Eluruum 2013 sügis

SISUSTUS

KODUKANT INTERVJUU

Keemiavabad värvid seinas, taaskasutus sisustuses – see on trend. Lk 12

Uuesalu uusasumist sai tegusate elanike abil päris küla. Lk 18

Jurist ja koolitaja Evi Hindpere tuletab koduomanikele meelde üüriäri põhitõdesid. Lk 4

eluruum

SISUSTUSERI SÜGIS 2013

TEEMAD

Kodul pole hinnalipikut küljes

4 6 8 10 12 15 16 19 20

K

Üüriäri on terve mõistuse äri Elamispinna defitsiit kimbutab tõmbekeskusi Müüki ootav kodu eeldab ettenägelikku remonti MEELEOLU: Valgus valgub tuppa Keskkonnahoidlikkus ja tervis käivad käsikäes Vanast uus – nupukalt ja nägusalt LÕÕGASTUS: Lavapadi, saunamüts ja istumisrätik …

KODULUGU: Hea asukoht, kena ümbrus, tore rahvas EESKUJU: Maja järsaku serval

Teemalehe toimetaja: Rain Uusen, tel 666 2184, e-post: rain.uusen@postimees.ee Projektijuht: Marianne Peep, tel 666 2188, e-post: marianne.peep@postimees.ee Reklaamitoimetaja: Anneli Teppo, tel 666 2329, e-post: anneli.teppo@postimees.ee Küljendus: Andrus Rebane Väljaandja: AS Postimees Trükk: AS Kroonpress

ui minna kellegi juurde külla, siis kodu räägib sellest inimesest, tema perekonnast, hobidest, haridusest, maailmavallutustest, töödest-tegemistest ... ja tõsi, ka rahakotist. Samas pole aga ühelgi kodul hinnasilti küljes.

Väljastpoolt võib kodu olla küll teadlik või tahtmatu märguanne kogukonnale – vaat nii ma tahan, et sa must arvad! –, seestpoolt jääb kodu aga alati autentseks «minaks» või «meieks», pajatades lugusid ja talletades ajalugu, olgu see nii õnnelik või õnnetu kui tahes.

See selleks. Samas saab teadlikult läti sendi kokku siit henedes hoida alati opis oma järgmisja sealt, et raha hoopis usteks investeeriteks maailmavallutusteks da. Ehk just seetõttu on hakatud a prügidisaiaina enam kõnelema nist – teisisõnu ju lihtsalt tarest. gast taaskasutamisest. kaudu Taaskasutuse saavad vanad asjad värstakse ke energia, neile antakse g väga kaasa uus lugu ning dne eestihti ka täiesti uudne ismärk, põhjus eksisteerimiseks. Seinastt saab tool, toolistt kaev ja kaevutellisest küünlajalg.

Taaskasutusega, aga mitte ainult sellega, on üksjagu tihedalt seotud ka looduslähedus ja tervislikkus. Väldime kodus neid asju, mis meid tigedaks muudavad ja meile halvasti mõjuvad – mürgid ja muud ebakõlad, olgu selleks siis ohtlike koostisainetega seinavärv, teravate nurkadega laud elutoas või meiega mitte klappivad toataimed.

Otsides tervislikke, taaskasutamiseks sobivaid osiseid oma koju, muudab see tegelikult kodus olemise ja kodu loomise ning arendamise tunduvalt mängulisemaks. Ja mäng – see on viis vabaneda pingetest, olla loominguline, olla kontaktis.

Endaga. Hea energiaga.

Kodul pole hinnalipi hinnalipikut küljes – kodus pole oluline, kas m miski on soodne, kallis või lausa pri priiskav, sest sisustus, värvid ja aks aksessuaarid on meie ümber asja p pärast. Need kõik loovad kodu kodutunnet. Küll aga võib teadliku teadlikult ja avatult lähenedes luua o oma ihaldusväärse kodu ka ni nii, et see konti (loe: rahakottii) ei murra ja tervist ei kah kahjusta. z

rain uusen teemalehe toimetaja

4 || ELURUUM

SÜGIS 2013

ÜÜRITURG. Probleemide tekkimisel üürisuhtes ei saa tugineda pelgalt kokkulepetele – lähtuda tuleb ka seaduse nõuetest, kinnitab raamatu «Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?» üks autoritest, kinnisvaravaldkonna kogemusega jurist ja koolitaja Evi Hindpere.

Üüriäri on terve mõistuse äri rain uusen toimetaja

intervjuu Mida olete raamatu «Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?» ühe autorina kuulnud või kogenud – mis iseloomustab eluruumide üüriturgu Eestis? Ma mõtlen nii julgustavaid kui ka au ja uhkust või õiglustunnet kriipivaid trende.

Minu hinnangul ei ole Eestis veel välja kujunenud üüriturgu. Eraisikute omandis olevad ajutiselt vabad korterid, mida enamasti praegu üürile antakse, ei ole veel üüriturg. Ei paranda olukorda ka järjest juurde tulevad väikeinvestorid, kes investeerimise eesmärgil soetatud kortereid tulu saamiseks üürile annavad.

Minu seisukohalt iseloomustab hästi toimivat üüriturgu spetsiaalselt selleks ehitatud või kohandatud kortermajade olemasolu, mille üürnikud võivad lühemavõi pikemaajaliselt rahus elada, kartmata, et ühel hetkel vajab omanik seda korterit endale ja üürilisel tuleb taas ette võtta uue elamispinna vaevaline ja kulukas otsing.

Ka väikeinvestorilt üürimine ei anna kindlust, kuna investor võib üüripinna igal ajal ära müüa ostjale, kes vajab seda endale elamiseks.

Inimesed, kes erinevatel põhjustel ei saa või ei taha olla ise kinnisvara omanikud, vajaksid just selliseid stabiilseid elamispindu. Mõningaid samme on selles suunas juba astutud, praegu see veel aga tooni ei anna. Tõenäoliselt pärsivad üürituru arengut ka liialt üürniku kasuks kallutatud õigusaktid.

Seadused on pikad, keerulised ja igavad – kui kõneleme aga eluruumidest, siis milliste juriidiliste nüansside ning paragrahvidega peaksime eranditult kõik, nii (tulevaste) omanike kui üürnikena, kursis olema?

Seadused ei ole kindlasti igavad, kuid keerulisuse osas tuleb küsijaga nõustuda.

Kuigi üürisuhteid reguleerib eelkõige võ-

laõigusseaduse eriosa 15. peatükk, tuleks parema ülevaate saamiseks lugeda ka seaduse üldosa, milles on sätestatud lepinguliste suhete üldnormid. Peale võlaõigusseaduse on teisigi õigusakte, mille sätteid tuleks silmas pidada. Üürilepingu õiguskuulekad pooled võiksid läbi lugeda vähemalt üürisuhteid reguleerivad paragrahvid – neid on võlaõigusseaduses vaid 67. Kelle jaoks seaduse lugemine osutub liiga keeruliseks, võib abiks võtta ka mõne temaatilise käsiraamatu. Üüriteemat käsitlevaid käsiraamatuid on peale käsiraamatu «Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?» erinevatel aegadel välja antud teisigi. Üldistades tuleb üürilepingu sõlmimisel meeles pidada, et seaduse järgi on üürnik üürisuhte nõrgem pool, kelle suhtes kehtib kindel reegel – eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja vastutuse osas seaduses sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.

Kuivõrd põhjalikud on inimeste juriidilised teadmised, mis puudutavad nende endi kodu(sid)?

Kahjuks peab tõdema, et inimeste juriidilised teadmised on pigem kesised. Samas kehtib meil dispositiivsuse põhimõte, mis lubabki lepingupooltel endil valida, millise sisuga ja millises vormis leping sõlmida.

Tõenäoliselt pärsivad üürituru arengut ka liialt üürniku kasuks kallutatud õigusaktid.

Kui lepingupooled kokkulepetest kinni peavad, on kõik korras. Ent probleemide tekkimisel ei saa paraku tugineda pelgalt kokkulepetele, vaid tuleb lähtuda seaduse nõuetest. Just lahkhelide korral ilmneb, kui vähe üürileandjad enda õigusi ja kohustusi tunnevad.

Kõige sagedasemateks probleemideks on omanike-üürileandjate suutmatus, aga ka tahtmatus endale aru anda, et vara üürile andmisel saab sellest üürniku kodu.

Kodu on aga juba põhiseaduse kohaselt

puutumatu. Keegi ei tohi tungida teise inimese valdusse, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras.

Samas peab tunnistama, et paljud üürnikud on viimasel ajal enda õigustega hästi kursis. Sellest tulenebki meedias suurt kajastust leidnud juhtumi põhjal puuküürnikeks nimetatud pahatahtlike üürnike rohkus, kes seaduse kallutatust enda kasuks pööravad.

Kuivõrd erineb reaalsus seadustest – tooge mõni utoopiline või lihtsalt illustreeriv näide.

Näiteks on praktikas üsna tavaline, et üürileping on juba lõppenud või üles öeldud, kuid üürnik eluruumi ei vabasta. Sellisteks juhtudeks näeb kord ette, et üürileandja peab pöörduma üürikomisjoni või kohtu poole taotlusega üürnik eluruumist välja tõsta. Üürikomisjoni või kohtu otsuse jõustumise järgselt saab üürileandja taotleda kohtuotsuse täitmist täitemenetluse korras ehk kohtutäituri abiga. Ainult kohtutäituril on õigus üürnik eluruumist välja tõsta.

Selline kohtumenetluse kaudu üürnikust vabanemine võtab aga palju aega ning on üürileandja jaoks kulukas ja vaevarikas ettevõtmine. Nii otsustavadki üürileandjad üürnikust vabanemiseks kasutada omavoli.

Sageli vahetab sellistel juhtudel üürileandja ukselukud, takistab jõuga üürniku pääsemist üüripinnale, viib üürniku asjad üüripinnalt välja või teeb muid takistusi.

Selline käitumine on aga klassifitseeritav valduse omavolilise äravõtmisena ja üüripinnal asuvate, üürnikule kuuluvate vallasasjade suhtes valduse rikkumisena. Samuti võib omavoli kergesti üle kasvada riigi poolt karistatavaks omavoliks.

Millised majanduslikud ja õiguslikud erinevused tekivad, kui üürin oma eluruumi välja puht argistel põhjustel, võrreldes sellega, kui teen seda kinnisvarasektoris väikeinvestorina, eesmärgistatult ja plaanitult?

Seadus ei erista tavakodanikku väikeinvestorist – õigusnormid kehtivad kõigile ühtemoodi.

ELURUUM || 5

SÜGIS 2013

Kui kokkulepped on osapooli austavad ja neist peetakse kinni, on seadusesätted teisejärgulise tähtsusega, ütleb raamatu «Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?» üks autoritest Evi Hindpere.

FOTO: ANDRES HAABU

Samas annab seadus üürilepingu sõlmimisel mõlemale grupile erinevaid võimalusi.

Näiteks antakse sageli korter üürile selle müügiperioodiks. Sellisel juhul on mõistlik sõlmida pigem tähtajatu üürileping, mida on lihtsam üles öelda, kui korterile on ostja leitud. Siinjuures tuleb meeles pidada, et omaniku vahetumisel jääb üürileping jõusse.

Kuigi uus omanik saab tungiva vajaduse korral üürilepingu üles öelda, vastutab endine omanik üürnikule lepingu rikkumisega tekitatud kahju eest nagu käendaja – ning seda kolme aasta jooksul.

Seega on mõistlik üürnikust vabaneda enne müügilepingu sõlmimist. Kui aga müümine venib pikale, on turuolukorra muutumisel iga kuue kuu möödumisel lepingu sõlmimisest võimalus ka üüri tõsta.

Väikeinvestor on seevastu huvitatud pikaajalisest üürilepingust, minimeerimaks üüripinna vakantsuse. Seega on väikeinvestoril mõistlik sõlmida tähtajaline üürileping, kuna tähtajalist üürilepingut saab enne tähtaja lõppemist üles öelda vaid erakorraliselt.

See tagab investorile järjepideva rahavoo. Kui üürileping on sõlmitud pikemaks perioodiks ehk vähemalt kolmeks aastaks, saab ka sellisel juhul üüri tõsta tingimusel, et üür tõuseb vaid kord aastas ja üüri tõstmise ulatus ning arvutamise alused on täpselt määratud.

Oled nõustajana näinud hulga kodusid – kas heakord, sisekujundus, värvilahendus jms iga kodu ja selle eripära puudutavad aspektid ka kuidagi üürisuhet, selle edukust ning sujuvust mõjutavad?

Mõjutajaks on eelkõige hind. Kehvas seisukorras olevad korterid lähevad kaubaks vaid siis, kui nende eest küsitav üür on madal. Mida kõrgemat üüri saada soovitakse, seda suuremaks muutuvad nõudmised korteri kvaliteedile, siseviimistlusele, olmetehnikale ja ka asukohale.

Eluruumi üürilepingus seaduses sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.

Mõlemale segmendile on olemas nõudlus, kuid ka huviliste kontingent on erinev. Kehvema ja keskmise seisukorraga korterite üürnikud on vähenõudlikud, kuid nendega on praktikas rohkem probleeme. Seega on siin tegemist pigem närvesööva hobiga.

Kallimate korterite üürnikud on nõudlikumad. Siin on üüripinna heakord, sisekujundus ja ka värvilahendus olulise tähtsusega.

Üüripinna hind ja seisukord mõjutavad ka tehinguni jõudmise aega. Üürituru kõrghooajal augustis-septembris lähevad keskmise seisukorraga korterid nagu soojad saiad.

Eksklusiivsemate korterite turg on stabiilne aasta ringi. Sellist üüripinda valitakse hoolikalt ja läbirääkimised võivad kesta pikka aega. Üürilepinguid loetakse põhjalikumalt ning lepitakse kokku tüüplepingutest erinevates tingimustes. Siin on ka kinnisvaramaakleril läbirääkimiste juures olulisem nõustaja roll, mistõttu maakleri kompetentsusele esitatavad nõuded on samuti suuremad.

Millal muutub siis rikkuse allikas ehk korteri väljaüürimine tõeliselt närvesöövaks hobiks?

Tegelikult sõltub korteri väljaüürimise edukus eelkõige lepingupoolte koostöövalmidusest. Kui osapooled suhtuvad teineteisesse lugupidamisega ja suudavad ka lahkhelid lahendada konstruktiivsete läbirääkimiste teel, üksteise huvisid arvestades, ei kujune väljaüürimine närvesöövaks hobiks.

Sellisel juhul on ka seadusesätted teisejärgulise tähtsusega, kuna kokkulepetest peetakse kinni. Kui aga kumbki pool ajab vaid oma õigust taga ja teise poolega arvestada ei taha, ongi kuri karjas. Olgu seadused head või halvad – igasuguse äri edukuse võtmeks on terve mõistus.

6 || ELURUUM

SÜGIS 2013

NÕUDLUS JA PAKKUMINE. 2011. aasta rahvaloenduse kokkuvõttena võib öelda, et elamispinna defitsiit Eestis vormiliselt puudub, sest eluruumide arv ületab selgelt leibkondade arvu.

Elamispinna defitsiit kimbutab tõmbekeskusi Elamispinna keskmine suurus on kasvanud raul reino Domus Kinnisvara juhatuse liige

Kui eelmisel loendusel oli elamispinna keskmine suurus 24 ruutmeetrit, siis viimane rahva ja eluruumide loendus näitas juba 30,5 ruutmeetrit.

statistika

V

õrreldes 2000. aasta rahvaloenduse tulemusega on tavaeluruume tulnud juurde 5,2 protsenti ja kuigi ka leibkondade arv on kasvanud, siis kokkuvõttes ületab eluruumide arv leibkondade arvu juba ligemale 10 protsendi võrra.

Kinnisvaraturu kõrgaastad on statistikale ainult kasuks tulnud ja nii on aastatel 2005–2008 ehitatud juurde hulga eluruume. Nende osatähtsus oleks võinud veelgi rohkem tõusta, sest Eestist on lahkunud enam kui 75 000 inimest, kuid vastu ootusi on leibkondade arv kasvanud 3 protsendipunkti võrra, tingituna leibkonna keskmise suuruse vähenemisest.

Rohkem ruumi Seniseid trende arvestades võib järgnevateks aastateks siiski prognoosida, et eluruumide ja leibkondade suhtarvu võrdluses tasub panuseid teha pigem eluruumide osatähtsuse kasvule.

Rahvaloenduse andmed näitasid ka seda, et mõnevõrra on paranenud struktuurne defitsiit. Kui varasema rahvaloenduse andmetel kuulusid probleemkohtade hulka eluruumide ja leibkondade suuruse mittevastavus ning ka tõsiasi, et mitu põlvkonda kasutasid ühte eluruumi, siis värsked andmed näitavad meile selgelt, et mitme pere leibkondade arv on vähenenud – neid on Eestis vähe ning ka elamistingimused on paranenud.

Olgu viimase kinnituseks fakt, et lisaks suurenenud eluruumide arvule on märkimisväärselt kasvanud elamispinna keskmine suurus. Kui eelmisel loendusel oli selleks 24 ruutmeetrit, siis viimane rahva ja eluruumide loendus näitas juba 30,5 ruutmeetrit.

Eluasemefond vananeb Probleemiks on aga jätkuvalt eluruumide ja töökohtade geograafilise paigutuse mittevastavus. Kui näiteks Kagu-Eesti elanikkond järjest väheneb, siis Eesti suured tõmbekeskused (Tallinn, Tartu, Pärnu) selle üle kurta ei saa ja siin valitseb pigem kvaliteetsete eluruumide nappus – kinnisvaraarendajatel on nendes keskustes tööd veel pikkadeks aastateks.

Kuigi loenduse andmed näitavad uuematesse hoonetesse elama asumise tendentsi, siis endiselt elab suurem osa Eesti leibkondadest küllaltki vanades (enne 1971. aastat ehitatud) hoonetes, millega jääme enamikust oma Euroopa sõpradest kaugele maha. Eesti eluasemefondi vanus on Ida-Euroopa riikide viimaste hulgas.

Uute arenduste ootel Statistikaameti avaldatud andmetest jäi silma ka fakt, et väikeelamutes (eramud,

paarismajad, kaksikelamud) elavate leibkondade osatähtsus on suurenenud 28,7 protsendilt 30,5 protsendile. Seega kümnendi jooksul, mis tõi meile hoogsa ehitusbuumi, uued elurajoonid ja väikeasumid, on elamute osatähtsus kasvanud kõigest 1,8 protsendipunkti võrra.

Seda ajal, mil meedia jättis kinnisvaraturust valdavalt mulje kui järjest põlluarendusi tootvast saatanlikust masinavärgist, mis viis levinud hinnangute järgi nii kinnisvaraturu kui kogu majanduse allamäge.

Elamute soetamine toimub nagu korraliku sinusoidi järgi, kus majanduse ebakindlatel aegadel on nõudlus põhjas, kindlustunde paranedes kipub aga jälle kerkima. Eestlaste igatsus oma maja järele on tugev – järgmisel kümnendil näeme juba uusi põlluarendusi ja asumeid, mis kõik luuakse oma unistuste kodu soovide täitmiseks.

8 || ELURUUM

SÜGIS 2013

ENNE MÜÜKI. Kui koristamata ja vana mööblit pilgeni täis elamise remondikulud tunduvad ostjale üüratud, tekitab ülepingutatud remont seevastu kahtluse, et kinnisvara puudusi püütakse ostja eest varjata.

Müüki ootav kodu eeldab ettenägelikku remonti Enne korteri müüki võiks selle mööblist tühjaks teha ja vaheuksed, seinad ning lae kasvõi ainult värvirulliga heledaks tõmmata.

FOTO: SCANPIX/CORBIS

anne oja Arco Real Estate kinnisvara analüütik

nõuanne

Ü

ldjuhul ei maksa kinnisvara ostja müügieelset remonti ja sisustuse vahetust kinni, ent mööblist tühjendatud, puhast ja maitsekalt remonditud eluaset on kergem müüa. See meeldib ostjatele rohkem ja tehing toimub kiiremini kui samaväärse remontimata korteri või maja puhul.

Kuna remondikulud peab müüja välja käima teadmata, kas ta saab need tagasi või mitte, võiks ta suuremad väljaminekud jätta vabalt ostja otsustada ja teha.

Hoiduda võiks sellisest remondist, mille ostja tõenäoliselt nagunii ümber teeb.

Vältida võiks ka tüüpkorteri seespidist vahtplastiga soojustamist ning seinte jõuga sirgeks ajamist, kuna ettekujutus normaalsest remondist ei eelda alati nn euroremonti, mille õitseaeg jäi ilmselt 1990. aastatesse.

Puhtus müüb «Enne korteri müüki on kõige tähtsam koristamine, olenemata sellest, kas müüakse uut või vana, ilusat või koledat asja,» selgitab Arco Vara vahendusbüroode juht Maia Daljajev.

Eramute ümbert on vaja enne ostuhuvilise külastust niita tema sõnul muru või hein, rohimist vajavad ka lillepeenrad.

Müüdav korter või maja peab potentsiaalse ostja tulekul olema nii puhas, et puhtus ise dikteerib välisjalatsite äravõtmist.

«Enne korteri müüki võiks selle mööblist tühjaks teha ja vaheuksed, seinad ning lae kasvõi ainult värvirulliga heledaks tõmmata,» soovitab Arco Vara Tallinna elamispindade juht Agur Tammistu. «Ostjal hakkab siis fantaasia lendama, mida ta kuhugi sättida tahab.»

Remondifond Kui palju kulub 40 m2 korteri remondile?

• 500 eurot korteri kohta – uste, seinte-põrandate ja lagede müügieelne värvimine.

• 170 eurot/m2 ehk 6800 eurot – säästuremont akende-uste vahetuse, köögimööbli ja hügieeniruumide värskendamisega.

• 200 eurot/m2 ehk 8000 eurot – kokkuhoidlik remont akende-uste vahetuse, köögimööbli paigaldamise, plaatimise ja hügieeniruumide värskendamisega.

• 240 eurot/m2 ehk 9600 eurot – korralik remont koos akende ja uste vahetusega odavatest analoogidest mõnevõrra ilusamate ja soojapidavamate vastu, kvaliteetse köögimööbli ja sanitaarseadmete ning täispuitparketi paigaldamisega. allikas: arco vara

Kui elutoa suurt seina katab aga nõukogudeaegne tume sektsioonkapp ja teisi seinu sinine tapeet suurte roosade lilledega, on Tammistu sõnul sellist korterit nii raske müüa kui ka end selles elamas ette kujutada.

Kõik ei sobi kõigile Koristamine on oluline ka seetõttu, et kinnisvara tegelik olukord oleks kohe näha ja jätaks seejuures ostuhuvilisele hea esmamulje. Kui elamine on räpane ja asjad segamini, näeb ostja remondivajadust tegelikkusest palju suuremana.

«Mida rohkem näeb ostja selliseid maja strateegilisi näitajaid nagu uksi, aknaid, põrandaid, lagesid, torusid ja juhtmeid, seda selgem pilt tal tekib,» kõneleb Daljajev. «Kui hakatakse müüma korterit või maja, milles ei elata, on vaja tarbetu mööbel tõesti välja viia.»

Remontida on vaja siis, kui elamisele on tekkinud või ammustest ajast jäänud mingi defekt. Purunenud aknaklaas tuleks näiteks asendada uue klaasiga, mitte papi ega vineeriga.

ELURUUM || 9

SÜGIS 2013

Pane tähele!

• Remontimata ja remonditud kinnisvara maksab enamasti ühepalju.

• Kui elamispind on remontimata ja vajab kasutuselevõtuks teatud hädavajalikke töid –näiteks akende, uste ja torustiku vahetust –, saab selle maksumuse kinnisvara hinnast maha kaubelda.

• Ostja ei maksa üldiselt kinni müüja maitse või arusaama kohaselt valitud köögitehnikat ega hügieeniruumide sisustust.

• Kui juba tehtud remont ei vasta ostja maitsele, kaupleb ta ostuhinna nagunii alla, sest kulutab sama raha olemasoleva sisustuse lõhkumisele ning jäätmeveole. allikas: arco vara

Kui kunagi ununesid ukseliistud panemata või toimus ülemisel korrusel kümne aasta eest veeavarii, tuleks need asjad enne müüki samuti korda teha. Ostja, kes vana veeleket näeb, arvab, et samast kohast jookseb vett siiani läbi.

Planeeri remonditöid «Kui katus aga tõepoolest läbi sajab, tuleb seda ostjale ka öelda,» on Daljajev resoluutne. «Samuti tuleb ostjale öelda, kui kapp varjab kraanikausi ümbert mädanenud põrandat. Kui võimalik, vahetage vana ja katkine torustik uue vastu.» Vahetatud torustik on müügi juures pluss – ostjale tundub, et iga kulu on tohutu väljaminek, ka siis, kui see tegelikult nii ei ole.

Olulised on ka pistikud ja juhtmed.

«Ostja peaks enne tehingut pistikud lahti keerama ja kontrollima, mis seisus juhtmed on,» jagab Daljajev soovitusi.

«Kasutage tüüpmaja korteri remondiks tüüpilisi ehitusmaterjale,» õpetab Agur Tammistu. «Müügile tuleb kasuks, kui vahetada aknad ja panna vana välisukse asemele korralik turvauks. Ostja ei tee seejuures akna- ja uksetootjatel suurt vahet – säästuuksi võiks aga vältida.»

Samas, kui midagi remontida, hindab asjatundjate sõnul ostja täielikku remonti, mitte seda, kui maja viiest toast on remonditud vaid üks. Maja müügil tuleks korda teha ka ahjud, pliidid ja kaminad.

Need küttekolded, mida pole aga aastaid kasutatud, tuleb notariaalses lepingus fikseerida märkega, et müüja ei vastuta küttekolde korrasoleku eest.

Remontija peab kalkuleerima, millised on kulud ja võimalikud tulud.

10 || ELURUUM

SÜGIS 2013

KUIDAS VALIDA VALGUSTIT? Olgu tegu maja või korteri, töö- või puhkepaigaga, ruumi uut valgustit valima asudes mõtle, millist funktsiooni sellelt ootad ning kuidas see ülejäänud sisekujundusega kokku sobida võiks.

Valgus valgub tuppa kadri penjam teemalehed@postimees.ee

meeleolu

V

algustit valima asudes tuleb päris mitmele aspektile mõelda, selgitab sisekujundaja Ester Penjam.

Esmatähtis on valgusti valikul piisav valgusvõimsus. Pidev viibimine ebapiisava valgusega või ülevalgustatud ruumis väsitab ja mõjub silmadele halvasti.

Valgusti valikul tuleb arvestada ka ruumide värvigammat. Tumedat värvi seinad neelavad valgust ja nõuavad suurema valgusvõimsusega valgusteid. Heledad ruumid peegeldavad valgust ja nii tekib oht ruum üle valgustada.

Suurus, kõrgus, mõõtmed «Toa suurus ja kõrgus määravad ära valgustite mõõtmed,» selgitab sisekujundaja. «Valgusti peaks olema toa mõõtudega proportsioonis.» Madalad laed eeldavad väikese kõrgusega valgusteid. Kõrgemates ruumides kasutatakse rippvalgusteid, et lage visuaalselt madalamale tuua.

Meeleolu lisamiseks tasub ruumis kasutada lisaks laevalgustitele põranda-, laua- ja seinavalgusteid. «Kindlasti tuleks valgustite asukohad kindlaks määrata enne siseviimistluse tegemist,» soovitab Penjam. «Näiteks seinavalgustid, millel ei ole pistikuga toitejuhet, eeldavad, et kaabel on seina sees olemas. Niisketesse ruumidesse valgustit valides tuleb jälgida, et see oleks niiskuskindel.»

Otsese veega kokkupuutuvad valgustid vajavad kõrgemat kaitseastet. Niiskuskindlust näitab valgusti pakendil olev tähis IP. Valik tuleb teha ka valgusti disaini osas. Valgusti peaks sobima kogu elamises valitseva stiiliga. Kas valida disaini poolest tagasihoidlik, ruumiga ühte sulanduv või silmapaistev valgusti?

Valgusteid müüakse enamasti sarjana.

Ostes sarja, võite olla kindel, et nad omavahel sobivad, kuid huvitavama tulemuse saab juhul, kui kasutada erinevatest sarjadest valgusteid.

«Valgustid annavad otsest, peegeldunud, poolpeegeldunud või hajutatud valgust,» juhendab sisekujundaja. «Eluruumides on kõige otstarbekam kasutada poolpeegelduvat ja hajutatud valgusega armatuure.»

Valguse suunamisega saad asjadele tähelepanu osutada või juhtida tähelepanu kõrvale. Mõned viimistlusmaterjalid lau-

sa nõuavad suunatud valgust, et materjali omadused paremini esile tuleksid. Üles suunatud valgustuse korral peegeldab lagi valgust allapoole. «Selline valgustusvariant on küll väga hubane ja huvitav, kuid tuleb arvestada, et kõik lae ebatasasused paistavad ülespoole suunatud valgusvihu puhul välja,» rõhutab Penjam. «Valgustid, mis loovad varje, annavad toale romantilisema ja pehmema mulje,» toonitab ta.

Omapärasust lisavad valgustid Studiocasa esindaja Natalja Lanskaja sõnul eelistavad eestimaalased stiilseid, trendikaid mudeleid, mis paistavad silma ning on omapärased.

Naise sõnul on selle hooaja trendid niiöelda futuristlikud mudelid, mis peaksid sobima hästi minimalistlikku interjööri, kuid samuti on taas moes klassikalised valgustid, mis on valmistatud kvaliteetsest materjalist, nagu klaas või pronks. Mõned tehased, mida esindatakse, teevad uuel hooajal ka kullatud või hõbetatud mudeleid.

«Väga trendikad on mudelid, kus kasutatakse LED-tehnoloogiat. Suurepärane hinna-stiili-kvaliteedi näidis on Itaalia tehas Modoluce,» ütleb ta. Selle tehase tänapäevased mudelid on valmistatud plastmaterjalidest, kangast, klaasist ning on võimalik valida tehnoloogiat – LED-valgusti või

ELURUUM || 11

SÜGIS 2013

halogeenlambid koos dimmeriga. Italamp pakub aga näiteks Swarovski kristallide ja teiste moodsate elementidega valgusteid.

«Uues kollektsioonis on valgustid nagu linnupuurid, lillevalgustid ja mitmeid teisigi huvitavaid lahendusi,» sõnab Lanskaja.

Valgusti koju või töökohta Eestlased eelistavad tavaliselt pigem lihtsaid vorme, tagasihoidlikke värve ning on valgusti ostmisel äärmiselt kalkuleerivad, teeb kokkuvõtte Hektor Lighti esindaja Ülle Jõks. «Meie poodides kajastavad väljapanekud klientide soove ning pakuvad innovatiivseid lahendusi, uusimat disaini – järjest enam kasvab huvi LED-valgustite vastu,» sõnab ka tema. «Need sarnanevad välimuselt halogeen- või hõõgpirnidega.

Ei tasu karta olukordi, kus valgusallikas ei mahu kupli sisse ning rikub valgusti kuvandi. Kahjuks aga ei peeta LED-valgusteid alati kõige taskukohasemaks.»

Tema sõnul on uudseteks märksõnadeks valgustite valikul ka retro ja vintage.

«Need on tulnud riietemaailmast ning jõudnud nüüd sisustusse.» Samuti toob ta välja valge värvi ehk pinnakatte rohkuse.

«Valged valgustid mõjuvad sensuaalselt

Valgustite valik on mitekülgne. FOTOD: PM, TOOTJAD

ja uhkelt ning annavad ruumile teatava puhtuse ja ruumikuse,» ütleb Jõks.

Julgemad kliendid eelistavad omapärasemaid valgusteid. Huvi tuntakse ebasümmeetriliste, nn vormist väljas valgustite vastu. «Tagasi on pöördutud ka tekstiilkuplitega valgustite juurde,» loetleb Jõks, mida kõike huvitavat valgustite maailmas toimub.

«Maailmas on in aga kindlasti energiasäästlikkus – LED-tehnoloogia on arenenud jõudsalt ning markeerimisvalgustusest on saanud arvestatav valguskontseptsioon ruumides,» selgitab Jõks.

12 || ELURUUM

SÜGIS 2013

Keskkonnahoidlike, looduslike ja keemiavabade värvidega kodule uue ilme andmises võivad osaleda ka lapsed, muutes nauditavaks nii rõõmsa värvimängu kui lõpptulemuse.

FOTOD: VIVA COLOR

TERVIS. Kodust elamist värskendades tasub eelistada mõnusaid loodussäästlikke siseviimistlusvahendeid. Keemiavabad ning samas moodsad ja vastupidavad lahendused aitavad siseruumides luua hubasust, olemata samas igavad.

Keskkonnahoidlikkus ja tervis käivad käsikäes remondinõu kadri penjam teemalehed@postimees.ee

P

aljude mõtteis võrdub loodussäästlikkus vaid kitsa materjalivaliku ning pastelsetes toonides lahendustega. Tegelikkus on hoopis teine – meelepärase lahenduse leiab suurest valikust peaaegu igaüks.

Säästva Renoveerimise Infokeskuse juhataja Tarmo A. Elvisto sõnul sõltub see, millist viimistlust kodus näha tahetakse, paljudest asjaoludest. «Millist materjali eelistatakse, kuhu seda vaja on ning milline peaks olema selle vastupidavus, stiil, läige jne. Loodus- ehk keskkonnasääst-

likeks kutsutakse neid materjale, mis tekitavad võimalikult vähe koormust keskkonnale ning on ka inimese tervisele ohutud,» selgitab ta.

«Materjalidest ei tohiks siseõhku erituda keemiliselt aktiivseid ja elusolendeid ärritavaid ühendeid: VOC-ühendeid, aldehüüde, formaldehüüde jms. Soovitame võimalikult naftasaaduste vabu materjale nagu looduslikke seepe, vahasid, õlisid, linaõlitooteid – valik on piisavalt lai ja mitmekülgne.»

Puitpõrandat, kasvõi okaspuulauast, võiks vähe kaitset vajavas kohas, näiteks magamistoas tema sõnul lihtsalt seebitada linaõliseebiga ja hoolduseks aeg-ajalt pesta lahjema seebiveega. Tugevamat kaitset vajavate põrandate puhul on hea

valik naturaalse põranda õli, ja hiljem töödelda põrand hooldusõli, õlivaha või vahaga.

Kindlasti tuleks vaadata, mida õlid sisaldavad ning kuivõrd ja mille järele lõhnavad, selgitab Elvisto – eri riikidest pärit valmistoodangule on kinnitatud erinevad ökomärgised ja vahet tehakse ka ökotooteid pakkuvate tootjate järgi. Sestap tasub tootepakendil oleva infoga tutvuda.

«Linaõlivärvidest on meile teada vaid Rootsist Allbäck, kelle linaõlivärvi, mida on mugav kasutada, võib ka täisökoloogiliseks nimetada ning see on saanud Rootsis vastava rohelise noole märgise,» sõnab Elvisto. «Läbikumavaid toone ja peitse on võimalik saavutada kvaliteetse puhastatud linaõli naturaalpigmentidega too-

ELURUUM || 13

SÜGIS 2013

nides. Kindlasti tuleb jälgida märgiseid ning eelistada usaldusväärse ökotootja toodangut. Muidugi on võimalik usaldusväärselt tarnijalt komponente saades toode ise kokku segada.»

Eelista looduslikku Meie tervis sõltub suuresti sellest, mille keskel elame. Keskkonnahoidlikumaks ja tervislikumaks saab kodu muuta looduslikke materjale kasutades. Ökomaterjalid sobivad ideaalselt nii tänapäevasesse linnakorterisse kui ka ultramoodsasse majja.

Arvestada tuleb materjalide omadusi ja ruumikasutuse eripära, sest vaid õiges kohas sobiv materjal teenib omanikku aastaid. Looduslikud materjalid vajavad spetsiaalset hoolitsust selleks mõeldud vahenditega, mis tagavad pika kasutusea.

«Kindlasti tuleks meeles pidada, et ühegi materjaliga ei tohiks ruumides liialdada,» tuletab meelde ka sisekujundaja Ester Penjam. Väikesed üleni puidust või korgist ruumid tunduvad raskepärased ja ahistavad. Kõige võltsimalt mõjuvad aga interjööris kehvasti tehtud loodusliku materjali imitatsioonid – plastist puitimitatsiooniga seinatahvlid, vahtplastist puittalad ja muu –, sestap tasub alati eelistada naturaalset, õiget lahendust, ütleb ta.

Naturaalsed siseviimistlusmaterjalid on näiteks naturaalne pabertapeet, bambustapeet ja teised taimsed seinakatted, samuti puit. Puit on ajatu ja looduslik materjal. Selle kasutamisel tuleb aga osata piiri pidada, et ei tekiks saunaefekti.

Miinuseks on see, et pehmele puidule (kuusk, mänd) jäävad kergesti kriimud-jäljed peale ning mõni pinnatöötlus nõuab pidevat hooldust. Arvestada tuleb võimalusega, et laudpõrandal hakkavad kuivades praod laienema.

Mõni puiduliik, näiteks pöök või kanada vaher, ei sobi kokku põrandaküttega. «Puidule tuleb valida õige pinnatöötlus, ainult siis on pind kestev ja kaunis,» sõnab sisekujundaja. «Õli, vaha, seep, lakk – variante on piisavalt, tuleb ainult asjatundjalt nõu küsida.»

Ära pelga katsetada «Näiteks kes tahab, võib kasutada looduslikku kivi. Kui on väike ruum, ei tasuks aga kiviga liialdada, sest see muudab toad oma massiivse olekuga raskeks. Meeles tuleb pidada ka seda, et kivi vajab hoolitsust ja puhastamist,» rõhutab sisekujundaja.

Samuti on siseruumide viimistlemiseks head lubi- ja savikrohv, mis regulee-

rivad niiskustaset – imavad endasse üleliigse niiskuse ning kui õhk on kuiv, siis hingavad niiskuse tagasi ruumi.

Tegemist on soojust akumuleeriva materjaliga. Savikrohv kaitseb palki mädanemise eest ning vähendab sundventilatsiooni vajadust. Lubi- ja savikrohvile sobivad looduslikud lubi-, kaseiin- või muldoksiidvärvid, mis ei tekita pinnale hingamist takistavat kilet – nendega võib katta palkseina, puitlaudist, looduskivist, tellistest või betoonist pindu.

Kindlasti tuleks vaadata, mida õlid sisaldavad ning kuivõrd ja mille järele lõhnavad.

Puitseintele on küll soovitav panna alla roomatte. Miinuseks krohvimise puhul on töömahukus ja see, et niisketes ruumides ei saa seda kasutada veega kokkupuutuvatel seintel.

Värvidest on head alternatiivid linaõlivärvid ja naturaalsed värvid. Looduslikud värvid jätavad pinna «elavaks» ning loovad tervisliku keskkonna. Värvimine on aga tavavärvidega võrreldes aeganõudvam ja keerukam. ➡

14 || ELURUUM

➡ Kriit- ja kohupiimavärv sobivad sisepindadele: kips-, krohv- ja papp-pindadele, samas vajavad need ventilatsiooni. Linaõlivärv sobib ka välistele puitpindadele, lubivärv aga lubikrohvile nii sise- kui ka välistöödeks.

Põrandale linoleum või kork Põrandat katma asudes on üks valik ka linoleum. «Linoleumi puhul on tegemist väga vastupidava ja kulumiskindla loodusliku materjaliga,» julgustab sisekujundaja. «Seda on kerge puhastada, lihtne paigaldada ning sel on palju värve ja mustreid.»

Kork on imav materjal ja seda tuleb

SÜGIS 2013

Ökomaterjalid sobivad nii linnakorterisse kui ka ultramoodsasse majja. enne paigaldamist õlitada-vahatada ning mitte kasutada niisketes ruumides. Saadaval on palju erinevaid mustreid ja värve ning tegu on hea mürasummutajaga, samuti takistab see tolmu ja hallituse teket – seega on allergeenivaba antistaatiline materjal. Kork ei sobi aga väga käidavatesse ruumidesse ning raske mööbel võib seda kergesti kahjustada.

Korkpõrand kiirgab talvel soojust ning on suvel meeldivalt jahe. Leidub nii plaadina kui ka parketilaudadena. Võib panna betoonile, vineerile, kipsplaadile, puitpõrandale ja keraamilistele plaatidele.

Aluspind peab olema kuiv, tasane ja tolmuvaba ning enne paigaldamist vajab toode ruumis aklimatiseerumist. «Samuti tasub tubastes tingimustes eelistada naturaalseid tekstiile – linane, puuvill, siid, villane –, või siis taimsest kiust vaipu – mererohi, kookoskiud, pabernöörist vaibad,» ütleb Ester Penjam. «Looduslike materjalide valik on suur, seepärast ei tasu peljata otsida just oma koju sobivaid lahendusi.»

KOMMENTAARID

Eestis ollakse juba keskkonnateadlikumad Eesti kaubandusest leiab suure valiku loodussäästlikke värve ja siseviimistlusvahendeid ning ollakse järjest enam keskkonnateadlikumad.

maarja-liis toomik Rautakesko

K-rauta osaleb koostöös Balti keskkonnafoorumiga Euroopa Komisjoni rahastatavas projektis «Mõtle, mida tarbid», mille eesmärk on kasvatada teadlikkust ehitusmaterjalides ja siseviimistlustoodetes sisalduda võivatest ohtlikest kemikaalidest; kampaanias osalevad meie kõik Eesti ja Läti kauplused.

Kõikidesse kauplustesse on paigaldatud stendid koos infolehtedega, mis selgi-

tavad, millele siseviimistlustoodete ostmisel tähelepanu pöörata ja miks.

Riiulitelt leiab rohelise märgusildiga tähistatud värvid ja liimid, mis sisaldavad vähem tervise- ja keskkonnaohtlikke kemikaale – nii on tarbijatel lihtsam leida ohutumaid värve ja liime.

See märgusilt on antud ainult sellistele toodetele, mille koostisosi on Balti keskkonnafoorumi eksperdid hoolikalt kontrollinud. Üldjuhul kannavad need tooted juba ka erinevaid ökomärgiseid (Põhjamaade Luik, Euroopa Liidu Lilleke jms).

mari-eva ahja Tikkurila

Turustame Vivacolori ja Tikkurila värve, lakke, lahusteid ja pahtleid ning Anza maalritarbeid. Kuigi kõik meie vesialuselised tooted on tervisesõbralikud, toon siinkohal esile märgisega tooted.

Näiteks Vivacolor Interiori seeria lae- ja seinavärvid on tervisele ohutud ja keskkonnasäästlikud: Interior White, Interior Soft, Interior Satin, Interior Kitchen. Interior Primerile on antud Põhjamaade Luigemärk ja Eesti Allergialiidu tunnustus.

Kindlasti tasub heita pilku meie suurele valikule.

Konservikarbid elavad lampideks.

ELURUUM || 15

FOTOD: PEETER LANGOVITS, PM

SÜGIS 2013

Mitmest materjalist loodud seinavaip.

Trash Desing’i taimelava – vanad toolid ootavad turgutamist.

SÄÄSTLIKUST ELUVIISIST JOHTUVALT leiab aina laiemat kõlapinda üksnes taas- või korduvkasutatavaid materjale rakendav trash design ehk prügidisain.

Vanast uus – nupukalt ja nägusalt tiina kolk Arteri toimetaja

taaskasutus

P

õhjala tuntumad prügidisaini eestkõnelejad – moedisainer Isa Kukkapuro ja romudisainer Henrik Enbom – on kolmel viimasel aastal esitlenud sisustusmessil Habitare trash design’i.

Esimesel prügidisaini väljapanekul 2011. aastal astusid üles Soome ja Rootsi disainitudengid, disainerid ja kunstnikud, keda inspireerisid väga erinevad materjalid: plekkpurgid, taara, ventilatsioonitorud jms. See üllatavate lahendustega ülimenukas näitus pälvis ka tohutu meediakajastuse ning küllap ärgitas paljusid vanu asju taaskasutama.

Masuaastatel kerkis esile nii sääst-

lik kui ka keskkonnasõbralik mõtteviis.

Kui rääkida puidust, siis miks lasta vanadel, üles võetud põrandalaudadel, välja vahetatud ustel või ehitusest üle jäänud puiduvirnadel kusagil aianurgas või laoplatsil hukka minna, kui neist saaks näiteks mööblit valmistada, juurdles disainer Tõnis Kalve, nähes Kopli tollilaost minema visatud transpordiabimaterjalina kasutatud mahagoni-, pöögi- jm hinnalist puitu.

«Rääkisin Ahti Grünbergile, et miks mitte sellisest puidust mööblit teha. Iga ese oleks omanäoline, paljud ka oma looga,» meenutab Kalve. Mehed asusid kohe tööle ja 2011. aastal tulid nad sarja Derelict esimeste laudade ja toolidega rahva ette. Nende mööbel oli väljas ka mullusel Habitarel, kus prügidisain oli koondatud Trash-hotelli.

Seal osaks saanud tähelepanu kannustas disainereid uusi mudeleid looma.

Nüüd on Derelicti kollektsioonis lisaks toolidele-laudadele riiulid, kapid, nagid

jpm. Praegu on Kalvel ja Grünbergil käsil kollektsiooni täiustamine, sest talvel osaleb Derelict oma väljapanekuga Kölni mööblimessil.

Vanale materjalile uue rakenduse leidmine on õilis tegevus. Vahel võib ühe järi või riiuli valmistamine üpris vaevanõudev olla, sest kui näiteks kunagist seinatahveldist on värvitud kümme korda ja kui pärast kihtide eemaldamist selgub, et osa puidust on ikkagi raisus, tuleb materjali juurde hankida.

Kõik Derelicti prügimäe-puidust lihtsa vormikeelega mööbliesemed on kordumatud, sest iga lauajupp on erinev, ainulaadse värvi ja tekstuuriga.

Eriti vahva on tellija toodud ja talle tähenduslikust puidust – olgu see armas uks või midagi muud – mööblit teha, sest kuuldud lood inspireerivad ka disainerit, kommenteerib Kalve ning lisab, et tänu headele koostööpartneritele sujub Derelicti sarja tootmine takistusteta, mistõttu nad on valmis palju rohkem tegema.

16 || ELURUUM

SÜGIS 2013

MÕNUS SAUNASKÄIK. Laval higistamise, vihtlemise, kümbluse ja ihuharimise juurde kuuluvad koos teiste tarvikutega ka tekstiilid.

Lavapadi, saunamüts ja istumisrätik … lõõgastus tiina kolk Arteri toimetaja

T

änavusel sisustusmessil Habitare esitles disainer Monika Järg oma uut saunatekstiilide kollektsiooni. Kuna meie põhjanaabrid on maailma saunalembeseim rahvas, vaimustusid nad ka kauneid linaseid ja puuvillaseid saunalinu, lavapatju jms nähes.

Autoritehnikas ja naturaalsetest materjalidest (35 protsenti lina ja 65 protsenti puuvilla) kootud struktuursest, õhulisest ja kahepoolselt kasutatavast kangast toodetud sari Fly on kvaliteetne, kestev, ihusõbralik ja lihtsasti hooldatav. Näiteks polüesterfiibrist täidisega saunapatju võib koos täidisega pesumasinas pesta, rääkimata siis teistest esemetest, selgitab autor.

Uue kollektsiooni erinevas mõõdus saunalinu ja patju on viies värvitoonis: naturaalsed ning musta-halli-valge kombinatsioonides. Kõik need disaintooted on valminud koostöös Eesti tootjaga – seega kodumaine kaup.

«Kuna me oma kangaid millegagi ei töötle, on kogu toodang täiesti looduslik.»

Sildiga «Eesti toode» on varustatud ka Liliina saunatekstiilid. Rakveres asuval ettevõttel on aastakümnete pikkune linasest ja/või puuvillasest lõngast kanga kudumise kogemus.

«Kuna me oma kangaid millegagi ei töötle, on kogu meie toodang, mida neist kangastest õmbleme, täiesti looduslik,»

kommenteerib firma juht Mehis Täpp.

«Need poeriiulil karedaina tunduvad käterätid, saunalinad jms lähevad pärast kolmandat pesu pehmeks ja hakkavad väga hästi vett imama. Piisab vaid rätik vastu märga keha panna, kui see teeb naha kohe kuivaks.»

Liliina tootenimistus on paljudes värvitoonides ja mustrites saunamantlid, -seelikud ja -põlled, leili nautijale mõeldud lavalinad ning -mütsid ja -turbanid, -padjad ning -kindad, et oleks sõrmi kõrvetamata mõnus vihelda ja vajadusel ahju puid juurde panna.

Kui leil on võetud ja keha vihaga turgutatud, võiks pesemisruumi varuda ka karedast froteekangast pesemiskindaid ja seljapesunuustikuid. Katrin Trummi disainitud Liliina nägusad (sauna)tekstiilid on müügil käsitööpoodides üle Eesti.

Parim valik on muidugi firmapoes Rakveres.

SÜGIS 2013

ELURUUM || 17

Pärast leili ja kümblust, kui keha on kuivatatud Liliina linadesse ja hommikumantel riputatud Toivo Raidmetsa disainitud uude nagisse, on mõnus istuda Derelicti toolidele, lükata Liliina sussid jalast ja tunda talla all Elna Kaasiku disainitud puuvillase põrandavaiba pehmust. Sauna eesruumis loovad meeleolu Kai Koppeli kavandatud klaasist küünlaalustesse läidetud tulukesed ja Keha3 ilmastikukindel iste-valgusti Jõhvikas. Laual on Kai Koppeli disainitud õlleklaasid ja klaasvaagen. FOTOD: TOOMAS TUUL

ELURUUM || 19

SÜGIS 2013

UUS KÜLA. Tänu tegusate elanike järjekindlale asjaajamisele sai Uuesalu uusasumist 19. juulil 2013 ametlikult Rae valla Uuesalu küla.

Hea asukoht, kena ümbrus, tore rahvas kodulugu tiina kolk Arteri toimetaja

T

allinna piirist nelja kilomeetri kaugusel, Ülemiste järve taga Viljandi ja Tartu maantee vahel paiknevas metsaäärses Uuesalus elab praegu 96 peret, külas töötab lasteaed. Soome majatehase Omatalo tüüpprojektide järgi püstitatud paaris- ja ridaelamutest koosnevasse asumisse kolis esimesena 2007. aasta detsembris perekond Kärgets.

«Tegelikult on paiga esimene püsiasukas hoopis meie kass, kes arvatavasti siia koos ehitajatega saabus. Meid võttis ta rõõmsalt oma karja liikmeks, sest nii sai nurruja sooja tuppa ja korralikult süüa,» selgitab Tiit Kärgets muiates.

Kuna toona algas masu, kasvas Uuesalu elanikkond aeglaselt, kuigi mugavad majad olid valmis, ümbrus haljastatud, teed asfalteeritud ja tänavavalgustus põles. Kõik tulijad said naabritega kohe tuttavaks.

«Sellest ajast on pärit meie ühised jõulude tähistamised, uue aasta vastuvõtmised ning jaanitule tegemise traditsioon,» räägib külaelu agar korraldaja, arendusettevõtte IBE Estonia juhataja Ülle Kullör.

Unistuste kodu Praegune külavanem Jaan Urvet oli tükk aega otsinud niisugust elamist, kus koduuksel saab suusad või rulluisud alla panna, pärast sportimist saunas vihelda ning seejärel toas kamina paistel mõnuleda.

Kuna Uuesalus on kõik need tingimused täidetud, siis siia ta perega 2009. aastal elama tuligi. Nüüd kolis nende naabrusse ka tütar, kelle poegi on vanavanematel lihtne kantseldada.

Küla elamud on nelja tüüpi puitkarkassmajad, mis erinevad üksteisest peamiselt pindala poolest, aga kõigis neis ridaja paarismaja korterites asuvad esimesel korrusel avatud köögiga elutuba, saun ja abiruumid ning teisel korrusel paiknevad sõltuvalt projektist kas kolm või neli ma-

Üleaedseid Uuesalus teatakse-tuntakse, kinnitab külavanem Jaan Urvet (vasakul). Külaelanikud Ülle Kullör ja Tiit Kärgets nõustuvad. FOTO: MARINA PUSHKAR

gamistuba ja pesuruum, tutvustab Kullör.

Uuesalu vaikus ja rahu, sportimisvõimalused ning looduslähedus meeldib nii külarahvale kui ka nende sugulastele, sõpradele ja tuttavatele. Ja mõnele lausa niivõrd, et nad on otsustanud samuti siia elama asuda.

Näiteks Urveteid külastanud Tallinna ülikooli kasvatusteaduste instituudi dotsenti Tiiu Kuurmet võlus paik kohe ja nüüd on temastki saanud Uuesalu küla elanik. Küla on väga turvaline, sest agara naabrivalve pilgule ei jää miski märkamata. Igal ajal jalutavad tänavatel lapsevankriga emad või jälgivad nad mänguväljaku ääres oma võsukeste tegevust ning võõrad ei pääse tähelepanuta kuhugi.

Tegusate ja ühtehoidvate küla 2010. aasta südasuvel moodustati seitsme elaniku eestvõttel Uuesalu külaselts ning nüüd korraldab selts palju vahvaid üritusi.

Teateid antakse edasi meilitsi.

«Meie üritustele on teretulnud ka need elanikud, kes külaseltsi ei kuulu. Vastlapäeval laseme koos liugu ja pärast teeme kuklitega ninad vahukooreseks või koristuspäeva lõpul sööme koos suppi,» mainib külavanem Urvet.

Tema sõnul tehakse Uuesalu enne maipühi korda – korjatakse teeäärtest prügi, pühitakse jalgrattateelt praht, et rulluisutajatel oleks ohutum sõita jms.

Külaseltsi ja IBE Estonia koostöös ning fondide ja Rae vallavalitsuse abiga on valminud ka laste mänguväljak ning korvpalli- ja võrkpalliplats. Kui väljas enam palli mängida ei saa, saadakse kokku seltsi ruumides Kopra teel.

Gümnasistidele meeldib seal videoid vaadata, koroonat mängida ja niisama koos vaba aega veeta. Väiksemad saavad meisterdada, suuremad viltida, siidi maalida ja keraamikahuvilised oma käega savist esemeid voolida.

«Keraamikaringi juhendaja Krista Urvet meelitas mehi õlletoopi tegema. Keegi käinutest ei kahetse,» kiidab Kärgets. Üleaedseid Uuesalus teatakse-tuntakse ja kõige meeldivamad on improviseeritud üritused. Näiteks kui kellegi terrassile kogunenud seltskond arutab head-paremat mekkides maailma ja küla asju.

«Sellised koosviibimised võivad kesta üle südaöö, sest meil on, millest rääkida. Huvitavatel inimestel jagub põletavaid jututeemasid. Praegu on meil käsil fotovõistlus,» lausub külavanem.

20 || ELURUUM

SÜGIS 2013

VÕLUV VORM. Mikk Mutso ja Kaarel Eelma projekteeritud kivikatusega räästasteta puitehitis on pälvinud asjatundjate tunnustuse: konkursil «Eramu 2008– 2012» jagab ta koos parematega II–IV kohta.

eeskuju tiina kolk Arteri toimetaja

K

Maja järsaku serval

unstnikud Sirja-Liisa ja Kaarel Eelma otsustasid vana ühekordse suvila asemele elamu ehitada ja kutsusid appi arhitekti Mikk Mutso. Endise aiandusühistu maadel asuva krundi keskel olev paeastang ja kolmemeetrine kõrguste vahe virgutasid arhitekti mõttelendu. «Alguses mõtisklesimegi majast astangu sees. Kuna tegu on potentsiaalse diktüoneemakildi alaga, selguski mõõtmisel, et radoonitase on olemas,» kommenteerib Mutso. «Ettevaatusabinõusid tarvitusele võttes oleks nõlva sisse ehitamine maja hinna liiga üles ajanud.

Sestap otsustasime hoone maa peale jätta ja asustada klindi ülemine serv.»

Suvilaühistu rajamisel oli tehtud detailplaneering, mis nägi ette majade asukohad krundi ühes servas. Uue elamu, mis hakkas täitma kogu klindipealset ehitusõiguse ala, püstitamisel järgiti sama planeeringut. Seaduse järgi oli sinna võimalik pere vajadusi rahuldav kahekorruseline hoone ehitada.

Radoonitaseme tõttu oli kaalumisel kaks varianti: kas teha nn tiheda alusplaadiga või alt tuulutatav põrand. Kuna teine

ELURUUM || 21

SÜGIS 2013

variant tundus otstarbekam, tehtigi maja ettenähtud maksimaalse kõrguse tõttu nii madalatele paekivist postidele, et tuul igal aastaajal maja alt läbi käiks ja radoonigaasid minema puhuks.

Kuna pererahvas eelistab looduslikke materjale ja tervislikku eluviisi, valiti soojustuseks tselluvill. Sellel on vajalikud kihipaksused veidi suuremad kui mineraalvilladel, aga see-eest hulk häid omadusi. Üksjagu nuputamist nõudis teisele korrusele kavandatud ateljee mahutamine ettekirjutatud raamidesse. Ruumi kõrguse aluseks sai võetud molberti kõrgus. Selgus aga, et maalialuse tipp roniks katusest välja. Asjaosaliste rõõmuks tegi vald neile erandi ja lubas pisut kõrgema maja ehitada.

Hoone on püstitatud platvormehituse meetodil, mille puhul karkass valmistatakse korruste kaupa. Seinaosad tehakse kohapeal põrandaplatvormil, lükatakse püsti ning kinnitatakse. Eksperimentaalne maja on räästasteta, sest toona arvestati nende vallas ehitisealust pinda räästaprojektsiooni järgi ja seega tulnuks räästaga hoone palju väiksem kui praegune elamu.

Kõrge laega ateljee on avatud põhjapoolsele valgusele.

FOTOD: PEETER LANGOVITS

Nuputamist nõudis kavandatud ateljee mahutamine ettekirjutatud raamidesse.

Maja esimesel korrusel paiknev elutuba on ühendatud avatud köögiga, mis lihtsustab suhtlust.

Läbimõeldud lahendus ja kõrge ehituskvaliteet tagab seinte ja katuse veepidavuse. Seina välisvoodriks valitud kõige tavalisem «karvane» hööveldamata servatud laud on löödud horisontaalselt nõnda, et ülemine laud katab alumise ülaserva.

Põhimõtteliselt nagu paadi klinkerplangutus, mis tuult ja vett peab. Samas jätab selline kate rohkem ruumi laudisealustele tuulutusvahedele.

Arvestades maja nappi vormi, lihtsaid kattematerjale ja kõrguspiirangu tõttu madalat viilu, sobis katusematerjaliks ideaalselt lihtne sile Monieri betoonkivi Minster.

Kuna ülakorruse ateljee vajab põhjapoolset valgust, avanevad sinnapoole ka avarad seina- ja katuseaknad. Töötuppa paistab kaunis maastik ja üle puude latvade meri.

98 m2 maja alumisel korrusel on avatud köögiga elutuba, magamistoaga ühendatud vannituba ja abiruum. Maja sisekujunduse autor on Kaarel Eelma, samuti on ta projekteerinud ja oma kätega valmistanud enamiku majas leiduvast mööblist.

Tulevikus on kavas ehitada saun ning rajada kasvuhoone.

22 || ELURUUM

SÜGIS 2013

TOATAIMED. Kuidas nad mõjutavad ruumi õhustikku?

Millised neist sobivad kõige paremini nii koju kui kontorisse?

Taimed mõjutavad enesetunnet loodus kodus tiina kolk Arteri toimetaja

L

illed kaunistavad ümbrust. Mõnel taimel on rahvasuus hea maine: õnnetoojaks peetakse näiteks tupsrohtliiliat, rosmariini ja kummipuud.

«Mina päris ei lahterdaks taimi hea ja halva auraga taimedeks. Jah, mõningad taimed võivad avaldada mõju õitsemise ajal, mõnede taimede mahl võib olla ärritav kokkupuutel ning mõne taime lehedpuit vms on eluohtlik,» arutleb Jõgeva linnaaednik Taivo Paeveer.

«Vahel võib inimene ise hoolimatu olla – kui lehti katab kümneaastane tolmukiht, avaldab see kindlasti inimesele negatiivset mõju,» leiab ta. Sageli peetakse taimi hea või halva auraga isiklike kogemuste põhjal.

Kui lehti katab kümneaastane tolmukiht, avaldab see kindlasti negatiivset mõju.

Näiteks kui harilik oleander või vahalill toas õitseb ning see kellelgi pea valutama paneb või uimasust tekitab, peaks inimene peeglisse vaatama ja tõdema, et kodutöö on tegemata, sest enne lille tuppa toomist võiks natuke uurida, kas ja milline mõju võib mingil toataimel olla.

«Pealegi – kuidas suudaks mõjutada mingi taim inimese elu,» ütleb Paeveer.

«Isiklikult ei ole küll kogenud, et mustad pilved koguneksid minu kohale, kui mul on toas olnud diifenbahhia või aias on jugapuu hekk.»

Teatud taimede puhul tasub aga siiski ettevaatlik olla. «Tõepoolest, oleander ja vahalill võivad õitsemise ajal peavalu tekitada ning diifenbahhia, ebakrootoni ja teiste piimalilleliste mahl võib kokkupuutes paljudele mõju avaldada.»

Hüatsindid on Skandinaavias hinnatud jõululilled – pakuvad silmailu, aga nende intensiivne lõhn ärritab paljusid. FOTO: MARINA PUSHKAR

Enne uue taime koju toomist tasuks asjatundjatelt uurida, kas ja kuidas võib ta mõjuda. Sama kehtib ka taimede kohta, mille puhul arvatakse, et nad on hea auraga.

Luuderohi hea mõju on pigem selline, et ta – nagu ka tups-rohtliilia – puhastab õhku.

«Minu teada kasutas NASA mingis

programmis luuderohtu õhu puhastamiseks,» täpsustab aednik.

Tõsi, mõne taime mahl, lõhn, taimeosa võib olla ka ohtlik. Siiski ei tasu mehe sõnul peljata taimi, mida kiputakse halvaks tembeldama. «See oleks sama, kui eelarvamuslikult arvata, et mõned taimed on kalmistutaimed ja koduaeda või linna ei sobi.»