Äri uus kodu november 2021 by Postimees

ÄRI UUS KODU NOVEMBER 2021

SISUTURUNDUS ��

ÄRI UUS KODU • NOVEMBER 2021

ÄRIKINNISVARA ��

ÄRI UUS KODU • NOVEMBER 2021

ÄRIKINNISVARATURUL

on nõudlus suurem kui pakkumine Foto: Shutterstock GERLI RAMLER

Kui küsida, mis on ärikinnisvara osas turul võrreldes kevadega muutunud, ütleb 1Partner Kinnisvara kommertskinnisvara tegevjuht Kirill Vigul: «Kõik objektid, mis kevadel veel saadaval olid, on müüdud!»

rikinnisvaraobjekte ostetakse tema sõnul nii investeerimise eesmärgil kui ka ettevõtte uueks koduks. Nõudlus on tõepoolest suurem kui pakkumine ning paljud objektid ei jõuagi avalikkuseni, sest müüakse enne maha otse müüjalt investorile. Ehk raha on, huvi on, aga pakkumisi on puudu. Ta lisab, et büroohooneid ehitatakse Tallinnasse tegelikult praegu juurde omajagu ning nende vastu on kahtlemata huvi suur. Lao-, teenindus- ja tootmishooneid nii julgelt ei ehitata, sest nende puhul eeldatakse enne kopa maasse löömist ankurrentniku olemasolu. Kusjuures laoja tootmispindade puhul on tendents, et seal soovitakse aina enam opereerida ise terves hoones, et ei peaks kellegagi ebamugavalt kinnistut jagama. Üüripindadest rääkides on Viguli sõnul endiselt seis pingeline toitlustuskohtade kinnisvaraga, sest piirangute pärast on ebakindlus suur ja paljud ettevõtjad juba ongi raskustes. «Ja on veel üks tegur, mis lähiajal hakkab hindu mõjutama – see on kallinenud elektrienergia hind. Arvan, et üürnikud hakkavad üürileandjatega läbirääkimisi pidama, sest hinnad on kerkinud muljetavaldavalt.»

TALLINNA RINGTEE PIIRKOND ON AINA POPULAARSEM «Sel aastal oleme rekordiliselt palju müünud kinnistuid Tallinna ringtee ääres. Seal ehitatakse teid ja infrastruktuuri ning piirkond on muutunud äärmiselt populaarseks. Kinnistud ei ole kõik sugugi veel arendamisel, vaid objekte ostetakse nii-öelda varuks – kui mõnel kliendil peaks tekkima huvi, ei pea kinnistu otsimise peale enam aega kulutama, vaid saab kohe hakata projekteerima,» räägib Vigul. Lisaks on tema sõnul menukad «linn linnas» ehk hea infrastruktuuriga iseseisvad piirkonnad nagu Tehnopol ja Ülemiste City. «Need on populaarsed start-up’ide ja ITettevõtete seas, mis ei pea asuma kesklinnas, vaid pigem tekitama omavahel sünergia ning pakkuma töötajatele suurepäraseid tingimusi – toidukohad, teenuste pakkujad ja spordiklubid on käe-jala juures. Neis piirkondades on pidevalt kraanad püsti, mis näitab, et need arenevad.»

KODUKONTORID EI VÕTA VÕIMUST «Kui kevadel tundus nõudlus uute büroopindade vastu väiksem olevat, siis täna näeme kohanemist nii inimpsüühikas kui ka ettevõtluses – püütakse igal juhul tegutseda nii, et elu enam seisma ei jääks. Aasta alguses oli mitmelt poolt kuulda, et maailm on muutnud ning büroopinnad

Pealinna lähiaastate suuremad projektid

n 2022. aastal suvel valmib Tallinna vanalinna ja sadama vahelisele alale Porto Franco kompleksi kolmas etapp. Porto Franco linnakvartalisse planeeritud kaubanduskeskuse, bürookeskuse ja hotelli pindala kokku on enam kui 150 000 m2. n 2022. aasta lõpus valmib Ülemiste Citys Alma Tominga ärihoone, mille fookuses on tervislik ja loovust soodustav töökeskkond. Üle 20 000 ruutmeetri suuruse ärimaja idee autor ja peaprojekteerija on Arhitektuuribüroo PLUSS, ehitajad NOBE ja Nordecon Konsortsium. n 2022. aastal valmib Tehnopol 3 äri- ja büroohoone Mustamäel Tehnopoli ärilinnakus Mäealuse 2/4. Maja tuleb ühest küljest kaheksa- ja teisest kuuekorruseline, keskel on parkimismaja ja all maa-alune parkla. Hoones on väljaüüritavat pinda ligi 12 000 m2. n 2024. aastal valmib Olümpia hotelli vastas Liivalaia äri- ja elukvartal, kuhu projekti arendaja Kapitel kavandab 36 000 m2 esinduslikku üüripinda. Kvartal hõlmab kokku kolme omavahel ühendatud hoonet, sealhulgas Eesti kõrgeimat büroohoonet.

senisel kujul kaotavad oma tähtsuse. Täna on küll näha, et osa kontoritöötajaid on ja jääb kodukontorit eelistama ka nendes organisatsioonides, kus seni ei soositud kodus töötamist, aga bürood ei kao küll kuhugi. Pigem on ettevõtjad senisest järeleandlikumad, eriti nähes, et mõni inimene ongi kodus produktiivsem. Ja muidugi on muutunud mõne aasta tagune komme väikese tõvega tööl käia – kes täna köhatab, seda koosolekul näha ei taheta,» nendib Pindi Kinnisvara OÜ juhatuse liige Peep Sooman. Ta lisab, et büroopindu vajatakse endiselt, aga ettevõtjate soovid on muutunud. Endiselt räägivad vakantsuses suurt rolli kontori asukoht ja seisukord. Liivalaia, Jõe ja Ahtri tänavalt Viru Väljaku kaudu Pärnu maanteele ning sealt taas Liivalaia tänavani ulatuv A-klass on suuruselt suheliselt piiratud ala ning sealsed pinnad on alati hinnas, sest mõnele ettevõttele on kesklinn tegevuse osas vajalik, teisele puhas prestiižiküsimus. Samuti on Soomani sõnul linnasüdames sageli kontor vanadel ja väärikatel ettevõtetel, kelle ruumivajadus ühes ega teises suunas ei

muutu üleöö nagu noorte firmade puhul. B-klass on sisuliselt ülejäänud kesklinn, suuremate magistraalide äärde jäävad alad ning Tehnopoli ja Ülemiste City piirkond. Siin on vakants veidi suurem, vastavalt hoone kvaliteedile ja asukohale kuni kümme protsenti, samas atraktiivsemates hoonetes suisa null. C-klassi ärikinnisvaral, mille puhul on hoone amortiseerunud ja asukoht jääb populaarsetest piirkondadest kõrvale, on vakants kuni 20 protsenti. Samas ei tasu Soomani sõnul kindlasti arvata, et odavamas tsoonis on kontor vaid peost suhu elavatel ettevõtetel. «Tihti on seal end sisse seadnud näiteks alles alustav firma, mille areng võib olla väga järsk – alguses on üks mees kabinetis ja äkki on vaja ruumi kümnele inimesele ning laoruumile,» toob ta näite. Kuidas on ettevõtjate soovid muutunud uute büroopindade osas? Sooman ütleb, et enamik arendajad pakuvad uude majja büroopinda saavatele klientidele võimaluse planeerimises kaasa rääkida. «Näiteks kui veel mõni aasta tagasi oli videovalmidus koosolekuruumides pigem edvistus, siis täna mõistavad kõik, et kvaliteetne ja suur ekraan on hädavajalik. Samuti soovitakse suuremaid ja õhurikkamaid, hea ventilatsiooniga ruume ning trend on ka roteeruvad töökohad, kus töötajad ei oma enam isiklikku töölauda, vaid istuvad sinna, kus on ruumi. Iga kontor valmib rätsepatööna vastavalt klientide soovidele.»

ÜLEMISTE CITYST JA TEHNOPOLIST ON SAANUD NÕUTUD LINNAKUD Üheks soositumaks piirkonnaks on arenenud lennujaama vahetus läheduses olev Ülemiste City ning TalTechi kõrval asuv Tallinna Teaduspark Tehnopol. «Ühelt poolt on need piirkonnad, kus on ümberringi palju teenuseid ning nii-öelda elu käib, samuti ei ole seal töötavad inimesed sõltuvad kesklinna liiklus- ja parkimisprobleemidest. Võrreldes A-tsooniga on seal ka üürid soodsamad,» loetleb Sooman. «Sellised linnakud muutuvad üha populaarsemaks, sest sealsete asutuste vahel tekib sünergia, mis on teatud olukordades hädavajalik.» Ta toob näiteks Mustamäel asuva Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Ravi tänaval asuva Ida-Tallinna keskhaigla, mille ümber on koondunud paljud meditsiiniettevõtted. «See on samalaadne sünergia nagu Ülemistes ja Tehnopolis IT-firmadega. Erialaarstid on sageli tööl nii riiklikus haiglas kui ka erakliinikus ning neil on mugav, kui töökohad on ühes kandis. Samuti toetavad meditsiiniasutused üksteist. Taolised linnakud arenevad suure hooga, sest nõudlust jagub.» n

Väljaandja: Postimees Grupp AS Projektijuht: Johannes Johanson, johannes.johanson@postimeesgrupp.ee Reklaamitoimetaja: Elina Sirol, elina.sirol@postimeesgrupp.ee Küljendaja: Jelena Kasterpalu, jelena.kasterpalu@postimeesgrupp.ee Keeletoimetaja: Piret Bristol, piret.bristol@postimeesgrupp.ee Trükk: Kroonpress AS

TOOTMIS JA TÖÖSTUSHOONED ��

ÄRI UUS KODU • NOVEMBER 2021

ETTEVÕTTED laiendavad julgelt

tootmist ja investeerivad seadmetesse GERLI RAMLER

Eesti ettevõtted on optimistlikud – plaanitakse käibe ja kasumlikkuse kasvu ning investeeringud on kasvamas, selgus Swedbanki 2021. aasta tööstusettevõtete uuringust. 76 protsenti ettevõtetest plaanis uuringu järgi kasumlikkuse suurenemist või samaks jäämist ja 48 protsenti laieneda uutele turgudele, samuti nähakse järjest enam võimalusi tehnoloogia kasutamiseks protsessides.

Kaablikerimisliinide valmistaja Windak kinnitab, et uus tehasehoone võimaldab täiustada tootmisprotsessi ja suurendada eksporti.

ina enam on kuulda tööstus- ja tootmishoonete laiendamisest ning uutesse seadmetesse investeerimisest. Alles novembri alguses avas elektroonikatööstusettevõte Incap Electronics Estonia oma Kuressaare tehases pidulikult kaasaegse lainejootmismasina ja selektiivjootmismasina, investeerides kokku veerand miljonit eurot. Augustis teatas mulluse aasta rekordilise tulemusega lõpetanud Matsimoka toidutööstus tootmishoone juurdeehituse ehitamisest. Tootmishoone laiendamine läheb maksma 1,1 miljonit eurot ja tänu sellele saab Matsimokast Eestis üks kaasaegsemaid lihatööstusi. Näiteks ei kasutata paigaldatavas külmutussüsteemis enam freooni, vaid keskkonnasõbralikku ja energiasäästlikku süsihappegaasi ning jääksoojus kasutatakse ära vee kütmiseks ning ventilatsiooniks. Samuti augustis algasid Paides E-Piim Tootmise uue tehasekompleksi ehitustööd. Kaks aastat kestvate ehitustööde järel valmib 2023. aastal modernne kõrgtehnoloogiline piimatööstus, mille tehasekompleksi kuuluvad kahekorruseline administratiivhoone, ühekordses mahus tootmispind ning seitsmekorruseline pulbritööstuse hooneosa. 2022. aasta alguses valmib Keilas rahvusvahelise tehnoloogiaettevõtte Ensto kolm miljonit eurot maksev tehasehoone laiendus, mis aitab Enstol olla juhtiv nutikate elektrilahenduste pakkuja Põhjamaades ja tugev spetsialist oma sektori turgudel. Laienemisotsus sai tehtud, kuna ettevõte vajab eesmärgi saavutamiseks ja äri kasvatamiseks suuremat tootmispinda.

WINDAK: UUS TOOTMISHOONE TÕSTAB EFEKTIIVSUST Uue kodu on leidnud Tallinna külje all Peetri tööstuspargis kaablikerimisliinide valmistaja Windak OÜ. «Otsuse kolimiseks tegime poolteist aastat enne kolimist. Windak oli vanas kohas kokku umbes 15 aastat, enamuse ajast oli see ka piisav. Viimastel aastatel aga ei mahtunud me enam päris mugavalt ära, büroo-osa oli ülekoormatud, ka toomine ei mahtunud enam, pidime kõrvalolevaid ruume lisaks rentima. Renditud ruumid ei olnud meile sobilikud ning lisaks läks palju efektiivsust kaduma pideva edasi-tagasi liikumise peale,» kirjeldab olukorda tehase juht Madis Tomson.

Hetkel on Windaki uues hoones 500 m2 büroopinda koos olmeruumidega ja paari väikse tehnoruumiga vanas hoones olnud 300 ruutmeetri asemel. Uue tootmishalli suurus on 1860 ruutmeetrit võrreldes vana hoone 900 ruutmeetriga. «Meil on täna 41 töötajat ja kuni kümme vaba kohta, mis tuleb täita järgmise kahe kuni viie kuuga,» nendib Tomson. «Toodame oma klientidele täisautomaatseid masinaid, aga enda tootmine on pigem vähe automatiseeritud. Tootmist ennast ehk koostamist ja testimist automatiseerida ei olegi realistlik, sest toodame projektipõhiselt ja ühekaupa.» Windak kasutab ERP tarkvara nimega Monitor, kus kasutatakse lao-, finantsi-, tootmise-, ostu- ja müügimooduleid. «Tootmise planeerimine, ostude tegemine, aja registreerimine ja muud põhiliigutused käivad juba süsteemi soovituste abil üsna lihtsalt. Monitor võimaldab jälgida kauba liikumist ja vajadusel ka ajalugu uurida. Unistame, et kasutusel olev CAD tarkvara hakkaks ERP-ga suhtlema. Populaarne on täiesti paberivabast tootmisest ka unistada, mitte et me hetkel liiga palju paberit kasutaksime, aga kindlasti saab paremini,» lisab tehase juht. Ta lisab, et uued ehitusnormid on tänapäeval juba päris karmid, nii et ehitamisel ei pidanud eraldi rõhku panema, et tootmishoone oleks võimalikult roheline. «Tootmishoone on ehitatud just vahetult pärast seda, kui muutusid karmimaks tootmishoonete energiaklassid. Näiteks mitte ainult kontoris, aga ka terves tootmishallis on meil soojustagastusega ventilatsioon. Soe tuba ja vesi saadakse maagaasi põletades. Kasutusel on ainult LED-valgustid,« loetleb Tomson. «Tõsi, meil ei ole päikesepaneele ega tuulegeneraatorit, samas ei ole meie tootmine ka väga energianõudlik – pole näiteks külmseadmeid ega kuumutusahjusid.» Uus hoone motiveerib Tomsoni sõnul töötajaid, andes kindlasti ka väikese eelise tööturul. «Ja kliente on oluliselt mugavam võõrustada ning see on loonud ka täiustatud võime aidata klientidel rahuldada nende üha keerukamaid ärivajadusi, säilitades samal ajal isikupära. Meie «uus kodu» võimaldab suurendada eksporti, täiustada tootmisprotsessi ja korraldada avatud uste päevi, mis aitavad hoida tihedamat suhtlemist klientide ja tarnijatega. See annab võimaluse näidata kõiki uusimaid lahendusi, olla läbipaistev ja tutvustada tootmist algusest lõpuni. Efektiivsuse tõus on juba tunda!»

Windaki juhi Madis Tomsoni sõnul on uued ehitusnormid päris karmid, nii et ehitamisel ei pidanud eraldi rõhku panema, et tootmishoone oleks võimalikult roheline.

Uue hoonega on võimalus Windakil veel laieneda ja see on plaanis umbes aasta pärast. «Eelmisel aastal korraldasime ümber müügi-, varuosade- ja teenindusosakonna, et saaksime kliente paremini toetada ja teenindada. Oleme aktiivsemalt kaasatud kohalikesse programmidesse masinaehitus- ja metallitööstustööstuses, mis on suurepärane võimalus tehnoloogiasiirdeks ja kogemuste vahetamiseks,» nendib Tomson. Windak valmistab kõrgtehnoloogilisi tööstuslikke masinaid, millega kliendid kaableid pakendavad. Neid eksporditakse ligi 30 riiki üle maailma, muuhulgas UusMeremaale ja Põhja-Ameerikasse. Eestis on Windaki klient maailma suurima kaablitootja Prysmian Groupi kuuluv Draka Keila Cabels.

KINNISVARAARENDAJAD PANUSTAVAD KA TOOTMISPINDADESSE Järgmise aasta sügisel valmib Tallinna piirile 9500-ruutmeetrise laoja tootmispinnaga Iru ärikeskus Vana-Narva maantee 3. Arendaja Favorte müügijuht Ivo Tammearu sõnul ootab Maardu-Iru piirkonda lähiaastatel ümbersünd, sest 2022. aastal tehakse korda Vana-Narva maantee ja Saha-Loo tee ristmik ning endiselt on ehitamisel Väo liiklussõlm. Piirkonna potentsiaali tõstab lähedal asuv Muuga sadam, mille kaubakäive moodustab umbes 40 protsenti kogu Eestit läbivate transiitkaupade mahust. Hoonet projekteerides oli eesmärk luua võimalikult paindlik lahendus, mille puhul oleks ruum kergesti jagatav vastavalt üürnike vajadustele. «Seetõttu on hoone välisperimeetri seinad pigem nagu nahk, mis on ümber kandekarkassi tõmmatud,» iseloomustas Jüri Pilliroog arhitektibüroost LOOB Projekt kerkivat hoonet. «Kuigi hoone projekt on valmis, hakkab see ehituse ja hilisema kasutuse käigus oma elu elama, et käia kaasas ettevõtete kasvava nõudlusega rätsepatööna valminud äripindade järele.» Aktiivne ehitus käib ka mujal: Kaarsilla Kinnisvara rajab Tartu lähistele aadressile Vana-Kandi tee 3 laoja tootmishoone, kuhu tuleb ligi 2300 ruutmeetrit üüripinda. Kõik pinnad on köetavad ning varustatud soojatagastusega ventilatsiooni, valveseadmete, veeühenduse ja kanalisatsiooniga. Esialgsete plaanide kohaselt valmib hoone 2022. aasta alguses. Arenduse eesmärk on pakkuda üüripindu logistika, tootmise ja ladustamisega tegelevatele ettevõtetele. n

NOVEMBER 2021 • ÄRI UUS KODU �� SISUTURUNDUS

PVC-HALL PVC-HALL Eestis Eestis enim enim PVC-halle PVC-halle tootev tootev Asula Asula OÜ OÜ tegeleb tegeleb PVC-hallide, -angaaride, -angaaride, -tentide -tentide ja ja -kardinalahenduste -kardinalahenduste PVC-hallide, projekteerimise, tootmise tootmise ja ja paigaldusega. paigaldusega. Tänu Tänu aastatepikkusele aastatepikkusele projekteerimise, kogemusele on on Asulal Asulal suutlikkus suutlikkus toota toota ja ja paigaldada paigaldada PVC-halle PVC-halle ning kogemusele ning kardinlahendusi kiirelt, professionaalselt, kvaliteetselt ning soodsalt. kardinlahendusi kiirelt, professionaalselt, kvaliteetselt ning soodsalt.

Ettevõtte ruumimure lahendab ilmastikukindel kuumtsingitud teraskarkassiga PVC-hall TAGASISIDE TAGASISIDE «PVC-hallide rajamine võimaldanud Mayers «PVC-hallide rajamine võimaldanud Mayers Industriesil kiiresti laiendada vajalikku laopinna Industriesil kiiresti laiendada vajalikku laopinna mahtu. Kasutab PVC-halle eelkõige taara ja mahtu. Kasutab PVC-halle eelkõige taara ja materjalide ladustamiseks. Toodame talvist materjalide ladustamiseks. Toodame talvist autoklaasipesuvedelikku ja taara ettevarumine autoklaasipesuvedelikku ja taara ettevarumine ning ladustamine on võimalikuks osutunud ainult ning ladustamine on võimalikuks osutunud ainult tänu uutele PVC-hallidele. Hindame koostööd tänu uutele PVC-hallidele. Hindame koostööd hallide tootja ja paigaldaja ettevõttega Asula OÜ hallide tootja ja paigaldaja ettevõttega Asula OÜ väga heaks. Kõik on sujunud, nagu kokku lepitud. väga heaks. Kõik on sujunud, nagu kokku lepitud. Tähtaegadest on kinni peetud ja tänu sellele on Tähtaegadest on kinni peetud ja tänu sellele on soetatud ka mitu halli. Koostöö jätkub kindlasti.» soetatud ka mitu halli. Koostöö jätkub kindlasti.» Kert Orusalu Kert Orusalu tehnika- ja haldusjuht tehnika- ja haldusjuht Mayeri Industries AS Mayeri Industries AS

Meie tugevus on pakkuda terviklahendusi alusMeie tugevus on pakkuda terviklahendusi alustades projekteerimisest ja aluspinna ettevalmistades projekteerimisest ja aluspinna ettevalmistamisest elektri- ja sisustuslahendusteni vastatamisest elektri- ja sisustuslahendusteni vastavalt kliendi soovidele ning reaalsele vajadusele, andes valt kliendi soovidele ning reaalsele vajadusele, andes oma vilumusele tuginedes nõu, kuidas kliendi proboma vilumusele tuginedes nõu, kuidas kliendi probleem tema jaoks kõige mõistlikumalt lahendada,» ütleem tema jaoks kõige mõistlikumalt lahendada,» ütleb Asula OÜ juht Rain Saar. «Kliendid on nii tootmisleb Asula OÜ juht Rain Saar. «Kliendid on nii tootmisja tööstusettevõtted kui ka põllumajandus-, loomakasja tööstusettevõtted kui ka põllumajandus-, loomakasvatus-, ehitus- ja logistikaettevõtted. Kui alguses olime vatus-, ehitus- ja logistikaettevõtted. Kui alguses olime arvamusel, et PVC-halli ostjad ei ole tänu hallide vasarvamusel, et PVC-halli ostjad ei ole tänu hallide vastupidavusele ning pikaealisusele püsikliendid, siis tänatupidavusele ning pikaealisusele püsikliendid, siis tänaseks on kliente, kellele paigaldame juba kolmanda, nelseks on kliente, kellele paigaldame juba kolmanda, neljanda ja viienda halli.» janda ja viienda halli.» PVC-hall või angaar on lihtsaim, kiireim ja soodsaim PVC-hall või angaar on lihtsaim, kiireim ja soodsaim võimalus ettevõtte ruumipuuduse lahendamiseks. Sinvõimalus ettevõtte ruumipuuduse lahendamiseks. Sinna on hea paigutada toorainet ja kaupa, aga ka laienna on hea paigutada toorainet ja kaupa, aga ka laiendada tootmisala. Põllumajanduses saab PVC-halle edudada tootmisala. Põllumajanduses saab PVC-halle edukalt kasutada loomakasvatuses ning kuna materjal lakalt kasutada loomakasvatuses ning kuna materjal laseb läbi loomulikku päevavalgust, on sellel loomadeseb läbi loomulikku päevavalgust, on sellel loomadele hea mõju. Asula valmistatud PVC-hallid ning nende le hea mõju. Asula valmistatud PVC-hallid ning nende kuumtsingitud terasest konstruktsioonid on valmistakuumtsingitud terasest konstruktsioonid on valmistatud arvestades Eestis kehtivaid lume- ja tuulekoormutud arvestades Eestis kehtivaid lume- ja tuulekoormuseid. Projektid tehakse vastavalt klientide mõõtudeseid. Projektid tehakse vastavalt klientide mõõtudele personaalse lahendusena, olgu suurus sada või mitu le personaalse lahendusena, olgu suurus sada või mitu tuhat ruutmeetrit. tuhat ruutmeetrit.

Rebenemiskindel ja süttimatu PVC Rebenemiskindel ja aastateks süttimatu PVC tagab kindlustunde tagab kindlustunde aastateks 2

PVC-kate kaalub 900g/m2 ja selle tegemiseks kasutab PVC-kate kaalub 900g/m ja selle tegemiseks kasutab Asula kvaliteetset Saksa ja Belgia tehaste toodangut. Asula kvaliteetset Saksa ja Belgia tehaste toodangut. PVC-kate ei põle ja katte tuletundlikkus on B-s2,d0. HalPVC-kate ei põle ja katte tuletundlikkus on B-s2,d0. Halle on võimalik teha erinevat värvi ja neile saab trükkida le on võimalik teha erinevat värvi ja neile saab trükkida ka soovitud logo, pildid, tekstid või muu vajaliku info. ka soovitud logo, pildid, tekstid või muu vajaliku info. Materjali on kerge puhastada ja hooldada. Valge katus Materjali on kerge puhastada ja hooldada. Valge katus hallidel tagab suurepäraselt päevavalguse läbilaskvuse, hallidel tagab suurepäraselt päevavalguse läbilaskvuse, andes märgatava kokkuhoiu energiakuludelt. andes märgatava kokkuhoiu energiakuludelt. «PVC-hallid on vastupidavad ja kestavad meie klii«PVC-hallid on vastupidavad ja kestavad meie kliimas aastakümneid. Väga oluline on klientide jaoks ka mas aastakümneid. Väga oluline on klientide jaoks ka

nende paigaldusmugavus – PVC-hallid paigaldatakse otnende paigaldusmugavus – PVC-hallid paigaldatakse otse asfaltplatsile, need ei vaja vundamenditöid ning plats se asfaltplatsile, need ei vaja vundamenditöid ning plats on kasutatav ka pärast halli demonteerimist,» räägib on kasutatav ka pärast halli demonteerimist,» räägib Saar. «Demonteerida on lihtne tänu karkassi kokkuSaar. «Demonteerida on lihtne tänu karkassi kokkupanemisel kasutatavatele poltühendustele. Lisaks on panemisel kasutatavatele poltühendustele. Lisaks on PVC-hallidel hea järelturg – neid saab hiljem, kui vajaPVC-hallidel hea järelturg – neid saab hiljem, kui vajadus kaob, müüa umbes 70-protsendise ostuhinnaga.» dus kaob, müüa umbes 70-protsendise ostuhinnaga.» Samuti on PVC-hallil soodne hooldus ja remondiSamuti on PVC-hallil soodne hooldus ja remondikulu. Kuna tegemist on korrosioonikindla, UV-kaitsekulu. Kuna tegemist on korrosioonikindla, UV-kaitsega ning rebenematu materjaliga, on ühe PVC-halli eluga ning rebenematu materjaliga, on ühe PVC-halli eluiga vähemalt 30 aastat. PVC on unikaalne materjal, iga vähemalt 30 aastat. PVC on unikaalne materjal, millest tänu tugevusele on võimalik valmistada lisaks millest tänu tugevusele on võimalik valmistada lisaks hallidele erinevaid tooteid, katteid, vaheseinu ja kardihallidele erinevaid tooteid, katteid, vaheseinu ja kardinaid. PVC-kate on kiirem, lihtsaim ja soodsaim lahennaid. PVC-kate on kiirem, lihtsaim ja soodsaim lahendus ükskõik millele, mida ilmastiku või võõra silma dus ükskõik millele, mida ilmastiku või võõra silma eest peita soovite. eest peita soovite.

PVC-kardin või -vahesein on asendamatu abiline PVC-kardin või -vahesein on asendamatu ruumi jagamisel mitme tegevuse vahel abiline ruumi jagamisel mitme tegevuse vahel

PVC-kardinad on suurepärane lahendus, kui on vaja PVC-kardinad on suurepärane lahendus, kui on vaja jagada ruumi mitme tegevuse vahel, eraldada keevitajagada ruumi mitme tegevuse vahel, eraldada keevitaja töökoht või laoruum ülejäänud ruumist. Kardinaid ja töökoht või laoruum ülejäänud ruumist. Kardinaid võib paigaldada nii garaažidesse, töökodadesse, tootvõib paigaldada nii garaažidesse, töökodadesse, tootmis- kui ka põllumajandushoonetesse. Kardinad saab mis- kui ka põllumajandushoonetesse. Kardinad saab panna liikuma rullikutega siinil, mis teeb käsitlemise panna liikuma rullikutega siinil, mis teeb käsitlemise eriti mugavaks. eriti mugavaks. PVC-kardinaid saab paigaldada välitingimustesse, PVC-kardinaid saab paigaldada välitingimustesse, näiteks varjualustele toodete-kaupade kaitseks. Karnäiteks varjualustele toodete-kaupade kaitseks. Kardinaid võib valmistada osaliselt läbipaistvad, tekitades dinaid võib valmistada osaliselt läbipaistvad, tekitades aknaefekti või õhku läbilaskva võrguga, mis hoiab kinaknaefekti või õhku läbilaskva võrguga, mis hoiab kinni sademed, kuid tagab õhuliikumise. ni sademed, kuid tagab õhuliikumise. Asula OÜ on PVC-katete ja teraskonstruktsiooniAsula OÜ on PVC-katete ja teraskonstruktsioonide projekteerimine, tootmise ja paigaldamisega tegelede projekteerimine, tootmise ja paigaldamisega tegelenud pikki aastaid. Ettevõttele on oluline olla klientidele nud pikki aastaid. Ettevõttele on oluline olla klientidele olemas ka pärast toodete garantiiaja lõppu ning aidata olemas ka pärast toodete garantiiaja lõppu ning aidata neil äri efektiivsemaks muuta. Asula on Eesti Kaubanneil äri efektiivsemaks muuta. Asula on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige ja tunnistatud Edukaks Eesti etdus-Tööstuskoja liige ja tunnistatud Edukaks Eesti ettevõtteks 2019 ja 2020. tevõtteks 2019 ja 2020.

«Puumarket on oma Mustamäe osakonnas õnnelik «Puumarket on oma Mustamäe osakonnas õnnelik Asula OÜ püstitatud PVC-materjalist varikatuse Asula OÜ püstitatud PVC-materjalist varikatuse omanik ja kasutaja. Varikatus on valminud omanik ja kasutaja. Varikatus on valminud mõõtudega 70x6 meetrit ja kasuliku kõrgusega 4,5 mõõtudega 70x6 meetrit ja kasuliku kõrgusega 4,5 meetrit. Varikatuse seitsmemeetrised moodulid on meetrit. Varikatuse seitsmemeetrised moodulid on eestkaetavad nägusate ja vastupidavate eestkaetavad nägusate ja vastupidavate võrkkardinatega. See hoiab kergekaalulised võrkkardinatega. See hoiab kergekaalulised laokaubad nagu vahtpolüstürool ning klaas- ja laokaubad nagu vahtpolüstürool ning klaas- ja kivivilla pakid tuulte ja sademete eest kaitstud ja kivivilla pakid tuulte ja sademete eest kaitstud ja kuivad. Projekteeritud on ehitis Puumarketi kuivad. Projekteeritud on ehitis Puumarketi värvides ja vastab täpselt meie laomajanduse värvides ja vastab täpselt meie laomajanduse vajadustele. Kogu tööprotsess alates varikatuse vajadustele. Kogu tööprotsess alates varikatuse hinnapakkumisest kuni vastuvõtmiseni oli väga hinnapakkumisest kuni vastuvõtmiseni oli väga perfektne. Võime julgelt ja veendunult soovitada perfektne. Võime julgelt ja veendunult soovitada Asula OÜ teostust igale nõudlikule tellijale!» Asula OÜ teostust igale nõudlikule tellijale!» Raivo Lillemets Raivo Lillemets haldusjuht, juhatuse liige haldusjuht, juhatuse liige Puumarket AS Puumarket AS «Oleme tellinud Asula OÜ-lt PVC-halle, sest see on «Oleme tellinud Asula OÜ-lt PVC-halle, sest see on olnud kõige kiirem ja soodsam lahendus, kui on vaja olnud kõige kiirem ja soodsam lahendus, kui on vaja juurde pinda. PVC-hall sobib Uninaks AS toodetele juurde pinda. PVC-hall sobib Uninaks AS toodetele suurepäraselt. Alustasime Asulaga koostööd, kuna suurepäraselt. Alustasime Asulaga koostööd, kuna saime kõige kiiremini vastuse. Oleme tehtud saime kõige kiiremini vastuse. Oleme tehtud töödega rahul ja seetõttu koostöö ka jätkub.» töödega rahul ja seetõttu koostöö ka jätkub.» Guido Piksar Guido Piksar juhataja juhataja Uninaks AS Uninaks AS

VÕTA VÕTA MEIEGA MEIEGA ÜHENDUST ÜHENDUST Asula OÜ Asula OÜ info@asula.ee info@asula.ee www.asula.ee www.asula.ee

ÄRIKINNISVARA HALDUS ��

ÄRI UUS KODU • NOVEMBER 2021

Elektriautode levik seab ärihoonete omanikele kohustuse laadimistaristu rajamiseks Foto: Kaspar Pokk

GERLI RAMLER

Kuigi elektriautode hulk Eesti, Läti ja Leedu turgudel moodustab täna vähem kui ühe protsendi kõigist sõiduautodest, on arv lähiaastatel jõudsalt kasvamas. Juba viimase kuue kuu jooksul on särtsuautode ostmine kasvanud kõigis kolmes Balti riigis märgatavalt. Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu juhatuse liikme Janek Hintsovi sõnul peavad ärikinnisvaraomanikud ja haldusettevõtted olema valmis elektriautode laadijate vajaduse kiireks kasvuks.

NOVEMBER 2021 • ÄRI UUS KODU ��

«Ü

tleksin, et olukord on õige pea plahvatusohtlik, sest statistika näitab, et elektriautode ja pistikhübriidide müük kasvab lähima kahe-kolme aasta jooksul sama kiiresti kui viimase kuue kuu jooksul, kui Eestis oli kasv 23, Lätis 33 ja Leedus 26 protsenti. See tähendab, et vajadus laadimiskohtade järele on päevakorral juba täna ning selle teemaga on viimane aeg tegeleda,» nendib Hintsov. «Juba täna peab ehitusnormide järgi looma elektriautode laadimistaristu hoonetele, mida on kavandatud teenindama enam kui kümmet parkimiskohta. See käib nii uute kui ka oluliselt rekonstrueeritavate hoonete kohta.» Uute mitteelamute puhul tuleb juhtmetaristuga varustada vähemalt viiendik parkimiskohtadest ning paigaldada vähemalt üks laadimispunkt. Uute elamute puhul tuleb aga kõik parkimiskohad varustada juhtmetaristuga, et tulevikus paigaldada hõlpsalt elektriauto laadimispunkt. Olemasolevatele mitteelamutele on määratud üleminekuaeg – rohkem kui 20 parkimiskohtaga hooned peavad olema varustatud vähemalt ühe laadimispunktiga 2025. aasta alguseks. Hintsovi sõnul on paljud kaubanduskeskused, ärihooned ja tanklad on juba parklatesse laadimistaristud paigaldanud ning tublit tööd teeb praegu kodumaine energiaettevõte Alexela, kes avas Paiaristi tanklas eelmisel kuul ultrakiire laadimisjaama ning plaanib uusi võimsaid jaamu Sakku, Jõgevale, Jõhvi, Haapsallu ja Pärnu lähedale. Lähiajal on elektrilaadijaid saamas näiteks ka Mustamäe keskuse teine korrus, et külastajad kinokülastuse ajal saaksid vajadusel autot laadida. «Kui 2012. aastal oli Eesti esimene riik maailmas, mis rajas üle riigi taastuvenergial toimiva elektriautode laadimisvõrgu, siis oli see kõva sõna ja oluline etapp, ent täna ei täida laadijad enam autoomanike ootusi. Selles

osas oodatakse palju tanklakettidelt, aga ka tööandjatelt ja kaubanduskeskustelt,» ütleb Hintsov. «Ettevõtete jaoks on see suurepärane turundusvahend näidata end esiteks roheliselt mõtleva ning oma töötajatest ja klientidest hooliva organisatsioonina. Teisalt võiks siduda elektriauto laadimise võimaluse oma kliendihaldustarkvara ning püsikliendikaardiga. Nii saab elektriauto parkimisest ja laadimisest teha tulu- ja turundusallika. Lisaks valivad elektriautode juhid sageli laadimisvõimaluste põhjal, kus sisseoste teha, kus töötada ja mida külastada.»

LAADIJA HIND OLENEB VÕIMSUSEST Hintsov toonitab, et hoonete omanikud ja haldajad peavad olema valmis, et laadijaid on juba õige pea tarvis rohkem kui üks-kaks ühe hoone kohta. «Samas on siin nüüd oluline laadija valik – kas kiirem või aeglasem laadija? Kusjuures me ei tea, mida teeb elektrienergia hind näiteks järgmisel aastal või kolme aasta pärast või mis määraks võiksid aktsiisid tõusta. Päris keerukas on täna sellele mõelda.» Laias laastus maksavad kahe- kuni 22-kilovatised niinimetatud aeglased laadijad, mis sobivad eelkõige töökohtadele, kaubanduskeskustesse ja kodudesse, 1500–5000 eurot. 24- kuni üle 150-kilovatised võimsad kiirlaadijad, mis laevad näiteks tanklas elektriauto aku täis vähem kui poole tunniga, maksavad 30 000 kuni 60 000 eurot. Hetkel räägime vaid sõiduautodest, kuid tegelikult vaatavad elektrimootorite poole ka transpordiettevõtted. «Kahjuks on suured rekad seoses auto enda suuruse, pikkade sõiduotste ning raskete koormatega väga energiamahukad ning arvatavasti lähiaastatel suurt muudatust ei toimu. Pigem eelistavad suurte autode omanikud praegu gaasil töötavaid masinaid, mis pa-

ÄRIKINNISVARA HALDUS

Elektrisõidukite ja pistikhübriidide arv

n Eesti – 2237 ehk +23% viimase kuue kuuga n Läti – 1647 ehk + 33% viimase kuue kuuga n Leedu – 6440 ehk +26% viimase kuue kuuga

kuvad võimalust sõita rohelisel energial. Puudused on rohegaasi kõrge hind ning tanklate vähesus,» kõneleb Hintsov. Ta lisab, et kui kolme aasta pärast on elektril sõitvaid sõiduautosid kordades rohkem, ei tohiks see majaomanikele üllatusena tulla. «Kui täna on nõudlus ühe-kahe laadimisjaama jaoks parklas, siis tulevikus on laadijatega varustatud 50 kuni 100 protsenti parkimiskohtadest. Elektriautod on tulevik – peame valmis olema.» Sama meelt on Alexela juhatuse liige ja e-mobiilsuse valdkonnajuht Alan Vaht, kes ütleb, et kui täna sõidab Eesti teedel üle 2200 elektriauto, siis on nende kasv iga kuuga märgatav. Alexela on võtnud väga tõsiselt ette elektrilaadijate täislahenduse pakkumise, mis baseerub neljal sambal – laadimine kodus, tööl, teekonnal ehk tanklates ja sihtkohas ehk hotellis, toidukohas, kinos või kaubanduskeskuses. «Meie pakume tarka laadimissüsteemi, mis tähendab, et laadija ei võta majalt voolu ära elektritarbimise kõrghetkel, vaid hoiab hoopis ise ära elektrisüsteemi ülekoormust. Sellegipoolest arvestades eeltoodud tulevikuvaadet 50–100-protsendilisest parkimiskohtade katmisest laadijatega, tuleb korterielamul siiski olemasolevat peakaitset mingil hetkel suurendada. Nutikas laadija tagab elektrisüsteemi jätkusuutlikkuse, mõõtes igal ajahetkel hoone seadmete summaarset elektritarbimist,» selgitab Vaht. Alexela ehitab laadimisjaamu ka rentimiseks, müümiseks või avalikuks kasutamiseks. n

SISUTURUNDUS ��

ÄRI UUS KODU • NOVEMBER 2021

NOVEMBER 2021 • ÄRI UUS KODU �� SISUTURUNDUS

ÄRILAENUD ��

ÄRI UUS KODU • NOVEMBER 2021

Ettevõtete laenuturg

ON TAAS AKTIVISEERUNUD GERLI RAMLER

Kui 2020. aastat iseloomustas suhteliselt madal laenunõudlus, siis käesoleva aasta laenunõudlus on võrreldav 2019. aastaga, ütleb SEB Panga ärikliendi segmendi juht Tatjana Vakulenko. Ka LHV Panga ettevõtete panganduse juht Indrek Nuume nendib, et ettevõtete laenuturg on sel aastal aktiivsem kui varem.

«K

e ak

Eesti ettevõtjate kindlustunne ui 2019. aastal turul 20 laenumahud ei 10 kasvanud ja 2020. aastal 0 kasvasid ettevõtete laenud ja lii-10 singud kaks protsenti, siis käesoleva aasta üheksa kuuga on -20 kasv juba ületanud 4,6 protsenti. -30 Ettevõtete investeerimisjulgus on Ehitus -40 tulnud tagasi ning majanduses on Jaekaubandus Teenindus näha kiiret taastumist. See peegel-50 Tööstus dub Eesti majanduskasvus,» räägib -60 Nuume. jaan märts mai juuli sept nov jaan märts mai juuli sept nov jaan märts mai juuli sept nov Vakulenko lisab, et eelmisel aastal oli 2019 2020 2021 TATJANA VAKULENKO laenude aktiivsus väga madal. «Viirus ehmaFo tas ettevõtjaid ja tegi neid ettevaatlikuks to tehnikasse ning ka põllumaadesse. «Elektri :J Balti suurettevõtete kindlustunne ka laenude võtmisel. Kui laenati, siis pija gaasi hinnatõus ei ole veel ettevõteteon kõrgeim Eestis gem võeti likviidsuslaene. Ka sel aasle nii suurt mõju avaldanud, aga suure Võrreldes eelmiste aastatega on finantsjuhtide tal on käibekapitali finantseerimine tõenäosusega tuleb selle mõju viitehinnang ärikeskkonnale muutunud positiivseja faktooring kõige populaarsega, eriti arvestades, et ees on ootamaks kõigis kolmes Balti riigis, kõige kõrgem on mad laenud, selle põhjus on tootmas talv,» lausub Vakulenko. see aga Eestis, selgus SEB oktoobris Balti suurmissisendi nagu puidu, klaasi ja SEB Pank toetab ettevõtteid ettevõtete finantsjuhtide seas läbi viidud uurinväetise hindade tõus ning ettevõkõikides etappides alates standardgust. tetel on vaja lisafinantseerimist, et setest toodetest kuni personaalsete 62 protsenti vastanud Eesti finantsjuhtidest toimimist jätkata.» pakkumisteni lähtuvalt ettevõtte vaarvab, et ärikliima saab järgneva 12 kuu jooksul Turu konkurents avaldab tema jadustest. «Alustame stardilaenudest olema nende ettevõtte jaoks hea või väga hea. sõnul survet ja see loob laenuvõtjale ja vastavalt ettevõtte kasvule saame Leedu finantsjuhtidest näeb ärikliimat soodsana väga soodsa aja laenamiseks ehk mapakkuda erinevates etappides sobivaid INDREK NUUME 55 ja Lätis 51 protsenti ettevõtetest. Suur mure dalad intressimäärad julgustavad ettevõtfinantseerimislahendusi. Laenudest pakume on Läti uued koroonapiirangud ning Eestis surve teid laenama. «Üks näitaja, et ettevõtetel on kogu spektrit: käibekapitali finantseerimine, sealhindadele ja kasumimarginaalidele. kindlustunne tagasi, on näiteks see, et on hakatud taas hulgas faktooring, investeeringute finantseerimine, seadJärgneva 12 kuu suurimate väljakutsete seas varasid liisima. Võrdluseks võib tuua, et üheksa kuuga liimete ostmine ja liisimine, ettevõtete ostmine,» loetleb on kõigis riikides kvalifitseeritud tööjõu puudus siti SEB-s varasid nagu sõidukid, rekad, seadmed, masiVakulenko. «Tingimused ja laenumahud olenevad laenust. ja tööjõukulude suurenemine. Kvalifitseeritud nad ja muu taoline üks protsent rohkem kui 2019. aastal ja Näiteks käibekapitali- ja arvelduslaenu väljastame alates spetsialistide puuduse tõi esile 59 protsenti lausa 31 protsenti rohkem kui 2020. aastal.» 3000 eurost kuni aastase tähtajaga. Investeerimislaenu Leedu ettevõtetest, kus lisaks tööjõupuudusele saab samuti alates 3000 eurost, aga kuni seitsmeaastase ENERGIASEKTORISSE INVESTEERIMINE nähakse murekohta tööjõukuludes. Nii Leedus tähtajaga. Maksimumsumma on näiteks stardilaenul ja selON SIISKI KORDADES KUKKUNUD (57 protsenti), Eesti (56 protsenti) kui ka Lätis (41 leks on 100 000 eurot, maksimaalse tähtajaga viis aastat; Nuume nendib, et tänane kasv on laiapõhjaline ning laenu protsenti) on personalikulude suurenemine järgtingimuseks on, et ettevõte on vähemalt kaks aastat vana.» mise 12 kuu suurimate väljakutse seas. Üheks võetakse nii põhivarainvesteeringuteks kui ka käibekapitali LHV pakub ettevõtetele samuti erinevaid finantseelahenduseks tööjõupuuduse leevendamiseks toetamiseks. Sel aastal on tema sõnul pankade poolt suurimisvõimalusi, näiteks 5000 kuni 50 000 euro suurust võib olla automatiseerimine – 35 protsenti Eesti remad finantseerimised seotud olnud kinnisvaraga – 36 mikrolaenu väikeettevõtetele äri kasvatamiseks või arenettevõtetest tõi prioriteetsema tegevusena välja protsenti kõigist antud laenudest. Tavapäraselt kõrgel on guhüppe elluviimiseks, arvelduslaenu käibevahendite keskendumise innovatsioonile, protsesside auhulgi- ja jaekaubandusse antud laenumahud (14 protsenti), paindlikumaks juhtimiseks, käibekapitalilaenu lühiajalistomatiseerimisele ja digitaliseerimisele. Sama töötlev tööstus (12 protsenti) ja põllumajandus (9 protsenti). teks väiksemateks investeeringuteks ning kuni kümnemõtlevad Läti ettevõtted, aga Leedu suurette«Varasemal kahel aastal on suur sektor olnud ka aastast investeerimislaenu pikaajalisteks suuremateks võtted (25 protsenti) prioritiseerivad investeerinenergeetika, kuid selle aasta üheksa kuu andmetel on investeeringuteks või uute projektide algatamiseks. Lisaks gute mahu suurendamist. selle sektori rahavajadus kukkunud kaks korda. Põhjus pakub pank rohelist investeerimislaenu kuni 500 000 eurot Jätkusuutlikkuse teemadel mõtlevad kolme on riigipoolsete uute päikesejaamade lepingute sõlmimiinvesteeringute jaoks vähemasse energiatarbimisse, taasBalti riigi ettevõtted sarnaselt. Rohkem kui poolse lõppemises,» lisab Nuume. «Viimasel aastal on selgelt tuvenergia tootmisse ja igapäevasesse ressursitõhususse. tel ettevõtetel on paigas strateegia kliimamuuhoogustunud kinnisvarainvesteeringute finantseerimine. «Laenud alates summast 500 000 eurot räägime eraltusega kohanemiseks ja üle pooled ettevõtetest Muu osas on nõudlus üsna ühtlane, vajatakse nii ettevõdi läbi. Suuremaid laene saab kasutada eeltoodud otshindavad oma toodete ja teenuste jalajälge. tetes osaluste ostu, äritegevuse laiendamise kui käibekatarbel, aga ka näiteks väljaostudeks. Suuremate laenude Raha taha investeeringud ei jää – kuna regupitali finantseerimist.» tingimused kujunevad personaalselt sõltuvalt tehingust, latsioonid on keerukad, otsitakse eelkõige veel Võrreldes 2020. aastaga on põllumajandussektoris kliendist, tagatisest ja muudest detailidest,» tutustab Nuutargemat sisendit teemaga tegeleda ning head SEB klientide laenumahu kasv olnud 30 protsenti, mis me. LHV pakutava laenu maksimumsumma on 65 miljonit koostööpartnerit muutuste teekonnal. näitab, et põllumajandussektoris on stabiilne aeg. Selles eurot ehk ollakse valmis leidma lahendused ka suurimate sektoris investeeritakse enim uutesse seadmetesse ja Eesti ettevõtete finantseerimisvajadustele. n

Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut

rra Fa

MOBIILNE KONTOR ��

ÄRI UUS KODU • NOVEMBER 2021

MOBIILSEST KONTORIST on saanud uus normaalsus GERLI RAMLER

Kui 2019. aastal tegi kaugtööd 123 300 inimest, siis 2020. aasta lõpuks on neid üle 200 000, selgub Statistikaameti andmetest. Ärikonsultatsiooni- ja audiitorbüroo EY tuleviku töökeskkonna uuringu järgi plaanib 35 protsenti maailma ettevõtjaist pärast kriisi täielikult taastada kontoris töötamise, samas kui 88 protsenti töötajatest sooviksid paindlikumaid võimalusi. Uurisime kahelt Eesti ettevõttelt, kuidas on neil lahendatud mobiilse kontori võimaldus ja kui soositud see on.

IA Auto on võimaldanud kaugtöö kõigile 11 töötajale. «Suhteliselt väike peamiselt kontoritööd tegev meeskond ise loob paindlikud eeldused kaugtööks,» nendib KIA Auto personalijuht Kati Kattai. Ta lisab, et töötajatel on üldjuhul otsustuspädevus, kas teha tööd kontoris või kaugtööna. «Kaugtöö on olnud ju ammugi täiesti tavaline, näiteks lähetustel. Kuid enam pole haruldus, kui tööd tehakse kodus, maakodus või mujal otsesest töökohast eemal. Eesmärk on, et kokkulepitud töö saab õigel ajal ja korralikult tehtud.» Kõigil KIA Auto töötajatel on tööandja sülearvutid, mida väljaspool kontorit kasutada, samuti on kõigile loodud kaugtööks vajalikud IT-lahendused. «Et töötajate kasutuses on ettevõtte sideteenustega kaetud mobiilid, siis on telefonikulud kaetud ning samuti on lubatud mobiiliga interneti jagamine arvutile. Kui kellelgi on vaja kodus töötamiseks

midagi täiendavat soetada, siis vajadused ja võimalused räägitakse eraldi läbi,» nendib Kattai. «Igas meeskonnas või töörühmas otsustatakse vastavalt olukorrale, kuidas mingi töölõigu või projekti osas on kõige efektiivsem tegutseda. Kontori üldine infotaust on oluline ja koos töötades on vahest vägagi oluline teha seda ühises inforuumis.»

ASUKOHT EI SEA TAKISTUSI TÖÖTEGEMISEKS 150 töötajaga PZU Kindlustuse oli töötajatel juba enne koroonakriisi algust võimalus töötada kodus. «On kolleege, kes juba enne 2020. aasta kevadet töötasid täielikult kodukontoris. Ja alates kriisist on enamik töötanud kodus ning soovitus ei ole meil tänaseni muutunud. Hetkel on jätkuvalt suurem osa ettevõtte töötajatest kodus,» ütleb PZU Kindlustuse turundusjuht Triin Piibor.

«Enam pole mingi haruldus, kui tööd tehakse kodus, maakodus või mujal otsesest töökohast eemal. Eesmärk on, et kokkulepitud tööd saavad õigel ajal ja korralikult tehtud,» ütleb KIA Auto personalijuht Kati Kattai. Foto: Shutterstock

Ta lisab, et on töökaaslasi, kes on kolinud pikemaks ajaks maakoju või suvilasse. On kolleege, kes on pikemat aega viibinud välisriikides. Kõik on sujunud kenasti ning töö tegemise koha tõttu ei ole tekkinud mingeid takistusi. «Meie töö iseloom võimaldab distantsilt töötamist ja kõigil on isiklik sülearvuti. Samuti on meie inimestel võimalik olnud koju viia töövahendid: monitorid, töötool, soovi korral ka töölaud. Lisaks aitame vajadusel parema internetiühendusega.» PZU Kindlustuse juhtkond lähtub Piibori sõnul olukorrast, et kaitsta töötajaid maksimaalselt ning tagada neile ohutu töökeskkond. «Alati on kolleege, kes toimetavad distantsilt efektiivsemalt ning vastupidi. Üldjoontes on aga kõik hästi sujunud, kuna distantsilt töötamist kasutati enne 2020. aasta märtsi üsna palju. Küll tahaksid paljud kontorisse naasta, et olla toredate kolleegidega.» n

NOVEMBER 2021 • ÄRI UUS KODU �� MOBIILNE KONTOR

MOBIILSE KONTORI KOGEMUS 1:

Spontaansed kohvipausid ei sega tööd Hommikuinimesena alustan «kontoris» tööpäeva tihti juba enne kaheksat. Kodukontoris saab olla mobiilne, tööd ja koosolekuid olen teinud ka näiteks aias õunapuu all võrkkiiges. Mina tunnen, et olen kodus produktiivsem, kuna puuduvad spontaansed kohvipausid ja kööginurgajutud, mis mõtlemist ja keskendumist segaksid. Mu tavaline kodukontori lõunapaus maakodus on

aga selline, et kinnitan endale, et lähen ainult korraks kasvuhoonesse ja aeda, et vaadata, kas kõik korras. Sinna jõudes mõtlen, et ainult korraks, kiiresti kastan, rohin natuke taimi ja siis lippan lõunat sööma. Tegelikult kulub lõunapaus tomatite, tšillide ja teiste taimedega suhtlemisele, kastmisele, rohimisele, kasvude näpistamisele jne. Lõunapausilt tagasi jõuan arvuti taha higise selja ja mullase näoga – vaimselt puhanuna, ent kõht endiselt korisemas.

Ajavahe Eestiga oli kaks tundi, seega alustasin tööpäeva kohaliku aja järgi kell 6.30 ja lõpetasin kell 15. See oli positiivne, et kohaliku aja järgi nii varakult õhtule sai. Hommikuti käisin ookeani ääres päikesetõusu vaatamas ja karastavat suplust tegemas, mis andis kogu päevaks mõnusa positiivse laengu. Uksest väljudes tervitas mind lummava vaatega Hispaania kõrgeim tipp El Teide. Lõunapause sisustasin päikese käes raamatut lugedes või trenni tehes. Töö oma loomult oli sisuliselt sama nagu Tallinnas ja kuna piirangute tõttu olid füüsilised kohtumised keelatud, ei jäänud mitu tuhat kilomeetrit eemal olles midagi tegemata. Vahe oli selles, et päikest nägi kõvasti rohkem, sai ujuda ja mägedes matkata. Nädalavahetuseti seiklesin palju ringi ning koroona tõttu oli saarel oluliselt rahulikum ja turiste vähem. Tenerifet peetakse nelja aastaaja saareks ja tõepoolest on tunnise autosõidu kaugusel kõik erinev.

Põhja pool on jahedam, mägisem ja loodus õhuniiskuse tõttu palju lopsakam kui lõunas. Vahel tegin kodukontorit ka mõnes rannaäärses kohvikus, varbad liivas ja ookeani vaadet nautides. Tenerife oli mulle kodukontoriks ligi kaks kuud. See oli paras aeg, et kohaliku eluga harjuda ja paras aeg koduigatsuse tekkeks. Kui paljude jaoks on koroona piirav, siis minu jaoks oli vabastav: nägin olukorras võimalust, mitte takistust. Võtsin vastu otsuse piiranguaega teisiti kasutada ja olen väga tänulik tööandjale usalduse eest. Maailm muutub ja töö koos sellega. Esmaspäevast reedeni nine to five režiim ei ole enam jätkusuutlik. Tähtis on, et töö saaks õigel ajal tehtud ning selleks ei pea lugema minuteid, kui palju on füüsiliselt kontoris istutud. Tulemused räägivad enda eest ja numbrid ei valeta. Julgustan kõiki proovima distantsilt töötamist! Kodukontor on seal, kus oled sina, tööarvuti või telefon ja internet!

MOBIILSE KONTORI KOGEMUS 2:

Kodukontor on seal, kus oled sina, tööarvuti, telefon ja internet! Nagu kevad, on ka sügis muutuste aeg. Päevavalgust jääb vähemaks, ööd muutuvad pikemaks, õhk jahedamaks. Üks asi aga ei tõotanud muutuda – kodukontori režiim jätkus. Sattusin inimesega, kes oli varem elanud Tenerifel, sel teemal arutlema ja õhku kerkis küsimus, mis imeloom see kodukontor on. Kas see, kui töötad kodus või kui töötad kontoris, mida pead koduks? Hakkas mõlkuma mõte, et kodukontor võib sisuliselt olla ju ükskõik kus. Teemaarenduse käigus selgus, et Kanaari suurim saar on valmis mind kahel käel vastu võtma! Enne lõunamaale lendamist oli vaja asju kokku leppida ja peamine – saada tööandja nõusolek. Kohale jõudsin pühapäeva ennelõunal ja ajastus sobis ideaalselt, et end rahulikult sisse seada ning enne töönädalat kontrollida, kas internet toimib ja saan ühendust kontorivõrguga.

SISUTURUNDUS ��

ÄRI UUS KODU • NOVEMBER 2021

TARKVARA JA TURVASÜSTEEMID ��

ÄRI UUS KODU • NOVEMBER 2021

TURVASÜSTEEMIGA tasub siduda kogu hoone haldamine

Tänapäevases valvesüsteemis jookseb kogu informatsioon reaalajast otse nutitelefoni või tahvelarvutisse. Foto: Shutterstock

GERLI RAMLER

Hea turvasüsteemi eeliseid on paindlikkus ja mitmekülgsus, näiteks liidestus sissepääsulubade, parkimise, maksevõimaluste ning automaatikasüsteemide anduritega. Parimal lahendusel on suutlikkus olla alati tänasest päevast samm ees, sest klientide vajadused muutuvad ajas ning kaks aastat tagasi integreeritud funktsioonid võivad olla nüüd juba ajalugu.

ea näide on poodide ning kaubanduskeskuste turvaväravaid, mis lisaks kaubakaitsevahendite fikseerimisele loendavad ja annavad teada kauplusesse sisenevate klientide arvust. Samuti on aina populaarsemad biomeetrilised turvasüsteemid, mis võimaldavad inimestel liikuda ruumide vahel puutevabalt. Aga ka lahendus, kus autojuhtidel või laotöötajatel tööle tulles tuleb lisaks sissepääsuloa esitamisele läbida kontroll, kus mõõdetakse juhtide hingeõhu alkoholisisaldust. Kes kontrolli puhtalt ei läbi, sellel tol päeval tööle asja ei ole. Moodne ja tõhus tänapäevane läbipääsusüsteem kontoritesse, kaubanduskeskustesse, ladudesse ning tööstustesse tõstab ärikinnisvara väärtust nii rahalises kui ka turvalisuse mõttes, sest omanikud, töötajad, üürnikud ja kliendid ei pea tundma muret hoonesse sisenejate ega väljujate pärast – kogu administreerimine on omavahel integreeritud. See tähendab, et uksi ja väravaid hallatakse mugavalt ühest programmist, kuhu on kaasatud vastavalt vajadusele uksekaardid, paroolid, sõrmejäljelugejad, NFC-võimalused, kaamerad, helisüsteem ning ka näiteks autonumbrid. Hoone haldajal on täielik ülevaade, mis kell, kust uksest või väravast kes sisenes ning väljus, seejuures jookseb informatsioon kokku üle pilve vajadusel nutitelefoni või tahvelarvutisse. Samade läbipääsukaartide või magnetitega saab liita paljusid muid teenused, näiteks kohviautomaadi, printeri ja isikukaitsevahendite kasutamise ning loomulikult töö ajaarvestuse. Läbipääsusüsteemi turvalisuse saab muuta ka mitmekordseks – sel juhul tuleb teatud ruumidesse

pääsemiseks lisaks sisestada näiteks PIN-kood või tuvastada isik biomeetria, kaamera või häältuvastuse teel. Ja töötõendi kaotamisel ei pea ette võtma muud, kui selle võimalused läbi programmi hetkega kaugteel tühistama. Arendades süsteemi, võib liita sissepääsulahenduse tõhusalt raamatupidamisprogrammiga – see lahendus sobib spaadele ja spordiklubidele, sest siseneva isiku automaatsel identifitseerimisel kontrollib süsteem ise, et kõik ettenähtud tasud oleksid makstud ning inimesel on tõesti õigus ruumi siseneda. Seejuures igast sisenemiskatsest jääb jälg ning miks mitte saata kliendi telefonile selgitav sõnum, kui tal sisenemine ei õnnestu.

KAAMERAD KONTROLLIVAD KA TÖÖOHUTUST Kaameraid kasutatakse aina enam tootmisja tööstusettevõtete, kaubanduskeskuste ja teenindusasutuste töö efektiivistamiseks. Ühelt poolt annab see juhtkonnale parema ülevaate, mis toimub tootmises ning kas kõik seadmed töötavad ikka laitmatult. Samas motiveerib see inimesi rohkem töötama, kui nad teavad, et ülemustel on võimalus neid igal ajal reaalajas kaamerast näha. Pigem paigaldatakse aga kaamerad tööruumidesse ohutuse kui kontrolli mõttes. Näiteks tööõnnetuste puhul on kaamerad abiks hilisemate asjaolude tuvastamiseks. Poodides ja teenindusasutuses on kaamerad vajalikud nii analüütika tegemiseks ning statistika saamiseks kui ka varguste ning puudujäägi avastamiseks. Kaubanduse või laohoonete puhul on väga mugav ja kiiruse ning turvalisuse mõistes efektiivne kasutada kaks-

ühes RFID-turvaelemente, mille abil saab iga toode unikaalse koodi, tänu millele on kerge inventuuri teha ning reaalajas näha, kui palju nimetatud esemeid on kassast läbi käinud.

TURVALAHENDUS PEAB OLEMA LÄBIMÕELDUD Igas hoones on ohukohti kaugelt rohkem kui ainult vargad ja vandalism, kuigi veel kümmekond aastat tagasi peeti sõna «valvekaamera» all silmas just kuritegevuse avastamise seadet. Tegelikult on kaamerate töö palju mitmekesisem ning annab ettevõtjatele kindlustunnet ja efektiivsust nii igapäevases töökorralduses kui ka kommunikatsioonide ohutuses. Kommunikatsioonide andurite liitmine valvesüsteemiga ühte lahendusse on mõistlik ja säästab reaalselt kasutajate aega, sest siis jookseb ühte seadmetesse kokku igasugune teave häirete kohta. Lisaks häiretele saab sama programm väljastada näiteks vee-, elektri- ja gaasinäidu ning nende anomaaliad, samuti teabe kommunikatsioonisüsteemide hooldusvälba täitumise ning rikete kohta. Eriti mugav on siduda andurid kaameravalvega, sest sel juhul saab näiteks õhuniiskuse balansist väljumise, temperatuuri tõusu või gaasilekke puhul foto konkreetsest kohast oma seadmesse, et mõista reaalset olukorda. Moodsasse süsteemi on liidetud ka hoone plaan, tänu millele saab lisaks pildile häirepaiga täpse asukoha. Üks oluline teema on alati olnud parklate valvamine kaamerate abil. Tänane tehnoloogia võimaldab valvekaameratel tuvastada inimeste nägusid ja autode numbreid juba 100 meetri kauguselt ning samuti analüüsida soojuskaamerate abil inimeste liikumist. Need kõrge resolutsiooniga kaamerapildid saab saata otse halduri või omaniku nutiseadmesse ning miks mitte siduda need samuti tööajaarvestuse süsteemiga? Väga mugav on panna tõkkepuu või väravad avanema numbrituvastusega, kusjuures kõik sisse- ja väljasõidud saab registreerida. Samuti saab lahendusse sisestada autonumbrid, kellele kindlasti tõkkepuud või väravaid ei avata. n