Sisustusajakiri Eluruum

PÕRAND

loob õige kodutunde, kuid lähtuda tuleb siiski ruumist. Lk 16

UUS KODU

Arhitektidepaari üheksa korda mõõdetud maja

intervjuu

SÄSI-auhinna võitnud Aap Piho sisenes brändiga Warm North Nõmme mändide rahvusvahelisele turule. Lk 4 all. Lk 20

eluruum

sisustuseri sügis 2014

TEEMAD

4 10 12 14 18 20

INTERVJUU: Aap Piho – ajas kestvuse eestkostja TEGUTSEME: Planeeriks õige kodu ümber NÕUANNE: Sisekujundaja – kellele ja miks?

Põrandamaterjalid lisavad efekti ning loovad kodutunde EHITAME: Sauna ehitamine ei sobi soss-seppadele KODU: Üheksa korda mõõdetud maja

Teemalehe toimetaja: Rain Uusen, tel 666 2184, e-post: rain.uusen@postimees.ee Projektijuht: Helen Kaunimäe, tel 666 2217, e-post: helen.kaunimae@postimees.ee Reklaamitoimetaja: Anneli Teppo, tel 666 2329, e-post: anneli.teppo@postimees.ee Küljendus: Tiit Sermann Trükk: AS Kroonpress Väljaandja: AS Postimees

Maha kõik takistavad mõttelised ja pärisseinad

E

lu muutub, see on fakt. Seega peaks ka eluruum meie ümber kohanema vastavalt päriseluga.

Remont on ju natuke nagu hambavalu, mida kannatad ja kannatad, aga parem on see vajadusel siiski ette võtta – pärast on olemine lihtsalt niipalju parem.

Eluruumideski tuleb õigel ajal ja vajalikke asju tuulutada, et tekiks ruumi värskemalt hingata ning puhata, olla loominguline ja praktiline ning hingeltki mõnusasti kasvada. «Siin on kohe näha tolmu koguvad asjad, mida tegelikult polegi vaja,» räägib oma uut puitelamut tutvustav arhitekt Triin Treimann meie koduloos.

Vahel läheb aga hoopis nii, et asju on kodus täpselt õigel määral, et mitte niisama tolmu koguda ja ruumi raisata, aga arengule saavad takistuseks hoopis valesse kohta sattunud seinad. «Kapitaalselt paigaldatud seinu pole siin seepärast, et kui soovid muutuvad, siis saab planeeringut kergesti ümber korraldada,» tõdeb ka Treimann pere uuest, pikalt planeeritud kodust kõneldes.

Kui juba olemasoleva kodu puhul on planeernigu muutmine keerulisem, jääb ometi niisuguselgi juhul võimalus tegudeks.

Võib-olla tuleb tubade funktsioonid värske pilguga ümber mängida? Tihti on seinad hoopis meie mõtetest, mitte tellistest laotud. Kui lahendust kohe ei näe, siis on targem pidada nõu sisekujundajaga.

«Alustame iga uut objekti alati sisearhitekti konsultatsiooniga, sest nii oskame palju paremini kortereid ja maju renoveerida,» selgitab elamispindade remondi ja renoveerimisega tegeleva ettevõtte Salu OÜ juhatuse esimees Jaanus Orusalu.

Kohe seinu lõhkuma ei tasu muidugi hakata, olgu need siis päris või mõttelised – sellele eelnegu ikka mõistlik arutelu ja analüüs, et tajuda saavutatavat-tahetud tulemust, kujutada ette uut ruumilahendust ning selle praktilisi kasutusvõimalusi.

Kodus tuleb käituda mõistlikult nii enda soovide ja vajaduste kui ka naabritega.

Tuleb mõista sedagi, et ühe põrand on teise lagi ning kõik ideed ei pruugi õnnestuda. Seega tuleb kohendada hoopis oma arusaamu ideaalsest eluruumist. Teinekord teostuvad head ideed aga isegi siis, kui teised, kõrvalpassijad, nende võimalikkusesse eriti ei usugi. Jäärapäisust, vaba mõttelendu ja vastutustunnet teie eluruumidesse! 

RAIN UUSEN, toimetaja

4 || eluruum

s端gis 2014

Fotod: Mihkel Maripuu, Warm North

INTERVJUU. Konkursil «Eesti Disainiauhinnad 2014» omistati noore disaineri auhind SÄSI Aap Pihole, kes sisenes brändiga Warm North rahvusvahelisele turule.

Aap Piho – ajas kestvuse eestkostja

6 || eluruum

sügis 2014

Väärikas: tammepuidust laud kestab kaua.

Tiina kolk

Arteri toimetaja

persoon

K

aubamärgiga Warm North tuli Aap Piho avalikkuse ette 2012. aastal. Enne seda oli hakkaja tootekunstnik koos kaaslastega loonud mööblikaubamärgi Maast Furniture.

«Mööbli valdkonnas pole kerge läbi lüüa, sest konkurents on väga tihe ja materjalidel tugev hinnasurve. Kasutame oma toodete valmistamisel peaasjalikult vastupidavat tammepuitu,» kommenteerib noore autori «elutööpreemiaga» pärjatud Piho, kellele meeldib ka tavaline männipuit. «Paraku on sel natuke halb maine, aga õigesti töödeldud mänd on ilus aines.»

Kuna keskeurooplased hindavad ja eelistavad tammepuidust mööblit, siis praegu on kaubamärgi Warm North tooted kõige oodatumad just Saksamaal.

«Neli kuud tagasi allkirjastasime lepingu Euroopa ühe võimekama disainiturustaja Monoqiga, kes esindab meid üle maailma,» lisab noormees, kellele tegelikult meeldib klientidega ka otse suhelda. «Tahan teada, mida mu mööblist arvatakse ja kuulata, mida potentsiaalne tellija soovib.

Väikestest poodidest saab ju avameelset tagasisidet, mis aitab nii teenindust kui tooteid arendada.»

Piho ei nimeta Warm Northi mööblit eriliseks autoridisainiks, vaid pigem elustiili kaubamärgiks, mis koosneb ausatest, aja jooksul ilusamaks muutuvatest asjadest.

«Ma ei soovita ühelegi kliendile, et ostke ainult minu loomingut. Aga olen rõõmus, kui näen neid mõjusas ansamblis vana ja väärika ning kõneka moodsa mööbliga. Napi joonega Warm Northi kollektsioon ei hakka teistega võistlema, vaid jääb rohkem tagaplaanile ja tasakaalustab tervikut,» nendib disainer.

Sisearhitektist mööblidisaineriks «Olen mööbliga nüüd juba 4–5 aastat tegelnud ja mulle meeldib luua ehedaid esemeid, mille viimistlus ei tapa puidu võlu,» räägib Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakonna lõpetanud noormees, keda masu saabudes 2009. aastal ühest arhitektuuribüroost õnneks koondati.

«Enne seda töötasin kümnendi sisearhitektina ja siis sain disainikataloogide lappamisest niisuguse üledoosi, et otsustasin ise hakata disainima mööblit, mis ei oleks nii üledekoreeritud ja peegeldaks heade proportsioonide kaudu ühtlasi selgelt mööblitüki funktsioone.»

Kuigi vanemad olid talle juba mõnda aega pinda käinud, et mine ikka välismaale õppima, ei olnud tal varem aega ja võimalust vedu võtta.

Aga nagu elus ikka – kui üks uks sulgub, avaneb teine. Korraga oligi noormehe maailm taas valla ning pärast mõningast valimist erinevate Euroopa koolide vahel suundus ta Hollandisse Haagi Kuninglikku Kunstiakadeemiasse tööstusdisaini magistrantuuri.

Tulpide maa oli toona disainimaailmas ehk tähtsam tegija kui praegu, eriti populaarne oli Eindhoveni Disainiakadeemia.

«See oli mul esimene kord välismaal värsket õhku hingata,» meenutab ta. «Ma ei tea, kuidas oleks mu käsi Eestis käinud,

Napi joonega Warm Northi kollektsioon ei hakka teistega võistlema, vaid jääb rohkem tagaplaanile ja tasakaalustab tervikut.

Aap Piho CV Sünniaeg ja koht 25. V 1984, Tallinn Haridus 1991–2003 Tallinna Nõmme gümnaasium humanitaarharu 2003–2006 Eesti Kunstiakadeemia BA sisearhitektuur ja mööblidisain 2009–2010 (lõpetamata) Royal Academy of Art, The Hague MA Industrial Design 2010–2013 Tallinna Tehnikaülikool/Eesti Kunstiakadeemia MSc Design & Engineering Töö 2013 Eesti Kunstiakadeemia dotsent 2011 Warm North asutaja/disainer 2010–2011 Maast Furniture partner/ disainer 2006–2009 Stuudio Tallinn partner/ disainer 2008–2009 Arro Projekti sisearhitekt 2007–2008 Agabuš, Endjärv, Truverk Arhitektid sisearhitekt 2006–2007 Meelis Press Arhitektid sisearhitekt/arhitekti assistent 2005–2006 Riz Köögid disainer 2004–2005 12 Kaminat disainer Muu erialane tegevus Välisministeeriumi korraldatud kunstihanke ideevõistluse žürii esimees, Eesti noore disaineri preemia SÄSI võitja, Eesti Sisearhitektide Liidu liige, Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri eriala vastuvõtukomisjoni liige

8 || eluruum

sügis 2014 Võimalusterohked: puitkastiga on näiteks mugav keldrisse moosipurke viia, aga nahast raamatuhoidja ja väiksema kandikuga abilaud sobib elutuppa, kabinetti, verandale jne.

sest masu ajal meedia millestki muust ei rääkinud, kui palju euro kurss kukub ja kui hullus seisus on riigieelarve.»

Hollandis oli aga kõik teistmoodi.

«Hindan sealse rahva elurõõmu ja tolerantsi. Võõrsil on küll hea, aga kodus on siiski vahvam toimetada. Kahjuks on Eestis mõtlemapanevalt vähe disainereid tootmises vastu pidanud ja õpitud alale truuks jäänud.»

Tiivustav disainiharidus Pärast paariaastast Hollandis tudeerimist jätkas Piho õpinguid Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ). Noormehe hinnangul oli TTÜ õpe realistlikum kui Hollandis. Selle õppekava eesmärk oli koolitada tootedisainereid ja tootearendusjuhte magistritasemel.

«See kursus oli väga vajalik,» selgitab ta. «Minust küll pole saanud disainiteenuse pakkujat, pigem teen tööd oma firmale.»

Ka Hollandis oli väga tore elada ja koolis käia, meenutab ta, sest sealne õppekava oli hollandlastele omaselt väga loominguline ja eksperimenteeriv. «Aga TTÜ disaini ja tootearenduse eriala õppekava oli ettevõtluskesksemana palju nüüdisaegsem.» Valdav osa tudengiprojektidest viidi ellu käsikäes Eesti ettevõtetega.

«Kui ma 2003. aastal sain EKAsse sisse, kus konkurss ühele kohale oli väga tihe, tundus see maailma suurima õnnena ja meid kõiki valdas esimesel aastal mõnes mõttes eufooria,» pajatab Piho. «Alles hiljem olen aru saanud, kui traditsiooniline tegelikult see kunstiharidus oli. Meil oli palju silmapaistvaid õppejõude, kes on meile andnud hea akadeemilise tausta.»

Aga paraku ei saanud noormehe sõnul kunstiakadeemias tollal siiski väga head ülevaadet, millised on tegelikult kunstihariduse ja ettevõtluse omavahelised puutepunktid ning kuidas loomemajandus päriselt toimib. «TTÜs vedas disaini õppekava suurte kogemustega praktik ja strateeg Martin Pärn, kes oskas noori viia kurssi tegeliku ettevõtluse ja innovatiivsete tootelahenduste arendamisega,» kiidab vilistlane.

Väärtushinnagute kujundamine Piho pole kunagi lugu pidanud rahvale puru silma ajavatest turunduskampaaniatest. Ta püüab oma tooteid müüa nii mõistliku hinnaga kui vähegi võimalik.

Iga kaubamärki Warm North kandev toode on kvaliteetne: Eestis käsitsi tehtud ja korralikust materjalist.

Inimesed, kes tarbivad odavaid ja lühikese elueaga esemeid, ei mõtle sageli, millisesse nõiaringi nad võivad sattuda, ostes

seda sama toodet iga paari aasta tagant, sest eelmine on juba ära lagunenud. «Selle asemel võiks ju hoopis perega reisile minna.»

Warm Northi kõrvale on disainer Aap Piho loonud puiduettevõtja Indrek Vaaniga ühisettevõtte Made in North. «Lõime käed, et toota Eestis ja omada kontrolli kvaliteedi ning tarneaegade üle, sest allhanke korras on seda väga keeruline teha,» kommenteerib disainer.

«Lõppude lõpuks on ju oluline mööblieseme tähtsus. Näiteks aastaid kodakondseid teeninud, mõnusalt kulunud söögilaual – mille ümber pere jõulude ajal koguneb või külla tulnud sõbrad naudivad ühiskokkamisel valmistatud toite – on hoopis teine tähendus. Selle lauaga on seotud inimestevahelised suhted, õnnetunne ja rahulolu, meie kultuurilugu,» mõtiskleb disainer ning lisab, et väärtushinnagute kujunemine hakkab ju maast madalast peale.

Nagunii kasvavad meie lapsed üles Hiinas valmistatud mänguasjade keskel – vastukaaluks sellele aitab kodumaine, väärikas ja meie regioonile omast esteetikat peegeldav mööbel nende arusaamu suunata.

Piho sõnul on ta osa mööbliesemeid justkui endale disaininud. «Mulle ei ilmuta inspiratsioon end plahvatusena, mille järel joon kaks pudelit veini, seejärel töö-

tan neli päeva palehigis ega vasta telefonidele … Elan nagu kõik teised, iseendale teadvustamata vaatan ümberringi ja jälgin, kuidas inimesed eri ajastutest pärit asju kasutavad,» selgitab ta loomeprotsessi tagamaid.

Head ideed ümbruskonnast «Mulle meeldib vanu, unustatud arhetüüpe leida ja neid natuke lihvituna kohandada tänapäevaste vajadustega. Tihtipeale on paljud asjad ära tehtud ja neid pole vaja enam üle kujundada – meie pakume neid pisut nihestatult,» kerib disainer mõttelõnga.

«Näiteks vahepeal unustuse hõlma langenud lauapukid on rahva poolehoiu võitnud, sest nendega saab vanast uksest või vanaisa kulunud jalgadega töölauaplaadist uue laua teha.»

Warm Northi tootenimistus olevail esemeil on kõigil rohkesti rakendusvõimalusi ning need peaksid sütitama kasutajate fantaasialendu, kus ja kuidas loodut rakendada.

Piho tahab tulevikus koostööd teha teiste eesti disaineritega, kelle käekiri resoneeruks Warm Northi väärtustega – põhjamaise pragmaatilisuse ja lihtsusega.

Näiteks meeldivad talle Veiko Liisi disainitud dolomiidist nupud-nagid. «Tuleb välja, et see iseloomuga, võluv, kodumaine looduskivi on täiesti töödeldav!» 

10 || eluruum

sügis 2014

TEGUTSEME. Tihtipeale arvatakse, et kui ruumid on lõpuni viimistletud, siis need peavad nii ka jääma. Kuid see pole tõsi – planeeringut muutes saab luua palju põnevaid ja praktilisi lahendusi, et anda kodule uus, vajalik hingamine.

Planeeriks õige kodu ümber ruumikasutus Getter Orusalu

vabakutseline ajakirjanik

H

ea ruum algab funktsionaalsest planeeringust. Kodu ehitades on lihtsam ruumide asetus sisearhitektiga üle vaadata ja läbi mõelda, kuid juba olemasoleva kodu puhul on see keerulisem. Siiski jääb ka niisugusel juhul võimalus planeeringut natuke muuta, et üldpilt saaks parema lahenduse ja praktilisema kasutuse.

Sisearhitekt Anne Saarniit tegeleb igapäevaselt ruumiplaneeringutega ning oskab hinnata ruumide ümber planeerimise vajadusi. Kui ruumiprogramm on paigas

ja skeem töötab, saab jätkata detailsema tööga.

Lisaks viimistlusmaterjalide ja tekstiilide valimisele on tema ülesanne mõelda hoolikalt läbi ruumikasutus, seinte ja uste paigutus ning mööbli asetus ning selle tervikuks muutmine. «Eriti oluline on planeeringu läbimõtlemine väikeste ruumide puhul, kus iga sentimeeter on arvel.

Kui planeering on loogiline, annab see pisikesele ruumile kindlasti selgust ja avarust,» räägib ta.

Loetud sentimeetrid annavad palju juurde Vahel piisab ukse nihutamisest paarkümmend sentimeetrit või selle tõstmisest teise seina, et kogu ruumikasutus muutuks oluliselt loogilisemaks ja mugavamaks. Ka vaheseinte äravõtmine, nende

ehitamine või ümbertõstmine annab kodule tervikuna uue hingamise.

«Selleks, et saavutada hea ja terviklik lahendus, on vaja palju praktilisi aspekte läbi mõelda, arvestada iga ruumiga eraldi – kes seda kasutab või milline on ruumi funktsioon. Nii saab vältida hilisemaid üllatusi ehitamise käigus,» ütleb Saarniit ja lisab: «Paberil on tunduvalt lihtsam erinevad variandid läbi mängida ning sedasi leida parim lahendus.»

Uskumatult palju on kortereid ja maju, kus planeering justkui rikub kogu õhustiku. Näiteks on seal pikad pimedad koridorid, väikesed köögid, märkimisväärselt ruumi võtvad uksed ning panipaigad, mille asetus tükeldab justkui kogu elamise.

On loogiline, et inimeste vajadused ja soovid ajas muutuvad ning seetõttu al-

sügis 2014

eluruum || 11 gabki ruumiplaneering inimeste vajaduste kaardistamisest. «Minu ülesanne on kliendi vajadustest, soovidest ja hobidest lähtudes ruumisituatsioonid mitu sammu ette mõelda. Oluliseks muutub mööbli paigutus, panipaigad, materjalide valikud, erinevate pindade üleminekud ja loomuliku valguse sidumine tehisvalgusega,» toob Saarniit välja sisearhitekti ülesanded ruumiplaneeringul. «Trendid tulevad ja lähevad, kuid hästi toimiv ja omanäoline ruum töötab alati ning on ajatu!»

Soovides, et ruumid oleksid inimesele kodused ja võimalikult kasulikud, on tarvis läbi mõelda kliendi igapäevased harjumused – näiteks jalgrattaga sõita armastav inimene vajab kohta, kus ratast hoida.

Samuti on surfamisega tegeleval perekonnal teised vajadused ja soovid kui näiteks koeraomanikel. «Spetsiifilisi hobisid ja tegevusi arvesse võttes saab luua just sellele inimesele sobiva kodu,» ütleb Saarniit.

Millal ruumide planeeringut muuta?

Sisearhitekti kogemused on näidanud, et kõige meelsamini tehakse planeeringus muudatusi kas vahetult pärast korteri ostmist kapitaalremonti tehes või uusehituste puhul juba kohe ehituse käigus.

Sageli kaasavad inimesed sisearhitekti alles remondi või ehituse lõppjärgus, kuid tegelikult peaks sisearhitektiga alustama koostööd planeeringust.

Läbimõeldud planeering on hubase ja funktsionaalse kodu aluseks, kinnitab sisearhitekt Anne Saarniit, kes julgustab tegema vajalikke ümberkorraldusi eluruumide planeeringus juba järgmise remondi käigus.

Foto: Scanpix/AGE

Kuigi planeeringut saab muuta ka kapitaalremondi käigus, on kodu ehitades see muidugi märkimisväärselt lihtsam. «Tavalist remonti tehes on suuri muudatusi veidi tülikas ja keeruline sisse viia, kuid miski pole võimatu. Igast väiksemastki planeeringumuudatusest on abi, kui see teeb ruumi kasutajasõbralikumaks,» ütleb sisearhitekt.

Sageli kaasavad inimesed sisearhitekti alles remondi või ehituse lõppjärgus, kuid tegelikult peaks sisearhitektiga alustama koostööd planeeringust. See on nn maja vundament, mis on kõige alus. «Ruumide mugav ja loogiline planeering loob hea õhustiku, mõnusa igapäevaelu ning lahendab juba ennetavalt mitmeid probleeme,» selgitab Anne Saarniit.

Mõne seina mahavõtmisega võib võita väga palju ruumi; mõne seina lisamisega võidakse samuti palju ruumi juurde saada ja tõsta oluliselt ruumide funktsionaalsust. Siseuste nihutamine paarkümmend sentimeetrit võib anda uskumatult suure erinevuse, ka võib tugevalt mõjutada kogu ruumi kasutust asjaolu, kummale poole uks avaneb.

Eriluba tarvis pole «Kui planeeringu muudatused ei puuduta kandvaid ja väliseid seinu, siis eriluba need ei vaja,» kinnitab sisearhitekt, kuid soovitab korterite puhul jälgida ühistu põhikirja, kus võib olla säte, et kõik planeeringut puudutavad muutused tuleb ühistuga kooskõlastada. «Heade suhete hoidmiseks tuleks inimesi planeeritavast remondist kindlasti teavitada,» soovitab naine.

Sisekujunduse ja ruumide planeerimisel soovitab sisearhitekt Saarniit jälgida, et kõik toad ja kogu plaan oleks organiseeritud ning selge ja loogilise ülesehitusega. Ettevaatlikum tasuks olla liiga suurte ja avarate ning vastupidiselt liiga väikeste ruumidega, sest need võivad funktsionaalset ruumikasutust pärssida.

«Läbi tasuks mõelda ka praktilised asjad – mööbli paigutus, loomuliku valguse liikumine ruumis, valgustus ning pistikud,» ütleb ta. Kuigi trendid ja inimeste eelistused ajas muutuvad, soovitab ta kasutada looduslikke materjale ning sooje värve.

Hea planeering on niisugune, kus ruumisviibija tunneb end mugavalt ning kõik vajalikud toimingud ja liikumisskeemid on selged ja loogilised, ilma takistusteta, vajamata liigseid samme, ümberkäimisi või ülearuseid liigutusi. 

12 || eluruum

sügis 2014

abivägi. Võib vist väita, et sisekujundajate suhtes levib mitmeid teadmatusest ning valedest eeldustest põhjustatud eelarvamusi. Kes need sisekujundajad siis ikkagi on, mida nad teevad ning kellele ja miks nad kasulikuks osutuvad?

Sisekujundaja – kellele ja miks? nõuanne Getter Orusalu

vabakutseline ajakirjanik

K

as olete tundnud, et mõnes ruumis on hea olla, sest kõik paistab läbi mõelduna ja mugavusaste on kõrge, samal ajal kui teine ruum näib justkui poolik, kaugel täiuslikkusest? Kui teate, millest räägin, siis olete tõenäoliselt tajunud vahet sisearhitekti poolt ülevaadatud ruumil ja amatööri tehtul. Kuigi tõsi on ka see, et mõnel inimesel tuleb täiuslik kodu- või kontorisisustamine välja loomuliku ande abil.

Paljudel see aga ei õnnestu ning nii tundubki õhustik justkui poolik.

Lihtsustatult öeldes tegeleb sisekujundaja ehk -arhitekt ruumide sisemise interjööri loomisega. Iga ruum koosneb sisekujundusest, isegi kui tegemist on väga tagasihoidliku ja pealtnäha lihtsa elamise, büroo või avaliku ruumiga.

Üks peamisi väärarusaamu on, et sisekujundajad tegelevad vaid tapeetide ja kardinate värvi ning õige diivani otsimisega. Kui see oleks nii lihtne, siis ei peaks arhitektid aastaid kõrgkoolides õppimagi.

«Sisearhitekt loob ruumi funktsionaalsuse ja harmoonia,» võtab antud ametit pidav Anita Karma kokku arhitektide põhitöö.

Harmoonia ja funktsionaalsus Harmoonia ja funktsionaalsuse all peab Karma silmas seda, kuidas on ruumid üles ehitatud ning mil viisil neid kõige mõttekamalt kujundada. Samuti seda, kus ja kui kõrgel asuvad näiteks pistikupesad ning lülitid, kuhu paigutuvad aknad ning milline peab olema valgustus, et see oleks kasutajasõbralik, aga ka võimalikult funktsionaalne.

«Tihtilugu ei tule inimesed ise kavalate ja mitmekülgsete lahenduste peale ning siinkohal ongi abi spetsialistist,» toob Karma välja.

Lisaks valgustitele, lülititele ja pistikupesadele paneb sisearhitekt paika veeja kanalisatsioonitorude asetused, mööbli ning muud ruumi lisanduvad seadmed, aga ka näiteks selle, kummale poole uksed avanevad ning kui kõrgel peaks asetsema köögikapid. «Lisaks nendele tehnilisematele töödele tegeleme tubade sisustamise, mööbli paigutuse ning õigete toonide valimisega,» ütleb igasse ruumi rahulolu toov Karma.

Tahaks ideaalset kodu, ent ei tea, kuidas Tihti pöörduvad inimesed naise sõnul sisearhitekti poole murega, et nad soovivad ilusat kodu, kuid ei tea, kuidas seda saavutada. Vahel on aga klient ise kodu ära sisustanud ning vajab arhitekti abi, et «tordile kirss peale saada». «Mõni klient vajab aga abi ja konsulteerimist just alustamisel,» tõdeb Karma. «Kui ees on neli valget seina või alles paberi peal maja joonis, siis on tõesti raske kõiki oma soove kirja panna ja nendest toimiv tervik moodustada.»

sügis 2014 Kõigepealt kaardistatakse koos kliendiga pere vajadused, soovid ja unelmad, ruumide ülesehitus ja võimalused ning siis hakkab sisearhitekt tööle – mõtleb välja mitu erinevat lahendust, mis võiksid kliendile sobida, lähtudes mainitud soovidest ja unistustest. Lõpptulemuseks luuakse ruumid, mis rahuldavad kliendi vajadusi. «Nii saame õnneliku kliendi, kelle soovid said realiseeritud.»

Elamispindade remondi ja renoveerimisega tegeleva ettevõtte Salu OÜ juhatuse esimees Jaanus Orusalu on sisearhitekti kasutanud igas oma projektis, olles veendunud selle otstarbekuses ja headuses. «Alustame iga uut objekti alati sisearhitekti konsultatsiooniga, sest nii oskame palju paremini kortereid ja maju renoveerida. Iga ruutmeeter saab funktsionaalselt ära kasutatud,» ütleb ta.

Sisearhitekti abiga on nad muutnud pisikesed korterid uskumatult funktsionaalseks. Näiteks 30 aastat tagasi planeeritud ja ehitatud paneelmajja polnud ette nähtud pesumasinat, rääkimata nõudepesumasinast – oli ainult vann ja väike köök. Tänapäeva inimesed tahaksid aga suuremat ja praktilisemat kööki ning vanni asemel hoopis dušši. «Professionaali nõuannetega oleme leidnud suurepärased lahendused, mis tõstavad ruumikasutajate mugavust. Ise poleks me suutnud pooltki nii häid ideid välja mõelda,» tõdeb Orusalu.

eluruum || 13 Kindlasti tuleks tema hinnangul kasutada sisearhitekti soovitusi ja oskusi, kui renoveerimisele lähevad kõik ruumid.

«Terve korteri või maja renoveerimisel soovitan leida need mõnedsajad eurod ja konsulteerida enne tegutsemist sisearhitektiga. Hiljem võib teadmatus maksma minna tuhandeid eurosid ja palju ebamugavustunnet,» tõdeb mees.

Hind sõltub soovidest ja mahust Sisearhitekti teenuse hind sõltub kliendi soovidest. Võimalik on tellida vaid paaritunnist konsultatsiooni, mille maksumus on taskukohane ja vastuvõetav. «Tihtipeale ongi kliendil vaja lihtsalt natuke nõupidamist, et oma mõtted paremini arusaadavaks muuta ning ideedega edasi minna. Paljudel on raskusi sisekujunduse alustamisega ja konsultatsioon spetsialistiga aitab palju,» teab Anita Karma.

Kui maht ja soovid kasvavad, on ka summad natuke teised, kuid kindlasti tehtud investeeringut väärt. Sisearhitekt võib ruume dekoreerida ja poode külastada, ent võib ka luua põhjaliku ja tervikliku kujundusprojekti koos 2D/3D joonistega.

Sellise teenuse keskmine hind jääb vahemikku 10–25 eurot/m2.

Mida varem, seda parem Millal sisearhitekti ruumiloomise protsessi kaasata, oleneb kliendist, kuid nii sisearhitekt Karma kui korterite ja majade re-

mondiga tegelev Orusalu leiavad, et mida varem seda teha, seda parem on tulemus ning kindlam tunne nii remontimisel kui kujundamisel. «Tähtis on, et inimene oleks valmis end veidi avama, oma soovidest ja mõtetest rääkima, sest nii saan soovitud tulemuseni jõudmiseks teda parimal moel aidata,» ütleb Karma. 

14 || eluruum

Fotod: scanpix/age

sügis 2014

VÄRSKED TUULED. Sisekujundaja Kristiina Roosimaa sõnul on põrandamaterjalide valik viimastel aastatel muutunud mitmekülgsemaks kui eales varem. Tarbijad oskavad soovida ning luua omapoolset visiooni ega karda kasutada selleks ka ootamatumaid lahendusi.

Põrandamaterjalid lisavad efekti ning loovad kodutunde põrand Kadri Penjam

vabakutseline ajakirjanik

S

isekujundaja Kristiina Roosimaa sõnutsi on üks viimase aja trende suunatud rohelisele mõtlemisele ja loodussäästlikkusele, selliste toodete arendamisele ning taaskasutamisele ja taastamisele. Viimased trendid on näiteks vana laudaseina lauajuppide taastamine ja taaskasutus interjööris, mis on äärmiselt tervitatav ning seda saab kõiksugustes võimalikes interjöörides vana ja uuega koos esitleda.

Samuti liigub trend eksootiliste põrandamaterjalide suunas. Näiteks bambus on oma naturaalse tooniga leidnud kasutust paljudes kodudes ja interjöörides. Samuti on klientide hulgas populaarsust kogumas puhas betoonpõrand, kuid mõeldes mugavusele ja hubasusele, on selle kasutus eluruumides piiratud, leides rakendust pigem ühiskondlikes projektides ja vastuvõtuga interjöörides.

Lincona esindaja Margo Villmann lisab, et klientide eelistus kaldub selgelt

puitpõrandate poole. Kui veel mõned aastad tagasi oli eluruumide põrandakatte esmavalikuks laminaat, siis nüüd on kliendid hakanud puitpõrandat rohkem eelistama. Kindlasti on ka põrandakatete puhul klassikaks kõik naturaalsest materjalist tooted – olgu selleks siis laudparkett või põrandalaud, villa- või sisalvaip või korkpõrand.

Kõik niisugused materjalid on meie inimestele väga hingelähedased, selgitab Villmann. Samasse kategooriasse kuulub uuema materjalina naturaalne liimivaba paigaldusega nahkpõrand. Selle pealiskiht saadakse nahatööstuse ümbertöödeldud jääkidest, mis uuesti jahvatatakse ning kokkupressimisel on tulemuseks täiesti omanäoline ning erinevate mustrite ja toonidega väga eksklusiivne põrandakate.

Kuhu missugune põrand?

Koduses miljöös sõltub materjalide kasutamine paljudest aspektidest. «Kindlasti on sellised klassikalised, välja kujunenud mudelid, et kui vähegi võimalik, siis kasutame eluruumides ja magamisruumides loodussõbralikku ja mõnusat parketti või laudparketti, kuhu on võimalik lisada kas või kohtvaip soojuseks jala alla – hea

hommikul tõusta ja lastel mängida,» selgitab sisekujundaja Roosimaa. «Kindlasti soovitaksin vannitubades ja teistes niiskusega kokku puutuvates ruumides kasutada vastupidavamaid materjale. Näiteks alternatiiviks keraamilistele plaatidele seintes on sootuks disain-holistiline lähenemine ja taolise toote nagu taadelakti kasutamine dušinurgas, mis on tõestanud oma vastupidavust juba Vana-Rooma aegsetes kümblusruumides. Eestiski on seda toodet täiesti võimalik saada,» selgitab ta.

Koerad-lapsed-allergikud Sisekujundaja sõnul peaks inimesed, kel peres koduloomi, mõtlema kindlasti parketi vastupidavusele. Eelkõige koerte puhul, kelle käimisrajad kipuvad tihtipeale parketi sisse kuluma, tasuks eelistada õlitatud parketti lakitule. Õlitatud parkett on küll nõudlikum ja nõuab järjepidevat hooldust, ent samas säilib selle ilu. Kindlasti õigustavad ka naturaalse põrandakatte plaadid ja kivid end hästi juhul, kui majas on loomad.

Sama kehtib väikelaste puhul – võrreldes vaipkattega on parkettpõrandaid hõlpsam puhta ja tolmuvabana hoida. Dekoratiivsena on vaipkate kindlasti õigus-

16 || eluruum tatud ja samuti on see pehmem, et laps saaks mängida. Looduslikud materjalid nagu linoleum, mille värvi ja tekstuuri valik on laialdane, võimaldab toredaid ja põnevaid põrandalahendusi samuti just lastele. Lisaks on naturaalne kork on hüpoallergeenne, soe ning mõnus materjal.

«Kui peres elab allergik, siis tasub kindlasti enne põrandakattematerjali soetamist konsulteerida spetsialistiga, kes oskab soovitada just konkreetsel juhul sobivaimat põrandakatet. Inimesed on allergilised erinevate asjade suhtes ja mis sobib ühele, ei pruugi sobida teisele,» õpetab Villmann. «On see kodutolm, vill, loomakarvad või hoopis mõni konkreetne koostisaine, mida põrandakatte viimistluses ja hoolduses kasutatakse,» toob Lincona esindaja veel ühe põrandamaterjali valikul tähtsa kriteeriumi välja.

Näiteks inimesele, kellel on villaallergia, ei ole mõistlik soovitada villavaipa.

Samas kui tolmuallergia käes kannatavale inimesele sobib see põrandakatteks väga hästi, kuna pärsib bakterite ja tolmulestade kasvu.

Tekkinud tolm jääb lõngakudede vahele kinni ega lendu, kuni see sealt tolmuimejaga ära puhastatakse. Siiski ei pea villale allergilised inimesed elama ilma vaipadeta.

Alternatiiviks on nailonvaibad ehk polüamiidvaibad, mis on vastupidavad, pehmed, mustusthülgavad ja hõlpsasti puhas-

sügis 2014

Kui peres elab allergik, siis tasub kindlasti enne põrandakattematerjali soetamist konsulteerida spetsialistiga, kes oskab soovitada just konkreetsel juhul sobivaimat põrandakatet.

Lincona projektijuht Margo Villmann

tatavad. Vastupidiselt levinud arusaamale ei ole sünteetika iseenesest mingi allergiatekitaja, nagu ka looduslik ei ole tegelikult allergiavaba.

Põrandakatted allergiat ei tekita, enamasti on selle põhjustajaks puhastusvahendite ja kaitsevahade jääkidest põrandale tekkiv tolm. Seepärast võiksid allergikud eelistada põrandaid, mis kaitsevahatamist ei vaja – näiteks naturaalseid linoleume.

Praktilisus ja efektsus käsikäes «Üldiselt on valikuks ikkagi põrandalauad, õlitatud või siis mattlakkparkett, mille toonid ning kujunduskontseptsioon varieeruvad. Vannitubades, fuajeedes või köökides ka suure formaadiga ning akt-

sentidega naturaalsed plaadid. Kindlasti on teretulnud uued huvitavad lahendused,» kinnitab sisekujundaja, et inimesed soovivad ja julgevad katsetada ka erilisemate materjalidega.

«Kodutingimustes peab põrand sõltumata tüübist vastu vähemalt kümme aastat ning pigem vananevad materjalid moraalselt,» lisab Villmann. «Naturaalsete materjalide puhul saab neid õigesti hooldades rääkida aastakümnete pikkusest kestvusest. Oma rolli mängib puidu liik: kõige tugevamad on eksootilised puiduliigid, tamm ja saar on kõvad keskmised ning okaspuud on pehmemad. Olgu trendid millised tahes, eelkõige peab valitud põrand iseendale meeldima.» Õlitatud puitpõrandat soovitab ta hooldada korra aastas, ent lähtuma peaks ka konkreetsest vajadusest. «Kui tekib läikeerinevusi käiguradadel, võiks värskenduse varem teha, aga kord aastas kindlasti.» Sellega on nagu autohooldusega – isegi kui kilomeetreid täis ei sõida, käime me ju hoolduses. Põrandaga on samamoodi – kui ka kahjustusi pole, võiks värskenduse korra aastas ikkagi teha.

Regulaarne hooldus aitab pikendada põranda eluiga ning näiteks õlitatud puitpõrand läheb iga hoolduskorraga väljanägemiselt paremaks ning omadustelt tugevamaks. «Seega võib öelda, et praktilisus ja efektsus käivad siinkohal käsikäes,» selgitab Villmann. 

sügis 2014

eluruum || 17

Puit, linoleum ja kork

trendid

Põrandamaterjali valik sõltub paljuski asjaoludest, kuidas on plaanis mingit ruumi kasutada ning kas kõnesolev pind asub avatud planeeringuga eluruumis või teistest tubadest eraldi. Ei ole olemas nn ühe või teise ruumi katet (va vannituba, kus on kõrgem niiskustase).

• Hubane ja kauakestev puit Kui puitpõrand on lõppviimistletud, siis pole selle hooldamine sugugi raskem kui näiteks PVCmaterjalist või laminaadist põranda puhul. Puit on täpselt nii vastupidav, kui on tema omadused looduses kasvades, ja kõik, mis on puidust tugevam, jätab sellele jälje.

Ei maksa karta mõne veenõu ümberminekut, sest kohe ära kuivatades pole mingit probleemi ei puit- ega laminaatpõrandaga. Hoopis ohtlikumaks võib osutuda puitpõranda jaoks üle kastetud ja kuivatamata jäänud lillepott või liiga niiske lapiga sage põrandapesu.

Puidu vaieldamatuteks eelisteks on naturaalsus ja kauakestvus. Jala all on puit kindlasti pehmem ja soojem. Kuivõrd vastupidavaks üks põrand aga tegelikult osutub, taandub paljuski konkreetsele materjalile ning mida sel pinnal tehakse ja kes seal peal käivad. Kui tegemist on põrandaga, kus võib jalanõudega astuda, siis tasub kulumisjälgede vältimiseks eelistada puidust veidi tugevamat ja

vastupidavamat laminaati.

Arvestada tuleb koduloomadega. Kui majas on ikka umbes 50 kilo kaaluv koer, siis ei saa läbi ilma küünejälgedeta puitpinnal.

Naljaga on öeldud, et naturaalsel puitpõrandal peabki olema kriimustusi ja täkse, sest muidu ei saa aru, et tegemist on naturaalse materjaliga.

• Kerge ja värvikas linoleum Nõukogude ajal nimetati rahvasuus linoleumiks ka puiduimitatsiooniga PVC-materjali, kuid tegelikult on linoleum tänu oma naturaalsele koostisele üks hinnatumaid materjale nende jaoks, kes peavad oluliseks keskkonnasäästlikkust.

Linoleum on toodetud täiesti naturaalsetest algmaterjalidest nagu puidutolm, korgipuru ja looduslikud vaigud. Linoleumil teatakse olevat ka baktereid hävitav toime, mis hoiab mikroorganisme paljunemast. Lisaks tervislikule ja ökomõtteviisi kandvale kaalutlusele on linoleum antistaatiliste omadustega, talub vett ja kriimustusi ning on kergesti hooldatav.

Põnevaks teeb linoleumi värvikas valik ja võimalus luua põrandale mustreid, tänu millele kõnealust materjal ka armastatakse. Kuigi linoleum on suhteliselt vastupidav, on selle paksus kõigest 2 mm ja seetõttu tuleb paigaldamisel arvestada, et aluspõrand peab olema väga korralik ja sile.

Tavapärastes kodutingimustes peab linoleum väga kaua vastu ning on suhteliselt hästi hooldatav. Tänapäeval on linoleum tootja poolt nii hea viimistlusega, et ei vaja lisavahatamist ega muud kulu. Muidugi tahavad kõik põrandad, et neid natuke säästetaks: laua- ja toolijalad peavad olema pehmendusega.

Kui toolijalad on peene otsaga ja tooli edasi-tagasi nihutatakse, rikub see iga põranda.

• Avastamist vääriv kork Korki toodetakse keskkonda säästvalt ning see sobib hästi inimestele, kes kannatavad mõne allergia all või lihtsalt eelistavad ökomaterjale. Korgil on mikroobivastased omadused ning see ei kogu endasse tolmu.

Kuna kork on halb soojusjuht,

• Põrandamaterjalide maailm on üsna konservatiivne ning peamiselt keskendutakse vanade, traditsiooniliste materjalidega mängimisele.

• Igapäevaselt armastatakse traditsioonilisi materjale oma väikeste nüanssidega.

• Kui kümme aastat tagasi osteti Eestis enim laminaati, siis nüüd ostetakse valdavalt puitu, kuigi laminaatki näeb oma äärmiselt usutava puiduimitatsiooniga väga ilus välja ning on ülimalt vastupidav.

• Sissetulekud on tõusnud ja inimesed saavad puitu endale lubada. Kõige traditsioonilisem ja müüdavaim puiduliik on naturaalset tooni tamm, olgu siis lakitud või õlitatud kujul. siis on see jalale hästi soe, pakkudes mõnusat pinda ka külmadel kuudel.

Kork sobib tegelikult kõikidesse ruumidesse, ent meil ei ole niisugust harjumust. Kui seni oli kork saadaval 30 × 30 cm tükkidena ja paigaldusega tekkis probleeme, siis viis-kuus aastat tagasi tuli liimivaba paigaldusega kork ja seda peetakse väga kindlaks põrandakatteks.

18 || eluruum

Sauna ehitamine ei sobi soss-seppadele SAUN. Soovides, et ehitatav saun mugav, mõnus ning vastupidav saaks, tasub nõu pidada ning appi kutsuda saunamaailma põhjalikult tundev spetsialist. Ise ehitama asudes võib hästi minna, kuid milleks riskida.

Saun korterisse või majja Kadri Penjam

vabakutseline ajakirjanik

ehitamine

E

nne uue sauna ehitusega alustamist peab läbi kaaluma mitmed mõjutegurid – esmalt ruumi kütmise ja ventileerimise võimalused ning seejärel panema paika ruumi planeeringu, selgitab Saunapood. ee esindaja Siim Nellis. «Lavaruumi loomulikul ventileerimisel tuleb arvestada, et tagatud oleks nii sisse- kui väljaviik – mõlemad peavad jääma alla leili võtmise piirkonda.» Lisaks peab saunaruumis olema laealune tuulutusklapp. Kerise valikul võib lähtuda rusikareeglist, et iga leiliruumi kuupmeetri kohta on vaja 1 kW võimsust. Oluline on meeles pidada, et leiliruumi seinad ja eriti just lagi tuleb korralikult isoleerida.

Isoleerimata pinna üks ruutmeeter suurendab kerise vajalikku võimsust samavõrd, kui leiliruumi maht suureneks 1,2 kuupmeetri võrra. Kui leiliruumi sisesein on isoleerimata palkidest, on vastav kordaja lausa 1,5.

Korter seab ehitatavale saunale reeglina rea piiranguid. Tihti puudub suitsulõõr, misjärel jääb vaid elektrikerise võimalus.

Tänapäeval ei tähenda see siiski tingimata vähemväärtuslikku sauna. Võimalik, et isegi vastupidi.

Moodsad, suure kivimassiga elektrikerised suudavad ka kivide madalama temperatuuri juures akumuleerida piisavalt energiat kvaliteetseks leiliks. See tähendab, et leil ei ole liiga kuiv ja on võimalik nautida mahedat, küllusliku leili.

Kerge puit on kehvem soojusjuht ning akumuleerib vähem kuumust, mille tulemusena tundub see keha vastas vähem kuum.

Niisuguseks eeskujulikuks näiteks on Eesti kunstiakadeemia tudengi disainitud Huum OÜ elektrikeris Drop. Lisaks eeskujulikule disainile mahutab seinale käiv kompakne kera 55 kg kive, seega enam kui klassikaline puuküttega keris.

Teiseks räägib elektrikerise kasuks mugavus.

Sauna kütmiseks piisab vaid nupuvajutusest. Liiati, kui selle nupuvajutuse saab teha kõikjalt oma mobiiliga. Huum on esimesena maailmas toonud turule autonoomse mobiilirakendusega suunatava sauna juhtpuldi Uku – töölt, ummikust või trennist võid piksejumala kombel oma sauna sisse lülitada.

«Loomulikult, kui elanikud eelistavad sauna kütmisega seotud rituaale ja head puidupõlemise aroomi, tuleks vähemasti maamajja rajada puuküttega saun,» soovitab Nellis. Ka puukütte korral tuleks eelistada niinimetatud võrkkeriseid, mille kivide mass on suurem (kuni 200 kg) kui klassikalistel. Üheks sääraseks näiteks on kodumaised Stovemani kvaliteetkerised. Töökeskkonda või mõnel muul juhul ühiskasutuses olevasse paika rajatavate saunade juures tuleb kindlasti välja selgitada optimaalne saunatajate arv. «Sealjuures silmas pidades, et saunaskäigu juurde ei kuulu vaid leilivõtmine, vaid ka jahutuspausid ja pesemine. Nõnda saab tagatud meeldiv ühine saun,» lisab Nellis.

Soss-sepad hoidku eemale Milliseid vigu sauna ehitades tehakse ning kas neid saab ka hiljem, kui need ilmnevad, kuidagi parandada? «Kõige

sügis 2014

eluruum || 19

KAASAEGNE SAUNAKERIS on ökonoomse disainiga ja praktiline ning tööle saab seda seadistada uudsest mobiiliäpist.

Fotod: HUUM, liis treimann

enam tehakse sauna ehitamisel vigu ventilatsiooni paigaldamisel, samuti on mureks valesti dimensioneeritud küttekeha. Mõlemad vead on piisavalt kulukad, et neid juba eos vältida,» lausub Nellis, lisades, et alati tasub eelistada kvaliteetset ehitustööd.

Tema sõnul on võiks lavaruumi viimistlusmaterjalina eelistada kerget vähevaigust puitu. Kerge puit on kehvem soojusjuht ning akumuleerib vähem kuumust, mille tulemusena tundub see keha vastas vähem kuum. Eriti hea tulemi annab termotöödeldud puidu kasutamine.

Puitpinnad tuleb määrdumise vältimiseks naturaalse pinnahooldusvahendiga töödelda, kasutada võib näiteks linaõli.

Kindlasti ei tasu unustada, et sauna tuleb regulaarselt hooldada – saun peab olema puhas. Pärast iga saunakasutust loputage lavapinnad, määrdunud seinad ja põrandad voolava veega. Sauna puitpindu on vaja regulaarselt selleks ette nähtud vahendiga pesta.

Suurematel koristustöödel ei tohiks unustada ka kütte- ja ventilatsioonisüsteemi. Sealjuures tuleb murenevad ja poorseks muutunud kivid välja vahetada – nii pikendame mõnusat saunakogemust ning saun säilib kauem uuena. 

Kodune spaa alati omast käest võtta Tabasalus elava Marika pere naudib koduse spaa eeliseid – naine soovis enda sõnul kindlasti küll aurusauna, mees aga puudega köetavat sauna ja helikindlat ruumi, kus saaks ka raskemat muusikat kuulata ja sõpradega sumiseda; lapsed tahtsid suurt ja masseerivat mullivanni.

Mõeldud-tehtud, sest elu on nautimiseks ja kus veel väsitava tööpäeva järel lõõgastuda kui mitte oma koduses spaas. «Kuna teadsime, et sauna ehitamiseks on tarvis teadmisi ning kindlasti vajame head ventilatsiooni ning valguslahendust, siis ei tekkinud kordagi mõtet ise ehitama hakata,» selgitab perenaine. «Hea tuttav soovitas meile sisekujundaja, kes tegi esialgse eskiisi alusel hinnapakkumise, mis lõi

meid ikka esmalt täiesti pahviks – see oli sama kallis kui kunagi ostetud majaboks.»

Esimene eskiis tõi seega suure pettumuse, lisaks hinnale selgus, et kõike ei saa ja ühest saunast tuleb loobuda – pinda oli 26 m2 ja soovitut ei suudetud sinna mahutada. Tegelikkuses plaan siiski õnnestus vaid ühe väikese mööndusega – mees pidi loobuma oma puuküttega kerisest ja asendama selle elektrikerisega.

«Saime lastele ja mehele eesruumi, saime eraldi WC, suure Balteco neljanurkse värviteraapia- ja massaaživanni, kuhu mahub terve pere ära pea täispikkuses, aurusauna (ja mitte valmiskabiini), kaks pesemiskohta, vähemalt kuus inimest

korraga istuma mahutava sauna, riietusruumi ning isegi pesumasina jaoks ruumi,» loetleb perenaine.

«Ja tegelikult ei saanud me üksnes sauna, saime koos saunaga koduse spaa.»

Eriline roll on muidugi valgustusel. «Soovisime, et saaksime nii romantilist kui ka tavalist valgust. Peitsime neid nii kiviplaatide vahele põrandale, eraldi niššidesse kui ka näiteks soetasime kubu, mis kumab vikerkaarevärve. Soovitan kindlasti arvestada oma rahaliste võimaluste ning ka vajadustega, sest iga asjaga kaasnevad kulud. Meie pere igatahes ei kasuta suuri spaasid, sest meil on see endal kodus, kus, nagu mu poeg ütles, puuduvad vaid torud allalaskmiseks ja ujumisbassein.»

Kadri Penjam

20 || eluruum

sügis 2014

TITAANIDE HEITLUS. Arhitektid Madis Karu ja Triin Treimann püstitasid Nõmme mändide alla oma perele stiilse puitelamu.

Üheksa korda mõõdetud maja kodu TIINA KOLK

Arteri toimetaja

M

aja mahutamine krundil olevasse kitsasse prakku oli hoone autoritele tõeline väljakutse ja vaevalt oleksid nad ilma sellise piiranguta iga pisemagi detaili läbi mõelnud.

«Kui peres on kaks arhitekti, siis kujuneb projekteerimisprotsessist omamoodi titaanide heitlus,» muigab mees, kelle sõnul toimus läbimurdehetk pärast naise lauset, et magamistubadesse nad siseseinu ei tee.

«Olime selleks ajaks juba kuus aastat eskiise joonestanud ja seejärel kulus projekteerimiseks veel kaks aastat. Ehitamine kestis eelnevaga võrreldes vaid viivu ehk pool aastat,» selgitab arhitekt, kellel on nüüdseks puitkarkasshoonetega kogemusi 15 aasta jagu.

Eskiislahenduse paikapaneku järel rihtis ta maja sellistesse mõõtudesse, et kõiki tehases toodetud detaile sai ilma «parajaks» lõikamata paigaldada. «Taoline peenhäälestusega projekteerimine võtabki kaua aega,» nendib Karu.

Valge – hea taustavärv Maja pandi uuele vundamendile püsti ühe päevaga: alustati pool seitse hommikul ja lõpetati õhtul kell kaheksa. Järgmiseks

päevaks jäi akende paigaldamine ja katusele rullmaterjali kinnitamine. Sisetööd ja maja sisustamine kulgesid omasoodu ning märksa kauem.

Tandem otsustas, et oma majja nad erilist siseviimistlust ei tee – vaid sanitaarplokk on plaaditud, mujal avatud ruumina ehitatud elamus on kõik ehe.

«Kapitaalselt paigaldatud seinu pole siin seepärast, et kui olukord või soovid muutuvad, siis saab planeeringut kergesti ümber korraldada. Muidugi on sanitaarsõlme ja kööki keerulisem teisaldada, aga saame hõlpsasti ära vahetada näiteks magamistoa ja lapse toa asukohad, sest nende piirded pole seina ega põrandasse kapitaalselt kinnitatud,» tutvustab majaperenaine.

sügis 2014

Kõrgete lagedega 82 m² risttahukavormilise elamu lõunapoolne fassaad on kujundatud suure, maast laeni ulatuva aknana, mille ette tulevikus paigaldatakse muljetavaldav terrass.

Majas on betoonpõrandad ja põrandaküte ning heledaks värvitud seinad.

Foto: Liis Treimann

eluruum || 21

«Kuna Eestis on pikalt pimeda(ma)t aega, siis polegi muud varianti kui valged seinad, pealegi on valge hea taustavärv,» nendib Treimann, kes tegi ka köögi ühte tooni – roostevaba pliidi järgi hõbedaseks, ja lahtisena.

«Ladustamise mõttes on see hea, aga

kasutamise mõttes ebapraktiline, sest nõuab rohkem hoolt. Teisalt – siin on kohe näha tolmu koguvad asjad, mida tegelikult polegi vaja. Isegi meie väheste anumate ja tarvikute seas leidub neid, mis ei leia sagedast rakendust,» tõdeb naine, kes hindab nägusaid ja otstarbe-

22 || eluruum

sügis 2014 kaid esemeid ega osta kunagi enne uut asja, kui vana on katki läinud.

Ta unistas viie plaadi ja kahe praeahjuga pliidist. Kuna Eestis pakub taoliste mudelite seast parimat Smeg, siis sai valik kiiresti tehtud. Muide, samalt firmalt on neil ka vannituppa ostetud 1950ndate stiilis kombineeritud süsteemiga kraanikausspesumasin ning kööki külmutuskapp.

Pliidi juurde leiti Ikeast lahtiste võreriiulitega metallist moodulmööbel.

«Elamine peab olema mitmekihiline.

Kui interjööris domineerivad ühest salongist valitud asjad, siis mõjub ruum elutuna,» arutleb Treimann, kelle sõnul võib kallist disainmööblit kombineerida suurepäraselt näiteks Ikeast või ehituspoest valitud asjadega. Pealegi on Ikeal väga häid kappide ja kummutite sarju.

Nauditav õhustik

LIHTNE HOOLDADA: maja keskel asuvat roostevaba-hõbedakarva ja lahtise planeeringuga kööki on mugav hooldada, samas on see praktiliseks eraldajaks elutoa ja söömiseala vahel.

Arhitektide avatud süsteemiga ja otstarbekate lahendustega majja pole ühtki kappi sisse ehitatud. Küll on mõned mööbliesemed pererahva projekteeritud – näiteks elutoa seinale kinnitatud vinüülplaadiriiul.

Televiisorilaua tegi mehe isa koolipõlves tööõpetuse tunnis. Päranduseks saadud vanaaegne juugendlik kummut on paigutatud poja valdustesse.

sügis 2014

Otstarbekas: arhitektide kodu on sisustatud nii pererahva projekteeritud kui ka sugulaste pärandatud ja tuntud disainerite kavandatud mööbliga ning Ikeast leitud metallist moodulriiulitega. Ükski asi siin pole üleliigne ja iga ese on millekski vajalik. Fotod: Liis Treimann

eluruum || 23 «Kui väike olin, tahtsin endale onni ja nüüd tegin selle oma lapsele,» selgitab Treimann, osutades OBS-plaadist ümmarguse ava ja redeliga vahva vormiga kapilaadsele objektile, mille alumisel astmel on mänguala ja ülemisel magamisase.

Lapse toas on mõistagi mänguasjade riiulid ja väike kirjutuslaud. Kuna elamus pole vaheseinu, siis jagub lastel palju ruumi ringi jooksmiseks ja mängimiseks.

Elamu ühes otsas on poja tsoon, teises vanemate magamisplokk, mille võluvad seinad on tehtud ehituspoes pakutud kolmes erinevas laiuses laudadest. Magamisalasse on mahutatud ka pere raamatukogu.

Maja keskel on köök, millest ühele poole jääb televiisori vaatamise ja teisele poole söömiseala. Arhitektid ei tahtnud söögilauda ja elutuba kokku panna, sest siis naelutavad nii diivanil lesija kui ka söögilaua ümber istuja oma pilgud ainult ekraanile.

Saame hõlpsasti ära vahetada näiteks magamistoa ja lapse toa asukohad, sest nende piirded pole seina ega põrandasse kapitaalselt kinnitatud.

«Igas interjööris on väga oluline valgustus ja see tuleb projekteerida kõigi kodakondsete vajadusi arvestades. Soovitan alati neil, kes üldvalgust ehk laelampe peaaegu üldse ei kasuta, investeerida põranda-, seina- või laualampidesse,» lausub Treimann.

Ka neil pole siiamaani veel kõiki valgusteid olemas, aga duo Hopf & Wortmann disainitud lamp «DNA» on aastaid nendega korterist korterisse reisinud. Praegu ripub see skulpturaalne valgusti vannitoas pesumasina kohal.

Väga vahvalt täiendavad maja valgustusprojekti augulised kardinad, millest päike viskab ruumi rõõmsaid varje. Tükk aega tulutult taolist kangast otsides meenus sisearhitektile, et ta on midagi sarnast näinud sõjaväeautodel. Asja uurides selgus, et seda veekindlast materjalist maskeerimisriiet ongi võimalik osta. Nüüd ei kujuta seda Nõmme maja ilma nende aknakateteta ettegi.

Maja on ka ilma klassikaliste toalilledeta. Tuttava Pärnu vanahärra antud aaloe ja kummipuu hakkasid uues kodus lausa vohama. Aga mitte ainult taimed, vaid ka külalised naudivad maja head õhustikku. 