Auto&Tehnika erileht, mai 2011

AUTO JA TEHNIKA TEEMALEHT

16. MAI 2011 16

SÕIDA SOODSALT SUVESSE Hyundai 12 499 €

148

Superhea varustusega pereauto kuumakse vaid eurot.

Rikkalikus standardvarustuses nüüd lisaks automaatne kliimaseade, püsikiirushoidja, valuveljed.

Vaata lähemalt www.hyundai.ee Tere tulemast kvaliteetsete autode maailma – ootame Sind proovisõidule Hyundai esindustes.

Liisingu tingimused: sissemakse 15%, periood 60 kuud, intress 4,5%, jääkväärtus 25%

Keskmine kombineeritud kütusekulu 4,7 – 7,6 l/100 km, CO² heitmed 125 – 182 g/km

AMSERV TÄHESAJU, Tähesaju tee 14, Tallinn, tel. 620 0940; AMSERV PÄRNU, Tallinna mnt 89a, Pärnu, tel. 445 5735; UUS! AMSERV TURU, Ringtee 32, Tartu, tel. 730 0673; www.amserv.ee

TALLINN, Sõpruse pst. 18c, tel. 667 5511; TARTU, Ilmatsalu 28, tel. 742 4677; KURESSAARE, Kihelkonna mnt. 8a, tel. 452 4334; VILJANDI, Suur-Kaare 69, tel. 444 8866; HAAPSALU, Tallinna mnt.78, tel. 472 4010; RAKVERE, Narva 23c, tel. 327 0903; NARVA, Kerese 40g, tel. 356 9333; www.topauto.ee

AUTO JA TEHNIKA

2

16. MAI 2011

AUTO JA TEHNIKA

16. MAI 2011

3

FOTOD: IF KINDLUSTUS

Mootorrataste mootoriõlide ostmisel tuleb olla tähelepanelik Mootorratta hooaeg on käes ja käivad viimased ettevalmistused, et oma kaherattaline sõber parimasse sõiduvormi viia. Kevadisel hooldusel on rehvide, pidurite ja värske kütuse kõrval ka õli- ja õlifiltrivahetusel ning ketimäärimisel väga oluline roll.

KAIDO KÖÖP Addinoli Lääne- ja Kesk-Eesti müügijuht

Loodusõnnetused ohustavad autosid ka Eestis TARMO LÄÄNE If Kindlustuse kaskokindlustuse vanemtootejuht

Ü

hel jaanuarikuu hilisõhtul oma autot pahaaimamatult maja ette parkides ei osanud Pärnu rannapiirkonna elanik veel uneski näha, et hommikuks tema auto mereveest üleujutatuna kasutuskõlbmatuks osutub.

Nii juhtus 2005. aasta 9. jaanuaril suvepealinnas kümnete autoomanikega ning vaid kaskokindlustuse omanikud said oma hävinud neljarattaliste eest hüvitise ja uue sõiduvahendi.

Kuigi maavärinad, tsunamid ja vulkaanipursked meie maalt õnneks ohutusse kaugusesse jäävad, ei saa siiski kahjuks kuidagi öelda, et Eesti loodusõnnetustest puutumata jääb. Meie kohati ekstreemsed neli aastaaega toovad kaasa nii torme, üleujutusi kui ka tonnide kaupa lund ja jääd, mis autosid tihti ootamatult lõhuvad.

kahjustada saanud auto hüvitatakse kaskokindlustuse olemasolul. Kohustuslik liikluskindlustus sedasorti kahjude puhul appi ei tule. Loodusõnnetuste kindlustuskaitset sisaldavat kaskokindlustust saab sõlmida kuni 12 aasta vanustele autodele ja selle võib sõlmida nii kindlustusbüroos kui ka kodust lahkumata e-büroos. Internetis võtab kaskokindlustuse sõlmimine aega 4-5 minutit ning see on autojuhile ka soodsaim variant kindlustuse soetamiseks.

Alati ei ole kasu ka tormihoiatuste kuulamisest. Aeg-ajalt kukub autodele selliseid suuri puid, mis on lihtsalt oma aja ära elanud. Nii avanes ühel suvepäeva hommikul Roosikrantsi tänava elanikule vaatepilt maha langenud puu all rusuhunnikuks muutunud autost. Sellised

juhtumid ei ole kindlustuse jaoks samuti haruldased. Linnaelanikud kipuvad kodulähedaste puude osas olema emotsionaalsed ning ka poolmädanenud puude langetamiseks ei anna omavalitsus kergekäeliselt luba.

Kaskokindlustus, eelkõige superkasko, on üks populaarsemaid kindlustustooteid peale liikluskindlustuse. See annab autoomanikule nii vajaliku turvatunde kui ka teadmise, et isegi suurem kahju või auto häving ei tekita tema pere-eelarvesse suuremat auku. Meie statistika näitab, et ka pärast liisingu lõppemist jätkab ligikaudu kolmandik autojuhtidest kaskokindlustuse lepingut. Eriti varmad on kindlustama need, kel on olemas kahjukogemus. Uuema auto puhul läheb silmaga hinnates väiksena tunduv kahju maksma

ENIM KAHJUSID PÕHJUSTAVAD: • Üleujutused

AITAB KASKOKINDLUSTUS

• Lumi ja jää. Viimase kahe karmi talve jooksul on rohkelt hüvitatud jääpurikate auto peale kukkumisest tingitud kahjusid.

On oluline teada, et loodusõnnetuste tagajärjel hävinud või

• Tormide ja tuulte tõttu autodele langenud puud.

ALLIKAS: IF KINDLUSTUS

juba sadu ja isegi tuhandeid eurosid ning paljudele inimestele tähendaks selline ühekordne väljaminek märkimisväärseid raskusi.

KINDLUSTUS TOOB MEELERAHU Üha vähem on neid inimesi, kes peavad kindlustamist luksuseks ja rohkem neid, kelle jaoks on see elementaarne. Samuti võib öelda, et pigem ei ole kindlustamine seotud mitte niivõrd inimese sissetuleku, vaid tema väärtushinnangutega. Tavaliselt soetab kindlustuse keskmise sissetulekuga inimene, kes väärtustab turvatunnet. Kindlustus ei ole enam ammu rikaste inimeste privileeg, pigem vastupidi.

Kui klientidel on võimalik tekkinud kahjudest teada anda nii büroode, telefoni, e-kirja kui ka internetikeskkondade kaudu, siis kõige mugavam on pärast sõidukiga juhtunud kahju pöörduda otse autoremondifirma ehk kahjukäsitluse koostööpartneri poole. Nii tegeleb vajaliku nn paberimajandusega kahjukäsitleja, kes ajab kindlustusseltsiga paberid ise korda.

Ü

ldjuhul vahetatakse kevadel enne mootorrattahooaega õli ja õlifilter. Vähemalt kord kahe hooaja jooksul oleks hea vahetada ka jahutus- ja pidurivedelikku. Samuti ei tohi unustada ketimäärimist. Neil, kellel jäi sügisel enne mootorratta talvekorterisse panekut õli vahetamata, tuleb see nüüd ilmtingimata ette võtta. Soovitavalt koos õlifiltri vahetusega.

Nii nagu paljude teistegi teadmisi nõudvate valdkondade puhul, arvestab ka mootorrattur peale enda kogemuse müüja soovitustega. Seetõttu tuleb veenduda, et müüja soovitused on pädevad.

Ostmisel peab tähelepanelikult jälgima, kuidas tootja mootoriõlide omadusi kirjeldab. Näitajad ja argumendid, millega mootoriõlisid reklaamitakse, on sageli küll ahvatlevad, aga paraku tihti ka segadusseajavad.

Kui pakendil on kirjas täissünteetiline, peab selle sisu tõepoolest olema täissünteetiline. Õlid, mis pole tegelikult täissünteetilised, eksitavad ostjat selliste nimetuste ja siltidega nagu «Synth», «Synthetik» või «Synthoil». Mõistet «poolsünteetiline» kiputakse tänapäeval samuti kurjasti ära kasutama, sest mõned tootjad nimetavad ka mineraalõlipõhiseid mootoriõlisid poolsünteetilisteks ainuüksi seetõttu, et neis sisalduvad manused on sünteetilised.

Spetsifikatsioonide puhul on tähtsad faktid. Õli peab täitma pakendil loetletud spetsifikatsioone. Üks selliseid spetsifikatsioone ja kvaliteedimärke on JASO MA-2, mis kirjeldab praegu kõige kõrgemaid nõudeid mootorrataste mootoriõlidele kasutamiseks peamiselt märgsiduriga mootorratastes. Neljataktiliste mootorite õlid, mis peale JASO MA-2 täidavad ka

Ameerika kvaliteediklassi API SM nõudeid, on praegu vaieldamatult tipptase.

JASO MA litsents näitab, et seda mootoriõli võib kasutada märgsiduriga tsiklites.

Kasutades JASO MA märgiseta tavalisi 4T mootoriõlisid, seab see ohtu märgsiduri – sidurikettad kuluvad kiirelt ja sidur hakkab libisema. Nagu eespool mainitud, siis JASO MA-2 on veelgi efektiivsem siduri tööks kui näiteks JASO MA.

Äriklassi varustus. Standardina.

Naudi auto- ja tehnoloogiamaailma viimaseid uuendusi ning ole turvatud kõrgeimal tasemel.

Naudi sõitu uues Honda Accordis, kus äriklassi nooblimad lisad on juba standardvarustuses.

ÄRGE UNUSTAGE KA KETIMÄÄRIMIST Kettide määrimiseks soovitan kasutada spetsiaalset ketiõli.

Spetsiaalne ketiõli on hea roomavusega, seega jõuab hästi ketilülide vahele ja tänu heale kleepuvusele ei tilgu tsentrifugaaljõu mõjul. Eriti kiirete pööretega kettide puhul kasutatakse ka spetsiaalset ketivaha.

Nii nagu paljude teistegi teadmisi nõudvate valdkondade puhul, arvestab ka mootorrattur peale enda kogemuse müüja soovitustega.

Vähemalt kord kahe hooaja jooksul oleks hea vahetada jahutus- ja pidurivedelikku. Kui sõidustiil on sportlik või retk viib mägedesse, võiks kasutada kõrgema keemispunktiga pidurivedelikku.

Samuti tuleks mootoriõlide viskoossust valida sõidustiili ja klimaatiliste tingimuste järgi. Mida rohkem kuuma mootor saab, seda viskoossem peaks õli olema.

Tähtis on, et kõik mootoriosad oleksid kaitstud, kuid samas avalduks ka mootorivõimsus maksimaalselt ning kütusekulu ei suureneks. Kui endal parima valiku tegemiseks otsustust napib, aitavad professionaalid kaupluses või maaletooja juures.

Teemalehe toimetaja: Kuldar Kullasepp kuldar.kullasepp@postimees.ee | 666 2258 Reklaami projektijuht: Marko Kross marko.kross@postimees.ee | 666 2186 Küljendus ja makett: Andrus Rebane Väljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, Tallinn | tel 666 2202 | faks 666 23 01

Tule proovisõidule!

Catwees OÜ Tallinn, Pärnu mnt 139, tel 650 3300; Tartu, Narva mnt 3, tel 730 0385; Pärnu, Ehitajate tee 2, tel 447 6176 Veho Eesti AS Tallinn, Paldiski mnt 100, tel 617 7080; Agdeck-Auto AS Jõhvi, Pargi 39, tel 332 1430; Narva, Võidu 19, tel 356 3311 ML Autoservice OÜ Kuressaare, Auriga keskus, Tallinna tn 88, tel 452 2550; LX Motors OÜ Viljandi, Piiri 2, tel 435 5421

www.honda.ee

Kombineeritud kütusekulu: 5,3– 7,5 l / 100 km, CO2 emissioon 138–173 g/km.

16. MAI 2011

KULDAR KULLASEPP kuldar.kullasepp@postimees.ee

G

oogle ja tema partnerid näitasid konverentsil kõige imepärasemaid lahendusi, mille keskmeks ettevõtte arendatavad platvormid, eriti just Android.

Kõrgtehnoloogiast huvitatud autojuhid kergitavad aga kindlasti kulmu, kui kuulevad Fordi arendustööst.

Nimelt on ettevõte töötamas välja nutikaid tehnoloogiaid, mis oskavad arvestadaanalüüsida autojuhi sõiduharjumusi ja teha selle põhjal soovitusi optimaalsemaks sõitmiseks.

Arendustöödel on oma osa ka Google’il, kelle teadmisi pilveraalindusest ja tarkvara programmeerimisest Ford usinalt kasutada saab.

Tulevikus jälgivad Fordi toodetud autod juhi sõiduharjumusi. Näiteks jätab auto meelde, mis kellaajal millisel marsruudil sõite tehakse. Nii

teab auto täpselt, et näiteks kell kaheksa hommikul asub juht kodust tööle. Auto teab ka, millist marsruuti sõidetakse.

Kombineerides seda reaalajas saadava liiklusinformatsiooniga oskab auto teha juhile soovitusi marsruudi osas juba liiklema asumisel.

Samuti oskab auto jälgida liikumiskiirusi, kiirendusi ja teede looklemist, võimaldades nii teha seadistusi. Eesmärgiks ikka kütuse säästmine ja optimaalsete sõiduomaduste leidmine.

Liiklemise käigus kogutud andmed salvestatakse serveritesse ja kogutud andmeid saab kasutada kogu süsteem, tagades nii sõidusoovitusi kõigile süsteemi kasutavatele autodele. Pilveraalinduse kasutamist nõuab ka tõsiasi, et andmete analüüsimine ja ennustuste tegemine nõuab suurt arvutusjõudlust ja igat autot pole mõtet sellise arvutusvõimsusega varustada.

Seepärast kasutatakse internetti ühendatud servereid,

FOTO: LIIS TREIMANN

mis suhtlevad autodega juhtmevabalt.

Ford on edumeelne ettevõte olnud aastaid. Pilveraalinduse võimaldatavaid rakendusi kasutab juba praegu ettevõtte Ford SYNC tooteperekond.

Senini on tegemist aga eelkõige teenustega, mis aitavad juhil mugavamalt liigelda – näiteks navigatsioon, aga ka meelelahutusteenused.

Internetiühendusega autode puhul peab aga Ford hoolitsema ka süsteemide turvalisuse eest. Hiljutised uudised isikuandmete laiaulatuslike varguste kohta võivad kasutajates umbusku tekitada. Seetõttu on Ford lubanud, et tuleviku autoga seotud teenused on turvalised ja ettevõte teeb kõik endast oleneva, et kogutud andmeid ei oleks võimalik varastada või kuritegelikel eesmärkidel kasutada.

5

Fotod loovfiltrite kasutamisest (kõigil on toime tugevusele 3 astet, pildistatud kit-objektiiviga 18-55/3,5 – 5,6)

Ford ehitab üha targemaid autosid Möödunud nädalal toimunud Google’i arendajate konverentsil tutvustas Ford arendusjärgus olevat tehnoloogiat, mis analüüsides autojuhi sõiduharjumusi seadistab autot nii, et saaks tagada võimalikult efektiivse energiakulutuse.

AUTO JA TEHNIKA

16. MAI 2011

FOTOD: PEETER LANGOVITS

AUTO JA TEHNIKA

4

ALGNE FOTO

TERALINE MUSTVALGE FOTO

KALASILMAEFEKT

MINIATUUREFEKT

Ehk aitab Fordi nutikas süsteem tulevikus ka Eestis ummikuid vältida.

Makrofoto kit-objektiiviga – sellest lähemale kahjuks ei saa.

ISO 6400 lubab hämaras vägagi arvestatava kvaliteediga fotosid teha.

Canonilt kõbus uustulnuk – EOS 600D PEETER LANGOVITS peeter.langovits@postimees.ee

U

usi digipeegelkaameraid lisandub turule pea igas kvartalis. Samal ajal on üha täiuslikumaks muutunud kompaktkaamerad, lisaks on kanda kinnitamas neist suurema sensoriga ja lisavõimalustega hübriidkaamerad. Erinevate tootjate ja hinnaklasside vahel käib populaarsuse nimel kõva rebimine.

Lisaks veel levinud eelarvamused ning kasvavad sooduspakkumised.

Eelmisel hooajal turule tulnud mudeleid saab juba praegu ligi veerandi võrra soodsamalt.

Seejuures on endiselt tegemist igati korralike ja moodsate aparaatidega. Vaatamata eelnevale on edasijõudnud fotohuviliste seas endiselt soositud peegelkaamerad, millel sensor suurem ja ka lisavarustuse valik rikkalik.

TÕSISEID TEGIJAID TULEB JUURDE Üha enam on levinud nn kaks ühes tüüpi peegelkaamerad, mis võimaldavad lisaks korralikule jpeg- või raw-vormingus fotole salvestada ka täislahutusega HD-videot. Ikka leidub neid, kes kaamerat uuema malli vastu soovivad vahetada või otsustanud sügavamalt fotoavarustesse sukelduda. Kui mõned aastad tagasi olid peegelkaamerate tootjate seas liidriteks Canon ja Nikon, siis nüüd pakuvad neile selles turusegmendis tõsist kon-

MÕNED ISELOOMULIKUD NÄITAJAD ÄITAJAD • 18-megapiksline APS-C CMOS sensor (22,3 x 14,9 9 mm) • Digic 4 kujutise töötlusprotsessor • 9 iseteravustamispunktiline autofookus • Sarivõte kiirusega kuni 3,7 kaadrit sekundis, seejuures JPEG – kuni 34 kaadrit, RAW-formaadis is kuni 6 kaadrit järjest • Kõrge lahutusvõimega, 1,04-megapiksline väljapööratav 3-tolline Clear View LCD ekraan • Full HD-video • Integreeritud juhtmevaba välklambi kontroll ni 12800) • Valgustundlikkus 100–6400 ISO (laiendatav kuni tomaatne pildistamise režiim • Scene Intelligent Auto – stseenituvastusega automaatne • Loominguliste filtrite funktsioon • Kere kaal koos aku ja mälukaardiga 570 g

kurentsi ka Pentax, Sony, Panasonic ja Olympus. Menukuse määravad kaamera universaalsus ja töökindlus, lisavarustuse valik, hoolduse tase ning loomulikult toote hinna ja pildikvaliteedi suhe.

Canoni digikaamerate perekond täienes aasta alguses mitme uue mudeliga. Enim levinud keskklassi (kere maksumus alla 900 euro) lisandus EOS 600D. Uurides selgus, et mingit kvalitatiivset hüpet sellega ei kaasnenud ning uuendus piirdus eelkõige kasutusmugavuste parandamisega. See nõudlikule amatöörile sobiv pildimasin seeriast, kuhu kuulus eelkäija EOS 550D, on aga pigem sammu võrra lähedasem Canoni aste kõrgema klassi mudelile.

Tundub, et Canon soovib ka edasijõudnule pakkuda soodsa-

ma hinnaga enam võimalusi, kui see juba 2003. aastast arendatud seeria senini pakkunud on.

MUUDATUSED VÄIKSED, AGA OLULISED Põhiliseks erinevuseks võrreldes eelkäijaga on kõrgresolutsiooniga väljapööratav LCD-ekraan, pisut suurenenud gabariidid ning 40 grammi võrra raskem kaamerakere. Minul oli sellest ainult hea meel. Tänu muutustele on kaamera käepide nüüd mugavam ja aparaat püsib käes stabiilsemalt. See on oluline just pikemate säriaegadega pildistamisel. Kaamera seadenupud on logistiliselt paremini paigutunud ning ka kindaga näpitavad. Menüü on kasutajasõbralik ja informatiivsem. Kindlasti on abiks väiksema kogemuse-

g p ga piltnikule võimalus nüüd ekraanilt lugeda lug selgitusi valitud funktsioon funktsioonide kohta ja soovitusi nende rakendamiseks. ra Kui võ võrrelda uustulnukat klass kõrgemal oleva uue klas mudeliga EOS 60D, siis mud nen nende tehniliste paramee meetrite vahe polegi ena nii suur, küll aga enam hinnavahe. hinn Uudne «Scene IntelliUu gent» (stsee (stseenituvastus) automaatfunktsioon analüüsib võttesituatsiooni ja valib ise võtteks optimaalsed sseadistused. Neile, kes arvutis oma fotodele järeltöötlust ei tee, pakuvad menüüs leiduvad EOS 60D kaamerale omased loovfiltrid salvestatud kaadritega mugavat mänguvõimalust.

Hea abimees on väljapööratav ekraan. Live-view režiimis võimaldab see mugavamalt pildistada ja videot salvestada ebamugavatest võttepunktidest ning luua põnevamate rakurssidega fotosid.

FOTOLE LISANDUB VIDEO Fotoaparaatide videosalvestuse võimalused muutuvad üha paremaks. Lisaks täislahutusega HD-videole saab uudse video snapshot funktsiooniga salvestada lühikesi, kuni 8-sekundilisi klippe. Juurde on tulnud ka videosalvestusel 3–10-kordne digitaalne suum. Kuna odava kitobjektiivi autofookus on mürarohke, tasub videosalvestusel kasutada käsitsi fokuseerimist või hoopiski vaiksemaid objektiive ning eraldi olevat mikrofo-

Canon on rõhku pannud kasutusmugavuse tõstmisele.

ni. Muidu võib mõne ürituse helisalvestus meenutada pigem käiku roostikus häälitseva pardipere juurde.

Suur valgustundlikkuse ulatus lubab nõrga valguse korral edukamalt ilma välklambita pildistada või kiirestiliikuvaid objekte paremini fikseerida. Võrdlustes madala tundlikkuse juures pole pildi kvaliteedis märgatavaid erinevusi. 1600 ISO juures teralisus kasvab, kuid pole veel häiriv. Vahed ilmnevad suurema tundlikkuse juures ning 12800 puhul domineerib kaadris teralisus ja müra. Huvitav tähelepanek oli mulle seegi, et 3200 ISO juures pildistatu oli väiksema müraga, kui aasta tagasi katsetatud EOS 7D puhul nägin.

Tõenäoliselt on sellelgi mudelil nüüdseks olukord paranenud.

Seega praktilist vahet enam müratasemes 550D, 600D, 60D ja 7D pole, sensorid on ju samad. Ka pikslite arv (18 megapikslit) on nende sensorite suhtes ilmselt oma lae saavutanud.

Puudust tundsin oma töös aga tundlikkuse vaheastmetest.

See tähendab, et 400, 800, 1600, 3200 ISO-le lisaks võiks olla ka astmed 640, 1250, 2000, 2500. Nii jääks mõnigi mürane pilt tegemata. Menüüs võiks olla ka täpsem info aku seisukorrast, sest komplekti kuuluv liitiumaku võimaldab CIPA standardi järgi umbes 440 kaadrit ühe laadimisega jäädvustada. See on eriti vajalik neil juhtudel, kui kasutad palju sisseehitatud välklampi ja töötad live-view režiimis.

AUTO JA TEHNIKA

6

16. MAI 2011

AUTO JA TEHNIKA

16. MAI 2011

7

SmartTV – selle aasta telerimudelite märksõna HEIGO ENSLING

näitleja nime ning teler püüab andmebaasidest leida täiendavat infot otsitava kohta.

Mudelid alates EX520 suudavad tuvastada, et vaataja lahkus teleri eest ning lülitavad teleri pildi kohe ooterežiimile, jättes heli mängima. Naastes näiteks köögist värskete võileibadega, lülitab teler end tööle tagasi.

Digitarga kaasautor

E

simesed telerid nägid ilmavalgust Inglismaal, Prantsusmaal ja USAs juba aastal 1928, kuid esmase teleülekandeni läks veel aega kaheksa aastat. Esimene rahvusvaheline teleülekanne toimus 1936. aastal Müncheni olümpiamängudelt.

Möödusid aastad, mustvalgest kineskooptelerist sai värvilist pilti edastav pildikast, aga teleri sisu ei muutunud. Veel kolm-neli aastat tagasi tundus, et telerite areng on seisma jäänud. Suurest saepurukastist sai küll disainitud LCD- või plasmapaneel, aga uuendused, mida ostja tajus, olid vaid välised. Disainilt muutusid telerid üha kaunimaks, tavalist musta plastmassist kesta hakkas asendama poolläbipaistev punakas, sinakas või rohekas klaasjas plast. Kasvasid LCD-telerite ekraani diagonaali suurused ning vähenes ekraani paksus. Aga sisult jäi teler ikka vaid suureks disainielemendiks elutoas, mis suutis edastada vaid telejaamade toodetud telekonserve.

Nutiteleriks ehk välismaa keeli Smart TV’ks muutus teler alles 2010. aastal, kui teleri tagapaneelil leidis koha RJ45-nimeline liides, mida tavainimene tunneb ehk võrguliidese nime all.

TELERIGA SAAB TEHA AINA ROHKEM

Telerist sai järgmine võrguühendusega koduseade mängukonsooli või välise kõvaketta kõrval.

Kui esimestest nutiteleritest leidis kasutaja kolm rakendust – Youtube, Picasa ning ilmateate ja mõned tootjad lubasid veel lisaks sirvida mõnda veebilehte, siis nüüd on aeg heita pilt 2011. aasta mudelitele ning uurida lähemalt, millele tootjad on panustanud.

LG PANUSTAB PASSIIVPRILLIDELE Kõige olulisem uudis LG poolt vaadatuna on 3D-telerites passiivprillide kasutusele võtmine.

Selliste prillidega varustatud mudelid kannavad Cinema 3D TV nimetust. Samal ajal jäävad alles ka aktiivprillidega tipptelerid, mille mudelid saavad lisanime Full LED 3D.

SOBIB JUST SINU SIHVERPLAADIGA

Uus Philips SensoTouch 3D (RQ12xx) on terane ja nahasõbralik elektripardel, millega saavutad vähese vaevaga veatu välimuse. Õige tunne, nahalähedane ja kaasaegne raseerimine on märksõnad, mida koged igal hommikul, kui sinu vannitoariiulil on just see vajalik meestevidin.

KAMPAANIA KÄIB! Just praegu saad Philips SensoTouch 3D pardli 60päevase rahulolugarantiiga. Ja kui sulle nii hea pardel mingil põhjusel ei sobi, saad raha tagasi. Pakkumine kehtib kuni 30. juunini ostetud pardlitele. Küsi täpsemat infot müüjalt ja pane Philips proovile!

Kampaania kestab 01.03.-30.06.2011

KOLM ERAKORDSET FUNKTSIOONI: t GyroFlex 3D, kolmemõõtmeline detail, mis järgib ideaalselt näo ainulaadseid kontuure. t UltraTrack, innovatiivne raseerimispea. Kolm spetsiaalset rada: normaalsetele karvadele, pikkadele karvadele ja habemetüükale. t Aquatec, tihend, mis võimaldab valida ka värskendava märgraseerimise SensoTouch 3D pardlil on paremaks juhtimiseks mugav käepide, puutetundlik juhtimine ja täiustatud ekraan, mis näitab minutites järelejäänud raseerimisaega ning pardli laadimise või puhastamise vajadust. Mõned tooted SensoTouch 3D sarjas on varustatud JetClean süsteemiga, mis puhastab, õlitab ja laeb pardli parimateks raseerimistulemusteks iga päev.

3D-passiivprillid – mis need on? Kui võrrelda aktiivprille passiivprillidega, siis passiivprillide kasuks räägib neli omadust. Esiteks on prillid kergemad, kaaludes vaid 16 grammi.

See on võimalik tänu sellele, et passiivprillid ei sisalda akut ega signaali vastuvõtjat kaadri sünkroniseerimiseks.

Teise eelisena saab välja tuua vaatenurga ning kauguse telerist, mis on oluliselt suurem. See on võimalik, kuna enam pole kaadreid vaja sünkroniseerida saatjaga.

Eeliseks aktiivprillide ees on ka mugavus – pea kallutamine ekraani suhtes ei muuda telepilti oluliselt tumedamaks.

Neljas ja tarbijatele ehk kõige olulisem on seejuures fakt, et passiivprillid on odavamad kui aktiivprillid. Ka passiivprillide jaoks loodud telerid on odavamad.

LG telerites on kasutusele võetud FPR (Film Patterned Retarder) tehnoloogia, mis lisab LCD-ekraanile veel ühe uue polariseeruvat valgust suunava kile kihi. LG väitel aitab see uus tehnoloogia vähendada 3D-pildi ähmasust ning värelust. Ähmasuse vähenemise kohta küll ei oska täpsemalt öelda, kuna puudus võimalus võrrelda üht pilti teisega, aga 3D-demoklippe oli küll võimalik värinavabalt vaadata.

SmartTV poolelt on lisandunud Twitter, LG Apps ehk LG kauplus, kus saab uusi rakendusi alla laadida, ning Media Link, mis võimaldab suvalises kohas internetiühenduse abil arvutist või mobiilist kiirelt pildid või videod LG serverisse üles laadida ning neid kohe suurel teleriekraanil vaadata.

PHILIPS ARENDAB NII NET TV’D KUI 3D’D Jätkub Cinema seeria arendamine, et ka kodus oleks võimalik nautida kinost teada-tuntud laiekraani formaati. Philips üritab jätkuvalt tõestada, et tõeline kino on kodus nähtav vaid 21:9 resolutsiooniga ekraanil.

Loomulikult kaasnevad sel-

on ülikerged ning sobivad ideaalselt ka prillikandjale.

Selle aasta SmartTV’s rõhutab Samsung sotsiaalmeedia kasutamist – Twitter, Facebook, Google Talk. Ning mis veelgi huvitavam – nüüd on võimalik telerit kasutada telefonina – Skype’i kõned nii hääl- kui ka videokõnena. D9000 seerial on sisseehitatud kaamera, D7000 ja D8000 seeria saab väikese välise kaamera, mis ühendatakse teleriga USB-kaabli abil.

Rakendustest on lisandunud Google Maps, avatud veebisirvija ning kõik lisanduvad rakendused on nüüd kättesaadavad Samsung Appsi alt.

liste ekraanidega Ambilighttaustvalgustus, 3D-prillid ning sel aastal uuendusena kahe sisendi samaaegse vaatamise võimalus. Ei puudu ka juhtmevaba internetiühendus ning Net TV ehk siis Philipsi SmartTV. Philips üllatab 2011. aastal kahe erineva 3D lahendusega – üks neist kannab nime 3D Easy ning teine 3D Max. Ei tea praegu öelda, kas Philips teeb ekraanide arendamisel koostööd LG’ga, kuid tulemused on väga sarnased.

3D Easy juures on kasutusel passiivsed 3D-prillid, mis on kaalult kerged, hinnalt soodsad ega vaja tööks voolu, aga kuvavad silma ette pilti vaid 540 rea kaupa.

Selliste prillide ja tehnoloogiaga varustatakse uued 7000seeria mudelid. 8000- ja 9000seeria mudelid saavad komplektis kaasa 3D Max prillid ning tehnoloogia. 3D Max prillid on aktiivprillid, mis võtavad vastu telerist saabuvat signaali ning sulgevad kordamööda ühe ja siis teise silma vaate. Loomulikult on sellised prillid veidi raskemad kui passiivprillid, sest peavad oma raami mahutama nii vastuvõtja kui ka aku.

Samas, kumbki silm näeb telepilti, mis koosneb 1080 reast ehk siis FullHD pilti.

Lisaboonusena suudavad 8000 ja 9000 seeria mudelid muuta igapäevast 2D-telepilti 3D-vaateliseks. Eelmise aasta mudelid seda ei võimaldanud.

Alates sügisest lubab Philips mängukonsooli kasutajatel 3Dprillide abil oma pilti täisekraanil. Enam ei pea vaatama oma edenemist poolitatud ekraanil, vaid kumbki mängija näeb oma mängu pilti tervel ekraanil.

Philips pakub filmilaenutust oma Net TV alt – kanaliteks näiteks Videoload, Film2Home, Videoland, iConcert.

Uudse rakendusena saavad Prantsusmaa ja Saksamaa kasutajad enne hommikust töölesõitmist teleriekraanilt uurida TomTom HD Traffic rakenduse abil ummikuid ning teetöid töölesõidu trassil. Kahjuks aga antud teenus Eestis ei toimi.

SAMSUNG ASENDAS INTERNET@TV SMART TV’GA Samsung on kasutusele võtnud internet@TV asemel uue termini SmartTV ning koos sellega ka Smart HUB termini. Kui SmartTV tähistab üldmõistes «tarka telerit», siis Smart HUB on targa teleri uuenenud menüü osa. Ja lisaks teleritele on sama Smart HUB leidnud koha ka Samsungi uuemates Blu-ray mängijates ning kodukinodes.

Seega veidi vanemate telerite

omanikud ei pea endale kohe uut telerit ostma jooksma, vaid võivad osta näiteks uue Smart HUB aplikatsiooni sisaldava BlueRay-mängija.

Suure muutuse on läbi teinud ka 3D-prillid, eriti need, mis lisatakse kaasa suurema numbriga seeriatele – kaal alla 30 grammi ja juhtmevaba laadimine võimaldab korraga laadida kuni nelja prillipaari ning sünkroonimine teleriga toimub nüüd Bluetooth-ühenduse abil. Mudeli SSG-3700CR raam ja sangad

SONYL UUS PILDIPARANDUSMOOTOR Kõige esimeseks uudiseks saab nimetada Bravia pildi- ja heliparandusmootori loovutamist SonyEricssoni tarkadele mobiilidele ning uue X-Reality nimelise parandusmootori kasutuselevõttu.

Kõik 2011. aasta mudelid saavad sisse valgussensori, mis automaatselt reguleerib taustvalgustuse intensiivsust toa valgustatuse järgi. Ühelt poolt tagab selline sensor alati optimaalsema pildi, teiselt poolt aga vähendab energiatarvet näiteks

õhtul vähevalgustatud toas telerit vaadates.

3D osas erilisi muutusi ei ole, sest kasutusel on jätkuvalt vaid aktiivprillid. Viimased on küll läbi teinud arengu – on kergemad, stiilsemad ning ei tumenda vaadatavat nii tugevalt kui 2010. aasta prillid. Samuti on nüüd 3D-saatja sisseehitatud nii HX92, HX82, HX7 kui ka NX72 ja EX72 seeria mudelitele.

Internet Video ehk YouTube, DailyMotion ja paljud teised netikanalid on nüüd kättesaadavad pea kogu mudelite valikule – võrguühendusega on ka EXseeria mudelid, lisaks on EXseeria WiFi Ready – osta juurde Sony USB WiFI-pulk ning naudi Internet TV’d või koduvõrgus olevaid meediafaile juhtmevabalt. Kui on olemas internetiühendus, siis saab sellist telerit kasutada ka Skype’i kõnede tegemiseks, juurde on vaid vaja mikrofoni ning kaamerat. Loomulikult on esindatud sotsiaalvõrgustik Facebooki ja säutsumine Twitteri näol ning uudisena mobiilidest tuntud TrackIDnimeline rakendus, mis kuulab telerist kostvat muusikapala ning paarikümne sekundiga on leitud nii selle loo pealkiri, autor kui ka esitaja. Analoogne teenus on ka filmide kohta, kuid siis peab ise sisestama filmi või

Lihtsast pildikastist sektsioonkapi keskel on saamas tark teler.

Kui eelnevatel aastatel on märksõnadeks kõikidel tootjatel olnud FullHD, LED ja 3D, siis sel aastal on kõik juhtivad telerite tootjad rõhunud oma reklaamides ja tootetutvustustes just «TARGA TELERI» omadustele ning interneti abil kättesaadavatele lisavõimalustele.

Teiseks ühiseks tunnuseks on energiamärgise lisandumine, mis annab teada, et telerid kuuluvad ökonoomsesse A-klassi. Näiteks kulutab 55-tollise Samsung D8000 omanik aastas 158 kWh ning 40-tollise Sony EX720 omanik vaid 93 kWh. Numbrid baseeruvad arvutusel, et keskmine vaataja istub ööpäevas teleri ees neli tundi.

Kolmandaks on võimalik uusi telereid juhtida nii iPhone kui Androidi nutifoniga – vastavad rakendused on juba allalaaditavad nii iTunes’is kui ka Android Marketis.

Ning neljandaks lubavad telerid salvestada üle õhu leviva digiTV kanalite saateid otse mälupulgale või USB-kõvakettale.

Ainult et vaatamiseks peab kasutama kindlasti sama telerit, millega salvestati.

Viiendaks on kõik telerid saanud üheks suureks ekraaniks koduvõrgus ning suudavad juba valikuliselt – kes rohkem, kes vähem – oma ekraanil maha mängida koduvõrgus olevatest arvutitest, mobiilidest ning võrguketastelt jagatud meediat. Aga kolme formaati – MP3, JPEG ja AVI – toetavad juba kõik tootjad.

Kokkuvõtvalt võin nentida, et head pilti suudab iga teler maha mängida, kuid sisulised erinevused tulevad välja just SmartTV osas – enne ostmist tasub kindlasti uurida, milliseid tarku rakendusi sinu uus teler suudab sulle kodus pakkuda.

Postimees proovis Samsung SmartTV’d KULDAR KULLASEPP kuldar.kullasepp@postimees.ee

T

eleri esmakordsel käivitamisel tuleb see seadistada. Kõigepealt kasutajanimed, seotud teenused… Vahepeal laeb teler alla mõned programmid ja paigaldab need. See ei võta kuigi kaua aega, aga on väga põnev jälgida, sest lubaks oodata justkui enneolematut telerivaatamiskogemust.

Ainult et klaviatuuri ei ole. Pika ja lohiseva kasutajanime kirjutamine teleripuldiga on justkui kohmaka kummiste nuppudega telefoniga sõnumi toksimine. Õnneks on olemas eestikeelne sõnastik ja tänu T9 funktsioonile piisab enamiku sõnade puhul igal klahvil korra vajutamisest – teler saab õige pea aru, mida ma kirjutada üritan.

Veidi hiljem, kui avastada nii Android kui iPhone’ile loodud Samsungi teleri juhtimise rakendus, saab tekste kirjutada ka mobiiltelefoni virtuaalklaviatuuri abil. Nii muutub isegi Facebooki kasutamine teleriekraanil suhteliselt mugavaks.

Ent kui juba telefon käes, miks ma peaks kasutama teleri Facebooki telefonis oleva asemel...

Kuid ikkagi, et saada kasutada teleri kõiki võimalusi, peaks sel olema võimalus ühendada juhtmevaba klaviatuur ja hiir. Või siis peaks sel olema Microsoft Kinectiga sarnane kaameraga sensor, mis telerivaataja käega antud käsklused ära tunneb. Aga kaugel seegi tulevik on.

Internetist veel. Smart Hub teenus, mis on väravaks põnevate rakenduste juurde, sisaldab muu hulgas näiteks Youtube’i ja Vimeot. Eriti kvaliteetset sisu pakub just viimane, valikus on hulk põnevaid HD-vormingus lühifilme, mis teleri pildikvaliteedi eriti esile toovad. Seevastu netikülgede vaatamine kaasatuleva lehitsejaga on arvuti või tahvelarvutiga võrreldes piisavalt ebamugav, et seda suhteliselt harva teha.

Samsungi telerirakenduste pood peaks pakkuma omajagu programmikesi, mida telefoni paigaldada, kuid siin Eestis poodi sirvides just kuigi palju rakendusi ei leidu. Ehk paraneb olukord juba (lähi)tulevikus, sest SmartTV’d võtavad poodides üha suurema pinna enda alla.

Samsungi uued telerid on väga nutikad. Näiteks lubavad need telekavas valida saated, mida salvestada kõvakettale või mälupulgale. Salvestusi oskab maha mängida ainult sama teler ise – piraatlust tuleb ju tõkestada. Telekavast salvestamine on võimalik ainult antennikaabli otsast – kas siis digitaalne kaabel või üle õhu saabuv digiTV pilt. Digiboksi kasutajad on sellest võimalusest priid. Seni, kuni telerid ei sisalda näiteks Elioni arendatavat nutiteleri platvormi, ei saa kasutada ka päris kõiki nutitelerite võimalusi.

Ent uurimist jagub igal juhul palju. Kui varasemalt piirdus teleri kasutamine telekanalite pakutava vaatamisega ja teleri uurimisel tuli piirduda mõningate pildisätete timmimisega, siis uutes nutitelerites on kaevamis- ja avastamisrõõmu kui mitte kuudeks, siis nädalateks kindlasti. Võib üsna kindlalt öelda, et nutiteler muudab vaataja harjumusi. Ja olles nutitelerit vaadanud on raske minna tagasi vana teleri juurde...

8

AUTO JA TEHNIKA

16. MAI 2011