Minu Ettevõte 2010

MINU ETTEVÕTE ETTEVÕTLUSE TEEMALEHT

25. MAI 2010

Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskond

bakalaureuseõppe erialad

magistriõppe erialad

Ärindus

Juhtimine ja turundus

Rahvamajandus

Ärirahandus ja arvestus

Rahvusvahelised suhted

Rahvamajandus

Spetsialiseerumisvõimalusi vaata kodulehelt www.majandus.ttu.ee!

Vastuvõtt 28. juuni – 9. juuli 2010

Vastuvõtt 2010

* MBA Ärikorralduse õppekava on mõeldud neile, kes omavad eelnevat mittemajandusalast haridust.

Akadeemia tee 3, Tallinn Infotelefon: 620 39 47 www.majandus.ttu.ee

Rahvusvahelised suhted ja Euroopa uuringud Ärikorraldus, MBA* Vastuvõtt 30. juuni – 9. juuli 2010

MINU ETTEVÕTE

2

SISUKORD

TASUB MEELDE JÄTTA!

Oma idee parim elluviija oled sina ise LK 4

Eesti noori ettevõtjaid iseloomustab kartus, et rääkides oma ideedest sõpradeletuttavatele võidakse need varastada. Nii jääb aga saamata eduka äri jaoks oluline tagasiside.

Ettevõtja elu tasub proovida siis, kui oled noor ja saad võtta riske.

Hiljem mugavalt palgatööd tehes on keerulisem ettevõtjaks hakata. Õppejõud Ülle Pihlak räägib, kuidas kasvavad noored ettevõtjad / Loe lk 6-7

Ettevõtja Andrei Korobeinik annab vihjeid, kuidas äri alustada / Loe lk 4

25. MAI 2010

Eksportimiseks uusi turge otsides peavad Eesti ettevõtted koostööd tegema, sest võõral turul tuleb rinda pista nii kohalike kui rahvusvaheliste ettevõtetega.

Peter Gornischeff tutvustab, kuidas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ettevõtjaid aidata saab / Loe lk 10

Ühistegevuste ja koostöö tõmbekeskus loomeettevõtjale LK 5 Ettevõtjaks ei sünnita, vaid saadakse LK 6 Väikeettevõtlus näitab Euroopas jõudu

LK 9

Ekspordiga alustamine eeldab eeltööd LK 10

Ühe ettevõtja lugu

KONTAKTID Teemalehe toimetaja: Kuldar Kullasepp kuldar.kullasepp@postimees.ee tel 666 2258 Projektijuht: Jana Sykiainen jana.sykiainen@postimees.ee tel 666 2327 Reklaamitoimetaja: Anneli Teppo anneli.teppo@postimees.ee tel 666 2329 Küljendus ja makett: Andrus Rebane Kaanefoto: Corbis/Scanpix Väljaandja: AS Postimees Maakri 23a, Tallinn tel 666 2202 | 666 2301

Teemalehe väljaandmist toetavad:

LK 11

Tehtud, mõeldud?

ENN LISTRA TTÜ majandusteaduskonna professor

K

õikide majanduste edukus sõltub suurel määral inimeste ettevõtlikkusest, mille üheks oluliseks komponendiks on sageli pooljuhuslikult tekkinud äriidee. Siiski on alati enne tegutsema asumist kasulik veidi plaani pidada ning ettevalmistusi teha. Ehk siis, ettevalmistus nii üldise kompetentsuse mõttes kui ka konkreetse äriidee realiseerimise osas suurendab edukust kohe kindlasti.

Ettevõtja on tark, aus, kaval, truu, leidlik, ettenägelik, järjekindel, spontaanne, planeeriv, kalkuleeriv, riske võttev ja riske vältiv. Kõiki selliseid kohati vastuolulisi isikuomadusi on erinevates kirjatöödes pakutud ettevõtjatele kas soovitatavatena, kohustuslike või lihtsalt tüüpilistena. Samas on selge, et ühelgi ettevõtjal ei saa olla üheaegselt kõiki neid omadusi. Mis ühe ettevõtja edukaks teeb, ei ole päris üheselt selge, kuid sageli peituvad selle alged varases nooruses.

Poistega kipub olema üks

Ettevõtja on tark, aus, kaval, truu, leidlik, ettenägelik, järjekindel, spontaanne, planeeriv, kalkuleeriv, riske võttev ja riske vältiv.

igavene häda ja ega tüdrukudki palju maha jää. Vähemalt teatud eluperioodil tuleb neil kohest realiseerimist vajavaid ideid nagu käisest. Õige sageli saabki asi kohe tehtud, palju varem, kui mõte võimalike tagajärgede juurde rännata jõuab. Kui tagajärjed liig rängad pole või kui noort inimest tagajärgedest ärgitatud meetmetega ära ei lömastata, on üks ettevõtlik inimene ühiskonnale alles jäänud.

Nõnda tuleks esimese ettevõtluse arendamise riikliku meetmena tagada, et kool mitte ainult ei annaks häid teadmisi ega püüaks lapsi ühesuguseks treida, vaid säilitaks neis peituva tegemislusti.

Paljud ettevõtjad on natukene väikeste poiste moodi. Avastanud mingi huvitava võimaluse, asutakse seda kiirelt realiseerima ning siitpeale jagunevad nad kaheks. Edukatel ettevõtjatel on kas õnne või oskusi, kainet pead ja muid isikuomadusi, mis lasevad neid oskusi kasutada. Õnn kipub jaotuma juhuslikult ning seda õppida ei saa. Küll saab õppida ja omandada oskusi ning muid vajalikke omadusi, mis edu tõenäosust suurendavad. Ka süllelangeva

õnne äratundmiseks ja kinnipüüdmiseks on lisaks otsustavusele vaja hetkele ja valdkonnale sobivaid oskusi.

Igasugused teadmised on lõppkokkuvõttes kasulikud, kuid ettevõtjale või potentsiaalsele ettevõtjale tulevad vaieldamatult kasuks majandusteadmised. Eksisteerib rida üpris detailideni väljatöötatud võtteid alates äriplaani koostamisest kuni riskijuhtimiseni, mille järgimine suurendab edu ja vähendab vigade tõenäosust.

Meil on vanasõna «üheksa korda mõõda, üks kord lõika».

Tipptasemega ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelises ettevõtluses algab see «mõõtmine» enamasti ammu enne konkreetset ettevõtmist üldise, tihti küll eesmärgistamata ettevalmistusega ja tarvilike kompetentside omandamise-kogumisega. Äriplaani koostamisega seotud mõttetegevus ja hilisem idee realiseerimine on juba kõigele sellele tuginev.

Vastates pealkirja küsimusele, tuleks öelda – mõeldud, mõeldud, mõeldud, tehtud. Siis ei takerdu hiilgav idee käpardlikult teostatud tehnilistesse detailidesse.

MINU ETTEVÕTE

25. MAI 2010

3

Oma ettevõte – rohkem vastutust ja vabadust Stardilaen lükkab äri käima KRÕÕT KILVET, Swedbanki väikeettevõtete osakonna juhataja

Ideede ja plaanide realiseerimiseks ettevõtluses on vaja eelkõige teadmisi, julgust, pühendumist ja tugevat meeskonda Kui aga ettevõte soov on kasvada, siis paraku eelpool nimetatust ainuüksi ei piisa vaid selleks on vaja ka raha. Äriplaan paberil on esialgu hea idee ja palju sõnu, kuid plaanide elluviimisel on reeglina vaja panga tuge.

Alustav ettevõtja kasutab panka enamasti kahel suunal – arveldused ja finantseerimine. Oma äriga alustades on ettevõtte käivitamise perioodil tähtis teenustega kaasnevad kulud võimalikult madalal hoida. Krediiditoodete juures tasub esmalt oma soovid põhjalikult läbi kaaluda. Laen, liising, faktooring, pangagarantii, krediitkaardid – need tooted aitavad ettevõtjat tema äri käima lükkamisel ja laienemisel. Ära karda oma idee äriks pöötata – tule ja küsi professionaalset nõu ja abi pangast!

Swedbanki ärikliendikonsultandid ning klienditoe töötajad on valmis Teid igakülgselt abistama.

Swedbanki soodne arvelduspakett • Internetipangas 6 kuud siseriiklikud kroonimaksed tasuta • Deebet-krediitkaart 6 kuud kuuhooldustasuta • Tavatelefoni- ja internetipõhine kaardimakseterminal 3 kuud tasuta • Kiirteated mobiilis 3 kuud tasuta

• Sobib alustavatele ja kuni 3 aastat tegutsenud ettevõtetele.

• On mõeldud nii investeeringute kui käibevahendite finantseerimiseks.

• KredEx käendab kuni 75% laenusummast.

Soodustused kehtivad nii alustavale kui juba tegutsevale ettevõttele, kes alustab Swedbankiga koostööd.

Arvelduspaketti vormistades sõlmitakse ka ärikliendi internetipanga ning deebetkaardi või deebet-krediitkaardi lepingud.

Pangateenused on väikeettevõtjale lähedal • Swedbankil on 67 kontorit üle Eesti – astuge sisse, kui vajate nõu ja abi pangateenuste osas. Kontoris saate sõlmida erinevaid arveldusteenuste- ning liisingulepinguid.

• Ärikliendi internetipank https://business.swedbank.ee/ – mugavaim ja tuvalisem viis tehingute tegemiseks.

• Ärikliendi infokeskkond veebis https://www.swedbank.ee/business – info pangateenuste ja ettevõtte elektroonilise asutamise kohta.

• Äriklienditugi telefon 613 2222 või e-posti aadress ariklienditugi@swedbank.ee – Teie kõned on oodatud esmaspäevast reedeni kell 8-19.

Ühe ettevõtte alustamise lugu Pool aastat tagasi käivitasid Veiko Mahlakas ja Viljo Naar elektroonilise broneerimissüsteemi, mis aitab leida Eesti hotellide puhkusepakette ja hotellitube ning neid reaalajas broneerida. „Idee tekkis tänu pikaaegsele töökogemusele hotellinduses. Eestis puudus keskkond, kus majutusasutused saaksid oma pakette efektiivselt müüa,” räägib ettevõtte tegevjuht Viljo Naar. Lehekülg www.hotelliveeb.ee on tänaseks tuttav paljudele eestimaalastele.

Otsus mõte teoks teha sündis meestel kiiresti, kuid ettevalmistusperiood kujunes päris pikaks ning ootamatult keeruliseks osutus just IT-partneri leidmine.

Viljo sõnul sujub koostöö siis, kui partnerite vahel tekib sünergia ning on näha, et teine pool mõtleb kaasa ning on valmis tõsiselt panustama. „Alati ei tohi leppida vastusega „ei saa”, kuid samas peab minema valdkonnas sügavuti ja mõistma nüansse.” ütleb ta. Vaatamata takistustele ei kadunud tegijate entusiasm, kuna oma ideesse uskusid nad 100-protsendiliselt. Lõpuks sai ka sobiv IT-partner leitud ning süsteemi ülesehitamine võis alata.

Kohe alguses oli meestel selge, et lisaks omafinantseeringule vajatakse ka pangalaenu. „Põhjalik äriplaan oli meil olemas ning KredExi stardilaenu saime Swedbankist. Esitasime vajalikud dokumendid ning teisel kohtumisel halduriga allkirjastasime laenulepingu,” meenutab Viljo Naar. Osaliselt kulus laenuraha süsteemi arendusele, kuid suurema osa võttis turunduskampaania, mille abil tutvustati avalikkusele hotelliveebi ja kutsuti inimesi üles seda keskkonda kasutama.

Täna on hotelliveebiga liitunud üle 100 Eesti hotelli ning broneerimissüsteem kogub populaarsust. „Oma ettevõttega alustamine ei ole lihtne, kuid võimalus ajada oma asja ja teha tööd iseendale on väga innustav,” ütleb Viljo ning lisab, et kõige tähtsam on leida õige idee ja enne kulutuste tegemist plaan põhjalikult läbi mõelda. „Ideed tasub esmalt testida võimalike tulevaste klientide peal ning on hea hoida tagataskus ka musta stsenaariumi juhuks, kui alguses kõik plaanitult ei lähe. Kui oled kindel, et projekt loob klientidele väärtust, siis tasub kindlameelselt oma unistuse elluviimise nimel tegutseda.”

„Hobusele kaeru, arvele raha.”

Hanno, ratsatallipidaja Swedbankis on kõik ettevõtjad alati teretulnud. Teie äri paneb sujuma Arvelduspakett, mida pakume kõigile meie juures alustavatele ettevõtetele. Teie tegemisi aitab rahastada Stardilaen, mida saavad nüüd võtta ka kuni 3 aastat tegutsenud ettevõtted.

Arvele raha (ja hobusele kaerade) saamiseks vaadake www.swedbank.ee/business või konsulteerige pangatöötajaga meie pangakontoris.

MINU ETTEVÕTE

4

25. MAI 2010

Oma idee parim elluviija oled ise

Ideed tegudeks – nädalavahetusega

AJUJAHT. Aastaid ettevõtluskonkursi Ajujaht žüriis olnud Andrei Korobeinik on näinud sadu ja sadu äriideid, mille hulgas nii leidlikke tooteid ja teenuseid kui paraku ka palju sellist, mida proovidagi ei tasu.

KULDAR KULLASEPP

KULDAR KULLASEPP kuldar.kullasepp@postimees.ee

A

ndrei Korobeinik on Eesti noortele ja ettevõtjatele tuntud eelkõige kui Rate.ee looja. Aastaid tagasi omaloodud suhtluskeskkonna EMT-le müünud noormees osaleb nüüd ise Ajujahiga sarnases projektis Inglismaal ning hindab siinsete hakkajate noorte ideid.

Korobeinik alustas ettevõtjana pärast kolm aastat kestnud palgatööd infotehnoloogiaettevõttes. «Igaühel on ettevõtjaks hakkamise põhjused erinevad. Minule meeldib vabadus ja võimalus ärgata hiljem.» 2002. aastal alustades oli ta kogunud piisavalt raha, et oma äridega katsetusi teha. «Esmalt tegin tellimustöid ja lõin ise praeguses mõistes suhtluskeskkondi, millest populaarseimaks sai Rate. ee.» Idee Rate.ee tegemiseks tuli elust – selline keskkond puudus, samas võis aimata vajadust selle järele.

Siin peitubki eduka äri tegemise saladus – teha midagi, mida veel ei tehta. Soovitust ellu viia on aga raskem kui arvata võib. Seda näitas ka hiljuti lõppenud Ajujahi hooaeg, kus mitmed noored hakkajad ettevõtjad ilmusid žürii ette ideedega, mida on juba kas ellu viidud või mille järele vajadust tuvastada ei õnnestugi. Näiteks soovisid mitu meeskonda inimesi kiibistada, et selle abil teenuseid pakkuda. Või pakkuda bensiinijaamas võimalust autole puhastusvedelikku tankida. «Ma ei tea, kust need ideed tulevad, kuid järelikult on midagi õhus,» ütleb Korobeinik.

Kuigi üldiselt võib Ajujahi projektis osalejate (tulevaste) ettevõtjate ideid ja esitlusi pidada Korobeiniku sõnul rahuldavaks, siis arenemisruumi veel on.

«Hea on see, et nalja ei tuldud tegema. Näiteks Inglismaal osalevad sarnase ideega projektis ka n-ö professionaalsed konkurssidel osalejad, kellel tegeli-

FOTO: TOOMAS HUIK/POSTIMEES

PALGATÖÖLISEST ETTEVÕTJAKS

Andrei Korobeinik soovitab IT-le rõhku panna. kult äriga alustamise soov puudub,» ütleb ta.

KARDETAKSE IDEEDE VARASTAMIST Andrei Korobeiniku sõnul pärsib ettevõtlust põhjendamatu kartus ideede jagamise osas.

«Eesti inimene arvab, et kui ta räägib oma ideest teistele, siis keegi kindlasti varastab selle,» lisades, et kõige enam kardetakse idee varastamist mentori poolt. Seda oli näha ka telesaates Ajujaht miljoniideele, kus žürii ette tuli paar-kolm meeskonda jutuga, et nad ei saa oma äriideed avada. «Millele sa loodad, kui sa ei räägi sellest, milline idee sul tegelikult on?» küsib Koroboeinik, kelle sõnul on seda suhtumist vaja kiiresti muuta. «Euroopas vähem, kuid Ameerikas seda enam räägitakse oma ideedest sõpradele-tuttavatele, et tuvastada idees olevad probleemkohad,» ütleb Korobeinik. Tema sõnul lähevad siinsed ettevõtjad tihti investori ette enne, kui ideest oma sõpradele räägivad. Tulemuseks on aga kehv äriidee, mis investorite

poolt toetust ei leia. «Piisaks, kui rääkida oma ideest viie sõbraga, kes ei ole valdkonna spetsialistid, kuid kes oskavad kõrvaltvaatajana anda väga head nõu, mida ise n-ö sees olles näha ei pruugi,» soovitab Korobeinik. «Kui sul on hea idee, oled parim kandidaat selle elluviimiseks,» innustab ta.

Ideedest mitterääkimine ei välista aga olukorda, kus keegi teine tuleb sarnase idee peale mõnes teises riigis. «Loeme samu uudiseid, raamatuid ja veebilehti – nii jõuamegi teineteisest sõltumatult sarnaste ideedeni,» räägib Korobeinik, kelle sõnul pole harvad juhused, kus peaaegu korraga alustavad tegevust sarnase ideega ettevõtted näiteks Inglismaal ja Ameerika Ühendriikides.

IDEEST OLULISEM ON MEESKOND Ajujahi telesaate vaatajale jäi kindlasti silma, et õige mitu edasipääsenud ideed langesid kriitika alla, kuna meeskondadel oli tegemata põhjalik taustatöö ja konkurentsianalüüs. «See on

Möödunud kuul kogunesid julged ja ettevõtlikud inimesed, et nädalavahetusega teha tegudeks peas kaua veerenud ideed. kuldar.kullasepp@postimees.ee

üks suuremaid probleeme – ei uurita, kas keegi on sellisele ideele juba tulnud,» ütleb Korobeinik, kelle sõnul saab kas või Google’i abiga teha väga hea konkurentsianalüüsi kõigest mõne tunniga. «Lisaks aitab konkureerivate ideede otsimine oma ideed edasi arendada, leidmaks eeliseid teiste ees.»

Teineteisest sõltumatult oma teenust või toodet arendavad ettevõtted peavad olema kursis konkurentide tegevusega, samas kogudes ja analüüsides partneritelt ja klientidel saadavat tagasisidet.

Seetõttu peabki Andrei Korobeinik konkreetsest äriideest olulisemaks meeskonda, eneseusku ja mis peamine – võimet muutuvale situatsioonile reageerida. «Enamik praeguseid edukaid internetis tegutsevaid firmasid alustasid kunagi hoopis teise ideega,» ütleb ta, tuues näiteks populaarse fotodehaldamise teenuse Flickr, mis alustas online-mängukeskkonnana.

«Edukas on see, kes suudab reageerida turu muutuvatele nõudmistele.» Ka Ajujahi finaali jõudnud üks meeskond muutis konkursi käigus oma äriideed täielikult.

LEIVANUMBRIKS ENDISELT TEHNOLOOGIA Kuigi Korobeiniku sõnul on Eesti minetanud kunagise eesrindliku IT-riigi positsiooni, siis tehnoloogia on endiselt valdkond, millele panustama peaksime.

«Internetiäri alustades pole vaja näiteks suuri investeeringuid ja suurt hulka inimesi,» toob Korobeinik välja internetisektori eelise. Ka Ajujahis osalejad soovivad välja tulla erinevate portaalidega, kuid nende puhul peab Korobeinik edu võimalikuks ainult siis, kui sellel on rahvusvaheline mõõde. «Teha Eesti-keskset IT-teenust pole mõtet,» ütleb ta. Näiteks aastapoolteist tagasi lõid laineid nn sendioksjonid, mis nüüdseks on kadunud nähtus. «Kui turul on 25 põhimõtteliselt sarnast teenust, pole mõtet seda ju enam teha.»

Ü

rituse eestvedaja, Eesti Startupi Juhtide Klubi juhatuse liikme Martin Villigu sõnul on Garage48 näol tegemist IT- ja ettevõtlushuviliste ettevõtmisega, kus ühe nädalavahetuse ehk 48 tunni jooksul proovitakse jõuda esmasest ideest töötava teenuseni. «Peamiseks eesmärgiks on näidata, et paljud ideed, mis inimestel peas keerlevad võiks tegelikult üsna lühikese ajaga ellu viia ja ära proovida – kas ideel on jumet ja kliente või mitte,» tutvustab Villig ettevõtmise ideed.

Tema sõnul on mitmed praegused suurfirmad nagu PayPal ja Ebay saanud alguse ühest väikesest ideest. «Kutsume inimesi üles oma ideid kiiresti ellu viima, kuulama kasutajate tagasisidet, teenust edasi arendama, ja nii võibki jõuda lõpuks eduka ettevõtmiseni,» innustab ta.

Idee Garage48 korraldamiseks tuli Villigu sõnul suhteliselt juhuslikult. «Eestis on erinevaid ettevõtlusega seotud konkursse, koolitusi ja toetusprogramme, kuid meie arvates olid need veidi «aeglased»,» kirjeldab ta projekti sünnilugu. Päris unikaalse ideega siiski tegemist ei ole, sarnase ideega ettevõtmisi on tehtud mujalgi – alates 24-tunnisest projektist Rootsis kuni paarikolmepäevase ettevõtmiseni mujal maailmas. «Kõige tuntum analoogse ideega üritus on StartupWeekend.org, mida on korraldatud pea 60 erinevas maailma linnas,» teab Villig rääkida.

SUUNATUD LENNUKATELE INIMESTELE Aprillis toimunud esimene Garage48 tõi kokku pea 100 inimest, käidi välja 40 ideed ja moodustati 16 meeskonda, kes kõik oma idee suuremal või vähemal määral ka teostasid. «See on väga hea tulemus võrreldes teiste välismaal toimunud sarnaste üritustega,» on Villig rahul. Energiast tulvil ettevõtlikud inimesed töötasid 48 tundi järjest, et jõuda töötava teenuseni. Üks enam tähelepanu pälvinud projekt on Kratid.com, mis ühendab virtuaalse ja reaalse käegakatsutava mänguasja ühtseks tervikuks. «Lisaks on käima läinud teenused Wannalunch. com ja Localvortex.net, millest võivad välja kasvada omas nišis edukad startup-firmad. «Iseehitaja.ee meeskond tuli üritusele omapärase ideega, jõuda ideest kuni loodud teenuse müügini seitsme päevaga,» kirjeldab korraldaja ühte ideed. «See neil ka õnnestus,» ütleb ta rahulolevalt. Neljanda loodud projektina toob Villig välja Prygikast.com’i. «See on inimestele vajalik infoteenus, kuid äriliselt kujuneb sellest klassikalise ettevõtte asemel pigem sotsiaalne projekt, mis lahendab ühiskonnas probleemi, millega prügivaldkonna asjaosalised ise tegelda ei taha,» ütleb ta.

Väljatoodud projektidest on ilmekalt näha, et Garage48 ei ole pelgalt programmeerijate pärusmaa. «See on mõeldud julgetele ja ettevõtlikele inimestele, kes tahavad midagi uut ellu viia, saada uusi kogemusi ja leida uusi tuttavaid,» ütleb Villig.

Nii oodati osa võtma visionääre, juhte, disainereid ja programmeerijaid. Villigu sõnul on registreerumisel rollide määratlemine vajalik selleks, et oleks mõistlik tasakaal erinevate oskustega inimeste vahel ja saaks moodustada töövõimelised meeskonnad. «Üks ürituse tagamõte on lisaks viia kokku noori ja juba ettevõtluses ning ITs kogenud inimesi, kes muidu ilmselt ei kohtuks. Sellised uued kontaktid loovad potentsiaali ja aluse uute ideede teostamiseks ja uute startup-firmade loomiseks,» ütleb Villig.

JÄRGMINE JUBA SÜGISEL Esimene Garage48 toimus aprillis, mai keskel kohtuti osalenud meeskondadega uuesti, et vaadata projektide seniseid arenguid.

Jätkuüritusel osales üle 70 inimese ja kaheksa meeskonda. Et aga huvi on ettevõtmise vastu suur, siis juba planeeritakse järgmist Garage48 üritust, mis toimub seniste plaanide kohaselt augustis või septembris Tartus. Huvilistel on võimalik projektiga kursis olla veebilehe www.garage48.org kaudu.

ÖKOSÕBRALIK

Telli lõpukleit meilt!

Veerenni 24C (Baltika Kvartal) 10135 Tallinn Tel 513 9757 info@lillijahilo.com www.lillijahilo.com

EESTI RÕIVATOODE

teadlikule ja tundlikule kliendile! ÖKOPUUVILL, KANEP, BAMBUS

Lilli Jahilo Ateljee Tallinn

GreenEst OÜ • info@organicclothes.ee tel 552 1190, 5645 2630 www.organicclothes.ee

MINU ETTEVÕTE

25. MAI 2010

5

FOTO: KULDAR KULLASEPP

Ühistegevuste ja koostöö tõmbekeskus loomeettevõtjale Loomeinkubaatori disainer Kalle Aasamäe drapeeris otse kõigi kohalolnute silme all mannekeeni selga moeka rõivaeseme.

INKUBAATOR. Üha enam loomeinimesi proovib kätt ka ettevõtluses, ühendades senise hobitegevuse ja elatise teenimise. Mullu sügisel avatud Tallinna Loomeinkubaator on selle veenvaks tõestuseks. Ruumides kihab elu ning ei möödu päevagi, kui siin ei leiaks aset mõni põnev kohtumine, treening või koolitus. Inspiratsiooni ja energiat jagub.

KULDAR KULLASEPP kuldar.kullasepp@postimees.ee

E

ttevõtluse Toetamise ja Krediidi Haldamise Sihtasutus (ESA) koondab Tallinnas kolme inkubaatorit – loomeettevõtjatele suunatud Tallinna Loomeinkubaatorit, mis asub Baltika Kvartalis, ning kaht äriinkubaatorit Koplis ja Ülemistel. Inkubaator, nagu nimigi ütleb, on loodud keskkonnaks, kus kogenud ettevõtluskonsultantide tugi aitab värskelt alustanud ettevõtetel sirguda suureks ja tugevaks. Kasutades inkubaatori pakutavaid teenuseid ja tehes koostööd teiste ettevõtetega tekib uusi väärtusi loov sünergia.

«Eriti just viimasel ajal on huviliste hulk kiiresti kasvanud,» ütleb ESA juhatuse liige Anu Lõhmus, kelle sõnul soovis möödunud aastal inkubaatoriga liituda juba ligi sada noort ettevõtet. Enne inkubaatorisse asumist on soovitav läbida kahekuuline koolitus, mille käigus saadakse vajalikud algteadmised ettevõtluse erinevatest tahkudest. «Nii mõnegi osaleja jaoks selgub äriidee reaalseks tegevuskavaks sõnastamise protsessis, et ettevõtlus pole tema jaoks parim valik, kuid seegi on väärt teadmine,» innustab Anu Lõhmus proovima. Inkubaatori juures baaskursusel teadmiste omandamine ja seeläbi äriidees selgusele jõudmine on väärtus omaette. «Baaskoolituse käigus antakse algteadmised tootearendusest, turundusest ja seda toetavast konku-

Inkubaatoriga liitujate hulk on viimasel ajal suurenenud.

rentsianalüüsist, hinnapoliitikast ja müügitegevustest, rahavoogude planeerimisest ja raamatupidamisest, tööõigusest ja paljust muust,» loetleb Lõhmus.

Koolituse käigus koostatakse ka äriplaan, mida edukalt kaitstes on võimalik astuda inkubatsiooni. See aga ei tähenda ilmtingimata inkubaatori ruumidesse sissekolimist. «Osa inkubaatori ettevõtteid eelistab töötada muudes ruumides, olgu selleks mõni teine üüripind või oma isiklik kodu – meie pakutavaid teenuseid saavad nad kasutada ikkagi,» ütleb Lõhmus. Inkubaatori ettevõtetele pakutakse väga headel tingimustel ärialaseid konsultatsioone ja erinevaid koolitusi, aidatakse finantsteadmiste ning ka turundusega. Näiteks võib viimase hulka lugeda erinevaid ühisturundusüritusi, kus ettevõtted saavad oma tooteid-teenuseid tutvustada ja uusi kliente leida. Üks selline sai Baltika Kvartalis asuval Moetänaval hoo sisse 15. mail, kus LoomeMood nime all toimuval näitusmüügil tutvustavad oma loomingut Loomeinkubaatoris tegutsevad Kalle Aasamäe, Lilli Jahilo, Xenia Joost, Mariana Kolesnik, Erkki Engso, Donkey Hot (Kadri-Maria Mitt ja Kerli Ilves), Uma Design (Kertu Pöör) ja GreenEst (Tiina Reesen ja Inge Puhu).

TEINETEIST ABISTADES «Koostöö ettevõtjate vahel on tihe, eriti just siin Loomeinkubaatoris,» ütleb Lõhmus. Inkubaatoris on oma kodu leidnud väikefirmad, kel pole rohkearvulist

töötajaskonda, mistõttu on tegevuste elluviimiseks tihti vaja kaasata ka koostööpartnereid.

«Meie juures teevad tihedat koostööd näiteks fotostuudiod, disainerid ja fotode trükki teostavad firmad,» lisab ta. Jättes kõrvale inkubaatori pakutavad tugiteenused, ongi ümbritsevad ettevõtjad ja ettevõtlikud inimesed inkubaatorite suurimaid eeliseid. «Siin loodud sidemed on tugevad ja kestavad edasi ka pärast inkubatsiooniperioodi lõppu, mil ettevõtted oma loomulikul arenguteljel edasi liiguvad,» räägib aastaid Tallinna inkubaatoreid juhtinud Lõhmus.

LOOMESEKTOR OOTAB RIIGILT TUGE Kuigi Tallinnas asuv Loomeinkubaator on unikaalne ja selle mudel pole Lõhmuse sõnul otseselt kusagilt kopeeritud, siis ideid kogumas käidi enne avamist nii põhjanaabrite juures kui ka Hollandis ja Inglismaal. «Paljusid loomeinkubaatoreid eri riikides ühendab näiteks see, et tegutsetakse vanas tehasehoones. Eks need hooned on iseenesest inspireerivad, jätavad ruumi loominguliseks lähenemiseks ja loominguks,» ütleb Lõhmus Baltika vanasse administratiivosasse rajatud ning palju tunnustust pälvinud sisekujundusega inkubaatoris. Loovast lähenemisest ei tule Loomeinkubaatoris kindlasti puudust. Nagu nad ise oma koosolekuteruumi seinalegi mitmetähenduslikult on kirjutanud – kui seda seina vaid ees ei oleks...

Laiema avalikkuse seas on levinud arvamus, et loomema-

Palju abi just alustades 2008. aasta keskel asutatud telereklaamidele, saategraafikale ja muusikavideotele spetsialiseerunud animatsioonistuudio oli esimeste ettevõtete hulgas, kes Loomeinkubaatoriga liitus. «Meid ahvatles eelkõige äri alustamisse puutuv süstemaatiline lähenemine, hea nõu ja kogemus, mis meil endil tol hetkel veel puudus,» põhjendab inkubaatoriga liitumist produtsent Martin Rääk.

Inkubaatori teenustest hindab Rääk kõige enam just käivitusfaasis saadud abi. «Inkubaatorisse kandideerimine sundis meid oma ideid läbi mõtlema, sügavamalt planeerima, samas aidati näiteks arengukavade koostamise ja ettevõtte ettevalmistusega,» ütleb ta. Nüüd kasutab Tolm eelkõige juriidilisi teenuseid, samuti saadakse inkubaatorist abi finantseerimistaotluste koostamisel.

Tolm Stuudio näol on tegemist inkubaatori ettevõttega, mis ei asu Baltika Kvartalis. Seetõttu on läbikäimine teiste inkubaatori ettevõtetega vähesem, kuid inkubaatori pakutavad teenused on suureks abiks ettevõtte arendamisel.

jandus on seotud pigem kultuuri kui ettevõtlusega ning seetõttu ei tajuta loomeettevõtete poolt loodavat majanduslikku lisandväärtust. Eestis on endiselt tugev Nõukogude ajast jäänud hoiak «kunst kuulub rahvale».

Loomingu kui väärtuse hindamine ühiskonnas üldiselt on oluline eeldus tellijate, tarbijate, riigi ja tulevaste loomeettevõtjate väärtushinnangute kujunemisel. Kui juristi või koolitaja teenuste eest ollakse valmis maksma, siis näiteks disaineri tööd sarnaselt veel ei väärtustata.

Näiteks Suurbritannia või Hollandiga võrreldes on Eestis loomemajanduse toetamine riigi poolt olnud tagasihoidlik, positiivseid arenguid on märgata alles viimastel aastatel. «Loo-

meinimesi on ikka peetud pigem kunstnikeks, kes äri ei aja ja majandust ei tee,» kirjeldab Lõhmus üht levinud stereotüüpset seisukohta. Need arusaamad on siiski muutumas ja riigil on mängida siin oma roll. «Hoone ehitamise riigihanget tehes on võimalik ette kirjutada, et kaasata tuleb ka sisekujundajaid,» toob ta ühe näite. Ka siis, kui riigi- või omavalitsusüksus korraldab hanke uue IT-lahenduse või infoportaali arendamiseks, saaks nõudena sisse viia disaineri kaasamise tagamaks, et valmiv keskkond pole mitte ainult hästi programmeeritud, vaid ka esteetiliselt kujundatud ja funktsionaalsus maksimaalse kasutajamugavuseni viidud.

Riigihangete seadusesse tuleks Lõhmuse sõnul viia sisse mitmed seni puuduvad CPV-koodid loomemajandusvaldkonna teenuste osas.

«Londonis töötab igapäevaselt ligikaudu viiendik inimestest loomemajanduse valdkonnas,» ütleb Lõhmus. Just Euroopa tuntud disainimaade eeskuju järgides võiks liikuda ka Eestis loova majanduse suunas ja soodustada loomeettevõtjate mõjutusi kogu majanduse ja sotsiaalse konteksti ulatuses. Loomeettevõtjate potentsiaali realiseerimisel suureneb Eesti toodete ja teenuste konkurentsieelis, kuna luuakse tarbijale funktsionaalsemaid ning atraktiivsemaid lõpp-produkte. Intellektuaalomandi loomine ja müük rikastab nii üksikisiku, ettevõtte kui riigi rahakotti SKP kontekstis ja ühtlasi väärtustab meie elukeskkonda.

MINU ETTEVÕTE

6

25. MAI 2010

Ülle Pihlak oma õpilaste Kelli Kõrgemaa, Toomas Tuude ja Kaspar Ikevald Rammapiga ideid jagamas.

Ettevõtjaks ei sünnita, selleks NOORED HAKKAJAD. Estonian Business Schooli (EBS) ettevõtluskeskuse direktor Ülle Pihlak soovitab noortel ettevõtlusega tegeleda. Ent ainult siis, KULDAR KULLASEPP kuldar.kullasepp@postimees.ee

E

ttevõtlusest rääkides Ülle Pihlaku silmad säravad. Tema juhendamise all katsetavad sajad üliõpilased kümnete äriideedega ettevõtlust, investeerides reaalset raha ja püüdes jõuda kasumisse. «See kõik on päriselt, midagi pole mängult,» ütleb ta üliõpilaste loodud firmadest rääkides. Igal õppeaastal pakuvad esmakursuslased hulga äriideid, mille seast valitakse välja parimad ja sobivamad. Ideede ümber koonduvad meeskonnad, kes loovad äriplaani ja asuvad ettevõtet kasumi poole juhtima.

Kokku läheb igal sügisel töösse kümme äriideed. Ettevõtluskeskuses läbimängitu on täpselt see, millega puutuvad kokku tuhanded alustavad ettevõtjad.

IDEED AINA INNOVAATILISEMAD Kui kümne aasta eest asutatud ettevõtluskeskuse äriideed olid peamiselt meelelahutuslikku laadi või lihtsalt ostan-müün tüüpi firmad, siis mida aeg edasi, seda innovaatilisemaks ideed lähevad. «Mõne äriidee raames

on loodud suisa innovaatiliste toodete prototüüpe,» rõõmustab Pihlak. Eestile kui e-riigile omaselt on paljud ideed Pihlaku sõnul seotud infotehnoloogiaga.

Neile soovitab Pihlak teha rahvusvahelist asja, vihjates, et äri pole mõtet rajada näiteks eestikeelse portaali tegemiseks.

«Meie klient on iga inimene maakeral – siis on IT-l mõte.»

Kuidas siis leida see õige ja töötav äriidee, mis firmaomanikke rikkaks teeb ja töötajatele leiva lauale toob? Ülle Pihlak võrdleb hea äriidee leidmist armumisega. «See tuleb ise, seda ei saa otsida,» ütleb ta, lisades siiski, et on meetodeid, mis aitavad hea äri ära tunda. Parim neist on oskus teha midagi, mida teised inimesed vajavad, kuid mida nad ise teha ei oska või ei taha. «See on ideaalne, sest nii saab teha asja, mis endale meeldib ja seejuures veel elatist teenida,» ütleb ta. Seega – kui teada, mida tahad teha, tuleb leida kriitiline hulk kliente ning äriga võib algust teha.

Teine võimalus on pikema perioodi vältel vaadata enda ümber toimuvat ja panna kirja negatiivsed kogemused, mis toodete või teenustega seotud. Vaat-

luste tulemusena saab hakata arendama ideid, kuidas parandada juba kasutuses tooteid-teenuseid ning luua konkurentsieelis nende täiustamise kaudu.

Kolmanda meetodina äriidee leidmiseks toob Ülle Pihlak välja nn võimaluste akna, mis on mõneti sarnane eelnevaga.

«Mobiiltelefonide tulek tõi hiljem turule mitmeid tooteid, mis telefoni kasutamist hõlbustasid – näiteks väikesed kotid telefoni hoidmiseks ja telefonipaelad, hiljem juba mobiiltelefonidele loodud mängud,» toob Pihlak näite võimaluste akna ideest.

Pankroti läbi elanud ettevõtja saab Eestis külge musta märgi.

Neljas meetod on omamoodi kombinatsioon eelmistest. Esmalt tuleks tulevasel ettevõtjal vaadata endasse ja jõuda selgusele, millist tööd tehes ta õnnelik oleks. «Ettevõtlus on väga raske, eriti alguses. Seda pole mõtet teha, kui ei ole seejuures õnnelik,» ütleb Pihlak. Olles leidnud selle,

mis teeb õnnelikuks, tuleb see unikaalseid lahendusi pakkuvaks äriideeks vormida. «Meil näiteks mõeldi välja lastele mõeldud sushi,» ütleb Pihlak, kelle õpilaste idee oli teha karu-kujulisi sushisid. Ühendati kirg sushi vastu ja leiti viis, kuidas seda teha uut moodi ja eristudes.

HEA IDEE VAJAB PÕHJALIKKU ANALÜÜSI Maailma vallutamine pole aga sugugi nii kerge, kui heale ideele tulnud seltskonnal tunduda võib. Ületada tuleb palju probleeme, mis seotud nii inimestevaheliste suhete kui äriprotsesside endiga.

Esmalt tuleks teha tasuvusanalüüs, mis Pihlaku sõnul on võtmetähtsusega, näidates ära, kas ideel on jätkusuutlikku tulevikku. Tasuvusanalüüs peab arvestama püsikulusid, jooksvaid kulusid ja toote-teenuse hinda, millega seda pakutakse. Hinnates ära võimalikud müügimahud, saab ettevõtja teada tasuvuspunkti, millest alates on ideel kui äril mõtet. See analüüs tuleb Pihlaku sõnul teha väga põhjalikult, arvestades ka niinimetatud riskikoefitsiente, mis arvestab muutuvaid turusituatsioone.

Kui analüüs näitab, et äri peaks toimima, siis tekib pahatihti järgmine probleem – raha. «Kui kapitali kaasata ei õnnestu, siis tootmist käima ei saa,» toob Pihlak välja ühe peamise ja paraku tihti ka takistuseks saava probleemi. Õnneks on kapitali kaasamiseks mitmeid võimalusi. Näiteks EBSi ettevõtluskeskuse üliõpilased kaitsevad oma ideed vanemate kursuste üliõpilaste ja vilistlaste ees, kelle hulgast nii mõnigi võib otsustada ettevõtmisesse raha paigutada. Varem paigutas headesse ideedesse raha ka EBS ise, kuid sellest on loobutud. «Üliõpilased eelistavad oma ideid ise finantseerida, ei soovita väliseid omanikke ja investoreid,» selgitab Pihlak.

Teise suure probleemina just algajate ettevõtjate puhul toob ettevõtluskeskuse juht välja puuduliku konkurentsianalüüsi. «Kui ettevõtja on otsustanud hakata tootma siniseid prügikaste, siis nähakse konkurendina teisi siniste prügikastide tootjaid. Kui neid ei ole, siis justkui nagu konkurentsi poleks,» toob Pihlak lihtsa näite. Seetõttu tuleb nii konkurentsianalüüsi kui ka teisi analüüse tehes viia need läbi põhjalikult, et omada võimalikult palju informatsiooni

sihtgrupi ja konkurentide kohta.

Informatsioon ja oskus seda ära kasutada on võtmetähtsusega.

TÜLID KIIRED TULEMA Ülle Pihlaku kümneaastane kogemus ettevõtluskeskuse direktorina on näidanud väga erinevaid meeskondi ja liikmeid.

«Meie kooli tulevad inimesed sooviga olla juht,» ütleb ta, alustades ühe peamise ettevõtlust takistava teguri väljatoomisega. «Ettevõtlus on meeskonnamäng ning organisatsioonis peavad kõik rollid paigas olema. Paraku lähevad ühtse idee taha koondunud inimesed väga tihti riidu. Olen pidanud isegi kaklevaid tüdrukuid lahutama,» naerab Pihlak.

Lahkarvamused tekivad mitmes etapis, esimesena tavaliselt juba juhi valimisel. Kuna enamik idee taha koondunuid soovivad olla mingil moel juhid, siis enda hulgast liidri valimine tekitab esimesi pingeid. Olles siiski juhi valinud, tekivad järgmised probleemid – kas meeskond usaldab teineteist? «Rollid peavad hästi jagatud olema – igaühel on selged ülesanded ja hea juht peab tagama, et kõik oma osa täidaksid,» selgitab Pihlak. Kui aga juh-

MINU ETTEVÕTE

25. MAI 2010

7

HEA ETTEVÕTJA, TIPP- VÕI KESKASTMEJUHT! Tule ja tõsta oma võimekust Ekspordi Akadeemias!

Mis on Ekspordi Akadeemia? 2008. aastal Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt koos partneritega ellu kutsutud seminaride ja loengute sari, mis annab ettevõtjatele võimaluse uute teadmiste omandamiseks ning suhetevõrgustiku laiendamiseks. Ühelt poolt koolitus ning teisalt klubiline tegevus, mille käigus parimad eksportöörid kohtuvad, arutavad ning jagavad omavahel kogemusi. Praktikutelt praktikutele.

Ekspordi Akadeemia 2010. aasta programm on lähtuvalt osalejate vajadustest üles ehitatud kahetasandilisena: • omanike ja tippjuhtide programm, mille raames käsitletakse strateegilise tasandi teemasid; • keskastmejuhtide programm, kus käsitletakse operatiivseid teemasid.

EKSPORDI AKADEEMIA KEVADSEMINARID KAUBANDUSKOJAS:

FOTO: ARTUR SADOVSKI

Tippjuhid: • 26. mai „Väärtuspakkumine” (peaesineja J. Margus Klaar) • 2. juuni „Kliendid” (peaesinejad Maaja Vadi ja Agu Uudelepp) • 16. juuni „Kanalid” (peaesineja Stig Lo⁄ fberg, LCG)

saadakse kui saab seejuures ka õnnelik olla. tub olukord, kus mingi töö tegemata jääb, peab juht tagama n-ö plaan B ehk varuvariandi, mis tagab kogu ahela toimimise ka nõrga lüli ilmnemisel.

Selle olukorra vältimiseks on aga mitmed juhid liialt usinad, vastutust tajudes tehakse kõik ise ära. «Küsin pärast teistelt meeskonna liikmetelt, et mida teie tegite ja saan vastuseks, et ei midagi, sest juht tegi kõik ise ära,» kirjeldab Pihlak sellise tegutsemise tagajärgi.

Säärane olukord näitab usalduse puudumist ega ole ettevõttele sugugi kasulik.

Rollide ebaefektiivne jaotus on komistuskiviks paljudele alustanud ettevõtetele. Isegi kahe sõbra poolt tehtud firmad ebaõnnestuvad, kuna juba esimese raha tekkimisel tekivad tülid. Veelgi enam, tülli võib minna juba siis, kui esialgu paika pandud rollijaotus ühel hetkel enam ei kehti. Seetõttu on Ülle Pihlaku sõnul oluline panna paika pikaajalisem visioon, kuhu ja kuidas jõuda soovitakse. See aitab ka ootamatult esile kerkivate probleemide lahendamisel, kuna ettevõtete juhtidel on silme ees kaugem tulevik, mille poole püüeldakse.

PRAEGUNE KRIIS TEEB MEID TUGEVAMAKS Kui küsida ettevõtluse maine kohta Eestis, tulevad Ülle Pihlaku silmadesse murenoodid.

«Eesti ühiskonda valdab negatiivne suhtumine ettevõtlusesse, mis on väga sügaval inimestes sees,» ütleb ta mõtlikult.

Pihlak, kes on ka ise pankroti läbi elanud, ütleb, et suhtumine pankrotti on ettevõtluse arengus väga takistav tegur.

«Meil ei mõisteta, et pankrot on ettevõtluse normaalne osa, tihti ei ole see tingitud juhtimisest.

Ameerika Ühendriikides nähakse pankroti läbi teinud ettevõtjas pigem kogemustega inimest, kes teab teistest enam, kuidas teinekord pankrotti vältida. Eestis saab pankroti läbielanud ettevõtja külge aga musta märgi,» selgitab ta.

See viib alla ettevõtluse maine tervikuna. «Seni kuni ärikas on sõimusõna, ei ole meil oodata ettevõtlikkuse kasvu,» ütleb Pihlak, lisades, et eelarvamused saavad alguse juba koolis. Kuigi Eesti üldhariduskoolides hakatakse majanduse aluseid peatselt õpetama, siis suhtumine peab ikkagi muutuma inimestes endis.

Üle aasta inimesi ja ettevõtjaid vaevanud majanduskriis mõjub siinsele ettevõtlusele hästi, usub Pihlak. «Ettevõtted väljuvad tugevamana ja töötuks jäänud ettevõtlikud inimesed on leidnud tee ettevõtluse juurde. Miks mitte olla endale ise tööandja või veelgi enam – luua ise töökohti,» viskab Pihlak õhku küsimuse.

Samuti saavad praeguses kriisis vaevlevatest ettevõtetest õppida tulevased ärimehed ja -naised. Teiste vigu analüüsides ja neid läbi arutades on võimalik õppida väga palju. «Mina näen sellel väga suurt väärtust,» ütleb Pihlak, kelle õpilased peavad lahendama eluliste näidete kaudu erinevaid kaasusi, õppimaks, kuidas ise sarnasesse olukorda sattudes tegutseda, et halvimat vältida.

ETTEVÕTLUSEGA ALUSTAMIST EI OLE MÕTET EDASI LÜKATA «Ettevõtjaks on võimalik õppida, selleks ei sünnita,» ütleb Pihlak. «Pole olemas ettevõtlusgeeni, kuid keskkond, milles üles kasvame, mõjutab palju.

Just seetõttu on ettevõtlike inimeste lapsed tihti samuti ette-

võtjad. Ei ole mõtet mõelda, et enne oma ettevõtte loomist kogun kogemusi ja siis kunagi hakkan ettevõtlusega tegelema,» ütleb Pihlak, utsitades ettevõtluses kätt proovima just noori. «Kui oled omal töökohal, sul on oma kindel palk, oled teatavas mõttes mugavustsoonis, millest väljuma ei kipu. Ettevõtlus on väga raske, eriti alguses.

Seetõttu peaks ettevõtlusega alustama veel siis, kui ei ole elus muid suuri kohustusi, mis ei luba ettevõtlusega seotud riske võtta,» selgitab Pihlak.

Keskastmejuhid: • 27. mai „Väärtuspakkumine” (peaesineja J. Margus Klaar) • 3. juuni „Kliendid” (peaesinejad Agu Uudelepp ja Kalev Petti) • 16. juuni „Kanalid” (peaesineja Stig Lo⁄ fberg, LCG) • 17. juuni „Kanalid” (peaesinejad LeeAnne Haworth ja Robin Gurney)

Alexander Osterwalder

Magnus Lindkvist

Magnus Westerberg

Tony Apéria

ärimudelite looja, innovaator ja nõustaja

trendianalüütik, brändi strateeg ja innovatsiooni katalüsaator

innovaatiliste strateegiate, toodete ja kommunikatsiooni arendaja

kaubamärgi-, otseturustuse, brändijuhtimise ja uuringukonsultant

LeeAnne Haworth

Juhan Bernadt

Jakob Saks

rahvusvaheline ärikonsultant nõustades uutele eksporditurgudele sisenemist

pikaajalise rahvusvahelise kogemusega Ekspordi Akadeemia konsultandid

Täieliku ülevaate 2010. aasta programmist leiate Eesti Kaubandus-Tööstuskoja kodulehel www.koda.ee.

Vaata järele — meil on teile hea pakkumine!

Ettevõtjaks on võimalik õppida, selleks ei sünnita.

Aga mida teha siis, kui noor ettevõtja on ebaõnnestunud?

«Uuesti proovida,» ütleb Pihlak kindlalt. «Ebaõnnestumist ei tohi mingil juhul võtta isiklikult,» õpetab Ülle Pihlak. «Kui sa olid nii tugev, et alustasid oma ettevõttega, siis ka pärast ebaõnnestumist oled seesama tugev inimene.»

Lisainfo ja registreerimine: Eva Maran • Kaubanduskoja teenuste osakonna projektijuht Tel: 604 0083 • E-post: eva@koda.ee • www.koda.ee Ekspordi Akadeemia korraldamist kaasrahastab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Teadmiste ja oskuste arenguprogrammi raames Euroopa Sotsiaalfond.

MINU ETTEVÕTE

8

25. MAI 2010

Eesti ettevõtja saab mõjutada Euroopa Liidu seadusandlust KAUPO SEMPELSON Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

S

elleks, et oma häält ja mõtteid Euroopa Liidu otsustusprotsessides kuuldavaks teha, pole vaja Brüsselisse kolida ega täiskohaga poliitikuks hakata. Alates 2003. aastast tegutseb Euroopa Ettevõtete Testpaneel, millega võib liituda iga Euroopa Liidu liikmesriigi ettevõtja, kes soovib sõna sekka öelda ELi poliitika kujundamises või muudes olulistes algatustes.

Euroopa Ettevõtete Testpaneeli näol on tegemist Euroopa Komisjoni algatatud internetipõhise küsitluskeskkonnaga, mille eesmärgiks on vähendada lõhet Brüsseli poliitikakujundajate ja Euroopa ettevõtjate vahel. Kasu lõikavad programmist ilmselgelt mõlemad osapooled, sest ühest küljest aitab testpaneel muuta Euroopa õigusaktid ettevõtjasõbralikumaks. Teisalt aga saab Euroopa Komisjon ettevõtjatelt asjakohast tagasisidet.

Aastas saadetakse testpaneeliga liitunud ettevõtete esindajatele täitmiseks kuus kuni kaheksa erinevat küsimustikku, mis kõik on eestikeelsed ja puudutavad Euroopa majanduse seisukohalt olulisi teemasid.

Paneeli liikmeid hoitakse konsultatsioonide tulemuste ja neist tehtavate järeldustega pidevalt kursis.

Praeguseks läbi viidud kü-

Euroopa Ettevõtete Testpaneel ootab veebis liitujaid. sitluste tulemused on andnud olulist sisendit komisjoni eelnõudesse ning juhtinud tähelepanu olemasolevatele kitsaskohtadele seadusandluses. Küsitlused on andnud mitmeid väärtuslikke mõtteid, millises suunas ja milliseid muudatusi algatada nii seadusandluses kui tegevustes. Saadud tulemused on aidanud algatada muudatusi, arendamaks seadusandlust ettevõtlusele soodsamaks.

Olulisematest näidetest võib tuua küsitluse hilinenud maksete teemal, käibemaksu puudutava küsitluse, aga ka viimasena lõppenud küsitluse raamatupidamisreeglite lihtsustamisvõimaluste kohta.

Valdkondlikult on enim küsitlusi läbi viidud õiguskeskkonna-, finants- ning töösuhete,

maksunduse ja keskkonna teemadel.

Testpaneeliga liitumine ise on lihtne ja mingeid rahalisi kohustusi endaga kaasa ei too.

Lisainformatsiooni nii paneeli enda kui ka sellega liitumise kohta leiab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi veebilehelt http://www.mkm. ee/euroopa-ettevotete-testpaneel/.

Et ettevõtlusmaastik nii Eestis kui ka mujal Euroopa Liidus jätkaks arenemist ja oleks konkurentsivõimeline, on vaja ettevõtjate hääl kuuldavaks teha.

Mida enam ettevõtteid arvamust avaldab, seda kindlam on, et ELi seadused saavad olema ettevõtja, mitte ametniku nägu. Ka Eesti ettevõtja arvamus on oluline!

Ootad tööpäeva lõppu...

Mõtle suurelt ja tule EBSi Magistriõhtule!

Rahvusvaheline ärijuhtimine MA: turunduse juhtimine ja finantsjuhtimine.

Rahvusvaheline ärijuhtimine MBA: efektiivne turundus, strateegiline finantsjuhtimine, ärijuhtimisõigus, organisatsiooni arendamine ja ärikonsultatsioon.

EBSi haridus on tugeva teoreetilise tausta, rahvusvahelise haarde ja praktiliste oskuste tõttu hinnatud nii Eestis kui mujal maailmas.

Lisaks põhjalikule teadmistepagasile saad praktilised oskused. Õppejõud on oma ala professionaalid ning paljud EBSi magistrid on meie majanduses võtmepositsioonidel. See on ettevõtluse eliit, kelle eksklusiivne klubi saab igal aastal täiendust oma ala säravaimate tegijate näol. Õppekorraldus on paindlik ja kraadi saad omandada ka töö kõrvalt. Õppetöö toimub kolmel päeval nädalas kell 17:30–20:45, kaugõppe puhul paaril päeval kuus.

Et saaksid meie õppimisvõimalustega tutvuda, oled oodatud EBSi Magistriõhtule 27. mail kell 19:00, Estonian Business Schoolis, Lauteri 3, Tallinn Vaata lisa www.ebs.ee

...või USA börsi avanemist?

MINU ETTEVÕTE

25. MAI 2010

9

Väikeettevõtlus näitab Euroopas oma jõudu ETTEVÕTLUS EUROOPAS. Euroopa Liidu kõikidest ettevõtetest on koguni 92% väikeettevõtted, kus töötab vähem kui kümme inimest. Samas annavad need ettevõtted aga tööd kolmandikule euroliidu tööjõulisest elanikkonnast, selgitab Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi väikeja keskmiste ettevõtete konkurentsivõime edendamise direktoraadi direktor Joanna Drake.

RAIN UUSEN rain.uusen@postimees.ee

Millises Euroopa Liidu liikmesriigis on inimesed kõige ettevõtlikumad?

Kui tugineda 2009. aasta eurobaromeetri uuringule, jagunevad Euroopa Liidu kodanikud põhimõtteliselt kaheks – 45% kodanikest annavad endale tööd ise ja 49% töötavad kellegi teise heaks.

Küprosel on kõige suurem hulk ettevõtjaid, koguni 66% tööjõuealistest kodanikest. Spektrumi teisest otsast leiab aga Sloveenia, kus ettevõtjate arv on vaid 26%.

Kui uuringus küsiti vastajatelt, miks nad eelistavad ettevõtlusele töölepinguga töötamist, viitasid vastajad tihti just regulaarsele ja fikseeritud töötasule ja töökoha stabiilsusele.

Loomulikult leiab igast Euroopa riigist ja regioonistki mitmeid väga spetsiifilisi faktoreid, mis inimeste ettevõtlikku vaimu mõjutavad, seda kas siis positiivses või negatiivses suunas.

Miks väikeettevõtlus üldse oluline on?

Seda võib selgitada vaid kahe näitaja põhjal: 92% kõikidest euroliidu ettevõtetest on väikeettevõtted, kus töötab vähem kui kümme inimest, samas aga annavad nad tööd tervelt kolmandikule kogu euroliidu tööealisest elanikkonnast, kui tugineda 2008. aasta üldistele näitajatele.

Kuidas leida oma ettevõttele euroliidust sobiv toetusmeede?

Euroliidu ettevõtted võivad abi saamiseks pöörduda Euroopa ettevõtlusvõrgustiku ligi kuuesaja regionaalse büroo poole ning küsida infot Euroopa Liidu toetusmeetmete, fondide, programmide ja seadusandluse kohta.

Eesti ettevõtted leiavad selle info internetist aadressilt www. enterprise-europe.ee.

Seni on üleeuroopaline ettevõtlustoe võrgustik Enterprise Europe Network pakkunud infoabi rohkem kui kahele miljonile väike- ja keskmise suurusega ettevõttele, neist 175 000 ettevõtet on saanud abi ja nõuandeid konkreetselt neid puudutavate projektide kohta.

Võrgustiku hallata on ka rohkem kui 12 000 koostööpakkumist 45 riigist nii äri- kui tehnoloogia vallas.

Miks peab väikeettevõtja seadma eesmärgiks ettevõtte kasvu? On see alati üldse vajalik – kasvada suureks?

Peame Euroopas avama väike- ja keskmise suurusega ettevõtete kasvupotentsiaali ja looma uusi töökohti, kui tahame tagada Euroopa Liidu majanduse positiivset arengut. Loomulikult ei tähenda see, et kõik väikesed ja keskmised ettevõtted peaksid tingimata suurteks korporatsioonideks kasvama.

Olulisimaks väljakutseks on aga väikeste ja keskmiste ettevõtete konkurentsivõime arendamine ja toetamine, mis aitaks luua ka tingimusi nende arenguks, neid kasvule seejuures sundimata.

Väikeettevõte saab olla edukas vaid siis, kui ta suudab säili-

tada oma konkurentsivõimelisust, mille tagab aga dünaamilisus ja innovaatiline lähenemine. Öeldakse, et eksport on iga ettevõtte arengus olulisimaks teguriks… Vastab see tõele?

Mitte ainult eksport, aga mis tahes rahvusvahelistumine aitab muuta ettevõtet jätkusuutlikumaks ja vastupidavamaks majandusolude muutumisele.

Rahvusvahelistel turgudel aktiivselt tegutsevatel väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel on ette näidata ka paremad kasuminäitajad ning mis kõige olulisem – suurem töötajaskond.

Mida peate Eesti noorte ettevõtete jaoks kõige olulisemateks sammudeks Euroopa turu ja ekspordivõimaluste avastamisel?

Hetkel, mil ettevõtja oma kontorist välja astub, pole ta lihtsalt Eestis, vaid seisab tegelikult Euroopa turu keskmes. Ja miks peakski oma tegevust piirama vaid mingi regiooni või riigiga, jättes kõrvale 500 miljoni tarbijaga turu?

Ekspordile ja kasvule mõeldes on üks tähtsamatest sammudest kindlasti ka euroliidu teiste riikide ja turgude kohta info kogumine. Selleks on mitmeid häid võimalusi, näiteks kasutada võimalust töötada teises liikmesriigis koos mentor-ettevõtjaga või kutsuda oma ettevõttesse praktikale mõni teine noorettevõtja.

Selliste võimalustega pilootprogrammi (Erasmus for Young Entrepreneurs) käivitas Euroopa Komisjon vaid aasta tagasi.

Kui avatud euroliidu turg tegelikkuses on?

Võib öelda, et hästi funktsioneeriva ja ühtse turu tagamine euroliidus on jätkuvalt töös, seda arendatakse samm-sammult pidevalt.

Näiteks on liikmesriigid koostöös Euroopa Komisjoniga viimas kooskõlla teenuste direktiive, mille eesmärgiks on saavutada euroliidu ühtne ja toimiv turg teenustele. Sellest saavad kasu lõigata ka väikesed ja keskmised ettevõtted.

Kuivõrd lihtne on euroliidus ettevõtet luua?

Komisjon hoiab sellel protsessil pidevalt silma peal. Euroopa Liidu keskmised näitajad eraomanduses äriettevõtte loomisel on ajaliselt kaheksa kalendripäeva ja kuludelt veidi üle 6500 krooni (2009. aasta seisuga).

Võrreldes 2008. aastaga on need näitajad 2009. aastal veidi vähenenud. Eesti on nende näitajate põhjal esirinnas – ettevõtte asutamisele kulub vaid kaks päeva ja kulud jäävad 2800– 2900 krooni piiresse.

Külasta ka eestikeelset Euroopa Liidu väikeettevõtete portaali aadressil http://ec.europa.eu/ small-business

EUROOPA ETTEVÕTLUSNÄDAL 2010

25. maist 1. juunini 2010 Euroopa ettevõtlusnädal toetab Euroopa ettevõtjaid.

Koolitame meisterlikke ettevõtjaid!

Euroopa Komisjon Ettevõtlus ja tööstus

Siit leiate infot Euroopa, riiklikul, regionaalsel ja kohalikul tasemel pakutava toe kohta oma ettevõtte arengu kiirendamiseks.

http://ec.europa.eu/sme-week

MINU ETTEVÕTE

10

25. MAI 2010

Ekspordiga alustamine eeldab eeltööd turgude tundmaõppimisel ning koostööd VÄLISMAISELE TURULE. Ekspordiga alustaja seisab paljude küsimuste ees – kuidas leida sobiv sihtturg, tutvuda kohalike oludega, leida turul partnerid/agendid, teha koostööd, et ühiselt uusi turge vallutada?

PETER GORNISCHEFF Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

P

arim võimalus turu ja potentsiaalsete partneritega tutvumiseks on osalemine ärivisiitidel, messidel ja kontaktkohtumistel.

Esialgse info saamiseks võib kasutada partnerotsingut läbi erinevate infokanalite. Arvestades Eesti Kaubandus-Tööstuskoja (edaspidi Kaubanduskoda) liikmete huve ja vajadusi korraldame sihtturumaade seminare, temaatilisi koolitusi, vahendame kontakte ja koostöövõimalusi erinevate sihtturumaadega ning korraldame ärivisiite. Eraldi äramärkimist väärib Ekspordi Akadeemia, mis loengute ja arutelude foorumina kujundab ettevõtjate hoiakuid ning on ühtlasi ekspordi kasvulavaks. Nii seminaridesarjas kui ka visiitidel ja kohtumistel osalejad omandavad uusi teadmisi ja trende, mida saavad edukalt rakendada firma juhtimisel ja edasiarendamisel.

SIHTTURUSEMINARID AITAVAD TULEVASI PARTNEREID MÕISTA Sihtturuseminaridel tutvustatakse konkreetse riigi äritavasid, majandusolukorda, peamisi ettevõtlust mõjutavaid regulatsioone ja muud, mis ettevõtjal tegutsemiseks vajalik teada.

Seminarid korraldatakse koostöös välisministeeriumi, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ning konkreetsete siht-

tururiigi esindustega nagu välisriigi saatkonnad Eestis ja Eesti saatkonnad välisriikides. Samuti investeerimisagentuuride ja teiste ettevõtlust toetavate organisatsioonidega. Tavaliselt räägivad seminaridel oma kogemusest ka sihtturul juba tegutsevad ettevõtjad, tänu millele saab seminaril osaledes luua kasulikke suhteid ja võrrelda erinevatest allikatest saadud infot.

PARTNERITE OTSING VÄLISRIIGIS Kaubanduskoda on Euroopa Komisjoni algatatud võrgustiku Enterprise Europe Network partner Eestis, mille kaudu pakume ettevõtjatele partnerotsingu teenuseid. Tänu võrgustikule on meil 45 riigis kokku 572 partnerorganisatsiooni, kellega lävime iga päev. Koostöö teiste võrgustikupartneritega võimaldab leida edasimüüjaid või varustajaid, erialaliite, küsida üldisemat juriidilist konsultatsiooni, otsida teistest riikidest andmebaase, kust saadav värske info on ettevõtjale oluline edasiseks äritegevuseks.

Esialgse vajaliku taustainfo leidmiseks välisturul on samuti sobiv kasutada Eesti Vabariigi välisesindusi ning aukonsuleid, samuti EASi esindajaid. Väikeriigile omaselt ei ole aga Eesti välisesinduste võrgustik suur ning kõikides riikides ei ole Eestil esindajat. Samuti ei jõua välisesindustes töötavad ametnikud puhtfüüsiliselt kõikide ette-

võtjatega personaalselt tegeleda. Sellegipoolest aidatakse Eesti ettevõtjaid jõudumööda ning käega lüüa nendele teenustele kindlasti ei tasu. Ka Kaubanduskoda teeb EASi ning välisesindustega tihedat koostööd, et aidata kaasa Eesti ettevõtjate pingutustele.

Kontaktide saamisele järgnev müügitöö jääb ettevõtja enda õlule, kuid siin tulevad appi Kaubanduskoja korraldatavad sihtturuseminarid, hommikukohviüritused suursaadikutega ja ärivisiidid. Eriti viimaseid saab põhjaliku ettevalmistuse korral väga tõhusalt kasutada kohtumisteks juba olemasolevate kontaktisikutega, uute huvigruppide ja mõttekaaslastega ning ettevõtte ekspordiplaanide paikapidavuse testimiseks.

VISIIDID VIIVAD PARTNERITELE LÄHEMALE Kaubanduskoda korraldab nii kõrgetasemelisi riigivisiite kui ka tavavisiite. Äridelegatsiooni programm koosneb tavaliselt ärifoorumist, kus tutvustatakse antud sihtriigi majandust ja kultuuri, ärikohtumistest ning messi- ja firmakülastustest. Programmi koostame lähtuvalt ettevõtjate vajadustest ning tulenevalt iga sihtriigi omapärast ja traditsioonidest. Kaubanduskoja koostööpartneriteks on kohalikud kaubanduskojad, investeerimisagentuurid, saatkonnad, EASi esindajad, aukonsulid ja eestlased, kes sihtriigis

töötavad ja elavad, aga samuti sealsed konsultatsiooniettevõtted. Kaubanduskoja korraldatud visiitidel osalemine on uute kontaktide loomisel määrava tähtsusega ja lisab kindlasti juurde firma usaldusväärsust.

Välisvisiitidel osalemine on ettevõtjale üsna kulukas ettevõtmine, seetõttu paneme eriti südamele, et firmajuhid kaaluksid hästi läbi, millised sihtriigid on neile kõige olulisemad. Kodutöö tegemine ja visiidiks ettevalmistamine on edukuse võti. Väga oluline on võimalikult täpselt ära täita ettevõtja profiil, mille alusel hakkavad kaubanduskoja partnerid sihtriigis igale firmale kontakte otsima.

EKSPORTIDES MUUTUB KOOSTÖÖ AINA OLULISEMAKS Muutused majanduses ja turgudel tekitavad muutusi ka ettevõtjate väärtushinnangutes ja käitumises. Seni tegutseti sisetarbimisele suunatud majanduses omaette ja kardeti konkurentsi teiste ettevõtete poolt.

Ekspordiks ja edukaks turunduseks välisturgudel on vajalik ja põhjendatud teha omavahel koostööd.

Paljudel ettevõtetel, näiteks kuni 20 töötajaga mikroettevõtetel, mida on Eestis valdav osa, pole piisavalt ressursse, et läbi viia vajalikul tasemel turundustegevust välisriikides. Puudu jääb nii rahast kui oskustest, et valmistada ajakohaseid turun-

dusmaterjale ja osaleda tulemuslikult välismessidel. Sageli jääb puudu ka keeleoskusest ning seega võimalusest olla tõsiseltvõetav klientidega suhtlemisel.

Välisturgudel ei konkureeri ainult Eesti, vaid kogu maailma ettevõtted, mistõttu on meie ettevõtetel mõistlik seljad kokku panna ja asju ühiselt ajada. Lähtuda tuleb põhimõttest, et kui naabril läheb hästi, siis läheb ka minul hästi.

Seetõttu on hea, kui ettevõtjal on partnerid, kes jagavad samu väärtusi, kellega saab infot jagada ning õppida ja areneda nii turunduslikul kui tootearenduslikul eesmärgil. Sel viisil tooteid ja teenuseid omavahel sidudes saavutatakse ajapikku suurem lisandväärtus ja läbi ühise tegevuse mitmekülgne kulude kokkuhoid.

Arenenud riikides levinud, kuid meile veel suhteliselt tundmatud mõisted nagu klaster ja Triple Helix, mis tähendavad koostööd ettevõtjate, avaliku sektori ning ülikoolide ja teadusasutuste vahel, on seal tuttavad pea igaühele, sest teadmistepõhise struktuuriga majandustes ei olegi teisiti võimalik.

Viimastel aastatel on ettevõtete koostöö hakanud arenema ka Eestis. Palju on selleks aidanud kaasa EASi pakutavad toetusprogrammid, mis on suunatud klastriinitsiatiivide ja välisturgudel ühiselt tegutsemise toetamisele. Heaks näiteks on

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooniettevõtete Liidu klastrialgatus, kus omavahelist laialdast koostööd tehakse alates õppekavade arendamisest ülikoolides kuni ühisturunduseni laias maailmas.

Ometi on vajalik ja võimalik ellu kutsuda klastrialgatusi ka märksa väiksemas mastaabis ja regionaalses mõõtmes. Kaubanduskoja initsiatiivil on alguse saanud Pärnumaa puidu ja mööbliettevõtete tihe koostöö ehk Pärnumaa puiduklaster.

Praegu on algatusega ühinenud kaksteist piirkonna ettevõtet, kes paiknevad omavahel seotud väärtusahelas.

Lisaks infovahetusele, üksteise tundmaõppimisele ja ressursside jaotamisele planeeritakse aastast ühisturundusprojekti Põhjamaade turgudele, mille raames on kavas osaleda messidel, viia läbi ettevõtteid tutvustavaid äriseminare, organiseerida äridelegatsioone ja ärikohtumisi. Oma toodete ühiseks tutvustamiseks on ettevalmistamisel turundustrükis ja kodulehekülg. Sinna juurde kuulub klastri logo ja slogan, mis on ettevõtjaid ühiselt tutvustavaks kaubamärgiks.

Hea eeskuju on nakkav – Pärnumaa puiduklastri eeskujul on moodustumas Kagu-Eesti puiduettevõtteid ühendav Kagu-Eesti puiduklaster. See näide tõestab, et ettevõtjate arusaamadest lähtuvalt on omavahelisel koostööl Eestis pinnast ja perspektiivi.

MINU ETTEVÕTE

25. MAI 2010

11

Ühe Eesti ettevõtte lugu: areng, muutused ja uue kasvu eeldused KOOSTÖÖ. Ettevõtet rajades saavad tihti kokku ettevõtja ja pank. Mõlemal on teineteist vaja ja nii võib koostööst saada pikaajaline partnerlus, kus teineteist aidates ületatakse raskusi ja tüüritakse edu poole. Järgnev ümarlaud aitab mõista, kuidas ühest ideest kasvas välja tunnustatud äri.

TAAVI RAJASALU

värskendatud tootmiskontseptsiooni. Oli selge, et vanamoodi enam jätkata ei saa. Tellisime finantskonsultandilt erapooletu arvamuse ettevõtte väärtuse kohta ning kaasasime omanikeringi uued investorid. Uued mehed tõid kaasa innukuse ja tänapäevased teadmised – vennad Janek ja Marek Pohla lisasid vajalikku strateegilist oskusteavet (uued toorainekanalid, toodangu branding ning finantsjuhtimise oskusteave). Alustasime oma tootemargi ülesehitamist, uute paadimudelite väljatöötamist ning uute turgude vallutamist. Ettevõtte tegevuses oli selge kvaliteedihüpe.

Tauno Vanaselja: Iga ettevõtte arengus tekib ühel hetkel nullpunkt, kus endist viisi jätkata pole mõtet. See hetk tuleb ära tunda. Antud juhul tõid uued partnerid ettevõttesse kaasa uusi teadmisi ja kapitali, mis aitas valmistuda järgmiseks arenguetapiks. Pankadest tasub küsida nii ettevõtte väärtuse hindamist kui ka uusi investorite kontakte – nõustame nii täiendava kapitali kui ka uute omanike kaasamise küsimustes.

Tahe Kayaksi kaasomanik

TAUNO VANASELJA Swedbanki ettevõtete finantseerimise divisjoni direktor

ETTEVÕTTE KÄIVITAMINE Tauno Vanaselja: Oma eellugu on igal ettevõttel. Edukate ettevõtete puhul räägib see enamasti ühe valdkonna sügavast tundmisest ja kirest oma ala vastu.

Tõenäosus eduks on palju suurem, kui tegutsetakse alal, mida hästi tuntakse ning mis lisaks on ka südamelähedane.

Taavi Rajasalu: 1988. aastal sõitsid soomlased meresüstadega üle lahe Helsingist Tallinna. Kogu elu olin olnud seotud aerutamisega, nii professionaalse sportlasena kui ka aerutamise alaliidu esindajana, kuid sellist asja ei olnud minu silmad varem näinud. Tundus uskumatu, et niisugust meresõitu kannatavad süstad üldse olemas on!

Eestlastena ei saanud me olla viletsamad – tahtsin kohe samaga vastata. Minu tolleaegne lennukate ideedega partner leidis, et kui pole raha paati osta, siis tuleb see ise teha. Aasta hiljem tegidki eestlased selle sõidu ära – Tallinnast Helsingisse ja meie valmistatud süstadega.

FOTO: TAHE KAYAKS

Alustaval ettevõttel on vajalik leida oma nišš ja konkurentsieelis. Millised tegurid aitasid käivitusfaasi edukalt läbida?

Taavi Rajasalu: 1989. aasta oli suhkruvati kuldne ajastu. Meie soetasime esmalt äripartneritega kaks pontšikuaparaati. Poole aasta pärast taipasime õnneks need aparaadid maha müüa ning otsustasime valida ekspordi suuna. Samal aastal asutasimegi kooperatiivi Tahe ning alustasime klaasplastist paatide tootmist. Ruumid rentisime Pirita TOPis ning paadi ehitamiseks vajalikud vormid ostsime ära ühelt teiselt ettevõttelt. Tootearendus algas telefonikõnega Soome tuttavale, kes käis kohalikus jahisadamas seal asuvate paatide strateegilisi mõõte võtmas. Ehitus läks lahti «põlve otsas» ja katse-eksituse meetodil.

Hästi kasulikke kontakte andis meie sidusus Skandinaavia spordiringkondadega ning esimesed paadid müüsimegi 1991. aastal Soome ja Rootsi. Kulud hoidsime võimalikult madalal – näiteks süstad tassisime ise käe otsas Soome laeva ja sealt maha. Nii hoidsime kokku autopileti kulu.

Tauno Vanaselja: Esmasteks eduteguriteks on julge pealehakkamine ja kõva tahe. Konkurentsieeliseks Skandinaavia maade kulutasemega võrreldes oluliselt madalamad tööjõukulud. Kanuu omahind olenevalt mudelist on kolmandiku kuni poole võrra odavam kui konkurentidel. Käsitsitöö eest saab aga ostjalt head hinda küsida.

UUS KASV

Süstade tootja Tahe Kayaksist on kasvanud ekspordile orienteeritud äri.

Kuidas ettevõtet finantseerisite?

Taavi Rajasalu: Alustasime sõpradelt laenatud rahaga, mille eest ostsime kahe-kolme paadi valmistamiseks vajalikku toorainet. Paari nädalaga tegime paadid valmis ja müüsime maha, saime raha ning maksime võlad ja intressid. Ja nii uuesti ja uuesti. Tootmise käivitasime rendipinnal ja oma vahendeid kasutades. Nõudlust meie paatide järele jätkus, paatide müügiperiood aga oli hooajaline, piirdudes kevade ja suvega.

Seega vajasime materjalide ostmiseks ja palkade maksmiseks käiberaha. Lühiajaliselt krediteeris meid algul isegi Eesti Olümpiakomitee. Protsendid, tõsi küll, olid üsna kõrged. Laenamisega tegeles sel ajal ka KredEx – sealt võtsime mõned aastad laenu ning siis tulime juba Hansapanga, praeguse Swedbanki ukse taha. Laenude tagatisena läksid esialgu käiku ka oma eluasemed. Aasta-aastalt võtsime laenu just talveperioodil, siis tootsime lattu, kevadel hakkasime müügiga tegelema, suveks saime laenuraha tagasi makstud ning talvel võtsime uue laenu peale. Hoidsime konservatiivset joont, summad ei olnud suured ning tulime laenu maksmisega alati ilusasti toime.

Tauno Vanaselja: Mõistlik on alustada tasa ja targu uut ideed ja ärimudelit testides. Et-

tevõtte käivitamise perioodil on hästi oluline saada aru kulude kujunemise struktuurist ja dünaamikast, võõrvahendite kaasamisel tuleb olla tasakaalukas.

Esialgse stardiraha leiab tihti tuttavate ja partnerite abil. Tänapäeval on selleks ka mitmed riiklikud tugisüsteemid ja fondid. Käibevahendite finantseerimiseks kasutatakse peamiselt lühiajalist laenu ja arvelduskrediiti. Panga vaates jagame ettevõtluseks väljastatavad laenud üldjoontes kaheks – ettevõtte igapäevase tegevuse finantseerimine lühiajaliste laenudega ning mahukamateks investeeringuteks antavad pikaajalised investeerimislaenud.

STABIILNE ARENG ASENDUS VAJADUSEGA MUUTUSTEKS Millal tekkis vajadus suuremateks investeeringuteks?

Taavi Rajasalu: Käive hakkas vaikselt kasvama. Suurenes ka töötajate arv – alustasime paari mehega, kuid selleks ajaks oli tööl kümmekond inimest. Kindlust andis see, et igal aastal suutsime kogu toodangu realiseerida – lattu midagi seisma ei jäänud. Pigem tuli suvel paatidest puudu. Sel perioodil me oma tootemargi arendamisele veel suuremat rõhku ei pannud ning turundust liiga aktiivselt ei teinud. Soomes müüdi meie paate ühe nime, Norras teise nime all ning meie peamine eesmärk

oli müüki suurendada. Sel perioodil ostsime ka Viimsis mõned kinnistud eesmärgiga rajada sinna tootmishooned. Esimene tootmishall valmis 2000. aastal. Siis taotlesime ka pangast investeerimislaenu.

Tauno Vanaselja: Suuremat investeeringut tasub kavandada siis, kui ettevõttel on esimesed kogemused saadud ja tekkinud turutunnetus. Investeerimisanalüüsi juures on samavõrra olulised nii ettevõtmise lähiaastate kassavoo prognoos kui ka põhjalikud tasuvusaja arvutused.

Kui ettevõte toodab kasumit, tekib alati küsimus, kas ja kui palju kasumist ettevõttesse tagasi investeerida. Rendipindadel tegutsemine võib aidata kulusid kokku hoida ning tagab muutuvates oludes suurema paindlikkuse. Nõudlus ettevõtte toodangu järele suurenes ning asjaomase tootmiskinnisvara soetamine oli järgmise kasvuetapi võimaldamiseks hästi kaalutud mõistlik otsus.

Millal märkasite vajadusi muudatusteks?

Taavi Rajasalu: Eesti majandus liikus buumitsüklis ning nii nagu paljudel ettevõtetel, tekkisid ka meil raskused tööjõuga – muret valmistas nii palgaralli kui ka adekvaatsete oskustega töötajate leidmine. Ettevõte vajas uut tulevikuvisiooni, ajakohastatud strateegiat ja

Tootearendus algas telefonikõnega Soome tuttavale, kes käis jahisadamas paatide mõõte võtmas.

Pärast uuendusi ootas edu Taavi Rajasalu: Uus ärimudel ja oma kaubamärgiga uutele turgudele minek tõi kaasa jõudsa kasvu. Meie ettevõtmise käive on pidevalt kasvanud, viimase kahe aastaga kahekordistunud.

Ettevõte on palju kasu saanud EASi toetusprogrammidest, seda raha oleme saanud kasutada nii ekspordi, turunduse kui ka tehnoloogia arendamiseks.

Uued kontaktid tekkisid Nürnbergis iga-aastasel valdkonna näitusel. Kui Skandinaavias ja Euroopas tegeleme oma turupositsiooni kindlustamisega, siis täiesti uuteks ja suurte võimalustega turgudeks on meie jaoks nüüd Austraalia ja Uus-Meremaa! Möödunud aastal omandasime ka ühe Läti ja ühe Rootsi konkurendi, milleks kasutasime panga finantseeringut ja juristide nõu. Lähiajal on lõpetamisel tootmisprotsesside täiendava tõhustamise analüüs ning võimalik, et ka selles liinis on plaanis üks uus investeering.

Tauno Vanaselja: Eri arenguetappidel on ettevõttel erinevad vajadused – seda nii finantskapitali kui ka ettevõtte investorite huvide ja strateegilise oskusteabe panustamise kontekstis. Pangad on valmis kindlustama finantseeringu, mida ettevõtte vajaduste kohaselt äri teenistusse rakendada. Meie teadmised majandussektorite käitumisest nii majanduskasvu kui ka masu ajal on väärtuslikuks baasiks, millele tuginedes oma tuumikkliente nõustame.

Majandustsüklid tulevad ja lähevad, ettevõtjad jäävad. Soovime teiega kaasa mõelda ja koos vajalikud lahendused leida. Meie eesmärk on kindlustada Eesti ettevõtjate jätkusuutlikkus.

12

MINU ETTEVÕTE

25. MAI 2010