Miriam Kienberger Eesti Joonisfilm – Kalev Tamm Ekaterina Shneyderova, Anna Vasilyeva El Mar Films – Andrea Guzmán Elephant Eye Films – Demetri Makoulis Entertainment One International – Ruby Rondina

Estinfilm – Mati Sepping Exitfilm – Anneli Ahven Europacorp – Mlle Mathilde Chianese Eye Film Institute Netherlands – Nathalie Mierop Fandango Portobello – Sarah Nuttall Festival Agency – Leslie Vuchot, Claire Thibault F-Seitse – Kaie-Ene Rääk Film Factory – Haolun Shu Film London – Mia Bays Film Tower Kuubis – Margus Õunapuu Films Boutique – Valeska Neu, Marine Rechard Films Distribution – Sanam Madjedi, Claire Fassy Fine Cut – Yura Kwon Finnish Film Foundation – Jenni Domingo, Jaana Puskala Flanders Image – An Ratinckx Fortissimo Films – Laura Talsma Forum Cinemas – Timo Diener, Lauri Kaare Gary Tarn Georgian National Film Center – Ketie Danelia Goalpost Film – Jessie Mangum, Tristan Whalley Gold View Co., Ltd. – Kiyo Joo Greek Film Centre – Liza Linardou, Maria Drandaki, Iliana Zakopoulou Hanway Films – Rachel Lambert Homeless Bob Production – Katrin Kissa Huge Conglomerate – Chrissa Theodore Human Film – Isabelle Stead Hungarian Film Institute – Katalin Vajda Icelandic Film Centre – Christof Wehmeier Independent – Karina Gechtman-Harroch, Calum Gray Indigo Film – Lara Lucchetta Insomnia Sales – Luc Ntonga Intercinema Art Agency – Anna Likalter Intramovies – Manuela Mazzone Lopez Irish Film Institute – Jeremiah Cullinane Jinga Films – Paul Riddhima K5 International – Sara Boss, Katherine Hazen, Dylan Smith, Nate Boldin, Kris Elgstrand, Oliver Linsley Kaunas International Film Festival – Tomas Tengmark Kid Film – Artur Reinhart Kinobuss – Mikk Rand Kino Sõprus – Indrek Kasela, Tiina Savi Kinostudia Kaz Kuukulgur Film – Jaak Kilmi, Andres Maimik Latido Films – Oscar Alonso, Javier De La Fuente Le Pacte – Arnaud Aubelle Les Films Du Losange – Thomas Petit M. Kvedaravicius M-Appeal World Sales Ug – Anne Wiedlack Marc Brummund Massa D'or Produccions, S.L. – Alba Forn Maywin Media – Boris Shulman, Sam Klebanov Memento Films International – Marion Klotz, Arnaud BélangeonBouaziz, Catherine Poueyto Mk2 – Clémence Perrier-Latour Mpm Film – Adrien Léongue National Cinema Centre of Armenia – Aram Sukiasyan National Film Centre of Latvia – Zanda Dudina Niteflix – Silvia Pinterova

Nonstop Entertainment – Johannes Glaumann, Isabella Lindell, Andreas Truedsson, Jakob Abrahamsson Norwegian Film Institute – Stine Oppegaard, Knut Skinnarmo, Toril Simonsen, Arna Marie Bersaas One Horse Town Productions – Matt Norman, Gemma Atwal Opus Film – Agata Nykiel-Baraniak Otaku/Cinema Nouveau – Artur Veeber Pasha – Jessica Khoury Passion Distribution – Beatrice Rossmanith People Films – Sergei Burak Pia Film Festival – Miki Ohi Polish Film Institute – Maria Łńtowska, Maciej Karpinski Protagonist Pictures – David Bartholomew Pyramide International – Paul Richer Raman Chawla Ramonda Inc. – Pascale Ramonda Ray Privett Rezo – Geoffrey Bonjean Ripple World Pictures Limited – Marie-Claire Kerrin Ruscico – Maya Kutsenko Russian Report – Roman Dorofeev Rühm Pluss Null – Erik Norkroos Shoreline Entertainment – Zach Glueck, Basil Tsiokos Showbox / Mediaplex – Sonya Kim, Eugene Kim Slovak Film Institute – Katarina Tomkova Slovenian Film Fund – Nerina T.Kocjancic Solito Arts Production – Auraeus Solito Striegel Entertainment – Stephanie Striegel Studiocanal – Caroline Deshayes, Guillaume Brunet Submarine Entertainment / Submarine Deluxe – Amanda M. Lebow, Philip Gefter Swedish Film Institute – Gunnar Almer Tallinnfilm – Tiina Teras, Katrin Rajasaare Tamasa – Laurence Berbon The Coproduction Office – Anne-Claire Martin The Film Collaborative – Jeffrey Winter The Film Sales Company – Jason Ishikawa The Match Factory – Thania Dimitrakopoulou, David Bauduin The Yellow Affair Oy – Miira Paasilinna Thierry Daher Treefilm – Miae Choi Triamen Film – Anu Veermäe, Andres Peets Trust Nordisk – Ida Storm, Brian Coffey U-Media- Urban Distribution Int. – Arnaud Bélangeon-Bouaziz Unpaved Productions – Aaron Houston Vera Nikolajevna Krasnova Visit Films – Aida Lipera, Vasiliy Rovensky Volga Film – Ljudmilla Shirokova Wavelength Pictures – John Flahive Wfdif – Jolanta Galicka Wide Management – Camille Rousselet, Coralie Faucheur Wild Bunch – Esther Devos, Carole Joly, Manuela Comps, Richard Pommerat Yekaterina Shneiderova Zeynofilm – Sezgi Üstün

330

Meeskond / Team Festival

Telesaade “Pöffihunt”, ETV / “Pöffihunt” TV Daily, ETV

festivali direktor, programmidirektor / Director of Festival, Director of Programming Anu Kivilo tegevjuht / General Director Neeme Kari arendusjuht / Director of Development Kadri Vaas juhatuse assistent / Executive Assistant Marianne Salumaa / Ilo Vainu raamatupidaja / Accountant

Gert Zavatski Jakob Kangur Rasmus Lill Kersten Kõrge Merilin Paart Johannes Naan Ruth Alaküla Maris Tomba Reet Weidebaum Lauri Lippmaa

Tiina Lokk

Programmi valikukomisjon / Programme Selection Committee Intishal al Timimi, Laurence Boyce, Todd Brown, Raman Chawla, Helmut Jänes, Kaarel Kuurmaa, Ferdinand Lapuz, Tiina Lokk, Xavier Garcia Puerto, Siim Rohtla, Jaan Ruus, Sten-Kristian Saluveer, Maria Ulfsak-Šeripova, Sergei Zemljanuhhin

Programmiosakond / Programme Department Kristi Porila Marianne Reimal Silja Kõiv Triin Tramberg

programmi koordineerija / Programme Coordinator filmikoopiate logistik / Print Manager programmiassistent / Programme Assistant programmiassistent / Programme Assistant

Külaliste osakond / Guest Service Department Mari-Liis Käärt Kärt Väinola

külalisteosakonna juht / Guest Service Manager külalisteosakonna assistent / Guest Service Assistant

Turundus / Marketing turundusjuht / Marketing Manager piletimüügijuht / Ticketing Manager venekeelse kommunikatsiooni juht / Communication Manager for the Russian-speaking Audience Sergei Semjonov venekeelse kommunikatsiooni konsultant / Consultant of Russian Communications Kadi Rutens turunduse projektijuht / Marketing Project Manager Kristin Otsalt turunduspraktikant / Marketing Trainee Helmut Jänes kataloog, trükised, meediasuhtlus / Catalogue, Publications, PR Laurence Boyce rahvusvaheline PR / International PR Janne Jaagant programmikoostaja assistent / Festival Programmer assistant Johannes Naan visuaal / Visual Andre Poolma / Euroweb kujundus, visuaal, küljendus, kataloog / Design, Visual, Layout, Catalogue Nuattitude.ee kodulehekülg / Website Katrin Jakobson Eva Luigas Olga Grigorjeva

Teleklipp, reklaamklipp / Trailer, TV Spots Martti Helde režissöör / Director Erik Põllumaa operaator / Cinematographer Reet Brandt, Anna-Liisa Liiver kunstnik / Art Director Liis Plato, Helina Risti kostüümikunstnik / Costume Designer Kaspar Kadastik helilooja / Composer Matis Rei helirežissöör / Sound Designer Maie Rosmann produtsent / Producer

režissöör / Director režissöör / Director montaaži režissöör / Editing Director monteerija / Film Editor assistent / Assistant saatejuht / Anchor toimetaja / Editor toimetaja / Editor toimetaja / Editor toimetaja / Editor

Produktsioon ja tehnika / Production & Technics Siim Rohtla Mikk-Mait Kivi Andrus Asumets Marek “Joe” Steiner Eerik Kivistik Maria Jõela Keit Lipp Sille Talu Andres Kauts Kaur Maran Karlis Jaunzems Lauri Sepp Olev Pert Merili Räitsak Gerda Tarrask

produktsioonijuht / Production Manager tehnikaspetsialist / Technical Specialist IT-juht / Manager of IT stuudio videoassistent / Video Assistant tehnikaassistent Tartus / Technical Assistant subtitreerijate koordinaator Tallinnas / Subtitling Coordinator subtitreerijate koordinaator Tartus / Subtitling Coordinator projektsionist Kumus / 35mm Projection projektsionist Athenas / 35mm Projection projektsionist Athenas / 35mm Projection videotehnik Solarise kinos / Video Projection videotehnik Coca-Cola Plazas / Video Projection videotehnik Athenas / Video Projection filmikoopiate kontroll / Film Prints Maintenance filmikoopiate kontroll / Film Prints Maintenance

Subtitreerijad / Subtitlers Anna-Liisa Ševeljova, Evelyn Kulbas, Hanneleele Kaldmaa, Kadri Paul, Kai Kaljumäe, Keit Lipp, Kreeta Käeri, Laur Mõtus, Lea Soorsk, Liisa Täherand, Maarja Vihmann, Marika Kesler, Marit Mihklepp, Sofia Oršits, Triin Hallas, Tuuli Potik Katriin Kütt Nele Aunap Maarja Naagel Maret Sandrak Krista Tiit Triinu Toomela Mart Rummo Siim Vahter Rasmus Puksmann Rainer Jõesaar

infojuht / Manager of Information Services Solarise kino infopunkti administraator / Administrator of Solaris Cinema information service projektitaotluste koordinaator / Project Administrator vabatahtlike koordineerija / Volunteers Coordinator koolitusjuht / Training Manager erivajadustega inimeste projekti koordinaator / Coordinator of Project for People with Special Needs tõlgete koordineerija / Translation Coordinator logistikajuht / Logistics Manager filmikoopiate logistika kinodes / Print Logistics Between Cinemas külaliste logistika / Guest Logictics

331

Partnersuhted ja eriüritused Elina Kask Mart Koldits Kätlin Jensen Kaili Kallas Andreas Kask

partnersuhete juht ja eriüritused / Partners Relations Manager and Special Events ava- ja lõputseremoonia / Opening and Closing Ceremony eriüritused / Special Events eriüritused / Special Events eriüritused / Special Events

Animafilmide festivali Animated Dreams (AD) ja AnimaCampus Tallinn (AC) / Animation Film Festival Animated Dreams (AD) and AnimaCampus Tallinn (AC)

Mark Kuslapuu Heilika Pikkov Mari-Liis Rebane Anne Vetik Liina Ristoja Maarja Kaasik Kairi Vihman Sander Põldsaar

AD&AC tegevjuht / Manager of AD&AC AC programmijuht / Programme Director of AC AD programmi koordinaator / Programme Coordinator of AD AD&AC produtsent / Production Manager of AD&AC AD&AC turundus- ja kommunikatsioonijuht / Communication Manager of AD&AC AD&AC väliskülaliste koordinaator / Hospitality Coordinator of AD&AC AD&AC toimetaja, assistent / Editor, Assistant of AD&AC AD&AC filmikoopiad ja projektsioon / Print traffic and projection of AD&AC

Laste- ja noortefilmide festival Just Film / Children and Youth Film Festival Just Film Mikk Granström tegevjuht / Managing Director Marek Metslaid turundusjuht / Marketing Manager Maarit Männama programmisekretär / Programme Coordinator Peter Stumbur koolituurid, eriüritused / Schooltours, Special events Hannes Aava programm, sünopsised / Programme, Helene Vetik, Karl Saluveer kujundus, trükised / Graphic Design, Publications

Baltic Event Riina Sildos Eda Koppel Lili Pilt Leana Jalukse Anu Ernits Kadri Kilp Margit Vremmert

tegevjuht / Managing Director koordinaator, turundus, press / Event Manager, Marketing, Press, Coming Soon and Screenings kaastootmisturu juht / Co-Production Market Manager kaastootmisturu assistent / Co-Production Market Assistant POWRi koordineerija / Coordinator of POWR külaliste koordineerija / Guest Coordinator Industry Day koordineerija / BE Industry Day Coordinator

Black Market Tiina Lokk Heili Jõe Dagmar Raudam Martina Tramberg Grete Kodi Kaisa Jakob

BM juht / Head of the Event tegevjuht / Event Manager BMO külaliste osakonna juht / Hospitality Manager PÖFF Industry Days koordinaator / Coordinator Industry Days saatja/ Industry Days Host European Film Alliance koolituse koordinaator / Training Coordinator

Black Market Online Sten-Kristian Saluveer Black Market Online arendaja / Black Market Online Platform Manager Julia Tomberg Black Market Online toimetaja / Black Market Online Editor Elina Litvinova Black Market Online toimetaja / Black Market Online Editor

Books to Films Martina Tramberg Mirkka Maikkola

kirjandusturu “Raamat filmiks” juht / Literature Market “Books to Films” kirjandusturu “Raamat filmiks” koordinaator & programmimeeskond / Literature Market “Books to Films”

Coordinator & Programming Team Antonina Gall, Mila Kudryashova, Alina Butuman, Anna-Katharina Gerson kirjandusturu “Raamat filmiks” programmimeeskond / “Books to Films” programming team

Teised linnad / Other cities Kristi Ardel Agnes Nurme Marika Goldman Allan Tamme Ere Naat Rene Aabramson Liisa Kaha Merce Mäe Ülle Müller Krista Visas Heli Jalakas

projektijuht / Project Manager Tartu PÖFFi projektijuht / Project Manager of Tartu PÖFF Tartu PÖFFi turundusassistent / Marketing Assistant of Tartu PÖFF Jõhvi PÖFF Kärdla PÖFF Narva PÖFF Viljandi PÖFF Valga PÖFF Paide PÖFF Pärnu PÖFF Kuressaare PÖFF

332

15. PöFF 2011 vabatahtlikud / Volunteers Infotöötajad Aleksander Silves, Andra Puusaare, Arto Savolainen, Britt Rosenberg, Diana Tomingas, Eliisa Pass, Elli Kalju, Erik Õunapuu, Eveli Pettai, Helen Teder, Helen Telling, Helin Kliimann, Jaanus Leplaan, Jekaterina Abramova, Jürgen Pallo, Kaarin Piiskoppel, Kadri Saar, Kaitel Poobus, Karin Kööts, Karoli Loo, Liis Reiman, Liis Revell, Maarja Liis Kallam, Mari Kareda, Mairi Kikkas, Mari Randmäe, Maria Kullamägi, Mark Sepp, Martin Simpson, Merilin Kakk, Merilin Lukk, Merlin Linde, Monika Sutrop, Priit Tohver, Tauno Türner, Triin Reidla

Aimar Pedak, Aime Makke, Alari Rammo, Aleksandr Ess, Aleksandra Kirikal, Aleksandra Kirikal, Allar Sild, Andra Roosmets, Andreas Kask, Andry Silla, Angeelika Põldaru, Anna Bogdanova, Anna Lehespalu, Anna-Liisa Ševeljova, Anna-Mai Männik, Anna-Maria Kaljuvee, Anne Reimo, Anne-Ly Kasesalu, Anni Aguraijuja, Anni Marie Kunder, Annika Teder, Anu Irik, Auli Relve, Birgit Orav, Brett Astrid Võmma, Christin Lunts, Darja Lematško, Diane Banhard, Ebe Mõisamaa, Edgar Prass, Egle Liiskmann, Egle Saar, Eha Hünerson, Elbe Kuldmäe, Eliis Õitspuu, Eliise Selisaar, Elina Šatova, Elo Strauss, Els Kaev, Endrik Reimer, Eve Salumaa, Evelin Kulbas, Evelina Levotsskaja, Gerli Sildam, Gert Peegel, Gert Pärnamäe, Grete Nellis, Grete Rohi, Hanna Kruusi, Hannaloora Reiman, Hanna-Marta Lunge, Hanneleele Kaldmaa, Hedvig Sultson, Heili Oona, Hele Priimets, Hele-Mai Viiksaar, Helemai Voogne, Helen Räim, Helen Staak, Helen Vinogradov, Heli Sepping, Helina Trepp, Helo Irik, Hendrik Krinal, Häli Ann Reintam, Inga Aalde, Ingel Kübar, Ingel Vaikla, Ingrid Prinsthal, Ingrid Teder, Ivo Roosi, Jaanika Regi, Janne Susi, Jarmo Raidsalu, Jekaterina Setina, Jelizaveta Tarassova, Jevgenia Ekkert, Joonas Laks, Juhan Helde, Julia Voinova, Jüri Käosaar, Kadri Allese, Kadri Miller, Kadri Paul, Kadri Raigo, Kadri Tael, Kadri Tagam, Kaia-Karina Käär, Kaily Murdoja, Kairi Randmer, Karet Eesmäe, Karin Vahar, Karmen Otu, Karoliina Kalda, Karolin Lukk, Katariina Rebane, Katerina Meshcheryakova, Katharina Grepp, Kati Lumiste, Kati Meidra, Kati Suitso, Katre Kajamäe, Katrina Helstein, Katrina Sokk, Kertu Paalaroos, Kertu Viira, Ketter Sarapuu, Killu Tiigimäe, Kreeta Käeri, Kreete Mi Rand, Krista Vadi, Kristel Kula, Kristel Muiste, Kristiin Vink, Kristiina Tikkenberg, Kristiine Kukk, Kristin Krinal, Kristina Halturina, Kristina Krutop, Kristina Silaškova, Kristjan Kruus, Kristy Tättar, Kärt Kängsepp, Kätlin Luht, Kätlin Puuste, Kätriin Kade, Lagle-Marie Tamm, Laidi Sergejeva, Laur Mõtus, Laura Kabonen, Laura Lemberg, Laura Sarv, Laura Tahk, Laura Vesanto, Laura-Lisete Roosaar, Lauri Sibul, Lea Soorik, Lembit Lehtla, Lennart Käämer, Liilika Võsu, Liina Potter, Liis Mallas, Liis Parre, Liis Sinisaar, Liisa Toots, Liisa Täherand, Liisi Püss, Linda Ümera, Lisanna Tillison, Maanus Puskar, Maarja Aug, Maarja Kruus, Maarja Naagel, Maarja Vihmann, Madara Didrihsone, Madis Loit, Madli Uuemäe, Mailis Meier, Margit Tintso, Margit Urva, Mari Käärik, Mari Niinemäe, Mari Uuemäe, Mari Viitmann, Maria Reinup, Mariann Tiirik, Marianne Pärnpuu, Marie Pullerits, Marii Jakobson, Marii Jõekalda, Marika Kesler, Mariliis Parve, Maris Kaskmann, Marit Mihkelsepp, Marit Murd, Marite Hannes, Marja Kiisverk, Marju Aarelaid, Marten Kaevats, Martiina Putnik, Martin Meitern, Martin Nõmm, Mary Tamsalu, Meri-Kris Jaama, Merili Vasser, Merilin Jegers, Merly Remma, Mihkel Riis, Mihkel Salm, Mikael Meema, Mikk Oad, Mirjam Averin, Mirjam Kert, Mirjel Reitsnik, Moonika Kuusk, Märt Belkin, Nele Suvi, Olger Tali, Philippa Wilskinson, Pille Kruus, Pille Laasmägi, Pille Parra, Piret Lindau, Piret Pajula, Piret Pent, Piret Reinumägi, Piret Tamm, Rahel Otsa, Rahel Park, Rainer Loopere, Reelika Raspel, Renate Gross, Renee Altrov, Riina Ries, Riina-Ingel Keskpaik, Robin Gielen, Saara Mildeberg, Saara Vahermägi, Sandra Baranin, Sergei Podust, Signe Reinumägi, Siim Kaljo, Siim Ringinen, Silver Tang, Silvie Lainela, Siret Leoke, Sofia Oršits, Sohvi Viik, Sten Otsmaa, Susanna Mildeberg, Taavi Eilat, Tanel Jaanimäe, Tanel Lips, Teele Kušid, Tiiu Sullakatko, Tim Heinpõld, Triin Hallas, Triin Heinla, Triin Heinsoo, Triin Libe, Triin Pokk, Triinu Reedik, Tuuli Dmitrijeva, Tuuli Korsar, Tõnis Filippov, Tõnis Tiimus, Tõnu Joonas, Ulla Tõniste, Ülle Kallas, Ülle Viinapuu, Ülle-Linda Talts, Ülli Tõnissoo

333

15. TALLINNA PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL 2011 15th TALLINN BLACK NIGHTS FILM FESTIVAL 2011 Peatoimetaja / Editor-in-Chief: Helmut Jänes Keeletoimetajad / Linguistic Editors: Merike Simmer, Kirke Torpan Tekstid / Texts: Mark Adams, Laurence Boyce, Todd Brown, Andris Feldmanis, Javier Garcia Puerto, Allan Hunter, Helmut Jänes, Tõnu Karjatse, Filipp Kruusvall, Kaarel Kuurmaa, Kari Käsper, Katriin Kütt, Tiina Lokk, Tauno Maarpuu, Marianne Meiorg, Jaanus Noormets, Martin Oja, Katre Pärn, Kristin Rammus, Dagmar Raudam, Marianne Reimal, Ringo Ringvee, Siim Rohtla, Jonathan Romney, Jaan Ruus, Egert Rünne, Sten Saluveer, Timo Treit, Maria Ulfsak-Šeripova, Aivo Vaske Kujundus ja layout / Design and layout: Andre Poolma, EUROWEB Tõlge / Translation: Tiiu Kraut, Vahur Lokk, Kristopher Rikken, Mart Rummo Trükk / Printing: Uniprint Tiraaž / Edition: 1200 Tallinna Pimedate Ööde Filmifestival Tallinn Black Nights Film Festival Telliskivi 60a Tallinn 10412 Eesti Tel 372 6 314 640 Fax 372 6 314 644 poff@poff.ee www.poff.ee