Järvamaa Aasta Ettevõtlus 2020

DMITRI KOTJUH

LK 2

SISUTURUNDUS

Juba mitu aastat maakondade parimaid väikeettevõtteid tunnustanud Luminor peab kohalike ettevõtlike inimeste esiletõstmist osaks oma missioonist.

LUMINOR: TUNNUSTAME JULGEID JA ETTEVÕTLIKKE INIMESI võivad olla tema kõhklused laenukapitali kaasamisel. Julgustame alati panga poole pöörduma, sest siin on meil ka nõustaja roll.

Marjan Savtšenko Luminori äripanganduse juht

Luminori, maakondlike arenduskeskuste ja Postimees Grupi koostöös valitakse juba mitu aastat parimaid kohalikke ettevõtteid. Mida selliste ettevõtete juures otsitakse ning kuidas saab üks pank väikefirmale abiks olla, räägib Luminori äripanganduse juht Marjan Savtšenko.

Millised on Luminori põhimõtted väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega koostöö tegemisel?

Luminor ei välista ühegi sektori klienti. Pangana vaatame eelkõige majandustulemusi ja muidugi ka omanike kogemusi ning tausta. Soovime, et ettevõte oleks tegutsenud vähemalt ühe aasta ja selle aja jooksul oleks ta ilmutanud võimekust kasumlikult töötada enda strateegia elluviimisel. See on eelduseks, et firma suudab ka pikemaajaliselt oma võetud kohustusi täita.

Need ongi põhiküsimused, mida alati ettevõtetelt küsime: mida ettevõte teeb, milleks seda laenu võetakse ning kas ta on võimeline võetud kohustusi teenindama?

Ettevõtte omanikud peavad üldjuhul arvestama omafinantseeringu ja tagatisega.Me ootame, et ettevõtja usuks omaenda tegevusse ning hindame, kui ka n-ö oma nahk on mängus. Juhul kui me vaatame stardilaenu, siis seal hindame eelkõige ettevõtjat ennast ja tema võimekust äriidee ellu viia.

Samas teeme tihedat koostööd nii Maaelu Arendamise Sihtasutuse kui ka KredExiga, mis tähendab, et ettevõtjatel on täiendavaid võimalusi tagatiste kaasamisel.

Kui suurklientidele teevad pangad üldiselt rätsepatööd, siis kui paindlikud olete väikefirmade puhul?

Paindlikkus on meie jaoks väga oluline. Kui kliendi poolt on vajalik info olemas, siis otsustame laenuandmise kiiresti ja operatiivselt. Kindlasti ei võeta laenu kergekäeliselt ja mida väiksem ettevõte, seda suuremad

Toetudes oma varasematele kogemustele, saame juba andmete järgi aidata hinnata plaani jätkusuutlikkust – kas see plaan, mis teil on, võiks toimida või mitte, kas finantseerime seda projekti või mitte. Sageli teeme ka enda poolt ettepanekuid, kuidas mõnda aspekti projekti juures teisiti vaadata.

Kui asjaga peaksid olema seotud ka välisinvestorid, siis nende jaoks on enamasti oluline, et kaasatud oleksid ka kohalikud pangad. Kui pank on valmis projektile õla alla panema, siis on see märk projekti usaldusväärsusest.

Millised on olnud väikeettevõtjate suurimad väljakutsed panga poole pöördudes?

Panga poole pöördudes tasub vältida olukorda, kus esitate oma finantsnäitajad ja küsite, kui palju ma nende alusel laenu saan. Pigem ootame ikkagi seda, et ettevõttel on konkreetne plaan ja soov olemas, palju ja mille jaoks ta laenu tahab.

Meie jaoks on oluline, et ettevõtjale oleks selge, mida ta soovib saavutada laenukapitali kaasamisega.

Vahel ülehinnatakse oma aruandlusvõimekust ja alahinnatakse panga analüüsivõimekust. Süveneme ka väikestesse projektidesse hoolega ja proovime alati leida kliendi jaoks parima lahenduse.

Meie analüüsivõimekus tagab kvaliteetsed otsused. Isegi kui vahel ütleme ei, pole see antud kergekäeliselt ja võib ettevõtte jaoks pikas perspektiivis olla kasulikum kui ülejala antud laen. Samuti, kui Paindlikkus on täna pole otsus meie jaoks väga positiivne, siis oluline. tasub alati tulla Kui kliendi poolt tagasi. Peame on vajalik info oluliseks oma olemas, siis vastuse selgitaotsustame laenumist ning ei saa andmise kiiresti välistada, et mõja operatiivselt. ne aja pärast, peale täiendusi, saab see projekt juba positiivse otsuse.

Kas regionaalne ettevõtlus on pigem elavnenud või kipuvad kõik ikkagi lõpuks Tallinnasse valguma?

Kas kohalik väikeettevõtlus on praegu piisavalt elujõuline?

osasid, mis on paremad kui tehasest ostetud mootorrattal. Neil on järjekord ukse taga.

Suurtele ettevõtetele on mitmeid mastaapseid, üle-eestilisi ettevõtluskonkursse. Kas sellised pisifirmad vajaksid samuti rohkem tunnustamist?

Eks ettevõtete kontsentratsioon on tõepoolest suurim Tallinna ja Tartu ümber. Aga kindlasti on ka maakohtades palju ettevõtlikke inimesi, kelle loodud firmad on tõelised kohalikud edulood.

Loomulikult vajavad nad tunnustamist, Tallinnasse kippumise kõrnii ettevõtted kui ettevõtjad, ja kindval tean mitmeid lasti vajavad nad nähtavuse kaspealinnas töötavu, mis sellise tunnustamisega nud edukaid kaasas käib. Auhinnatud inimesi, kes väikefirmadest saab laiem on hoopis kliendibaas tänu meemaale eladia tähelepanule teada ma kolija see on oma toodete Meie missiooni osa nud ja paja teenuste turundaon ettevõtlikkuse nustavad mise seisukohalt toetamine ja seal kohakahtlemata väga vajateadvustamine liku kogulik. Lisaks pakuvad Luning just selliste konna ellu. minori juhid väljavaliväikefirmade tud firmadele strateegiesiletõstmine on Kui vahel sellist nõustamist nii oma tähtis osa sellest. lised kohalikud ettevõtmiste laiendamise ettevõtted pelkohta kui ka igapäevaste juhgavad, et küllap Taltimisotsuste elluviimiseks. Meie linnas asuv ettevõte missiooni osa on ettevõtlikkuse toesaab kergemini laenu ja mis mina siit tamine ja teadvustamine ning just selmetsade ja põldude vahelt ikka lähen liste väikefirmade esiletõstmine on laenu küsima, siis see on küll eelarvatähtis osa sellest. mus. Me ei vaata ettevõtte asukohta, vaid omanike kogemust, tema finantKas vastutustundlik ettevõtlus on ka sandmeid ja potentsiaali. Näiteks kui väikefirmade jaoks olulisemaks tahad põllumehena naabri kinnistut, muutunud? Kuivõrd Luminor seda mida oled seni rentinud, ära osta, siis väärtustab nii tunnuste jagamisel miks mitte tulla laenu küsima. Kui ettekui kliendisuhte puhul? võttel on soov investeerida kiiremasse kasvu ja on ette näidata edukaid tuleVastutustundliku ettevõtluse põhitõmusi, siis kindlasti oleme valmis aitadedest on üha enam teadlikud ka väima. keettevõtjad ning muidugi rakendame neid põhitõdesid oma igapäevatöös.

Mida Luminor otsib nende ettevõteNäiteks jälgime seda muu hulgas laete juures, keda autasustab? nude andmisel: hindame, et ettevõtjad korraldaksid oma tootmised nii, et kahOtsime väikeseid tublisid ettevõtteid. ju keskkonnale puuduks või oleks miLisaks finantsnäitajatele on oluline osnimaalne. Kuna oleme ise sotsiaalselt kus, vaatamata sellele, et nad asuvad vastutustundlikud ja lähtume sellest suurtest keskustest eemal, leida oma oma otsuste langetamisel, siis positiivnišš ja olla selles edukas. Kindlasti tuse poole pealt näeme, et sotsiaalse leb kasuks ka ühiskondlik silmatorkavastutustundlikkuse põhimõtted on mine, kogukonnas kasulik olemine. edasi liikunud ka meie klientide tegevusvaldkondadesse.

Kokkuvõttes võib öelda, et otsime julgeid ja ettevõtlikke inimesi. Näiteks eelmisel aastal tunnustasime ühte Valga vallas paiknevat ettevõtet P-Tech, kes teeb krossimootorratastele varu-

LK 3

KAS JOONAS TULEB JÄRVAMAALE TAGASI? TIIT REINBERG, Järva Teataja peatoimetaja

2000. aasta esimeste ajalehtede esiküljed olid äravahetamiseni sarnased. Kõik lehetoimetused tegid lugusid millenniumibeebidest. Peaminister oli toona Mart Laar ja temalgi olid tegusad päevad: tuli jõuda paljudesse haiglatesse, et kinkida riigi poolt uue sajandi esimestele kodanikele häll.

Järva Teataja esikülge kaunistas toona perekond Piiri pilt: ema Elo, isa Enn ning vanemad lapsed Johanna ja Jürgen. Vastsündinul veel nime polnud. Ema pakkus välja, et eks see j-tähega peaks algama, nagu vennal ja õelgi.

Joonas sai selle poisi nimeks. Gümnaasiumihariduse Paidest kätte saanud, tudeerib ta nüüd Tartu Ülikoolis. Veab Paides noorteühendust Quorum, mis kostitas järvalasi suvel kolme toreda kontserdiga.

Kui Joonas Järvamaa haiglas ilmavalgust nägi, elas maakonnas ligi 40 000 inimest. Nüüd peame kurbusega nentima, et Järvamaal elab juba vähem kui 30 000 inimest. 20 aastaga on tulnud ränk kukkumine.

Statistikaameti möödunud aastal avaldatud rahvastikuprognoosi järgi elab 2080. aastal Eestis ligi 1,2 miljonit inimest. Rahvaarv väheneb järgmise 60 aastaga 11 protsenti. Järgnevaks 15 aastaks ennustab statistikaamet Eestile 2,7protsendist elanikekadu. Harju- ja Tartumaal peaks 15 aasta pärast elama inimesi rohkemgi kui praegu. Polegi ju kõige hullem. Võibolla on kehvemad ajad möödas?

Ennustus Järvamaa kohta on aga palju trööstitum. Kõige suuremat rahvastiku kadu ennustab statistikaamet Ida-Viru-, Järva-, Valga- ja Jõgevamaale.

Kui Eesti rahvastik väheneb kümnendiku, siis Järvamaa oma koguni kolmandiku jagu. Nii ennustab statistikaamet.

Nagu ilma eestlasteta pole Eestit, ei ole ka ilma järvalasteta Järvamaad. Küllap vist sadadel koosolekutel on ragistatud ajusid selle üle, mida teha selleks, et Järvamaal elaks rohkem inimesi. Kui see ülesanne tundub juba liiga ulmeline, siis võiks arutleda hoopis selle üle, mida teha, et Järvamaa elanikkond nii kiiresti ei väheneks.

Olen isegi viimase 20 aasta jooksul kirjutanud lugematu hulga lugusid sellest, kuidas midagi kinni pannakse. Olgu see siis maakauplus, sidejaoskond, lasteaed või kool. Alati on kohalikud inimesed öelnud, et Eesti riik kohe sunnib neid kodukohast lahkuma. Paki aga asjad kokku ja kui Tallinnas head kohta ei leia, siis üle lahe Soome.

Need pole ainult südametäiega öeldud ähvardused. Paljud ongi läinud. Ja ega neid saa ka milleski süüdistada. Elu on neid selleks sundinud. Ükski Järvamaa omavalitsus pole olnud nii julm, et paneb kinni kooli, mis on laste rõkkeid täis. Ikka on otsusega venitatud viimase hetkeni, kuni kätte hakkab jõudma piir, kui koolis on õpetajaid sama palju kui õpilasi. Ükski kaupmees pole samuti nii rumal, et paneb kinni poe, mis talle raha sisse toob. Pood pannakse kinni ikka siis, kui ostjad on sealt otsa saanud (loe: läinud sinna, kus asuvad suured hüper- ja megamarketid).

Seda, et riik ja kohalikud omavalitsused oleksid viimase 20 aasta jooksul vähe nii-öelda betooni valanud, ei saa samuti öelda. Loomulikult tahaks alati rohkem, aga olgem realistid. Eelmisel aastal valmis uus kool Paides, poolteist kuud tagasi Türil ja järgmisel sügisel avatakse jällegi Paides uus kool. Paides ja Türil on uus spordihall. Peotäis väiksemaid võimlaid peale kauba.

Perearstidel on uued ruumid ja haiglalgi jubeda surnukuuri asemel ilus maja. Loetud kuude pärast hakatakse ehitama uut erakorralise meditsiini osakonda.

Alles hiljuti jõudis neljarealine tee meile jälle lähemale ning juba käib töö, et viimanegi jupp Paide ja Tallinna vahel oleks kiire ja ohutu.

Elu pole ju sugugi trööstitu siin Järvamaal. Miks siis on ometi nii, et peaaegu iga päev jääme ühest inimesest ilma? Ma ei tea ühtegi inimest, kes oleks Järvamaalt lahkunud seetõttu, et postkontor asus liiga kaugel. Olgem ausad, ka lapsed saab siin ilusasti koolitatud. Eks põhjus ole ikkagi enamasti töökohas.

Töökohad, eriti veel hästi tasustatud, ei teki aga iseenesest. Selleks on vaja teatud sorti inimesi: nutikaid, jonnakaid, töökaid ja riskialteid. Ühesõnaga – ettevõtjaid.

Milline oleks Järvamaa siis, kui siin ei majandaks Mart Hirtentreu, Jaanus Murakas, Toomas Agasild, Jaanus Marrandi, Tõnu Uibopuu, Jaan Meikup ja paljud teised ettevõtjad. Olen kindel, et sel juhul oleks tegelikkus kordades hullem, kui statistikaamet ennustab.

Ja nüüd tagasi Joonase juurde. Seda lugu kirjutades helistasin talle ja küsisin, millised on kunagise millenniumibeebi plaanid ja mida ta Järvamaa tulevikust arvab.

Joonas ütles, et on Tartus eluga rahul. Noorele inimesele meeldib, et elu keeb ja kunagi ei hakka igav.

Tal on kindel eesmärk saada hea haridus ja siis tööle. «Eks ikka Tallinna,» ütles Joonas.

Küsimusele, kas ta on Järvamaale nüüd kadunud, vastas Joonas kiiresti: «Kindlasti mitte!»

Joonas sõnas, et vanem õde läks samuti pärast kooli lõppu pealinna, aga kui emaks sai, siis kolis perega Paidesse.

Joonaski näeb oma tulevikku selliselt. Pärast ülikooli pealinna tööd murdma ja kui pereloomise aeg käes, siis rajab kodu ikkagi Paidesse.

Elu pole ju sugugi trööstitu siin Järvamaal. Miks siis on ometi nii, et peaaegu iga päev jääme ühest inimesest ilma?

Ma ei tea ühtegi inimest, kes oleks Järvamaalt lahkunud seetõttu, et postkontor asus liiga kaugel. Olgem ausad, ka lapsed saab siin ilusasti koolitatud. Eks põhjus ole ikkagi enamasti töökohas.

Projektijuht Margus Mets margus.mets@postimeesgrupp.ee Toimetaja Tiit Reinberg tiit.reinberg@jt.ee

Reklaamimüügi juht Lisett Heil lisett.heil@postimeesgrupp.ee Väljaandja AS Postimees Grupp Trükk AS Kroonpress

Möödunud aastal Esna galeriis toimunud Järvamaa parimate ettevõtete tunnustusüritusel võttis Konesko juht Mart Hirtentreu vastu «Järvamaa sõbra» tiitli. Tänavu tunnustati sama firmat «Ettevõtluse edendaja» tiitliga.

JÄRVAMA PARIMAD ETTEVÕTTED 2020

E

ile avalikustati Paide raekojas ettevõtlusauhindade galal Järvamaa tänavused tublimad ettevõtted.

Parimate ettevõtete tunnustamisüritus leidis aset juba 14. korda. Tänavu oli esitatud 62 tunnustamisavaldust.

Tunnustamise eesmärk on väärtustada maakonna ettevõtjate tegevust ja tänada neid panuse eest piirkonna arengusse. Tunnustatakse edukalt tegutsevaid äriühinguid ja silmapaistvaid isikuid, kelle tegevus ja eeskuju on enim mõjutanud Järvamaa elukeskkonda ja inimeste heaolu, suurendanud inimeste tööhõivet ja sissetulekuid ning maakonna tuntust, muutnud maakonda atraktiivsemaks selle elanikele, külastajatele, spetsialistidele, investoritele.

Eilselt galalt tegi Järva Teataja otseülekande, mis on nüüd digilehes järelvaadatav. Samuti leiate sealt mahuka pildigalerii.

VAATA OTSEÜLEKANNET WWW.JT.EE AASTA ETTEVÕTE – SUURETTEVÕTE AS VÄÄTSA AGRO Kandidaadid: OÜ Estonia ja AS Viking Window.

AASTA ETTEVÕTE – VÄIKEETTEVÕTE OÜ SAKRET Kandidaadid: OÜ Latter NT ja OÜ Truckmaint.

AASTA ETTEVÕTE – MIKROETTEVÕTE OÜ RAKA KOGUMISKESKUS Kandidaadid: OÜ PILV Production, OÜ WestRoad ja OÜ Paide Vee Tänava Apteek.

EDUKAS STARTIJA TIKUPOISS OÜ Kandidaadid: OÜ Meko Metall ja OÜ Torulux.

AASTA TURISMITEGIJA HINDREKU TURISMITALU OÜ Kandidaadid: Toosikannu OÜ ja Paide teater Vargamäel.

AASTA PEREETTEVÕTE TAIKSE PUIT OÜ Kandidaadid: OÜ Aarman Puit ja OÜ Convi Food Sweets.

AASTA TALU JÕEÄÄRE TALU Kandidaadid: Mäeotsa Hobitalu OÜ ja Põllema-Saare talu.

TERVISLIK TÖÖKOHT OÜ VERSTON EHITUS Kandidaat: ASi Ensto Ensek Paide tehas.

ETTEVÕTLUSE EDENDAJA AS KONESKO Kandidaadid: AS Mäo Invest ja AS Amserv Auto.

PARIM KOHALIK TOODE JA/VÕI TEENUS OÜ CONVI FOOD SWEETS Kandidaadid: OÜ Traageldaja ja OÜ Mäo Grill.

LUMINORI ERIAUHIND OÜ Brandner PCB

LK 4

TEGUS RAKVERE MEES RAJAB PAIDESSE MAAILMA MOODSAIMA TÖÖSTUSE

S

URMAS GLASE eptembri viimastel päevadel turnisime EPiima Paide tehase direktori Randel Veeritsaga (41) Ruubassaare tee võsastunud kuumaastikul, mis kahe aastaga muutub tundmatuseni. 2023. aastaks kerkib linna serva tipptasemel piimatööstus.

Sel kevadel noppis Randel Veeritsa juhtimisel Jõgeva külje alla ehitatud Viruvere vineeritehas Jõgeva valla aasta teo tiitli.

Nüüd asub mees ehitama tehast Paidesse, mille rajamise uudise hindasid järvalased aasta teo vääriliseks juba 2017. aastal – mitu aastat enne, kui kopp maasse lüüakse. «Järvalased on väga proaktiivsed,» ütles ajalehe fotograafi juhendusel tulevasel ehitustandril turninud Veerits.

Palun tal näidata tulevase kabineti asukohta. Veeritsal on tööstuse joonised mapiga kaasas ja kontori asukohta näidata pole raske. «Ringteelt tuleb sissesõidutee ja siia, kus meie seisame, tuleb sõiduautode parkla. Tehas tuleb sinna ja kontor samuti,» selgitas ta tihedale pajuvõsale osutades.

Üks mu Virumaa pealinnast pärit tuttav pidas nädalapäevad varasemas juhuvestluses Randel Veeritsat tegusaks Rakvere meheks. Kui seda tiitlit mainin, libiseb üle piimatöösturi näo kerge üllatusvari ja naeratus.

«Meil on Rakveres kolm aastat käinud koos sõpruskond mehi, kes arutavad kordamööda ettevalmistatud teemadel mõne raamatu, valdkonna, probleemi või muu sellise üle, et hoida vaimu teravana ja sõpradega sotsiaalselt läbi käia. Mind kutsus kaasa üliõpilaskorporatsioonist Fraternitas Tartuensis pärit sõber,» tutvustas ta lähemalt tegusate Rakvere meeste sisu.

Veerits lisas, et pärit on ta hoopis Lõuna-Eestist Ahjalt. «Põhikooli käisin seal, gümnaasiumi Nõos ja Tartu Ülikoolis õppisin matemaatikat,» lausus ta. «Rakverre sattusime paarkümmend aastat tagasi, kui aasta enne mind ülikooli lõpetanud abikaasale Merlele pakuti lihakombinaati erialatööd. Meie perele on Rakvere nagu Bullerby-maa, kõik vajalik asub kodu lähedal.»

Rakverest oli Veeritsal lähedal tööl käia enne Jõgevale, nüüd on Paidesse ja Tallinna asju ajama. «Väikeses riigis võivad väiksemad vahemaad tunduda pikemad kui suurtes riikides, aga kuni sada kilomeetrit kodust ee-

mal tööl käia pole mingi kaugus,» ütles ta.

Randel Veeritsa eelmised suuremad kokkupuuted Järvamaaga jäävad varateismelise aega. «Põhikooli lõpus olin agar skaut. Suhtlesime Järvamaa skautidega ja käsime siin nendega laagrites. Juuri ega sugulasi mul Järvamaal ei ole,» lausus ta.

Esimestel töökuudel on piimatööstuse värske juht suhelnud Järvamaa arenduskeskusega ja käinud ettevõtjate akadeemias tegemas tutvust kohalike omavalitsusjuhtidega. «Selliste kokkusaamiste abil on väga hea Järvamaale sisse elada,» märkis ta.

Internetiotsing ei anna Randel Veeritsa kohta just ülemäära palju infot, kuid näitab, et ta on ülikooliajal olnud aktiivne harrastusnäitleja, kuulunud Tartu üliõpilasteatri truppi, teinud kaasa Emajõe Suveteatri lavastuses ning hiljem loonud Tartu Ülikooli üliõpilasteatri vilistlaskogu ja olnud selle juht. Äkki võinuks tunnustatud tehaseehitajast saada hoopis armastatud näitleja?

«Näitlemise pisik on mul sees juba kooliajast. Korra olen Põlvamaa kooliteatrite festivalil saanud isegi parima näitleja tunnustuse, õppisin siis seitsmendas-kaheksandas klassis ehk. Ent kordagi pole ma tahtnud kutseliseks

näitlejaks saada,» selgitas ta.

Veerits ei välistanud siiski, et edaspidi võib sissejuurdunud näitlemispisik kallutada teda mõne amatöörtrupiga liituma.

Küll oli ülikooli draamastuudiost 1999. aastal kunstilise juhi Kalev Kudu käe all välja kasvanud Tartu tudengiteatri kaasnäitlejate seas neid, kes on sidunud end teatriga. Näiteks Marko Mäesaare, lavastaja ja Teatribussi asutaja, kes asus ülikoolis õppima loodusteaduste õpetajaks, aga lõpetas hoopis Viljandi kultuuriakadeemia.

Oma kahele pojale lubas Veerits kindlasti soovitada õppimise kõrvalt leida teisi valdkondi harrastamiseks. «Tänapäeva noortel on palju võimalusi vaba aja veetmiseks,» lisas ta.

Veeritsale andsid korporatsiooni ja üliõpilasteatri truppi kuulumine kokkupuuteid teiste elualade inimestega ja suhtlust, millest oli palju õppida ja mida üksi oma kursusekaaslastega lävides poleks iial kogenud. «Näitlemine ja korporatsioon tasakaalustas õppimist ja andis värvika seltsielu ning sõpruskonna kogu eluks,» ütles ta.

Pärast ülikooli esimese tööko-

Võin kinnitada, et Paide tehasesse ostetav tehnoloogia on nüüdisaegseim ja püsib edukalt töös aastakümneid.

hana kandideeris Veerits Haljalas tekstiiliettevõttesse Baltic Fibres kvaliteedispetsialistiks. Mõne kuu pärast oli ta juba kvaliteedijuht ja paari aastaga võttis oma õlule tarneahela planeerimise juhtimise, et materjalid liiguksid tootmisse ja kaup õigel ajal tellijani.

Hea sõnaga meenutas Veerits toonast ülemust Janek Hauda, kes praegu on tekstiili- ja madratsitootja Hilding Anders Balticu tehasejuht.

Hilding Anders Balticus töötas Veerits ka enne Viruvere vineerivabriku juhiks siirdumist kolm aastat tootmisdirektorina.

2008. aastal läks Veerits Kalevi kontserni Oliver Kruuda meeskonda. «Mingitel eluhetkedel satud kõrvuti töötama inimestega, keda hakkad väga austama. Kalevis oli heaks nõuandjaks Mait Nilson (Kalevi šokolaadivabriku juht – toim),» ütles ta.

LK 5

LK 6 Kalevi kontsernis oli Veerits AS Kalev Jõhvi Tootmise tootmisjuht.

Aastatel 2010–2013 töötas ta ASi Tere tootmisdirektorina, juhtides Tallinna, Paide, Viljandi ja Põlva tootmisüksust. «Paide piimakombinaat oli amortiseerunud ja jätkamine tähendanuks uue tehase ehitamist, nagu hakkame E-Piimaga tegema,» põhjendas ta toonast Paide kombinaadi sulgemist.

Tagantjärele meenutas Veerits Kalevit kui rasket, aga hindamatut kogemust pakkunud aega, kuhu jäi majanduskriis ja kontserni kasumlike üksuste müük. «Meeskond oli meil hea, hästi kokku kasvanud. Paljudega helistame tänaseni,» lisas ta.

Lapsepõlveseiklusi meenutades ütles Veerits, et ta on päritolult maapoiss. Tema mängude hulka kuulus Ahja kolhoosi laudast võetud söödakäruga tiigi peal mereröövli mängimine. Heinategu, kartulivõtmist ja -panekut, marjakorjamist oli kõvasti.

«Vanavanemad pidasid loomi ja tassisid pukile piimanõusid. Hommikul jooksime õue ja õhtul pimedas tulime koju tagasi – ajasime omi

seadmeid pidevalt nüüdisajastada ja tööiga pikendada tehnoloogia vananemist pelgamata.

Samuti oleme valmis laienemiseks ja ehitame välja selleks vajalikud kommunikatsioonid.»

Veeritsa ütlust mööda Paide piimatööstuse ehituse algustähtaja aasta jagu nihkumine olulisi muudatusi tehnoloogiasse ega tehasehoone püstitamisse kaasa ei too. «Kõik mahub esialgsetesse plaanidesse ja ka rahaliselt eelarvestatud mahtudesse,» märkis ta.

Tehaste ehitamistel on palju ühist ja projektijuhtimise loogika analoogne. «Kaasata tuleb pädevaid tehnoloogiaeksperte. Tänu välisinvestorite tugevale oskusteabele on meie Paide piimatööstuse rajamise meeskonnas kindlus, et tehas tuleb tipptasemel,» ütles Veerits veendunult.

Samal ajal tehnoloogiahanke ja ehituspoole ettevalmistamisega käib ka tööstuse kollektiivi kokkupanek. «Eriti oluline on 10–15-liikmelise tuumiku moodustamine, kellega läheme Hollandisse pooleks aastaks väljaõppele täisautomaatikal põhinevasse tehasesse igapäevatööst osa saama,» lausus Veerits. «Usun, et Põhjamaadegi mõistes saame oma töötajatele pakkuda erialast superkoolitust. Väljaõppinud töötajate tuumik peab olema hiljem võimeline teadmisi teistele edasi andma. Tehases saab tööd orienteerivalt 150 inimest.»

Veerits märkis, et ootab hea meelega sooviavaldusi inimestelt, kes tunnevad vajadust muuta oma senist karjääri või on varem töötanud piimatööstuses ning soovivad naasta kunagisele tegevusalale ja tahavad ennast harida.

«Koostöös Järvamaa kutsehariduskeskusega koolitame juba

asju ja kasvasime iseseisvaks,» lausus ta. «Praegu on lastel palju ägedaid trennivõimalusi, mida minu nooruses ei olnud. Pojad käivad jalgpallitrennis ja põnevatel võistlustel, aga ka arvuti pakub suurt ahvatlust, nii et vanemad peavad jälgima, et hoida tasakaalu liikumise ja tubase tegevuse vahel.»

Toiduainetööstusega puutus tulevane piimatööstuse juht kokku juba gümnasistina, kui käis suviti Wõro Kommertsi kombinaadis lihalõikamisega taskuraha teenimas. «Pool tööelu olen olnud tegev toiduainetööstuses, pool tekstiili- ja mööblitööstusega seotud ettevõtetes,» märkis ta.

Kolme aastaga valmis ehitatud Viruvere vineeritehast ei jätnud Veerits maha kerge südamega. «Paidesse tulekut kaalusin mitu kuud, käisin E-Piima juhtidega rääkimas ja ka Hollandis investori piimatööstusi vaatamas,» ütles ta.

Paide piimatööstuse ehitamisel läheb kopp maasse järgmisel suvel. Tehnoloogiahange peaks lõpule jõudma aasta lõpuga. «Tehnoloogia dikteerib edasist mängu,» lisas Veerits.

2022. aasta sügisel paigaldatakse Paide piimatööstusse tootmisseadmed ja 2023. aasta alguseks on tehas Mingitel eluhetkedel valmis tööd alustama. satud kõrvuti tööta«Võin kinnitada, et Paide tehasesse ma inimestega, keda ostetav tehnoloogia hakkad väga austaon nüüdisaegseim ma. Kalevis oli heaks ja püsib edukalt töös aastakümneid,» nõuandjaks Mait selgitas Veerits. «Selle Nilson (Kalevi šoajaga võib tootmisliikolaadivabriku juht nide automatiseeritus areneda, aga need on de– toim). tailid, millega saab põhi-

teist gruppi tulevasi piimandusspetsialiste. Meeskonnaga liituda soovijad võivad kirjutada otse mulle meilile randel. veerits@epiim. ee,» julgustas ta, lisades, et kuna tehas töötab vahetustega ööpäev ringi, siis on oodatud ka inimesed, kellele töö vahetustes sobib.

Veeritsa hinnangul oli vineeritehase püstipanek paljuski samasugune. «Eelistasime töötajaid leida võimalikult kohapealt ja neid välja õpetada. Plaanime ka Paide tehases maksta inimestele väärilist töötasu, kohalikus mõistes kõrgemat, et inimesed oleksid rahul,» ütles ta.

Praegune viirusekriis on Veeritsa meelest mõjunud ühiskonnale ja ettevõtlusele kainestavalt. «Tore on, et meil on riigis jõudsalt arendatud mugavustehnoloogiaid, kuid raske aeg näitas, et rahvas tahab süüa ja katta põhivajadusi. Kriisi kulmineerudes kardeti, et olulisi toiduaineid hakkab nappima, aga kodumaised tootjad suudavad koduturule toota ja töödelda ning siinse tooraine väärindamine on riigi enesevarustatuse jaoks oluline,» arutles ta. «Ent alati saab paremini. Toorpiima veetakse praegugi päevas välja 600 tonni. Samavõrd peaksime kodumaist tööstust arendama teistes valdkondades. Ka metsanduses veame välja väärindamata ümarpuitu, mille pealt teenivad teised riigid.»

Paide piimatööstuse juht Randel Veerits on omal nahal tundnud, mis juhtub, kui tööd on

-

-

-

-

-

Usun, et Põhjamaadegi mõistes saame oma töötajatele pakkuda erialast superkoolitust.

Väljaõppinud töötajate tuumik peab olema hiljem võimeline teadmisi teistele edasi andma. Tehases saab tööd orienteerivalt 150 inimest. nii palju, et kaob tasakaal. Vineeritehast püsti pannes sai ta tunda läbipõlemist. Kolm aastat tagasi viis rahmeldamine selleni, et koduses olmeolukorras murdis Veerits väsinuna põlvekedra. Jalg vajas Põhja-Tallinna regionaalhaiglas opereerimist. «Ajal, kui mu põlv oli traatidega kokku pandud, ei jäänud mul ükski töö haiglavoodiski tegemata. Küll õpetas õnnetus paremini ennast jälgima ja piire tunnetama,» lausus ta.

«Ma olen tänulik, et abikaasal oli sel viiel kuul, kui karkudega käisin, võimalik mind sõidutada.»

«Muide, abikaasa lahkus 15 aasta järel toiduainetööstusest ja pani aluse pereärile, mis tegeleb madratsite ja voodite edasimüügiga. Vaat, kuidas minu varasem tegevus mööblitööstuses on teda mõjutanud,» peatus Veerits mõne sõnaga abikaasa tegemistel.

Uuesti läbipõlemise veerele sattumise vältimiseks on Veerits kehtestanud endale kolm reeglit: ööpäevas tuleb kindlasti magada kaheksa tundi, teha mõõdukalt sporti ja perega reisida. «Töö, eraelu ja hobid peavad püsima tasakaalus ja ennast tuleb jälgida: kui midagi on liiga palju, küll keha sellest märku annab,» lausus ta.

LK 7

Jõgeva valla möödunud aasta teoks kuulutati Viruvere külla vineeritehase rajamine. Tehase juht Randel Veerits (keskel) võttis auhinna vastu Jõgeva vallavanemalt Aare Olgolt ja vallavolikogu esimehelt Raivo Meituselt.

RIINA MÄGI

LK 8

Raamatupidamisteenus Personaliarvestus Ärikonsultatsioonid Dokumendihaldus www.positiivnetulem.ee +372 5346 1953 • sille@positiivnetulem.ee Pargi 10, Roosna-Alliku, 73201 Paide linn

EDU TOOB KESKENDUMINE PISIASJADELE

A SILJA RATT

asta eduka startija tiitli noppinud toiduelamusi pakkuva OÜ Tikupoiss üks eestvedajaid, Priit Palk, peab ettevõtte edukuse põhjuseks pisiasjadele tähelepanu pööramist. Kuigi esimesse tööaastasse jäi ka koroonakriis, suutis teeäärne restoran edukalt käima minna.

Tikupoissi avades oli ettevõtte eesmärk rajada kõige parem teeäärne restoran, mida Baltimaades nähtud on. Nüüd, mil Tikupoiss on tegutsenud aasta ja mõne kuu, ütles Palk, et nad tahaksid olla lausa maailma parimad, aga parim ei saagi kunagi valmis.

Mõte luua tankla kõrvale moodne maanteerestoran tekkis Palgi selgitusel eelkõige mujal maades ringi reisides. Üldse on eestlased nüüd rohkem ilmas ringi käinud ja oskavad maanteeäärsest söögikohast oodata midagi rohkemat, kui on ainult odav kiirsöögikoht.

«Oleme jõudnud sinnani, kus me ei pea tanklast tingimata burgerit ja hot dog'i ostma. Ei pea sööma kugistades ja kokakoolat peale jooma. Võime natuke aja maha võtta ja korralikuma eine süüa,» arutles Palk.

«Ma usun, et paljud ongi oma käitumist juba muutnud ning plaanivad Tallinna ja Tartu vahet sõites süüa lõuna- või õhtusöögi Tikupoisis.»

Aastakümneid toitlustuses tegutsenud Palk ütles, et uue koha avamise eel on alati väike hirm. Seda, et Tikupoiss ennast ära ei tasu, oli aga raske uskuda – asub ju restoran Eesti kõige tihedama liiklusega maantee ääres ja veel ristimikul.

«Siis oleks pidanud midagi päris nihu minema, kui me siin ei saaks hakkama,» märkis ta muiates.

Inimesed tunnevad hea asja ära

Samas tõdes Palk, et alati saab

paremini. Reedel ja laupäeval on järjekorrad küll pikad ja töötajatel käed-jalad tegemist täis, kuid maja võiks ju kogu aeg rahvarohke olla. Ka esmaspäeviti.

Ta on selles suhtes lootusrikas ja usub, et küllap inimesed tunnevad hea asja ära ja keeravad aina rohkem maanteelt korraks maha, et Tikupoisis väike peatus teha.

Kui näiteks Euroopa teeäärsete söögikohtade puhul torkab silma, et need on mõeldud pigem kiire peatuse tegemiseks, siis Tikupoiss on Palgi ütlust mööda aeglasem versioon. Euroopa toidukohtades on hästi palju saia ja võileibu, kuid eestlaste toidutarbimine on teistsugune: me ei taha süüa ainult saia nagu Itaalias või Prantsusmaal.

Palk sõnas, et inimestel on sageli ootus toit väga kiiresti kätte saada, kuid korralikuma eine valmistamine võtab aega. Suurema rahvahulga puhul on paratamatu, et toitu tuleb oodata kauem kui mõnes muus tanklas burgerit.

Maanteerestorani avades lubas Palk, et nende juures saavad söönuks kõik, spordimehest rekajuhini. Palk usub, et nii ongi läinud. «Klientuur on lai, ikka näljapõhine,» märkis ta naerdes.

Veidi üle aasta jooksul on Palgile paljude sööjate näod juba tuttavaks saanud. Ta on täheldanud, et Tikupoisis peatuvad sageli näitlejad, kellel on palju mööda Eestit ringi sõitmist. Palgile meeldib näha, kui samad inimesed uuesti ja uuesti sisse pööravad. Näiteks näitleja Indrek Taalmaa käib Tikupoisis angerjasuppi söömas.

Angerjasupp on Palgi meelest paljudele mokka mööda.

Kui tavarestoranis tuleks selle vana kooli delikatessi eest maksta kümme eurot, siis Tikupoisis saab roa kätte viie euroga. Üldiselt meeldivad inimestele lihtsad, aga hästi tehtud toidud. Näiteks on hitid veel OÜ Tikupoisi juhatuse liige Urmas Johanson on hobimesinik ning otsustas tarudega õnne proovida ka tankla külje all.

LK 9 Tikupoiss üritab rahvast meelitada ka laatade korraldamisega: tankla ümber ruumi jagub.

guljašš ja mulgipuder. Menüü pole Palgi sõnul palju muutunud. Eesmärk on hoida seal vanu häid toite, aga ka midagi uut, et ei läheks igavaks.

Väike samm ringmajanduse poole

Tikupoiss püüab kasutada ka kohalikku toorainet, kuigi alati ei pruugi see lihtne olla. Mõni koostööpartner on ise oma tooteid pakkuma tulnud, pigem on koostöö välja kujunenud iseeneslikult. Praegu hangitakse kartulid Adavere kandist, lambaliha ja kurgid tulevad samuti lähedalt.

Palk sõnas, et mõni kohalik toit on küll põnev, aga liiga nišitoode. Näiteks võiksid nad müüa Kalamatsi meierei kitsejuustu, kuid eestlased pole kitsejuustuga veel nii sina peal, et müük end ära tasuks.

Septembri teises pooles oli Tikupoisis laat ja konkursi korras valiti välja mõni kohalik toode, mis tanklasse müügile võeti.

Palk usub, et toiduvalik on neil kindlasti Eesti parim.

Ta selgitas, et tankla tegutseb küll Alexela nime all, aga et tegu on frantsiisiga, siis võivad nad pakkuda laiemat ja omanäolisemat kaubavalikut.

Ilmselt pole palju selliseid tanklapoode, kust võib müügilt leida näiteks jaanalinnumuna.

Kanamunadega on Tikupoisis veelgi lihtsam, sest kanu peavad nad ise. Palk sõnas, et kanu on umbes 30 ja iga päev on võtta mitukümmend muna.

«Tundub, et kanad on õnnelikud,» lisas ta naerdes.

Tikupoisi kondiitritooted ongi valmistatud kohapeal oma kanamunadest.

Aga miks peaks üks toidukoht kanu pidama? Palk selgitas, et kuna terve maailm üritab liikuda jäätmevaba majandamise poole, siis ei saanud nemadki kõrvale jääda. «Fakt on see, et toitu jääb ju alles. Kuhu see siis panna? Selle võib panna lihtsalt prügisse, komposti või võtta linnud, kes sellest kõhu täis söövad ja rõõmuga mune munevad,» lausus ta.

Kanadest üle jääv toit läheb kompostiks.

Kanu pidada on Palgi ütlust mööda lihtsam kui mesilastega toimetada. Et üks omanikest on mesinik, siis kantakse nendegi eest hästi hoolt.

Nii püüdleb Tikupoiss tasapisi ringmajandusmudeli poole.

«Maailm muutub ja meie peame samuti muutuma,» ütles Palk.

Ta lisas, et suviti kasutavad nad ka päikesepaneelidest saadavat energiat. Lärmakate ja tossavate muruniidukite asemel toimetavad tankla ümber vaiksed robotniidukid.

Eelkõige maksab kvaliteet

Palk märkis, et hindade poolest kiputakse Tikupoissi kalliks pidama. Et uue maja ehitus oli paratamatult kallis, tuleb see raha kuskilt tagasi teenida. Pealegi on vahe, kas võtta eine uuest moodsast maanteeäärsest restoranist või mõnest pisikesest toiduputkast, mida pole võibolla 15 aastat remonditud.

«Meil on natuke kallim, aga meil on hea tooraine, siin on ilus keskkond, hea teenindus ja muud lisaväärtused,» põhjendas Palk. «See ilu siin majas maksabki ja kui tahad, et oleks suur parkla, puhas WC, hea teenindus, laste mänguväljakud ja kõikvõimalikud lisad, siis selle eest tulebki rohkem maksta.»

Palgi meelest on nad küllaltki enesekindlad ja püüavad teha tõesti head asja, seetõttu usuvad sedagi, et hind on teenuseid ja tooteid väärt.

Toidu kvaliteedist vähem tähtis pole interjöör, kus seda toitu serveerida. Palgi ütlust mööda peab sisekujundus üllatama ja olema äge. Omanäoline disain tegi aga hoone märksa kallimaks.

Sisekujunduse tegi lihtsamaks asjaolu, et see lähtus Tikupoisi tootemargist. Palk selgitas, et sellest ajast peale, Kevadel avas AS Alexela juhatuse esimees Aivo Adamson Tikupoisis Baltimaade moodsaima ultrakiire elektriautode laadimispunkti.

kui Mulgi kuues mehe kuju Paia risti püsti pandi, sai sellest teeristist Tikupoisi ristmik. Nii ei tekkinud nimevalikul mingit kahtlust: Tikupoiss oli ainus tõsine variant.

Sisekujunduses on kasutatud Tikupoisi värviskeemi mustvalge-punane ja ka kollast, puitu ja Mulgi mustrit. Kokkuvõttes taheti luua hubane ja mõnus keskkond.

Vaeva on nähtud ka maja ümber. «Meil ei ole lihtsalt tankla, saiad, asfalt ja tualett.

Maja ees on aedniku istutatud lilled ja tanklas duširuumid. Me tahame teha asju paremini ja ägedamini – kõik on pisiasjades kinni,» lausus Palk.

Ta lisas, et iga inimese naeratus ja ohhoo-elamus annab ka Tikupoisi meeskonnale energiat. Uute asjade loomisel lähtuvad nad paljuski iseenda vajadusest. «Mõtleme, mida me ise tahaksime saada ja miks inimesed peaksid suure tee pealt meie juurde sisse keerama,» ütles Palk.

Korraga püütakse keskenduda võimalikult paljude huvigruppide vajaduste rahuldamisele. Näiteks võib kohalik inimene tulla pakiautomaadist pakki või pangaautomaadist raha võtma ja ostma ühtlasi lõunaks ühe kohvi ja koogi.

Lastega pikal sõidul olevad pered saavad peatuda toekamaks lõunasöögiks ning lapsed võivad autos istumisest tekkinud tüdimust mänguväljakul või kanu uudistades välja elada.

Palk usub, et nende edu võti ongi ilmselt detailide peale mõtlemises. «Kui näeme, et inimesed käivad siin, on rahulikud ja õnnelikud ning tänavad, siis läheb hästi,» ütles ta. «Meie eesmärk on võimalikult palju rõõmsaid ja rahulolevaid kliente ning võimalikult vähe rahulolematuid kliente.»

Töötajaid leida pole lihtne

Arenemisruumi on Priit Palgi meelest alati. Kõik teevad vigu ja oluline on neid tunnistada. Üheks arengukohaks peab ta praegu teeninduse kiirust. Inimesed peavad küll arvestama, et Tikupoiss ei ole kiirtoidukoht, kuid eeldada, et nad jaksavad oodata praadi 45 minutit, on samuti vale.

Sellest, kuidas leida väikese asustusega piirkonnast häid ja motiveeritud töötajaid, võiks Palgi ütlust mööda eraldi loo kirjuta-

• •

Fasor Ehitus OÜ

LK 10 Mitmekülgne ehitusettevõte Järvamaal.

Oleme spetsialiseerunud tööstushoonete, korteriühistute ning eramute renoveerimisele.

Töid tehakse üle Eesti!

• SOKLITE SOOJUSTAMINE • VIIL- JA LAMEKATUSED • FASSAADISOOJUSTUS • • MAALRITÖÖD • IMBKAEVUDE EHITUS • UNIKIVI PAIGALDUS • RÕDUDE RENOVEERIMINE

Katuse haldaja meelespea:

1. Kontrolli katuse seisukorda vähemalt kaks korda aastas: kevadel ja sügisel, kui katusele koguneb lehti ja prahti, siis sagedamini. Kindlasti kontrolli katuse seisukorda pärast tormi (tuule kiirus 18 m/s ja enam).

2. Ära käi katusel asjata, ära kasuta seda päevitamise, suitsetamise vms kohana. Vajadusel liigu katusel vaid selleks ettenähtud käiguteedel.

3. Puhasta katust pehme harjaga, teravaservalised esemed nopi käsitsi. Ära kasuta koristamisel labidat ega muid teravaid esemeid.

4. Puhasta vihmavee äravoolulehtrid ning veendu, et vesi voolab takistamatult.

5. Talvel korista katuselt lund ja eemalda räästasse kogunenud jääpurikad, et need ei muutuks ohtlikuks madalamal asuvale katuse osale või all olevatele objektidele.

6. Kui lumekihi paksus ületab juba 30 cm, siis puhasta lumest kõikide läbiviikude, alarõhutuulutite ja muude katusest väljaulatuvate elementide ümbrused.

Renoveeritud korteriühistud

(Ristiku 3 ja Ristiku 6 Paides, Türil Ravila 14 ja Ravila 7, praegu töös Kraavi 1)

7. Lumekoristusel jäta katusele umbes 10 cm lumekiht. Ära viska lund ülemiselt tasapinnalt alumisele, ära tekita katusele lumekuhilaid.

8. Eemalda jääd, aga ära tee seda raiudes.

9. Kui katusel tehakse seadmete hooldus- või paigaldustöid, kaitse katusekatet. Paigalda raskete esemete alla kõva ehituspapp või mõni muu materjal, mis hoiab ära katusekatte kahjustused. Ära ladusta esemeid ja materjale katusele.

10. Kui märkad katusekatte kahjustusi või muid defekte (näiteks lahti rebenenud räästaplekid, augud katusekattes jmt), siis võta ühendust Eberman Grupp OÜ-ga.

11. Pöördu Eberman Grupp OÜ poole ka kõikide ehituslike tööde puhul katusel, näiteks läbiviikude tegemine, antennide, reklaami paigaldamine, uue räästasõlme ehitus seinte soojustamisel jne.

Meie tehtud tööd: Paide põhikooli katus (pildil), Eesti Pagari lamekatus jpm.

Külasta meie kodulehte www.eberman.eu Võta ühendust info@eberman.eu, tel 5566 6039

da. Tallinnast või Tartust inimesi piltlikult öeldes keset põldu tööle ei meelita, aga kohalike seast on raske leida restoranitöö kogemusega kokka või klienditeenindajat, kes saab tipptunni koormusega hakkama.

Siin tulebki mängu töötajate koolitamine, mis on keeruline ja pidev tegevus. Palk sõnas, et tööjõu liikumist on olnud üsna palju. Enamasti on lahkumise põhjus selles, et inimesed lihtsalt ei pea koormusele vastu.

Et ta oleks liiga karm ülemus, seda Palk ei usu. «Mitte mina pole nõudlik tööandja, vaid klient on nõudlik. Võime ka kaks tundi praadi välja anda, aga iseasi, kas see kliendile sobib,» ütles ta naerdes.

Palk eelistab inimesi, kes ei tee tööd mitte ainult raha teenimise eesmärgil, vaid ka kirest eriala vastu.

Kõige suurem kordaminek on Palgi meelest see, et inimesed on olnud enamjaolt rahul ja võrreldes eelmise aastaga on tunda ka käibetõusu. Omaette saavutuseks peab ta sedagi, et on õnnestunud Tikupoissi töötajaid leida, nad hästi tööle panna ja kvaliteeti hoida. Inimeste soov areneda on väga oluline.

Tikupoisi esimesse tööaastasse jäi ka koroonalaine üleelamine, mis põhjustab toitlustusettevõtjale peavalu siiani. Palk sõnas, et viiruse majanduslik mõju andis majas palju tunda, kuid selles suhtes olid nad vaprad, et hoidsid kogu kevade uksi lahti. Töötajad olid maskides ja julgemad käisid kohapeal söömas. «Olime lahti just selle pärast, et me ära ei kaoks,» ütles Palk. Alustava ettevõttena oleks kolmeks kuuks uste sulgemine kindlasti halb otsus olnud. «Riskisime natuke töötajate tervisega, aga õnneks ei juhtunud midagi.»

Palk lisas, et töötajad kannavad ka praegu suuremate ürituste ajal maske. Kui üks töötajatest saaks viiruse, peaks maja sulgema, seetõttu tuleb tervisenõuetest karmilt kinni pidada.

Edu tuli koroona kiuste

Mitu Järvamaa toitlustusettevõtet hakkas koroonakriisi ajal inimestele toitu koju viima ja kaasa müüma. Palgi meelest oli see tol hetkel ainuke lahendus, kuidas ellu jääda. Tikupoiss küll toidu kojuviimist ei pakkunud, seeeest karbiga kaasa ostmist küll.

Palgi ütlust mööda oli e-pood ja ettetellimise võimalus mõttes juba varem, koroonaviiruse tulek lihtsalt kiirendas seda.

Kuigi praegu on olukord pü-

Tikupoisi avamisel esines Laura Prits.

sivam kui kevadel, on inimesed endiselt ettevaatlikud. Näiteks septembri lõpus korraldatud Kesk-Eesti talulaadale ootasid nad rohkem rahvast, kui kohale tuli. Peale selle olid paljud laadalised pelglikud ega julgenud toitegi mekkida.

Veidi jääb Palgile mõistmatuks, miks ei ole riik praegu piire kinni pannud, et viiruse levikut kontrolli alla saada. See otsus aitaks ka siseturismi hoogustada ja välismaalt ei toodaks enam uusi haigusjuhtumeid sisse.

Kokkuvõttes pole praegu teha muud, kui loota olukorra leevenemist. «Ei jõua ära oodata, kuna see jama läbi saab,» ütles Palk.

Allaandmisele Palk ei mõtle.

Toiduäri on raske selles suhtes, et kui suured investeeringud on tehtud, siis tuleb raha tagasi teenida. «Me peame olema edukad,» sõnas ta.

Tuleviku kohta märkis Palk, et autopesula on neil veel puudu. Võimalik, et ühel päeval see tuleb. Eelkõige kohalikele

mõeldes on kavas hakata korraldama restoraniõhtuid. See tähendab, et maja läheb varem kinni, lauad kaetakse linadega, kutsutakse kaugemalt mõni peakokk ja hea muusik.

Palk usub, et 50 inimest suudaksid nad ikka vastu võtta ning bändi ja jalakeerutuse kõrval neile head õhtusööki pakkuda.

Edaspidi plaanib Tikupoiss korraldada veel laatasid ja miks mitte ka jõulumaad.

Palk on kuulnud inimestelt tagasisidet, et ka mujal võiks Tikupoisi-sugune koht olla. «Üks laps ütles ükskord, et kahju, et Tikupoissi praami peal pole,» ütles ta naerdes. «Eestisse mahuks kaks Tikupoisi-laadset kohta veel, üks näiteks Narva poole ja teine Pärnu kanti.»

Palk ei tõtanud ütlema, et Tikupoiss oleks kuidagi ajast ees. Küll usub ta, et neil on õnnestunud maha panna teatud mõõdupuu. «Kui keegi hakkab uut tanklat ehitama, võiks ta mõelda küll, et kõrval oleks ka korralik toidukoht,» lausus ta.

Tikupoisi üks eestvedajaid Priit Palk leiab, et teeninduskultuuri saab alati paremaks lihvida.

LK 11

Tikupoisi kanad kannavad hoolt selle eest, et toit valmiks värsketest munadest.

Töötajate leidmine pole keset põldu lihtne, kuid Tikupoisil on see siiski õnnestunud.

DMITRI KOTJUH

LK 12

NAISED AJAVA TASAKAALUKA

E

ANNE PÕDER

www.rekmar.ee

Rekmar Ehitused OÜ tegeleb üldehitustöödega, pakkudes oma teenused nii korteriühistutele kui ka äri- ja eraklientidele.

Soojustame fassaadid, soklid ja vundamendid. Laome müürid ja viimistleme need. Kaitseme tehtud tööd katusega nii eterniidist, kivist, kui ka plekist.

ÜLDEHITUSTÖÖD • KATUSED • FASSAADID

Pärnuvälja 3, Paide | info@rekmar.ee Tel 5813 4565

ttevõtete eesotsas ei näe naisi kuigi sageli.

Ometi on just naised need, kes tüürivad ettevõtteid sageli isetult ja järjekindlalt, seljatades kõikvõimalikke takistusi, mis nende teele ette satuvad.

Oma teekonnast ärimaailmas räägib kolm naisjuhti, kes on ettevõtet ohjanud pikki aastaid.

Martsipaniäri pidaja sattus õigel ajal õigesse kohta Säreveres tegutsev Convi Food Sweets OÜ eesotsas on juba 18 aastat olnud Anu Zinovjev. Seda, et temast võiks kunagi saada ärinaine, ei osanud ta uneski ette näha, kuid naiselik jonn toimiv ettevõte päästa andis selleks tõuke.

Zinovjev selgitas, et tema side martsipanist kaunistusi valmistava ettevõttega ulatub ligi 27 aasta taha. «Toona sai ettevõte alguse norralasest, kes ei tahtnud enam Poolast martsipaniroose osta, vaid kasutas ära tärkava Eesti riigi soodsad ärivõimalused, hakates neid tootma hoopis Türil,» meenutas ta.

Zinovjev oli selles ettevõttes tootmisjuht, korraldas tööd ja täitis tellimusi. «Ajad muutusid ning siis, kui firmal olnuks mõistlik areneda ja laieneda, kiskus asi hoopis kiiva ja välja kuulutati pankrott,» lausus ta.

Seda, kuidas toimiv ettevõte ja seal töötanud inimesed kõrvale heideti, oli Zinovjevil aga valus vaadata. Tootmisse oli just hiljuti tehtud investeeringuid ning kliendid olid olemas.

«See viiski mind mõttele, et kui norralased enam ei taha ega jaksa, siis äkki saame ise hakkama. Ma ei muretsenud üksnes oma töökoha, vaid ka teiste pärast,» lausus ta.

Nii haaraski Zinovjev võimalusest kinni ja päästis mis päästa andis. Ta ajas välja veterinaarja toiduameti loa edasi tegutsemiseks ning asus 2002. aasta suvel ettevõtte etteotsa. «See polnud lihtne, sest tegemist oli ju pankrotti läinud firmaga, mille suhtes oli usaldus kadunud ja võlad üleval. Eestis firmat esindanud nägu olin ju olnud samuti mina ning nüüd pidin tõestama, et kõik hakkab olema teisiti,» ütles ta.

Tasapisi sai Zinovjev hankijatega asjad ära klaaritud ja võitis klientide usalduse tagasi. Äri hakkas vaikselt edasi veerema ilma, et töötajad, ekspordipartnerid ja hankijad oleksid muutunud. «Puhusin firmale eluvaimu sisse ja jätkasin sealt, kus asi pooleli jäi,» märkis ta.

Kust tal see julgus ja ettevõtlikkus tuli, seda ei oska Zinovjev tänase päevani öelda.

«Küllap tuginesin oma senisele kogemusele ja naiselikule vaistule. Tahe ettevõtet päästa oli nii suur, et muule sel hetkel ei mõelnudki,» lausus ta.

See, mis järgnes, oli aga igal juhul talle meelepärane. «Olin rahul ja õnnelik, et mul oli vabadus ise otsustada ning teha valikuid,

Anu Zinovjev on martsipani Säreveres tootnud juba aastakümneid. mis arendasid ettevõtet edasi.

Just selle taha norralasest ettevõtjal asi takerduski,» ütles ta.

Zinovjev ei salgagi, et ettevõtte jalule saamiseks tuli hullu moodi tööd rabada, kuid seda teevad eestlased niikuinii kogu aeg, selles suhtes ta teistest ei erine. «Minu õnn oli see, et mu ümber olid töötajad, kes soovisid sama, mida minagi ning olid valmis ennastsalgavalt pingutama. Mõni töötab siiani minu ettevõttes, ühiselt oleme loonud kokkuhoidva tööpere, mille maine on kohalikus kogukonnas hea ja kuhu tahetakse tööle tulla,» lausus ta.

Ettevõtjana teab Anu Zinovjev hästi, et väikeses kohas on head töötajad suurim rikkus.

Neid tuleb hoida. «Loomulikult on olnud liikumisi ka minu ettevõttest. Kes tahab midagi rohkemat saavutada ja kuhugi areneda, kes tahab edasi õppida, kellel ei pea tervis vastu ja nii edasi,» arutles ta. «Aga mulle teeb rõõmu see, et kohalikud tulevad ise ennast pakkuma ja ka töötajad on soovitanud kohti oma tuttavatele. See on suur tunnustus.»

Töötajate arv pole ettevõttes Zinovjevi sõnul oluliselt suurenenud ja see polegi olnud eesmärk.

«Kui alustasime umbes 15 inimesega, siis praegu on meid 24.

Tootmise suurenedes püüdsin pigem arendada tehnoloogiat, et palju töid teeksid ära hoopis masinad,» ütles ta.

Seda ennekõike eesmärgil säästa töötajate tervist ja tõhustada tootmist. «Osa toimingute puhul ei pääse me käsitööst niikuinii. Aga kui ma tean, et midagi annab masinate abil ära teha, siis olen seadmed välja otsinud ja ettevõttesse hankinud.

Need hetked on olnud minu väikesed võidud,» selgitas ta.

Masinate eest hoolitsemine ja nende seadistamine on midagi sellist, mille Anu Zinovjev usaldaks pigem meesterahvale.

«Ma kardan masinaid. Tean küll, mida nendega teha saab, aga see, kuidas need toimivad, on juba teine teema,» märkis ta.

Zinovjev lisas, et õnneks on tal abiks abikaasa Sergei, kes on samuti ettevõttes tööl ja tegeleb just nende asjadega, milleks temal aega ei jagu. Abikaasa õlul ongi tootmisseadmete hooldus, remont ja seadistus.

Samuti pildistab ta tooteid, paneb kataloogidesse ja arendab kodulehekülge. «Need tööd nõuavad kannatlikkust. Minul seda pole. Olen naiselikult kärsitu loomuga,» sõnas ta.

Sergei mõte oli ka rajada Türile maiustuste pood Õige Magus. Anu Zinovjev selgitas, et kuna ettevõtte suundumus on eksport, polnud neil kohta ega võimalustki, et tooteid Eestis müüa. «Paraku soovisid meilt tooteid osta ka kohalikud kodutordimeistrid ja nii ei jäänudki neil üle muud, kui tehase ukse taha tulla. Otsustasime, et tuleb teha kauplus, kust saab meie toodangut ja muudki magusat osta,» selgitas ta.

Poele sobiv asukoht leidus Türil toona Eesti Posti käsutuses olnud majas. Nüüd on kauplus tegutsenud seal kaheksa aastat.

«Oleme kohalike laste lemmikud. Nii tore on näha, kuidas juntsud pärast kooli poodi tulevad, ranitsa põhjast taskuraha

AD ÄRI ALT JA TARGALT

KOMMENTAAR

REET LAJA

DMITRI KOTJUH

otsivad, et ennast magusa ampsuga premeerida. Viskame omakeskis naljagi, et viime poes väikestviisi matemaatikatunde läbi, lastes lastel rahaga teha lihtsaid arvutusi,» lausus ta.

Ettevõtjaks hakkamist pole Anu Zinovjev kunagi kahetsenud. «Mul on vedanud, et minu kõrval on olnud toetav mees, kellega koos oleme saanud kasvatada üles kolm last nii, et nad pole pidanud millestki ilma jääma,» ütles ta. «Olen mõelnud, et kui oleksin olnud üksi, siis võib-olla oleksin mingil hetkel käed üles tõstnud ja otsustanud pere kasuks.»

Just pere ja kohusetunne laste eest hoolitseda ongi Zinovjevi hinnangul need, mis sageli naisi ettevõtluse juurest eemale hoiavad. «Aga ka julgus riskida. Usun, et naistele pole loomuomane tundmatus kohas vette hüpata. Minul selles suhtes vedas, sest olin õigel ajal õiges kohas ega riskinud suurt millegagi. Ma teadsin, mida tegema pean ja mis on eesmärgid,» ütles ta.

Käsitööõpikute nüüdisajastamine pani aluse uuele kirjastusele 18 aastat tagasi sündinud Saara kirjastus, mille ärinimi on Saarakiri OÜ, tuli turule täitma tühimikku, mille kahe naise ettevõtlik vaist targalt ära tundis.

Anu Pink oli koolis käsitööõpetaja ning polnud sugugi rahul, et sel alal puudusid lapsi innustavad ja tänapäevased

õpikud. Anneli Kenk töötas Järva Teatajas kujundaja ja küljendajana ning teadis, kuidas pildid ja tekstid trükistes elama panna.

Anneli Kenk meenutas, et kuna nad olid Pingiga kunagi korraldanud Türi noorte kunstipäevi ning tunnetanud omavahelist head klappi ja sarnast mõttemaailma, sattusidki nad käsitööõpikute teemat arutama. «Anu oli kindel, et õpikud vajavad uuendamist, ja tal oli visioon, millised need peaksid sisu poole pealt välja nägema.

Mina oskasin tema mõtted arvutis trükivalmis panna. Nii meie ettevõte ja koostöö alguse saigi,» selgitas ta.

Kenk ütles, et kahel nullist alustanud naisel oli tõestamist omajagu. «Ennekõike pidime kulutama haridusministeeriumi uksi ja selgitama, miks on uut õpikut vaja, ning kooskõlastama selle õppekavaga,» lausus ta.

Päris nii see ju pole, et igaüks võib õpiku välja anda. «Tänapäeval on seda juba lihtsam teha, kuid sel ajal oli veel kombeks, et välja anti üks õpik ja kõik koolid pidid seda kasutama.»

Olukord oli sel hetkel Kengi selgitust mööda siiski muutumas ja õppematerjalide turg monopoolsest seisundist väljumas. «Kohe, kui oma esimese kudumisõpiku valmis saime, kihutasime mööda Eestit ringi, et seda koolides tutvustada. Õnneks veendusid õpetajad ise ka õpiku headuses ning sealt edasi

Eesti naisuurimus- ja teabekeskuse (ENUT) juhatuse esinaine Vabaühendused nagu naiskoolituse keskus, Eesti ettevõtlike naiste assotsiatsioon (EENA), Eesti naisuurimus- ja teabekeskus (ENUT), hiljem ka ETNA Eestimaal ja teised on üle 25 aasta innustanud ja toetanud naiste ettevõtlusega alustamist ja ettevõtlusega jätkamist.

Oleme kogenud, et naistele on vaja innustust ja tuge mentorite kaudu ning ettevõtlusteadmisi ja eeskujusid selles valdkonnas.

Meestel on olnud rohkem välja kujunenud võrgustikke, kust tuge ammutada. Tihti on meestel olnud ka rohkem raha, millega ettevõtet alustada, ja pangadki on olnud altimad meestele ettevõtluseks laenu andma.

Hoolduskohustused on ikka veel rohkem naiste õlul, kuigi samm-sammult võtavad ka mehed neid kohustusi kanda.

Kuigi ENUTil pole olnud ressursse uuringuid teha, siis kogemuste põhjal võime öelda, et huvi ettevõtluse vastu on naistel alati suur olnud. Ainuüksi sügiseti korraldatud ettevõtluskonverentsidele on kogunenud mitusada ettevõtjat-naist. Nii tulevad ka kontaktid naiste vahel.

Seal anname välja meeneid naistele, kes on üle 20 aasta ettevõtluses vastu pidanud. Sel sügisel tuleb konverents 18. novembril, aga pole veel selge, kas saame kokku virtuaalselt või osaliselt virtuaalselt ja osaliselt silmast silma.

Kui nüüd mõelda selle peale, et mitte kõik naised pole ettevõtluses üle kümne aasta vastu pidanud, siis see on täiesti normaalne asjade käik. Elu areneb tänapäeval nii kiiresti, et tahetakse vahepeal muud proovida ja seejärel näiteks kas samas või mõnes muus valdkonnas jälle ettevõtlusega edasi minna.

Tööelus ei ole ju ka ammu enam nii, et töötatakse ühes ettevõttes või organisatsioonis 30 aastat, vaid õpitakse veel midagi juurde ja liigutakse iga viie-kuue aasta pärast edasi. Sügisesed ettevõtlusnädalad on juba aastaid ka naistele toeks.

LK 13

LK 14 oli juba lihtsam järgmiste õpikutega välja tulla,» meenutas ta.

Riburada said õpilased Kengi sõnul heegeldus-, õmblemis-, tikkimis- ja teiste kooli käsitöötundide tarvis õppematerjale ning sealt kõrvalt hakkas tulema tellimusi ka teistele käsitööraamatutele. «Asi läks hooga käima, aga paratamatult vajasime arenguks raha. Nii sai tehtud taotlus ettevõtluse arendamise sihtasutusele, mis toetaski meie arvutite ja tarkvara ostu. Sealt edasi oli juba märksa lihtsam minna,» lausus ta.

Kenk ei eitanud, et veetis koos Anu Pingi ja teiste töötajatega algusaastail tööl pikki tunde. See polnudki mingi ohver, sest lapsed olid mõlemas peres küllaltki suured ning abikaasad toetasid ettevõtmist igal võimalikul moel. «Tegime asja, mis pani meil silmad särama ega tundunud üldse raske,» sõnas ta.

Raamatute väljaandmise kõrval ei saanud tegemata jätta ka turundustööd. Anneli Kenk märkis, et mööda Eestit ringi sõita ja tooteid tutvustada tuli ka edaspidi, sest sa võid välja anda kuitahes häid raamatuid, aga kui keegi neid ei osta, on sellest vähe kasu. «Nii tuli otsida teid, kuidas raamatud jõuaksid inimesteni, kes neist rõõmu tunnevad,» lisas ta.

Raamatute väljaandmise kõrvale tulid sujuvalt reklaamtrükised ja teiste autorite loomingu kirjastamine. Pall veeres kenasti, kuid ahneks nad ei läinud ja teiste kirjastuste mängumaale ei trüginud. Fookuses oli ikka käsitöö ja kõik sellega seonduv.

Kenk ütles, et nad pole kunagi tunnetanud, et mehelikus ärimaailmas vaadataks nende kui naiste peale viltu või umbusaldavalt. Võibolla tegelevad nad kir-

jastusvaldkonnas sedavõrd naiselikul alal, et seda nišši olnuks meestel raske täita. Kuid seda, et neid vaadati imelikult asukoha tõttu Türil, said nad tunda küll.

«Suhtumine oli selline, et kus te seal neid raamatuid teete. Õmblete ise kokku või,» meenutas Anneli Kenk ja lisas, et nii mõnigi ärimees ei mõistnud, et ettevõtlust on võimalik arendada ka väikelinnas.

Pink ja Kenk jäid iseendale kindlaks ja neile Türil äri ajamine sobis. Kui rääkida veel naisettevõtja vaatenurgast, siis aitaski Kengi meelest just asukoht kaasa sellele, et nad said muretult oma asja teha. «Olime ju naistena oma kodudele ja peredele piltlikult öeldes kiviviskekaugusel ning see oli kahtlemata suur boonus,» sõnas ta.

Rajanuks nad oma äri Tallinna või Tartusse ja pidanuks selle pärast palju kodust kaugel viibima, võinuks asjad minna teistmoodi.

Kenk ütles, et aastatega on Saara kirjastusest saanud elustiiliettevõte, kus tehakse seda, mis teeb hingele pai. Õnn on teha seda, mida oskad ja mis meeldib.

«Meie juurde on tulnud tööle inimesed, kes oma tööd armastavad ja mõtlevad nagu meie. Samuti on tööga tihedalt seotud meie pered,» ütles Kenk. «Nad on aidanud kaasa arvutipargi täiustamisele ja hooldamisele, lapsed on käinud modellideks ja täitnud ettevõttes tööülesandeid. Kõik, kes on soovinud, on sellest omal moel osa saanud.»

Kenk märkis, et ega nad peagi Anuga ennast mingiteks juhtideks, pigem on nad kõik üks tööpere. Seda enam, et Saarakiri on ju väikeettevõte, kus töötab ainult seitse inimest.

Põhjus, miks ettevõtluses naisi harvem kohtab, on Anneli Kengi meelest naiste alalhoidlikkus.

«Naistele on loomuomane mitte võtta suuri riske. Nad vajavad ettevõtlusse sukeldumiseks rohkem veenmist ja innustust.»

Saara kirjastuse juhatajal Anneli Kengil on tulnud ettevõtlikkuse ja tubliduse eest vastu võtta mitmeid toredaid tunnustusi.

Samas on ettevõttel Kengi ütlust mööda palju partnereid.

«Teeme koostööd paljude autorite, tõlkijate ja toimetajatega, kes on meile sama olulised kui oma töötajad. Seega väärtustame igat inimest ja püüame asju ajada nii, et meil oleks hea ja toimiv koostöövõrgustik. See annab ettevõtjatena meile teatava turvatunde,» selgitas ta.

Põhjus, miks ettevõtluses naisi harvem kohtab, on Anneli Kengi meelest naiste alalhoidlikkus. «Naistele on loomuomane mitte võtta suuri riske. Nad vajavad ettevõtlusse sukeldumiseks rohkem veenmist ja innustust,» põhjendas ta.

Samas on naised Kengi meelest äris vägagi hoolivad ja kestlikud ning leiavad raskus-

test alati tee välja. Ta tõi selle tõenduseks näite: «Meil tulid trükist raamatud, mille seest avastasime esmavaatlusel omajagu praaki. Meie naiselik ja säästlik meel ütles, et sordime kõik kastid läbi ja korjame praakeksemplarid välja. Mõistagi oli see suur ja aeganõudev lisatöö. Seda kuuldes ütles üks ärimees, et teeme mõttetut tööd. Sellistel puhkudel vaadatakse kümme kasti läbi, kui 50 protsenti nendes on praak, saadetakse terve partii tagasi ning nõutakse selle asemel uut ja veatut partiid. Meile oli selline käitumine vastuvõtmatu.»

See tähendanuks ebameeldivusi koostööpartneriga ja keskkonna säästlikkusele mõeldes arutut raiskamist. Nende soov oli

päästa tehtud tööst võimalikult palju ja minna, rahu südames, edasi. Mis sellest, et selle nimel ohverdati oma aega.

Anneli Kengi meelest ongi just selline mõtteviis naisjuhtidele omane ja viib neid äris edasi, ükskõik mis alal nad ka ei tegutseks. Õmblusettevõtja sai tuule tiibadesse mentori toel Kärus tegutseva OÜ Traageldaja juht Heli Sillaots on ettevõtte eesotsas trooninud juba 26 aastat, kuid on seda teinud juhuse ja kokkulangemiste tahtel.

Tema tööinimesetee algas õmblejana üle Eesti tegutsenud Lembitu Käru filiaali õmblussalongis. Kui suurettevõte kaotas kõik oma tootmisharud, jäi ta tööta. Parasjagu oli perre laps

sündinud ja nii võttis Sillaots mõneks ajaks aja maha.

Kui aeg oli sealmaal, et uuesti tööle asuda, polnud väikeses Kärus kuhugi minna. Sillaots märkis, et õmblusoskus oli tal ju olemas ja nii otsustasid nad sõbrannaga hakata omal käel rõivaid õmblema. Neist said tellimustöid tegevad rätsepad, kuniks Eestisse hakkas massiliselt voolama humanitaarabi ja inimesed ostsid kõik oma rõivad niinimetatud teiseringipoodidest. «Siis polnud oluliselt kallima hinnaga rätsepatööd enam kellelegi tarvis, ainult ettevõtted, kes vajasid kitleid või ühesuguseid töörõivaid, jäid veel klientidena alles,» ütles ta.

Kummitav töönappus ajendas Sillaotsa maailmas ringi vaatama. «Hakkasin käima Soomes messidel ja uurisin, millisele õmblustööle oleks seal turgu. Selgus, et lasterõivastele. No siis andsime aga tööle pihta ja asi hakkas va-

LK 15 hendajate kaudu arenema. Võtsime töötajaidki juurde. Naersime juba, et meie õmmeldud viigipükstes käivad kõik Soome lapsed ringi,» meenutas ta.

Paraku oli töö nii odav, et suurt tulu sellest ei tõusnud. «Tulime ots otsaga kokku ja elasime kuidagi ära. Mõnda aega sellest piisas, kuid hakkasin üha enam tunnetama, et selline rassimine pole jätkusuutlik,» ütles Sillaots.

Rahutu naisehing hakkas muid võimalusi otsima. «Juhus ja õnn viisid mu kokku ühe Soome õmblusfirma juhiga, kes tegeles sisustustekstiilide valmistamisega. Läksin tema juurde 1998. aastal selle valdkonna erisusi õppima. Ta oli mulle mentor. Näitas ära kõik selle ala peensused ja hankis esimese suurema tellimusegi,» lausus ta.

Traageldaja esimene kardinatellimus tuli ühelt Soome hotellilt. «Saime suurepäraselt hakkama ja nii oli mu mentoril julgust minu ettevõtet ka teistele soovitada. Siis hakkas selguma, et ta plaanib oma äri otsi kokku tõmmata ja minu väljaõpetamine oli justkui teatepulga edasiandmine. Olen talle selle eest väga tänulik,» selgitas Sillaots.

Nii hakkasid riburada sisustustekstiilide tellimused suurenema ja väike apteegimaja Kärus jäi Traageldajale väikeseks. Et uues lasteaiahoones oli ruumi üle, koliski Sillaots ettevõtte sinna rendipinnale. «Mäletan, et algul oli sada ruutmeetrit meile justkui tantsusaal. Ruumi oli nii palju, kõik õmblusmasinad mahtusid ära ja puhkeruumigi sai teha,» meenutas ta.

Ettevõtte arengust annab Heli Sillaotsa meelest aimu seegi, et sellessamas majas on nad nüüd tegutsenud 21 aastat. Toot-

mine on enda alla võtnud kogu suure hoone, kus ühes tiivas on raamatukogu ja vallavalitsuse ametniku kabinet ning ettevõte on maja täieõiguslik omanik.

2000. aastate algul andiski Sillaotsa firmale suure tõuke just kõigi võimaluste maana tundunud Soome. «Saime ühe väga maineka sisustussalongi tellimuse, kelle kliendid olid uhked hotellid, saatkonnad ja esindused.

Kui olime oma headust näidanud, tuli sealtkaudu veel mitu tellimust. Aastatel 2003–2008 läks äri mühinal ülesmäge,» ütles ta.

Töötajate arv suurenes viielt inimeselt 17 inimesele ning masinaid, mille taga tekstiiltooteid õmmeldi, tuli aina juurde osta.

Seda, et meedial on suur jõud, tunnetas Sillaots tollal selgesti. «Meist kui maineka sisustussalongile tööde tegijast kirjutas loo Kauppalehti ning pärast seda olime nii kuulsad, et meie teenuseid tahtsid osta Soomes nii sisekujundajad, salongid kui ka teised sisustusega tegelevad ettevõtted,» lausus Sillaots.

Huvitava otsa sai Traageldaja ka ühelt väliseestlaselt, kes pakkus õmmelda jahtidele ja väikelaevadele tekstiilsisustust. «Võtsime ka selle töö vastu ja täitsime usinalt tellimusi,» sõnas ta.

2004. aastal lõi Sillaots käed ühe Soome suurima vooditehasega, kellega on teinud koostööd juba 16 aastat. «Nende tellimused moodustavad veel praegugi meie toodangust 45 protsenti, aga kui kunagi alustasime, oli see protsent 70,» selgitas ta. «Valmistame neile absoluutselt kõike, mis voodite ja hea unega seostub: voodipesu, madratsikatteid, päevatekke ja kõike-kõike muud.»

Sillaots selgitas, et selle ette-

võtte toodangu osa on ta aja jooksul teadlikult vähendanud.

«Olen õppinud, et ühest firmast pole hea nii suures osas sõltuda ja riske tuleb hajutada,» põhjendas ta.

Just seetõttu teebki Traageldaja suurtellimuste kõrval väiksemaid töid Tallinna salongidele, hotellidele ja laevafirmadele. Ära pole nad unustanud ka ilumeelega erakliente, kes soovivad kodusid kaunistada. Äritõed on Heli Sillaots selgeks saanud arvukatel koolitustel ja seminaridel. «Ma pole kunagi unistanud ettevõtjaks saamisest, kuid elu sundis mind selleks. Et olla edukas ja viia ettevõtet edasi, tundsin kohustust õppida ja areneda,» lausus ta.

Esialgu tundis Sillaots end suurte ja tähtsate ärimeeste keskel väikse ja tühisena. «Mitte selle pärast, et olen naine, vaid pigem seetõttu, et tulen sellisest väiksest kohast nagu Käru,» märkis ta.

Mida aeg edasi, seda suuremat austust Heli Sillaots ärinaisena meeste silmis pälvis. Nüüd tunnustatakse tema tootemarki Siksak ja ettevõtet juba vägagi laialdaselt.

Ometi on Sillaotsal tulnud oma karjääri jooksul puutuda kokku ka pahatahtlike ärimeestega. «Üks neist tahtis nii kangesti minu firmat üle võtta, et rajas suures vihas Kärusse konkureeriva õmblusfirma, kuid kõrbes sellega üsna kiiresti,» ütles ta. Õnneks on selline näide pigem erandlik ja valdavalt on Sillaots kohanud oma teel ikka heatahtlikke inimesi.

Mida aeg edasi, seda kindlamana Sillaots end äris tundis.

«Ma pole viimased 15 aastat kindlasti tööst puudust tundnud

Kärus tegutsev tekstiiliõmblusfirma Siksak avas esinduspoe. Juhataja Heli Sillaots on omanäoliste toodete disaini üle uhke ja õnnelik.

DMITRI KOTJUH ning olen oma firmat juhtinud naiseliku vaistu usaldades. Ma ei saa öelda, et see oleks olnud lust ja lillepidu, kuid olen koos oma tublide töötajatega hakkama saanud,» lausus ta.

Naise ja ema roll pole talle kunagi ettevõtte juhtimisel takistuseks kujunenud. «Algusaastail oli mu mees Soomes tööl. Pidin lapse kasvatamise ja tööga ise toime tulema, kuid õnneks oli sel ajal mulle suureks abiks minu ema. Nüüd on mees juba ammu Eestis tagasi ja töötab minu firmas,» ütles ta.

Kuna omal ajal sai Sillaotsa ettevõte tuule tiibadesse koge-

nud nõustaja toel, siis on ta ka ise mitmele alustavale ettevõtjale nõu andnud. «Ma leian, et alustavad ettevõtjad ei pea kolistama samu ämbreid mööda, mis meie omal ajal, ning vajavad kauem tegutsenud ettevõtjatelt praktilist ja asjalikku nõu. Just seda ongi programm, milles olen kaasa löönud, pakkunud,» selgitas ta.

Heli Sillaots ütles, et näeb rõõmuga, kuidas tema toetatud ettevõtetel läheb aina paremini ja veel nüüdki, kus aastane mentorlus on läbi, helistavad nad ja küsivad ühe ja teise asja kohta juhtnööre. «Sellist abi on rõõm jagada,» sõnas ta.

Raplamaa ettevõtlike naiste ühenduse liikmena on Heli Sillaots näinud, et naisettevõtjad on vägagi sihikindlad, kaalutlevad, abivalmid ja töökad. «Usun, et just need omadused hoiavad naiste juhitavaid ettevõtteid arengus,» sõnas ta.

Sillaotsa meelest vajavad naised ettevõtlusega alustamisel üksnes kindlat tuge ja praktilist abikätt. «Ehk peakski naisettevõtjatele olema mentorlusprogrammid, mille najal on lihtsam edasi minna,» ütles ta.

«Kui naised juba äris hoo üles võtavad, ei pidurda neid naljalt miski.»

LK 16

HOOLDUS- JA REMONDILIIN HOIAB TÕSTUKIÄRI PINNAL

S

KUIDO SAARPUU

oome pereettevõtte Eesti haru, korv- ja käärtõstukite müügi, remondi ning hooldusega tegelev Simeri Estonia OÜ Mäo töökoda elas koroonaaja üle hooldustöid tehes. Tõstukite müük kukkus kuudeks olematuks.

Ettevõtte müügijuht Gert Kull sõnas, et veel praegugi on nende põhitöövaldkond tõstukite remont ja hooldus. «Just hakkas müük tõusuteele minema, kui koroonaaeg tõmbas viieks kuuks pidurit. Mis sellest, et ehitusvaldkonnas oli paus päris üürike, siis sel ajal ei tulnud uute tõstukite kohta isegi päringuid mitte,» lausus ta.

Kull lisas, et enne koroonat ja ka eelmisel aastal olid müügid päris head Eesti väiksusele vaatamata – iga kuu läks müüki paar-kolm tõstukit. «Ilmselt viib tulevik meid rohkem ka lõunanaabrite juurde, alles paar nädalat tagasi tulin ühelt esitluselt Leedust, kusjuures üks tõstuk õnnestus mahagi müüa,» ütles ta.

Seevastu remondiliinile on üks mees juurdegi palgatud.

Suuri tõstukeid vähem, väiksemaid rohkem

Simeri Estonia OÜ töökoda koosneb suurest remondihallist, pisematesse laoruumidesse mahuvad ära varuosad ja määrdeained, teisel korrusel on valmimas kontoriruum ja väiksema müügis oleva tehnika esitlusplats. Juba praegu võib sealt leida töötajate olme- ja puhkeruumi. Suuremaid tõstukeid näeb väljas.

Töökoda asub otse Mäo tööstusküla keskel Mäo Invest ASile kuuluvates ruumides, kus varem tegutses plastprofiile tootev ettevõte PlastRex. Gert Kull täpsustas, et peale tõstukite müüvad nad ka tõstukite varuosi, kusjuures varuosakataloog toimib internetis iseteeninduse põhimõttel. Üleüldse on selles äris tänapäevaseid infotehnoloogia võimalusi kasutamata üsna keeruline hakkama saada. Jah, vajadus osavate meistrimeeste ja tööriistakastide järele ei kao, kuid mida aeg edasi, seda keerulisemaks muutuvad ka tõstukid.

«Tõstukitele mõeldakse juurde uusi funktsioone, juhtimine käib arvutimängudest tuttavliku puldiga – ühelt poolt tähendab see kasutajamugavuse suurenemist, teisalt läheb hooldus ja remont keerulisemaks. Me räägime siinkohal diagnostikast, tark-

Simeri Estonia töökoja juhataja Kaspar Kõll (vasakul) ja müügijuht Gert Kull ütlevad, et kuigi koroonaajal kukkus tõstukite müük põhja, hoidis hooldus- ja remondiliin ettevõtte vee peal.

DMITRI KOTJUH

TÖÖVAHENDID RAAMATUPIDAJALE • Dokumendihaldus ja digiarhiveerimine • Korteriühistu iseteenindus ja arvestus • Liidestus e-poe ja raamatupidamistarkvara vahel • Dokumentide vastuvõtmine e-postiga • Tasuta e-arvete saatmine ja vastuvõtmine

ellrex.ee

LK 17 varaprobleemidest ja muust,» selgitas Gert Kull.

Eelmise neljapäeva hommikul olid ehitusseadmeid rentiva Ramirendi kirju kandva tõstuki remondiga ametis töömehed Siim Rebane ja Tõnu Saul. Muret tegid suure masina veermikus asuvate hüdrosilindrite lekked. Oma järge ootasid ettevõtte püsikliendid, pisemad käärtõstukid.

Kuigi selleks remondiks ja masina hilisemaks üldhoolduseks kuluks kõigi eelduste kohaselt päevi ja päevi, siis seda tööd said mehed teha vaevalt tunnikese. Tuli kõne, et Viljandis asuval ehitusobjektil oleva tõstukiga on probleeme, mehed käivitasid töökoja ees remondibussi ja asusid teele. Nende töölõigu võttis jutuajamise järel üle Mäo töökoja juhataja Kaspar Kõll.

Töömehed hätta ei jää

Kaspar Kõll sõnas, et koroonaajal tõstukite müük küll kukkus, kuid remondihallis tõesti suuremat tööpausi sisse ei tulnud.

«Koostöös Ramirendiga õnnestus meil saada päris suur tööots. Esmalt tegime Soome masinatele kümne aasta ülevaatust ja kontrolli ning värvisime tõstukid üle. Järgmiseks oli töös Ramirent Balticu masinad, täpsemalt Dino tõstukite alusvankri värvimine,» selgitas ta. «Ühikuid oli töös omajagu: Eestist 40, Lätist pea 40 ja Leedust 10.»

Kõll täpsustas, et suured projektid tulid peale enne koroonaaega ja aitasid hoida ettevõtet tegevuses ka tühjade kuude ajal. «Kui seda poleks olnud, siis oleks kindlasti raskem olnud ja mustemad stsenaariumid päris võimalikud,» lausus ta.

Kui võrrelda tänavust sügist eelmiste sügistega, siis Kaspar Kõll suuri erisusi esile tuua ei osanud. «Hoolduse poolelt on tööd sees olnud püsivalt,» ütles ta.

«Kui räägime avariitöödest, siis meist sõltuvad suured kliendid.

Kui neil on häda käes, siis tuleb probleemiga tegeleda kohe!»

Eesti tõstukiturgu peab Kaspar Kõll üpris nüüdisaegseks.

Ennekõike võrdluses naaberriikidega. «Ütleksin, et Eesti rendifirmadel on nüüdisaegsemad seadmed kui Soome firmadel,» lausus ta. «Seal on lihtsalt töömahud võrreldamatult suuremad ja ühte seadet kasutatakse kauem kui siin.»

Kõll nõustus, et mida moodsam tõstuk, seda rohkem on selles elektroonikat, mistõttu läheb hooldus pikemaks.

«Kuigi mulle tundub, et vanemad masinad on töökindlamad, siis tulevikusuund on siiski teine,» selgitas ta. «Eks peame ajaga kaasas käima ja mehi koolitama. Meid koolitavad nii emafirma kui ka tehaste spetsialistid, samuti korraldatakse koos rendifirmade tehnikutega ühiskoolitusi.»

Oma töömeeste kohta lausus Kõll üksnes kiidusõnu.

«Hätta pole seni jäädud ühegi tööga, isegi kui on keerulisem töölõik, siis emafirmas on tehniline tugi, kes mure korral annab kiiresti abi,» selgitas ta.

«Olemas on skeemid ja juhised, suhtlemine käib telefoni ja arvuti kaudu. Vajadusel võetakse internetiüleselt töölõik ka Soomest üle.»

Tänapäevased tõstukid maksavad kümneid tuhandeid, kallimad ületavad julgelt ka 100 000 euro piiri. Mis omakorda tähendab seda, et hooldus on seadme püsiva korrashoiu tagamiseks enesestmõistetav.

Suurt renditõstukit remondivad töömehed Tõnu Saul (vasakul) ja Siim Rebane.

DMITRI KOTJUH

LK 18 Gert Kull sõnas, et tõstukite remondiga saavad hakkama universaalsete oskustega töömehed. Kui tarvis, käärib temagi käised üles ja läheb appi. «Kui müük välja arvata, siis meil teevad kõik kõike,» lausus ta. «Et olen aastaid ekskavaatoreid remontinud, siis on nii, et kui meestel on palju tööd ees, siis sõidan ka objektidele välja.»

Vastutus inimelude eest

Tõstukite remondi ja hoolduse puhul rõhutas Kaspar Kõll, et nende ettevõttest käivad läbi masinad, mille mittekorrasoleku korral võivad ohus olla ka inimelud. «Kui masin käib meie juures hoolduses, siis ei saa me endale ühtegi viga lubada,» lausus ta.

«Inimesed lähevad nende tõstukitega kõrgusse, nii ei ole varianti, et pärast remonti me ei prooviks masinaid järele.»

Kõll lisas, et eelmisest kevadest on tehnilise järelevalve ametis kõik, ka väiketõstukid, arvel, neid kontrollitakse ja kord aastas tehakse ülevaatus. «Masinad peavad olema tehniliselt korras ja vastama tehase ette antud nõuetele. Vajadusel anname kliendile ka värske ülevaatusega masina – teeme tõstuki korda ja kutsume ülevaatajad kohapeale,» lausus ta.

Simeri Estonia OÜ on asutatud viis aastat tagasi, kuid suurema hoo sai ettevõte sisse 2017.

aastal. Esialgu oli pealinnas ametis üks töömees, kes tegi põhiliselt Ramirendile hooldustöid.

Gert Kull meenutas, et tema liituski pereettevõttega kolm aastat tagasi. «Alguses oli töökoda Paides, nüüd oleme aastakese tegutsenud Mäo tööstuskülas,» ütles ta. «Praegu on tööl kuus inimest: üks Tallinnas, ülejäänud Järvamaal.»

Ka praegu tuleb enamik hooldus- ja remonditöid Simeri Estoniale ennekõike suurematest ehitusseadmete rendiga tegelevatest firmadest. Neile lisanduvad tõstukeid omavad väiksemad ehitusettevõtted. Viimaste aastate suuremad Järvamaa ehitusobjektid pole Simeri Estoniale lisatööd toonud.

Tänapäevased tõstukid on ehitusel hädavajalikud abilised.

«Paljud tõstukid on mobiilsed, sõidad sellega ühte kohta, teed töö ära ja juba oled järgmises kohas – see kõik tähendab nii aja kui raha kokkuhoidu,» selgitas Gert Kull.

Tänapäevased tõstukid maksavad kümneid tuhandeid, kallimad ületavad julgelt ka 100 000 euro piiri. Mis omakorda tähendab seda, et hooldus on seadme püsiva korrashoiu tagamiseks enesestmõistetav.

Samas jääb alati alles inimfaktor. «Selliseid juhuseid, et tõstuki on ära lõhkunud inimene, on olnud küll ja veel. Teadmatu-

sest,» ütles Gert Kull. «Kui tõstuk on juba katki, siis võib vabalt olla ka nii, et vana tõstuki remont läheb kogusummana kallimaks kui uue soetamine.»

Kulli selgitusel hakkab kõik pihta lihtsatest asjadest. Kui töökeskkonnale tähelepanu ei pöörata, siis ei maksa loota, et probleeme ei teki. «Tõstukid on suurtel objektidel ju kogu aeg töös.

Keegi ei rendi tõstukit niisama seismiseks ja hooldevaba tõstukit ei ole olemas,» sõnas ta.

Kullile meenus, et üks kõige hullemas seisus tõstuk tuli laevast, oli seal olnud kasutuses liivapritsitöödel. «See polnud väga vana masin, kuid nägi remondihalli tuues välja justkui oleks saabunud sõjast – roostes ja kulunud,» lausus ta. «Võtsime tõstuki algosadeks, puhastasime, vahetasime kuluosad välja, panime taas kokku. Aega kulus oma kuu, oma osa oli selles ka teatud varuosade tarneprobleemidel.»

Tõstukite eluea puhul rõhutas Kull, et äsja jõudis nendeni 1990. aastast pärit tõstuk, mis töötab endiselt väga hästi. Pärit on masin Soomest. Järvamaa mehed vaatavad tõstuki üle ja edasi jääb see uut omanikku ootama.

Laienemisplaanid on ebaselged

Lähiaja plaanidest Simeri Estonia OÜ eestvedajad kindlas kõ-

neviisis rääkida ei julge. Gert Kulli ütlust mööda on põhjus selles, et enne suuremat koroonaaega leidis Soomes aset kolme ettevõtte, mille hulka kuulus ka Simeri Estonia emaettevõte, ühinemine ja tekkis Finnsiirto Group OY. «Tulevikuplaan on laieneda ja hakata lisaks tõstukitele osutama ka teiste masinate, kahveltõstukitest ekskavaatoriteni, remondi- ja müügiteenust. See tähendaks ka meile suuremaid ruume ja rohkem töötajaid,» selgitas ta.

Kull viitas remonditöökoja kõrval asuvale tühjale tööstushallile. «Kahjuks tuli koroona ja tegevusteni ei ole me jõudnud, aga plaan on olemas – kõrgemale ja kaugemale,» lausus ta.

«Eks ära elaks ka ainult tõstukite remondist ja hooldusest, kuid see ei ole pikas perspektiivis kestlik. Uusi tõstukeid müües müüme ju endale tööd tulevikuks ette.»

Kull pakkus, et kui koroonast räsitud maailma tekib mingisugunegi püsivus, siis võiksid nad järgmise aasta jooksul olla tõstukite kõrvalt liikunud ka muu tehnika turule. «Elame, näeme,» jättis ta otsad lahtiseks.

Asukoht Eesti keskel on Gert Kulli hinnangul Simeri Estonia OÜle ennekõike kiireloomulisi töid silmas pidades suur pluss.

«Kesk-Eestisse on ka kliendil mõistlik maa tulla,» põhjendas

MAAILMAMEISTER JA TÕSTUKIABI 2019. aastast autoralli maailmameister Ott Tänak ostis Tallinna lähedale üle saja-aastase talu, et ehitada perele koht, kus puhata rallimaailma stressist ja inimhulkadest. Kui projekt oli jõudnud katusekonstruktsioonide korrastuseni, leidis ta, et tarvis läheb tõstukit. Gert Kull selgitas, et nii nad korraldasidki paariks kuuks Ott Tänaku õuele uue tõstuki. Valituks osutus Leguan Lifti isesõitev platvormtõstuk. Seda kaubamärki esindab 2020. aastast Baltikumis Simeri Estonia OÜ.

Gert Kulli teada tegi tõstuk Ott Tänaku maamajapidamises tööd üle 200 tunni. Seda kasutasid nii elektri- kui ka katusemehed. Samuti peremees ja perenaine näiteks hooviala puid ja põõsasaedu hooldades. «Ehitustöid peaks seal jaguma veel oma paariks aastaks, nii et tekib ka tõstukivajadus,» sõnas Kull.

Talu laiub 15 hektaril ning hoovialal on tamme- ja õunapuudest ümbritsetud hooned, mida korrastatakse. Põhihoone lähedusse tuleb tiik, mille äärde ehitatakse saun. Lisaks rajatakse metsaalale paari kilomeetri pikkune jalutusrada.

Isesõitvat platvormtõstukit on kõige rohkem tarvis vana hobusetalli ümberehitusel võõrastemajaks. Ott Tänak sõnas, et teda üllatas Leguani külgulatus, mis oli nii suur, et ulatuda üle katuseserva igasse nurka – see oli katusekonstruktsioonide uuenduseks hädavajalik.

Olgu öeldud, et nii Ott Tänakut kui ka Gert Kulli ühendab ka rallisport; üht maailmameistrivõistluste, teist Eesti meistrivõistluste tasemel. «Ühe laua taga polnud me siiski varem istunud ja juttu ajanud, väga tore ja sõbralik mees,» ütles Kull. (JT)

Kui käsil on ehitustööd, läheb tõstukiabi tarvis autoralli maailmameistril Ott Tänakulgi. Pildil on Sami ASi juhatuse liige Gert Jugala (vasakult), Simeri Estonia müügijuht Gert Kull ja korvis Ott Tänak. Kasutusel on Avant Gruppi kuuluv Leguani tõstuk. Sami AS on Avanti laadurite sissetooja, Leguani tõstukite kauERAKOGU bamärki esindab Baltikumis Simeri Estonia OÜ.

Ott Tänak tõstukit proovimas.

ta. «Loomulikult on kliente, kes soovivad meie transporti. Sellega on lihtne: Odien Transport on üle õue ja nende abi kasutame ikka päris tihti. Teisisõnu toetab üks Järvamaa ettevõte teist.»

Sageli takistab Järvamaa ettevõtetel arengut töökäte puudus. Gert Kull märkis, et neil on seni õnnestunud töömehi leida.

«Töö tõstukite juures on mitmekülgne ja põnev. Kaht ühesugust päeva ei ole, vaheldusrikkust on kõvasti,» lausus ta.

«Väärt tegijate suhtes hoiame silmad ikka lahti. Kui tehnilised alusteadmised on olemas, siis on see juba suur pluss. Veel tuleks läbida lisakoolitused ja võib tööle asuda.»

Sellises valdkonnas on uute töötajate koolitamisel oma osa ka Järvamaa kutsehariduskeskusel. Küll tõi Gert Kull murena esile, et nutipõlvkonna noorest ei pruugi kunagi tööriistadega tegutsevat töömeest saada. «Kaovad käelised võimed, kaob lahenduskeskne mõtlemisvõime,» põhjendas ta. «Teisalt on tänapäeva noored arvutimaailmas vanematest inimestest kindlasti osavamad ja diagnostikas võib neist abi olla küll.»

Järvamaalt teisi tõstukite remondile ja hooldusele keskendunud ettevõtteid nii Gert Kull kui ka Kaspar Kõll nimetada ei osanud.

LK 19

IGA KOLLEKTSIOONI TEEME NII NAGU EI KEEGI TEINE

J

MERIT MÄNNI

ärvamaa ettevõtlusauhindade mikroettevõtete kategoorias tänavu nomineeritud Pilv Production OÜ õmblustsehhis tulevad nõelasilmast kombinesoonid ja parkad, mille kandjad torkavad päris kindlasti tänavapildis silma, sest eestlaste lemmikvärve halli ja musta selles majas naljalt ei tunnistata. See on ka ettevõtte eesmärk – paista teiste lasterõivaste tootjate hulgast silma, mis on ka hästi õnnestunud.

Türi Kooli pargi ääres asuv kunagise Nurmenuku lasteaia hoone pole oma esialgset ülesannet täitnud juba aastakümneid ja laste kilkeid ei kosta sealt enam ammu.

Ometi on osa majast lastega vägagi seotud, sest iga päev valmivad seal softshell-kangast värvikirevad kombinesoonid ja parkad, mida väikesed, aga ka suuremad kandjad on hästi vastu võtnud.

Ele Metsalu ja tema ema Külli Pilve asutatud osaühing sai alguse isiklikust vajadusest, nagu see on olnud nii mitmegi väikeettevõtte puhul. Ele Metsalu ütleb oma ema kohta tunnustavalt, et too õmbles perele rõivad selga juba siis, kui oli ainult 11aastane.

On olulisi detaile, mis on olnud Pilvekese kombinesoonidel algusest peale ega kao ka tootearenduse käigus.

Laitse moonid: Pilvekese värskeimas kollektsioonis on kombinesoonidele ja parkadele rännanud kaunid eestimaised loodusfotod. Ele Metssalu seljas oleval parkal õitseb Laitse kandi moonipõld.

Nagu ikka, polnud nõukaajal poest asjalikke valmisrõivaid saada või kui oligi, siis need olid kõik ühte tegu ja nägu. Nii oligi noorel õmblushuvilisel võimalus oma fantaasia lendu lasta ja perele rõivaid õmmelda.

Tütar Ele sündides oli noor ema jälle valiku ees: poest polnud sobivas suuruses beebirõivaid osta. «Ma olin hästi pisikest kasvu, 49 sentimeetrit vaid,» sõnab Ele. Nii kasvas ka tema üles ema õmmeldud või kootud rõivastes. Aastateks kujuneski Külli põhitegevuseks hoopis kudumite valmistamine.

Kui vahepealsetel aastatel oma elu ja töö Tallinnas sisse seadnud Ele otsustas pärast lapse sündi 2018. aastal kodulinna naasta ning ühel päeval kurtis emale muret, kui keeruline on väikelapsele kombinesooni osta, siis hakkas vanaema peas mõte idanema. «Olin isegi natuke šo-

LK 20 keeritud, et pean ostma lapsele eraldi kevadkombe, sügiskombe, talvekombe ja suveks veel midagi ning kõik see kokku pole üldse mitte odav lõbu. Pealegi kasvab laps nii kiiresti riietest välja. Siis arutasingi emaga, kas kuidagi lihtsamaks ei saa seda teha,» meenutab Ele. Vanaema Külli mõlgutas mitut mõtet ja kui tütar tõi talle välja softshell-kanga eelised – peab tuult, on vihmakindel, samas hingav –, oli ühel päeval plaan tehtud. Aastane lapselaps sai kingiks esimese softshell-kombe koos aluskombe, kootud kinnaste-sokkide ja mütsiga. Ele ja Külli meelest võib seda mõnes mõttes ka Pilvekese tootesarja esimeseks eksemplariks pidada.

Edasine kulges juba loogilist rada pidi: kui sobib oma lapsele, sobib ka teistele. Küll tuli toodet edasi arendada ning nagu ema ja tütar mõlemad naeruga pooleks ütlevad, ei lõppe selles majas tootearendus kunagi.

Sellel teemal on tihtipeale isegi suuremat sorti kirglikuks vaidluseks läinud. «Mina ütlen, et tahan seda ja seda. Ema ütleb vastu, et seda ei saa, see maksab liiga palju või seda pole võimalik teha. Lõpuks, kui kombe on valmis, vaatab ise ka, et ohoh!» lausub Ele naerdes.

Kui võrrelda veidi üle aasta eest valminud esimese partii kombesid ja tänavu septembris välja tulnud viimase kollektsiooni mudeleid, siis on asjatundmatule silmale erinevus väike, ent Ele loetleb ridamisi üles juurde tulnud detaile. «Põhiosa on ehk tõesti sama, ent võrreldes esimestega oleme kohendanud lõiget, et kombe poleks lapsel seljas liiga kotakas, samuti polnud sel alguses pikka lukku, taskuid, helkureid, karva kapuutsi ääres ja nii edasi,» selgitab ta.

On olulisi detaile, mis on olnud Pilvekese kombinesoonidel algusest peale ega kao ka

Väike kasvab suuremaks: praegu jagub õmblusettevõttes tööd üheksale inimesele, ent tasapisi peetakse laienemisplaane, mis tähendab, et tööd jagub rohkematele.

DMITRI KOTJUH

Asjad tuleb selgeks vaielda: teinekord tuleb kontorilaua taga ette ema ja tütre vahel kirglikke vaidlusi, kui teemaks on kollektsiooni valik, lõigete kohandamine või muu asjaga seonduv.

«Meie tellijate hulgas on suur protsent korduvostjaid. See näitab, et nad hindavad kvaliteeti ja kvaliteedis me alla ei anna,» ütERAKOGU leb Ele Metsalu.

tootearenduse käigus. Nõnda kiidetakse Pilvekese türpe selle eest, et neil on mugav kõrge soonikkrae, mis istub lapse kaela ümber nii hästi, et salli polegi tarvis.

Ja kahtlemata teevad Pilvekese tooted eriliseks kangad. Mõnigi ema valib lapsele õuerõivaid selle järgi, et mida tumedam, seda parem, sest siis ei paista poriplekid välja. Pilvekese eestvedajad liiguvad kangaid valides risti vastupidises suunas: ilma teevad hoopis vikerkaarevärvilised ning teistes rõõmsates ja helgetes toonides kangast valmistatud kombed ja joped, mis selle kandjatele hulgaliselt komplimente toovad ja nunnumeetri lakke lennutavad.

Et maitseeelistused ulatuvad seinast seina, leiab tootevaliku hulgast siiski ka tumedamates toonides rõivaid, ent värvikirevuse eelistajaid on klientide hulgas piisavalt palju. «Minu visioon on alati olnud see, et ma ei taha teha elus täpselt samu asju nagu teised. Tahtsin leida midagi teistmoodi, unikaalset. Ja iga kord, kui teeme uut kollektsiooni, teemegi nii nagu ei keegi teine,» põhjendab Ele Metsalu.

Materjali hangivad Pilvekese eestvedajad Euroopa koostööpartneritelt, ent mustrid ja värvid sellele kujundavad ise.

Nüüdseks on Pilvekese kaubamärgi alt välja tulnud juba neli kollektsiooni ja ostjatel on üsna keeruline valida, kas riietada võsuke nunnu loomapildiga kombesse, tõmmata ülle mündiroheline rõivas või panna talle selga hoopis parka, millele on trükitud imekaunis vaade Eesti loodusest. Tahaks ju kõiki korraga!

Külli Pilv sõnab, et samamoodi on nad ka ise mustri- ja värvimängulistest kangastest valmistatud toodangust vaimustuses. Pole haruldane pilt, kui mõni õmbleja keerutab end parkadega peegli ees nädal aega, sest ei suuda otsustada, milline neist endale soetada.

Ka emal ja tütrel on kodus rohkem kui üks Pilvekese kaubamärgi toode. «Ma just ükspäev vaatasin, et kapis on liiga palju asju ja peaks järelturule müüki panema. Pilvekesel on eraldi oma toodete järelturg, kus käib päris tihe kauplemine, sest nõudlus on suur,» lausub Ele. Softshell-toodete puhul on plussiks materjali hea vastupidavus. Ka aasta ringi lasteaias kasutuses olnud kombe näeb endiselt esinduslik välja ja müüjal pole mingit probleemi sellest loetud minutitega lahti saada, teenides teinekord isegi pool alghinnast tagasi.

«Mõni ütleb, et kombe on kallis,» sõnab Ele ja selgitab, kuidas hind kujuneb. Üks peamisi hinna mõjutajaid on asjaolu, et õmblusteenust ei osteta sisse Hiinast, vaid õmblusmasinad vurisevad Türil. «Eestis ongi kallis toota.»

Ettevõte pakub praegu tööd üheksale inimesele. Külli märgib muiates, et temagi on lihttööline ja see variant talle täitsa sobib.

«Kui vaja, olen õmblusmasina taga, teen juurdelõikust või remondin õmblusmasinat. Ah jaa, raamatupidamist teen samuti! Ele teeb turundust, keegi peab ju sellega ka tegelema,» selgitab ta.

Tõsi – ettevõtte koduleht, aga ka sotsiaalmeedia kontodel toimetamine on töö, mida ei tohi

alahinnata. Küllalt lühikese tegutsemisaja jooksul on Pilvekese toodang jõudnud sõna otseses mõttes kaugele. Ele teab öelda, et praeguse seisuga on kaugeim sihtkoht, kuhu tellimus on läkitatud, Austraalia. Sotsiaalmeedias võib näha, et nii mõnegi Eestis tuntud avaliku elu tegelase võsukesed käivad ringi just Pilvekese Türil valminud kombedes-parkades. See on olnud meeldiv üllatus tegijatelegi.

Ometi pole see Ele sõnul eesmärk, et nende rõivad just mõne kuulsuse lapse selga jõuaksid.

Temal paneb silma särama iga linnapildis märgatud Pilvekese klient. «On ikka hea meel küll jah!» ütlevad ema ja tütar mõlemad säravi silmi.

Ele ei hinda kõige rohkem mitte seda, kas järjekordne tellija on kuulsus, vaid hoopis seda, et kord juba tellimuse teinu teeb seda ka järgmise kollektsiooni müügile jõudes. «Meie tellijate hulgas on suur hulk korduvostjaid. See näitab, et nad hindavad kvaliteeti ja kvaliteedis me alla ei anna,» ütleb Ele. Parasjagu on Pilvekese kontoris eelmisel nädalal valminud partii kombinesoone ja parkasid kvaliteedikontrolli ootel. Ele sõnab, et ta ei postita ühtegi tellimust enne, kui see pole tema nõudliku pilgu alt läbi käinud, ja kinnitab ühe türbi lukutila otsa Pilvekese logoga ripatsi, mis luku avamist ja kinnitõmbamist hõlbustab.

Ema ja tütar ütlevad, et Pilvekese tegemised kipuvad ikka koju kaasa, olgu need arutelud lõigete või detailide, aga ka järjekordse kangamustri või -värvi valiku üle. Seda juhtub kogu aeg, ütlevad mõlemad naerdes.

«Mul on see töö telefonis 24/7 kaasas. Ikka üritan kohe kõigile vastata ja asju ajada, kuigi mõtlen, et peaks pidurit tõmbama, muidu põletan ennast läbi.

Võtsingi plaani, et hakkan tööasjadega tegelema esmaspäevast reedeni kell 9–17, aga mul ei tule see siiani hästi välja,» lausub Ele.

LK 21

OLEME SINU ET TE VÕT TELE TOEK S • Hoiame Sind kursis viimaste ettevõtlusalaste uudistega • Toetame ekspordi arendamisel • Toome Sinuni kasulikke koolitusi • Aitame laiendada suhtlusvõrgustikku • Pakume praktilist abi: tasuta juristi konsultatsioon ja partnerotsinguteenus

ARENDAME KOOS JÄRVAMAA JA EESTI ETTEVÕTLUST!

LIIT U KODA .EE

LK 22 T Ö Ö TA J A I D

TIPP 50 2 0 1 9 I V KV

1.

2.

3.

4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19

JÄRVA TARBIJATE ÜHISTU 916 KONESKO AS 413

307

EESTI PAGAR AS JÄRVAMAA HAIGLA AS

306

E-PIIM TOOTMINE AS

194

JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS

193

PAIDE LINNAVALITSUS

152

JÄRVA VALLAVALITSUS

143

JALAX AS

142

VIKING WINDOW AS

127

KOERU HOOLDEKESKUS SA

118

ESTONIA OÜ

113

TB WORKS OÜ

111

PMT OÜ

95

EUROLEIB AS

88

AARMAN PUIT OÜ

88

TÜRI LASTEAED

87

EDELARAUDTEE AS

85

TÜRI VALLAVALITSUS

84

20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35

REME GRUPP OÜ

84

VÄÄTSA AGRO AS

83

VERSTON EHITUS OÜ

82

PAIDE MEK AS

76

PAIDE HALDUS SA

73

TÜRI PÕHIKOOL

72

PRELVEX AS

67

FINELTEC BALTIC OÜ

65

KUMA AS

62

ARAVETE AGRO AS

62

COMBIMILL REOPALU OÜ

58

JÄRVA-JAANI GÜMNAASIUM

57

RETLA-KABALA KOOL

55

PAIDE MUUSIKA- JA TEATRIMAJA

54

PAIDE HAMMERBECKI PÕHIKOOL

52

KOERU KESKKOOL

52

36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50

PAIDE LASTEAED

51

BALTIC AGRO MACHINERY OÜ

51

PAIDE HILLAR HANSSOO PÕHIKOOL

50

WOODMAN OÜ

50

HAART EHITUS OÜ

50

INVESTER OÜ

49

TÜRI KULTUURIKESKUS

48

AMBLA-ARAVETE KOOL

48

TAURE AS

47

PAIDE SOOKURE LASTEAED

46

NATURAL AS

46

TÜRI ÜHISGÜMNAASIUM

44

VÄÄTSA PRÜGILA AS

42

KOLMESTAR OÜ

41

ODIEN OÜ

40

KVA R TA A L S E D R I I K L I KU D M A K S U D

TIPP 50 2019

1.

2.

3.

4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19

JÄRVA TARBIJATE ÜHISTU 1 819 836 EESTI PAGAR AS BALTIC AGRO MACHINERY OÜ TAURE AS

793 087

TÜRI VALLAVALITSUS

783 390

JÄRVA VALLAVALITSUS

717 180

PAIDE LINNAVALITSUS

669 683

KONESKO AS

658 902

JÄRVAMAA HAIGLA AS

549 787

AARMAN PUIT OÜ

542 495

VERSTON EHITUS OÜ

495 720

JALAX AS

368 896

VIKING WINDOW AS

352 633

PAIDE MEK AS

347 803

VÄÄTSA AGRO AS

322 142

REME GRUPP OÜ

302 805

ESTONIA OÜ

277 976

SAKRET OÜ

274 640

JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS

261 292

20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35

VÄÄTSA PRÜGILA AS

220 931

PMT OÜ

218 612

HAART EHITUS OÜ

217 370

EDELARAUDTEE AS

199 701

ARAVETE AGRO AS

194 408

NOR-EST WOOD AS

187 790

COMBIMILL REOPALU OÜ

182 925

KOLMESTAR OÜ

172 499

TRUCKMAINT OÜ

154 702

WEIDE INVEST OÜ

143 300

EUROLEIB AS

142 507

KUMA AS

140 192

RIMITON OÜ

Edukas Eesti Ettevõte 2019 136 853

COMFORT AE AS

Edukas Eesti Ettevõte 2020 136 232

TB WORKS OÜ

132 654

KOERU HOOLDEKESKUS SA

131 756

1 203 260 1 106 318 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50

MARREK PUIT OÜ

Edukas Eesti Ettevõte 2019 130 581

LATTER NT OÜ

Edukas Eesti Ettevõte 2020 127 118

MEIERI TRANSPORT AS

125 280

PEETRI PÕLD JA PIIM AS

123 887

STIK-ELEKTER AS

122 045

LINERY OÜ

121 942

PIGIPADA OÜ

121 253

ODIEN OÜ

119 432

PRELVEX AS

106 910

PÕLLUVARA AS

105 959

Edukas Eesti SARGVERE PÕLLUMAJANDUSÜHISTU Ettevõte 2020 104

817

GOLDLINE GROUP OÜ

103 468

STIK AS

102 286

KARINU PM OÜ

101 251

ESPAK PAIDE OÜ

98 029

ALLIKAS: CREDITINFO, 2019. AASTA ANDMED

SISUTURUNDUS

LK 23

Pagaritööstus on täis värske leiva hõngu. Reio Järvsalu istub valgetes tööriietes rõõmsalt oma laua taga. Leiva- ja saialõhnaga on ta 26 tööaasta jooksul nii ära harjunud, et nina märkab vaid päeva, mil magusa keeksi lõhn mööda Eesti Pagari Paide tehast levib.

PÜHENDUMINE, HUUMOR JA VÄLJAKUTSED Suvel esitati Reio kandidatuur toiduliidu Südamega tegija konkursile, mis on loodud just temasuguste, pühendunud toidusektori edendajate esiletõstmiseks.

Inimene õpetab masinat Reio Järvsalu on tööaastate jooksul seganud nii tainast kui ka täitnud vahetusevanema kohustusi. Praegu peab ta tehases protsessiarendusspetsialisti ametit: hoolitseb ja vastutab selle eest, et masinad, tainas ja retseptid töötaksid kokku nii nagu vaja, ja et toote pakendile jõuaks õige toitumisalane info.

Reio ütlust mööda näeb ta enda tööd kui võimalust õpetada uhketele ja moodsatele masinatele, kuidas teha suures koguses imemaitsvaid tooteid ükshaaval.

Ja tal tuleb see suurepäraselt välja.

Parem rutiiniga või ilma?

Reio arvates on tema kolleegide seas nii neid inimesi, kellele meeldib rutiin ja kes valivad töötamise ühel masinal, kui ka neid, kes õpivad järk-järgult selgeks erinevad seadmed ja ametid, et just rutiini peletada. Eesti Pagari Paide tehases on kuus erinevat liini, iga liini

kohta üks taignategija, üks operaator ja kolm pakenduse töötajat. Nende kolme ameti pidajaid on korraga tööl 30. Kes on piisavalt erinevaid ameteid selgeks saanud, on küps meistri ametiposti hõivamiseks. Meistri ülesanne on juhendada neid, kes oma tööd alles tegema õpivad.

Reio sõnul on tema töös rutiinne vaid tööle sõitmine. Ta sõidab hommikul 50 minutit tööle ja õhtul sama palju tagasi.

Tööle häälestumine algab juba autosõidul.

Tehasesse jõudes arutatakse kolleegidega läbi öise vahetuse küsimused ja tehakse vajadusel päevaplaani korrektuurid, testitakse uusi seadistusi ja toorainet. Kui õhtusel kojusõidul päeva analüüsides midagi olulist meelde tuleb, siis annab Reio telefonitsi sellest vahetusevanemale teada.

Reio rusikareegel on lihtne: “Tark ei torma!” Ta näeb iga päev, et parim töötaja

on see, kes tunneb üksikasjalikult oma ülesandeid, teeb asju käskimata ning annab ise juhile nõu, kuidas paremini eesmärke saavutada.

Kolleegid toovad välja, et ta leiab alati võimaluse teiste töötajate küsimustele vastamiseks, isegi kui vahel küsitakse sama asja mitu korda. Mehel endal on selle kohta lihtne filosoofia: “Käitu sedasi, kuidas sa tahaks, et ka sinuga käitutaks.”

Päeval pagar, õhtul põllumees Koju jõudes keskendub mees hoopis muule. Lemmikuteks on jalgrattasõit, jõusaal ja hiljuti avastatud potipõllumajandus. Reio mäletab juba põhikoolist, et viis kooli aknalaudadel olnud taimede kasvusid koju ja hoolitses nende eest. Hiljuti leidis ta selle huvi endas taas üles. Päeval teeb Reio leiba ja õhtuhämaruses valmib kõik muu toidulauale. Ja kui esmalt jääbki mulje,

et see on täiesti teine maailm, siis tegelikult on palgatööga paralleele palju: improviseerimine, läbimõtlemine, kunstipärane lähenemine ja lõpptulemuse visualiseerimine. Nii valmib kaerast uus pagaritoode töö juures ja mugulast potis saab kodus pool ämbrit kartuleid.

Kolleegid räägivad 19 aastat Eesti Pagaris töötanud peatehnoloog Moonika ütleb, et Reioga arutatakse nii retseptide kui ka seadmete üle. Ilmselt on ta ka üks vähestest inimestest, kellega vahetada mõtteid leiva õige pehmuse saavutamise üle.

Suurt heameelt valmistab Reio oma kolleegidele ka asjakohase huumoriga.

Ta oskab head õhkkonda luua. Viskab mingi nalja ja pinge langeb - nii lihtne see ongi! Selline on ta juba lapsest saati.

Ka oma kolleege iseloomustab ta kui positiivseid ja rõõmsameelseid, ning arvab, et tõenäoliselt on siin tootmisdirektor Ivari käsi mängus, kes inimesi tööle võtab.

Kui teha, siis südamega Kolleegid kinnitavad kui ühest suust, et Reio teeb kõike südamega. Olgu see töö, nali, puhkamine või teiste abistamine. Kolleeg Moonika meenutab, kuidas Reio sõitis 20 km, et aidata tal vihmase ilmaga autol rehvi vahetada.

Kui Reio puhkuselt tagasi tuleb, siis on ta nii hoolega puhanud, et isegi arvuti paroolid on meelest läinud, aga seeeest on rääkida hulgaliselt põnevaid lugusid.

Kolleegid teavad, et Reiole meeldib metal-muusika, aga pole seni näinud, kuidas tasakaalukas ja rahuliku loomuga töökaaslane karmima muusika kontserti väisab. Kuid nad usuvad, et ta teeb sedagi südamega, nagu kõike muudki.

Reio hindab oma kolleege kõrgelt.

Eesti Pagari Paide tehases valitseb teineteist toetav õhkkond, teisiti ju ei saakski. Nii on lihtsam minna vastu ka uutele väljakutsetele. Uus liin koos uute retseptidega ootab käivitamist, südame ja pühendumisega.

LK 24

SISUTURUNDUS

Digitaliseerimine ehk erinevate nutikate digilahenduste kasutuselevõtt on äriarenduse seisukohalt meie tehnoloogiakeskses maailmas üks oluline võtmetegur.

Rohkem kui kunagi varem tegutseme ja töötame me võrguühenduses.

TURVANET – JUSTKUI TURVAVÖÖ INTERNETILIIKLUSES

Eriti sel aastal, mil suur osa seni füüsilisest maailmast kolis samuti olude sunnil internetti. Kuidas tagada üha enam võrgustunud maailmas oma ettevõtte turvalisus, sellest kirjutab Margus Danil, Telia Eesti andmekeskuste ja turvalahenduste grupi juht.

Meie liikluskultuuris on turvavööst saanud lahutamatu kaaslane. Hommikul autot käivitades või taksoga liikudes klõpsab turvavöö pea automaatselt kinni. Ehkki kõiki liiklusriske see ei kõrvalda, suurendab see automaatselt tõenäosust jõuda punktist A punkti B ohutult. Telia uus turvalahendus ehk Turvanet on justkui turvavöö internetiliikluses – võrguliiklus on ka ilma selleta võimalik, aga küberohtude järjekindel takistamine tagab sujuva töö ka järgmistel päevadel ja nädalatel.

Küberrünnakute arv järjest kasvab Mida rohkem pakuvad uudsed digilahendused ettevõtetele võimalusi, seda enam on ka neid, kes proovivad hõlptulu lootuses sekkuda organisatsioonide igapäevatöösse. Ohte kübermaailmas tõepoolest jagub ja erinevate küberrünnakute arv on viimase aastaga kasvanud ligi 90%.

Paradoksaalsel kombel kulub näiteks ebaturvalisel lingil klikkamiseks vaid murdosa sekundist, tagajärgede likvideerimiseks ja ettevõtte töövõime taastamiseks aga oluliselt kauem aega. Küsimus pole ainult töötajate digipädevuses või üldises teadmatuses võimalike ohtude osas,

sest eksimine on kahjuks paratamatult inimlik ja kõiki ohte ei olegi võimalik ette näha.

servereid, võrguseadmeid ja asjade interneti (IoT) seadmeid (turvakaamerad, videosalvestid, nutikaid arvestid jms).

Telia uue turvalahenduse testKuidas Turvanet töötab? perioodi tulemused on väga kõnekad. Ühe näTurvanet on uudne ja lihtne dala jooksul tõrjub võrgupõhine turvalahenTurvaneti filter dus, mis aitab tõrjuda keskmiselt ligi enimlevinud ohte naTurvafilter 1400 potentsiaalgu ebaturvalised veeset ohtu ühe võrtagab automaatselt bilehed, tuntud pahaguühenduse baasturvalisuse varad, viirused ja kükohta. Valdav osa kõigile ettevõtte berründed. Kaitset ohtudest on seopakkuvad turvaseadTurvaneti võrku tud ebaturvaliste med on paigaldatud ühendatud veebilehtede küTelia võrgusõlmedesse. seadmetele lastamisega, ohtlike See tähendab, et Turvanefailidega või ettevõtte ti võrguliiklus läbib põhivõrsüsteemides juba eelneku paigaldatud turvafiltri ning valt olnud pahavaraga. Kui nii on võimalik ohte tõrjuda juba entöötaja näiteks pahaaimamatult ne kliendi interneti tarbimise asukohta suundub ebaturvalisele veebilehele, ei jõudmist.

Seetõttu ei ole vaja baasturlase Turvanet tal seda teha ning ekraanivalisuse loomiseks soetada täiendale ilmub vastav hoiatus. vaid turvaseadmeid või installeerida täiendavat tarkvara. Turvaneti kasutaja Umbes viiendiku tõrjutud ohtudest mooei pea muretsema ka tarkvara nüüdisdustasid välised rünnakud. Kliendi ühenajastamise pärast, sest see toimub duse suunal rünnatakse eelkõige ettevõtsamuti automaatselt. te teenuseid ja seadmeid, näiteks veebi-

Turvafilter tagab automaatselt baasturvalisuse kõigile ettevõtte Turvaneti võrku kaabliga või WiFi kaudu ühendatud seadmetele nagu arvutid, tootmisseadmed, mobiiltelefonid, printerid, kohviautomaadid kui ka mistahes muud internetiühendusega masinad.

Kliendid on uue lahendusega rahul Esimesed kliendid liitusid Turvaneti testplatvormiga juba selle aasta juunis ning kliendid on uue lahenduse väga hästi vastu võtnud. Näiteks oli Rakvere haigla üks nendest, kes hakkas Turvanetti kasutama veel testperioodi ajal ning haigla IT-juhi Enni Rebase sõnul on Turvanet oluliselt vähendanud nendele suunatud ründeliiklust.

Lähtuvalt ettevõtete vajadustest pakub Telia Turvaneti ühendusi alates kiirusest 40 Mbit/s. Koos uue teenusega saavad Telia kliendid lisaks kasvanud turvalisusele ka märksa kiirema ühenduse.

Vaata lähemalt Telia.ee/turvanet