ÄRI UUS KODU, november 2019 by Postimees

ÄRI UUS KODU KOOSTÖÖS POSTIMEHE MAJANDUSTOIMETUSEGA

NOVEMBER 2019

INTERVJUU ��

ÄRI UUS KODU • NOVEMBER 2019

Ehitustrust ASi juhatuse esimees Kaido Somelar objektil. Foto: Mihkel Maripuu/Postimees

KAIDO SOMELAR: ma ei viitsi nutta, et kriis tuleb LENNART RUUDA

Ehitustrusti juht ja omanik Kaido Somelar ütleb, et kui töökäsi napib, hakatakse olemasolevaid liialt poputama. Samas poputatud töötajaga pole hiljem rahul mitte keegi. Kui oled aga tubli, siis on su ees kõik uksed lahti.

oortele, kes meile praktikale tulevad, ütlen ma seda: kui sa oled kolme kuu pärast nii kõva vend kui meie projektijuht, oled sa peagi tema ametis. Ei usu või? Ma olen firma juht ja omanik, ma hoolitsen selle eest! Aga kui sa oled keeduvorst, siis sa oled keeduvorst!» lajatas pikaaegne ehitusjuht intervjuus.

Ehitustrust on olnud traditsiooniliselt Tartu ettevõte, aga nüüd kinnitate aina tugevamalt

kanda ka pealinnas. Kuidas võrdlete kahe linna ehitusturgu? Tallinnast Tartusse on alati palju pikem tee kui Tartust Tallinna. Kuigi see on öeldud läbi huumoriprisma, on siin siiski oma tõetera sees: pealinlastele pole mingi probleem teha tartlastele hommikul kell 9 koosolek. Vastupidi juhtub harva. Ma ise tunnetan kõige suuremat vahet selles, et olen Tartust pärit – enamik mu tuttavaid on seal. Ma tunnen sealseid tellijaid. See tähendab, et ma tean, mida nad

KAIDO SOMELAR Sündinud 1974. aastal. Lõpetanud Tartu 14. keskkooli Lõpetanud Eesti Põllumajandusülikooli (EMÜ) maaehituse erialal Töökohad: Linnaehitus ASi projektijuht, hiljem juhatuse liige ja ehitusdirektor Nordecon ASi ehitusdirektor Lõuna-Eestis Alates 2012. aastast Ehitustrust ASi juhatuse esimees ja üks omanikke Huvialad: Motokross

INTERVJUU ��

ÄRI UUS KODU • NOVEMBER 2019

ootavad: kas kiiret tähtaega, väga head kvaliteeti või hästi odavat ehitust. Vastavalt sellele püüame pakkuda neile parimat teenust. Peab ka teise nurga alt vaatama. Ehituslepingutes on tavapärane, et kümme protsenti makstakse pärast objekti valmimist. Seetõttu pead sa teadma tellija lugu – mis tegelane ta on, kas tema äriplaan töötab või tahab ta ehitajat lintšida. See, kui tellija objekti keset ehitust seisma paneb, on väga kallis. Tallinnaga ongi see, et tunnen siin lihtsalt vähem inimesi. Seetõttu on pealinna Ehitustrustis need inimesed, kes elavad kohapeal ja tunnevad kohalikke olusid kõige paremini. Muud vahet ma eriti ei näe. Ehitushind on mõlemas linnas sama. Kas Škoda hind on Tartus odavam kui Tallinnas? Ma ei usu. Mis faasis praegu Eesti ehitusturg on? Kas on buum, stabiilselt hea aeg või hakkab jahtuma? Kui mõelda eelmise, 2006-2007. aasta buumi peale, mis oli erakordselt jalustrabav, siis ma ei ütleks, et praegu buum on. Räägitakse, et eelmine aasta oli ehitajatele hea. Samas nii mõnegi suure firma majandusaruanded olid vägagi üllatavad. Heast aastast polnud lõhna ka. See miinus, mida ehitusfirma Rand ja Tuulberg teenis, oleks mõne ehitaja maha surunud. Teisalt, kui laia pilti vaadata, siis ei saa sugugi nuriseda, sest ehitamist on palju. Võib-olla sel aastal on mahud natuke langenud. Siiski on alltöövõtjad kõvasti teeninud, inimesed on tööd saanud. Kogu see raha jääb ju Eestisse. Vaadake kasvõi, kuidas kaubanduses läheb või kuidas uusi autosid ostetakse. Mis edasi saab? Ma vaatan, et meedia on teinud päris kõvasti tööd, et majanduslangus tuleks. Meenub üks hiljuti loetud pealkiri, et Soome ehitusturg on suures languses. Uudise lõpus aga selgus, et langus võib tulla, aga mitte niipea. Ajakirjandusel on väga suur jõud, et võtta inimestelt turvatunne ja tarbimisjulgus. Ma ise elan selle põhimõtte järgi, et ei saa endale kogu aeg sisendada nagu läheksid asjad halvaks. Ma ei viitsi hommikul tööle sõita ja nutta, et varsti tuleb kriis. Ainuke asi, mida teha saame, on olla valmis ja mõelda läbi tegevused, mida kriisi või suurema jahenemise saabudes ette võtta. Kuna ja mis täpsemalt juhtub – ma ei tea, ma ei ole idamaa tark. Räägitakse ka seda, et pankadest laenu saamine on järjest raskem. Kas see annab ka ehituses tunda? Tuleb aru saada, et suuri panku on viimasel ajal vähemaks jäänud ja konkurents on langenud. Pangad annavad endale sellest aru ja kehtestavad omad tingimused. Võin öelda küll, et laenamine on läinud kallimaks ja laenutingimused kehvemaks. Swedbank ja SEB on ainsad suured pangad ja hoiavad siin turul ohje. Miks see nii on? Oma osa on kindlasti rahapesuskandaalidel Danskes ja Swedbankis. Samas tuleb aru saada, et tol ajal olid kõik ühesugused. Joosti võidu selle nimel, et andekam olla ja rohkem teenida. Sel kõigel on Eesti ettevõtjate jaoks tagajärjed. Projektide jaoks finantseeringut saada on keerulisem, seda nii tellijatel kui ka ehitusfirmadel. Meil endal pole seepärast veel ühtegi projekti ära jäänud, kuid tunda on, et varem sai justkui lihtsamalt laenu. Mida ehitajad praegu turult noolivad? Kas rohkem tahetakse teha riigihankeid või eratellimusi? Riigihangetel on vaid üks kriteerium: hind. Seal on raske olla edukas. Millegipärast oleme riigihangetel osaledes olnud viimasel ajal 15 protsenti kallimad kui võitja! Ei, meil pole seal 15 protsenti kasumit, lihtsalt on tunda, et osad võtavad töö iga hinna eest. Seetõttu saadaksegi kõrvetada! Eratellimustega on veidi teistmoodi. Seal saad tel-

Pildil Ehitustrusti juhatuse liige Kaido Somelar TÜ Delta Maja nurgakivi panekul. Foto: Margus Ansu/Scanpix/Postimees

lijaga kokku leppida, mida ta tahab: kas väga kiiresti ja odavalt või siis jällegi ekstra kvaliteetset. Kõik variandid on olemas ja sellest kujuneb töö hind. Riigihankel pole nii palju võimalusi, seal on peamine hind. Mis on täna Eesti ehitajate kõige suurem probleem? Vaieldamatult on täna esimene väljakutse projekteerimine. Praegu on ehitusprojektid peamiselt ehitaja õlgadel: tema vastutab päikesetõusust loojanguni sisuliselt kõige eest. Tellijad peaksid paremini teadma, missugust hoonet

nad tahavad. See pole pelgalt ehitaja huvides, vaid ka tellijale endale läheb kulukamaks, kui tema projekt on kiiruga ja ülejala tehtud. Ehitajate viibimine ühel suurel objektil võib maksta kuni 100 000 eurot kuus! Siis on arusaadav, et seisakud ja suured muudatused on väga kulukad ja kellelgi tuleb see kinni maksta. Ma ei ütle, et tellija oleks rumal. Lihtsalt täna ei taheta korraliku projekti ettevalmistamiseks piisavalt aega võtta. Seetõttu on väga tavaline, et objekti ajal hakatakse arutama, kes ja kui palju peab millegi eest vastutama.

NOVEMBER 2019 • ÄRI UUS KODU ��

INTERVJUU

Ehitustrust AS Ehitustrusti kontserni kuuluvad ehitustegevust, projektijuhtimist ja kinnisvara arendust teostavad ettevõtted. Ehitustrust on muuhulgas ehitanud Arvo Pärdi keskuse Laulasmaal ja rekonstrueerinud Tartu Ülikooli raamatukogu. Lisaks ehitatakse muuhulgas Tartu Ülikooli uut IT-keskust, Delta ja Maakri tänava kõrghoonet Skyon. Möödunud aasta käive oli 54 miljonit eurot, mida on 20 protsenti enam kui 2017. aastal. Kasumit teeniti 1,76 miljonit eurot. Ehitustrustis töötab 44 inimest.

Kõik ehitusettevõtjad räägivad ehitusmeeste põuast, müüriladujatest kuni projektijuhtideni välja. Kas olukord on tõesti nii hull? See on küll vana jutt, aga ma alustaks sellest, et nii hea kui on meeskond, on ka ettevõte. Töötajatele peab meeldima töö, mida nad teevad. See on esimene eesmärk. Mul on meeskonnas inimesed, kellega oleme lühemat või pikemat aega koos tegutsenud, aga meid ühendavad sarnased arusaamad ja vaated. See on see, millega ma iga päev töötan.

Kuidas me töötajaid saame? Me võtame igal aastal tööle praktikandid, tavaliselt käivad nad ülikoolis teiselkolmandal kursusel. Kui ta sobib meie meeskonda, kutsume ta ka järgmisel aastal. Kahe-kolme aasta pärast on selge, mis inimene ta on, kas ta sobib meeskonda, kas ta jagab Ehitustrusti väärtusi, kas ta on aus, kohusetundlik ja tubli. See on hoopis teistsugune lähenemine, kui palgata inimesi CV alusel. Seal võib küll kirjas olla, et inimesel on koolid lõpetatud, töötanud seal ja seal, teeb sporti ja on muidu igati vinge vend, aga poole aasta pärast kukub

mängust välja. Samas tellijale on võib-olla just tema Ehitustrusti nägu. Aga ikkagi, kas on tunda, et töökäsi jääb puudu? Ma ütleks, et nii ja naa. Eks see tööjõupuudus on väga hooajaline. Näiteks tee-ehitajatel on suvel kitsas käes. Suvi on üldse selline aeg, et kui majandusel läheb hästi, siis inimesed vahetavad elukohta, liiguvad ringi, ehitavad eramuid ja suvilaid. Siis juhtub see, et eramaja ehitaja maksab töölisele kaks korda rohkem kui mõnel riiklikul

INTERVJUU ��

ÄRI UUS KODU • NOVEMBER 2019

Hotell Lydia avamine Tartus 2016. aastal. Pildil (paremal) Ehitustrusti juhatuse esimees Kaido Somelar. Foto: Margus Ansu/Tartu Postimees

objektil. Eramaja ehitajal pole tihti vahet, kas ta maksab plaatimise eest 200 või 400 eurot. See on see, mis viib hooajaliselt töökäte kriisini. Ja sellistel hetkedel päästab meid võõrtööjõud, midagi pole teha. Kõige vähem maailmas meeldib mulle silmakirjalikkus ja väiklus. See ei ole tore, et eestlane käib Soomes tööl, aga ta teeb seda peamiselt ühe asja pärast: raha. Samamoodi on Ukraina ja Valgevene töölistega, kes tulevad siia parema palga peale. Me ei saa seda neile ette heita, kui talitame ise samamoodi. Küllap varsti jõuame Skandinaaviale elatustasemega järele koos kõigi rõõmudega, aga ka muredega. EKRE ütleb, et peame enne omad inimesed maksimaalselt tööle rakendama, kui hakkame välismaalasi riiki tooma. Jah, öeldakse küll, et hakkame ise nii tubliks ja teeme kogu töö ära, aga ma sügavalt kahtlen selles. Eestis ei ole ega saa ka kunagi olema 100-protsendilist tööhõivet ehk olukorda, kus kõik tahavad ja suudavad tööl käia. Võibolla Putini valimistulemused on 100 protsenti, aga mitte Eesti tööhõive! See pole võimalik. Üks ehitusfirma juht rääkis mulle kunagi tööjõupuuduse jutu peale, et firmad on ise mugavaks läinud. Nad peaks endale ise otsa vaatama, tõhusamalt tegutsema ja tööprotsesse automatiseerima. Olen täitsa nõus. Ma toon siinkohal ühe näite. Meil oli üks objekt, kuus kuud aega teha. Lõime tellijaga käed, et nädala pärast alustame. Hakkasime siis vaikselt tegema, kuid üsna peagi selgus, et ehitusprojekt on nii vale kui vale, et edasi ehitamine kippus võimatuks osutuma. Pidasime tellijaga nõu, et võtame korraks aja maha ja hak-

kame uuesti projekteerima. Selle peale kulus kuu aega. Aga tegime nii korraliku projekti, et ehitamise enda peale kulus vaid kolm kuud! See tähendab, et kuigi alustasime ehitusega kõvasti hiljem, saime tänu täiendavale ettevalmistusajale maja ikkagi tähtajaks valmis. Seega jah, olen nõus, et ehitussektoris on protsesse, mida annab kiirendada ja palju efektiivsemalt teha. Tuleb aru saada, et ehitusplatsil oldud aeg maksab kordades rohkem kui kontoris istumine ja ettevalmistamine. Samas on ka hooneid, näiteks kaubanduskeskused, mida ei saa algusest lõpuni projekteerida, enne tuleb ehitama hakata. Missugune on praegu ehitaja palk? Kas töötasud on viimasel ajal kõvasti rallinud? Peab ütlema, et kui sa täna oled Eestis korralik ehitusmees, saad sa ka väga korralikku palka, olenevalt erialast ja vastutusest 1000-2000 eurot kätte. Seega on selgelt näha, et inimeste sissetulekud on viimastel aastatel korralikult tõusnud. Küll aga olen mõelnud sellele, kas samal ajal on ka nende elukvaliteet tõusnud. Ma ei taha siin kedagi halvustada või kellegi valikute üle kohut mõista, aga üsna tihti avaneb mulle pilt, kus tunkedes ehitajad söövad tanklas kas hommiku- või lõunasööki. Seal on kõige kallim toit üldse! Järelikult läheb meil ikka väga hästi, kui me jõuame tanklas iga päev söömas käia. Veelkord, valik on inimese enda käes, aga ehk tasuks mõelda, et tanklas einestamine pole majanduslikult kõige mõistlikum tegevus. Kui inimesed teenivad ajaloo kõrgemaid palku, tasuks see raha kõrvale panna või tõepoolest oma elukvaliteedi parandamisse investeerida: enda arendamine, õppimine, parem elukeskkond, laste hobid ja nii edasi. Kurb on, kui see raha kulutatakse lihtsalt niisama ära.

Kolleeg MARGOT SIRELPUU Kaido Somelarist: Aastate jooksul on Kaido kasvanud just selliseks juhiks, millist ta iseendale sooviks. Olles juhtinud ka ehitusplatsil toimuvat, oskab ta arvestada kollektiivi rõõmude ja valudega ning vastavalt vajadusele nõu anda. Ta on juht, kes on kahe jalaga maa peal ja kes oskab oma seisukohti arusaadavalt ja loogiliselt selgitada, leides alati kaasamõtlejaid. Kaido suur hobi on enduurosõit, kus tal on samuti ambitsioonikad eesmärgid. Mitmel rindel korraga rebimine võib teinekord talle küll keeruline olla, kuid tänu sellele oskab ta ka paremini mõista teisi.

INTERVJUU ��

ÄRI UUS KODU • NOVEMBER 2019

karda tööst ilma jääda, kuna teavad, et asemele pole kedagi võtta. Maailm on julm, aga kui töökäsi on vähe, siis neid poputatakse. Aga poputatud töötajaga pole hiljem rahul mitte keegi! Aga kui oled tubli, siis on su ees kõik uksed lahti. Noortele, kes meile praktikale tulevad, ütlen ma seda: kui sa oled kolme kuu pärast nii kõva vend kui meie projektijuht, oled sa peagi tema ametis. Ei usu või? Ma olen firma juht ja omanik, ma hoolitsen selle eest! Aga kui sa oled keeduvorst, siis sa oled keeduvorst. See on halvasti öeldud, aga nii see on. Sellega ma tahan öelda, et sinu käes on kõik ohjad, näita, et sa tahad tööd teha ja pingutada. Kui sul on suva, siis pole sa ka kümne aasta pärast projektijuht! Ja ma ütlen, et kui sa oled keeduvorst, ei oota sind midagi head ka Soomes, Rootsis ega Norras. Palgad on küll kõrgemad, aga ka kulud on kõvasti suuremad.

Tänavu veebruaris sai nurgakivi Taimekasvatuse Instituudi Jõgeva Aretuskeskus. Pildil Ehitustrust ASi juhatuse esimees Kaido Somelar. Foto: Margus Ansu/Tartu Postimees

Hiljaaegu tuli uudis, et Läti kümmet suurimat ehitusfirmat kahtlustatakse suures kartellikokkuleppes. Kas Eesti ehitussektoris on ka korruptsiooni? Läti kohta ei oska ma ausalt öeldes midagi öelda. Meie Lätis ei tegutse. Samas see, et Lätis sellised asjad võivad juhtuda, ei tulnud mulle väga suure üllatusena. Eestis ei ole ma korruptsiooniga kokku puutunud. Aeg-ajalt kumab midagi läbi, mõni linnapea või abilinnapea peetakse kinni, aga see on ka kõik. Isiklikult annan endale aru, et korruptsioon on üheotsapilet, mistõttu ei taha ma sellega tegeleda. Mis on Ehitustrusti lähiaastate plaanid? Kuhu tahate jõuda? Meil on portfellis väga palju huvitavaid objekte. Ehitasime näiteks Pärdi keskuse Laulasmaale ja praegu ehitame Tallinna kesklinnas Maakri tänavale uut kõrghoonet Skyon. Lähiaastate eesmärk ongi see, et Tartust tulnuna tahame Tallinnas osakaalu suurendada. Pealinn võiks ühel päeval moodustada suurema osa meie portfellist kui Tartu. Kas olete mõne objektiga viimasel ajal kõrvetada ka saanud? Jah, mitte küll palju. Üks selline oli näiteks Arvo Pärdi keskus, kus meil polnud ühel töölõigul projekteerijaga sama arusaam. See oli lihtsalt nii teistmoodi objekt ja nõudis teistsugust lähenemist. Need inimesed, kellega seal koos töötasime, olid kultuuriinimesed ja kõik väga suured persoonid. Saime sealt küll kahjumi, aga süda liiga palju valutama ei jäänud, kuna oskasime selle objektiga võtta kaasa väga palju positiivset. Summast ma rääkida ei soovi, aga ütleme nii, et osanikud tagajalgadel siiski ei olnud.

Palgaralli on pannud inimesed julgelt tarbima. Kust need automüüjate numbrid muidu ikka tulevad? Miks on kaubandusel suunurgad kõrvuni? Sest inimesed ostavad. See ongi tarbimisjulgus. Samas paistab, et teenitud raha ja tarbimisjulgus pole parlanksis. Seda näitas ka eelmine kriis. Väga valus oli, kui sissetulekud kukkusid, aga kulud olid kõrged. Aga kui me räägime teist kui tööandjast. Kas teid rõhub suur palgakulude kasv? Eks natuke ikka. Kui me vaatame seda, mis joone alla jääb (see tähendab kasumit - toim), siis see on väga õhuke. Kui selle juures teha arvutamises või planeerimises üks viga – muide, ehituses ikka tekib vigu –, võib see paljudele saatuslikuks saada. Kui sa küsid, kuidas peatöövõtja end tunneb, kui sisendhinnad kasvavad ja taskus on reserve vähe, siis midagi väga julgustavat siin pole. Vahepeal oli isegi tunne,

et jube hea oleks, kui kerge kriis läbi käiks. Sõeluks nõrgemad välja. See kõlab julmalt, aga see on vajalik. Kas ja kunas tulevad «kalevipojad» kodumaale tagasi? Ja kas peavad üldse tulema? Ma ei oska öelda, kas need, kes end seal juba sisse on seadnud, tagasi tulevad. Aga kui me astume suurte sammudega Põhjamaadele lähemale ning meie elatustase ja palgatase ühtlustuvad, siis kindlasti tulevad paljud ehitajad siia tagasi. Samuti on vähem uusi minejaid. Kuigi võib paista vastupidi, olen ma arvamusel, et isegi Skandinaavias pole mingeid pudrumägesid ootamas. Kui sa oled tubli, kohusetundlik ja aus, märgatakse sind igal pool ja sul läheb hästi. Meenub ühe ehitusfirma juhi lause, et ehitajad on liiga ära poputatud. Kurdavad kuumal suvepäeval haiguse üle, aga siis lähevad hoopis randa. Nad ei

Üks teine tartlane, Neinar Seli, ostab pealinnas ärihooneid kokku, viimati Danske filiaali. Mis tema plaanid on? Neinar Seli plaan on ikka üks – rohkem raha teenida. Samas ta annab kogukondadele ka palju tagasi. Ju see pangahoone oli tema jaoks õige ost. Ega ma lolle äriplaane tal ei teagi. Kõigil on ju oma kaalutlused. Kliima- ja keskkonnanõuded karmistuvad ja annavad igas valdkonnas aina enam tooni. Kuidas see mõjutab ehitust? Paistab, et silmakirjalikkus on saavutanud siin päris kõrge taseme. Oleme kõik nõus, et keskkonda peaks rohkem hoidma, vähem emissioone atmosfääri paiskama ja nii edasi. Aga seda peaks tegema globaalselt, mitte ainult siin Euroopas, kui ülejäänud maailm rõõmsalt edasi tossutab. Meie sektoris tähendavad karmistuvad keskkonnanõuded seda, et ehitamine läheb kallimaks. Kui nõuded karmistuvad ja materjalid lähevad kallimaks, ei pruugi tabel enam välja joosta ja ehitus jääb katki. n

AJALUGU ��

Tallink City

ÄRI UUS KODU • NOVEMBER 2019

Fotod: eskiisid

SUURSUGUSED PLAANID, mis jäid vaid paberile REET PÄRGMA

Kui T1 kaubanduskeskus pani oma katusele vaateratta, siis reklaamiti seda kui midagi erakordset. Tegelikult on linnavalitsuste laudadelt käinud läbi palju ambitsioonikamaid ja utoopilisemaid ideid.

ii oleks nende õnnestumisel Tallinnas praeguseks mäesuusahall, Lasnamäel hiiglaslik kaubanduskeskus, Paljassaarel kolm meelelahutussaart ja eraldi linnusaar ning Kreenholmi rohtu kasvanud aia ja lagunenud manufaktuurihoonete asemel ilutseks luksuskorteritega täidetud kvartal. Plaanid on aga jäänud katki või lükkunud edasi erinevatel põhjustel. Kas kimbutas üürnike, investorite või klientide puudus või venitas ministeerium kinnitusega, et kopa võib lüüa maasse.

EESTI EIFFELI TORN OOTAB OMA AEGA 13 aastat tagasi, 2006. aasta jaanuaris lõi Tallinki suuromanik Ain Hanschmidt Lasnamäe linnaosavalitsuse konverentsiruumis plaksuga lauale Tallink City meelelahutuslinnaku eskiisi. Plaan oli grandioosne, kui mitte öelda utoopiline. 160 000-ruutmeetrisesse keskusesse lubati mäesuusahalli, troopilist veekeskust, kobarkino, kaubanduskeskust, tivolit, hotelli ja palju muud. Hanschmidt ise võrdles Tallink City projekti Pariisi Eiffeli torni või Londoni Eye´ga, mis turistilõksudena igal aastal miljoneid inimesi köidavad. Hinnanguliselt 4-5 miljardit krooni maksva projekti detailplaneering algatati ning start oli paljulubav. «Kõik

läheb plaanipäraselt,» kinnitas Hanschmidt sama aasta novembris. «Kui saame järgmisel aastal Tallink City detailplaneeringu kinnitatud, lööme 2008. aasta algul kopa Lasnamäel kindlasti maasse.» Eesmärk oli toona saada hiigelkeskus valmis 2010. aastaks. 2007. aastal kooskõlastati projekti eskiislahendus ning kokku 12,7-hektariline Punane tänav 76 krunt jäi detailplaneeringu kehtestamist ootama. Siis saabus koos majanduskriisiga vaikus kuni 2011. aastani, mil teatati, et keskusega minnakse edasi, aga suusamägi jääb ära. «Tegime mitu analüüsi ning kui investorit ei ole, siis üksinda me suusamäge tegema hakata ka ei julge,» ütles Hanschmidt toona. Eesmärgiks võeti detailplaneering investoriteta koostada. Ühtlasi koostati uus eskiis, mille autorid olid Eesti firma EA Reng arhitektid (praegune Novarc). «Võrreldes esialgsega on planeering kõvasti muutunud,» tõdes Hanschmidt. «Kandev idee on aga ikka see, et kujuneb meelelahutus- ja kaubanduskeskus, mille keskel hakkab kulgema avar jalakäijate tänav.» Sellele järgnes uuesti pikk vaikus kuni 2016. aastani, mil saadi valmis Tallink City esimene investeering: ligi 15 000-ruutmeetrine tennisekeskus. Esimene investeering on tänaseni jäänud viimaseks. Infortari turundusjuht Mart

Mikk ütles hiljuti portaalile Geenius, et kogu Tallink City projekt on hetkel külmutatud. «Jälgime olukorda ja lähiajal mingeid aktiivseid tegevusi krundil plaanis pole,» ütles ta.

PANORAMA CITY JÄI ÜÜRNIKE PUUDUSE TÕTTU KATKI Panorama City oli Merko tütarfirma E.L.L. Kinnisvara hiiglaslik kaubandus- ja vabaajakeskuse projekt, mis pidi kerkima Lasnamäele Narva maantee ja Smuuli tee ristmiku juurde. Ehitusega loodeti alustada 2012. aasta sügisel. «Keskuse avamine on planeeritud 2014. aasta kevadesse ning selles graafikus me ka jätkuvalt püsime,» kinnitas E.L.L. Kinnisvara juhatuse esimees Aldo Dapon 2012. aasta kevadel. «Kogu kompleksi lõplik maksumus selgub pärast ehituse tööprojekti valmimist. Tänastel hinnangutel on projekti kogumaksumus 100 miljoni euro kandis. Kuna ehitushinnad on kõrged ja konkurents kaubanduspindade turul terav, siis kujuneb keskuse investeeringu tasuvusajaks rohkem kui kümme aastat.» 90 000-ruutmeetrisesse Panorama Citysse planeeriti 200 kauplust ja erinevat teeninduskohta, samuti kobarkino, söögikohad ja spordisaalid. Alguses läks kõik kaunilt. 2012. aasta sügisel saadi linnavalitsusest ehitusluba, Rimi

NOVEMBER 2019 • ÄRI UUS KODU �� AJALUGU

Panorama City

Kasiinosaar

Narva Gate

Panorama City Kasiinosaar

Narva Gate Panorama City Tallink City

Panorama City

Narva Gate

Tallink City

Narva Gate

lubas tulla isegi ankurüürnikuks, kuid 2014. aasta alguses otsustas E.L.L. Kinnisvara ootamatult arenduse lõpetada. Dapon selgitas toona, et üürnikke lihtsalt ei leitud. «Kuna ehitustegevuse alustamise eeltingimus ehk 70% üürilepingute sõlmimine jäi täitmata, siis hindasime investeeringut liiga riskantseks,» kommenteeris Dapon projekti lõpetamist Äripäevale.

kooskõlastamata. Ministeeriumi kantsler Rita Annus tõdes, et Eestis puudub merre ehitamise õiguslik regulatsioon, mistõttu ei ole võimalik detailplaneeringut kooskõlastada. Sults asus ministeeriumiga vaidlema ning 2017. aastal, peale üheksa aastat kestnud ootamist võttis Tallinna linnavalitsus tehissaarte planeeringu vastu, aasta hiljem kinnitas selle linnavolikogu. Detailplaneering annab võimaluse rajada Paljassaare sadama akvatooriumi ja Tallinna lahe alale kolm omavahel ühendatud tehissaart, kuhu on kavandatud üks kuni üheksakorruseline maa-aluse korrusega ärihoone, üks kuni neljakorruseline maa-aluse korrusega ärihoone ja üks ühekorruseline ärihoone. Lisaks on kavandatud ka jahisadam, rannapark koos kõrghaljastuse ja rannaga ning linnusaar.

Mark ütles, et projektis saab olema kõike – väikesed eksklusiivsed korterid saarel vaatega Venemaale, ridaelamud kanali ääres, tornelamud ja erinevad ärifunktsioonid: meelelahutus, kontserdisaal, kaubandus, hotellid, ujula, ajaloomuuseum, ja bürood. Plaanikohaselt taheti alale rajada neli 20-korruselist hoonet, millest kolm oleks eluhooned ja üks ärilise otstarbega hoone. Teised uusehitised on ette nähtud maksimaalselt 5-korruselised. Praegu seisab aga Kreenholm muutumatuna. Kreenholmi kinnisvara haldamiseks loodud Narva Gate OÜ juhatuse liige Jaanus Mikk ütles, et plaaniga liigutakse siiski edasi. «Kortereid ja kaubanduspinda pole ehitatud, aga samas on Kreenholm olnud suhteliselt edukas kultuuriobjekt viimased kaks aastat,» ütles ta. Miku sõnul ei ole suurprojekti realiseeritud, sest Narvas ei ole piisavalt tarbijat. «Laualt maas ta ei ole, plaan on lihtsalt pikaajaline. Kui tekib piisav ostujõuline tarbijaskond, siis saab suures mastaabis edasi minna. Arenduses on üks EASi toetusega projekt saare peal – külastuskeskus Tekstiilimaailm, mida hakatakse ehitama selle aasta lõpus või järgmise alguses. See on ka detailplaneeringus ja see on esimene samm,» ütles ta. n

Tallink City

SULTSI SAAREPLAAN SAI PEALE KÜMMET AASTAT HOO SISSE Tallinna kunstigümnaasiumi direktoril Märt Sultsil tekkis 2008. aastal plaan rajada Paljassaare lahte kolm saart, millest üks oleks kasiinosaar. Sultsi hinnangul oleks saarte rajamine koos kõigi ehitustega läinud maksma 2,1-2,3 miljonit krooni ja saared oleks saanud maha müüa viie miljardiga. K-Projekti tehtud detailplaneeringu eskiisi järgi oleks Paljassaare sadamasse tekkinud rikkuritest õnnemängijatele ja ülikallite korterite ostjatele mõeldud kasiinosaar, kultuurisaar, kus saaks korraldada maailmatasemel kontserte, etendusi jm meelelahutust, ning lastesaar perekondlikuks ajaveetmiseks. Vaid aasta peale furoori läks plaan sahtlisse tolmu koguma, sest keskkonnaministeerium jättis detailplaneeringu

NARVA GATE OOTAB OSTUJÕULIST TARBIJAT Peale Narvas asuva Kreenholmi manufaktuuri pankrotti tuli rootslastele kuuluv Narva Gate OÜ välja suurejoonelise plaaniga muuta vana tööstuskompleks üheks Narva suurimaks keskuseks, kuhu koondada eluhooned, eri meelelahutus- ja kultuuriasutused, teaduspark ja kaubandus. Detailplaneeringu mahulise osa autor, arhitekt Ülar

RAHASTUS ��

ÄRI UUS KODU • NOVEMBER 2019

Äripind Harjumaal Rummus on järelmaksuga müügis. Foto: KV.EE

JÄRELMAKS jõudis ärikinnisvara turule REET PÄRGMA

Kui seni tuli omanikul panka mängida maapiirkondades peamiselt korteri või maja müümisel, siis sama trend on jõunud nüüd ka ärikinnisvara turule.

lukinnisvara ostmine järelmaksuga on maakohtades juba aastaid levinud. Põhjus on lihtne: piirkondades, kus kinnisvara väärtus pole kõrge ning tahtjaid on vähe, tuleb omanikul sageli sunniviisiliselt hakata panka mängima, sest ostjal on raskusi pangast laenu saamisel. Kuulutusteportaalidest paistab silma aga uus trend: järelmaksuga ostmine on hakanud laienema ka ärikinnisvarale. Nii võib näha müügil olevaid laohooneid, meelelahutusasutusi ja mööblisalonge, mida pakutakse järelmaksuga. Ka Arco Vara äripindade vanemmaakler Priit-Martti Ojari kinnitab suundumust. Tema sõnul on ärikinnisvara müük järelmaksuga viimasel ajal hoo sisse saanud. «See toimub täna piirkondades, kus likviidsus on madal. Finantsasutused väidavad alati, et kinnisvara asukohal pole vahet ja maal saab samamoodi laenu nagu linnas, aga tegelikult ei pruugi see päris nii olla,» ütles ta. Seega vali-

takse Ojari sõnul järelmaks, sest muudmoodi maal objekti osta ei saa. «Kui finantsasutus ei ole valmis laenu andma, siis minnakse kompromissile ja tehing tehakse järelmaksuga. See ei sünni vabast tahtest,» ütles Ojari.

RISKANTNE TEHING Järelmaksuga kaasnevad nimelt omad riskid tehingu mõlemale poolele. Võib juhtuda, et ostja ei tasu lubatult osamakseid või müüja ei anna objekti üle. Enamasti on järelmaksuga ärikinnisvara maksumus alla 50 000 euro, mille puhul on pangad laenu andmisel väga konservatiivsed. «Nad ei taha laenu anda. Suuremad pangad hakkavad alles poolest miljonist laenusummat tõsiselt vaatama,» ütles ta. Arete kinnisvara maakler Silvi Merilo müüb näiteks Lihula vallas asuvat Tuudi kõrtsu, mille hind on 35 000 eurot, müügikuulutuses rõhutatakse, et võimalik on osta objekt järelmaksuga, kus sissemakse on 10 000 eurot. «Selleks et varast lahti saada, tuleb astuda laenuandja asemele,

sest pangalt laenu ei saa,» selgitas Merilo. Tema sõnul järelmaks väga populaarne ei ole. «Võimalik on ka teha nii, et inimene tahab näiteks osta Tuudi kõrtsu, aga ta peab sinna alguses investeerima, et hakata selle pealt raha teenima. Siis tehakse alguses võlaõiguslik leping, ta hakkab maksma üüri ja hiljem tasaarvestatakse üür müügi summaga,» rääkis ta. Merilo lisas, et tavaliselt on järelmaksuga sõlmitud müügilepingu pikkus kolm kuni viis aastat ning intressi üldiselt ei küsita. Küsimusele, kas järelmaksu võimalusega objektide järele on suurem nõudlus, vastas Merilo eitavalt. «Järelmaksuga objektid seisavad. Tegemist on maakohas asuva kinnisvaraga, mis ei ole turul hinnas,» põhjendas ta.

PIKAAEGSED LEPINGUD Hetkel Lõuna-Eestis järelmaksu võimalusega objekti müüv Arco Vara maakler Ardi Kalma selgitas, et tegemist on piirkonnaga, kus kinnisvara pole piisavalt likviidne lae-

RAHASTUS ��

ÄRI UUS KODU • NOVEMBER 2019

KOMMENTAAR Äripind Põlvamaal Kanepis on järelmaksuga müügis. Foto: KV.EE

Järelmaksuga tehing nõuab tagatist Notarite koja tegevdirektor Eve Strang

Äripind Pärnumaal Tuudis on järelmaksuga müügis. Foto: KV.EE

nu saamiseks. «Omanik on nõus seda ka algselt üürima ja hiljem müügisummast üüri maha arvestama ehk kui keegi tahab alustada äri, kuid pole võimalik kohe kinnisvara välja osta, siis tullakse vastu. Muidu jääb müümata,» selgitas ta. Kalma sõnul on omanik varem proovinud müüa sama kinnistut ilma järelmaksuta, kuid ostjaid ei leidunud. «Sellistes maapiirkondades tuleb minna hinnas nii alla, et klient tunneks huvi. Antud objektil tulime pea poole hinnast alla ja pakkusime järelmaksu. Paratamatult tuleb olla võimalikult paindlik,» selgitas Kalma. Ta lisas, et ei soovi täpsustada, mis objektiga tegemist on, kuid kirjeldas, et tegemist on meelelahutusasutusega. «Uus omanik tahab arvatavasti sihtotstarvet muuta ja see nõuab omakorda investeeringuid,» ütles Kalma.

Järelmaksuga ärikinnisvara müük on Kalma sõnul elavnenud majanduse hea hetkeolukorra tõttu. «Ärikinnisvara müüa soovivad ettevõtjad teavad, et kui praegu ei õnnestu müüa, siis jääbki müümata. Tuleb teha kompromisse, sest muidu jääb kinnistu kätte ja sellega tekivad omakulud. Tulevikus turg aeglustub ja kui üldse ostetakse, siis täna,» kirjeldas ta. Kalma sõnul ei saa välja tuua kindlat sissemakse summat, mis järelmaksuga ostes tuleb välja käia. «Sõltub, 20 protsenti hinnast on tavaline sissemakse, aga väikestes maakohtades saab igasuguseid kokkuleppeid sõlmida,» ütles ta. Samas rõhutas maakler, et leping tuleks sõlmida notari juures. «Paber kannatab kõike ja notar on ainus, kes saab kindlust anda.» n

Mis puudutab järelmaksuga lepingute sõlmimisega kaasnevaid võimalikke riske, siis tuleb kõigepealt märkida, et kindlasti on müüja jaoks kõige riskivabam variant, kui talle tasutakse kohe kogu ostuhind kas ostja omavahenditest või pangalaenu kasutades. Kui ostjal sellist võimalust pole ning müüja on hoolikalt kaalunud kõiki võimalusi ja on nõus müüma järelmaksuga, siis sõltuvad riskid eelkõige sellest, millist järgnevalt kirjeldatud varianti kasutada. Esiteks on võimalik kokku leppida selles, et müügilepinguga koos antakse üle omand ning ostuhinna tagamiseks seatakse hüpoteek. Hüpoteek on tagatis, mis annab müüjale võimaluse läbi täitemenetluse ja kinnisasja sundmüügi saada kätte võlgnetav ostuhind, kuid mitte asja tagasi. Tuleks arvestada, et alati ei ole sundtäitmise korral võimalik kinnisasja kiiresti müüa või ei saa sellist hinda, mille ostja on võlgu. Teiseks on võimalik kokku leppida nii, et müügilepingu sõlmimisel kinnisasja omandit kohe üle ei anta. Sellisel juhul sõlmitakse notari juures esmalt kinnisasja müügileping, milles lepitakse kokku müügihinna tasumise graafik ja lõpptähtaeg. Sellisel juhul on võimalik kanda kinnistusraamatusse ostja kasuks omandamisõigust tagav eelmärge. Kinnisasja omandi üleandmise leping (asjaõigusleping), mille alusel saab ostja omanikuks, sõlmitakse alles pärast ostuhinna täielikku tasumist. Kumba varianti siis eelistada? Kui müüja ei soovi enam kanda kinnisasja omaniku kohustusi, näiteks tasuda makseid ja kulusid ning vastutada asja säilimise eest, siis sobiks pigem variant, et omand antakse üle ja ostuhinna tasumise tagamiseks seatakse hüpoteek. Kui müüja soovib siiski olla omanik ega soovi ostja võlgnevuste tekkimisel tegeleda sundtäitmisega, siis on sobivam omandi hilisem üleandmine. Kindlasti ei tasuks lepingus järelmaksuga seotud riske maandamata jätta, näiteks anda omand üle kohe, ilma järelmaksuga makstavat müügihinda hüpoteegiga tagamata. Ostja jaoks on suuremaks riskiks loobumine eelmärke kandmisest kinnistusraamatusse. Kindlasti saab igal konkreetsel juhul kõige täpsemat nõu notarilt, kelle poole lepingu sõlmimiseks pöördutakse. Notarile tuleks avaldada kõik lepingu sõlmimisega seotud asjaolud, sealhulgas omavahel läbiräägitud järelmaksu tingimused – nii saab notar parimal viisil selgitada erinevaid võimalusi ja nendega kaasnevaid õiguslikke tagajärgi.

KOHALIK VAADE ��

ÄRI UUS KODU • NOVEMBER 2019

TALLINNA KÜLJE ALL ETTEVÕTLUS ÕITSEB. Probleemide kiuste!

Tallinna külje all Jüri ringtee ümbruses asuvad tehnopargid ja arvukalt ettevõtteid. Fotod: Rae vald

AIVAR PAU

Tallinna ümbritsevad suured vallad meelitavad järjest rohkem ettevõtlust pealinnast välja, kuid see on toonud omakorda kaasa probleeme pendelrändest tingitud transpordiga ning puudu on ka äripindasid.

ole kahtlust, et kõige edukam ettevõtlusele uue kodu pakkuja on Rae vald, seda just suurte maanteede lähedase asukoha tõttu. «Tänane Rae vald on Eesti üks tormilisema arenguga kohalikke omavalitsusi – soodne geograafiline asukoht ja ettevõtluskliima on teinud Rae vallast atraktiivse piirkonna ettevõtjate jaoks. Oleme aastate jooksul tõesti selle nimel ka tööd teinud, et suuri tegijaid meie juurde meelitada, mõtleme selles suunas ka täna,» rääkis Rae vallavanem Madis Sarik. Asukohast tingituna on see omavalitsus atraktiivne just logistikasektoris ja nende ettevõtete silmis, kelle jaoks on oluline ligipääsetavus mitte ainult Tallinna poolt, vaid ka ülejäänud liikumissuundadelt üle Eesti. Nii on vallas ennast sisse seadnud võimsad logistikakeskused Maxima, Omniva, Itella, Smarten ja Sanitex. Aga ka tootmisettevõtted, nagu Orkla, Saku Metall ja ABB. Järjest tuleb juurde ka teenuseid - IKEA tulek tulevikus saab olema kindlasti üheks arengut suunavaks faktoriks. Kõik need ettevõtted pakuvad tööd töölistele tootmises või liinil, aga lisaks ka väga kõrgetasemelistele spetsialistidele. See loob omakorda soodsa pinnase valla haridusasutustele erinevate koostööprojektide arendamiseks ning noorte suunamiseks tööturuga tutvust tegema juba varases eas.

«Hoolimata sellest, et kuigi kohalikule omavalitsusele teatavasti otsest maksutulu seal tegutsevate ettevõtjate arvelt ei laeku, on kasutegur siiski olemas,» ütles vallavanem.

KASUTU TASUTA TRANSPORT Kuid on üks suur probleem. See on transport ja selles osas vaatavad nii vald kui ka ettevõtted riigi poole. «Täna peame kahjuks tõdema, et probleemile pole suudetud jätkuvalt lahendust leida, pigem on see süvenenud,» ütles vallavanem. Kõnekas näide on sel aastal Rae vallas oma uue logistikakeskuse uksed avanud riigiettevõte Omniva, kes korraldas töötajate transpordi tagamiseks riigihanke. «Seega olukorras, kui inimeste jaoks peaks riigi poolt öelduna olema transport justkui tasuta, maksavad väga suures mahus inimeste tegelikke liikumisvajadusi kinni ettevõtjad,» tõdes Madis Sarik. Omalt poolt on vald loonud alternatiivseid liikumisviise, mida paljud Jüri tehnoparkide töötajad ka kasutavad. Näiteks on täna võimalik Tallinnast mugavalt ja turvaliselt saada Jürisse mööda kergliiklusteed, mis kulgeb läbi Peetri, Järveküla, Assaku Jürini välja. Hommiku- ja õhtutundidel on see väga aktiivselt kasutusel – inimesed lähevad Jürist rattaga Tallinna tööle ja vastupidi.

Lisaks seisab vald juba aastaid selle eest, et tuua Tallinnast välja ka trammiliiklus – Peetri ja Jüri suund oleksid valla hinnangul väga atraktiivsed. Rae valla juhid peavad ka väga oluliseks rekreatsioonivõimaluste olemasolu tänases ettevõtluskultuuris - nii motivatsiooni kui ka tervislike eluviiside vaatest. Tulevikku vaadates on kindlasti väga perspektiivikas Peetri asumi kant ja seda just erinevate teenuste lõikes. Inimesed käivad tööl, poes ja meelt lahutamas Tallinnas ning tulevad seejärel koju, Rae valda, magama. «Usume, et kui neid teenuseid pakutaks rohkem ka kodu lähedal, oleks ka tarbijaskond olemas. Jälgime vallavalitsuse poolt huviga, kuidas hakkab tööle piirkonna esimene kaubanduskeskus, Compakt Kinnisvara poolt arendatav Peetri Keskus, kus lisaks muudele teenusepakkujatele seavad end sisse ka Rae noortekeskuse Peetri filiaal ja piirkonda kaua oodatud perearst, kelle tegevust vald omaltpoolt ruumide rendi dotatsiooni korras toetab,» rääkis vallavanem.

VIIMSI JANUNEB ÄRIBÜROODE JÄRELE Tallinna lääneküljel asuval Viimsil on rida konkurentsieeliseid just mereäärse asukoha tõttu, kuid vallajuhid leiavad, et päris kõiki ei ole tänaseni täiel määral ära kasutatud. Näiteks väikesadamate arendamisel ning seeläbi

SISUTURUNDUS ��

ÄRI UUS KODU • NOVEMBER 2019

PRAKTILINE LUKSUS. Nissan Qashqai on Euroopa kompakt-krossoverite seas vaieldamatu suursoosik: alates 2010. aastast on seda igal aastal müüdud kaugelt üle 200 000. Mullu tõusis Qashqai taas Euroopa müüduima SUV staatusse. Ärikliendid hindavad Qashqai mitmekülgsust, stiili ja vastupidavust, mis võimaldab mõistlikult majandada.

Nissan Qashqai: mõtle selle J

aapani autotootja Nissan tabas kümnesse, kui hakkas eurooplastele autosid disainima Euroopa tulipunktis ning kolis oma suurima disainiosakonna Londonisse. Kuhu siis veel, kui just Thames’i kallastele tuuled kogu maailmast tuleviku tehnotrendidest sõnumeid toovad? Suures ideeidude, äride, nooruslikkuse ja elujõu sulatusahjus vormuvad stiilsed, kõrgtehnoloogilised ja ühtlasi ajatud sõiduvahendid, mis – nagu näha –, kõnetavad miljoneid. 2007. aastal esmakordselt müügile tulnud Nissan Qashqai on pälvinud kümneid auhindu, sealhulgas maineka inglise autoajakirja What Car? aasta auto tiitli 2014. aastal. Teise põlvkonna Qashqai on olnud omas segmendis taas teenäitaja uute tehnoloogiate osas ning pannud konkurendid samaväärse tulemuse nimel kõvasti pingutama. Eestis on Qashqai püsinud pidevalt müügiedetabelite tipus, Soomes oli see 2018. aastal müüduim auto nii era- kui ärisegmendis ning ka Ühendkuningriigis on see populaarne just ettevõtjate seas. Põhjust pole vaja ju kaugelt otsida: mõistliku hinnaga saab «mitu ühes» sõiduvahendit, mille kvaliteet esmaklassiautodele sugugi alla ei jää. Esimene pilk uuele Qashqaile veenab, et auto on loodud pikaajaliseks ja muretuks teekaaslaseks. Linnas või maastikul, tööl või puhkehetkel – vahet pole! Kõrge kliirens, hea ergonoomika, suurepärane juhita-

vus, kvaliteetsed materjalid, turva- ja juhiabid: Qashqai on inimese järgi kujustatud sõiduvahend ja valmis inimest aastaid teenima.

Praktiline luksus täiesti mõistliku hinnaga Nissan Qashqai läheb autoajalukku esimese autona, milles on ühendatud sõiduauto mugavus ja ruumikus maasturi praktilisuse ja sõiduvõimekusega: see ongi esimene kaasaegne linnamaastur, mis on tänaseni püsinud kompaktsete kõikjalsõitjate etalonina. Ükskõik kes samas segmendis auto on valmis saanud, võrdleb seda ikka ja alati Qashqaiga. 4394 mm pika, 2070 mm laia ja 1590 mm kõrge auto teljevahe on soliidsed 2646 mm, mis võimaldab autos end hästi tunda kuni viiel täiskasvanul. Vaikimisi 430-liitrine 1,1 m lai pakiruum, mida paari sõrmeliigutusega saab kasvatada kuni 1,6-meetri pikkuseks kaubaveoalaks, võimaldab sõidukisse paigutada ka suuri esemeid. Kui sellest väheks jääb, saab autole sappa haakida korraliku käru. Hea teada, et ilu (keegi ju ei vaidle siinkohal, et Qashqai saab stiilipunktid tõeliselt õnnestunud väljanägemise eest) kõlbab vajadusel ka ühes tükis patta panna. Eestis on Qashqai saada viies eri varustuses ning kui kõrgeimale Teknale lisada +, võib neid kokku lugeda koguni viis ja pool.

Tootja on arvestanud siinsete ostjate soovidega ning juba Visia City baasvarustusest leiab kuhjaga mugavusi, mis iga päev töösõidud mõnusaks teevad. Kiirusehoidik koos piirikuga, automaatne seisupidur ja nõlvalt stardi abi, ridamisi juhiabisüsteeme, elektriaknad, «käed vabad» telefonikõnede tegemise võimalus, korralik nelja kõlariga helisüsteem – ükski tee ei tundu liiga pikk! Rääkimata 18 900 eurosest hinnast, mis on enam kui mõistlik. Kõrgemas Tekna-varustuses on autol moodsad kohanduvad leedtuled, nutikas parkimisabi, mis auto ise vabale kohale manööverdab, täisvaatemonitor, mis ei jäta märkamata ka tagant risti lähenevat liiklust, ja loomulikult kõik, mis on olemas kõigil vahepealsetel varustuspakettidel. Päike läheb enne looja, kui kõiki auto oskusi üles lugeda jõuab, aga ühes on Qashqai päris kindlasti juhi parim sõber: nimelt oskab see auto lugeda liiklusmärke, anda hoiatuse, kui kiirus üle lubatu piiri kipub ning näidata kätte kiiruskaamerate kohad. Ja siis on Tekna+, mis tõstab Qashqai esmaklassiautode kategooriasse: sümmeetriliselt tikitud nappanahaga kaetud istmed, kahe mälufunktsiooniga juhiiste ja elektroonilised küljepeeglid, stiilseid ehisdetaile nii väljas kui sees, kaheksa kõlariga Bose helisüsteem ja klaasist panoraamkatus, mis lisab avarusetunnet.

NOVEMBER 2019 • ÄRI UUS KODU �� SISUTURUNDUS

est kui äriklassi masinast Ja hind kogu selle luksuse eest – 28 900 eurot! Pole ime, et ettevõtjad Qashqai meelsasti nii tippjuhtide sõidukiks kui esindusautoks valivad.

Uus särtsakas 1,3-liitrine bensiinimootor koos automaatkastiga Äriklassis ei kujuta autot enam automaatkastita ette. Nissan Qashqai jõuallikate valikusse on lisandunud uus, särtsakas ja säästlik 1,3-liitrine turbo-bensiinimootor, mida 160-hobujõulises versioonis pakutakse paaris uue kahe siduriga automaatkastiga. Kes on proovinud, tõdevad, et nii õnnestunud kombinatsiooni just tihti ei kohta: «tõmmet» jagub laias pööretevahemikus, teel kellelegi jalgu ei jää ning möödasõidud saavad turvaliselt tehtud. Automaat kohandub juhi sõidustiiliga ja vahetab käike üles-alla kärmemalt, kui inimene ise seda teha suudaks. Unustatud pole ka diiselmootoriusku pikkade vahemaade sõitjaid: neile on pakkuda 1,5-liitrine 115-hobujõuline survesüüteajam, mis käib paaris kuuekäigulise käsikastiga või seitsmekäigulise kahe siduriga automaatkastiga. Ent kui vaadata ja võrrelda seda uue 1,3-liitrise bensiinimootoriga, on kahe ajami keskmise kütusekulu vahe vaid umbes liiter – diiselmootoril viie-kuue liitri kandis, DIG-T DCT saab hakkama seitsme liitriga, maanteel veelgi vähemaga.

Automaatkastiga kaasnevat muretut sõidumugavust ei trumpa üle ükski käsikast ning võimas turbobensiinimootor on kahtlemata ka keskkonnasäästlikum. Rohelisemale mõtteviisile aitab kaasa ökosõiduviisi valikuvõimalus, mille leiabki ainult topeltsiduriga automaatkastiga autolt.

NissanConnect ja ProPILOT: nendeta enam ei tahakski Kuigi isejuhtivate sõidukiteni läheb aega, on «kaasamõtlevad» autod täna juba olemas ning Qashqai on päris kindlasti üks neist, pakkudes ProPILOTi juhiabide kompleksi, mis linnas liiklemise palju mugavamaks teeb. Edasiarendatud Nissan ProPILOTi kaamera- ja radarisüsteem jälgib teed ja liiklusolusid auto ümber: sõiduk püsib kindlalt sõidurajal ning hoiab eessõitjatega turvalist vahemaad, korrigeerides vastavalt kiirust. Süsteem annab märku küljelt mööduvast liiklusest ja pimenurka jäävatest sõidukitest. Nutikas abisüsteem loeb liiklusmärke ja annab märku kiirusepiirangutest, samuti lülitab pimedas automaatselt peale lähi- ja kaugtuled. Juhi ülesanne on hoida käed roolil ja pilk teel ning jälgida sõiduki nõuandeid, samuti on ta käsutuses 360-kraadi vaade, mis muudab tagurdamise ja parkimise lihtsamaks.

Täiustatud NissanConnect kuvab kõiki ühenduvusteenuseid seitsmetollisele puutetundlikule ekraanile auto keskkonsoolis, oluline sõiduinfo nagu kütusekulu ja sõidu ökonoomsus, läbitud teekonna pikkus ja teejuhised on aga otse juhi silme ees armatuuriekraanil. NissanConnect võimaldab nutiseadmest saata sõidu sihtkoha ning saada teejuhised uksest ukseni, samuti saab sellega tuvastada sõiduki asukoha. Kasutusel on 3D-kaardilahendus, mida garantiiaja vältel hooldusega koos tasuta kord aastas uuendatakse.

Kasvõi joonelt Londonisse «Praktiline luksus» ning «äriklassi linnadžiip» kõlavad tänases amorfses maailmas usutavalt: pole ühtegi reeglit, mis kohustaks edule suunatud ettevõtjat tegema liigseid kulutusi igapäevasõiduvahendile põhjusel, et brändi nime ette on keegi kirjutanud «preemium». Pole reeglit, mis kohustaks sõitma igava või ilmetu autoga. Nissan Qashqai on sadu tuhandeid kordi tõestanud oma pädevust kõigis elus ettetulevates – ka kõige esinduslikemates – olukordades. Vaadake või lisatud pildigaleriid. On aeg pakkida kohvrid, istuda Qashqai rooli ja minna. Kasvõi Londonisse. Neljarattaline teekaaslane on igatahes valmis.

KOHALIK VAADE ��

väärtturismil ja puhkemajandusel on veel olemas tugev arengupotentsiaal. Viimsi valda on registreeritud hetkel üle 4000 ettevõtte, 94 protsenti tööga hõivatud valla elanikkonnast on seotud väikeettevõtetega või väiksemate ettevõtetega. Üle 50 töötajaga ettevõtteid on Viimsi vallas käputäis, need koonduvad peamiselt töötlevasse tööstusesse ja veondusse ning laondussektorisse – Muuga ja Miiduranna sadama maa-alale. Kui veel kümme aastat tagasi oli Viimsi valla ettevõtlusstruktuuris selgelt ülekaalus kinnisvaraning äriteenindussektor, mille ettevõtted moodustasid 36 protsenti kõigist vallas tegutsevatest ettevõtetest, siis nüüd on kinnisvarasektori ettevõtete poolt hõivatud viimsilaste arv praktiliselt olematu. Viimsi valla elanike tööhõivet iseloomustab loomulikult tihe seotus Tallinna linnaga ning vähene sõltuvus üksikutest suurematest tööandjatest. Kuna suurematest tööandjatest koguni üle 75 protsendi paiknevad Tallinnas, on enesestmõistetav intensiivne tööalane pendelränne Tallinna ja Viimsi vahel. Suurimateks tööandjateks valla elanikele on 2019. aastal lisaks Viimsi vallavalitsusele Coats Eesti AS, Eesti Loots AS ja DBT AS. Teised suuremad tööandjad, nagu Viimsi SPA, Viimsi Haigla AS, Toom Kauplused OÜ ja Selver ei ole Viimsisse registreeritud, kuid tegutsevad seal. Kui rääkida viimastest trendidest, siis üha rohkem noortest pereinimestest eelistab kodulähedast töötamist. Sajad inimesed töötavad näiteks Ülemistes või Telliskivis. Seega vajab Viimsi juurde nutikaid, innovaatilisi, kõrget lisandväärtust loovaid ja keskkonnasõbralikke ettevõtteid ning tehnoloogiarikast, tarka ettevõtlust.

Arvestades vallaelanike kõrgemat haridustaset, sobiks eriti hästi just bürootööd. On arutletud, et selliste töökohtade tekkeks vajab Viimsi kiiremas korras multifunktsionaalse vallakeskuse väljaarendamist, mis kujuneks nii administratiivseks, kultuuriliseks kui ka äriliseks tõmbekeskuseks. «Viimsis on üldine puudus büroopindadest,» tõdes vallavanem Laine Randjärv. Olemasolevad uued äripinnad küsivad Tallinna kesklinnaga võrdväärset renditasu, mis tingib ettevõtjate otsuse rendipinda pigem pealinnas omada, et olla oma kliendile lähemal. Seetõttu näevad ettevõtluskeskkonna arendamise pooldajad vajadust luua selgelt arusaadav planeeritud asukoht, mitte üksikuid büroohooneid. Eesmärgiks on luua «Viimsi City», kuhu ettevõtted tulla saaksid. Seega on Viimsi valda oodatud investeeringud pigem ärikinnisvarasse, mida täna ei ole piisavalt. «Viimsi valla põhimureks on tõsiasi, et põhiosa maast on erakätes, kes on huvitatud peamiselt elamute, kortermajade ehitusest. Uusarendused on viimsilastele tundlik teema ning elanikud protesteerivad odavate, kiirele kasumile suunatud arendustegevuste vastu. Samas on Viimsis olematu korterite renditurg. Ka siin on arenguruumi,» kommenteeris Viktoria Tuulas, ettevõtja ja koostöökontori juht Viimsis. Vallavanem Laine Randjärv märkis, et Viimsis on suur potentsiaal tarka ettevõtlust arendada, selles õnnestumine aitab vähendada pendelrännet Tallinna vahet. «Kindlasti näeme selles osas ka uusi ja kasulikke koostööprojekte ning ettevõtlusmudeleid tekkimas juba uuel aastal, mille oleme kuulutanud Viimsis keskkonna-aas-

ÄRI UUS KODU • NOVEMBER 2019

taks,» ütles Randjärv ja märkis, et vallas on sündinud tore algatus nimega Viimsi Ettevõtlike Inimeste Networking.

HARKU: RUUMI ENDISELT ON Viimsist täpselt teisele poole jääv Harku vald peab aga oma eeliseks teiste omavalitsuste ees vajalikku sotsiaalset ja tehnilist infrastruktuuri ning sobivat tööjõuressurssi. «Maad uute ettevõtete ja tootmiste tarbeks endiselt on. Seda eelkõige Tabasalu külje all Sütemetsa tee ja Tammi tee piirkonnas ning Tutermaa ja Kumna külas. Neis piirkondades on nii kehtestatud äri- ja tootmismaa detailplaneeringuid kui ka veel seni planeerimata maid, kus üldplaneeringuga on ettenähtud äri- ja tootmismaa juhtostarve,» rääkis Harku vallavanem Erik Sandla. Tema sõnul on viimastel aastatel täheldatav mõningane uute äri- ja tootmismaade ning hoonete kasutuselevõtt. Heaks näiteks on mõne aasta eest avatud Harmeti tootmishoone Kumna külas. Vallavanema sõnul eelistavad ettevõtted pigem kinnistuid, kus on juba valmis ehitatud kommunikatsioonid - sidevarustus, ühisveevärk ja kanalisatsioonivõrk, sademevee äravool kanalisatsiooni, elektrisüsteem ning juurdepääsuteed. Veidi Harku valla statistikat ka: valda on registreeritud 2019. aasta seisuga 2570 ettevõtet, millest aktiivselt tegutsevaid ettevõtteid on 489. Harku valla 15 095 elanikust ligi pooled on maksumaksjad. Harku valla peamised tööandjad on töötleva tööstuse, ehituse ja veonduse ning laondusega tegelevad ettevõtted. Valla suurimad tööandjad on OÜ Harmet, Greiner Packaging Aktsiaselts, Aktsiaselts METUS-EST, valla enda osaühing Strantum, Ojala Estonia OÜ, AS HRX ning Altia Eesti AS. n

NOVEMBER 2019 • ÄRI UUS KODU �� SISUTURUNDUS

KOOSTÖÖ. Pakiveoteenust pakkuv Cargobus oma koostööpartneritega on ideaalne näide pealtnäha erinevate teenuste efektiivsest integreerimisest, liites ühte bussi sõitjateveo, kinosaali, kohviku ja veoki teenused. Cargobusi juht Airika Aruksaar nendib, et tänasel konkurentsitihedal transporditurul on ainuõige pigistada ühest sõiduvahendist välja nii palju kui võimalik.

Suuremast sünergiast Eesti ettevõtete vahel võidaksid kõik «M eie hea eeskuju on Soome bussivedajate ühisettevõttena loodud Matkahuolto, kus erinevad bussifirmad panid õla alla ühisele pakiveoteenuse ettevõttele. Teine eeskuju on PõhjaRootsi hajaasustuses reisijatega kaupu vedavad bussifirmad. Nad on mõistnud, et sama marsruuti pole mõtet mitme erineva sõidukiga läbida, kuna bussidel on olemas väga suur, 15-kuupmeetrine sageli kasutamata kaubaruum,» räägib Aruksaar. «Me ei imesta pakiterminali üle lennujaamades, kus toimuvad posti-, militaar- ja kaubaveod, sest lennureis on kallis ning kogu kaubaruum tuleb efektiivselt ära kasutada. Ent vaadates rohelisema Eesti ja kulutõhusamate teenuste pakkumise poole, võiksime ju kõiki võimalusi paremini kasutada. Meiegi kasutame kaupade veoks lisaks grupisisestele ettevõtetele ka teisi Eestis opereerivaid bussifirmasid ning teeme koostööd mitme pakivedajaga.» Mootor Grupi vanima, üle 27 aasta tegutsenud Cargobusi põhiline turg on Eesti, mida käsitletakse ühtse turuna, eelistamata üht või teist piirkonda. «Meie südameasi on alati kõik pakid kohale viia Cargobusi esindusse või antud adressaadini. Kui buss näiteks Nuustakule või Iisakusse ei sõida, kasutame kullerteenust. «Ei» ei ole vastus ning oma töötajaid oleme just selles vaimus koolitanud. Meie pakiveoteenus on inimestepõhine, Eesti väikest rahvaarvu arvestades ei saa ainult masinatele ning robotitele lootma jääda, näiteks oodata droonidega pakkide lennutamist,» räägib Cargobusi juht. Ta lisab, et Eestis võivad kullervedusid teha rahvusvahelised suured firmad või inimesi sõidutada riigi doteeritud rongid, aga kui inimesed elavad külades ja metsade taga, jäävad transporditeenused neile ikkagi kaugeks. «Mudel, mis sama suures, aga kümme korda rahvarohkemas Hollandis töötab, ei saa pisikese rahvaarvu ja hajaasustusega riigis toimida pealemaksmata. Eestis ei ole ratsionaalne igaühel jalgratast leiutada, vaid vastutustundliku ettevõtja pilguga teenuseid omavahel efektiivselt siduda.»

Abiks nii pakiveol kui ka reisijate piletimüügis Kindlasti ei trügi Cargobus konkurentide valdkonda, ei plaani laieneda välismaale, avada postikappe ega pakiautomaate. «See-eest saaks kindlasti meie iga päev 15 Eesti linna vahel liikuv pakivedu teistele abiks olla. Ainuüksi Tallinna ja Tartu vahel sõidavad bussid 29 korda päevas, mis on kindlasti sagedasim võimalus pakke liigutada, kusjuures seda vahemaad ei läbi ükskõik millise sõidukiga maanteed mööda kuidagi kiiremini kui 2,5 tundi. Samuti on bussides harilikest kullervedude kaubikutest rohkem kaubaruumi ning esemete mõõtudel pole piiranguid nagu pakiautomaatidel. Bussi suur kaubaruum väldib pakiummikuid isegi jõulude ajal,» nendib Aruksaar. Pakivedu ei ole muide ainus koht, kus Cargobus saab teenustega sünergiat tekitada. Lisaks korraldab just Cargobus täna üle Eesti kaheksas linnas sõitjatele bussipiletite müüki. «Oleme nii-öelda olemasoleva infrastruktuuri vahendaja vedajate ja reisijate ja pakivedajate vahel. Ei ole ju mõeldav, et iga inimene hakkab ükshaaval nii sõidu- kui ka pakipileti asjus bussijuhte tülitama. Nii era- kui ka avalik sektor võiksid seda ressurssi rohkem ja julgemalt ära kasutada, selgitab Aruksaar. «Iga linna busside ootesaal võiks kõnetada kliente ühistranspor-

FAKTID ◾ Cargobusi esimene pakk saadeti Tallinnast Tartusse teele 1. märtsil 1992. ◾ Umbes kümme aastat hiljem lisandus teenusevalikusse kullerteenus, mis võimaldab saata pakke uksest ukseni. ◾ Ettevõttel on esindused 15 linnas, lisaks Lätis ja Leedus. ◾ Kõige populaarsem marsruut on läbi aegade olnud Tallinna-Tartu liin, kus täna toimub pakivedu 29 korda päevas. ◾ Saadetiste arv päevas on keskmiselt 2500 saadetist.

dikeskusena, nagu on täna Tallinnas, Tartus ja Rakveres. Mitmes linnas on aga bussijaama töö korraldamisega suur mure. Näeme, et meie võiksime seal aidata.»

Kõige turvalisem transport Cargobusi pakivedu on turvaline ja liigub kindla graafiku alusel. Pole paremini paigas olevat veoahelat kui kasutada reisijateveoks mõeldud busse, sest need peavad liiklema ohutult ning osutama teenust kvaliteetselt. Busside kaubaruumi kasutamise eelis on lisaks mahutavusele asjaolu, et seal ei lähe kunagi temperatuur miinuskraadideni, isegi mitte külmal talvel. Cargobusi teenust usaldavad mitmed laborid ja haiglad testide, analüüside ja doonorvere saatmiseks. Samuti võib öelda, et Cargobus pakub Eesti kõige loodussõbralikumat pakiteenust, kuna saadetiste kohaletoimetamiseks ei kasutata eraldi sõiduvahendeid, vaid kõige rohelisemat võimalust ehk ühistransporti. Kahjuks pole viimastel aastatel tekkinud tasuta koha-

lik ühistransporditeenus avatud teenuste integratsioonile sel määral kui piletipõhine teenus. Siin võiks terendada järgmine samm riigi doteeritud teenuse efektiivsemaks kasutuseks. Rääkides tänastest trendikatest pakiautomaatide ja pakirobotite turust, liiguvad kapiautomaadid Aruksaare hinnangul tulevikus inimestele ehk korter- ja eramajadele järjest lähemale. «Kapid on mugav võimalus, kuigi teatud gabariitidega asjad sinna ei mahu. Aga mõistlikud ja keskkonnasäästlikud oleksid ristkasutuses kapid. Selleks peaks kapimajandus muutuma kaubamärgivabamaks ehk jällegi – ettevõtjate suuremast sünergiast oleks suur kasu nii hindadele, pakiveo kiirusele kui ka keskkonnale.» Meie pakiveoteenus on inimestepõhine, Eesti väikest rahvaarvu arvestades ei saa ainult masinatele ning robotitele lootma jääda, näiteks oodata droonidega pakkide lennutamist. Cargobusi juht Airika Aruksaar

VÄLISMAA ��

ÄRI UUS KODU • NOVEMBER 2019

Steve Jobs Theatre. Foto: Reuters/Scanpix/Stephen Lam

Peakorter maksumusega POOL EESTI EELARVET TÕNIS OJA

Apple’i kaasasutaja, ikoon ja pikaajaline juht Steve Jobsi viimane avalik esinemine ei olnud mitte nutitelefoni iPhone, tahvelarvuti iPad või mõne muu toote esitlemine, vaid Cupertino linnanõukogu ees.

upertinos asub Apple’i peakorter juba alates 1977. aastast. Esinemine toimus 7. juunil 2011, kaks kuud enne tema haiguse tõttu tegevjuhi ameti mahapanemist ja neli kuud enne surma, kus ta tutvustas plaanitavat neljakorruselist Apple’i uut peakorterit pindalaga 2,8 miljonit ruutjalga (260 000 ruutmeetrit) ja 12 000 töötajale mõeldud peakorterit. «See on mõnes mõttes nagu kosmoselaev,» kirjeldas Jobs massiivset ringikujulist ehitist, mille suurus on kaks kolmandikku Pentagoni hoonest. «Meie eesmärgiks on, et sellest saab parim kontoripind maailmas. Ma usun tõesti, et arhitektuuritudengid tulevad ja vaatavad seda.»

LIGIPÄÄS PIIRATUD Paraku arhitektuuritudengid hoonega tutvuda ei saa, sest

hoone ei ole avalikkusele avatud. Selle asemel saavad inimesed külastada üle tee olevat Apple’i külaliskeskust, kus on kohvik, peahoonet saavad nad vaadata külastuskeskuse katusel olevalt vaateplatvormilt, aga ka tahvelarvuti iPad abil virtuaalreaalselt. Apple’i töötajad ise kutsuvad peakorterit Ringiks. Kampuse peamaja ongi umbes hiiglaslik, poolteise kilomeetri läbimõõduga klaasist ringi-, õigemini sõõrikukujuline hoone, mille sisse jääb (loomulikult hiiglaslik) tiikide ja puudega sisepark. Kampuse olulisemateks hooneteks ongi Ring, Steve Jobs Theater, kus toimuvad kõik Apple’i toodete esitlused, 100 000 ruutjala (9290 ruutmeetri) suurune spordisaal ning külaliskeskus. Pargis on kolme kilomeetri pikkuse jagu jalutus- ja jooksuradasid, sinna on istutatud 9000

puud ja põõsast, esindatud on 309 liiki. Erinevaid viljapuid on umbes 37 sorti ning Apple´i vanemarborist David Muffly arvas, et 20 protsenti seal kasvavatest puuviljadest süüakse kohapeal ära. «Hulk ploome, aprikoose, hurmaasid ja 17 sorti õunu ja kirsse,» loetles Muffly ajakirjale Wired. Ta luges ette mitmed õunasordid, kuid ei nimetanud Põhja-Ameerikas populaarset McIntoshi (Macintosh oli Apple’i omaaegne arvuti, mille nimetus on tänapäeval Mac). Maja projekteeris koos Briti arhitekt Norman Fosteriga Apple’i endine peadisainer Jonathan (Jony) Ive, kes kulutas hoone projekteerimisele viis aastat. Ka Steve Jobs pühendas oma viimastel eluaastatel väga suurt tähelepanu peahoone kontseptsiooni väljatöötamisele ning detailide kujundamisele.

VÄLISMAA ��

ÄRI UUS KODU • NOVEMBER 2019

deks maavärina mõju vähendamine nelja viiendiku võrra. Kui toimub maavärin, siis on ehitis võimeline liikuma enam kui meetri võrra ükskõik millises suunas. Ettevalmistused Apple’i uue peakorteri planeerimiseks ja ehitamiseks algasid juba aastaid varem. 2006. aasta aprillis teatas Steve Jobs Cupertino linnanõukogule, et ettevõte oli kampuse naabruses omandanud teise peakorteri ehitamiseks maad. Jobs tunnistas linnanõukogule, et ettevõte maksis maade eest üsna krõbedat hinda. Kohalik ajaleht San Jose Mercury-News kirjutas toona, et kinnisvaraekspertide hinnangul võis tehnoloogiagigandile maade omandamised minna maksma pool miljardit dollarit. Maade kokkuostmiseks kasutas Apple Texase osariigi kinnisvaraarendajat Hines Interest, kes vähemalt osadel juhtudel ei avaldanud fakti, et maade lõppostja on Apple. Kõige viimase puuduolevast maast ostis Apple tehnoloogiaettevõttelt HP, kes ise seda maad ei kasutanud. Lõpliku ehitusloa sai Apple 2013. aasta 15. oktoobril pärast kuus tundi kestnud arutelu. Kampuse avamine pidi toimuma 2015. aastal, aga see lükkus kaks aastat edasi. Avamine toimus 2017. aasta aprillis, ehkki kampuse ehitamine veel käis. Töötajad liikusid uutesse ruumidesse kohe, kui ehitajad olid oma tööriistad kokku kogunud, kirjutas Leander Kahney värskes raamatus «Tim Cook. The Genius Who Took Apple to the Next Level». Kolimine kestis kokku üle aasta. Kui töötajad liikusid vanast peakorterist uude, siis vana peakorteri tühjaks jäänud ruumidesse kolisid varem mujal Räniorus laialipillatud kontorites olevad töötajad. «See oli logistiline õudusunenägu,» ütles anonüümsust palunud Apple’i endine töötaja raamatus.

Apple’i peakontor. Foto: Reuters/Scanpix/Noah Berger

MÕJU KOGU PIIRKONNALE

KOGENUD ARHITEKT Foster on tuntud terve rea maailma kõige nõudlikemate ja innovaatilisemate ehitiste projekteerijana. Oma nime tegi ta kuulsaks Briti Hongkongi pangandusgrupi The Hongkong and Shanghai Banking Corporation (praegu HSBC) 1985. aastal valminud peakorteri projekteerimisega. Hoone ehitamine maksis 1,3 miljardit dollarit, mis oli tol ajal kõige kallim kõrgehitus maailmas. Apple’i peakorteri esialgseks hinnaks planeeriti kolm miljardit dollarit, aga nagu ikka juhtuma kipub, kujunes lõplikuks hinnaks viis miljardit dollarit ehk umbes pool Eesti riigi eelarvet. Arvestades Apple’i bilansis olevat vaba raha, mis ehitamise ajal oli 137 miljardit dollarit ja täna 100 miljardi võrra enam, oli peakorteri ehitamise kulu väga väike. Samas aktsia hinnaliikumine siis investoreid ei rõõmustanud, see tekitas vähemalt osades aktsionärides kahtlusi. «Mind tuleks päris kõvasti veenda mõistmaks, miks viis miljardit dollarit on sellise projekti jaoks õige hind,» ütles investeerimisfirma Capital Advisors tegevjuht Keith Goddard toona ajakirjale Bloomberg Businessweek. «Teha kulutusi tasemel, mida peaaegu kõik võiksid nimetada ekstravagantseks, raputab soola haavale ajal, mil nad on nii kitsid dividende maksma,» lisas ta, ning prognoosis, et juhul kui aktsia hind jätkab turu

keskmisele allajäämist, tuleb hoone ehitamisest negatiivne lugu. Nii siiski ei juhtunud ning Apple’i aktsia hind hakkas peagi taas tõusma. Pärast Jobsi juhtimist läks peakorteri ehitamine Jony Ive käe alla. Ive kontrollis ehitise igat detaili alates seinteks olevatest 900 painutatud, 14 meetri (45 jala) laiusest ja 28 meetri (92 jala) kõrgusest klaaspaneelist ja lõpetades liftinuppudega, mis on sissepoole nõgusad (nagu iPhone’i nupp) ja valmistatud alumiiniumist (nagu MacBook). Klaaspaneelid on valmistatud Saksamaal, need on suurimad painutatud klaasid maailmas. Paneelid on valmistatud nii läbipaistvaks kui võimalik, et erinevus sise- ja välisruumi vahel oleks vähim.

HOONEL KA KÕRVALMÕJUD Juba esimestel nädalatel tuli korduvalt välja kutsuda ka kohalik esmaabi, sest töötajad ei pannud kristallselgeid klaasseinu tähele ning lõid vastu seinu ja uksi kõndides pead lõhki. Arvatavasti kõige olulisemaks põhjuseks, miks Jobs peahoonet kosmoselaevaks nimetas, oli see, et hoone seisaks nagu õhus. Nimelt asub ehitis 692 hiiglaslikul terastaldrikul, millele toetuvad sambad. Kuna California on seismiliselt aktiivne piirkond, on terastaldrikute ülesan-

Apple’i peakorteri ehitamine elavdas kogu ümbruskonna kinnisvaraarendust. Ajaleht The New York Times kirjutas kaks aastat tagasi, peakorteri valmimise ajal, et kampuse läheduses asuvas linakeses Sunnyvales oli sel ajal projekteerimise staadiumis 95 kinnisvaraprojekti. Linnapea Deanne J. Santana sõnul polnud ta mitte kunagi varem midagi taolist näinud. Veelgi enam, Apple’i peakorter on elavdanud tugevasti turismi. Helikopterid turistidega tiirutasid peakorteri kohal ja inimesed küsisid kohalikelt luba nende majade eest lennutada droone, lootuses saada sellest paremaid pilte. Steve Jobs Theater on 1000-kohaline konverentsisaal, mis asub kampuse kõige kõrgemas osas ning kujutab 20 jala (6,1 meetri) kõrgust ja 165 jala (50-meetrise) läbimõõduga silindrit. Hoone katus on tehtud 44 süsinikkiudpaneelist pikkusega 21 ja laiusega 3,4 meetrit. Plaadid valmistas Dubai ettevõte Premier Composite Technologies. Esimene üritus toimus 2017. aasta 12. septembril, kui esitleti nutitelefone iPhone 8, iPhone X ja Apple Watch 3. seeria nutikelli. Eraldi hoone on veel 28 000-ruutmeetrise pinnaga uurimis- ja arengutööde keskus. Kampuses on kokku seitse söögikohta, millest suurimal, kolmekorruselisel on 3000 istekohta. Keskmine, 1900-ruutmeetrine korrus on poolavatud, kuhu mahub 600 inimest, lisaks on 1750 kohta terrassil. Söögikoht on võimeline pakkuma 15 000 lõunat päevas, lauad mõõtmetega 5,5 × 1,2 meetrit on tehtud Saksamaal kasvavast spetsiaalsest heledast tammepuust. Ehkki suures osas on Apple’i uue peakontori ja kampuse kohta kostnud peamiselt kiidusõnu, pole pääsenud kriitikast nemadki. Kriitikat pälvis asjaolu, et Apple’i pargile pole avalikku ligipääsu. «Maailma parimad, targimad disainerid ja arhitektid oleksid võinud proovida midagi uut,» kirjutas ajakiri Wired juhtkirjas. «Selle asemel lõid ja ehitasid nad nabakujulise ehitise ning siis vaatasid sinna sisse.» Peahoone isolatsiooni avalikkuse eest on kritiseerinud ka mitmed teised tuntud arhitektuurikriitikud. n

NOVEMBER 2019 • ÄRI UUS KODU �� SISUTURUNDUS

Kuidas oma üürikorter rohkem teenima panna? K

innisvara on üks lihtsamaid mooduseid, kuidas oma põhisissetulekule lisa teenida ning õnneks on väga mitmeid võimalusi ja lahendusi, kuidas seda teha. 1) Üks võimalus on panustada ühele või mitmele kahetoalisele korterile, mis on väga likviidsed ja üürnike seas enim nõutud. 2) Teine variant on näiteks luua luksuskorter, mille eest saad küsida tunduvalt kõrgemat üürihinda. 3) Kolmandaks võid panustada hoopis lühiajalisele üürile, võttes abiks Airbnb, Booking.com-i või mõne muu vahendaja. Hoolimata sellest, milline on sinu ärimudel, tuleb alati meeles pidada, et kinnisvaral ja kinnisvaral on vahe. Tihtipeale on vaid üks tegur, mis aitab pea alati suurendada üüriinvesteeringu atraktiivsust ja ühes sellega ka sinu enda tootlikkust – nimelt see, kui üüripind on stiilne ja võtab arvesse tänapäeva inimese vajadusi.

Näide 1 – kahetoaline korter

Statistika järgi on suurem osa üürnikke noored inimesed, kes on alles hiljuti iseseisvat elu alustanud. Olles töötanud veel kaunis lühikest aega, napib neil vahendeid päris oma kodu soetamiseks ning nad eelistavad elupaiku, kus juba on kõik vajalik elamiseks olemas. Seetõttu sobivad neile hästi väiksemad üürikorterid, mis on pigem keskmises hinnaklassis. Kõige populaarsem valik nende puhul on alati kahetoalised korterid. Kuid kahetoalisi kortereid leidub teatavasti lademetes. Kui paned vastavad filtrid sisse ükskõik millises kinnisvaraportaalis, on tulemuseks sadu sarnaseid kortereid üle terve linna. Kuid lihtne reegel on see, et enim klikke saavad need objektid, mis paistavad teiste seast silma oma sisustuse poolest. Kuid see ei tähenda sugugi, et peaksid kulutama rohkelt oma aega ja terve varanduse, et luua eristuv korter. Meie kogemus näitab, et kahetoalise korteri saab stiilselt ja funktsionaalselt sisustada juba kõigest 9000 euroga, ja seda koos köögimööbliga! Meie poole pöördudes on su esmaseks kontaktiks personaalne disainer, kes on kogu protsessi vältel sinu jaoks olemas võimalike küsimuste ja mõtete korral. Ning disainer on ka see, kes koostab vastavalt sinu soovidele ja rahalistele võimalustele täieliku lahenduse. See tähendab, et sa saad ühest kohast kogu vajamineva sisustuse ning seda eriti heade tarnijate jaoks pakutavate soodushindadega, mis kehtivad vaid OCCO täislahenduse klientidele.

Näide 2 – luksuskorter

Noorte inimeste kõrval on teiseks suureks üürnikegrupiks välismaalased, kes elavad Eestis ajutiselt, nende jaoks on

üürimine ainuõige lahendus. Sageli on tegemist tippspetsialistiga, kes saabub siia seoses kindlate töökohustustega, võttes kaasa ka oma pere. Kuid tegemist on ka inimesega, kes saab võimaldada endale juba märksa uhkemaid elutingimusi, tema jaoks on luksuskorter suurepärane lahendus. Vaadates Eesti kinnisvaraturgu, joonistub välja selge puudujääk kvaliteetselt ja maitsekalt sisustatud luksuskorteritest. Trendid näitavad, et peamiselt on kalli hinna taga kas hea asukoht või siis korteri keskmisest suurem pindala, kuid korter ise on suhteliselt läbimõtlematult sisustatud. Seetõttu on silmapaistvalt sisustatud korter oluline konkurentsieelis, mis võimaldab küsida keskmiselt 17 protsenti kõrgemat üürihinda. Pikas perspektiivis on see ikka korralik võit! Näiteks oleme oma klientide pealt näinud, et kui nad on OCCO abiga korteri sisustanud, saavad nad kuus oma korteri eest küsida keskmiselt lausa 2200 €. Seega, kui sul on olemas tõesti hea asukoha ja planeeringuga korter, kuid tunned, et korteri karakterist jääb puudu, siis pöördu meie poole. Meie personaalne disainer pakub välja kõik vajalikud tooted ja lahendused, mille kogumaksumus on oluliselt soodsam, kui kõiki sisustusesemeid eraldi ostes.

Näide 3 – korter lühiajaliseks üüriks

Tänapäeval kogub üha enam populaarsust Airbnb stiilis majutus, sest turistid hindavad vahetumat ja, mis seal salata, ka soodsamat kokkupuudet kohaliku eluga ning koduseid mugavusi, mida hotellitoad paraku ei paku. Kui oled otsustanud investeerida korterisse, mis teenib kasu lühiajalise üüri pealt, on potentsiaalse kliendi jaoks korteri visuaalne väljanägemine vaat et kõige olulisem kriteerium. Enamik lühiajalistest üürnikest ei saa korterit eelnevalt isegi külastada, seega langetatakse otsus puhtalt fotode põhjal. OCCO personaalse disaineri ja täislahenduse teenuse abil saad sisustada lühiajaliseks üüriks mõeldud korteri nii, et see näeb hea välja nii fotodel kui ka päriselus. Meie tugevuseks on kindlasti ka see, et pakume vaid kvaliteetset mööblit, mis tähendab, et tulemus püsib nägus veel pikki aastaid ning ka kõrged hinnangud klientide poolt on kerged tulema. Nagu näha, saab üüriärile läheneda mitut moodi. Eespool loetletud on vaid mõned võimalikest lahendustest ja kindlasti on veel teisigi häid meetodeid, kuidas üürikorteri abil kasumit teenida. Mis iganes äriidee sa ka valid, OCCO pakub sobivas hinnaklassis sisustuse täislahenduse just sinu korterile, muutes selle atraktiivseks ja tulusaks üüriinvesteeringuks. Soovid abi korteri sisustamisel? Uuri lähemalt occo.ee ja võta meiega ühendust e-posti teel occo@occo.ee.

NOVEMBER 2019 • ÄRI UUS KODU ��

HARRASTUS

Pipedrive kontori jõusaal. Fotod: Mario Tasane

SPORDIKLUBID VÕTAVAD ŠNITTI odaväridelt MAGNUS ALTKÜLA

Ööpäev läbi lahti kauplused ning teenidajateta hotellid on eeskujuks ka spordiklubidele.

ks kodumaisel spordiklubide areenil viimase paari aasta jooksul silmahakkav uudsus on administraatoriteta 24/7 avatud klubide kannakinnitus, ent nii üllatav, kui see ka pole, on tegu maailmas pigem langeva trendiga. «Suuremad odavketid, mis kunagi olid, need on täna ikkagi muutumas. Eestis on need aga nii uued, et täna midagi nende kohta öelda on väga vara,» sõnas spordiklubi Sparta juhatuse liige Mart Kajari, selgitades ka, et enamus klubisid maailmas, mis on 24/7 lahti, on turistidele suunatud – neile, kes lendavad teisest ajavööndist ja tahavad oma trenni ikkagi ära teha. Eestis on aga Kajari hinnangul selliseid kliente vähe ja öösel treenijaid pigem napilt. Eestis jõudsalt laieneva 24-7 Fitnessi juhataja Andrus Murumets tunnistas, et varasemalt Gymleco nime

all toimetanud spordiettevõte muutis oma nägu ja tegu 2016. aastal, kui Murumets sai infot eeldatavast odavkettide Eesti turule tulekust. 24-7 Fitness on tema hinnangul järgmine samm, eelneva klubi pidamisest kogutud teadmistepagasi abil tehtud edasiarendus. Otsus uues klubis administraatoreid mitte kaasata tuli soovist klubi ööpäev läbi avatuna hoida. Kajari aga ei näe, et administraatoriteta klubid muudaksid kuidagi oluliselt turuolukorda Eestis või oleksid tuleviku suunanäitajateks. «Kui mõned aastad tagasi tulid need ilma personalita klubid, eriti Saksamaal, siis vähemalt need samad Saksa klubid, kellest suurim oli McFit, on toonud välja, et suurema tuluga on nende personaliga klubid,» sõnas Kajari, öeldes täpsustuseks ka, et McFiti puhul toodavad ettevõttele juba 60 protsenti tulust ad-

ministraatoritega klubid. Mingil määral möönis ka Murumets, et Eesti turul nad kedagi asendamas ei ole. Tema hinnangul ei ole 24-7 Fitness teistelt klubidelt treenijaid üle löönud, pigem on Eestis kasvanud sportlike eluviiside harrastajate arv, mis tuleb kõigile klubidele kasuks. Spartal pole aga mingit plaani administraatoritest loobuda, kuigi selliseid liigutusi on kodumaal tegemas mõned teised klubid. Näiteks Rakveres asuv Aqva spordiklubi, kes läks selle aasta septembrist täisautomaatseks, jättis oma klubis administratiivteenused täiesti ära.

EESTI ON IKKAGI KASVUFAASIS Nende esindaja Fredi Vöörmani sõnul otsustati nii talitada tööjõukulu vähendamise eesmärgil ning sooviga selle lükke abil teenuseid soodsamaks muuta, mis võiks

HARRASTUS �� spordiklubisse ka rohkem kliente tuua. Vöörmann näiteks uskus just, et automaatsed spordiklubid ilma kohapealsete administraatoriteta, kus klient saab käia, millal ise soovib, on peamiseks arenguks spordiklubide maailmas. Kajari arvates aga läheb inimene spordiklubisse peamiselt emotsiooni otsima, mitte raha säästma või trenni lihtsalt ära tegema. Spordiklubi on tema arvates nagu meelelahutusasutus, kus emotsiooni tekkimisele aitavad kaasa heal tasemel kohalik personal ja treenerid, aga ka kogu treeniv seltskond. «Kui inimesed tulevad trenni, siis tekivad asutusesisesed sõpruskonnad, kes hakkavad ühel ajal trenni tegema, et ka sotsialiseeruda ja kindlate inimestega seda koos teha. Koosveedetud aeg loob väärtust,» toonitas Kajari, väites, et Sparta tõmbenumbriks üle-eestiliselt tunnustatud treenerite kõrval on kindlasti sportlik seltskond, kellega saab treenides kogemusi vahetada ja elust rääkida. Uutele turuletulijatele mõeldes rõhutas Kajari aga fokuseerituse vajadust. «Kui täna turule tulla mingi klubiga, peab sellele olema hästi täpne sihtrühm, kellele ja mida pakkuda,» sõnas ta. Samuti kinnitas Kajari, et peab olema julgust katsetada, aga see nõuab suuri ressursse, kuna Kajari hinnangul ei toimi Eestis paljud välismaal populaarsust võitnud arengud. Näiteks tõi ta ainult naistele mõeldud spordiklubid, mis mõnes maailmaosas on väga populaarsed, ent Eestis pole kuidagi toiminud. Mõningal määral on Kajari vaade spordiklubidele ja nende funktsioonile isegi konservatiiv-traditsiooniline. «Spordiklubis on kang ikka kang ja kõike peab ise tõstma,» sõnas Kajari, vastates küsimusele, et millised on mõned spordiklubide teenused, mis on Eestis populaarsust juurde võitmas. Trendidega Sparta Kajari sõnul liialt kaasas ei käi ja iga kuu nad mingi uue trenniga välja ei tule.

Pigem on eesmärk olemasolevat teenust arendada ja seda võimalikult hästi pakkuda. Selles protsessis toonitab Kajari heade treenerite olulisust, sõnades et personaaltreenerid on nõutud teenuseosutajad, aga hinnas pole mitte niivõrd personaaltreener kui selline, vaid kindlad inimesed, kes on suutnud endale nime teha ja keda usaldatakse. Ka andis Kajari karmi hinnangu, et häid treenereid on täna Eesti turul vähe, neist on kindlasti puudus. Sellele lisaks märkis ta, et Eesti Olümpiakomitee poolt tunnustatud paber on treeneri puhul ikkagi näitaja.

SPORT ON PAREMINI KÄTTESAADAV Peamise põhjusena, miks Eestis spordiklubides käijate arv kasvanud on, näeb Kajari spordiklubide endi laienemist. «Vanasti jäid mõnedele spordiklubid kaugeks, aga kui sul on täna maja kõrval uus spordiklubi, siis on lihtne seal käia,» sõnas ta. Sama arvas ka Murumets, kes lisas, et näiteks see, kui ettevõtted oma hoonetesse spordiruume projekteerivad ei mõjuta eriti spordiklubisid, kuna büroohoonete ruumid on väikesed ja ei paku sellist sportimisvõimalust, mida spordiklubid pakuvad. Samas on Murumetsa hinnangul spordiklubid ettevõtetele juba nii lähedal, et neil polegi mõtet raisata hoonetes pinda spordiruumide peale, samahästi võib juba omavahel koostööd teha. Kajari toonitas samuti, et aina rohkem ettevõtteid pöördub nende poole koostööpäringutega, kuna spordiruume võib ju ehitada, aga nendel ruumidel peab olema ka mõte: treeniv juhendaja, teenus vms. Tema sõnul osutabki Sparta äriettevõtetele aktiivselt treenerite ja treeningute teenuseid. Lõppude lõpuks on aga Kajari sõnul olulisim spordiklubide juures oskuslikud treenerid ja hea asukoht. Hind ei ole Sparta esindaja sõnul kindlasti see, mis väga palju määraks, oluline on pakkuda kvaliteetset teenust mugavas asukohas. n

ÄRI UUS KODU • NOVEMBER 2019

NOVEMBER 2019 • ÄRI UUS KODU ��

IT-ettevõttel oma jõusaal Pipedrive’i personalijuht Leelia Rohumaa kinnitas, et Pipedrive peab töötajate füüsilise ja vaimse tervise eest hoolitsemist väga oluliseks, kuna terve keha ja vaimuga töötajad on produktiivsemad ja läbipõlemisohtu esineb neil vähem. Samuti aitab koos sportimine meeskondi tugevdada ja uutel töötajatel kergemini ettevõttesse sisse elada. Pipedrive’i Tallinna kontoris on töötajatele kasutamiseks 51-ruutmeetrine jõusaal, kuhu koostöös treeneritega on valitud masinad, mis aitaksid treenida kõiki lihasgruppe. Samuti käib Pipedrive’i Tallinna kontoris igal nädalal massöör, kes teeb huvilistele massaaži ja füsioteraapiat. Nagu kõik teised vastajad, toonitas ka Rohumaa pinksilaua populaarsust vabaajanurgas. Initsiatiiv spordisaali rajamiseks tuli Pipedrive’i töötajatelt endilt ning ehitusjärgus olevasse Tartu kontorisse tuleb neil samuti jõusaal. Pipedrive teeb koostööd ka mitme Eesti spordiklubiga, kes pakuvad ettevõtte töötajatele soodushinnaga treenimisvõimalusi (Audentes, MyFitness, Sparta ja HAF treeningustuudio). Arengute kohapealt lootis Andrus Murumaa, et rohkem sporditeenuste pakkujaid liituks veebikeskkonnaga SportID, mille abil firma oma töötajatele sportimiseks krediiti jagab, mida töötaja omal valikul saab SportID keskkonnaga liitunud spordiasutustes kasutada.

Eesti ükssarvik annab spordile ruumi Eesti ühe kahest ükssarvikust ehk miljardifirma Bolti pressiesindaja Jaan Lašmanov sõnas, et kuigi konkreetset jõusaali nende kontoris ei ole, siis on plaanitud ruum erinevate spordivahendite jaoks. Kontorite pla-

neerimisel arvestatakse Lašmanovi sõnul alati ka venitusredelite ja puhkeruumide olemasoluga. Bolti suhtumist kommenteerides sõnas nende pressiesindaja aga, et spordiruumide olemasolust olulisem on nende jaoks võimalikult laialdase sporditoetuse jagamine, et toetada oma töötajate erinevaid hobisid. Nagu ka Pipedrive, kasutab Bolt SportID süsteemi, millega tagavad oma töölistele sporditoetuse, piiramata neid ühe spordiklubiga. Firmasiseselt promotakse Lašmanovi sõnul igapäevast liigutamist, ja kuigi tööandja ei ole see, kes inimesed sportima paneks, on tähtis luua tingimused selle võimaldamiseks. Ettevõttesiseselt toetatakse ka võistkondi, kes koos korvpalli, jalgpalli ja muid spordialasid harrastavad.

Telias saab tööajal massaaži Telia meediasuhete juht Raigo Neudorf kinnitas, et nende firmas toimuvad kahel korral aastas sündmustihedad tervisenädalad, kus töötajatel on võimalik valida endale sobivaim tegevus, mida saab siis kas personaalselt või koos kolleegidega sisustada. Selleks pannakse Neudorfi sõnul kokku eraldi programm, kus igal Telia töötajal on võimalik valida endale sobivaim tegevus, olgu selleks siis mõni konkreetne treening või võistlus, põnev loeng või koolitus, ühistreeningud, jooga, töötoad vms. Samuti saavad kõik Telia töötajad astuda Telia spordiklubi liikmeks, mis võimaldab tavapärasest soodsamalt osaleda erinevatel treeningutel, külastada tervise- ja spordikeskusi, osaleda spordivõistlustel jne. Populaarne on ka soodne massaaživõimalus töö juures ja töö ajal. Kontorites asuvatele sportimisvõimalustele pole aga Telia esialgu sedavõrd palju rõhku pannud, kuna Neudorfi sõnul on inimeste eelistused selleks liialt erinevad: mõnele

HARRASTUS

inimesele on oluline jõusaal, teisele ujumine jne. Kõike seda paraku tööruumides võimaldada ei saa. Küll püütakse firmas aga tekitada n-ö väljalülitamisruume, mis pakuks inimestele mõnusa puhkepausi võimalust. Näiteks Telia Tartu uude kontorisse loodi spetsiaalne ruum, kus on nii pingpongilaud, velotrenažöör, sõudeergomeeter, jooksulint, venitusredel kui ka massaažitool.

Lennujaamal oma spordiklubi Tallinna lennujaama pressiesindaja Margot Holts rääkis, et lennujaamal on oma spordiklubi, mis on mõeldud lennujaama kogukonna liikmetele ja mis on tegutsenud juba vähemalt kümme aastat. Spordiklubis on neil umbkaudu 80 liiget, aktiivselt käiakse näiteks firmatöötajate kevadja sügisspartakiaadidel. Spordiklubil on ka aastamaks, aga Holts kinnitas, et põhilised sporditegevused töötajatele on lennujaama kontserni poolt toetatud. Liikmetasu sisse käivad ka kõikvõimalikud osalemised üritustel, mis nõuavad osalustasu, näiteks erinevad maratonid ja rattavõistlused. Spordiklubi tegevuskavas on püsitreeningud, milleks on erinevad pallimängud (korvpall, võrkpall, tennis, sulgpall), aga toimuvad ka ühised jooksu- ja rattatrennid. Kõigil Tallinna lennujaama töötajatel on ka võimalus kasutada SportID-d, kuhu kantakse kolme kuu peale 84 eurot sporditoetust. MyFitness ja Velopluss on Tallinna lennujaama partneriteks, kellega tehakse koostööd, mille käigus Tallinna lennujaam neid ettevõtteid promob ja vastutasuks saavad lennujaama töötajad nendes ettevõtetes soodustusi. Mingil ajal oli Tallinna lennujaama terminalis ka pop-up MyFitnessi esindus, mis Holtsi sõnul oli väiksemate lennujaamade areenil eriline lahendus ja esialgu väga populaarne, kuid antud koostöö lõppes neil selle aasta kevadel.

ENERGIA ��

ÄRI UUS KODU • NOVEMBER 2019

Delta Plaza vähendas energiatarbimist ja keskkonnajälge ekspertide abiga. Foto: Eero Vabamägi/Postimees Grupp/ Scanpix Baltics

ETTEVÕTTED VÄHENDAVAD hoogsalt suurhoonete rohmakat ökoloogilist jalajälge AUTOR: MAGNUS ALTKÜLA

Energiateenus OÜ asutajate Aivar Uutari ja Siim Meeliste sõnul pööravad Eesti ettevõtted aina enam tähelepanu energiatõhususele, kuid seda on endiselt liialt vähe ning keskendutakse ainult uutele energiatootmislahendustele.

ui võtta üheksa artiklit kümnest, mis ajakirjanduses on, siis enamasti nad räägivad sellest, et meil on vaja taastuvaid energiaallikaid, mitte ei räägita sellest, et äkki me tarbime üldse liiga palju. Minu väide on see, et kui me täna tarbime kümme ühikut ja meil õnnestub leida häid lahendusi, et viia see tarbimine kümnelt kuue peale, siis on meil ülehomme vaja rajada nelja ühiku võrra vähem tootmisvõimsust, mis tähendab ka väiksemat investeeringut tootmisesse,» selgitas Uutar, kuidas rohelisema tootmise asemel võiks rääkida ka keskkonnasäästlikumast tarbimisest.

KOKKUHOID VIIS MILJONIT Energiateenus OÜ abi on kasutanud juba omajagu teada-tuntud nimesid Eesti areenil: Rimi, Coopi keskühistud, Tartu linn läbi nende hallatava Aura veekeskuse, kinnisvarafondidest näiteks East Capital, kinnisvaraettevõtetest Kapitel (endine E.L.L. Kinnisvara), kinnisvarahaldajana BPT

Real Estate, ning ettevõtte väitel on nad aidanud oma klientidel kokku hoida üle viie miljoni euro viimase viie aasta vältel. Energiateenus analüüsib oma klientide hoonete energiakasutuse tõhusust ning peale analüüsitulemuste avaldamist pakuvad välja meetmed, mida sisse viia hoone energiakasutustõhususe parandamiseks. Peale meedete sisseviimist tegeleb ettevõte ka seirega, et tagada uuenduste korrektne töötamine. «Kunde peab meie lahendustest saama sellise kasu, mis parandab tema finantsilist olukorda. Müügiasutuse puhul näiteks aitab see klientidel paremini tooteid näha ja ehk tänu sellele ka rohkem oste teha, kuna hoone sisekliima (hea soojus, hea valgustus) kutsuvad teda tagasi,» selgitas Uutar, rõhutades aga ka, et tema ettevõtte meetmetega teenitakse uuendustesse investeeritud raha tagasi ajapikku, mitte kohe. Seoses põlevkivienergia konkurentsivõime vähenemisega turul ennustab Uutar, et Eesti elektritootmine, mis on selle aasta vältel juba korralikult vähenenud, lan-

geb veelgi (paari aasta eest toodeti kohalikult vähemalt 125 protsenti Eestis vajaminevast elektrienergiast, selle aasta septembris aga näiteks ainult 72 protsenti). Lahendus sellele: kasutada vähem elektrienergiat, mis on igati võimalik. «Kui me seda tendentsi või trendi oskame ette aimata, siis miks mitte end ette valmistada ja viia oma kilovatt-tunnid piltlikult sajalt kuuekümnele, eriti kui on näha, et sellega koos laheneb mingi probleem veel ära,» selgitas Uutar hoonete energiatõhususse investeerimise mõtet. Millest aga on jutt, kui me räägime hoonete energiatõhusamaks tegemisest? Energiateenus hindab konkreetsete majade energiakasutuse tõhusust olenevalt nende otstarbest (hotellid, koolid, kaubanduskeskused, büroohooned, veekeskused jne), ja pakub võimalusi, kuidas maja igapäevatöös vajamineva energia kogust vähendada nii, et asutuse funktsionaalsus ei langeks. Seda näiliselt lihtsate meetmetega, mille peale Uutari ütlust mööda kinnisvarahaldurid ise ei mõtle.

ENERGIA ��

ÄRI UUS KODU • NOVEMBER 2019

KOMMENTAAR

Investeering peab viie aastaga ära tasuma

Sõpruse Ärimaja uuendas end, et püsida energiasäästult konkurentsis. Foto: Eero Vabamägi/Postimees Grupp/ Scanpix Baltics

Rimi kinnisvarajuht Urmas Sildnik

Koostöö Energiateenus Grupiga sai alguse aastal 2014. Esiteks aitasid nad meil automatiseerida ventilatsiooni ja soojussõlmesid, muuta need kaugloetavateks. Teiseks, kuna me kasutame oma kauplustes palju CO₂-l põhinevaid külmaseadmeid, siis nad aitasid meil külmaseadmete jääksoojust rakendada hoonete kütmiseks ja tarbevee soojendamiseks. Meil on Tartus näiteks Rebase Rimi, kus nad mõtlesid kompleksselt välja kogu selle maja küttesüsteemi, ehitades igale poole ventilaatoreid, et saada soojust paremini põranda tasandile. Energiateenused on toonud meile kõige rohkem kasu läbi automatiseerimise ja säästlike energialahenduste väljatöötamise. Nad on aidanud meil kindlasti säästa. Meie majasisene reegel on, et investeering peab viie aastaga ära tasuma, ning umbes selle ajaga ongi meie investeeringud energiatõhususse end tasa teinud.

Üha rohkem mõeldakse kõrvalkuludele BPT Real Estate tegevjuht Janek Hintsov

Kui ehitatakse maja, siis kaks aastat on maja arhitekti käes, kaks ehitaja käes ja viiskümmend aastat haldusettevõtte käes, kelle valikud on üliolulised. Tänapäeva majad, mis ehitatakse, on täis erinevaid tehnilisi lahendusi: ventilatsioonisüsteemid, jahutussüsteemid, turvasüsteemid, videovalve, läbipääsud, mis kõik vajavad inseneri lähenemist. Sageli on nii, et kui sa võtad endale uue pinna, siis kaubeldakse üürihinna üle. Üha rohkem ja rohkem aga on hakatud mõtlema ka kõrvalkulude peale, mis hakkavad olema maja valmimisel. Sellel hetkel on kinnisvaraomanikul vaja haldusettevõtet, kes läbi oma kogemuste annab soovitusi, kuidas erinevaid tehnosüsteemi lahendusi, turvasüsteemide lahendusi jne teha. Üürnikud on väga teadlikud endale büroopindade ja kaubandusruumide valimisel. Et eristuda, siis peavad omanikud panustama väga palju energiatõhususse.

Rebase Rimi Tartus muutis kogu maja küttesüsteemi, et kasutada energiat tõhusamalt. Foto: Sille Annuk/Postimees Grupp/ Scanpix Baltics

Otsuse dikteerivad lõppkulud Kapiteli kinnisvarajuht Vahur Kaska

«Võtame näiteks elektri kasutuse koolimajas. Elekter kulub valgustusele, vihmaveerennide kütteks, kliimaseadmetele, arvutitele, turvasüsteemidele, köögiseadmetele, pumpadele jpm. Tuleb hinnata, et kas need süsteemid, kuhu energiat kulub, töötavad adekvaatselt. Kuni selleni välja näiteks, et kui koolimajas on tunnid kella kaheksast neljani, siis kas on põhjendatud, et kogu koolimajas tuled peale kella nelja põlevad? Kõlab triviaalselt, aga näide reaalsest elust,» selgitas Uutar. Samuti on tema sõnul näiteks küllaltki raske põhjendada, miks peaks koolimaja seinal tänavavalgustuslamp põlema ööd ja päevad, sõltumata kas on koolivaheaeg,

koolipäev või puhkepäev. «Kunagi on nad niimoodi tööle pandud ja tihti kohalik juhatus isegi ei märka, et see on probleem, sest see on nende jaoks tapeediks muutunud,» rääkis Uutar. Ta lisas, et meetmed, mida nad hoonete puhul rakendavad, nõuavad detailiderohket eeltööd, millega hoonete omanikud tihti ei viitsi tegeleda.

KOKKUHOID IGAL SAMMUL «Võtame näiteks kaubandushoone, millega tegelesime,» kirjeldas Uutar üht projekti. «Me võtsime elektrikilbi ruumidelt jääksoojuse, mis visati muidu kõik õue, ning suunasime autoparkla kütteks. Kõlab loogiliselt, aga lihtne

Suhtumine energiatõhusatesse lahendustesse sõltub kliendist ja tema eelistustest. On kliente, kelle jaoks on oluline võimalikult madal üüritase ja kõrvalkuludele, sh energiakuludele ei pöörata erilist tähelepanu. Kliendid ei ole üldjuhul siiski huvitatud niivõrd energiasäästlikest lahendustest, vaid madalatest lõppkuludest. Meie kogemuste kohaselt on energiatõhusate ja «roheliste» lahenduste teemal üldjuhul teadlikumad rahvusvaheliste (suur)firmade kohalikud tütarettevõtted ja filiaalid, kus selline suhtumine on omaks võetud kontserni tasemel. Peame oma bilansis olevaid büroomaju oma aja ja klassi kohta (valmimisaeg 2007.-2008. a) päris energiasäästlikeks, kuid arvestades uute, nüüdisaegsetele nõuetele vastavate arenduste turuletulekuga peame pidevalt mõtlema ka oma objektide energiatõhususe suurendamisele.

ENERGIA ��

ÄRI UUS KODU • NOVEMBER 2019

Energiateenuse asutaja Aivar Uutari sõnul hoiab renoveeritud Aura veekeskuse aastas energiasäästult kokku ligi 60 000 eurot. Foto: Kristjan Teedema/Tartu Postimees

oli otse õue lükata. Samuti õpetasime kaubanduskeskuse juhtkonnale, et uksi ei tohiks vastastikku panna, kuna sealt läheb soe välja. Selle peale öeldi, et see on klientide jaoks ebamugav ja uksed peavad otse ja vastastikku olema. Hästi, aga kui on otse, siis pange püstipidi õhkkardinad, mis takistavad sooja väljaimbumist,» rääkis Uutar. Ta tõi ka näite, et külmasüsteemid toodavad külma, aga selle tootmise käigus tekib samal ajal ka sooja. See soe, veel aasta aega tagasi, läks 95 protsenti taevasse. «Tänasel päeval on aina enam hakatud neid süsteeme ringi ehitama, ka seal tegime me nii, et suunasime külmasüsteemide jääksoojuse hoone kütteks (automaatikasüsteem sai võtta seda jääksooja maja sektsioonide kütteks, mis seda parasjagu vajasid). See soojus on siis kaubanduskeskusel ilma rahata käes, tänu millele ta peab ostma vähem kaugkütet,» tõi Uutar näiteid meetmetest, mida nad soovitavad ettevõtetel ja kinnisvaraomanikel kasutada. Miks selliseid lahendusi kohe ei tehta? Sest nende peale ei mõelda ja nad maksavad raha. «Ehitushangete ja ehitusprotsessi juures on investeerimismaksumus tihti fikseeritud. Seepärast tehakse kiirustades otsuseid, mis ei arvesta hilisemaid kasutuskulusid ja kasutusmugavust,» selgitas Uutar, kuidas tehakse võimalikult väikseid in-

vesteeringuid eesmärgiga raha võimalikult kiiresti tagasi teenida. Meeliste lisas, et investeeringu tegemisel jätavad paljud investorid analüüsimata, et hoone on pikemaks ajaks käes kui viis aastat, ja et kui teha alguses kallim investeering, on tulemus kogu hoone või tehnosüsteemi kasutuse ajal parem. Uutar rõõmustas aga, et üldine teadlikkus energiatõhususe maksimeerimise vajalikkusest jupikaupa paraneb, eriti, kuna vanematel majadel on vaja uutega võistlemisel mingit eelist. Selleks saab olla näiteks keskkonnasertifikaat, mis võtab arvesse erinevaid aspekte hoone juures: parkimiskohtade arv, jalgrattaparkla olemasolu, energialahendused, puhkenurgad jpm, ja mille saamisel kasvatab kinnisvaraomanik kinnisvara väärtust. Selle saamiseks peab aga hoone olema muuhulgas energiatõhus.

VALED KULUD Veel selgitas Uutar, et nende koostöö klientidega saab tihti alguse muudel alustel, kui seda on energia säästmine. «Konkreetse näitena võib tuua ühe hulgiladudega opereeriva ettevõtte, kes pöördus meie poole paar aastat tagasi kaebusega, et müügisaalides on liiga pime,» kirjeldas Uutar. «Kohapeal avastasime, et nende valgustid

olid liiga kõrgel ja valgustite spekter oli vale - valgustati riiulipealseid ja põrandat, mitte kaupa. Lisaks olid nende valgustid ligi 20 aastat vanad,» jätkas Uutar. Tema sõnul tegid nad ettepaneku, et viivad nende valgustustihedustaseme paremaks, samal ajal parandades üldist valgustustaset ja vahetades valgustid. Selle kõige juures nende kulud langeksid, kuigi teenus muidugi maksab mingi summa. «Klient proovis meie teenust ühe poe puhul, pärast seda otsustati meie pakutud lahendusi kõikides selle ettevõtte poodides kasutada. Ning selle kaudu levib info meie tegevusest edasi, eks me ise käime ka aegajalt klientide juures ja astume üles oma pakkumistega,» selgitas Uutar oma ettevõtte klientide kasvu. Meeliste manitses lõpetuseks, et ei piisa sellest, kui me uute asjade puhul keskendume kliimasõbralikkusele, vaid me peame tagasiulatuvalt tegelema ka selle energiaga, mis juba käigus on, selle süsinikumahukust vähendama, et saavutada see efekt, mida kliimamuutuste peatamiseks saada soovime. «Energiatõhususe ja hoonete sisekliima vallas on üüratu tööpõld ja üüratu potentsiaal. Lollust ja raiskamist on ebamugavalt palju,» võttis Uutar teema kokku. Positiivseid samme on juba astutud, ent terve maraton on veel joosta. n

Väljaandja: Postimees Grupp AS Projektijuht: Rainer Verner Samolberg, rainer.samolberg@postimees.ee Reklaamitoimetaja: Jelena Bazanova, jelena.bazanova@postimeesgrupp.ee Küljendaja: Tiit Sermann, tiit.sermann@postimees.ee Keeletoimetaja: Miia Rubis, miia.rubis@postimeesgrupp.ee Trükk: Kroonpress AS