Rahvusooper Estonia erileht

Rahvusooper Estonia leht, 10. september 2010

Kultuuripealinna suurim süvamuusika sündmus.

Wagneri „Parsifal“ Noblessneri valukojas

Tagasi ooperis

NICOLA RAAB

MART MIKK

„Silva“ vallutab südameid

Kas primadonna ja lavastaja kodu on Skype’is?

Aile Asszonyi ja Ran Brauni armastus esimesest silmapilgust

www.opera.ee

MART SANDER

MacMillani „MANONI“ võivad esitada vaid tipptasemel trupid

105. hooaja tähtsündmused Head Estonia sõbrad, Rahvusooper Estonia seisab juba üle sajandi põlistammena keset Eesti kultuurimaastikku, olles ühtaegu eesti rahvuskultuuri üks visiitkaarte ja meie oma kultuuriõhustiku baromeeter. Kui Estonial läheb hästi, puhub pärituul suure tõenäosusega kogu meie laulvale, näitlevale, näitavale ja tantsivale kultuurile. Kui aga Estoniat tabavad kehvemad ajad, võib see viidata probleemidele ka mujal, olgu kultuurielus kitsamalt või ühiskonnas üldisemalt.

Arvamus, et iga ja kui tahes pikkade traditsioonidega asutus jääb ellu vaid kohanedes muutuvate oludega, kõlab küll kulunud klišeena, kuid vastab paraku suuresti tõele. Kõik maailma ooperi- ja balletilavad otsivad uuenduslikke lahendusi nii kunstilises kui ka turunduslikus plaanis, võitmaks üha karmimat heitlust publiku tähelepanu pärast. Tõsi, klassikaline ooperimaja ei saa endale lubada muutumist masse peibutavaks tsirkuseks või professionaalide napivõitu kogukonda kõnetavaks nišiteatriks. Talvine koostööprojekt Eesti Rahvusringhäälinguga tõi Prokofjevi ooperi „Armastus kolme apelsini vastu“ esietenduse otsepildis nii saalist, lavalt kui ka lava tagant kümnete tuhandete Eesti kodudeni ning veenis mind ja ilmselt ka paljusid teisi, et Estonia otsiv vaim on praegu parimas vormis.

Näen just niisugustes uudsetes ettevõtmistes Rahvusooper Estonia lähiaastate ülesannet õpetada ja kasvatada endale uut publikut, kanda edasi minevikus loodud väärtusi ja traditsioone ning püüda samas uute tuulte hulgast kinni tuumakamad.

Soovin uue hooaja alguse puhul tegijatele väsimatut pürgimist kunstilise täiuslikkuse poole ning kõigile Estonia sõpradele ja kogu Eesti rahvale meeldejäävaid kohtumisi teatriga Rahvusooper Estonia koduses saalis.

Toomas Hendrik Ilves Eesti Vabariigi President Rahvusooper Estonia patroon

12. IX 2010 16. IX 2010 17. IX 2010 1. ja 2. X 2010 29. X 2010 11. XI 2010 28. XI 2010 1. XII 2010 3. XII 2010 31. XII 2010 9. I 2011 18.–23. I 2011 10. II 2011 5. III 2011 17. III 2011

Estonia turupäev Kálmáni „Silva“ „Dance by Pärt“ Ooperigala – Generatsioon XXXL Puccini „Boheem“ Bellini „I Capuleti e i Montecchi“ Ehala ja Tungla „Käsikivi kosmosest“ Kõrvitsa ja Männi „Mõmmi jõuluaabits“ Tšaikovski „Pähklipureja“ Estonia ball Operetigala – Sulev Nõmmik 80 Läti Rahvusooperi külalisetendused Rimski-Korsakovi „Tsaari mõrsja“ Vinteri ja Raudmäe „Pipi Pikksukk“ Orffi „Carmina burana“ ja Dvořáki Üheksas sümfoonia 7. IV 2011 MacMillani „Manon“ 29. ja 30. IV 2011 Rahvusvahelise tantsupäeva balletigala 26. V 2011 Bizet’ „Carmen“ 25.–28. VIII 2011 Wagneri „Parsifal“ 2.–10. VI 2011 Titova „Väike prints“

Sisukord 3 4 5 8 10 11 12 14 15 17 18 19 20 22 23

Mart Mikk tagasi ooperis Ooperihooaeg Muusika, mis väärib avastamist!

Esmakordne ja suurejooneline – Wagneri „Parsifal“ Eestis Jah, ilma operetita on kurb maailm!

Ball, sümfooniakontsert, festival Mängukava 2010/2011 Balletihooaeg MacMillani„Manoni“ võivad esitada vaid tipptasemel trupid Läti Rahvusooperi külalisetendused Estonias algab laste- ja noorteaasta Ainult koolis käies targaks ei saa Rahvusooperile uus maja Eesti vabariigi 100. aastapäevaks Kõik teed viivad Estoniasse. Teatriaasta juubilare Vasta ja võida! Külalisesinejad. Rahvusooper sõidab külla

5. septembril avanes esimest korda Rahvusooper Estonia uus lavaeesriie.

Eesriide valmimisele aitasid kaasa sajad eesti inimesed, kes Estonia Seltsi algatatud kampaania käigus kokku 110 000 krooni annetasid. Suur tänu teile kõigile!

2 // 10/09/10

Mart Mikk tagasi ooperis Oled õppinud laulmist Tallinna Konservatooriumis ja Sibeliuse Akadeemias ning laulnud üle kolmekümne ooperirolli, sh Colline’i „Boheemis“, don Basiliot „Sevilla habemeajajas“, Figarot ja Bartolot „Figaro pulmas“ jpt bassiosi. Miks jäi sinu ooperilaulja karjäär pooleli?

Tagantjärele vaadates jäi see tõesti lühikeseks. Ent ma ei kahetse seda, sain peaaegu kõik unelmate rollid ära lauldud.

Elasime perega kuus aastat Soomes ja suure osa sellest ajast veetsin omakorda reisides. Siis jõudis lastel kooliiga kätte ja tahtsime, et nad läheksid kooli Eestis. Pean olema enda suhtes aus, tunnistades, et ilmselt nappis minus jäägitut pühendumist lavale ning valmisolekut selle nimel paljudest asjadest loobuda.

Kas pöördud nüüd laulmise juurde tagasi?

Kindlasti ei hakka ma laulma!

Minu esmasteks ülesanneteks ooperijuhina on meie teatrile sobiva repertuaari, lavastusmeeskonna ning osatäitjate leidmine. Pean kandma hoolt selle eest, et Estonia lauljad püsiksid heas vormis ja areneksid pidevalt. Samal ajal hoian silma peal järelkasvul, et oleks tagatud järjepidevus.

Estonias töötab praegu mitu põlvkonda Mikke. Mis pisik see on, mis teid ikka ja jälle teatri juurde toob, kui mitte muusiku, siis mõne muu teatriga seonduva ametimehena?

Minu arvates peaksid teatris töötama inimesed, kes teatrit armastavad, ametikoht ise on

siinjuures teisejärguline. Ja pisikud kanduvad üle esmajärjekorras peresiseselt. Ju siis on teatripisikud kõikvõimalike vaktsiinide suhtes eriti vastupidavad. Näiteid, kus mitu põlvkonda töötavad ühes ja samas valdkonnas, on nii arstide, teadlaste, äritegelaste, kunstnike kui ka näitlejate hulgas aukartustäratavalt palju, ka Eestis. Näen selles pigem reeglit, mitte erandit.

Miks tulla üldse ooperisse?

Sest ooper on nii vägev! Oma olemuselt on see ju üks neist harvadest meelelahutusvormidest, mis hea õnnestumise korral võib puudutada kõiki meeli ja kõige sügavamaid emotsioone. Vaatamata ooperikunsti väärikale ajaloole elame siiski ajal, mil inimeste võimalused vaba aega sisustada on palju avaramad, kui neli sajandit tagasi, mil ooper oli alles noor ja uudne. Seepärast peame säilitama lugupidamise traditsioonide vastu ning püsima samal ajal värske ja kaasaegsena ja köitma publikut kõrge kunstilise tasemega.

Missugused teosed peaksid sinu arvates jõudma tulevikus Estonia repertuaari? Sinu enda lemmikooper(id)?

Konkreetseid nimetusi on veel vara välja hõigata, ehkki ooperitrupi repertuaar allub kindlatele seaduspärasustele. Vaadates kuu mängukava, leiab inimene sealt hetkega üles kolmneli ooperiliteratuuri raudvara hulka kuuluvat teost, lisaks midagi, millest ta on kuulnud, kuid ei ole veel näinud ning loomulikult lõpuks midagi ka

seiklushimulistele.

Minu jaoks on omanud erilist tähtsust kolm teost: Mozarti „Figaro pulm“, Puccini „Boheem“ ja Verdi „Macbeth“.

Lisaks võrratule muusikalisele elamusele sain just tänu nendele kolmele ooperile teada, mida tähendab vastutuse võtmine ja meeskonnatöö ning kuidas võib pühendunud suhtumine näiliselt tühistesse asjadesse kaasa tuua suure edu.

Üsna sageli ja naudime võrdselt hea meelega nii muusikakui ka sõnateatrit. Ooperitest olen ära näinud kõik uuslavastused ning enamuse põnevatest külalisesinejatest. Suvefestivalid toovad meeldivat vaheldust. Samuti olen kahel viimasel hooajal püüdnud vaadata võimalikult palju ooperite otseülekandeid New Yorgist ja Milanost, mida meie kinod vahendavad. \\\

Kui sageli sa oma perega teatris ja ooperis käid?

Küsitlenud Liina Viru

Kas teadsid, et enamus oopereid esitatakse originaalkeeles ja teatrisaalis toimuvatel etendustel on eesti- ja ingliskeelsed subtiitrid?

Operette, muusikale ja lasteetendusi mängitakse eesti keeles. Subtiitrite (ka võõrkeelsete) olemasolu saate kontrollida etenduse sisu juures aadressilt www.opera.ee.

Rahvusooper Estonia leht

3

OOPER //

Ooperihooaeg Tänavune soe suvi jätkub ooperi- ja operetisõpradele kirglikult ja kuumalt teatrisaalis. Lavale on jõudmas mitu väga haaravat ja tunneterohket armastuslugu, eelkõige „Boheem“ ja „Carmen“, millele lisanduvad Läti Rahvusooperi esituses „Madama Butterfly“ ja „Jevgeni Onegin“. Viimase puhul on tegemist uuslavastusega, mida mängitakse Riias esmakordselt vaid kuu aega enne Tallinna etendust. Juba lähipäevadel esietendub Estonias kauaoodatud operett „Silva“, millega teeb rahvusooperis oma lavastajadebüüdi Mart Sander. Nooremale publikule, kelle sõprus rahvusooperiga alles algamas, on tulemas kolm põnevat uuslavastust: „Pipi Pikksukk“, „Käsikivi kosmosest“ ja „Mõmmi jõuluaabits“. Kui jätkata loetelu kahe Eestis harva esitatud ooperi, „Tsaari mõrsja“ ja „Capuleti e i Montecchi“ kontsertettekannete ning juba olemasoleva repertuaariga, on selge, et 105. hooajal on põhjust külastada teatrit senisest oluliselt sagedamini – ooper on täie tervise juures, ta elab Estonias!

Mart Mikk, ooperijuht Giacomo Puccini ooper Oma võrratu muusikaga on „Boheem“ olnud möödunud sajandi üks mängitumaid oopereid. Selles on nii kirge, nooruslikkust, mängulisust kui ka muusikalisi vimkasid. Puccini oli suur teatrimees ja muusikaline dramaturg.

Aile Asszonyi, RO Estonia solist

AS Altia Eestil on suur au olla eesti kultuuri ühe alustala, Rahvusooper Estonia toetaja. Tegemist on väärtusega, mida ei ole võimalik rahas mõõta. Kindlasti oskab kultuuri väärtustav inimene hinnata ka joogikultuuri.

Ivar Aus, AS Altia Eesti tegevjuht

Animatsioon Puccini ooperi „Boheem“ lavakujundusest.

4 // 10/09/10

„Boheem“ Esietendus 29. oktoobril 2010 Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer, dirigendid: Risto Joost ja Mihhail Gerts, lavastaja: Ran Arthur Braun (Iisrael), lavakujundus: Ran Arthur Braun ja Riccardo Gallino (Itaalia), kostüümikunstnik: Elo Soode, valguskunstnik: Neeme Jõe. Solistid: Aile Asszonyi, Liisi Kasenõmm, Heli Veskus (Mimi), Helen Lokuta, Janne Ševtšenko

(Musetta), Oliver Kuusik, Mart Madiste, Gregory Warren (Rodolfo), Rauno Elp, Aare Saal (Marcello), Mart Laur, Priit Volmer (Colline), René Soom (Schaunard) jt.

XX sajandi alguse üks andekamaid meloodiameistreid Puccini on loonud oma kangelastele värvikad ja haaravad muusikalised portreed ning maalinud julgete kõlavärvide ja kaunite meloodiatega romantilise pildi Pariisist. Noorte muretutest elunautijate ja kirest pakatavate boheemlaste elu vürtsitavad armastus, lootus, meeleheide ning Pariisi pöörane elurütm… \\\

Ooperigala – Generatsioon XXXL Rahvusvahelist muusikapäeva tähistatakse ülemaailmselt igal aastal 1. oktoobril. Sellele traditsioonile pani 1975. aastal aluse legendaarne viiuldaja ja Rahvusvahelise Muusikanõukogu tollane president Sir Yehudi Menuhin, kes ütles oma pöördumises nõukogule: „Loodan, et rahvusvahelisest muusikapäevast kujuneb sündmus, mida hakkame tähistama igal aastal, propageerimaks muusikakunsti laiemalt ja tugevdamaks selle abil rahu ja inimestevahelisi sõprussidemeid.“ 1. oktoobril (Pärnu kontserdimajas) ja 2. oktoobril (Estonia kontserdisaalis) 2010 esinevad Kadri Kipper, Ivo Posti, Koit Soasepp ja Annely

Peebo (Viini Volksoper) ning RO Estonia solistid Aile Asszonyi, Aleksander Arder, Rauno Elp, Oliver Kuusik, Heli Veskus, Priit Volmer jt, dirigent Carlos Spierer (Saksamaa), õhtut juhib Chalice. \\\ Georges Bizet’ ooper

„Carmen“ Esietendus 26. mail 2011 Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer, dirigendid: Risto Joost, Mihhail Gerts ja Jüri Alperten, lavastaja: Walter Sutcliffe, kunstnik: Liina Keevallik.

Vaatamata „Carmeni“ ebaedule 1875. aasta esietendusel, ennustas Pjotr Tšaikovski sellele suurt tulevikku ja tal oli õigus… Lavastaja Walter Sutcliffe’i sõnul on Bizet’ kiredraama „Carmen“ väga mitmeplaaniline teos, „segu pingelisest psühholoogilisest draamast ja melodraamast, dokumentaalfilmist ja mustast komöödiast, mida esitatakse kord üld-, kord lähivõtet kasutades. „Carmenis“ on nii grandioosse ooperi, intiimse sõnateatri kui ka populaarse muusikaližanri sugemeid. Estonia lavastus mängib nende võimalustega, lastes dokumentaalfilmi jutustavatel elementidel rääkida XIX sajandi Sevillas hargnevat José ja Carmeni lugu.“ \\\

Muusika, mis väärib avastamist!

Vincenzo Bellini ooper

Nikolai Rimski-Korsakovi ooper

„I Capuleti e i Montecchi“

„Tsaari mõrsja“

Kontsertettekanne 11. novembril 2010 Estonia kontserdisaalis

Liina Keevalliku lavakujundus Bizet’ ooperile „Carmen”.

Fotod maketist.

Rahvusooper Estonia poistekoor hooajal 2010/11 Alustasime teatriaastat uute laulupoiste vastuvõtuga koori ning laululaagriga, kus valmistusime 16. septembril algavaks kontserdireisiks Kreekas. Kindlasti on poistele suureks elamuseks Estonia lavastustes osalemine. Algaval hooajal teevad poisid kaasa Puccini „Boheemis“ ja „Toscas“ ning Bizet’ „Carmenis“, mis on paljudele neist esimeseks lavaprooviks. Seista kõrvuti meie parimate solistidega on suur vastutus ja samas kogemus, mis jääb meelde kogu eluks! RO Estonia poistekoor on kutsutud osalema ka Mahleri Kaheksanda sümfoonia ettekandel Norras, rääkimata paljudest kontsertidest Eestis.

Tööd ja tegemist jätkub meil küllaga.

Hirvo Surva, poistekoori direktor-dirigent

Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer. Peaosades: Annely Peebo (Romeo) ja Irina Dubrovskaja (Giulietta).

Bellini oli Rossini ja Donizetti kõrval XIX sajandi alguse itaalia ooperi üks juhtfiguure, selle kuulsa „bel canto trio“ noorim liige. Suurepärase meloodiameistrina on ta mõjutanud paljusid kaasaegseid heliloojaid Verdist Lisztini. „I Capuleti e i Montecchi“ on helilooja üks populaarsemaid oopereid.

Selle libreto aluseks ei ole mitte Shakespeare’i „Romeo ja Julia“, vaid mitu erinevat itaalia kirjandusteost, peamiselt Luigi Scevola näidend „Giulietta e Romeo“. \\\

Kontsertettekanne 10. veebruaril 2011 Estonia kontserdisaalis Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer. Solistid: Roman Polisadov (Läti Rahvusooper), Marina Šagutš (Maria Teater), Vitali Bilõi (Moskva Novaja Opera), Dmytro Popov ja Angelina Švatška (Ukraina Rahvusooper), Mart Laur, Oliver Kuusik, Helen Lokuta, Juuli Lill, Ludmilla Kõrts, Pavlo Balakin, Aleksander Arder jt.

Populaarse orkestriteose „Šeherezade“ autor Rimski-Korsakov on ühtlasi loonud ka kuusteist ooperit. Helilooja arvukate värvikate muinasjutuooperite kõrval tõuseb „Tsaari mõrsja“ esile oma tugeva realistliku draamaga, selles on nii itaalia romantilise ooperi kui ka lausa shakespeare’iliku draama hõngu. Ooperi muusikas ja faabulas avalduv sügav traagilisus tõstab selle kõrgemale tavapärasest olustikudraamast.

Kontsert kuulub „EBU Euroraadio hooaega Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011“ ja jõuab Klassikaraadio vahendusel ka Euroopa ja Ameerika ooperisõpradeni. \\\

RO E Estonia loominguline juht ja peadirigent Arvo Volmer. pead

Rahvusooper Estonia leht

5

OOPER //

Ahjuõun jäätisega...

Alates 2010. aasta jaanuarist on kaunihäälne sopran Aile Asszonyi Rahvusooper Estonia koosseisuline solist. Tema kehastuses on Estonia lavale jõudnud juba mitu õnnestunud tegelaskuju – Naine (Tüüri „Wallenberg“), Amelia (Verdi „Maskiball“), Fiordiligi (Mozarti „Così fan tutte“) jt. Algaval hooajal lisanduvad neile Violetta (Verdi „La traviata“) ja Mimi (Puccini „Boheem“). Paljud aga ei tea, et hooaja esimese uue ooperi „Boheem“ lavastab Aile abikaasa Ran Arthur Braun. Rahvusooper Estonia leht uuris, milline näeb välja teatripere argipäev ja kuidas kohtusid eesti-ungari juurtega lauljanna ning Iisraelist pärit lavastaja.

Ran, mis võlub sind Puccini „Boheemi“ juures? „Boheem“ on üks armastatumaid ja tuntumaid oopereid maailmas – pole itaallast, kes ei oskaks laulda sellest mõnda aariat. „Boheemil“ on täiuslik muusika ja dramaturgia, ja on põnev jagada vaatajatega oma nägemust sellest.

Sinu abikaasa Aile Asszonyi hakkab laulma „Boheemis“ Mimid. Sinu nägemus sellest tegelaskujust?

Meil on mitu koosseisu ja Aile laulab Mimid ühes neist. Loo6 // 10/09/10

mulikult on mul Mimist oma nägemus, kuid iga laulja tõlgendab teda erinevalt. Mimi on iseseisev ja eneseteadlik naine, kuid ma ei usu, et tema armumine oleks toimunud ettekavatsetult. Kõik algab üksindusest ja soovist olla kellegagi koos. Mimisse tuleb armuda ja nautida koos temaga elu, mitte mõelda ooperi lõpule ja sellele, et Mimi sureb. Ooper räägib armastusest ja selle ainsaks ülesandeks on õpetada armastama ning olema armastatud.

2011. aasta suvel toob Rahvusooper Estonia Noblessneri valuko-

jas välja Wagneri „Parsifali“, mida lavastab Nicola Raab. Sina oled lavastaja assistent, räägi lähemalt sellest projektist. „Parsifal“ tuleb Eestis lavale esmakordselt. See on grandioosne projekt, mis toob kokku rahvusvahelise solistide koosseisu ja põneva lavastusmeeskonna, kes on varemgi teinud edukat koostööd. Seekord töötame aga ooperiga, mida ei etendata mitte teatris, vaid kohas, kus lavastuse kujunemisel on oluline mängukeskkond. „Parsifalist“ peaks kujunema kunstiline suursündmus.

Oled mitmekülgne inimene.

Lisaks ooperilavastamisele tegutsed ka muudel aladel?

Olen ühtlasi lavavõitluse koreograaf ja liikumisjuht, teen liikumisseadeid filmidele, draama- ja ooperilavastustele.

Viimati töötasin Walesi Rahvusooperis, Bregenzi festivalil Austrias ja olin dokumentaalfilmi „Bartitsu: The Lost Martial Art of Sherlock Holmes“ produtsent ja kaasrežissöör.

Kuidas sulle meeldib Eesti?

Kas oskad eesti keelt?

Armastan Eestit ja isegi Bregenzis kannan T-särki kirjaga „Eesti“. Arvan, et olen Eestile tiiru peale teinud ja mu lemmikpaik on Saaremaa.

Minu eesti keele kohta peaks küll Ailelt küsima! Hääldan neid väheseid sõnu, mida tean, üsna veenvalt. Ausalt öeldes, teiste keelte oskus ei aita eesti keele õppimisele kaasa. Peaksite kuulma, kuidas ma hääldan sõnu „ahjuõun jäätisega“ ja on kohutavalt naljakas öelda sisse hingates: „Issand jumal!“ ja „ilus“!

Kas räägite kodus palju teatrist ja muusikast?

R.: Jah, see on osa meie elust.

Muusika on üks meie ühiseid keeli.

A.: Räägime palju esinemisest, kuid mitte ainult ooperiga seoses, sest Ran tegeleb ka draamalavastuste ja filmidega.

R.: Põhiliselt saame olla koos proovide ja etenduste vahelisel ajal ja siis on ju vajadus jagada vahepeal saadud uusi elamusi.

Ran on pärit Iisraelist ja sina, Aile, Eestist. Kuidas te kohtusite?

A.: Gentis, restoranis „Amadeus“, kus sõime ühiste sõpradega lõunat.

R.: Ma ei teagi, kas oli toit nii suurepärane või seltskond, kuid lahkusime restoranist millegi enama kui lihtsalt täiskõhu tundega. See oli armastus esimesest silmapilgust, kuigi mõned meist ei taha seda tunnistada!

A.: Hea küll, ma tunnistan seda! Ran võttis mu sel õhtul jalust nõrgaks! Olime restoranist lahkumas ning seisime kõrvuti garderoobis peegli ees ja Ran ütles: „Vaata! Oleme ühepikkused, meil on sarnase kujuga silmad – las su vanemad helistavad minu vanematele ning korraldavad pulmad!“ Ta ajas mind täiesti närvi!

R.: Igatahes oleksime kohtunud ka poole aasta pärast Amsterdamis ühes lavastuses, milles mõlemad osalesime.

Viibite sageli maailma eri paikades. Kus on teie kodu? Kui kaua saate seal viibida ja kas piisavalt?

R.: Meie kodu on Skype’is.

A.: See kõlab nii koledalt!

R.: Kodu on koos veedetud aeg.

A.: Ja kodu on väikeses külakeses Põhja-Itaalias, Como järve ääres. Tegelikult viibime seal harva. Olen loomult väga kodune inimene ja minu jaoks ei ole kodus veedetud aeg kunagi piisav. Aga mis parata, reisimine käib meie tööga kaasas.

R.: Meie elu on väga liikuv ja seepärast on kodu seal, kus aeg peatub ja võimaldab meil lihtsalt olla.

Dokumentaalfilmi „Bartitsu: The Lost Martial Art of Sherlock Holmes” võtetel.

Mis on teie kodune keel?

A.: Räägime peamiselt inglise keelt.

R.: Tegelikult on see kõigi nende keelte segu, mida oskame – inglise, eesti, heebrea, itaalia, saksa ja hollandi keel. Neile lisanduvad sõnad ja häälitsused, mida koha peal välja mõtleme, et oma tundeid täpsemalt väljendada.

A.: Kasutame iga päev vähemalt kolme-nelja keelt.

Aile, kas lavastajast abikaasal on sõna sinu rollide kujunemisel?

Jah ja ei. Rolli ettevalmistamise faasis meeldib mulle väga arutleda Raniga loo ja rolli tagamaade üle.

Võime tundide viisi vestelda loo tegelaskujude ja nendevaheliste suhete, oleviku, mineviku ja tuleviku üle. Harjutamise faasis ammutan ideid nagu käsn. Ran on väga hea inspireerija, ta tunneb minu olemust hästi ja oskab mu fantaasiat toita.

Prooviperioodis suunavad ja inspireerivad mind juba dirigent, lavastaja ja lavapartnerid.

Mis võlub sind Puccini ooperi „Boheem“ juures?

Kindlasti muusika. „Boheem“ on möödunud sajandi üks mängitumaid oopereid, eelkõige oma võrratu muusika pärast. Selles on võrdselt kirge, nooruslikkust, mängulisust ja muusikalisi vimkasid. Puccini oli suur teatrimees ja muusikaline dramaturg... Hästi esitatud Puccinit kuulates jääb mulje, nagu oleks laulmisel tegemist suurte vabadustega, kuid tegelikult on helilooja peensusteni kõik aeglustused, kiirendused ja laiendused ning dünaamikamärgid partituuri sisse kirjutanud. Kõik on juba noodis olemas, ole lahke ja kanna see vaid ette!

Missugune on sinu Mimi?

Mimi on nutikas ja julge tüdruk, pehme ja naiselik, kuid samas väga tugev. Tema armastus on vaba omamise vajadusest.

Oma esimeses aarias kirjeldab Mimi Rodolfole oma elu: „Elan kasinalt, väikeses heledas toake-

Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 Euroopa kultuuripealinna traditsioon sai alguse 1985. aastal. Euroopa kultuuripealinna tiitlit jagab Tallinnaga 2011. aastal Turu linn Soomes.

ses vaatega katustele ja taevale.

Kui saabub kevad, on esimene päikesekiir minu! Aprilli esimene soe suudlus on m-i-nu!“ Mimis on poeedi hingelist vabadust, milleni minu arvates Rodolfo ooperis toimuvate sündmuste ajal veel ei küündi...

Kui Mimi aeg saab täis, ta lihtsalt lahkub ja astub edasi…

On sul lemmikheliloojaid või –rolle?

Minu jaoks ei ole muusikas seda ühte ainust ja õiget. Mulle meeldivad konkreetsed teosed.

Armastan bel canto ajastu heliloojaid Bellinit ja Donizettit.

Rossini muusika, mis mulle tohutult meeldib, ei istu minu häälele üldse. Seevastu sobib Verdi hästi ja tema tugevad kangelannad meeldivad mulle.

Mozartit on väga lahe laulda, kuigi see nõuab suurt vokaaltehnilist kontrolli. Olen keeldunud laulmast Paminat „Võluflöödis“, sest ma ei talu seda tüüpi tegelasi. Katsun hoiduda rollidest, mis mind ei kõneta – ma ei oska olla laval, kui mul puudub sõnum.

Ungari on sinu esiisade maa – kui palju on sinus ungari verd?

Minus on madjarit täpselt pool.

Mu isa oli Taga-Karpaatia ungarlane.

Kunagi kirjutasin oma lõbuks kuhugi ka üles meie perekonnanime erinevaid versioone: tavaliselt lähevad segi s-d ja z-d ja y-id ja i-d. Kui see nimi kord juba silme eest läbi käinud, siis see naljalt meelest ei lähe. \\\ Küsitlenud Liina Viru

Rahvusooper Estonia leht

7

OOPER //

Richard Wagneri ooper

„Parsifal“ 25., 26., 27. ja 28. augustil 2011 kell 18.00 Noblessneri valukojas Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 ja Nargen festivali raames Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer, dirigent: Risto Joost, lavastaja: Nicola Raab (Saksamaa), kunstnik: Robert Innes Hopkins (Suurbritannia), valguskunstnik: David Cunningham (Šotimaa), lavastaja assistent: Ran Arthur Braun (Iisrael). Saksa keeles eestija ingliskeelsete subtiitritega.

Wagneri viimane ooper „Parsifal“ on ooperiliteratuuri üks keerulisemaid teoseid, mis esitab tõsise väljakutse nii solistidele, orkestrile kui ka koorile. „Parsifal“ on erakordselt väljendusjõuline ja ammendamatut avastamisrõõmu pakkuv teos ning ainus ooper, mille helilooja kirjutas Bayreuthi Festspielhausi erilist akustikat ja võimalusi silmas pidades. Selles ooperis õnnestus Wagneril kõige täiuslikumalt ühendada keskaja mütoloogia oma muusikaga. Wagner on laenanud motiive keskaegsest Graali legendist, Wolfram von Eschenbachi eeposest „Parzival“, Chrétien de Troyes’ „Percevalist“, piiblist, Schopenhaueri filosoofiast ja budismist. See on teos, mis küpses heliloojal kaua ja mida on valmistanud ette tema varasemad ooperid, eriti „Tristan ja Isolde“ (esietendus Rahvusooper Estonias menukalt 2008. aasta mais).

Ooperi muusikaline keel on oma aja kohta julge ja erakordselt värvikas. Helilooja Claude Debussy on „Parsifali“ nimetanud „kauneimaks helimonumendiks, mis on eales muusika auks püstitatud“.

Rõhutades ooperi erilisust oma teiste lavateoste kõrval, keelas Wagner kolmekümneks aastaks selle lavastamise väljaspool Bayreuthi ooperimaja. 1903. aastal võitis Metropolitan Opera endale siiski kohtu kaudu õiguse „Parsifali“ lavastada. Nii algas ooperi lavaelu väljaspool Bayreuthi Festspielhausi.

Nicola Raab on rahvusvaheliselt tuntud noor lavastaja, kelle lennukas karjäär on viinud ta Viini ja Baieri Riigiooperisse, Zürichi Ooperisse, Salzburgi festivalile, Torino Teatro Regiosse, Veneetsia Teatro la Fenice’sse ja mujale.

2009. aastal tõi ta Viinis menukalt lavale Francesco Conti tragikoomilise ooperi „Don Chisciotte“ ja Benjamin Britteni „Owen Wingrave’i“. \\\

8 // 10/09/10

„Festspielhausist täiesti kõnevõimetuna välja astudes, teadsin, et olen saanud osa ülimast hingesuurusest ja kannatusest ning et see kogemus jääb eluks ajaks pühana ja rikkumatuna mu hinge.“ Gustav Mahler pärast „Parsifali“ esietendust

Esmakordne ja suurejooneline – Wagneri „Parsifal“ Eestis Intervjuu lavastaja Nicola Raabiga „Wagneri saavutused muusikateatri valdkonnas on uskumatult olulised.

Ta näitas, kuhu muusikateater on võimeline liikuma ning mida on võimalik laval väljendada.“ Nicola Raab

Palun tutvusta „Parsifali“ lavastusmeeskonda ja lauljaid.

Osatäitjate valimine alles käib, kuid kindlasti tuleb kaks koosseisu – suurema Wagneri laulmise kogemusega lauljad ja nooremad, kellele see on hea võimalus end proovile panna.

Tegelikult vajame lauljaid, kes oleksid avatud mõtlemisega ja valmis laulma Wagnerit antud tingimustel. Kui koosseisus on kas või üks laulja, kes ei mõista, et Noblessneri valukoda on midagi muud kui kõigi muga-

vustega ooperimaja, siis ei sobi ta sellesse projekti.

Mida see ooper sulle tähendab?

Ma ei saa öelda, et oleksin „Parsifali“ väga kiindunud, sest selles on palju kristlikku sümboolikat ja mul tekkis küsimus, kuidas peaksin seda üdini tänapäevase inimesena tõlgendama? Hiljem mõistsin, et kristlus on ainult pealiskiht, sest Wagner ei olnud usklik inimene. Väga paljud, ka Wagneri fännid, tahaksid „Parsifali“ näha läbi ja lõhki krist-

liku ooperina, kuigi helilooja ei maini mitte kusagil otseselt jumalat. Kui teosesse süveneda, siis ei saa seda üheselt tõlgendada, sest selles on palju erinevaid sümboleid nagu kõigis Wagneri teostes. Ooperi viimane lause „Olgu õnnistatud meie lunastaja“ jätab lahtiseks, kes on lunastaja. On see Parsifal, Amfortas, Jumal, või teadmine? „Parsifali“ lavastamiseks on palju võimalusi, näiteks jutustada lugu või seda kommenteerida. Bayreuthiski on lavale tulnud erinevaid versioone, 2004. aastal näiteks Christoph Schlingensiefi Aafrika etnosugemetega lavastus, millest tuli suur skandaal, kuid minu arvates oli see suurepärane. Järgmise „Parsifali“ lavastas Stefan Herheim, kes leidis igale tegelasele ja situatsioonile vaste Saksamaa või Wagneri suguvõsa ajaloos.

Herheim sai hakkama millegi erakordsega. Tahan öelda, et see ooper kannab kõik välja.

Tallinnas on meil tegemist väga omanäolise esinemiskohaga, mis muudab kogu lavastuse eriliseks. Lavastamine sõltub ajast, kohast ja kontekstist.

See ei tähenda, et lähtuksin konkreetse paiga ajaloost, kuid peab ära tabama, milline jutustamise viis siin toimib. Võime

kunstnikuga luua ulmelise lahenduse, kuid lõpuks tahan ma ikkagi lugu jutustada.

Kõigepealt tuleb vastu võtta tähtsad otsused, näiteks – mis on Graal? Kui oletada, et see on anum, siis saab sellesse midagi sisse panna ja see on väga oluline. Libreto järgi oli selles Kristuse veri, kuid minu jaoks on oluline, et Graalis on tühimik ja saab ise valida, millega seda täita. Ooperi sümboolikas on Graali kõrval tähtis ka üks teine ese, mis usaldati kuningas Titureli valdusesse – oda, millega haavati ristil rippuvat Jeesust. Need on kaks vastandit – üks, millesse on võimalik midagi panna ja teine, mis on ja jääb alati hävitavaks relvaks.

Niisiis kaks vastandit – hea ja halb. Võib-olla on kõigil meist oma tähenduse ja sisuga Graal ning alles selle leidmisel mõistad Graali olemust. Seda püüangi näidata.

Kaalusid ka teiste esinemispaikade kasutamist. Miks langes valik Noblessneri valukojale?

„Parsifali” tehnikanõukogu Noblessneri valukojas 31. augustil 2010.

Vasakult: Robert Innes Hopkins, Nicola Raab, Arvo Volmer, David Cunningham ja Mart Mikk.

Olen alati tahtnud lavastada mahajäetud tööstushoones.

Minu assistent Ran Braun, Estonia lavastaja Neeme Kuningas ja projektijuht Rein Mikk otsisid kümme päeva, käisid läbi mitu erinevat kohta, kuid

Robert Innes Hopkinsi lavakujundus Wagneri ooperile „Parsifal”.

Fotod maketist.

ükski neist polnud päris õige – kord ei sobinud akustika, kord oli midagi muud puudu... Käisime ka Pirita kloostri varemeis ja olin juba valmis seal lavastama. Päev hiljem aga läksime Noblessneri valukotta ja ma tundsin, et see on õige koht.

Paljud kardavad Wagneri oopereid, sest need on pikad ja vajavad süvenemist. Eestis puudub ka Wagneri esitamise traditsioon. Mida ütleksid kõhklevale inimesele julgustuseks?

Teadvusta endale, et ooper on pikk, kuid tule kohale ja lase end toimuval kaasa haarata.

See on täiesti hoomatav ooper.

Piisab sisu kokkuvõtte lugemisest, et olla võimeline kogema ooperi erinevaid tasandeid.

Siin on kaks maailma – üks, mis peab ennast heaks ja teine, mida hea peab halvaks. Tegelikult on heal maailmal probleem – ta on takerdunud soovi olla parem kui lihtsalt hea. See on väga oluline ja ma püüan seda oma lavastuses ka välja tuua – näidata maailma, mis ei ole võimeline lahendama endast tulenevat probleemi.

„Parsifali”piletid müügil alates 1. oktoobrist hinnaga 290–790 krooni.

Ooper räägib inimlikkusest ja inimeseks olemisest. Need teemad on aegumatud ja seepärast puudutab see teos meid ikka ja jälle, ükskõik, mis nurga alt seda vaadata. See on omaette maailm. \\\ Küsitlenud Liina Viru

Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 raames tuleb 10. veebruaril kontsertesitusele ka Nikolai Rimski-Korsakovi ooper „Tsaari mõrsja“. Kontsert kuulub EBU Euroraadio hooaega „Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011” ja jõuab Klassikaraadio vahendusel Euroopa ning Ameerika ooperisõpradeni.

Kas teadsid, et külastajatel on võimalik ette tellida jooke ja suupisteid, mida serveeritakse etenduste eel või vaheajal teatri Sinises saalis? Talveaias toimuvate etenduste ja kontsertide puhul kaetakse laud enne üritust. Vt. lähemalt www.opera.ee.

Rahvusooper Estonia leht

9

OPERETT //

Imre Kálmáni operett

„Silva“ Esietendus 16. septembril 2010 Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten, dirigent: Erki Pehk, lavastaja ja kunstnik: Mart Sander, koreograaf: Marina Kesler, lavavõitlusekoreograaf: Hellar Bergmann, valguskunstnik: Anton Kulagin.

Särav, kirglik ja sentimentaalne „Silva“ on Kálmáni loomingu üks tippe ning operetiajaloo tähtsamaid teoseid. „Silva“ vallutas publiku juba peaproovis. „Niisuguseid meloodiaid nagu „Teeme pesa endale…“ ja „Jah, ilma naisteta on kurb maailm…“ teavad isegi need, kes ei ole kunagi sattunud teatrisse. Lavastajale on see hea materjal: sellest võib teha pesuehtsa komöödia või tuua esile loo traagilise alatooni või jutustada vahetu loo inimestest, kes süsteemi hammasrataste vahele lõksu jäädes ihkavad olla kõigest vaid inimesed, kuid ei saa seda endale lubada. Püüan teha moodsa sõnumiga lavastuse, vaatamata sellele, et lavakujundus on rõhutatult, peaaegu karikatuurselt vanamoodne. Miski ei näita meile meie veidrusi paremini, kui nende nägemine kõverpeeglis.“ \\\ Lavastaja Mart Sander

Jah, ilma operetita on kurb maailm!

Mart Sander, René Soom (krahv Boni) ja Aare Saal (Edwin) „Silva“ proovis.

All paremal: Janne Ševtšenko (Silva) ja Andres Köster (Edvin).

Operetigala – Sulev Nõmmik 80 9. jaanuaril 2011 Lavastaja: Neeme Kuningas Rahvusooper Estonia tähistab armastatud näitleja, lavastaja ja huumoriklassiku kaheksakümnendat sünniaastapäeva hoogsa ja heatujulise operetigalaga. Nõmmiku loodud Uduvere Ärni tegelaskuju oli oodatud esineja teles ja raadios, tema osalusel valminud aegumatu huumoriga vürtsitatud telefilmid „Mehed ei nuta“, „Noor pensionär“ ja „Siin me oleme“ on muutunud kultusfilmideks. Estoniaga oli Sulev Nõmmik seotud tantsija, näitleja, näitejuhi ja lavastajana alates 1947. aastast kuni oma surmani 1992. aastal. Sel õhtul pakuvad Estonia solistid, koor ja orkester aegumatut huumorit ja särtsakaid operetimeloodiaid Sulev Nõmmiku poolt lavale toodud operettidest. \\\

All vasakul: Helen Lokuta (Silva) ja René Soom (krahv Boni).

Kas teadsid, et pensionäridele on soodusetendused 40% odavamad? Vt. lähemalt mängukavast (* märgitud etendused).

Kas teadsid, et kõige lihtsam on piletit osta internetist? Vt. www.piletimaailm.com ja www.piletilevi.ee.

10 // 10/09/10

Ball, sümfooniakontsert, festival Mul on väga hea meel alustada Rahvusooper Estonia peakoormeistrina juba teist hooaega.

Meie koor koosneb säravatest lauljatest, kes on andnud end laulukunsti kõige komplitseerituma vormi – ooperi teenistusse. Nad armastavad teatrit ja on valmis looma igal õhtul midagi kordumatut. Algav hooaeg esitab rahvusooperi koorile palju väljakutseid nii teatrikui ka kontserdilaval. Lisaks regulaarsele osalemisele teatrietendustel on kooril kavas anda novembrikuu lõpus a cappella kontsert saksa romantilisest koorimuusikast, kus peateosena kõlab Richard Straussi „Saksa motett“. Sel hooajal esineb koor ka Bellini „I Capuleti e i Montecchi“ ja Rimski-Korsakovi „Tsaari mõrsja“ kontsertesitusel ning Carl Orffi kantaadi „Carmina burana“ ettekandel. Kuid kõige tähtsam on meie igapäevane töö teatrisaalis. Püüame anda endast parima, et kasvatada publiku armastust ooperižanri vastu.

Risto Joost, RO Estonia peakoormeister

Estonia ball 31. detsembril 2010 Vana-aasta õhtul kutsub rahvusooper kuulama George Gershwini lahedat muusikat parimate solistide esituses, kogema särtsakat Manhattani ööelu ja tantsima suure sümfooniaorkestri saatel. Balli esimeses pooles tuleb ettekandele Arne Miku lavastatud revüü „Gershwini rapsoodia“, peaesinejaks Beninis sündinud USA ja prantsuse taustaga džässitäht Mina Agossi.

Prantsuse džässiajakiri Le Jazz Hot on teda nimetanud XXI sajandi uute traditsioonide tõrvikukandjaks, tänase põlvkonna hääleks, kes purustab müüdi muusikalistest piiridest ja kultuuriidentiteetidest, seades esikohale originaalsuse.

Balanchine’iga algas Ameerika tantsumaailmas uus elu. Ta armastas 1930. aastate muusikale ja muusikalifilme ning Fred Astaire’i. Midagi sellest energiast kandus üle ka tema ballettidesse. 1970. aastal loodud “Who Cares?” on kummardus Broadwayle ja muusikalidele.

Nanette Glushak

Balli teises pooles tuleb ettekandele maailma ühe tippkoreograafi George Balanchine’i ballett „Who Cares?“. 1970. aastal lõi Balanchine balleti „Who Cares?“ kuueteistkümnele Gershwini laulule (sh „I Got Rhythm“, „The Man I Love“, „Embraceable You“ ja „My One and Only“). Teose energia kumab läbi igast Balanchine’i perfektse tehnikaga seatud sammust. Balleti toob lavale Ballet du Capitole’i kunstiline juht Nanette Glushak.

Lisaks suurepärasele eeskavale ja tantsumuusikale on tänavune ball mitmes mõttes eriline: ballilt Estonia majast kõlab Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese uusaastatervitus eesti rahvale, kuulutatakse välja euro tulek ja Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011.

Džässitäht Mina Agossi.

Eesti Rahvusringhäälingu abil jõuab uusaastaöö telepilt Estonia majast igasse kodusse.

Saada vana aasta ära rõõmuga, et tulla saaks uus ja parem! \\\ Sümfooniakontsert:

Orffi „Carmina burana“ ja Dvořáki Sümfoonia nr 9 17. märtsil 2011 Estonia kontserdisaalis RO Estonia solistid, koor ja orkester, Estonia seltsi segakoor. Dirigent: Arvo Volmer.

Kontserdi esimeses pooles kõlab tšehhi rahvusliku muusika võtmefiguuri Antonín Dvořáki viimane ja kuulsaim sümfoonia – Üheksas, alapealkirjaga „Uuest maailmast“, op 95 (1893). Teos on valminud helilooja Ameerika perioodil (1892–1895) ning inspireeritud sellest maast ja kultuurist.

New Yorgi Carnegie Hallis toimunud esiettekandel võeti teos vastu juubeldades, aplausitorm puhkes sümfoonia kõigi osade järel.

Carl Orfi populaarseim lavaline kantaat orkestrile, koorile ja solistidele „Carmina burana“ on valminud aastail 1935–1936. Selle tekstid pärinevad keskaegsest käsikirjalisest kogumikust „Carmina burana“, kuhu on koondatud XI

–XIII sajandist pärit rändnäitlejate, üliõpilaste ja benediktiinimunkade peamiselt ladina- ja ülemsaksa, aga ka provanssaalikeelsed luuletused ja näidendid. Helilooja valis kogumikust kakskümmend neli laulu ning rühmitas need vastavalt teemadele „vein ja meelelahutus“, „looduse ja kevade ülistamine“ ning „armastus“. See on ülistuslaul elule selle erinevais värvikais vormides ja igaveses ringkäigus. \\\

Ooperi- ja balletifestival „Suveöö tähed“ 1.–11. juuni 2011 Rahvusooper Estonia läheb soojale suvele ja rannahooajale vastu traditsiooniks kujunenud festivaliga „Suveöö tähed“. Publiku rõõmuks säravad muusikataevas tunnustatud ooperi- ja balletitähed nii kodu- kui ka välismaalt.

Festivalil tulevad ettekandele Bizet’ ülipopulaarne ooper „Carmen“, Delibes’i muinasjutuline ballett „Coppélia“, Tallinna Balletikooli noorte tantsijate balletigala, Puccini ooper „Tosca“, Harangozó lustakas ballett „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“; Nixoni ballett „Kolm musketäri“, Tüüri ajaloolis-fantastiline ooper „Wallenberg“ ja MacMillani ballett „Manon“. \\\ Rahvusooper Estonia leht

11

MÄNGUKAVA // SAALI PLAAN, HINNAD

Mängukava 2010/2011 September 2010

November 2010

R 10 18.00 ARMASTUS KOLME APELSINI VASTU (C) L 11 18.00 ROMEO JA JULIA (C) P 12 12.00 ESTONIA TURUPÄEV K 15 19.00 ROMEO JA JULIA (E) N 16 19.00 SILVA I. Kálmáni operett Esietendus! (I) R 17 19.00 COSÌ FAN TUTTE* (C) R 17 19.00 DANCE BY PÄRT Tantsuetendus Paide kultuurikeskuses L 18 19.00 SILVA (A) P 19 12.00 COPPÉLIA (F) K 22 18.00 NAHKHIIR (B) N 23 18.00 COPPÉLIA (E) R 24 12.00 OOPERIGALA LASTELE (H) R 24 18.00 COSÌ FAN TUTTE (C) L 25 18.00 LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI (D) P 26 17.00 ARMASTUS KOLME APELSINI VASTU (D) T 28 19.00 SILVA (A) K 29 19.00 ARMASTUS KOLME APELSINI VASTU (D)

T 02 19.00 NAHKHIIR (B) K 03 12.00 OOPERIGALA LASTELE (H) K 03 19.00 LUIKEDE JÄRV (E) N 04 19.00 LA TRAVIATA (D) A. Kaal 70, U. Tauts 75 L 06 19.00 BOHEEM (B) P 07 12.00 LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI* (G) P 07 19.00 SILVA (A) K 10 19.00 NAHKHIIR (B) N 11 19.00 I CAPULETI E I MONTECCHI Kontsertettekanne Estonia kontserdisaalis R 12 19.00 COSÌ FAN TUTTE (C) L 13 19.00 LUIKEDE JÄRV (C) P 14 17.00 ARMASTUS KOLME APELSINI VASTU (D) T 16 19.00 SILVA (A) K 17 19.00 NAHKHIIR (B) N 18 19.00 BOHEEM (C) R 19 19.00 KOLM MUSKETÄRI* (D) L 20 19.00 COSÌ FAN TUTTE (C) P 21 17.00 LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI (F) K 24 19.00 LA TRAVIATA (E) N 25 19.00 NAHKHIIR* (B) R 26 19.00 ARMASTUS KOLME APELSINI VASTU (C) L 27 19.00 KOLM MUSKETÄRI (C) P 28 12.00 KÄSIKIVI KOSMOSEST O. Ehala/L. Tungla muusikaline lastelavastus kammersaalis.

Esietendus!

P 28 17.00 SILVA (A)

Oktoober 2010 R 01 19.00 Ooperigala – GENERATSIOON XXXL. Pärnu kontserdimajas L 02 19.00 Ooperigala – GENERATSIOON XXXL. Estonia kontserdisaalis P 03 17.00 ROMEO JA JULIA (E) K 06 19.00 NAHKHIIR (B) N 07 19.00 TUHKATRIINU* (E) R 08 19.00 KOLM MUSKETÄRI (D) L 09 19.00 LA TRAVIATA (C) P 10 12.00 COPPÉLIA (F) T 12 19.00 SILVA (A) K 13 19.00 LA TRAVIATA (E) N 14 19.00 LUIKEDE JÄRV (E) R 15 19.00 TUHKATRIINU (D) L 16 19.00 KOLM MUSKETÄRI (C) P 17 17.00 NAHKHIIR Välja müüdud!

N 21 19.00 ARMASTUS KOLME APELSINI VASTU* (D) R 22 19.00 ROMEO JA JULIA (D) L 23 19.00 NAHKHIIR (A) P 24 17.00 LUIKEDE JÄRV (E) K 27 19.00 SILVA (A) N 28 19.00 COPPÉLIA* (E) R 29 19.00 BOHEEM G. Puccini ooper Esietendus! (A) L 30 19.00 BOHEEM (B) P 31 12.00 LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI (G)

12 // 10/09/10

Detsember 2010 N 02 19.00 BOHEEM (C) R 03 19.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett Esietendus! (B) L 04 19.00 ARMASTUS KOLME APELSINI VASTU (C) P 05 12.00 PÄHKLIPUREJA (C) P 05 19.00 SILVA (A) T 07 19.00 NAHKHIIR (A) K 08 19.00 TUHKATRIINU (D) N 09 19.00 PÄHKLIPUREJA (E) R 10 19.00 NAHKHIIR Välja müüdud!

L 11 12.00 PÄHKLIPUREJA Välja müüdud!

L 11 19.00 LA TRAVIATA (C) P 12 12.00 OOPERIGALA LASTELE (H) P 12 17.00 SILVA (A) T 14 19.00 SILVA (A) K 15 12.00 PÄHKLIPUREJA (E) K 15 19.00 PÄHKLIPUREJA (E)

N 16 19.00 R 17 19.00 L 18 19.00 P 19 12.00 P 19 17.00 T 21 19.00 K 22 19.00 T 28 19.00 K 29 19.00 R 31 20.00

COSÌ FAN TUTTE (D) PÄHKLIPUREJA (D) TUHKATRIINU (C) PÄHKLIPUREJA (D) PÄHKLIPUREJA (D) SILVA (A) LA TRAVIATA* (D) NAHKHIIR (B) PÄHKLIPUREJA (E) ESTONIA BALL (K)

R 28 19.00 KOLM MUSKETÄRI (D) L 29 19.00 ARMASTUS KOLME APELSINI VASTU (C) P 30 12.00 METSHALDJAS (La Sylphide) (F) P 30 19.00 MINU VEETLEV LEEDI Väino Puura 60 (B)

Veebruar 2011

Detsembris lastele Kammersaalis KÄSIKIVI KOSMOSEST O. Ehala/L. Tungla muusikaline lastelavastus kooliealistele.

Piletihind 180/90 EEK N 02 12.00, 14.00 L 04 12.00, N 09 12.00 L 11 12.00, P 12 12.00 T 14 11.00, 13.00 N 16 16.00, R 17 12.00 L 18 14.00, P 19 12.00 T 21 12.00, 14.00

K 02 19.00 N 03 19.00 R 04 19.00 L 05 19.00 P 06 17.00 K 09 19.00

Detsembris mudilastele Talveaias MÕMMI JÕULUAABITS T. Kõrvitsa/H. Männi jõulumuusikal mudilastele. Piletihind 100 EEK K 01 10.00 Esietendus!, 13.00 N 02 10.00, 13.00 P 05 11.00, 14.00 T 07 10.00, 13.00 K 08 10.00, 13.00 R 10 10.00

R 11 19.00 R 11 19.00

Jaanuar 2011 N 06 19.00 R 07 19.00 L 08 19.00 P 09 12.00 P 09 19.00

NAHKHIIR (B) PÄHKLIPUREJA (D) BOHEEM (B) PÄHKLIPUREJA (E) Operetigala – SULEV NÕMMIK 80 (A) K 12 19.00 KOLM MUSKETÄRI (E) N 13 19.00 COSÌ FAN TUTTE* (D) R 14 19.00 SILVA Välja müüdud!

L 15 19.00 METSHALDJAS (La Sylphide) (D) P 16 17.00 SILVA Välja müüdud!

Läti RO külalisetendused: T 18 19.00 GISELLE A. Adami ballett (I) K 19 19.00 HELGE OJA D. Šostakovitši ballett (I) R 21 19.00 MADAMA BUTTERFLY G. Puccini ooper (J) L 22 19.00 JEVGENI ONEGIN P. Tšaikovski ooper (J) P 23 17.00 JEVGENI ONEGIN P. Tšaikovski ooper (J) K 26 19.00 SILVA (A) N 27 19.00 BOHEEM* (C)

N 10 19.00 N 10 19.00

L 12 19.00 L 12 13.00 L 12 18.00 T 15 19.00 K 16 19.00 N 17 19.00 R 18 19.00 L 19 19.00 P 20 17.00 R 25 19.00 L 26 19.00 P 27 12.00

NAHKHIIR (B) LA TRAVIATA* (E) LUIKEDE JÄRV (C) COSÌ FAN TUTTE (C) KOLM MUSKETÄRI (E) MINU VEETLEV LEEDI (C) BALLETIÕHTU (F) TSAARI MÕRSJA N. Rimski-Korsakovi ooperi kontsertettekanne Estonia kontserdisaalis MASKIBALL (C) BALLETIÕHTU Pärnu kontserdimajas BALLETIÕHTU (E) SILVA Pärnu kontserdimajas SILVA Pärnu kontserdimajas NAHKHIIR (B) MASKIBALL (D) LUIKEDE JÄRV (E) PADAEMAND* (C) BALLETIÕHTU (E) MINU VEETLEV LEEDI (C) SILVA (A) PADAEMAND (B) KOLM MUSKETÄRI (E)

Märts 2011 K 02 19.00 N 03 19.00 R 04 19.00 L 05 19.00

P 06 12.00 K 09 19.00 N 10 19.00 R 11 19.00 L 12 12.00 L 12 19.00 T 15 12.00 K 16 19.00 N 17 19.00 N 17 19.00

LUIKEDE JÄRV* (E) COSÌ FAN TUTTE (D) BALLETIÕHTU (E) PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/ Ü.Vinteri muusikal Esietendus! (D) PIPI PIKKSUKK (E) MINU VEETLEV LEEDI (C) COPPÉLIA (E) ARMASTUS KOLME APELSINI VASTU (C) PIPI PIKKSUKK (E) BOHEEM (B) PIPI PIKKSUKK (E) PIPI PIKKSUKK (E) BALLETIÕHTU* (F) C. ORFFI „CARMINA BURANA“ ja A. DVOŘÁKI

SÜMFOONIA NR 9 Estonia kontserdisaalis R 18 19.00 LA TRAVIATA (C) L 19 13.00 MINU VEETLEV LEEDI Jõhvi kontserdimajas L 19 18.00 MINU VEETLEV LEEDI Jõhvi kontserdimajas P 20 17.00 COPPÉLIA (E) T 22 19.00 MINU VEETLEV LEEDI (C) K 23 19.00 NAHKHIIR (B) N 24 19.00 TUHKATRIINU (D) R 25 19.00 COPPÉLIA (D) L 26 12.00 PIPI PIKKSUKK (E) L 26 19.00 TUHKATRIINU (B) K 30 19.00 SILVA (A) N 31 19.00 MASKIBALL (D)

Aprill 2011 R 01 L 02 L 02 P 03

19.00 12.00 19.00 17.00

K 06 19.00 N 07 19.00 R 08 L 09 P 10 T 12

19.00 19.00 17.00 19.00

K 13 19.00 N 14 19.00 R 15 19.00

L 16 12.00 L 16 19.00 P 17 12.00 T 19 K 20 T 26 K 27

19.00 19.00 19.00 19.00

N 28 19.00 R 29 19.00 L 30 19.00

SILVA (A) PIPI PIKKSUKK (E) BOHEEM (B) MINU VEETLEV LEEDI (C) MASKIBALL (D) MANON K. MacMillani ballett Esietendus! (A) BOHEEM (B) MANON (B) PIPI PIKKSUKK (E) MINU VEETLEV LEEDI* (C) PIPI PIKKSUKK (E) MANON (C) ARMASTUS KOLME APELSINI VASTU Peaosades HelikonOpera solistid (B) PIPI PIKKSUKK (E) LA TRAVIATA (B) LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI (F) SILVA (A) LUIKEDE JÄRV (E) NAHKHIIR (B) ARMASTUS KOLME APELSINI VASTU (E) TOSCA* (D) Rahvusvahelise tantsupäeva BALLETIGALA (B) Rahvusvahelise tantsupäeva BALLETIGALA – Kaie Kõrb 50 (B)

Mai 2011 K 04 12.00 LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI (G) K 04 19.00 PIPI PIKKSUKK (E) N 05 19.00 BOHEEM (C) R 06 19.00 MANON (C) L 07 19.00 WALLENBERG* (E) P 08 17.00 SILVA (A) T 10 19.00 NAHKHIIR (B) K 11 19.00 MANON Välja müüdud!

N 12 19.00 R 13 19.00 L 14 12.00 L 14 19.00 P 15 12.00 K 18 19.00 N 19 19.00 R 20 L 21 P 22 K 25

19.00 19.00 17.00 19.00

N 26 19.00 R 27 19.00 L 28 19.00 P 29 17.00

LA TRAVIATA (D) LUIKEDE JÄRV (D) PIPI PIKKSUKK (E) TOSCA (C) COPPÉLIA (E) NAHKHIIR (B) KOLM MUSKETÄRI* (E) SILVA (A) MANON (C) PIPI PIKKSUKK (E) LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI (F) CARMEN G. Bizet’ ooper Esietendus! (A) MANON (C) CARMEN (B) CARMEN (C)

lava põrand

Juuni 2011 I rõdu

K 01 19.00 TALLINNA BALLETIKOOLI GALA (H) N 02 19.00 CARMEN Välja müüdud!

R 03 19.00 COPPÉLIA (E) L 04 12.00 TALLINNA BALLETIKOOLI GALA (H) L 04 19.00 TOSCA (C) P 05 12.00 LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI* (G) K 08 19.00 CARMEN (C) N 09 19.00 KOLM MUSKETÄRI (E) R 10 19.00 WALLENBERG (F) L 11 19.00 MANON (C) Juunis KAMMERSAALIS N 02 19.30 VÄIKE PRINTS Kaasaegse tantsu lavastus. Esietendus!

L 04 19.30 VÄIKE PRINTS P 05 19.30 VÄIKE PRINTS K 08 19.30 VÄIKE PRINTS R 10 19.30 VÄIKE PRINTS * soodustus pensionäridele 40%.

Sooduspiletid müügil Estonia kassas ja Piletimaailma müügikohtades Eesti Vabariigis välja antud pensionitunnistuse esitamisel.

keskloož

II rõdu

A – hind

(kr, €)

B – hind C – hind D – hind E – hind

Piletite tellimine Iga päev 10.00–18.00

F – hind

683 1210

G – hind

Piletikassad Iga päev 11.00–19.00 tel 683 1215 Piletid müügil ka Piletimaailmas ja Piletilevis Lihtsaim viis pileti ostmiseks: www.piletimaailm.com ja www.piletilevi.ee.

H – hind I – hind J – hind K – hind

490

31,32

440

28,12

390

24,93

350

22,37

320

20,45

290

18,53

250

15,98

190

12,14

590

37,71

690

450

28,76

390

24,93

350

22,37

290

18,53

270

17,26

250

15,98

190

12,14

150

9,59

490

31,32

590

44,10

37,71

1200

1000

76,69

63,91

390

24,93

340

21,7

290

18,53

240

15,34

220

14,06

190

12,14

140

8,95

120

7,67

420

26,84

490

31,32

800

51,13

290

18,54

240

15,34

190

12,14

160

10,23

140

8,95

130

8,31

90

5,75

80

5,11

320

20,45

370

23,65

700

44,74

190

12,14

150

9,59

140

8,95

130

8,31

110

7,03

100

6,39

60

3,83

50

3,20

270

17,26

290

18,53

600

38,35

Kas teadsid, et etenduste külastamine ratastoolis pole probleem? Palume tellimuse esitamisel ja piletiostul informeerida teenindajat ratastoolis külastajast, et saaksime leida parima võimaliku koha. Teatris on olemas lift ja invatualett.

Rahvusooperi leht

13

BALLETT //

Balletihooaeg „Dance by Pärt“

Möödunud aastal sai alguse kaunis traditsioon anda rahvusvahelisel tantsupäeval üle ERGO tantsuauhinnad ühele Eesti Rahvusballeti naistantsijale ja ühele meestantsijale. Lisaks Eesti Rahvusballeti solistidele esinevad sellel ka tantsutähed American Ballet Theatre’ist, Royal Ballet’st (London) ja Moskva Suurest Teatrist. 30. aprilli etendusega tähistab Estonia kauaaegne priimabaleriin Kaie Kõrb oma viiekümnenda sünnipäeva juubelit. \\\

17. septembril 2010 Paide Kultuurikeskuses

Marina Kesler

Pjotr Tšaikovski ballett

„Pähklipureja“ Esietendus 3. detsembril 2010 Koreograaf-lavastaja: Ben Stevenson (Texase Balletiteater, USA), muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten, dirigent: Risto Joost, kunstnik: Tom Boyd (Houston Ballet, USA).

Ben Stevensoni kauni lavastusega algab Estonias jõulukuu! Ka kõige võimatumad unenäod muu-

14 // 10/09/10

Väike prints

„Pähklipureja“ lavakujundus.

Ben Stevenson

Kunstiline juht ja koreograaf: Toomas Edur, koreograafid: Marina Kesler , Oksana Titova ja Taavet Jansen.

Maailma ühe tunnustatuma nüüdishelilooja ja eesti nüüdismuusika suurkuju Arvo Pärdi 75. sünnipäeva juubeli puhul toimub Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi, Nargen festivali, Eesti Kontserdi, ERSO, Rahvusooper Estonia, Eesti Filharmoonia Kammerkoori, Eesti Rahvusringhäälingu, Paide ja Rakvere linna organiseerimisel 17. augustist kuni 17. septembrini 2010 Tallinnas, Rakveres ja Paides festival „Pärdi pidunädalad“. Festivali lõpetab Paide Kultuurikeskuses õhtu „Dance by Pärt“, kõrvuti Eesti Rahvusballeti solistidega astuvad lavale Paide noored tantsijad. Õhtu koosneb kahest osast: I Balletiõhtu Arvo Pärdi muusikale (M. Kesleri „Cantate Domino canticum novum“, O. Titova ja T. Janseni „Lahus“, Stseen M. Kesleri balletist „Libahunt“ ja T. Eduri „Võrdsel kaugusel“), II Marina Kesleri tantsuetendus „Othello“. \\\

tuvad imeliseks ja ahvatlevaks reaalsuseks. Tšaikovski muusika viib vaataja koos Klaraga maiustuste, Hiirekuninga, mängusõdurite, lendavate kokkade, hiiglasliku jõulupuu, jõuluõhtu ja tantsu võlumaailma. „Pähklipureja“ on Tšaikovski tuntumaid ja armastatumaid teoseid, mille muusika on inspireerinud paljusid koreograafe jutustama E. T. A. Hoffmanni ja Alexandre Dumas’ sen. värvikat jõulumuinasjuttu.

Maailmakuulus koreograaf Ben Stevenson on lavastusse lisanud veelgi lustakamaid elemente ning muutnud selle perekesksemaks. „See on esimene ballett, mida ma lapsepõlves nägin ja ka esimene, milles ise tantsisin. See teos on sageli esimeseks balletikogemuseks nii balletikooli õpilastele kui ka noorele publikule.“ \\\ Kenneth MacMillani ballett

„Manon“ Esietendus 7. aprillil 2011 Koreograaf: Kenneth MacMillan (Suurbritannia), lavastaja: Karl

Burnett (Suurbritannia), muusikaline juht ja dirigent: Risto Joost, dirigent: Mihhail Gerts, muusika arranžeerija: Martin Yates (Suurbritannia), kunstnik: Mia Stensgaard (Taani Kuninglik Ballett), kunstniku assistent: Maja Ziska (Taani Kuninglik Ballett).

Kenneth MacMillani ballett Jules Massenet’ muusikale Abbé Prevost’ romaani „Manon Lescaut“ ainetel viib meid XVIII sajandi Pariisi, jutustades loo linna ihaldatuimast kurtisaanist Manonist. Põneva ja dramaatilise sündmusteahela käigus jõuab nimitegelane põgeniku ja tagaotsitavana Louisianasse.

XX sajandi üks menukamaid ballette, Kenneth MacMillani „Manon“ esietendus 1974. aastal ja on püsinud seejärel maailma tipptasemega balletitruppide repertuaaris.

Balleti koreograafia esitab tantsijaile väga kõrgeid tantsutehnilisi ja näitlejameisterlikkuse nõudeid.

Rahvusooper Estonia sai loa teose lavale toomiseks 2009. aastal. \\\

Esimene lavastus sarjast „PööningTants“ 2., 4., 5., 8. ja 10. juunil 2011 Estonia kammersaalis Koreograafia ja lavastus: Oksana Titova, muusika: Taavi Kerikmäe, videokujundus: Andres Tenusaar, lavakujundus ja kostüümid: Elo Soode.

Oksana Titova tantsulavastus „Väike prints“ vaatleb Antoine de Saint-Exupery’ iseloomulikku reaalsuse ja fantaasia vahel balansseerivat maailma läbi väikeprintsiliku puhtuseprisma. „PööningTants“ toob publiku ette balletiteatri pinnalt välja kasvanud nüüdistantsuetendused. See on tantsuteater, mis rakendab balletitantsija füüsilisi võimeid nüüdiskunsti esteetika teenistusse. Titova sõnul seostub pööning millegi salapärase, intiimse ja ettearvamatuga: „Rahvusooperi pööningul kehtivad teised reeglid, sealt võib leida nii mõndagi ootamatut.“ \\\

Oksana Titova

Rahvusvahelise tantsupäeva balletigala 29. ja 30. aprillil 2011 Kunstiline juht: Toomas Edur Eesti Rahvusballett tähistab rahvusvahelist tantsupäeva traditsiooniliselt suurejoonelise galaetendusega.

„Manoni“ võivad esitada vaid tipptasemel trupid 2011. aasta kevadel jõuab Eesti Rahvusballeti mängukavasse Londoni Kuningliku Balleti, Inglise Rahvusballeti, La Scala ja Peterburi Maria Teatri laval ülimalt populaarseks saanud Sir Kenneth MacMillani „Manon“. Sellest, kuidas sündis lavastus räägib Rahvusooper Estonia lehele Sir Kenneth Macmillani lesk Deborah MacMillan.

Stseen Inglise Rahvusballeti lavastusest „Manon“.

Age Oks (Manon) ja Toomas Edur (Des Grieux).

Pildiallkiri

1974. aasta mais esietendunud balleti süžee aluseks on Abbé Prevost’ romaan „Manon Lescaut“. Ainestiku soovitas MacMillanile balleti tulevane kunstnik Nicholas Georgidas. „Kenneth leidis, et XVIII sajandi Prantsusmaal hargnev lugu põikpäisest ja hukatuslikult kangekaelsest noorest tüdrukust sobiks suurepäraselt täispika balleti aineseks“, meenutab Deborah. „„Manon“ oli Kennethi esimene suurem töö meie kooselu algul. Olin lapsega kodus ja ei näinud balleti sündi proovisaalis, kuid olin vaimustuses, kui nägin seda lõpuks laval.“ Kui publikule meeldis lavastus algusest peale, siis võttis

kriitikutel filmiliku ülesehitusega „Manoniga“ harjumine aega: „Ballett ei koosne divertismentidest, kuigi laias laastus on see üles ehitatud XIX sajandi klassikalise balleti joonisele – siin on soolod, pas de deux’d ja rühmanumbrid. Viis, kuidas lugu jutustatakse, meenutab aga pigem filmi kui klassikalist balletti ja osa kriitikuid oli mures, et Kenneth läheb klassikalise balleti juurtest liiga kaugele,“ vahendab Deborah esietendusejärgseid muljeid.

Tänaseks on balletist kujunenud menutükk, mille esitusõiguste pärast võitlevad paljud mainekad teatrid. „Mitte kõik ei saa endale õigust „Manoni“ esitada – selle eelduseks on hea

Manon on iga priimabaleriini unistuste roll, tegemist on värvika ja romantilise karakteriga ja seda esitada on suur nauding – nii koreograafia kui ka muusika on täiuslikud. 7. aprillil toob Eesti Rahvusballeti trupp kogu selle ilu eesti vaatajate ette.

Age Oks, balleti kunstilise juhi assistent „Manonis“ on kõige olulisemal kohal tunded, päris tunded. See ballett on dramaatiline ja realistlik ning nõuab trupilt suurt näitlejameisterlikkust. Seepärast ollakse ka selle esitusloa andmisel väga nõudlikud. Seni on „Manoni“ tantsinud näiteks English National Ballet, Peterburi Maria Teater, La Scala ja American Ballet Theatre. Aga tulge ja veenduge ise – tegemist on eksklusiivse lavastusega, mida lihtsalt peab nägema!

Toomas Edur, balleti kunstiline juht

Rahvusooper Estonia leht

15

BALLETT //

„Manonist“ sai Inglise Rahvusballeti kauaaegse esipaari Toomas Eduri ja Age Oksa tantsijakarjääri luigelend.

Abbé Prevost’ romaani „Manon Lescaut“ ainetel on loodud kaks ooperit: Massenet’ „Manon“ ja Puccini „Manon Lescaut“.

Balletis „Manon“ ei kõla ridagi Massenet’ samanimelise ooperi muusikast, vaid katkendid Massenet’ teistest ooperitest (sh „Le Cid“, „Chérubin“, „Tuhkatriinu“ ja „Don Quijote“), oratooriumidest, salongilugudest („Eleegia“), lauludest ja orkestrisüitidest („Scénes dramatiques“ and „Scénes pittoresques“).

ja ühtlase tasemega tantsijate ansambel. Eelnevalt hindavad „Manoni“ lavastusõigust taotleva teatri tantsutruppi seda balletti juba korduvalt lavastanud repetiitorid. Koostöös teatri kunstilise juhiga arutatakse läbi tantsijate koosseis ning tehakse lõplik otsus. Estonia on kuueteistkümnes teater maailmas, mille tase vastab antud kriteeriumidele.“ Eestis õpetab tantsijatele koreograafia selgeks Karl Burnett, kes on toonud „Manoni“ lavale Buenos Aireses ja hiljuti ka Houstonis. Burnett oli ühtlasi Mauro Bigonzetti assistent balleti „Coppélia“ lavale toomisel Estonias 2002. Burneti sooviks on, et „Manoni“ koreograafia jääks muutmata, kuid et tantsijad leiaksid ise endale sobiva rollitõlgenduse. „Loomulikult esitab koreograafia kõige tõsisema väljakutse peaosadele, kuid igal väiksemalgi sammul on loo jutustamisel

Age Oks on väga põhjalikud, väljendusrikkad ja suurepärase klassikalise baasiga tantsijad.

Nende esitus Londonis oli tipptasemel ja ma olen kindel, et nad suudavad ka Eesti Rahvusballeti tantsijaid aidata end neis rollides leida,“ on Deborah MacMillan veendunud. \\\ Kenneth MacMillan.

oma osa. Kennethi ballettides on alati kõik tegelased väga tähtsad. Ei ole vahet peaosadel või kõige tagasihoidlikumatel väikerollidel. Kenneth nõudis kõigilt head ansamblitööd.“ Seni on MacMillani „Manonis“ eestlastest tantsinud peaosi vaid Age Oks ja Toomas Edur. Nende sõnul on Manoni ja Des Grieux’ puhul tegemist esitantsijate unistusterollidega, need on sisukad, dramaatilised ja värvikad. „Toomas Edur ja

Kindlustuse mõte on säilitada elus olulist. Kõrgkultuur on üks osa sellest. Meid rõõmustab, et saame anda oma panuse rahvusliku kõrgkultuuri edendamisesse, toetades rahvuskultuuri ühe silmapaistvama eestvedaja Rahvusooper Estonia tegevust. Koostöös kindlustame kvaliteetsed ooperi- ja balletielamused!

Eve Järve, ERGO Kindlustuse AS turundusdirektor

Stseen balletist „Manon“.

Age Oks (Manon) ja Toomas Edur (Des Grieux).

Kas teadsid, et teatri suveniirilett on avatud 1 tund enne etenduse algust ja vaheaegadel? Suveniirid on müügil ka teatri kassades.

Kas teadsid, et teatri lillelett on avatud 1 tund enne etenduse algust, kuni viimase vaheaja lõpuni?

16 // 10/09/10

Läti Rahvusooperi külalisetendused

Adolphe Adami ballett „Giselle“ 18. jaanuaril 2011 Dmitri Šostakovitši ballett „Helge oja“ 19. jaanuaril 2011 Giacomo Puccini ooper „Madama Butterfly“ 21. jaanuaril 2011 Pjotr Tšaikovski ooper „Jevgeni Onegin“ 22. ja 23. jaanuaril 2011

Armsad ooperi- ja balletisõbrad!

Läti Rahvusooper ja Läti Rahvusballett on esinenud mitmel pool maailmas, ometi tullakse pärast külalisetendusi kaugetes maades ja erinevatel rahvusvahelistel festivalidel rõõmuga külla oma lähinaabritele. Aivar Mäe lahkel kutsel oleme Eestis käinud varemgi ning kogenud Tallinnas ja Saaremaa Ooperipäevadel esinedes erakordselt sooja vastuvõttu. Samal ajal, kui Eesti publik naudib meie külalisetendusi Tallinnas, pakuvad eestlased läti ooperi- ja balletisõpradele Riias oma külakosti. Maailmale oma riikide tutvustamise seisukohast on ühise Balti ooperiruumi loomine väga oluline. Kolme Balti riigi ooperiteatritevaheline koostöö annab suurepärase võimaluse tugevdada teatrialaseid sidemeid, tutvuda naabrite loomepõhimõtetega ning üksteist vastastikku täiendada.

Seekord toome Eestisse neli väga erinevat lavastust, kuid ma võin kinnitada, et iga ooperi- või balletisõber leiab neist midagi lähedast ja tuttavat. Pakume meie raudvarast kahte klassikalavastust – Puccini ooperit „Madama Butterfly“ ja Adami balletti „Giselle“. Toome Eestisse ka 1935. aastal loodud Šostakovitši balleti „Helge oja“ ja meie kõige uuema lavastuse, 3. detsembril 2010 esietenduva Tšaikovski „Jevgeni Onegini“. Viimane esindab Läti Rahvusooperi XXI sajandi suundumusi.

Puccini „Madama Butterfly“ annab ainulaadse võimaluse vaadata Läti Rahvusooperi 1925. aasta kaunist lavastust. Oleme kasutanud Eduards Vītolsi algupärast lavakujundust ja kostüüme ning Sofija Maslovska 1925. aasta lavastuse põhijoonist. Lavastuse ajalooline aspekt on unikaalne ka laiemas perspektiivis – seda peetakse üheks vanemaks säilinud ooperilavastuseks maailmas.

See on suurepärane võimalus nautida Jules Perrot’, Jean Coralli ja Marius Petipa legendaarset koreograafiat Läti Rahvusballeti kunstilise juhi Aivars Leimaņsi lavastuses Ināra Gauja romantismiajastu maale meenutava lavakujunduse ja kostüümidega.

Dmitri Šostakovitši „Helge oja“, kunagise Moskva Suure Teatri peaballettmeistri, nüüdse American Ballet Theatre’i ballettmeistri Aleksei Ratmanski lavastus Nõukogude kolhoosiidüllist on snaiperitäpsusega loodud meistriteos, täis teravmeelset huumorit. Lüpsjad ja traktoristid, artistide brigaad, kvaliteediinspektorid ja suvitajad, lõikuspüha, kolhoosipõllu valss, Kubani kasakate tants ja köögiviljade marss, kostüümiparaad, arusaamatused, armastus, armukadedus…

Kõik sündmused toimuvad ühe päeva jooksul 1930. aastate kolhoosis nimega „Helge Oja“ kusagil Kesk-Venemaal.

Stseen Šostakovitši „Helge oja” lavastusest Läti Rahvusooperis.

Stseen „Madama Butterfly” lavastusest Läti Rahvusooperis.

Adami „Giselle“ on üks esimesi suuri romantilisi ballette ja üks väheseid, mis on samuti tänaseni säilinud. Balleti tegevus toimub idüllilises külakeses, kus nimikangelane, lihtne talutüdruk armub seisusevastaselt ja pettub armastuses. Pärast maisest elust lahkumist satub Giselle hüljatud pruutide hingede ehk vilide kaunisse maailma. Vilid tantsitavad noormehi, kuni nood surnult maha kukuvad, kuid lõpuks võidab armastuse vägi isegi surma.

Pärast 1935. aasta esietendust Leningradi Akadeemilises Väikeses Ooperi- ja Balletiteatris mõisteti ballett Stalini poolt avalikult hukka ja keelati. 2003. aastal tõi Aleksei Ratmanski Moskva Suures Teatris lavale selle teose teravmeelse reanimatsiooni.

Ooper „Jevgeni Onegin“ on täiesti uus lavastus, mille toovad välja noored, kuid tuntud teatraalid – lavakunstnik Katrīna Neiburga on üks läti noorema põlvkonna säravamaid andeid, kostüümid kujundasid Mare Mastiņa ja Rolands Pēterkops, keda moemaailmas tuntakse firmamärgi all Mare & Rols. Lavastuse pearõhk on asetatud tegelaste psühholoogiale ja nende omavahelistele suhetele. Kuna ooper kätkeb endas nii muusikat kui ka näitlemist, püüame teha kõik, et antud lavastus oleks mõlema seisukohalt oluline kunstisündmus.

Loodan, et meie külalisetendused Eestis pakuvad kõigile, nii esinejatele kui ka vaatajatele palju liigutavaid hetki ja et meievaheline koostöö toob tulevikus kaasa palju uusi kohtumisi! \\\ Andrejs Žagars, Läti Rahvusooperi peadirektor Rahvusooper Estonia leht

17

LASTELE //

Estonias algab laste- ja noorteaasta Olav Ehala ja Leelo Tungla muusikaline lasteetendus

„Käsikivi kosmosest“ 6. ja 7. novembril 2010 Tartu Sadamateatris Esietendus 28. novembril 2010 Rahvusooper Estonia kammersaalis Helilooja ja muusikaline juht: Olav Ehala, muusikalise juhi assistent: Tarmo Eespere, lavastaja: Garmen Tabor, koreograaf: Oksana Titova, kunstnik: Liina Unt, valguskunstnik: Airi Eras.

Sel hooajal jõuab teatri mängukavva uuslavastus kooliealistele lastele, kus kohtutakse põnevate kosmoseelanike ja abivalmis sõpradega. See on lugu täis lustakaid meloodiaid, siin rännatakse ajas ja tehakse palju muud huvitavat.

Väljakul mängivate laste hulka satub tulnukatüdruk Siri. Koos rännatakse ennemuistsesse aega, appi vaeslapsele, kes peab kurja perenaise käsul rasket käsikivi ringi ajama, koos lahendatakse vaeslapse mure ning imelise kosmose-eliksiiri „Eetikon“ abil muudetakse pahurad ja kiuslikud inimesed südamlikeks ja abivalmiteks. Etendus on valminud koostöös Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ja Energia avastuskeskusega. \\\

„Käsikivi kosmosest“. Anna Kutšinskaja (Tige mutt/Perenaine.

„Käsikivi kosmosest“ esietendus Kuressaare Linnateatris 23. juulil 2010.

Vasakult: Lilli Kirikal (Vaeslaps), Kadri-Liis Kukk (Piret), Anneliis Kits (Siri) ja Kristo Ukanis (Priidu).

Tõnis Kõrvitsa ja Heljo Männi lastemuusikal

„Mõmmi jõuluaabits“ Esietendus 1. detsembril 2010 Estonia talveaias Lavastaja: Ivo Eensalu, kunstnik: Gunta Randla (Eesti Nuku- ja Noorsooteater).

Rahvusooper Estonia talveaias esietendub jõululugu kõige pisematele. Populaarse teleseriaali „Mõmmi ja aabits“ tegelased on vahepeal suureks sirgunud ja neil kõigil on oma pere, kuid ega seepärast seiklused olemata jää! Lustakate sündmuste peategelasteks on mõmmi- ja rebasepere kõige nooremad liikmed – MõmmiMari, Mõmmi-Mai ja Rebase-Riho. Mõmmilapsed on igal aastal vanavanematele pühadeks jõulukalendri meisterdanud. Sel aastal otsustavad nad teha hoopis üllatuse – ühe kopsaka heateo. Kuid milline see heategu peaks olema?

Karutüdrukute vaidlus ja Rebase-Riho vingerpussid külvavad nii rõõmu kui ka segadust, kuid lõpuks sünnib ühistest jõupingutustest heategude aabits. Kui peale kipub väsimus ja tüli on kerge tühjast tõusma, laulab Leelo-Leevike laste südametesse rahu ning soojuse ja jõuluvana võib külla tulla. \\\ Ülo Vinteri ja Ülo Raudmäe muusikal

„Pipi Pikksukk“ Esietendus 5. märtsil 2011 Dirigendid: Erki Pehk, Hirvo Surva ja Priit Aimla, lavastaja: Andres Dvinjaninov (Emajõe Suveteater), kunstnik: Riina Degtjarenko (Eesti Draamateater), koreograaf: Jüri Nael.

Kas teate kedagi teist nii eriskummalist, lahedat ja tähelepanuväärset kui Pipi? Raske oleks leida talle võrdset, sest Pipi on Pipi – eri

Kas teadsid, et õpilased ja üliõpilased saavad Estonia etendustele piletiostul 50% soodustust?

Kas teadsid, et 1 tund enne etendust on õpilasele pileti hind 75 kr? Vt. lähemalt www.opera.ee.

18 // 10/09/10

värvi sukkade, erepunaste patside ja tedretähnidega tüdruk on nii vapper ja tugev, et võib hobuse üles tõsta. Elutarkust ja südamesoojust jagub tal kõigile. Ja mis peamine – temaga ei hakka iialgi igav!

Lavastaja Andres Dvinajaninov toob vaatajateni Astrid Lindgreni armastatud lasteraamatu vahvad tegelased, kellega koos võib leida mitte ainult Spungi, vaid midagi palju enamat... ehk Pipi meis enestes?

Jätkuvalt on kavas ooperigala lastele, balletid „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“ ning „Coppélia“. Jõulukuu alguses saavad lapsed Estonias kohtuda „Pähklipurejaga“.

See imeline Pjotr Tšaikovski muusikaga jõuluballett viib vaataja koos Klaraga maiustuste, Hiirekuninga, mängusõdurite, lendavate kokkade, hiiglasliku jõulupuu, jõuluõhtu ja tantsu võlumaailma. Nii et tulemas on tõeline lasteaasta! \\\

Paljudes Euroopa ooperiteatrites tegutsevad koolitusosakonnad, mis tegelevad põnevate muusikaalaste programmide ja projektide pakkumisega lastele ja noortele. Töö eesmärgiks on tutvustada lastele ooperi- ja balletižanri olemust ning panna noored huvituma muusikateatris toimuvast. Loodame, et lapsed, kes on varases eas saanud endale ooperi- või balletipisiku, tulevad teatrisse ka kolmekümneaastaselt. Rahvusooperis on noorte harimisega tegeldud juba üle kümne aasta.

Möödunud teatrihooajal osales neljas erinevas lastele ja noortele mõeldud haridusprojektis („Balletimaailm“, „Mäng muusika saatel“, „Kostüümilooja“, „Ooperimäng“) kolme kuni kaheksateistkümneaastaseid lapsi kokku 2950. Teatrimaja ekskursioone külastas üle 1400 noore, osalejaid tuli kokku viiekümne kuuest erinevast lasteaiast ja kuuekümne kaheksast koolist. Lastele ja noortele mõeldud erinevad

projektid ja ekskursioonid toimusid nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Lisaks Tallinnale ja Harjumaale tuldi siia Saaremaalt, Pärnumaalt, Lääne-Virumaalt, Jõgevamaalt ja Läänemaalt. Kevadel aga sõitsid estoonlased bussiga Tallinnast välja ja külastasid Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi ja Kohtla-Järve Kunstide kooli ning andsid sealsetele noortele kaks loengkontserti. Nende raames tutvustati noortele Estonia teatrimaja, teatri ajalugu, repertuaari ja noortele mõeldud hariduseprojekte. Kaasa võeti ka teatrikostüümid, -peakatted ja -jalanõud, mida noored said selga proovida, kontserdil kõlas ooperi- ja operetimuusika paremik. Kohtla-Järvel toimunud rahvusooperi päevast sai osa üle kolmesaja noore. Selliseid külaskäike teeme hea meelega ka teistesse Eesti piirkondadesse.

Kui soovite oma kooli killukest ooperist või balletist, võtke palun meiega ühendust aadressil mailis.kuur@opera.ee. \\\

Pildi joonistas „Pailapse rühm” lasteaiast „Kiikhobu”.

Ainult koolis käies targaks ei saa

Lapsesuu „Muusika oli eriti võimas siis, kui tšello mängis „tumedalt“.“ (Doris Mia, 2. kl. „Metshaldjas“) „Mulle meeldis see muusika, see muutus palju. Mulle see ballett meeldis ka, sest see oli põnev! Aga hinnad kohvikus olid kallid!“ (Alexandra, 2. kl. „Metshaldjas“) „Olin enne arvanud, et tantsul ja spordil ei ole omavahel mingit seost, aga etendusel nähtu põhjal võin öelda küll, et tegemist on väga suurt füüsilist jõudu ja pingutust vajava elukutsega.“ (Sergio, 8. kl. „Romeo ja Julia“) „Kuna mu esimene balletielamus oli Panama ühel suurel balletigalal, kuhu oli kokku kutsutud kõik maailma tipud, siis ma ei osanud käesolevat etendust niiväga kõrgelt hinnata.

Aga üldjoontes olin üllatunud, kui kõrge tase on ikkagi Eesti balletis.“ (Karl-Erik, 8. kl. „Kolm musketäri“) „Kõige rohkem arvan ma, et tuleb kiita orkestrit. Kuigi tantsijad ka pingutasid ja olid väsimusest nõrkemas, siis orkestrimängus ei leidnud ma ühtki viga ja nad pingutasid samamoodi“ (Karl-Erik, 8. kl. „Kolm musketäri“) Lapsed ekskursioonil: „Ära vajuta lifti nuppu 2 korda, muidu tuleb 2 lifti!“ Ekskursiooni giid lastele: Kuidas nimetatakse võõrsõnaga etenduse juhti [inspitsient] ? Lapsed: „Ins…, inspe …, inspetsill…“

Suvelaagris sai iga laps olla täps

„Nahkhiire“ rekvisiidiks olevad šampanja pudelid seisavad kastides lava kõrval. Lasteaialapsed arutavad. Esimene: „Ega nad kahte kasti siis korraga ühe etenduse jooksul ära ei jõua juua!“ Teine: „No, miks mitte, neid on ju palju laval, enne ju tädi rääkis, et terve koor!“ elt see, kes tahtis.

Kas teadsid, et pühapäeviti kell 17.00 algavatele pereetendustele on koos täiskasvanuga teatrisse tulevatele õpilastele vanuses 7–18 aastat võimalik osta piletid hinnaga 75 kr? Vt. lähemalt www.opera.ee.

Rahvusooper Estonia leht

19

Rahvusooperile uus maja Eesti vabariigi 100. aastapäevaks

Kuigi oleme harjunud nautima ooperi- ja balletilavastusi juba armsaks saanud Estonia majas, tajub iga teatrisõber, et XX sajandi algul ehitatud teatrihoone on ooperile ja balletile tänapäeval kitsaks jäänud.

Kultuuriministeeriumi käivitatud ning valituse liikmete hulgas heatahtlikku suhtumist leidnud Estonia uue maja ettevalmistuse protsess on hoogsalt alanud. Rahvusooper on teinud koostöös Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi, Tallinna linna, Arhitektide Liidu ja mitmete teiste oluliste osapooltega põhjalikud analüüsid uue hoone võimalike asukohtade kohta, et liikuda selles protsessis edasi ja kavandada uue ooperimaja avamine 2018. aastal. Kas on ühele kultuursele riigile ilusamat juubelikingitust! Tänase seisuga on Eesti Vabariigi 100. aastapäeva juubelini just nii palju aega, et teha selleks ajaks teoks Rahvusooper Estonia ammune unistus ja püstitada meie kultuuriloole erakordselt oluline ehitus.

Ümarlaud arutab rahvusooperi laienemisplaane 27. oktoobril tuli Estonia talveaias teatrijuht Aivar Mäe kutsel esimest korda kokku ümarlaud, et arutada rahvusooperi laienemisplaane. Selles osalesid asjatundjad UNESCO Eesti Rahvuslikust Komisjonist, kultuuriministeeriumist, Eesti Arhitektide Liidust, Tallinna Linnaplaneerimise Ametist, Tallinna Kultuuriväärtuste Ametist, Muinsuskaitseametist, Rahvusvahelisest Monumentide ja Muinsusväärtuste Nõukogust (ICOMOS) ja Eesti Muinsuskaitse Seltsist. Mitme kokkusaamise käigus arutati juurdeehituse võimalikkust Estonia praeguse maja taha ja kaaluti erinevaid variante uue hoone püstitamiseks mujal linnaruumis. Alates 1972. aastast üldsuse ja meedia teravdatud tähelepanu pälvinud ja seni siiski ehitamata jäänud uue ooperimaja püstitamine on üldriiklik küsimus ja nõuab põhjalikku arutelu.

Valitakse asukoht ja valmib linnaehituslik analüüs Uue hoone rajamisega seonduvate küsimuste arutamiseks otsustati moodustada töögrupp, kuhu kuuluvad spetsialistid erinevatest valdkondadest. Arutelude tulemusel valmis ülevaatlik dokument „Rahvusooper Estonia uue hoone asukoha valik Laine Jänes, ja linnaehituslik analüüs“. Töö kultuuriminister ülesandeks oli analüüsida Riigi Kinnisvara AS-i poolt välja pakutud erinevaid asukohti ning leida ja järjestada linnaehituslikult kaks-kolm parimat paika uuele ooperiteatrile. Ajurünnakutel osalesid Eesti Arhitektide Liidu poolt esitatud sadamaala projektidega seotud arhitektid, rahvusooperi, kultuuriministeeriumi ja linnaplaneerimise ameti esindajad.

Uue ooperiteatri vajadused Uus maja vajab eelkõige uut tehnoloogiat ja lavatsoon moodustaks ligikaudu seitsekümmend protsenti hoone mahust. Vaja on 20 // 10/09/10

Rahvusooperi uue maja võimalikud asukohad Tallinnas.

kiirendada lava ülesehitamise ja dekoratsioonide vahetamise protsessi. Vajalikku lavatehnikat ja dekoratsioone peaks olema võimalik tervikuna ja kompaktselt lavale saata ilma täiendava ümberehitamise ajakuluta. Ooperiteater vajab head akustikat, mida olemasoleva maja rekonstrueerimisel enam parandada ei saa. Uus maja peaks arvestama meie kliimat ning asuma kohas, kus oleks hea juurdepääs nii kohalikele elanikele kui ka turistidele – jalgsi, ühistranspordi või autoga. Olulised on ka mitmed lisafunktsioonid nagu toitlustus ja ooperiteatriga seotud kaubandustegevus.

Projekti esialgne ajagraafik ja maksumus Asukoha valik ja linnaehituslik analüüs – märts 2010.

Ministeeriumide ja ametiasutuste nõusolek – kevad 2010.

Arhitektuurikonkurss ja võitja valimine – talv 2011.

Detailplaneerimine ja selle kehtestamine – 2011–2012.

Hoone projekteerimine ja ehitusluba – 2012–2014.

Ehitamine ja valmimine – 2014–2017.

Hoone avamine – Eesti Vabariigi 100. aastapäeval 24. veebruaril 2018.

Projekti maksumus on arvestuslikult 1,6–2 miljardit kr (55–60 tuh kr/m2).

Parimate asukohtade valik Vaadati läbi 30 võimalikku asukohta ning neist valiti välja 5 linnaehituslikult kõige sobivamat. Olulisemad lähtekohad valikul: • asukoht peaks olema linna keskel; • suurte ja tähtsate hoonete kesklinnast välja viimine võib linna keskuse „suretada“; • juurdepääs peaks olema mugav jalakäijale, ühistranspordiga või autoga liiklejale; • asukoht peaks olema nn kesklinna jalakäijate ala piires; • hoone peaks looma veel uut linnaruumi ning ei tohiks jääda olemasolevate hoonete varju; • teatrikülastajal peaks olema põhjust ja võimalust antud asukohas viibida ka enne ning pärast etendust;

Külastajad näevad uue hoone eelisena teatri avaramat repertuaarivalikut

Linnaehituslikult parim asukoht – Admiraliteedi basseini ja sadama vaheline ala.

2010. aasta aprillis-mais viis TNS Emor Rahvusooper Estonia tellimusel läbi külastajate rahulolu uuringu. Seekord võeti vaatluse alla Rahvusooper Estonia tuntus ja maine Eesti elanikkonna hulgas laiemalt. Lisaks tavapärasele teatrikülastajate rahulolu mõõtmisele, uuriti nii elanikkonna kui ka külastajate suhtumist ooperi- ja balletiteatri uue hoone ehitamise kohta ja selle mõju teatrikülastamise sagedusele.

Uurimused näitasid, et uus hoone toob publikut juurde.

Enamik vastajaist ütles, et külastaksid uut ooperi- ja balletiteatrit tulevikus samapalju kui praegugi, kuid samas oli oluliselt rohkem neid inimesi, kes vastasid, et käiksid uues teatris senisest enam, kui neid, kes ei käiks üldse teatris. Uus teatrihoone toob kindlasti juurde väliskülastajaid. Peamiste uue hoone eelistena nähakse võimalust kuulata kõrgetasemelisi soliste ja orkestreid mujalt maailmast ning ka võimalust vaadata suuremale lavale mõeldud balletietendusi. \\\

• uue ja vana hoone vahele peab jääma teatud linnaehituslik ning mentaalne side.

Esinduslikem ja linnaehituslikult parim asukoht Töögrupi kõigi liikmete ühine seisukoht on, et parim asupaik uuele ooperiteatrile on Admiraliteedi basseini ja sadama vaheline ala.

Asukoht sobib tähtsale ja esinduslikule hoonele, sellel kohal on tugev ajalooline tähendus ja side nii mere kui ka vanalinnaga.

Asukoha valimise põhiargumendid: • asukoht võimaldab ooperikvartali teket; • võimaldab juurdepääsu veelt ja vanalinnast; • võimaldab kujuneda mereäärse peatänava ning jalakäijate tsoonis linnaruumi keskuseks; • väärikas koht, mis võimaldab tagada linnasüdame arengut; • toetab varasemaid suuri linnaehituslikke otsused – Rotermanni kvartal jt; • vanalinna lähedal ja on ajalooliselt tähtis asukoht.

Nelja alternatiivset asukohta tuleks uuesti kaaluda siis, kui mingil põhjusel ei saa uut teatrihoonet rajada parimaks tunnistatud asukohale.

Töögrupi erinevate liikmete ühine seisukoht annab alust eeldada, et suurem osa avalikkusest toetab uue ooperiteatri ideed ja asukohta. Uue ooperiteatri avamise tähtaeg 24. veebruar 2018 on reaalne juhul, kui projekti kõik osapooled – linn, riik, maaomanikud, arhitektid, ehitajad ja insenerid teevad tihedat ja konstruktiivset koostööd.

Urban Management OÜ poolt koostatud dokumendi „Rahvusooper Estonia uue hoone asukoha valik ja linnaehituslik analüüs“ põhjal koostanud Ülla Veerg. \\\

Rahvusooper Estonia delegatsioon külastas augustis lähiriikide ooperimaju, et tutvuda nende tehniliste võimalustega ja saada teavet uue ooperimaja ehitamiseks Eestis. Kokku külastati kuut teatrit: Soome Rahvusooperit, Rootsi Kuninglikku Ooperit, Norra Ooperi- ja Balletiteatrit, Kopenhaageni, Göteborgi ning Malmö ooperimaja.

Tehnikadirektor Taivo Pahmanni sõnul olid tehnoloogiliselt muljetavaldavamad Oslo ja Kopenhaageni ooperimajad. „Ooperimaja asukoha valikul tuleks lähtuda sellest, et sinna oleks hea ligipääs. See on näiteks probleemiks Kopenhaageni ooperimaja puhul, mis asub küll kesklinnas, kuid autoga teatri juurde sõitmiseks tuleb teha suur ring läbi eramurajooni. Ideaalis peaksid lavaga samal tasapinnal asuma dekoratsiooni-, rekvisiidi- ja mööbli valmistamise töökojad, hoone keskel aga montaažiruum, kus kõik detailid kokku pannakse.

Montaažiruumist peaks olema võimalik pääseda otse lavale, et dekoratsioone mitte liftiga transportida. Mõne teatrimaja puhul üllatas selle kõigi ruumide valgustamine päevavalgusega – laes asuvad aatriumid andsid piisavalt valgust garderoobidesse, proovisaalidesse ja administratiivruumidesse. Meie üks eesmärke on leida uue hoone ehitamisel võimalikult palju looduslikke lahendusi – kasutada merevett, tuule- ja päikeseenergiat. Näiteks Kopenhaageni draamateater kasutab hoone kütmisel ja jahutamisel merevett.“ \\\

Oslo linna turismiamet kinnitab, et aina rohkem inimesi tuleb Oslosse eesmärgiga külastada ooperimaja ja sellest on saanud riigi suurim turismiatraktsioon. Meie etendusi külastavate inimeste arv pole kunagi olnud suurem ja väliskülastajate arvu kasv on meeletu! Uut maja on külastanud neli miljonit inimest, viissada tuhat neist on vaadanud ka etendust. [Norra Ooperija Balletiteatri uus maja valmis 2008. aastal, arvud antud mai 2010 seisuga].

Maria Borja, Norra Ooperi- ja Balletiteatri informatsiooninõunik

Rahvusooper Estonia leht

21

MUUD //

Teatriaasta juubilare

Postkaart Estonia nurgakivi paneku ärajäänud tseremoonia mälestuseks.

Kõik teed viivad Estoniasse Globaalses mõttes viivad need muidugi Rooma, kuid Tallinna keskpunktiks võib vabalt pidada Estonia hoonet. Kui teater sai 2006. aastal saja-aastaseks ja Rävala puiesteele püstitati tähenduslik mälestusmärk, mis viitab Estonia vana teatrimaja kunagisele asukohale Väike-Tartu maanteel, tekkis mõte hakata paigaldama Estonia teatrimaja poole suunduvatele kõnniteedele nende estoonlaste sümboolseid jalajälgi, kes on erinevatel aegadel andnud sellele teatrile mõtte ja sisu. Kaks esimest meest olid loomulikult Paul Pinna ja Theodor Altermann. Tänavusel Estonia turupäeval jõuab järg Estonia sõjaeelse balletitrupi esisolistide Klaudia Maldutise ja Artur Koidu jälgedeni Pärnu maanteel ning mööda Georg Otsa tänavat hakkavad teatri suunas „sammuma“ Ants Eskola, Milvi Laid, Agu Lüüdik, Meta Kodanipork ja Georg Ots. Ja nii muutuvad sümboolseks kunagi Georg Otsa lauldud sõnad: „Meri kustutab kord jäljed kaldal, aga hinges püsivad need...“ 5. septembril kell 12.00 aga nägi publik uhiuut eesriiet, mille tagaküljele said oma autogrammi jätta kõik teatrisõbrad, kes võtsid kaasa oma annetuskaardi uue eesriide heaks. \\\ Arne Mikk

Algaval teateatriaastal ületavad väärika künnise Estonia teatri kaks grand lady’t – sopran Anu Kaal ja metsosopran Urve Tauts.

Nende lauljateta ei kujuta me ette lõviosa lavastusi aastail 1960– 1980, mida praegu oleme hakanud kutsuma „Estonia kuldseteks ooperikümnenditeks“. Anu Kaalu suure ulatusega omapäraselt kaunis hõbedane hääl on võimaldanud tal laulda peaaegu kõiki koloratuursoprani unistusterolle – Gildast Verdi „Rigolettos“ Luciani Donizetti „Lucia di Lammermooris“ jpt.

Urve Tautsi mahlaka tämbriga ülimalt sugestiivsele metsosopranile lisandusid suurepärased näitlejavõimed. Tänu suurele hääleulatusele võis ta laulda väga mitmekesist repertuaari, kuid südamelähedasemad on olnud Verdi kangelannad. Võimsalt on teatrilukku jäädvustunud Urve Tautsi loodud Carmen, mida ta on laulnud kahes lavastuses, Herodias Richard Straussi „Salomes“, Octavian Richard Straussi „Roosikavaleris“ jpt. Nende kahe grand lady juubeleile pühendab Rahvusooper Estonia sel hooajal Verdi „La traviata” etenduse 4. novembril.

Bariton Väino Puura tähistab sel hooajal oma kuuekümnendat sünnipäeva muusikali „Minu veetlev leedi“ etendusega 30. jaanuaril 2010. Väino Puura alustas Estonias ooperi- ja operetisolistina 1976. aastal. Tema kanda on olnud Estonias paljud baritonirollid: Figaro ja Almaviva Mozarti „Figaro pulmas“, Germont Verdi „La traviatas“, Escamillo Bizet’ „Carmenis“, Onegin Tšaikovski „Jevgeni Oneginis“, Marcello Puccini „Boheemis“, Danilo Lehári „Lõbusas leses“, Kolonel Pickering Loewe’ „Minu veetlevas leedis“ jpt.

Sulev Nõmmiku kaheksakümnendat sünniaastapäeva tähistavad estoonlased hoogsa ja heatujulise operetigalaga 9. jaanuaril 2011. Andeka kunstnikuna jõudis Nõmmik tantsida balletis, lavastada operetti ja mängida neis, kirjutada muusikalitekste, teha filme ja esineda estraadil. Estoniaga oli Sulev Nõmmik seotud alates 1947. aastast kuni oma surmani 1992. aastal.

Selle aja jooksul jõudsid lavale paljud publiku südameid võitnud ja aastakümneid repertuaaris püsinud operetid ning muusikalid, kus Nõmmik oli tegev lavastajana ja oli sageli ka libreto autoriks.

Estoonlaste juubeldamistele paneb kevadel punkti juubilaridest noorim – kauaaegne priimabaleriin Kaie Kõrb. Teater pühendab oma kunagise priimabaleriini esimesele „pärisjuubelile“ ühe Rahvusvahelise tantsupäeva balletigala etendustest ja hüüab talle „Elagu!... Kriuh-va tsiuhh! “ 30. aprillil. Nii nagu me tänapäeval ei kujuta „kuldseid ooperikümnendeid“ ette Anu Kaalu või Urve Tautsita, on võimatu mõelda Estonia balletist alates 1979. aastast kuni uue aastatuhande algusaastaini ilma Kaie Kõrbita. \\\ Tiina Õun

Kas teadsid, et maja avatakse 1 tund enne etenduse algust? Palume tulla teatrisse piisavalt varakult, et leiaksite õigeaegselt oma istekoha, hilinejaid saali ei lubata. Etenduse ajal saalist väljujad pääsevad oma kohale tagasi vaheajal.

22 // 10/09/10

VASTA JA VÕIDA! 1. Kes on Rahvusooper Estonia patroon?

2. Mitme erineva etendusega tuleb Estoniale jaanuaris külla Läti Rahvusooper?

3. Mida saab Estonia teatrist laenutada?

4. Kelle kanda on Mimi roll ooperis „Boheem“?

5. Millised kaks eset on tähtsad Wagneri ooperi „Parsifal“ sümboolikas?

6. Millise balletiga lõpetasid Age Oks ja Toomas Edur oma tantsijakarjääri?

7. Kui suure soodustusega saavad õpilased ja üliõpilased osta Estonia etendustele pileteid?

8. Nimeta kolme uue lastelavastuse peategelaste nimed.

9. Mis aastaks on kavandatud uue ooperiteatri avamine?

10. Millise etendusega tähistab oma 50. sünnipäeva juubelit kauaaegne priimabaleriin Kaie Kõrb?

Vastused palume saata 30. septembriks aadressile ivika@opera.ee või Turundus, Rahvusooper Estonia, Estonia pst 4, 10148 Tallinn. Õigesti vastanute vahel loosime välja vabapääsmeid etendustele.

Võitjatega võetakse ühendust ja nende nimed avaldatakse teatri kodulehel 1. oktoobril.

Külalisesinejad hooajal 2010/11 OKTOOBER Ooperigala – Generatsioon XXXL – 1. ja 2. X dirigent Carlos Spierer (Saksamaa), solistid Annely Peebo (Viini Volksoper), Kadri Kipper, Ivo Posti, Koit Soasepp. „Boheem“ – 29. X Rodolfo osas Gregory Warren (Berliini Deutsche Oper).

NOVEMBER „La traviata“ – 4. XI Alfredo osas Gregory Warren (Berliini Deutsche Oper); 4. ja 24. XI Violetta osas Irina Dubrovskaja (Venemaa). „Boheem“ – 6. XI Rodolfo osas Gregory Warren (Berliini Deutsche Oper). „I Capuleti e i Montecchi“ – 11. XI Romeo osas Annely Peebo (Viini Volksoper); Giulietta osas Irina Dubrovskaja (Venemaa).

DETSEMBER Estonia ball 2010 – 31. XII Mina Agossi (USA/Prantsusmaa) VEEBRUAR „Tsaari mõrsja“ – Sobakini osas Roman Polisadov (Läti Rahvusooper), Marfa osas Marina Šagutš (Maria Teater), Grjaznoi osas Vitali Bilõi (Moskva Novaja Opera), Lõkovi osas Dmytro Popov (Ukraina Rahvusooper), Ljubaša osas Angelina Švatška (Ukraina Rahvusooper) 10. II. APRILL „Armastus kolme apelsini vastu“ – 15. IV Helikon-Opera solistid. „La traviata“ – 16. IV Helikon-Opera solistid.

Kas teadsid, et etenduste külastamine ratastoolis pole probleem? Palume tellimuse esitamisel ja piletiostul informeerida teenindajat ratastoolis külastajast, et saaksime talle leida parima võimaliku koha. Teatris on olemas lift ja invatualett.

Kas teadsid, et teatris on valvega tasuta garderoobid? II rõdu külastajate garderoob asub IV korrusel. Üleriietes saalidesse ei lubata.

Kas teadsid, et etenduste pildistamine ning audio- ja videosalvestuste tegemine on lubatud vaid erikokkuleppel?

Rahvusooper Estonia Catering Külastajatel on võimalik ette tellida jooke ja suupisteid, mida serveeritakse etenduste eel või vaheajal teatri Sinises saalis.

Talveaias toimuvate etenduste ja kontsertide puhul kaetakse laud enne üritust.

TELLIMUSED: • Estonia kodulehelt www.opera.ee • enne etendust kohvikutes kohapeal Lisainfo: E–R 10–16 tel. 683 1371 või catering@opera.ee.

VÕIMALUSED ÜRITUSTE KORRALDAMISEKS Pidulikud õhtusöögid ja vastuvõtud, pulmad, juubelid, jõulupeod, konverentsid, koolitused.

Erinevad saalid, maitsvad road, piletid etendustele ja kontsertidele – võta meiega ühendust ja korraldame koos meeldejääva tähtsündmuse!

Lisainfo: 683 1305, opera@opera.ee

Rahvusooper sõidab külla Külalisetendused Läti Rahvusooperis 18.–23. jaanuaril 2011 18. I Nixoni ballett „Kolm musketäri“, dirigent Jüri Alperten 19. I Bournonville’i ballett „Metshaldjas“, dirigent Jüri Alperten 21. ja 23. I Mozarti ooper „Così fan tutte“, dirigent Arvo Volmer 22. I Prokofjevi ooper „Armastus kolme apelsini vastu“, dirigent Arvo Volmer Külalisetendused Pärnu kontserdimajas 11.–12. veebruaril 2011 11. II kell 19 Balletiõhtu (Murdmaa „Phaidra“, Balanchine’i „Who Cares?“ 12. II kell 13 ja kell 18 Kálmáni operett „Silva“ Külalisetendused Jõhvi kontserdimajas 26. II kell 19 Jõhvi balletifestivalil etendub Balanchine’i ballett „Who Cares?“ 19. III kell 13 ja 18 Loewe’ „Minu veetlev leedi“

Kas teadsid, et teatrist on võimalik laenutada binokleid hinnaga 25 kr? Vt. lähemalt www.opera.ee.

Kas teadsid, et lastele on võimalik laenutada istmepatju?

Rahvusooper Estonia leht

23

Lisainfo: www.opera.ee

Rahvusooper kutsub septembris soodsalt ja mugavalt bussiga teatrisse!

Kuldsponsor

Peasponsorid

Toetajad ja koostööpartnerid

Bussid Tallinnasse väljuvad:

ESTONIA TEATRIBUSS

VILJANDIS Vabaduse platsilt kell 14.00 (Võhma bussijaamast 14.40, Türi raudtee-/bussijaamast 15.10, Paide Kultuurikeskuse juurest 15.30)

NARVAS Geneva Keskuse eest (Võidu 2) kell 14.00 (Jõhvi kontserdimaja eest 14.40, Kohtla-Järve bussijaamast 15.00, Rakvere bussijaamast 16.00) PÄRNUS Endla teatri parklast kell 15.00 (Pärnu-Jaagupi bussijaamast 15.30, Märjamaa bussijaamast 16.00) TARTUS Vanemuise kontserdimaja alumisest parklast kell 14.00 (Puurmani bussipeatusest 14.25, Põltsamaa bussijaamast 14.45)

10. IX ooper „Armastus kolme apelsini vastu“ 11. IX ballett „Romeo ja Julia“ 22. IX operett „Nahkhiir“ 23. IX ballett „Coppélia“ 24. IX ooper „Così fan tutte“ 25. IX ballett „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“

Etendused algavad kell 18.00, tagasisõit 30 min pärast etenduse lõppu.

Soodsa bussipaketi (hind 160–330 kr, sisaldab teatri- ja edasi-tagasi bussipiletit) tellimiseks helista tel 683 1260 või saada e-kiri aadressile estonia@opera.ee. Paketid müügil ka Piletimaailmas ja Piletilevis. Tellimine kestab 30. augustini 2010 või kuni kohti jätkub.

ESTONIA TURUPÄEV

24 // 10/09/10

Kupong on mõeldud grupile alates 10 inimesest ja annab 25% soodustust piletitellimuse hinnast.

Kui sa veel ei tea, millist etendust külastada, aga soovid saada gruppidele mõeldud häid pakkumisi, siis täida ainult viimane rida. Lõika kupong välja ja postita meile või too otse teatri kassasse.

Tellimuse saame täita vabade kohtade olemasolul.

TULE SUURE SELTSKONNAGA TEATRISSE!

12. septembril kell 12-15 * suur hooaja alguse kontsert TASUTA! * 105. hooaja piletite müük 25% soodushinnaga * teatrilaat, oksjon ja palju muud põnevat kogu perele

Estoonlaste tervise eest hoolitseb:

Lehe koostaja: Liina Viru Toimetaja: Tiina Õun Kujundaja: Stella Tillo Fotod: Harri Rospu, Chris Rogers, Roberto Gondola, Laurent Liotardo, Frédéric Maligne ja Liina Viru.

Soovin tulla vaatama ETENDUSE NIMI: KUUPÄEV: GRUPI SUURUS: PILETIHINNA VAHEMIK: RAHVUSOOPER ESTONIA

NIMI, TELEFON JA E-MAIL:

Kupong kehtib 2011 a augusti lõpuni.

Grupi sooduskupong Estonia pst 4 10148 Tallinn