Eluruum Kevad 2013

Lõõgastu

Soojus, hubane valgus ja vesi mängivad kokku.

Lk 18

lemmik

Koduloom vajab sobivat keskkonda.

Lk 8

intervjuu

Tšiillane David Basulto jagab linnastuvale rahvale vajalikku arhitektuurinõu.

Lk 6

eluruum

sisustuseri mai 2013

TeeMaD

4 6 8 14 16 18 20 22

ArchDaily jagab maailmale teadmisi arhitektuurist Maaelu-romantika ja linnamugavus pole alati vastandid nõuanded lemmikloomapidajale: kodu peab lemmikule sobima FotoLAvAstus: eesti noordisain kõlab hästi kokku valgusküllane, õhurikas, soe ja säästlik Parim paik keha ja vaimu turgutamiseks suurpuhastus vabastab vajalikku pinda tuunime koduse miljöö kevadiseks

väljaandja: As Postimees Trükk: As Kroonpress Teemalehe toimetaja: rain uusen, tel 666 2184, e-post: rain.uusen@postimees.ee projektijuht: Marianne Peep, tel 666 2188, e-post: marianne.peep@postimees.ee reklaamitoimetaja: Anneli teppo, tel 666 2329, e-post: anneli.teppo@postimees.ee Küljendus: Anna Budanova

Kodu olgu mõnus, linnas või maal

P

ostimehe kaks korda aastas ilmuv sisustusajakiri Eluruum sai nüüd uue ilme – vuntsisime juba aastatepikkuste traditsioonidega väljaannet nii pealt kui seest ning tuulutasime kevadiselt värskeks ka ajakirja sisu.

Eluruum toob sinuni eeskujusid ja kuldaväärt disainiteadmisi kodumaalt ja raja tagant, luues võimaluse laiendada omaenda privaatse, perekondliku ning avaliku eluruumi mõiste piire ja vorme.

Maailma ühe tuntuma arhitektuuriblogi ArchDaily asutaja, arhitektiharidusega tšiillane David Basulto, kes lähiminevikus Eestitki väisas, räägib intervjuus Eluruumile, et iga nädal kolib linnadesse üle maailma elama umbes miljon uut elanikku – see teeb linnakeskkonnas privaatsust, aga ka vabadusi võimaldava eluruumi loomise keeruliseks nii planeeringult kui ka arhitektuuriliselt. Basulto sõnul peaksidki arhitektid tulevikus aina enam püüdma kaasata ühiskonda ümbritsevat keskkonda puudutavate küsimuste püstitamisse ja neile vastuste otsimisse, sest oma eluruumi loovad ikka inimesed ise.

Kui sageli ollakse valiku ees, kas jäädaliikuda linna või otsustada maakodusema elamise kasuks, siis Domus Kinnisvara kutseline maakler Kaspar Pello kirjutab, et maakodu-romantikat võib aina enam ühitada linnaläheduse või linnasisese keskkonnaga. Kodu valides tuleb enda ja pere soovid ning vajadused tõsiselt ja otsekoheselt läbi kaaluda-arutada.

Pole vist lootustki, et elu meie ümber soodsamaks minema hakkaks, eriti kui rääkida sellistest kodustest igapäevakuludest nagu energia ja vesi. Parem sisekliima kokkuvõttes soodsamate lahenduse kiuste ongi see, mida uued tehnoloogiad pakkuda püüavad. Sel korral räägime põhjalikumalt lahti aktiivmaja olemuse. Katselaboritena ehitatud hooned, kuhu on testperekonnadki elama paigutatud, aitavad teadlastel ja tehnoloogidel panna paberil tehtud arvutused ja inseneriteaduse uusimad saavutused proovile, et luua energiasäästu ja keskkonnakaitse mõttes funktsioneerivaid tulevikulahendusi. Olgu sinu kodu milline tahes, mõnus ja kosutav peab seal olema igal juhul! 

rAiN uuseN

teemalehe toimetaja

4 || eluruum

mai 2013

EESKUJU. Arhitektiks õppinud David Basulto teadis enda sõnul juba noorena, ülikooli astudes, et soovib oma elu siduda linna kui elukeskkonnaga.

ArchDaily jagab maailmale teadmisi arhitektuurist Ave Lutter

erilehed@postimees.ee

2008. aastal asutas tšiillane David Basulto koos nimekaimu David Assaeliga arhitektuuriblogi ArchDaily.com, mida külastab pidevalt 280 000 inimest maailma eri paigust, olles seeläbi kujunenud enim vaadatud arhitektuuriportaaliks. Ühe kuu jooksul surfib ArchDaily internetisaidil rohkem kui kaheksa miljonit külastajat, kes ühtekokku vaatavad kuu jooksul 70 miljonit postitust. ArchDaily Facebooki-lehel on pea 700 000 fänni ja Twitteris 100 000 jälgijat.

Basulto usub, et iga inglise keelt valdav arhitektuuriga seotud inimene on tema loodud blogi ArchDaily.com külastanud.

Kuid sellest ArchDaily meeskonnale ei piisa – nende eesmärgiks on jõuda iga arhitektini maailmas, sestap on nad loonud hispaania- ja portugalikeelsed sõsarblogid.

Hiljuti ka Eestit külastanud ArchDaily asutaja ja peatoimetaja David Basulto sõnul on portaali eesmärk jagada inspirat-

siooni, teadmisi ja vahendeid, et seeläbi parandada elukvaliteeti üha kasvavates linnades.

ja kuigi keskkonnad on erinevad, kaasnevad linnadesse kolimisega kõikjal ühesugused probleemid, teab Basulto rääkida.

Kõige suurem probleem, millega linnad silmitsi seisavad, on energia tootmine ja säästmine. «Järgneva dekaadi jooksul saab sellest suurlinnade kõige olulisem küsimus, mis vajab lisaks arhitektidele tegelemist ka kõigis muudes valdkondades.»

Blogi kui platvorm ArchDaily blogi peamine rõhuasetus on teadmiste jagamisel ja vahetamisel. Basulto julgeb arvata, et 95% blogi külastajatest on arhitektuuriga seotud arhitektid ja tudengid. Erinevalt ilublogidest, mille peamiseks osaks on kaunid pildid, postitatakse ArchDaily lehele lisaks fotodele just kasulikku infot, praktilisi õpetusi, artikleid ja intervjuusid arhitektidega.

Linnad täituvad «Aastal 2008 elas terve maailma rahvastikust linnas kolm miljardit inimest. Järgneva neljakümne aastaga kasvab see number kaks korda suuremaks. Aastaks 2050 elab linnas enam kui kuus miljardit inimest,» selgitab Basulto portaali asutamise peamist tõuget. «ArchDaily missioon on nende kolme miljardi linna koliva inimese elukvaliteeti parandada.» Ülemaailmset migratsiooni maalt linnadesse ei saa peatada, küll aga saab Basulto sõnul arhitekte valmistada ette linnade massiliseks kasvuks.

«Iga nädal kolib linnadesse elama umbes miljon uut elanikku,» seletab ta. «Kõige massilisem on migratsioon muidugi Aasias, aga samuti Ladina-Ameerikas ning Aafrikas.»

Urbaniseerumine toimub üle maailma

Iga nädal kolib linnadesse elama umbes miljon uut elanikku.

David Basulto usub, et blogi on tehniliste teadmiste jagamiseks hea platvorm.

Mehe sõnul võib Brasiilia arhitekt õppida Norras või Indias valminud majalt kasulikke näpunäiteid. «Meie eesmärk on, et uut projekti alustades saab arhitekt õppida sarnaste tingimustega valminud ehitistelt üle kogu maailma, kohandades olemasolevaid teadmisi ja oskusi,» räägib ta.

Eestit külastas David Basulto aasta alguses, et osaleda Noore Arhitekti Preemia žüriis. Oma visiidi ajal Eestisse pidas Basulto avaliku loengu teemal «Arhitektuur ja meedia – arhitektide uued võimalused muutuval meediamaastikul».

David Basulto: Tallinnas meri alles leiab oma koha Eestisse kutsuti Tšiilist pärit arhitektuuriguru David Basulto Noore Arhitekti Preemia žüriisse. «Olin üllatunud Eesti noorte arhitektide töödega tutvudes,» räägib Basulto. «Maailma kontekstis ei ole tavaline, et noortel arhitektidel on ette näidata nii palju töökogemust ja tehtud töid.» Ta leiab Eesti arhitektuurimaastikul sarnasusi teiste postsovetlike riikidega. «Pärast taasiseseisvumist oli vaja palju teha ja muidugi oli see noortele arhitektidele suurepärane võimalus.»

Ka hiljutisel ülemaailmsel majanduslangusel on tema sõnul arhitektuurile omad mõjud.

«Kriis tekitab vajaduse aeglasema käigu sisselülitamiseks.»

Basulto kirjeldab majanduslangust kui võimalust peatuda ja järele mõelda. «Arhitekt ei saa irduda muust ühiskonnast – vastupidi, arhitekti roll peaks olema kaasata ühiskonda ümbritsevat keskkonda puudutavatesse küsimustesse.»

Keskkonnamõjusid peab Basulto peaaegu sama oluliseks nagu kasvatust ja geene. «Ümb-

ritsev keskkond ja geenid on peaaegu samaväärsed, mõlemad vormivad ja mõjutavad meid.» Mehe sõnul peaks ideaalne linnakeskkond pakkuma võimalust siduda töövõimalusi ja vaba aega.

Lisaks Tallinnale õnnestus Basultol Eestis viibimise ajal külastada ka paari muud linna. Üheks huvitavamaks uue arhitektuuri näiteks Eestis peab ta Tartu Ülikooli Narva kolledži uut õppehoonet. «Lummavalt huvitav lahendus!» kirjeldab ta tarkusetemplit Ida-Eestis.

Nagu arvata, paelus Tallinnas meest kõige enam merelähedus. «Meri, samuti nagu jõgi, annab linnale väga suure potentsiaali, kuid Tallinnas meri alles leiab oma koha.» Basulto sõnul on huvitav jälgida, kuidas Tallinnas kombatakse linna ja mere omavahel ühendamise piire ning võimalusi. «Lisaks Rotermanni kvartalile on siiasinna ehitatud ja kavandatud, aga peab tulema midagi keskset, mis kõik tervikuks seob ja mereäärse ala linnaga ühendab.»

Ave Lutter

mai 2013

eluruum || 5

Arhitektuuriblogi ArchDaily.com loojast David Basultost on saanud arhitektuurimaailma omamoodi uudisteankur ja koolitaja.

Foto: Peeter Langovits

6 || eluruum

mai 2013

KORTER VÕI MAJA? Uue kodu soetamisel seisavad paljud valiku ees – kas eelistada korterit või maja? Mõlemal variandil on plusse ja miinuseid, mida teadvustada.

Maaelu-romantika ja linnamugavus pole alati vastandid Kaspar Pello

Domus Kinnisvara kutseline maakler

M

aaklerina täheldan kaht mõneti vastandlikku tendentsi. Ühelt poolt on üha nooremad inimesed kolimas eramutesse, soovides seeläbi parandada elukvaliteeti, suurendada privaatsust ning võimaldada looduslähedasemat keskkonda oma lastele. Teisalt aga püüavad nii mõnedki pered kolida kinnisvarabuumi käigus rajatud eramukvartalist taas tihedamasse asustusse, kus on parem taristu.

Head elukvaliteeti suudab pakkuda nii üks kui teine ning kohati vägagi võrdsetel tingimustel.

Peale asukoha, mis on kinnisvara valikul üks tähtsamaid kriteeriume, teadvustavad inimesed üha enam ka naabruskonda, naabreid ning logistilist infrastruktuuri.

Sage põhjus eramusse kolimisel on soov saada rahu naabritest. Enamik nõukogude ajal, aga kahjuks ka paljud tänapäeval ehitatud majad kannatavad selle all, et seinad kostavad läbi ning pidev remont, laste jooksmine ning naabrinaise toidulõhnad väsitavad ühel hetkel kõiki.

Mis saab määravaks?

Uuselamukvartalisse eramu ostmine aga ei pruugi seda probleemi lahendada – kõrghaljastuseta väli kannab sumedal suveõhtul edasi naabrite grillipeo melu ja lõhnad, koerte haukumise ning hommikused muruniitmised. Naabrid võivad muuta elu nii korteris kui majas väga toredaks kogemuseks, kuid samas teha sellest ka igapäevase piina. Seetõttu tasub eluruumi ostmisel pigem küsida, kas elamus või eramupiirkonnas on moodustatud ühistu ning kas ja millised ühiselu korraldavad kokkulepped on naabrite vahel tehtud.

Enamasti võetakse maale kolimine ette laste sündides, et järelkasvul oleks, kus kas-

vada. Maal elamine tähendab laste jaoks peaaegu garanteeritult seiklusterohkemat ja elutervemat lapsepõlve, kui paneelmajade sisehoovides olevate liivakastide vallutamine. Sellele aga vastandub linnast maale kolimise logistiline müsteerium – muretu lapsepõlv väikelapsel kestab tunduvalt lühemat aega kui periood, mil vanematest saavad taksojuhid erinevate huviringide, koolide, lasteaedade jms vahel.

Sellega kaasnev ajakulu on märkimisväärne ning kui liita juurde kütusekulu, on mõnikord mõistlikum valida kallima kuumaksega eluruum linnas. Linnades on lisaks paneelmajadest koosnevatele magalarajoonidele ka mõnusaid, privaatseid, madala hoonestuse ja kõrge haljastusega piirkondi.

Tulevasel omanikul on võimalik teha kõik mõistlik selleks, et maja saaks energiasäästlik ja hea sisekliimaga.

Kuid ka linnakorter ei tähenda automaatselt seda, et kõik eluks vajalik on käe-jala ulatuses. Tegelikult on piisava infrastruktuuriga linnalähedasi valdu ja vallakeskusi, mis võivad väiksema rahakotiga noortele peredele osutuda mõistlikumaks valikuks. Hästi korraldatud ühistransport võib olla heaks alternatiiviks autole ning kasvades saavad lapsed enda transportimisega üldjuhul ise hakkama.

Koolide, poodide ja huviringide kaugus ning asukoht mõjutavad hilisemat elu, mistõttu tasub põhjalikult läbi mõelda, millised on pere liikumisvajadused järgnevatel aastatel. Linnalähedased piirkonnad on erinevalt arenenud – põhjalikult tuleks uurida, kas ja kuidas on huvipakkuvas piirkonnas üles ehitatud taristu.

Äärelinnas või linnast väljas paikneva maja kõrval on korter linnas alati likviidsem vara, pakkudes paindlikumat elu – vajadusel on korter kergelt müüdav või väljaüüritav. Siiski ei ole paindlikum ja mugavam elu korteris alati soodsaim variant igakuiseid kulusid silmas pidades.

Rohelust saab kõikjal Eelkirjeldatud igapäevase liikumise kulusid kalkuleerides tuleb arvestada, et remondifondide ning kortermajade renoveerimiseks võetud laenumaksete tõttu ületavad korterite ülalpidamiskulud nii mõnelgi juhul uute ja säästlike eramute ülalpidamiskulusid.

Seda eriti juhul, kui eramu ehitamist alles kavandatakse ning tulevasel omanikul on võimalik teha kõik mõistlik selleks, et maja saaks energiasäästlik ja hea sisekliimaga.

Eramu soodsamaid igakuiseid ülalpidamiskulusid täiendavad siiski perioodilised väljaminekud aiatarvikute, uue terrassimööbli ja muu vajaliku näol, mis korteris elades kindlasti kuluarvest välja jääksid. Üha rohkem on uusi arendatavaid kortermaju, kuhu on rajatud piisavad ühiskondlikud alad õuealade, grillinurkade või ühiste terrasside näol – järjest enam mõel-

eluruum || 7

mai 2013

HiGH line´i kõrgustesse tõstetud park Manhattanil new Yorgis on heaks näiteks, kuidas linnaarhitektid püüavad ühitada maaelu-romantikat modernse linnakeskkonnaga, tuues betooni-raua vahele ka tükikese ihaldatud rohelust.

Foto: sCAnPiX/CorBis

Viis nõuannet valiku lihtsustamiseks 

Pane kirja oma pere vajadused. tõsta nimekirja ette need, milles ei saa teha järeleandmisi – kõigi teiste osas kaalu alternatiive.



Pööra tähelepanu naabritele ja ühistegevusele. uuri, kas on loodud ühistu ning millistes ühiselu reeglites on kokku lepitud.

 mõtle

läbi oma pere igapäevane liikumine – kes, kuidas, kuhu ja millal peab minema? Ja kuidas see kajastub pere igakuises eelarves? mõnikord tasub suurendada laenumakset vähenevate transpordikulude arvel või vastupidi.

 Vaata

ülalpidamiskulusid. muu hulgas proovi hinnata neid kulusid, mis võiksid tekkida lähitulevikus ning kuidas need hakkavad kajastuma pere igakuises eelarves. Kallim, ent parem objekt võib tihtipeale kujuneda lõpuks odavamaks.



Vaata ringi avatud ja realistliku pilguga. tihti on mugavam elada ikkagi linnakorteris ning harrastada maaelu-romantikat enda või sõbra suvilas. samas võib ka maalt linnakorterisse kolimine kujuneda ootamatult stressirohkeks.

AlliKAs: KAsPAR PEllO

dakse ka privaatsete rohealade liitmisest korterite juurde.

Oma maja unistus on paljudel inimestel jäänud tõenäoliselt täitumata just finantsilistel põhjustel. Samas on neljatoaline linnakorter tihtipeale samas hinnas pindalalt võrdse, ent märksa privaatsema eramajaga linna lähiümbruses. Nii ei olegi hind suurematele peredele peamiseks kriteeriumiks.

Kooselu alustanud paarile aga ei pruugi eramu olla funktsionaalselt sobiv. Seetõttu tasub alternatiivse võimalusena kaaluda linnakorterile lisaks väikese suvekodu või mõnes Eesti väikekohas paikneva suvituskorteri soetamist – nii on olemas mugav elu linnakorteris ning eraldi pelgupaik looduse keskel.

Eesti väikekohtades on veel piisavalt vanu talumaju ja suvilaid, mis ootavad

uuesti ellu äratamist ning lihtsalt imeilusaid krunte, kuhu oma väike maja ehitada.

Praegu kipub maal elavate vanaemade/vanaisade põlvkond hääbuma ning suvilakultuur on uuel kujul taas tärkamas.

Korteri ja eramu võrdluses ei saa öelda, kumb on parem või halvem – eelkõige sõltub see konkreetse pere vajadustest ja soovidest. Kindlasti tasub aga olla oma uue kodu ostu kavandades ja ellu viies põhjalik.

8 || eluruum

mai 2013

LEMMIKLOOMASÕBRALIKUS KODUS elavad koos inimene ja lemmikloom ning mõlemad on oma eluga rahul. Inimesed teevad aga sageli lihtsalt välditavaid vigu ja seda just teadmatusest.

Kodu peab lemmikule sobima Edit Kauts

Kasside Turvakodu vabatahtlik

L

emmikloomasõbralikus kodus ei häiri loom inimest ega tema kujundatud elukeskkonda, ent on samas saanud endale väikese, kuid vajaliku privaattsooni, milles rõõmsalt looma kombel käituda ja oma pisikesi loomapättusi teha.

Loomade ja inimeste puhul tekib enim probleeme üksteise mittemõistmise tõttu.

Nii on ka loomasõbraliku kodu kujundamine jäänud sageli lihtsalt teadmatuse, mitte aga soovimatuse taha.

Kui tõukoera võttes annab kasvataja sageli kaasa kirja pandud juhised looma hooldamiseks, mis hõlmavad ka koduseid ettevaatus- ja muid abinõusid elamise kujundamisel kutsikaga kooselu alustades, siis kassipoja või krantsikutsikaga selliseid

vajalikke nõuandeid kahjuks kaasa ei tule.

Nii ongi värske loomaomanik sageli hämmingus – mida teha, kui ...? Mida teha, kui kutsikas närib jalanõusid? Mida teha, kui kassipoeg ripub kardinate küljes? Mida teha, kui värskelt renoveeritud majja toodud miniküülik kõik kaablid ühe ööga läbi närib?

Samas ei saa kurta – lemmikloomapidamise ajakohane oskusteave, tänapäevased kombed ja nipid on ka eestlaste seas kiirelt juurdumas ning paljudel juhtudel leitakse vajalik info internetist ja veterinaari või loomakaitsega tegeleva ühingu käest üles kiiremini ja tõhusamalt kui varem.

Krutskid igavusest Tubastes tingimustes peaks mõtlema eelkõige sellele, et loom on loom ja inimese moodi mõtlema või arutlema pole teda

Kasside Turvakodu kasvandik Teet otsib endale uut kodu ja perekonda. Tutvu kiisudega lähemalt www.kassideturvakodu.ee.

Kui sa kodulooma adopteerida siiski ei saa, tee võimaluse korral turvakodule kasvõi pisike annetus.

Foto: kassideturvakodu.ee

mai 2013

võimalik panna ka parima tahtmise juures. Kutsikat ja kassipoega tuleb õpetada korralikult käituma sama intensiivselt ja järjekindlalt kui inimlast – keelud-käsud vajavad kinnistumiseks aega.

Korralikult kasvatatud loom, kes teab, mida kodus teha tohib ja mida mitte, on rõõmuks kogu perele ning sageli saab sellise aruka lemmikuga oma sõprade-tuttavate ees mõnusalt uhkustada. «Meie koer teab täpselt, et voodi peale ei tohi ronida» või «meie kass ei käi kunagi köögilaualt sinki näppamas» on peamised kiidusõnad, mida pereliiget tutvustades kuulda võib.

Tavaliselt ei öelda aga, et eelnevalt on kutsika dresseerimise ja kassi singinäppamiskombest võõrutamisega nähtud ka veidi vaeva, abiks nagu ikka spetsialistide soovitatud keelud-käsud, hea käitumise preemiad, veepritsid ja kõva hääl.

Lisaks dresseerimisele ja käskudekeeldude selgeks õpetamisele saab paljut muuta looma ja inimese kooselu puhul valutumaks ja mugavamaks ka kodukujundust, loomade iseärasusi ning mõnd väikest nippi silmas pidades. Kindlasti ei tohi unustada üht – peamised pahandu-

eluruum || 9

sed, mida lemmikud kodus teevad, on tingitud igavusest, liikumisvõimaluste vähesusest ja energia ülejäägist.

miks. Kuid sellega kaasneb erinevaid ohte.

Esiteks on mitmed omavalitsused järginud Tallinna ja Harjumaa lemmikloomapidamise seadust, mis sätestab, et igasugune loom – olgu see siis koer, kass või kääbusküülik – peab viibima ainult omaniku territooriumil ning kõik väljaspool seda viibivad loomad loetakse automaatselt hulkuvateks loomadeks, kelle puhul kehtib kohalike varjupaikade õigus loom tänavalt minema toimetada. Varjupaigas loomi aga teadagi pikalt ei hoita.

Lisaks on uuringute kohaselt tänaval vabalt liikuda võiva looma eluiga tunduvalt lühem valdavalt tubase looma omast, sest tänaval ohustavad loomi lisaks igal pool liikuvatele autodele ka mitmed viirused ja tõved.

Kindlasti ei tasuks unustada ka naabrite vastuseisu – eraomand on kallis ning paljudele maa- ja majaomanikele lihtsalt ei meeldi, et nende peenralt või akna alt jalutab läbi keegi, kes pole selle eest teps mitte maksnud. Seega soovitavad kõik loomakaitseühingud kui ühest suust – koerad ja kassid tohivad õues liikuda vaid omaniku territooriumil ja ainult järelevalve all. Nii on tagatud looma ja inimeste õigused ning heaolu ka kaugemas perspektiivis.

Kasside puhul on nende omaniku territooriumil ehk siis oma koduõues hoidmine aga üsna keeruline. Vähestel on võimalus ehitada loomale aiaga piiratud liikumisväljak, samuti pole kulukuse tõttu paljudel võimalik muretseda raadiopiiret või sellist tara, millest kass üle ei pääseks.

Oma territoorium Koerte puhul on asi lihtne – piisavalt liikumisvõimalusi õues ja distsipliini toas lahendavad ajapikku kõik kutsika majjatoomisega seonduvad probleemid. Kui koer saab pulbitsevat energiat kasutada õues liikudes ja toas teab oma piire ning käitumisreegleid, pole karta, et mööbel ja siseviimistlus liialt kannatada saaksid.

Korterielanikele tulevad sel puhul appi pargid ja selleks otstarbeks mõeldud metsatukad-jooksurajad, kus looma rihma otsas või (vastava piirkonna olemasolul) ka rihmata ringi joosta saab lasta. Majaomanikel oleks vaja mõelda sellele, kui palju ruumi nende koer vajab ja võimaldada talle selleks turvaliselt aiaga piiratud ala.

Kasside puhul on asi veidi keerulisem.

Kui koertega ollakse üldjuhul vastutustundlikum ega lasta loomi niisama lihtsalt järelevalveta ringi jooksma, siis sageli ei peeta kodukassi naabruskonnas omapäi ringiuitamist just suureks problee-

Loomasõbraliku kodu kujundamisel ei pea kartma suuri investeeringuid, sageli saab huvitava ja otstarbeka asja meisterdada ise märksa huvitavamalt ja soodsamalt.

Nii jääb ka kasside puhul õueskäimiseks ainult üks turvaline võimalus – traksid peale ja koos ilma uudistama! Traksid ei maksa suurt midagi, kuid investeering tasub end looma ja ka teiste pereliikmete tervise huvides peagi ära – värskes õhus viibimine on kasulik ka kassijalutajale, mitte ainult kassile endale.

Saab ka lihtsamalt ning soodsamalt Peamised probleemid koerte ja kasside puhul on veidi erinevad. Koerte puhul kurdetakse jalanõude närimise üle, kassid ajavad turnides asju maha, kraabivad ➡

10 || eluruum

mai 2013

➡ diivaneid ja – mis seal salata – kipuvad teinekord vihastades pererahva jalanõusid märgistama. Lahendus on mõlemal puhul lihtne – muretsege jalanõudekapp, eemaldage ebatervet huvi pakkuvad objektid looma vaateväljast ning tutvustage talle mõnd muud, mööblile ja inimeste närvidele valutumat tegevust.

Kutsikale saab kiirelt selgeks teha, et närimiseks on oma asjad ja kassidele on võimalik väga lihtsalt tutvustada kraapimispuu töötamise põhimõtet. Loomasõbraliku kodu kujundamisel ei pea kartma suuri investeeringuid. Kõikides lemmikloomapoodides müüakse küll igas hinnaklassis lemmikloomatarbeid, näiteks kraapimispuud, mänguasjad ja pesad, kuid sageli saab huvitava ja otstarbeka asja meisterdada ise märksa huvitavamalt ja soodsamalt.

Näiteks ei pea sugugi ostma kassile mitmekorruselist kallist kraapimispuud, kui edukalt ajab asja ära ka tavaline puu-

laud, millele vaibatükk peale on klammerdatud ja mis kruvidega mõne riiuli või kapi-seina külge on kinnitatud. Üldkulud jäävad paari euro piiresse, lisaks meisterdamisrõõm ja võimalus valida sisekujundusega sobiv tekstiil ja asukoht!

Kõike saab kujundada enda maitse järgi, arvestades sealjuures ka looma iseärasusi ja eelistusi.

Raamaturiiuleid plaanides tea, et kassidele meeldib turnida ja käpaga asju maha veeretada – miks mitte muretseda juba alguses veidi laiemad riiulid, kuhu lisaks raamatutele ja muudele nipsasjakestele mahuks rahulikult kõrgustesse kõndima ka üks väike karvane pereliige?

Loom majas ei pea tähendama automaatselt põrandal vedelevaid mänguasju,

tunneleid ja keset tuba troonivaid kraapimispuid või pesasid. Kõike saab kujundada enda maitse järgi, arvestades sealjuures ka looma iseärasusi ja eelistusi.

Võib-olla ei tahagi teie koer magada kallis, poest soetatud pesas, vaid on meeleldi nõus puhkama pestava katte saanud tugitoolis, mis sisustuse muude elementide hulgast väga ei eristugi?

Vahest ei tahagi teie kass, et keset põrandat vedeleks peitumiseks ja mängimiseks sobiv kassitunnel, vaid on rõõmsam hoopis diivani ja seina vahele jäetud vahekäigus, kuhu saab teinekord tükkis oma pallikestega inimeste eest peitu minna?

Võimalusi ja ideid on palju – need tuleb lihtsalt üles leida ning enda kodule ja lemmikloomale sobivaks kujundada. Igasuguse kujundamise ja kujunemisega on alati seotud ka suur rõõm tehtud tööst ja saavutatud arengust, olgu kujundamisobjektiks siis uus kodu, äsja soetatud lemmikloom või mõlemad korraga.

Neli soovitust värskele loomaomanikule kodu targemaks kohandamiseks Turva õige aknad ja rõdud!

Osta ohutuid mänguasju!

Arvesta karvamajandusega!

Vaata üle oma toataimed!

Kassid on küll hea ronijad, kuid ka väga uudishimulikud – kukkumised aknaplekkidelt ja rõdupiiretelt on kahjuks väga sagedased ning tihti valulike traumadega, mille ravimine on kulukas.

Sageli lubatakse loomal mängida ka selliste esemetega, mis võivad talle viga teha. Heaks näiteks on siinkohal nn klassikaline kassi mänguasi – lõngakera. Enamik tekstiile on sünteetilisest materjalist. Loomadel on komme huvipakkuvaid asju maitsta ja ka süüa.

Selline mänguasi on tihti surmav – loom lakub niidiotsa või lõngajupi endale sisse ning see vigastab jäädavalt siseelundeid. Seepärast peaks jälgima, et kutsikal või kassipojal poleks võimalust närida sünteetilisi tekstiile.

Kõik enam levinud kodulemmikud ajavad karva – kes vähem, kes rohkem. Soeta mööbel, millelt on lihtne karvu eemaldada. Nahkmööblit on lihtsam puhastada ja hooldada, vaibad peaksid olema kergesti pestavad ja põrandapinnad-kardinad sellised, mis ei nõua erikohtlemist. Mida ökoloogilisemad ja kergestihooldatavamad on kodulahendused, seda rohkem jääb vaba aega lemmikloomade järelt koristamisest. Allergikutele on abiks hepafiltrid, õhupuhastajad ja tsentraalsed tolmuimejad.

Kodulomadele meeldib uusi asju hambaga katsuda ja teinekord võivad nad proovida närida taimi, mis on nende jaoks mürgised.

Ohtlikke toataimi on palju – küsi nõu lillepoodidest või aianduskeskustest, palu abi veterinaarilt või leia mürgiste taimede nimekiri koos taimede piltidega internetist (selline on üleval ka Kasside Turvakodu kodulehel www.kassideturvakodu.ee). Teiste lemmikloomadele mürgiste ainete nimekirja leiad dimela.ee lehelt.

Akende, rõdu- ja terrassiuste ette saab soojemal ajal paigaldada teisaldatava võrgu (aitab ka tüütute putukate vastu), lahtisele rõdule ei tasu looma aga järelevalveta üldse lubada. Väga ohtlikud on ka õhutusasendis plastaknad – loomad võivad sinna vahele ronida, rippuma jääda ja lämbuda.

Allikas: Edit Kauts

14 || eluruum

mai 2013

MIS ON PILDIL? Tallinnas Telliskivi tänaval asuvas Galeriipingis tehtud fotolavastustes kohtub uusim Eesti disain.

Eesti noordisain kõlab hästi kokku TIINA KOLK

tiina.kolk@postimees.ee

T

unnustatud disainerite tegemiste kõrval on alati põnev jälgida oma teed alustavate tooteloojate esimesi saavutusi. Paljusid aastate jooksul noore disaineri auhinna SÄSI konkursi nominentideks valituid on edu saatnud nii kodus kui välismaal.

Näiteks pälvis jaanuaris toimunud Kölni mööblimessil Eesti Kunstiakadeemia (EKA) tootedisaini magistrantide firmale Radis kavandatud vineerist noore pere mööbel tähelepanu ning praegu on esimene partii tooteid Prantsusmaale teele saadetud.

Eluruumi piltidel on kohvilaud Edi, mis autori Sylvia-Johanna Annuse arvates on piisavalt väike ja parajalt suur, et sobida hästi nii väiksesse kööki kui avarasse elutuppa; Sirli Ehari projekteeritud mahukas riiul Ivi, mida võiks rakendada ka ruumijagajana ning Markus Marksi kavandatud tumba-mahuti Tom. Igal aastal kutsutakse maailma suurima tarbekaupade messi Ambiente näitusele «Talents» osalema andekaid noori.

Tänavu osutus seal menukaks EKA tootedisaini magistrandi Raili Keivi tehtud

kohviserviis, milles portselan peab dialoogi betooniga – uudsele materjalikasutusele omistati auhind Deco Home. Võluva vormiga kohvikannud ja kruusid kõlavad kenasti kokku Kateriin Rikkeni puhutud klaasnõudega – «jonnipunnivate» konjakiklaasidega ja kena dekooriga lillevaasidega.

Igas interjööris on oma koht tekstiilidel. Annike Laigo disainitud põrandavaipades on nauditavalt talletatud värvi ja mustrite ilu, Mare Kelpmani laserkangast linikutes aga joonte(graafika) lumm.

Nagu näitas hiljuti Eesti Disainerite Liidu ja Eesti Disaini Maja galerii korraldatud konkursi «Meeste asi» tugev tase ning võistlusele esitatud 75 toodet ja tooteseeriat, et inspireerivad väljakutsed disainereid. Seekord küll parimat «Meeste asja» välja ei valitud, aga jagati kolm peapreemiat, ühe neist sai Piret Loog, kelle meestele mõeldud kotisüsteemi saab ise moodulitest kokku panna.

Konkursi huligaanipreemia omistati Tarmo Luisule, kelle ragulka-pudeliavaja-kingalusikas oli pakitud vanasse raamatusse. Ehkki Sille Sikmann meestevõistlusel ei osalenud, sobiks tema jalatsimärgi Scheckmann iga käsitsi valmistatud kvaliteetsetest materjalidest kinga- ja saapapaar šiki mehe garderoobi.

mai 2013

eluruum || 15 Vasakult: Ühtaegu maitsekad ja mugavad anumad, sest betoonist valatud sangad isoleerivad kuumust – seega on mugavad käes hoida. Taaskasutatud taldrikud ja tassid moodustavad koos betooniga uusi vorme.

Mare Kelpmani laserkangast linikul kõnetab Keivi portselan ja betoon Rikkeni klaasi ja kulda. Muide, kullaleheke konjakiklaasi põhjas jääb läbi kuldse nektari kumama.

Eelkõige tarbekunsti kohtumispaigana tuntud Galeriipingis esitletud vaikelus osalevad Radise noortemööbel, Margus Triibmanni põrandavalgusti Light Weight, Annike Laigo vaip, Raili Keivi keraamika ja Kateriin Rikkeni klaas.

Edeva mehe esikus on Radise nagi (Raul Abneri disain), Mooki vaip, Scheckmanni saapad ja Piret Loogi kott.

Puhkehetkeks on vaibal võtnud koha sisse Mooki istepadi, Luisu vormitud ragulka-avajakingalusikas ja Scheckmanni saapad.

FOTOD: TOOMAS TUUL

Igal aastal kutsutakse maailma suurima tarbekaupade messi Ambiente näitusele «Talents» osalema andekaid noori.

16 || eluruum

mai 2013

AKTiiVmAJA kolm kõige olulisemat joont ongi energiatõhusus, hea sisekliima ja keskkonnasõbralikud materjalid.

Valgusküllane, soe ja säästlik tiiNA KoLK

tiina.kolk@postimees.ee

T

äiusliku katuseakende süsteemiga poolehoiu võitnud Velux on jõudnud päevavalgusuuringutes päikeseenergia kasumliku rakendamiseni arhitektuuris. Esimeses eksperimentaalmajas, tehases toodetud moodulitest koosnevas Soltagis, mis püstitati 2005. aastal Kopenhaagenisse, katsetati esimest korda energiasäästlikku hoonet ning päikesekollektoreid.

«Soltag näeb välja nagu väike pooleteisekorruseline viilkatusega majake,» selgitab Velux Eesti arhitekt Kirsti Matikainen. «Need moodulid olid mõeldud lamekatusega korruselamute (nagu meil nõukogude ajal püstitatud tüüpmajade – toim) peale lisakorruse tekitamiseks.

Praegu on üks moodul huvilistele avatud Taanis Veluxi peamaja ees.» Järgmine, 2006. aastal valminud katsemaja Atika oli mõeldud testimiseks soojema kliimaga Vahemere maades, hoone esimene «peatuskoht» oli aastail 2006–2007 Bilbaos Hispaanias.

Arvukate katuseakende ja erinevate viiludega 62 m2 suuruse elamu ülesanne on tagada hoones pidevalt värske õhk ning päevavalgus olenemata päikese liikumisest. Hoonet tuulutatakse nn korstnaefektiga – värske õhk siseneb alumise korruse akendest ja väljub kõrgemal paiknevate akende kaudu.

Tegu on intelligentse majaga, kus aknad avanevad ja sulguvad vastavalt tempera-

tuuri ja niiskuse muutumisele automaatselt ehk teisisõnu – kui on liiga palav või niiske, lähevad rulood ise ette ning samuti sulguvad aknad automaatselt siis, kui vihma hakkab sadama. Ära on kasutatud ka Vahemere maade päikeselist kliimat, tänu millele saab katusel asuvate päikesekollektorite abil toota sooja vett.

Pärast esimeste madalenergiamajade edukat prooviperioodi algatas Velux projekti «Model Home 2020». Idee oli ehitada kuus testmaja viide erinevasse Euroopa riiki nii, et kõik need majad täidaksid aktiivmaja nõudeid – see tähendab energiasäästlikku eluviisi hea sisekliimaga ja keskkonnasõbralikest ehitusmaterjalidest ehitatud majas, kus elanikel on hea olla.

Tulevikku suunatud lahendused Nüüdseks on valminud kõik kuus eksperimentaalmaja. «Kõigis neis on püütud ära kasutada maksimaalselt päikeseenergiat, mis on ju tasuta – katuseaknad päevavalguse püüdmiseks ja akende vahele paigutatud päikesekollektorid sooja tarbevee saamiseks ning fotogalvaaniliste elementidega päikesepaneelid, mis toodavad elektrienergiat.

Soojus kogutakse salvestitesse, kust seda vajadusel kasutatakse. Olenevalt riigist, kus maja asub, saab kokkuleppel omavalitsusega suvekuudel elektrienergiat riigile müüa ning talvekuudel, kui päikest on vähem, seda odavama tariifiga tagasi osta.

Maja soojusbilanssi kuulub ka soojuspump, selgitab arhitekt Matikainen. «Aktiivmaja

Arvukate katuseakende ja erinevate viiludega elamu ülesanne on tagada hoones pidevalt värske õhk ning päevavalgus olenemata päikese liikumisest. värske õhk siseneb alumise korruse akendest ja väljub kõrgemal paiknevate akende kaudu. FotoD: veLuX

eluruum || 17

mai 2013

kolm kõige olulisemat joont ongi energiatõhusus, hea sisekliima ja keskkonnasõbralikud materjalid,» nendib ta.

Energiasäästlikkuse kindlustab vähene tasulise energia kulutamine ja taastuva energia ehk maakütte ja päikesevalguse (PV-paneelide) rohke kasutamine, samuti maksimaalne loomuliku päevavalguse ehk valge aja kasutamine. Muide, aktiivmajade aknad on paigutatud põhimõttel, et kõik siseruumid oleksid valgustatud ühtlaselt.

Ka sadevett kogutakse ning kasutatakse mõistlikult taimede kastmiseks aias või kasvuhoones.

Hea sisekliima tagavad arvukatest akendest tulvav loomulik päevavalgus ja loomulik värske õhk õuest, mitte õhuvahetaja õhk. Tänu automaatikale, mis sulgeb kardinatega aknad, paneb turvaruloo ette, kui on väga palav jms lahendustele, on aktiivmajas alati värske õhk. Kogu maja jahutatakse öösiti.

Eeskujulikud ehitised Keskkonnasõbralikkuse aluseks on aktiivmaja ehitamine kohalikest looduslikest materjalidest. Kui võimalik, rakendatakse ka nende taaskasutust. Näiteks ehedatest vanadest tellistest laotakse vaheseinu või plaatideks töödelduna kaetakse põrandaid.

Aktiivmajas eelistatakse puitu, mida vaid õlitatakse looduslike õlidega, et elamine oleks igati inimsõbralik. Samuti on teretulnud nahk, vill jms materjalid, lisab Matikainen.

Aktiivmaja loomisel on arhitektil täiesti vabad käed. Kui passiivmaja ideaalvormiks on karp, siis aktiivmaja arvestab ümbritseva loodusega.

Esimesed aktiivmajad kerkisid Taanis: elamu Home for Life ja Green Lighthouse ehk Kopenhaageni ülikooli raamatukogu.

Viimati nimetatu on ka ainuke ühiskond-

lik hoone Model Home 2020 sarjas. Kolmas maja ehitati 2010. aastal Austriasse, Viini lähistele uuselamurajooni mäeveerule, metsa- ja järvevaatega krundile.

Neljas maja valmis 2011. aasta veebruaris Hamburgis. Kuni 2013. aasta lõpuni elab majas testperekond – kaks algklasside poissi ema ja isaga.

Muide, hoone pälvis mullu mainekal Bundespreis Ecodesigni konkursil Konzept-kategooria auhinna. «Kuna üle Eesti ehitati 1950.–60. aastail palju selliseid viilkatusega elamuid, siis miks mitte võtta sellest projektist hoone uuendamisel eeskuju. Meil võiks mõelda ka sauna ja garaaži peale,» arutleb Matikainen.

Muide, vana maja renoveerimine ja moodsa tehnika ideaalne paigaldamine oli palju töömahukam kui uue hoone puhul, sest testides ilmnesid ka näiteks õhulekked.

Viiendana sai valmis päikesemaja Maison Air et Lumière Pariisi lähistel ja viimasena paarismaja Carbon Light Homes Suurbritannias.

Kõik need aktiivmajad, kus elab kahe või kolme lapsega testperekond, olid alguses kuni poolteist aastat külastajatele avatud. Testpere elamise-olemise järgi võrreldakse hoone erinevaid näitajaid – näiteks energiakulutust ja temperatuuri ehk kuidas automaatika toimib – plaanitud tulemustega, selgitab Veluxi arhitekt, kelle sõnul nimetatakse Austria maja tänu soodsale kokkuleppele elektrienergia kasutamise osas omavalitsusega lausa nullenergiamajaks.

«Võrreldes erinevate aktiivmajade energiakulu, võib järeldada, et kuigi need on kujunenud plaanitust pisut suuremaks, on need kindlalt tulevikuehitised ja Eestiski tasuks nende püstitamisele mõelda,» pakub arhitekt Matikainen.

18 || eluruum

mai 2013

lÕÕGASTUS. Kiirele elutempole vastukaaluks otsitakse lihtsaid lõõgastusvõimalusi – kõige hõlpsam on end argimuredest välja lülitada koduses spaas.

Stress haihtub tasa tiiNA KoLK

tiina.kolk@postimees.ee

P

raegusel ajal on üsna tavapärane, et uutesse eramutesse ja kortermajadesse projekteeritakse saun(ad), massaaživann ja/või -dušš ning sageli ka basseinid. «Koduses spaas võiks eespool nimetatuile lisaks olla näiteks terrassi servas kümblustünn,» annab nõu KOKO büroo sisearhitekt Liis Lindvere.

Oma kogemusest teab ta, et koju ehitatakse suurem bassein siis, kui peres on lapsed, sest neile on vees sulistamine lõputu rõõmu allikas. Paraku on basseinipidamine üpris kallis lõbu.

Neile, kes tahavad pärast laval käimist lupsti külma vette ja kähku välja hüpata, piisab mõnemeetrisest veesilmast, kus saab juba paar tõmmet edasi-tagasi ujuda. «Suurtes spaades on ju karastamiseks

mõeldud jäise veega väiksed basseinid,» nendib mitu puhkusekeskust kujundanud sisearhitekt.

Ta soovitab pigem lükata tööde algust edasi ja koguda korralike materjalide ja sisustuse saamiseks raha, sest ümbertegemine on alati keeruline ja väga kallis.

Näpunäiteid Koduse spaa põranda võib katta klinkerplaatide või puiduga (näiteks tiikpuu).

Tähelepanu! Glasuurplaadid on kõige ohtlikumad, sest märjana on need libedad.  Korraliku ventilatsiooniga ruumide seinu võib viimistleda veekindla krohviga, kuna selline kate loob palju hubasema tunde kui üleni plaaditud ruum.  Kui erinevaid materjale kombineerida, siis dušitagused tasuks siiski plaatida. 

Auru- ja leilisaun Era(maa)majja sauna ehitades tasub mõelda, kuidas selle kütmisel tekkinud soojust vee või kõrvalruumi(de) soojendamiseks rakendada. Tark lahendus oleks saunaahi soemüüriga ühendada.

Sauna puhul on tähtis, et seal õhk liiguks. Ideaalvariandis võiks värske õhk tulla kerise juurest põrandast ja väljatõmme peaks asuma diagonaalis üle ruumi laes – siis liigub see sinna läbi laval istuvate inimeste.

Mida väiksem on saunaruum, seda

poorsemad ja savisemad peaksid kerisekivid olema. Suuremasse leiliruumi võib ka raud- ehk maakive panna. Saunamaailmad pakuvad veel laavakive.

Elu on näidanud, et mehed eelistavad leilisauna, naistele meeldib aga pigem aurusaun. «Leilisauna kütmine, seal vihtlemine ja õlut rüübates mahajahtumine on

mai 2013

eluruum || 19 se spaasse kuulub (auru)saunale lisaks vann ja dušš.

Vannimõnud

Koduses spaavannitoas tuleb tähelepanu pöörata valgustusele, sest sellega luuakse suurem osa ruumi meeleolust.

FOTO: KOKO ARHITEKTID

pühendumist nõudev rituaal, aga ajapuuduses vaevleja saab ka aurusaunas kähku nahavahe soojaks,» arutleb Lindvere.

Kapitaolise aurusauna, kuhu mahub üks inimene istuma, võib isegi väiksesse korterisse ehitada. Eriti mõnus on seal end pakaselisel talvepäeval pärast õuest tulekut turgutada. Suuremasse koduses-

Vanni valikul on mõttekas lähtuda massaažifunktsioonidest. Kuigi ka mullivann lõõgastab, siis massaažifunktsioonidega vann on tõhusam toibutaja. Tugevama massaaži vajajad saavad näiteks Eesti tootjatelt Aquatorilt ja Baltecolt standardrežiimist suurema võimsusega variante tellida.

Pärast saunas higistamist või vannivahus ligunemist on vaja duši all käia.

Mahedama vee eelistajaile on kõige mõnusam laest langev vihmadušš. Muidugi peaks selle kõrval olema ka käsidušš, jagab sisearhitekt kogemusi.

Koduses spaavannitoas tuleb tähelepanu pöörata valgustusele, sest sellega luuakse ruumi meeleolu. Mis kasu on heast massaažist või nauditavast aurusaunast, kui kõle ruum ei tõsta tuju. Juba üks süüdatud küünal teeb õhustikku pisut romantilisemaks – tõelisele lõõgastumisele aitab toetav valgustus palju kaasa.

«Soovitaksin seinale või lakke planeerida peegeldunud valguse niši, sest selline valgus, mida täiendavad paar läidetud küünalt, kannab vannis kümbleja just-

kui teise reaalsusse – aga see ongi ju eesmärk: teha paus igapäevasele siginale-saginale,» kommenteerib sisearhitekt.

Karniisivalguse kavandamisel tasuks ikka alati nõu pidada sisearhitekti-projekteerijaga, kes aitab vältida kõige levinumaid apse – valgusallikas ei tohi vannisolijale silma särada.

Karniis võiks olla nii kitsas kui võimalik, käsi peab aga mahtuma valgusallikat vahetama.

Kui varem kasutati valgusallikatena peamiselt luminofoortorusid (nüüd on saadaval ka peenemaid ja soojema valgusega variante, mis muudavad ruumi sumedaks), muutuvad nüüd aina populaarsemaks LEDi-ribad ehk LEDidega kleeplindid. Sealjuures tuleb aga jälgida, et need annaksid kollast valgust, sest muidu pole õdus, vaid kõle olemine, jagab Lindvere näpunäiteid.

Kombineeritud valgus reguleeritavast karniisivalgusest koos mõne küünlaga, millest üks võiks meeldivat lõhna ruumi levitada, on lõõgastuse heaks alguseks. Kui panna ka muusika mängima, ongi spaaelamus tagatud. Iga pisiasi alates vannirätikutest, toataimedest ja (lõhna)küünaldest on olulised meeleolu loojad.

20 || eluruum

mai 2013

KORD MAJJA. Sorteerides loome süsteemi ja anname seismajäänud asjadele võimaluse uueks eluks, korrastatud ruumid ja organiseeritud panipaigad panustavad aga avarama mulje tekkimisse.

Suurpuhastus vabastab pinda Kadri Penjam

teemalehed@postimees.ee

P

ärnu ligidal Lius eramajas elav Maire Eha kinnitab, et tema jaoks on kevadise suurpuhastuse tegemine alati energiat andev ja tore tegevus. «Olen õnnelik inimene, sest mul on olemas ruumikad panipaigad, kuhu saan paigutada kõik, mida hooajaliselt tarvis ei lähe,» selgitab ta. «Talviste riiete-jalanõude ladustamiseks on mul karbid-kastid-kotid, millele kirjutan, mida need sisaldavad. Asju, mida ma enam ei vaja, kuid mis on terved ja nägusad, pakun sõpradele-tuttavatele-naabritele.»

Vahel juhtub, et mis ühele kasutu, see teisele vajalik. «Kui asjad kellelegi huvi ei paku, olen viinud need kas Humanasse või Uuskasutuskeskusse,» selgitab Eha. Ka töökorras kodumasinad ja elektritehnika saab Pärnus ära anda, seetõttu jõuab prügimäele tõesti vaid koli.

Sisekujundajad soovitavad lähtuda asjade ladustamisel eelkõige praktilisusest.

Ester Penjam soovitab koduses miljöös hoida asjad suletud uste taga või paigutada sorteeritult karpidesse. Nõnda jääb üldmulje korrektne ja puhas ning vaba pind jätab avarama mulje. Asjad võib paigutada ka sobivatesse pappkastidesse või korvidesse.

Mis ühele kasutu, see teisele vajalik.

Soovi korral võib hoiukarbid ise näiteks tapeediga üle kleepides interjööri sobivaks disainida. Asju, mida enam vaja ei lähe, ei tasu visata lihtsalt prügikasti. Valikuid on mitmeid: need võib panna internetis müüki, viia taaskasutusse, pakkuda abivajajatele – hoolekandeasutustele, lastekodudele, hooldekodudele,

suurtele peredele. Alati on keegi, kes vajab just seda, mis sinu jaoks on kasutu.

Nutikas võimalus kodus avarust luua on keerata raamatud riiulis n-ö seljad tahapoole – nii jäävad näha ainult kaaneservad ja valged lehed ning riiul ei tundu rõhuvalt raske ega kirju, soovitab Janne Maal. Raamatute ette riiulisse raamitud pilte asetades saab vabastada seinapinda, sest liiga palju asju ühtlaselt igal pool ähvardab ruumis avarusetunnet.

Kusagil peaks silm ka veidi puhkama ja tühjust nautima, et siis pisidetailide tihe kobar efektina esile tungiks.

Grupeerige detaile – moodustage neist tihedamaid komplekte, jättes nende vahele vaba ruumi. Mida rohkem valgust ja valget, seda avaram tundub.

Lastetoas on nutikaks lahenduseks tühimikuga istmed, kõrgendatud voodid ja laealused riiulid, kuhu saab paigutada mänguasjad ning muu pudi-padi, luues nõnda korda ja lihtsust.

22 || eluruum

mai 2013

KEVAD. Muudame koduse miljöö taas veidi rõõmsamaks ja kergemaks ning päästame talvised raskemad toonid puhkama.

Kevadvärvid kodus Kadri Penjam

teemalehed@postimees.ee

K

evadise meeleolu loomiseks on vaja üpris vähe, kinnitab I.D Kanga esindaja Kati Sihvre.

Vaheta kardinad kevadiselt kergemate ja helgemates toonides aknakatete vastu või elavda neid kvaliteetsete ilupaelte, tuttide ja muude sarnaste aksessuaaridega. Kindlasti annab särtsu juurde ka erinevate padja- ja diivanikatete ning muu kodutekstiili vahetus.

«Lisaks on moes looduslähedus,» soovitab Sihvre. «Seda nii motiivides kui ka materjalides. Kodudesse sobib kevadiselt hele sinepikollane, laimiroheline, fuksiaroosa.» Eriti popp on kerge kortsuga linane kangas kardinatele ja mööblile.

Teiseks värskemaks tõusjaks on naturaalvillased kangad kas akna ette või mööblile. Samas on korralik klassikaline kardin ise suhteliselt ajatu sisustus-

element ning enamasti ei soovi kodumaine tarbija kardinate puhul lõigetega eksperimenteerida – eelistatakse klassikat, millele lisatakse aktsenti detailidega.

Kodu saab kevadiseks muuta väikeste muudatustega, rõhudes detailidele ning lisades värvi ja mustreid. Moes on mustrid – eriti valgel taustal, samuti julged värvid ning käsitöö: tikandid, kudumine, heegeldamine, õmblemine ja taaskasutus. Keerukam on saavutada head tulemust, kui seinte või mööbli värv dikteerib detailide värvivalikut. Lastetuppa on võimalik rõõmsat elevust ja kevadist lapsemeelsust lisada näiteks vastavateemaliste kleebiste lisamisega seintele ja mööblile, vahetada välja voodikatted, diivanipadjad ning kodutekstiilid. Kellel ideid napib, saab abi sisustusajakirjadest ja internetist. Kauplustes müüdav on enamasti samuti hooaja moevärvides. «Kõige lihtsam on sobivaid värve otsida aga ikkagi loodusest.»

Rõõmu toovad mustrid Pärnus hubases eramajas elav Taimi Jürgens kinnitab, et tema jaoks algab kodu kevadeks ette valmistamine akende pesemisest. «Kõigepealt lasen tuppa valguse, seejärel asun toas muudatusi tegema. Olen sisekujunduse poole pealt eestlaslikult tagasihoidlik: mul on neutraalsetes toonides mööbel ning tubast miljööd püüan elavdada pigem detailidega.» Kindlasti vahetab ta talvel kasutuses olnud padjakatted erksavärvilisemate vastu. «Mulle meeldivad kirjud ja mustrilised kangad. Triibulised, lillelised, soojades toonides padjakatted annavad tumedale diivanile särtsu juurde. Munadepühade kompositsioonid ja kaunistused on minu kodus alati olemas.» Ta armastab ka lilli. «Minu kodusest vaasist leiab alati värskelt nopitud õisi. Potililled istutan kevadel rõõmsavärvilistesse pottidesse ümber.» Kadri Penjam