ÄRI UUS KODU nr 1, mai 2019 by Postimees

ÄRI UUS KODU KOOSTÖÖS POSTIMEHE MAJANDUSTOIMETUSEGA

NR 1 • MAI 2019

SINU ÄRI UUS KODU HAMMERHEADILT! LOE LÄHEMALT LK 2

WWW.HAMMERHEAD.EE

SISUTURUNDUS _______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

ÄRI UUS KODU • MAI 2019

Läbimõeldud äripind tõ tootlikkust ja konkuren EESTI ETTEVÕTLUSKESKKOND koosneb enam kui 90% ulatuses mikro- ja väikeettevõtetest. Ettevõtetele on Eestis viimase kolmekümne aasta jooksul rajatud kümneid tuhandeid ruutmeetreid büroopinda, samamoodi laopinda ja kaubanduspinda kaubanduskeskustes, kuid puuduvad sobivad äripinnad väikestele ettevõtetele, kel pole vaja sadu ruutmeetreid laopinda. hinnavahe märgatavalt. Kui liita ka uue pinnaga kaasnevad mugavused, innovaatilisus, funktsionaalsus, konkurentsieelised, kuluefektiivsus, aja kokkuhoid ja ettevõtte kasvupotentsiaal, siis ettevõtja silmis võiks üürihind saadava kasu valguses olla kõrgemgi. 12-eurone üürihind, mille tõttu äripinna kuu üür on 200 või 400 eurot kõrgem, ei ole argument, kui asud esinduslikus hoones, esinduslikul pinnal, kus nii kliendid kui personal tunnevad ennast hästi.

Allan Kool.

Selliseid ettevõtteid on tuhandeid ja see tähendab, et tuhandete ettevõtjate jaoks on puudu sobivast äripinnast. Kiired lahendused puuduvad, aga leevendust toovad kolm ühes nn stock office äripinnad, mida kahjuks ei rajata piisavalt. Äripindade arendusega tegeleva Hammerheadi juhatuse esimees Allan Kool rääkis hetkeolukorrast pealinna ärikinnisvaras. Milline on hetkel Tallinna ärihoonete turg? Räägiksin rohkem väikeäridest, millel on oluline osa kauplusel ja laopinnal ning vähemtraditsioonilisest bürookinnisvarast. Eestis on ettevõtetel peamiselt kasutada vanad suured liigendatud hooned, kus äripinnad on aja jooksul juhuslikult tekkinud. Nende pindade funktsioon, tehnoseadmed, parkimine ning klientide ja kaupade liikumine ei ole läbi mõeldud. See tekitab peavalu nii ettevõtjale, töötajale kui ka kliendile. Puudu on uusi ja väikesi äripindu, kus on koos ladu ja kaubanduspind. See on täitmata segment. Miks on üürihinnad laes? Ruutmeetri üürihind on ekslikult saanud äripinna üürimisel peategelaseks, aga vaadata tuleks pilti laiemalt. Väidetakse, et uutes kaubandushoonetes on üürihind kõrge. Ettevõtjat ei peaks huvitama, kui suur on pinna üürihind, vaid see, kui suured on kulud kokku. Kui lüüa kokku keskmise vana äripinna ja mõne kaasaegse hoone üür ning kõrvalkulud, väheneb

Miks eelistada uut hoonet? Uutel asjadel on uute asjade sära. Uued hooned on funktsiooni ja süsteemide poolest edasi arendatud. Kõrvalteenused, mis on vajalikud ettevõtluse mugavaks teostamiseks, on uutes hoonetes läbi mõeldud. Tänapäevased hooned toovad kaasa uued standardid. Ettevõtjad, kes on kolinud nõukogudeaegselt pinnalt uuele, reeglina vanale tagasi ei lähe. Uued pinnad pakuvad palju enamat kui värsket betooni, sest lahendused, süsteemid ja ideoloogia on modernsed. Uus on ka tänapäevane mõttelaad, mis tõrgub vanadel pindadel tegutsemise vastu. Aga vana pinna saab ikkagi odavamalt? Kümne ja isegi viie aasta taguste hindadega enam uusi lepinguid ei sõlmita. Hinnad tõusevad ka vanadel pindadel. Vanad pinnad jäävad ka pärast korralikku rekonstrueerimist vanadeks, madalama funktsionaalsusega hooneteks. Iganenud hoonete omanikel ei ole majanduslikku motivatsiooni rekonstrueerida vanu hooneid uutega võrdseks. Hinnad tõusevad edaspidigi. Mis on veel uue hoone eelised vanade ees? Uutes hoonetes on madalad kõrvalkulud, hea sisekliima ning avarad, soojad ja kuivad ruumid. Hoone igakuised kõrvalkulud on meil aastas keskmiselt 1,2–1,5 eurot ruutmeetri kohta. Tavakasutuse juures on selles kõik kulud, isegi vesi ja elekter. Päikesepark toodab katusel väikest lisakasu hoones tegutsevatele ettevõtetele. Ainuüksi aegunud ja tänapäevase valgustussüsteemi kulude hinnavahe on kümnekordne, kuid märkimisväärne on kokkuhoid ka tänapäevaste kütte- ja venti-

latsioonisüsteemidelt ning soojustamistehnikalt. Hammerheadil on oma kitsas valdkond. Mis on stock office’i tüüpi äripind? Stock office on tänapäevane väikeettevõtjale, nii jae-, kui hulgimüüjale, aga ka muu valdkonna ettevõtetele mõeldud äripind, kus firma kõik üksused toimivad koos. Kaupluse, kontori, lao, tootmise või teenindamise ruumid on koos ühes üksuses. See lahendus võtab sageli ära vajaduse palgata eraldi transporttööline või laomees. Müügimees võtab kliendi vastu, müüb kauba maha, vormistab ja annab kauba

kätte. Lahendus on tekkinud probleemist, mis on kerkinud tööjõupuudusest. Selliseid 150–350 ruutmeetriseid kolm ühes äriruume Eestis eriti rajatud ei ole, aga on palju ettevõtjaid, kellele see pind sobib. Meie poolt edasi arendatud Stock Office on Loft Office. Mis loft office? Loft office on moodne ja äge avar ruum, kus ettevõtte ladu, kauplus ja kontor ei ole eraldatud, vaid kõik ühes ruumis. Loft office’i pinna tunnuslause on: «Ära müü oma kaupa laost, parem ladusta kaupluses!» Kauplus on suurem ja kliendile huvitavam. Loft office’i kontseptsioon on lausa Eestis

MAI 2019 • ÄRI UUS KODU �� SISUTURUNDUS

õstab ettevõtte ntsivõimet sündinud. Seda tüüpi äripindadest on Eestis esimene omataoline valmimas aadressil Artelli 19. Termin tuleb nagu paljud uued asjad ameeriklastelt, lofti ehk pööningukorteri nimest, millega elavdati vanu tööstusalasid jms. Loftkorter on tehnogeenne, kõrgete lagede, avatud tehnosüsteemide, vahekorruste ja suurte akendega eluruum. See on moodne ja mis eriti tähtis, eristuv ja äge. Kõik on ehitatud büroopindade standarditele vastavalt ning töötemperatuurid, küte ja õhuvahetus toimib nagu kontoriruumis. Seinad on kivist ja peavad hästi kinni naabrite heli. Erinevus võrreldes stock office’iga on seegi, et loft office oma suurema kaubanduse osaga on asukoha suhtes nõudlikum, tahab olla väljaarendatud piirkondades, hästi nähtav ja ligipääsetav. Loft office’i hooned ei konkureeri otse stock office’itega, pigem tänapäevaste kaubanduskeskustega. Millised on peamised erinevused funktsionaalsuses võrreldes niinimetatud tavaliste äripindadega? Seni on levinud äripinnad, mida on püü-

tud sobivaks kohaldada. Tihti on sobivate ruumide puudusel loodud erinevad üksused erinevatesse asukohtadesse. See on kliendile ebamugav, ettevõttele ebatõhus ja personalile keerukas. Ühes üksuses toimetamine soodustab ettevõtte tulususe, tootlikkuse ja efektiivsuse kasvu. Stock office- ja loft office-hoonete ruumid püüavad olla täpselt sellised, nagu ettevõtja tegelikult vajab. Pinnad on kompaktselt lahendatud, puuduvad tarbetud koridorid ja kasutud nurgad. Iga üüritud ruutmeeter on üürnikule kasulik. Loomulikult on ka muud olulist hästi lahendatud – parkimine, manööveralad, kauba laadimine, hea asukoht, nutilahendused jne. Kuidas võidab sellest töötaja, kuidas klient? Uus ja moodne kolm ühes töökeskkond pakub personalile kaasaegsemaid töötingimusi, mis on tänapäeval üha olulisem. Erinevate uuringute järgi on töötajatele head ja moodsad töötingimused palgast motiveerivamad. Personal on viisakalt riides, professionaalsem, sõbralikum, heatu-

julisem, kui ruumid on moodsad, puhtad, soojad, kuivad, avarad, tänapäeva stiilistandarditele vastavad. Avar ja hästi lahendatud kaubanduspind ning kontor mõjub ka kliendile ja koostööpartneritele ning jätab ettevõttest tugevama ja tegusama mulje. Ka kliendile on lihtsam, kui kaubaga tutvumine, ostu vormistamine, kauba vastuvõtmine ning järelteenindus toimuvad samas kohas.

Kui klient on hästi hoitud, annab see konkurentsieelise.

Kuidas tekib teie pindadel kuluefektiivsus, kui üür on tavapärasest kõrgem? Tahaksin vastu küsida, kui üür on kõrgem millest? Sageli kaubanduskeskuse kontseptsioon välistab teatud kaubagruppide müügi. Teatud väikeettevõtetele kontseptsiooni poolest sobivaid pindu polegi kuigi palju olemas. Suured ettevõtted omavad või üürivad suuri hooneid, aga väikeettevõtja peab leppima iganenud ja kohandatud lahendustega. Loft office konkureerib pigem kaubanduskeskustega ja selles võtmes linnasiseste loft office’ite üürihinnad ei ole kõrged. Meie poole pöörduvad üha sagedamini ettevõtjad, kes lahkuvad kaubanduskeskustest, kuna seal on üür ja kõrvalkulud kõrgemad, lahtiolekuajad kohustuslikud, keskne marketingikulu ning ebamugavalt pikad vahemaad parkla ja kaupluse vahel. Loft office pakub leevendust probleemile, aga äripinnad, millega kinnisvaraportaalides võrreldakse loft office’i pinda, seda ei paku. Lihtsam näide kulude kokkuhoidmisest loft office’is: müügimees võtab kliendi vastu, müüb kauba, vormistab välja ja annab kauba kätte. See lahendus võtab ära vajaduse palgata transporttööline või laomees. Kui suur osa meeskonnast asub koos, jääb ära üksustevaheline transport, vähenevad logistika ning telefoni- ja meilisuhtlus, mistõttu meeskond muutub efektiivsemaks. Kehvast kommunikatsioonist tekkivad vead vähenevad ning lihtsam on teha päeva sees kiirkoosolekuid ja briifinguid. Personalikulu väheneb, tootlikkus tõuseb. Juhil on ettevõtte toimimisest oluliselt parem ülevaade ja vajadus vaheastme juhtide järele väheneb.

Suurem otsustusvabadus. Ettevõtja otsustab ise lahtiolekuaegade üle, mis võimaldab võrreldes kaubanduskeskustega märkimisväärselt kulusid kokku hoida. Kokkuhoid tuleb nii üürilt, kõrval- ja personalikuludelt kui ka reklaamikuludelt.

Mis on peamised loft-office’i tüüpi äripinna plussid? Esinduslikkus. Loft office on järgmise kümne aasta stiilihitt – klaasfassaadiga esinduslik äripind, kus klient saab alati hea parkimiskoha ning on mugav kaubaga tutvuda ja kaup kätte saada.

Parkimine. Hea ligipääsetavus koostööpartnerile, personalile ja kliendile on olulised. Sama oluline on ka hea ligipääsetavus kauba laadimiseks. Uued hooned projekteeritakse piisava parkimiskohtade arvuga ja hästi lahendatud tasuta parkimisega nii töötajale kui kliendile.

Nutikad lahendused. Rohkem aega, vähem väikesi probleeme. Tänapäevased nutilahendused võimaldavad telefoni äpist ruumid valve alt maha võtta, tuled põlema panna, tõsteukse avada ning sise- ja välikaamerate abil juhendada klienti, koostööpartnerit või kauba tarnijat. See aitab ettevõtte juhi või töötajate aega kokku hoida ja tõstab klienditeeninduse mugavust, sest klienti saab teenindada ka tööajavälisel ajal. Sobiv asukoht. Paiknemine piirkonnas, kus ollakse harjunud äri tegema. Hea asukoht katab paljude ettevõtete jaoks ära üle poole Tallinnast. Hoonet teatakse hoone brändi või sümboolika järgi ja klient või koostööpartner leiab kergesti ettevõtte tegevuskoha üles. Efektiivsem ladustamine kõrgusesse. Sõltuvalt spetsiifikast, peaksid seisvad laovarud kaubandusettevõttel olema pigem väikesed ning kaubakäive peaks olema kiirem. Kaup peaks olema kiiresti kättesaadav ja samas liikuv, mitte seisma laos, aga kaup peaks ideaalis olema kohal. Ladu saab muuta efektiivsemaks, kui ladustamisega minna kõrgusesse. Virnastaja pakub abi laopinna efektiivsemaks kasutamiseks. Kas see peaks parandama ettevõtete konkurentsivõimekust ja kasumlikkust? Täpselt nii, paindlikkus kauba jõudmisel kliendini. Kvalifitseeritud tööjõu olemasolu otse kauba juures ja tarneahela lühendamine peaksid olema olulised argumendid kõigile kaupa, toodet või teenust pakkuvatele ettevõtetele. Eesti majanduse konjunktuur nõuab suuremat lisaväärtust ja uusi efektiivseid lahendusi. Loft office-tüüpi pinnad on meie panus.

PERSOON _______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

ÄRI UUS KODU • MAI 2019

Colliers Internationali Eesti partneri Margus Tinno sõnul on rahapesuskandaalid vähendanud välismaiseid investeeringuid ärikinnisvarasse ja pangad muutnud järjest konservatiivsemaks. Fotod: Tairo Lutter/Postimees

MARGUS TINNO: kaubanduskeskuste omanike pidu hakkab läbi saama REET PÄRGMA

Maailma ühe suurima äri ärikinnisvara konsultatsioonifirma Colliers Internationali Eesti partner Margus Tinno rääkis, et välismaise kapitali osa on Eesti ärikinnisvaras langusesse läinud ning pangad muutunud järjest konservatiivsemaks. Üldine turuolukord on hea, kuid B- ja C-klassi büroopindade omanikud seisavad raske valiku ees.

Milline on ärikinnisvara praegune turuolukord? Kui vaadata aknast välja, siis tundub, et arendatakse palju, aga olukord on stabiilne. Maht võib kasvada järgmisel aastal, kui valmib mõni suurem projekt nagu Porto Franco ja Fahle kvartal. Ma siiski ei ütleks, et meil on väga palju uut pinda juurde tulemas: arenduste maht on kammitsetud ning nõudlus ja pakkumine on enam-vähem tasakaalus. Tugevat kasvu piiravad ka pankade finantseerimistingimused. Lähmegi kohe investeeringute juurde. Eelmisel aastal langesid investeeringud ärikinnisvarasse 30%. Millest on langus tingitud? Jah, kui vaatame külma statistikat, siis langes investeeringute maht mullu kolmandat aastat järjest. See ei tähenda,

et meil on mingisugune suur probleem. 2015 oli lihtsalt rekordaasta ja sellega võrreldes on teatav korrektsioon loomulik. Teine investeeringute languse põhjus on ka erinevad regulatoorsed aspektid, mis puudutavad välismaiste investorite tegutsemist. Välismaise rahaga tehtud investeeringud olid tõesti 2018 languses. Kui suures languses? Varem on välismaiste investeeringute kaal moodustanud ligi poole kogumahust. Teise poole moodustab Eesti kapital. Mullu moodustas kohalik kapital 70–80% kogumahust. Kõik on seotud rahapesuskandaalide ja regulatsioonide karmistamisega – kuidas on kellelgi võimalik pangas kontot avada kuni selleni, kui raske on laenu saada. Ida poolt tulnud investorite arv on tugevalt langenud ning à

ÄRI UUS KODU • MAI 2019

KUI NELI-VIIS AASTAT TAGASI OLID SUUREMATEL KESKUSTEL NÄPUD PÜSTI JA ELU LILL, SIIS NÜÜD ON SEE MUUTUNUD.

Tinno sõnul on mitmed Eesti suuremad kaubanduskeskused passiivses müügis. Fotod: Tairo Lutter/Postimees

tegelikult on probleeme ka mujalt, sh Euroopa Liidust pärit investoritega. On ka räägitud, et pangad on muutunud konservatiivsemaks. Jah, pankade finantseerimistingimused on muutunud. Ütleme niimoodi, et tegelikult meie tunnetasime seda juba selgelt 2018. teise poolaasta alguses. Eelkõige tuleneb see just sellest, et pankade konkurents on muutunud oluliselt lahjemaks – Danske kadus, Nordea ja DNB ühinesid. Tõsiselt suurtest tegijatest meil on Swedbank, SEB ja Luminor ja praegu kipub Luminor olema oma tingimuste poolest selgelt ebasoodsam. Tõusu teeb ka LHV. Tänu sellele, et meil on panganduses konkurentsiolukord muutunud, kasutavad pangad oma positsiooni ära ja dikteerivad tingimusi. Oleme seda ise ka näinud teatud investeeringuobjektide puhul, kus näiteks mullu suvel pangast saadud indikatsioon oli pool aastat hiljem midagi muud. Laenuintress on läbi marginaali tõusu selgelt kasvanud ja selles mõttes on madala intressi aeg ilmselt läbi! Muutus on piisav, et tekitada olukord, kus lõppfaasi jõudnud tehingute osas hakatakse finantseerimist lõplikult lukku lööma ja avastatakse, et varem koostatud Exceli ja reaalsete tingimuste vahel on käärid. Kas see tähendab, et mingid tehingud jäävad ära? Ilmselt võib mõni tehing ka ära jääda, aga eeldan ja loodan ikka seda, et kui on soov tehingut teha, siis saadakse olukorra muutusest aru. Selle vastu võidelda ei ole mõtet, ega midagi paremaks ei lähe. Loodetavasti 2019 ongi kohanemise aasta, kus müüjad, kes ei ole pangaga kolm-neli aastat sisuliselt suhelnud, sest nende objektide lepingud kestsid, nüüd pangaga taas suheldes mõistavad, et olukord on teine. Kui kaua me saame Eesti kapitali peal purjetada, kui välisinvestorite osa väheneb? See on mõnes mõttes paradoksaalne, sest tegelikult on turul väga palju raha, mis otsib investeerimisvõimalusi. Arvan, et ka kohalikku kapitali on päris palju. Suuremate tehingute puhul võib tõesti piir ette tulla, kui palju erakapitali ja institutsionaalset kapitali suudetakse kokku panna, aga ma ei usu, et turg sellepärast seisma jääb. Toimub teatud kohanemine ja küll välisinvestorid leiavad ka lahenduse. Kui vaatame näiteks Skandinaavia poole, siis on seal ka investoreid, kes on valmis tehinguid tegema nii-öelda cashi eest. Nad ei vajagi panga finantseeringut või siis lahendavad olukorra nii, et teevad tehingu alguses cashi eest ära ja siis hakkavad pankadega suhtlema. Investeerimises ei ole pilt enam kindlasti sama mustvalge, kui seni on harjutud. Kui Eestis investeeringute maht langeb, siis Vilniuses on toimunud suur tõus. Mis Leedu ja ka Läti turul toimub? 2018. aastal tehti Leedus läbi aegade mahurekord. On näha, et investorid on Leedu avastanud. Näiteks Vilniuse bürooturg oli huvitaval kombel aastaid Tallinnast maas ja ühel hetkel sai arendustegevus hoo sisse, mida toetasid ja toetavad välismaiste suurettevõtete tugiteenuste keskused, kes on oma suuri üksusi tuhandetele ruutmeetritele pannud. Läbi selle on tekkinud turule palju tugevate üürnikega tooteid. Leedu on üldse selgelt erinev muust Baltikumist. Kui Eesti ja Läti puhul räägitakse, et riikides on üks linn, siis Leedus on peale Vilniuse veel kaks-kolm linna, eelkõige Kaunas ja Klaipeda. Eriti Kaunase areng on muljetavaldav. Läti on imelik juhtum: ei saagi täpselt aru, miks seal hoog sisse ei lähe. Mingi hetk lõi seal Vene raha turu sassi, sest investeeringuid tehti elamislubade saamiseks ja seega tehti ka rumalaid tehinguid. Nüüd on näha, et olukord on tasakaalustunud. Ka mitu Eesti arendajat, näiteks Capi-

tal Mill ja Kapitel plaanivad Lätis büroopindu arendada. Just valmis Riias ka uus Akropole kaubanduskeskus. Muidugi on huvitav, et Baltikumis on päris palju kaubanduskeskusi müügis, aga keegi neid väga osta ei taha. Vaid Leedus on toimunud tehinguid. Mitu kaubanduskeskust Eestis müügis on? No Eestis on mõni kaubanduskeskus olnud juba pikemat aega passiivselt müügis. Keegi ostjat kuulutusega otseselt ei otsi, aga müüa tahaks. Millised keskused? Kuna nad ei ole avalikult aktiivselt müügis, siis ma ei saa seda avalikustada. Läheme Eesti kaubandusturu juurde. Äsja tuli turule T1 ja nüüd oodatakse Porto Francot. Kas meie turg juba küllastunud pole? Eesti kaubanduskinnisvara on selgelt kaubanduskeskuste keskne, põhimõtteliselt kogu kaubanduspind on keskustes. Meil praktiliselt puudub tänavatasandil kaubandus, mida võib näha näiteks Riia, Helsingi või Stockholmi kesklinnade tänavatasandil. Seega, kui võrdleme kaubanduskeskuste pinda teiste riikidega, siis jah, seda on rohkem, aga meil ei ole jällegi neid kauplusi, mis mujal on. Üleüldiselt on küllastumise piir kaubanduspindadel lähedal, kuid ma ei ütleks, et meil on suur probleem, sest ka ajalooliselt ebaõnnestumisi ei ole. Keskuste vakantsus on siiani olnud marginaalne, võib-olla ühe protsendi kandis. Küll saab T1 Mall of Tallinn olema lakmustest kas siis keskuse enda või terve turu võtmes. Olukord on muutunud, sest pinda on juurde tulnud – kõik suuremad keskused on laienenud ja laienemas ning uut on lisandumas. Klientide arvu puhul kehtib Tallinnas aga ühendatud anumate seadus ehk tarbijaid juurde ei tule ning olemasolevad jagunevad erinevate keskuste peale ära. Meie kui nõustajad tunnetame ka seda selgelt, et kui veel neli-viis aastat tagasi olid suurematel keskustel näpud püsti ja elu lill, siis nüüd on see muutunud. Kui toona saadi ise hakkama ja abi ei vajatud, siis nüüd oleme nõustajatena peaaegu kõigile keskustele mingit tööd teinud. See näitab, et status quo on muutunud. Varem on räägitud, et meie kaubanduskeskustes on kuue aasta tagused üürihinnad, aga kulud üha kasvavad. Iga Eesti ettevõtte kulubaas on kasvanud ning seda veab eelkõige tööjõukulu. Üürihind on kaupmehele üks kaasnevatest kuludest, mida kehva tulemuse korral üritatakse optimeerida. Kaubanduses seda enam, et poe käive on seotud kaubanduskeskuse külastatavusega. Teema on järjest enam ka käibepõhine üür, see tähendab, et kaubanduspinna omanik jagab üürnikuga riski. Kaubanduskeskuse omanikust sõltub päris palju, sest keskus ei toimi täna enam nii, et ehitan maja valmis, üürin ruumi poodidele välja ja inimesed lihtsalt tulevad. Külastatavuse taga on ikka kõva manageerimine ja promo. Kui palju käibest sõltuvat üüri juba kasutatakse? Ütleme nii, et see ei ole nüüd totaalselt uus asi, lihtsalt selle osa või tähtsus on muutunud. Ankurrentnikud on muidugi jõupositsioonis ja ma usun, et nende lepinguis on kõigil vähemalt mingi käibepõhine aspekt sees. Uute keskuste tulek tähendab ka, et ilmselt olematu vakantsuse periood hakkab läbi saama. Siiani on olnud täielik üürileandja turg, kus keskused said ise valida, mis poode ja mis hinnaga nad tahavad. See ei ole tegelikult normaalne ja ükskord pidigi tulema muutus, et seis läheb võrdsemaks. Üürnikel tekib võimalusi valida ja tingimustes kaasa rääkida, ja on ka loogiline, et pidu ei saa kesta igavesti.

ÄRI UUS KODU • MAI 2019

Kas Porto Franco sööb oma tulekuga ümbritsevad väiksemad keskused välja? Näiteks Nautica? Nautica tegi laienemisega väga-väga õige otsuse. Kui nad poleks seda teinud, oleks Porto Franco tulek olnud neile tõsine probleem. Nüüd on nad ilmselt suutnud siin kanda kinnitada. Elame-näeme, mingil määral Porto Franco neid kindlasti mõjutab ja hetkel on keeruline öelda, kas kahe keskuse vahel tekib toetav sünergia või laastav konkurents. Positiivne on, et sadama piirkond kujuneb paari aasta pärast välja. Neli-viis aastat tagasi oli see tühermaa ja nüüd on siin midagi teha. Eks ta hakkab linna keskust ka sinnapoole tõmbama. Läheme kaubanduskeskustest büroopindade juurde. Ringi vaadates tundub, et ehitused käivad, Maakri kvartalis ehitatakse, ja nagu sa välja tõid, siis valmib Fahle maja. Olukord on tasakaalus ja selles on suurt rolli mänginud pangad. Peale eelmist buumi ja krahhi ei lähe pangad enam kergekäeliselt arendusi finantseerima, vaid tahavad näha üürnikke ja eellepinguid. Seega käivad arenduses nõudlus ja pakkumine käsikäes. Meil ei ole objekte, kus keegi ehitab maja valmis ja pool sellest seisab tühjalt, sest nõudlust pole. Samas ma ei ütleks, et nõudlus on suur, eriti suurte pindade osas on kindlasti üürnike turg. Üürnikud saavad tingimusi dikteerida. Tean isegi tehinguid, kus üürnikud on saavutanud superhäid tingimusi. Majanduse areng on ka muidugi aidanud. Ettevõtted on kasvanud ja laienenud ja seetõttu on pinnavajadust juurde tulnud. Probleem on muidugi, et meil pole suuri välismaa ettevõtteid, kes tooksid oma keskusi siia nagu Vilniuses. Aga kuidas on seis B- ja C-klassi büroopindadega? Seal on potentsiaalseid probleeme kindlasti rohkem. Küsimärgid puudutavad hooneid, mis ehitati näiteks 2000ndate alguses ning on nüüd juba üle 15 aasta vanad. Omanik peab otsustama, kas panna sinna raha sisse, et hoonet kaasajastada, või see hoopis müüa maha. Viimast alternatiivi oleme juba turul näinud. Üks näide oli vana EMT peahoone Lasnamäe veerul, mis müüdi, lõpuks lammutati ja ehitati asemele kortermajad. Teine näide on endine Eesti Energia hoone Laki tänaval, mis müüdi ja kus on praegu mikrokorterid. Arvan, et vanemate büroohoonete kontekstis tekib peamiselt küsimus, mis neist saab. Südalinnas on potentsiaali rohkem, aga väljaspool kesklinna asuvad hooned võivad minna alternatiivsesse kasutusse. Huvitav, mis saab Danske hoonest Narva maanteel, see on ka ju vanem maja? See saab olema huvitav, sest Danske on üritanud seda kord juba müüa, aga protsess jäi pooleli. Hetkel taas müügiprotsess käib, teatav huvi kindlasti on, aga eks elu näitab, mis sellest saab. Me uurisime ka seda ühel hetkel, sest oli idee kujundada hoone ümber hotelliks. Et hoonel on põhimõtteliselt null parkimiskohta, siis hotelliks see sobiks. Igal juhul tuleb arvestada, et maja on rekonstrueeritud monofunktsionaalselt panga jaoks. Ehk ükskõik, kes hoone ostab, peab investeerima ehitusse. Ma ei imestaks, kui ükskord näeme, et hoone kooritakse nii-öelda paljaks ja tehakse hoopis muud asemele. ■

MARGUS TINNO Margus Tinno on staažikas Eesti kinnisvaranõustaja, kes on varem töötanud Arco Varas ja BPE Kinnisvaraeksperdis. Colliers Internationalis alustas ta tööd 2009. aastal.

SUVE- JA TALVEKONTOR __________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

ÄRI UUS KODU • MAI 2019

Elisa uuringute andmetel kasutab nende töötajatest tarku tööviise ligi 69 protsenti meeskondadest. Fotod: Elisa

Töö tavakontorist VÄLJAS MARIA JOOST

Terve aasta samas kontoris samal toolil istuda võib töötajale küllaltki lämmatavaks muutuda. Vahelduseks on paljud ettevõtted alustanud projektidega, kus töötajad saavad tööd teha kontorist väljas või kolitakse suisa terve kontor lühikeseks ajaks teise riiki.

HV on viimased kaks aastat võimaldanud töötajatel talvel Lõuna-Euroopast tööd teha. «Idee sai alguse IT- ja tootetiimides kaks aastat tagasi, kui sooviti töötajatele sombusel ajal midagi toredat ja vaheldusrikkamat pakkuda, mis paistaks äge projekt ka väljapool LHVd,» sõnas LHV tööandja brändi juht Rag-

ne Maasel ja lisas, et talvekontori projekt on nende majas ülimalt populaarne, mistap on samasugune projekt ka sel aastal plaanis. Talvekontori projekti on ka juba ajas muudetud. «Kui esimesel aastal said projektis osaleda vaid IT- ja tootetiimid, siis tänaseks oleme laiendanud ringi kõigi LHV

töötajateni, kelle töökorraldus ja sisu lubavad kasvõi mõneks ajaks kaugtööd,» märkis Maasel ja lisas, et kui esimesel aastal osales projektis vaid mõnikümmend inimest, siis selle aasta lõpuks on oodatavate osalejate arv juba 140 ringis. Üle saja inimese talveks teise riiki kolimine nõuab aga palju ettevalmistust. Maaseli sõnul võtavad nemad otsustamisel arvesse suurema ajavahe puudumise Eestiga, sooja kliima, toreda melu asukohas ja mugavad lennuühendused. Seni on ettevõte oma valiku limiteerinud Lõuna-Euroopaga – esimesel aastal toimus talvekontor Malagas, eelmisel aastal Lissabonis ning sel aastal minnakse Paphosele. «Otsuses mängib rolli ka hea partneri leidmine kontoripinna jagamisel – võtame kohapeal partneriks mõne co-working space’i, kus mugavalt töötada saaksime ja saaks ka kokku puutuda teiste kaugtöö tegijatega, kes ühiskontorit meiega samal ajal kasutavad,» selgitas Maasel valikut. Maaseli sõnul on töötajad projekti väga soojalt vastu võtnud. «Võib öelda, et see on üks suurimat elevust tekitav töötajate rahulolule suunatud projekt terves aastas,» märkis ta. «Oleme Eesti mõttes siiski juba päris suur ettevõte ja tegutseme päris traditsioonilises äris. Paljud meie töötajad ehk ei ootagi, et pangas töötades saaks katsetada nii erinevaid töötamise viise kui näiteks kusagil soojemas kliimas. Väiksemas startupis või tehnoloogiaettevõttes selline projekt ehk nii palju elevust ei tekitakski.» Iga töötaja veedab välismaal üks kuni kolm nädalat. «Kokku on talvekontori projekt üheksa nädalat, mil meie töötajad seal roteerimise käigus töötamas käivad. Korraga töötab talvekontoris umbes 20 LHVkat,» kirjeldas Maasel. LHV toetab kaugtöö projektist osavõtjaid kontoripinna ja kõigega, mis kontoritööks on vajalik. Samuti kompenseeritakse lennupilet. Majutus on aga iga töötaja enda teha. «Elukorraldus on selline, et tihti võetakse kambakesi Airbnb, käiakse päeval ühiskontoris tööl nagu ikka ja õhtul või nädalavahetuseti veedetakse koos aega midagi toredat tehes või linna avastades,» sõnas Maasel ja lisas, et töökorraldust kaugtöö tegemine ei muuda ega tohikski muuta – selles on projekti mõte. «Talvekontori üks peamine eesmärk on seegi, et inimesed, kes ehk muidu peamajas harva kokku puutuvad (töö sisu või ka korrustel paiknemise tõttu), saavad talvekontoris osalemise kaudu paremini tuttavaks.» à

SUVE- JA TALVEKONTOR __________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

Kuressaares tegutsevas Edukontoris rendivad pinda nii kaugtöö tegijad ja vabakutselised kui ka ettevõtted ning MTÜ-d. Fotod: Edukontor

Kaugtöö võimaldamist töötajatele pakub ka Elisa. Lisaks välikontorite korraldamisele on töötajatel võimalik ise töö asukoht valida. Erinevalt ettevõtte korraldatud välikontorist tuleb sel juhul töötajal kaugtöö tegemine oma kulu ja kirjadega katta. Tehniliselt poolelt tagab Elisa

isikliku tööarvuti vajaliku tarkvaraga. Eestis töötamiseks võimaldatakse kasutada ka 4G SIM-kaarte. Elisa erakliendiüksuse personalipartneri Riina Ilvese sõnul erineb kaugtöö kodukontorist mitme aspekti poolest. «Kaugtöö ehk uudsed kaasaegsed tööviisid eel-

ÄRI UUS KODU • MAI 2019

davad kõigepealt kolme põhisammast: üheselt arusaadavaid mõõdikuid ja eesmärke, juhtimist kui tegevust, mitte positsiooni, ning usaldust ehk õigeid inimesi tegema õiget tööd,» sõnas ta ja märkis, et kui nimetatud kolm tunnust on täidetud, ei oma füüsiline asukoht töös enam tähtsust. «Kui inimene tahab teha tööd, teeb ta seda igal pool sõltumata asukohast. Kui ta ei taha tööd teha, tuleb juhil endale otsa vaadata ja mõelda, kas ta on palganud õige inimese õiget tööd tegema või järele mõelda, kas ta saab üldse oma inimeste juhtimisega hakkama.» Ilvese sõnul on kaugtöö tööviis, mis pakub tehniliste vahendite ja kokkulepete alusel võimalust töötada asukohast sõltumatult. Näitena tõi ta Elisa sotsiaalmeedia juhi, kes töötas pea pool aastat järjest Aasiast, reisides ja seigeldes Myanmaris, Vietnamis, Laoses, Kambodžas, Tais, Malaisias ja Balil. Elisa uuringute andmetel kasutab nende töötajatest tarku tööviise ligi 69 protsenti meeskondadest. «Valdkondades, kus kaugtöö on võimaldatud, meeldib see töötajatele väga. Nii uuringud kui ka ettevõtte kogemus on näidanud, et töötajad on rahulolevamad ja efektiivsemad, kui saavad paindlikumalt töötada, näiteks kaugtööl,» selgitas Ilves ja lisas, et tööturu tänases olukorras ei saakski teisiti, sest inimeste ootused paindlikule töökorraldusele on väga suured ning kaugtöö võimaldamine loob neile kui tööandjale tööturul väga tugeva konkurentsieelise. Valdkondades, kus kaugtöö pole võimalik, on ettevõte katsetanud teisi tarku tööviise. «Näiteks klienditeeninduses kasutame kuuetunnist tööpäeva ja telemüügis katsetasime neljapäevase töönädalaga,» rääkis Ilves ja märkis, et nende uuringud on näidanud, et töötundide hulk ja tulemus ei ole korrelatsioonis. «Vastupidi, tulemused on Elisas paranenud, kuna müügispetsialist suudab tööpäeva lõpuni olla aktiivne ja ergas.» Lisaks Elisa töötajate välikontoritele on ettevõte korraldanud välikontoreid ka teistele soovijatele. «Möödunud aastal püstitasime Rotermanni kvartali välikontorisse töötamiseks isegi 5G-testvõrgu, kust Digitund tegi ka maailma esimese üle 5G-võrgu raadiosaate,» sõnas Ilves. «Suve- ja talvekontorite mõte meile väga meeldib ning on hetkel ka arutuse all, kuid kindlaid edasiminekuplaane hetkel pole. » Kel plaanis suveks kontoriga mõnda teise linna kolida, tasub vaadata Kuressaare poole. Nimelt pakub Kuressaares asuv Edukontor sellest aastast paketti, kus koliv ettevõte saab kasutada Edukontori ruume ning ööbida Johan SPA hotellis. «Soovi korral saame tiimidele vahendada ka vaba aja tegevusi safarist hülgevaatluseni,» rääkis Edukontori tegevjuht Marjana Luist. Ta lisas, et pakutav pakett ei ole mõeldud ainult suveks, vaid kehtib läbi aasta. Ühtlasi kutsub Edukontor saabunud meeskondi tegema autovabu töönädalaid. «Saaremaale saab tulla mugavalt ja kiirelt lennukiga. Soovi korral organiseerime transpordi lennujaamast hotelli ja tagasi,» sõnas Luist. «Kuna kontor, hotell ja söögikohad asuvad minutise jalutuskäigu kaugusel, võib autod ja ummikud siin töötades ära unustada.» Edukontor ei paku teisest linnast töötamise võimalust ainult meeskondadele, vaid ka üksikutele töötajatele. «Eelmine suvi näitas, et väga paljud soovisid puhkust Saaremaal siduda töötamisega,» sõnas Luist, kelle sõnul mullu suvekuudel tegid lühiajalised rentnikud nende kontoris ligikaudu 950 töötundi. «Peamiselt külastasid meid üksikud töötajad.» Kohta, kus tööd teha, rendivad inimesed erinevatest valdkondadest. «On kaugtöö tegijaid, vabakutselisi, ettevõtjaid ja MTÜ-de esindajaid,» sõnas Luist – püsirentnike hulgas on ajakirjanikke, joogitootjaid, koolituste korraldajaid, projektijuhte, meigikunstnik, laevakapten ja paljud teised. ■

MAI 2019 • ÄRI UUS KODU �� SISUTURUNDUS

Kuidas panna üürikorter rohkem teenima? Ü

üriärisse sisenedes võib äriplaani kavandada mitut moodi. Üks võimalus on panustada ühele või mitmele kahetoalisele korterile, mis on väga likviidsed ja üürnike seas enim nõutud. Teine variant on panna mängu kallis luksuskorter, mille eest saab küsida kõrget üürihinda. Kolmandaks võib panustada hoopiski lühiajalisele üürile, võttes abiks Airbnb või muu vahendaja, aga häid variante on teisigi. Hoolimata sellest, milline on sinu ärimudel, leidub komponent, mis aitab pea alati suurendada üüriinvesteeringu atraktiivsust ja ühes sellega tootlikkust – üüripind, mis on sisustatud stiilselt ja tänapäeva inimese vajadusi arvesse võttes. Eesti sisustusbränd OCCO aitab sisustada üüriinvesteeringu muretult ja minimaalsete kulutustega.

Näide 1 – kahetoaline korter Statistika järgi on suurem osa üürnikke noored inimesed, kes on alles hiljuti iseseisvat elu alustanud. Olles töötanud veel kaunis lühikest aega, napib neil vahendeid päris oma kodu soetamiseks. Seetõttu sobivad neile hästi mõistlikus hinnaklassis väiksemad üürikorterid. Kõige populaarsemad on kahetoalised korterid, mis peegeldub ka suures konkurentsis selliste korterite väljaüürimisel. Et püsida konkurentsis ning et korter leiaks kiirelt üürnikud, tasub panustada sisustusele. See ei tähenda sugugi, et peaksid kulutama terve varanduse. OCCO kogemusel saab kahetoalise korteri stiilselt ja funktsionaalselt sisustada juba kõigest 9000 euroga ja seda koos köögimööbliga. Ettevõtte poole pöördudes tuleb appi personaalne konsultant, kes koostab korterile atraktiivse täislahenduse, mille hind on samuti atraktiivne – soetades kogu sisustuse ühest kohast, naudid tarnijate soodustusi, mis kehtivad vaid OCCO täislahenduse klientidele.

Näide 2 – luksuskorter Noorte inimeste kõrval on teine suure üürnike grupp välismaalased, kes elavad Eestis ajutiselt ja kelle jaoks on üürimine kõige mõistlikum lahendus. Sageli on tegemist tippklassi spetsialistidega, kes saabuvad siia seoses kindla töökohustusega, võttes kaasa ka pere. See sihtgrupp vajab ja saab endale võimaldada märksa uhkemaid elutingimusi. Kui oled investeerinud luksuskorterisse, tasub panustada neile. Vaadates Eesti kinnisvaraturgu, joonistub välja selge puudujääk kvaliteetselt ja maitsekalt sisustatud luksuskorteritest. Kalli hinna tingivad enamasti kas hea asukoht või korteri keskmisest suurem pindala, ent korter ise on sisustatud üsna läbimõtlematult. Seetõttu on tänapäevaselt ja silmapaistvalt sisustatud korter oluline konkurentsieelis, mis võimaldab küsida keskmiselt 17% kõrgemat üürihinda. OCCO sisustatud korterite eest on küsitud kuus keskmiselt 2200 €. Võid julgelt OCCO poole pöörduda, kui soovid üüriinvesteeringule luksuslikku ja läbimõeldud sisustuslahendust, mis tõstab kinnisvara väärtust ja võimaldab küsida keskmisest kõrgemat üürihinda. Personaalne konsultant pakub välja kõik vajalikud tooted ja lahendused, mille kogumaksumus on oluliselt soodsam, kui kõiki sisustusesemeid eraldi ostes.

Näide 3 – korter lühiajaliseks üüriks Tänapäeval kogub üha enam populaarsust Airbnb stiilis majutus, kuna turistid hindavad vahetumat (ja, mis seal salata – soodsamat) kokkupuudet kohaliku eluga ning koduseid mugavusi, mida hotellitoad ei paku. Kui oled otsustanud investeerida korterisse, mis teenib kasu lühiajaliselt üürilt, on potentsiaalse kliendi jaoks korteri visuaalne väljanägemine vaat et kõige olulisem kriteerium. Enamik lühiajalistest üürnikest ei saa korterit enne isegi külastada, seega langetatakse otsus puhtalt fotode põhjal. OCCO aitab sul sisustada lühiajaliseks üüriks mõeldud korteri nii, et see näeb hea välja nii fotodel kui päriselus. Kuna pakutav sisustus on ka väga kvaliteetne, püsib see nägus aastaid. Nii saad korterile kõrgemaid hinnanguid ja meelitad ligi uusi kliente. Nagu näha, saab üüriärile läheneda mitut moodi. Eespool on loetletud vaid mõni võimalik lahendus. Kindlasti on teisigi häid meetodeid, kuidas üürikorteriga kasumit teenida. Mis iganes äriidee sa ka valid – OCCO pakub sobivas hinnaklassis sisustuse täisahenduse just sinu korterile, muutes selle atraktiivseks ja tulusaks üüriinvesteeringuks. Soovid abi korteri sisustamisel? Võta meiega ühendust ja küsi pakkumist: occo@occo.ee

ÄRI UUS KODU • MAI 2019

ABB veab töötajaid 18 bussiga Tallinnast, Keilast ja Maardust. Fotod: Scanpix/Tairo Lutter/Postimees

SUUREL TEGIJAL tuleb tööjõud kaugelt kohale tuua MARIANNE HARJU BNS

Nii mõnelgi suuremal Eesti firmal jääb naabruskonnas tööjõust puudu ning inimesed tuleb kohale tuua kaugemalt. Ettevõtjatele on see muutunud tavapäraseks praktikaks, mis teeb firma tööturul atraktiivsemaks.

äiteks on mitu pealinna jaeketti otsustanud otsida töötajaid kaugemalt. Kui Rimi pakub praeguse seisuga Tallinnas tööd 45 Ida-Virumaa elanikule, siis Maxima kauplustes töötab Ida-Viru linnade inimesi üle viie korra rohkem ehk 240. Mõlemad ketid toovad töötajad bussipartneri abil Tallinna nii, et buss alustab Narvast ja teeb peatused peamistes teele jäävates asulates. «Igal nädalal käib buss, mis vastavalt graafikule toob

töötajad Ida-Virumaalt Tallinna ning viimase tööpäeva õhtul viib nad tagasi koju Ida-Virumaale. Tööd tehakse järjest neli päeva, mis võimaldab optimaalselt tasakaalustada tööpäevi Tallinnas ning kodust elu Ida-Virumaal,» rääkis Rimi Eesti personalipartner Jaanika Raudam. Ka Maxima kasutab neljapäevast töönädalat, millele järgneb neli vaba päeva. Transpordile lisaks on mõlemad tööandjad idavirulastele korraldanud majutuse. Maxima Eesti personalidirektor Lea Kimber ütles, et pealinnas on

kasutusel mitu majutuskohta, kuna ettevõtte soov on töötajatele öömaja pakkuda töökohale võimalikult lähedal. Kimberi sõnul on tööjõupuudus tuttav kõigile kauplejatele ja jaekettidele. «Põhjus, miks me peame tooma inimesi väljastpoolt Tallinna, peitub lihtsas tõigas – pealinnast ja selle ümbrusest ei leia kauplusse töötajaid, kuna siin on töökohtade valik lihtsalt sedavõrd suur. Pingeline olukord ilmestab kõige enam Tallinna ja Harjumaad, aga muidki piirkondi,» selgitas Kimber põhjust, mis on à

TRANSPORT ___________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________ ajendanud kauplusekette töökäsi kaugemalt otsima. Ta lisas, et üldisele tööjõupuudusele lisandub hooajalisuse tegur. «Suvel peame puhkuste asenduste pärast topelt pingutama,» märkis Maxima personalidirektor. Rimi personalipartner rääkis, et praegu on ettevõte bussitranspordi organiseerinud küll ainult Ida-Virumaalt Tallinna tööle käivatele töötajatele, ent pakub siiski ka muudel juhtudel osalist transpordikulude hüvitist. Täpne suurus sõltub töötaja elukoha kaugusest kauplusest. Ida-Viru töötajate värbamist Tallinna kauplustesse alustas Rimi kaks aastat tagasi. Raudam kinnitas, et selle ajaga on firma leidnud tublid ja lojaalsed meeskonnaliikmed. «Ida-Virumaa inimeste huvi töö vastu Rimis on meie rõõmuks jätkuvalt suur,» lisas ta. Maxima personalidirektor tõi omakorda positiivsena välja asjaolu, et idavirulased on väga aktiivsed kasutama ettevõtte pakutavaid keeleõppe ja -praktika võimalusi. Kui sõita Tallinnast 12 kilomeetrit kagu poole, jääb teele Rae vallas asuv Jüri alevik, kust juhitakse energeetika, elektrifitseerimise, robootika ja tööstusautomaatika valdkonnas tegutseva rahvusvahelise tehnoloogiagigandi ABB Eesti üksust. Praegu on ettevõttel Eestis ligi 1500 töötajat, kelle seas on 650–700 ABB pakutava bussitranspordi pidevat kasutajat. Tehnoloogiafirmal on transpordikorralduses pikaajaline kogemus. «Transpordiga seotud küsimused on olnud ABB jaoks aktuaalsed juba üle 15 aasta, alates esimese tehase rajamisest Jürisse 2002. aastal,» märkis ABB Eesti kommunikatsioonispetsialist Sven Sommer. ABB veab töötajaid 18 bussiga, mis sõidavad seitsmel liinil, jagunevad neljale vahetusele ja läbivad päevas ligikaudu 1800 kilomeetrit. Tallinna ja Jüri vahel sõidab viis liini – kaks Õismäelt-Mustamäelt, kaks Lasnamäelt ning üks Koplist-kesklinnast. Käigus on ka Keila-Jüri-Keila ja Maardu-Jüri-Maardu bussid. Sommer rääkis, et töötajate

ÄRI UUS KODU • MAI 2019

MAI 2019 • ÄRI UUS KODU ��

KUI HKSCAN TRANSPORTI EI PAKUKS, OLEKS TÖÖTAJATEST PUUDUS. HKScan Estonia juht

ANNE MERE Foto: Shutterstock

seas on populaarseimad Lasnamäe, Õismäe-Mustamäe ja Kopli-kesklinna liinid. Töötajate transport pole sugugi ainult Tallinna ja selle lähiümbruse ettevõtete pärusmaa. Elektroonikaseadmete tootjal Enicsil on Euroopas ja Aasias kaheksa tehast, millest üks asub Lõuna-Eestis, Tartu külje all Elvas. Enics Eesti palgal on praegu 830 töötajat, kellest suur osa kasutab ettevõtte transpordivõimalust. Personalijuhi Eveli Punnisoni sõnul ulatub selliste töötajate osa 40 protsendini. Praegu on Enicsil neli bussiliini: Elva tehasesse jõuavad töötajad Tartu, Valga, Rannu-Puhja-Rõngu ning Põlva-Otepää suunalt. Elva tehas keskendub peamiselt keerukale suuremahulisele tootmisele tööstuselektroonika valdkonnas ning töötab neljas vahetuses. Tootmine toimub 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas. Buss toob töötajad kohale 15 minutit enne tööpäeva algust ning viib seejärel koju tagasi eelmises vahetuses tööl olnud. Punnison märkis, et päris tasuta transpordivõimalust ettevõte siiski ei paku. Töötajad tasuvad sõidu eest sümboolse osa, täpne summa on eri liinidel erinev ja sõltub kilometraažist. Elektroonikafirma doteerib bussiliine ligikaudu 60 protsendi ulatuses. Ka Soome lihakontserni HKScani Eesti üksus ei saa hakkama bussitranspordita. HKScan Estonia juhatuse esimehe Anne Mere hinnangul on transpordivõimaluse pakkumine töötajatele oluline motivaator. Ta tõdes, et kui HKScan bussitransporti ei pakuks, oleks ettevõttel töötajatest puudus. Firma on nii Rakvere lihatööstuse kui ka Talleggi Tabasalu lihatööstuse töötajatele loonud võimaluse tasuta ja mugavalt bussiga tööle ning koju sõita. Lisaks hüvitab ettevõte Rakvere lihatööstuses erijuhtudel ja -kokkuleppel transpordikulu osaliselt, näiteks kui töötaja kasutab tööle jõudmisel ühistransporti. Talleggi Tabasalu lihatööstusesse saab ettevõtte pakutud bussidega Tallinna eri osadest – Koplist, Mus-

TRANSPORT

tamäelt, Õismäelt, Astangult, kesklinnast, Kristiinest ja Lasnamäelt –, aga ka Tallinna lähiümbrusest – Muugalt, Maardust, Loolt ja Harkujärvelt. Igal tööpäeval on kasutusel neli liini. Tabasalu lihatööstuse 242 töötajast kasutab Mere sõnul bussiga tööl käimise võimalust enamik. «Vaid kevadel-suvel eelistatakse ehk enam sõita tööle ka oma autoga,» lisas ta. Transpordi organiseerimisel on lähtutud vajadustest ja eelistustest, et bussid tühjalt ei sõidaks. «Näiteks ei sõida bussid õhtul täpselt sama marsruuti, mis hommikul, ning tööpäeva lõpus tellitakse busse vastavalt vajadusele ehk sellele, mis kell osakonnad töö lõpetavad ja kui palju inimesi transporti vajab,» selgitas Mere. Rakvere lihatööstusesse käib igal tööpäeval vähemalt kümme bussi, mis sõidavad üheksal liinil. Nii saabuvad inimesed tööpostile ümbruskonna keskustest – Rakverest, Ahtmest, Jõhvist, Kohtla-Järvelt, Aserist, Püssist, Kiviõlist, Tapalt, Kadrinast, Väike-Maarjast, Tamsalust, Paasverest, Muugalt, Roelast, Pajustist ja Vinnist. Muret, et bussid tühjalt sõidaksid, Mere sõnul üldiselt ette ei tule. «Hetkel on bussid pigem ülekoormatud, mõningast alakoormatust tuleb aeg-ajalt ette vaid Lääne-Virumaa liinidel,» ütles ta ja kinnitas, et suurem osa Rakvere lihatööstuse töötajatest saabub Ida-Virumaalt. Aprilli lõpu seisuga töötas lihatööstuses 764 inimest, kellest koguni 80 protsenti kasutas tööandja organiseeritud transporti. Transpordikorraldus on niisiis aktuaalne küsimus, millele peavad tööjõupuuduse leevendamiseks mõtlema paljud ettevõtted, tegutsegu need pealinnas, lähiümbruses või kaugemal. «Tasuta transpordi pakkumisest ongi tänaseks kujunenud üsna tavapärane praktika Eesti ettevõtetes, et olla atraktiivsem ettevõtte asukohast kaugemal elavate inimeste jaoks ja seeläbi tagada piisava hulga töötajate olemasolu,» tõdes HKScani juht Mere. ■

Säästa stiilselt Nüüd saab oma unistuste vannitoa teha energiasäästlikult. ACO ShowerDrain süsteemid koostöös Zypho duši soojatagastiga pakuvad vannituppa kvaliteetse, ilusa ning targa lahenduse.

Zypho IZI või IZI Press Kaasa tasuta vannitoatrapp ACO EasyFlow

Zypho IZI või IZI Pipe koos Aco Showerdrain C Quadratico restiga

EasyFlow plaaditav ülaosa 5141.24.00 Plaaditava ülaosaga tuleb kaasa plastikust põrandatrapp 2500.05.15 H: 298 €

785 mm pikkuse restiga/kogupikkus 845 mm (tootekood 406277 - Dushirenn äärikuga 70×785-20-65 Quadratico AISI304) 885 mm pikkuse restiga/kogupikkusega 945 mm (tootekood 406278 - Dushirenn äärikuga 70×885-20-65 Quadratico AISI304) H: 379 € (komplekti tavahind 516 €)

Rohkete disaini ja kvaliteediauhindadega pärjatud ACO ShowerDrain ning innovaatiline duši soojatagasti Zypho loovad koos vannitoa mis on lisaks modernsele disainile ja läbitestitud kvaliteedile ka tark ning säästlik. ACO ShowerDrain trapid on läbinud karmid kvaliteeditestid tagamaks pikaajalise toimimise vannitoa karmides tingimustes. Zyhpo duši soojatagasti annab ligi kolmandiku säästu soojalt veelt. Zyphole on tootjapoolne 10 aastane garantii!

Pakkumus kehtib kuni 30.09.2019

Tarbevee soojustagasti ZYPHO aitab veearvete pealt säästa Sisuturundus Sisuturundus on kaupa, teenust, firmat, maailmavaadet või muud tutvustav tekst, mille avaldamise eest on tasutud. Selle teksti eest on tasunud Savener OÜ.

Energiasäästlik eluviis on nüüdisajal hinnas ja seepärast räägitakse üha rohkem seda pakkuvatest lahendustest – näiteks efektiivsetest kütteseadmetest, välispiirete korralikust soojustamisest ja soojustagastusega ventilatsiooniseadmetest. Eesmärk on vähendada energia tarbimist, suurendada kasutusmugavust ja loomulikult säästa raha. Oleme seisus, kus enamik tõhusust parandavaid lahendusi on juba kasutusele võetud – nii on elamute katused ja seinad korralikult soojustatud, küttesüsteemid efektiivsed ja ventilatsioonil on soojatagastus. Üks väheseid kohti, kus saab veel lihtsalt energiasäästulahendusi rakendada, on tarbevee soojendamine. Tarbevee soojendamine võtab meie igapäevastest energiakuludest üpris märkimisväärse osa, olles küttekulude järel suuruselt tavaliselt teisel kohal. Kanalisatsiooni liikuv dušivesi sisaldab aga soojust, mida saab taaskasutada. ZYPHO on geniaalselt lihtsa tööpõhimõttega seade, mis vähendab oluliselt ökoloogilist jalajälge. Peale selle on ZYPHOt väga kerge paigaldada. Tänu dušivee soojustagastile saab tarbevee soojendamiselt hoida kokku

umbes 30% (ZYPHO seadme puhul), olles õigeaegsel kasutuselevõtul praegustest uudsetest energiasäästuvõimalustest üks soodsamaid. Kõige lihtsam on soojustagasti paigaldada üldise dušilahenduse ehitamise ajal või olemasoleva dušinurga või -kabiini alla. Energiatõhusus Peale igapäevase energia kokkuhoiu saab ZYPHO mõju arvesse võtta ka uute või oluliselt rekonstrueeritavate hoonete energiaarvutuste tegemisel. Teised lihtsamad energiatõhususmeetmed (paksem seinasoojustus, tõhusam kütte- ja ventilatsioonisüsteem jne) on juba valdavalt kasutusele võetud. ZYPHO võimaldab aga täiendavat ligi 5%-list energiatõhususarvu vähendamist (konkreetne väärtus tuleneb kindla hoone iseärasustest), mis on teiste võimalustega võrreldes päris märkimisväärne. Eriti oluliseks muutub see pärast madal- ja liginullenergia nõuetele vastavusele laienemist kõikidele uutele hoonetele 2020. aastal. Dušivee soojustagasti ZYPHO – kuidas see töötab? Dušivee soovitud temperatuuri saavutamiseks (enamasti ~40 °C) segatakse dušisegistis kokku kuum vesi (~50–55 °C) ja külm vesi (5–10 °C). Kuum vesi läbib esmalt selleks ette nähtud kütteseade, külm vesi tuleb otse külmaveetorustikust. Dušitrapi, põrandaäravoolu või vanni äravoolu alla paigaldatav ZYP-

HO soojustagasti suunab osa äravooluvees sisalduvast soojusest tagasi dušisegistisse juhitavale külma vette. Dušisegistisse mineva külma vee temperatuur tõuseb umbes 10 °C ja tänu sellele pole dušivee kokkusegamisel niipalju kuuma vett vaja. Energiasääst tulenebki sellest, et sooja tarbevee soojendamise vajadus väheneb. Samal ajal jääb kanalisatsiooni juhitava vee temperatuur piisavalt kõrgeks (25–30 °C), et see ei tekita kanalisatsiooni toimivuses mingeid probleeme.

Savener OÜ Vaata lisa www.zypho.ee

on vaja kasutada mittesöövitavaid puhastusvahendeid – näiteks ensüümidel põhinevad vahendid. Kui palju ma säästan? Võib kinnitada, et ZYPHO on üks tulusamaid täiustusi, mida saab hoones üsna lihtsalt kasutusele võtta. Näiteks säästab keskmine majapidamine igapäevase kolme 10mi-

nutilise dušivõtu ajal (dušivee temperatuur 40 °C, külma vee keskmine temperatuur 7°C, segisti vooluhulk 0,12 l/s) umbes 1000 kWh aastas. See teeb elektriboileri puhul dušivee soojustagasti paigaldamise tasuvusajaks umbes kolm aastat ja soodsamate veesoojendusviiside puhul kuni viis aastat. Kui pereliikmeid on rohkem või käivad nad duši all kauem ja sagedamini, suureneb järjest ka tasuvus.

Zypho dušivee soojatagasti

Kas leidub ka riske? Tihtipeale on kaheldud, kas sellise soojusvaheti paigaldamine ei hakka äravoolu ummistama või see pole hügieeniline lahendus. Kuna soojustagastuses külm soojendatav vesi ja soojust äraandev heitvesi kokku ei puutu (soojusvahetus käib soojusvaheti pinna kaudu), siis puhtusele pole mingisugust riski. Ummistuste asjus ei ole soojustagasti probleemsem kui muud kanalisatsioonisüsteemi komponendid. Ummistusi põhjustavad torustikku sattunud võõrkehad ja nende kandumist torustikku peab maksimaalselt vältima (hoolimata sellest, kas paigaldatud on soojustagasti või mitte). Kui süsteemi on siiski kogunenud võõrkehi, mis hakkavad veevoolu takistama, siis on toimivuse tagamiseks lihtsaim viis kasutada puhastuskemikaale. ZYPHO puhul

Foto: Panthermedia/Scanpix.

MAI 2019 • ÄRI UUS KODU �� SISUTURUNDUS

Astud hommikul kontorisse, vajutad kohviautomaadi tööle ning kohvi oodates arutad teiste ettevõtjatega, kuidas enda ja nende äri veel edukamaks muuta. Kas sinu päev algab nii? Kontorihotellis on see tavapärane.

Ettevõtjad vabanevad raha teenides tüütutest kohustustest

anta Maja ühiskontoris HammerHub on kodu leidnud tänaseks umbes 40 ettevõtet. Mitu erineva valdkonna ettevõtet ühe katuse all ning fookus kontori haldamise asemel äritegevusel – see on kontorihotell. Erinevate ärivaldkondade esindajad kõnelevad kui ühest suust, et igapäevane suhtlus teiste ettevõtjatega annab palju juurde nii tööpäevale kui ettevõtte arendamisele. Uuringute järgi tõstab ühiskontoris töötamine produktiivsust kuni 80 protsenti. Kuid ka rahaline võit on valemisse sisse kirjutatud. Online Media tegevjuht Arthur Barsegjan meenutab aega, mil alustav ettevõte HammerHubi kolis: «HammerHubis alustades oli meil peas vaid ühe pooliku projekti idee. Siinses keskkonnas sündisid kiirelt uued ideed, mis jõudsid sama kiirelt teostuseni.» Barsegjan kinnitab, et vähemalt osa kiirest arengust võlgneb Online Media kindlasti HammerHubile ja seal tekkinud kontaktidele, mis aitasid jõuda uute projektideni. «Et meil puudus enne ühiskontori kogemus, oli üllatav, kui palju annab juurde iga päev teiste ettevõtjatega suhtlemine.» Ka FSN Baltic OÜ tegevjuht Tauno Pärna kinnitab, et antud kontorist on saanud uusi kliente ning partnereid kõik ettevõtted. «Ühiskontori eelis – vahetu suhtlus – on lisanud väärtust ettevõtte teenuse pakkumisel,» lisab ta. Exbond OÜ juhatuse liige Tõnu Tõnov leiab, et lisaks ärile tuli ühiskontorisse kolimine kasuks ka koduses elus. Tõnov oli varem kodukontori kasutaja, kuid kiiresti sai selgeks, et selline tööviis sobib üksnes väga distsiplineeritud inimestele. «Mina ennast nende hulka kahjuks lugeda ei saa,» kommenteerib ta. «Olen ühiskontorit kasutanud aasta ning see on pakkunud lisaks meeldivatele ja tulemuslikele töötundidele võimaluse töö ka õigel ajal ära lõpetada. Kindlasti on ka kõige paremini aega planeerival inimesel keeruline arvuti kinni panna ning asuda tähelepanelikult kuulama laste saavutusi trennis või juhtumisi koolis, kui suletud arvutikaane alla jäi mõni edasilükkamatu või ka kasumlik töö.» Lisaks tunnistab Tõnov, et koduseinte vahel kipub leiduma mustmiljon vabandust töö edasilükkamiseks: «Koer vajab silitamist, huvitav raamat vedeleb laual, võiks võileiva teha – ühiskontoris on lihtne ennast töölainele lülitada ning kui juba kohal oled, on ühe kange kohvi abiga ka väsinult lihtne hoog sisse saada.»

Kontorihotell säästab kopsaka summa FSN Baltic kolis kontorihotelli kulude kokkuhoiuks: et ettevõttes töötas vähe inimesi, oli majanduslikult kasulikum otsustada ühiskontori kasuks. Muuhulgas toob Pärna välja, et ühiskontor võtab ettevõtetelt ära mitmed kohustused ning annab võimaluse rohkem tulemusliku äritegevusega tegeleda. «Puhkeruumid ja nende korrashoid, printerid ja nende tarvikud, koosolekuruumid ja nende ettevalmistused,» loetleb ta, «lisaks on mugavamaks tehtud klientide ja partnerite võõrustamine.» Online Media tegevjuhi sõnul langes läbi õnneliku juhuse firma asutamine kokku Manta Maja valmimi-

sega. Kuigi toona polnud Hammerhubis isegi viimistlus valmis, oli äratundmine kiire. «Käisime vähemalt viies büroohoones sobivat üüripinda otsimas. HammerHubi ühiskontoris sobis meile kõik väga hästi: asukoht, kaasaegselt möbleeritud ruumid, mitu hinnas sisalduvat lisavõimalust (väga mugav parkimine, kvaliteetse tehnikaga nõupidamisruumid, puhkenurk, suvine terrass, kohv/tee) ja väga soe pererahvas.» Ettevõtte Exbond valdav osa tegevusi toimub Eestist eemal ning vajadust suurele kontorile Tallinnas ei ole, kuid aeg-ajalt on siiski oluline kohtuda klientide või koostööpartneritega esinduslikes ning privaatsetes tingimustes. «Oleks otstarbetult kulukas pidada kontorit suure nõupidamisruumiga, kus oleksid kaasaegsed esitlusvahendid ning seda veel regulaarselt hooldada ja koristada. HammerHubis on poole väikekontori üüri eest kõik tingimused kasutatavad.» Tõnov märgib, et Hammerhubi ruumid on alati nii puhtad, et enda väikekontorit tõenäoliselt nii sageli koristada ei raatsiks. «Võib öelda, et üks peamisi põhjusi ühiskontori kasutamiseks on märgatav kulude kokkuhoid ning eriti hea üüri ja kasutatavate teenuste kvaliteedi suhe. Endale meeldib veel, et kontoriaknast avaneb mõnus vaade.» Juhatuse liiget üllatab siiani, et Manta Maja ja HammerHub pidavalt sisustust täiendavad ja uuendavad: «Kui kõik muu on tehtud, siis tehakse mõnel nädalavahetuse ööl kogu hoone keemiline puhastus, kuigi minu arust pole veel midagi mustaks läinudki.»

Millised on suhted kaasüürilistega? Vastab Exbond OÜ juhatuse liige Tõnu Tõnov. «Olen kuulnud, et sotsiaalselt aktiivsematel inimes-

tel, kellel on rohkem võimalusi suhelda, on immuunsüsteem tugevam. HammerHubi kontorihotellis on väga hea võimalus suhelda teiste üürilistega: lisaks töökohtadele on palju puhkealasid ning kohvimasina fuajee, kus saab hästi ka tööväliseid jutte rääkida. Osaga pikemaajalistest üürilistest olen saanud heaks tuttavaks. Alati on mõnus lobiseda. Neilt kuuleb sageli huvitavaid uudiseid teistest valdkondadest, sest meil on palju erinevate elualade esindajaid. Kõik üürilised on üksteise vastu väga viisakad. Arvestatakse, et mistahes tegevus teiste tööd ei häiriks. Võibolla tuleneb see asjaolust, et enamusega puudub tööalane alluvusuhe, mistõttu peab igasse kontorikaaslasse suhtuma kui klienti. Seega ei teki õhkkonda, kus keegi teeb oma tööd teistega arvestamata. Pikemateks või privaatsemateks telefonikõnedeks võib minna näiteks nõudpidamisruumi või on spetsiaalsed helikindlad helistamisboksid. Seega on miljöö hästi töine, rahulik ja vaikne.» Ettevõtted saavad ühiskontoris töötada lähtuvalt oma vajadustest – on nii tähtajatuid üürilepinguid kui ka ettevõtteid, kes kontorit ühe päeva kaupa kasutavad, mistõttu varieeruvad ühiskontori hinnad paarikümnest eurost kuni saja kaheksakümne euroni kuus. Igal juhul sisaldavad ühiskontori hinnad tasuta parkimist, 24/7 ligipääsu, mugavat sisenemist sõrmejäljega, kiiret wifit, lukustatavaid sahtlibokse ja/või lockereid, tasuta printimist, tasuta kohvi ja teed, mugavat ergonoomilist mööblit ning nõupidamisruumide kasutamist. Tule tasuta prooviajale ja veendu ise ühiskontori sobivuses! WWW.HAMMERHUB.EE

JAAPANI KONTORIKULTUUR _____________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

ÄRI UUS KODU • MAI 2019

Traditsioonilised Jaapani ettevõtted palkavad enamasti otse koolipingist, sest nad ei otsi töökogemust. Foto: Shutterstock

Jaapani kontorikultuur – ALKOHOL JA FAKSID RAIT PIIR, JAAPAN

Jaapanisse äri tegema või tööle minna tahtjal tuleb arvestada, et seal riigis käib kõik hoopis teisiti kui Euroopas. Nii mõnigi seal tavaline praktika võib Euroopast tulnule olla lausa šokeeriv.

aapan on tänapäeval üks kõige populaarsemaid reisisihtkohti maailmas, sest tegu on väga ilusa maaga, mille omanäoline kultuur on jätnud lääne inimesele alati natukene müstilise mulje. Tegu on ühtlasi ka maailmas suuruselt kolmanda majandusega riigiga, kus paikneb mõni planeedi suurim ettevõte. Palgad on Jaapanis üpriski kõrged ja elatustasemelt on riik samuti maailma parimate seas. Vaatamata üha kasvavale turistide hulgale töötab Jaapani ettevõtetes aga suhteliselt vähe välismaalasi, sest väljast Jaapanisse tööle tulla pole sugugi lihtne. Isegi kiiresti vananeva rahvastiku tingimustes, kus tööjõupuudus annab endast üha teravamalt tunda, on välismaalastel üpris raske saada kohalikes ettevõtetes löögile. Sageli algab see juba ainuüksi keelebarjäärist, sest jaapanlased ei räägi enamasti kuigi hästi inglise keelt. Suurem probleem on sageli aga fundamentaalselt erinev suhtumine töö tegemisse ning üleüldine tööga seotud mõttelaad. Sõelast läbi pääsenud välismaalased leiavad ettevõtetes sageli eest töökeskkonna, millega nad ei suuda kuidagi kohaneda. Jaapani kontorikultuuris kehtib hulk nähtamatuid ja nähtavaid etiketireegleid, mis võivad teisest kultuurist inimesele tunduda täiesti kummastavad, sest ei teeni näiliselt mitte mingit eesmärki või on suisa produktiivsusele kahjulikud. Mõni seesugune eripära on toodud allpool.

JAAPANI ETTEVÕTTED OTSIVAD TÖÖTAJAID SAGELI KOGU ELUKS Jaapani firmades töövestlustel käivad välismaalased on

sageli hämmingus, et neilt ei küsita sisuliselt ühtegi oskusi, teadmisi või kvalifikatsioone puudutavat küsimust, mida nad tavaliselt töövestlusest ootavad. Selle asemel pommitatakse neid hoopis küsimustega isiklikest väärtushinnangutest, maailmavaatest ja tulevikuplaanidest. Lääne ettevõtetes ei peeta sageli paljude selliste küsimuste küsimist töövestluse ajal isegi sündsaks. Jaapani ettevõtteid huvitab väga, millise isikuga on tegu. Trend on küll aeglaselt muutumas, kuid Jaapanis on valdavalt kehtinud terve elu ühes ettevõttes töötamise põhimõte. Töökohast saab su teine perekond, kellega veedad (tõenäoliselt) palju rohkem aega kui oma abikaasa ja lastega. Kuna töötaja palgatakse terveks eluks, siis on väga oluline, et ta saaks hästi läbi ülejäänud kollektiiviga ning jagaks ettevõtte väärtushinnanguid. Vallandamisi ja koondamisi toimub Jaapanis haruharva. Traditsioonilised Jaapani ettevõtted palkavad enamasti otse koolipingist, sest nad ei otsigi üldse mingisuguseid oskusi ega kvalifikatsioone ja kõige vähem meeldib neile eelnev töökogemus. Nad tahavad puhast valget lehte, keda oma äranägemise järgi voolida just sobilikuks üdini lojaalseks töötajaks. Enamik taolisi noori töötajaid ei täida esimesel tööaastal ühtegi reaalset tööülesannet. Selle asemel serveerivad nad kolleegidele teed, vastavad kõnedele ja jooksevad näiteks toidupoodi, lihtsalt selleks, et vaadata ja õppida, kuidas firma nende ümber töötab. Kuna välismaalane ei tule alati otse koolist ja ei taha mängida terve aasta lihtsalt jooksupoissi ja teenijat, võib see saada töö leidmisel takistuseks.

JAAPANI ETTEVÕTE EI PALKA INIMEST ÜHT ROLLI TÄITMA Nagu mainitud, ei otsi firmad töökogemust ega ei ole tihti isegi huvitatud erilistest oskustest. Palju olulisem on hoopis võime kiiresti õppida ja sobituda paljudesse erinevatesse rollidesse, sest firmad ei otsi inimest ühe konkreetse töö jaoks. Igal aastal aprillis korraldavad paljud ettevõtted jinjido, mille käigus tõstetakse teatud hulk töötajaid lihtsalt ümber teise valdkonda. Võid olla töötanud mitu aastat turunduses, aga ühtäkki leiad ennast näiteks finantsosakonnas tegemas täiesti teistsugust tööd, milleks sul isegi haridust pole. Välismaalase võib see täielikult ära ehmatada.

IGA VÄIKSEMAGI OTSUSE TEGEMINE VÕTAB VÄGA KAUA AEGA Jaapan on äärmiselt kollektiivne ühiskond ning harmoonilisust peetakse väga suureks vooruseks. Seepärast on ka ettevõtetes täieliku konsensuse saavutamine märksa olulisem kui näiteks mingite järeldusteni jõudmine. Kõiges üksmeele leidmine võib raisata aga tohutult aega. Koosolekud kipuvad Jaapanis olema pikad. Lihtsamaidki otsuseid heietatakse ja kaalutakse pikalt. Seepärast tundub teiste riikide ettevõtetele mõnikord, et Jaapani partnerid reageerivad väga aeglaselt. Teine väga aeganõudev faktor on viisakus. Asjade otsekoheselt sõnastamist peetakse ärikultuuris üldiselt ebaviisakaks ning seepärast on ärilepete sõlmimisel levinud «ümber nurga» rääkimine, mis võib panna välismaalasest à

JAAPANI KONTORIKULTUUR _____________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

ÄRI UUS KODU • MAI 2019

toritöötajad sageli kuni 16-tunniseid tööpäevi ja võtavad puhkuse välja haruharva. Samuti peetakse lugupidamatuks haigusega koju jäämist. Välismaalastest töötajad võivad olla väga ehmunud, kui peavad näiteks puhkuse või haiguslehe võtmiseks hakkama kirjutama pikka seletuskirja ja vabandama kõigi töötajate ees «tüli tekitamise» pärast. Harmoonia, konsensus ja paadi kõigutamata jätmine on jaapanlaste psühholoogias väga tugeval kohal. Ületöötamisest on saanud Jaapanis tõsine sotsiaalne probleem, sest see laastab noorte inimeste füüsilise ja vaimse tervise ning on toonud kaasa enesetappude epideemia. Valitsus on asunud ületöötamisega võitlema ning võtnud vastu isegi «õhtul büroos tuled kustu» seadusi, aga mentaliteet pole lihtne muutuma. Teada on isegi juhtumeid, kus töötajad on ennast inspektorite eest majas ära peitnud ning kustus tuledega edasi töötanud. Teadlikkus ületöötamisega seotud riskidest on ühiskonnas siiski kasvamas.

Ületöötanud tukastajad tüüpilises Jaapani kontoris. Foto: Hiroo Yamagata/Flickr

LÕUNAUINAK Kõlab nagu midagi lasteaiapäevilt? Kuna jaapanlased teevad väga pikki tööpäevi, siis ei saa nad enamasti kuigi palju unetunde. Nii on nad õppinud osavalt tukastama, kus iganes võimalik. Jaapanlased magavad näiteks enamasti rongiga tööle ja koju sõites ning lõunapausi ajal töölaudade taga. Mõni ettevõte laseb lõunapausi ajal koguni tuled tuhmiks, et soovijad saaksid võtta välja selleks otstarbeks spetsiaalselt mõeldud padjad ning lasta silma mõneks ajaks looja.

PABERIMÄED JA FAKSIMASINAD

Isikliku elu ja tööelu tasakaal ei kuulu paljude Jaapani ettevõtete leksikoni. Foto: Shutterstock

äripartneri juukseid kiskuma, sest jaapanlaste pool ei tee oma soove selgelt mõistetavaks. Jaapani ettevõtted eeldavad, et mõlemad osapooled oskavad lugeda ridade vahelt ning näha viisakuste taha.

HOMMIKUVÕIMLEMINE JA MOTIVEERIVAD KÕNED Globaliseerumise taustal on ka see mõnevõrra hääbuv trend, kuid paljud traditsioonilisemalt meelestatud Jaapani ettevõtted rivistavad töötajad hommikuti osakondade kaupa üles, valjuhäälditest hakkab mängima muusika ning töötajad laulavad ettevõtte laulu. Seejärel peavad osakondade juhid töötajatele motiveerivaid kõnesid, et kõik oleksid ikka õiges töömeeleolus. Mõnes firmas viiakse läbi ka hommikuvõimlemine. Välismaalase jaoks võib laulmine ja võimlemine olla viimane asi, mida ta kell seitse hommikul teha tahab.

KONTORIDISAIN, MIS VÄLDIB PRIVAATSUST NAGU TULD Jaapani kontorites on töölauad lükatud enamasti ridamisi kokku. Tavaliselt on kontoriruumid suured suhteliselt laiad saalid, kus on lihtsalt ridade kaupa laudu. Eraldi kabinetti pole enamasti ka ülemustel, kes jälgivad pidevalt,

et töötajad ei tegeleks kõrvaliste asjadega. Jaapani kontoridisain peaks ideaalis soosima lõimumist, meeskonnatööd ja ühtsust, kuid isegi paljud jaapanlased ütlevad, et see tekitab pigem stressi. Töötajad peavad pidevalt jätma mulje, et teevad hoolega tööd, ja seepärast venitavad nad mõnikord oma ülesannete lõpetamisega, et mitte tekitada momenti, kus ülemusele võib jääda mulje, et nad ei tee tööd või pole piisavalt motiveeritud. See vähendab omakorda üldist produktiivsust, sest töö tegemise mulje on olulisem kui reaalsete tulemuste saavutamine.

ÜLIPIKAD TÖÖPÄEVAD JA TASUTA ÜLETUNNID Jaapani kultuur väärtustab täielikku pühendumust ja lojaalsust ettevõttele ning selle näitamiseks teevad töötajad sageli väga pikki tasuta ületunde. Isikliku elu ja tööelu tasakaal ei kuulu paljude Jaapani ettevõtete leksikoni. Ametlike töötundide lõpus kojuminekut peetakse laiskuse ja lugupidamatuse märgiks, mis näitab kolleegidele, et sa pole piisavalt pühendunud. Isegi kui töö on otsa saanud, ei julge paljud töötajad enne ülemusi koju minna ja teesklevad, et neil on midagi veel teha. Just selliste ootuste taustal teevad suurlinnade kon-

Jaapanil on väga kõrgtehnoloogilise riigi maine paljuski tänu arenenud robootikale, kõrgtehnoloogilistele rongidele ja ülikiirele internetiühendusele. Kõige selle kõrval näevad Jaapani kontorid aga sageli välja, nagu pärineksid need 1980. aastatest. Andmeid hoitakse endiselt peamiselt paberil. Kontoripilte iseloomustavad sageli kaustike ja paberivirnadega täidetud riiulid. Kuna Jaapanis kinnitatakse dokumente endiselt spetsiaalse isikliku pitsatiga hanko, ei taha jaapanlased ka paberi kasutamisest eriti lahti lasta. Jaapani kontorite tõeline kuningas on aga faksimasin, mis paljudes teistes riikides on juba teel muuseumi. Jaapanlastega äri tegevad välisettevõtted on ikka ja jälle hämmingus, kui jaapanlased tahavad vahetada dokumente faksi teel. Peaaegu kogu riigi äriaparaat ja ka logistika, pangandus ning riigiametid jooksevad endiselt sisuliselt täielikult faksimasinatel, erandiks ainult uuemad idufirmad. Paber on jaapanlastele usaldusväärsem kui pikslid. Ka faksimasinate tootmine ja müük ei näita Jaapanis kahanemise märke.

ÕHTUL ÜLEMUSTEGA JOOMA Nagu pikkadest tööpäevadest veel ei piisaks, näeb kontorietikett sageli ka ette, et õhtul peale tööd minnakse koos kolleegidega (või klientide ja äripartneritega) pubisid väisama, mille käigus juuakse firma (või mõne bossi) kulul ohtralt alkoholi. Niinimetatud nomikaid peetakse lausa töö osaks ja selle eesmärk on töötajate omavaheliste sidemete tugevdamine või uute ärisidemete loomine. Võimaliku äripartneri purju jootmine võib näidata tema tõelist iseloomu ja kavatsusi. Jaapani linnapildis võib õhtuti näha sageli ülikondades kontoritöötajaid purjus peaga rongijaamade poole vaarumas, et viimaste rongidega koju jõuda. Sageli saadab selliseid viimaseid ronge meeletu alkoholilehk. Need, kes viimase rongi peale ei jõua, veedavad mõnikord öö oma pintsaku all rongijaama põrandal magades, et hommikul uuesti vapralt kontori poole suunduda. ■

DuraSquare. Nüüd koos uue vannitoamööbli seeriaga XSquare. DuraSquare valamud ja vannid ühendavad endas elegantselt nurgelised ja ümarad vormid, sobitudes suurepäraselt uusima Kurt Merki Jr. kujundatud XSquare mööblikollektsiooniga. Käepidemeta sahtlid, silmatorkavad kroomprofiilid ja 28 erinevat mööbliviimistlusvarianti võimaldavad igaühel luua isikupärase vannitoakujunduse. XSquare seeria peeglitel on ka puutevaba juhtpaneel, millega saab reguleerida valgussoojust ja -tugevust. www.duravit.com

VANA MAJA ____________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

ÄRI UUS KODU • MAI 2019

Ministeeriumide ühishoone. Foto: Sander Ilvest/Postimees

Mis saab VANAST RIIGIMAJAST? JANNO RIISPAPP

Kaks aastat tagasi kolisid neli ministeeriumi ümber Suur-Ameerika tänaval asuvasse ministeeriumide ühishoonesse. Tühjaks jäänud majade vastu tekkis turul suur huvi ning rida ettevõtjaid tahtis vanaks jäänud majadele anda uue elu.

ühjaks jäänud sotsiaalministeeriumi ning majandusministeeriumi hooned on müüdud enampakkumisel, justiitsministeeriumi ruumid välja renditud ja rahandusministeeriumi pinnad võtavad kasutusele teised riigiasutused. Sotsiaalministeeriumile kuulunud hooned Gonsiori tänaval ostis Kaamos Kinnisvara juba enne seda, kui senine rentnik oli ühendministeeriumisse kolinud. Kaamose tütarfirma Avala OÜ ostis Gonsiori 29, 29a ja Kollane 2 kompleksi enampakkumisel 3,8 miljoni euroga. «Peale hoone ostmist kaalusime põhjalikult erinevate võimaluste vahel, kas rekonstrueerimise käigus teha majast kontorihoone või elukondlik arendus,» selgitas Kaamos Kinnisvara juht Priit Uustulnd.

MAKSAB UUSARENDUSE HINNA Arvestades hoone asukohta, piirkonna eripära ning hoone omanäolist arhitektuuri jõuti otsusele, et turg ootab tänapäevase stiili ning mugavustega isikupärast ja iseloomuga kodu. «Hoone üks suurim tõmbenumber on enam kui kolme meetri kõrgused laed ning omapäraste planeeringutega korterid. Just selline teistmoodi kodu oli turult puudu,» märkis Uustulnd.

Ta lisas, et hoonele sai isikupära lisatud 1950ndatest inspireeritud sisekujunduslahendustega. «Otsus elukondliku arenduse kasuks oli väga õige, täna on 80 korterist müümata veel vaid 15. Esimesed elanikud kolivad uude koju suve esimesel poolel.» Kui välja jätta hoone ajalooline välisfassaad, mis tuli säilitada, polnud hoonel muid muinsuskaitselisi piiranguid. «Meie jaoks oli üks põnevamaid etappe korterite planeeringute paikasaamine. Suurim väljakutse oli säilitada ning taastada võimalikult palju majas sees, näiteks trepikojad ja fuajeed, ning samal ajal täiustada maja kõige uue ja modernsega,» rääkis Kaamos Kinnisvara juht. Et hoone esmaseks kasutuseks on märgitud 1951. aasta, oli rekonstrueeritava maja ehitus kindlasti keerulisem kui uue kortermaja ehitus. Teisalt, tänaseid tehnoloogilisi võimalusi arvestades saab teha väga kaasaegse hoone: Grand Gonsiori sai ehituse käigus lisatud uus ventilatsiooni- ja tehnosüsteem ning soklikorrustele ehitati välja ühiskasutatavad ruumid vaba aja veetmiseks. Uustulndi sõnul on endise sotsiaalministeeriumi renoveeritud hoone ehitusmaksumus võrreldav uusarenduse omaga.

MUINSUSKAITSE TEEB OTSUSE RASKEKS Mai alguses müüs Riigi Kinnisvara AS enampakkumisel endise majandusministeeriumi hoone Harju tänaval 6,1 miljoni euroga Harju Kekile. Ettevõtte juhi Janek Lehtmetsa sõnul pole veel otsustatud, mida muinsuskaitsealal asuva kompleksiga täpsemalt tehakse. Tallinna linnaplaneerimise amet on seisukohal, et juurde- ja pealeehituse lisamine ning vintskappide või katuseakende rajamine Harju ja Müürivahe tänavate poolsetele katuseosadele on välistatud. Nelja miljoni eurose alghinnaga enampakkumisele esitati kaheksa pakkumist, milles osales ka Kaamos. «Kui hoone müüki tuli, käisime ka meie sellega mitu korda tutvumas. Huvi hoone vastu oli väga suur. Tegu on ainulaadse ning vanalinna ühel parimal tänaval asuva hoonega. Meie hinnangul on antud majale parim sihtotstarve hotell, sest elukondliku hoone jaoks pole piisavalt parkimisvõimalust, valgust ning muinsuskaitsetingimused ei luba suuremahulisi ümberehitusi,» kirjeldas Uustulnd, kuidas teist ministeeriumimaja siiski ei soetatud. Kinnisvaraanalüütik ja Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige Tõnu Toompark usub samuti, et Harju tänava hoone funktsioon võiks elamispinna ja büroo asemel olla

KINNISVARA MÜÜMISEL on eriti oluline, millist muljet ja emotsiooni seda esitlev materjal edasi annab. Kinnisvaraga seotud materjalid peavad olema silmatorkavad, huvitavad ning internetis kergesti ja laialdaselt nähtavad. Selleks on oluline teada, kuidas oma kinnisvara müümiseks ette valmistada ning milliste vahenditega mis tulemusi saavutada.

Kuidas muuta oma kinnisvara säravaks ja nähtavaks?

simene asi, millele kinnisvara müües mõeldakse, on pildistamine. Pildid peavad olema kvaliteetsed ja sobiva objektiiviga pildistatud, et võimalikult palju ruumi pildile mahuks. Inimene näeb ja tajub ruumi palju laiemalt, kui tavalisele pildile mahub. Seetõttu aitab sobiv objektiiv parandada inimese ruumitunnetust. Ainuüksi kvaliteetsest pildist aga ei piisa: oluline on ka see, mis pildil. Ruumid peavad olema puhtad ja koristatud. Isiklikele esemetele ja suveniirikogudele tuleb öelda kindel ei. Eemaldada tuleks ka väsinud välimusega ja liigselt ruumi võttev mööbel. Nii on võimalik muuta ruumid avaramaks ja silmale lihtsamalt haaratavaks. Pilti täiendavad dekoratiivsed elemendid, mis ruumi olemusega sobivad, näiteks taimed, küünlad, öölambid ja muud taolised esemed. Visuaalselt mõjub hästi, kui ruumid on valgusküllased. Selleks tuleb vältida pimendavaid aknakatteid, mis takistavad naturaalse valguse liikumist. Valgust aitavad lisada ka tugevama valgustugevusega lambipirnid, mis muudavad ruumid säravalt valgeks ka pimedal ajal. Emotsiooni aitab kõige paremini edasi anda video. Emotsioonirohke video loob nägemuse elust uues kodus. Minutipikkune video ütleb rohkem kui sada pilti. Video annab hea ülevaate ruumidest ja nende paigutusest ning suudab paremini tabada ka detaile. Kui müüdavaks objektiks on eramu, siis tasub videot vürtsitada filmilike droonikaadritega ning pilte täiendada ülevaatlike ja ümbrust tutvustavate droonipiltidega. Virtuaaltuur on võimalus liikuda ringi müüdavas kinnisvaras ja sellega tutvuda kodust lahkumata. See on rida 360-kraadiseid fotosid, mis on ühendatud vastavalt ruumide paigutusele nii, et virtuaaltuuril osalejal on võimalik liikuda ruumist ruumi ning vaadata igas suunas enda ümber. Eriti realistliku elamuse saavutab virtuaalprillidega,

aga hea kogemuse annab ka lihtsalt telefoni enda ümber ruumis liigutamine. Virtuaaltuur on suurepärane võimalus ostuhuvilisele enne kinnisvaraga tutvuda ja ühtlasi vähendab kinnisvara müüja koormust. Müüja poole pöörduvad virtuaaltuuri abil inimesed, kellel on juba potentsiaalne ostusoov. Kohtumine on sel juhul vaid selleks, et oma veendumustele kinnitust leida. Kui kinnisvarast on juba olemas nii pildid, video kui ka virtuaaltuur, tuleb muuta kuulutus nähtavaks ja jõuda võimalikult paljude huvilisteni. Pilte, videosid ja virtuaaltuuri on võimalik jagada sotsiaalmeedia kaudu ning olulise täiendusena kinnisvara kuulutuse juures. Võimalusel kuuluta oma müügisoovi kõikjal, kus võimalik. Alustuseks tuleb aga koostada haarav kuulutuse tekst, kus on olemas kogu vajalik info ning mis annab edasi ka vajaliku osa kinnisvara olemusest. Kuulutuses peavad kindlasti olema asukoht, korrus, tubade arv, eluruumide ruutmeetrite koguarv, kinnistu suurus, ehitusaasta, renoveerimise aasta, maja välimus, katusematerjal, põrandate materjal, seinade viimistlus, sanitaarruumid ning informatsioon vee, kütte, elektri ja kanalisatsiooni kohta. Lisaväärtuse annab elukeskkonna tutvustus: ühistranspordi peatuse kaugus, koolide ja lasteaedade olemasolu, lähimad poed ja ümbritsev loodus. Kinnisvara turundamine omal käel võib osutuda ühekülgseks ja kalliks. Kinnisvarameedia pakub lisaks kinnisvara pildistamisele, videotele ja virtuaaltuuridele ka kinnisvara turundamist soodsamalt ja suuremate reklaammahtudega kui ise seda tehes. Kinnisvarameedia on arendajatele ja kinnisvarabüroodele hea partner, et tegeleda nii olemasoleva kinnisvara jäädvustamisega kui ka uute arenduste turundamisega veebilehest reklaamdisainini. See kõik on ühe kinnisvaraobjekti turundamiseks vajalik, et tänapäevasel moel leida kodule kiirelt ja lihtsalt uus omanik.

Elutuba Grand Gonsioris.

Foto: Kaamos Kinnisvara

nagu Harju Kek, ootan huviga, mis toredat sinna tuleb,» rääkis Toompark.

MINISTEERIUMID KOLIVAD KOKKU

Sotsiaalministeeriumi endisest hoonest sai Grand Gonsior. Foto: Kaamos Kinnisvara

hoopis hotell. «Asukoht ja ruumijaotus, pikad koridorid – hotell võiks täitsa sobilik olla, mis seal muud. Majandusministeeriumi hoonega seob mind see, et olen seal lühikest aega töötanud. Kui on finantsiliselt võimekas ostja

Justiitsministeeriumi endises hoones aadressil Tõnismägi 8 tegutsevad Tallinna Balletikool ja Eesti Mälu Instituut. Riigi Kinnisvara ASi turundus- ja kommunikatsioonijuhi Mariaana Sõnajala sõnul on haridus- ja teadusministeerium teavitanud riigifirmat soovist kolida ühendministeeriumist justiitsministeeriumi endisesse hoonesse Tõnismägi 5a pärast sealsete remonttööde lõppu tänavu aasta juulis. Haridusministri Mailis Repsi kabinet asub seal lähedal, Tõnismäe 11. «Endistesse rahandusministeeriumi hoonetesse Lõkke 3a, Lõkke 5 ja Endla 13 kolib ajutiselt riigikantselei, sest praegu nende kasutuses olevates Rahukohtu 1 ja Rahukohtu 2 hoones algavad selle aasta juulis remonttööd, mis kestavad ligi aasta,» märkis Sõnajalg. Teada on ka keskkonnaministeeriumi ja selle allasutuste kolimine Lennusadama kõrvale ehitatavasse Keskkonnamajja, mille hinnanguliselt 38,5 miljonit eurot maksev ehitus peaks algama järgmisel aastal. Ühe katuse

ÄRI UUS KODU • MAI 2019

alla koonduvad Eesti Loodusmuuseum ning büroohoonesse planeeritud keskkonnaministeeriumi, keskkonnaameti, keskkonnainspektsiooni, keskkonnaagentuuri ja keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskuse Tallinna struktuuriüksused. Märtsis selgus uue maja arhitektuurikonkursi võitja. Selle võitis arhitektuuribüroo Kavakava. «Vabaks jäävate pindade tuleviku osas on veel vara plaane teha. Koos siseministeeriumiga otsime edasi lahendust nende pinnavajadusele, kuid kokkuleppeid veel tehtud pole,» lisas Sõnajalg. Siseministeerium on samuti mõnikord kaalunud kolida Pikalt tänavalt Lennusadama lähedusse, kus neile kuulub Vesilennuki 9 krunt. Mullu tehti RKASile ülesandeks korraldada isegi arhitektuurikonkurss, sest praegused hooned ei vasta tänapäevastele turvanõuetele ning vanalinna kitsastel tänavatel on keeruline parkimiskohti leida. Plaanist pole seni veel asja saanud.

VANALINN BÜROOPINNAKS KEHV Ideel, et riigiasutused kolivad vanalinnast ja kesklinnast välja ning ehitavad nüüdisaegsed büroohooned, on Toomparki sõnul kaks otsa. «Ühest küljest on vanalinna hooned muidugi ilusad, aga tänapäeva büroodeks äärmiselt mittefunktsionaalsed. Justkui jah, kolime kõik tsentrist eemale: miks need peaksid asuma kõige kallimal pinnal? Teisalt ei ole vanalinnas tegelikult hea olla. Kui jätame selle ainult turistidele, on oht, et teatavas mõttes sureb see välja ja see ei pruugi vanalinnale ainult positiivne olla,» rääkis Toompark. Vanalinnale kui elu- ja ärikeskkonnale ongi üks võimalus hoida riigiasutusi pooljõuga sees. Riigile kuuluvad ja hea asukohaga hooned pole ka väga likviidsed. «Kuna neid ostetakse eesmärgiga arendada, maksta seal nelja miljoni kandis – nagu majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hoone alghind oli –, pole sugugi lihtne

MAI 2019 • ÄRI UUS KODU ��

VANA MAJA

sellist summat välja käia ja mängus sees olla. See pole Mustamäe kahetoaline, millega tehakse iga päev paar tehingut,» rääkis Toompark. Ta möönis, et see pole ka ulmeline summa: neist suurusjärkudest tehakse Tallinnas ka kõrgema hinnaga tehinguid, aga likviidsus kohe väheneb. «Selles mõttes pole see muidugi maasikas, mis kiiruga ära nopitakse, aga turul on üksjagu investoreid, arendajaid ja muid tegelasi, kes on valmis riski võtma,» selgitas ta. Samuti ei toeta Toompark ideed, et riik võiks enda omanduses olevad vanalinna ruumid välja üürida näiteks mõnele meelelahutusasutusele ja teenida nii rahavoogu. «Kas riik peaks olema pubi omanik? Mõistan, et pubi opereeriks keegi teine, aga kas see on riigi funktsiooni täitmiseks vajalik kinnisvara omamine?» küsis ta retooriliselt. «Justkui mõtleme, et las riik omab hoonet ja üürib välja, aga samas saaks selle vara müügist saadud ressursi investeerida mõnda teisse hoonesse, mida on enda tarbeks vaja.» Fundamentaalne küsimus on ka, kui palju riik peab konkureerima erasektoriga. «Riik peaks toimetama seal, kus erasektor hakkama ei saa ja kesklinnas hoone haldamine või omamine investeeringuna – on seal majas kas elamispinnad, äripinnad, hotellid või muu – ei ole mingi puudujääk turul, millega erasektor hakkama ei saaks. Ebavajaliku vara mahamüümine ja investeerimine sinna, kuhu vaja, on väga mõistlik käitumine.» ■

↖ Vaade rannapromenaadilt Keskkonnamajale. ← Keskkonnamaja sisevaade. Fotod: Kavakava

ÄRIKINNISVARA ______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

ÄRI UUS KODU • MAI 2019

Technopolis Ülemiste Viktor Palmi maja. Foto: Technopolis Ülemiste

SUUR ÜLEVAADE: uued ja modernsed büroopinnad ootavad rentnikke BARBARA BRIGITA OJA BNS

Eesti ärikinnisvara turg kasvab kiiresti ning seejuures saab ka Tallinna kilukarbisiluett kõrghoonete lisandudes aina täiendust. Teeme sissevaate viimasel aastal valminud ning lähiaastatel kerkivatesse ärikinnisvara arendustesse Tallinnas ja Tartus.

iimase aasta jooksul valminud ning alles nurgakivi saanud ärihoonete peamised märksõnad on tuua uus hingamine vanadesse tööstusrajoonidesse, heade ühendustega asukohad ning arendaja paindlikkus büroopindade üürnike vajadustele vastu tulemisel. Kõike eelnimetatut pakub Tallinna südames mullu valminud Maakri kvartal. Ärimees Olav Miilile kuuluva kompleksiga lisandus Tallinna ärikinnisvara turule ligikaudu 22 000 ruutmeetrit üüritavat äripinda, millest 85 protsenti moodustavad büroopinnad. Maakri kvartali 30-korruseline kõrghoone on kümnendi esimene üle 100 meetri kõrgune hoone Tallinnas. Kunagise nahavabriku alale rajatud kvartal koosnebki

nimetatud 30-korruselisest kõrghoonest, kümnekorruselisest ja neljakorruselisest hoonest ning ehituse käigus restaureeritud neljast möödunud sajandi alguse arhitektuurimälestisest. Kvartalis pakutakse üürnikele eriilmeliste lahendustega ruume, mille pindala ühel korrusel võib ulatuda 795 ruutmeetrini. Lisaks asuvad hoones söögikohad, kauplused ning kolme saaliga konverentsikeskus. Seejuures avab tänavu suvel Maakri kvartalis ühistöötamise kontori ka peamiselt Ülemiste City linnaku arendajana tuntud Technopolis Ülemiste AS. Technopolise ühistöötamiskontor koosneb 20 privaatkontorist, 80 avatud töökohast, neljast seminariruumist ning ühistest sotsialiseerumise aladest koosnevast kontorist. Maakri kvartali omanik ja arendaja on Maakri Kvartal OÜ, mis kuulub Olav Miili valdusfirmale Taali Grupp OÜ. Omaniku koguinvesteering Maakri kvartalisse on ligikaudu 50 miljonit eurot. Kvartali ankurüürnikud on OP Pank, Seesam Insurance AS ja Eften Capital AS.

SUURIM KONTORIHOONE EESTIS Möödunud aasta lõpul avas Mainor Ülemiste ligikaudu 20 miljonit eurot maksma läinud Öpiku ärimaja teise 13-korruselise büroohoone Ülemiste Citys. Endise Dvigateli te-

hase territooriumile rajatud ärimaja valmides olid sellest pea kõik pinnad rendilepingutega kaetud. Ligi 23 500-ruutmeetrise brutopinnaga Öpiku maja teine torn kerkis 2016. aasta sügisel valminud esimese tornhoone kõrvale. Teise torni valmimise järel moodustus Öpiku paaristornidest Ülemiste Citys Eesti suurim kontorihoone, mis laiub 45 000 ruutmeetril. Innovaatilisi ettevõtteid koondav ärilinnak on suurepärases asukohas Tartu maantee ja Peterburi maantee läheduses. Nii rongipeatus kui lennujaam jäävad linnakust lühikese jalutuskäigu kaugusele. Öpiku teise büroomaja koguinvesteering on 20 miljonit eurot, ehituslepingu hind käibemaksuta oli ligi 15,5 miljonit eurot. Hoonet arendas Mainor Ülemiste, ehituse peatöövõtja oli Merko Ehitus Eesti ja arhitekt Mattias Agabus. Öpiku paaristornid on nime saanud Eesti astronoomiakoolkonna ühe rajaja Ernst Julius Öpiku järgi. Samas linnakus on tuleval kevadel valmimas Technopolis Ülemiste arendatav 12-korruseline Viktor Palmi maja nime kandev Sepapaja 1 büroohoone, mille ehituseks kulub koos viiekorruselise parkimismaja ja linnaväljakuga 25 miljonit eurot. Büroohoones on üüritavat pinda 10 800 ruutmeetrit.

ÄRI UUS KODU • MAI 2019

mida ei pea enam kaua ootama. Kuulsa arenduse esimene etapp valmib juba käesoleva aasta lõpul, ent büroopindadega teine ja kolmas hoone valmivad tuleva aasta neljandas kvartalis. Porto Franco mereäärses arenduses saab üldpinda olema ligikaudu 150 000 ruutmeetrit, millest 32 000 ruutmeetrit katab kaubanduspind ning 8600 ruutmeetrit hotell. Tuleval aastal valmivate hoonete kolmandal kuni viiendal korrusel asuvaid büroopindu üüritakse arenduses välja 25 500 ruutmeetri jagu. Suurfirmadel on võimalik oma büroo rajada läbi kogu korpuse kolme korruse. Ühe bürookorpuse suurus on orienteeruvalt 3600 ruutmeetrit. Endale sobiva büroo saab vastavalt vajadustele rajada Porto Francosse iga ettevõte, korruse kõige väiksem büroo on umbes 40 ruutmeetrit ja suurim 1300 ruutmeetrit. Käesoleva aasta lõpus valmib Porto Franco esimene maja, milles avatakse tuleva aasta alguses täisautomaatne 270 toaga Cityboxi hotell. Norra hotellikett on seni tegutsenud Oslos ja Bergenis. Porto Franco arendusse investeeritakse 190 miljonit eurot. Kompleksi arendab Porto Franco OÜ. Tallinna kesklinnast veidi kaugemale liikudes on suurema pindalaga ruume otsival ettevõttel suurepärane võimalus end sisse seada Priisle äripargis. Logistika- ja tööstuspargis arendatakse äripindu ligi 22 000 ruutmeetril. Arenduse võlu on võimalus koondada nii lao- ja tööstusruumid kui büroo- ja esinduspinnad ühe katuse alla. Aadressile Ussimäe 12-1 ja 12-2 kerkivad kaks ärihoonet, kuhu tuleb kokku 22 väljaüüritavat pinda. Äripark valmib lõplikult käesoleval aastal. Üürnikele pakutakse ruumilahendusi alates 90 ruutmeetrist 2000 ruutmeetrini. Ka selle arenduse puhul rõhutakse heale asukohale, mis on kergesti ligipääsetav põhimagistraalidelt. Ühtlasi on asukohal kiire ühendus kesklinna, Tallinna ringtee, Muuga sadama ja Vana-Narva maantee tööstuspiirkonnaga. Priisle äripargi arendaja Hammerheadi teatel ei pea kõik kauplejad asuma kaubanduskeskustes. Arendaja siht on tuua väikesed ärid tänavatele tagasi. Arenduses pannakse suur rõhk tänavale ulatavatele kaubanduspindadele ning tööstusliku disainiga laokauplustele, kus on ühendatud büroo, kaubanduspind ja ladu.

Öpiku Ärimaja Ülemiste Citys. Foto: Öpiku Ärimaja koduleht

Maakri kvartali arendus Foto: Maari Kvartali koduleht

PEALINNAST TARTUSSE

Hoone esimesel korrusel hakkavad asuma fuajee, vastuvõtulaud ning võimalikud toitlustus- ja kaubanduspinnad. Büroopindasid üüritakse välja alates 253 ruutmeetrist 1022 ruutmeetrini. Sepapaja 1 hoone ühe maa-aluse ja viie maapealse korrusega parkimismaja sai nurgakivi tänavu kevadel ning valmib aasta lõpuks. Lisaks üle 540 auto parkimiskohale on hoonesse kavandatud jalgrattaparkla. Uue büroohoone lõunaküljele on kavandatud urbanistlik linnaväljak lippude, purskkaevu ning istumisalaga, kus saab tulevikus korraldada üritusi. Hoone arhitektuurilahenduse on teinud KOKO arhitektid.

KONTOR MERE ÄÄRES Endisele tööstusalale Noblessneri sadamalinnakusse on lisaks mereäärsetele elumajadele planeeritud 60 000 ruutmeetrit äripinda. Äripinnad on saadaval nii ajaloolises Noblessneri laevatehase elektrijaamas, Miinisadama katlamajas, Noblessneri laevatehase ajaloolises koostetsehhis kui allveelaevatehase laos.

Peetri 5 asuvas ajaloolises laevatehase koostetsehhis on äripindu 8000 ruutmeetrit, hoone esimeses löövis tegutsevad Põhjala pruulikoda ja restoran. Tööstuse 48b krundile on planeeritud uusehitisena Noblessneri suurima pindalaga ärihoone, mis sobib suurettevõttele esindusbürooks ning ehitatakse valmis vastavalt kliendi soovile. Krundil on pinda ligikaudu 20 000 ruutmeetrit ning korruseid kuus. Tärkavas endises tööstuspiirkonnas arendab Merko Ehituse ja BLRT Grupi ühisettevõte 1,7 hektaril Noblessneri Kodusadamat. Kodusadam hõlmab nelja kortermaja, mille esimestel korrustel asuvad äripinnad. Kokku on Kodusadamasse kavandatud ligi 20 erineva suunitlusega äripinda umbes 3700 ruutmeetril. Äripindu pakutakse kvartalis suurusega 89–433 ruutmeetrit. Ka Noblessneri arendajad on kliendi soovidele vastutulelikud ning ruumi planeering ja siselahendused korraldatakse vastavalt kliendi vajadusele. Ehituse käigus on pindu võimalik omavahel liita või väiksemaks jagada. Mereäärt mööda kesklinna liikudes on Admiraliteedi basseini äärsele alale kerkimas Porto Franco arendus,

Arengud ärikinnisvaras ei piirdu vaid Tallinnaga. Tartu kesklinna, Turu jalakäijate silla kõrvale on kerkimas 16-korruseline büroohoone. Aadressile Paju 2 rajatav kõrghoone pakub üle 6100 ruutmeetri üüritavat büroopinda, mida saab lahendada vastavalt rentniku soovile. Hoone sai nurgakivi tänavu aprillis ning selle valmimist on oodata tuleva aasta juunis. 14 miljonit eurot maksma mineva arenduse juurde ehitatakse ka kolmekorruseline 250 kohaga parkimismaja. Kvintett Kinnisvara arendatava büroohoone esimesele korrusele on kavandatud Emajõe poole avanev restoran/ kohvik, milles on hoone rentnikel võimalik korraldada nõupidamisi ja kohtumisi. Hoone arhitektuurse lahenduse on koostanud Allianss Arhitektid OÜ. Ehitustöid teostab Ehitustrust konsortsiumis Tuulberg AS-i ning Ehitusfirmaga Rand. Käesoleval aastal valmib Tartus Eerika äripark, mis ühendab võimalused kaubanduspinnaks, laoks, showroomiks ja kontoriks. Arendaja pakub üürnikele stockoffice büroopindu, mida saab klientide vajaduste järgi ümber kohandada. Äripargi esimeses, sel aastal valmivas hoones pakutakse büroopindu 20–220 ruutmeetrini ning äripindu 47–240 ruutmeetrini. Kaarsilla Kinnisvara arendatav äripark asub Tartus Viljandi ringi läheduses, aadressil Viljandi maantee 75 ning Eerika Stock Office’i esimene maja valmib tänavu 1. novembril. Teise hoone rajab arendaja vastavalt üürnike soovidele ja ajagraafikule. Hoones pakutakse äripindu 445–926 ruutmeetrini. ■

VALGAMAA ____________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

ÄRI UUS KODU • MAI 2019

Valgamaa suurima käibega ettevõte UPM-Kymmene Otepää AS kasutab vineeri tootmiseks kodumaist kasepuitu, mis kasvab eelkõige Lõuna-Eestis.

KUIDAS ÄÄREMAAL edukat äri pidada? TIIT LOIM Lõuna-Eesti Postimees Fotod: Arvo Meeks

Hoolimata ääremaa hädadest leidub Valgamaal väga edukaid ettevõtteid, mis maksavad ka kogu Eesti mõistes head palka. Oma rolli selles, mis firmasid siin hoiab, mängivad nii tooraine kättesaadavus kui mugav asjaajamine – omavalitsus on justkui ettevõtja isiklik kliendihaldur.

änavuse esimese kvartali tulemuste põhjal oli Valgamaa suurima käibega ettevõte Otepääl asuv vineeritootja UPM-Kymmene Otepää AS, mille käive oli ses vahemikus üle 14,4 miljoni euro ja kus töötas 261 inimest. Ettevõtte tegevjuht Silver Rõõmussaar ütles, et tooraine lähedus on üks põhjusi, miks vineeritehas pea kaks kümnendit tagasi Otepääle rajati. Tooraine varutakse tänagi peamiselt Eestist. Sestap pole ka põhjust Harjumaale pageda. «Otepää vineeritehases väärindatakse Eesti inimestega kodumaist kasepuitu, taastuvat loodusvara, mida leiab kasvukohta silmas pidades kõige rohkem just Lõuna-Eestist.» Sama oluliseks peab ta kohalikku tublit tööjõudu. Inimesi pole Rõõmussaare sõnul küll alati lihtne leida, ent õnnestunud see senini on. «Kui me pole leidnud neid tehase lähedalt Otepää vallast, siis tullakse meile tööle kaugemalt. Eesti on väike riik ja vahemaad pole nii suured, kaugemalt kui viie kilomeetri kauguselt töölkäijad saavad

UPMis transpordikompensatsiooni, mis lisakulu suuresti katab. Kuigi huvi vahetustes töötamise vastu on ajaga muutunud, oleme siiski leidnud siin piirkonnas inimesed, kes tahavad kvaliteetset tööd teha.»

biv tööstus oli müüa. Ka tema sõnul pole tööjõu leidmine lihtne, aga kaasa aitab firma makstav üle keskmise palk. «Võibolla see on üks põhjus, miks oleme leidnud inimesed, keda vaja on.»

KLASSIKALINE MAAETTEVÕTLUS

KÕIK TALLINNASSE EI MAHU

Maakonna suurimate ettevõtete seas paistab silma mitu puiduga seotud firmat. Tõrva vallas asuva peakontoriga metsamajandusettevõte Valga Puu tegutseb kogu Mandri-Eestis. Firma juhi Andres Oleski sõnul ei ole firma seisukohast vahet, kus kontor asub. Praegune asukoht on mugav. «Mulle meeldib, et kontor on maal. Kõik on palju operatiivsem. Ise sattusin Valgamaale tänu abikaasale, olen Võrumaalt. Logistiliselt on Tõrva vald väga hea asukohaga, saja kilomeetri raadiuses on palju puidutöötlemisettevõtteid ning Läti pole kaugel. Lõuna-Eesti metsad on väga tootlikud, elurikkad ning mitmekesised. Ise elan ka Tõrva vallas ning enamik 107 töötajast (nende hulka on arvestatud tütarettevõtete töötajad – toim) elab Valga- ja Võrumaal.» Olesk nimetab firma tegevust klassikaliseks maaettevõtluseks, mida saab pidada seal, kus mets kasvab. Millegi lihtlabasega tema sõnul tegemist pole. Tööjõupuudus on seejuures üks põhjus, mis on firma keskmise palga üle 2000 euro tõstnud. «Metsakasvatust ning metsade majandamist õpitakse koolis neli-viis aastat. Vahet pole, kas siis Luua Metsanduskoolis või maaülikoolis. Metsatöö pole ammu enam see, et kui muud teha pole, võtad sae ja lähed lõikama.» Tõrva vallas tegutseva värvitud puitliiste tootva Combiwoodi juhatuse liikme Priit Koha sõnul nõuab nende tüüpi ettevõtmine suuri investeeringuid. Asukoha muutmine oleks äärmiselt keeruline. Valgamaale sattumine oli osalt tööjõu kättesaadavuse, teisalt juhuse küsimus, sest so-

Valgamaa teatavaks eeliseks loeb Koha fakti, et seitse-kaheksa protsenti tööjõust tuleb Lätist, kuigi neile makstakse kohalikega sarnast palka. Et suurem osa toorainet pakkuvatest puidutööstustest on Kesk- või Lõuna-Eestis, annab asukoht väikse eelise, kuigi kliendid on pea kogu toodangu ekspordiks saatvast Combiwoodist samas sellevõrra kaugemal. Samuti kiidab ta kiiret asjaajamist. «Kui on väiksem koht, on asjaajamine inimlikum. Kui ikka mure on, käid vallavanemal külas ja küsid. Rae või Viimsi vallas ei oleks see mõeldav.» Edukate firmade tippu mahub ka teiste valdkondade esindajaid. Maks & Mooritsa ning Wõro kaubamärgi tooteid müüva Valga lihatööstuse Atria juht Olle Horm ütleb, et siia on nad sattunud ja kuhugi minna ei plaani. Firmat hoiavad ääremaal töötajad, kellest umbes 20 protsenti on lätlased. «Ikkagi inimesed, inimesed, inimesed. Väljaõppinud töötajad. Füüsiline töö lihakombinaadis ei ole kerge. On külm, müriseb, koliseb. Inimesed, kes on võimelised seda tööd tegema, on Valgas ja Valga ümbruses täitsa olemas.» Otepää vallas Sihva külas peamiselt veokeid müüv ja ostev Engeros Otepää OÜ on väikeses kohas pannud püsti eduka äri. «Kõik Tallinnasse ka ei mahu,» ütles muidu meediasuhtluse osas skeptiline firmajuht Valdur Rootsma. Rootsma sõnul ei ole asukohal tegelikult plusse, pigem ollakse muust maailmast kaugel. Miks firma siis ikka Sihva külas on? «Mingid asjad on mujal ka keerulisemad. Kas elate oma majas väikeses naabruskonnas, kus tunnete nägupidi kõiki, või elate Lasnamäel 15-korruselises majas, à

ÄRI UUS KODU • MAI 2019

Asukoht

Tegevusala

Käive (2019. 1. kvartal)

Töötajaid (2019. a 1. kvartal)

Hinnanguline keskmine palk (2019. 1. kvartal)

Otepää

Vineeri tootmine

14 429 735

261

1529 €

Valga Puu OÜ

Hummuli

Metsamajandus

12 178 278

2242 €

Atria Eesti AS

Valga

Lihatööstus

10 795 695

274

1262 €

Combiwood OÜ

Tõrva vald, Möldre küla

Puitliistude tootmine

8 243 116

167

1376 €

Engeros Otepää OÜ

Otepää vald, Sihva küla

Kasutatud rasketehnika ost ja müük

4 856 069

768 €

Firma UPM-Kymmene Otepää AS

↑ Atria Eesti AS juhi Olle Hormi sõnul hoiab neid Valgas eelkõige väljaõppinud tööjõud, kellest viiendik on lätlased. → Metsamajandusfirma Valga Puu juhataja Andres Oleski sõnul pole metsatöö ammu enam nii lihtne, et võtad sae ja lähed lõikama. «Metsakasvatust ning metsade majandamist õpitakse koolis neli-viis aastat.»

kus igaüks urineerib nurka ja sülitab seinale, ammugi ei oska tere öelda,» ütles Tõrvas sündinud Rootsma, kes on eluaeg Valgamaal elanud.

SUHTUMINE PUIDUTÖÖSTUSESSE POLE SOOSIV Päris pilvitu elu muidugi pole. Olle Hormi sõnul läheb 90 protsenti kaubast Tallinna keskladudesse. Nende teekond sinna on konkurentide omast pikem. Priit Koha sõnul ei tähenda tööjõu olemasolu, et selle leidmiseks omajagu vaeva ei kuluks. «Ega ammu enam ei eelda, et kvalifitseeritud töötaja kuskil ringi kõnnib. Saad ta teisest ettevõttest üle osta või meelitada, mis on keeruline. Koolitame spetsialistid ja operaatorid ise.» Kõigi kolme puidutööstuse esindaja mure on aga seotud inimeste suhtumise ja riigi poliitikaga. «Kui oled puidutööstuses tegev, siis hävitad tohutult Eesti loodust. See ei ole nii. Teeb kurvaks, kui lugeda emotsionaalseid artikleid. Puidutööstus loob maal töökohti,» ütles Koha. «Kolm nädalat tagasi võtsime ühel päeval tööle neli noormeest, kes tulid Soomest kodukohta tagasi. Kõigil oli sama kommentaar: Eestis on juba võimalik väärikat palka teenida. Pered on siin, Soomes käies elu kannatab. Kui puidutööstust poleks, kahtlen tõsiselt, kas siin oleks muud tööandjat, kes suudaks neid tagasi meelitada,» lisas Combiwoodi juhatuse liige. Silver Rõõmussaare mure on, milline saab olema riigi vaade järgnevale kümnele aastale metsanduses ning mil-

Väljaandja: Postimees Grupp AS Vastutav toimetaja: Johanna Heinmaa, johanna.heinmaa@postimees.ee Projektijuht: Rainer Verner Samolberg, rainer.samolberg@postimees.ee Reklaamitoimetaja: Jelena Bazanova, jelena.bazanova@postimeesgrupp.ee Kujundaja/küljendaja: Tiit Sermann, tiit.sermann@postimees.ee Keeletoimetaja: Piret Bristol, piret.bristol@postimeesgrupp.ee Trükk: Kroonpress AS

lised on raiete plaanid. «Võimalikke investeeringuid vaadatakse kriitilisemalt, kui pole selgust, mis hakkab juhtuma. Loodame, et terve mõistus võidab. Metsaressurss on Eestis olemas, seda tuleb jätkusuutlikult majandada. Soome uuringutele tuginedes tähendab iga tehases töötav inimene nelja inimest väljaspool tehast: väljavedajad, autojuhid, müüjad.» Andres Oleskile teevad muret laienevad kaitsealad, mis vähendavad maainimeste vara väärtust. «Omanikult on võetud ära kindlus homse päeva ees. 24 tunni jooksul võib tekkida omandile looduskaitsepiirang, mis muudab maa sisuliselt väärtusetuks. Riik on loonud olukorra, kus paaniliselt kinnistuid müüakse. Pangad ei arvesta seda maad enam tagatisena, sest vara väärtus on nii jõhkralt vähenenud. Lõpptulemusena liigub maa välismaise kapitali kätte.» Mure liikide asupaikade pärast on Oleski sõnul asjatult suur. «Aastal 1990 elas Eestis 30 merikotkapaari. Täna elab 330. Ja täna oleme otsustanud, et peaksime meetmeid veel laiendama. Metskanaliste näide on hea, kus kaitsealad midagi ei aita. Metskanaliste kõrgajal oli Eestis metsa seitse korda vähem.»

PERSONAALNE TEENINDUS Valga vallavanem Margus Lepik tõi välja, et kuigi omavalitsus firmadele rahalisi toetusi ei jaga, on tema ülesanne luua taustsüsteem. «Hoolitseda infrastruktuuri eest ja tagada, et planeeringud, ehitusload liiguksid kiirelt. Näiteks viimati müüsime otsustuskorras õmblusfirmale Võru tänaval maatüki, mida neil oli laienemiseks vaja.» Kas aga leidub argumente, miks äri ääremaale kolida? «Kiirem asjaajamine. Odavam kinnisvara hind on nii positiivne kui negatiivne. Meil on piisavalt vaba maad, juurdepääse, elektriliitumisi võib saada. Oleme pidanud läbirääkimisi mitme ettevõttega, kel on huvi maatüki või teenuse

järele, et aidata tal see välja otsida, otsida kasvõi eraomanike kontakte, kellel on midagi pakkuda.» Tõrva vallavanem Maido Ruusmann tõi lisaks välja personaalse suhtluse. «Ettevõtjatega suheldes on välja tulnud, et nad sooviksid, et omavalitsus oleks nagu personaalne kliendihaldur. Kui tal on küsimus tee, vee või kanalisatsiooniga, siis ta teab, kellele helistada.» Ruusmann tõi näite: «Valla suurima tööandja Combiwoodi esindaja saadab mulle e-kirja, et tal on probleeme kanalisatsiooniga – kas saame korraldada ümarlaua, kus oleks ka valla ja vee-ettevõtte esindaja? Seda ei ole võimalik niimoodi kusagil suuremas kohas teha.» Lisaks saab vald Ruusmanni sõnul aidata ka tööjõuküsimuste lahendamisega. Näiteks kaardistada Läti omavalitsuste tööjõupotentsiaali või aidata maakonna ühistranspordivõrku korraldada. «Tasuta ühistranspordi liinivõrku planeerides ei ole keegi eraldi analüüsinud, kas saame ühistransporti korraldada ettevõtjatest lähtuvalt. Combiwood on ise käima pannud bussi, mis toob ta töötajad Lätist ja Valgast Tõrva. Kas ettevõtja peab olema transpordikorraldaja ja kas avalik sektor saaks ettevõtja mured ühistranspordiga ära lahendada?» küsis vallavanem. Peale selle on ettevõtluse toetuseks ette nähtud raha ka Kagu-Eesti projektis, mis aastatel 2019–2022 eraldab siia 3,2 miljonit eurot. Piirkonna ettevõtjatel tekib võimalus taotleda toetust turundustegevuseks ning innovatsiooniks ja tootearenduseks. Samuti saab toetust taotleda tootlikkuse parandamiseks või arengu kitsaskohtade kõrvaldamiseks vajalikeks investeeringuteks. Teise suunana on plaanis anda koostöös Võru-, Valga- ning Põlvamaa omavalitsustega eluasemete korrastamise ja soetamise toetust, mis aitab spetsialistidel jääda piirkonda. Esimene Kagu-Eesti ettevõtjate arengu toetuse taotlusvoor on plaanitud avada selle aasta kevadel. ■

Mauruse Maja Tammsaare tee 92

◾ Atraktiivne võimalus ka suurematele ettevõtetele – ühel korrusel saab rentida kuni 2000 m2 büroopinda ◾ Piisava varuga parkimiskohti ◾ Valmib suvel 2020 ◾ fundehitus.ee/maurusemaja

Ellips Maja Veerenni 40a

◾ Logistiliselt hea asukoht erinevate magistraalide sõlmpunktis ◾ Maaküte tagab madalad kõrvalkulud ◾ Valmib sügisel 2020 ◾ fundehitus.ee/ringi

Sinu maakodu algab siit