Ettevõtlus 2021

ETTEVÕTLUS 2021 Postimees Grupi eriprojektide ja sisuturunduse osakonna väljaanne • Märts 2021

www.bigbank.ee

2 || ettevõtlus 2021

märts 2021

Tööstus tervikuna oli mullu raskustes, kuid mõnel ettevõttel läks päris hästi ERIK ARU

PM majandustoimetus

M

aja ndu sha r u le, mida kõnekeeles tööstuseks ja statistikas töötlevaks tööstuseks nimetatakse, oli 2020. aasta üpris keeruline ja mitte ainult koroonapandeemia tõttu. Tootmismaht langes mullu ülemöödunuga võrreldes neli protsenti. Kuigi raskemad kuud jäid karmimate piirangute perioodi aprillis ja mais, kus mahud vähenesid vastavalt 15 ja 17 protsenti, oli haru kasv märgatavalt aeglustunud juba varem ning pandeemia tõmbas veel tublisti pidurit.

Nii suur ja mitmekesine majandusharu pole ühtne. Nii ei tabanud sugugi kõiki ettevõtteid ega alaharusid samasugune langus. Üllatavaltki hästi läks aasta puidusektoril. «Huvi mõne tootekategooria vastu oli möödunud aastal suurem kui kunagi varem. Nende hulka kuuluvad näiteks aiamajad, aiamööbel ja mänguväljakud lastele. Samuti puidust terrassi- ja voodrilauad,» ütles metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Henrik Välja. Mõni puidutööstusettevõte koguni ei suutnud kõiki tellimusi vastu võtta, sest tootmisvõimsus või toormenappus ei lubanud.

Teistest suhteliselt paremini möödus aasta ka elektroonika- ja keemiatööstusel. Suurema tähtsusega tööstusharudest vähenes ehitusmaterjalide, mööbli ja toiduainete valmistamine. Samale tasemele jäi arvutite ja elektroonikaseadmete ning elektriseadmete tootmine.

Koroonapandeemia mullune esimene ja sel talvel kohale jõudnud teine laine ei tekitanud tööstusettevõtetele loomulikult probleeme ainult tellimustega, vaid tekkisid ka probleemid toorainete tarne ja loomulikult töökorraldusega.

Suuresti käsitlevad ajakirjanike kirjatükid koroonapandeemiaaegseid kontoritöötajate või klienditeenindajate töökorralduse muutusi. Need keskenduvad kaugtöö võimalustele või kirjeldavad neid inimesi puudutavaid ohte, kes peavad igapäevatöös klientidega kokku puutuma.

Tööstusettevõtted, millega keskmisel ajakirjanikul on iga päev märksa vähem tegemist, kipuvad tahes-tahtmata pilgu alt välja jääma. Koroonapandeemia tingib neis omajagu eripäraseid probleeme, sest kuigi liiga palju pole tehaseid, kus töötajad peaksid iga päev klientidega näost näkku kohtuma, eeldab töö siiski suures osas inimeste kohalviibimist, millega kaasneb oht viiruse levikuks.

Loomulikult leidub täisautomaatseid tehaseid, kus tsehhijuhatajal pole vahet, kas ta annab tootmissüsteemile korraldusi töötoast, millest avaneb aken masinaruumi, kodunt diivanilt või hoopis rannast Taimaal. Küllap on koroonapan-

Puidusektoril läks möödunud aastal üllatavaltki hästi.

«Huvi mõne tootekategooria vastu oli möödunud aastal suurem kui kunagi varem. Nende hulka kuuluvad näiteks aiamajad, aiamööbel ja mänguväljakud lastele.

Samuti puidust terrassija voodrilauad,» ütles metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Henrik Välja. deemia mõnegi töösturi pannud varasemast rohkem automatiseerimisele mõtlema. Siiski on selline kaugtöö võimalik seni, kuni kõik toimib ideaalselt.

Kui aga midagi rikki läheb, peab ikka keegi mutrivõtme ja tööriistadega masinate vahele minema, et viga parandada. Rääkimata sellest, et vigade vältimiseks vajavad seadmed aeg-ajalt ülevaatust ja hooldust.

Täielik kaugtöö pole tööstuses kuidagi mõeldav.

Eestis leidub hulk selliseidki tööstusettevõtteid, kus kohal käimata pole võimalik toota. Selline on valdav osa toiduainetööstusest või metallitööstus või näiteks lennukite hooldus.

«Kui praegu keskendutakse riskirühmade vaktsineerimisele, siis haiglatele tekitavad suurema surve ettevõtted, kus töötajaid koju saata ei saa ning ettevõtte töös hoidmiseks tuleb kohal käia,» ütles Tallinna lennujaama territooriumil

lennukite hooldusega tegeleva Magnetic MRO tegevjuht Risto Mäeots Postimehele. «Just neid peaks koroonakollete vältimiseks eelisjärjekorras vaktsineerima.»

Sellistele ettevõtetele tuleb appi kõigepealt vahetustega töö. Nii on Magnetic MRO 400 töötajast korraga tööl 150. Samuti saab viiruse leviku takistamiseks rakendada muid abinõusid, et piirata inimeste kokkupuutumist. Magnetic MRO on kinni pannud näiteks puhkeruumi. Sellest hoolimata on viirus ikka ettevõttesse jõudnud ja esimene inimene vajab ka haiglaravi Ühe anonüümseks jääda eelistanud ettevõtja sõnul avaldab töö efektiivsusele selget mõju see, et Eesti hoiab Covid-19 haigestumuselt praegu maailmas esikohta. «Peame vähendama tellimusi. Kliendid tahavad toodangut endiselt, aga sõlmivad suuremahulised lepingud riikides ja ostavad sealt, kus Covid-19 on kontrolli all,» rääkis ta Postimehele.

Töötleva tööstuse puhul mängib rahvusvaheline mõõde olulist rolli. Ühest küljest on välismaal konkurendid, teiselt poolt kliendid. Haru toodangust müüdi 2020. aastal kaks kolmandikku välisturule. Ülemöödunud aastaga võrreldes vähenes eksport kolm protsenti, müük koduturule aga viis protsenti.

Töötleva tööstuse ekspordimaht küll aasta lõpupoole kasvas, kuid see tuli suures osas käputäie firmade arvelt. Kasvas nimelt põlevkiviõli väljavedu,

Fotod: Shutterstock

millega tegeleb Eestis kolm ettevõtet, ja kommunikatsiooniseadmete eksport USAsse, mille saab ilmselt täies mahus Ericssoni arvele kirjutada. Samuti tulenes kasv vähemalt osaliselt sellest, et ülemöödunud aasta lõpp oli ekspordis suhteliselt kehvapoolne.

Kõige olulisem eksportturg on Eesti tööstusettevõtetele Põhjamaad. Leidub hulk tootjaid, kes müüvad kaupa otse Põhjamaade tarbijatele, kuid palju on neid, kes teevad mõnele sealsele suuremale tööstusettevõttele allhanget. Viimased paigaldavad eestlaste valmista-

tu oma tootesse ja müüvad seda. Nii sõltub paljude meie tehaste käive otseselt nende käekäigust.

Põhjamaade ettevõtted, millele siinsed tootjad allhanget teevad, aga omakorda ekspordivad sageli kaupu mujale maailma, kas müües seda ise lõpptarbijale või mõnele endast suuremale tööstuskontsernile. Põhjamaadele on peamine eksportturg sageli Saksamaa. Viimase oluline eksportturg on Hiina. Nii sõltub mõne kohaliku ettevõtja käekäik juba näiteks USA ja Hiina viimastel aastatel märksa teravnenud vastassei-

sust, mis ei näita leevendumise märke ka Ühendriikide presidendi vahetumisega.

Hiina on siinsetele tootjatele oluline sellegagi, et mõni potentsiaalne nende klient on aastaid tellinud vajaminevaid asju sealt.

Kui koroonapandeemiaga rahvusvahelised kaubandusühendused katkesid või katkeda ähvardasid, kõlas mitmelt poolt arvamusi, et sellega võib mõni ettevõte otsida allhankepartnereid lähematest riikidest, kust kauba lihtsamalt ja kindlamalt kätte saab. Ega koroonapandeemia hoogustumine meil pole ka sellele väljavaatele kasuks tulnud.

STATISTIKA Töötleva tööstuse toodangu mahuindeksi muutus 2020. aastal võrreldes varasema aasta sama kuuga Jaanuar

-3,3

Veebruar

8

Märts

-6,8

Aprill

-15,1

Mai

-17

Juuni

-5,8

TÖÖTLEV TÖÖSTUS

Juuli

-0,4

Eesti tööjõu-uuringu järgi oli 2019. aastal Eestis töötlevas tööstuses hõivatud 121 200 inimest. Möödunud aastal oli töötajate arvus näha järsku langust võrreldes varasemaga. Praegu on keeruline öelda, mil määral see taastub. Keskmine brutokuupalk töötlevas tööstuses oli möödunud aasta neljandas kvartalis 1404 eurot. Statistikaameti andmeil tegutses töötleva tööstuse vallas 2018. aastal 7363 ettevõtet, mille müügitulu oli 13,2 miljardit eurot ja kasum üle 600 miljoni euro.

August

-6,6

September

-1,8

Oktoober

2,1

November

-0,9

Detsember

0,6

ETTEVÕTLUS 2021 Reklaami projektijuht: Rainer Lomp, rainer.lomp@postimeesgrupp.ee Keeletoimetaja: Piret Bristol Küljendus: Andres Didrik Trükk: AS Kroonpress Väljaandja: AS Postimees Grupp

Allikas: statistikaamet

märts 2021

Sisuturundus || 3

4 || ettevõtlus 2021

märts 2021

Üle kolmandiku Eesti põllumajanduses kasutatavast maast enda alla võtval teraviljakasvatusel läks mullu suhteliselt hästi.

Fotod: Shutterstock

Inimesed peavad ka pandeemia ajal sööma, kuid põllumajanduses muresid jagus ERIK ARU

PM majandustoimetus

E

elmisel aastal kerkisid siinsed põllumehed ülejäänud eestlaste teadvusesse ilmselt siis, kui hakkasid kurtma riikide vahelistest liikumispiirangutest tingitud tööjõupuudust.

Tõsi ta oli – kuigi leidus omajagu eestlasi, kes lahkelt lubasid ise põllule maasikaid korjama minna, oli lõpuks ikka abikätest tõsine puudus. Sarnane probleem tekkis ilmselt ka teistel põllumajandustootjatel, kes olid harjunud suurema osa hooajatöödeks vajalikke palgalisi mujalt sisse tooma.

Küsimus pole tingimata ainult hooajalistes ametites.

Töid, millele eestlasi naljalt ei leia, leidub veel. «Arvan, et ukrainlasteta ei tooda piima siin enam eriti keegi. Ettevõtteid, kus pole ühtegi töötajat Ukrainast, on ülivähe,» rääkis Postimehele Rakvere piimaühistu tegevjuht Priit Putko, kes kinnitas, et küsimus pole isegi palgas, sest töötasu jääb Eesti keskmise kanti, pigem selles, et eestlased pole sageli valmis töötama öösel.

Kui inimesed siiski leiti, tekkis põllumajandustootjatel arvatagi uus probleem: kuidas nad niimoodi tööle panna, et nakkus ei leviks. Kuigi põllumajanduseski levib automatiseerimine, eeldab see ikka inimeste füüsilist tööd, millega käib kaasas vajadus tööle kohale tulla. Eks lahendused olid tuttavad teistelt aladelt: käte pesemine ja desinfitseerimine ning töökaaslastest eemale hoidmine. Selleks püüdsid ettevõtted panna inimesi suhtlema, näiteks jagama

töökäske rohkem telefoni või muude elektrooniliste kanalite teel.

Loomulikult polnud tööjõu ja -korraldusega seonduvad mured põllumeestel ainsad, kuigi neil on ehk mõnest teisest alast erinevalt vähem hirmu tööta jääda.

«Mõistagi on hea, et inimesed ei saa loobuda toidu tarbimisest ka pandeemia ajal, mis pakub põllumajandus- ja toidutootjatele teatud stabiilsust,» ütles Eesti PõllumajandusKaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. «Samas on Eesti põllumajandus suures osas siiski sõltuv eksporditurgudest, mis lisaks võimalustele põhjustab meie ettevõtjatele ka omajagu ebakindlust.»

Oluline areng nii Eestis kui ka eksportturgudel oli mõistagi see, kuidas piirangud muutsid seda, kus inimesed söövad.

Restoranide, baaride ja sööklate sulgemise järel pidi varasemast märksa rohkem inimesi sööma kodus, kuigi mõnigi söömaaja endale mõnest külastajatele suletud köögist tellis.

«Kindlasti mõjutas paljude põllumajandusettevõtjate ja -valdkondade olukorda see, et uus olukord muutis tarbimiskanaleid ja tarbitavate toodete struktuuri,» märkis Sõrmus. Üle kolmandiku Eesti põllumajanduses kasutatavast maast enda alla võtval teraviljakasvatusel läks mullu suhteliselt hästi. Kogusaagiks kujunes rekordilised 1,63 miljonit tonni ja kuigi keskmine hektarisaagikus jäi tunamullusele pisut alla, siis teraviljapind kasvas aasta varasemaga võrreldes kaks protsenti ning kasvatatud teravilja koguväärtus tõusis neli protsenti.

Teraviljasaagist pisut üle

poole moodustas nisu (52 protsenti) ja natuke üle kolmandiku oder (34 protsenti). Kaera ja rukki saak on juba tunduvalt väiksema kaaluga.

Rapsi ja rüpsi kasvupind vähenes möödunud aastal kaks protsenti, kuid saagikus oli varasemast pisut parem ja saak nii hoopis kasvas kuue protsendi võrra nagu ka rahaline tulu, mis kasvas seitse protsenti. Hea aasta oli kaunvilja – peamiselt herne ja oa – kasvatajatel, kelle põllupind suurenes 15 protsenti ja saak kaheksa protsenti.

Piimatootjatele oli möödunud aasta pigem keeruline.

Statistikaameti esialgsetel andmetel toodeti mullu kolm protsenti rohkem piima kui aasta varem, mis on umbes sama palju, kui suurenes ka piimatoodang lehma kohta.

Küll langes tonni piima keskmine kokkuostuhind viimase nelja aasta kõige madalamale tasemele 293 eurole.

Kuigi piimatoodang kasvas, siis selle väärtus rahas mõõdetuna hoopis alanes kaks protsenti. Veel suurem probleem on, et piimatootmise omahind oli 2019. aastal hinnanguliselt 299 eurot tonn ja põllumajandustootmise kulu statistikaameti andmeil mullu kasvas. «Seejuures kasvasid kõige enam piimasektorit otseselt mõjutavad sööda- ja veterinaarkulud, aga ka tööjõukulud,» nentis Sõrmus. «Seega ei kata piima müügist saadav hind tootmiseks tehtavaid kulusid.»

Seevastu seakasvatuse toodangu väärtus kasvas aasta varasemaga võrreldes kaks protsenti, kuigi ka sealiha tonni keskmine kokkuostuhind alanes mullu kaks protsenti. Sõrmuse sõnul on seakasvatus vii-

mastel aastatel taastunud 2014. aastal sigade Aafrika katku tõttu alguse saanud suurest kriisist. Nii kasvas mullu sigade arv Eestis viis protsenti.

Samas oli seakasvatajatele väga hea just eelmise aasta esimene pool, rangemate piirangute aeg, kui keskmine kokkuostuhind ulatus 1756 euroni tonni kohta. Mäletatavasti kiitsid tollal ka lihatöösturid korralikku nõudlust, kuna kohati tekkis ostupaanika ning inimesed ostsid külmkapid ja sügavkülmikud liha täis.

«Märts, piinlik öeldagi, oli väga edukas. Liha liikus poelettidelt ikka väga kiiresti inimeste külmkappidesse,» rääkis tollal ühe suurema siinse lihatööstuse Atria juht Olle Horm.

Selge oli, et pärast liha suuremahulist etteostmist pidi nõudlus langema ja aprillis oligi juba näha stabiliseerimist. Teisel poolaastal aga kukkus tonni sealiha keskmine kokkuostuhind 1523 euroni, mis on 2019. aasta sama ajaga võrreldes 15 protsenti madalam.

Sõrmus osundas, et Eesti seakasvatajad jagunevad kaheks. Üks osa on tihedalt hankelepingute kaudu seotud suurte lihatööstustega, mis tagab seakasvatajatele suhteliselt stabiilse hinnataseme.

Teist osa mõjutavad Saksamaal noteeritavad sealiha börsihinnad, mis möödunud aasta septembrist järsult langesid.

Algul kukkus hind 1270 eurole ja aasta viimastel kuudel püsis hind väga madalal 1190 euro tasemel, mis on vähemalt veerandi võrra madalam tootmiskuludest.

Loomakasvatuse väiksematest alaharudest oli möödunud aastal üsna keeruline olukord ka veise- ning lambakasvatusel.

«Üsna keerulises olukorras on aiandussektor – põllumajandustoodangu väärtus on vähikäiku teinud nii puu- ja köögivilja kui kartulikasvatuses,» ütles Sõrmus.

Sõrmus lisas, et kuigi lähiajal pakub osale harudele põllu-

majandustootjatest leevendust valitsuse makstav kriisiabi, on turuolukorda arvestades loomakasvatuse olukord habras.

«Konkureerime teiste riikide tootjatega, mistõttu on oluline põllumajanduse siseriiklik toetamine,» ütles ta.

PÕLLUMAJANDUS ARVUDES Põllumajandusmaad kasutati Eestis möödunud aastal 983 000 hektarit, mida on 0,3 protsenti rohkem kui aasta varem. Statistikaameti andmetel kujunes 2020. aasta põllumajanduse kogutoodangu väärtuseks ligi 974 miljonit eurot, millest taimekasvatustoodangu väärtus moodustab 48 protsenti, loomakasvatustoodangu väärtus 42 protsenti ja teenuste väärtus kümme protsenti. Põllumajandustoodangu koguväärtus oli 2020. aastal 2,3 protsenti väiksem aasta varasemaga võrreldes, kuid taimekasvatuse jaoks väga ebasoodsa 2018. aastaga võrreldes on see 13 protsenti kasvanud. Aasta varasemaga võrreldes kahanes mullu palju taimekasvatustoodangu väärtus ning pisut loomakasvatustoodangu väärtus, kuid suurenes teenuste väärtus. Statistikameti andmetel tootmiskulud möödunud aastal pisut suurenesid ja põllumajandussektori ettevõtjatulu aasta varasemaga võrreldes 15 protsenti langes.

Eesti põllumajanduse kogutoodangu väärtusest kõige suurema osa moodustab teravili (37 protsenti), piim (24 protsenti), sead (kaheksa protsenti), õliseeme (kaheksa protsenti) ja rohusöödad (seitse protsenti). Teiste tegevusalade osa jääb väiksemaks.

Roomet Sõrmus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees

märts 2021

Sisuturundus || 5

6 || ettevõtlus 2021

märts 2021

Majutus- ja toitlustussektor ootavad täpselt rihitud toetusi ERKKI ERILAID

reporter

Ü

lemaailmse koroonaviirusega kaasnevas majanduskriisis on Eestis nagu mujalgi enim pihta saanud majutuse ja toitlustuse valdkond. Eriti keeruline on selle sektori töötajatel, kellest iga kolmas kaotas mullu kriisi edenedes töö. Valdav enamik neist pole tänaseni tööd leidnud. Valdkonna ettevõtjad märgivad, et kevadel olid toetused suuremad ja kättesaadavamad kui nüüd, kuid lootused on, et tänu lisaeelarvele asjad paranevad.

Restorani Mack Bar-B-Que omaniku Sten Sarapi sõnul on märtsis kehtestatud uute piirangute ajal olukord märksa nukram kui mullu kevadel.

«Siis oli veel vana rasva, mille pealt inimesi ja äri hoida,» kirjeldab Sarap.

Sarapi viies toidukohas on pandeemiaga seoses töötajate arv vähenenud ligi kolmandiku. «Õnneks ei ole tulnud kõiki koondada, vaid paljud on läinud ise stabiilsemale tööle, sest juba detsembris kehtestatud piirangud sundisid inimesi

mõtlema mõne teise ameti peale,» nentis Sarap.

Kevadel päästis tema hinnangul toitlustusettevõtjaid halvimast EASi kuni 30 000 euroni ulatunud toetus, millega sai tarnijatele ja rendileandjatele arved ära maksta, kuid praegu sarnasest abimeetmest pole juttu veel olnud. «Töötukassa lubab 60-protsendilist palgatoetust, kuid ülejäänud palga, rendi- ja muude püsikulude katteks peavad ettevõtjad ise raha leidma,» rääkis Sarap.

Märtsis kehtestatud piirangute eel ei saanud HoReCa ettevõtted tagavara koguda, sest jõuluüritused jäid ära. «Restoranide aina varasem sulgemine tähendas, et alkoholimüük, millega oleks olnud võimalik pisutki teenida, jäi samuti väga napiks,» nentis Sarap. «Kuna paljudel ettevõtjatel on säästud otsas, siis lähevad paljud toitlustusfirmad paratamatult pankrotti.»

Sarapi sõnul ootab kogu sektor valitsuselt eelkõige eelmise kevadega sarnaseid toetusprogramme. «KredExist võib ju laenu küsida ja pangast maksepuhkust, kuid laenud tahavad ikka teenindamist ja kriisi lõppu pole näha.»

Eesti Hotellide ja Restorani-

de Liidu (EHRL) juhatuse esimees Ain Käpp rääkis, et eelmisel aastal puudus sektori toetamise suhtes valitsusega toimiv dialoog. «Valitsus teadis, et sektor on hädas, et vajame tuge töökohtade säilitamiseks ja püsikulude katmiseks, kuid tegelikkuses jäeti meid muredega üksi. Täiesti üksi,» nentis Käpp.

Riik vajab paremat turundamist Mullu vähenes turismieksport 1,3 miljardit euro võrra. «Pandeemiaaja 12 kuuga on näiteks Tallinnas asuvate hotellide käive kokku langenud 82 protsenti ning praeguse, alla viiendiku küündiva käibega on inimeste töölhoidmine ja püsikulude tasumine muutunud pea võimatuks,» ütles Käpp.

Siseturism on küll aktiviseerunud, kuid sellest sektori toimimiseks üksinda ei piisa. Nii on Käppi sõnul paljud lahkunud tööle teistesse sektoritesse. Samas turismi taastudes on neid inimesi jälle hädasti tööle vaja. «Eestis on väga häid restorane, mis tõid siia palju väliskülalisi. Kui meie parimad 20 restorani tegevuse lõpetavad, toob see turismile korvamatu kahju,» rääkis Käpp. «Kulub viis kuni seitse aastat, et

sarnast taset ja tuntust tagasi tuua. Restoranikultuuri tuleb hoida ja kaitsta. Toidu kaasamüük ei ole lahendus.»

Täna, kui restoranid on kinni ja riigipiir samuti, on Käppi hinnangul ainus võimalus teha ühiselt kõik, et nakatumisnäitajad alaneksid ja saaksime Soome ja Baltikumi piirid lahti. «Algatuseks oleks seegi hea, sest ka sektor ei ole valmis kohe täisvõimsusega töötama.»

Käpp märgib, et uue valitsusega on koostöö varasemast märkimisväärselt tõhusam ja dialoog toimib. «Ootused on suured ja algus heaks

koostööks on tehtud. Loodame, et lähiajal avaneb jälle ka EASi toetus ning töötukassa palgatoetus korrigeeritakse hetkeolukorrale vastavaks.»

Inimeste soov reisida ei ole kadunud. Käpp prognoosis, et taastumise alguses tekib riikide vahel terav konkurents ja kõik püüavad turiste enda juurde meelitada. «Juba praegu on mitu riiki majutuse ja toitlustuse käibemakse alandanud ja oluliselt suurendanud riigi turunduse eelarvet. Ehk riigi turundust võetakse kui investeeringut, et eksporttulusid taastada või isegi kasvatada.»

Pankade poole on uute piirangute tõttu pöördunud ettevõtjad veel vähe. SEB-i jaepanganduse valdkonna juhi Ainar Leppäneni sõnul on nende ettevõtete likviidsusvarud juba aasta surve all olnud ja uued piirangud ei tee olukorda lihtsamaks. «Neil ei pruugi omavahenditest olukorrast väljatulekuks piisata ja ettevõtted vajavad lisatuge,» rääkis Leppänen.

Pank soovitab ettevõtetel pöörduda probleemidega aegsasti panga poole, olla avatud, tuua selgelt välja, milline on olnud pandeemiast ja piirangutest tulenev mõju tema majan-

FAKTID ◾ 2020 märtsis oli majutuse ja toitlustuse tegevusalal hõivatud üle 29 000 inimese. Detsembri keskpaigaks oli töötanutest rohkem kui 10 000 inimest sellelt alalt lahkunud, seejuures lahkujatest üle 60 protsendi olid tööta. ◾ Kui 2019. aastal teeniti majutuse ja toitlustuse valdkonnas 66 miljonit eurot kasumit, siis 2020. aastal 58 miljonit eurot kahjumit. ◾ 2019. aastal moodustas majutuse ja toitlustuse osakaal kriisitoetusest ainult 11,7 protsenti. ◾ 2019. aastal moodustas turism koos kaudsete mõjudega pea kaheksa protsenti riigi SKTst ◾ Kui 2019. aastal ületas turismieksport kaks miljardit eurot, siis läinud aastal langes see 63 protsendini, ulatudes vaid 763 miljoni euroni. ◾ Kui 2019. aastal moodustas turismiteenuste ekspordi osa teenuste ekspordist ligi kolmandiku, siis mullu kõigest 13,5 protsenti. ◾ Tänavu jaanuaris moodustas välisturistide Eestis veedetud ööd vaid 14 protsenti aastatagusest tasemest.

ettevõtlus 2021 || 7

märts 2021

Eelmise aasta kogemus näitab, et kui piiranguid leevendati, kulutati välisriikidesse sõitmise asemel raha Eestis.

Foto: Shutterstock

dustegevusele, sealhulgas tarneahelale; mida ettevõte on mõju vähendamiseks juba teinud, kas ja mida edaspidi teha saab. «Tähelepanu tuleks pöörata likviidsuspuhvrile, rahavoole ja selle prognoosile tekkinud olukorras ning nähtavas tulevikus, ettevõtte hinnangule kriisist väljatuleku väljavaate kohta,» kirjeldas Leppänen.

«Pangad on kindlasti valmis stsenaariumid läbi arutama ja kaasa mõtlema.»

Samas tuleb tema sõnul mõista, et pankade võime ettevõtteid toetada on piiratud. Seda saab teha peamiselt maksepuhkusi võimaldades ja laenude restruktureerimise abil, aga ka uue laenu andmise näol, kui ettevõtte olukord seda lubab.

«Lisalaenu andmine võib osutuda aga võimatuks või komplitseerituks, kui ettevõttel puudub tagatis, käive, rahateenimise võime ning see ei teki ka nähtavas tulevikus,» nentis Leppänen. «Sellisesse olukorda sattunud ettevõtte puhul tuleb kindlasti mõelda riigi toetusmeetmete kaasamisele.»

Leppänen leidis, et kuna ettevõtete olukord on erinev, siis võiks ka riigi pakutavad meetmed olla mitmekülgsemad ja paremini sihitud. «Riik peaks andma selge signaali, kas üldse ja milliseid otsetoetusi sektorite kaupa oodata on.»

Toetuste puhul on oluline läbipaistev kommunikatsioon, nende selge taotlemise kord, samuti piisav aeg taotluste esitamiseks. «Kes ees, see mees» ei pruugi tänaseid olusid arvestades olla kohane. Enne toetuste kehtestamist on soovitav konsulteerida erialaliitudega.

Teisalt on Leppäneni hin-

nangul sektoris kahtlemata ettevõtteid, kes ka teise lainega kaasnevatest piirangutest välja tulevad. «Pangad saavad toetada maksepuhkuse andmise näol, laenude restruktureerimise ning vajadusel ka lisakrediidi võimaldamise abil, kui riik on valmis ise kaasa tulema, ja taolisi laene teatud tingimustel tagama.»

Ta lisas, et riik on algatanud aktiivsed arutelud, kaasanud nendesse ka finantssektori. Teame, et KredExi meetmeid plaanitakse laiendada ja tingimusi parandada. «Loodame, et plaanitud meetmed on ettevõtjatele seekord sobivamad ja tõhusamad.»

Sel aastal olulist paranemist ei tule Leppäneni hinnangul sõltub sektori taastumine piirangute kestvusest, vaktsineerimise kiirusest ja majanduskeskkonna avanemisest. «Võib siiski arvata, et vaktsiinide defitsiidi tingimustes kujuneb käesolev aasta tervikuna piirangute all olevatele sektoritele keeruliseks ja otsustavat paranemist ei tule,» möönis Leppänen. «Positiivne on aga, et eelmise aasta kogemusele toetudes võib öelda, et kui piiranguid leevendati, taastus sisetarbimine kiiresti ning välisriikidesse sõitmise asemel kulutati raha Eestis, kasutati kohalikke turismiettevõtteid, toitlustus- ja majutusasutusi, spaasid. Ei ole põhjust arvata, et nii seekord ei juhtu, seega teatud osale sektorist võiks see anda positiivse väljavaate.»

Samas märkis ta, et Euroopa ja maailma avanemine on keerulisem ja pikemat aega võttev protsess ja sel aastal olulist hüpet paremusele näha ei ole.

8 || ettevõtlus 2021

märts 2021

Suletud lõbustuskohad ja reisipiirangud tõid paadibuumi ja hinnatõusu JAANO MARTIN OTS

toimetaja

M

erekaatrite Princess ja ning purjejahtide Hanse ja Dehler Eesti esindaja Baltic Cruisersi juhatuse liige Olle Uussaar ütles, et paaditootjatele on praegune aeg erakordne kogu maailmas.

«Kui piirid on kinni ja kuurordid suletud, on sama mure nii lihttöölisel kui superrikkal – kuhu sa nädalavahetusel ikka mujale lähed kui merele,» selgitas Uussaar. Eelmise hooaja lõpul peetud Hanse edasimüüjate videokoosolekul ütlesid tehase esindajad, et koroona-aasta tõi järgmiseks hooajaks parima eelmüügi firma ajaloos. Teistpidi võttes on see probleem, sest hilja ärganud kliendile pole enam paate pakkuda.

Ka Eesti paaditootjad kinnitavad, et tellimusi on rohkem, kui täita suudetakse.

Laod on paatidest tühjaks

müüdud ning julgemad ettevõtjad investeerivad tootmismahu suurendamisse. Kaubaks lähevad ka kasutatud paadid ning suur nõudlus on kaasa toonud hinnatõusu.

«Paar aastat vanad kasutatud 65-jalased (19,8 meetrit) mootorjahid on läinud kallimaks, kui sama suurusega uus Princessi tehases maksab,» rääkis Uussaar. Põhjus on selles, et uusi paate saab ta tellijatele lubada alles järgmise aasta teises pooles, enne on tehaste tootmismahud täis ja paadid ette maha müüdud. Kes sel hooajal veele tahab pääseda, peab ostma midagi, mis on juba valmis.

Lisatellimusi võtavad vastu eelkõige odavamaid paate valmistavad tehased, luksuslikumate kaatrite-jahtide ehitajad on uute tootmisliinide avamisel ettevaatlikumad.

Saaremaa paaditehases ooteaeg kaks kuud Saaremaa paaditehase Kasse juht Fred Keert ütles, et kes praegu mingisugustki paa-

ti saada tahab, peab arvestama vähemalt kahekuulise ootamisega. «Ärganud on ka tellijad teisel pool piiri, soomlastele on lisandunud norrakad. Kui nende suured tellimused töösse lähevad, ei ole mul tootmises enne sügist ühtki vaba akent,» ennustas Keert. Viimati läks tema sõnul nii palju paate kaubaks rublaaja lõpul. Peale tulvavaid Kasse-paadi tellimusi aitab Keertil täita Saaremaa paadimeister Edgar Kana, kuid temagi paaditehase jõudlus hakkab ammenduma.

Siiski näeb Keert tõusulaine kõrval ka riske ning otsib võimalusi nendeks valmistuda.

«Sant on see, et paadimessid jäävad ära. Klient tahab paati ikka näpuga katsuda.

Sellele buumile järgneb kunagi kukkumine ja siis ainult internetiga enam ei müü. Interneti teel ostab see, kel varasemast positiivne kogemus juba ees,» kurtis Keert, kes on olnud läbi aastate Tallinna ja Helsingi, aga ka kaugemate meremessi-

de püsiklient. Tänavu jäid need kõik ära.

Suure nõudluse tõttu tänavu paate ei jätku Rahvusvahelise turismi peatumine muutis hobipaadid otsitud kaubaks igal pool maailmas. Uussaar kinnitas, et suure nõudluse tõttu on kogu maailma paaditootjatel 2021. aastal paatide tarnimisega probleeme.

«Tänavu on vale aasta paadi soetamiseks, kui vähegi tahad ise mudelit või varustust valida. Samas, elame väga muutlikus ajas, ei tea mis homme toimub. Täna on kõigil toodetavatel paatidel broneeringud peal, aga kas need ka välja ostetakse, selgub hiljem. Võib juhtuda, et ühel hetkel on turul hulk soodsaid valmis paate,» jäi Uussaar siiski ettevaatlikuks.

«Juba 2020 oli imelik aasta, isegi septembris osteti kümme Kasse-paati. Tootsime nii palju, kui suutsime, aga detsembri lõpuga oli ladu ikka tühi. Nüüd on need paadid ka müüdud, mis me esimese kvartaliga suudame

Rahvusvahelise turismi peatumine muutis hobipaadid otsitud kaubaks igal pool

ettevõtlus 2021 || 9

märts 2021

teha,» rääkis Keert. Ta tõi näiteks, et Kasse edasimüüja Soomes, kes eelmisel aastal müüs kokku paar-kolm paati, pommitab nüüd igal nädalal kõnedega, et millal veel paate saab.

Soomes Turu saarestikus tekkis Keertil tänavu uus edasimüüja ning koostööst on huvitatud taanlased.

«Hetkel ei saa remonditöid üldse vastu võtta, toodame ainult uusi. Lihtsamaid mudeleid suudame teha 20 kuus, kallimaid viis kuni seitse, aga praegu jääb tootmisvõimsusest puudu. Kui inimesed peavad istuma suvilas ja vaatama sulisevat merd kaugustest, tekib ikka igatsus paadi järele,» kommenteeris paadimeister.

Tooraine tarneprobleemid tõstavad hinda

maailmas.

Fred Keert rääkis, et uudne probleem on koroona-aastal tekkinud tooraine tarneraskused. Varem sujuvalt kohale saabunud klaaskiu ja polüestervaigu kättesaadavus on muutunud katkendlikuks ning see hakkab tootmist pidurdama.

«Katsu sa see materjal tänapäeval kuskilt kätte saada!

Just suhtlesin tehasega, lubavad kõige varem kahe kuu pärast. Polüestervaigu hind tõusis septembrist veebruarini 25 protsenti, nüüd ähvardati veel 15 protsenti otsa panna. Ja suurem risk on, et toorained ei tule kõrgemale hinnale vaatamata kohale, sest hiinlased ostavad eest ära. Hiina taastus kriisist kiiremini ja toodab nüüd kõike ja nii palju, et neil oma toorainest ei jätku, ostavad Euroopast juurde. Aga Inglismaal pandi üks vaigutehas kinni, Itaalias on teise tehase töö-

tajad kõik koroonas, ei jätku siin ka. Kohese tellimuse täitmise korral lubavad hiinlased vaigu eest kolmekordset hinda,» kirjeldas Keert äraspidiseks muutunud tarneahelaid.

Paadimeister möönis, et materjalide hinnatõus kajastub igal juhul ka paatide hinnas. Kui palju hind täpselt tõuseb, Keert öelda ei osanud.

«Kui nõudlus on suur, siis lepib ostja ka kõrgema hinnaga. Hind kehtib praegu maksimaalselt nädal-kaks. Sa ju ei tea, mis hinnaga järgmine materjal tuleb ja mis turul toimub,» selgitas ta. Probleem on tema sõnul ka kauba tellijatele kohaletoimetamine, eriti üle piiri.

«Suuri koguseid rekakonteinerites lubatakse laevale, väiksemate veostega on aga palju seletamist ja dokumentide vormistamist. Kõige hullematel hetkedel pidid kliendid paatide kättesaamiseks piirangute leevendamist ootama,» kirjeldas Keert. Paatide Soome ja Norrasse transportimine konteinerites aga oleks sedavõrd kulukas, et paadi hind kerkiks veelgi.

Sarnane olukord ka Soomes Olukord on sarnane ka põhjanaabrite juures. Helsingi meremessi Vene-Bat peakorraldaja, Soome paadiliidu Finnboat juht Jarkko Pajusalo ütles tänavu virtuaalselt korraldatud messi avakõnes, et vaatamata piirangutele ning reaalsete meremesside tühistamisele läheb paadimüügil Soomes hästi. Uusi veesõidukeid registreeriti ligi viis tuhat, kusjuures Soomes algab registreerimiskohustus alles üle 5,5 meetri pikkustest või üle 20 hobujõulise mootoriga paatidest.

«Koroona-aastal registreeriti Soomes 19 protsenti rohkem uusi paate kui aasta varem, kasutatud paatide müük tõusis umbes kolmandiku võrra. Nõudluse kasv eriti kuni seitsmemeetriste mootorpaatide järele jätkub Soomes ka tänavu. Siseturismi ja rannasuvilate populaarsus tõstis paadimüügi kasvuprotsendi numbri kahekohaliseks,» teatas Pajusalo.

EESTIS VÄIKELAEVU REGISTRIS KOKKU: 35 242 Esmaregistreerimisi

2019

2020

Mootorpaadid

985

1092

Sõudepaadid

209

240

Jetid

126

127

Purjekad

81

85

Kokku

1401

1544

Andmed: Transpordiamet, Eesti Paat

Willenbrock Baltic müüb soodsalt Willenbrock Baltic müüb garantiiga Lindesoodsalt kasutatud tõstukeid Foto: Shutterstock

garantiiga Linde kasutatud tõstukeid Rasketehnika Rasketehnika müügi, rendi ja hooldusega tegelev Willenbrock Baltic OÜ sai õiguse müüa üle müügi,maailma rendi ja tuntud ja tunnustatud tõstukitootja Linde kasutatud hooldusega tegetõstukeid kvaliteedimärgi all Linde Approved Trucks. lev Willenbrock Kvaliteedimärk tähendab seda, et tõstukid on kontrollitud ja renoveeritud tehase kehtestatudBaltic nõuete OÜ järgi ning sai neile kehtib 500-töötunnine või pooleaastane garantii.

E

ttevõtte kasutatud tõstukite müügijuhi Martin Possuli sõnul annab Linde Approved Trucks’i kvaliteedimärgiga kasutatud masinate müük Eesti ettevõtetele võimaluse soetada korralik, kvaliteetne ja pika tööeaga tõstuk soodsama hinna ja garantiiga. Seejuures on võimalik osta juurde 1000-töötunnine või aastane lisagarantii.

Sobilikud masinad valitakse Linde rendipargist, sest nii on nende ajalugu täpselt teada ja tuvastatav. Esmalt masin puhastatakse, seejärel kontrollitakse selle tehnilist seisukorda ja likvideeritakse puudused. „Siia alla käib ka mootori diagnostika, kus kasutatakse meie uusimat diagnostikaseadet, et tagada mootori täielik võimsus, töökindlus ja vastavus kehtivatele heit menormidele,“ selgitab Possul. Seejärel vahetatakse vajaduse korral välja vigastatud või kulunud keredetailid ja masin värvitakse.

Vastukaalutõstukite standard

Vastukaalutõstukite standard

Mast näeb välja nagu uus (puhastatud, lihvitud, värvitud-värvikahjustusi ei tohi olla) Masti laagritel ja rullikutel ei tohi olla lõtkusi Masti kett maksimaalne kulumismäär on 50% lubatud kulumisepiirnormist-standard ketimõõdiku järgi võib olla 1% kulumist(max 2% kulumist) Hüdrovoolikud nagu uued, ei tohi olla pragusid Kelk, külgnihe ei tohi olla kulunud,visuaalselt korralik-ei tohi olla lekkeid Kahvlite maksimaalne kulumismäär on 50% lubatud kulumise piirnormist(standard kahvlid kuni 5% kulumist)

õiguse müüa üle Ta lisab, et masinaid renoveerimaailma tuntud ja takse ja parandatakse lähtudes aruPorikaitsmed peavad välja nägema nagu uued tunnustatud telust mehaaniku ja kasutatud tõsRehvi jääk rohkem kui 50% alles tukite müügijuhi vahel, kui defektõstukitootja Kere, uksed värvitud (nagu uus masin) -lihvitud, pahteldatud tid on kindlaks määratud. Kõik vajalikud detailid vahetatakse välja Linde kasutatud Linde originaalvaruosade vastu ja Aku jääk vähemalt 70% tõstukeid kvali-et seavärvitakse Linde värvidega, Väljaheitegaaside test(Eestis ei nõuta) de vastaks Linde Approved Trucks’i teedimärgi all tingimustele. Kui tõstuk vastab üleTõste-ja kallutussilindrid peavad välja nägema nagu uued-ei tohi olla lekkeid Linde Approved vaatusel lõpuks ettenähtud normiLaagritel ei tohi olla lõtke dele, lisatakse masinale märgis LinTrucks.

Kvaliteede Approved, mis eristab seda teistestdimärk kasutatud tõstukitest.

Rool ja armatuur peavad välja nägema nagu uus tähendab Linde normid on Possuli sõnul Juhi iste nagu uus-iste peab olema vormis,ei tohi olla pragusid. seda, et Näiteks tõstukid piisavalt karmid. kahvli ja tõstekettide suurim kulumismäär on kontrollitud ja väärsed uutega, nagu ka rool, juhiPossul iste, “ selgitab ei tohi olla üle 50% lubatud piirnor- hüdrovoolikud menormidele, ja silindrid peavad ja selle Possul. ajaga on SeejäLinde muutunud Martin mist, rehvide turvisemustritehase süga- olema võrdväärsed nagu ka vajaduse üheks enim ostetud tõstukimarpolstrid ja armatuur. rel uutega, vahetatakse korral välja renoveeritud kasutatud tõstukite müügijuht vuse jääk peab olema üle 50% ning rool, juhi iste, polstrid ja armatuur. giks. Linde eesmärk on Willenbrock Baltic esindab kauvigastatud või kulunud keredetailid ja luua efekWillenbrock Baltic OÜ kehtestatud elektritõstukite aku maht nõuete peab oleWillenbrock masin Baltic esindab kau- tiivseid, vastupidavaid ja kasutajabamärke Linde, Konecranes, Terberg, värvitakse. +372 5301 0595 le mugavaid tõstukeid, milleLogitrans, kasumajärgi üle 70% ning nominaalväärtusest.

Si- bamärke Linde, Konecranes, TerBito, Dimos, Bulmor, AeroTa lisab, et masinaid renoveeritakse neile kehtib sepõlemismootoriga tõstukitel kont- berg, Logitrans,jaBito, Dimos, Bul- tuskulud on palju väiksemad, martin.possul@ liftküja Linde Hydraulics.

Willenbrock parandatakse lähtudes arutelust 500-töötunnine võimor, Aerolift jamehaaniku rollitakse ka heitgaaside kogust, Linde Hydraulics. tusekulu madalam ja tööiga pikem, Eestis ja kasutatud tõstukite müü- Baltic on olnud Linde esindaja willenbrock.ee kuigi Eestis seda ei nõuta. Laagri- Willenbrock Baltic on vahel, olnud Linvõrreldes teiste firmade samalaadjuba üle 14 aasta ja selle ajaga on Linde gijuhi kui defektid on kindlaks pooleaastane garantii. www.willenbrock.ee tel ja rullikutel ei tohi olla lõtkusid, de esindaja Eestis juba üle 14 aasta sete seadmetega.

Ettevõtte kasutatud tõstukite müügijuhi Martin Possuli sõnul annab Linde

määratud. Kõik vajalikud detailid vahetatakse välja Linde originaalvaruosade vastu ja värvitakse Linde värvidega, et seade vastaks Linde Approved Trucks'i

muutunud üheks enim ostetud tõstukimargiks. Linde eesmärk on luua efektiivseid, vastupidavaid ja kasutajale mugavaid tõstukeid, mille kasutuskulud

10 || Sisuturundus

märts 2021

JÕHVI ÄRIPARGIS asuv Jordi Stockoffice pakub heade tingimustega äripindu ja aitab ettevõtte tegevust laiendada.

Ida-Virumaa tootmisettevõtted laienevad pandeemia kiuste

Ü

leilmne koroonapandeemia on suuremal või vähemal määral mõjutanud ettevõtteid terves Eestis. Nagu teisteski maakondades, on ka Ida-Virumaal suurima hoobi saanud turismi, kaubanduse, toitlustuse ja teeninduse valdkond. Ent on ka neid valdkondi, mis on pandeemiale võrdlemisi hästi vastu pidanud ja plaanivad koguni oma tegevust laiendada.

SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse (IVIA) juhatuse liige Teet Kuusmik nentis, et COVID-19 on Ida-Virumaal negatiivselt mõjutanud mõningaid sektoreid, aga on ka neid valdkondi, kus on tööd juurde tekkinud. «Võrreldes turismi või teenindusega on pandeemiale oluliselt paremini vastu pannud tootmisettevõtted. Kuna globaalsetes väärtusahelates on tõrked, näiteks kaupade tootmismahtude langus Aasias, logistika kallinemine – konteinerite hinnad on kahe aastaga kasvanud umbes kümme korda –, siis otsitakse uusi tarnijaid intensiivselt Euroopa Liidu sees,» sõnas Kuusmik. Kohalike tootmisettevõtete tagasiside põhjal võib öelda, et tellimuste mahud kasvavad, paljud SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse kliendid suurendavad tootmismahtusid ja palkavad inimesi juurde.

2021. aasta lõpus tekib IdaVirumaa ettevõtetel lisavõimalusi oma tegevuse laiendami-

seks tänu Õiglase Ülemineku Fondi (JTF) meetmete avanemisele. Kuusmiku sõnul on JTFi kogumaht Ida-Virumaa jaoks 340 miljonit eurot, millest umbes 270 miljonit eurot planeeritakse investeerimistoetusteks, teadus-arendustegevuseks ja pilootprojektide elluviimiseks. Üks võimalus oma tegevust laiendada on rajada oma tootmisüksus tööstusparki, kus on kehtestatud detailplaneeringud, ehitatud valmis taristu ja ettevõtja saab omandada kinnistu.

Teine võimalus on võtta üürile tootmisruumid Jordi Stock projektis ja taotleda toetust seadmete ostmiseks. Tööjõuga seotud küsimusi aitab lahendada Töötukassa, kellel on eraldi toetusmeetmed koolitamiseks ja ümberõppeks. «IVIA pakub omalt poolt ettevõtjatele softlanding teenuseid, et kogu tegevuse alustamise protsess laabuks tõrgeteta,» lisas Kuusmik.

Tegevust aitavad laiendada Jordi Stockoffice’i äripinnad Jordi Stockoffice’i (lühendatult Jordi Stocki) eesmärgiks on luua Ida-Virumaale seda tüüpi uusi ja nüüdisaegseid rendipindu, milliseid selles regioonis on kas väga vähe või ei ole üldse. Tegemist on ASi Ehitusfirma Rand ja Tuulberg ning Vallikraavi Kinnisvara ühisarendusega. ASi Ehitusfirma Rand ja Tuulbergi arendusdirektor Janno Meriloo sõnas, et läbi Jordi Stocki saavad nemad omalt

rienergia maksumuse vähendamiseks.

Arvestades praeguseid koroonaviiruse levikust põhjustatud trende, on hoones kõikidel ettevõtetel eraldi sissepääsud, sh eraldi välisuks nii lattu kui ka kontoripinnale. See võimaldab hästi inimestevahelisi kontakte minimeerida. Igal rendipinnal on oma autonoomne ventilatsiooniagregaat. Sõiduteelahendus ümber maja võimaldab ettevõtetel kiiresti luua kaupade drive-in-väljastuspunkte, kuhu on klientidel ülimalt mugav juurdepääs.

Kellele Jordi Stock sobiks? poolt natuke panustada ka IdaViru regiooni ärikeskkonna parendamisse ning eelseisvasse rohepöördesse.

«Piirkond on meie jaoks väga huvitav ja suure arengupotentsiaaliga. Lähitulevikus toimuvad Ida-Virumaal suured muutused, kuna regioonile on oma pilgu pööranud nii Eesti riik, Euroopa Liit, ettevõtted Eestis ja edumeelsed ettevõtted Venemaalt. Soovime sellest arengust osa saada ning seejuures anda regioonis oma panuse nii äri- kui ka elamukinnisvara arendusse,» sõnas Meriloo.

Milliseid võimalusi Jordi Stock pakub?

Jordi Stockoffice on esimene seda tüüpi madalenegiahoone Ida-Virumaal, millesse ühen-

datakse lao- ja lihtsamad tootmispinnad ning väikesed bürood. Hoone sobib ka kaubandus- ja e-kaubandusettevõtetele, kus ühes kohas saab olema nii ettevõtte ladu, väljastuspunkt kui ka kontoripinnad.

Hoone fassaadile on planeeritud valmidus firmade logode valgusreklaamide paigaldamiseks. Hoone pinnad on kohandatavad, vajadusel saab bokse omavahel ühendada ning büroopinda suurendada teisele korrusele. Igal rendipinnal on eraldi sissepääsuga kontori- ja lao(tootmis)pind.

Jordi Stock asub n-ö kaubateede ristumiskohas vahetult Tallinna-Narva maantee ääres ja on hästi nähtav ning ligipääsetav. Hoone ümber on piisavalt ruumi sõitmiseks, manööverda-

miseks ja kauba maha- või pealelaadimiseks. Samuti on hoone ümbruses piisavalt parkimiskohti, millest peaks jätkuma nii hoone pindade rentnike kui ka klientide ja külaliste parkimisvajaduste rahuldamiseks. Hoone juures on ka elektriautode laadimise võimalus.

Igal rendipinnal on oma kaugloetavad elektri-, gaasi- ja veearvestid, autonoomne gaasikatel sooja vee tootmiseks, autonoomne soojustagastusega mehaaniline sissepuhke- ja väljatõmbega ventilatsioonisüsteem. Kõik hoone sise- ja välisvalgustid on energiasäästlikud LED-valgustid. Hoone lõunapoolsel seinal paiknevas päikeseelektrijaamas toodetav elektrienergia kasutatakse maksimaalselt ära hoone elekt-

Jordi Stockoffice on ideaalne koht nii kohalikele ettevõtetele kui ka neile firmadele, kel on huvi oma tegevust antud piirkonnas laiendada. Pinnad sobivad nii logistika, kaupade müügi, lihtsama tootmise kui ka muu äritegevusega tegelevatele firmadele.

Omades rendipinda Jordi Stockis on sinu ettevõte regioonis väga hästi nähtav ka füüsiliselt, kuna Tallinna-Narva maanteel on väga aktiivne liiklus – maanteeameti statistika alusel möödub sealt iga päev umbes 6900 sõidukit – ja sinu ettevõtte logo on möödujatele kenasti märgatav.

ROHKEM INFOT www.jordi.ee

märts 2021

Sisuturundus || 11