ENERGIASÄÄSTLIK HOONE TEEMALEHT
28. SEPTEMBER 2010
ENERGIASÄÄSTLIK HOONE
2
TASUB MEELDE JÄTTA!
Juhtkiri
lk 2
Arukas maja hoiab küttekulud kontrolli all
lk 3
Energiasäästliku maja projekteerimine nõuab põhjalikkust
lk 4
Tulekul energiatõhusust rõhutav elamumess
lk 5
Arvutus näitab ära hoone energiakulud
lk 5
Soojus aitab säästa küttekuludelt
lk 6
Kütte eest tasu vaid tarbimise järgi
lk 6
Päikeseenergia ja ventilatsiooni soojustagastus kortermajas lk 7 BIM-tehnoloogia lubab uut ajajärku hoone elus
lk 8
ARVUD
470 mln kr suunab riik korterelamute energiasäästlikumaks muutmiseks
Energiasäästlikku hoonet rajades on vaja põhjalikku süvenemist, et rajatav hoone tõepoolest ka soovitud eesmärgi saavutab.
Küttekuludelt on võimalik säästa vaid siis, kui inimesel on võimalik ise oma soojatarbimist määrata. Siinkohal tulevad appi küttekulude arvestid.
Ventilatsiooni tähtsust on raske üle hinnata. Kehv ventilatsioon muudab soojustamise ja soovitava energiasäästu väga küsitavaks.
Sirkel & Mall peakonstruktor Raul Aripmann kirjutab, millele on vaja energiasäästliku maja projekteerimisel rõhku panna. / Loe lk 4
Küttemaailma juht Frank Õim rõhutab, et vanamoeline ruutmeetri alusel kütte eest tasumine tuleb asendada uue, tarbimisest lähtuva süsteemiga. / Loe lk 6
Energiapartneri peainsener Jaan Palu tutvustab ventilatsiooni renoveerimise võimalusi. / Loe lk 7
FOTO: KLIIMA- JA ENERGIAAGENTUUR
SISUKORD
28. SEPTEMBER 2010
JUHTKIRI. Majanduskriis sundis meid mõtlema säästlikkusele. Kõrvuti sellega oleme hakanud otsima ka säästlikku, kuid seejuures kvaliteetset elukeskkonda.
Uus arenguvisioon: ressursisäästlik ja mugav elukeskkond
Allikas: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
150 kWh aastas peab olema hoone energiatõhusus, et saada KredExist renoveerimistoetust 35% Allikas: KredEx
Teemalehe väljaandmist toetab:
KONTAKTID Teemalehe toimetaja: Kuldar Kullasepp kuldar.kullasepp@postimees.ee | 666 2258 Reklaami projektijuht: Mariann Maasi mariann.maasi@postimees.ee | tel 666 2328 Küljendus: Kristiina Sillandi Makett: Andrus Rebane Kaanefoto: Corbis/Scanpix Vastutav toimetaja: Väljaandja: AS Postimees Maakri 23a, Tallinn tel 666 2202 | faks 666 2301
KRISTIINA REBANE
Kliima- ja Energiaagentuuri juht
M
ajanduslikult raskel ajal hakati küsima uute lahenduste järele, mis oleksid tulevikus heaolu ja rikkuse allikaks. Liigtarbimine ja soetatavate asjade mitmekordne ülehindamine viis üleilmse finantskriisini, mille tagajärgedega siiani tegeleme. Küllap on paljud meist kuulnud kasutatavaid väljendeid: energiasääst, taastuvenergia, passiivmaja. Sõna sääst on viimase pooleteise aastaga vast kõige populaarsemaks märksõnaks saanud. Kuid milles see sääst siis tegelikult seisneb või seisnema peaks? Igapäevaseks elutegevuseks kasutame pidevalt erinevaid ressursse – aega, raha, õhku, vett, soojus- ja elektrienergiat. Kõige hinnalisemad sellest nimekirjast näivad olevat kaks esimest: meie aeg ja meie raha. Samas aga napib linnakeskustes värsket õhku ning igahommikused ja -õhtused liiklusummikud võtavad päevas mitu tundi meie ajast, mille veedame lihtsalt autos istudes ja ilmatu suurtes kaubanduskeskustes üha kallinevat leiba ja piima otsides. Eelmise talve küttearved on veel kõigil meeles ja eesseisvad talved tõotavad vaid kütte- ja elektrienergiahinna tõusu. Sa-
Sääst peab olema läbimõeldud, et tehtud valikud ka tulevikus end õigustaks.
muti kallineb aja jooksul seesama iseenesest mõistetavalt kraanist voolav vesi. Seetõttu on vältimatult oluline mõelda säästmise peale. Sääst peab olema läbimõeldud ja kompleksne. Säästa ja areneda tuleb selliselt, et ka kümne ja kahekümne aasta pärast saame öelda, et tegime õige valiku ning meie lapsed ei pea maksma võlgu meie tehtud valikute pärast. Sääst hoonetes tähendab seda, et alates hoone projekteerimisest tuleb mõelda sellele, kuidas tagada võimalikult madal energiatarve ning parim võimalik sisekliima uues või rekonstrueeritavas hoones. Korterelamute rekonstrueerimistöid on viimastel aastatel hakatud hoogsalt ellu viima. Samas on aga kahjuks tagaplaanile jäänud hoone kui tervik. Tavapäraselt on osalise rekonstrueerimise all kannatanud hoone sisekliima kvaliteet, kuna soojustamisega koos ei ole tehtud korralikku ventilatsioonilahendust. Ilma hästi töötava ventilatsioonita hakkab aga hoone hallitama ning kahjustab nii selles elavate inimeste kui ka hoone enda tervist. Lõppkokkuvõttes võib algselt tehtud investeering sellisel moel hoopis täiendavaks kuluallikaks osutuda, kuna hoone laguneb edasi. Sääst transpordis ei tähenda pelgalt jalgratta või bussiga sõitmist. Kogu teedevõrgustik, parkimisalad ja ühistranspordi korral-
dus peaksid võimaldama liikuda minimaalse raha ja aja kuluga, seejuures aga ka mugavalt. Keskmine autoga igapäevaselt läbitav vahemaa on 6 kuni 10 km. Selle vahemaa saaks soovi korral läbida ka elektrilise kergliiklusvahendiga, näiteks ratta või rolleriga või mugava ühistranspordiga, jättes auto kesklinna serva tasuta parklasse. Sellisel moel oleks võimalik märgatavalt parandada värske õhku kvaliteeti kesklinnas, vähendada ummikuid ning säästa aega, aga ka bensiinile ja kesklinnas kallile parkimisele tavapäraselt kuluvaid hinnalisi kroone. Kliima- ja Energiaagentuur ongi välja töötamas sellist terviklahendust, mis võimaldaks aja- ja rahasäästlikumalt liigelda.
S
ääst tähendab eelkõige meie aja, raha ja tarbitava energia kulutuste optimeerimist selliselt, et see aeg ja raha, mille kulutame mingile tegevusele või teenuse, toote soetamisele, ei tekitaks tulevikus täiendavaid kulutusi. Selleks tuleb kogu aja ja raha kulutus läbi mõelda algusest lõpuni ning hinnata tehtava investeeringu kogukulu, mitte üksnes esialgse väljamakse suurust. Samuti tasub enne kulutuse tegemist pöörduda eriala ekspertide poole, et saada tehniliselt pädev hinnang sellele, mida ja kuidas tellida ning mida osta.
ENERGIASÄÄSTLIK HOONE
28. SEPTEMBER 2010
3
Arukas hoone hoiab energiakulud kontrolli all
RANDO PIKNER Energest OÜ, tegevjuht
P
oodi minnes teame täpselt, millele raha kulutame. Kaubaga kõrvuti on hinnasildid ning juur- ja puuviljad saame ise ära kaaluda – teame, mida ja kui palju ostame ning mis see maksab. Elektriga on aga lood hoopis teisiti. Kuu lõpul saabuvalt arvelt saame teada, palju elektrit oleme kuu jooksul tarbinud. Kuid see teadmine ei anna veel ülevaadet kuludest – me ei tea, kui palju erinevad seadmed ja seadmegrupid elektrit kasutavad. Nii võibki öelda, et nii eraisikutel kui ettevõtetel puudub üldiselt selge ülevaade elektrikulude tekkimisloogikast. Olukorras aitab selgust tuua energiahaldussüsteem ja elektriaudit.
ARUKAS HOONE ALGAB PLANEERIMISEST Kuna elektritarbimine on mahukas eelkõige suurtes ettevõtetes, on aruka hoone kontseptsioon ning sellega kaasnevad lahendused ja võimalused suunatud eelkõige suurtarbijatele. Siiski on sellest omajagu õppida nii poekettidel, büroohoonetel, korteriühistutel kui ka eramute omanikel. Tarbime ju kõik elektrit ja mõistlik on omada sellest selget ülevaadet. Kahjuks on paljud praegused hooned kas tellija teadmatuse, ehitaja madala kompetentsi või tahtliku lühinägelikkuse tõttu ehitatud ebaratsionaalselt, mis suurendab hoone jooksvaid kulusid just väiksema alginvesteeringu arvelt. Teadlik tellija koos vastutus-
tundliku arhitekti, projekteerija ja ehitajaga saavad aga uue hoone rajamisel juba ette planeerida selle energiakasutusest tulenevaid kulusid. Energiakulusid on võimalik kontrolli all hoida, rajades tehnosüsteemidesse ka energiakulude kontrollimehhanisme. Nii mõndagi lahendust on võimalik rajada ka juba valmis hoonesse. Hoone ehitusmaterjalidest ning tehnosüsteemide keerukusest ja arukusest oleneb suuresti hoone esialgne ehituskulu. Mida rohkem investeeritakse energiatõhususse hoone valmistamisel, seda väiksemaks jääb hoone kogukulu selle eluea jooksul. Hoonet, mis on läbimõeldult projekteeritud ja ehitatud ning varustatud energiatõhusust tagavate tehnosüsteemidega, nimetamegi arukaks hooneks. Arukal hoonel on hea ülevaade selle tehnosüsteemi osade tööst nagu valgustus, ventilatsioon, küte ja jahutus, vesi-kanalisatsioon, kommunikatsioonisüsteem ning tuletõrje- ja turvasüsteem. Hea oleks, kui ventilatsioon oleks soojatagastusega, valgustus juhitud hämara- ja liikumisandurite poolt ning küte ja jahutus samal ajal üksteisele vastu ei töötaks. Üldiselt on mõistlik ühendada kõik suurema energiatarbega tehnosüsteemid ühtsesse automaatikasüsteemi, mis on aruka hoone südameks. Kui siiani oleme pidanud energiakulusid jälgima tehnoruumis asuvalt arvestiekraanilt või kuu lõpus saadud arvelt, siis hoopis ülevaatlikum on jälgida kulude tekkimist reaalajas oma arvutiek-
raanilt ühtse energiahaldussüsteemi kaudu. Sellise süsteemi eesmärgiks on optimeerida hoone energiakulusid ja seeläbi muuta hoonet ja/või selles tegutsevat ettevõtet energiaefektiivsemaks. Energiahaldussüsteem võib olla üks osa suuremast hoonehaldussüsteemist ja sobiva lahenduse leiab nii väiksematele kontoritele kui ka suurematele kaubanduskeskustele, büroohoonetele ja tööstusettevõtetele.
FOTO: ENERGEST
ENERGIAHALDUS. Hoone ehituskulud moodustavad vaid kümmekond protsenti kõikidest kuludest, mis hoonele selle eluea jooksul tehakse. Et saada viimastest paremat ülevaadet ja leida viise säästmiseks, tuleb appi aruka hoone kontseptsioon.
KUIDAS TOIMIB? Energiakulude jälgimine on juba muutunud väga oluliseks elektrienergia suurtarbijatele, kes peavad elektrit ostma NordPool’i elektriturult, kus selle hind muutub nõudluse ja pakkumise järgi. Kuna elektri hind võib muutuda igal tunnil, siis kaasnevad sellega ka raskused elektrikulude prognoosimisel ja optimeerimisel. Selliste riskide maandamisel on abiks energiahaldussüsteem, mis panustab elektrikulude optimeerimisse mitmel viisil. Igal majapidamisel ja ettevõttel on teatud tundidel ööpäevast elektritarbimine muust ajast märgatavalt kõrgem – seda nimetatakse tipuvõimsuseks või tipunõudluseks. Ükskõik, kas tingituna hoone tipuvõimsusest, elektrituru tipuhinnast või mõlemast korraga, kasvavad tiputingimustes kulutused elektrile hüppeliselt. Lahenduseks on tipuvõimsuse juhtimissüsteem, mis saab olla üks osa energiahaldussüsteemist. Sellise lahendusega on võimalik tipunõudlust ajas nihutada ehk muuta tarbimiskõvera kuju soodsamate elektrihindade kohaselt. Teine tipunõudluse juhtimisvõte on tipptunni ajal alternatiivtootmise kasutamine. Kui elektrihind tõuseb üle kriitilise piiri, võib majanduslikult kasulikumaks osutuda oma elektrienergia tootmine või elektri saamine energiasalvestist. Viimane puudutab nii eramajapidamisi kui ka suurette-
Aruka hoone lahutamatuks osaks on monitooringusüsteem, mis näitab energia kasutamist reaalajas. võtteid, kel elektri tarbimine tuhandeid kordi tavaeramu omast kõrgem on. Turult elektrit ostvad suurtarbijad ei pea mitte ainult teadma, kui palju energiat juba kulunud on, vaid oskama ka elektrienergia vajadusi ette prognoosida. Andes elektri jaemüüjale täpset informatsiooni oma eelseisvatest vajadustest, on tal lihtsam ja turvalisem energiaturul elektrit osta. Täpne vajaduste prognoos on aluseks väiksematele riskidele, mis omakorda peegeldub vähenevates elektriarvetes ja efektiivsemas majandamises. Kui eelnev kirjeldas eelkõige pidevat ja põhjalikku elektrienergia tarbimise jälgimist ja tulemustele tuginedes optimeerimist, siis olemasoleva hoone puhul on esimeseks kasulikuks sammuks elektrienergia auditi tegemine. Enamikule hoonetele Eestis on juba tehtud energiaaudit, kuid sel-
le all mõistame eelkõige termoauditit. Ideaalne energiaaudit oleks aga elektriaudit koos termoauditiga.
VALMIS HOONELE ELEKTRIAUDIT Elektriauditi käigus mõõdetakse vähemalt kuu jooksul hoone elektritarbimine alakilpide, korruste või erinevate tarbijagruppide kaupa. Selle käigus saadakse teada, millest moodustub igakuine elektriarve ning seejärel analüüsitakse saadud tulemusi ja tehakse ettepanek elektrikulude vähendamise metoodika kasutuselevõtuks. Kuigi põhjalik energiahaldussüsteem toob kaasa lisakulud, siis auditi tulemused ja analüüs võivad anda ideid ka energia tarbimise optimeerimiseks ilma täiendava kuluta. Oluline on siinkohal inimestele antav tagasiside. Kui teame, kui palju energiat mingil ajahetkel töös
olevate seadmetega kulutame, siis reaalajas saadav informatsioon paneb inimesi otsima võimalusi elektritarbimise vähendamiseks. See on mõneti võrreldav hasardiga, mis võib tekkida autoga sõites – kui madalaks on võimalik saada kütusekulu säästlikke sõiduvõtteid kasutades. Alates seitsmekümnendatest on nii sotsiaalteadlased, psühholoogid kui energeetikud uurinud reaalajas tagasiside mõju inimese elektritarbimisele. Tulemused näitavad, et reaalajas inimesele tema elektrikasutuse kohta tagasiside andes vähenevad energiakulutused 5–20% võrra. Säästliku energiatarbimise aluseks on informatsioon. Ei saa ju säästa teadmata, kuhu ja kui palju energiat kulub. Kuigi suur osa lahendustest on suunatud eelkõige energia suurtarbijatele, siis ühtteist on kõrvale panna ka eramute ja kortermajade haldajatel.
www.elamumess.ee
ENERGIASÄÄSTLIK HOONE
4
28. SEPTEMBER 2010
Energiasäästliku maja rajamine nõuab põhjalikkust
RAUL ARIPMANN Sirkel & Mall peakonstruktor
E
nergiatõhusus ei ole midagi, mida iga ehitaja oma arusaamise järgi tõlgendada ja arvestada võib. Vabariigi valitsuse vastuvõetud energiatõhususe miinimumnõuded sätestavad, milline on maksimaalne lubatud energiakulu hoonele. Nende hulka arvestatakse kõik, kuhu vähegi energiat kulutatakse – nii küte, soe vesi kui valgus ja elekter.
PROJEKTEERIMINE EELDAB TÄHELEPANU Iga uue hoone projekteerimisel tuleb mõelda energia- ja võimalike ekspluatatsioonikulude peale, sest ainult nii on võimalik lõpptulemusena saavutada energiat säästev hoone. Samas pole sugugi lihtne juba eskiisi staadiumis arvestada kõiki vajalikke aspekte. Paljud otsused projekteerimisel te-
.
hakse hilisemates etappides, mis toob kindlasti muudatusi ka esialgsesse lahendusse. Siiski maksab hoone muutmine paberil kordades vähem võrreldes ehitamise käigus tehtavate muudatustega ja hilisema ekspluatatsiooniga. Energiasäästliku maja projekteerimisel ja rajamisel tuleb arvestada mitme olulise detailiga. Ideaalse lahenduse korral tuleks enamik aknaid suunata lõunasse. See ei pruugi aga alati võimalik olla. Näiteks energiasäästlikuks hooneks kvalifitseeruvas Valga Kutseõppekeskuses said selles osas määravaks tervisekaitse nõuded. Kuna koolide puhul on loomulik valgus ruumides väga oluline, siis akende suunamine ainult lõunasse osutus keeruliseks. Siiski on ka sellisel juhul võimalik aknad energiasäästlikult planeerida. Teine oluline valdkond energiasäästu seisukohalt on soojustus. Soojustuse paksused erineva-
FOTO: SIRKEL&MALL
ENERGIA SÄÄSTMISE ja sellega seotud lahenduste kohta on saadaval palju infot ja peaaegu igaüks oskab sellel teemal midagi rääkida. Kui aga esitatakse konkreetseid küsimusi on vastajaid siiski vähe ja töötava lahenduse pakkujaid veelgi vähem. Vastrajatud Palamuse vallamaja on käsitletav passiivhoonena. tes piirdetarindites kõiguvad 200 ja 700 millimeetri vahel. Üldiselt on soojustuse paksus põrandates 200-300 mm, seintes 200-500 mm ja katusel 400-700 mm vahel. Maksimaalsed soojustuse paksuse numbrid kehtivad passiivmajade puhul. Kui väiksemate hoonete puhul ei ole soojustuse materjali valikul piiranguid, siis suurematel hoonetel saavad määravaks tulekaitse nõuded. Peab arvestama, et mida keerulisem on fassaad, seda kallimaks läheb soojapidava lahenduse saavutamine.
OLULINE ON FASSAADI SOOJAPIDAVUS Võib tulla üllatusena, kuid soojustuse materjalil ei ole hoone energiasäästu seisukohalt mingit vahet. Tähtis on hoopis fassaadi soojapidavus. Näiteks passiivmajana käsitletava Palamuse vallamaja projekteerimisel kasutati
seintes ja katusel soojustusena tselluvilla ning põrandas vahtpolüstüreeni. Valga kutseõppekeskuses on seintes mineraalvill kombineeritud õhukese peegeldava soojustusega ning põrand ja katus on soojustatud vahtpolüstüreeniga. Tähelepanu tuleb pöörata ka tehnosüsteemidele – küte, ventilatsioon, jahutus ja neid juhtiv automaatika peavad võimalikult hästi koos toimima. Hea sisekliimaga energiasäästlikus hoones on eespool nimetatutest kõige olulisem osa ventilatsioonil ja õhu soojendamise kasuteguril. Passiivmajade puhul on kütte osa peaaegu olematu ja sinna investeerimata raha tuleks arvestada ventilatsiooni jaoks. Ventilatsiooni valikul on oluline jälgida kasutegurit, ehk kui suur osa külmast sissetulevast õhust suudetakse soojendada sisemise sooja õhuga.
ÕHK ON ÜKS PAREMAID SOOJAISOLAATOREID Energiasäästu seisukohast on tähtis õhupidavus, mille all peetakse silmas välispiirete võimet õhku mitte läbi lasta. Enamiku soojustusmaterjalide tööpõhimõte on üles ehitatud seisvale õhule, mis on üks odavamaid ja paremaid soojaisolaatoreid. Seega tuleb takistada igasugust õhu liikumist soojustuse sees – nii võib vähendada soojapidavust kordades. Kriitilisteks kohtadeks on hoones igasugused liitumised – soklid, räästad, avatäited. Projekteerimise käigus tuleb sõlmed läbi mõelda kuni paigaldamiseni, ainult nii on võimalik tagada vajalik tulemus. Iga hoone puhul on olemas kohad, mis on ülejäänud hoonekonstruktsiooniga võrreldes olulisemalt halvema soojapidavuse-
ga. Selliseid kohti nimetatakse külmasildadeks. Esmapilgul võib tunduda, et energiakaod läbi külmasildade on suhteliselt väikesed võrreldes kogu energiakuluga, aga mida soojapidavam hoone, seda suuremaks muutub külmasildade tähtsus. Passiivmajades on külmasildadeks ka läbivad puitroovid. Näiteks Palamuse vallamajas on seinas topeltpuitkarkass, mis on viidud üksteisest lahku nii, et kogu sein oleks läbi lõigatud ainult soojustusega. Valga kutseõppekeskuses on külmasildade vältimiseks kasutatud õhukesi peegeldavaid soojustusi ning samuti suure tugevuse ja heade soojapidavusomadustega materjale. Läbimõeldult tegutsedes on võimalik ka ilma igasuguste lisakulutusteta ehitusele paljusid külmasildasid vältida.
ENERGIASÄÄSTLIK HOONE
28. SEPTEMBER 2010
5
Tulekul on esimene elamumess JAAN KURM Jõelähtme Elamumess OÜ
K
uigi elamumessid on maailmas väga populaarsed, siis Eestis neid varem toimunud ei ole. Kavandamisel olev mess on aga eriline spetsiifilise rõhuasetuse poolest. Nimelt rajatakse messi raames üksnes energiatõhusaid kodusid, mis saavad messi ajal ka endale omanikud. Messiala hõlmab kokku ligikaudu 12 hektari suurust maa-ala, kuhu püstitatakse kaheksa energiatõhusat elamut. Lisaks neile rajab Kliima- ja Energiaagentuur (KENA) kaks energiatõhusat näidismaja. Kaks niinimetatud reservkrunti ootavad veel head lahendust ja messimaja ehitajat, kuid loodetavasti leiavad ka need enne talve endale huvilised. Kõikide majade ehitamisel kasutatakse uudset tehnoloogiat ja maitsekat arhitektuuri ning tänapäevast funktsionaalset disaini. Messi eesmärk on luua terviklik ja säästlik elukeskkond, kuhu saavad elama asuda kümme tervislikust elukeskkonnast ja säästlikust majandamisest huvitatud perekonda.
Messi raames kuulutati tänavu kevadel avatuks energiatõhusate majade idee-, arhitektuuri- ja investeerimise konkurss. Laekunud üheksast võistlustööst kuulutas žürii tingimustele vastavaks kaheksa. Lisaks arhitektuursele osale pidid kõik esitatavad tööd vastama ka energiatõhususe tingimustele. Kütte- ja jahutusenergia kulu ei tohi ületada 30 kWh aastas ühe ruutmeetri kohta. Hoone õhutiheduse mõõtmise tulemus 50 Pa rõhuvahe korral N50 ei tohi ületada 0,6 liitrit tunnis. Kolmas nõudmine – energiatõhususarvutused peavad olema erialaspetsialisti koosatud PHPP meetodil.
ENERGIATÕHUSUS JA PILKUPÜÜDEV ARHITEKTUUR Konkursile esitatud tööd on hea näide, et energiatõhusus ei piira arhitektuuri. Võistlus näitab, et energiatõhusad majad saavad olla elegantsed ja omanäolised. Arhitekt koostöös erialaspetsialistiga pani juba eskiisi koostamise käigus paika maja asendi ilmakaarte ja päikese suhtes. Samuti akende pinnad ja paigutused. Lisaks peab ole-
FOTO: JÕELÄHTME ELAMUMESS OÜ
MESS. Jõelähtme vallas Manniva külas kerkivad õige pea kümme energiatõhusat maja. 12 hektari suurusel maa-alal toimub Eesti esimene elamumess.
Jõelähtme elamumessi raames valmiv passiivmaja ootab varsti omanikke. ma paigas ka konstruktsiooni, kütte ja ventilatsiooni valik. Päikesepaneelide paigutamisel peab juba eskiisis arvestama, kuhu ja kuidas neid paigutada. Arhitektide ja energiatõhususe spetsialistide hea koostöö viib ka heale lõpptulemusele ehk kvaliteetse energiatõhusa maja valmimiseni. Messi raames valmivate hoonete rajamisel kasutatakse uudseid ehitusmaterjale, arhitektuurselt püütakse kasutada ära
päikeseenergiat. Selleks asetatakse maja ja selle aknad võimalikult otstarbekalt. Lisaks kasutatakse näiteks päikesekollektoreid, mis katab osaliselt vajamineva sooja tarbevee koguse.
UUDNE LÄHENEMINE Rajatavate hoonete kütmiseks kasutatakse õhk- või maasoojuspumpa. Hoone kõrgtehnoloogilisust tõestab ka interaktiivse monitooringu kasutamine, mis lubab elanikul saada ülevaate era-
mu sisekliimast, energiakulust, aga ka turvasüsteemidest. Uue tehnoloogia kasutamine võimaldab küttekulusid oluliselt säästa. Piltlikult võib näitena tuua, et energiatõhusa (30 kWm2/a) 150 m² maja saab ära kütta ja suvel jahutada ligikaudu 4500 krooniga aastas. Kaks maja on kavandatud passiivmajana, kus vastav aastane kulu jääb 3000 krooni kanti. Suvel sai nurgakivi ka Eesti esimese passiivmaja standardi
järgi ehitatav näidismaja, mille ehitus hoogsalt käib ja millest saab Jõelähtme elamumessi kontor. Maja põhikonstruktsiooniks on Thermo Module konstruktsioon ning kasutatakse uudset ventilatsioonisüsteemi ja päikesepaneeli. Maja valmimise tähtaeg on selle aasta detsembris ja selle ehitamist saab reaalajas jälgida Kliima- ja Energiaagentuuri kodulehelt www. kena.ee. Maja ehitab OÜ Madalenergia Ehitus.
Arvutus näitab ära hoone energiakulud MÄÄRUS. 2007. aastal vastu võetud vabariigi valitsuse määrus sätestab energiatõhususe miinimumnõuded uutele ja suures mahus rekonstrueeritavatele hoonetele. Viimaste puhul on nõuete täitmine kohustuslik näiteks abiprogrammidest kaasfinantseeringu taotlemisel. KULDAR KULLASEPP kuldar.kullasepp@postimees.ee
V
aadates vanade ja energiat raiskavate hoonete rohkust Eestis, ei ole raske mõista määruse olulisust. Kallinev energia ja loodussäästlikum mõtlemine toob loomuliku arenguna kaasa konkreetsed nõuded hoonete energiatarbimisele. Määrusest tulenevate nõuete täitmise oluliseks osaks on Kliima- ja Energiaagentuuri (KENA) hoonete energiatõhususe projektijuhi Mikk Maiveli sõnul energiaarvutused. Need toovad välja hoone aastase energiatarbimise ühe köetava pinna ruutmeetri kohta ehk kWh aastas Arvutust tehes võetakse arvesse hoone summaarne energiatarbimine. Nii sisaldab arvutus kütte, sooja tarbevee tootmiseks vajamineva energia ning ka kogu vajaliku elektrienergia alates tsirkulatsioonipumpadest ja lõpetades lauaarvutitega. «Selle põhjal arvestatakse välja arvutuslik energiatõhususarv ning
liigitatakse hooned klassidesse, sarnaselt koduelektroonikaga,» ütleb Maivel. Energiatõhususe miinimumnõuete määrus jõustus täies ulatuses möödunud aasta esimesest juulist. Vastuvõetud määrus on mõeldud uutele või suures mahus rekonstrueeritavatele hoonetele, sellest tulenevate nõuete täitmine on kohustuslik. Kuigi määrus on kehtinud juba üle aasta, on määrusega seotud nõuete osas teadlikkus kahetsusväärselt madal.
TEADLIKKUS MADAL Seda tõestab ka käesoleva aasta Tallinna Tehnikaülikooli kütte ja ventilatsiooni õppetooli tehtud uuring, kus vaadeldi 13 ühiskondlikku hoonet. Määrusekohane energiaarvutus oli tehtud vaid kahel, ülejäänud olid tehtud kas vigaselt, määrusele mittekvalifitseeruva arvutustarkvaraga või siis üldse mitte. Madal teadlikkus on osaliselt seotud ka puuduliku järelevalvega. Olukorda aitaksid kindlasti parandada temaatilised
koolitused, usub Maivelt. «Kuna energiaarvutus on vajalik ehitusloa saamiseks, peaksid ka kohalikud omavalitsused pöörama rohkem tähelepanu ehitusloa taotlusele.» Määrusest tulenevaid nõudeid peavad täitma ka need hooned, kus on ette võetud oluline rekonstrueerimine. «Viimaste hulka loetakse hooneid, mille renoveerimistööde maksumus on vähemalt kolmandik uue samaväärse hoone maksumusest,» selgitab Maivel. Neid nõukogude ajal rajatud korterelamuid, kus renoveerimine käimas või plaanis, on väga palju.
maldab leida renoveerimisel saavutatavat säästu,» ütleb ta. Võrreldes energiaauditiga võetakse paremini arvesse hoone paiknemist ilmakaarte suhtes ning päikesekiirgusest saadavat vabasoojuseraldust. Maiveli sõnul on energiaarvutus energiaauditi edasiarendus. Hoone renoveerimist planeerides on vaja teada, et renoveerimise põhjalikkusest ja saavutatavast energiatõhususe arvudest oleneb, millises mahus on võimalik toetust taotleda. Mikk Maiveli sõnul on KredExi väljastatav toetus seotud just energiatõhu-
suse arvuga. «Näiteks 35% toetuse saamiseks peab hoone pärast renoveerimist saama energiamärgise C ehk selle energiatõhusus peab olema alla 150 kWh/m² kohta aastas.»
RENOVEERIMINE AITAB SAADA TOETUST Energiatõhususe arvutuse tegemine on osa renoveerimisprojektist ja see on kohustuslik ehitusloa saamiseks. Renoveerimisprojektile ja omanikujärelevalvele on võimalik saada toetust omakorda KENAst. Eelduseks on, et projekt näeb ette hoone komp-
leksset renoveerimist – pärast seda ei tohi energiatõhusus ületada piirmäära 150 kWh/m² kohta aastas. Sellega saavutatakse suur sääst energiatarbimiselt ning paraneb oluliselt ruumide sisekliima, mille kvaliteeti on rahas võimatu hinnata. «Toetuse maht on kuni 90% projekteerimise maksumusest,» ütleb Maivel, kelle sõnul on huvi toetuse vastu väga suur. «Eks oma rolli mängivad ka langenud ehituse hinnad.» Uuri lisa: www.kena.ee
ARVUTUS KORTERMAJADELE Arvutuse tegemiseks on võimalik kasutada staatilist simulatsiooniprogrammi BV2, mis on vabavarana kättesaadav MKMi kodulehelt. Maiveli sõnul tuleb programmi kanda erinevaid hoonega seotud andmeid, muu hulgas hoone paiknemine ilmakaarte suhtes, akna osakaal eri fassaadidel ja nende tehnilised andmed, samuti erinevad sisemised vabasoojuseraldused, näiteks inimesed, valgustid ja elektrilised seadmed ning loomulikult ka nende kasutusajad. «Programm arvutab hoone summaarse energiatarbimise ning selle korrigeerimisel erinevate kaalumisteguritega saadakse arvutuslik energiatõhususarv. Programm on hea tööriist ja või-
MUDELPROJEKTEERIMISE BIM JA PASSIIVMAJADE PROJEKTEERIMISE
TURULIIDER Sirkel & Mall OÜ info@sma.ee www.sma.ee Laki tn 5, 10621 Tallinn Telefon (+372) 655 5480
ENERGIASÄÄSTLIK HOONE
6
28. SEPTEMBER 2010
Soojuspump aitab säästa küttekuludelt SOOJUS. Energiakandjate ja nende kasutamisega kaasnevate teenuste hinnatõus on pannud inimesi otsima alternatiivseid küttelahendusi, mis pakuks tavapärasest suuremat energia kokkuhoidu ja sellest tulenevalt majanduslikku säästu.
vee tootmiseks. Investeeringu mõistes on õhk-vesi soojuspump võrreldes teiste soojuspumpadega üks soodsamaid lahendusi, jäädes alla vaid õhk-õhk tüüpi soojuspumbale. Kasuteguri ja seadmete võimsuse poolest ei jää õhk-vesi soojuspump enam oluliselt alla maasoojuspumbale.
Bestair OÜ juhatuse liige
N
õukogude ajast pärit arvamus, et energia on sisuliselt tasuta, on nüüdseks lõplikult minevik. Veelgi enam – energia aina kallineb. See paneb iga arvutada oskava inimese otsima säästlikumaid viise energia tarbimiseks. Lisaks hinnale soovime aga ka keskkonda säästa. Üks võimalikke alternatiivseid kütteallikaid on soojuspump, mille abil on võimalik osa looduses leiduvast energiast kokku koguda ja kasutada kütmiseks või vee soojendamiseks. Majanduslikult tasub selline süsteem ennast ära – ühe aasta jooksul on võimalik kokku hoida pool küttekuludest. Soojuspumba tööpõhimõtteks on kasutada ära keskkonda, näiteks maapinda või veekogudesse talletunud soojusenergiat, küttes selle abil eluruume ja tarbevett.
ÕHK-ÕHK SOOJUSPUMP Kui rääkida säästlikust kütmisest, siis sobib väga hästi inverteriga õhk-õhk tüüpi soojuspump, mis sobib kasutamiseks kombineerituna näiteks elektri-, õli-, gaasi- või ahiküttega. Külmemal talvel võib 60 ruutmeetri küt-
miseks elektriga kuluda kuni 1200 krooni kuus. Kasutades selleks aga soojuspumpa kulub praeguste hindade juures kuni 500 krooni. Sellele lisandub küll soojuspumba maksumus, kuid kolme aastaga peaks see end ära tasuma. Tavalise elektrikatla, -radiaatori või muu sarnasega võrreldes võib soojuspumpade energiatarve olla 30–50% väiksem. Samas ei ole soojuspumbast kasu ainult külmal talvel. Tänavusel kuumal suvel oleks olnud abi soojuspumbast, mis suvel tubasid ühtlaselt jahutada oskab. Samuti on soojuspumba soe õhk meeldivama lõhnaga, kuna puudub elektriradiaatori tekitatud spetsiifiline lõhn. Olulisim tegur soojuspumba valimisel on küttetegur (lühend COP), mis näitab pumba efektiivsust. Nii nimetatakse toodetava ja selleks tarbitava energia suhet. Näiteks kui kütteteguriks on märgitud kolm, siis see tähendab, et pump toodab kolm korda rohkem energiat, kui selle tootmiseks ise tarbib. Erinevate soojuspumpade küttetegureid võrreldes tuleb arvestada, et kasutegur sõltub otseselt välisõhu temperatuurist. Mida soojem on välisõhk, seda suurem on küttetegur. Seepärast on teine oluline jälgimist vajav nüanss kasuteguri muutumine
FOTO: ARVET MÄGI / VIRUMAA TEATAJA
MAASOOJUSPUMP IVO KÕPPER
Seinale paigutatud õhusoojuspump aitab talvel tuba soojendada, suvel aga jahutada. erinevate temperatuuride juures. Samuti tuleks seadme soetamisel tähelepanu pöörata, kas tegemist oleks inverter-tüüpi seadmega, mis oleks soovitatavalt valmistatud Jaapanis või Koreas. Nende seadmete puhul saab kindel olla heas kvaliteedis ja sobivuses Eesti keskkonda.
Soojuspumbast on kasu nii talvel kui ka suvel – külmaga soojendab, kuumaga jahutab..
ÕHK-VESI SOOJUSPUMP Teise soojuspumba liigina võib välja tuua Skandinaavias ja Eestis üha suuremat populaarsust koguva õhk-vesi soojuspumba. See on parim lahendus eramu, korrusmaja, tootmishoone või kontori kütteseadmena. Õhk-
vesi tüüpi soojuspump kasutab sooja tootmiseks ära välisõhku salvestunud soojusenergiat, mille energiakandjaks siseruumides on vesi. Peamiseks eeliseks maasoojuspumba ees on maakollektori puudumine, mistõttu see on sobiv hoonetes, mille ümber puudub suur krunt. Õhk-vesi soojuspump on autonoomne ja see on mõeldud kasutamiseks põhiküttena. Väga vähestel päevadel kütteperioodil vajab selline süsteem lisakütet, et paralleelselt töötades tagada vajalik küttevõimsus. Enamikku õhk-vesi süsteeme on võimalik kasutada renoveeritavates hoonetes kütte- ja tarbe-
Eesti inimestele on soojuspumpadest ilmselt tuntuim maasoojuspump, mida on paigaldatud alates 1990ndatest aastatest. Maasoojuspump kogub maapinna kihtidesse salvestunud päikeseenergia pinnases asuva maakollektori abil kokku ja muudab selle eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Soojuspump vajab tööks küll veidi energiat, kuid toodab iga kulutatud kilovati elektrienergia kohta kolm kuni viis kilovatti soojusenergiat. Energiasääst võrreldes fossiilsete kütustega tuleb tänu sellele kuni 80%. Soojuspump on eriti efektiivne just niiske pinnasega piirkondades. Maasoojuspump sobib igasuguse suurusega eramule, paarismajale või tööstushoonele, kus on piisavalt maapinda, et kokku koguda kütteks vajalik energiahulk.
ODAV EI PRUUGI OLLA ODAV Nii nagu paljude asjadega ei tasu ka soojuspumpade puhul lasta ennast peibutada odaval hinnal. Odav soojuspump võib olla ebakvaliteetne ja oodatud kokkuhoiu asemel toob omajagu peavalu ja kulutusi. Seetõttu tuleks enne soojuspumba soetamist teha põhjalik eeltöö, konsulteerides kindlasti spetsialistidega.
Kütte eest tasu vaid tarbimise järgi KÜTTEKULUD. Tuleval aastal toetab riik kortermajade energiasäästlikumaks muutmist ligi poole miljardi krooniga. Tänu langenud ehitushindadele on seega hea aeg kodu uuendamiseks. Küttemaailm, juhataja
P
ärast paariaastast paigalseisu on kütteenergia hinnakõver peamistes Eesti asulates sihi üles keeranud ning rühib visalt uute rekordite poole. Õnneks on kütte kokkuhoiuks olemas mitmeid meetmeid ning sel aastal annab kortermajade elanikele erakorralise abikäe ka riik. Nimelt kinnitas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium käesoleva aasta augustis, et eeloleval aastal jaotatakse kortermajade energiasäästlikuks muutmisele ligi viissada miljonit krooni toetusraha. Arvestades siinkohal ka majanduskriisis oluliselt langenud
ehitushindu, ei ole kunagi olnud paremat aega oma kodu uuendamiseks kui nüüd.
FOTO: KÜTTEMAAILM
FRANK ÕIM
RUUTMEETRI EEST MAKSMINE AEGUNUD Küttekulude vähendamiseks tehtavate tööde osas kehtib rusikareegel, et pool rahast tuleb kulutada soojustamisele, teine pool küttesüsteemi uuendamisele. Viimase elluviimiseks on erinevaid võimalusi, sealhulgas soojussõlme tänapäevastamine, tasakaalustamine, ühe- ja kahetorusüsteem, radiaatorid ja termostaadid, aga ka soojuspumbad, päikesepaneelid ja tervislikud/säästlikud ventilatsioonisüsteemid. Kogu see tehnoloogiavalim aga ei suuda oma maksimaalset
Radiaatorile kinnitatav arvesti lubab energiat säästa. potentsiaali realiseerida, kui küttekulusid jaotatakse korterite vahel nii, nagu seda tehti veel nõukogude ajal – soojuse eest maksti ruutmeetri alusel, tegelikku tarbimist arvestamata. Säästliku energiamajandamise saavutamiseks teostatud tööd annavad tõhusaima efekti vaid juhul, kui korteriomanikud käituvad säästlikult.
Üks olulisemaid komponente kortermaja, aga miks mitte ka ärija avaliku hoone, energiasäästlikumaks muutmisel on individuaalne küttekulude arvestamine, mis on juurutatud paljudes Euroopa riikides, sealhulgas Saksamaal, Taanis, Austrias ja Bulgaarias. Eestis pole veel vastavat nõuet, kuid süsteemi kasutusele
võtnud on saavutanud keskmiselt 22% energiasäästu hoone küttekuludelt. Mitte kordagi ei ole arvestuse rakendamisega kaasnenud küttekulude kasvu ja erandjuhtudel on säästlikkus küündinud isegi üle 40%. Palju oleneb siin inimese eelistustest ja pühendumisest. Näiteks võib küttekuludelt oluliselt säästa, kui kodust lahkudes küte paar kraadi maha keerata.
PIDEV ÜLEVAADE KULUDEST Küttekulude individuaalne arvestus on keskmises majas paigaldatav vaid paari päevaga – süsteemi andurid paigaldatakse radiaatoritele ning andmete kogumise seadmed koridoridesse. Andmete kogumise seadmed edastavad info andmeserverisse, mille põhjal igakuiselt väljastatakse küttekulude arvestusleht korteriühistu raamatupidamisele arvete koostamiseks. Kuna tegemist on seadmetega, mis jälgivad ja edastavad küttekulusid pidevalt, tuvastab süs-
teem kohe võimalikud pahatahtlikud arvestite kompromiteerimiskatsed ning juhib sellele ühistu juhatuse tähelepanu.
VÕIMALUSI LAIENDAMISEKS Ka tehnoloogiliselt on individuaalne küttearvestus maailmas viimastel aastatel teinud paar olulist arengusammu. Nii on näiteks töötatud välja lahendus, kus küttekulu arvestite süsteemile saab hõlpsasti ja soodsalt liita ka kaugloetavad veearvestid. Nii saab kuluva vee hulka lugeda sarnaselt küttega ja kaob ära vajadus elanikelt igakuiseid veenäite oodata. Niisugune operatiivsus näitab kohe ilma arvesteid korteris kontrollimata ära kõikvõimalikud nii tahtmatud kui ka tahtlikud veekulud majas – just veearvestite kauglugemisele häälestamine on andnud näiteks mitmes Tallinna korteriühistus ootamatult suure kokkuhoiu ning ära on kadunud aastaid määramatuks jäänud veekadu majas, mida tavaarvestid ei näidanud.
ENERGIASÄÄSTLIK HOONE
28. SEPTEMBER 2010
7
JAAN PALU Energiapartner OÜ, peainsener
V
entilatsiooni näol on tegemist väga olulise osaga hoone soojuskadudes. Seetõttu pakuvad mitmed ettevõtted võimalusi kadude vähendamiseks soojuspumpade ja muude lahenduste abil. Enne veel aga kui haarata kinni esimesest või odavaimast lahenduse pakkujast tuleks erinevaid tehnoloogiaid veidi uurida. Odav lahendus ei pruugi olla parim ja võib kaasa tuua hoopis tarbetuid kulutusi.
LOOMULIK VENTILATSIOON ON EBAPIISAV Nõukogude ajal ehitatud korterhoonetes on tavaliselt loomulik ventilatsioon. Et tagada aga elamiseks normaalne sisekliima, on vaja kolm kuni neli korda suuremat õhuvahetust. Selle saavutamiseks avatakse tihti aknaid, mistõttu algab soojaenergia sõna otseses mõttes tuulde laskmine. Ventilatsioonisüsteemi uuendamiseks on mitmeid võimalusi. Enamik odavamaid ventilatsioonilahenduste pakkujaid kasutavad sundväljatõmbe ja loomuliku sissepuhe lahendust, kus hoonest väljatõmmatavast õhust võetakse soojuspumbaga soojust ning suunatakse see küttesüsteemi või sooja kraanivee tootmisesse. Sellise süsteemi loomine on suhteliselt lihtne. Ventilaator koos soojustagastiga pannakse korstna otsa, keldrisse aga paigaldatakse soojuspump. Mõlemad on seadis-
tatud arvestades vajadust tagada 3-4 korda kõrgem õhuvahetus. Loomulik sissepuhe lahendatakse aga värskeõhuklappidega läbi seinapiirete tubades – see tähendab, et hoonesse tulev õhk ei ole soojustagastusega soojendatud ning on seega välistemperatuuril ning see tuleb soojendada vajaliku temperatuurini, milleks on üldjuhul 21 kraadi. Sellise süsteemi puhul on aga üks suur miinus. Kui õhuvahetus majas jääks samale tasemele loomuliku ventilatsiooniga, siis selle suuruse järgi arvutatud soojuspumba tasuvusajaks kujuneks tõesti 4-6 aastat. Kui aga lähtuda sundventilatsiooni õhuvahetusmahust, siis suureneb ventilatsiooni soojustagastuse süsteemist saadav otsene tasuvusaeg isegi 10-12 aastani.
Loomulikust ventilatsioonist ei piisa renoveeritud hoone piisavaks õhuvahetuseks. Seega tuleks kindlasti kaaluda sissepuhutava õhu soojendamist soojustagastusega – niisugune süsteem on küll kulukam rajada, kuid tagab parima energiatõhususe ja seega ka tasuvusaja. On äärmiselt oluline mõista, et tänapäevane ventilatsioonilahendus on oluline osa renoveeritud kortermajast. On teada juhuseid, kus
Katusele paigaldatud päikesepaneelide abil kogutud energia lubab seda kasutada näiteks tarbevee soojendamisel. täielikult soojustatud, kuid tänapäevase ventilatsioonilahenduseta hoones esineb hallitusi ja seetõttu on seal elamine inimeste tervisele suisa kahjulik.
PÄIKESEENERGIA KORTERMAJAS Kortermajade energiasäästlikkuse juures on üha enam tähelepanu püüdmas päikeseenergia kasutamine. See ei saa olla ainus lahendus kütte loomiseks, pigem on tegemist loodussõbraliku täiendava võimalusega, mis võib aidata küttekulusid vähendada. Päikeseküttesüsteemi kavandamise kõige tähtsamaks küsimuseks on esmalt selgeks teha, mida tahetakse päikeseküttesüsteemiga saavutada. Esimesena tasub välja tuua päikeseenergia abil kuuma tarbeveesüsteemi tootmise võimaluse. Nii saab suvel tarbevee kuumutada kuni 50 kraadini. Antud lahenduse puhul esineb aga ka reaalne võimalus, et kui katusele on pandud liiga palju päikesepaneele, siis suvel võib tekkida soojusenergia ülejääk ja sellest tuleb kuidagi vabaneda. Sellisel juhul võib suvel tekkida olukord, kus päeval mitte väga ereda päikesega saaks vett soojendada kuni temperatuurini 50 kraadi aga paakides on juba ees 60-kraadine vesi. Seetõttu sobib vastav süsteem eeskätt suure soojavee tarbimisega hoonetesse nagu näiteks spaa-hotellid, veekeskused, ujulad ja haiglad. Niisugustes hoonetes saab juba praegu saavutada tasuvusajaks viis aastat ja erandjuhtudel isegi vähem. Kuna päikeseküttesüsteemi tasuvus ole-
neb otseselt sellest, kui palju tunde süsteem töötab, siis eluhoonetes võib antud süsteemi tasuvusaeg venida oluliselt pikemaks. Teine levinud päikeeseenergia kasutamine on kuuma tarbevee eelsoojendamine. Niisuguse süsteemi puhul toimub sooja tarbevee ülessoojendamine kuni temperatuurini 30 kraadi. Lõpptemperatuur saavutatakse aga kaugkütte, katla või soojuspumbaga. Antud lahenduse puhul paigaldatakse hoonele vähem paneele ning rohkem mahuteid. Sellise päikesesüsteemi tasuvus on ka elumajades viie aasta ringis ja seeläbi on tegemist parima lahendusega põhjamaistes kortermajades kasutamiseks. Kolmandana tasub välja tuua lahenduse, kus päikeseenergia abil toodetud soe vesi on võimalik panustada ka küttesse. Tehniliselt on tegemist sisuliselt eelmise kahe lahenduse kombineeritud variandiga. See tähendab, et kütteperioodi välisel ajal antakse sooja ainult sooja tarbevee tootmiseks. Kütteperioodil antakse eelsoojendust nii küttesse kui sooja tarbevee ette soojendamiseks. Sooja kraanivee tarbeks kuluva soojusenergia osakaal maja kogu soojusvajadusest on Eesti korrusmajades ligikaudu 15-30%, pärast renoveerimist (katuse ja fassaadi soojustamine) tõuseb sooja tarbevee osakaal kuni 50%, mis tähendab, et sooja kraanivee energiatõhusus on määrava tähtsusega küsimus hoone tänapäevastamisel. Päikeseenergia ulatab siin huvilistele vägagi tõsiseltvõetava võimaluse.
SÄÄSTA KÜTTEKULUDELT KUNI 50%
ÕHK-ÕHK SOOJUSPUMBAD
Hinnad alates 10 000.(ei sisalda paigaldust)
ÕHK-VESI SOOJUSPUMBAD
Hinnad alates 59 000.(ei sisalda paigaldust)
MAASOOJUSPUMBAD
Hinnad alates 61 000.(ei sisalda paigaldust)
Helistage meile lühinumbril 1226 ja me ütleme, kui palju te võiksite aastas küttekuludelt säästa.
Küsimine ei maksa ju midagi!
* 5 aastane garantii laieneb seadmeprotsessorile
VENTILATSIOON. Ruutmeetripõhised kulud küttele ja vee soojendamisele on Eestis 2,5 korda kõrgemad kui Skandinaavias. Ventilatsioonisüsteemi uuendamisega ja päikeseenergia kasutamisega saab olukorda aga parandada.
FOTO: CORBIS/SCANPIX
Päikeseenergia ja ventilatsiooni soojustagastus kortermajas
Külastage meid Rocca Al Mare EURONICSI kaupluses Paldiski mnt 102, II korrus, Tallinn.
Ametlik maaletooja Bestair OÜ • tel 1226, 606 4350, info@bestair.ee, www.bestair.ee
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kutsub Energiapäevale!
ENERGIAPÄEVAL TUTVUSTATAKSE TULEVASTE TAASTUVENERGEETIKA TOETUSSKEEMIDE SISU NING EESTI ENERGEETIKA ARENGUSUUNDI Päeva esimeses pooles võtavad sõna: Allan Gromov, Keskkonnaministeeriumi kliima ja välissuhete asekantsler; Lauri Tammiste, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna juhataja; Tuuliki Kasonen-Lins, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht; Andres Taukar, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Tallinna Elektrijaam OÜ; Hannu Lamp, KIKi heitkoguste müügijuht. Päeva teise poole sisustavad Austria ja Hispaania ettevõtjad, kes tutvustavad nende poolt pakutavaid tooteid ja tehnoloogilisi lahendusi. Energiapäev toimub 14. oktoobril algusega kell 10 Olümpia hotelli konverentsikeskuses ning on huvilistele tasuta. Palume huvilistel end hiljemalt 8. oktoobriks registreerida aadressil kristiina.pennar@kik.ee
KÕIK HOONETE ENERGIATÕHUSUSEST - ENERGIAAUDITID - ENERGIAMÄRGISED - TERMOGRAFEERIMINE - RENOVEERIMISPROJEKTID - HOONETE JA PROJEKTIDE ENERGIAARVUTUSED - PROJEKTIJUHTIMINE - EHITUSHANGETE KORRALDAMINE - EHITUSE OMANIKUJÄRELEVALVE
Tel 610 8778 • www.energiamaja.ee • mob 512 5226 • info@energiamaja.ee
ENERGIASÄÄSTLIK HOONE
8
28. SEPTEMBER 2010
BIM-tehnoloogia lubab uut ajajärku hoone elus BIM-TEHNOLOOGIA. Maailmas viimased 10 aastat juurutatud BIM-tehnoloogia lubab viia hoonete rajamise ja haldamise uuele tasemele. Eestis tehakse süsteemiga esimesi edukaid samme.
Riigi Kinnisvara AS arendusosakonna juhataja
A
astakümneid on hoonete rajamise, nende korrashoidmise ja arendamise käigus loodud palju erinevat informatsiooni. Kahjuks on see aga tihti killustunud ja ka puudulik, mistõttu pole üheselt mõistetavat ja pidevalt uuendatud ülevaadet rajatud hoonetest. Sellele probleemile lubab lahendust maailmas aina laialdasemat kasutust leidev BIM-tehnoloogia. Selle olemust lühidalt lahti seletades võib hätta jääda, üldjoontes on BIMi ehk building information modeling näol tegemist nii tehnoloogia kui ka protsessiga kogu ehitise informatsiooni loomiseks, talletamiseks ja kasutamiseks terve elutsükli jooksul. See algab hoone ideest ja päädib lammutamisega aastakümneid hiljem. BIMi aluseks on kontseptsioon sellest, kuidas uusi tehnoloogiaid ja protsesse kasutades viia kogu kinnisvara elutsükli tegevusi efektiivsemaks. See saab võimalikuks ennekõike loodava info kvaliteedi parandamisega, muutes toiminguid kiiremaks, täpsemaks ja vähem kulukamaks. Nagu näha on tegemist võimsa ja küllaltki avatud töövahendiga, mille kõikidest tulevastest kasutusvõimalustest võime praegu vaid spekuleerida. Millised nendest ideedest lõpuks kõige elujõulisemad ja suurema kasuteguriga on, näitab aeg.
UUS KA ÜLEJÄÄNUD MAAILMAS Kuna tegemist on kogu maailmas uue tehnoloogiaga, siis seni on see leidnud rakendust eelkõige projekteerimise ja ehituse faasis. Hoopis vähem on aga tehnoloogiast tulenevaid võimalusi kasutatud hilisema haldamise juures, kuigi see on äärmiselt oluline. Suurem osa hoone elutsükli kuludest tuleb just hoone majandamise faasist, mis olenevalt hoone majanduslikust elueast võib kesta 20– 50 aastat. USAs on uuringud näidanud, et kinnisvara korrashoiu kulud laiemalt võivad tulevikus moodustada 60 kuni 85% protsenti kogu kinnisvaraga seotud kulutustest. Kuigi veel pole BIMi võimalusi hoone haldamises kuigi palju kasutatud, siis tulevikus näeme kõige rohkem rakendusi just kinnisvara haldamises. Eestis oleme kahjuks BIMi juurutamise protsessis veelgi algsemas staadiumis. Aktiivsemalt tehakse esimesi samme BIMis projekteerimiseks, on alustatud esimesi katsetusi BIMi kasutamisel ehitusprotsessis, kuid haldamises ehitise andmemudeli andmete kasutamist ei ole veel aktiiv-
selt praktiseeritud. Mõnevõrra võib selles passiivsuses «süüdistada» ka meie lähiminevikus olnud ehitusbuumi, kus enamikul kinnisvaraosapooltel puudus tormamise hoos aeg ja tahe tegeleda oma protsesside ja tehnoloogiate parandamisega.
VÕIMALUSED PAREMAKS TÖÖDE PLANEERIMISEKS Kuna uus juurutatav süsteem on käsitletav protsessina, siis on oluline osa ka projekti kõigi osapoolte töö korraldamises. Võrreldes praeguste töökorraldustega võimaldab BIM täpsemat ja tõhusamat koostööd. Meeskonnaliikmed muudavad ja täiendavad ühte mudelit, saades pidevat tagasisidet oma ideede ja lahenduste korrektsuse ja teostatavuse osas teistelt osapooltelt tagamaks seda, et lõppmudel on võimalikult vigadevaba enne seda, kui ehitusega füüsiliselt pihta hakatakse. Rääkides erinevate simulatsioonide tegemisest projekteerimise ajal, siis siin võib võimalikele simulatsioonidele piiri panna vaid meie fantaasia (ja nende simulatsioonide mõttekus arvestades nendele simulatsioonidele kuluvat aega ja raha). Suhteliselt levinud on energia- ja sisekliima simulatsioonide tegemine. Andmemudeli kasutamine võimaldab siin oluliselt parandada simulatsioonide kvaliteeti. Praegu tehakse üldiselt projekteeritava hoone tulevase energiatarbe arvutusi suhteliselt lihtsustatuna, võtmata väga täpselt arvesse hoone tegelikku kasutust ja hoone täpsemat ehitust. On ilmne, et tulevikus võimaldavad energiasimulatsioonid läbi mängida võimaliku hoone tulevast energiatarbimist oluliselt täpsemalt, võttes arvesse nii hoone kasutusintensiivsust kui hoonesse projekteeritud süsteeme.
BIM võimaldab senisest paremat ülevaadet hoone valmimisest ja haldamisest. BIM võimaldab paremini planeerida ka simulatsioone, mis mängides läbi erinevaid stsenaariume aitaks paremini planeerida näiteks ökonoomsemat hoonet. Simuleerides hoones inimeste liikumist on võimalik paremini optimeerida käiguteid, lifte või panna paika näiteks parim koht puh-
ILLUSTRATSIOON: RIIGI KINNISVARA AS
ANDRUS VÄÄRTNÕU
keruumile või tualettruumidele. Kindlasti on võimalik teha simulatsioone inimeste evakueerimiseks hoonest, et ennetada «pudelikaelte» tekkimist evakuatsiooniteedele. Üks võimalustest ehitusprotsessis BIMi kasutamiseks on kasutada mudelit ehitustegevuste ajakava koostamisel ja hangete planeerimisel. Kuna mudelis olev mahuinfo on oluliselt täpsem kui praegu CADis projekteeritud hoonetel, siis saab ehituses minna hangete planeerimisel lähemale just-in-time meetodile. See tähendab, et hangitakse materjale just nii palju ja just selleks ajaks, kui seda materjali ehitusel on vaja. Varude hulk väheneb ja väheneb ka seeläbi ehitusfirma poolt «kinni» olev käibevahendite hulk.
EESTI ESIMESED SAMMUD Riigi Kinnisvara AS asus sügavamalt BIMi juurutamise võimalusi uurima kolm aastat tagasi. Esimene meie suurem aktsioon BIMi alal oli mudelprojekteerimise juhendi koostamine, mis valmis nii Eesti kui ka väliskonsultantide abiga eelmise aasta lõpus. Dokumendi sisuks oli mudelprojekteerimise protsessi kirjeldus, soovitused ja nõuded mudelite koostamisele ja esitamisele. Juhend on esmaversioon ja käsitleb ainult mudelprojekteerimist ning sedagi esialgu veel piiratud mahus. Juhendit arendatakse tulevikus edasi tehnoloogia ja optimaalse rakendatavuse arengute kohaselt. BIMi rakendamine Eesti ehituses ja hoonete halduses on väga oluline mitmeti, kuid kõige olulisemana võib esile tuua konkurentsivõime, mille säilitamiseks peame mõistma ja kasutama läänemaailmas levinud põhimõtteid ja tehnoloogiaid.