Eluruum by Postimees

ELURUUM Postimehe sisustuseri â&#x20AC;˘ aprill 2012

ELURUUM

Neli seina täis võimalusi

Sisukord Tulevikukodu tarkus saab alguse planeeringust

Ökokodune mahemaailm hoiab tervist ja keskkonda

Vaegnägijat aitavad kontrastid ja rohke valgus 10 Eesti disain kogub tuntust ja tunnustust

Foto paneb interjööriilme i-le täpi 13 Saagirohke eluruum aias

Isiklik ürdiaed kodus

Muuda õuetuba õdusaks

Vana ja väsinud mööbel saab värvi abil värskeks 18 Korista harvem, vähem ja kiiremini 20 Minu elu targas majas Väljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2301 Teemalehe toimetaja: Rain Uusen, tel 666 2194, rain.uusen@postimees.ee Projektijuht: Marianne Peep, tel 666 2188 marianne.peep@postimees.ee Küljendus: Andrus Rebane

25. aprill 2012

JUHTKIRI. Kevadel esimeste päiksepaisteliste ja soojade ilmadega on paljud pered harjunud oma eluruume tuulutama, et talvine rõskus kodus asenduks mõnusa värskusega. Ringi tasub aga kodus vaadata ka selle pilguga, mis veel uuendamist vajab. Rain Uusen rain.uusen@postimees.ee

evadine Eluruum jagab ohtralt suuniseid, kuidas talvepimedusest rusutud kodune keskkond lihtsaid ideid kasutades kiirelt ja mitte eriti kulukalt taas värskeks saada. Alati ei pea värskust taga ajama uusi asju kokku ostes, kui saab vanad ja väärikad esemed lihtsalt tolmust puhtaks kloppida ning vajadusel siit-sealt ühte ja teist kohendada. Kui mõni mööbliese tundub kodus liiga aegununa ja tekitab tüdimust, leiab ajakirja teisest poolest konkreetseid juhiseid, kuidas moodsate värvidega õigeid tehnikaid kasutades vana mööbliga imet teha. Vahel piisab aga hooajale iseloomuliku värskuse saavutamiseks tõesti vaid kodus korra majja löömisest. Meie koristusekspert Sirje Talvistu teeb puust ja punaseks ette, kuidas tolmust ja argimustusest kiiresti ja muretult jagu saada.

Need eurod, mis värvipoti või uue mikrokiudlapi ostmisele kuluvad, saab kokku hoida aga ise potipõllundusega tegeledes – seda kas või omaenda rõdul või aknalaual. Tiina Kolk vahendab asjatundjate näpunäiteid isikliku ürdiaia rajamiseks ka kõige pisemas, suure aiamaata kodus ning tutvustab võimalusi, kuidas seni kasutud rõdumeetrid mõnusaks puhkeoaasiks või eluruumi vääriliseks osaks kujundada.

es tahab aga elus suurema kannapöörde teha ning raiskava ja tervist kahjustava eluviisi üleüldse mahedama vastu vahetada, saab häid ideid ja juhiseid selle numbri persoonidelt Maarjalt ja Siimult, kes kaks aastat tagasi oma euroremonditud kodu ökokoduks ümber otsustasid kujundada ning oma kogemusi hea meelega teistelegi jagavad. Kodu ei ole vaid neli seina ja katus, tuletas hiljuti mulle meelde üks hea sõber. Kodu on pidevas muutumises, ütles ta – kodu areneb ühes meiega, järgides elusündmusi, unistusi, aga ka meie võimalusi. Tegusat ja unistusterohket kodukevadet!

Korterid ja äripinnad kesklinnas Kreutzwaldi tn 3. Kiviviske kaugusel Teie tulevase kodu uksest asuvad nii Kadrioru park, Vanalinn kui ka Resissadam. Kreutzwaldi maja mugava ja turvalise asukoha eeliseks on hea transpordiühendus ning lähikonnas asuvad koolid ja laseteaiad. Samuti ei jää kaugele ka kõik kesklinna toitlustus ja meelelahutus kohad.

Sanatooriumi 2A korteriomandid pakuvad piisavalt privaatsust ning seda täiendab ümberringi laiuv männimets, mis on suurepärane, linnakärast eemal olev värske õhuga elukeskkond. www.simus.ee/tervisemaja www.kreutzwaldi.ee

Taavi-Richard Paide 50 477 98 taavi@simus.ee

Raivo Talfeldt 56 513 20 raivo@simus.ee

ELURUUM

25. aprill 2012

Tulevikukodu tarkus saab alguse INTERVJUU. Tulevikukodud hoiavad kokku seal elavate inimeste aega ja raha, säästavad loodust ning pakuvad kodusoojust, selgitab energiasäästlikke passiivmaju ja intelligentseid unistustemaju planeeriva ning ehitava ettevõtte Natural House ekspert Heiki Jürissaar. Rain Uusen teemalehe toimetaja Energia kokkuhoiu soovist ja tehnoloogia arengust lähtudes räägitakse palju targast kodust ning erisugustest tarkadest lahendustest – millest aga õigupoolest üks hästi kavandatud tark kodu alguse saab? Tarkade lahenduste all võiks rääkida kodust kui tervikust, mis oleks enam kui ainult tehnoloogia poolt pakutav. «Orgaaniline arhitektuur» tähendab seda, et kodu võiks arhitektuurselt sobituda ümbritsevasse keskkonda. «Universaalne disain» lähtub aga põhimõttest, et ruumide asetus ja kodu kujundus on käepärane nii lapsele kui vanurile. Kodu luues võiks rõhku panna orgaanilistele materjalidele – võiks olla rohkem looduslikke materjale nagu puit, savi või lubi. Viimistlusmaterjalideks soovitan aga kasutada õlisid ja looduslikke värve, mis aitavad luua tervislikumat elukeskkonda. Passiivmaja-lahendused annavad aga erinevate arhitektuursete ja ehituslahenduste juures kokkuhoiu maja igakuistes küttekuludes. Kui sellele kõigele lisada targa kodu

tehnoloogilised lahendused, mis juhivad eri funktsioone kodus targalt ja säästlikult, saamegi kokku targa kodu. Kuidas prognoosite targa kodu lahenduste levikut edaspidi? Targa kodu lahendused pole enam ammu utoopilised. Kunagi näisid ka pangaautomaadid ja pangakaardid tõenäoliselt müstilistena, kuid tänapäeval on need igapäevaselt kasutatavad. Prognoosin, et targa maja lahendused levivad maailmas kiiresti. Juba seepärast, et need on mugavad ja tõstavad elukvaliteeti. Meie kliima kontekstis on toa sisetemperatuur väga oluline. Ülimalt mugav on ju kaugjuhtimise teel lülitada sisse küte kodus ning saabuda töölt juba sooja koju, sõna otseses mõttes kodusoojusesse. Tarkus on piiritu, samuti tehnoloogia areng ja innovatsioon. Osa tänapäeval uudsena tunduvaid targa maja lahendusi on peagi laialt levinud ning uusi ideid ja põnevaid lahendusi tuleb pidevalt juurde. Üsna reaalne on iidne ütlus, et kõik, mida suudad ette kujutada või välja mõelda, on tegelikult kuskil juba olemas. Targa maja ideed

on alati veidi ajast ees, need on visioonid, mis on saanud või saavad reaalsuseks. Ilmselt ei tule me tavakasutajatena selle pealegi, et leidub disainereid, kes töötavad lahendustega, mis saavad reaalsuseks kahekümne aasta pärast. Palju geniaalseid leiutisi on loonud inimesed, kes hindavad mugavust – näiteks pesumasina või tolmuimeja. Kunagi tundusid jutud ja visioonid nendestki toodetest arvatavasti sama utoopilised, kui näivad tänapäeval mõnele targa maja lahendused. Lahendused kodust, mida saab eemalt juhtida, elamisest, kus saad näiteks kaugjuhtimise teel sisse lülitada ahju, et koju tulles oleks õhtusöök juba ootamas, on juba võimalikud. Kuid ei piisa tarkadest lahendustest, kui arhitektuur ja maja planeerimine pole eelnevalt arukalt lahendatud. Mida peaks kodu targalt planeerides silmas pidama, et targa maja lahenduste integreerimisest oleks ka tolku? Oma kodu loomine on iga inimese elus suur samm. Paljudel on silme ees visioon oma tulevasest kodust – kus see asub ja milline näeb välja, kui palju on ruume ning milline on

ruumide plaan või kuidas on lahendatud heliisolatsioon. Kui juba kodu ost silme ees ning samm unistustest ja esialgsetest visioonidest selginemas, tasuks enne kodu ostmist mõelda kindlasti ka sellele, kui suured saavad olema koduga seotud kulud tulevikus. Ei tasu sihtida madalaimat hinda, kui hilisemad kulud osutuvad seetõttu suuremaks. Energiasäästlikud majad, sh passiivmajad on tavamajadest küll investeeringult kallimad, kuid tavamajadega seotud energiakulud ületavad kulutusi energiasäästlikule kodule kordades. Seega investeerides n-ö passiivmajasse, säästame tegelikult aega, energiat ning elame oluliselt tervislikumas elukeskkonnas. Kuivõrd tehnoloogia vaid toetab targa kodu kontseptsiooni ning kuivõrd tark kodu puhtalt tehnoloogilistele võimalustele rajanebki? Targa kodu planeerimine saab alguse arhitektide poolt juba projekteerimise käigus. Hästi planeeritud kodus lihtsustub ka tarkade lahenduste kasutamine. Kui planeerimisel on olnud teistsugused prioriteedid, ei aita ka targad lahendused

Tulevikukodud hingavad ümbritseva keskkonna ja aastaaegadega samas rütmis, kuid peidavad endas intelligentseid tehnoloogilisi lahendusi, mis muudavad elanike elu märkamatult mugavamaks, säästes samas loodust ja raha. Fotod: Natural House

25. aprill 2012

ELURUUM

se planeeringust kõiki küsimusi optimaalselt lahendada. Energiasääst saab alguse kodu planeerimisest ja ehitamisest, langegu valik siis passiivmaja, madalenergiamaja või energia-efektiivse maja kasuks. Targad lahendused vaid toetavad energiasäästu, juhtides kütet ja ventilatsiooni ning näiteks lülitades sisse valgusteid, lähtudes sellest, kas ruumis viibib inimesi või mitte. Kuidas peaks üks tark eluruum seal elavat perekonda teenima? Skeptikud kipuvad arvama, et liigne tehnoloogia kodus muudab elu vaid segasemaks ning tõstab võimalike rikete tõenäosust... Eks see ole mugavuse küsimus. Elektrit kasutab oma kodus ilmselt enamus inimesi, rikkeid kartmata. Targa maja lahendustega on sama – need on mõeldud inimest aitama, aega ja energiat kokku hoidma. Selles osas aga, kuidas tark eluruum peaks perekonda teenima, on valikuvõimalused suured ning siin peaks iga pere leidma paljudest võimalikest omad lahendused. Milliseid igapäevaseid eluaspekte võiks hästi planeeritud targa kodu lahendus kontrollida või milles meid aidata? Alustaks esmavajadustest. Koju jõudes tahaks, et toad oleksid soojad – miks mitte lasta siis tehnikal reguleerida maja kütet meie vajaduste järgi. Ilmselt pole vaja ventilatsioonil lasta õhku nii sageli ko-

dus vahetada, kui seal kedagi parasjagu ei viibi. Samuti on õhtusel ja öisel ajal kasutusel erinevad eluruumid, kus tuleks õhku värskendada tihedamalt. Kui saunakeris töötab elektriküttel, saab ka selle tööle panna ning külma talveilmaga koju jõudes võib kohe sauna minna. Turvasüsteem, liikumisandurid ja turvakaamerad annavad märku, kui kodus toimub liikumine, seega saab juba enne turvaﬁrma kohalejõudmist vaadata üle neti kaamerapilti, et selgitada, millega on tegemist. Suurte aknapindade puhul, mis avanevad lõunasuunda, on kaval juhtida näiteks elektriruloosid või kardinaid, meile sobivalt kas siis tuba varjutades või valgustades. Leidub ka lahendusi, mida võib veel luksuseks pidada, aga mis muutuvad edaspidi tavapärasteks. Biomeetrilised lukusüsteemid annavad võimaluse kodul iga siseneva pereliikme ära tunda ja vastavalt sellele lülitada sisse tuled, mängida lemmikmuusikat või valida lemmiktelekanali. Tark kodu võimaldab üle neti vajadusel ka uksi avada või lemmikloomi õue ja tuppa lasta. Võimalused on lõputud, kas või muru kastmine ja niitmine või muud tööd majapidamises, mis töötavad elektritoitel. Võib eeldada, et targa kodu täislahendus sisaldab nii palju elektroonikat ja paigaldajateprojekteerijate töötunde, et

saadud kokkuhoid ei vii ka aastate pärast neid kulusid nulli... Või on see väärarusaam? Mida rohkem hakatakse kasutama tehnika pakutavaid võimalusi, seda odavamaks muutub tehnoloogia ise, samuti tekib üha rohkem seadmete ja lahenduste pakkujaid, konkurents viib hinnad taas allapoole ning kliendil tekib suurem võimalus erinevaid lahendusi valida. Kas targa kodu lahendusele mõeldes tuleks lähtuda tervikust või soovitate alustada n-ö samm-sammult, tasapisi funktsioone lisades? Millest sel juhul alustada? Mõistlik oleks lähtuda tervikust ja kõik korraga välja ehitada. Kui selline võimalus puudub, saab tarka kodu hakata rajama ka järk-järgult, nii, kuidas tekivad vajadused ja võimalused. Uue kodu puhul soovitan projekteerida lahendused korraga ning juba ehituse ajal vedada laiali vähemalt kaabeldused. See osa tööst ei ole ka väga kallis. Hiljem on tükk tegemist vedada kaableid sel-

liselt, et need silma ei häiriks või sisekujundust ei rikuks. Targa ja elektroonilise ajuga kodu puhul läheb mõte paratamatult ka turvalisuse radadele – kuivõrd suur on risk, et minu kodu muutub «maailmale avatuks»? Oht, et keegi elamisse tungib, on alati olemas. Selleks ongi mõeldud lukud, turvasüsteemid ja targa kodu lahendused. Mida avatum kodu, seda lihtsam on sisse tungida. Tarka lahendust saab ka ehitada kinnise süsteemina ning sel puhul riskid peaaegu puuduvad. Samas annab avatum süsteem kasutajale rohkem võimalusi – kodu juhtimine üle interneti, kodusisene wiﬁ vms. Samas on alati võimalus jätta süsteem kinniseks vaid osaliselt. Iga kodu puhul tuleks riskid hinnata ning planeerida lahendused mõistlikult ja turvaliselt. Süsteeme saab alati turvaliseks ehitada ning krüpteerida. Kui te oma kodu just NATO peakontoriks ei ehita, poleks küll vaja sissemurdmist liigselt karta.

ELURUUM

25. aprill 2012

Ökokodune mahemaailm hoiab tervist ja keskkonda Fotod: Sille Annuk

ÖKOKODU. Maarja ja Siim otsustasid 1920ndatel ehitatud, hiljuti renoveeritud ning seega täiesti korras kodumajas võtta kaks aastat tagasi uuesti ette põhjaliku remondi. Pisipere ootel noored lõid endale ja lapsele võimalikult hea kasvukeskkonna ehk läbi ja lõhki ökokodu. Ave Lutter Maarja ja Siimu kodu oli algselt ehitatud suvemajaks. Kümmekond aastat tagasi tehtud renoveerimistööde käigus kaeti välisseinad soojustusega ning sees löödi seinad üle kipsplaadiga. Nüüdseks on pisitüdruk Mii juba pooleteiseaastane. Samm-sammult on Maarja ja Siim tema ümber loonud maheda ökomaailma, alates riietest ja toidust, lõpetades saviseinade ja ökovärviga pintseldatud aialattidega.

Maheseemnetest tärkavad taimed ootavad kevade saabumist.

Hingavad seinad «Tahtsin, et Miil oleks võimalikult hea keskkond kasvamiseks,» selgitab Maarja, «et teda ümbritseks head ja tervisele kasulikud materjalid. Paljud ütlevad, et sel pole mõtet, sest kunagi kasvab laps nagunii suureks ja astub maailma. Mõnede inimeste arvates peaks last harjutama sünnist saati kõige koledaga, mis meid ümbritseb. Natuke pestitsiide siit, natuke keemiat sealt.» Maarja leiab aga, et last võiks nende asjade eest, millel on halb mõju, pigem hoida. «Mida vähem kokkupuuteid igasuguse keemiaga, seda parem kõigi tervisele. Eriti võiks hoida last nende asjade eest, mida on võimalik vältida. Väikelaps on ju palju tundlikum ja vastuvõtlikum kui täiskasvanud inimene,» usub naine. Maarja sõnul on kipsplaat täiesti ebapraktiline ehitusmaterjal. «Lähed vastu ja juba on auk järel,» ütleb ta. «Kipsplaati pole võimalik lappida ja seinad ei hinga. Tahaks, et kodu oleks päris, mitte pseudomaterjalidest kokku pandud.» Nii otsustatigi üheskoos, et seinad tuleb savikrohviga katta. Siim pakkus algul välja katta plaadid savikihiga. Maarja ei jätnud jonni ja jäi kindlaks, et kipsplaadid tuleb täies ulatuses maha võtta ning alles siis saab remondiga peale hakata. Nii läkski. Siim kattis majaseinad kümne sentimeetri paksuste pilliroomattidega ja nende peale hakati savikrohvi panema. Siimu sõnul tuleb seintele panna kolm kihti savi, pärast igat kihti tuleb aga uue kihi lisamiseks oodata, et savi täielikult kuivanud oleks.

Siim, väike Mii ja Maarja on oma ökokodus õnnelikud.

5 nõuannet maheda elukeskkonna loomiseks 1. Vaheta kodukeemia mahepoes saadaval olevate vahendite vastu Kodusteks puhastustöödeks piisab, kui osta ökopesupulber, -nõudepesuvahend ja katlakivi eemaldaja. Viimase võib asendada ka tavalise söögiäädikaga. Ökopoodides on müügil ka universaalne apelsinikontsentraat, mida võib kasutada kõikides koristustöödes. Väikesest ja üsna soodsast pudelist piisab mitmeks aastaks. Keeruliste plekkide eemaldamiseks sobib hästi sapiseep.

Ökokodu põrand on töödeldud õli-seebiseguga.

2. Viibi võimalikult palju värskes õhus ja tuuluta siseruume Õhku aitavad puhtana hoida ka mitmed potitaimed, muu hulgas eukalüpt ja tsitruselised. 3. Valmista sööki mahetoorainest Söö palju maheaedvilja (sealhulgas võimalikult vähe tärkliserohket kartulit), maheteravilja, mahedaid piimatooteid, mahemune, paar korda nädalas soovi korral ka maheliha ning vitamiinirikkaid idusid. Väldi plastmasspakendites rasvaseid toiduaineid ja jooke ning kohvi ja teed. Mahedalt kasvatatud taimeteed teevad muidugi ainult head. Väldi välismaa hooajaväliseid kaupu, nagu talvised maasikad. Ära tarbi sünteetilisi toidulisandeid. 4. Vaheta kehahooldustooted ja kosmeetika mahetoodete vastu Mahepoodides ja apteegis on saadaval maheseep, mahe pesugeel, mahe juuksepesuvahend, mahedeodorant ning muu vajalik kosmeetika. Kindlasti oleks mõistlik vältida juuste värvimist ja keemilist töötlemist. Küünte lakkimise asemel võib küüsi poleerida ja õlitada. 5. Kasuta looduslikest ja keskkonnasõbralikest materjalidest kvaliteetseid riideid Nahasõbralikud on mürgivabalt kasvatatud ja keemiliselt töötlemata mahepuuvillast, siidivillast ning mahevillast valmistatud riided. Mahepuuvillased riided on etiketil märgitud kirjaga «orgaaniline puuvill», «biopuuvill» või «ökopuuvill».

Vanad ajalehed ootavad oma saatust vanas puitkastis. «Savi on hea termo- ja niiskusregulaator,» teab Maarja. «Kui ruumis on liiga palju niiskust, siis savi absorbeerib seda, kui ruum on kuiv, annab savi rohkem niiskust välja.» Kipsplaat on aga niiskuse vaheldumiseks eluruumis liiga jäik. «Kui savisein on piisavalt paks, vähemalt 2,5 sentimeetrit, on see ka tulekindel,» kiidab Maarja takka. Savi on elav, looduslik materjal, mis laseb seintel hingata, seetõttu

25. aprill 2012 soovitatakse seda eriti just allergikutele. Kui maja hingab, on toas rohkem õhku ja nii ei teki ka niiskusest tulenevat hallitust. Pärast krohvi kolmanda kihi kuivamist kaetakse savi värviga. Siim ja Maarja otsustasid kõige pesukindlama munaõlitempera tüüpi värvi kasuks. Saviga mäkerdamine oli päris keeruline, kuid samas ka lõbus tegevus, meenutab pererahvas. «Ega me täpselt ei teadnud, kuidas see asi käib,» tunnistab Maarja. «Juhendis oli kirjas, et savi tuleb seinale visata. Nii me siis viskasime – Siim oli pealaest jalatallani saviga koos. Kuid ta ütles, et remondi tegemine peabki lõbus olema! Panime remondiriided selga ja katsetasime, kuidas see kõige paremini õnnestub. Ei tohi liiga kaugelt visata, siis pritsib igale poole laiali.» Esimene savikiht kuivab kõige kauem – umbes nädala jagu.

Öko pole kallis Kui paljud arvavad, et öko on kallis, ei pruugi see Maarja sõnutsi tegelikult nii üldse olla, eriti siis, kui valida Eesti päritolu ehitusmaterjalid. «Suvel värvisime aia keeduvärvidega üle,» meenutab perenaine. «See koosneb taimsest pigmen-

ELURUUM dist, jahust ja raudnikkelist, on looduslik ja seenevastane.» Maarja ema ostis pulbri ja keetis värvi suures tünnis kokku. Seejärel tehti koos naabrite ja külarahvaga aialattide värvimise talgud. «Värv peaks püsima kakskümmend aastat!» lisab Maarja. Ta on koos emaga elanud pikki aastaid Norras, kus on ökoloogiline eluviis enam levinud. Eriti loodussõbralikke lahendusi kasutatakse fjordides paiknevates maamajakestes ehk hüttides. Norras õppis Maarja ka seda, kuidas puitpõrandaid peitsimise asemel looduslikult töödelda – nimelt rohelise seebiga. Pestes põrandaid mitukümmend korda rohelise seebiga, jääb puidule lõpuks õhkõrn hele kiht. Nõnda Maarja koos emaga Norras tegigi. Tema Peedu kodu puidust põrandad on töödeldud rohelise seebi ja õli seguga, mis annab sarnase efekti. «Saime just paar päeva tagasi pesumasina,» teatab Maarja õnnelikult. Kodumasinate puhul tähendab ökoloogiline valik, et lisaks loodusele rõõmustab ka rahakott. «A+++ klass, energiat ja vett säästev,» on Maarja õige valiku üle uhke. Saksamaal valmistatud pesumasin arvutab vajaliku veekoguse riiete hulga järgi ise välja ja võtab vähe elektrit. Ka oﬀ-road-ratastega

ökovanker on Saksamaal loodussõbralikest materjalidest eritellimusel toodetud ning sobib hästi Peedu metsaradadel liikuma. «Ökoelule soovitatakse rahulikult üle minna, et iseennast ja eelkõige oma lähedasi vähem traumeerida,» selgitab Maarja. «Kui viskad plastmassist hambaharja välja ja ütled, et nüüdsest alates pesed ainult puidust hambaharjaga, võivad teised inimesed sind ju imelikult vaadata.» Maarja ise käitus aga oma soovitusele otse vastupidi. «Kui tean, et miski on ohtlik, siis minu jaoks on raske viia muutusi sisse aeglaselt

– ma ei mallanud ümberkorraldustega oodata.» Nii viskas ta ökoeluga algust tehes esimese asjana kõik plastist esemed kodust välja. «Natuke oli kahju, kuna olin äsja eelnevalt muretsenud uue komplekti plastmassist kuivainetopsikuid,» muigab Maarja.

Öko on tervislik Maarja vaatab elutoa suurest aknast aeda, kus Mii rahulikult oma vankris magab. Postiga saabusid juba ammu tellitud maitsetaimede ja juurikate seemned, mida aknalaual ette kasvatada, et need siis peatselt oma peenramaale istutada.

Maarja jutust kumab läbi ülimalt terviklik mõtteviis. See, mida sööme, joome ja sisse hingame, mõjutab meid, meie keha ja tervist. Inimese käitumine mõjutab loodust ning loodus omakorda inimest. Nii kipub ökoremondist alguse saanud jutt pidevalt muudele selle eluviisiga seotud teemadele rändama, sest Maarja jaoks on kõik enesestmõistetavalt omavahel seotud. Terviku tajumine on Maarja sõnul jäänud talle kaasa Norras veedetud ajast. «Hästi lihtne on tulema see mentaliteet, et «mina ei saa ju midagi muuta», kuid Norras oli vastupidi – lastele õpetati varasest east alates, et iga inimene võib midagi muuta,» selgitab Maarja. Lihtne asi, mida tema sõnul võiks kodus muuta, on igapäevaste pesuvahendite kasutamine. Inimesed doseerivad tema sõnul kodukeemiaga sageli lihtsalt üle. «Kui tunned õues jalutades, millal naaber pesu peseb, kasutatakse liiga palju pesuvahendeid,» toob ta näiteks lihtsa reegli. «Lisaks

ELURUUM

25. aprill 2012

sissehingamisele jõuab see keemia ju meie endini tagasi läbi pinnavee ja kalade, mida sööme. Pesuvahendeid on lihtne looduslikega asendada ning kuna enamik ökovahendeid on kontsentraadid, jagub neid pikaks ajaks.»

Kui maja hingab, on toas rohkem õhku ja nii ei teki ka niiskusest tulenevat hallitust. Lisaks ökoremondile ja plastmassi väljaviskamisele järgib Maarja maheeluviisi pea kõigis muudeski valikutes. Söök, riided, kosmeetika, pesuvahendid, kuni kõikmõeldavate tarbeesemeteni välja. Ka suurema osa puu- ja juurviljadest ostavad Maarja ja Siim läheduses asuvatelt ökotalunikelt, samuti piima. Mida otse kasvatajalt osta ei saa, seda otsivad nad ökopoest.

Maarja ja Siimu koduaed on rohekaks võõbatud keeduvärvidega, lapsevanker on samuti loodussõbralikest materjalidest tehtud ning Saksamaalt spetsiaalselt tellitud. Maarja sõnul on kodus väga lihtne ökoelu elada. Kõik on kättesaadav, kuigi nõuab vahel rohkem tegelemist. Peab mõtlema ja uurima, kust mida osta, internetist tellimise tõttu võib soovitu saamine kauem aega võtta ja väljas söömise võib ära unustada. Kodusel inimesel on kindlasti kergem sellist elustiili järgida, nõustub Maarja. Need, kel pole mahti või tahtmist sajaprotsendiliseks ökoinimeseks hakata, soovitab ta siiski kas või mõningaid pisiasju muuta, et elukvaliteeti tõsta. «Ilma remondita

võib kodust õhku paremaks muuta ka roheliste taimede abil,» soovitab ta. «Tsitruselised sobivad näiteks väga hästi arvutite lähedusse, kuna nad seovad kiirgust.» Maarja ja Siim näivad oma ökokoduses mahemaailmas väga õnnelikud. Ma ei tea, kas tänu saviseinadele või taimedele, aga neil on ühiselt õnnestunud luua mõnus kodu, kus on end kerge tugitooli istuma unustada. Tundub, et lisaks headele materjalidele on sellesse kodusse pandud ka väga palju häid mõtteid ja soove.

Algselt 1920ndatel suvemajaks ehitatud, kuid hiljem aastaringseks elamiseks euroremonditud hoone muutus kaks aastat tagasi Maarja ja Siimu käe all läbi ja lõhki ökokoduks.

ELURUUM

25. aprill 2012

Vaegnägijat aitavad kontrastid j Õigel kõrgusel käsipuud aitavad vaegnägijail koridorides end vigastamata ja kiiremini liikuda, selgitab vaegnägija Kristiina Peetsalu. Foto: Mihkel Maripuu

TÖÖ- JA ELURUUMI KOHANDAMINE VAEGNÄGIJAILE. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu esimees Kristiina Peetsalu kaotas diabeedi tõttu nägemise seitsme aasta eest. Vaegnägija töö- ja eluruumis peab liikumise lihtsustamiseks olema palju valgust ja rohkelt kontraste, asjad peavad asuma harjumuspäraselt ning vajadusel saab abi tehnoloogiast, selgitab naine. Ave Lutter Kaks aastat ei näinud Kristiina midagi, kõik oli hall udu. Nüüdseks näeb ta ühe silmaga, aga ähmaselt. «Kui toas on tumedad ja heledad laigud ning tean, et tumedad laigud on toolid, siis oskan ka orienteeruda,» selgitab Kristiina. Vaegnägija jaoks on oluline, et ruumis, kus ta palju aega veedab, oleks rohkesti valgust, eriti just päevavalgust. Mõni vaegnägija valges näeb, aga hämaras muutub pimedaks, sest silm ei saa hämarusega hakkama. Päevavalgus on tehisvalgusest sõbralikum, sest viimane langeb ruumi alati teatud nurga alt ja heidab varje, mis võivad vaegnägijat ruumis eksitada. «Päevavalgus langeb ühtlaselt ja muudab kogu ruumi valgeks, koormab silmi vähem ning on tunduvalt mõnusam,» räägib naine.

Igal asjal oma kindel koht Inimese jaoks, kes ei näe, muutub asjade kindel koht kodus ja tööruumis väga oluliseks. Kristiina viskab nalja, et eseme, millel kodus kindlat

kohta pole, võiks ta sama hästi ka aknast välja visata. Vaegnägija kodus peab sisustus olema praktiline ja muutuma võimalikult vähe. Vältima peab ka teravaid ning nurgelisi esemeid, eriti põlve ja näo kõrgusel. Esemete kontrastsus on vaegnägijale oluliseks abimeheks, sest see aitab ruumis liikuda ja orienteeruda. «Kontrastsus ei tähenda seda, et kõikjal peaks väga erksaid või silmatorkavaid värve kasutama,» selgitab Kristiina. «Päev otsa tibukollast diivanit vaadata väsitab ju ka.» Seinad ja põrand võivad vaegnägijale sobivas ruumis olla üht-

Kes on vaegnägija? • Vaegnägija on nägemispuudega inimene, keda meditsiin on jõuetu aitama, kelle nägemist ei ole võimalik abivahenditega parandada ning kelle igapäevane tegevus on seetõttu häiritud. • Vaegnägemisel on palju eri vorme ning täpset arvu, kui palju inimesi Eestis selle all kannatab, on võimatu öelda. Nägemispuudega on keskeltläbi 1% rahvastikust.

moodi heledad, aga juba see, kui põrandaliist on eristatud tumedama värviga, aitab toas paremini liikuda. Erineva värviga võiksid tähistatud olla ka uksepiidad, et leiaks olulised verstapostid kergemini üles, kirjeldab Kristiina. Nägemispuudega inimese jaoks on oluline, et reljeeﬁ- ehk pinnavormi muutus toimuks koos värvimuutusega. Näiteks trepp, mille esimene ja viimane aste on markeeritud erksa värviga, on vaegnägijale piisav märguanne, et endale viga tegemata liikuda. «Kui reljeeﬁmuutusega ei kaasne värvimuutust, võib vaegnägija endale suure tõenäosusega koperdades viga teha,» jätkab Kristiina. «Kui aga muutub värv, ent mitte pind, siis on suur tõenäosus end lihtsalt lolliks teha – kobades astet, mida ei tulegi.» Kodu puhul peab Kristiina oluliseks, et majade numbrid oleksid suurelt ja silmatorkavalt ukse juurde märgitud. See on vajalik väga praktilistel kaalutlustel – et lisaks vaegnägijale endale leiaksid tema kodu üles ka teised. Varem elas Kristiina ebastandardse lahendusega majas ja seal juhtus tihti nii, et

sel ajal, kui tema oma ukse ees taksot ootas, ootas taksojuht teda hoopis vale trepikoja ees.

Müstilised sensorpaneelid Suur osa kodustest toimingutest õpib nägemispuudega inimene mälu järgi. Kristiina teab, et tema pesumasina puhul tähendab kolm klõksu vasakule tavapesu. Samamoodi õpitakse tegema hommikust kohvi või kasutama arvutit. «Kui oma köögis toimetan, võivad paljud sõbradki ära unustada, et olen pime. Mul on kõik teada ja oma käe järgi paigutatud,» selgitab Kristiina. «Kui välja hakkame minema, pean endale meelde tuletama, et keegi mind ka käevangu haaraks.» Elektroonika peab Kristiina sõnul olema vaegnägija kodus nuppudega – mida erinevamad nupud, seda parem. Et elektroonika kasutamist veelgi lihtsamaks teha, kasutatakse sageli ka peale kleebitavaid nappasid. Puutetundlik elektroonika on vaegnägija jaoks aga õudusunenägu. «Sensorpaneelid on minu jaoks müstika,» ütleb Kristiina.

25. aprill 2012

ELURUUM

d ja rohke valgus Naise sõnul muutus tema kodu pärast nägemise kaotust palju lahterdatumaks – tähtsa rolli said karbid, karbikesed ja muud anumad. «On oluline, et saaksin kuju järgi aru, mis seal sees on ning et kõik karbid asuksid omal kohal,» selgitab Kristiina.«Leiaksin arvatavasti tatra ja suhkru ka siis üles, kui neil poleks kindlat kohta või karpi, ent süsteemsus kiirendab tunduvalt igapäevaseid toiminguid. Ei pea iga kord kõike läbi katsuma ega nuusutama.»

Tehnoloogia aitab Sorteerimisel ja asjade üles leidmisel on abi ka tehnilistest abivahenditest. Kristiinal on kodus näiteks abimees Penfriend – väike pastakas, millega käivad kaasas sõrmeotsa suurused kleebised, mida võib kleepida kuhu iganes soovid. Asetades pastaka kleebisele ja vajutades nupule saab oma häälega sisse salvestada, millega on täpselt tegemist. Hiljem piisab pastakaga kleebisele vajutamisest ning see ütleb eseme nimetuse. «Mõni aeg tagasi olid audioraamatud väga populaarsed,» räägib

Kristiina. «Kui mul on neid riiulis juba 30-40 tükki reas, läheb Penfriendi kasutades nende seast vajaliku välja otsimine tunduvalt lihtsamini.» Vaegnägijaile ongi tänapäeval väga palju abivahendeid leiutatud, seda eriti olmeelektroonikas. «Aga ega väga palju neid enda ümber ei taha,» ütleb Kristiina. «Täpselt nii palju, kui on hakkama saamiseks vaja. Pean tunnistama, et pimedad on suhteliselt konservatiivne sihtgrupp. Kui midagi on endale juba selgeks tehtud, siis naljalt seda ümber ei vahetata.» Iga uue vidinaga peab ju kõigepealt kohanema ning selle selgeks õppima. Arvuti kasutamine tähendab vaegnägijale infot ja vabadust. «Saan lugeda ajalehti, teha pangatoiminguid, digiallkirjastada dokumente,» loetleb Kristiina. «Olen muidugi hiire kasutajatest märksa aeglasem, aga ega hiirt pole alati olemas olnud. Kasutame seda nagu arvutimehed enne hiirtki, klahvikombinatsioonide abil. Klaviatuur jääb ju sõrmedesse meelde. Neidsamu väikseid napakesi võib ka klahvidele kleepida.»

Arvuti kasutamiseks on Kristiinal kõnesüntesaator, mis loeb kogu lehel oleva teksti valjult ette. Mida tuttavam keskkond, seda kiiremini Kristiina internetis liigub. Võõral lehel peab ta aga vahel päris pikalt surﬁma, enne kui süntesaator vajaliku tekstini jõuab. «Masin loeb ju ette iga pisimagi teksti,» tutvustab Kristiina kõnesüntesaatori eripära. «Tavainimese silm on vist juba harjunud teatud reklaamlausetest internetis niiviisi mööda vaatama, et ei pane neid tähelegi.» Kui Kristiina seitse aastat tagasi nägemise kaotas, sai ta pimedate

ühingust palju abi. Näiteks on olemas väikesed nipid, kuidas hoida ära üle teetassi ääre valamist või kuidas hambapastat õiges koguses doseerida. «Vaegnägijad ja pimedad saavad täiesti edukalt üksi elada ja iseendaga hakkama,» kinnitab Kristiina. «Kui silmad kinni paned, jääd iseendaga üksi ja seda kardetakse. Aga see pole tegelikult nii hull. Lahendusi on, eriti olmeküsimustes – oleneb, kui hästi ise tahad hakkama saada.» Muuseas – hambapastatuubi ei pea harja peale tühjaks pigistama, tuubiotsa võib panna keele peale, siis tunneb, kui on piisavalt.

ELURUUM

25. aprill 2012

Eesti disain kogub tuntust ja tu EESTI DISAIN. Viimastel aastatel on teada-tuntud autorite ja disainibüroode Iseasi, Ten Twelve, Keha3, Taikonaut, Seos jt kõrval oma vahva uudisloomega pead tõstnud ka mitu uut ja võimekat noort firmat – MAAST, Derelickt, MOOKI, KO! – ning tooteloojat. Tiina Kolk «Rõõmustav on see, et paljud neist on võtnud eesmärgiks oma teenuste ja toodete ekspordi,» kommenteerib Eesti Disainikeskuse kommunikatsioonijuht Maris Takk. «Püüame ekspordiplaanidega disaineritele toeks olla. Esimene pääsuke sel teel on märtsis toimunud 14 Eesti disainibüroo visiit Koreasse, praegu on ettevalmistamisel sel sügisel Berliinis toimuv tekstiili- ja rõivadisainerite ühisüritus ning samuti on Eesti disainerid esindatud Helsingi disaininädalal.»

Koolkonna rajaja Näiteks valis maailmakuulus disainer Ulf Moritz jaanuaris Hannove-

ris Euroopa suurimal vaibamessil Domotex 2012 järgmise hooaja trendinäiteks ka Lihulas tegutseva Narma LV newweave-tehnoloogias Kaidi Ploomipuu kavandatud pabervaipade kollektsiooni «Carta». Mullu pärjati Ploomipuu vaip «BOG 4053» maineka Red Dot’i disainiauhinnaga. «Aasta Tekstiilikunstnik 2011» tiitli pälvinud Mare Kelpmani silmapaistva ja uuendusmeelse loominguga on publik tutvunud arvukatel (tekstiili)väljapanekutel. Muide, aprillis osaleb ta oma töödega Milano disaininädalal grupinäitusel «Stone_Paper_Scissors». Otsides aina põnevamaid materjale ja tehnoloogiaid, on Kelpman viinud tekstiilidisaini uuele

tasemele. Tunnustuse toonud piltvaibasarja «Lood» tekstiilid on kootud digitaalsetel žakaartelgedel Jaapani päritolu paberlõngast, pehmest puuvillast ja läikivast polüestrist ning seda kõike on miksitud veel erinevate materjalidega. Mare Kelpmani tekstiilistuudios kootud vaibad, kangad jm esitlevad Kelpmani kui uuenduslike ja arukate tekstiilide koolkonna rajajat Eestis.

Mangi uuendusmeelsus Kodumaiste mööblitootjate seas paistab stiilsete diivanitega silma osaühing Mang. 1990. aastal loodud ﬁrmas Tiina Mangi projekteeritud mugavat mööblit leidub lisaks paljudele kodudele Eestis, Lätis, Soomes, Norras, Prantsus-

maal ja Iirimaal ka Eesti Vabariigi saatkondades, valitsushoonetes, pankades, aga ka Nokia peahoones, Soome Postis jt asutustes. Nende näidised on täiendanud rahvusvahelistel messidel (Milanos, Kölnis, Kopenhaagenis, Helsingis jm) ka Eesti disaini tutvustavaid kollektsioone. 2008. aastal andis Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemiate žürii Tiina Mangile esemepreemia moodulitest komplekteeritava diivani Black eest. Mangi uusim mudel «Toﬀ» on kaheosaline, pehmepoolne, lopsakas ning pisut mõnusalt kortsus, tepingute ja sissetõmmetega «paksuke». Puhkehetkedel polegi midagi meeldivamat, kui diivanil istudes või lösutades raa-

ELURUUM

25. aprill 2012

Foto paneb interjööriilme i-le täpi FOTO ELURUUMIS. Isikupärase ja kordumatu kunstiteose võib saada kas enda jäädvustatud piltidest või ka fotopankadest, mis pakuvad huvitavaid vaateid igalt elualalt. Suurte ja väikeste fotodega võib ilmestada nii koduseid kui avalikke ruume. Tiina Kolk

matut lugeda, televiisorit vaadata või muusikat kuulata.

Ideest tootmiseni Mullu täispuitmööblit viljeleva ettevõtte MAAST noored ja ambitsioonikad asutajad, disainerid Tõnis Kalve ja Aap Piho ning tegevjuht Juta Fomina on võtnud sihiks jätkata legendaarse Lutheri vabriku vaimus – et nende projekteeritud lihtsa joonega stiilsed toolid, lauad, riiulid jm kestaksid põlvest põlve. MAASTi mööbel on juba jõudnud kanda kinnitada ka Soomes ja Belgias. Igapäevaseid asju vajavad kõik. Keraamik Jarõna Ilo mustavalgetriibulised kruusid, kannud, alused ja karbid moodustavad toreda komplekti. Tema käte vahel vormitud anumad on praktilised ja unikaalsed, igaüks natuke omamoodi. «Omamoodi» ongi savisse salvestunud kunstniku käejälg.

Valgest kõrgkuumussavist keraamika on mõeldud igapäevaseks kasutamiseks, sest see on sama tugev ja vastupidav nagu tööstuses toodetud nõud, võimaldades ka nõudepesumasinas pesemist. Triibuline seeria sai alguse ideest teha esemeid, mida kunstnik tahaks oma kodus kasutada. Katariina Gildi savikojas tegutsev Ilo kavatseb oma väiketiraažis arginõude sarja uute esemetega ka täiendada. Põhjamaal, kus sügisest kevadeni napib valgust, ei saa keegi ilma valgustiteta. Ruumilabori disaineritel Janno Roosil ja Andres Labil mõlkus mõttes luua dünaamiline valgusti, mis jäljendaks metslooma liikumist. Idee kehastus 2006. aastal põrandalambis Giraf. Mõned aastad hiljem võttis 4ROOM valgusti tootmisse ning nüüd rõõmustavad mustad ja valged «kaelkirjakud» ka tavatarbijaid.

Foto: Katrin Amos

tunnustust

Foto: Toomas Tuul

«Pildipangast foto muretsemise jätaksin tagavaravariandiks, sest sealt pärit teos võib kellelgi veel olla, aga oma albumist-arvutist valitud meenutus kaunist hetkest mererannas, koduselt aiapeolt, vahvast reisist, ilusast lillest või lumetuisust on ainulaadne. Oma ülesvõtete suhtes ei tasu olla liiga kriitiline, sest peaaegu iga pildifaili suudab asjatundja parendada,» julgustab sisearhitekt Priit Põldme. «Tore on oma fotode seast valida sellised, millel on kas eriline tähenduslik või meeleoluline väärtus ning suurendada sealt detaile,» märgib kunstnik Katrin Amos. Kui pildikvaliteet pole väljatrükkimiseks eriti hea, tuleb selle viimistlemiseks asjatundja poole pöörduda. Paljudes fotoprindiga tegelevates ﬁrmades töödeldaksegi pildifaile trükikõlblikeks. Seejuures tasub teada, et mida suuremat pilti soovitakse saada, seda paremate näitajatega peab pildifail olema, toonitab sisearhitekt. Olenevalt taotlusest ja ruumikujundusest võib interjööri dekoreerida seinasuuruse fotoga, sest tänapäeval on võimalik valida, kas trükkida pilt KAPA-le, lõuendile, alumiinium-, akrüül- või vineerplaadile. Näiteks väikesemõõtmelisele KAPA-plaadile (mis on hinnalt kõi-

ge soodsam) trükitud piltidest võib koostada ka galerii. Olenevalt plaadi paksusest ei vaja need pildid enam raamimist. Suuremõõtmelisematele KAPA-piltidele soovitatakse fotoﬁrmades ka sobivaid raame. Lõuendile ja akrüül-, vineer- või alumiiniumplaadile prinditud fotod muutuvad tänu nende materjalide iseloomule aga lausa kunstiteosteks. Kunstnik Katrin Amos hakkas vineerpilte tegema 2003. aastal. Esialgu printis ta huvitavaid arhitektuuridetaile ehk siis vanade puitmajade lauajuppide, vineeritükkide või muu säärasega lapitud seinu-aknaid jm. Hiljem on ta ka suuremaid, abstraktsemate kujutustega vineerpilte loonud. Amos kasutab peamiselt 18 mm paksust vineerplaati, mis ei vaja seina kinnitamiseks isegi alusraami. Ilma alusraamita võib seinale seada ka akrüül- ja alumiiniumplaadile trükitud pilte. Kui näiteks viimasele paigaldada ka alusraam, tuleb tänu sellele pilt rohkem esile. Lõuendile trükitud foto peab kinnitama alusraamile ja sageli pealisraami need pildid ei vajagi. Kui aga otsustatakse pealisraami kasuks, peaks see olema pigem tagasihoidlik, kommenteerib Põldme. «Fotosid võib printida ka kilele või vastavalt töödeldud kangale, millest saab valmistada ruloosid või kardinaid,» soovitab ta.

Fotot võib eluruumi ilmestamiseks kasutada tervikuna või fragmentidena ning väga erinevates mõõtmetes.

ELURUUM

25. aprill 2012

Saagirohke eluruum aias KASVUHOONE RAJAMINE. Kerkivad toiduhinnad ja ühiskonnas hoogu koguv mahepõllunduse trend julgustavad paljusid kasvatama kõike seda, mis meie kliimas võimalik, omaenda kasvuhoones. Aednike soovitusi kasvuhoone rajamiseks vahendab aianduskeskuse Hansaplant aia- ja kodukaupade osakonna juhataja Maie Steinfeldt. Foto: CORBIS/Scanpix

Rain Uusen teemalehe toimetaja Millisest materjalist kasvuhooneid on üldse võimalik aianduskeskustest saada? Kõige levinumad kasvuhooned on ehitatud klaasist ja puidust. Suund on aga sinnapoole, et üha enam hakatakse kasutama kihtplasti. Kihtplast on vastupidavam ja soojeneb klaaskasvuhoonest poole kiiremini. Kihtplastist detaile on ka lihtsam vajadusel välja vahetada. Kuidas valida kasvuhoone materjali ja suurust sõltuvalt sellest, mida soovitakse seal kasvatada? Suuruse valimisel peab kindlasti arvestama sellega, et kui kasvuhoonet ehitada, oleks piisavalt tuulutusavasid, kuna umbses kasvuhoones taimed hästi ei tolmle ning seal hakkavad levima putukad ja haigused. Kindlasti peab suuruse juures silmas pidama ka seda, et hooldajal oleks kasvuhoones mugav ja hea käia ning see ei muutuks liiga koormavaks. Mida õhem plast, seda rohkem saavad taimed kasvuhoones valgust. Kasvuhoone külgedele sobiks 400 ja 600 mm paksune plast, katusele aga 800 ja 1000 mm kihtplast. Millega peab arvestama kasvuhoonele sobivat kohta otsides? Kuna kasvuhoone on püsirajatis, tuleb hoolega läbi mõelda, kuhu ja kuidas seda paigutada. Võimalusel paiguta kasvuhoone põhja-lõuna suuna järgi, nii saavad taimed kasvuhoones ühtlaselt valgust, samuti on soovitav jälgida päikese liikumist aias suvekuudel ning suurte puude ja põõsaste varju kohas, kuhu tahate kasvuhoone paigaldada. Kasvuhoone peab kindlasti paiknema päikeselises kohas ning kui võimalik, siis tasuks vältida väga tuulist ja lagedat välja. Kasvuhoonetaimed saavad rohkem valgust, kui läheduses ei kasva suuri puid. Lagedal kohal asuvat kasvuhoonet tuleks suve esimesel poolel varjutada, kuna päikese intensiivsus on siis tugevam ja teeb taimedele liiga. Varju-

Hästi planeeritud kasvuhoone muutub suvehooajal samuti üheks koduseks eluruumiks. Selle parimaks hooldamiseks leidub palju nõuandeid ka interneti teemafoorumites. tada võib näiteks varjutuskangaga, kerge lubjaseguga või selleks mõeldud spetsiaalse varjutusseguga. Kui on olnud kuiv suvi, võiks suve teisel poolel kasvuhoone aknad segust puhtaks pesta.

kottides ning kindlasti peab olema rajatud automaatne süsteem taimede kastmiseks, väetamiseks ja õhutamiseks. Elustaimed tahavad aga ikkagi hoolt, muidu ei saa neilt saaki.

Mida teha siis, kui maja ümber eriti vaba ruumi polegi, aga kasvuhoone rajamise soov siiski on? Kui ruumi aias pole, tuleb kindlasti leida kõige valgem kasvukoht ning kasvuhoone peaks jääma kohe tarbimisviljade kasvatamiseks. Müügil on ka väikesed, vaid 2,5 m2 kasvuhooned kõige nõudlikumale kliendile.

Milliseid taimi/köögivilju ei ole mõttekas ühte kasvuhoonesse kokku panna? Tavaliselt armastame kasvuhoones kasvatada salatit, tomatit, kurki ja paprikaid, viimasel ajal ka meloneid ja arbuuse. Ning viinamari kasvab samuti kasvuhoones hästi. Kindlasti ei soovita kasvuhoonesse kokku panna kurke ja tomateid. Kurk vajab kasvamiseks soojust ja niiskust, siis ei hakka teda kimbutama punane kedriklest. See kahjur võib hävitada kogu kurgisaagi. Pikk kurk vajab ühtlasemat temperatuuri, tomat aga kuivust – niiskes keskkonnas hakkavad levima tomati seenhaigused. Kindlasti ei tohi taimi liiga tihedalt kokku istutada – iga taim vajab kasvamiseks valgust ja ruumi.

Mõeldes kiire elurütmiga inimestele, siis milline kasvuhoone vajab kõige vähem aega ja hoolt? Kuidas/milline kasvuhoonekeskkond endale luua, et see ei seoks iga päev tundideks ega nõuaks pidevat hooldust, kuid annaks siiski saaki? Kiire elurütmiga inimene peakski endale valima piisava suurusega kasvuhoone. Umbes 8-10 m2 on piisav, et ennast mitte liigselt koormata. Samuti oleks mõistlik kasvatada taimed spetsiaalsetes kasvu-

Milliseid vigu kasvuhoone rajamisel algajad ikka ja jälle tegema kipuvad?

Kasvuhoonesse ei raatsita panna piisavalt kasvusubstraati. Talvel ei tohi kasvuhoone katusele jätta lund, eriti sulalund – see võib kahjustada kasvuhoone konstruktsioone ja klaase. Tähtis on ka õhutamissüsteem. Üle +30 °C juures ei toimu tolmlemist ja nii ei saa me ka saaki. Kvaliteetsete kasvuhoonete puhul selliseid asju juhtuda ei tohiks. Kasvuhoonet soetades tuleks vaadata hinna ja kvaliteedi suhet. Kas kasvuhoones ise tomateidkurke jm kasvatades annab see ka kokkuhoidu? Mitme hooajaga kasvuhoone peaks end ära tasuma? Kui palju kokkuhoidu ja tasuvust tuleb, sõltub paljudest asjaoludest. Hoopis mõnusam on aga isetegemise rõõm ning seegi, et saab oma käega noppida kurke ja tomateid – ei pea kohe poodi tõttama, kui saab vajaliku oma kasvuhoonest. Kodukasvuhoonest saab nn keemiavaba saagi, milles ei saa aga poest ja turult kraami ostes alati kindel olla.

25. aprill 2012

ELURUUM

Isiklik ürdiaed pakub silmarõõmu ja maitseüllatusi KODUNE ROHEPEENAR. Ei tea, kas masust tingituna, aga aina arvukamalt võetakse omaks rohelist mõtteviisi ja säästlikku elustiili ning hakatakse tegelema potipõllundusega, rajades nn peenraid kas või aknalauale. Tiina Kolk Ka kõige parema valgustusega köögi- ja toaaken esitab vähese õhuniiskuse tõttu taimede lühiajaliseks kasvatamiseks mitmeid väljakutseid, nendib aianduskonsultant Eneli Käger, kes ise on proovinud kasvatada aknalaual nii poolpikka kasvuhoonekurki, kibepipart kui ka murulauku. Esimesed kaks jäid tal üheaastaseks katsetuseks. Saagiks sai aednik kaks kurki ja peoga kibepipra kaunu, ent kuiva õhu tõttu langes pipar kedriklesta küüsi. «Aga murulauguga läks paremini,» räägib Käger. «Kaevan sügiseti aias suurest (murulaugu)mättast potti istutamiseks paraja tüki – talv läbi saab rohelisi varsi näpistada ja kevaditi, kui sibulad kipuvad käest ära minema, viin nad peenrasse tagasi.»

Pigem silmailuks

Maitsetaimed rõdult Viimastel aastatel on maailmas moodi läinud nn rohelised seinad. Paljudes linnades ilmestavad korrusmajade (akendeta) fassaade maitsetaimed ja köögiviljad. «Hakkaja hobiaednik saab rõdule või lodžale taimeseina luues oma oskusi testida,» soovitab Käger. Murulauk, salati-, tipp- ja ka peipsi sibul annavad kastides-pottides rikkalikult rohelisi pealseid. Samuti petersell, salvei, liivatee, rukola, lehtsalat, meliss jt. Kui nende vahele poetada nn potitomateid ja mõni roosaõieline maasikas, sarvkannike, madalakasvuline ja suureõieline mungalill (nende õied ja seemned annavad paljudele toitudele mõnusat mekki), moodustubki meeleolukas pinnakate, mõtiskleb Käger. Ta soovitab tomateist eelistada

Foto: Eneli Käger

Paraku sõltuvad need, kel pole oma aialappi, vaid kaubanduses pakutavast. Aianduskonsultandi hinnangul ei sobi toidupoodides müüdavad, juuripidi toitelahuses

võrsunud maitsetaimed aknalaual edasikasvatamiseks, sest neile on keskkonna vahetusest tingitud šokk ellujäämiseks liiga suur. «Edukamalt saavad tubastes tingimustes hakkama pottides ja mullas sirguvad maitsetaimed, kuid nendegi iga tikub lühikeseks jääma,» teab ta. «Esmalt kaotavad nad oma dekoratiivse välimuse, kui neid maitsenaudinguid ihaldades pidevalt rünnatakse, seepeale hakkavad aga taimed kuiva õhu tõttu kiratsema. Need nn potiürdid kestavad kauem rõdul ja sinna mahub neid ka tunduvalt rohkem. Teisel pool aknaklaasi ongi taimedel mõnusam.» Rõdule ja terrassile pottidesseistutuskottidesse pole mõttekas panna porgandit, kaalikat ega kapsast, annab aednik nõu. Erandiks on pilkupüüdvate ja maitsvate pealsetega lehtpeet. «Sellised piiratud kasvukohad on ennemini lühema kasvuajaga taimedele, millest me kõhtu täis ei söö,» arutleb aednik. Kartul ämbris on pigem lapsele huvitav, kui et odav võimalus varajaste mugulate saamiseks. Samuti

ei panda amplisse maasikaid moosi keetmise eesmärgil ega viljeleta pisikesi potitomateid salatihoidise tegemiseks. «Värske tomati viil või salatileht võileivale on juba isegi saavutus. Aknalaual, rõdul ja terrassil kasvatatakse köögivilja rohkem ikka silmailuks kui kõhutäiteks,» ütleb aianduskonsultant.

Isikliku, rõdule või aknalauale loodud ürdi- ja köögiviljaaiaga võib julgelt ka eksperimenteerida.

väiksemate viljadega sorte, näiteks «vähemlaiutavaid» ja kiiremini kollaseks-punaseks tõmbuvaid nn viinamarjatomateid. Tšillisõbrad võiksid jätta ruumi ka ühele kibepiprale. Magusat pipart ehk paprikat pole mõtet vähese saagi tõttu potis kasvatada. Vaate piiramiseks on otstarbekad lattuba või lilluba. Viimati mainitu on ka söödav, aga vintske.

Rahulolu garanteeritud Korteri ürdiaia edenemisel on tähtis osa õige mulla valikul – kes kasutab üksnes kompostmulda, kes sobivat kasvuturvast. Taimi on vaja kindlasti hakata ka väetama. Istikuil on ükskõik, kas kasutatakse mineraalset või looduslikku väetist. Paraku paistavad pottides kiratsevates ürtides ja köögiviljades (hobi)aedniku eksimused kohe välja, sest juurtel puudub puhvertsoon. Iga läbikuivamine, kuiva mulla väetamine, samuti üleväetamine vms mõjub taimedele hukutavalt. Osta tuleks kvaliteetseid mineraalväetisi, kus on peale lämmastiku olemas ka teised kasulikud toiteelemendid. Looduslike väetiste eelistajate rõõmuks pakutakse piisavalt laia valikut väetisi. Näiteks tomatipildiga Substral Miracle Gro tomativäetis sobib hästi nii tomatile, maasikale kui ka maitsetaimedele. «Soosin kasvatuskotte, sest siis pole vaja muretseda potte või teisi mahuteid,» vihjab Käger. «Pealegi seisab kotis muld kauem märg ja haigustekitajatel pole kuigi lihtne tegutseda.» Muide, erinevatele kultuuridele pakutakse sobiva mullasegu ja väetise tagavaraga kotte, jagab aianduskonsultant näpunäiteid. «Kõik, kes on potipõllundusele käe andnud, teavad, kui hästi maitsevad omakasvatatud ürdid ja salatilisandid ning ka seda, millist rahulolu ja töörõõmu taimedega askeldamine pakub. Proovige järele, saate ka teada,» julgustab Eneli Käger.

ELURUUM

25. aprill 2012

Õuetoa saab kergelt muuta õdusaks paigaks Foto: Liis Treimann

KORTERMAJADE RÕDUD on enamasti väikesed ja ühetaolised, aga sinna saab hästi läbi mõeldes luua meeleoluka ruumi, nõustab sisearhitekt Ivi-Els Schneider. Tiina Kolk Sisearhitekt Ivi-Els Schneideri sõnul on just päikesepoolsele rõdule või lodžale hõlpsam sobivaid lahendusi leida. Kui põrandapinda napib, tuleb teha valikuid – kõik unistused imeväikesele rõdule ei mahu. Rõdule võib kujundada rohelusega taimeaia, paigutades sinna mitmes suuruses konteinereid, milles võib kasvatada nii ilupõõsaid, lilli kui ka köögivilju. Mõned ei unistagi rohelusest ja kujundavad rõdule hoopis romantilise puhkenurga, kus värskes õhus lamamistoolis lugeda või kohvitassiga mõnuleda. Lõunakaarde avanevas õueruumis edenevad taimed jõudsamalt ja seal on ka lihtsalt niisama mõnusam olla kui südasuvel viluvõitu kirde- või põhjasuunal asetseval rõdul.

Põrandad ja piirded korda! Rõdu või lodža ümberkujundamist tuleks vajadusel alustada remondist. Paljude nõukogudeaegsete korrusmajade rõdud on tehtud kehvadest materjalidest ja üpris lohakalt. Toona levinud betooni või inetu põrandaplaadi asemele sobib uueks põrandakatteks niiskus- ja külmakindel keraamiline plaat (klinkerplaat), looduskivi, vinüülkate või termopuit. Lahtistel linnarõdudel peab jälgima kujunduse praktilist poolt, sest kogu praht, mis linnaruumis lendab, maandub just rõdudele. Klaasiga suletud rõdudel võib põrandale panna kookosest, džuudist, mererohust vm looduslikust kiust vaipkatte. Kes tahab rohkem vaeva näha, võib moodustada erinevatest puidujääkidest (näiteks kulunud põrandalauad, äravisatud riiuliplaadid, parketitükid mööblitööstuse «prahist» jms) nägusa, lapitekki meenutava, ainulaadse ja soodsa jalgealuse. Üht niisugust esitles möödunud kevadel Milano disaininädalal tuntud Itaalia tootekunstnik Piero Lissoni. Majafassaadi pole lubatud omatahtsi muuta ning kõik materjalid

Märtsi lõpus Helsingis toimunud kevadmessil jagati ideid ka rõdude põnevaks sisustamiseks. ja viimistlused, mis linnaruumist nähtavad, peavad jääma nii, kuidas on ette nähtud maja arhitektuurilahenduses. Muidugi võib seestpoolt piirdeid viimistleda oma äranägemise järgi, soovitatavalt ilmastikukindlate materjalidega. Kõige lihtsam viis piirete korrastamiseks on nende sobivas toonis ülevärvimine. Alles siis, kui õuetuba ehk rõdu või lodža on uue (alus)kuue saanud, võib hakata selle sisustamisele mõtlema ning lasta fantaasial lennata.

Õdus ja omanäoline Stiilse ruumi saab luua ka kitsukesele pinnale, ajades läbi laua-tooli ning paari taimega. Avatud rõdule sobivad kõige paremini ilmastikukindlast materjalist esemed. Plasttoole (või laudu) saab valida värvi ja vormi järgi. Plastmööbel ja torukarkassil lauad-toolid on rõdule oma mõõtmetelt sobivamad kui enamasti suuremõõduline puidust õuemööbel. Eelistada võiks virnastatavaid ja kokkuklapitavaid esemeid, mida saab talveks kokku pakkida. Alati on kortermajades puudus panipaikadest, mistõttu kujunebki

rõdu sageli panipaigaks. Kuid ka seda otstarvet saab meeldivaga ühendada. Istepinkide ja lillekastide alumine osa võib olla kujundatud hoiuruumiks. Suurem rõdupind annab võimaluse vabamalt toimetada, luues erinevaid tsoone: istumis-lamamistsoon või koht söögilauale. Tsoone saab eraldada taimedega või näiteks kerge sirmiga. Ühekordset värvirõõmu ja meeleolu tekitavad värvilised kangad ja lauakate. Kinniehitatud rõdule (külm ruum) saab kujundada suvetoa nurgadiivani või tugitoolidega, mis lahtisel rõdul vastu ei peaks. Maitseasi, kas valida õuetuppa mõni ese mainekate disainerite kavandatud välimööbli sarjadest, teha omanäoline vintage-etendus või tuua teisele ringile uuskasutuskeskustest leitud ja värvitud-viimistletud esemed. Rõdu kavandades arvestame oma kodukujunduses valitseva stiili ja hinnaklassiga – kõik kokku peaks moodustama ühtse terviku.

Meeleolukat valgust Tähtis osa õdusa olemise loomisel on muidugi valgustusel. Need, kes

armastavad ka sumedatel hilissuvistel öödel ja vihmastel varasügisestel õhtutel rõdul looduse ilu nautida, peaksid tähelepanu pöörama rõdu elektrivalgustusele, arutleb sisearhitekt. Tarbevalgustust saab pakkuda põrandasse süvistatud valguspunktidega, suunatavate valgusallikatega ning seina- ja laelampidega. Ehk on ainsaks valgustuseks kaudne valgustus rõdupiirde serva all, mis pimedatel õhtutel tuppa valguskuma heidab. Kes pole remondi käigus valgustusele mõelnud, peab väljatõstetavate valgustitega toa ja õue vahel pendeldama. Hea oleks rõdu varustada niiskuskindla pistikupesaga – voolu on vaja nii põrandalambile kui kohvimasinale. Veel lihtsamalt saab läbi ajada, kui hankida päikeseenergial töötavad (meeleolu)valgustid. Alati sobivad rõdule ka romantilised küünlalaternad, mille valik on suur. «Kui palju rõdul oma fantaasiat rakendada, oleneb rõdu suurusest. Enne meeldivate esemete kokkuostmist oleks tark rõduplaanil paigutus läbi proovida, et mitte oma rahakoti sisu peal katsetada,» soovitab kogenud sisearhitekt Schneider.

ELURUUM

25. aprill 2012

Vana ja väsinud mööbel saab värv MÖÖBLI VÄRVIMINE. Seinte värvimine on tuttav igaühele, olles lihtsaim ja soodsaim võimalus värskendada ruumi ilmet. Värvida saab aga nii mõndagi, sealhulgas põrandat, keraamilisi plaate ja ka mööblit, olgu see siis puidust või laminaadist. Eve-Lii Sandre Sadolini Värvikeskuse disainer-konsultant Mööbli värvimine on hea viis renoveerida kulunud mööblitükki või sobitada seda värskenduskuuri läbinud interjööri. Ka lakitud, kuid kolletunud männipuidust kummut saab hoopis elegantsema ilme, kui see näiteks valgeks värvida.

Eeltööd Enne värvima asumist puhasta mööbel mustusest. Kui tegemist on rasvase aluspinnaga, kasuta kindlasti spetsiaalset puhastusvahendit. Kodukeemiaga puhastama ei tasu hakata, kuna see võib sisaldada aineid, mis tekitavad mustusthülgava pinna ning siis ei nakku ka värv. Kui mööblil on suuremaid või väiksemaid defekte, tuleks need täita pahtliga. Nurkade ja servade parandamiseks-vormimiseks sobib hästi kahekomponentne autopahtel, mis kuivab eriti tugevaks. Tasapinnale tekkinud suuremaid defekte võib täita ka puidupahtliga. Jälgi kindlasti pakendilt ka soovituslikku kihi paksust ja kuivamisaegu. Lihvi pahteldatud pind lihvimispaberiga (P120) siledaks ning puhasta põhjalikult tolmust.

Mööbli värvimiseks ei pea vana värvikihti täielikult eemaldama, küll aga tasuks arvesse võtta, et uus värvikiht võib halvendada kapiuste ja sahtlite liikuvust, mistõttu tasuks pisut rohkem lihvimispaberiga vaeva näha ja uuele värvikihile ruumi teha. Aluspinna kerge karestamine ei tee kunagi paha ka ülejäänud pinnale. Pärast karestamist tuleb tolm täielikult eemaldada, sest tolmusele pinnale värv ei nakku ning värvipind võib suurte tükkidena hiljem aluspinnast lahti kooruda.

Õige tehnoloogia Laminaatmööbli ja varem lakitud või värvitud puitmööbli puhul tuleb aluspind kruntvärviga kruntida. Kui tegemist on kuivadesse ruumidesse mineva mööbliga, sobib aluskrundiks veebaasil Bindo Base, mis on vähese lõhnaga ning passib seega hästi sisetingimustes värvimiseks. Piisab ühest kihist, mis tuleb jätta kuivama vähemalt kuueks tunniks. Kui soovite värvitud mööblit aga viia kasutamiseks niiskesse ruumi, tasub aluspind kruntida lahustibaasil Master Base’iga. Lahustibaasil värvide puhul võiks lapsed värvimistöödeks kodust eemale saata ning pärast eseme kuivamist

Ka vanad köögikapid saavad pärast väikest värvitööd lustlikult värske ilme. Foto: Sadolini Värvikeskus

25. aprill 2012

ELURUUM

rvi abil värskeks toad korralikult ära õhutada. Lase kruntvärvil kuivada vähemalt kümme tundi, enne kui kattevärviga viimistlema asud. Master Base sobib hästi ka puitspooniga kaetud mööbli värvimiseks, sest veebaasil kruntvärv võib spooni aluspinnast lihtsalt lahti leotada. Viimistlemata puhas puitpind aluskrunti sisetöödel ei vaja. Välistöödel oleks hea töötlemata puitu enne värvimist immutada hallitusvastaseid aineid ja fungitsiide sisaldava läbipaistva Pinotex Base’iga või varem värvitud mööblit kruntida Domus Base’iga. Siseruumides on hea kasutada veebaasil isetasanduvat värvi Master Lux, mis on vähese lõhnaga, ülimugav, kiireltkuivav isetasanduv värv. Kuna värvikihi pealispind kuivab kiiresti, ei tasu rulli või pintsliga liiga kaua ühte kohta töödelda. Selle asemel et täiuslikku värvikihti saavutada, võib pealispinna hoopis karedaks tõmmata. Kui selline asi juhtub, tuleks oodata vähemalt 24 tundi ning värvipind siis uuesti siledaks lihvida. Samamoodi peaks toimima ka värvinirede puhul, mis mööbli serva märkamatult tekkima kipuvad. Lihvitud paranduskohtadele on värvi mugav švammiga tupsutada. Kuigi värvi pealispind kuivab kiiresti, aurustub niiskus sealt siiski välja aeglaselt, mistõttu peab teise kihi värvimisega kannatama vähemalt 12 tundi. Küll aga võib umbes tunni pärast mööblitüki juba ümber keera-

ta, et selle teist külge värvida, mida lahustibaasil värviga teha ei saa. See annab märgatava ajalise kokkuhoiu. Kui värvikihid liiga kiiresti üksteise peale kanda, ei jää lõpptulemus piisavalt tugev ning värvipind muutub kiiresti defektseks.

Õiged töövahendid Lahustibaasil Master Lux sobib kasutamiseks sise- ja välistöödel ning niisketes ruumides. Toode peab enne teise kihi peale kandmist vähemalt kaheksa tundi kuivama. Kodus värvimine on tülikam, kuna see on lahustipõhine toode ja eritab tugevat lõhna. Kui aga peaks tekkima soov oma vannituppa minevat kappi kuldseks või hõbedaseks värvida, sobib selleks ka metallivärvina tuntud Hammerite. Kõikide värvide puhul on lisaks värvi isetasanduvatele omadustele tähtsad kvaliteetsed töövahendid. Madalakarvaline veluurrull on hea valik nii vee- kui lahustibaasil värvide puhul. Pintsli puhul on oluline jälgida, et naturaalkarvast pintsel ei satuks veebaasil värvi sisse, mis pintslikarvad ebameeldivalt harali ajab ning raskendab oluliselt kvaliteetse värvipinna saavutamist. Enne pintsli või värvirulli kasutusele võtmist pese see sooja veega korralikult läbi, et lahtised karvad ja ebemed eemalduksid.

Mustrid ja efektid Mööbli värvimisel ei pea tingimata piirduma ühetoonilise lahenduse-

ga. Värvi kummuti karkass ja sahtlid erinevates toonides. Hea ja lihtne on ka näiteks maalriteibi või värvitemplitega huvitavaid mustreid teha. Eriti põneva pinna saab siis, kui kasutada värvipinda pragunema panevat vahelakki Antique. Selle puhul tuleb aluspind värvida nii nagu tavalisel mööblil ning lasta piisavalt kuivada. Kanna vahelakk värvitud pin-

nale värvirulli või pintsliga. Kui lakk on piisavalt kuiv (enam ei läigi), kuid sõrme peale asetades veel pisut nakkub, saab peale panna pealisvärvi, mis võib olla ainult veebaasil värv. Huvitava struktuurse pinna saab ka struktuurse ja läikiva mineraalvärviga. Struktuurset värvi tasub aga siiski ainult mööbliustel ja sahtlipaneelidel kasutada.

Soovitusi • Mööbli värvimist hõlbustab kindlasti ka furnituuride eemaldamine. • Kapiuste ja sahtlipaneelide värvimisel paiguta need tööpinnast pisut eemale, et aluspinda kaitsma pandud kattepaber värviga mööbli külge ei nakkuks. Sõltuvalt detaili suurusest sobivad hästi näiteks paksemad teatmeteosed või moosipurgid. • Kui spoonitud pind on kusagilt kummis, on hea spooni alla liimi süstida. Süstimiseks sobib hästi ühekordselt kasutatav süstal (soovitavalt pisut jämedama nõelaga, et liim nõelas kergemini liikuda saaks), mille saab apteegist osta. Pärast liimi süstimist tuleks liimitav koht vajutuse alla panna. Kapi karkassi puhul võib mööblieseme lihtsalt külili keerata, nii et liimitud pind mööbli enda raskuse alla jääb, või kasutada pitskruvisid. Kui kumbagi meetodit rakendada ei saa, tuleks liimitud koht tugeva teibiga paariks tunniks kinni tõmmata. ALLIKAS: EVE-LII SANDRE, SADOLINI VÄRVIKESKUS

ELURUUM

25. aprill 2012

Korista harvem, vähem ja kiiremini PUHAS KODU. Puhtas kodus on hea elada. Kevadel plaanib enamik perenaisi oma kodu puhtaks kraamida. Kuidas seda nii teha, et vaeva vähem oleks, aga tulemus seevastu eelmisest suurpuhastusest parem saaks? Sirje Talvistu Koduhooldus OÜ tegevjuht IV kategooria kutsetunnistusega hooldusjuht, EKHHLi liige Selleks, et muuta kodused puhastustööd tervist, aega ja raha säästvateks ning meeldivateks, on hea kasutusele võtta koristuse põhitõed ja praktilised oskused.

Enneta koristamist Esimene asi – pane asjad pärast nende kasutamist tagasi nende kohale. Määra igale asjale oma kindel koht, mis on teada peale sinu ka kõikidele pereliikmetele. Kahjuks ainult ennetamisest siiski ei piisa. Tolmu tekib iga päev ja sellest lõplikult vabanemiseks pole lootust eluilmaski. Tolmu tekitame suures osas ise ning lisaks tuleb igasugust sodi tuppa ka õuest – akendest tahma, heitgaase ja õietolmu, uksest aga jalanõudega koos liiva ja pori. Ukse kaudu saabuvat mustust saame olulisel määral vähendada, kui kasutame sissepääsude juures tõhusaid ja paraja suurusega porivõi uksematte, mida tasub kasutada mõlemal pool välisust, et vältida põrandale liiva ja muu lahtise mustuse kogunemist ning teistesse ruumidesse edasi kandumist. Harjuta kõiki pereliikmeid jalgu pühkima. Väike nipp, kuidas mustuse edasikandumist takistada – pane välisukse kõrvale iste, et matilt lahkumata saaks välisjalatsid ära võtta ja hoiule panna. Selle toiminguga oled teinud suure eeltöö puhtuse saavutamiseks.

Lühenda koristamisele kuluvat aega Alusta tarvikute ja vahendite komplekteerimisest või olemasolevate revideerimisest. Hinda oma aega, ära kuluta seda viletsate vahenditega töötamisele. Soeta parimad koristusvahendid ehk investeeri moodsatesse ja tõhusatesse töövahenditesse. Tänapäevaseid koristustarbeid, mis tööl lennata lasevad, soovitan otsida profitarvete poodidest – sealne kaup on küll kallim, kuid vastupidavam ja tunduvalt mugavam kasutada. Puhastusfirmade varustamisele spetsialiseerunud poodidest saavad osta ka eraisikud. Raha soovitan kokku hoida puhastusvahendite (puhastuskeemia) arvelt – tänu kvaliteetsetele koristustarvetele läheb koristamisel vaja üldjuhul vaid vett. Tolmu võtmiseks pinnakattematerjalidelt tuleb soetada tolmuimeja. Enne seda aga tasub põhjalikult uurida tolmuimeja imamisvõimet. Õigeks koristuseks mõeldud tolmuimeja peab olema mitte ainult tugeva imamisvõimega, vaid varustatud ka efektiivsete otsikutega. Kellel vähegi võimalik, tasuks mõelda tsentraaltolmuimeja paigaldusele. See on võimalik paigaldada nii uude kui ka olemasolevasse majja. Tsentraaltolmuimejal on võrreldes tavalise tolmuimejaga hulga eeliseid. Tavalise tolmuimejaga eemaldatakse küll nähtav tolm, kuid nähtamatud mikroosakesed mahuvad läbi filtri, mistõttu puhutakse need puhastatavasse ruumi tagasi. Kesktolmuimeja väljapuhkeotsiku kaudu viiakse aga

Kodus, kus kõik asjad pannakse pärast kasutamist oma kohale tagasi, kä vahendeid kasutades kiirelt ja lihtsalt. mikrotolm ja bakterid majast välja.

Murra tolm lahti Kindlasti soovitan soetada liigendiga põrandakuivataja, millega saab hõlpsasti igale poole ligi. Sellega võib kokku pühkida nii liiva kui ka vett, samuti võib selle otsa panna lapi, asendades nii põrandaharja. Ka tolmuimeja kasutamise vajadus muutub harvemaks. Kummiga pühkimine ei keeruta tolmu üles ja põrandakuivatajat ennast on hõlbus puhastada. Põrandakuivataja kumm on vahetatav – seega muutub töövahend eluaegseks. Valida on pehme ja jäiga põrandakuivatuskummi vahel. Pehme kummiga on hea vett kokku pühkida, jäiga kummiga saab paremini liiva kätte. Kodumajapidamisse, kus tegu pole märgaladega, soovitan jäika põrandakuivatuskummi. Peale pühkimisotstarbe saab põrandakuivatajat kasutada ka põrandapesuks. Selleks tuleb panna põrandakuivatajale kergelt niisutatud frotee- või mikrokiudlapp. Kui kodus suuri põrandapindu pole,

pole vaja moppi eraldi ostagi. Lisaks tolmuimejale ja põrandakuivatajale soeta tolmu eemaldamiseks mikrokiudlapid. Mikrokiud on muudest kiududest tunduvalt peenem ja suudab mustuse pinna küljest lahti lõigata. Seetõttu saab toa mikrolapiga ka ilma pesuaineta puhtaks. Mikrokiudlappe on nii pehmemaid, mis mõeldud peeglite ja mööbli puhastamiseks, kui ka jämedamaid, mis sobivad põrandapesuks. Tolmu võtmiseks mikrokiudlapiga tuleb kasutada õigeid töövõtteid – lapp tuleb voltida pooleks ja seejärel S-kujuliselt kokku. Nii tekib 12 puhast poolt ja kaob vajadus lappi pidevalt loputada ning sellega oma aega kulutada. Mikrokiudlappi tuleb pesta pesumasinas kõrgel temperatuuril, teistest esemetest eraldi ning valgendus- ja loputusaineid kasutamata. Lapi ressurss on viissada masinpesukorda, millest võib järeldada, et pestes lappi pesumasinas nädalas kaks korda, jätkub seda viieks aastaks.

ELURUUM

25. aprill 2012

Komplekt koristustöödeks

gasi, käib koristamine õigeid töövõtteid ja Foto: Scanpix/CORBIS Mikrokiudlappide kasutamisel soovitan kasutada värvikoode. Igale tööpinnale tuleks valida erinevat värvi mikrokiudlapp. Näiteks punane – sanitaarruumidele, roheline – tolmu võtmiseks mööblilt, kollane – köögipindade puhastamiseks. Värvikoodide kasutamine hõlbustab teie tegevust ja tagab hügieeni.

Klaaspindade ja peeglite puhastamiseks soeta klaaslina ja pritspudel. Nende vahenditega saab kokku hoida puhastuskeemia arvelt, kuna pritspudelisse pannakse tavalist vett. Arvuta kokku, palju oled siiani aknapesuvahendi ostmiseks raha kulutanud. Kutselise aknapesijaga võrdses tempos klaase küürida aitab teil korralik aknapesukomplekt, säästes oluliselt ka koristaja vaeva. Hea komplekt koosneb plüüsist aknapesurist, alusest, kuhu pesur kinnitada, kuivatuskummist ja varrest (vajadusel teleskoopvarrest, mis on reguleeritava pikkusega). Iga kasutuse järel tuleb plüüsist pesur loomulikult korralikult puhtaks pesta. Kindlasti tuleb kuivatuskummi soetamisel veenduda, et kuivatuskummi laius ei oleks laiem kui teie kõige kitsam aken. Põrandate pesemiseks osta mopikomplekt. Mopid on töövahendid siledate kõvakatteliste pindade puhastamiseks. Mopikomplekti kuuluvad vars, mopialus ja mopp. Mopi valikul peab iga perenaine lähtuma põrandakattematerjalist. Lähtuvalt sellest, milline on põrandakattematerjal, soeta kas narmas- või siledapinnaline mikrokiudmopp. Näiteks kivi- ja plaatpõranda pesemiseks, millel on põrandasoojustus, tuleb kindlasti kasutada narmasmoppi. Laminaatpõrandakate ei kannata vett, seda tuleb pesta siledapinnalise mikrokiudmopiga. Plaat- ja kivipõrandate pesemiseks on otstarbekas muretseda plaadipesukomplekt, mis koosneb varrest, plaadipesu- ja vuugipesuharjast – see lihtsustab tublisti tööd ja säästab aega. Lisaks eelnimetatud vahenditele vajame koristamiseks ka ämbrit (veemahutit). Saimegi kokku vajalikud puhastustarvikud – tolmuimeja, liigendiga põrandakuivataja, mikrokiudlapid, klaasi- ja peeglilina, mopikomplekt,

mopid, ämber (veemahuti), aknapesukomplekt ja muu vajalik. Pea meeles, et alati peab täpselt jälgima töövahendite kasutamise juhendeid. Ei saa jätta märkimata, et kõik puhastustarvikud, mida koristustöödel kasutad, peavad olema puhtad ehk – pärast töö lõppu puhasta kõik töövahendid. Mikrokiudlapid, klaasilinad ja mopid tuleb alati pesta pesumasinas puhtaks ja kuivatada.

Loo oma koristuskava Kui sageli peaks koristama? Selleks tuleb endale koristuskava teha. Määratle ära, mida pead koristama igapäevaselt (näiteks tubade tuulutamine, asjade õigele kohale tagasipanek, nõudepesu, prügi väljaviimine, vannitoapõranda ja dušikabiini kuivatamine jmt). Koristuskavasse planeeri iganädalane koristus (tolmuvõtmine, töö tolmuimejaga, põrandate pühkimine ja pesemine, voodipesu vahetus jmt), koristus kahe nädala tagant (välimiste uksemattide puhtaks raputamine, tolmu võtmine varjatud kohtadest jmt) ja igakuine koristus (külmkapi ja köögimasinate puhastus, kardinatelt tolmu eemaldamine jmt). Sellise koristuskava olemasolul märkad, et võidad koristamisele kuluvat aega, kuid samas püsib sinu kodu puhtana.

Pea meeles! Koristamise saad muuta efektiivseks, lihtsaks ja kiireks, kui arvestad järgmisi põhimõtteid: • Paiguta uksematid või porivaibad mõlemale poole välisust. • Enneta koristamist – määra igale asjale oma kindel koht ja pane asjad pärast nende kasutamist õigele kohale tagasi. • Vali õiged puhastustarvikud. • Koosta koristuskava. • Vali olemasolevast pinnakattematerjalist lähtudes õige puhastusmeetod. • Hoia sanitaarruumid korras. • Kuivata dušikabiini seinad pärast kasutamist kaabitsaga, nii takistad katlakivi teket. • WC-potti puhasta kasutusjärgselt, iganädalaselt teosta põhjalik puhastus. • Jälgi pinnakattematerjali hooldusjuhendeid. • Pindade puhastamiseks tarvita vett mõõdukalt. • Kasuta puhastusaineid nii vähe kui võimalik ja ainult niipalju kui vajalik. • Võimalusel kuivata kõik puhastatavad pinnad. • Aseta vilt mööbli jalgade alla, et oleks lihtsam mööblit liigutada ja koristades kõikjale ligi pääseda. • Vajadusel küsi nõu puhastusvaldkonna ekspertidelt – kiire elutempo juures on koristamise hõlbustamiseks võimalik kasutada ka professionaalide abi. ALLIKAS: SIRJE TALVISTU, KODUHOOLDUS OÜ

Erinevate pinnakattematerjalide puhastamine Pinnakattematerjalide valik on väga rikkalik. Selleks, et nende hooldamisega toime tulla, peame täpselt teadma, mida iga konkreetse materjali hooldamiseks ja puhtana hoidmiseks on vaja teha. Seega tuleb jälgida ehitaja ja tootja hooldusjuhiseid. Enam levinud kodused põrandakattematerjalid on laminaat-, puit-, parkett-, kork-, kivi-, marmor-, linoleum-, PVC- jm põrandakattematerjalid. Olenevalt põrandakattemater-

jalist peame valima puhastusmeetodi, milleks võib olla kuiv-, väheniiske, niiske- või märgpesu. Tavaelus näeme tihti, et koristamisel kulutame aega põrandate märjakstegemisele, mitte nende puhtaks saamisele. Mustuse lükkame ühtlaselt pesuveega laiali ja jätame põranda kuivama. Pesuvees olevad puhastusaine- ja mustuseosakesed ei kao kuhugi, vaid ladestuvad vee aurustudes põrandale. Olenemata kattematerjalist algab kõikide põrandakattematerja-

lide puhastamine hoopis prahi ja tolmu eemaldamisega. Kasutame kas tolmuimejat või kuivpuhastusmeetodit (pühime prahi ja tolmu kokku). Pärast kuivpuhastust vaata, kas põrand vajab täiendavat puhastamist või piisas kuivmeetodist. Kui mitte, jätka põrandapesuga. Põrandale tekkinud plekke proovi eemaldada niiske lapiga. Parkett-, puit-, kork- ja laminaatpõranda puhastamiseks tuleb kasutada vett väga mõõdukalt. Seega tuleb valida kas väheniiske

või niiske pesumeetodi vahel. Kivi-, plaat- ja PVC-põrandate pesuks vali märgpesumeetod. Aegajalt tuleks kivi-, plaat- ja PVC-põrandatele teha süvapesu. Linoleum ja marmor on looduslikud materjalid, mis ei talu kangeid kemikaale. Liiga kange pesuaine kasutamine võib tuhmistada kivipinna läiget ning põhjustada isegi värvimuutust. Tuleb meeles pidada, et marmorpinna pesemisel pesuainega tuleb alati põrand veega hoolikalt loputada ja kuivatada.

ELURUUM

25. aprill 2012

Minu elu targas majas KOGEMUS. Olles rääkinud oma sõpradele ja tuttavatele otsusest kolida elama tarka majja, kuhu mõned kuud tagasi korteri ostsin, tabas mind palju küsimusi ja ka eelarvamusi – pidin jagama palju selgitusi, mida tark maja üldse oskab ja teeb. Kindlasti ei räägi tark maja elanikega, nagu võiks ette kujutada, ent suhtleb tavalisest kortermajast siiski enam. Müügitase veel madal

Marek Pontus Arco Vara pearaamatupidaja Nüüd, pärast sisseelamist ja mõnekuulist kogemust oskan natuke põhjalikumalt oma valiku plusse ja miinuseid analüüsida. Suuri miinuseid tegelikult polegi, sest kõik süsteemid on siiani laitmatult töötanud ja ükski looduskatastroof pole elektrikatkestust kaasa toonud, et kriisiolukorda hinnata.

Personaliseeritud keskkond Tark maja tavalisest palju tegelikult ei erinegi, pealiskaudsel vaatlusel üldsegi mitte. Peamine erinevus, mis kohe endast märku annab, on võimalus oma elukeskkonda enda soovide järgi seadistada – soovitud temperatuur, valgustus, valve, sissepääs jm. Korteris on valmisolek kõik olulisemad tingimused ise määrata. Lisaks võimalusele oma elukeskkonda seadistada on olemas võimalus seda keskkonda veebist reaalajas jälgida. Kõige olulisem on see võimalus kulunäitude jälgimiseks. Selleks, et kuu lõpus ootamatusi kommunaalarvete näol postkasti ei laekuks, võib vajadusel kulutamist juba kuu keskel reguleerida. Lisaks jälgimisele saab veebis seadistada nii korteri temperatuuri kui valvesüsteemi olekut. Üks huvitavamaid lahendusi, mida olen ise tagasihoidlikult kasutanud, on kogu korteri valgustuse reguleerimine. Valgustust saab dimmerdada ehk muuta ruumi hä-

Marek Pontus on oma uue kõrgtehnoloogilise kodu intelligentsusega juba harjunud. Foto autori erakogust maramaks, kustutada kogu valgustus ühest nupust või juhtida iga ruumi valgustust veelgi detailsemalt, ka kodust eemal viibides. Valguse reguleerimine kodus toimub kaugjuhtimispuldi abil. Sama universaalpuldiga saab seadistada ka kodust audio-/videosüsteemi.

Targas majas avab vajalikud uksed ligipääsukaart, süsteem on dubleeritud ka tavalise võtmega. Kortereid köetakse vesipõrandaküttega, mille temperatuuri on võimalik tubade kaupa eraldi lihtsalt reguleerida. Konditsioneer on targas majas elementaarne, ka meie kliimas.

Konkreetselt selle maja, milles asub minu korter, miinustest rääkides peaks mainima, et müüakse «targa maja» lahendust, aga ostuhinna sees on nendest võimalustest vaid osad. Ehk oleks müüja võinud kohe rohkem võimalusi «võtmed kätte»-paketti liita. Kaasa anti päris pikk nimekiri sellest, mida on võimalik veel teha ning kontakt ettevõttega, kes vastavaid nõrkvooluteenuseid pakub. Mõni asi oli lausa kurioosne: näiteks suitsuandurite asemel rippusid kõigi tubade laes pikad juhtmed. Andurid oleks küll võinud juba põhipaketis sisalduda. Tark maja ei ole madalenergiamaja. See tähendab, et ostes korteri tarka majja, ei maksa automaatselt arvata, et kommunaalkulud on oluliselt madalamad – füüsikaseadused kehtivad ka targas majas. Kulud küttele ja elektrile on pigem keskmised. Üldkulud on ilmselt mõnevõrra suuremad kui lihtsamas majas. Kokkuvõtteks pean tunnistama, et kui ära õppida ja harjutada end kõigi targa maja tehnoloogiliste lahendustega, on elu seal tavalisest majast mugavam. Paljud võimalused võivad siiski keskmisele perele üleliigseks või tarbetuks osutuda. Kindlasti soovitaksin tarka maja elektroonika arenguid hindavatele inimestele, kellele kõik uuendused pinget pakuvad.

Tuleviku targad kodud analüüsivad infot iseseisvalt Eno Pappel Majaehitaja.ee juhataja TARK MAJA tundub esmapilgul olevat midagi keerulist ja hoomamatut. Selle sõnapaari juures on teatud salapära, mis tekitab huvi ja isegi poolehoidu. Enamik inimesi kujutab oma elu targas majas või korteris ette veidi erinevalt. Ettekujutuse määrab see, mida on nähtud ﬁlmides või kajastatud kirjameedias. Targa maja põhieesmärk on muuta elamine säästlikumaks ja mugavamaks. Säästlikkus saavuta-

takse ennekõike läbi maja energiasüsteemide kontrollitud juhtimise ning arvestades elanike igapäevaste harjumustega. Sisuliselt on targa maja eesmärgiks koondada kõik vähegi juhitavad funktsioonid ühte süsteemi ning leida seostatult ja võimalikult säästlikult parim juhtimine, mis tagab maksimaalse mugavuse, turvalisuse ja loomulikult energiasäästu. Targaks ei tee maja mitte iga seade või võimalus eraldi, vaid just nende koosmõju ja reguleerimisvõimalus. Teiste sõnadega muudab

maja targaks tarkvara, mis suudab kõiki seadmeid ja funktsioone seostatult juhtida. Juhtida saab kõiki seadmeid ja süsteeme, alates kütte- ja ventilatsioonisüsteemidest, valgustitest, turvaseadmetest, heli- ja videoseadmetest, ustest-akendest ning lõpetades kardinatega. Näiteks, kui inimene töölt koju jõuab ja ukse avab, hakkab mängima tema lemmikmuusika, käivitub intensiivsem ventilatsioon, kardinad laskuvad alla ja tuled esikus lähevad põlema. Süsteemi on võimalik personaliseerida nii, et see tunneks ära

konkreetse inimese ja arvestaks tema eelistustega. Tulevikus keskenduvad targa maja lahendused aina enam aga kõige olulisematele funktsioonidele ja säästlikkuse suurendamisele kodus. Alles siis, kui maja suudab kogutud infot iseseisvalt analüüsida ja selle põhjal automaatselt oma elanikele parima režiimi seadistada, on tegemist tõeliselt targa majaga. Lisaks säästlikkusele on tõenäoliselt tulevikus targa maja ülesanne ka elanikele senisest parema tervisliku elukeskkonna tagamine.