Virumaa Aasta Ettevõtlus 2020

FOTOD: KAIDO KANSI, AIN LIIVA

LK 2

LÄBI RASKUSTE TÄHTEDE POOLE

ahtlusteta iseloomustab peatselt lõppevat majandusaastat koroonakriis. See saabus just siis, kui majandus oli üldiselt väga heal järjel, peaaegu üle kuumenemas, ning üha sagedamini räägiti võimalikust krahhist.

Kuid mitte keegi ei osanud arvata, et see krahh saabub just sellisel kujul – üleilmsete koroonapiirangutega.

Esialgu polnud ju veel viga, ennekõike räägiti tervisekriisist, valitsus võttis laene, nuputas välja mitmesuguseid abipakette. Samal ajal püüdsid mõned ettevõtjad olukorrast kasu saada, pakkudes näiteks kullerteenuseid või hakates maske valmistama.

Suvi tõi mõningast leevendust: siseturism õilmitses, näiteks Rakvere linnuses polnud varem kunagi nii palju inimesi käinud, kui käis nüüd. Ja kõik puha omamaised.

Kuid teati, et teine laine on sügisel tulemas. Nüüd on tervisekriis muutunud juba majanduskriisiks.

Töötus kasvab, üha enam ettevõtteid on sunnitud inimesi koondama ja oma tegevuse lõpetama, paljud on oma arengu ja kasvuplaanid lükanud kaugesse tulevikku või need üldse maha matnud. Kuna inimeste ja kohati ka kaupade liikumine on piiratud, ja võimalik, et seda piiratakse veelgi, on kõige tugevama löögi all turismisektor. Sealgi tuleb ümber orienteeruda. Nagu öeldakse – me peame kohanema ja õppima selle viirusega koos elama.

Pandeemia majanduslik mõju on olnud Euroopa Liidu eri paigus väga erinev ning ka taastumise väljavaated on erinevad. Seda mõjutavad koroonaviiruse leviku ulatus, selle tõkestamiseks kasutusele võetud rahvatervise meetmete rangus, riikide majanduse sektoripõhine struktuur ja riikide polii-

ON PAREMAID JA HALVEMAID AEGU EINAR VALLBAUM

Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees

H

ead ettevõtjad! Ettevõtjatel ei ole võimalust mõelda, et pole paremaid, halvemaid aegu ning määravaks saab hetk, milles parasjagu viibime. See on rohkem vabade inimeste privileeg. Ettevõtja ei ole kunagi vaba. Ta on naelutatud ettevõtte juurde, seotud ettevõtte igapäevase tegevusega, strateegiatest kinnipidamisega, töötajate heaolu tagamisega ning kohustusega tasuda makse, täita riigieelarvet. Ettevõtja ei pea mitte ainult tegelema turuanalüüsi, konkurentsi, kliendibaasi ning pideva tehnoloogilise arengu ja innovatsiooniga, vaid ka personaliga, kes sõltub tööandjast ja töö olemasolust. Need on meie oma Eesti inimesed, kellest paljude käekäik sõltub majanduslikult ettevõtetest ja tagatavast tööst.

Ei ole palju öelda, et meie riik toimib just tänu teile. Suurem osa riigieelarve vahenditest tuleb tänu ettevõtjate tegutsemisele ja makstavatele maksudele. Sellest tasutakse avaliku sektori töötajate palgad, hoitakse üleval riigiaparatuuri, kohalikke omavalitsusi, pakutakse avalikke teenuseid ning sellest ohjatakse ka kriisi. Kui valitsus sügaval kriisiajal loob abipakette ettevõtete toetamiseks, siis see on miinimum, mida oodata.

Headel aegadel pole ettevõtetele privileege peaaegu ku-

nagi antud. Pigem otsitakse võimalusi rohkem makse tõsta.

Peale selle on kasulikum lühikest aega tagada ettevõtete toimimine toetuste kaudu kui lasta kaduda maksumaksjatel ja riigieelarve täitjatel. Tulevikus on vaja riigivõlad ka tagasi maksta.

Ettevõtja jaoks on aga selgelt olemas paremad ja halvemad ajad. Vaid vähesed saavad öelda, et praegu on head ajad. Ettevõtjad on seotud sektoriti, aga ka lokaalselt ja globaalselt. Ühes vereringes tegutsedes saab kahjustatud kogu organism, kui üks organ peaks osutuma nõrgaks või on suisa ära kukkumas. Turismisektori halvatus mõjutab ka teisi sektoreid. Mõjutab tööturgu, töötute arvu, mõjutab seotud teenindus-, tootmis- ja ehitussektorit ning inimeste tarbimist selle vereringe käigus hoidmisel.

Ehkki ettevõtjad seisavad otsuste ees, kuidas ettevõttega kriisis ellu jääda, arenemisvõimalusi leida ning reforme korraldada, on samasuguse otsuse ees ka meie riik. Lähiaegadel tuleb teha rahastamisvalikuid kümne miljardi euro tõukeraha kohta. Need puudutavad Euroopa Liidu tõukefonde, majanduse taaskäivitamise rahastu toetust ja laenu, kliima- ja energiapoliitika meetmete ettepanekuid CO2 kvoodi müügitulu ja moderniseerimisfondi kasutust ning õiglase ülemineku fondi.

See on riigikogule võimalus mõistlike otsuste tegemise korral seada Eesti paremasse või võrdväärsesse positsiooni teiste Euroopa riikidega ning mõistlik oleks kaasata ja arvestada seekordki ettevõtjatega, sest nagu näha, on ettevõtjad nii headel kui ka halbadel aegadel südameks, mis paneb riigi vereringe toimima.

ARENDUSKESKUS TOETAB ETTEVÕTLIKKUST HELI EIGI

A

SA Lääne-Viru Arenduskeskus juhataja uhinnagala “Lääne-Virumaa aasta ettevõtlus 2020” jäi ära, elagu aasta ettevõte 2020 Palmse mehaanikakoda! Õnnitleme võitjaid ja nominente. Järgmisel aastal on meil jätkuvalt ettevõtteid, keda tunnustada arengu ja suurepäraste toodete eest.

Arenduskeskuses toetame ettevõtlikkust alates lasteaiast kuni ettevõttes omanike põlvkondade vahetuseni. Uus projekt on Early Warning, mis aitab ettevõtetel ennast rasketel aegadel objektiivsemalt analüüsida. See on tugiteenus ette-

võtetele ja Harjumaa pilootprojekt on seda juba tõestanud.

Kuid programmi peab veel palju panustama, et tugi oleks nagu hea rätsepatöö. Teised Euroopa riigid on teenuse üles ehitanud vastavalt oma keskkonnale, meil tuleb sama tee läbi käia.

Panustame sellel aastal innukalt võrgustike tekkimisse, MTÜ Visit Viru on ägedate ja nutikate juhtidega jõudnud oma strateegia kujundamiseni ja on ka juba tunnustatud tõsiselt võetava partnerina. Koos on käinud transpordi- ja metallitööstuse ettevõtete juhid või omanikud. Igast kohtumisest on tekkinud uusi kontakte, mõtteid ja õhkkond on alati olnud positiivselt töine.

SA Lääne-Viru Arenduskeskus kutsub ettevõtjaid ja ettevõtlikke inimesi kaasa mõtlema eri teemadel, ja kui tunnete, et teil on soovi ja innukust panustada maakonna arengusse, siis olete alati oodatud arutama, jagama või ka eest vedama.

PROJEKTIJUHT: MARGUS METS, margus.mets@postimeesgrupp.ee TOIMETAJA: KRISTI EHRLICH, kristi.ehrlich@virumaateataja.ee REKLAAMIMÜÜGI JUHT: LISETT HEIL, lisett.heil@postimeesgrupp.ee Väljaandja: AS Postimees Grupp

Trükk: AS Kroonpress

FOTO: AIN LIIVA

K

KRISTI EHRLICH

Virumaa Teataja peatoimetaja kohusetäitja

tikameetmete tugevus. Seda enam tuleb üksteist toetada ja tunnustada. Tunnustada neid, kes üritavad nina vee peal hoida, ja kiita neid, kes on paremini hakkama saanud.

Tänavuseks aasta ettevõtteks kuulutasime Anti Puusepa juhitava Palmse Mehaanikakoja. Kindlasti on sellest edukast ja tänapäevasest ettevõttest kuulnud paljud, nende seas mitte ainult meie lehelugejad.

Palmse Mehaanikakoja ja Anti Puusepa heast renomeest kõnelevad paljud sammud. Ettevõtte juht on saanud presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi, riigipea isiklikult on austanud tema tegevust selle tehase külastamisega. Kuid mis veelgi olulisem, seal osatakse oma töötajaid hoida nii palga kui ka suhtumise kaudu.

Anti Puusepp on öelnud, et tal oleks piinlik maksta oma inimestele palka, millega ta ise hakkama ei saaks. Veel on ta lausunud, et Eesti vajab rohkem oma tootmist, oma kaubamärke, oma lõpptoodet, mitte ainult allhanke tegemist. Küllap siin on peidus ka Võsuperes asuva tehase edu võti.

Et normaalset palka maksta, selleks on vaja vastavaid eeldusi – Palmsi kaubamärk on suutnud Euroopa turul läbi lüüa.

Kaubamärgi Palms all metsamasinaid tootva Palmse Mehaanikakoda OÜ käive kasvas mullu neli protsenti 29,4 miljoni euroni, puhaskasum suurenes 36,7 protsenti 3,5 miljoni euroni.

Ettevõte teenis müügitulu Austriast 7,1 miljonit eurot ja Saksamaalt ligi neli miljonit eurot. Seejuures müük Eestisse moodustas käibest 682 300 eurot.

Müük muudesse Euroopa Liidu riikidesse moodustas käibest ligi 16 miljonit eurot ja väljapoole Euroopa Liitu 1,6 miljonit eurot.

Kuid koroonakriis jõudis ka nendeni – suvel aeglustus tellimuste juurdevool tunduvalt. Ent lojaalseid töötajaid koondada või nende palka kärpida ei pidanud firmajuht mõttekaks. Mindi lihtsalt kollektiivselt üle lühemale töönädalale ja puhkusele.

Samas on Anti Puusepp väljendanud optimismi. “Maailmalõpp see veel kindlasti ei ole,” ütles ta.

Möödunud aastal võttis Aru Grupi asutaja ja juhataja Juhan Viise vastu nii aasta ettevõtte tiitli kui ka Luminori eriauhinna, mille andis üle Janne Nukk.

LÄÄNE-VIRUMAA PARIMAD ETTEVÕTTED 2020 Eile õhtuks oli planeeritud auhinnagala “LääneVirumaa aasta ettevõtlus 2020”. OG Elektra Tootmise uude logistikakeskusesse oli kutsutud maakonnas juba pikki aastaid tegutsenud ettevõtjaid, alles ettevõtlusega alustanud julgeid pealehakkajaid ja tublisid töötajaid, et neid tehtu eest tänada ja tunnustada. Paraku on tänavune aasta hoopis teistsugune, kui on olnud eelnevad, ja praeguse epidemioloogilise olukorra tõttu jäi auhinnagala ära. See aga ei tähenda, et esile tõstmist väärivad ettevõtjad jäävad tunnustamata. Head ettevõtjad, teie panus maakonna arengusse on hindamatu!

AASTA ETTEVÕTE

AS Palmse Mehaanikakoda Nominendid: Bellestuudio OÜ ja Merti Tootmine OÜ

AASTA TOODE

ELER Hydraulik OÜ

AASTA TOIDUTOODE

Würts Studio OÜ

Nominendid: Kaarli Talu OÜ ja Würts Studio OÜ

LUMINORI ERIAUHIND

Virudent OÜ

WESENBERGI KLUBI ERIAUHIND

AS Palmse Mehaanikakoda

RAKVERE LINNA ERIAUHIND

Würts Studio OÜ

JULGE ALUSTAJA

Würts Studio OÜ

Nominendid: Wiru Lilleäri OÜ ja 5A2 OÜ

PÜHENDUNUD JUHENDAJA

Mairi Luik, Porkuni kooli õpetaja

LK 3

V Õ I TJ A

AASTA ETTEVÕTE

PALMSE METSAMASINAID LEIAB MAAILMA IGAST OTSAST Palmse Mehaanikakoda panustab Eesti arengusse mõtete ja tööga. Pea kogu tooraine imporditakse, väärindatakse siin ja müüakse siis toodang kaugetesse maadesse.

ANDRES PULVER

andres.pulver@virumaateataja.ee

FOTOD: AIN LIIVA

P

almse Mehaanikakoda alustas tegevust enam-vähem samal ajal, kui Eestisse tuli kroon – 1992. aastal. Tehnikaülikooli viimase kursuse tudeng Anti Puusepp pani isa Aadu toel firma püsti ja hakkas ühe töömehe abiga tootma heinakaaruteid ja kultivaatoreid. Need läksid müügiks soomlastele.

Esimene tõstuk ja metsakäru valmisid kolm aastat hiljem ja praeguseks ongi ettevõte pühendunud vaid metsatehnika ehk traktori järel veetavate metsa väljaveo kärude ja tõstukite tootmisele. Palmse Mehaanikakoja müügijuhi Taavi Lusti sõnul on ettevõttes töötajaid 65.

Lõviosa toodangust läheb ekspordiks, kodumaale jääb vaid umbes kolm protsenti Palmsi kaubamärki kandvatest masinatest.

“Austria, Saksamaa, Poola, Prantsusmaa, Skandinaavia,” loetles Taavi Lust põhilisi sihtturge ja lisas, et tänavu on päris palju müüdud ka Tšehhi. Aga Palmsi logoga masinaid liigub ka Tšiili, Kanada ja Islandi metsades. Ühesõnaga pea igal pool maailmas.

Palmse Mehaanikakoja edu võtmeks on tootearendus ja innovatsioon. “Saame väga erinevates tingimustes töötavatelt headelt klientidelt tagasisidet ja selle põhjal arendame oma toodet pidevalt edasi,” kõneles Lust. Vahel käivad Palmse mehed ka kohapeal tehnikat seadistamas ning siis küsitakse masina kasutajalt alati, mida too sooviks teistsugusena näha.

Lusti sõnul otsivad kliendid üha rohkem mitmeotstarbelist tööriista. “Et ta saaks teha tööd farmis, võsa lõigata, heinarulle ja metsa vedada,” loetles ta.

Eks tasasel Eestimaal ja Austria mägedes peab tehnika erinev olema. Nii ongi Palmse Mehaanikakoja valikus üksteist haagise- ja kaheksa tõstukimudelit. “Kohe-kohe on uusi mudeleid juurde tulemas,” lubas Taavi Lust.

Lattu Palmses midagi ei toodeta, töö käib tellimuste põhjal ja seni neid jätkub. Koroonakriisi esimene laine kevadel natuke ehmatas küll, nentis Palmse Mehaanikakoja ärijuht, kuid tellimuste arv eriti muutunud ei ole ning tehas on saanud pidevalt töötada.

“Mingit kasvu küll tänavu ei tule, aga püsime vähemalt Valmis tehnika saab vaid õige pisut aega õuel seista, sest tagavaraks mullusel tasemel,” sõnas Lust. “Sellises olukorras armidagi ei toodeta ja valmis masinad jõuavad kiiresti tellijateni. van, et võime rahul olla.”

Kui mingeid probleeme on koroona tõttu olnud, siis ennekõike on need väljendunud mõPraegu valmib Palmse Mehaanikakojas keskmiselt kaheksa kuni kümme tõstukitningate detailide tarneraskustes, mistõttu on käru päevas. Aastate jooksul on kunagise tulnud Palmsesse laovarusid soetada.

Mingit kasvu kolhoosi sigala asemele kerkinud tehases Maailm on muutumises ja sellega tuleb küll tänavu ei tule, ehitatud üle 25 000 tõstuki ja 22 000 haaka Palmse Mehaanikakojal arvestada. “Aga aga püsime vähemalt elu on näidanud, et pidevalt tuleb juurde gise. mullusel tasemel. uusi turge, on maid, kus elatustase paraLääne-Virumaal on päris palju samas valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid, kellel neb ja kus tekib vajadus selliste tööriistade kõigil läheb päris hästi. Taavi Lusti hinnanjärele,” kõneles Taavi Lust. Ja ega metsa ei TAAVI LUST saa koroona tõttu hooletusse jätta. gul võib olla üks põhjus, miks neid just siin Palmse Mehaanikakoja “Eks järgmine aasta natuke küsimärgi all kandis nii palju on, omaaegsetes tugevates ärijuht on, aga praegu pole küll turul jahenemist märkolhoosides. “Aga ega ma päris täpselt ei osgata olnud,” lisas ärijuht. kagi öelda, miks meid siin nii palju on,” lisas ta.

Keevitajaid on Palmse Mehaanikakojas ametis üle paarikümne, lisaks tehakse osa keevitustöid robotitega.

Ei ole eriline saladus, et Palmse Mehaanikakojas makstakse hea töö eest väärikat palka. Ning suur missioon on olla toeks kohalikule elule ka sedakaudu, et ennekõike otsitakse vajadusel töötajaid lähiümbrusest, eeskätt Haljala vallast.

“Aga ainult palgaga inimesi kinni ei pea, oleme üks suur pere, kes teeb parimat toodet. Ja toode valmib tänu meie headele töötajatele. Kvaliteet on meie kirg,” rääkis Taavi Lust.

Kvaliteeti aetakse taga ka töökeskkonna puhul. Nii teevad keerukamaid töid robotpingid, väga palju on investeeritud värvimisliini, mis aitab ka keskkonda puhtamaks muuta, ja tehase ventilatsiooni. Kuigi keevitustöid tehakse paarikümnes kohas korraga, ei ole seda ninaga tunda – ventilatsioon on lihtsalt nii hea.

LK 4

NOMINENDID

AASTA ETTEVÕTE

TAMSALU VÄIKEFIRMA VIIB ELLU

JOONESTUSLAUA TAGA SÜNDINUD IDEED Arhitekt joonistab-joonestab paberile näiteks Olerexi tanklate uue väljanägemise, Tamsalu mehed Merti Tootmisest vaatavad ja noogutavad ning teevad asjad valmis. Näiteks tammepuust laepaneelid või kunstmuruga kaetud seinakatted.

AIVAR OJAPERV

aivar.ojaperv@virumaateataja.ee

FOTO: MARIANNE LOORENTS

M

erti Tootmine OÜ sündis enam kui kaheksa aastat tagasi, kui Erko Jullinen ja Sergo Salu panid Tamsalu äärelinna vanasse silikaatkivist hoonesse püsti oma väikefirma. Tänavu on see 12 töötajaga ettevõte üks kolmest Lääne-Virumaa aasta ettevõtte tiitli nominendist.

“Ega ma väga täpselt teagi, mis või kes siin enne meid oli,” tunnistas firma üks juhatuse liikmetest Erko Jullinen. “Vist mingi ehitusmaterjalide tööstus ja veel enne seda raudteeliiprite immutamine.”

Põhiliselt valmistatakse Merti Tootmises väärispuidust lae- ja seinapaneele, aga ka metallist hooldusluuke, mille kaudu pääseb hoonete tehnorajatisteni. Ning paneelid pole mitte ainult puust: kui klient soovib, ilmestatakse neid kunstmuru või millega tahes.

“Töötajad on kohalikud, ettevõte on kohalik, osa toorainest on naabermaakonnast, kuid suurem jagu toormest tuleb siiski USA-st,” lausus Erko Jullinen. “Meie paneelid on tehtud valdavalt kasest, saarest ja tammest. Viimane partii kaske on pärit Jõgevamaalt, kuid saart ja tamme oleme sunnitud eksportima Ameerikast. Aga võimaluse korral ostame tooret ikka võimalikult lähedalt, et raha jääks siia kanti ringlema.”

Miks ometi? Kasvab ju tammi ja saari meil ka, kuigi väiksemal hulgal. “Küsimus on kvaliteedis,” selgitas Jullinen. “Klient ei taha näha oksakohti, vaja on sirget ja ühtlast puitu. Isegi puidumuster pole praegu moes, mida ühtlasem ja ühetoonilisem, seda parem.”

“Puidulaadung USA-st siia tuleb oma kolmneli kuud, kuid tegelikult me ei osta otse tarnijalt, vaid kasutame üht Euroopa vahendajat,” lisas teine ettevõtte juhatuse liige Sergo Salu.

Väärispuit on muidugi kallis. Kui näiteks üks ühik kuuske maksab 200 eurot, siis tamme eest tuleb välja käia 1200 eurot. “Seetõttu peame palju nuputama, kuidas toota ilma jääkideta,” ütles Erko Jullinen. “Kui kuuselauast jääb jupp üle, siis mis ikka, ahju kõlbab. Tammega veeretad iga jupikest käes ja mõtled, kuidas saaks ära kasutada.”

Merti Tootmise toodang jääb valdavalt Ees-

Erko Jullinen (vasakul) ja Sergo Salu on Merti Tootmist eest vedanud enam kui kaheksa aastat.

tisse, kuid seda on läinud ka ekspordiks. Näiteks Soome. “Meil on nii-öelda projektipõhine tootmine,” selgitas Erko Jullinen.

“Meie toodangu idee sünnib kõigepealt arhitekti töölaual. Laepaneel pannakse ehitusobjektil paika küll ühe viimase asjana, kuid arhitekt on oma visiooni meile varakult selgeks teinud ja meie toodame täpselt selliseid detaile, nagu tema on projekti joonistanud. Seepärast peame end iga konkreetse tellimuse jaoks ümber häälestama, aga meil on see võimekus olemas. Praegu on meil käsil näiteks murumattidega ilmestatud laepaneelide tootmine, mis lähevad Olerexi uue väljanägemisega tanklatesse.”

Tänavune koroonakriis ehmatas esialgu Merti Tootmistki, kuid õnneks majanduslikku

šokki ei järgnenud. “Töö seisma ei jäänud ja keettevõtjate vahel rohkem olla, praegu nokitsedagi koondama ei pidanud,” kinnitas Erko Jullivad kõik rohkem omaette,” kõneles Erko Jullinen. “Müüginumbrid kukkusid esimese hooga nen. “Mingi koostöö muidugi on – kui on vaja kõvasti, sest välispartnerid panid oma objektid traktorit laenata, siis muidugi küsime kõigekorraks täitsa seisma. Tootsime siis lihtsalt lattu pealt naabrite käest, kuid lihtsalt-niisama-konlootuses, et ehk läheb elu ikka normaalsetesse takte meil pole.” rööbastesse tagasi. Praegu koroona meie Merti Tootmine OÜ on, nagu juba mainitööd enam ei sega.” tud, üks kolmest maakonna aasta etMerti Tootmise tehas ja kontevõtja tiitli nominendist. “Loomutor asuvad Tamsalus Paide likult läheb iga tunnustus ettemaantee lõpus ehk linna võtjale korda,” lausus Erko Jultööstuspiirkonnas. Kas ja linen. “Oleme siis parimad kui palju teeb väikeettevõi mitte, aga positiivne taKui kuuselauast jääb jupp üle, võte koostööd teiste selgasiside on juba igal juhul käes ja see teeb meele le piirkonna ettevõtetesiis mis ikka, ahju kõlbab. heaks, kui meie tegemisi ga? “Tegelikult võiks Tammega veeretad iga jupikest märgatakse ja hinnatakse.” suhtlemist ettevõtete ja

käes ja mõtled, kuidas saaks ära kasutada.

ERKO JULLINEN OÜ Merti Tootmine juhatuse liige

Ettevõtte tegevjuhi Marge Kallaste (paremal) sõnul on klienditeenindaja üheks tähtsamaks töövahendiks naeratus.

FOTO: MARIANNE LOORENTS

LK 5

VEIKI OJAPERV

veiki.ojaperv@virumaateataja.ee

elle Stuudio sai alguse pisut rohkem kui kümme aastat tagasi, kui selle tegevjuht Marge Kallaste kirjutas Eesti ettevõtluse sihtasutusele (EAS) projekti, mis üle ootuste hästi ka toimima hakkas. EAS-i antud starditoetus õigustas ennast igati, sest juba poole aastaga oli see riigile tööjõu- ja riiklike maksudena ringiga tagastatud ning Belle Stuudio sai tegeleda laienemisplaanidega. “Stuudioga alustasime neljakesi, kõik me olime iluvaldkonnas pikalt juba töötanud, teadsime, mida me teeme,” rääkis Kallaste.

Ettevõtte edu saladus seisneb pidevas progressis ning järk-järgult asuti salongi laiendama: alguses lisandus pisike kõrvalruum, siis juba pea kogu alumine korrus. “Meie eesmärk oli algusest peale uusi töökohti rajada ning seda me ka edukalt teinud oleme.

Praegu toob ettevõte leiva lauale 12 inimesele, detsembris liitub meiega veel üks juuksur,” selgitas Kallaste. Marge Kallaste on iluteeninduses töötanud juba peaaegu 30 aastat ning lähitulevikus kääre põõsasse visata ei kavatse. “Ma ei nimeta ennast ettevõtte omanikuks, ma olen Belle Stuudio tegevjuht. Mulle meeldib jätkuvalt tööd ka klientidega teha,” ütles Kallaste, kes tunneb end stuudios kõige paremini juuksuriametis. Tema sõnul on just kliendid ettevõtte tugitala. “Nõnda väikeses linnas nagu Rakvere on äärmiselt oluline, et me tunneme oma klienti ja väärtustame teda. See eeldab lisaks kõrgele teenuse kvaliteedile pidevat suhtlust, klientidel on tunne, et nad on alati tagasi oodatud.”

Teine oluline tala on Kallaste sõnul meeskond. “Tänapäeval ei ole alluvaid, on koostööpartnerid. Täpselt nii ma oma töötajatesse suhtungi. Personali värbamine on strateegiline: oleme eelistanud noori ja alustavaid ilutegijaid, pakkunud neile ettevõttes praktikavõimalusi. Nii oleme värvanud mitu väga andekat meistrit, kellega on võimalik jagada kogemusi ning õppida kogu meeskonnal, ja boonuseks toovad nad salongi väga eri vanuses uusi püsi­ kliente.”

Lisaks töö juures hästi läbi saamisele hoitakse Belle Stuudios meeskonnavaimu mitmesuguste ürituste ja koolitustega. “Iluvaldkond on niivõrd kiire valdkond, pidevalt uued tooted, tehnikad ja suunad. Meie klienditeenindajad on ise hästi entusiastlikud ennast täiendama ning ettevõte võimaldab alati neile koolitustel osalemise.”

Tänavune kevad jättis väikese jälje ka Belle Stuudiole, kuid tegevjuhi sõnul sünnivad kriisidest uued ideed ja mõtted. “Belle Stuudio on rajatud tegelikult eelmise kriisi (2009. aasta majanduskriis – toim.) haripunktis. Keeruline olukord sunnib olema uuenduslik ja mugavustsoonist lahti laskma, praegu on ideaalne aeg millegi uuega välja tulla,” rääkis tegevjuht. Iluvaldkonnas valitseb praegugi keeruline aeg, kuid mõned teenused toimivad sellest hoolimata. Näiteks juuksuri juurde tullakse alati. “Juukseid ei saa lõigata interneti kaudu, see teenus on ja jääb kestma sellisel kujul, nagu on alati olnud,” kõneles Marge Kallaste.

Vaadates üldist Rakvere iluteenuste turgu, sõnas Kallaste, et värskelt iluteeninduse hariduse saanud noored otsivad sotsiaalset kindlust. “Tõsi, ruumide üürijaid ja FIE-sid on palju, kuid trend näitab tegelikult seda, et värskelt hariduse omandanud noored sooviksid pigem töötada salongis, kus on kindlustatud palk, kindel tööaeg, sotsiaalsed hüved ja sellega koos on ka vähem stressi.”

Kui kogukond on ettevõtte arengusse ja kasvu panustanud, siis ei tohi kogukonda Marge Kallaste sõnul ära unustada. Nimelt toetab Belle Stuudio heategevuslikul eesTänapäeval ei ole allu­ märgil igal aastal mitut sotsiaalset projekti raha, nõuga või jõuga. “Kõiki loomulikult toetada ei saa, aga kui teema vaid, on koostööpartne­ puudutab ilu-, tervise- või spordivaldkonda, katsume alarid. Täpselt nii ma oma ti veidikene aidata. Näiteks oleme toetanud Hooandja töötajatesse suhtungi. kaudu Rakvere põhikooli lastele pilli ostmise projekti, oleme panustanud kolmel aastal Silferi naiste rannavolle kariMARGE KALLASTE kasarja etappidesse. Kõige toredam oli kogu meeskonnaga Belle Stuudio tegevjuht panustamine heategevuskampaaniasse “Tagurpidi jõulukalender”, millega peetakse meeles Rakvere linna lasterikkaid peresid.

Hingelähedased on ka toetused SOS lasteküla, Pardiralli, vähiravifondi “Kingitud elu” fondidesse,” kõneles Belle Stuudio tegevjuht.

Tulevikku vaadates on Belle Stuudiole südamelähedaseks saanud ökoloogilise jalajälje vähendamine. Iluvaldkonnas kasutatakse palju juuksevärve, meigitooteid ja muud, mis sisaldavad kemikaale, ning loomulikult on korralik ettevõtja hoolas ka nende pakenditega. Küll aga on jäätmete vastuvõtu süsBelle Stuudio on kohalike välimuse eest hoolitsenud juba kümne aasta jooksul ja tegut­ teem Rakveres küllaltki lapsekingades ja on hirm, et kogu prügi lõpetab ühes semishoog vaibumise märke ei näita. Pisikesest, 40-ruutmeetrisest toast on kasvanud Rak­ kastis. “Ma teen kõik endast oleneva, et lähiaastatel prügimajandus meie veres hästi tuntud salong, mis pakub tööd 12 inimesele. valdkonnas korda saaks,” lubas Marge Kallaste.

LK 6

Mida rohkem pakuvad uudsed digilahendused ettevõtetele võimalusi, seda enam on ka neid, kes proovivad hõlptulu lootuses sekkuda organisatsioonide igapäevatöösse. Ohte kübermaailmas tõepoolest jagub ja erinevate küberrünnakute arv on viimase aastaga kasvanud ligi 90 protsenti.

Näiteks ebaturvalisel lingil klõpsamiseks kulub vaid murdosa sekundist, tagajärgede likvideerimiseks ja ettevõtte töövõime taastamiseks aga oluliselt kauem aega. Sõltumata sellest, kas ettevõte on suur või väike, on selle kasutuses andmeid, mis ei ole mõeldud võõrastele silmadele – olgu selleks ärisaladust sisaldavad dokumendid või raamatupidamise andmed. Andmete olulisuse mõõtmiseks on üheks lihtsamaks kontrollküsimuseks, kui palju on andmed väärt või kui palju läheb see maksma, kui ettevõte jääb neist ühtäkki ilma. Arvestada tuleb muuhulgas võimaliku mainekahju või partnerite ja klientide usalduse kaotusega.

Telia uue turvalahenduse testperioodi tulemused on väga

SISUTURUNDUS

kõnekad. Ühe nädala jooksul tõrjub Turvaneti filter keskmiselt mitu tuhat potentsiaalset ohtu ühe võrguühenduse kohta.

Valdav osa ohtudest on seotud ebaturvaliste veebilehtede külastamisega, ohtlike failidega või ettevõtte süsteemides juba eelnevalt olnud pahavaraga. Kui töötaja näiteks pahaaimamatult suundub ebaturvalisele veebilehele, siis Turvanet ei lase tal seda teha ning ekraanile ilmub vastav hoiatus.

Umbes viiendiku tõrjutud ohtudest moodustasid välised rünnakud. Kliendi ühenduse suunal rünnatakse eelkõige ettevõtte teenuseid ja seadmeid, näiteks veebiservereid, võrguseadmeid ja asjade interneti (IoT) seadmeid (turvakaamerad, videosalvestid, nutikad arvestid jms).

Kuidas Turvanet töötab?

Telia Turvanet aitab tekitada võrgu baasturvalisust ja tõrjuda levinumaid ohte, nagu ebaturvalised veebilehed, tuntud paha-

varad jms. Turvaneti võrguliiklus läbib põhivõrku paigaldatud turvafiltri ning see on abivahend ebaturvalise liikluse takistamiseks, blokeerides kas ettevõtte suunalised ründed või päringud ohtlikele aadressidele. Tänu sellele, et turvafilter asub Telia võrgus, ei ole vaja baasturvalisuse loomiseks soetada uusi või täiendavaid turvaseadmeid, Turvanetti saab kasutada olemasoleva ruuteriga. Turvaneti kasutaja ei pea muretsema ka kaitsetarkvara nüüdisajastamise pärast, sest see toimub samuti automaatselt iga kahe tunni tagant.

Telia.ee/turvanet

LK 7

KUNDAS VALMIVAD VINGED TEEHOOLDUSMASINAD

V Õ I TJ A

AASTA TOODE

Kunda firmas ELER Hydraulic oli tänavu suvel-sügisel kibekiire tööaeg, sest Eesti Keskkonnateenuste tellimusel valmisid kaheksa võimsat teehooldusmasinat.

E

LER Hydraulicu juhataja Erko Vall­baum rääkis, et kui tavaliselt ehitatakse nende firmas viiskuus autot aastas, on korraga kaheksa ikka väga suur tellimus ning see tõstab tänavu tehtud masinate arvu neljateistkümneni.

“Kaks oleks võinud veel olla, aga COVID lükkas nende tegemise edasi,” ütles Vall­baum. Ühelt poolt oli suur proovikivi töö maht ning selle tegemiseks olnud napid kaks ja pool kuud, teisalt aga masinad ise.

“Oleme küll teinud niisuguseid autosid, aga mitte kunagi täiskomplekti, kus ühel autol on kolm sahka ja konkslift,” selgitas Vallbaum.

Kolme sahaga – ees, küljel ja “kõhu” all – masinaid tehti neli, kolm on kahe sahaga ja üks ainult esisahaga. Vallbaum kõneles, et tavaliselt tellitakse sahkautod kallurikastiga, kuid sedapuhku pandi Eesti Keskkonnateenuste soovil autodele peale konkslift, mis võimaldab näiteks talvel sõidukile liivapuisturi paigaldada, suveks aga sahad maha võtta ja kallurikasti või kasvõi veepaagi peale seada.

Eesti Keskkonnateenuste lääne regiooni juhi Jaan Viljase sõnul oligi nende soov, et autosid saaks kasutada aasta läbi.

Teehooldusmasinad ehitati Kundas Scania veokite baasil. “Põhimõtteliselt tuli sisse autokere ja meie tegime valmis pea-

lisehitise,” kirjeldas Erko Vallbaum. Ja lisas, et pealisehitis maksab umbes poole rohkem kui auto ise.

Autodele paigaldatud sahad on valmistatud Eesti ettevõttes Meiren, hüdraulika aga Saksa firmas Hawe Hydraulik.

“Olime küll pisut mures, sest COVID-i tõttu ei olnud väga selge, kas komponenditarnijad suudavad meid õigel ajal varustada, aga kõik läks üle noatera ja viimane auto saab samuti varsti valmis,” rääkis Vall­baum.

ELER Hydraulicu äri- ja arendusprojektijuht Mart Kallas lausus, et läbirääkimised Eesti Keskkonnateenustega ja autode kavandamine said alguse juba märtsis, ehitamiseni jõuti augusti alguses.

Et anda pisutki aimu, kui suur töö Kundas ära on teh-

tud, nimetas Vallbaum, et ühes autos on ligi 170 meetrit hüdraulikavoolikuid ning enam kui 160 elektrilist plaatliidest. Erko Vallbaum selgitas, et kuigi masina kabiini taga on paras kangide rägastik, käib lisaseadmete juhtimine ikka kabiinist. “Nagu arvutimängus joystick’iga,” kirjeldas ta.

“Mina võtan sahameeste ees mütsi maha – sa pead sõitma ja siis veel selle pisikese kangiga kolme sahka juhtima ning kõigele krooniks lumetuisus hakkama saama,” sõnas nooremas eas võidusõitjana tuntust kogunud Vallbaum.

Jaan Viljas lausus, et Eesti Keskkonnateenused on ELER Hydraulicuga koostööd teinud varemgi ning alati väga rahule jäänud. “Tegija kohta ütlen vaid kiidusõnu, meie koostöö on pikaajaline,” ütles ta. Viljase sõnul hakkavad seitse uut autot tööle Viljandi teehoolduspiirkonnas ja üks läheb Tartusse.

​LISETT HEIL

AS-i Postimees Grupp maakondade müügiüksuse juht

S

FOTO: AIN LIIVA

ANDRES PULVER

andres.pulver@virumaateataja.ee

Kundas valminud teehooldusmasinad hakkavad lund lükkama peamiselt Viljandimaal.

K

KOMMENTAAR

el aastal on kõik teisiti ja veidi isemoodi. Kõige kiuste soovime ka meie, et hea innovatsioon ja areng sünniks meie linnas ja maakonnas. Tegevust alustavatel ettevõtjatel ja toodetega turule tulnud entusiastlikel tegijatel on tihtipeale enamik energiat just mingi väga hea toote väljatöötamisse läinud. Energia all pean silmas ka rahalist ressurssi. Aasta toote auhinna väljapanemisel soovime luua edulugusid, mis aitavad kohalikul tasandil saavutada toote tuntust ja toetavad just turule tulnud toodet. Sealt edasi loodetavasti ka selle rahvusvahelist edu.

AS Postimees Grupp paneb välja aasta toote auhinnaks 5000 euro väärtuses reklaamimahtu maakonnalehtede trüki- ja digiväljaannetes. Oleme Lääne-Virumaal turuliider oma väljaande lugejaskonna poolest, nii et toodete turul tõusmiseks vajalikud kampaaniad saavad siin hea märgatavuse ja aitavad luua usaldusväärsust brändi või toote suhtes.

Reklaamikäibele lisaväärtuseks pakume disaini, sisuturunduskirjutajaid ning maakondade müügiüksuse turundusjuhi ja müügijuhi nõuandeid. Äriklientidega igapäevaseid kokkuleppeid sõlmides soovitame alati lahendusi, mis aitavad ettevõtjatel saavutada nende ärieesmärke. Tihtipeale ei jää head kampaaniad mitte niivõrd ideede puuduse kuivõrd napi ressursi taha. Püüame auhinna saajalt võtta mure ühe hea toote reklaamimiseks kuluva raha pärast ja aitame kaasa mõelda toote kohalike inimesteni toomisel.

LK 8

TOIDUTOODE VIRUMAA TEATAJA LUGEJAD VALISID

Meki külmkuivatatud kõrvitsapüreesupp on tervislik kodune toit, mis vajab valmistamiseks vaid vett.

Külmkuivatustehnoloogia abil on suudetud säilitada toitainete väärtus, toidu lõhn ja maitse ning pikendada nende säilivusaega kahe aastani. Toidus on kasutatud vaid koduseid tooraineid ja see on säilitus­ aineteta. Kõrvitsapüreesupp sisaldab kõrvitsat, kartulit, porgandit, vahukoort, sulatatud juustu, ingverit, tšillit, sibulat, küüslauku, muskaatpähklit, karripulbrit, suhkrut, musta pipart ja soola.

Sel aastal tähistab Rakvere lihatööstus oma sünnipäeva – ettevõte on juba 130 aastat hoidnud eestimaalaste toidulauad kaetuna. Väärika juubeli tähistamiseks tõi lihakombinaat müügile spetsiaalse juubelitoodete seeria, kuhu kuulub kolm toodet. Üks neist on hõlpsalt valmiv puuviljase maitsega seakaelakarbonaadi lõik ehtsate ploomidega marinaadis, millele lisavad vürtsi tšilli, ingver, kaneel ja muskaatpähkel.

PIHLAKA AS

TOORJUUSTUŠOKOLAADITORT Pihlaka AS

BONZO KIMCHI Andrus Albrecht Tegemist on koreapärase hapendatud Hiina kapsa salatiga. See pikantne-vürtsikas toit sisaldab palju vitamiine ja probiootikume, mis aitavad olla terve. Kimchi sobib suurepäraselt kõiksugu hautistesse, suppidesse, seda võib süüa koos riisi või kartulitega ja loomulikult niisama salatina.

MESI ASTELPAJUGA Artisan Honey OÜ

INTERNET

MUHE MESI PRESSPUDELIS Muhe Mesi OÜ Presspudel kreemja meega on paraja suurusega, et seda alati kapi peal hoida ning vajadusel elu magusamaks teha. Presspudeli eeliseks on kasutajamugavus – mett saab doseerida abivahendit kasutamata.

Artisan Honey kaubamärgi all turustatav Lääne-Virumaa mesi Pandivere kõrgustikult on segatud Simuna innovaatilises külmkuivatustsehhis valmistatud astelpajujahuga.

PISIROHE EHK VÕRSED Pisirohe OÜ FREEZEDRY OÜ

Liivataignapõhja ja kakaobiskviidi vahel on toorjuustu ning tumeda šokolaadi kreem ja vaarikaželee.

Tort on kaunistatud füüsalite, šokolaadiglasuuri ja kullaga värvitud želeetriibuga. All servas on vahvlipuru. Tordi müügile toomine oli ajendatud klientide soovidest – senimaani oli Pihlaka sortimendis toorjuustuga toodetest vaid toorjuustuvaarikakook, kuid mitte ühtegi torti.

KÜLMKUIVATATUD MAASIKAD OÜ Raadiko Talu Raadiko talu alustas tänavu oma põldudel kasvatatud maasikate külmkuivatamist. Kuivatatud marjadest tehakse jahu ja viile, mis sobivad nii toitude valmistamiseks kui ka maitsestamiseks, samuti kommi asemel söömiseks. Raadiko talu maasikajahu ja maasikaviilud kannavad Põhja-Eesti kohaliku toidu ja Kasvatatud Eestis tunnusmärki.

Eesti kliimat arvestades on tegemist väga eksklusiivse meesordiga. Kanarbikumesi on viimane mesi, mis hooajal kärgedest välja võetakse.

See on hinnalisem ja kallim kui laiemalt levinud metsamesi või õiemesi, seda seetõttu, et selle tootmine on päris keeruline. Kanarbikumee kätte saamiseks tuleb seda tigu­ pressist läbi ajades kärgedest välja pressida. Vurritades mett kätte ei saa, sest kanarbikumesi on konsistentsilt geeljas ning muutub vedelaks üksnes segades või soojendades.

Kanarbikumesi on maitselt hästi omapärane: mitte väga magus ja veidi mõrkja nüansiga.

ANDRUS ALBRECHT

Liivataignapõhja ja biskviidikihi vahele on pandud toorjuustu ning valge šokolaadi kreemi. Tort on kaunistatud marjaželee, valge glasuuri, suhkrukuulide ja vahvlipuruga. Tordi müügile toomine oli ajendatud klientide soovidest – senimaani oli Pihlaka sortimendis toorjuustuga toodetest vaid toorjuustu-vaarikakook, kuid mitte ühtegi torti.

KANARBIKUMESI Lahemaa Mesi OÜ

ARTISAN HONEY OÜ

PIHLAKA AS WÜRTSPAGAR

TOORJUUSTUMARJATORT Pihlaka AS

RAADIKO TALU

Pontšikutainas on juuretisega kergitatud ning õli sees kergelt küpsetamine annab tootele kena kuldse kooriku ja imeõhulise vetruva sisu. Hapuka õunamoosiga täidetud pontšikut võib nimetada ka vana kooli pontšikuks. Juuretisepontšik on Eestis ainulaadne toode – juuretisega kergitatud taignast pontšik ei jää seest õline. Mujal maailmas tuntakse toodet sourdough donuts’i ja bombolone nime all.

AS HKSCAN ESTONIA

Ökomesi 450-grammises biolagunevas papptopsis on paras ports tervele perele igapäevaseks toitude ja jookide magusamaks tegemisel.

MEKI KÜLMKUIVATATUD VAARIKAKÜPSIS Freezedry OÜ Meki vaarikaküpsistel on mõnus marjane maitse. Erinevalt tavalistest küpsistest on Meki marjaküpsised toodetud külmkuivatatud marjapulbrist, mistõttu sisaldavad need ka marjades olevaid vitamiine ja mineraale. Vaarikad on vitamiinirohked marjad, sisaldades rikkalikult kaltsiumi, kaaliumi, suhkruid, orgaanilisi happeid, fosforit, rauda ja teisi mineraalaineid ning A-, B- ja Cvitamiini.

Pisirohe on restoranides, teistes toitlustusettevõtetes ja ka eraklientide kasutatavad pisikesed taimed, mida inglise keeles nimetatakse microgreens’iks. Käibel on ka sõna võrse, aga Pisirohe OÜ eestvedajad kutsuvad oma tooteid üldistavalt ja hellitavalt pisiroheks. Pisirohe on pisike söögiks ja toidu kaunistamiseks mõeldud taim, mis on pungil vitamiine ja mineraalaineid ning looduse jõudu.

Pisirohe OÜ kasvatab roosat ja purpurset redise, violetset nuikapsa, kollakat tatra, rohelist päevalille, rukola, valge sinepi, salatkressi ja punapeedi pisirohet.

Lisaks pakub ettevõte kirkaid jänesekapsalehti ja säravaid söödavaid õisi. Taimed on kasvanud mahedalt ning tarbijani jõuavad need biolagunevas karbis.

AS HKSCAN ESTONIA

Hapusai on juuretise baasil kerkinud ja koosneb ainult veest, jahust ja soolast. Pikk, mitmepäevane kääritusprotsess annab saiale iseloomuliku hapuka maitse ja mõnusa niiske augulis-mullilise sisu ning kuumas ahjus küpsedes saab hea hapusai õhukese krõbeda kuue selga. Iseloomulikku maitset annavad lisatud speltajahu ja täisterarukkijahu.

WÜRTSPAGARI PONTŠIKUD

Würts Studio OÜ

FREEZEDRY OÜ

JUUBELI SEAPRAAD PLOOMIDEGA AS HKScan Estonia

ERAKOGU

MEKI KÕRVITSA­ PÜREESUPP Freezedry OÜ

JUUBELI VERIVORST INGVERIGA AS HKScan Estonia Teine sünnipäevaks valminud toode on Juubeli verivorst ingveriga.

Tegemist on ehtsas lambasooles verivorstiga, mis on maitsestatud traditsioonide kohaselt vorstirohu ehk majoraaniga, maitsebuketti aitavad täiendada ingver ja mitmesugused vürtsid.

AS HKSCAN ESTONIA

K

õigest veidi üle aasta Rakvere kesklinnas tegutsenud pagaritöökoja küpsetised on vähese ajaga tuntuks saanud.

Lisaks juba nimetatud moosiga täidetud juuretisepontšikutele tulevad töökoja kuumadest ahjudest hapusaiad, mis aasta toidutoote hääletusel jäid kolmandale kohale.

Würtspagari küpsetiste vahele sättisid ennast OÜ Raadiko Talu külmkuivatatud maasikad. Ülejäänud nominendid ei ole reastatud paremusjärjestuse alusel.

Kokku osales Virumaa Teataja digilehes toimunud rahvahääletusel 17 toidutoodet.

MAHE MUHE MESI PAPPTOPSIS Muhe Mesi OÜ

JUUBELIPRAAD ÕUNTE JA SINEPIGA AS HKScan Estonia Kolmas sünnipäevaks valminud toode on Juubelipraad õunte ja sinepiga, mis on tõeline pühadelaua kroon – kamaraga seapraad küpseb tänu küpsetuskotile mõnusalt mahlaseks ja pehmeks ning maitseid aitavad täiustada sibul, küüslauk, ingver koos mitmesuguste ürtide ja vürtsidega.

AIN LIIVA

kristi.ehrlich@virumaateataja.ee

WÜRTSPAGARI SPELTAHAPUSAI Würts Studio OÜ

MARIT MÄESAAR

KRISTI EHRLICH

INTERNET

Aasta toidutoodet omaette kategoorias valisid Virumaa Teataja lugejad esimest korda. Rahva soosingu võitsid pagaritöökojas Würtspagar valmivad moosiga täidetud juuretisepontšikud, mida küpsetab Würts Studio OÜ omanik Gerri Stets.

WÜRTSPAGAR

AASTA TOIDUTOOTEKS JUURETISEPONTŠIKU

EESTI VISKI TAMM & RUKIS Moe OÜ Moe peenviinavabrik villis pudelitesse esimese Eestis toodetud viski, mis oli vaadis laagerdunud kolm ja pool aastat. Moe viski, mis kannab nime Tamm & Rukis, on tehtud täielikult “Sangaste” rukki linnastest.

Viskil on kangust 63,2 kraadi.

SISUTURUNDUS

LK 9

Põllumajandusettevõtted on Luminori jaoks kindlad koostööpartnerid, kellele pakutakse nende tegevuses mitmekülgset abi.

LUMINOR: SOOVIME PÕLLUMEESTEGA ROHKEM KOOSTÖÖD TEHA

Marjan Savtšenko Luminori äripanganduse juht

Luminori, maakondlike arenduskeskuste ja Postimees Grupi koostöös valitakse juba mitu aastat parimaid kohalikke ettevõtteid, millede hulka kuuluvad ka mitmed põllumajandusfirmad. Kuidas saab üks pank põllumehi nende tegevuses aidata ning kui väärtuslike klientidega on tegu, räägib Luminori äripanganduse juht Marjan Savtšenko.

Kui oluline on Luminori jaoks põllumeeste aitamine nende tegevuses?

Milliseid toetusi on põllumeestel võimalik kasutada laenude ja liisingute saamiseks?

pidama, et kui soovitakse tehnikat soetada toetuste abil, siis pole liisingut võimalik kasutada, vaid appi tuleb laen.

Arvestame laenu andmisel ja tagasimaksegraafikute koostamisel ka põllumajandustoetustega. Toetusi, mille abil laenu taotleda, on mitmeid. Näiteks Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) pakub garantiid käibevahendite ja suuremate investeeringute finantseerimisele, PRIA toetab erineva tehnika ostu, olgu selleks kombain, lüpsirobotid või kasvõi päikesepaneelid.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaasabil saab ellu viia erinevaid keskkonnatõhususe projekte.

Kuidas on põllumeeste vajadused muutunud viimaste aastate lõikes?

Anname laenu ka lihtsalt põllumaa tagatisel. Põllumaa on tagatisena hea variant seetõttu, et seda pole vaja eraldi hindama hakata, kuna põllumaade hindamist tehakse pidevalt ning nende keskmise hinna statistika on avalik info, millest me lähtume laenu andmisel. Pakume põllumaa tagatisel laenu kuni 25 aastaks ja kuni 80 protsenti haritava maa turuväärtusest.

Millist abi põllumehed ise teie käest kõige rohkem küsivad?

Põllumajandus on Luminori jaoks väga oluline sektor, seda nii Eestis kui ka teistes Balti riikides, kus on meie Külvilaen on päris populaarne, samuti peamine tegevusfookus. Pakume põllumeestele kõiki investeerimislaenud põllumaade soetavõimalikke lahendusi nende äritegevuse finantseerimimiseks. Palju oleneb ka majanduskeskseks, olgu selleks siis lühiajalised laenud, pikaajalised konna muutumisest, näiteks kui piimalaenud või liisingud. Näiteks lühiajalistest laenudest on hind läheb jälle üles, siis hakatakse lautu väga populaarne külvilaen, mille abil moderniseerima ja küsitakse selleks saab aasta alguses osta väetiseid laenu. Samuti investeeritakse põllumaja seemnevilja. Pakume jandustehnikasse. erigraafikuid, kus põhiosa tagasimaksed saab teha Kas Luminori kaudu saab saagi realiseerimise ja Pakume mõne ettevõtte tehnikat toetuste laekumise põllumeestele parematel tingimustel? perioodidel oktoobrist kõiki võimalikke märtsini (enamik Meil on paljude tehnikamüüPRIA toetusi laekub lahendusi nende jatega brändiliisingud, mille detsembris ja veebäritegevuse kaudu tehakse erinevaid häid ruaris, mõned mahefinantseerimiseks pakkumisi. Ühtegi neist eraldi ja keskkonnatoetused esile ei tõstakski, tasub tulla panka ka juunis). Üritame alati ja selle kohta uurida, nii leiab endale leida paindlikkust. sobivaima pakkumise. Silmas peab

Kas põllumees võib tulla teie käest abi küsima enam-vähem kõigi oma tegevuste jaoks? Üldiselt küll. Kõik põllumeeste investeeringud on reeglina eraldi projektid, mille üks osa rahastusest tuleb pangast.

Saame aidata ka nii, et põllumehed ei pea oma vahendeid nii palju kinni panema, vaid näiteks omafinantseering tuleb osaliselt toetuste arvelt.

Viimased 15 aastat on olnud suhteliselt sarnane käitumismuster, sest põllumajandus on stabiilne tegevusala. Tehnika muidugi muutub ajas ning läheb aina võimsamaks ja Eks küsimus on ka targemaks, selles, kas pangad Saame aidata varsti pole on nõus võtma ka nii, et traktoritel ja rohkem riske ja kombainidel küsima väiksemat põllumehed juhti enam omafinantseeringut. ei pea oma vajagi. Ka Üldiselt põllumehe vahendeid nii väetised lähetulem sõltub kogepalju kinni vad aina musest, ilmast ja maaparemaks, mis ilmaturu hindadest. Kui panema omakorda viib paretegevus peaks saama ma saagikuseni. Sama mõjutatud erakorralistest kehtib loomakasvatuses, kus ilmaoludest, piima- või viljahinna teadmistel põhinev areng on oluliselt järsust kukkumisest, leiame ka sellisel kaasa aidanud tootlikkuse tõusule. Mida juhul lahenduse. veel võib välja tuua, on haritava maa hinna pidev kasvutrend. Seega, kui Kas teie poole tasub pöörduda ka tekib võimalus maad osta, siis põllusiis, kui tegu on alles päris alustava mehed heameelega teevad seda, sest põllumehega? mingi hulk maid peaks enda valduses olema, et olla sõltumatum maaomaniKindlasti tasub pöörduda. Laenu andmisel ke otsustest. Põhiline tuluallikas põllueelistame näha, et noorel põllumehel mehe jaoks on ju ikka maa. on siiski mingi kvalifikatsioon olemas ja vähemalt ühe aasta majandustegevus Kas näete Eestis peale kasvamas ka ette näidata. Nõustamisele võib ka noori põllumehi? muidugi igal ajahetkel tulla ja üheskoos finantsseisu ja tulevikuplaanid üle Muidugi näeme ja toetame neid selles vaadata. Näiteks prognoosida, millal tegevuses. Eestis on mitmeid põllumaon alustaval ettevõttel võimalik hakata jandusühistuid, kus senised liikmed on tehnikat rentimise asemel ostma, sest juba päris eakad ja tahaksid oma töö tehnika rent on alati kallim kui selle järgmisele põlvkonnale üle anda, et ise omamine ja laenu maksmine. Kokkuväljateenitud rahulikuma elu peale jäävõttes on oluline hea ülevaade oma da. Selleks, et noored saaksid ühistu võimalustest ja vajadustest, et teha tegevuse üle võtta, vaatame me hea ettevõtet edasiviivaid investeeringuid meelega projekte, kus saame koostöös ning selles saab pank olla nii hea nõusMESiga leida vajadusel finantseerimistaja kui ka hiljem abiks finantseerimisel. lahenduse.

LK 10

TUBLI

TUBLI TÖÖTAJA ON EESKUJUKS ETTEVÕTTES JA KOHALIKUS KOGUKONNAS Tänavu tunnustatakse tubli töötaja rinnamärgiga viit inimest, kelle kohta jagub nii tööandjal kui ka kolleegidel ainult kiidusõnu. Need tublid töötajad on panustanud ettevõtte arengusse kümme või enam aastat, kõige pikemaaegsem koguni ligi 23 aastat.

• • •

KRISTI EHRLICH

kristi.ehrlich@virumaateataja.ee

RAUL IVANOV

MARIKA SOOME

R

Flexa Eesti AS

MARITA TASA

Bellestuudio OÜ

Bellestuudio OÜ

Marika Soome on 30-aastase staažiga väga hea juuksur. Viimased kümme aastat on ta olnud Bellestuudio OÜ lojaalne töötaja ja hea meeskonnakaaslane. Marika Soome on vabatahtlikult olnud väga hea praktikajuhendaja paljudele noortele ja algajatele juuksuritele.

Marita Tasa on olnud kümme aastat Bellestuudio OÜ lojaalne töötaja ja väga hea meeskonnakaaslane. Marita Tasa on väga hea kosmeetik, kes on oma ameti tõeline uhkus. Ta täiendab pidevalt oma teadmisi, et leida parimaid võimalusi ja lahendusi klientidele ja salongile. Tänu Marita Tasa ametihuvile ja -kirele on ka ettevõte viimased kümme aastat arenenud ja kasvanud. Ta on väga hea praktikajuhendaja algajatele kosmeetikutele.

JANA LAEV

OÜ B.R.A.V. - AA

FOTO: ERAKOGU

aul Ivanov on Flexa Eesti AS-i Viru-Nigula tehases töötanud peaaegu 23 aastat ja selle aja jooksul andnud oma panuse ettevõtte eri osakondades, kuid viimased kuus ja pool aastat on ta olnud ametis keskkonna- ja ohutusspetsialistina. Raul Ivanovi töövaldkond on väga vastutusrikas, ulatudes tööohutus- ja keskkonnaprobleemidega seonduvast töötajate igapäevase juhendamise ja jäätmemajanduse korraldamiseni.

Raul Ivanovi südameasjaks on järjepidev töötajate tööohutusteadlikkuse tõstmine. Ta teeb oma tööd kire ja suure pühendumusega ning tema eestvedamisel on meeskonnatöö tulemusena tööõnnetuste arv tehases märgatavalt vähenenud.

Raul Ivanov on sõbralik ja toetav kolleeg, kes alati kuulab ära töökaaslase mure ning on orienteeritud lahenduse leidmisele. Tal on väga lai silmaring ning teadmised eri valdkondadest. Kõik see teeb temast ettevõttele tõeliselt väärtusliku töötaja ja meeskonnaliikme ning samuti hinnatud kogukonnaliikme oma kodukohas.

Raul Ivanov on aktiivne kaasa rääkima ühiskonda ja tema kodukohta puudutavates küsimustes ning ka tegutsema. Ta on Eesti Looduskaitse Seltsi Sonda osakonna juht ning väga aktiivne Uljaste järve ja sealse looduskeskkonna kaitsja, kes korraldab huvilistele loodusmatku kogu Virumaal.

Ta on suur ajaloohuviline ning tal on väga laialdased teadmised nii oma kodukandist Uljastest kui ka Virumaast. Ära peab märkima ka tema kustumatu kire vanatehnika taastamise ja säilitamise vastu, ta on osalenud mitmesugustel vanatehnika eksponeerimise üritustel. Ta on väga aktiivne osaleja kõikvõimalikel kultuuri- ning kogukonnaüritustel.

Tubli töötaja rinnamärk antakse inimesele, kes on töötanud ettevõttes või asutuses vähemalt kümme aastat, kelle panus organisatsiooni arengusse on olnud märkimisväärne ja kes on olnud ühiskondlikult aktiivne.

Ettepaneku rinnamärgi andmiseks võib esitada ettevõte, kohalik omavalitsus, mittetulundusühing või mõni muu organisatsioon.

Tubli töötaja rinnamärki annab välja Lääne-Viru arenduskeskus.

Jana Laev on osaühingus B.R.A.V. AA töötanud alates 2001. aastast ehk kokku juba 19 aastat. Klientidega suheldes on ta viisakas, abivalmis ja rõõmsameelne. Jana Laev on hästi õpihimuline ja valmis uusi väljakutseid vastu võtma. Kaastöötajate suhtes on ta sõbralik, hooliv ja vastutulelik. Jana Laeva peale saab alati loota ja kindel olla.

ELJU RÄSTA

Wienerberger AS

Elju Rästa on ettevõttes töötanud 14 aastat, olnud kohaliku elu edendaja ja kogukonna eest seisja, kuuludes ka omaaegsesse Aseri vallavolikokku.

SISUTURUNDUS

LK 11

COVID-19 põhjustatud kriis on toonud paksu pahandust, niitnud jalust terveid sektoreid ning pannud meid ümber hindama oma tegevusi ja väärtusi.

On selge, et igas kriisis on nii kaotajaid kui ka võitjaid. Ettevõtjate vaatest on endiselt võimalik haarata turuosa, teha vajalikke investeeringuid nii inimestesse kui ka masinaparki.

Igas kriisis peitub võimalus Kaarel Aus, KredExi ettevõtlusosakonna juht

KredEx viis augustis ja septembris ettevõtjate seas läbi uuringu, kust selgus, et 30 protsenti küsitletud ettevõtjatest polnud kriis üldse mõjutanud, 25 protsenti ettevõtjaid vastas, et mõju oli väike, 11 protsendil juhtudel oli mõju väga väike. Suureks hindas mõju vaid 14 protsenti ettevõtjatest.

Küsitlusest selgus, et kriisi ohjamiseks vähendati peamiselt kulusid või võeti kasutusele reservid. Pooled küsitletud ettevõtted olid COVID-19 kriisi puhkemisest kuni uuringu läbiviimiseni vähendanud oma kulusid. Seejuures, mida suurema käibega on ettevõte, seda sagedamini on kulusid kärbitud. 43 protsenti ettevõtetest on pidanud kasutusele võtma oma ettevõtte reservid ning kolmandik (35 protsenti) märkis, et nende ettevõttes on planeeritud investeeringud edasi lükatud. Investeeringute vähene edasilükkamine näitab selgelt, et ettevõtjad teavad: head kriisi ei tohi raisku lasta.

Investeeringutega seotult on oluline fakt, et 69 protsenti ettevõtjatest ei vähendanud töötajate töötasusid. Kriisi kestel tõusid piiratud ressursiga toimetades inimressurss ja teadmised olulisele kohale.

Ent kriis ei ole kaugeltki veel läbi, ei tervishoius ega majanduses. Ebakindel majandussituatsioon tingib olukorra, et umbes neljandik ettevõtteid plaanib lähima kuue kuu jooksul kas vähendada kulusid, kasutada kogutud reserve või lükata plaanitud investeeringud tulevikku.

Analüüsides tulemusi regionaalsest aspektist, eristuvad Kesk-Eesti ettevõtted, kes keskmisest sagedamini kalduvad hindama, et nad astuvad järgmise kuue kuu jooksul likviidsuse suurendamiseks mitmeid erinevaid samme: töötasusid plaanib vähendada 32 protsenti (uuringus keskmiselt 8 protsenti), kulusid vähendada 44 protsenti (keskmiselt 25 protsenti).

Selleks, et ettevõtjatel jaguks piisavalt käibevahendeid ja vajalikke investeeringuid ei lükataks ebamäärasesse tulevikku, pakub KredEx endiselt ettevõtjatele tuge erinevate finantsteenuste kaudu nii läbi pankade kui ka otse.

Mida teha, et ettevõte saaks kasutada KredExi pakutavaid teenuseid?

Esmalt tuleb ettevõtjal läbi mõelda, kuidas ettevõte raskustest välja tuua. Oluline on, et ettevõtja on enda jaoks läbi mõelnud võimalikud lahenduskäigud ja riskid. KredExi käendusega pangalaenud ja KredExi otselaenud võimaldavad ettevõtja plaanid ellu viia, kuid ettevõtlusrisk jääb siiski suuremas osas ettevõtja kanda. Seejärel tuleb pöörduda panka ning paluda uut laenu või olemasoleva laenu tagasimaksegraafiku leevendamist.

Juhul, kui pank näeb selleks vajadust, kaasavad nad KredExi, et rakendada ettevõtluse toetamiseks pakutavaid teenuseid. Otse KredExi poole pöörduda pole vaja, nii tavapäraste kui kriisimeetmetena pakutavate käenduste rakendamine toimub koostöös pangaga. KredExil on tihe koostöö kõigi Eestis tegutsevate suuremate pankadega ja läbi nende jõuab KredExi tugi mugavalt ettevõtjateni.

Näide väärt investeeringust – KredExi klient Haapsalu Uksetehas rajas hiljaaegu uue tootmishoone.

Erakorraliselt pakub KredEx ettevõtjatele otselaene juhuks, kui ettevõtjal COVID-19 kriisist tulenevate raskuste tõttu ei ole võimalik eraturult mõistlikel tingimustel finantseeringut kaasata.

Käendused läbi pankade Pangad on valmis ettevõtjaid aitama ja vajadusel saab lisatuge pakkuda KredEx. Pankade kaudu on võimalik taotleda järgmisi KredExi teenuseid: • erakorraline väikelaenu käendus Võimaldab mikro- ja väikeettevõtjatele soodsatel tingimustel uut finantseeringut COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks.

• erakorraline käendus majutus- ja toitlustussektorile, reisibüroodele ja reisikorraldajatele Võimaldab majutus- ja toitlustussektoris tegutsevatele ettevõtjatele ning reisibüroodele ja reisikorraldajatele uut finantseeringut COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks.

• erakorraline proportsionaalne laenukäendus uutele pangalaenudele Võimaldab igas suuruses ettevõtjatele uusi käibe- ja investeerimislaene COVID19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks.

• erakorraline laenukäendus olemasolevate pangalaenude tagasimaksegraafikute leevendamiseks

Võimaldab olemasolevatele laenudele tavapärasest pikemat maksepuhkust (vähemalt kuus kuud) ja lõpptähtaja ikendamist likviidsuse tagamiseks COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks.

• erakorraline proportsionaalne käendus riiklikult olulistele projektidele Võimaldab riiklikult olulistele projektidele uut finantseeringut COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks.

KredExi erakorralised laenud Kui ettevõtjal ei ole COVID-19 kriisist tulenevate ajutiste raskuste tõttu võimalik eraturult mõistlikel tingimustel rahastust kaasata, saab pöörduda otse KredExi poole. Kõikide KredExi otselaenude puhul tuleb ennekõike veenduda, et ettevõte vastaks teenusetingimustele ja seejärel on võimalik esitada KredExi e-teeninduses taotlus. Otse on KredExilt võimalik taotleda järgmisi laene: • erakorraline käibekapitalilaen Eesmärk on COVID-19 puhangust tingitud ettevõtja ajutiste raskuste ületamiseks vajaliku käibekapitali finantseerimine.

• erakorraline investeerimislaen Eesmärk on COVID-19 puhangust tingitud ettevõtja ajutiste raskuste ületamiseks tehtavate põhivarainvesteeringute finantseerimine.

Foto: Uve-Rain Uusrand

• erakorraline laen riiklikult olulistele projektidele Eesmärk on võimaldada riiklikult olulistele suurprojektidele uusi käibe- ja investeerimislaene COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks.

Täiendavat infot KredExi pakutavate kriisimeetmete kohta leiab aadressilt kredex.ee/covid19.

Nagu uuringust ka selgus, on siiski väga arvestatav hulk ettevõtjaid, keda kriis otseselt räsinud ei ole. Jätkuvalt pakub KredEx tavapäraseid teenuseid ettevõtluse toetamiseks kõikjal Eestis: • stardilaen – aitab ettevõtlusega alustada ning jagada ettevõtluse alustamisega seotud riski; • laenukäendus – võimaldab kaasata pangafinantseeringut ettevõtluse kasvatamisel; • tööstuslaen – panga või liisingu finantseeringule allutatud laen, mis võimaldab kaasata pangafinantseeringut ettevõtluse kasvatamisel; • kapitalilaen – allutatud laen, mille eesmärk on pakkuda ettevõttele kasvuks vajalikku kapitali; • ekspordilaen – eksporditavatele kestvuskaupadele pikaajalise maksetähtaja võimaldamiseks pakutav laen, eesmärk on soodustada suuremahulisi eksporditehinguid.

LK 12

JULGEL ALUSTAJAL ON NAISE NÄGU

Lääne-Viru arenduskeskuse välja antavat julge alustaja tiitlit püüdsid sel aasta kolm südikat naist, kes teavad täpselt, mis neil silmad särama paneb, ja neil on selge visioon, milline nende äri peab olema, et korra nende juurde tee leidnud klient tagasi tulema jääks.

Kädi Kokk alustas Rakvere Lillestuudioga Pikal tänaval Margeri majas samal ajal, kui ajaloolist linnatänavat põhjalikult uuendama asuti. Kuigi ligipääs ei soosinud asukohta, jäi noor naine oma unistusele kindlaks.

Kädi Kokk kõneles, et koostas äriplaani oludest lähtuvalt, seadis endale eesmärgid ja tegutseb praegu edukalt. Tema juures käivad kliendid, kes hindavad eelkõige tema kimbuseadmise oskust.

“Mulle meeldib teha suuri kimpe,” ütles noor naine, kes peab oluliseks teistest tegijatest eristumist ning oma käekirja. Pealegi jagab Kädi oma klientidele alati näpunäiteid kimbu paremaks säilitamiseks või eksponeerimiseks.

“Ma teen iga päev sotsiaalmeedias reklaami,” avaldas lillestuudio omanik edu ühe peamise võtme ja rääkis, et küsib ühtlasi uutelt klientidelt, kuidas nad tee tema juurde leidsid, ning on avastanud, et temalt tellinud kliendid soovitavad Rakvere Lillestuudiot sageli järgmistele edasi.

Kindlasti on ettevõtjale kasuks tulnud mitmekülgne haridus. Majandusõpingud andsid noorele naisele hea analüüsioskuse oma tugevuste ja takistuste hindamiseks. Samuti tuleb kasuks fotograafiharidus, sest kvaliteetne pilt on postituste tegemisel oluline. Florist kinnitas, et kimbu puhul kehtib ütlemine “Üks pilt on väärt enam kui tuhat sõna”. Kädi sõnul on lillede pildistamine ja fotode töötlemine omaette kunst, mis tänu kogemustele ja õpingutele on tal juba käe sees. Kodulehte pole noor ettevõtja nimme teinud, et vältida massilist samasuguste kimpude tootmist. Ta läheneb iga kliendi soovile loominguliselt ning püüab tellija jutu põhjal ka tabada kimbusaaja olemust.

Kädi Koka üks inspiratsiooniallikatest uute seadete tegemisel on tema enda ateljee. “Mulle meeldib, et vaasid on puhtad ja kord majas, nõnda hakkab loominguline pool kohe tööle. Lilled on värvide järgi paigutatud, nii et on hea võtta ja vaadata, mis millega kokku sobib,” kõneles ta ja lisas: “Mul ei ole siin külmkappe, see on väga oluline. Ruum on ise jahe ja lill ei saa šokki, mis juhtub, kui lill külmast välja võttes sooja ruumi viia.”

Ka ateljee sisekujundus ja mööbel on Kädi enda kavandatud, sest hea maitsega naine teab täpselt, miMulle meeldib, et da ta tahab. vaasid on puhtad ja “Kui järgida oma vikord majas, nõnda siooni ja hakkab loominguline suund paika panna, pool kohe tööle. siis saavutab edu,” lausus ta KÄDI KOKK kindlalt. “Ennast Rakvere Lillestuudio tuleb liigutada, omanik proovida eri asju ja keskenduda sellele, mis endale meeldib.”

Kriste Järvela ettevõtte asutamise lugu on klassikaline. Pikki aastaid müügitööd teinud Kriste sai koondamisteate ja oli sunnitud enda käest küsima, kuidas edasi. Kas lapsed suureks kasvatanud Kriste jaksab ja tahab teha veel müügitööd, mida ta hästi oskab, või on aeg muutusteks?

Kristel on kaks kirge: küpsetamine ja koristamine. “Teadsin, et kui ma tahaksin hakata küpsetamisega tegelema, on meeletult palju paberimajandust, euronõuetega vastavusse viimist ...

Valisin koristamise,” kõneles Kriste Järvela. Ta läks täiskasvanutele mõeldud kodukoristamise koolitusele, mis oli tasuta, käis töötukassas karjäärinõustaja juures, läbis ettevõtluskoolituse, kirjutas äriplaani, tegi turuuuringud ning viimaks panigi aluse oma ärile. Veidi rohkem kui aasta tagasi alustas tegevust OÜ 5A2, mis pakub kodukoristusteenust.

“Mu õel on koristusfirma ja olen tal abis käinud ning ühtlasi endale lisaraha teenimas. Mul oli teadmine, mida kodukoristus endast kujutab.

Teadsin, et mulle see meeldib,” rääkis Kriste tausta lahti ning lisas, et õe käest sai ta ka oma kaks esimest klienti.

Ettevõtlusega alustamise juures ei hirmutanud kunagi tegevjuhina töötanud naist mitte äri administratiivne külg, vaid hoopis see, kui kaua võtab aega ettevõtte käivitamine ja majanduslik toimetulek. Kristelegi üllatuslikult läks kõik väga kiiresti: suust suhu levinud reklaam on nii hästi toiminud, et nüüd, veidi rohkem kui aasta peale OÜ 5A2 loomist, on Kristel töid kaheks kuuks ette. Varem oli kaheks nädalaks.

“Nõudlus kodukoristuse järele on täiesti olemas. Helistatakse ja soovitakse kodukoristusteenust Keilasse, Sakusse, aga olen sunnitud inimestele ära ütlema,” tunnistas Kriste Järvela, kes praegu osutabki oma teenust Harjumaal ja Lääne-Virumaal. Tulevikus tahaks ta äriga rohkem Lääne-Virumaale jääda, et ei peaks pikki vahemaid sõitma.

Kriste nimetab enda pakutava teenuse tarbijaid täitsa tavalisteks inimesteks – klientide seas on ettevõtjaid, haiglatöötajaid, raamatupidajaid, õpetajaid. “Viimasel ajal on klientideks tulnud palju neid naisi, kes on alles sünnitanud või kes lähevad sünnitama. Väikse lapsega tegelemine võtab palju aega ja energiat.”

Koristusfirma omanik ütlebki, et järjest rohkem on hakatud väärtustama oma vaba ega. Teisalt on mõnekümne aasta taguse ajaga võrreldes väga palju muutunud ka meie eluolu. Kui varem elati väiksel pinnal mitmekesi koos, siis nüüd elab suurel pinnal mõni üksik inimene. Maja hooldamine võtab väga palju aega ja käib üle jõu.

Ka ehitusmaterjalid on muutunud. Vanasti olid laudpõrandad, mis vajasid ainult lappi ja vett, seinu katsid värvilised tapeedid. Tänapäeval on kõigil heledaks värvitud seinad ja kivipõrandad, mis katlakivi korjavad ja seetõttu professionaalset hooldust vajavad.

Kõige selle juures naudib Kriste Järvela enim seda, et tööpäeva lõpuks on tulemus näha. “Olen aastaid töötanud niimoodi, et tulemust näen ainult Exceli tabelis,” nentis ta.

FOTO: AIN LIIVA

T

änavuse julge alustaja tiitli laureaadi, Rakvere kesklinnas asuva pagaritöökoja Würtspagar omaniku Gerri Stetsi ettevõte sai tegelikult alguse armastusest hea lihtsa toidu vastu, mis pani teda oma pere tarvis leiba küpsetama ning viis väga populaarse hapusaia valmistamiseni. Lõpuks hakkas Stetside koduköök meenutama laborit, kus katsetusjärgus olevate toitude vahel enam liikuma ei mahtunud.

Eelmise aasta augustis tehti Gerri Stetsile ettepanek võtta üürile Rakvere Keskväljaku kõrval vanas turuhoones asuvad ruumid – sellest pakkumisest haaras naine kohe kinni ja seadis sisse Würtspagarinimelise pagariäri.

Ettevõtlusega alustamiseks Gerri laenu ei võtnud. Ta oli endale aastate jooksul kogunud piisava summa, et vajalik sisseseade soetada. “Tegelikult on mul juba kaua plaanis olnud oma ettevõtte rajada, eelmise aasta augustis see suurepärane võimalus avanes,” rääkis ta. Kõik väikeses pagarikojas ei ole siiski nii-öelda poest ostetud.

Näiteks külmkapp ja paljud köögiriistad on kodust kaasa võetud.

Gerri Stetsi sõnul on äri ajamine olnud pidev õppimine, vaja on olnud ennast ka seaduste ja ettevõtluse majandusliku poolega kurssi viia. “Õnneks saan öelda, et kõik valdkonnaga kokku puutuvad inimesed on väga abivalmid ja alati nõus selgitama, kui ma millestki aru ei saa,” rääkis ettevõtja.

Päris üksi ta siiski hakkama pole saanud. Nimelt palkas Gerri üsna kohe peale ettevõtte loomist endale raamatupidaja. “Kondiitritoodete valmistamise kõrvalt oleks mitme lapse emal arvete tegemiseks aega kella kolmest kella neljani öösel, päris nii ei oleks ka mõistlik,” jätkas pagar.

Würtspagar on maakonnas kuulsust kogunud Eestis haruldase hapusaiaga, mis on klientide seas kõige populaarsemaks tooteks osutunud. Hapusaia teeb eriliseks keeruline ja ajamahukas valmistamisprotsess. Juuretist, millega saia tehakse, peab pidevalt valvama, toitma ja elus hoidma. Näiteks ei ole Gerri Stetsile võõras olukord, kus peab perega reisile minnes juuretise kaasa võtma, et tööle naastes taas küpsetama hakata. “Hapusaia tegijaid on Eestis tõeliselt vähe, arvan, et neid, kes hapusaia müüvad, on alla kümne ja sellepärast on hapusaiatooted minu pagarikoja ühed populaarsemad,” kõneles pagar.

Gerri näeb suurt vaeva, et lisaks heale maitsele küpsetised head välja näeksid, näiteks kasutab ta toodete kaunistamiseks söödavaid lilli, looduslikke värvaineid, nagu peedimahla, aktiivsütt, pestot. Tooteid viimistleb ta žiletiteraga ülitäpselt nendele joonistades.

Valdav osa Würtspagari toorainest on pärit Eestist, kuid mõned koostisosad ka välismaalt. “Päris ökoks ma enda tooteid nimetada ei saa, küll aga saan neid nimetada tervislikeks, see on üks minu prioriteete,” rääkis pagar.

Mingil ajal on plaanis Würtspagari pisike töökoda kohvikuks kohandada, kuid praegusel keerulisel ajal on Gerri Stets riskantsete otsuste tegemisega ettevaatlik. “Tahtsin tegelikult juba kevadel kohviku avada, aga pikka juttu, miks ma seda teed ei läinud, vist vaja ei ole.”

Hoolimata keerulistest oludest on Gerri enda ettevõttega rahul ning kiidab Rakvere inimesi. “Ma olen siit nii palju sõpru ja tuttavaid leidnud. Tore on tõdeda, et maitseeelistused on muutunud ning soovitakse proovida midagi uut.”

FOTO: MARIANNE LOORENTS

toimetus@virumaateataja.ee

Gerri Stets ja tema pagaritöökoda Würtspagar on lühikese ajaga saanud endale hulga andunud kliente ning Gerri hapusaiad on kuulsaks saanud väljaspool Rakveretki.

Klassikaline lugu

Teistest tuleb eristuda

Rakvere Lillestuudio omanik Kädi Kokk panustab suurte lilleseadete tegemisse.

FOTO: AIN LIIVA

KRISTI EHRLICH PIRET SAUL-GORODILOV VEIKI OJAPERV

Kriste Järvela naudib koristamist, sest kui see töö tehtud saab, on tulemus silmaga nähtav.

SISUTURUNDUS

LK 13

Mida tehti Tallinna-Narva maantee äärses Liigustes päev enne ülemaailmset pandeemiakriisi väljakuulutamist?

Liiguste burgeriputka lükati käima vaid päev enne pandeemiakriisi väljakuulutamist See tundub uskumatu, kuid Ergo Telvik registreeris oma ettevõtte Liiguste Toitlustus OÜ, uskudes, et toona mobiilseks mõeldud burgeriputkaga hakkab pere sel kevadsuvisel perioodil uljalt mööda Eestit ringi seiklema – laadalt laadale, ürituselt üritusele. Ent kõrged lootused tõmmati madalamaks kui muru ning näolt pühkis naeratuse 11. märts, mil Maailma Terviseorganisatsioon liigitas haiguspuhangu pandeemiaks ja juba päev pärast seda kehtestati ka Eestis eriolukord. Hullemat ajastust toitlustusäri alustamiseks annab leida.

Kuid mida teha olukorras, kus suurköögi tehnika on töötukassa rahadega ostetud, load olemas, putka olemas, ent inimesi, keda teenindada, pole? Kehtestati viimastele ju liikumispiirangud ning üleüldse muutus omavaheline suhtlemine hirmutekitavaks. Seega tõmbas koroonaviirusest tingitud kriis inimeste teenindamisele suunatud ärile külma vee kraesse enne veel, kui jõuti esimese burgeri valmistamiseni. „Kevadel toimunu pani meid ikka mõtlema küll ja lootsime, et suveks vast ehk ikka kõik vaibub, kuid pandeemia tõttu on see 2020. a hooaeg põhimõtteliselt nahkas,“ tõdeb Telvik, kes raskest algusest hoolimata rühib siiski edasi. „Nii olemegi jäänud hetkel paikseks Liigustele oma teeotsa endale nime tegema.“ Poole aastaga on söögikoht omaks võetud tänu soodsale asukohale Tallinna-Narva maanteel ning kindlasti tänu maitsvale toidule, mida käis alles hiljuti maitsmas ka Kanal2 saatejuht Roald Johannson, kes kohtus Telvikute perega saate “Roaldi retked Eestis” tõttu. Pärast seda kohtumist muutus palju. Nii nagu Narva kohvik osteti ühest konkreetsest kringlist tühjaks pärast Erik Orgu magusaskandaali, osteti Liiguste burgeriputkast ära kõik Roaldi nime saanud burgerid.

Liiguste burger

Foto: Liiguste Toitlustus OÜ

Järjepidevus viib sihile Ergo Telvik on veendunud, et kui midagi teha, tuleb seda teha korralikult. Tööd tuleb teha hästi ning järjepidevus viib lõpuks ikkagi sihile. Ka siis, kui esimesel korral läbi kukutakse. Need on põhimõtted, mis on aidanud mehel toime tulla ka elu tagasilöökidega.

Kui Ergo Telvik möödunud aastal koondati, jõudis ta töötukassasse, kust sai toidukioski idee alguse. Ta meenutab, et tänu töötukassa poolt pakutud ärikoolitusprogrammile tundus mõistlik hakata ise äri ajama.

Mitmekülgsel mehel oli varrukast võtta lausa kolm äriideed. Esimene idee oli hakata arboristiks, sest hobi korras on Telvik puid püganud ju ennegi, kuid siis leidis ta end mõttelt, et tegemist on liialt hooajalise ja füüsilise tööga, mis eelneva selgroovigastuse tõttu vaid hobiks peab jäämagi. Ning pealegi: „Kes meist jääb nooremaks,“ ütleb mees, kes seejärel kaalus avada oma rehvivahetuspunkti. „Seadmed ja pingid selleks tööks on mul tegelikult enda tarbeks olemas, kuid taaskord jäi see mõte paremaid aegu ootama just oma täieliku hooajalise iseloomu pärast,“ ütleb Telvik. Kolmanda ideena oleks vast oodanud midagi tisleri või puidutöö valdkonda kuuluvat, sest on ju Telvikul vastav haridus ja ka töökogemus, kuid ei. Käiku läks hoopis toidukioski avamine. Seda põhjusel, et ühe kioski ehitamiseks oli mehel olemas oskus ning tahe ja väga soodsas kohas maalapp, mõtet toetas ka elukaaslase teenindaja töökogemus ühes tanklaketis. „Tundus igati proovimist väärt mõte ja nii saigi otsus tehtud – hakkame kioskit pidama.“ „Äriplaan koostatud, jäime töötukassa vastust ootama, kuid siis lükati taotlus tagasi,“ ütleb Telvik, kelle äriplaanile öeldi ei möödunud aasta augustis. Kuid Ergo Telviku sõnul viib järjepidevus sihile, sest juba mõne aja pärast ei visanud ta mitte ideed nurka, vaid läks oma mõttega töötukassasse tagasi ning tegi uue taotluse.

Detsembris saabuski positiivne vastus. „Toetuse saamine on olnud üks kõige enam rõõmu pakkuvatest teadetest mu elus,“ sõnab Telvik, kes märgib: „Sellel ajal ei olnud koroonaviirusest veel haisugi õhus ja nii saigi soetatud kogu vajaminev suurköögi tehnika töötukassa rahadega.“ Kuna aga lubade taotlemine võttis aega, siis saigi justkui kõik valmis märtsiks, kuid seda, et toidukioski mõte tuleb taas pausile panna, ei osanud pere kuidagi ette näha.

Toidukiosk avati maikuu keskel, esimeseks kliendiks oli traktorist Ettevõtte algne plaan oli tuuritada mööda suviseid Eesti üritusi, kuid viiruse leviku tõttu tühistati tänavu suurem osa üritusi ning nii tuli perel kiirelt ümber orienteeruda ning jääda vähemalt esimeseks aastaks oma kodu teeristile Liigustele paikseks. Ergo Telvik tunnistab, et võib olla nende ülimalt entusiastlik plaan edukalt ürituselt üritusele sõita oligi väheke naiivne, sest ega alustavaid ja nimetuid tegijaid ei pruugi keegi avasüli nendele üritustele lastagi. Enne tuleb ikka endale nime teha ja ehk mõnes mõttes on pandeemia selleks võimaluse andnud.

Tallinna-Narva maanteel asuv söögikoht

Foto: Liiguste Toitlustus OÜ

Telvik räägib, et pärast paari mõtlemapanevat kuud tegid nad siiski oma toidukioski uksed lahti maikuu keskel, ajal, mil erinevad piirangud muutusid leebemaks. „Algus oli naljakalt vaikne. Puudus igasugune väline reklaam, oli vaid üks väike ratastel kiosk maantee ääres valmis toitu pakkuma,“ räägib mees, kelle

suureks üllatuseks ilmuski juba esimesel päeval kohale esimene klient kusagilt külavahelt – traktorist, kaigaste koorem kärus. Nii saigi ots lahti tehtud ja esimesed kiidusõnad kuuldud. „Esimesel päeval saime kassasse kolmekümne euro kanti ja tegime plaani, et kui homme vähemalt poole rohkem juba saab müüa, siis on asjal jumet,“ meenutab Telvik. Ja nii läkski.

Tagasilöögid unistusi ja plaane rikkuda ei tohi Pärast esimest edukalt möödunud nädalat loodi juba sotsiaalmeediasse lehekülg Liiguste toit ja läbi selle hakati tasapisi turundusega tegelema. Tänaseks on koht omaks võetud nii kohalike kui ka läbisõidul olevate inimeste poolt. „Oleme samm-sammult ka edasi mõelnud ja ehitanud katusealuseid, ostnud laudu ja pinke, et toidu ootamine ja selle nautimine oleks mugav,“ toob Telvik välja, kes lisab, et nad on mõelnud ka väikelastega peredele – kohale on toodud KÖKI-MÖKI ja erinevaid sulelisi. KÖKI-MÖKI on kodukits. Lastele jagub tegevust veelgi.

Köki-Möki

Foto: Liiguste Toitlustus OÜ

Telvik räägib, et nad on tegelenud järjepidevalt millegi uue loomisega ning idee laatadel ja festivalidel osaleda pole samuti kadunud. Õiget aega tuleb lihtsalt oodata. Ent niimoodi jätkates näeb pere, et peagi on vaja taas hakata projekti kirjutama. „Meil on väga tarvis toidukioski juurde parkimisala, mõtted liiguvad ka automatkajate pargi poole,“ ütleb Ergo Telvik, kes on äärmiselt tänulik töötukassale antud võimaluse eest.

Ettevõtluse alustamise toetus (EVAT) on rahaline abi, mille eesmärk on motiveerida ja toetada ettevõtlusega alustamist. Ettevõtluse alustamise toetuse puhul on tegemist tööturuteenusega.

Informatsiooni toetuse kohta on võimalik küsida töötukassast või leida seda ise www.tootukassa.ee.

LK 14

SISUTURUNDUS

Kui ettevõtte töötajal on võimalik end koolitusel täiendada täiesti tasuta, oleks sellise võimaluse kasutamata jätmine suur raiskamine. Mõdrikul asuva Tallinna Tehnikakõrgkooli teenusmajanduse instituudi erialavalik on väga mitmekesine, ulatudes tootmise korraldamisest sotsiaaltööni.

INNOVATIIVNE OSKUSTEAVE TUUAKSE LÄÄNE-VIRU ETTEVÕTJATELE KOJU KÄTTE „Kui on tegemist konkreetsete töövõtetega, näiteks, kuidas tuleb hooldekoduteenusel olevat inimest tõsta, nii et keegi ei saaks viga, siis seda saame me uutele töötajatele ka ise näidata. Aga tegelikult on iga ameti juures väga palju aspekte, mida lihtsalt töö käigus korralikult õpetada pole võimalik,“ räägib töötajate koolitamisest Tapa lähedal asuva Imastu hooldekodu juhataja Sigrit Kullang.

Praegu valmistub 11 hooldekodu töötajat Tallinna Tehnikakõrgkooli Mõdrikul asuva teenusmajanduse instituudi koolitusel hooldustöötaja kutseeksamiks. „Meie töös läheb vaja konfliktide lahendamise võimet, oskust ära tunda terviseprobleeme, samuti peab märkama klientide vaimse tervise seisu. Ka eetilised valikud, mille ees töötajad iga päev seisavad, peavad põhinema läbimõeldud otsustel, millele pannakse alus teoreetilistel erialakoolitustel. Nii et ka teoreetilised ained on tegelikult väga praktilise väärtusega,“ selgitab ta.

Imastu hooldekodu töötajaid koolitav Tallinna Tehnikakõrgkooli teenusmajanduse instituut loodi möödunud aastal, kui Mõdrikul tegutsenud Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Tallinna Tehnikakõrgkooliga ühines. See võimaldas juba ligi sajand haridust pakkunud asutusel märkimisväärselt oma õppesuundi mitmekesistada. Kui seni olid erialadeks peamiselt majandusarvestus, sotsiaaltöö, ärijuhtimine, kaubandusökonoomika ning teabehalduse ja infosüsteemide korraldamine, siis nüüdsest pakutakse ka tootmise korraldamise ja logistikaga seonduvaid õppekavu.

Oma suundumustelt ja kvaliteedilt on teenusmajanduse instituut EBS-ilik õppeasutus ja vajadusel on tulevad nüüd ka Tallinna koolitused virulastele koju kätte. Osa koolitustest on lisaks kõigele õppijate jaoks ka täiesti tasuta. Kvaliteedimärk on seegi, et 80 protsenti kooli lõpetajatest saab ka kohe erialast tööd. Ka healt koostööpartnerilt Töötukassalt on kool saanud tunnustuskirja.

Mõdriku koolitused ja õppekavad on sünkroonis maailmas toimuvate arengutega koolitusmaastikul. „Olulisel kohal on kõigil erialadel ka suhtlemisoskus, sest ettevõtte arengu puhul on väga oluline, et info toimuva ja võimalike probleemide kohta töötajate vahel takistusteta liiguks. Ka andmetöötlus on paljude erialade puhul üks valdkond, millele aina enam tähelepanu pööratakse: see võimaldab klientide vajadusi ja ärivõimalusi mõista palju täpsemalt ja tulemuslikumalt, kui vaid kõhutundele toetudes,“ märgib teenusmajanduse instituudi lektor Tiia Murulaid.

Kuigi viimasel ajal on siin-seal kõlanud seisukoht, et ärijuhte õpetatakse liiga palju, on see jätkuvalt instituudi kõige populaarsem eriala. „Õpetame ettevõtetele vajalikke finants- ja personaliinimesi ja vastu võetakse valdavalt juba töötavaid inimesi/ettevõtjaid, kes soovivad oma majandusalaseid teadmisi täiendada. Selle õppekava raames saab tegelikult väga mitmekesise ülevaate ettevõtte erinevatest valdkondadest: turundusest, personalitööst, finantsjuhtimisest ja veel paljudest teistest teemadest,” märgib Murulaid.

Ka raamatupidamine, mille koolitamine on üle Eesti muutumas tasuliseks, on Mõdrikul jätkuvalt tasuta ja majandusarvestuse õppekavana annab tegelikult asjast märksa laiema pildi. Valmistame ette ka erinevalt akadeemilistest ülikoolidest praktilist sotsiaaltööd oskavaid sotsiaaltöötajaid.

Koostöö ettevõtetega tugev TTK teenusmajanduse instituut on kõvasti pingutatud, et pakutavad koolitused vastaks ettevõtete vajadustele. Uus eriala on Mõdrikul näiteks tootmine ja tootmiskorraldus, mis avati siin pärast maakonna suurimate ettevõtjatega toimunud ümarlauda. Oma seisukohta väljendasid seal lisaks hariduspoliitika kujundajatele ja omavalitsustele ka näiteks aktsiaseltside HKScan Estonia (Rakvere Lihakombinaat), Stora Enso Eesti, Jeld-Wen Eesti, Flexa Eesti jt ettevõtete esindajad.

“Korraldame tihti koolitusi ka kindlale organisatsioonile nende vajadust silmas pidades. Sellisel juhul saame väga täpselt välja pakkuda just neile vajamineva programmi, kaasates eksperte nii Tallinnast kui Lääne-Virumaalt. Tänu Tallinna Tehnikakõrgkooliga ühinemisele saame pakkuda oma koolitusi ka Tallinnas,” selgitab Tiia Murulaid.

Teenusmajanduse instituut on koolituste korraldamise koha osas väga paindlik.

Eelkirjeldatud Imastu hooldekodu koolitus toimub töökohal, lektorid käivad kokkulepitud aegadel loenguid ja seminare andmas. See aitab maandada hirmu, mis ettevõtete ja asutuste juhte tihti koolituse otstarbekuses kõhklema paneb – kardetakse, et ei suudeta õppetöös osalevat töötajat asendada.

Tänavu kogu maailma räsinud koroonaviiruse epideemia sundis sarnaselt kõigile õppeasutustele ka TTK teenusmajanduse instituudi täies mahus e-õppele.

Kuna õppejõud on selleks olnud valmis juba pikemat aega, ei tekkinud üleminekul ka mingeid suuremaid viperusi. Digiõpet on soovijatele võimalik korraldada ka edaspidi.

Kasu koolitusest ja juhtide hirmud Üks põhjus, miks töötajate koolitamisest vahel hoidutakse, on kartus, et töötaja muutub juhist endast pädevamaks või lahkub sootuks töölt. Ka ei usuta vahel, et töötaja omandatud oskusi ka kasutama hakkab. Sellise hirmu puhul tuleb aga töötajaid lihtsalt rohkem usaldada ja neile vastavaid motiveerivaid ülesandeid anda, on Imastu hooldekodu juhatajana Mõdriku kooliga aastaid koostööd teinud Sigrit Kullang veendunud. Kasu koolitustest on alati suurem kui mõne musta stsenaariumi realiseerumine.

Lisaks jäetakse selliste hirmude tõttu kasutamata kõige olulisem, ettevõtte kasvatamise ja tootlikumaks muutmise võimalused. „Tegelikult sõltub aga ka ettevõtte töötajast, olgu tegemist müüjaga kaupluses, töölisest tootmisettevõttes või koristajaga hooldekodus, kuivõrd jäädakse rahule pakutava teenusega,“ tuletab Tiia Murulaid ettevõtte juhtidele meelde. Just koolituste kaudu jõuavad töötajateni innovatiivsed võtted ja tööprotsessi laiem mõistmine.

Rakendusuuringud Instituudis pakutav ei piirdu aga vaid koolitusvõimalustega. Käivitusjärgus on ka erinevate rakendusuuringute pakkumine. Tegemist võib olla tootearendusse puutuvaga, näiteks materjalide tugevuse kontrollimine erinevate toodete puhul, klientide uuringud, näiteks ostukäitumine, organisatsiooni motivatsioonisüsteeme ja tööle pühendumust puudutav, e-kaubandusega seonduvaid probleeme ja muud sellist, selgitab Tiia Murulaid.

EAS pakub õige pea ettevõtetele rakendusuuringute toetust, et aidata ettevõtetel kasvatada teadus- ja arendustegevuse nõudlust. Toetuse saamiseks võib teha koostööd kõrgkoolidega. „Selle projekti tutvustamiseks on varsti plaanis et-

Foto: Jaana Siik

tevõtjate ja kohalike omavalitsustega ka suuremas ringis kohtuda,“ lisas Tiia Murulaid.

Praktikantide võtmine ja üliõpilastööd Üks viis, mis ettevõtetele praeguses kvalifitseeritud töötajate nappuses tööjõudu juurde anda võimaldab, on praktikakohtade pakkumine. Näiteks Imastu hooldekodu on pikalt olnud TTK teenusmajanduse instituudi praktikabaasiks.

Hooldekodu juhataja sõnul on see väga kasulik viis uute töötajate leidmisel. „Organisatsioonile on see ühest küljest lisakohustus, aga see annab võimaluse ka enda ettevõtet tutvustada potentsiaalsele tööjõule ja teha nii eelvärbamist,“ ütleb Sigrit Kullang. „Meil on praktikal käinud väga erinevaid üliõpilasi, kes pä-

rast seda on ka tööle kandideerinud. Siis on kohe teada, kas ta näitas üles huvi, kuidas täitis praktikaülesandeid, kuidas koolipoolseid kohustusi.“ Niimoodi saab lahendatud mitu kärbest ühe hoobiga: ettevõte leiab endale töötaja, kes on oma motivatsiooni ja tööle sobivust juba praktika käigus näidanud ning üliõpilane saab ettevõtet aidata kõige värskemate erialaste teadmistega. Õpingute käigus (näiteks lõputöös või praktikal) tehtavad uurimistööd ja muud projektid võimaldavad panustada ettevõtte arengusse.

Infot koolituste ja koostöövõimaluste kohta leiab Tallinna Tehnikakõrgkooli kodulehelt https://www.tktk.ee/. Kontakteeruda võib ka Tiia Murulaidi või MariLiis Regoga, kelle kontaktid on samuti kodulehel.

Rakendusbakalaureuse kraadi andev mitmeaastane õpe Ärijuhtimine Koostöös ettevõtetega tegelikele probleemidele lahendusi otsides antakse põhjalikud teadmised ja oskused majanduskeskkonnast, ettevõtlusest, finantsarvestusest ja juhtimisest. Võimalik spetsialiseeruda personalijuhtimisele või finantsjuhtimisele.

Majandusarvestus Õppekava peaerialaks on raamatupidamine, kuid eriala annab palju laiema hariduse alates kulude arvestamisest kuni finantside juhtimiseni. Tallinna Tehnikakõrgkooli teenusmajanduse instituut on ainus koht Eestis, kus saab majandusarvestuses rakenduskõrghariduse.

Sotsiaaltöö Õpingud annavad põhjalikud teadmised psühholoogiast, nõustamisest ja klienditööst ning sotsiaalpoliitikast ja hoolekandesüsteemist. Antakse ettevalmistus tööks laste ja perede, eakate ning erivajadustega inimestega.

Teabehalduse ja infosüsteemide korraldamine Õppekaval on kaks peaeriala – juhiabi töö ja infosüsteemide korraldamine. Õpitakse nii majandust, infosüsteemide kasutamist, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, personalitöö korraldamist, juhtimist, arvutivõrgu riist- ja tarkvaralahenduste ülesehitust jpm. Lisaks arendatakse koostöö- ja suhtlemisoskusi ning info leidmise ja analüüsimise oskust. Võimalik on taotleda riiklikku tasemeõppe toetust.

Tootmine ja tootmiskorraldus See õppekava keskendub tootmise efektiivsele juhtimisele ja korrdamisele. Õppetöös pööratakse tähelepanu protsesside tõhustamise ja parendamise metoodikatele, samuti infotehnoloogia kasutamisele tootmises. Kooli lõpetades on võimalik töötada näiteks tootmisplaneerijana, normeerijana, protsessiinsenerina või keskastme juhina, pikemas plaanis tootmisjuhina.

Koolitused ja kursused, mis toimuvad käesoleval semestril • Juhendamisoskuste arendamine • Hooldustöötaja kompetentside arendamine • Sotsiaalvaldkonna organisatsioonide juhtide täienduskoolitus • Teabehalduse korraldamine ja digilahendused kontoritöös • Digilahendused personali värbamisel ja valikul • Kodulehe/e-poe loomine ja internetiturunduse võimalused väikeettevõtjale • Kategooria juhtimine – uus reaalsus kaubanduses • Tööalane inglise keele individuaalõpe (B1, B2) • Tööalane eesti keel võõrkeelena (B1, B2) • Tööalane eesti keel inglise keele baasil algajatele

LK 15

ETTEVÕTLUSÕPETAJA MAIRI LUIK:

“Nõrgemaid kaasates arendame neid” ANU VIITA-NEUHAUS

anu.viita-neuhaus@virumaateataja.ee

P

liidiserval ootab jahtumist potitäis kartuleid. Koolimaja on vaikne, esmaspäeviti tulevad õpilased üle kogu Eesti Porkunisse kooli keskpäevaks. Tundide alguseni on aega.

Kodundus- ja ettevõtlusõpetaja Mairi Luik ei mallanud oodata. Õigupoolest ei saanudki. “Pidin esimesele grupile ise kartulid ära keetma.

Meil valmib kartulivorm,” tutvustab köögihaldjas selle päeva tegemisi.

Kodundusõpetajal on maaubina koorimine mõistagi näpus, aga on ka tema õpilastel. Luik pole õpetaja, kes õpilaste eest kõik kribin-krabin ära teeb. “Annan õpilasele aega. Ma ei lähe targutama, ta tuleb ise küsima. Olen olemas, aga ei sekku,” räägib Luik. Pedagoog sõnab, et ta lihtsalt otsib endale teise tegevuse.

Porkuni kooli kodundusklass on niisugune, nagu on samasugused klassid teistes koolides.

Ometi. Terav silm näeb, et klassi lõpus on ... luuk.

“Selle tõstan üles ja sealt toimub müük,” ütleb õpetaja. See tähendab, et toidu tegemise oskus pole ainus, mille siinne õpilane eluks kaasa saab.

Koos õpilastega peetakse kohvikut. Õpilasfirmat.

Nagu teisteski koolides. ​Pisut teistmoodi on see, et siin koolis õpivad lapsed, kes vajavad abistavat kätt, suunamist ja juhendamist. Kerge, mõõduka ning raske intellekti- ja liitpuudega lastele ja noortele antakse kaasa oskusi, millega iseseisvas elus hakkama saada, toime tulla. Suured asjad saavad alguse väikestest. Kõik võtab aega, on kindel ja täpne.

Mairi Luik räägib, et esmaspäeval koostavad nad menüü ja valivad välja toiduained. Nende

hankimine on õppetöö osa – mis on ise kasvatatud kooli aias, mis tuleb tuua poest või hulgilaost. Teisipäeval-kolmapäeval täidetakse tellimusi ning uksed avab õpilaskohvik. Kokkamine ja ettevõtlusõpe. Lisaks vajalikud teadmised matemaatikast eesti keeleni.

25 aastat Porkuni koolis töötanud Mairi Luik on näinud viimased 15 kodundusõpetajana toimetades, et Porkuni õpilasi see kõik köidab. Tehakse mõnu ja rõõmuga. “Nad saavad sellega hakkama, näevad kohe tulemust. Nad tunnevad ja naudivad eduelamust,” lausub pedagoog. Õpetaja Mairi nendib, et kõik tahavad teha. Üks põhjus on õpetajas, kes arvestab lapsega: kui ta ei tunne numbreid, saab ta kätte kaks porgandit, mis tuleb ära koorida, kui ei mõista lugeda, annavad fotod välja tõe, mis toiduaineid on tarvis. Valmistamisõpetused on Luik rikastanud fotodega, need on selged ja lihtsad. Kui läheb tööks, siis on neid, kes suudavad toitu teha üksinda, neid, kes leiavad külmikust üles hapukoore, ja neid, kes kaaluvadki vaid võid. Kõik on vajalikud ja saavad hakkama.

Luik sõnab, et firmarooga nende kohvikus pole, menüüs peab leiduma mitmesuguseid soolaseid ja magusaid toite. Küll aga uurib õpetaja lastelt, mida nad soovitavad. Poisid on julgelt menüüd rikastanud. Üks on kindel –​püreesupist ei vaimustuta. Sõnum on selge: titetoit. Tegelikult on see peamiselt õpetajatest kohvikukülastajate hinnangul hitt. Seegi on ettevõtluse õppetund: kui on nõudlus, tuleb pakkuda. “Täis kirjutatud tellimuslehelt nad seda näevad,” ütleb Mairi Luik.

Porkuni kooli õpilasfirma on end koos kümnete teiste õpilasfirmadega registreerinud Junior Achievementi, mis on ettevõtlus- ja majandusõpet edendav organisatsioon. Kõik on nii, nagu

peab. Neil on algkapital ja aktsiad, mida saavad osta eelistatult õpilased. “Maksimumaktsia on 10 eurot, müüme neid 200 euro eest.” Õpetaja on oma õpilastele keerukuse lihtsasse keelde seadnud: aktsia on sama tähtis dokument nagu õpilaspilet, aga see teenib raha.

Loomulikult on neil põhikiri, töölepingud, avaldused. “Rääkisime töövestlusest, üks laps soovis kandideerida majandusjuhatajaks. Mõistsime, et peab oskama matemaatikat. Laps ütles, et ta oskab näppudel arvutada. Selle panimegi sooviavaldusse kirja,” räägib Mairi Luik.

Elu pole küll mäng, aga elulisi olukordi tuleb lastega läbi mängida. Kui tagasihoidlik õpetaja peaks konverentsil tähtsatele majandusinimestele rääkima, siis oleks tema ettekande sõnum lihtne. “Kas kõik peavad alati olema ärijuhid või saab inimesi ka lihtsalt kaasata? Nõrgemaid kaasates arendame neid,” ütleb Mairi Luik. Ühiskonnale räägib ta sellest, et noortele tuleb anda võimalus – las nad olla nemad ise. Tehku vigu, aga kogemused on seda väärt. Särasilmsel õpetajal ideid ja jaksu jätkub. Kohe hakkavad nad tasapisi igaaastaseks jõululaadaks valmistuma: käidi mustikal ja jõhvikal, kõrvits peab saama marinaadi. Õpetaja Mairi julgeb unistada.

Loomulikult. Neil on kinke- ja allahindluskaardid.

“Sel aastal lisandusid sünnipäevabroneeringud.”

Kuhu edasi? Õpetaja sõnab, et tema salasoov on, et mõni lõpetaja saaks tööle kuhugi kohvikusse.

Kas õpilasfirma eestvedaja, aasta ettevõtlusõpetaja oma söögikohast ei unistagi? “Mul jääb enesekindlusest puudu,” vastab Mairi Luik. Õpetaja, kelle linnupiimakoogist räägitakse legende.

Jah. “Suurim tunnustus on see, kui inimene ütleb, et see on nii maitsev ja mõnus toit, kas saaksid anda retsepti. Hindan seda kõrgelt, kui öeldakse, et väga meeldis, aitäh.”

FOTO: AIN LIIVA

Enne kui mööda koridori jõuda Porkuni kooli kodundusklassi, hakkab tulija ninasõõrmeid kõditama magus lõhn.

Tellimuslehega klassiukse avab Mairi Luik, kodundusõpetaja. Tema kuningriigis käib elu, selles on oma osa mängulgi.

Aasta ettevõtlusõpetaja: Porkuni kooli kodundusõpetaja Mairi Luik on omaette fenomen – lisaks hea-parema valmistamise õpetamisele on tal jõudu vedada eest õpilasfirmat.

KOMMENTAAR PIRET TISLAR

Porkuni kooli direktor Mairi näeb kõigi laste potentsiaali ja annab neile võimaluse tundma õppida oma võimetele vastavalt ettevõtluse ja ettevõtlikkusega seotud maailma. Mairi kodundustundides arendatakse erivajadustega õppurite ettevõtlusteadmisi neile sobival moel, õppeained on integreeritud.

www.arugrupp.ee www.stair24.com

Aru Grupp on üle 25-aastase kogemusega rahvusvaheliselt tuntud akna-, ukse-, maja- ja trepitootja. Igal aastal täiustame oma tehnoloogiaid ja IT-lahendusi, et saaksime pakkuda oma klientidele parimat tulemust.

Nüüd avatud treppide veebiplatvorm STAIR24.

Leiate meilt kindlasti endale sobiva lahenduse.

LK 16

MAAKONNA ETTEVÕTLUSESSE PANUSTAMINE TÕI MÄRGI RINDA Edukat pikka aega tegutsemist tunnustatakse Lääne-Virumaal rinnamärgiga. Tänavu andis sihtasutus Lääne-Viru Arenduskeskus välja 17 märki neile, kes on maakonna arengusse panustanud 10, 15, 20 või enam aastat.

RINNAMÄRK “20 AASTAT ETTEVÕTJA” ROLAND TOOME

VITAX-T OÜ

RAINER MILTOP

Multi Marger AS

RAIVO SAREMAT

Later GR AS

ERIK MÄGI

KALLE KÜLAOTS

ER Frees OÜ

Tammikus OÜ

KALLE VALDLO

MARGO KLAASMÄGI

Tapa Mill OÜ

KALLE KASK

Leonhard Weiss OÜ

Artiston OÜ

KERSTI SUVE

Revaalia Salong OÜ

RINNAMÄRK “15 AASTAT ETTEVÕTJA” MARGUS KAARE

OTO Ehitus OÜ

RINNAMÄRK “10 AASTAT ETTEVÕTJA” REVO KOHA

TT Lontova OÜ

MARGUS PELDES

Imastu Hooldekodu OÜ

MIHHAIL SINANI

Operail AS

ÕNNELA NEIDEK

FIE Õnnela Neidek

MARGUS SIRVEL

Tuisumäe OÜ

GAIDO KENTEM

GK Ehitus OÜ

ARVO SAUL

AS Pihlaka

STATUUT

Rinnamärk “Hea ettevõtja 10 aastat” antakse ettevõtjale (51% osanik, tippjuht), kes on juhtinud ettevõtet edukalt 10–14 aastat.

Rinnamärk “Hea ettevõtja 15 aastat” antakse ettevõtjale (51% osanik, tippjuht), kes on juhtinud ettevõtet edukalt 15–19 aastat.

Rinnamärk “Hea ettevõtja 20 aastat” antakse ettevõtjale (51% osanik, tippjuht), kes on juhtinud ettevõtet edukalt vähemalt 20 aastat ja rohkem.

LK 17

OLEME SINU E T TE VÕT TELE TOEK S • Hoiame Sind kursis viimaste ettevõtlusalaste uudistega • Toetame ekspordi arendamisel • Toome Sinuni kasulikke koolitusi • Aitame laiendada suhtlusvõrgustikku • Pakume praktilist abi: tasuta juristi konsultatsioon ja partnerotsinguteenus

KAUBANDUSKOJA LIIKMESKONDA KUULUB 200 TEGUSAT VIRUMAA ETTEVÕTET

Meie Jõhvi esindus ootab Sind aadressil Keskväljak 4.

LIIT U KODA .EE

LK 18 KASUMI

TIPP-50 2019

Et ülevaade kajastaks erasektori seisu, oleme tabelist eemaldanud maksu­rahast ülalpeetavad sihtasutused, riigiasutused ja kohalikud omavalitsused ning nende allasutused. Tasub tähele panna sedagi, et HKScan Estonia numbrid hõlmavad lisaks Rakvere lihatööstusele Talleggi linnukasvandusi ja Tabasalu lihatööstust, kauplusekettide puhul on aga arvesse läinud kõik poed üle Eesti. Müügitulu- ja kasumitabelis on esikolmiku juures nooled, mis osutavad vastava näitaja kasvamisele või kahanemisele eelneva aasta näitajatega võrreldes.

1.

2.

3.

7 961 836 3 621 835 3 258 000

AS OG Elektra OÜ Palmse Mehaanikakoda AS Estonian Cell 4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

AS Kunda Nordic Tsement AS Kunda Sadam OÜ Kroonikeskus OÜ Leventek OÜ Lisako OÜ Baltic Log Cabins OÜ Pomemet AS Eesti Teed OÜ Laekvere PM OÜ Bellus Furniture OÜ Haka Plast AS JELD-WEN Eesti OÜ Kesemo OÜ Palmse Metall OÜ Metsahake AS OG Elektra Tootmine

2 465 000 2 307 360 1 871 765 1 781 306 1 704 780 1 458 659 1 419 712 1 199 441 1 149 868 1 063 903 1 056 538 1 031 000 945 189 922 892 906 339 805 508

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

OÜ Eesti Arsenal OÜ Ves-Vil

+

+

– 35. OÜ Eswire 36. OÜ Aldar Eesti 37. OÜ WestViru Tehnik 38. OÜ Pixner 39. OÜ Joost-Level 40. OÜ Tsentrum Kapital 41. OÜ Vinimex 42. OÜ JK Otsa Talu 43. OÜ Näpi Metall 44. OÜ Vao Agro 45. OÜ Privoi 46. AS Rakvere Soojus 47. AS Vireen 48. SA Virumaa Muuseumid 49. OÜ Weekend Eesti 50. OÜ Lepna Ehitus

761 516 722 947

Edukas Eesti Ettevõte 2016–2020

OÜ iTech Media Solutions OÜ Muuga PM OÜ Aqva Hotels OÜ Aaspere Agro OÜ Männiku Teravili OÜ Vinni Varahaldus AS Flexa Eesti OÜ Trovador AS Vinni Spordikompleks Aru Põllumajanduse OÜ OÜ Tapa Mill AS Pihlaka MTÜ Johanna

695 216 661 131 656 779 653 128 619 308 617 402 615 330 611 290 599 121 586 011 550 351 546 068 508 658

490 122 483 384 474 982 466 066 440 923 438 162 424 388 421 351 416 949 414 664 412 190 410 755 401 782 400 332 399 781 392 601

Kasumi edetabel on koostatud 2019. aasta aastaaruande põhjal.

Allikas: Creditinfo

MÜÜGITULU

TIPP-50 2019

1.

2.

3.

AS HKScan Estonia AS OG Elektra AS Estonian Cell 4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

OÜ Aldar Eesti AS JELD-WEN Eesti AS Kunda Nordic Tsement OÜ Kasperwiki Laevaomanikud OÜ Palmse Mehaanikakoda OÜ Leventek AS Eesti Teed AS Flexa Eesti AS Bauroc TÜ Rakvere Piimaühistu OÜ Reinpaul OÜ Lisako AS Nordkalk OÜ Bellus Furniture OÜ Tapa Mill AS Rakvere Haigla AS Viru-Nigula Saeveski

74 852 491 63 813 000 41 860 000 39 373 722 28 759 645 26 943 273 26 457 336 24 550 471 21 279 000 17 942 332 16 912 131 16 633 463 15 897 104 15 746 537 15 699 014 13 455 870 12 646 580

160 204 000 157 196 258 80 289 000 21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

AS OG Elektra Tootmine OÜ Ebavere Graanul AS Aru Grupp

12 363 885 12 305 000 12 119 800

Edukas Eesti Ettevõte 2016–2020

AS Wienerberger OÜ Weekend Eesti OÜ Haka Plast OÜ Baltic Log Cabins OÜ Palmse Metall AS Virumaa Metsatööstus OÜ iTech Media Solutions OÜ Egesten Transport AS ELKE Rakvere OÜ Artiston AS Kunda Sadam OÜ Pomemet AS Antaares

11 701 843 11 300 738 10 945 226 10 477 012 9 684 948 8 945 013 8 543 197 8 461 084 7 444 339 7 211 426 7 091 013 6 824 392 6 799 062

+ + – 37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

OÜ Aqva Hotels AS Lajos OÜ Revin Grupp OÜ Eswire OÜ Metsahake AS Rakvere Metsamajand OÜ RV

6 688 739 6 677 997 6 607 850 6 386 402 5 921 548 5 886 453 5 827 326

Edukas Eesti Ettevõte 2020

AS Benito Puit OÜ Joost-Level OÜ Segers Eesti OÜ Lihakarn OÜ SF Pandivere OÜ Swetrak OÜ Laliya

5 474 936 5 167 444 5 161 922 5 061 465 4 972 721 4 969 437 4 796 054

Müügitulu edetabel on koostatud 2019. aasta aastaaruande põhjal.

Allikas: Creditinfo

LK 19 PA L G A

TIPP-50 2020

Brutopalk on arvutatud kolmanda kvartali tööjõumaksude ning teise ja kolmanda kvartali viimaste päevade töötajate arvu keskmise põhjal. Hinnangulise brutopalga puhul ei ole arvestatud maksuvaba tuluga.

1.

2.

3.

10 333 4036 3801

OÜ Kasperwiki Laevaomanikud OÜ Qlint OÜ Caplia Invest 4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

OÜ TKE OÜ Infravara OÜ Pyrocom OÜ Piira Talu OÜ Hartweng OÜ SLEEPIT OÜ Helss Engineering OÜ LeanMan.ee OÜ Palmse Mehaanikakoda OÜ Tähemäe OÜ Steba Building

3775 3679 3109 3039 3037 2969 2876 2849 2816 2813 2750

Edukas Eesti Ettevõte 2020

OÜ Rakvere Laste Tervisekeskus OÜ iTech Media Solutions OÜ J.H.Consult AS Kunda Nordic Tsement OÜ Ardor

2713 2682 2534 2531 2526

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

OÜ Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ Virudent OÜ Voglers Eesti OÜ Perearst Katrin Kivisto OÜ RV

2464 2263 2263 2231 2229

Edukas Eesti Ettevõte 2020

OÜ Näpi Metall AS Kunda Sadam AS Bauroc OÜ Pinzel OÜ Heimarus OÜ Arkna Karjatalu OÜ Palmse Metall OÜ Tiina Mäeker OÜ Perearst Maire Nõmm OÜ Ebavere Graanul OÜ DotBot

2218 2207 2161 2135 2123 2108 2095 2077 2059 2053 2022

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

OÜ Ehitus24 OÜ Scanest OÜ TwoHundred AS Estonian Cell OÜ Barliman AS Viru Õlu OÜ Piire Uustalu AS Baltic Tank OÜ Perearst Tamara Vahtra-Aasmets OÜ Agroparts OÜ Rivalte Transport Lapp Miltronic SIA Eesti filiaal OÜ Tender Ehitus OÜ Sõmeru Perearst OÜ Salmeri

2019 1999 1997 1992 1983 1977 1959 1952 1935 1934 1930 1927 1906 1903 1892

Allikas: Creditinfo

VEE- JA KÜTTELAHENDUSED SILFERIST! Pakume klientidele terviklikke lahendusi alates seadmete hankimisest kuni seadmete paigalduse ja hoolduseni.

Kõigile meie poolt tehtud töödele pakume ka järelhooldust ja garantiid. Meie töötajad osalevad pidevalt erialastel täienduskoolitustel ja on kursis kõige uuemate erialaste lahendustega.

Huvi korral võtke meiega ühendust, koos leiame kindlasti teile sobiva lahenduse.

Tel 5332 0787 E-post info@silfer.ee

a: tuseks.

LK 20