Hollandi

HOLLANDI ERILEHT

HOLLANDI KUNINGRIIK – 200

5. DETSEmBER 2013

Kuigi Holland on iseseisev riik juba alates 16. sajandist, möödub tänavu täpselt 200 aastat sellest, mil Hollandist sai kuningriik.

Hollandi kuningakoda ei kuulu oma 200-aastase ajalooga küll maailma vanimate kuninglike dünastiate sekka, kuid ometi on Holland olnud oma väiksusest hoolimata läbi aegade suurte riikide seas.

Enda kuningriigi väärikat juubelit tähistavad hollandlased mitte ainult suurejooneliste pidustustega, vaid paljude üritustega üle terve riigi ning neist on osa saama kutsutud kõik Hollandi sõbrad. Kuna üritused kestavad kuni 2015. aasta oktoobrini, on ka teil, head lugejad, võimalus nii mõneski neist kaasa lüüa.

Hollandi erileht pakub selleks häid ideid ja inspireerivat lugemist, kuid kindlasti leiate siit Hollandi kohta ka üht-teist täiesti uut.

SISUKORD Kuninglik juubel – 200 aastat kuningriigi sünnist Haag – maailma rahu ja õigluse pealinn Amsterdami muuseumid kutsuvad Rotterdam – nüüdisarhitektuuri suurejooneline vaatemäng Ehedad Hollandi traditsioonid TEFAF 2014 – maailma juhtiv antiigi- ja kunstimess Raamatud Hollandist ja hollandi autoritelt

Tema Majesteet Hollandi kuningas Willem-Alexander ja Tema Majesteet kuninganna Máxima.

Aprill 2013 © RVD; foto: Koos Breukel

2

HOLLANDI ERILEHT

5. detsember 2013

HEAD LUGEJAD Jos Schellaars Hollandi suursaadik Eestis

moto: Je maintiendrai (eesti k – ma jään sirgeselgseks/ kindlameelseks) on kuninglikul vapil kasutusel alates 1815. aastast.

T

äna, 5. detsembril tähistatakse Hollandis Püha Nikolause päeva, mis on suurim kogupereüritus Hollandis. Igal aastal tuleb Püha Nikolaus oma kodumaalt Hispaaniast paadiga Hollandisse, et lapsi meeles pidada ja neile kingitusi tuua. Kuid sel aastal tähistame ka 200 aasta möödumist madalmaade Kuningriigi* asutamisest. muide, 15. sajandil, kui madalmaad said iseseisvaks, moodustasid nad tolle aja Euroopas esimese vabariigi, mida juhtisid linnade ja provintside (Eesti mõistes maakondade) esindajad. Alles pärast seda, kui Napoleon oli 19. sajandi alguses ligikaudu kümneks aastaks Hollandi vallutanud ning seejärel lahkunud, kuulutasid madalmaade provintside esindajad välja madalmaade Kuningriigi ning ametisse astus monarh Oranje prints, kes oli viimase riigipea poeg.

Kuningriigi algusaastatel kuulusid madalmaade Kuningriigi koosseisu ka lõunapoolsed provintsid praeguse Belgia aladelt, mis siiski 1839. aastal otsustasid moodustada Belgia Kuningriigi.

Nüüd koosneb madalmaade Kuningriik neljast riigist: Euroopas Holland ning Kariibi meres Curaçao, Aruba ja St. martini saar. Kõigil kuningriigi koosseisu kuuluvatel riikidel on oma valitsus, üksnes Hollandi välisministeerium ja kaitseministeerium vastutavad kõigi kuningriiki kuuluvate riikide eest. Pärast madalmaade Kuningriigi väljakuulutamist on Hollandist saanud edukas riik, mis on etendanud olulist rolli rahvusvahelisel tasandil. 20. sajandi algul organiseeriti Hollandi eestvedamisel esimesed rahukonverentsid, milles muide professor martens Pärnust mängis tähtsat osa. Rahukonverentside korraldamisega loodi alus mitmete rahvusvaheliste õigusorganisatsioonide asutamisele Haagi.

Samuti on Holland nii ÜRO, NATO kui ka Euroopa Liidu asutajaliige.

Holland on edukas rahvusvahelises äris ning sellised üleilmsed ettevõtted nagu Shell, Unilever, Vopak, KLm, Heineken jne on tuntud kogu maailmas. Rotterdami sadam oli pikka aega maailma suurim ning on siiani Euroopa suurim, Schipholi lennujaam on olulisemaid Euroopas.

Olen väga tänulik, et Postimees on pakkunud meile koostöövõimalust pööramaks tähelepanu 200 aasta möödumisele madalmaade Kuningriigi asutamisest ning loodan, et selle lisalehe artiklid on teile nauditavad lugeda.

* Hollandlased eelistavad ametlikus kirjapildis tõlget madalmaade Kuningriik, kuigi kõnekeeles ja ka Eestis kasutatakse rohkem versiooni Hollandi Kuningriik.

ImPRESSUm Hollandi erileht valmis koostöös Hollandi Kuningriigi suursaatkonnaga Tallinnas. lehe valmimisele aitasid kaasa: Amsterdam marketing, Rotterdam marketing ja Rotterdami sadam, Haagi linnavalitsus, Rahupalee, Rijksmuseum, stedelijk museum, Van gogh museum Amsterdam, museum Rotterdam, Rotterdam Archiguides, Kaire van der Toorn-guthan.

Erilehe toimetaja ja tekstide autor: Riina luik, riina.luik@postimees.ee Makett ja küljendus: Andres Didrik, andres.didrik@postimees.ee Korrektor: Kai Koks, kai.koks@postimees.ee Väljaandja: As postimees, maakri 23a, Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2301

Elagu uus kuningapaar! Kuningas Willem-Alexander, kuninganna Máxima ja nende kolm tütart (vasakult): Oranje printsess Catharina-Amalia, printsess Ariane ja printsess Alexia kuningapalee rõdul oma rahvast tervitamas. © ApRill 2013 © RVD, FoTo: Koos BREuKEl

200 aastat väärikat ajalugu

K

uigi Hollandi tee iseseisva riigini on olnud pikk ja keeruline, on seda krooninud edu ja stabiilisus – kahe aastasajaga on üles ehitatud riik, mille üle selle kodanikud ei tunne mitte ainult uhkust, vaid peavad end maailma õnnelikemaks. Holland on riik, mis näitab paljudes valdkondades maailmas teistele teed, on eeskujuks ja inspireerijaks. Riik, kuhu meelsasti tullakse nii kaugelt kui lähedalt, kus on, mida vaadata ja kogeda. Holland on väike riik ja selle rahvaarvgi pole suur, kuid ometi ei karda nad kasutada ambitsioonikat motot: «Mõtle Holland. Mõtle suurelt!», või nagu nad ise armastavad öelda, et nad tahavadki oma trompeteid pisut valjemini puhuda.

Raske ja pikk tee iseseisvuseni Et mõista ja hoomata Hollandi kuningriigi kujunemislugu, tuleb vaadata kaugele sajandite taha, alustades ajast, mil Madalmaad kuulusid Saksa-Rooma keisri ja Hispaania kuninga Karl V valitsemise alla. Pärast kuninga surma läks tema hiigelimpeerium pärijate vahel tükeldamisele ja Hollandi territooriumi sai endale Hispaania. See on üks süngemaid perioode Hollandi ajaloos, täis lakkamatuid sõdu, religioosset tagakiusamist, hingetuks tegevaid makse ja selle kõige tagajärjeks olnud viletsat elujärge. Sestap puhkesid järjepanu ülestõusud, 1568. aastal tekkis kõige ägedam vastasseis Hispaania keskvalitsusega, millest kasvas välja Hollandi iseseisvussõda ehk Kahekümneaastane sõda. Nagu nimigi ütleb, tuli iseseisvuse eest lõppkokkuvõttes võidelda aastakümneid. Madalmaade kodanliku revolutsiooni üks juhtfiguure ning alates 1560. aastate algusest Hispaania-vastase liikumise juht oli Oranje Willem, kes on siiani Hollandi troonil oleva Oranje-Nassau kuningliku dünastia otsene eelkäija.

1579. aastal moodustasid Madalmaade põhjapoolsed provintsid Utrechti liidu, lubades üksteist sõjategevuses Hispaania vastu toetada ning just seda liidulepingut peetakse Hollandi kui riigi asutamislepinguks. Mõni aeg hiljem (22. juulil 1581) panid Utrechti liidu provintsid kirja Hollandi iseseisvusdeklaratsiooni ning 26. juulil kuulutati end Hispaaniast

lahkulöönuks, Felipe II-le antud truudusevanne lõppenuks ja Madalmaad said formaalselt iseseisvaks. Ajavahemikus 1581–1795 oli Holland iseseisev vabariik, kuigi iseseisvussõda lõppes alles 1648. aastal, mil sõlmiti Münsteri rahu (oli osa Vestfaali rahust, mis lõpetas ühtlasi Kolmekümneaastase sõja) ning mille tulemusena oli Hispaania lõpuks sunnitud tunnustama Hollandi iseseisvust.

Iseseisvus ja vabadus andsid riigi arengule uue hoo ning 17. sajandil tõusis Holland kiiresti üheks maailma juhtriigiks ja tema mõjuvõim ulatus kaugele kodumaa piiridest. See on tuntud kui Hollandi kuldaeg – periood, mil Hollandi koloniaalimpeeriumi piirid ulatusid lõunapoolkeral välja Indoneesia, Tseiloni, Lõuna-Aafrikani, Uues Maailmas Kirde-Brasiilia, Hollandi Antillide, ABCsaarte ehk Väikeste Antillideni (Aruba, Bonaire, Curacao) ja New Yorgini. Maailmalinn, mis asutati 1624. aastal hollandi kolonistide poolt ja millele anti kaks aastat hiljem nimeks Nieuw Amsterdam (Uus Amsterdam). Kuid hollandlaste seiklusjanu ja kauplemiskirg viis nad ka Jaapanisse (olles keisrikojas üldse esimesteks välimaalasteks, keda riiki lubati ja kellega kaubandus- ja diplomaatilisi suhteid arendama hakati), Indiasse ja mitmetesse Aafrika piirkondadesse. 17. sajandi lõpuks oli hollandlaste arv lähenemas kahele miljonile, Ida-India laevakompanii kaubalaevade arv küündis kuueteistkümne tuhandeni, Hollandil oli raha ja laevu mehitada maadeavastusretki ja teadusekspeditsioone. Nii majanduslik, sõjaline kui poliitiline mõjukus tegid Hollandist oma territooriumi väiksusest hoolimata suurriigi, kellega arvestati ning see mõjutas otseselt nii inimeste elujärge, kaunite kunstide kui teaduse arengut.

Rahuaeg ja õitseng ei kestnud aga kaua – äge vastasseis mõjuvõimu pärast maailmas viis vaenujalale suure rivaali Inglismaaga, millele järgnes järjepanu neli sõda. Kuni 1795. aastani oli Holland vabariik, kuhu kuulusid seitse autonoomsest riiki. Prantsuse revolutsiooni hulljulgusest vaimustatuna puhkes Bataavia revolutsioon, mille tagajärjel loodi Prantsuse 1. vabariigi vasallriigina Bataavia vabariik (1795–1801).

Kui Napoleon 1804. aastal võimule tuli, kasutas ta tekkinud olukorra ära ja Hollandist sai 1806. aas-

tal esimese Prantsuse keisririigi vasallriik, mida asus valitsema Napoleoni noorem vend Louis (Lodewijk) Bonaparte. Louis püüdis riigi valitsejana lähtuda eelkõige hollandlaste, mitte oma venna käskudest, õppis ära hollandi keele ja saavutas rahva erilise poolehoiu, kui lõi esmakordselt Hollandi territooriumil kuningriigi. Selline asjade käik aga ei meeldinud Napoleonile ning vaid neli aastat (1806–1810) eksisteerinud kuningriik liideti 1810. aastal jõuga Prantsusmaaga.

Hollandlaste taasiseseisvumise püüded päädisid aga siiski võiduga – 1813. aastal saavutati iseseisvus, kui eksiilist kutsuti tagasi Oranje-Nassau aadlidünastia järeltulija Willem Frederik, kes kuulutati suveräänseks valitsejaks.

Esimene põhiseadus, mis sätestas Hollandis monarhia, võeti vastu 1814. aastal. 1815. aastal toimunud Viini kongress, mille kokkukutsumise eesmärgiks oli lahendada mitmeid Prantsuse revolutsioonisõdadest, Napoleoni sõdadest ja Saksa-Rooma riigi lõpetamisest tekkinud probleeme ning selle tulemuseks oli kontinendi poliitilise kaardi ümberjoonistamine, kuulutas Hollandi iseseisvaks kuningriigiks ning ühendas territoriaalseks ja halduslikuks tervikuks Põhja- ja Lõuna-Madalmaad.

Willem Frederik nimetas end vastloodud Hollandi kuningriigi kuningaks, hakates kandma nime Willem I. Lõuna-Madalmaad soovisid aga hiljem siiski iseseisvaks riigiks saada ning vastavalt 1839. aasta Londoni lepingule moodustus nii Belgia kuningriik. Samal aastal sai iseseisvuse ka Luksemburgi suurhertsogiriik. Kuigi kuningas Willem III oli läbi perekondlike sidemete kuni oma surmani ka Luksemburgi suurhertsog.

Oranje-Nassau dünastia Hollandi kuningakoja ajalugu on otseselt ja vereliini pidi seotud Oranje-Nassau vürstliku dünastiaga ning selle ajalugu ulatub tagasi 15. sajandisse, aastasse 1403, mil krahv Engelbrecht I van Nassau abiellus Bredast pärit daami Johanna van Polaneniga. Perekonna jõukus ja mõjukus kasvasid kiiresti ning abielupaar ja nende järeltulijad tõusid peagi riigi aadelkonna absoluutsesse tippu. Ülijõukad Orjanjed on olnud läbi sajan-

dite tihedalt seotud nii Hollandi kui teiste Euroopa kuningakodadega läbi abielude, riigi- ja militaarteenistuse ning jõukate kaupmeeste ja suurmaaomanikena.

Oranje-Nassau dünastia esindajast Willem Frederikust sai Hollandi esimene kuningas ning kõik hilisemad Hollandi monarhid on Oranje Willemi otsesed järeltulijad. Liitnimi Oranje-Nassau tuleneb Hendrik III pojast René Chalonist, kes päris oma onult Philibert van Chalonilt iseseisva Oranje vürstiriigi (prantsuspäraselt Orange). Kui René Chalon 1544. aastal lastetuna suri, pärandas ta valdused oma Saksa nõbule Willem van Nassaule (1533–1584) ning sellest ajast on dünastiaid sugulusliini pidi liidetud. Seega on prints Willem Oranje-Nassau kuningliku dünastia alusepanija. Oranje vürstiriigi maavaldused asusid Lõuna-Prantsusmaal, kuuludes alates 1163. aastast Van Chaloni vürtsiperekonnale. Neilt pärineb ka Hollandi kuninglikul vapil olev moto: «Je maintiendrai». Oranje vürstiriik lakkas eksisteerimast 18. sajandil, kuid kuulus veel 1963. aastani Oranje Linnade Liitu.

Alates 30. aprillist 2013 on Hollandi kuningas Willem-Alexander, kes päris trooni oma emalt, kuninganna Beatrixilt viimase vabatahtliku troonist loobumise järel. Hollandi põhiseaduse järgi on kuningas valitsuse alaline liige, kohtub regulaarselt peaministri, riigisekretäri ja valitsusliikmetega, allkirjastab kõik kuningakoja avaldused, riiklikud seadusemuudatused ja rahvusvahelised kokkulepped. Printsipäeval, mil avatakse Hollandi parlamendi tööaasta, peab ta troonikõne, millega määratakse ära valitsuse töösuunad ja prioriteedid.

2014. aasta 1. veebruaril teeb Tema Kuninglik Kõrgus, printsess Beatrix Rotterdamis Ahoy spordipalees oma ametliku tänukummarduse Hollandi rahvale ja paneb sellega punkti oma 33 aastat kestnud valitsemisajale. Suurejoonelise muusika, laulu ja tantsuga täidetud kaks tundi kestva programmi kannab üle telekanal NOS ning suured ekraanid pannakse üles ka Rotterdami linnaruumi.

Julgus ja tahtmine unistada Seda, millisena hollandlased ise oma riigi tulevikku ette kujutavad

HOLLANDI KUNINGRIIK Riigikord: konstitutsiooniline monarhia, parlamentaarne demokraatia Riigipea: Tema majesteet kuningas Willem-Alexander (46) tõusis troonile 30. aprillil 2013. Alates 2002. aastast abielus Tema majesteet kuninganna máximaga (42), peres on kolm tütart: Oranje printsess Catharina-Amalia Beatrix Carmen Victoria (10) ning printsessid Alexia Juliana marcela Laurentien (8) ja Ariane Wilhelmina máxima Ines (6) Kuninga töökabinet: asub Haagis, Noordeinde palees Kuningapere residents: hakkab paiknema Haagis, Huis ten Boschi palees Peaminister: mark Rutte Seadusandlik organ: kahekojaline parlament (generaalstaadid) Valitsuse ja peaministri asukoht: Haag, Binnenhof Pealinn: Amsterdam Kogupindala: 37 354 km2 (sellest 18% vett) Administratiivne struktuur: 12 provintsi, lisaks Curaçao, Aruba ja St. martini saar Elanikke: 16 805 037 (2013) Asustustihedus: 484 inimest km2 kohta (2012) Rahaühik: euro Rahvuskeel: hollandi keel Hümn: «Wilhelmus» Rahvuspühad: 27. aprill (kuningapäev) ja 5. mai (vabastuspäev, millega tähistatakse II maailmasõja ja natsiokupatsiooni lõppu) Hollandi Kuningriigi suursaatkond Tallinnas Rahukohtu 4-I, Tallinn Suursaadik: Jos Schellaars www.netherlandsembassy.ee

ja millest unistavad, jutustab juubeli puhul ilmunud «Unistuste raamat» («Het Droomboek»). 5. septembril Het Loo kuningapalees esitletud raamatu idee sündis kuningas Willem-Alexandri ja Rahvuskomitee ühise mõttena ning selles küsitakse nii noortelt kui vanadelt, millised on inimeste tulevikuunistused seoses oma riigi arengu ja tulevikuga. Umbes 6500 vastusest valis 16-liikmeline tuntud hollandlastest koosnev žürii välja huvitavamad, säravamad ja inspireerivamad unistused ning need koondati «Unistuste raamatusse». Teos kingiti kuningriigi sünnipäeva kingitusena kõikidele Hollandi ja ülemere Hollandi asumaades elavatele peredele.

Hollandi Kuningriigi juubelisündmustega saad kursis olla: www.200jaarkoninkrijk.nl www.denhaagviert.nl

HOLLANDI ERILEHT

5. detsember 2013

Haag – rahvusvahelise õiguse ja rahu pealinn, kuid mitte ainult

H

aagi abilinnapea Marjolein de Jongi sõnul on Amsterdam küll Hollandi Kuningriigi pealinn, kuid samas on Haag maailma demokraatia, rahu ja õiguse pealinn. See pole tühipaljas loosung, sest lisaks faktile, et Haagis asub kokku tervelt viisteist rahvusvahelist kohut, on Holland ainus riik maailmas, mille konstitutsioon sätestab valitsuse kohustuse edendada maailmas rahvusvahelist õigust. Mis puudutab Haagi kui maailma rahu pealinna, siis ulatuvad selle juured ülemöödunud sajandisse, mil Haagis toimusid maailma esimene (1899) ja teine (1907) rahukonverents. Just neil konverentsidel vastu võetud konventsioonidega pandi alus tänapäevasele rahvusvahelisele sõjaõigusele, sündis otsus asutada Alaline Vahekohus ja ehitada selleks Rahupalee.

Kui 19. sajandi lõpul kulutasid mitmed maailma suurriigid hiigelsummasid oma sõjaväe suurendamisele ja relvaarsenali moderniseerimisele, kasvasid Euroopa haritlaste ja loomeinimeste seas sõjavastased meeleolud – sündis rahvusvaheline rahuliikumine. Austria kirjanik ja patsifist Bertha von Suttner on vaid üks, kuid see-eest ere näide: silmapaistev rahu ja Rahupalee rajamise eestkõneleja pälvis 1905. aastal esimese naisena Nobeli rahupreemia. Suttneri ideid toetas tuliselt Vene tsaar Nikolai II, kes kutsus isiklikult maailma riigipäid kogunema Haagi rahukõnelustele. Esimesele rahukonverentsile Haagis, tollase Hollandi kuninganna Wilhelmina suveresidentsi Huis den Boschi, kogunes üle saja delegaadi 26 riigist.

Jõudes kokkuleppele Alalise Vahekohtu loomises ja Rahupalee ehitamises, hakati otsima rahalisi vahendeid ning otsustati, et kõik institutsiooni töös osalevad riigid panustavad hoone ehitusse vastavalt võimalustele – võib öelda, et tegu oli esimese rahvusvahelise suurprojektiga mitmes mõttes. Ehitustegevusse kaasati ka Šoti-Ameerika terasemagnaat Andrew Carnegie, kes oli Bertha von Suttneri ideede veendunud pooldaja ning rahukõnelustel osalenud Ameerika diplomaadi Andrew White’i lähedane sõber. White tegi jõukale sõbrale ettepaneku toetada ehitust poole miljoni dollariga. Carnegie nõustus, kuid esitas tingimuse: Rahupalee kõrvale tuleb ehitada ka eeskujulik õigusraamatukogu.

Arhitektuurikonkursil osales 216 arhitekti üle maailma, valituks osutus Prantsuse arhitekti Louis Marie Cordonnier’i töö. Iseenesest on tegu üsna eklektilise stiiliga, milles võib ära tunda nii neorenessanssi, gootikat kui ka barokki, kuid selle suursugususes ei kahtle keegi. Rahupalee interjööre kaunistavad rikkalikud lae- ja seinamaalid, kahhelpannood, rohked skulptuurid, imelised lühtrid, kaunid vaibad, uhke mööbel ja hinnalised kunstiteosed – kõik annetused maailma riikidelt. Nii näiteks kinkis Šveits suure kellatorni kella, peaväravad Saksamaa, aknad Inglismaa, hinnalisi kingitusi tegid Venemaa, Ungari, Hiina, Poola, USA, Prantsusmaa, Tai jpt, lisaks annetasid riigid selliseid luksuslikke ehitusmaterjale nagu marmor, graniit, väärispuit. Üks erilisemaid ruume on seinu katvate siidgobeläänidega Jaapani saal, kuid ka avar trepihall võtab tuli-

3 Mõned olulisemad Haagis asuvad rahvusvahelised organisatsioonid: • Rahvusvaheline Kohus. ÜRO peamine kohtuorgan, mis asutati 1945. aastal. Kohtus võivad menetlusosalisteks olla üksnes riigid ja piiratud määral mõned rahvusvahelised organisatsioonid. ÜRO organitel ja allorganisatsioonidel on õigus küsida Rahvusvaheliselt Kohtult nõuandvaid arvamusi keerukates õigusküsimustes.

• Alaline Vahekohus: 1899. ja 1907. aastal Haagi rahukonverentside tulemusena asutatud rahvusvaheline organisatsioon, mis on vanim rahvusvahelisi vaidlusi lahendav institutsioon. Kuna aastatel 1946–1990 oli vahekohus väheaktiivne, on Rahupalee tuntuks saanud eelkõige Rahvusvahelise Kohtu asukohana. Eesti on Alalise Vahekohtu liige 28. juunist 2003, mil tema suhtes jõustus rahvusvaheliste vaidluste rahumeelse lahendamise konventsioon.

• Eurojust on Euroopa Liidu asutus, mis loodi 2002. aastal raske piiri­ülese kuritegevuse ning organiseeritud kuritegevuse alaste kriminaalasjade uurimise ja kohtu alla andmise kiiremaks ja paremaks koordineerimiseks ELi liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahel. Eurojusti asepresident oli aastatel 2007–2010 ja on 2010–2013 eestlane Raivo Sepp.

Haagi Rahupalee Carnegie väljakul on olnud maailma rahu ja õiguse sümbol alates selle avamisest 28. augustil 1913. Rahupalee ja külastuskeskuse külastusinfo: www.vredespaleis.nl Foto: Hollandi Turismiameti pildipank

Kommentaar Raivo Sepp Eurojusti asepresident, Eurojusti Eesti liige ja riigiprokurör

Maailma rahuleek. See rahupüüdlust, maailma solidaarsust ja rahu­unistust sümboliseeriv igavene tuli süüdati Rahupalee kõrval 12. aprillil 2002. aastal. Seda ümbritseb solidaarsust üles näidanud riikide kiviring, Eesti kivi kannab Foto: Riina Luik numbrit 57.

Haagi linnavalitsuse hoone (Spui 70) aatrium, mida kutsutakse läbipaistvuse, valge välisilme ja interjööri pärast ka Jääpaleeks. Ehitati viis aastat, valmis 1995. aastal, autoriks on maailmas tunnustatud ameerika arhitekt Richard Meier, kes on tuntud valge värvi eelistamise poolest oma töödes.

131 000 m² pindalaga, osaliselt 12-korruselise hoone siseaatrium on suurim nii Hollandis kui ka mujal Euroopas. Lisaks linnavalitsuse tööruumidele asuvad hoones kodanike teenindusbüroo, linnavolikogu istungitesaal, linna suurim avalik raamatukogu, linnaarhiiv, näituseruumid, abielude registreerimise ruum, panoraamkino The Hague Impressions, Haagi Rahvusvaheline Infokeskus, linna turismiinfo keskus, Euroopa Liidu InfokesFoto: Riina Luik kus ja kohvikud.

ja ülimalt suurejooneliselt vastu.

Ajavahemikul 1922–1946 tegutses Rahupalees Alaline Rahvusvaheline Kohus, mille funktsioonid võttis ÜRO loomise järel üle Rahvusvaheline Kohus.

Praegu töötab Rahupalees Alaline Vahekohus, mis jagab ruume Rahvusvahelise Kohtuga.

Nende käsutuses on suur ja väike kohtusaal, nõupidamistesaalid, töökabinetid ja abipersonali ruumid. Paleed ümbritseva aia rajas Inglise aiaarhitekt Thomas Mawson. Paleed ehitati kuus aastat ja see valmis 1913. aastal. Carnegie Fondi põhikirja kohaselt rajati ka raamatukogu (kuni 2007. aastani asus Rahupalees, siis valmis uus hoone), mille kogud on erakordsed. Üks vanemaid raamatuid selles raamatukogus on 1625. aastal Hollandi juristi Hugo Grotiuse kirjutatud «De Jure Belli ac Pacis», mis on tänini sõjaõiguse lähtekohaks. Grotiuse sulest pärineb ka rahvusvahelist mereõi-

gust käsitlev «Mare Liberum», mis sätestab, et maailma mered peavad jääma puutumatuks ega tohi kuuluda ühelegi rahvale. Rahupalee juures tegutseb suviti Haagi Rahvusvahelise Õiguse Akadeemia, mille rajaja on hollandlane, Nobeli rahupreemia laureaat Tobias Asser, kes oli ka üks Alalise Vahekohtu loomise initsiaatoreist. Haag on neljas linn New Yorgi, Genfi ja Viini järel, kus ÜRO-l on oma alaline esindus ning paljude rahvusvaheliste suhete, õiguse ja maailma arenguga tegelevate akadeemiliste institutsioonide kodu – koos diplomaatiliste esindustega on Haagis üle 160 rahvusvahelise esinduse, kus töötab ligikaudu 14 000 inimest. Haagis asuvad ka Hollandi kuningapere residents ja kuningas Willem-Alexandri töökabinet, siin töötavad Hollandi valitsus ja peaminister.

Tänu 11 kilomeetri pikkusele rannajoonele Scheveningenis on

Haag ka oluline mere- ja suvepuhkuse linn. De Jong märgib, et just need kolm: kuninglik linn, rahvusvahelise õiguse institutsioonid ja merelinna staatus määravadki ära linna tegevussuunad turismi vallas. «Kuningriigi 200 aasta juubel, mille üritused kestavad kuni 2015. aastani, toob Haagi kahel järgmisel aastal kindlasti palju turiste, ja meil on, mida neile pakkuda.

Lisaks rikkalikule üritustekalendrile on meil kavas senisest tunduvalt enam avardada koostööd kuningakojaga ning avada külastajatele kuninglikke residentse,» sõnab De Jong. 2014. aasta keskpaigas avab pärast renoveerimist taas uksed endine kuninglik residents, ühe rikkalikuma vanade meistrite koguga kunstimuuseum Mauritshuis.

2018. aastal aga valmib praeguse linnavalitsuse hoone kõrvale linna uus ja suurejooneline kultuurisüda – Spuiforum (Neutelings Riedijk Architecten). 181 miljoni eurose eelarvega hiigelhoones leiavad endale uue kodu Haagi Residentie orkester, Hollandi Tantsuteater, Kuninglik Konservatoorium ning Haagi Tantsu- ja Muusikaakadeemia.

Palju huvitavaid ideid ja praktilist infot leiab Haagi kohta: www.denhaag.nl/en.htm

2002. aastal loodud Eurojust tegeleb rahvusvahelise kuritegevuse vastase võitlusega ehk lihtsamalt öeldes: kui näiteks Eesti politseil või prokuratuuril on käsil kriminaalasi, millest selgub, et teatud teod on toime pandud teises riigis või on näha sidemeid teiste riikidega, tekib nii politseinikul kui prokuröril kohe küsimus, kellega seal teises riigis ühendust võtta.

See roll ongi antud Eurojustile, meie viimegi erinevate riikide uurijad, prokurörid ja kohtunikud kokku ning koordineerime nende tegevust.

Kutsume sama kuriteo (või -tegudega) tegelevad prokurörid Eurojusti ühise

• Rahvusvaheline Kriminaal­kohus, kus peetakse kohut genotsiidi, inimsusvastaste kuritegude ja sõjakurjategijate üle. Haagis on nende kurjategijate jaoks ka erivangla.

• Europol on Euroopa politsei peakorter.

• Endise Jugoslaavia Rahvusvaheline Kriminaaltribunal.

• Rwanda Rahvusvaheline Kriminaalkohtu apellatsioonikohus (tribunal asub Tansaanias).

• Esindamata Rahvaste ja Organisatsioonide Ühendus.

• Haagi Rahvusvahelise Õiguse Akadeemia. See on väga hinnatud kõrgkool, kus saab õppida ja end täiendada nii avaliku kui ka eraõiguse vallas.

• Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverents. Vanim eraõigusega tegelev rahvusvaheline institutsioon asutati 1893. aastal. Selle eesmärgiks on rahvusvahelise eraõiguse normide ühtlustamine.

• Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon. Asutati 1997. aastal keemiarelvade keelustamise konventsiooni elluviimiseks. See oli maailma esimene konventsioon, millega keelustati üks relvaliik täies ulatuses. 2013. aastal pälvis OPCW Nobeli rahupreemia ulatuslike jõupingutuste eest maailma keemiarelvadest vabastamise nimel.

laua taha kokku, et nad saaksid infot vahetada ja kavandada oma edasist tegevust. Aitame selliste kriminaalasjade puhul, kus on tegu kahe või enama riigiga, seda nii ELi piires kui ka üle maailma. Seetõttu on näiteks Ameerika Ühendriikide ja ka Norra, mis ei ole ELi liikmesriik, prokurörid Haagis alaliselt kohal.

Rahvusvaheline õigusabi põhineb juriidilises plaanis rahvusvahelistel konventsioonidel, riikidevahelistel kokkulepetel, riigi enda õigusaktidel jne, kuid sellest kõigest tihti ei piisa, sest sätestatud ei ole tähtaegu, millise aja vältel teise riigi õigusabi taotlus täita. Kui õigusabitaotlus täidetakse näiteks kolme aasta pärast, on juriidiliselt kõik korrektne, kuid kriminaalmenetluse lõpule viimiseks võib siis olla juba lootusetult hilja.

Selliste juhtumite vältimiseks ongi loodud Eurojust, mille edu aluseks on otsekontaktide kaudu riikidevahelise õigusalase koostöö kiirendamine ja tõhustamine. Eurojust teeb tihedat koostööd Europoliga ehk Euroopa politseiametiga, mille peamine ülesanne on koguda informatsiooni ja seda analüüsida. Eurojust on n-ö Euroopa prokuratuur, mille ülesanne on aidata menetlejaid kuriteo menetluse käigus nii, et kriminaalasi jõuaks võimalikult kiiresti kohtusse ja leiaks õigusliku lahendi.

Eestit tuntakse Hollandis kultuurivallas hästi

Kommentaar Peep Jahilo Eesti suursaadik Hollandis Millega tegeleb Eesti saatkond Hollandis? Üks tähtsamatest tööülesannetest on äridiplomaatia edendamine, sest kuigi Holland on Eestis välisinvestoritest Soome ja Rootsi järel kolmandal kohal, on praegusel kaheksal protsendil kogumahust arengupotentsiaali kõvasti, eriti arvestades seda, et paljudes riikides on Holland esimene või teine välisinvestor. Üritame aidata kaasa ärisidemete arengule Hollandi ja Eesti vahel, kuigi teinekord jääb asi Eesti ekspordivõimekuse taha ning Hollandi turule jõutakse alles n-ö teisel ringil. Oleks vaid Eesti ettevõtetel rohkem huvi ja kontaktisoove!

Saatkond edendab ka poliitilisi kontakte, et oleksime Hollandiga ühel meelel Euroopa Liidu arengu ja julgeoleku küsimustes. Nii näiteks on Holland otsustanud tulla oma hävitajatega pakkuma Balti riikidele õhuturvet

ning käimas on veel mõned kaitsealased projektid. Ka konsulaartöö sujub Hollandiga hästi ja Holland esindab Eestit mitmes välisriigis, kus meil oma esindust pole.

Kultuurivallas toimivad sidemed juba aastaid väga hästi nii isiklikul kui ka organisatsioonide tasandil.

Hollandis käivad üsna tihti Eesti muusikud ja muusikakollektiivid, teatritrupid, popansamblid (näiteks Ewert & The Two Dragonsil on olnud korduvalt kontsertturnee), eesti heliloojad on niivõrd hinnatud, et mitmed siinsed koorid õpivad süvendatult Pärdi, Tormise ja teiste heliloojate loomingut, tulles eesti kavadega välja. Eestit teatakse kultuurivallas väga hästi. Tean, et juba aastaid on töös eesti-hollandi sõnaraamatu koostamine. Groningeni ülikoolis on eesti keele õpetamise ning üldse soome-ugri keelte ja kultuuride käekäigu eest hea seisnud estofiil ja professor Cornelius Hasselblatt, kes avaldas eelmisel aastal Eesti ajalugu käsitleva raamatu «Van IJstijd tot Skype» (eesti k «Jääajast Skype’ini»).

Mille vastu Hollandi ettevõtted ja äriinimesed seni Eestis enim huvi on tundnud?

Eelkõige logistika valdkonna vastu.

VOPAK on Hollandi logistika suurettevõte, kellele kuulub Muuga terminal, ja on veel mitmeid teisigi ettevõtteid, kes Eestis tegutsevad. Suuremaid ja väiksemaid Hollandi ettevõtteid toimib meil kõige erinevamates valdkondades.

4 MAAILMAKUULSAD HOLLANDLASED Jacob van Campen (1596–1657): Hollandi kuldajastu silmapaistev arhitekt ja kunstnik. Tema tuntumad ehitised on Amsterdami raekoda (nüüdne kuningapalee Damil, pildil), kuninglikud paleed Mauritshuis (koos Pieter Postiga) ja Noordeinde palee Haagis, Drakenstijni kindlusloss jpt silmapaistvad hooned mitmel pool Hollandis.

HOLLANDI ERILEHT

5. detsember 2013

Amsterdam juubeldab ja pidutseb Peagi lõppev aasta on Hollandi pealinnale Amsterdamile olnud erakordne – üks juubel järgneb teisele, väärikad ning suisa ikooni staatusesse tõusnud kultuuri-, kunsti- ja arhitektuuriobjektid on saanud sel puhul uue ilme ja kohati ka uue sisu. Niisiis, mis toimub?

Pieter Jansz Post (1608–1669): Hollandi kuldajastu silmapaistev arhitekt ja kunstnik. Tema väljapaistvamad ehitised on Huis den Bosch Haagis (pildil), Leideni ja Gouda kaalukojad, valitsushooned ning kirikud mitmel pool Hollandis.

Arent Passer (u 1560–1637): Haagis sündinud ning Tallinna Oleviste kirikusse maetud kiviraidur ja arhitekt, kelle elu ja looming on tihedalt seotud Tallinnaga. Tema kaasabil ja töökojas on valminud näiteks Pontus de la Gardie jmt Toomkirikus olevad sarkofaagid (pildil) ja epitaafid, Mustpeade maja ukse lünett ja Niguliste kiriku Antoniuse kabeli pealmik ning ta juhtis näiteks Suure Rannavärava ja Nunnevärava eesväravate ehitamist.

Petrus J. H. Cuypers (1827–1921): arhitekt, kes lõi elu jooksul enam kui sada kirikut ning kelle töölaual nägid ilmavalgust sellised Amsterdami arhitektuurisümbolid nagu Keskraudteejaam ja suursugune Rijksmuseum (pildil).

Aldo van Eyk (1918– 1999): arhitekt ja arhitektuuriteoreetik, Hollandi strukturalistide koolkonna rajaja. 1960. aastal Amsterdamis valminud 328 minihoonest koosnevat Burgerweeshuisi peetakse selle esimeseks näiteks. Tegi oma eluajal palju ühiskondlikke hooneid mitmel pool Hollandis, eriti torkasid silma tema II maailmasõja järgsed ultramodernsed maa-asulad. Ise pidas oma õnnestunuimaks tööks sanatooriumit Zonnenstraal. On pälvinud Iisraeli Wolfi arhitektuuripreemia. Pildil Pastor van Ars Kerk Haagis.

Piet Blom (1934– 1999): tuntud eelkõige oma kuupelamute (kubuswoningen, pildil) poolest 70ndatel Halmondis ja 80ndatel Rotterdamis, mis on siiani arhitektuurilised huviobjektid. Kuulus koos Herman Hertzbergeri ja Aldo van Eykiga (kelle õpilane ta oli) Hollandi strukturalismi koolkonna juhtfiguuride hulka. Ehitanud Hollandis nii ühiskondlikke hooneid kui ka elamuid.

Rem Koolhaas (1944): arhitekt, arhitektuuriteoreetik ja urbanist, Harvardi ülikooli disainiosakonna professor. Töötab omaloodud Linnaarhitektuuri Büroos (OMA) Rotterdamis, asutas rahvusvahelise arhitektuuriplatvormina ajakirja Volume Magazine (2005); pälvinud Pritzkeri auhinna, mida peetakse arhitektuuri Nobeliks (2000); 2008. aastal valis ajakiri Times ta saja maailma mõjukaima inimese hulka. Tema tuntumad tööd on Casa da Música Portos, Seattle’i keskraamatukogu, Hiina Kesktelevisiooni peahoone (pildil), Hollandi saatkond Berliinis jpt.

Gerrit Thomas Rietveld (1888–1964): mööblidisainer ja arhitekt ning Hollandi kunstiliikumise De Stijl juhtfiguur. Eriti hästi on tuntud tema PunaSinine (1917, pildil) ja Zik-Zak-tool (1934), Schröderi maja, mis on kantud UNESCO kultuuripärandi nimekirja ja Van Goghi muuseum Amsterdamis (lõpetati pärast tema surma).

• Pärast kümneaastast renoveerimist taasavati suurejooneline ja uue kontseptsiooniga riigi suurim muuseum Rijksmuseum. 13. aprillil 2013 avas kuninganna Beatrix suure sümboolse kuldvõtmega muuseumi uksed. See oli ühtlasi tema viimaseks ametlikuks tööülesandeks, enne kui ta loovutas trooni oma pojale Willem-Alexandrile. Avamispeo pidulik õhtusöök toimus Rijksmuseumi Kuulsuste saalis aukohal oleva Rembrandti © RVD maali «Öine vahtkond» ees.

titud tuledes, pannes selle niigi kauni linna sõna otseses mõttes hiilgama. www.amsterdamlightfestival.com/en

• Tänavu tähistatakse Amsterdami kuulsate kanalite 400. sünnipäeva. Just nii palju aastaid tagasi alustati pealinna kanalisüsteemi uuendamist ja põhjalikku ümberehitust ning selle tulemusena sündis siiani funktsioneeriv kanalite ja tänavate süsteem. Alates 2010. aastast kuuluvad Amsterdami kanalid UNESCO maailmapärandi nimekirja.

5x foto: Amsterdam Marketing / Hollandi turismiameti pildipank

• Maailmakuulus Concertgebouw ja Royal Concertgebouw Orchestra tähistavad tänavu 125. sünnipäeva. Museumpleinil asuvat Hollandi esindussaali külastab igal aastal enam kui 700 000 muusikahuvilist ning sellele lavale välja jõudmine teeb au igale muusikule.

Kontserdimaja orkester korraldab väärika juubeli puhul maailmaturnee kuuel kontinendil ja kolmekümnes linnas, lisaks antakse 70 kontserti oma kodusaalis. Kolmapäeviti kl 12.30–13.00 toimuvad tasuta lõunakontserdid – hea võimalus nautida muusikat ühes maailma unikaalsemas saalis. www.concertgebouw.nl • Felix Meritise majal täitub 225 aastat avamisest. 1788. aastal avasid 40 silmapaistvat ja mõjukat Amsterdami kodanikku Keizersgracht 234 majas vabaühingu ja kooskäimiskoha, kus vahetada mõtteid kunsti, poliitika, teaduse ja filosoofia üle. Majja ehitati ka linna esimene kontserdisaal. Nüüd on see Euroopa kunsti ja kultuuri kohtumispaik. Juubeli puhul avati taas maja katusel olnud observatoorium, mis oli omal ajal Amsterdami keskpunkt. Nüüd saab siit spetsiaalse teleskoobiga linna unikaalseid hooneid vaadata. www.felix.meritis.nl • Frans Halsi muuseum sai 100-aastaseks. Hollandi maalikunsti kuldajastu suurmeeste sekka kuuluva kunstniku töödest ja

elust koostati uus suurepärane püsiekspositsioon «Frans Halsi lummav maailm», kus saab täieliku ülevaate tema loomingust ja elust, täiendatuna tema tsitaatidega.

Kindlasti tasub jälgida ka pidevalt vahetuvaid, kuid väga põnevaid ajutisi näitusi. www.franshalsmuseum.nl

• Taasavatud Van Gogh Museum tähistab 40. sünnipäeva. Van Gogh Museum avas oma uksed asjakohase suurnäitusega «Van Gogh at work», mis teeb selgitavate tekstidega, isiklike kirjade ja märkmete kaasabil sügava sissevaate kunstniku erinevatesse loomeperioodidesse, illustratsiooniks enam kui 200 Van Goghi suurepärast teost, nende seas nii tema ikoonistaatuses olevad maalid «Päevalilled», «Iirised», «Kartulisööjad», kui ka joonistused ja eskiisid. Algselt asus Van Gogh Museum Paulus Potterstraatil, kus

eksponeeriti püsiväljapanekut ja ajutisi näitusi. Museumpleinil asuva hoone projekteeris 1963.–64. aastal Gerrit Rietveld, kuid arhitekti kolleegid sulgesid selle pärast tema surma. Praegune hoone avas uksed 1973, nüüd tehakse ettevalmistusi uue sissepääsu ehitamiseks, et viia hoone harmoonilisse ansamblisse samuti Museumpleinil oleva Stedelijki ja Rijksmuseumiga. Käesolev näitus jääb avatuks kuni 12. jaanuarini 2014. www.vangoghmuseum.com

• Stedelijk Museum. Tänavune hitt kogu Hollandi kunstielus on ilmse liialduseta Kazimir Malevichi (1878–1935) ja Vene avangardistide suurnäitus. Välja on pandud kahekümne viimase aasta suurim Malevichi tööde kollektsioon Khardzievi ja Costakise kogude põhjal. Väljas on maailmakuulsad tööd «Must ruut» (1929), «Punane rist mustal ringil» (1920–22), «Suprematism: Kahemõõtmeline autoportree» (1915) jpt. Malevichi retrospektiiv jääb avatuks kuni 2. veebruarini 2014. www.stedelijk.nl

• 175. sünnipäeva tähistab Artis Royal Zoo. Tegu pole ainult fantastilise loomaaiaga, vaid ka suurepärase perepuhkuse ja laste mängumaaga koos rohkete atraktsioonide ning võluva pargiga. Siin asuvad imeline akvaarium, planetaarium ja zooloogiamuuseum. Täielik paradiis keset linnamelu! www.artis.nl • Teaduskeskus Nemo tähistab 90. sünnipäeva. Viiekorruseline suurt laeva meenutav hoone Amsterdami Idadokis on juba iseenesest vaatamisväärsus, kuid kahtlemata põnev paik nii suurtele kui väikestele maailmaavastajatele ja teadushuvilistele. www.e-nemo.nl

Aastalõpu suuremad üritused Amsterdamis:

• 26.–29.12.2013 toimub Hollandi maneežis, mis on vanim Hollandi ratsutamiskool, pidulik ratsavaatemäng «Elize». Elava muusika, laulude ja eriefektide saatel toimub imeline etendus, mille peategelased on loomulikult kaunid hobused ja neid taltsutavad ratsanikud.

Kõik see viib vaataja tagasi 19. sajandi romantilisse Amsterdami. www.iamsterdam.com/en-GB/Ndtrc/ Elize • 31.12.2013 Vana-aastaõhtu Amsterdamis. Pidu käib igal tänaval ja igas majas, et end paremini ette valmistada, vaata peopaikade nimekirja: www.iamsterdam.com/enGB/experience/what-to-do/whats-on/ event-guide/december/new-years-eveamsterdam

• 06.12–19.01.2014 Amsterdami valgusfestival. Seda peetakse Amsterdami «viiendaks aastaajaks». Linn särab kunstiliselt sä-

Palju toredaid ideid ja praktilist infot Amsterdami kohta: www.iamsterdam.com

Kunsti- ja antiigimess Maastrichtis – TEFAF

E

elmisel aastal oma veerandsajandat juubelit tähistanud maailma suurim kunsti- ja antiigimess TEFAF toimub 2014. aastal ajavahemikus 14.–23. märtsini. 1975. aastal siinsamas Maastrichtis vaid 28 eksponendi ja mõne tuhande külastajaga alustanud Pictura Maastricht jõudis eelmisel aastal 260 eksponendi ja ligi 70 000 külastajani, pakkudes kauplemisja vaatamisrõõmu 31 000-ruutmeetrisel näitusepinnal.

Selle aasta TEFAFile oodatakse 265 juhtivat kunsti- ja antiigikauplejat ligi kahekümnest maailma riigist: Argentiinast, Austriast. Belgiast, Kanadast, Taanist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Itaaliast, Jaapanist, Lõuna-Koreast, Monacost, Hollandist, Norrast, Portugalist, His-

paaniast, Šveitsist, Inglismaalt, Ameerika Ühendriikidest ja Uruguaist.

TEFAF jaotub üheksaks eri sektsiooniks: vanade meistrite maalid, antiiksed kunstiteosed, klassikaline modernkunst, moodne kunst, juveelid, 20. sajandi disain ja kõige uuema tulijana on paberi sektsioon, kus pakutakse müügiks haruldasi joonistusi, akvarelle, rariteetseid trükiseid, antikvaarseid raamatuid, fotosid ja käsikirju.

TEFAFil käivad kaupa tegemas mitte ainult kollektsionäärid ja eraisikud, vaid see on üks paremaid võimalusi oma kogude täiendamiseks nii maailma tippmuuseumitele kui galeriidele, kes saavad siin parima ülevaate kunstiturul toimuvast. TEFAF on tuntud müügile tulevate teoste äärmiselt kõrge kvaliteedi ja eks-

pertide asjatundlikkuse poolest, mis garanteerivad just antiigi- ja kunstimaailmas nii olulise usalduse ja teoste autentsuse.

Kõik TEFAFil müüki tulevad kunstiteosed ja muud esemed on läbinud põhjaliku ekspertiisi, milles kasutatakse 175 eksperdi abi 29 eri kategoorias. Kõigile müüki lubatud teostele ja esemetele antakse sertifikaat autentsuse, päritolu ja seisundi kohta ning kõigist esemest koostatakse kataloog (tänavu 656 lk). Seetõttu on TEFAFil välistatud nii võltsitud kui ka varastatud tööde müük.

Messi ajal toimub mitmeid näitusi, loenguid ja töötubasid. Nagu külastajate arv näitab, on ka lihtsalt kunstihuvilisi palju, sest niisugust võimalust, kus maailma 7000-aastast ajavahemikku haaravaid kunstiaardeid näha saab, tuleb ette vaid kord aastas.

TEFAF 2013 – vanade meistrite sektsioon.

TEFAF 2014 Aeg: 14.–23. märts Avatud: kl 11–19, P 11–18

Koht: Maastricht Exhibition & Congress Centre (MECC), Forum 100, Maastricht

Foto: Harry Heuts

Põhjalik lisainfo (sh kõik müüki tulevad kunsti­teosed): www.tefaf.com

HOLLANDI ERILEHT

5. detsember 2013

5

Annie M. G. Schmidt – hollandi lastekirjanduse esileedi vaid ütlusi. Lisaks juba 1969. aastal esimest korda eesti keeles ilmunud «Viplala lugudele», mida on eestikeelse kordustrükina nüüdseks välja antud koguni kuuel korral, on eesti lugejateni toodud veel palju teisigi toredaid lasteraamatuid: «A nagu Aabel» (1966), «Jip ja Janneke» (1996, 2002, 2010), «Junts ja Vunts.

Nõiad ja muud seesugused» (1997), «Miisu» (1998), «Pluk ja punane autokraana» (2000).

Autori menukust eriti laste- ja noorsookirjanduse vallas on korduvalt hinnatud väärikate kirjandusauhindadega – 1957. aastal esimest korda ilmunud «Wiplala» valiti kohe Hollandi parimaks lasteraamatuks, «Miisu» ja «Pluk ja punane autokraana» pälvisid Hõbekrihvli ning «Otje» Kuld­ krihvli. Autor on pärjatud hollandi kirjanduse publikupreemiaga nii oma luuletuste kui laste- ja noorsookirjanduse eest. 1987. aastal sai ta elutöö eest maineka

Constantijn Huygensi kirjanduspreemia ning aasta hiljem Hans Christian Anderseni lastekirjanduspreemia.

Schmidt on üks väheseid autoreid, kelle loomingut on peetud preemia vääriliseks ka postuumselt.

Näiteks pälvis «Pluk ja punane autokraana» 2005. aastal vanusekategoorias 6–9 Hollandi lastekirjanduse peapreemia ning 2008. aastal sai ta elutöö eest teatri- ja muusikalide vallas John Kraaijkampi muusikaauhinna.

Mitmed Schmidti teosed on leidnud uue elu teatrilaval, telelavastustes ja kinolinal. Olles ise paljude ülipopulaarsete teatrilaulude autor, kannab Annie M. G. Schmidti nime ka preemia, millega märgitakse ära Hollandi parim teatrilaul. 2005. aastal valitud «Suurte hollandlaste» nimekirjas saavutas ta auväärse 13. koha.

Johannes Vermeer (1632–1675): maalikunstnik, üks Hollandi kuldajastu silmapaistvamaid kunstnikke, kelle töödest on enim tuntud «Tütarlaps pärlkõrvarõngaga» (pildil), «Piima kallav teenijatüdruk», «Naine avatud akna all kirja lugemas» jpt.

Foto: Internet

Hollandi kirjanik Annie M. G. Schmidt (kodanikunimega Anna Maria Geertruida Schmidt) sündis 20. mail 1911. aastal Kapelles ja lahkus elust eutanaasia teel järgmisel päeval pärast oma 84. sünnipäeva 21. mail 1995. aastal.

Kõrge vanuseni elanud tuntuim hollandi naiskirjanik viljeles edukalt paljusid kirjandusžanre, kirjutades nii luuletusi, laulutekste, teatri- ja telelavastusi, muusikale kui ka raadiokuuldemänge, ent eelkõige teati teda särava lastekirjanikuna. Ligi kolmekümnest väljaantud teosest on enim tuntud just tema lastelugude kangelased Viplala, Jip ja Janneke jmt.

Kirjanik on tunnistanud, et kasutas oma lugude tegelaskujude karakterite loomisel, seikluste väljamõtlemisel ja laste maailma paremaks sisseelamiseks tihti oma poja Flipiga (nüüd näitlejana tegutsev Philip Dirk van Duijn) seotud juhtumisi ja taba-

Rembrandt Hermes van Rijn (1606–1669): üks maailma suuremaid maalikunstnikke läbi sajandite, Hollandi maalikunsti kuulsaim esindaja.

Tema tuntumad teosed on: «Öine vahtkond» (1642), «Doktor Tulpi anatoomialoeng» (1632), «Autoportree Saskiaga» (u 1635, pildil), «Kaana pulm» (1665), «Kadunud poja tagasitulek» (u 1669) jmt. Rembrandti teoseid on väljas mitmel pool maailmas, Hollandis on parimad kogud Rijksmuseumil, Mauritshuisis Haagis ja Rembrandti majamuuseumis Amsterdamis.

Huvitavat lugemist Hollandi kohta ja hollandi kirjanikelt dus ühest mõtlemapanevast ajastust, ajaloorataste vahele sattunud tavalise perekonna kroonika. Ning lugu katkenud lapsepõlvest.

kaga kohtus, kuni elukaaslase ootamatu surmani. Armini tõekspidamised muutuvad raamatu lehekülgedel, kuni tema maailm pööratakse täielikult pea peale. Kui hästi me oma lähedasi tegelikult tunneme?

Viplala lood I ja II Annie M. G. Schmidt Tõlkinud V. Beekman Helios (2012) Viplala (originaalis «Wiplala») on tilluke mehike, kes oskab võluda. Ta ise nimetab seda tinistamiseks. Selle juures tuleb tal nii mõnigi kord ette pahandusi. Nella Della, Johannes ja härra Blom leiavad, et see on pisut tülikas, aga lõpuks elavad nad kaasa tervele hulgale põnevatele ja naljakatele seiklustele. Koos Viplala tinistamise ja seiklustega on üles kasvanud mitu põlvkonda eesti lugejaid ning sellest on nüüdseks ilmunud juba kuus kordustrükki.

Sigfried. Must idüll Harry Mulish Tõlkinud Vahur Aabrams Huma (2004) Kuldses eas kirjanik Rudolf Herter sõidab Viini oma uut romaani esitlema. Teda kuulama tulnud vanapaaril on aga jutustada oma tõsieluline lugu, mis ületab igasuguse fantaasia piirid. Herter teeb katse püüda kirjanduse võrku suur eimiski – Adolf Hitler. Müüt, mis tapab.

Maga!

Annelies Verbeke Tõlkinud Kerti Tergem Eesti Ekspressi Kirjastus (2006) Maya kannatab unetuse all.

Ta üritab teha kõike, et saaks vaid paar tundigi magada.

Sõprade ja spetsialistide nõuannetest pole abi. Ei aita ka Shop Channeli videoteraapia ega parimate kavatsustega kursused. Kui armastatu Maya maha jätab, sest too on täiesti kontrollimatu, kaovad kõik pidurid pealt. Öösiti käib ta puhtalt frustratsioonist inimesi üles ajamas.

Anne Franki päevik Tagatuba Tõlkinud Vahur Aabrams Tänapäev (2010) Anne Frank oli täiesti tavaline tüdruk, kes sündis 1929. aastal Frankfurdis. Kui Saksamaal tuli võimule Hitler, evakueerus Frankide pere Hollandisse. Saksamaa okupeeris Hollandi 1940. aastal ja Anne Franki võrdlemisi muretu lapsepõlv sai läbi ning pere oli sunnitud surmahirmus peituma. Anne Frank pidas päevikut 1942. aasta 12. juunist 1944. aasta 1. augustini. Päevik ilmus raamatuna 1947. aastal ja praeguseks on see tõlgitud vähemalt 60 keelde ning on üks maailma tuntumaid päevikuid. See on liigutav kirjel-

Kire vili Karel Glastra van Loon Tõlkinud Kerti Tergem Pegasus (2004) Mida tunneb 13-aastase poja isa, kui ta saab teada, et on olnud terve elu viljatu? Asudes otsima oma poja Bo bioloogilist isa, viib Armin Mindergout lugeja ebatavalisele teekonnale – alustades päevast, kui ta oma armastatu Moni-

sesse, kus ta üsna sageli asjad täiesti pea peale keerab, oma osakonna «pantvangi» võtab ja ise korraldusi jagama hakkab. Õige pea määratakse talle tugevad rahustid ning kõige lõpuks pannakse luku ja riivi taha. Esimest korda räägib dementne inimene meile oma loo. See on jahmatav ja samas lõbus lugu ühest võitlushimulisest Alzheimeriga inimesest, kes astub välja üleoleva kohtlemise vastu hooldusasutuses ja ühiskonnas.

Mul on Alzheimer. Minu isa lugu Stella Braam Tõlkinud Riina Luik Tammerraamat (2008) 2003. aastal saab René van Neer teada, et tal on Alzheimer, kõige levinum dementsuse vorm. Ta paigutatakse Maastrichti hoolduskesku-

Allah ja Eeva Betsy Udink Tõlkinud Riina Luik Pegasus (2011) Aastail 2002–2005 elas Betsy Udink Pakistanis. Sealsete mullade sõnul on islam ainus religioon maailmas, mis on andnud naistele õigused.

Asudes seda väidet sügavuti uurima, seisis autor aga silmitsi sadade aumõrvadega. Ta viibis Peshawaris näokatet kandvate fundamentaal-musliminaiste kogunemisel, kus püüti kirjeldada ideaalset musliminaist, tähistas Multanis habemikest imaamide ja vitaalse roomakatoliku piiskopi seltskonnas prohvet Muhamedi sünnipäeva ning veetis päeva Pakistani vanglas koos lapseohtu tüdrukutega, keda nende perekonnad süüdistasid sündsusetus käitumises.

Peaaegu humoorikalt kirjeldab autor seda, kuidas jääda ellu keset sealset terroristlikku ja sektantlikku vägivalda.

Minu Amsterdam Margot Roose Petrone Print OÜ (2011) Autori aastatepikkune Hollandi-kogemus on kirja pandud tundliku sotsiaalse närvi, terava pilgu ja mõnusa huumoriga ning toob oma kaasmaalastest lugejale lähemale nii lesbipulmad, geiparaadid, hipifestivalid, kanepikohvikud kui punaste laternate piirkonna eluolu. Ent autor ei jää pelgalt pealtvaatajaks, vaid näitab üles ärksat uudishimu, samastub oma kaaslinlastega ega põlga põhjalikema kogemuste ja kirkamate emotsioonide nimel julgelt seiklustesse söösta.

Graafiliselt põnevate DK reisijuhtide eelis on atraktiivsus: palju värvifotosid, ajalooliste hoonete läbilõiked, kolmemõõtmelised plaanid, erinevad kaardid, väga head selgitused jne. Ülesehitus on lihtne ja loogiline – teemad on järjekorras piirkondade kaupa. Igale piirkonnale on antud oma värv, nii on seda lihtne raamatust üles leida.

Lisaks sellele, et DK reisijuht on sisukas ja usaldusväärne kultuuri, arhitektuuri ja ajaloo alal, valdab see hästi olmeinfot, mis on koondatud peatükki «Ellujäämisõpetus».

Lisaks laialdane meelelahutuste loetelu, vihjed headeks ostudeks ja soovitused, kuhu minna lastega. Raamatu lõpus on nime- ja aineloend, mis hõlbustab soovitud koha ülesleidmist.

Silmaringi reisid Amsterdam. Taskukaart ja linnajuht Koolibri (2008)

Silmaringi reisijuht Amsterdam Koolibri (2009) DK raamatute sihtkohad on jagatud erinevateks piirkondadeks, mida raamatu lehekülgedel põhjalikult lahatakse. Ajaloo-osas käsitletakse sihtkoha eri ajastuid lühidalt ja konkreetselt, ülevaatlikult on esitatud kronoloogia.

P.S. Kõiki neid raamatuid ei pruugi läbimüügi tõttu olla müügil raamatukauplustes, kuid on see-eest saadaval raamatukogudes.

Lisaks DK Silmaringi sarja suurele reisijuhile, kus on detailselt kirjas kõik vaatamisväärsused, nende ajalugu ja üksikasjad, on sama kirjastuse välja antud väiksemas formaadis taskureisijuht ainult kõige olulisema infoga. Selles on linna kaart, metrooplaan, linnaosade jaotus, iga linnaosa tähtsamad vaatamisväärsused ja vajalikud aadressid. Raamatuke mahub lahedasti kas käekotti või taskusse ning aitab võõras linnas raskusteta orienteeruda.

Vincent van Gogh (1853–1890): üks kuulsamaid hollandi maalikunstnikke, postimpressionist, kes paraku polnud oma eluajal edukas, suutes väidetavalt müüa vaid ühe maali. Tänapäeval ollakse tema teoste eest valmis maksma hiigelsummasid. Lõpetas elu enesetapuga. Tänavu tähistas Amsterdamis asuv Van Goghi muuseum 40. sünnipäeva. Muuseumi kogud osteti riigi omandusse kunstniku sugulaste käest ja see on muljet avaldavaim Van Goghi kunstikogu maailmas. Tema teos «Natüürmort 12 päevalillega» (1888) on enim reprodutseeritud kunstiteoseid maailmas, väga tuntud on ka «Iirised» (1890), «Dr. Gashet’ portree» (1890), varasest perioodist «Kartulisööjad» (1885) jpt.

Pieter Cornelis «Piet» Mondriaan (Mondrian) (1872–1944): hollandi kunstnik, kuulsa rühmituse De Stijl liige, neoplastitsismi stiili viljeleja, milles kasutas valget tausta ja kolme põhivärvi, struktureerituna mustade puhaste liinidega – sellest sai tema äratuntav kunstnikukäekiri.

Paul Verhoeven (1938): filmirežissöör, stsenarist ja produtsent. Tema draamaja märulifilmide firmamärgiks on must huumor, vägivald ja julged seksistseenid ning ta on eriefektide ja montaaži eest pälvinud üheksa Oscarit. Filmid «Ürginstinkt», «RoboCop», «Unusta või sure» ja «Tähelaeva sõdurid» on tema tuntuimad tööd. 1974. aastal valminud «Türgi maius» valiti Hollandis möödunud sajandi parimaks filmiks. Sõjafilmi «Must raamat» valis 2006. aastal Briti Filmiakadeemia parimaks võõrkeelseks filmiks ja kaks aastat hiljem valiti see Hollandi parimaks filmiks läbi aegade.

Paul Driessen (1940): filmirežissöör, animaator ja kirjanik.

Tema lühifilmid on pälvinud tunnustust kogu maailmas ja pärjatud enam kui viiekümne auhinnaga. Driessen on saanud kaks elutööpreemiat panuse eest animatsioonikunsti arengusse. Ligi kolmekümnest loodud filmist on enim auhinnatud «3 Misses», mis on pälvinud kaks rahvusvahelist kõrgeimat tunnustust ja kandideerinud Oscarile ning valiti 2004. aastal koos filmiga «2D or not 2D» maailma lühifilmide paremikku. Ta on ka George Dunningu kultusfilmi «Kollane allveelaev» animaator.

Jeroen Aart Krabbé (1944): rahvusvahelise karjääriga filmi- ja teatrinäitleja ning režissöör. Ülemaailmne tuntus saabus pärast edukat debüüti 1977. aastal P. Verhoeveni filmis «Oranje sõdur» ning sellele järgnes suur edu, mis kestis enam kui kümnendi. Rollid filmides «No Mercy», «The Living Daylights», «The Punisher», «The Fugitive», «The Prince of Tides», «Farinelli» jmt. Režissöörina on tema käe alt tulnud kolm linateost: «Left Luggage», «The Discovery of Heaven» ja «Rico’s Wings».

6

HOLLANDI ERILEHT

5. detsember 2013

MAAILMAKUULSAD HOLLANDLASED Willem Barentsz (1550– 1597) – meresõitja, maadeavastaja, polaaruurija ja kartograaf. Otsis Kirdeväila (Põhja meretee Euroopast itta) ning oli esimene meresõitja, kes talvitus nii kaugel põhjas. Jõudis esimesena välja Novaja Zemlja läänekaldale. Barentsz koostas esimese polaaralade kaardi, mitmed paigad kannavad seal tema nime: saar Teravmägede saarestikus, meri selle lääneosas ja Novaja Zemlja põhjaosa kannab nime Barentsi maa.

BP naftarafineerimise tehas Rotterdami sadamas.

Foto: Vincent van Dordrecht / Rotterdam Imagebank

Jacob Le Maire (1585– 1616) – meresõitja, kes otsides mereteed Atlandi ookeanist Vaiksesse ookeani, avastas koos kaasmaalase W. C. Schouteniga Tulemaa ja Estadose saare vahel neeme, mis sai Schouteni sünnilinna järgi Hollandis nimeks Hoorni väin.

Abel Janszoon Tasman (1603–1659) – meresõitja ja maadeuurija, teda peetakse Austraalia tõeliseks avastajaks, kuna oli (koos kaasmaalase Ide Holmaniga) esimene meresõitja, kes sõitis ümber kogu mandri (nimetades seda kasutuks maaks, kuid andes talle nimeks Uus Holland). Avastas ka Tasmaania ja UusMeremaa. Kõige suurem saar Austraaliast kagus, meri Ida-Austraalia ja UusMeremaa vahel kannavad tema nime.

Jacob Roggeveen (1659–1729) – avastas Vaikses ookeanis Lihavõttesaared.

Alexandrine P. F. Tinné (1835–1869) – erakordne naine, kes pühendas oma elu Aafrika uurimisele ja orjakaubanduse vastu võitlemisele, ostes oma raha eest orje vabaks. Uuris Sudaani lõunaosa ja sooritas muljet avaldava ekspeditsiooni Tšaadi järve äärde.

Michiel de Ruyter (1607–1676) – kõige kuulsam admiral Hollandi ajaloos, kes juhtis edukalt Hollandi sõjaretki Inglismaa ja Prantsusmaa vastu.

Ta osales ühtekokku kahekümnes merelahingus. Tema nime kannavad kuus Hollandi kuninglikku sõjalaeva ja seitse laeva on nimetatud tema lipulaeva «Seitse provintsi» järgi.

Peaaegu igas Hollandi linnas on tema nime kandev tänav. 2004. aastal valiti ajaloo suurimate hollandlaste seas 7. kohale.

Peter Stuyvesant (1612–1672) – Hollandi koloonia Uus Holland komandant praeguse New Yorgi aladel, mis kandis alates 1626. aastast nime Nieuw Amsterdam (inglased nimetasid linna 1664. aastal ümber New Yorgiks). Tema valitsemisajal hakati ehitama praeguse Wall Streeti, Broad Streeti ja Broadway kvartaleid.

Christiaan Huygens (1629–1695) – füüsik, astronoom ja matemaatik. Huvitus läätsede valmistamisest ning konstrueeris teleskoobi, millega avastas 1655. aastal Saturni rõngad, selle kuu Titani ning Orioni udukogu. Patenteeris 1656. aastal pendelkella, millega hakati mõõtma pikkuskraade. Uuris elastsete kehade kokkupõrget, valguse laineteooriat (Huygensi printsiip), tsentripetaaljõudu, pendli võnkumist jpm.

Antonie van Leeuwenhoek (1632– 1723) – loodusteadlane, keda peetakse mikrobioloogia rajajaks, kuna täiendas olemasolevat mikroskoopi erilise tehnoloogia järgi valmistatud läätsedega, mis võimaldasid üliväikeste objektide, mikroorganismide, uurimist. Kirjeldas esimesena üherakulisi organisme, avastas lihasrakud, vererakud, spermatosoidid, baktereid jne.

Rotterdam on 12 mln konteineri käitlemisega aastas Euroopa kõige suurem konteinervedude sadam, nende konteinerite hulgaga võiks maakerale tiiru peale teha.

Foto: Vincent van Dordrecht / Rotterdam Imagebank

Euroopa suurim sadam – Rotterdam

H

ollandlased naljatavad, et Rotterdamis ei toimu midagi ilma sadamata ning siia ei saabu midagi sadamat läbimata – Euroopa suurim sadam on ühtlasi linna elu tuiksoon ja selle merevärav.

Hollandi sadamad on teenindanud Aasia ja Euroopa vahelisi kaubateid juba alates 16. sajandist ning kõrgaeg kaubanduses saabus 17. sajandil, mil asutati Hollandi Ida-India laevakompanii (1602). Maailmameredel seilanud alused tõid Euroopasse kaupu, paljud neist olid monopoolsed, tuues kõvasti raha sisse. Amsterdamis ja Rotterdamis asusid juba noil kaugetel aegadel meretagustest asumaadest kohale toimetatud kaupade vahelaod ja jaotuskeskused ning nad lõikasid sellest suurt kasu.

Holland, eriti aga Rotterdam, oli juba 16. sajandil Euroopas oluline tee ja kohvi puhverladude sadam. Hollandi-India (nüüdne Indoneesia), India, Kariibi mere saarte nimesid kandvad kaubalaod on siiani Rotterdami Wilhelmina kai ääres reas, kuid nüüd, tõsi küll, ootamas ümbersündi noobliteks linnaapartementideks. Soodne geograafiline asukoht on mänginud väga olulist rolli selles, et Hollandist

on saanud Euroopa suurim transiidivärav nii meritsi kui maitsi, ent kiidetakse ka Hollandi soodsat ettevõtluskliimat, madalaid makse ja tolliametnike professionaalsust.

«Kindlasti on Rotterdami eelis ka süvasadam, mis võimaldab vastu võtta kuni 24-meetrise süvisega konteiner- ja tankerlaevu, kruiisilaevadest rääkimata,» toonitab Rotterdami sadama pressiesindaja Minco van Heezen. Ta lisab, et selle nimel tegeletakse sadama süvendamisega iga päev, ning just selle liivaga täidetaksegi uut sadamaala nimega Maasvlakte2. «Sadama edasisele arengule seadis maapuudus selged piirid ja uut maad oli võimalik luua vaid mere arvelt. Sestap alustasime 1980. aastal hiigelprojekti Maasvlakte2, mis peaks täies mahus käivituma aastal 2033, kuid esimene konteinerterminal alustas tööd juba tänavu,» ütleb Van Heezen. Maasvlakte2-lt ei loodeta suurt kasu vaid Rotterdamile, vaid kogu Hollandi majandusele. Prognooside kohaselt toodab sadam ja selle tööstuspark piirkonnale 2013. aastal 11 miljardit eurot kasumit. Rotterdami sadam jagab igal aastal oma kasumi arvelt dividendidena aktsionäridele, Rotterdami LOV-le ja Hollandi riigikassase

ümmarguselt 85 mln eurot. Rotterdami sadamas töötab ühtekokku 90 000 inimest, kuid igal aastal vajatakse juurde ligikaudu 2000 uut inimest.

Rotterdami sadamas on hulgaliselt vedelkütuse terminale ja naftasaaduste rafineerimistehaseid, kuid jõudsalt kasvab ka toiduainete (puu- ja aedviljad, mahlad jne) osakaal sadama kaubakäibes ning seetõttu on suurt rõhku pandud külmhoonete ja toiduaineladude ehitamisele. Siseveeteede kogupikkuseks Hollandis on 1500 kilomeetrit ning lähimerevedusid peetakse kõige ökonoomsemaks transpordiviisiks. Euroopa sadamaid ühendab Rotterdamiga enam kui sada laevaliini ning just siit lahkusid tuhanded hollandlased Ameerikasse (esimese 25 tegevusaastaga lahkus siitkaudu Ameerikasse ligi pool miljonit eurooplast). 1872. aastal esimese reisi teinud Holland American Line’i (HAL) peakontor asus samuti siin. Kruiisiliin töötab praeguseni ning kruiisiterminal on saamas täiesti uue ilme. Esimene puhkusekruiis väljus siit 1895. aastal ning selle ajaloolise seiga kauniks meenutuseks on Wilhelmina kai lõpus võrratu hotell ja erilise atmosfääriga restoran New York (www.hotelnewyork.nl).

• Igal aastal võtab Rotterdami sadam vastu u 32 000 välismaist ja u 87 000 kodumaist merealust • 440 mln tonnise kaubakäibega on Rotterdam Euroopa suurim sadam ja maailmas 5. kohal • Rotterdami sadamaala hõlmab 120 km² ja ainuüksi Maasvlakte2 mahutaks 3000 (!) jalgpallistaadionit • Igal aastal pumbatakse siin ümber 100 mln tonni toornaftat • Metalli kogusest, mis ühel päeval sadamat läbib, võiks ehitada 1000 autot • Kõige suurem laev mahutab 18 000 konteinerit ja sellega võiks katta 108 km vahemaa Maasvlaktest Amsterdamini • Sadama sügavaim osa on 24 m, mis maismaal võrdub 8-korruselise maja kõrgusega • Kõige suurem laev, mida Rot-

Konteinerlaev Thalassa Hellas van Evergreen suudab peale võtta 11 000 konteinerit.

Foto: ECT

terdami sadam regulaarselt vastu võtab, on metalli vedav Berge Stahl (360 m pikk ja 65 m lai), mis kurseerib Rotterdami ja Brazili vahel • Rotterdam on Euroopasse imporditava kivisöe peamine sadam ja olulisim kütuseõli sadam Hollandi ja Saksa elektrijaamade jaoks

• Iga päev viivad siit Euroopa riikidesse aed- ja puuvilju 200 treilerit • Sadama territooriumil on 125 km rattateid, mis võrdub vahemaaga sadamast Saksamaa piirini Allikas: Rotterdami sadam, 2013

Sellest saab maa. Maasvlakte2.

Foto: Aeroview / Port of Rotterdam

Võitlus veega – Hollandi sajanditepikkune kompetents

R

aamatu «Dijken» («Tammid») kaasautor Koos Groen ütleb: «Kui kogu Šveitsi rahvas peaks otsustama veeta aastakese puhkust välismaal, oleks neil naastes kodumaa endiselt alles. Kui seda aga teeksid hollandlased, leiaksid nad pärast tagasipöördumist, et pool maast ja kolmveerand kodudest on kadunud.» Tõsi, kui kusagil maailmas, siis eelkõige Hollandis, on veeküsimus – ning seda väga laias tähenduses ja mitmes mõttes, üks riigi ja selle kodanike jaoks olulisemaid küsimusi üldse. Kaks kolmandikku Hollandi territooriumist on merelt kättevõidetud maa ning omakorda 2/5 sellest täis pikitud poldreid – tammide ja kuivenduskraavide abil kasutuskõlblikuks muudetud maa-alad, kus kuni 19. sajandini pumpasid vett ühest kraavist teise tuuleveskid, nüüd aga elektrilised pumbajaamad. Piltlikult võib öelda, et Hollandi 16,8 mln elanikust pooled elavad ja töötavad ka praegu allpool merepiiri.

1932. aastal rajati esimene suurem tamm – 32 km pikkune Afsluitdijk ehk tõkketamm, mis tegi Zuiderzee sisemerest IJsselmeeri järve ning vähendas pisutki riigi umbes 1900 km pikkust kaitsetut rannajoont. 1953. aastal toimus viimane suur üleujutus, mis nõudis ligi 2000 inimese elu ning mille järel võeti vastu riiklik otsus rajada maailma suurim kaitsetamm. Delta plaani eesmärgiks oli sulgeda riigi edelaosas kõik merekäärud, välja arvatud need, mis viivad Rotterdami ja Antwerpeni sadamatesse. Plaani kohaselt ulatub kaitsetammide kogupikkus 16,500 kilomeetrini ja kaitsmata rannajoont jääb veel napilt üle 600 km.

Seega pole liialdus, et kogu hollandlaste sajanditepikkune eksistents on olnud lakkamatu võitlus pealetungiva veega ning see on nad teinud selles valdkonnas vaieldamatuteks maailmameistriteks ja nad on saavutanud kompetentsi, mida saab rakendada kogu maailmas. Kuid n-ö oma jalad kuivana hoidmine on vaid Hollandi veemajanduse üks tahk, hollandlased suhtuvad äärmise respektiga ka puhtasse joogivette ning on kvaliteetse kraanivee veendunud propageerijad.

150 aastat tagasi hakati Amsterdamis kasutama joogivee puhastamiseks liivafiltreid, mis an-

dis tulemuseks suurepärase joogivee. Veepuhastuses kasutatavad kõrgtehnoloogiad on juba ammu vabastanud hollandlased vajadusest lisada joogiveele kloori ja fluoriidi. Hollandlastele on sügavalt vastumeelne vee kui loodusvaraga laristamine, sestap õpetatakse lapsi juba maast madalast vett kokku hoidma, kogu riigis tegeletakse nii teaduslikul tasemel kui praktikas aktiivselt vee puhastamise, magestamise ja taaskasutamisega ning igal aastal eraldab riik veetehnoloogia innovatsiooniprogrammi kaudu realiseeruvatele kümnetele projektidele miljonitesse eurodesse ulatuvaid toetusi. Üheks uuenduslikuks näiteks on roiskveest ja tööstuslikus kasutuses olnud suurtest veemassidest biogaasi tootmine.

Samuti vee- ja kanalisatsioonisüsteemides kasutatavad sensorid, mis annavad täpse info torustiku tehnilisest seisundist ja (võimalikust) riketest ning millega välditakse nii avariisid kui tänavate n-ö umbes lahti kaevamist.

Pikaajalise praktika ja teadustöö koostööna välja töötatud kõrgtehnoloogilised lahendused on viinud Hollandi nii merealase inseneriteaduse kui ka hüdrotehnika ja -tehnoloogia vallas maailma juhtivaimaks riigiks.

Hollandi ekspertide abi on kasutatud tulvatõrjesüsteemide rajamisel New Orleansis, Londonis, Veneetsias ja Peterburis. Hüdromehaanika, mereveetaseme kontrolli all hoidmine ja üleujutuste vältimine, põllumajandusmaade haldamine, hoonete vundamentide rajamise tehnoloogiad ülikeerulisse pinnasesse, süvakaevetööd meres ja siseveekogudes – need on vaid mõned valdkonnad laialdasest veega seotud inseneriteaduste tööpõllult.

Hollandlased on õppinud sajandite jooksul rajama nii uut maad merre kui kättevõidetud maad tulvatõrjetammidega kaitsma, ent neil on suurepärased kogemused ja teadmised ka jõgede ja jõesadamate ehitamisel ning ekspluatatsioonis hoidmisel. Uputusega ei ähvarda Hollandit ainult meri, vaid ka siitkaudu Põhjamerre suubuvad jõed, mis toovad lähiriikidest kaasa suuri veemasse. Hollandlased rajasid esimestena kõrgtehnoloogilised ja kliimamuutuste trende järgivad elamud, mida saab edukalt kasutada üleujutuste piirkondades.

HOLLANDI ERILEHT

5. detsember 2013

7

Rotterdam, arhitektuuri­ gurmaanidele kohustuslik

S

ee pole pelgalt sõnakõlks, vaid tõsine soovitus, sest niisugust tänapäevase arhitektuuri kontsentratsiooni ja selliseid linnaplaneerimise julgeid näiteid kui siin, pole terves Hollandis. Sellel, et Rotterdamist sai pilvelõhkujate linn, kus arhitektide ja linnaruumikujundajate kõige julgemadki unistused teoks said, on aga traagiline taust. Natsi-Saksamaa korraldas 10. mail 1940 Rotterdamis lauspommitamise, mille tagajärjel purustati täielikult Rotterdami sadam ja linnas jäid püsti vaid üksikud hooned.

Pärast sõda hakati Rotterdami kiiresti üles ehitama ning nüüdseks on sellest saanud mitte ainult Hollandi, vaid ka paljude välisarhitektide silmapaistvaimate loomenäidete paremikku tutvustav linn. Rotterdam on samuti Euroopa suurim sadamalinn ning kõige kirjuma etnilise

LOODUD HOLLANDIS Vihmavari, mis tuult ei karda Ebahariliku kujuga vihmavari Senz on disainitud spetsiaalselt Hollandi vihmast ja tuulist ilma arvestades. Eriline disain ei tulene aga mitte vaimukast vormimängust ja soovist originaalitseda, vaid tuule aerodünaamika uurimisest, sest on ju kokkupandavate vihmavarjude põhiline häda selles, et tuuleiil poeb varju alla ja lööb selle lihtsalt ülespidi ning üldjuhul kannatab habras konstruktsioon niivõrd, et päris töökorda seda enam ei saagi.

Senz on pälvinud maailma disainikonkurssidel arvukalt auhindu ning saanud ka tarbijate sooja vastuvõtu osaliseks. Senz pole pelgalt vihmavari, vaid suisa tormivari, kuna selle erinevad mudelid peavad vastu tuulele kuni 100 km/h ning sellele antakse vähemalt aastane garantii. Vihmavarju on testitud tuuletunnelis ja sellega on alla hüpatud lennukilt – kõik selle nimel, et katsetada Senzi tehnilisi piire. www.senzumbrellas.com

kooslusega linn Hollandis. Linna nimi tuleneb hollandikeelsetest sõnadest dam (tamm) ja jõe nimest Rotte ning linnaõigused sai Rotterdam 1340. aastal. Rotterdam on kuulsa filosoofi, humanisti, katoliku preestri ja õpetlase Desiderius Erasmus Roterodamuse (1466–1536), keda tuntakse lihtsalt kui Erasmus Rotterdamist, kodulinn. Tema nime kannab kohalik Erasmuse Ülikool.

2014. aastal avatakse mitmed huvitavad arhitektuuriobjektid: siseturuhoone-korterelamu (MVRDV & INBO), Keskvaksal (Team CS), multifunktsionaalne De Rotterdam ja linnavalitsuse uus hoone (Rem Koolhaas / OMA), lõpetatakse uut keskvaksalit ja linnasüdant ühendav jalakäijate «Õhukanal» ning rajatakse «Hulpiv mets» (arhitekt Jorge Bekker).

Lastekäruga ratas Tuleb tõdeda, et hollandi emmed-issid on väga vaprad ning eelistavad oma argitoimetustes olla eelkõige praktilised – sestap näebki kõikjal Hollandis lapsevanemaid ringi liikumas spetsiaalse lapsekäruga jalgratastel. Lisaks esirattakohal olevale pakiraamiga nn pakijalgrattale (mis on samuti hollandlaste leiutis) on laialt levinud kauba- ja lastekärudega rattad. On tüüpiline, et lastekärus istub korraga mitu põnni, kõige suurem taga pakiraamil, või julgustab lapsevanem teda jalgrattasõidul kõige selle kõrvalt. Lastele neis kärudes meeldib, sest lisaks suurepärasele vaatele on seal ka äraütlemata mugav ning kui uni peale tuleb, võib tukkudagi.

808-meetrine Erasmuse sild ja pilvelõhkujad Rotterdami lõunaosas. Sild valmis 1996. aastal (Van Berkel & Bos).

150 meetri kõrgune kolmiktornist De Rotterdam (Rem Koolhaas / OMA) saab suurim ja kõrgeim multifunktsionaalne hoone Hollandis.

Foto: 2x Rotterdam Marketing Imagebank

Habras klaas ja õrn rohelus Gerrit Rietveldi akadeemias kohtunud disainerid Sander Boeijink, Nienke Sybrandy ja Jeroen Wand on kõik vaimustuses n-ö lihtsatest disaini põhivormidest, otsides neile uut sisu ja funktsiooni. Nad võtavad ette mõne klišeeks muutunud või standardvormi ja asuvad nuputama – mida põnevat sellega teha võiks. Nii sündis ka nende minimalistlik sari «Biotoobid», mis on tehtud käsitsi puhutud klaasist, puust, mullast ja õrnadest taimedest – pannes selle kõik kokku, on tulemuseks imeline ja habras võluaed, mis sobib imeliselt urbanistlikku elamisse. www.nsybrandy.nl

Hotell ja kohvik-restoran New York (Koninginnen­ hoofd 1). Hubase interjööri ja suurepärase vaatega otse sadamale ning möödasõitvatele laevadele, pakutakse võrratuid mereande ja muid hõrgutisi. Kuulus ka oma pealelõunase teetunni poolest. www.hotelnewyork.nl 5x Foto: Riina Luik

Piet Blomi kuupmajad asuvad otse südalinnas (Overblaak 70). Üks korter on muuseumina avatud. www.libuswooning.nl

Laurenskerk. Ajaloolises linnasüdames asuv 16. sajandil valminud kirik on ainus keskaegne hoone, mille seinad pärast 1940. aasta suurpommitamist enam-vähem püsti jäid, kuigi kirik ise põles seest täiesti tühjaks. On taastatud näituste ja kontserdipaigana ning uued on ka kiriku kolm orelit, peaorel on 7600 vile ja 86 registriga suurim mehaaniliselt tallatav orel nii Hollandis kui ka Euroopas. www.laurenskerk­ rotterdam.nl

Vana sadama õdus nurgake. 1898. aastal valminud 10-korruseline ja 43 meetri kõrgune juugendstiilis Witte Huis (Valge maja) oli valmimise ajal Euroopa kõrgeim kontorihoone. See on üks väheseid autentse atmosfääriga säilinud vanalinna nurgakesi, mida nii linlased kui ka Rotterdami külalised väga armastavad.

Boijmans Van Beuningeni muuseum (Museumpark 18–20). 1849. aastal avati Frans J. O. Boijmansi pärandatud kunstikogu põhjal Boijmansi muuseum, mis on Rotterdami tähtsaim kunstimuuseum. Pildil Pieter Brueghel Vanema maal «Paabeli torn». Foto: Boijmans Van Beuningeni muuseum www.boijmans.nl

Restoran De Matroos en het Meisje (Delistraat 57). Hotelli New York juurest viib sild üle Rijnhaveni vanasse sadamaalasse Katendrechti. Kunagi oli see kant kurikuulus oma sadamakõrtside ja lõbumajade poolest, kuid nüüd asuvad siinsel Delipleinil linlaste armastatuimad restoranid ja kohvikud. www.dematroosenhetmeisje.nl Hollandi Fo t o m u u s e u m (Wilhelminakade 332). Seda peetakse Hollandi fotograafia tõeliseks aardekambriks, kuid siin on tallel ka paljude Hollandis elanud ja töötanud kuulsate välismaalaste tööd. Püsinäitusel on väljas Hollandi fotokunsti ajalugu ja kullafond.

Kuni 5. jaanuarini 2014 on siin avatud suurejooneline näitus «WHITE». Fotograafia, film, kunst, disain, mood. Selle vahetus läheduses asub erilise kujuga hoone Las Palmas, milles asub SKVR Image Factor (uue meedia, fotograafia ja videokunsti kõrgkool). Fotol: «Lesk». 1997 © Inez van Lamsweerde. Rabo Kunstikollektsioon . www.nederlandsfotomuseum.nl

Rotterdami muuseum (Wilhelminakade 326). Väga huvitava ja toreda ekspositsiooniga muuseum, mis peagi kolib Rem Koolhaasi projekteeritud linnavalitsuse uude hoonesse. Kuni 16.03.2014 on muuseumis avatud näitus «Ehtsad rotterdamlased». www.museumrotterdam.nl

Rotterdam info (Coolsingel 195–197) Turismiinfo, piletid, suveniirid, Rotterdam Welcome Card.

Siit saab tellida kahetunnise jalgsiekskursiooni linna arhitektuuripärlitega tutvumiseks, saadaval on ka asjalik buklett «Arcitecture Walking Tour». Üldinfo: www.rotterdam.info Rotterdami äpp: m.rotterdam.info/download ArchiGuides. Suurepärane võimalus Rotterdamiga tutvuda koos arhitektuuri asjatundjatega. Paaritunnine jalgsi- või jalgrattaretk pa-

kub arhitektuurihuvilistele tõelise elamuse. www.denhaag-archiguides.nl Spido linnakruiis Otse Erasmuse silla juures kailt saab alustada 75 minutit kestvat paadituuri mööda Uut Maasi ja saada ülevaade nii Rotterdami sadamaalast kui ka linna arhitektuurilistest maamärkidest. www.spido.nl Siitsamast lähedalt väljuvad ka erinevate marsruutidega Aqualiner ja Aqualiner Week­ end ning linnas kurseerib lisaks veetakso, mille peatused on linnakaardil ära märgitud.

Traadist kell Kiki van Eijk on noor Hollandi naiskunstnik, kes äratas tähelepanu juba oma esimese suurema tööga, käsitööna sõlmtehnikas tehtud vaibaga (tuntud kui Kiki vaip) 2000. aastal. Kiki World disainistuudio on üks uuenduslikumaid ja omanäolisemaid Hollandis. Silmapaistev on seeria, mis koosneb 14 kellast, mille õhulised korpused on valminud erivärvilisest traadist ja lisatud keraamiline sihverplaat. Kellad mõjuvad ebamaiselt, justkui oleks värvilise tušiga valgele paberile joonistatud.

Fotol kell One More Time! (2011). www.kikiworld.nl Õmbluskabinet Jalakapuust 2012. aastal valminud arvukate sahtlite, kapikeste ja riiulitega «kokkuvolditav» kapp on suurepärane näide hollandlaste nutikusest ja oskusest otstarbekalt ära kasutada väikest ruumi. Autor Kiki van Eijk on öelnud, et sai kapi loomiseks inspiratsiooni ilmselt igas kodus olevast õmblustarvikute kastist, mis mahutab palju, kus asjade paigutus on väga käepärane ning mis võtab väga vähe ruumi. www.kikiworld.nl Linnumaja katusel Disainer ja leiutaja Klaas Kuiken on leidnud nutika ja lihtsa lahenduse linnalindudele – luues linnumaja, mille saab paika panna koos uue maja katusega.

Standardsuurusega katusekivi peale on «istutatud» valmis linnumaja. www.klaaskuiken.nl

8 MAAILMAKUULSAD HOLLANDLASED Baruch Spinoza (1632–1677) – Lääne filosoofia silmapaistvamaid filosoofe, kes elas tagasihoidlikku elu prilliklaaside valmistajana. Teda peetakse aga üheks suuremaks ratsionalistlikuks filosoofiks 17. sajandil, kes pani aluse 18. sajandi valgustusajastule ning tänapäevasele piiblikriitikale.

Anthony Fokker (1890–1939) – lennunduspioneer ja lennukitootja, hüüdnimega Lendav Hollandlane. Kõige kuulsam ja legendaarsem oli tema tehases loodud Fokker F. VII ehk kolmemootoriline Fokker, mida kasutasid oma ekspeditsioonidel teadlased ja lennunduspioneerid.

Perekond Philips – 1891. aastal asutas Frederik Philips koos poja Gerardiga (hiljem liitus poeg Anton) Eindhovenis hõõgniidiga lambipirne tootva ettevõtte Philips Electronics. Nüüdseks on see üks kuulsamaid ja edukamaid Hollandi ettevõtteid maailmas. Philips on olnud paljude elektriliste kodumajapidamis- ja tarbekaupade ning elektroonikatoodete loomise pioneere ja turuletoojaid.

Freddy Heineken (1923–2002) – Heinekeni õllepruulikoja asutaja Gerard Adriaan Heinekeni pojapoeg, kelle tegevus viis pereettevõtte maailma õlletootjate esiritta ning Heinekeni õllest sai maailma tuntuim õllebränd.

Mike van Diem (1959) – filmirežissöör, kelle lühifilm «Alaska» võitis kohe Kuldvasika ja tudengiakadeemia auhinna kui parim võõrkeelne tudengifilm.

1998. aastal sai parima võõrkeelse filmi Oscari tema film «Iseloom», mida on näidatud ka ETVs. Marleen Gorris (1948) – stsenarist ja režissöör, tuntud kui silmapaistev feminist ja samasooliste õiguste eest võitleja ning see eluhoiak kajastub ka tema linateostes.

1995. aastal pälvis film «Antonia» nii Hollandi filmiauhinna Kuldvasikas kui ka parima võõrkeelse filmi Oscari ning Gorrisest sai esimene naine, kes selle au osaliseks sai. Tema linateosed on saanud korduvalt auhindu nii kodu- kui ka välismaal.

Louis Andriessen (1939) – maailma tuntumaid ja ettekantavamaid hollandi heliloojaid. Oli oma loomingulise tee alguses julge eksperimenteerija, lükkides teostesse nii džässi kui ka muid muusikastiile.

Asutas koos mõttekaaslastega ühenduse STEIM, mis viljeles elektroonilist instrumentaalmuusikat ja raputas tõsiselt oma ajastu muusikapubliku maitsemeelt. Oli oma loomingulises tegevuses äärmiselt viljakas, luues enam kui sada teost.

Bernard Johan Herman Haitink (1929) – viiuldaja ja dirigent.

1961. aastast Kuningliku Concertgebouw’ sümfooniaorkestri peadirigent, 1999. aastal nimetati sama orkestri audirigendiks. On juhatanud maailma kõige nimekamaid orkestreid ja musitseerinud koos klassikalise muusika absoluutsete tippudega, kuuludes ka ise vaieldamatult nende hulka.

On pälvinud Briti kõrgeima autasu Knight Commander (1977), Oranje aumedali (2000), kuulutatud Ameerika aasta muusikuks (2007). Võitnud kahel korral (2003, 2008) Grammy.

Elly Ameling (1933) – maailmakuulus sopran. Andnud välja enam kui 150 heliplaati, võitnud arvukalt muusikaauhindu ning pälvinud riiklikul tasemel tunnustust nii kodu- kui ka välismaal.

HOLLANDI ERILEHT

5. detsember 2013

Kuningapäev – hollandlaste ühtsust sümboliseeriv rõõmupidu

Ü

hel päeval aastas mähkub kogu Holland oranži värvi, puukingad klõbisevad, valged pitstanud ja kõiksugu naljakad mütsid pannakse pähe ning punavalgesiniseid lippe on näha kõikjal, kuhu silm ulatub – Holland tähistab kuningannapäeva ehk rahvusliku ühtsuse päeva. 2014. aasta 26. aprillil tähistatakse aga esimest korda kuningapäeva, sest troonile on pärast kolme kuningannat asunud kuningas Willem-Alexander.

31. augustil 1885. aastal tähistati Hollandis printsess Wilhelmina viienda sünnipäeva auks esimest korda printsessipäeva. See tore sündmus oli siiani peetava kuningannapäeva eelkäija. Initsiatiiv sellise päeva tähistamiseks tuli liberaalidelt, kes tulid välja mõttega tähistada pidulikult rahvusliku ühtsuse päeva.

Kui kuningas Willem III 23.11.1890 suri, pidi troonile tõusma tema alles kümneaastane tütar Wilhelmina. Alaealisena sai ta valitseda ainult oma regendist ema Emma toel. Kuid juba 1891. aastal tähistati Hollandis esimest korda kuningannapäeva, kuigi kuninganna Wilhelmina ja tema perekond selles ise ei osalenud. Kuningannapäev oli aastaid kooli suvepuhkuse viimane päev (31. august) ja

Amsterdamis Dami väljakul asuv kuningapalee rõdu 30. aprillil 2013. Verivärske kuningas Willem-Alexander embamas nüüd juba printsess Beatrixi tiitlit kandva emaga vahetult pärast seda, kui kuninganna oli allkirjas tanud oma troonist loobumise akti. © RVD; foto: Jeroen van der Meyde

see oligi valdavalt laste pidupäev. 31. augustil 1902. aastal kasvas kuningannapäev aga tõeliseks rahvapeoks, mida tähistati kogu Hollandis, sest kuningakoda oli teada andnud, et kunin-

ganna Wilhelmina oli paranenud raskest haigusest.

1948. aasta septembris sai kuniganna Julianast ema järel troonipärija ning järgmisel aastal hakkas ta kuningannapäeva

tähistama nii nagu tema emagi – oma sünnipäeval, mis oli 30. aprillil. Kuninganna ja tema perekond tulid oma toonase residentsi Soestdijki palee rõdule rahvast tervitama. Paljud hol-

landlased ei pidanud paljuks selle päeva puhul kilomeetrite kauguselt kohale sõita ja kuningannat tervitada ning lillede ja kingitustega õnnitleda. Seda toredat traditsiooni hakati 50ndate keskpaigas ka televisioonist otse üle kandma.

Kuninganna Juliana ajal sai kuningannapäev ametlikult töövabaks päevaks ja riigipühaks ning sellest kujunes hollandlaste rahvusliku ühtsuse päev. Kuninganna Beatrix otsustas kuningannapäeva oma ema auks mitte muuta (printsess Beatrixi sünnipäev on 31. jaanuaril), kuid muutis selle olemust – mitte oodates rahvast kuningliku palee rõdul, vaid minnes ise inimeste juurde seda päeva tähistama. Koos kuningliku perega on ta alates 1981. aastast kuni siiani koos perega külastanud Hollandi omavalitsusi ja tähistanud seda päeva koos oma rahvaga.

2014. aastal on aga kõik teisiti, sest alates 30. aprillist 2013, kui kuninganna Beatrix troonist oma poja, Oranje printsi WillemAlexandri kasuks loobus, on pärast mitut naisvalitsejat troonil taas kuningas. Uue kuninga Willem-Alexandri sünnipäev on 27. aprill ja see on ka ametlikult kuningapäevaks kuulutatud. Kuna see kuupäev langeb 2014. aastal pühapäevale, siis tähistatakse seda päev varem ehk laupäeval, 26. aprillil.

Hollandi Sinterklaas tuleb juba 5. detsembril

S

interklaas, nagu Hollandi lapsed jõuluvana ehk Püha Nikolausi tunnevad, on kahtlemata igas kodus üks aasta oodatum külaline. Algupäraselt just lastele mõeldud kingijagamispidu tähistatakse Hollandis, Belgias ja endistes Hollandi meretagustes asumaades palju varem kui mujal maailmas – 5. ja 6. detsembril.

Selle modernsem versioon, kus Sinterklaasi abiliseks on Must Peeter ehk hollandikeelse nimega Zwarte Piet, tekkis palju hiljem, olles inspireeritud Jan Schenkmani 1850. aastal ilmunud raamatust «Püha Nikolaus ja tema sulane», kuid lastepeol enesel on märksa kaugemale ulatuv ajalugu.

Paljudes Euroopa riikides seostatakse laste kingisaamise pidu Püha Nikolausiga, kuid rahvafolklooris on erinevused selles, kuidas kingitooja saabub, mismoodi tuuakse kingid ja kes on tema abiline. Hollandis ulatub selle tähistamine kaugele 15. sajandisse ja seostus otseselt kiriku tegevusega jagada kord aastas vaestele tasuta uusi jalavarje.

Arhiiviürikud kinnitavad, et juba alates 1427. aastast kogus Utrechti Püha Nikolausi kirik vaestele 5. detsembril jalavarje ning seda kutsuti kingiõhtuks.

Jõukad Utrechti kodanikud poetasid midagi ka jalanõude sisse ja kingid jagati laiali 6. detsemb-

ril ehk Püha Nikolausi surma päeval.

16. sajandist pärinevad andmed, et lapsed on hakanud panema oma kambritesse samal päeval, kui vaestele kinke jagati, ka oma sussikesi ja kingi – oodates sinna maiustusi ja kinke. Kunstnik Jan Steenilt pärineb üks varasemaid maale, mis sellist sündmust – laste rõõmu kingi saamisest – ilmekalt kujutab. Mitmel tema pildil on kujutatud seda,

kuidas kingitus just nimelt kingast välja õngitsetakse. Kingituseks on nii mänguasjad, mitmesugused maiustused: piparkoogid (speculaas), maitsestatud kuivikukuubikud, suhkrumaius (borstplaat), küpsised, isegi šokolaad ja martsipan. Need on sajandite vältel olnud ja jäänud maiusteks, mis kuuluvad talviste pühade juurde ning loovad meeleolu. Joodi kakaod ja lonksati hõõgveini ehk piiskopiveini

(bisshopswijn). Eelkõige on Sinterklaasi küllatulek perepidu ja lapsed seavad oma sussikesed tavaliselt juba aegsasti valmis, et õiget hetke mitte maha magada.

Traditsiooniliselt pannakse sussike kaminale või ahjule, sest usutakse, et Nikolausi abiline Must Peeter tuleb majja just nimelt läbi korstna. Sellepärast ta must ongi, mitte et ta oleks lõunamaalt. Kui ruumis korstnaga küttekollet ei ole, pannakse suss

Jan Steen (u 1663, Rijksmuseum). Sinterklaasi külaskäik. Väike tüdruk on saanud kingiks nuku ja maiustused, poisil tema selja taga on aga vähem põhjust rõõmus olla ning ta pühib nördimusest pisaraid. Paremal kiikavad lapsed suure korstna suunas, äkki on Must Peeter sinna veel mõne kingituse poetanud.

Foto: Rijksmuseum

Sinterklaas ja Zwarte Piet oma traditsioonilistes rõivastes.

Foto: internet

toaukse ette või koridori, et Peeter selle ikka üles leiaks. Järgmisel päeval leiavad lapsed sellest kindlasti mõne väikese kingituse. Kombe kohaselt annavad lapsed kingituse eest ka midagi vastu – näiteks joonistuse, mõne mõistatuse vms.

Kingituste õhtu polnud enne II maailmasõda ja sellele eelnenud kriisiaastatel üldlevinud, kuid pärast sõda kiirelt kosunud majandus tõi selle traditsiooni tagasi ning kingakesed-sussikesed ilmusid jälle üsna kiiresti kodudesse, taastades armsaid traditsioone ja helgust inimeste südameis. Toona tehti nii maiustused kui muud kingid peamiselt ise, hiljem hakati kingitusi poest ostma ning suuremad ettevõtted ja kogukonnad kandsid kollektiivselt hoolt selle eest, et kõik nende lapsed Sinterklaasilt kingitusi saaksid. Kuid kingiõhtu pole enam ammu vaid lastepidu, vaid armastatud ja oodatud ka täiskasvanute seas. Valdavalt tehakse töökollektiivides või sõprade ringis anonüümseid kingitusi ja selle juurde kuulub kohustuslikus korras mingi väike vemmalvärss ning üllatusmoment on samuti väga teretulnud. Tihti tõmmatakse kingiloosi ja keegi ei tea, kes kellele kingituse tegi – see on lõbus äraarvamise mäng.

Peoga kaasnevad ka vastavad laulud ja luuletused, mida meelsasti kas ise lauldakse või kuulatakse.

Hollandi erilehe valmimist toetasid:

Hollandi Kuninglik Suursaatkond Tallinnas

Haagi linnavalitsus

Rahupalee

Amsterdam Marketing

Rotterdam Marketing