ÄRI UUS KODU nr. 2 / detsember 2018

ÄRI UUS KODU NR 2 • DETSEMBER 2018

DETSEMBER 2018 • ÄRI UUS KODU

PERSOON

Igor Mölder ja Capital Mill ootavad linnalt ehitusluba, et saaks Maakri tänavale uut Skyoni nimelist kõrghoonet ehitama hakata.

Foto: SCANPIX

LAIA HAARDEGA kinnisvaraarendaja hoiab kaubanduskeskustest eemale LENNART RUUDA | Fotod SCANPIX ja CAPITAL MILL

Laia haardega kinnisvaraarendaja Capital Milli tegevjuht Igor Mölder rääkis intervjuus, et üheski kinnisvarasegmendis pole praegu suurt rõõmu äri teha, aga eriti hoiavad nad eemale kaubanduskeskustest. «See on väga ohtlik turg,» ütles ta.

Te avasite täna (intervjuu on tehtud 14. novembril – toim) Peterburi maantee ääres tühermaal ja katlamaja kõrval hiiglasliku Rimi Hypermarketi. Öelge ausalt, kes sinna ostma läheb?

Tegelikult avas kaupluse Rimi, aga ma mõistan küsimust.

Jaekaupluste puhul pole niivõrd oluline keskuse vahetus ümbruses elav rahvamass, vaid see, kui palju liiklust sealt mööda kulgeb. Peterburi tee Rimi jääb Tallinnast idasuunalisel väljasõidul otse paremat kätt. See on mõeldud inimestele, kes sõidavad Loole, Jõelähtmele või Narva poole. Neid inimesi on väga palju. Inimestel on harjumus teha ost viimasel hetkel enne kodutee alustamist.

Need samad inimesed lähevad pigem T1 Mall of

Tallinn Selverisse, mis hiljuti avati. Või lähevad nad Maksimarketisse, mis samuti Peterburi teel asub.

Inimesed on oma valikutes vabad ja konkurents lähipoodide segmendis väga tihe, kuid usun, et Rimil on selles asukohas selgelt kaalutletud konkurentsieelised.

Samuti tuleb silmas pidada, et kibeda konkurentsi tingimustes on inimeste lojaalsus brändile väiksem ning igapäevaostude puhul on kaalukeeleks pigem ligipääsetavus ja asukoht.

Konkurentsitiheduse ilmestamiseks tasub vaadata Lasnamäele Tähesaju piirkonda. Seal asub 500 meetri raadiuses kuus toidupoodi. On selge, et varem või hiljem peab seal midagi juhtuma ja keegi kaduma. Kaua see niimoodi kesta ei saa.

Suurte kaubanduskeskustega on sama lugu. Neid tuleb ka aina juurde. Kuna tuleb crash?

Ma arvan, et see on väga ohtlik segment. Paarkolm aastat tagasi oli Tallinnas üsna keeruline mõnd kaubanduskeskust osta. Täna on praktiliselt kõik suuremad kaubanduskeskused müügis. Ma ei saa nimesid nimetada, kuna see on konfidentsiaalne info, aga võin öelda, et paljud tahavad sellest ärist välja tõmmata. Kas leidub julgeid ostjaid, ma ei tea.

Kaubanduskeskust avades tuleb küsida, mis on see, mis kliendi majja meelitab ja teda raha kulutama paneb.

Praegu on enamik suuremaid keskusi ühenäolised nii sisu kui brändide poolest. Soovides eristuda, tuleb väga palju investeerida turundusse, on tarvis pakkuda uusi brände ja kvaliteetsemat meelelahutust. Teisalt à

3

4

PERSOON

ÄRI UUS KODU • DETSEMBER 2018

TUNTUMAD OBJEKTID CAPITAL MILLI PORTFELLIS • Viimsi Maxima • Poordi tänava Promenaadi majad • Pärnu maantee kino Kosmos IMAX • Lasnamäe tervisemaja • Exploreri ja Navigatori ärimajad Tallinna sadamapiirkonnas • Peterburi tee 47 ja 49B äri- ja laopinnad • Rannarootsi ärikeskus Haapsalus • Veeriku Selver Tartus Allikas: Capital Mill

DETSEMBER 2018 • ÄRI UUS KODU

PERSOON

peab paljude nimekate brändide meelitamiseks olema tarbijate keskmine ostutšekk märkimisväärselt suurem.

Me ise oleme teadlikult kaubanduskeskustest eemale hoidnud, kuna seal on risk liiga suur ja upside liiga väike.

Miks sellele plahvatusohtlikule turule siis minnakse?

Ma ei tea, mis on investorite kaalutlused. Inimesed, kes T1 või Port of Francot arendavad, on kindlasti nutikad ja kompetentsed, aga mulle paistab see avantüürina.

Iga uue keskuse lisandumisega läheb kõikide olukord hullemaks. Tihe konkurents sunnib olemasolevaid kaubanduskeskuseid arendama ja suurendama. Näeme seda Ülemistes, Kristiines, igal pool. Sa kas kasvad või sured. Kui jätkusuutlik see on, ma ei tea.

Tuleb arvestada, et kõik keskused jagavad ühte ja sama tarbijaskonda, mis laias laastus ei kasva. Kui vaadata T1 keskust, siis seal on endiselt palju tühjust.

Lisaks sellele ostavad inimesed kaupa üha rohkem internetist. Seetõttu ma arvan, et ka suured keskused transformeeruvad vaba aja ja meelelahutuskeskusteks.

Sa oled seal terve päeva perega, teed sporti, käid kinos, sööd ja nii edasi.

Räägime Capital Millist. Teie portfellis on väga erinevaid arendusi: kauplused, laod, büroopinnad, korterid. Mille järgi objekte valite?

Alguses panustasime rohkem lähikonnapoodidele. Siis alustasime bürooarendustega. Järgmisena liikusime ladude ja tootmishoonete segmenti. Me oleme kogu aeg üritanud trende ennetada.

Kui alguses ostsime valmisobjekte, siis viimastel aastatel panustame rohkem arendamisele. Tahame kliendi jaoks ise väärtust luua. Kui ostad valmismaja, maksad tavaliselt üle. Kui hakkad ise arendama, võid upside’i endale saada. Meie eesmärk on luua kliendi jaoks rätsepaülikond, mis tähendab tihedat koostööd alates ideest kuni ehituse ja haldamiseni. Me valime hoolikalt oma partnereid, et tagada kõrge kvaliteet.

Samas ei võta me ebamõistlikke riske.

Kui te riske ei võta, siis kuidas saate olla turust sammukese eespool olla?

Toon ühe näite. Arendasime Lasnamäele tervisemaja, kus töötavad peamiselt pere- ja eriarstid. Kas keegi oleks seal viis-kuus aasta tagasi mingit potentsiaali näinud? Ma ei usu. Me võtsime seal riski ja uskusime, et see võib kasumlik olla. Aastaga ehitasime kompleksi valmis. Täna on maja rahvast täis ja kõik on rahul.

See on näide, kuidas konkurentidest sammukene eespool olla. Riske võib võtta kitsamates segmentides, kus näed uusi võimalusi ja vajadusi. Loodetavasti tuleme peagi välja uute põnevate projektidega, mis ei liigitu tavalise büroo-, kaubandus- ega tootmishoone alla.

Te ehitate Tallinna kesklinna Maakri tänavale Skyoni kõrghoonet. Miks tulete südalinna, kui uue trendina liigutakse büroodega pigem äärelinna?

Jah, ootame ehitusluba, et saaksime ehitusprotsessiga alustada. Skyoni eripäraks on võimalus pakkuda väikseid büroosid. Seda juba 4-liikmelistele meeskondadele.

Selliste efektiivsete, funktsionaalsete, hea sisekliimaga kenade büroode vastu on turul nõudlus olemas. Üldiselt on kesklinnast välja liikumine siiski selge trend. Seda seepärast, et elu on kiire ning inimesed ja ettevõtted ostavad endale aega. Nende jaoks on tähtis, et oleks korralik parkimine ja et koju sõites ei oleks vaja istuda mitu tundi ummikus. Seetõttu on kesklinnast välja liikumine loogiline.

Samas on kliendid ja nende vajadused erinevad.

On teatud teenused, mida on raske pakkuda, kui sa ei asu kesklinnas: notarid, advokaadid, konsultandid. Ja on kliendid, kel pole kesklinnas olek nii põhimõtteline.

Mölder leiab, et Eestisse peaks lubama rohkem võõrtööjõudu, kes oleks nõus töötama kauem kui 9st 17ni.

Foto: SCANPIX

Kuidas teie suhe linnaga on? Kas planeeringute menetlemine ja lubade saamine on mõistliku aja jooksul võimalik?

Koostöö linnaga on... ütleme nii, et ma ei usu, et te leiate arendaja, kes ütleks, et see lihtne on. See on tavaline ukse taga kraapimine. Aga meil on selleks olemas arendusmeeskond, kes käib ja vastab neile. Ja teeb seda veel ja veel, kui on vaja. Selles mõttes ei midagi erilist.

Kõik hingavad samas rütmis. Linnale pole midagi ette heita, mõistame, et ka nende töökoormus on väga suur.

KUJUTAGE ETTE, MILLINE RESSURSS RAIL BALTICU RAUDTEETRASSI RAJAMISEKS KULUB – TÖÖJÕUD, EHITUSMATERJAL, TEHNIKA! MA ARVAN, ET ME KÕIK ÄGAME SIIS VÄGA KÕVASTI! Me rääkisime, kuidas kaubanduskeskuste turg on täiesti üle küllastunud. Kuidas on seis büroodega?

(Ohkab) Ma ütleksin nii, et Eestis pole täna ühtegi segmenti, kus oleks õnne äri teha. Kõik kinnisvarasegmendid on väikeses ülekülluses. Võtame bürood, laod, hotellid, kaubanduse – igal pool on oma mured ja kuskil ei laiuta tohutult vaba ruumi.

Samas kui pakkuda uusi huvitavaid lahendusi, on äri tegemine võimalik. Toon ühe näite. Skyoni kontseptsioon on pakkuda pinda just väikeettevõtetele, kel on 5–15 töötajat. Tavaliselt ei taheta nendega sugugi koostööd teha. Arvatakse, et väikese firmaga on jube palju peavalu – küll ei saa raha kätte, küll on mingid muud mured. Palju lihtsam on teha leping ühe suure üürnikuga, näiteks mõne audiitorbürooga. Kõik on chill.

Aga äri tegemine ei pea alati lihtne olema. Seetõttu pakumegi pindu just väiksematele ettevõtetele, ka idufirmadele. Meie pakutavad pinnad on 35–300 ruutu.

Pakume neile täislahendust, büroos on tehnika ja mööbel olemas ning hind on fikseeritud. See on väiksema kliendi jaoks ülimugav lahendus ja selliseid teenuseid pole turul väga palju.

Räägime korteriturust ka. Juba on kuulda, et elukondliku kinnisvara arendajad ootavad turu jahenemist. Mida teie arvate, kuna pidu kustub?

Ma ei julgeks öelda, et midagi hakkab kustuma. Peame siiski arvestama, et Tallinna elanike arv suureneb 5000– 7000 inimese võrra aastas. Kuskil peavad need inimesed

ju elama asuma. Korterite arv aastas kasvab umbes 3000 võrra, mis tähendab, et mingit ulmelist üleküllust ei ole. Turg suudab sellega toime tulla.

Samas on kallima hinnaklassi korteritega tekkinud olukord, kus müügiperiood venib pikemaks. See ei tähenda automaatselt, et jama oleks majas. Kui ettevõte on hästi kapitaliseeritud, võib müügiga oodata küll. Kui aga eelarve on pingul, võib arendaja olla sunnitud hindu langetama. Neid inimesi, kes oleks võimelised ostma 300 000 või rohkem eurot maksva korteri, pole ju väga palju, mis võib tähendada, et nende müük venib. Aga äri saab teha ka odavama hinnaklassiga segmendis.

Arendajana teeb pigem muret see, et ehitamise hind on tublisti kasvanud, suured mured on tööjõuga, palgasurve on kõva ning maaomanikud küsivad kõrget hinda.

Aasta tagasi ütlesite, et «ehitusele võetakse neid inimesi, kes ei oska müüri laduda ega pahteldada.

Nad ei oska mitte s*****i teha. Päeva lõpuks saad toote, mille kvaliteet on väga kehv, aga mille ehitamise hind on ülikõrge». Kas seis on jätkuvalt sama hull?

Seis on endiselt sama vilets. Aina sagenevad juhtumid, kus alltöövõtja tõstab objektil kaabu ja kõnnib lihtsalt minema. Ehitusmehed lähevad liiga kergekäeliselt palga nimel üle teise firmasse. Kui alltöövõtja on nii nõrk, et 100 lisaeurot paneb teda poole objekti pealt meelt muutma, on seis ikka väga täbar.

Arendaja jaoks tähendab see eelkõige seda, et ta ei suuda enam tähtaegadest kinni pidada, mille tagajärjeks võivad olla sanktsioonid. Tänavu oleme isegi olnud sarnases olukorras. Objekti ehitaja ei suutnud leida töötajaid, vedas meid kõigi tähtaegadega alt ja seetõttu tekkisid lisakulud – ta ebaõnnestus. Kokkuvõttes jäi meile sellest arendusest vaid töörõõm ning raha me sealt ei teeninudki. Ülejäänud objektidega on meil tänavu hästi läinud ja tööd said õigeaegselt valmis.

Kas arendajad on viimastel aegadel palju kõrvetada saanud?

On kuulda küll, et väiksematel arendajatel on raskusi ja neid äpardumisi tuleb ilmselt veel. Karta tasub ka riigi hiigelsuurte infrastruktuuriobjektide ehituste algust, näiteks Rail Balticut. Kujutage ette, milline ressurss selle rajamiseks kulub – tööjõud, ehitusmaterjal, tehnika! Ma arvan, et me kõik ägame siis väga kõvasti!

Mida siis teha?

Võõrtööjõu kvoote peaks suurendama. Täna on meil inimesi selgelt vähe. Ja need, kes siia tulevad, on tihti madala kompetentsiga.

Arvatakse, et majanduse normaalseks toimimiseks võiks töötuse määr olla seitsme protsendi kanti. Täna on see alla viie protsendi. Me oleme nii pingul kui pingul!

Meil on vaja kompetentseid inimesi, kes tahaks tööd teha. Ja mitte ainult 9st 17ni, vaid ka kauem, kui on vaja.

Kas ehituse ja hoonete kvaliteet on ka halvameks läinud, kui objektidel on inimesed, kes ei oska kellutki käes hoida?

Päris selliseid hooneid, mis kokku kukuksid, ilmselt pole.

Riiklik ehitusjärelevalve on tugev ja vaevalt selliseid apse läbi lastakse. Aga kui sa täna ostad korteri, siis soovitaksin küll selle luubiga läbi käia ja kõik mured enne arendajaga lepingu sõlmimist läbi vaielda. Kui vaja, tuleb kaasa võtta spetsialist, et veenduda, et asjad oleksid tehtud.

Et meie klient n-ö luubiga uurima tuleb, me ei karda, sest investeerime alati pigem rohkem kui vähem.

Päeva lõpuks peame meie enda arendatud maju ise opereerima. Nii et kvaliteet ja usaldus on meile ülimalt olulised.

5

6

KAUBANDUS

ÄRI UUS KODU • DETSEMBER 2018

Kaubanduskinnisvaraturul on oodata suuri tehinguid.

Foto: SCANPIX

Müügis suur hulk KAUBANDUSKINNISVARA TÕNIS OJA | majandusajakirjanik

Lõppev aasta oli Eesti ärikinnisvaratehingute turul tavapärane või varasematest aastatest tagasihoidlikum, uuelt aastalt oodatakse suuremat sorti tehinguid kaubanduspindade turul.

B

alti riikides on müügis üle kümne suure kaubanduskeskuse kokku vähemalt miljardi euro väärtuses. Kinnisvarafirma Colliers Internationali koostatud selle aasta analüüsidest selgub, et 2018. aasta kolme esimese kvartaliga on Eestis tehtud ärikinnisvaratehinguid umbes 200 miljoni euro väärtuses.

Märkimisväärsemate tehingute hulgas oli Marienthali ärikeskuse omandamine Efteni kinnisvarafondi poolt. Kumbki osapool, ei Eften ega ka müüja, kelleks oli aktsiaselts Gildhall, tehingu hinda ei avalikusta, aga hinnanguliselt oli tehingu suurus 25 miljonit eurot.

Teised märkimisväärsed tehingud olid veel vastvalminud Järvevana tee kontorihoone omandamine Capital Millsi poolt ja Maakri tänava büroohoone ehk nn Postimehe maja omandamine Fausto Capitali poolt. Lisaks viis Baltic Horizon lõpuni Postimaja ostukeskuse omandamise Tallinna kesklinnas. Selle tehingu hind oli 34,4 miljonit eurot.

PIGEM RAHULIK AASTA Kinnisvaraspetsialistide sõnul on tegemist tavalise või tavapärasest isegi rahulikuma aastaga.

«Käesoleva aasta senine maht on olnud alla ootuse, kuid samas mitte üllatav. Suure tõenäosusega jääb ka aastane maht alla 2017. aasta mahule,» selgitas Colliers Internationali Eesti üksuse investeeringute juht Margus Tinno.

«Kuivõrd Eesti ärikinnisvara investeeringute turg on väike, siis mõjutavad seda oluliselt suured tehingud, mida me käesoleval aastal väga näinud ei ole. Mahukate tehingute puudumine tuleneb nii nende põhimõttelisest vähesusest kui ka investori jaoks liiga optimistlikust hinnastamisest,» lisas ta.

Ka Eften Capitali juht Viljar Arakas ning samuti Tallinna börsil noteeritud kinnisvarafondi Baltic Horizon juht Tarmo Karotam tunnistasid, et ärikinnisvara müüjate hinnaootused on olnud tihti ebarealistlikult kõrged.

«Olen isegi näinud, kui müüjate ootused on

langenud, sest mitte keegi nende kinnisvara vastu sellel tasemel huvi ei tunne,» kinnitas Karotam, kelle sõnul on Eestis hetkel turg täiesti tavapärane. «Mitte midagi erilist,» kinnitas Karotam, kelle sõnul on aktiivsuse taandumine Eestis igati loogiline.

«Eestis oli väga aktiivne turg mõned aastad tagasi. Täna peab Tallinnas hea tehingu tegemiseks ikkagi vaeva nägema,» lisas ta.

Margus Tinno sõnul pakuvad lõunanaabrite turud kinnisvarainvestoritele paremaid võimalusi, mille tõttu tehakse Leedus sel aastal kinnisvaratehingute mahu rekord.

Colliers Internationali sõnul on Eesti turul ostjateks pigem kohalikud investorid ning Skandinaavia investorid pigem müüjate poole peal. Eesti kinnisvaraturg on olnud Põhjamaade investorite jaoks atraktiivne ning müük on seotud pigem kinnisvarafondide hoiuperioodi lõppemise kui sooviga siit turult ära minna.

«2018. aastal on ostupoolel selgelt domineerinud kohalikud investorid (75 protsenti tehingutest). See à

DETSEMBER 2018 • ÄRI UUS KODU

SISUTURUNDUS

7

8

KAUBANDUS

ÄRI UUS KODU • DETSEMBER 2018

Järgmiseks aastaks prognoositakse aktiivsuse mõningat kasvu.

«Huvitav aspekt on see, et üle Baltikumi on miljardi euro väärtuses kinnisvara,» kinnitas Tarmo Karotam.

«Ma ei ütleks, et see paanika on, aga ikkagi kaubanduskinnisvara riskide tajuvus omanike poolt. Müügis on väga suured objektid nii Tallinnas, Riias kui ka Vilniuses. Julgen öelda, et kokku on neid üle kümne,» lisas ta ja prognoosis, et järgmisel aastal võib oodata suuri tehinguid. «Kindlasti on investoreid, kes proovivad läbi rääkida head diili, kuna müügis on nii palju kaubanduskinnisvara ja teatakse väga hästi, et kaubanduskinnisvara riskid on kasvanud,» toonitas Karotam.

Ka Margus Tinno kinnitas, et kaubanduskinnisvara on tõesti pakkumisel palju, kuid paraku ei ole see hetkel peamine siht kõikide investorite jaoks. «Samas näeme me kindlasti ka kaubanduspindade osas veel lähiajal märkimisväärseid tehinguid,» lubas ka Tinno.

Küsimusele, miks peaks keegi kaubanduskinnisvara tahtma, kui investeeringu tulusus kahaneb ja riskid kasvavad, selgitas Tarmo Karotam, et ostja mõtleb, et teeb hea tehingu ja mul on konkreetne plaan. Tema sõnul peab kaubanduses täna olema konkreetne plaan ja strateegia, mis hõlmab kindlasti ka investeeringuid.

Kaubanduskeskused on väga pikka aega teatud omanikeringi käes olnud ja need olnud head rahamasinad.

«Kui ma vaatan, et nii palju kaubanduskeskusi on müügis, siis mulle tundub, et see ei ole lihtsalt kasumi väljavõtmine,» nentis Karotam. «See on mure teadmatusest kaubanduse arengu suhtes. Selle probleemi ees on just suured keskused. Näiteks, kellel ei ole täna kaubanduskeskuses meelelahutust, see teab juba eos, et peab järgmistel aastatel sinna investeerima miljoneid eurosid, et keskus muutuks mitmekülgsemaks – kinod. Selles mõttes oli T1-l väga hea stardipositsioon – ta sai kohe alguses planeerida mingi osa meelelahutuseks. Sellega on nad kindlasti atraktiivsed ja teised peavad tulema järele,» kõneles ta.

Müügis on palju kaubanduskinnisvara ja riskid on kasvanud.

Foto: SCANPIX

TULEVIKUS TERENDAB MÜÜK Nii Karotame kui ka Tinni sõnul uusi tegijaid järgmisel aastal kinnisvaraturule oodata ei ole.

«Tegijad on vanad ja neil kõigil on omakapital, millega siin toimetatakse, aga seda kapitali lõputult ei ole ja täna pigem müüakse palju,» sõnas Karotam. «Müügis on rohkesti objekte, mistõttu ostjatel on valikut,» lisas ta.

Tõsi, uuteks jõuliseks investoriteks võib nimetada Efteni uut 100 miljoni euro suurust kinnisvarafondi, mille investoriteks on peamiselt pensionifondid ja mis spetsialiseerub investeerimisele suurtesse

Kaubanduskeskused on väga head rahamasinad.

Foto: City24

tuleneb eeskätt kapitaliseerituse kasvust, kuid kindlasti ei saa eirata bürokraatilistest regulatsioonidest tulenevaid tõkkeid, mis kammitsevad eelkõige välismaiste erainvestorite investeerimisvõimekust,» sõnas Tinno.

Tarmo Karotame sõnul skandinaavlased siit lahkumas ei ole. (Baltic Horizoni investorid on peamiselt rootslased ning fondiosakud on lisaks Tallinna börsile noteeritud ka Stockholmi börsi lisanimekirjas).

«Ma päris nii ei üldistaks. Mina ütleks, et pigem vastupidi. Ka meil on väga palju välisinvestoreid. Nende jaoks on Baltikum pigem atraktiivne koht, kuhu raha paigutada. Nende jaoks on tunnetatavad riskid pigem ära langenud ja tootlused endiselt väga atraktiivsed,» selgitas Karotam.

«Probleem on olnud see, et tootlused on atraktiivsed küll, aga alati on küsimus riskidest: «jah, ma teenin Eestis rahavoogudelt kaks korda rohkem kui Stockholmis, aga riskid on ka olemas». Aga viimasel aastal olen täheldanud, et riskitajuvus on positiivsem,» lisas ta.

MIKS KINNISVARAINVESTORID MÜÜVAD? Kinnisvarafondid on reeglina lõpliku tähtajaga kinnised fondid ning enne, kui fondi lõpetamise tähtaeg hakkab lõppema, tuleb varad maha müüa. Muidugi võivad müügi põhjused olla väga erinevad.

«Kui investoril on oma strateegia, siis üldiselt jääb ta sellele kindlaks,» selgitas Tarmo Karotam. «Peamine põhjus on ikka, et ta näeb sellele rahale paremat kasutust. Kui kinnisvara hind on paaril viimasel aastal tõusnud igal aastal kümme-viisteist protsenti ja investor tunnetab, et järgmisel aastal tõuseb ta pigem viis protsenti, siis ta võib mõelda, et mul on siin üks arendusprojekt ja kui ma sellega edasi lähen, tõuseb selle vara väärtus 25 protsenti. See on ka klassikaline arendajate mudel,» lisas ta.

Kinnisvara arendamise tootlus on märkimisväärne ja kui arendus valmis saab, pole tootlus enam võrreldav arenduse tootlusega. «Arendus on kasumlikum, aga riskantsem ka. Kui aga on kogenud arendaja, siis oskab ta neid riske maandada,» sõnas Karotam.

LÕUNANAABRID PAKUVAD INVESTORITELE PAREMAID TEHINGUID JA LEEDUS TEHAKSE SEL AASTAL KINNISVARATEHINGUTE MAHU REKORD.

kinnisvaraobjektidesse. Eften Capitali juhi Viljar Arakase sõnul on sellesse fondi investorina sisenemas ka üks suur Lääne-Euroopa investor. Sel aastal sisenes Balti riikide turule Lõuna-Aafrika Vabariigi suur kinnisvarafirma NEPI-Rockcastle, kes on ostnud Vilniuses kaubanduskeskuse 125 miljoni euroga ning ongi märkimisväärne tegija just kaubanduspindade sektoris.

12

LINNAST VÄLJA

ÄRI UUS KODU • DETSEMBER 2018

Pildil Hansa Candle’ i omanik Harri Juhani Aaltonen.

Foto: Elmo Riig / SAKALA

Maal on ärikinnisvaral RIDA ERISUSI KATARIINA KRJUTŠKOVA | katariina.krjutskova@ajaleht.ee

Tallinnast väljas saab ärikinnisvara nii rentida kui ka ise ehitada, kuid siiski on pealinnaga võrreldes rida erisusi.

N

ii küsivad Viljandi vallavalitsuse poole pöörduvad ettevõtjad eelkõige maa-ala, kinnistut või siis tootmisruume, mitte niivõrd kontoripinda, ütles Viljandi vallavanem Alar Karu.

«Ettevõtjad on enamuses kodutöö eelnevalt ära teinud ja teavad, et valdadel enam tänapäeval üldiselt pole tühjalt seisvaid hooneid ja ruume, mis sobiksid ettevõtluse arendamiseks,» teatas Viljandi vallavanem Alar Karu.

Viljandimaa ühe edukama ettevõtte Viljandi Aken ja Uks pikaajaline juhatuse esimees ja praegune hankejuht Rain Hüva lausus, et kasutavad ettevõtluses ehitatud pindu ise, mistõttu ettevõte vabal turul kinnisvaraga ei kauple.

Küünlavabriku HansaCandle endise omaniku ja praeguse projektijuhi Harri Juhani Aaltoneni sõnul on laopindade rentimine kulgenud probleemideta. «Oleme otsinud nii pikaajalist kui ainult mitmeks kuuks ning oleme alati leidnud,» ütles ta. Aaltoneni arvates on Viljandimaal eeliseks ruumi olemasolu ja tahtjate vähesus. «Seetõttu on hinnad mõistlikud,» tõdes ta.

Hüva sõnul on Viljandi linnal tootmiseks ning äri-

maaks sobivad maatükid Rohelisel tänaval ja Reinu teel, kuhu on võimalik hoonestamisõigust osta ning äri- või tootmishooneid ehitada. «Kui keegi on valmis nendele maa-aladele tulema, ollakse valmis maksimaalse kiirusega kõik asjad ära tegema,» lisas ta.

VÄIKELINN PINGUTAB Viljandi linnapea Kalvi Märtin ütles, et Viljandi linnavalitsusel on viimastest aastatest hea kogemus Reinu tee läbimurde ja Reinu põigu rajamisega, mis tõid Männimäe tööstusalale uusi ettevõtteid. Üheks edukamaks sealseks ettevõtteks on pakiroboteid tootev Cleveron, samas piirkonnas tegutsevad ka puidutööstused Doldi ja Tohvri puit ning rahvusvaheline mööblitootja Bed Factory Sweden.

Hüva meelest on Viljandi linn näidanud seni ettevõtjasõbralikkust: «Kui igapäevaselt kinnises ruumis askeldad, siis tundub iga nõudmine segavana, sõltumata sellest, kas see on seadusest tulenev või mitte. Kui laias maailmas ringi vaadata, siis selles kontekstis on Viljandis asjaajamine ikka väga kerge.»

Tema meeles ei eelda ettevõtjad enam, et neile oleks sobivad pinnad kohe võtta. «Klassikaline ettevõtlus nii kiire ei ole, et prauhti peavad load olemas olema. Kui on ehitusvalmidus, siis jõuavad ikkagi ise või partneriga ehitada.»

Karu sõnul on ettevõtjad pigem huvitatud tööstusparkidest, kuhu vald rajab ettevõtluse jaoks tehnovõrgud. Näiteks rajab Viljandi vald Mäeltküla tööstuspargi lähiaastatel, samuti on esimesed hoonestamisõigused jagatud Suure-Jaani tööstusparki.

Viljandis saab tootmist arendada, kui suudetakse pakkuda ettevõtjatele häid tingimusi, ütles Märtin. Tema sõnul on Viljandil olemas head transpordiühendused ning linnavalitsus ja kohalikud taristuettevõtted on tõestanud end ettevõtjatele hea partnerina.

«Inimesed saavad elada töökohale piisavalt lähedal, et päevast ei kuluks mitu tundi töö ja kodu vahet liikumisele. Nagu ilmselt igal pool mujalgi Eestis, on ka meil murekohaks tööjõu nappus. Samas on mitmed meie ettevõtted tõestanud, et suudavad häid inimesi ka suurematest linnadest ära meelitada,» lausus Märtin.

14

LINNAST VÄLJA

ÄRI UUS KODU • DETSEMBER 2018

Maakond panustab TÖÖSTUSPARKIDELE

Vabariigi President Kersti Kaljulaid külastamas ettevõtet Viljandi Aken ja Uks Foto: Elmo Riig / SAKALA

Viljandimaale rajatakse rööbiti kahte tööstusparki, üht Viiratsis ja teist Suure-Jaanis.

MÄELTKÜLA TÖÖSTUSPARK VIIRATSIS

Enampakkumistel POLE HOOGU

K

uigi Viljandi linn on pannud enampakkumisele rea äri- ja toomismaid, siis eriti edukalt pole see läinud.

Näiteks oktoobris pakkus Viljandi linn kolme tühja krundi hoonestusõigust ning lisaks oli oksjonile pandud raekoja kõrval asuv kunagine koolihoone, mis on aastaid enamasti tühjana seisnud. Ostja on leitud vaid ühele äri- ja tootmismaale.

ROHELISE TÄNAVA TOOTMIS- JA ÄRIMAA Viljandi linn müüs Rohelisel tänaval number 3 paiknevat 8262 ruutmeetri suurust toomis- ja ärimaa hoonestamisõigust. Rohelise tänava maatüki eest küsis linn vähemalt 33 000 eurot. Hoonestusõigus jäi müümata, mistõttu tegeleb kinnistute müügiga edasi kinnisvarabüroo.

MUSTA TEE TOOTMIS- JA ÄRIMAA Mustal teel number 24 asuva 5972 ruutmeetri suuruse tootmis- ja ärimaa oksjon ebaõnnestus samuti. Maatüki alghind on 24 000 eurot ning selle müügiga hakkab lähiajal tegelema kinnisvarabüroo.

TALLINNA TÄNAVA TOOTMISMAA Novembri keskel lõppes enampakkumine Tallinna tänav 76a kinnistu hoonestamisõigusele, seal asub 868 ruutmeetri suurune tootmismaa. Tallinna tänava krundi alghind on 3500 eurot. Enampakkumisel osales mitu huvilist, kõige kõrgem pakkumine oli osaühingult, kes oli nõus maksma alghinnast 80 eurot rohkem.

TSAARIAEGNE KOOLIMAJA 1 EUROGA Ühe euro eest on aga võimalik osta Viljandi raekoja kõrval paiknev Linnu tänav 4, kus asub tsaariajal koolimajaks ehitatud hoone. Selles majas on korraldatud kunstinäitusi ja jõululaata ning paaril suvel tegutses seal pisike arhitektuuribüroo, kuid hoonet pole peaaegu saja aasta jooksul korralikult remonditud ning see seisab pikalt tühjana.

Linnavalitsus on püüdnud majale leida omanikku, kes selle korda teeks, kuid seni tulutult. Tänavu suvel jõudis ühe kinnisvarabüroo kaudu linnavalitsusse info, et hoonele on tekkinud huviline.

Algul oli plaan panna see müüki 10 000 euro suuruse alghinnaga, kuid volikogu istungil otsustati, et alghinnaks määratakse 1 euro. Küll aga peab ostja tasuma 10 000 eurot tagatisraha, mis makstakse talle tagasi, kui ta on saanud hoonele ehitusloa.

Kuna kinnistu müüakse hoonestusõigusega, jääb linnale õigus maa ja maja ostjalt tagasi võtta, juhul kui too ei alusta lepingus ettenähtud ajaks ehitust või ei saa seda korrektselt valmis. Sama maja puhul on korra seda lepinguklauslit juba kasutatud, sest hoonestusõigus oli käesoleva sajandi alguses mitu aastat Pärnu uue kunsti muuseumi oma. Et muuseum ei suutnud maja arendamiseks raha leida, võttis linn krundi tagasi.

Ka selle kinnistu müük hiljutisel enampakkumisel nurjus, mistõttu saab müügiga seonduvat infot kinnisvara ameti juhatajalt Andres Mägilt.

Viljandi vallas arendatava Mäeltküla tööstuspargi esimese krundi hoonestusõiguse enampakkumisel tegi suurima pakkumise aktsiaselts Eleväli, kes soovib sinna rajada päikeseelektrijaama.

Mäeltküla tööstuspargi krundi Energia tee 1 hoonestusõigust soovis kaks ettevõtet: aktsiaselts Eleväli ja osaühing Footonvolt. Enampakkumise alghind oli 40 000 eurot. Eleväli pakkus ostuhinnaks 53 001 eurot, Footonvoldi pakkumine oli vallavanem Alar Karu teatel veidi üle alghinna.

Edaspidi plaanitakse ka teiste kruntide hoonestusõigus enampakkumisele panna, kuid kuupäevadest on veel vara rääkida. Samuti ootab vald, et piimatöötleja aktsiaselts MilkEst otsustaks, kas plaanib tööstusalale laieneda.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) on Mäeltküla tööstuspargi rajamist otsustanud toetada rohkem kui kahe ja poole miljoni euroga. Pargiga loodetakse luua 200 uut töökohta. Tööstuspargis on plaanis välja arendada 33 hektarit infrastruktuuri: teid, torustikku, sideliine, kommunikatsioone ja küttetaristut.

Viljandi vald on otsustanud kõik tööstuspargi hoonestamisõigused panna avalikule enampakkumisele.

SUURE-JAANI TÖÖSTUSPARK Suure-Jaani tööstusparki andis Põhja-Sakala omavalitsus otsustuskorras hoonestamisõigused tuletõkestusmaterjalide impordiga tegelevale ettevõttele Tefire Tootmine OÜ, tuletõkke- ja tulekaitsematerjalide impordiga tegelevale Genoke Trading OÜ-le, rasketehnika ja kinnisvararendiettevõtte Rümena Rent ning ekspordile suunatud tootmis- ja koostamisettevõttele Vilson Trade OÜ. Ülejäänud hoonestamisõigused kruntidele paneb Põhja-Sakala omavalitsus enampakkumisele.

Suure-Jaani tööstuspargi arendamine algas juba ligi viis aastat tagasi ning selle eesmärk on luua piirkonnas tingimusi uutele mikro- ja väikeettevõtetele ning sobivaid rendipindu vajavatele alustavatele ettevõtetele.

Logistiliselt soodsas asukohas väljaehitatud kommunikatsioonide ja juurdepääsuteedega krundid võimaldavad ettevõtetel suuremate lisakulutusteta tegevust alustada. Tööstuspargi arendamine kiirendab ettevõtete asutamist ja arendamist ning annab kindlustunde perspektiivseks tegutsemiseks. Tööstuspargi arendamiseks on kinnitatud detailplaneering ja keskkonnamõjude hindamine.

Planeeritava ala pindala on kokku 16 hektarit. Sellel on 16 tootmismaa ning neli ärimaa krunti. Projekti maksumus on ligi 1,7 miljonit eurot, millest toetuse suurus on ligi 1,43 miljonit eurot (85 protsenti). Projekti finantseeritakse Euroopa Regionaalarengu Fondi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest. Seda meedet rakendab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, omafinantseering tuleb Põhja-Sakala valla eelarvest.

Toetuse abil rajatakse tööstuspargisisesed juurdepääsuteed, vee- ja kanalisatsiooni- ning sidetrassid. Tööstuspargi visiooni kohaselt tegutseb seal aastaks 2030 vähemalt 15 ettevõtet ning kokku on loodud ligi 200 töökohta.

16

RUBRIIK TREND

ÄRI UUS KODU • DETSEMBER 2018

Moodne ja loominguline keskkond muudab töötajad produktiivsemaks.

MAAILMA KONTORITRENDID toovad meelelahutuse tööle RAIT PIIR | Fotod SHUTTERSTOCK

Kontori disain ei ole mitte kunagi enne mänginud äride edus nii palju rolli kui tänapäeval.

Ettevõtted konkureerivad tihedalt tipptalendi enda juurde meelitamise pärast ning meeldivatest töötingimustest on saanud üks peamisi meetodeid, kuidas moodsad ettevõtted tõmbavad ligi ja hoiavad helgeid päid.

K

iiresti muutuval tehnoloogiamaailmal kätt pulsil hoidvad ettevõtted teavad, et just võimalikult andekatest töötajatest sõltub nende innovatiivsus ja konkurentsivõimekus ning nii tuleb talendi meelitamise alla ressursse matta.

Teisisõnu on moodsad ja trenditeadlikud ettevõtted hakanud üha enam investeerima kontoripindadesse, kus töötajad naudiksid töötamist ja tööl käimist. Meeldiv ja stressivaba keskkond muudab töötajad ühtlasi ka loomingulisemaks ja produktiivsemaks, mis aitab töötingimustesse panustavatel ettevõtetel teha oma äri veelgi efektiivsemaks ja tulusamaks. Nii on kontorid muutumas

oma disainilt üha mitteametlikumaks ja sisaldavad aina rohkem vaba aja veetmise võimalusi.

PIIRID HÄGUSTUVAD Tehnoloogia areng ja tihe konkurents tööjõu üle on just viimastel aastatel kiirendanud järsult kontoridisainide innovatsiooni. Kuna piirid töö, kodu ja sotsiaalmeedia vahel muutuvad üha hägusemaks, siis mõjutab just tööelamus ja tööga seonduv elustiil seda, kuhu noorema generatsiooni tööealised inimesed tööle tahavad minna. Neid paelub mugavus, trendikus ja võimalus töötada paindlikult – mitte laua taha liimituna.

Moodsad kontorid on muutunud hubasteks ja kodusteks paikadeks, kus inimesed saavad sageli otsustada, kus kohas ja kuidas nad parajasti töötavad. Töötajad ei pea enam ilmtingimata istuma oma laudade taga, vaid saavad näiteks võtta sülearvuti või tahvelarvuti ja kolida mõnele vabale mugavale diivanile, tugitoolile või kotttoolile. Sama kehtib koosolekute pidamise kohta – need ei pea enam aset leidma suurte koosolekulaudade taga, vaid lihtsalt kokku tõmmatud diivanitel või tugitoolidel, mille läheduses on presentatsiooni jaoks nutiteler. Inglise keeles vastab sellisele kontoritrendile termin casual space ehk vaba mitteametlik ruum. à

18

TREND

ÄRI UUS KODU • DETSEMBER 2018

Kontoriruumid muutuvad avaramaks, interjööris kasutatakse looduslikke elemente ja tekitatakse väiksemaid nurki, kus rahulikult töötada.

Just selleks, et grupp inimesi saaks ilma erilise vaevata koguneda mingit teemat arutama, on uuem kontorimööbel muutunud väiksemaks ja mobiilsemaks, et seda saaks vajadusel ringi liigutada. Paindliku sisustusega tööruumid võimaldavad töötajatel teha tööd kontori erinevates osades, ilma et nad peaksid kogu aeg ühes ja samas kohas istuma. Liikumine mõjub hästi nii mõtlemisvõimele kui ka tervisele üleüldiselt. Mobiilne mööbel vähendab ühtlasi kontori monotoonsust, sest pikad laudade read on igavad ja võivad mõjuda isegi depressiivselt. Kontor peab tänapäeval olema loominguline keskkond, kus inimestel tulevad uued ja huvitavad ideed.

LAUA TAGANT ÄRA Töötaja laua tagant eemaldumine on saanud viimastel aastatel kontoridisaini võtmesõnaks. Kuna kontorist väljas töötamine muutub tänapäeval üha populaarsemaks ja paljud töötajad on harjunud omaette ilma taustamürata nokitsema, siis on asunud ka mitmed kontorite disainerid paigaldama uuematele pindadele vaikseid nurki, kus saaks ilma segavate teguriteta tööle keskenduda.

Mõnedel ettevõtetel on oma kontorites isegi «vaiksed alad», kus töötajad saavad omaette nokitseda ning rääkimine ja telefonikõnedele vastamine on keelatud.

Teised paigaldavad kontoripindade juurde jällegi kohvikuid, raamatukogusid ja salonge, kus on samuti võimalik hubaselt üksinda tööd teha. Üleüldise taustamüra vähendamine on muutunud oluliseks kontori disaini elemendiks, sest pidev mürafoon on stressi allikaks. Sisekujundajad on hakanud liigse heli summutamiseks paigaldama strateegilistesse akustikat mõjutavatesse kohtadesse taimi, vaipu ja

mööblit, mis peavad kinni ja neelavad liigset heli. Kiiresti koguvad populaarsust ka akustilised viltpaneelid, mida paigaldatakse näiteks kontorimööbli külge ja seintele.

Mõned ettevõtted katavad taoliste heli summutavate viltpaneelidega näiteks koosolekuruumide ja puhkealade seinad.

Kui müra summutamine võib jätta mulje, et kontoritesse on tekkimas üha rohkem seinu, siis tegelikult on olukord hoopis vastupidine. Ruumid muutuvad hoopis aina avaramaks, propageerides sotsialiseerumist, koostööd ja koos erinevate uute ideede arutamist. Kuna noorem põlvkond eelistab oma laudade tagant eemale saada, siis on muutunud enamik väiksema kaliibriga koosolekuid pigem avalikes kohtades kogunemiseks, mis võivad näiteks hõlmata presentatsiooni nutiteleris ja kott-toolidel lesivaid inimesi. Seinte asemel lahutavad erinevate otstarvetega alasid vähem tajutavad eraldajad, mis võivad olla näiteks puidust sõrestikud, eri värvi vaibad või lausa erinevat värvi seinad.

LOODUSE PEALETUNG Veel üheks uueks võtmesõnaks on viimastel aastatel saanud biofiilne disain, mis tähendab looduslike elementide kasutamist interjööris. Looduslikud keskkonnad on eriti suurlinnades stressi maandava toimega ning biofiilse disainiga tööruumidesse paigaldatakse palju taimi, puid, lilli ja ronitaimedega kaetud sõrestikseinu, mis jätaksid kogu paigast enam looduskeskkonna mulje.

Taimed aitavad kontoris ka rohkem puhast õhku toota.

Biofiilse disaini värvipaletis domineerivad naturaalsed värvid, nagu erinevad rohelised ja pruunid. Samuti kuuluvad selle disaini juurde suured aknad, mis lasevad sis-

se võimalikult palju looduslikku valgust, täiendades nii töötajate energiavarusid.

Moodsas kontoridisainis ei saa mitte kuidagi mööda vaadata tarbetehnoloogia arengust. Peaaegu kõik tööprotsessid käivad tänapäeval elektrooniliselt ja hea kontor soodustab võimalikult paindlikku tehnoloogia kasutamist. Kuna töötajad kolivad aina enam sülearvutitega laudadest eemale, siis peab laadimispesi leiduma peaaegu igal pool, kuhu saab ka mööblit tassida. Nii on moodsad kontorid peaaegu otsast otsani täidetud laadimispesadega, kuhu saab vajadusel sisse torgata nii nutiseadmete kui ka sülearvutite laadijad. Lisaks pistikutele on hakanud uuemates kontorites levima ka traadita laadimisseadmed.

TULEVIKUS UUS REAALSUS Mida toovad aga kontoritrendid lähitulevikus? Tehnoloogia vallast hakkavad töökohtades ilmselt lähima viie aasta jooksul olulist rolli mängima liitreaalsus (AR) ja virtuaalreaalsus (VR), mida hakatakse kasutama nii tööprotsesside ja kommunikatsiooni optimeerimiseks kui ka meelelahutuseks. Kuna nõudlus töötajate (eriti andekate töötajate) järele kasvab, siis hakkavad ettevõtted ilmselt veelgi rohkem investeerima töötajate mugavusse ja kontorid muutuvad üha enam sotsiaalseteks kohtadeks, mida töötajad võivad eelistada isegi õhtul koju minekule.

Samuti hakkavad kontorite disaini ja sisekliima haldamises mängima aina olulisemat rolli ettevõtte inimressursid (HR), kelle ülesandeks saab olema koos disaineritega veenduda, et töökeskkond vastab iga individuaalse ettevõtte poolt tahetud potentsiaalse töötaja soovidele.

DETSEMBER 2018 • ÄRI UUS KODU

SISUTURUNDUS

19

20

HOIUSTAMINE

ÄRI UUS KODU • DETSEMBER 2018

Millised on äridele mõeldud LADUSTAMISVÕIMALUSED EESTIS? MARIA JOOST | Fotod SCANPIX

Kauba hoiustamisel on ülimalt oluline, et seisvad tooted ei rikneks, mistõttu on keskkond, kus neid hoiustatakse, vägagi määrav.

E

ttevõtetele ja eraisikutele laopinda pakkuv Abilis OÜ ostu- ja müügijuht Rein Rebase sõnul tuleks ladu valides ettevõttel pöörata esmalt tähelepanu asukoha ja lao territooriumi turvalisusele. Ühtlasi on oluline selgeks teha, kas laoruumi vajavad ettevõtted erinevatest valdkondadest. «Hetkel on meil renditud pinnad puidulao jaoks, metalltöödeja keevitusruum, rekade parkla, kasutatud rehvide pind ning üks ehitusfirma üürib pinda tellingute ladustamiseks,» sõnas Rebane. «Järgmisest aastast hakkab pinda rentima üks jalgrattapood.»

Oma asju soovivad lisaks ettevõtetele hoiustada ka järjest rohkem eraisikuid. Rebase sõnul tulevad päringud ettevõtetelt keskmiselt kord kahe nädala jooksul, eraisikute poolt aga korra nädalas. «Mõlemad küsivad

köetud pinda, millele oleks ööpäevaringne ligipääs, kuid eraisikud soovivad ruumi, mis jääks pigem 2–8 ruutmeetri juurde.»

Tallinnas Pärnu maanteel asuv Minilaod OÜ pakub oma klientidele just väiksemaid laoruume. Miniladude esindaja Liisi Parve sõnul on laorentnikele oluline, et ruumid oleksid soojad. «Esimene asi, millele need, kes hoiustavad niiskust pelgavaid asju (näiteks toitained, dokumendid, raamatud, kosmeetika jne), tähelepanu pööravad, on ruumide temperatuur ja kui palju see kõigub,» lausus Parv.

Sellega, et järjest rohkem soovivad laoruume rentida ka eraisikud, on Parv samuti nõus. «Vanasti tõesti, oli olemas vanaisa garaaž, kellegi pööning või sõbra külm tuba, aga tänapäeval näiteks uutel elamutel keldribok-

KUIDAS VALIDA KORRALIK LADU? Mida teha siis, kui kontoris on ülemäära palju mööblit või hoopis ajast ja arust dokumente, mida ei saa hävitada, kuid mis lihtsalt jalgu jäävad? Appi tulevad laoteenused! Olgu tegemist tollilaoga või tavalise tootelaoga, kui sul on liialt palju asju, mis jäävad igapäevaselt ette, on paras aeg mõelda laoteenuse valimisele.

Kuidas leida aga ladu, kus su asjad oleksid kaitstud ning mis aitaks mure lahendada, selle asemel, et uusi muresid juurde tekitada?

Esiteks tuleb mõelda asukohale. Mis siis, kui on vaja oma asju uuesti kätte saada või teise linna kolida? Laod on küll enamasti paigutatud strateegiliselt, kuna laohaldurid on mõelnud klientide mugavusele ja laoteenuse kättesaadavusele, kuid kui soovid leida väga soodsa teenuse, võib juhtuda, et ladu ei paiknegi kõige paremas kohas.

Lisaks logistilisele mugavusele tuleks mõelda asukoha ümbrusele. Milline on lao ümbruses olev rajoon? Kas silma torkab vandaalitsemise märke? Kui soovid ladustada olulisi dokumente, ei saa riskida võimaliku turvaohuga.

sid maksavad ja inimesed ei soovi neid üürida.» Ka laoruumi rentimine maksab, kuid selle hinna sees on pidev järelevalve, soe ruum ja üldkasutavate ruumide ning ümbruskonna korrashoid.

«Klientidel on mugavam oma asju siin hoida, kuna keldris olevate hoiuruumide juurde pääseb tavaliselt trepist, aga siin on tänavatasapind ja mugav ligipääs, mis on kliendile omakorda väga oluline,» selgitas Parv miniladude eeliseid keldribokside ees.

Tallinnas on aga laoruume pakkuvaid ettevõtteid küllaltki palju. «Ütleme nii, et Tallinn on piisavalt väike linn. See, kes plaanib sellele turule tulla, tal läheb väga keeruliseks,» sõnas ta ja lisas, et uuel tulijal peaks olema turule pakkuda näiteks ülihea ligipääsuga kesklinnas paiknevaid laoruume, et see tal ära tasuks.

Asukoha ümbrusest veelgi olulisem on laohoone enda seisukord. See on ühtlasi üks põhjuseid, miks enne laoteenuse tellimist on hädavajalik üle kontrollida laoruumide seisukord isiklikult, mitte tellida teenus interneti vahendusel ilma kordagi pinnale pilku peale panemata. Asjaolud nagu üleliigne niiskus, veekahjustused ja ebapiisavad turvafunktsioonid torkavad kohe silma. Vali ladu, mille ruumid on puhtad ja kuivad ning kus on rohkem turvameetmeid rakendatud kui üksnes tabalukk ukse ees. Korralik laoruum peaks olema tarastatud ning valvesüsteemiga!

Kuigi laoteenuse eest ei taha keegi maksta rohkem kui hädavajalik, ei tasu ka koonerdada. Nagu mainisime, ei pruugi soodsa hinnaga saada kõige paremat kohta. Ole valmis maksma pisut rohkem, laos paigutatakse su tooted korralikult ning neid hoitakse turvaliselt ja heas seisukorras. Pole midagi hullemat, kui pärast ladustamisperioodi lõppu avastada, et niiskus on näiteks su olulised dokumendid rikkunud või seadmed roostetama pannud!

Nagu öeldakse, oma silm on kuningas. Seega enne laoteenuse valimist mine kindlasti laoruumi vaatama ja ära karda küsida lisaküsimusi!

Allikas: Livid.ee

22

BÜROO

ÄRI UUS KODU • DETSEMBER 2018

Ettevõtted eelistavad sageli kontoripinda üürida.

Foto: SCANPIX

KONTORI OSTMINE pole nii lihtne, kui esmapilgul tundub REET PÄRGMA

Büroopinda ostavad väikesed ja stabiilsed ettevõtted, rendivad aga kiiresti kasvavad suurfirmad.

U

udisvoogu jälgides võib sageli eest leida kadestusväärsete fotodega teate, et mõni Eesti säravam ettevõte nagu Pipedrive või Taxify kolib õige pea uude kontorisse. Tegemist ei ole siiski ettevõtte enda kontoriga, vaid rendipinnaga, millele on sõlmitud pikaajaline üürileping. Selliseid ettevõtteid, kes reaalselt oma kontori ostavad, on aga vähe.

Uus Maa kinnisvarabüroo maakleri Aira Veelmaa sõnul ostavad kontori need ettevõtted, kellel on stabiilne äri ja kellel pole plaanis lähitulevikus kiiresti kasvada. «Kontoreid üürivad näiteks idufirmade ja IT-firmade laadsed ettevõtted, kelle kontoripinna suurus on varieeruv. Täna vajavad nad 100 ruutmeetrit, aga paari aasta pärast juba 500 ruutmeetrit. Seega on üürimine mõistlikum,» rääkis Veelmaa.

EHITUSEL SAAB NÄGU VALIDA Suured ettevõtted lasevad sageli ehitada kontori oma näo järgi seda välja ostmata. Põhjuseks on Veelmaa sõnul asjaolu, et tühja pinda pole turul saada. «Kui sul on vaja mitme tuhande ruutmeetri suurust kontorit, siis ei jää muud üle, kui lasta see ehitada. Ega vaba büroopinda turul pakkuda pole, sest kõik pinnad täituvad kiiresti.

Seega tekibki uus maja, kus on üks suur ankurrentnik,» rääkis ta. à

24

BÜROO

ÄRI UUS KODU • DETSEMBER 2018

Büroopindasid kuigi palju müügiks ei pakuta.

Foto: SCANPIX

Üheks selliseks näiteks on Telia, kelle uus 14-korruseline peakontor valmis eelmise aasta alguses ning hetkel on ehitamisel uus Tartu kontor. Varasemalt oli ettevõtte pikki aastaid kinnisvara omanik ning omab ka praegu Tallinnas Sõle 14 ja Sõpruse 193 hooneid, kuid nüüd on otsustatud kontoripinna rentimise kasuks.

Telia Eesti haldusosakonna juhataja Mari-Liis Vihuli sõnul on rentimine ettevõtte jaoks majanduslikult mõistlikum, sest kontorihoone ehitamisse tuleks investeerida arvestatav hulk raha, mida saaks kasutada otstarbekamalt põhitegevuse toetamiseks.

KONTORI OSTAVAD ETTEVÕTTED, KEL STABIILNE ÄRI JA POLE LÄHIAJAL PLAANIS KIIRESTI KASVADA. KONTORIPINDASID ÜÜRIVAD IT- JA IDUFIRMADE LAADSED ETTEVÕTTED, KEL TÄNA ON VAJA VÄIKEST PINDA, KUID MÕNE AJA PÄRAST SOOVIVAD KOLIDA SUUREMALE. Samuti on kinnisvara haldamisega seotud lisakohustused tema sõnul üheks argumendiks rentimise kasuks, sest IT- ja telekommunikatsiooniteenuste pakkumise ja arendamisega tegeleva ettevõtte jaoks poleks mõistlik hakata veel kinnisvaraga kauplema. «Rentimine annab võimaluse kasutada just nii suurt pinda, kui vajame ja vältida kasutult seisvate pindade haldamist ja selle väljarendiga tegelemist,» ütles Vihul.

LEPINGUTES SUURED KÄÄRID Üürilepingute pikkused sõltuvad pinna suurusest ja inimeste arvust. Näiteks Telia Tallinna peakontoris töötab 800 inimest ja seega on sõlmitud rendileping 10 aastaks.

«Tartu uut kontorit hakkab kasutama ligi 150 inimest ja sealne rendileping on poole lühem. Väiksemates kohtades, kus töötajaid on kümmekond, on ka lepingud lühikesed – maksimaalselt 3 aastat,» täpsustas Vihul.

Kontoripindu ostavad pigem väiksemad ettevõtted, kuid protsess ei pruugi olla kerge. «Büroopindasid ei pakuta kuigi palju müügiks, sest enamik omanikke soovivad uuemaid hooneid üürida,» selgitas Aira Veelmaa. Seega ettevõttel, kes ei soovi osta vanemat ja mingil määral amortiseerunud hoonet, läheb raskeks. Kokkuvõttes on Veelmaa sõnul soodsam osta, sest üürihinda maksab ettevõtte tühja. Kusjuures mõned aastad tagasi valmisid Tallinnas kaks büroohoonet, kuhu otsitigi sihilikult ostjaid. Üheks näiteks on Tartu maantee 83 asuv Büroo 83, mille ehitas Novira Capital. «Turul on ridamisi edukaid ettevõtteid, kes sooviksid büroopinda, kuid Tallinna kesklinna piirkonnas väikese ja keskmise suurusega Aklassi kontoreid müügiks peaaegu ei pakuta,» kõneles Novira Capitali toonane partner Madis Brjantsev hoone valmimisel. Üheks selliseks ostjaks oli KL Audit OÜ. Juhatuse liikme Ksenia Lukkaneni sõnul kaaluti pikalt, kas pind osta või üürida. «Meil oli enne odavam pind kesklinnas, mida üürisime sajandivahetusest saadik kuni eelmise aastani, kuid soovisime kaasaaegsemat bürood,» selgitas ta. Ostu kasuks rääkis arvutuskäik ja mingil määral mõjutas ka Novira Capitali surve. «Tuleb teha valik: kas sa maksad 15 aastat üüri turuhinna järgi ja jääd lõpuks tühjade pihkudega või ostad pangalaenuga büroo ja vara jääb endale. Kui arvad, et ettevõte tegutseb piisavalt pikalt ja stabiilselt, siis on mõistlikum osta. Samas kui intressid tõusevad, siis on jälle pangalaenuga kallim,» arutles Lukkanen.

Büroo 83 kohta sai Lukkanen teada tuttavate käest, kes ka ise hoones kontori ostsid. «Eks selles majas suruti ostu peale ka, sest nad ei tahtnud üürnikke ja toona polnud turul nii palju kontoripindasid pakkumises. Kokkuvõttes nii ost tuligi ja nüüd kuulub meile siin 90 ruutmeetrit,» rääkis ta. n

ÄRIPINNA TOOTLUS ON KÕRGEM JA ÜÜRILEPING OMANIKU JAOKS TURVALISEM TAAVI REIMETS, Novira Capitali müügiesindaja

Novira Capital arendas nii Büroo83 kui ka Novira Plaza ärihoonetes asuvad büroopinnad müügiks ja üüriks. Idee hoonete äriplaani osas tuli asjaolust, et turul ei olnud uutes ärihoonetes pakkumises väiksemaid büroopindu ja neid ei olnud võimalik osta. Üldiselt eelistatakse arendada suuremaid pindasid ning neid pakutakse vaid üürimiseks. Büroo83 puhul algavad pindade suurused 45 ruutmeetrist ja Novira Plaza puhul ligi 70 ruutmeetrist.

Huvi büroopinda osta oli mõlemas ärihoones kõrge. Klientideks olid üldiselt ettevõtted, kes ostsid büroopinna enda tarbeks ning soovisid ja olid valmis tegema investeeringu selleks, et luua parem ja endale sobiv töökeskkond.

Teine peamine ostjaskond olid investorid, kes ostsid need pinnad, mis olime üürile andnud. Üürilepinguga kaetud büroopind on investeerimise mõttes suurepäraseks alternatiiviks üürikorterile – tootlus on kõrgem ja äripinna üürileping on turvalisem ja läbinähtavam, kui seda võrrelda eluruumi üürilepinguga. Äriühingu tegevust ja tugevust on oluliselt kergem hinnata võrreldes eraisiku taustaga.

Selleks ajaks, kui hooned valmisid, olid enamik pindasid müüdud. Mõnevõrra kõrgem oli huvi osta pinda enda tarbeks. Ka täna kontakteeruvad erinevad ettevõtted ja investorid ning küsivad sarnaste lahenduste kohta ja seega arendamegi sarnase lahendusega hoonet Pärnu maantee ja Süda tänava nurgal. n

26

RENTIMINE

ÄRI UUS KODU • DETSEMBER 2018

Manta Maja.

Foto: Erik Tikan / SCANPIX

TÖÖKOHA RENTIMINE kogub järjest rohkem populaarsust

DETSEMBER 2018 • ÄRI UUS KODU

RENTIMINE

MARIA JOOST

Kodukontorist välja: ka FIE võib kontorielu nautida.

Katre Tamp Manta Majast.

Foto: Erik Tikan / SCANPIX

V

äikesel ettevõttel on üsna mõttetu rentida suurt pinda töö tegemiseks. Seda eriti siis, kui töövahendiks on vaid arvuti.

Kodust töö tegemine kõlab alguses küll vahvalt – hoiab kokku nii aega kui ka raha, kuid samas võib see kajastuda töö produktiivsuses. Väikesel ettevõttel pole aga kontorikeskkonda pääsemiseks mõistlik eraldi pinda üürima hakata. Siinkohal tulevadki appi töökoha renti pakkuvad teenused ja büroohotellid.

Viimasel ajal on Tallinnas järjest rohkem avatud büroohotelle. Tallinnas Vabaduse puiesteel asuvas Manta Majas töökoha rentimise teenust pakkuv HammerHub on tegutsenud aasta. Müügi- ja tegevjuhi Katre Tampi sõnul võib inimestele paista töökoha rentimine USA ja lääneriikide moodi, kuid vaikselt on trend hakanud ka Eestis kanda kinnitama. «Nii palju, kui ma olen ise kuulnud, siis on neid, kes plaanivad seda teenust pakkuma hakata, seega ilmselt järgnevatel aastatel läheb turg suuremaks,» sõnas Tamp.

Vabakontoreid haldavad ettevõtted pakuvad mugavust eelkõige väikeettevõttele. Näiteks on võimalik inimesel rentida mingiks kindlaks perioodiks laud, kusjuures valida saab nii statsionaarse kui ka hot desk põhimõttel toimiva laua vahel, kus igal korral tuleb uue laua taga istuda. Büroohotellides on olemas kõik, mida ühel ettevõttel vaja võib minna, nt wifi, printer, kööginurk, nõupidamisruum. Mõnel ettevõttel on ruumide kasutamine töökoha rendi hinna sees, teistel tuleb juurde maksta.

KONTORISSE KA ÖÖSEL Üldjuhul saavad kliendid 24/7 ligipääsu kontoriruumidele, olenevalt siis kas võtme, kaardi, telefoni või üldse sõrmejälje näol. Tampi sõnul kasutavad kliendid ööpäevaringset kontorisse saamise võimalust aktiivselt ära. «Vahel on näiteks selliseid päevi, mil enamik laudu on täis, kuid teinekord on valdav osa ruumidest tühjad. Näiteks reeded on tavaliselt teistest tööpäevadest tühjemad, sest inimesed on ise oma aja

peremehed, seega kipub olema nii, et nädalavahetus algab juba varem,» märkis Tamp.

Kuna HammerHub on turul olnud nüüd veidi üle aasta, siis mingeid põhjapanevaid järeldusi ei saa veel teha. Küll aga kasvab Tampi sõnul büroohotellide populaarsus järjest. «Kui võrrelda, mis oli pool aastat tagasi ja mis on nüüd, siis inimeste teadlikkus on suurem,» kinnitas Tamp ja lisas, et nende majja on tulnud ka aastaid tegutsenud ettevõtted, mitte vaid à

27

30

RENTIMINE

ÄRI UUS KODU • DETSEMBER 2018

Forwardspace koostöötamiskeskus.

Foto: Mailiis Ollino / SCANPIX

värsked start-up’id. «Nad ütlevad, et tahavad tulla siia tööle, sest kõik tehakse ette-taha ära, ei pea muretsema kontoritarvete, printimise, interneti ega kommunaalkulude pärast. Kindlasti mõjutab inimesi ka asjaolu, et kontorihotellides puutuvad omavahel kokku väga erinevad ettevõtted,» Tampi sõnul ei ole harv see, et kahe ettevõtte vahel tekivad koostööideed, millest hiljem ka midagi päriselt sünnib.

Töökoha rentimine ei nõua kindlat ametit või valdkonda. Sestap rendivadki töökohta inimesed täiesti erinevatest aladelt. «Kontorihotellis on inimesi raamatupidajatest veebidisaineriteni, insenere, ehitusinimesi. Näiteks üks seltskond tegi siin vahepeal mobiiliäppi. Tegevusvaldkonnad on täiesti seinast seina,» kirjeldas Tamp.

MUGAVUS EELKÕIGE Pärnus tegutsev Forwardspace on oma linnas ainukene vaid antud teenusele keskendunud ettevõte.

Forwardspace kogukonna juht Marie Rosalie Hanni sõnul on töökohta rentides mitmeid asju, mida silmas pidada ning see oleneb palju inimese vajadustest. «Ma arvan, et kõige suurem faktor on asukoht – kui ligidal on kontor sinu elukohale ja kui mugav on sinna saada,» märkis ta ja lisas, et olulised on ka parkimisvõimalused, lähedal olevad söögikohad ja poed.

Järgmise faktorina tõi Hanni välja hinna. «Mõnel on vaja paindlikku lahendust, näiteks vajab kontorit ainult paaril korral nädalas, mõnel on vaja igapäevaseks kasutamiseks,» selgitas ta.

Töökohta rentides on Hanni sõnul kindlasti tähtis tähelepanu pöörata kontori suurusele – palju on koosolekuruume ning muid üldkasutatavaid alasid.

«Mõni vajab eraldi privaatset ruumi oma tiimile, mõnele sobib avatud ruumis töötamine. Osa kohti võimaldavad privaatseid ruume, teised mitte,» märkis ta.

Peale ruumide funktsionaalsuse ja võimaluste on määrav kogukond – kes veel kontoriruume kasutavad

mehe ettevõtted, kes tegelevad näiteks ekspordiga, isegi raamatupidajaid, kaugtöölisi iduettevõtetest ja ka suurettevõtetest,» loetles ta klientide tegevusvaldkondi.

Pärnus on vabakontorite kõrghooaeg suvi. «See on see aeg, kus tuleb kõige rohkem lühiajalisi kasutajaid ning uusi nägusid. Kas siis endised pärnakad, kes suveks ikkagi koju tulevad või välismaalased, kes kombineerivad töö ja puhkuse Pärnus,» selgitas Hanni.

LISAVÄÄRTUS KÕIGILE

VABAKONTOREID HALDAVAD ETTEVÕTTED PAKUVAD MUGAVUST EELKÕIGE VÄIKEETTEVÕTETELE.

ning milliseid ühistegevusi pakutakse. Ühistegevuste all võib välja tuua ühislõunad, koolitused, networkingüritused jne. Vahel on büroohotellid määratud ka suuna või valdkondade järgi – näiteks IT/loomeinimesed/ meedia/founders jne.

Pärnu ainukese teenusepakkujana võib Hanni öelda, et nõudlust suvepealinnas küll on, aga kindlasti kõvasti vähem kui Tallinnas. «Tundub, et Pärnu inimene veel vajab harjumist jagatud kontori kontseptsiooniga, kuigi potentsiaalseid kliente on küllaga,» märkis Hanni ja tõdes, et nende üllatuseks on suurim segment hetkel need, kes on kas äsja kolinud Pärnusse või need, kes käivad töö- või eraeluasjus Pärnus kas kord või mitu korda nädalas või kuus, täiesti olenevalt inimesest.

«Ettevõtteid, kes Pärnus sellist teenust vajavad, on seinast seina. Palju on vabakutselisi, kahe-kolme

Kui mõningad ettevõtted pakuvad töökoha rentimist täisteenusena, siis leidub ka neid, kes seda oma põhiteenuse kõrvalt teevad. Näiteks Tallinnas Veerennis asuv Loomeinkubaator tegeleb ettevõtete konsulteerimise ja ärimentorlusega.

«Meie esimene eesmärk on siiski ettevõttete inkubeerimine ja meie esimesed kliendid on ikkagi ennekõike meie omad inkubandid, aga nüüd umbes kaks aastat on meil olnud avatud kontor, kus igalühel on oma laud ja oma tool, mida me siis kuu aja kaupa välja rendime. Me otseselt väga ei reklaami seda, aga meil on niisugune võimalus olemas,» sõnas Loomeinkubaatori pearaamatupidaja Kersti Tänavsuu.

Loomeinkubaatori turundusjuhi Mariko Kolki sõnul pakuvad nad seda võimalust, kuna näevad selles lisaväärtust oma inkubantidele. «Kui näiteks tuleb mõnest teisest valdkonnast graafiline disainer või veebiturundaja, siis võib ta lisada meie inkubandile väärtust,» lausus ta. Sarnaselt teiste vabakontoritega leiavad ka Loomeinkubaatorisse tee väga erinevate valdkondade inimesed. «Nad on leidnud selle hinna või asukoha sobivat,» arvas Kolk.

Kui Pärnus on vabakontori kõrghetk suvi, siis Tallinna kliendid lõpetavad oma lepingud suveks enamasti ära.

«Ega keegi ei taha ju tühja maksta,» nentis Tänavsuu.

See-eest aktiveeruvad väikesed ettevõtted kas septembris või jaanuaris.

32

TEENUS

ÄRI UUS KODU • DETSEMBER 2018

Kuidas, mille järgi ja mille vahel valida ärile

PILVETEENUSE PAKKUJAT? AIVAR PAU

Laias maailmas on ettevõtetele pilveteenuse pakkujaid kümneid ja sadu ning kontorinurgas asuva serverikasti asemel leidub kindlasti igaühele midagi. Aga mille alusel ja mida valida? Proovime Eestis tegutsevate teenusepakkujate endi abil veidigi neis keerulistes küsimustes selgust saada.

E

simesena tulevad igaühele muidugi pähe üleilmsed tehnoloogiagigandid Amazon, Microsoft ja Google, kes pakuvad peaaegu kõike. Kuid korralikke pilveteenuse pakkujaid on meil ka kodumaal – alates Teliast ja lõpetades Leviraga.

MAX123 KONKREETSED SOOVITUSED PILVETEENUSE VALIKUL ÄRI- VÕI TEHNILINE VAJADUS Fundamentaalsete 21. sajandi ärivajaduste katmiseks, näiteks: • Äri e-postiteenus • Ühiskalendrid, tööülesanded • Dokumendihaldus • Failide jagamine ja ühistöö

Soovitame eelistada SaaS teenuseid, nt: Office 365 Google G Suite

• Ettevõttesisene kiire suhtlus ja tegevuste planeerimine

TEHKE VÄHEMALT VARUKOOPIAD PILVE! Andres Aavik tarkvararobootika ettevõttest Flowit tõdeb, et eri teenusepakkujate sarnased teenused pole tehniliselt spetsifikatsioonilt ega hinnakirja komponentidelt üks-ühele võrreldavad.

«Ostes infrastruktuuri teenusena (IaaS), on kõik lihtne.

See aga ei taga tulenevalt füüsiliste serverite madalast hinnast olulisi eeliseid ning võidu saavutamiseks on vaja teha valik platvormide (PaaS) ja teenuste vahel (SaaS),» rääkis Aavik. «Seal läheb aga pilt väga kirjuks ning optimaalseim lahendus sõltub väga palju majutatavate tarkvaralahenduste nõuetest ja võimalustest.»

Nii ongi tema sõnul paljud ettevõtted serverid majja tagasi toonud ning otsustanud ikkagi riketele ja rünnetele üksi vastu seista. «Meie lähtume oma klientidele teenusepakkujaid valides eeskätt sellest, kui mugavaks on konkreetse teenuse tarbimine tehtud – kas on hea tellida, seadistada, paigaldada ja hooldada. Kõige viimase kriteeriumina tuleb hind, sest see on kõigi teiste kriteeriumide sees juba väga suures osas kajastatud. Ka erisused on hinna osas ka kõige väiksemad,» märkis Aavik.

Näiteks Amazoni ülikvaliteetsete pilveteenuste üles seadmise ja haldamisega peaksid tegelema väga kogenud spetsialistid. Samas väiksema pakkuja, Digitaloceani, teenuste puhul saab kõigega hakkama pea iga tehnilise meeskonna liige.

«Olen ise toote omaniku ehk äripoole esindaja rollis teinud keset tänavat telefoniga rääkides otsuse ja hiljem 4–5 klikiga otse telefonist tarkvara paigalduseelse seisu taastanud, kui tarkvaravärskenduse järgselt ilmus ootamatult kriitiline viga. Seega julgen soovitada ka teistelegi lahendusi, mida suurem ringkond inimesi à

SOOVITUS

• Majasisene füüsiline riistvara on ajale jalgu jäänud, soovitakse majasisesed teenused ja rakendused üle viia töökindlale avaliku pilve platvormile

• Andmete talletamine, arhiveerimine, andmebaaside käitamine • Varunduse- või avariitaaste sait majasisestele serveritele/teenustele (Disaster Recovery Site) • Arendusplatvorm erinevate rakenduste või teenuse loomiseks, haldamiseks ja käitamiseks • Kaasaegsete tehnoloogiate IoT, Machine Learing, BigData, Artificial Intelligent arendus/käitamine • Kõrge serverite ja teenuste käideldavus, mitme asukoha põhisus, paari klikiga skaleeritavus • Äri nõue on compliance (ISO, HIPAA, PCI jms), kõrge füüsiline turvalisus, GDPR vastavus, lugematud turvafunktsioonid

Soovitame eelkõige eestimaiseid IaaS teenuse pakkujaid klassikaliste virtuaalmasinate majutamiseks: Telia MAX Cloud Levira jt Soovitame nii kodumaiseid (nt Telia, MAX Cloud, Levira) kui ka globaalseid pakkujaid (nt Azure, AWS ja Google) Soovitame kaaluda globaalseid, kiiresti arenevaid ja kaasaegseid PaaS ja SaaS platvormide/ teenuste pakkujaid: Azure AWS Google

34

TEENUS

kasutada suudavad,» lisas Aavik. «Ja kui ka tõesti on äärmine vajadus ise füüsilisi servereid omada ja pidada – tehke vähemalt varukoopiad pilve, tehke neid tihti ja testige kord aastas ka taasteplaani!»

VÄIKESTEL TASUKS VALIDA TARKVARA TEENUSENA LAHENDUS Telia Eesti IT-valdkonna juht Andre Visse nentis, et pilveteenuse pakkuja valik oleneb suuresti teenusest, mida pilve soovitakse majutada.

«Väiksemate ja standardsemate ärivajadustega klientide jaoks on loogiliseks valikuks SaaS ehk Tarkvara teenusena lahendused, kus ettevõte kasutab tarkvara pilveplatvormil. Sellise pilvemudeli hetkel populaarseimaks näiteks on Office365 tarkvarapakett, mis võimaldab kasutada Microsofti kontoritöö tarkvara lahendusi otse pilvest,» rääkis Andre Visse.

Suuremate ja keerukamate ärivajaduste toetamiseks on vajalik spetsiaaltarkvara, mille paigutamiseks on ettevõttel valida, kas majutada see enda privaatsesse pilve (st pilveplatvormile, mida kasutab vaid ettevõte ise) või avalikku pilve (suurde teenusepakkuja pilve, mida jagatakse paljude klientidega). Kui otsustatakse kolida teenusepakkuja pilveplatvormile, siis tasub kindlasti silmas pidada: • Milline on teenusepakkuja reputatsioon ja rikete ajalugu?

• Kui kaugel tarbijatest (töötajad, kliendid) pilv asub?

• Kui kvaliteetne ja operatiivne on teenusepakkuja tugi?

• Kui palju varjatud kulusid teenuse tarbimisega võib kaasneda?

• Kas ja kui keeruline on teenusepakkujat hiljem vahetada?

«Kokkuvõtteks võib välja tuua üldise trendi – kõik kolib pilve. Valikukohaks on vaid see, kas tegemist on privaatse või avaliku pilvega või kõige sagedamini hoopis kombinatsiooniga neist kahest,» lisas Visse.

TÄNANE ELU ON HÜBRIIDLAHENDUS MAX 123 AS turundusjuht Raul Pero ütles, et pilvelahenduste esile tõstmisel ei tohi unustada, et parima ärilahenduse saavutamiseks tuleb vaadelda kogu IT-d tervikuna, unustamata ka «maapealseid» lahendusi.

«Ehk siis – tänane elu on hübriidlahendustes,» sõnas Pero ja märkis, et kõigi suuremate pilveteenuste pakkujate portfellid on suhteliselt sarnased – saab teha samu asju, aga lihtsalt erinevaid teid pidi.

«Esimene asi, mis tuleb teha, on audit ja analüüs.

Kõiki, kes annavad soovitusi ilma nendeta, võib suuremal või vähemal määral nimetada soolapuhujateks. Kui tuua siia näide meditsiinivaldkonnast, siis ükski õige arst ei hakka ravima valutavat pead, ilma et ta teaks, mis on see põhjus, miks pea valutab,» rõhutas Pero.

Kui vaadata pisut täpsemalt pilveteenuste sisusse, siis tegelikult pole tema hinnangul kasutaja jaoks midagi muutunud, sest ka kasutaja vajadused on suures pildis samad mis 10 aastat tagasi. Andmed peavad liikuma, olema kättesaadavad, backup’itud, arhiveeritud ja taasesitatavad.

«Pilveteenuste eelis seisnebki selles, et seda kõike on võimalik teha, seadistada, jälgida lihtsamalt ja andmemahtude ning ressursi suurendamine või vähendamine on lihtne. Pilvelahenduste võtmesõna on skaleeritavus. Ja loomulikult peab see kõik olema turvaline, mida korralikult disainitud ja juurutatud pilvelahendused ka on,» ütles Pero.

Väljaandja: AS Eesti Meedia Vastutav toimetaja: Johanna Heinmaa, johanna.heinmaa@postimees.ee Projektijuht: Rainer Verner Samolberg, rainer.samolberg@postimees.ee Reklaamitoimetaja: Jelena Bazanova, jelena.bazanova@eestimeedia.ee Kujundaja/küljendaja: Kristiina Sillandi, kristiina.sillandi@eestimeedia.ee Keeletoimetaja: Triin Ploom-Niitra, triin.ploom-niitra@eestimeedia.ee

ÄRI UUS KODU • DETSEMBER 2018

ÄKKI TEHA ISE PILV?

Kiirelt areneva pilveteenuste pakkuja Levira IT-teenuste direktor Margus Uustalu pani Postimehe palvel kokku kaheksast punktist koosneva soovituste nimekirja, mida iga andmeid töötlev ettevõte võiks kaalumisel abiks võtta.

1. Defineerida ärivajadus ja ootused teenusele Kaasajal on erinevate pilvetehnoloogiate pakkujaid ja pilvekeskkondi tohutult palju. Kuid pilveteenus ei ole rohi, mis äri korda teeb. Esmalt tuleb defineerida ärivajadus, mida rahuldama minnakse. Enne kui valida pilveteenuse keskkondadest see õige, tuleks väga selgelt defineerida ootus teenusele. Võimalusel kaasata selleks erialaspetsialiste. Kas valida avalik pilv, kasutada privaatpilve või äkki isegi hübriidlahendust? Kas pilv peab olema kõrgkäideldav? Kerge on teha valesid otsuseid, kui ei tea, kuhu jõuda tahetakse, millised on ootused käideldavusele või turvalisusele. Põhjalik eeltöö aitab vältida hilisemat pettumust, võimalike migratsiooniprojekte teistesse keskkondadesse ja tõdemust, et nii ei saagi teha, nagu planeeritud oli.

2. Ei ole olemas universaalset, kõigile sobivat teenust Keskkondi on erinevaid ning ei ole universaalset keskkonda, mis sobiks nii arendajatele, veebimajutajatele kui ka ressursimahukatele projektidele. Üldjoontes on kõigil pilveteenuste pakkujatel oma spetsiifika. Tavaliselt saab teha kõike, kuid see ei ole ressursikasutuse vaates alati mõistlik. Eriti juhul, kui ressursikasutust maksustatakse.

Jällegi kord tuleb olla tark teenuse tellija.

sertifitseerinud. Nii saab vähendada riski, et andmed päris «jalutama ei läheks». Viimasel ajal on seda kahjuks aina sagedamini kuulda.

5. Pilveteenus ei tähenda, et andmed alati säilivad Ekslikult arvatakse, et pilveteenus tähendab 100% kaitstust nii teenuse kui ka andmete osas. Siiski soovitaks ikkagi kasutada varundusteenust (backup) ja seda siis, loomulikult, teise asukohta. Alati ei pruugi andmete kadumise taga olla teenusepakkuja süsteemirike või kellegi pahatahtlik tegevus. Ka kasutajad ise võivad vigu teha ning enamikul juhtudest on kiirem ja odavam lahendus varukoopiast taastada.

6. Millised trendid on veel turul (hübriid) Viimase paari aasta trend on olnud erinevad hübriidlahendused. Klientidel on töötavad serverid, millest loobumine tundub ebamõistlik. Samas on hooajaliselt nõudlus ressursimahukamate tegevuste tarbeks. On need siis mingid arendused või kampaaniad. Antud juhul on Levira klientidele soovitanud hübriidlahendust, kus saab kombineerida nii füüsilise serveri kui ka pilvelahenduste parimaid omadusi. Kuna pilveressursi kasutust hinnastatakse tavapäraselt ressursi kasutamise järgi, siis on antud lahendus ka äärmiselt kuluefektiivne.

3. Odav ei ole alati kokkuvõttes odav Lisaks soovitaks tähelepanu pöörata hinnastusmudelile. Eestis ei ole tavapärane, et hinnastatakse andmeside liikluse mahtu. Muus maailmas on see aga pigem tavapärane. Just see komponent võib tulla halva üllatusena.

Lisaks tuleb läbi kaaluda ja võrrelda näiteks kettamassiivi hinda ning protsessori ja mälukasutuse hinnastust.

Tasuta lõunaid ei ole. Kui on soov majutada veebilehte ja meiliserverit, siis tasuks ikka valida just veebilehtede majutusele spetsialiseerunud teenusepakkuja. Saab olla kindel, et kõik töötab, ja mõistliku tasu eest.

7. Serverid omas majas Kõik oleneb spetsiifikast: kindlasti on kliente, kelle infoturbepoliitika keelab kasutada pilvelahendusi või kliente, kelle olemasolev raudvara on soetatud varuga ja töötab eeskujulikult ja efektiivselt. On olemas serveriruum, kus servereid hoida. Lisaks mõjutab oma füüsiliste serverite omamist ka tööspetsiifika. Kui soovitakse teha väga ressursimahukaid suurandmete arvutusi ja analüütikat, tuleb see tegevus tavalist serverit kasutades oluliselt odavam.

4. Kelle omad on andmed?

Juriidilisest aspektist tasuks kindlasti tähelepanu pöörata kasutustingimustele, kellele kuuluvad serverites hoitavad andmed. Kuidas teie andmeid talletatakse ja mida nendega tehakse. Ei ole harvad juhused, kus kliendid avastavad hiljem, et andmed, mida nad on heausklikult kuskil talletanud, enam neile justkui ei kuulukski. Lisaks tasub uurida, kas teenusepakkuja kasutab andmeturbe valdkonnas rahvusvaheliselt tunnustatud praktikaid või on lausa oma tegevused

8. Äkki teha hoopis ise pilv?

Kõik oleneb jällegi spetsiifikast, turvanõuetest ja ka oskustest. Kindlasti on ettevõtteid, kes ehitavad endale ise privaatpilve, kasutades selleks endale kuuluvaid või siis renditud füüsilisi servereid ja mõnda virtualiseerimisplatvormi. Tavapäraselt on selle põhjuseks vajadus kontrollida platvormi, ligipääse ja kogu infrastruktuuri. Antud lahendus erineb suurte pilveteenuste pakkujate teenusest vaid mastaabi ja kindlasti ka paindlikkuse poolest. n