Põhiväärtusi hindavad toetused ja partnerlus - Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused 2004-2014
Ruila õpetajad võrgustiku koolitusel.
FOTO: KATRINA TANG
Eesti teekond kaasavamaks ühiskonnaks Eestis on Norra ja Euroopa majanduspiirkonna (EMP) toetused tuntud kui n-ö pehmeid väärtusi edendavad toetused, mis on muutnud elu Eestis märksa inimväärsemaks. Norra ja EMP toetuste kogumahtu ei saa võrrelda Euroopa Liidu struktuurivahenditega, kuid sellegipoolest etendavad Norra ja EMP toetused nii ühiskonna arendamisel kui ka riikide partnerlussidemete edendamisel olulist rolli. ANU KIKAS Rahandusministeerium, välisvahendite osakond
E
uroopa Liiduga liitumisel tekkis Eestil võimalus taotleda Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetusi, mille peamine eesmärk on majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamine teiste Euroopa Liidu riikidega ning kahepoolse koostöö arendamine doonorriikidega: Norra, Island ja Liechtenstein. Eesti on saanud kasutada Norra ja EMP kahe perioodi toetu-
si aastail 2004–2009 ja 2009–2014. Käimas on juba ka perioodi 2014–2021 planeerimine. Igal perioodil on Eestile eraldatud toetuste maht kasvanud – perioodil 2004–2009 oli see 30,7 miljonit eurot, perioodil 2009–2014 tõusis toetus 44 955 000 euroni ning uuel perioodil planeeritakse toetuste mahuks 56,76 miljonit eurot. Kui võtta fookusesse viimane lõppev periood ehk 2009–2014, siis meie lähinaabid Läti ja Leedu said Norra/ EMP toetusi vastavalt 73 ja 84 miljonit eurot, mis moodustas nende SKPst vastavalt 4,1% ja 4,7%"
Võrdluseks – Eestis moodustas toetuste maht perioodil 2009–2014 2,7% SKPst. Teaduskoostöö raames on näiteks Tartu Ülikool teinud väga edukat koostööd Bergeni Ülikooliga Norras. See on mõlema riigi teadlaste koostööd paljuski parandanud ning arendanud teaduspõhiseid teadmisi. Edukas ja eelkõige kasulik projekt on olnud ka Eesti ja Norra ujumisliitude koostöö, mille põhjal tõlgiti eesti keelde praktilise ujumise algõpetuse raamat «Õpime ujuma», millesse on kokku kogutud
parimaid ujumisõppe praktikaid kogu maailmast. Samuti viidi toetuse raames läbi mitmeid ujumiskoolitusi üle Eesti. Olulisel kohal on olnud laste arengu toetamine. Näiteks on oluliseks peetud kiusamisvaba kooli ja lasteaia projektide toetamist, laste vaimse tervise parandamist ning kaasatavust haridussüsteemis. Tähelepanuta ei saa jätta Mõisakoolide programmi projekte, mille raames renoveeriti üle Eesti väga paljud mõisakoolid. Toetusrahad andsid võimaluse mõisakoolides jätkata hari-
duse andmist ja säilitada väärilisel moel ajalooliselt olulisi hooneid. Näiteid EMP/Norra toetuste abil ellu viidud projektidest on enam kui küll. Kuid mis kõige olulisem – need toetatud projektid on muutnud elu meie ümber inimväärsemaks, sest ühiskonnas on pehmed väärtused tähtsad ega kao kuhugi. Seetõttu on oluline märgata valdkondi, mis vajavad arendusabi ja kuhu lisaks riiklikele ressurssidele võiks panustada kiiremate arengute tagamiseks väliseid vahendeid, mis EMP ja Norra toetuste näol on Eestil tänuväärselt ka olemas.
2
Põhiväärtusi hindavad toetused ja partnerlus – EMP ja Norra toetused Eestis 2009–2014
Hästi toimival mõisakoolil on mitu nägu
1920. aastatel, kui riik otsis mõisahoonete pärandile funktsiooni, võeti neist 300 koolidena kasutusele. Praegu töötab kõigest 69 mõisahoonet haridusasutusena. Mõisakoolide projektijuhi Riin Alatalu sõnul hoiab kool mõisa avatuna ja hästi toimiv mõisakompleks seob omakorda kohaliku kogukonna kooliga. JUU L I NE MVA LTS
Projekti nimi: Kultuuripärandi säilitamine ja taastamine
toimetaja
K
ui vabariigi algusajal riigistati mõisad, sai Eesti hariduselu vahetada senised madala laega hämarad kooliruumid avarate ja valgusküllaste mõisaruumide vastu. Linna hariduselu see otsus niipalju ehk ei puudutanud, kuid praegugi asub maal pea iga kolmas kool mõisas. Eestis on 500 mõisa, millele riik peab leidma kasutusviisi, Alatalu arvates on kool mõisale parim rakendus, tagades kultuuripärandile võimaluse uueks eluringiks. Alatalu tõdes, et viimase rahaeralduse eesmärgiks oli kolme miljoni euro eest restaureerida mõisakoolide hooneid, kaasajastada võimlaid ning olmeruume, tagades nii koolide jätkusuutlikku tegevuse. Restaureerimistaotlusi oli 15, neist neli sai rahastuse. Alatalu sõnul oli kahjutunne suur, et rohkem taotusi toetust ei saanud. «Usun, et ka kõik ülejäänud 11 oleksid väärinud raha. Tagantjärele võib öelda, et mõisates on palju rohkem töid tehtud kui rahastusi peale saadi. Näiteks Pikavere, Uue-Harmi, Vodja on need koolid, kus on leitud täiendavaid rahastusi juurde,» ütles Alatalu.
Fond: Norra programm: Kultuuripärandi säilitamine ja taastamine. Projekti teostamise aeg: 2004–2014 Kogueelarve: 4 510 000 €
MÕISAKOOLIDE SÄILITAMINE LÄBI KASUTUSE Kohalikud kogukonnad hakkasid tänu arendusprojektide väljatöötamisele mõtlema, milliseid tegevusi annaks mõisates ellu viia, et siduda veel enam inimesi mõisaga ja omakorda tuua rohkem rakendust ruumidele. See mõte aktiviseeris kohalikke elanike. Mõttetalgute tulemusel tehti nii muuseumitubasid, matkaradasid – arendustegevusi jagus seinast seina. Taotlusi oli 24 projektile, kuid raha sai 15. Valikukriteeriumiks oli jätkusuutlikkus, et tegevus toimiks ka pärast projektiraha lõppemist. Arhitektuurimuuseumiga koostöös tehti koolitusi mõisakoolide inimestele ja kohalike kogukondade võtmeisikutele. «Tegelesime hariduse, regionaalpoliitikaga, kohalike kogukondadega, sotsiaalsüsteemiga, võrdsete võimaluste loomisega, kultuuripärandiga, kohalike identiteediga, tööhõivega,» loetles Alatalu programmi abil mõjutatud teemasid. Sihtgrupp oli 70 kooli ja kõik maapiirkonnad. Suudeti kaasata ka need seltskonnad, kes raha ei saanud. Oluliseks taustateguriks võis lugeda, et paralleelselt restaureerimisega toimus palju koolitusi, kuhu kaasati mõisakoolidega seotuid inimesi. «Ainuüksi koolitusel «Mõisakoolide arendamine avatud külastuskeskusteks» osales 32 kogukonda, mis on pea pooled koolidest. Koolitused toimusid mõisakoolides, et kõik saaksid õppida, kuidas koolitusi korraldada ja osalisi vastu võtta. Lisaks toimus erinevaid koolitusi õpetajatele, kuidas rohkem mõisakooli konteksti õpetamisel ära kasutada,» rääkis Alatalu. «Ettevõtluskoolitus oli väga populaarne, Soovisime julgustada kohalikke inimesi ettevõtlikkusele ja ettevõtlusele. Soovisime arendada koostööd omavalitsuse, mõisakooli ja kohalike inimeste vahel. Tahtsime, et nad teeksid toimivaid äriplaane.» Alatalu sõnul tehti koolituse järel mitmel pool koostööd: Harmi koolis tehti remonti, mida teostasid vanemad. Lisaks olid Harmis abiks oma praktika raames Hiiumaa ametikoolis õppivad
Mõisahoonel võib olla mitu funktsiooni, oluline on, et kohalik kogukond tunneks ennast kaasatuna.
Riin Alatalu, mõisakoolide projektijuht: Meie sooviks on, et suvel võiks mõis olla avatud ja kohalik kogukond saaks rohkem kaasatud. restauraatorid. Nemad lõpetavad tõenäoliselt Suuremõisas ka tööd, mis praegusesse eelarvesse ei mahtunud. LINNAKOOLE OODATAKSE KÜLLA Õpetajate koolitusel pandi omavahel suhtlema erinevate valdkondade õpetajad. «Kutsusime kokku neli ainevaldkonda: ajalugu ja ühiskonnaõpetus,
muusika ja kunst, keeled ja kirjandus ning loodusained. Kaasatud olid eksperdid, kes nõustasid õpetajaid. Tore oli, et saime kaasa haarata suure hulga inimesi, kohal polnud ainult koolide ja valdade juhtfiguurid. Selle tulemusel sündisid õppematerjalid, mis on juba üleval koolielu veebilehel,» kiitis Alatalu. «Jätkuna arenes sellest õppepäevade idee. Mõisakoolides on välja töötatud juba toimivad õppepäeva programmid, mida korraldatakse linnakoolidele. Meie sooviks on, et suvel võiks mõis olla avatud ja kohalik kogukond saaks rohkem kaasatud. Näeme selles suurt potentsiaali. Muinsuskaitse on väga huvitatud, et ükski kool mõisast välja ei koliks, sest meil on mõisatele väga raske rakendust leida.» Vaata www.moisakool.ee, mis on seotud www.puhkaeesti.ee keskkonnaga. Viimastel aastatel on Eesti mõisakoolide renoveerimisele ning õpikeskkonna parendamisele suurima panuse lisanud Euroopa Majanduspiirkonna kultuuripärandi korrastamise programm. Aastatel 2004–2015 on selle toel korda tehtud 14 mõisahoonet ja sama palju arendusprojekte sai rahastuse.
FOTO: MARTIN SIPLANE
Toetades teisi toetad iseennast Pikavere lasteaed-algkooli projektijuht Alice Suurkuusk sõnas, et tänu mõisakoolide projektile on nad saanud hea hüppelaua ning leidnud lõpuks oma suuna. «Meil on kool olnud läbi aegade, kuid nüüd tekkis väärtuse tunne ja visioon. Me pole enam Raasiku valla ääreala – meil on siin oma asi ajada,» rääkis Suurkuusk. Alustuseks tehti koostöös valla muusikahuviala kooliga projektitaotlus kandlepillide ostuks ja kandlemängu õpetamiseks. «Kandlemäng on nüüd Pikaveres nii populaarne, et pärast projekti on avatud soovijatele lausa täiskasvanute kandlemängijate kursus. Kohal käivad nii mehed kui naised,» on Suurkuusk rahul. Igal kevadel tehakse vallarahvale maikuus väike laulupidu koos pilli- ja laulumänguga. Lapsed esinevad ja vallarahvas saab tasuta kuulama tulla. Pikavere rahvale on see tore traditsioon. Lisaks rajati projekti rahastuse toel mõisa parki loodusrada, mida saavad külastada teiste piirkondade lasteaia- ja koolide õpilased. «Vastavalt laste õpitasemele on meil pakkuda giide, kes jagavad lahkesti selgitusi,» ütles Suurkuusk. «Selle valla ääremaapiirkonnal on arengupotentsiaali, tulevikus soovime rada selliseks arendada, et see oleks peredele läbitav ka ilma giidita. Kohalikud käivitasid kohviku Norra
poole ettepanekul, nüüd saame pakkuda toitlustust gruppidele, kes meile tulevad.» MTÜ Pikavere Mõis on arendamas mõisa kui kogukonnakeskust. Õhtuti toimub huviõpe täiskasvanutele, line-tants, käsitööring, kaasatud on mõisaprouade klubi pensionäridele. Kaks korda kuus käib juuksur. «Oleme toonud siia külaturu. Kuna siin poodi pole, on turg meile suureks abiks. Usun, et toetades üksteist toetad iseennast,» rääkis Suurkuusk tegevustest, mis piirkonnale elu sisse on puhunud. «Meile on kogunenud väga asjalik meeskond, kellega koos võtame ette erinevaid tegevusi. Oleme erinevate projektidega kogunud raha ranitsatoetuseks. Kord kuus on tantsuõhtud. Kõik tänu projektile! Olen saanud oskusi, kuidas siin toimetada ja avardanud tublisti silmaringi ning näinud uusi võimalusi. Soovin, et inimesed saaksid tundma Pikaveret ja kogu meie piirkonda.»
Põhiväärtusi hindavad toetused ja partnerlus – EMP ja Norra toetused Eestis 2009–2014
Laste vaimse tervise abi on kättesaadav paljudele
TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskuse vanemõe Ruth Tohvre sõnul aitavad vaimse tervise kabineti pakutavad teenused sõeluda välja juhtumeid, mille puhul on vajalik eriarstiabi. JU ULI NE MVA LT S toimetaja
K
abinet osutab tervishoiuteenust, mille peamiseks sisuks on lapse või nooruki vaimse tervise probleemi täpsustamine ja seisundi hindamine, nõustamine, pere ja tugivõrgustiku liikmete toetamine. Eesmärgiga pakkuda lapsele abi vaimse tervise probleemide korral elukohale lähemal ning juhtudel, kus spetsialiseeritud psühhiaatriline sekkumine ei ole vajalik või kui pärast psühhiaatrilist sekkumist on abi osutamist elukohajärgselt vajalik jätkata,» selgitas Tohvre. Laste Vaimse Tervise kabinetid loodi koostöös Põhja-Regionaalhaigla (PERH) ja Tartu Ülikooli Kliinikumiga (TÜK) esialgu Põlva haigla, Valga haigla ja Võrus asuva Lõuna-Eesti haigla juurde – neid nõustab Tartu Ülikooli Kliinikumi juurde loodud keskus. Narva ja Kohtla-Järve haigla keskus asub Põhja-Regionaalhaigla juures Tallinnas. Vaimse tervise kabinetis töötavad vaimse terviseõde, sotsiaaltöötaja ja kliiniline psühholoog. Oma töös saavad nad pädevat nõustamist nii PERH-i kui TÜK-i poolt ning vajadusel suunata või saata patsiente statsionaarsele ravile. Sõltuvalt lapse ja pere probleemist ning toimetulekust võivad koostöökohad olla haridus-, sotsiaalsüsteemi- ja tervishoiuasutustega erinevad. Koostöövaldkondadeks on • ennetustegevuse läbiviimine varajase märkamise soodustamiseks laste ja noorte vaimse tervise probleemide korral; • vaimse tervise alase teadlikkuse ühtlustamine spetsialistide vahel; • ühiselt probleemi välja selgitamine ja lahenduste leidmine; • vaimse tervise alase teabe levitamine; • nõustamine raviprotsessi järgselt järjepidevuse tagamisel.
«
Kogu programmi koordinaator Elis Haan ütles, et enne Norra toetuste saamist olid Ida-Virumaal laste psühhiaatriateenused praktiliselt olematud. Varasemalt tegi kohapealse ravivõimaluse puudumine patsientide olukorra keerukaks, sest pärast diagnoosimisi ja uuringuid tuli laps saata tagasi koju ning edasist ravi oli raske jätkata. Psühhiaatriline ravi on pikaajaline ja lühiajalist nõustamist on hea teha elukoha lähedal. Nüüd on Norra toetused andnud olulise tõuke, et sealses piirkonnas saaks arendada lastepsühhiaatria teenuseid. «Projekte hakati kavandama 2013. aasta suvel, kui arutati, kuidas niisugust süsteemi võiks üles ehitada. Tartul oli hea koostöö Soomega, kus sarnaste kabinettide süsteem toimis, seal kutsutakse neid madala künnise kabinettideks. Seal diagnoositakse lapse esmased probleemid. Suurusjärk on kümme protsenti, kes Tartusse edasi suunatakse, kohapeal saavad enamik muresid vastuse,» rääkis Haan. «Projekt käivitus aastal 2014, kahe ja poole aastaga on abi saanud üle 5000 lapse. Lisaks on 800 spetsialisti saanud koolitusi. Nende hulgas on võrgustiku liikmed, lasteaia- ja kooliõpetajad, Rajaleidja keskustes töötavad spetsialistid, lastekaitse- ja sotsiaaltöötajad KOVide juures.» IDA-VIRU KESKHAIGLA VANEMÕDE JA PROJEKTIJUHT ALEVTINA UUSTALU: Ida-Virumaa laste ja noorte vaimse tervise keskus alustas tööd kaks aastat
tagasi, selle aja jooksul pöördus vastuvõtule 1160 klienti, tehes kokku 2013 visiiti. Kõiki pöördujaid sai konsulteeritud, nõustatud ja vajadusel saadetud edasi konsultatsioonile või ravile Tartu Ülikooli Laste Psühhiaatria kliinikusse. Peamised probleemid, millega pöördutakse, on seotud laste arengu kriisiperioodidega – lasteaias üleminek vanemasse rühma, kasvatajate vahetused, algkoolist üleminek põhikooli ja kabinetisüsteemile. Nendel perioodidel tekkida võivaid käitumisprobleeme saab leevendada ning ennetada võimalikke tagasilööke: õpiraskused, koolist puudumine, agressiivsus, probleemid perekonnas, vanemate nõudmiste ignoreerimine, oskamatus luua suhteid eakaaslastega; alanenud meeleolu, üksindustunne ja depressiivsus, enesevigastamine, söömishäired. Meie poole võivad pöörduda lapsed ja noorukid vanuses 0–18 eluaastat, nende vanemad, hooldajad või eestkostjad ning lastega tegelevad spetsialistid. Keskusesse võib pöörduda, kui muret teevad lapse arengu ja käitumisega seotud iseärasused, eale mittevastavus, lapse probleemne käitumine kollektiivis ja kodus, ärevus, erinevad hirmud, ennast või teisi kahjustav käitumine. Keskus pakub meeskonnavastuvõttu (vaimse tervise õde + sotsiaaltöötaja). Seda teenust vajavad meil kõik lapsed ja noorukid, kes on suunatud keskusesse KOV sotsiaal- või lastekaitsespetsialisti poolt ning kelle puhul on teada sotsiaalsete probleemide olemasolu. Õe+ sotsiaaltöötaja teenus tagab mitmekülgse hinnangu, võimaldab anda tõhusamaid soovitusi ning pakkuda seeläbi abi või teenust, mis toetab last ja peret parimal võimalikul viisil. Tulenevalt sellest, et keskusesse on pöördutud palju kehatajuliste probleemidega, oleks nende probleemide puhul otstarbekas tulevikus rakendada grupitöö põhimõtteid. Samuti oleks vajalik planeerida ümarlauad ja kohtumised vanematele, kelle lastel on sarnased eripärad. Nii toimides võimaldaksime vanematel jagada üksteisele oma kogemusi, rääkida muredest ja ühtlasi pakkuda meie kui spetsialistide nõustamist ning toetust.
Abi peab kindlasti otsima siis, kui lapse või nooruki lähedane täiskasvanu märkab, et: stress mõjutab lapse või nooruki tervist; laps või nooruk on meeleheitel; laps või nooruk tunneb end pidevalt õnnetuna, kurvana ja arvab, et elu pole elamist väärt; laps või nooruk kaotab söögiisu (või sööb tavalisest tunduvalt rohkem); lapsel või noorukil on uneprobleemid: ei ole võimeline õhtul uinuma ega saa hommikul üles; laps või nooruk tunneb ja arvab, et ei suuda oma probleeme mitte kellegi teisega jagada, sest keegi ei mõista teda; laps või nooruk kuuleb hääli, mis ütlevad talle, mida teha või kuidas käituda, aga keegi teine neid hääli ei kuule. Probleemi osas saab konsulteerida ka vaimse tervise õega (kui mõnda nimetatud probleemi ei ole välja toodud).
3
Projekti elluviija on SA Tallinna Lastehaigla. Eesmärk on pakkuda kvaliteetseid psühhiaatrilise ravi teenuseid patsientidele ja koolitusvõimalusi spetsialistidele nende pädevuse tõstmiseks. Projekti kogumaksumus on 6 635 780 €. Norra toetus 4 165 000 € (sh Norra riigi toetus 3 542 179 € ja Eesti riigi kaasfinantseering 624 750 €) ja Tallinna Lastehaigla SA omafinantseering 2 470 780 €.
PÄRNU HAIGLA PSÜHHIAATRIAKLIINIKU PSÜHHOLOOG JA PROJEKTIJUHT TOOMAS KASK:
Lapse probleeme tuleb õigeaegselt märgata ja otsida vajadusel professionaalset abi. FOTO: PANTHERMEDIA
JUHTUM: ÕPI- JA KÄITUMISPROBLEEMIGA LAPS oli suunatud koolist mitterahuldavate õpitulemuste, keskendumisraskuste ning tunnirahu segava käitumise tõttu. Seoses sellega, et eelnevalt oli teada sotsiaalsete probleemide olemasolu, pakkusime esmaselt meeskonnavastuvõttu (õde + sotsiaaltöötaja). Antud olukorras oli meeskonnavastuvõtt oluline ka seetõttu, et lapse abistamiseks oli vaja planeerida pere ja võrgustiku töö. Kohtumisele tuli koos lapse ja emaga kaasa ka lastekaitsespetsialist. Kohtumisel arutlesime, kuidas lapse probleem mõjutab arengut, igapäevast toimetulekut (koolis), kuidas pereliikmed saaksid last paremini toetada ja millised on täiendavad abivõimalused lapsele ning perele haridus- ja sotsiaalhoolekandesüsteemi poolt. Kohtumise tulemusel planeerisime, lähtudes vanema nõusolekust ja välistamaks probleemi põhjusena arenguprobleeme, suunata laps statsionaarsetele uuringutele TÜ Kliinikumi lastepsühhiaatria osakonda. Lastekaitsespetsialist aitab KOV-il tagada perele transporditoetuse Tartusse ja tagasi.
Kohtumisel selgus, et lapse mured ja probleemid olid seotud ka peresuhetega, pakkusime võimalust nõustamisele keskuse psühholoogi juures, sest vanemate nõustamine, psühhoemotsionaalne toetamine on oluline osa perede abistamisel. Pere sai nõustamist ning toetust ka sotsiaalse toimetuleku osas. Ema nõusolekul vestlesime kohtumise ajal telefoni teel lapse klassijuhatajaga. Klassijuhataja oli nõus sõlmima lapsega kokkuleppeid mitterahuldavate hinnete parandamise ajagraafiku osas ja järelaitamise planeerimisel. Lastekaitsespetsialist pöördub KOV poole, et aidata perel taotleda vajalikke abivõimalusi (peres neli last, ema töötu, isa teeb juhutöid). Tulenevalt sellest, et kohtumine leidis aset septembrikuu lõpus, ei saa esialgu teenuse ja sekkumise tulemuslikkusest veel rääkida. Küll aga helistas lastekaitsespetsialist, kelle sõnul on ema varasemast enam motiveeritud last toetama, ja klassijuhataja sõnul olevat toimunud lapse suhtumises õppetöösse positiivseid muutuseid.
Pärnumaa laste ja noorte vaimse tervise keskus tegutseb Pärnu haigla psühhiaatriakliiniku juures selleks, et lapsed saaksid õigeaegselt kätte kõik neile vajaliku ja saadaval oleva abi. Keskusesse saavad pöörduda kõik Pärnumaa elanikud otse ilma suunamiseta, kuid suur osa kliente on ka teiste spetsialistide suunatud. Sageli on suunajaks psühhiaater, omavalitsuse sotsiaaltöötaja või lastekaitsespetsialist, kes on märganud vaimse tervise probleeme või on näinud riski vaimse tervise häirete kujunemiseks. Keskuses pakutavad teenused: • laste ja noorte vaimse tervise alane nõustamine • grupinõustamine (tugirühmad) lapsevanematele • individuaalne psühholoogiline nõustamine ja loovteraapia • pereteraapia • grupiteraapia • koolituste korraldamine lapsevanematele ja lastega töötavatele spetsialistidele • supervisioonide korraldamine lastega töötavatele spetsialistidele KOOSTÖÖ TOOB MUUTUSI Näiteks kui lastekaitsetöötaja märkab, et kliendi peres esineb lapse käitumise ja tunnete väljendamisega probleeme, on võimalik suunata perekond keskusesse toetavaid teenuseid saama nii lapse kui ka terve pere huvides. Üks eesmärk on alati toetada lapsevanemat ehk anda talle oskused ja teadmised, et olukorraga paremini toime tulla. Koostöövõrgustikku kuulub sageli ka lapse kool või lasteaed ja Rajaleidja keskus, kus lapse murega tegelnud spetsialistid võivad ära tunda, et lapse eakohase toimetuleku tagamiseks on vajalik lisasekkumine. Kui lapsevanem pöördub keskusesse, on sageli lapse õpetaja andnud kaasa iseloomustuse, kus kirjeldab lapse igapäevast toimetulekut, aidates meil selle kaudu kaardistada lapse hetkeolukorda. Koostame tegevusplaani ja planeerime just sellele lapsele ja perele vajalikud sekkumised (arsti konsultatsioon, teraapiad jms). Kui laps käib teraapias, siis kaasame aktiivselt erinevaid lapsega seotud isikuid (vanemad, vanavanemad, õpetaja, treener, tugiisik jne), kuna saavutatud muutuste säilitamiseks on oluline, et lapse ümber olevad inimesed oskaksid last toetada ja arvestada tema vajadustega.
4
Põhiväärtusi hindavad toetused ja partnerlus – EMP ja Norra toetused Eestis 2009–2014
Tõenduspõhine pereteraapia aitab noori Eestis käivitus teraapiaprojekt, mida pakutakse riskikäitumisega lastele. Eesmärgiga vähendada laste ja kuni 26-aastaste noorte kuritegevust ning tegeleda nende probleemse käitumise põhjustega. Pikemaajaliseks eesmärgiks on vähendada kinnistesse asutustesse ehk vanglasse ja erikooli sattuvate laste arvu. JUU L I NE MVA LTS
Projekti nimi: Mitmedimensiooniline pereteraapia
toimetaja
M
onika Toiger töötab Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse üksuse projektijuhina ja koordineerib mitmedimensioonilise pereteraapia rakendamist Eestis. Tema sõnul annab häid tulemusi tõenduspõhine pereteraapia tõsiste käitumisraskustega lastele ja noortele ning nende peredele, kuna korraga tegeletakse nelja dimensiooniga: laps, vanem, pere ja pereväline keskkond. «Tõenduspõhise programmina on siinkohal mõeldud programmi, mida on korduvalt testitud ja need annavad positiivset efekti erinevates riikides. Korduvate uuringute tulemused on näidanud, et tõenduspõhised programmid on toiminud sihtotstarbeliselt,» selgitas Toiger. Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna juhataja Jako Salla ütles, et noorte puhul eelistavad nad töötada läbi perede ja keskkonna, milles noored elavad. «Pereteraapia kasutamine on hea võimalus laste puhul mitte nii hästi toimivatele teistele alternatiividele, näiteks ühiskondlikule tööle. Pereteraapia valisime praktilistel põhjustel, sest soovime töötada pere ja sõpradega – nii saame paremad muutused,» rääkis Salla. MDFT terapeut Pille Kütt sõnas, et nad on aasta aega töötanud kõnealuse mudeli järgi. «Tagasi vaadates võib MDFT tugevuseks lugeda, et meie tegevusel on hea kindel raamistik, millest juhindume. Töötame eelmainitud nelja dimensiooniga. Otsime vahendeid ja võimalusi, et ärevust kogukonnas maha võtta. Sõltub palju juhtumist, kas töötan lapsega üksinda või ainult koos perega. Kõik juhtumid on väga erinevad, nagu ka pered, kust need lapsed pärit on,» kõneles Kütt. Terapeudil on aega keskenduda igale juhtumile eraldi. Ta töötab koos lapsega, vajadusel käib tema kodus ja koolis. Korraga on terapeudil töös vähe juhtumeid, keskmiselt kuus last, kelle probleemidega ta pidevalt tegeleb. See nõuab terapeudilt pidevat valmisolekut koheselt reageerida. «Me ei saa last nõustades tegeleda üksnes tema probleemiga, vaid tuleb töötada last ümbritseva tugigrupiga. Alguses püüan saavutada kontakti perega ja saada ülevaate, mis nendega toimub. Oluline on peret mitte halvustada, kui kõik muud instantsid on neid hukka mõistnud. Alles siis, kui on tekkinud usaldus ja koostöö, jõuame teise faasi, võime juba anda soovitusi, kuidas keerulistele suhetele ja olukordadele saaks paremaid lahendusi leida. Kui õnnestub tekitada lapse ja vanema vaheline lähedus, saab paljud asjad liikuma. Neile tuleb tekitada oskus sõnastada oma vajadusi ja tundeid, et nad saaksid teineteisega rääkida,» kirjeldas Kütt protsesse peres. «Hiljem vaatan juba kõrvalt, kuidas nad toimivad ja tasahilju eemaldun perest. Teraapiaperiood kipub olema kuus kuud, mitte vähem.» Terapeut vahendab peret ja lastekaitset, tehes koostööd kohalike omavalitsustega: «Otsime paremaid võimalusi, kuidas edasi minna. Oleme koostööpartnerid, peame leidma õiged lahendused koostöös kõigi osapooltega, meil väljaspoolt on raske minna õigete vastustega kohale.» Monika Toiger ütles, et Sotsiaalkindlustusameti kaudu saab taotleda lastega peredele riiklikke toetusi ja teenuseid, millest üks on MDFT prog-
Projekti täpne nimetus: Riskilaste ja –noorte tugisüsteemi väljaarendamine Projekti teostamise aeg: 2013-2017 Kogueelarve: 3 528 308 € Toetuse summa ja osakaal: 3 015 992 € ja 85,48% Fond: Euroopa Majanduspiirkonna programm «Riskilapsed ja –noored»
NOOR PEREKOND
VANEMAD VÕRGUSTIKUD
Mis on MDFT? Perekeskne programm, mis on mõeldud: uimasteid tarvitavate koolist kõrvalehoidvate õigusrikkumisi toime pannud ja suhteprobleemidega laste ja noorte ning nende perede abistamiseks.
Kuidas see töötab?
MDFT sobib lastele ja noortele vanuses 11–19 eluaastat, kellel on oht sattuda kuritegude tõttu vanglasse või erikooli ja neil on hulk probleeme: õigusrikkumised, uimastitarvitamine, suhtepobleemid vanemate, sõprade, ametiisikutega. FOTOD: PANTHERMEDIA
ramm. Programmi viivad üheskoos ellu Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium. Programmi rakendusüksuseks on Eesti Noorsootöö Keskus ning partneriks Norra Kohalike Omavalitsuste ja Regionaalsete Omavalitsuste Liit. Teraapiale saab suunata prokuratuur, kohus, kriminaalhooldajad, alaealiste komisjon ja politsei. MDFT terapeudid töötavad Sotsiaalkindlustusameti lastekaitseüksuses koostöös nõunike, peaspetsialistide ja juhtumikonsultantidega. Lastekaitse üksus loodi
aasta alguses selleks, et suurendada riigipoolset tuge kohalikele omavalitsustele nende lastekaitsealaste ülesannete täitmiseks. Eesmärgiga ühtlustada ja tõsta lastekaitsetöö kvaliteeti kohalikul tasandil ning arendada välja riikliku ja regionaalse võimekusega lastekaitsesüsteem. MDFT terapeudid teevad koostööd kohalike omavalitsuste lastekaitsetööd tegevate spetsialistidega. Samuti annavad MDFT terapeudid lastekaitse osakonnale teada juhtumitest, mis vajavad nõustamist. Esimesed MDFT terapeudid alus-
tasid aastal 2015. Hetkel töötab sotsiaalkindlustus-ameti lastekaitseüksuses üle Eesti 16 terapeuti. Lisaks on veel neli terapeuti, kes töötavad Viru vanglas noortega, kes on vanglas või avavanglas. Jako Salla sõnul on hetkel raske öelda, kui palju noori katkestab programmi. «MDFT tõhususe uuring alles käib, seda teostab uuringufirma Praxis. Praegu saame öelda, et välja langenuid on vähe. Hetkel alles tehakse vahekokkuvõtteid, kuid on näha, et kuritegude või väärtegude ennetamiseks on teraapia juba tulemusi andnud.
MDFT ei keskendu süüdlaste otsimisele, vaid pereliikmete tugevustele ja kaitseteguritele. Teraapia jaoks on head ja toimivad peresuhted parim ravim laste ja noorte probleemidega tegelemiseks ja lahenduste leidmiseks. Vanemad ja teised pereliikmed on väärtuslikud infoallikad ja koostööpartnerid. MDFT kutsub esile püsivamaid muutusi kui programmid, milles tegeletakse ainult noore või tema vanemaga individuaalselt.
Peaaegu kõik noored on näidanud paremaid tulemusi,» tõdes Salla. MDFT projekti tulemused siiani: teraapiat viiakse SKA poolt läbi neljas piirkonnas ida, lääne, lõuna, põhja + Viru Vangla üksuse poolt. Teraapia on läbinud 117 peret ja hetkel on töö pooleli 90 perekonnaga. Lisainfo programmi kodulehelt www.entk.ee/riskilapsedjanoored ja Facebookist www.facebook.com/RiskilapsedJaNoored
Põhiväärtusi hindavad toetused ja partnerlus – EMP ja Norra toetused Eestis 2009–2014
Mängulust viib lapsed õue Aravete keskkool alustas kaks aastat tagasi koostööd Norra Lillehammer videregående skole’ga, et arendada tervislikku eluviisi koolides. Projektiga said teoks aktiivsed vahetunnid koos õue- ja sisemängudega, liikumist soosivad mobiilirakendused ja tervisliku koolitoidu juurutamine. Muu hulgas arendati kaasaegseid õppemeetodeid, kus õpetajad saavad integreerida erinevaid õppeaineid tervislike eluviiside propageerimiseks.
5
Projekti nimi: «Promoting healthy lifestyles in school» (Aravete keskkool ja Lillehammer) Projekti täpne nimetus: Tervislike eluviiside propageerimine koolis. Aravete ja Lillehammeri kooli koostööprojekt Projekti teostamise aeg: 2014–2016 Kogueelarve: 64 712,22 € Toetuse summa ja osakaal: 52 416,90 ja 81% Fond: Norra ja EMP stipendiumifond
Norra koolilapsed mängivad igal võimalusel õues.
JUULI NEMVALTS toimetaja
A
ravete kooli poolt vedas projekti inglise keele õpetaja Larissa Espenberg. Tema sõnul otsiti alul Norrast partnerit, kellega teha suusatamisalast koostööd. Sobilik kontakti leiti Norra saatkonna abiga. «Tervislike eluviiside arendamine koolides» projekt vältas 2014. aasta septembrist kuni 2016. aasta augustini ja Aravetelt oli kaasatud kümme õpetajat ja kaks koolitöötajat. «Norrast saime enim sporditegevuse teadmisi, üllatav oli näha, kui palju koolilapsed liiguvad ja tegutsevad õues. Huvitav oli nende elustiili jälgida. Kui meie õpilased istuvad nutitelefonide taga, siis nende õpilased ronisid õues puude otsas. Küsimuse peale, kas puudelt alla kukkumist ei kardeta, oli nende suhtumine pigem, et ravime ühte vigastust kui tervet põlvkonda,» rääkis Espenberg. «Nende ellusuhtumine on teine. Tavaline on, et lapsed tulevad kolme kilomeetri kauguselt kooli jalgsi. Põhikooli osas on õpilastel kohustus olla tund aega õues, siis pole lapsed õppetöös loiud.» MUUTUSED EESTIS JA NORRAS Mõlemad koolid tunnistavad, et õpiti teineteiselt nii mõndagi. «Kõigepealt kogusime kokku ideed, mida saaks liikumise edendamiseks kasutada. Nimekirja läks nii kummikeks kui pallimängud. Alustasime aktiivsete vahetundidega, kus organiseerime erinevaid lii-
FOTOD: ANU LASSI
kumismänge. Populaarsed on redeligolf ja teised viske- ja liikumismängud. Meil on kooli siseõu, mida saame õuemängudeks hästi kasutada,» tutvustas Espenberg. Lisaks tehti valla toetusel väljaspool kooli diskgolfi rada. «Usume, et see oli tänu meie kooli projektile, diskgolfi rada oli plaanis juba varem ehitada teise kohta. Ilmselt tänu sellele, et meie projektist võttis osa vallavanem, valiti asukohaks meie kooli park,» lisas Espenberg. «Mõtlesime, et meil võiks olla pargis ronimisrajad, kus köied ripuksid nagu Norras seiklusrajal. Soovime sarnasid lahendusi ka meie koolis kasutada, alustuseks ehk lihtsamaid. Praegu oleme teinud nutitahvlitesse liikumismänge, kus lapsed saavad otsida erinevaid asukohti üles,» kirjeldas Espenberg muutusi. Norra kool oli üllatunud, et Aravete kooli söökla suudab pakkuda sooja lõunat, sest neil võtavad õpilased võileivad kodust kaasa. Mõlema kooli kokad külastasid teineteise koole ja tehti koostööd uute retseptide väljatöötamisel. «Sööklate koostöö on Eesti mastaabis suhteliselt harukordne,» kõneles Espenberg. «Meie õppeköögis toimus koos Norra kokkadega toiduvalmistamine, kus kõik projektis osalejad proovisid erinevaid tervislike toitude retsepte. Toitumisalane info pandi seejärel üles meie ühisele kodulehele õpilastele ja õpetajatele kasutamiseks.» Selle aasta veebruarist pakutakse sooja einet Lillehammeri koolis ja lisaks on hommikul tasuta kaerahelbepuder. Sellest kevadest on tasuta
MUUTUSTEST VÕITSID KÕIK Aravete keskkooli direktor Andy Tilk
Projekti liikmed tervislikke toite maitsmas.
pudruhommikud ka Aravete kooli kõigile õpilastele. Imetlust tekitas eestlastes Lillehammeri kool, kus liikumisega seotud tegevused olid hinnatud, näiteks saab laenutada raamatukogust palle ja muid spordivahendeid. Aravete inimesed plaanivad taolist süsteemi ka oma koolis juurutada. «Norrakad olid jällegi imestunud, et nad on küll rikas riik, aga lapsed neil tasuta süüa ei saa nagu meil koolides,» sõnas Espenberg.
mine. «Kui meil viibivad inimesed peredega ostukeskustes, siis neil on pered õues, söövad ja matkavad koos. Norras usutakse, et siseruumides asuvad spordiklubid on raharaiskamine, et parem tervis tuleb aktiivsest väljas liikumisest. Nii on Lillehammeri ümbruses 500 kilomeetrit suusaradasid. Nad ise ütlevad, et oktoobrist maini saavad nad mägede ümbruses suusatada,» imetles Espenberg norrakate elustiili.
ÕUES VIIBIMISE VÕLU Aravete rahva sõnul on norrakate tervisliku eluviisi aluseks rohke õues ole-
Vaata lisaks www.healthylifestylesinschool.weebly.com
Kui varem oli vahetundides suur hulk lapsi mobiiliga aega veetmas, siis nüüd on neid alles jäänud üksikud. Rohkem tegeletakse erinevate liikumismängudega või siis ilusate ilmadega ollakse õues. Näiteks Norras hoiavad lapsed oma üleriideid klassis, et kiiremini õue suunduda – neil on üks pikk vahetund, kus kõik peavad õues käima. Teine toimunud muutus puudutab laste toitlustamist. Söökla menüü on muutunud tervislikumaks, võimalikult vähe pakume nisutooteid ja saia, kasutame rohkem täisteratooteid. Lisaks on kõigile lastele tasuta hommikune puder. Hetkel on meil päevakorras koolimaja ümber lastele tegevuskohtade loomine, näiteks kiige või turnimiskoha ehitamine. Kahjuks meie puhul ei ole see nii lihtne, sest koolimaja asub looduskaitse all olevas pargis. Tõenäoliselt saab see olema pikk protsess, kuna vajame erinevaid kooskõlastusi. Koostöö norrakatega on tõstnud personali meeskonnatunnet. On hea, et õpetajad said käia väljaspool Eestit, näha elu mujal. Tihti viriseme, et meil on kõik halvasti, käies aga tutvumas teiste rahvaste eluoluga, tõdeme, et nii mõnigi asi toimib meil paremini. Tegelikult on kõigil midagi muuta ja õppida.
6
Põhiväärtusi hindavad toetused ja partnerlus – EMP ja Norra toetused Eestis 2009–2014
Nelja töörühma teemad KATI – inimtervis ja päästevõimekus ning planeeringud ja maakasutus. BIOCLIM – looduskeskkond, sealhulgas bioloogiline mitmekesisus, ökosüsteemid ja ökosüsteemiteenused. Eraldi suund oli biomajandus (põllumajandus, kalandus, jahindus, turism, turba tootmine).
Maapinna temperatuur, °C
Projekti nimi: Kliimamuutustega kohanemise arengukava
21–30 30–35 35–40 40–45 45–üle
Projekti täpne nimetus: Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia Projekti teostamise aeg: 2015 Kogueelarve: 314 862 € Toetuse summa ja osakaal: 254 506 € ja 80,83% Fond: Euroopa Majanduspiirkonna programm «Integreeritud mere- ja siseveekogude korraldus»
RAKE – majandus (kindlustus) ja ühiskond, teadlikkus, haridus, rahvusvahelised suhted ja koostöö.
Mõisted:
ENFRA – energeetika ja varustuskindlus ning taristu ja ehitised.
ILM – pidevalt muutuv atmosfääri olek (temperatuur, sademed, tuul, pilvisus). ILMASTIK – suhteliselt pika aja (nädalate, kuude) ilm. KLIIMA – mingi paikkonna geograafilisest asendist tingitud pikaajaline ilmade laad ja rütm, instrumentaalselt mõõdetavate ilmanäitajate pikaajaline keskmistatud trend. KLIIMAMUUTUS(ED) – planeedi tsükliline jahtumine ja soojenemine. Praeguseid kliimamuutusi peavad teadlased konsensuslikult pikaajalisest normist eristuvaks fenomeniks, mille põhjuseks on inimtegevusest lähtuv suurenenud kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris.
Satelliitpilt Tallinna pinnatemperatuuridest tehtud 25. juulil 2014 kell 11.30. Kui Tallinn-Harku ilmajaamas mõõdeti sellel hetkel õhutemperatuuriks +27 °C, olid paljud pealinna asfaltplatsid, ristmikud, tööstusalad, kaubanduskeskuste parklad ja korruselamute katused kuumenenud juba 40 kraadini, moodustades kosmosest selgesti mõõdetavaid kuumasaari. Tulevikus, kui suvised kuumalained kardetavasti sagenevad, muutuvad sellised kuumasaared igasuviseks nuhtluseks ja vanuritele, kroonilistele haigetele ning väikelastele oluliseks terviseriskiks. FOTO: TARTU ÜLIKOOL
Eesti ilmastik on muutumas Kliimamuutustega kohanemise arengukava töötas välja neli suurt töörühma: Maaülikooli BioClim, Tartu Ülikooli geograafiaosakonna KATI, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse ENFRA. Nende üksuste alt koondus ligi 200 teadlast ja keskkonnaeksperti, kes kahe aasta jooksul koostasid pikaaegse tegevusraamistiku, kuidas Eesti aastani 2030 kliimamuutuste mõjuga peaks kohanema. Samal ajal korraldati kümmekond avalikku seminari, et arengukava tulemusi avalikustada. diks on oodata sademete hulga suurenemist, nende tõttu kaasnevad valdkonniti erinevad mõjud ilmastikule ja keskkonnale. Miilvee tõdes, et kui meil on teada pikaajalised kliimaprognoosid, võime valdkonniti kirjeldada võimalikke mõjusid ja probleeme. Saame välja pakkuda abinõud ja tegevuse, kuidas saab üksikisik, KOV või riik kliimamuutustest tingitud mõjudega paremini kohaneda.
JUULI NEMVALTS toimetaja
P
rojekti üks koordinaatoritest Igor Miilvee on Keskkonnauuringute Keskuse kliimamuutustega kohanemise ekspert. Tema sõnul algas planeerimistöö 2014. aasta keskel, sisuline töö aga 2015. aasta alguses. «Kui räägime kliimamuutustest, tuleb vahet teha, kas jutt on kliimamuutuste leevendamisest, näiteks kasvuhoonegaaside heitkoguste ja nende atmosfäärikontsentratsiooni piiramisest või on tegu kliimamuutustega kohanemisega – juba kliimamuutustest tekkinud või tekkida võivate mõjudega kohanemisega. Arengukava tegeles just viimase küsimusega,» selgitas Miilvee. «Kokkuvõtvalt võib öelda, et see on kliimamuutustest tulenevate riskide maandamise kava.» Eestis on tehtud mitu kliimamuutuste mõju hinnangut, aga vastav teave on laiali – üksikisikutel, kohalikel omavalitsustel (KOVidel) – ja riigiasutustel on infot keerukas leida ja kasutada. Kliimamuutused mõjutavad sisuliselt kõiki ning on vaja ühtset tegevusraamistikku, et siduda kõik aspektid kokku. Riik tervikuna saaks maandada riske ja kasutada ära kliimamuutuste positiivseid võimalusi. MIDA ON OODATA? Kliimamuutuste suurt pilti vaadates asub Eesti suhteliselt turvalises piirkonnas, aga Miilvee sõnul on 21. sajandil ka meil oodata temperatuuri tõusu. Sellest tulenevalt jää ja lumekatte kestuse vähenemist, kuuma- ja põuaperioodi pikenemist. Elanikkonnale võib see tähendada õhukvaliteediga seotud terviseprobleemide sagenemist. Ilmastikukomponente on veelgi: sademete hulga suurenemist on oodata talveperioodil, mis tähendab talviti külmumata ja liigniisket metsamaad, kesk-
ARENGUKAVAS SISALDUV
« Aspekt, millest Eestis pole väga palju räägitud, on kliimamuutuste kaudne mõju meie väikesele ja avatud majandusele». misest suuremat õhutemperatuuri- ja tuulte kiiruse kasvu. Suureneb tõenäosus, et talvel on oodata üleujutusi, seega kerkib võtmeküsimuseks maaparandus. Sademete suurenemise tõttu on oht, et vee kvaliteet halveneb, kuna paduvihmade mõjul võib joogivette kanduda põllumajanduspiirkondade toitainerikast saastet. Võimalik taimekasvuperioodi pikenemine põhjustab muutusi taimekasvus, samuti võib oodata võõrliikide levikut ja olemasolevate ning uute kahjurite tõttu mõjukuse muutumist, ka merepinna tõusust tingitud kaldapinna erosiooni ehk kaldapinna ärauhtumist. Globaalse kliimamuutusega seotus tingib omakorda Atlandi ookeanis tsüklonite teekonna muutusi ja sellest tulenevalt läänetormide sagenemist. Miilvee sõnul on tuule ja tormide puhul palju ettemääramatust, sest nende tekkemehhanismi ja suunda on raske ette modelleerida. Talveperioo-
«Arengukavas on aastani 2030 üsna kokkuvõtvalt kirjeldatud valdkonna probleeme ja mõjusid. Soovitan kõigil selle 50-leheküljelise tekstiga tutvuda. Arengukava üheks osaks on rakendusplaan ehk kohanemistegevused, ettepanekud ja nende eelarve. Rakendusplaanis esitatakse tegevusi nelja aasta kaupa, sõltuvalt riigi eelarve koostamise tavast. Kavas nähakse ette tegevusi aastateks 2017–2020, samuti vaadeldakse tegevusi pikemas perspektiivis aastani kuni 2030 ja rohkem,» selgitas Miilvee. Arengukavas on eraldi peatükina esitatud kliimakohanemise valdkonda puudutavad seadused ja teised strateegilised dokumendid nagu veeseadus, energiamajanduse arengukava ENMAK, Eesti keskkonnastrateegia kuni aastani 2030, maaeluarengukava, looduskaitse arengukava, merestrateegia. Järgnevasse nelja aastasse mahtus 23 meedet 84 tegevusega. Kõigi tegevuste maksumus on kokku 6,7 miljonit. Miilvee sõnul oli maksimaalne pakett mitukümmend kordi suurem ja ulatuslikum. Neist sadadest välja pakutud tegevustest sõeluti omakorda välja 84 tegevust. «Valikut teha oli äärmiselt raske, sest esitati häid ja väga häid ettepanekuid, aga eelarve oli piiratud,» kommenteeris Miilvee otsustamisprotsessi. Miilvee sõnul andsid väliskolleegid ülevaate kliimamuutustega kohanemi-
se praktilistest lahendustest Norras ja kohustuste mõistlikust jaotusest erinevate haldustasandite vahel, sest enamik tegevustest on KOV-ide kanda. «Meilt õpiti jällegi, milline võiks kohanemine olla väga «õhukese» riigi puhul. Heameel on tõdeda, et Norra välispartner, kliimakohanemist koordineeriv Norra Tsiviilkaitse Direktoraat (DSB) oli pärast projekti kokkuvõtteid väga huvitatud koostöö jätkamisest. Islandile ja Norrale on väga tähtis oma riigi ja naabrite kliimamuutustega kohanemise teema. Projekti rahastuse järgmistes taotlusvoorudes on kliimakohanemise osa vaikimisi sees ning me loodame väga, et osa meile olulistest kohanemist puudutavatest tegevustest saavad tehtud väliskolleegidega ühisel nõul ja jõul,» sõnas Miilvee. KLIIMAMUUTUSTE KÕIGE ÜLLATAVAM MÕJU EESTILE Aspekt, millest Eestis pole väga palju räägitud, on kliimamuutuste kaudne mõju meie väikesele ja avatud majandusele. Kui kohalikud kliimamuutustega seotud protsessid mõjutavad meie majandust suhteliselt vähe, siis suuremad riskid lähtuvad maailmamajandusest. «Maailmamajandus mõjutab Eesti majandust näiteks rahvusvaheliste kokkulepete, kasvuhoonegaaside heitkoguste piirangute, tõhusama ressursikasutuse vajaduse, erinevate regulatsioonide ja tarbijate surve kaudu. Õnneks on Eestil teatud arengueelis säästvat tootmist võimaldavate loodusressursside (puidu) olemasolu ja nende kasutamise oskuse tõttu. Seda võib mingil määral pidada isegi ettevõtlusvõimaluseks, kliimamuutuste positiivseks mõjuks. Selliseid ülekandemõjusid on tegelikult teisigi,» selgitas Miilvee. Inimeste tervisele avaldab kõige otsesemat mõju õhutemperatuuri tõus ja õhu kvaliteet ning kuumalainete sagenemine. Sagenevad kuumalained
on üks peamisi vananeva ja linnastuva rahva terviseriske, mis on Eestis viimase kümnendi suvedel juba avaldunud. «Soojussaare efekt tiheasustusaladel võimendab kuumalaineid, millele on eriti tundlikud kroonilised haiged, väikelapsed ja eakad, kelle seas suureneb haigestumine ja suremus. Soojussaare efekti põhjustavad tiheasustusalade maakasutuse ja ehituse iseärasused, kus transpordirajatiste ja ehitiste tehismaterjalid neelavad palju päikesekiirgust ning kütavad õhku linnaruumis. Haigestumise ja suremuse vältimiseks tuleb linnades soojussaare efekti mõjusid leevendama asuda juba praegu, piirates planeeringu- ja ehituslahendustega soojuse akumuleerumist ning rakendades linnakeskkonnas jahutavaid mikroklimaatilisi meetmeid, säilitades ja laiendades rohealasid, haljastust ja veekogusid. Senine planeerimispraktika, sh asukohavalikud, ei võta piisavalt arvesse kliimamuutuste mõju,» on Miilvee veendunud. MÕJUD NORRAS Eestiga võrreldes avalduvad Norras kliimamuutused palju kontrastsemalt. Näiteks on neil tõsine probleem arktilistele riikidele omase merelise savikihiga aluspinnases, mis suurenenud sademetehulga tagajärjel muutub vedelaks ja põhjustab maalihkeid. «Tundra sulamine ja liustikutekkelised üleujutused on nende suur murekoht,» sõnas Miilvee. «Norrakate suurema kliimaalase teadlikkuse ja kõrgema elatustaseme tõttu on kliimakohanemine nende prioriteet ja nad on huvitatud, et ka naabrid (eelkõige enda) probleeme teadvustaks. Nii eestlased kui norrakad usaldavad oma riigi Päästeametit, kes neid hädaolukorras aitab, kuid võiks rohkem usaldada ka oma kliima- ja teiste valdkondade teadlasi, kelle pädev nõu aitab riske maandada.»
Põhiväärtusi hindavad toetused ja partnerlus – EMP ja Norra toetused Eestis 2009–2014
7
Unikaalne piletiostu süsteem vallutab maailma T-pileti idee autor Andres Osula ütles, et T-pilet on eelkõige bussiliiklusele ja bussiliiklejatele mõeldud infosüsteem, mis on tänaseks nime all Tsolutions laienenud üle Euroopa. Infosüsteem seob omavahel kokku reisijad, vedajad, piletimüügipunktid, võimaldades teha piletimüüki reaalajas. JUULI NEMVALTS
Projekti nimi: T-grupp piletisüsteem
toimetaja
O
sula sõnul on viimase kümne aastaga välja töötatud nii kvaliteetne teenus, et mujal maailmas küsitakse pidevalt selle järele. «Täna on sama süsteem kasutusel Bulgaarias, Lätis, Leedus, Poolas, Hongkongis ja Venemaal. Lepingud on juba sõlmitud ning järgmisel aastal võetakse T-pilet kasutusele Prantsusmaal, Hollandis, Belgias. Lisaks on kuu aja pärast allkirjastatud Norrat ja Rootsit katvad lepingud,» selgitas Osula. «Norras kestis ettevalmistusperiood väga pikalt, nende pilootprojekt lõppes oktoobris, nüüd loodame allkirjastada ka lepingu. Me ei kujutanud varem ette, kui pikad on lepingu läbirääkimised, need võivad aega võtta kuni aasta või kaks.»
Projekti täpne nimetus: Development of public transportation services sales, purchase and resource management software Projekti teostamise aeg: 2013–2015 Kogueelarve: 420 764,45 € Toetuse summa ja osakaal: 315 573,34 ja 75% Fond: Norra programm «Keskkonnasõbralik tööstusuuendus»
MÜÜVAD TARK- JA RIISTVARA ÜLE MAAILMA T-grupp AS kasvas välja Eesti suurimast bussifirmast Mootor Grupist, kui tekkis vajadus erinevatele grupi ettevõtetele arendada IT-süsteeme. «Ühel hetkel avastasime, et oleme selles valdkonnas nii tugevad, et suudame konkureerida IT-turul. IT-maailmas nimetatakse seda spin-off-ettevõtteks. Bussijaamaga seob meid sisuliselt ainult nimi, viimase kahe aasta jooksul oleme praktiliselt nullist üles ehitanud Eesti mõistes tugeva ITettevõtte,» rääkis Osula, kes on ettevõtte juhatuse esimees. Müügitööd tehakse tehakse partnervõrgustiku abil, mis ulatub üle Euroopa. Näiteks Hispaanias on neil müügiesindaja, kes teavitab kohe, kui mõni bussifirma tunneb huvi müügisüsteemi uuendamise vastu. Koostöölepingute kaudu müüb T-grupp enamasti oma toodet ja teenuseid otse kliendile. «Suuresti on ettevõtte muutused saanud alguse just minu huvist IT-maailma vastu,» nõustus Osula. «Umbes kümme aastat tagasi töötasin autorendi firmas Avis ja kohtusin liisinguhaldusportfelli tarkvara arendades Marek Tuulega, kellega tekkis hea koostöö ja usaldus. Naastes 2010. aastal Mootor Gruppi, et uuendada kogu grupi IT-süsteeme, oli mul täiesti selge, et Marek on kõige parem partner selles väljakutses. Nüüd kümme aastat hiljem saan öelda, et see oli kõige õigem otsus.» Eelmise aasta suvel võeti tööle tegevjuht Andres Birnbaum, kellega firma on jõudsalt kasvanud. Ettevõttel oli vaja kiiremaks kasvamiseks kaasata pikaajalise kogemuse ja teadmistega IT-valdkonna juht. «Oleme kasvanud väga kiiresti: kui aastal 2015 oli tööl ainult seitse inimest, siis 2016. aasta lõpuks on meil 40 töötajat. Ma ei uskunud, et nii pingelises tööturu olukorras on võimalik sellist meeskonda nii kiiresti üles ehitada. Hea on tõdeda, et liitunud on õiged inimesed, sest meie arendustöö on piisavalt suur väljakutse ITmeeskonnale,» rääkis Osula, kes on nõus, et kiire kasv ja spin-off bussifirmast võib tekitada ettevõttes identiteedikriisi. «Värbamisel eelistame kiiresti kohaneva mõtteviisiga inimesi. Katsetada, proovida, muuta, ja mis kõige olulisem: seda kõike väga kiiresti teha – selline mõtteviis on taganud meile äris ellujäämise.» Osula rõhutas, et nende ettevõtte ees on kordades keerukam ülesanne kui tavaline tarkvaraarendus. «Arvestades, et loome ärikriitilist suure kasutajahulgaga teenust, mis töötab online’is, on riskid väga suured. Kui start-up-firma
Makseterminal lubab mugavalt maksta ja printida piletit.
tavaliselt kasvab, siis talle on vigadest õppimine lubatud, meil sellist vabadust ei ole. Kui meil on reedel mõned tunnid süsteem maas, siis on tekkinud kahju suurus kümnetes tuhandetes eurodes. Tavaliselt niisuguseid keerukaid süsteeme start-up-firmades ei tehta. Vigade leidmise kiirus on äärmiselt kriitiline ja nii organisatsioon kui inimesed peavad vastama sellele nõudmisele. Tõelises ITäris õpitakse kogu aeg ja iga päev. Olen ise väga palju vaeva näinud, et seda äri endale mutriteni selgeks teha,» ütles ta. PARADIGMA MUUTUMINE Eeskuju on võetud lennundusest, kus 20 aastaga on suudetud tegevus viia teistsugusele ärimudelile ja loodud oma toi-
«Tõelises IT-äris õpitakse kogu aega ja iga päev. Olen ise väga palju vaeva näinud, et seda äri endale mutriteni selgeks teha,»
FOTOD: T GRUPP
miv ökosüsteem. «Soovime, et bussinduses toimuks samamoodi digirevolutsioon. Täna kujuneb bussipileti hind väga dünaamiliselt. Maailm pole enam ammu niisugune, et kassiir bussijaamas piletit müües suudaks öelda pileti hinda peast. Nii nagu lennunduses, arvestame meiegi pileti nõudlust teatud ajas, teatud hetkel. Avaliku teenuse pakkumises on tulevikus normaalne faktor, et metroopilet maksab tipptunnil kaks korda rohkem kui tavaajal. Taoline dünaamiline ja nõudlusest lähtuv hinnastamine muutub tänu digitaliseerumisele valdavaks trendiks,» usub Osula. Kui varem polnud ettevõttel digitaalselt võimalik otse reisijale hinnapoliitikat vahendada, siis täna, ostes veebi või mobiili kaudu pileti, on kohe näha pileti hetkehind. Maailm muutub lähedasemaks tegeliku elu harjumustele. Kui varem oli taolist dünaamilist süsteemi paberi ja pliiatsiga raske hallata, siis tänu IT-süsteemide arengule on võimalik sellist süsteemi rakendada. «Taolised süsteemid hakkavad tulevikus mõjutama inimeste tarbimisharjumusi. Kui varem kehtis üks ja sama hind, olenemata kas bussi väljumine oli reede õhtul kell viis või esmaspäeval kell kümme, siis polnud inimesel vajadust oma käitumisharjumusi muuta. Nüüd on tarbijal vaja mõelda, kas mul on vaja kindlasti reede õhtul kell viis bussiga sõita,» selgitas Osula. «Nii näiteks pakkusid süsteemi kasutanud bussifirmad eakatele sooduspiletit neljapäeviti. Seda võimalust kasutasid pensionärid meelsasti, sest enamik neist saab oma aega vabamalt planeerida. Inimesed, kellel varem polnud võimalust nädalavahetusel sõita, sest bussid olid täis, saavad seda teha nüüd, kui on valmis rohkem maksma. Kui enne keh-
Liinide täituvust jälgitakse reaalajas.
tis süsteem: kes ees, see mees, siis praegu on kaalutletud vajadus, mis dikteerib valikuid.» Ettevõtte jaoks on teiseks suureks muutuseks, et ka bussijuhid müüvad pileteid online ehk reaalajas, kasutades T-grupi antud pardamüügi seadmeid. Varem Muhu saarelt Tallinna bussiga sõita sooviv inimene ei teadnud kunagi, kas bussis on vabu kohti või tuleb bussipeatuses teist bussi oodata. «See on kummaline, aga Euroopas on selline reaalajas toimiv müügisüsteem üsna haruldane,» sõnas Osula. T-grupp AS kui iseseisev ettevõte loodi viis aastat tagasi. Ettevõte müüb bussipileteid ehk T-pileteid kõigis suuremates Eesti bussijaamades ja internetis. Lisaks
Projekti tulemusel valmis multimodaalse müügi- ja turujuhtimise süsteemi edasiarendus rahvusvaheliste turgude jaoks. ressursihalduse moodul, mis võimaldab vedajatel planeerida ja hallata protsessi ajal oma sõidukeid, bussijuhte ning liinivõrku.
hallatakse Tallinna bussijaama, mis tegeleb aastas ligi nelja miljoni reisija teenindamisega ning opereeritakse Tartu ja Rakvere bussijaamadega. T grupp on juhtiv IT-lahenduste pakkuja ühistranspordi valdkonnas, kaubamärgi Tsolutions all arendatakse tooteid ja teenuseid, mis on kasutuses enam kui 40 ettevõtte poolt rohkem kui kümnes riigis.
8
Põhiväärtusi hindavad toetused ja partnerlus – EMP ja Norra toetused Eestis 2009–2014
Perioodil 2009–2014 toetati EMP/Norra grantidest 16 riiki kokku 1,8 miljardi euroga. Alljärgnevalt perioodil 2009–2014 toetust saanud riigid koos toetuse eelarvega ning toetuse osakaaluga nende riikide SKPst 1. Bulgaaria 126,6 miljonit eurot, 7,0% SKPst 2. Eesti 48,6 miljonit eurot, 2,7% SKPst 3. Leedu 84,0 miljonit eurot, 4,7% SKPst 4. Rumeenia 306,0 miljonit eurot, 17,0% SKPst 5. Horvaatia 9,6 miljonit eurot, 0,5% SKPst 6. Kreeka 63,4 miljonit eurot, 3,5% SKPst 7. Malta 3,6 miljonit eurot, Programm «Õpime ujuma» oli rohke osavõtuga ja laste hulgas populaarne.
FOTOD: RAHANDUSMINISTEERIUM
0,2% SKPst 8. Slovakkia 38,4 miljonit eurot, 2,1% SKPst
TOETUSED RIIKIDELE
9. Küpros 7,9 miljonit eurot,
Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused tähendavad Eesti jaoks aastast 2004 tagastamatut toetust Norra Kuningriigilt, Islandi Vabariigilt ja Liechtensteini Vürstiriigilt, mida ühtlasi võib mõista ka doonorriikidena. 2004. aastal ja pärast seda Euroopa Liiduga liitunud riikidel ning EMP finantsmehhanismi puhul ka Kreekal ja Portugalil on võimalik kasutada doonorriikide toetust majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks teiste Euroopa Liidu riikidega ning kahepoolse koostöö arendamiseks doonorriikidega.
0,4% SKPst
Euroopa Majanduspiirkonna toetuste üldeesmärgid on: a) vähendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust Euroopa Majanduspiirkonnas ning b) tugevdada kahepoolseid suhteid doonor- ja abisaajariikide vahel
10. Ungari 153,3 miljonit eurot, 8,5% SKPst 11. Poola 578,1 miljonit eurot,
Norra toetuste üldeesmärgid on: ■ vähendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust Euroopa Majanduspiirkonnas ■ tugevdada kahepoolseid suhteid doonor- ja abisaajariikide vahel
32,2% SKPst 12. Sloveenia 54,9 miljonit eurot, 3,1% SKPst
2009–2014 aasta finantsperioodil oli Eestil kasutada Norra ja EMP programmidest 44 955 000 eurot tagastamatut toetust.
13. Tšehhi 131,8 miljonit eurot, 7,3% SKPst
NORRA FINANTSMEHHANISM EMP FINANTSMEHHANISM Programm
Maht
Programm
Maht
Keskkonnasõbraliku tööstuse uuendamine
6 000 000 eurot
Integreeritud mere ja siseveekogude korraldus
6 900 000 eurot
Teaduskoostöö
3 000 000 eurot
Valitsusväliste organisatsioonide fond
2 300 000 eurot
Stipendiumifond
1 000 000 eurot
Riskilapsed ja -noored
6 505 000 eurot
Rahvatervis
8 912 000 eurot
Kultuuripärandi säilitamine ja taastamine
4 510 000 eurot
Sooline võrdõiguslikkus ning töö- ja pereelu tasakaal
2 000 000 eurot
Stipendiumifond
Kodune ja sooline vägivald
2 000 000 eurot
KOKKU
KOKKU
22 910 000 eurot
600 000 eurot 20 815 000 eurot
14. Läti 73,0 miljonit eurot, 4,1% SKPst 15. Portugal 58,0 miljonit eurot, 3,2% SKPst 16. Hispaania 60,3 miljonit eurot, 0,4% SKPst
Uuel perioodil Eestile on uuel perioodil 2014-2021 planeeritud Norra/EMP toetusi eraldada 56,76 miljonit eurot