Jõuluaeg

JÕULUAEG JÕULUDe JA AASTAvAHeTUSe TeemALeHT

26. november 2010

JÕULUAEG

2

26. november 2010

Jõululinn Tartu

SISuKORD

J

aasta elegantseim pidu on ball LK 3 talulaPse jõuluootus põllumajandusmuuseumis LK 5 JÕulumaad Tartus ja Tartumaal LK 6 JÕulukombeid lähedalt ja kaugelt

LK 9

iluhooldus sügis-talvel

LK 13

KONTaKTID Teemalehe toimetaja: Margit Veromann margit.veromann@ut.ee Projektijuht: Krista Paabusk krista.paabusk@postimees.ee tel 739 0395, 5332 8663 Kujundus/küljendus: Andres Didrik FoTo: HENRY TIMUSK

Väljaandja: AS Postimees Gildi 1, Tartu tel 739 0390 Tiraaž: Tartu Postimehe levipiirkond

õuluaeg, see on lõhnad, valgus, muusika, ju­ tud... eriline tunne. ootuses süütame küünlad, koristame ja kaunistame oma kodud, et oleks valgem ja rõõmsam. Seni, kuni päike jälle kord end pikemalt näitama hakkab. ootusaeg on mõnus ja ärev üheaegselt. Leiame rohkem aega oma lähedastele otsa vaadata ja nen­ dega rääkida. Hämarat aega muudavad helgemaks ka muinasjutud, mis andes meile lootust õnnelikeks lõppudeks. Toimekatel, nutikatel ja lahketel tegelas­ tel õnnestub kõik, mis ette võetakse: õnnetu saab õn­ nelikuks, vaene rikkaks ja pahad oma palga.

Tänavu jutustatakse muinasjutte ka Tartu Jõulu­ linnas. Alates 1. detsembrist loetakse igal õhtul kell 18.00 ette uus muinasjutt linna keskväljakule maa­ bunud laevalt „Jõmmu“. Iga muinasjutuga avaneb meie raekoja ühe akna taga maaliline maailm – pil­ dike muinasjutust. Raekoda, see on meie suur ad­ vendikalender!

Jutukesi tulevad ette lugema nii linnaisad kui ka teised Tartu silmapaistvad inimesed – aukodanikud ja loomeinimesed. Ehk avatakse pärast Jõululinna muinasjuttu mõnes kodus riiulile ununenud raamat, mida ühiselt koos perega lugeda või meenuvad loo­ kesed meie esivanemate lapsepõlvest, mida tulevas­ tele põlvedele edasi anda.

Esimene advendiküünal süüdatakse Raekoja platsil 28. novembril kel 16.00. Laulavad mudilas­ koorid ja vere hüppavad käima võimlemisrühmad.

Koos päkapikuorkestriga marsime reipalt töötuba­ desse ja igaüks saab proovida õdusas kajutis oma nä­ puosavust. oodatud on kogu linnarahvas, et koju viia Tartu Jõululinna küünlatuli.

Jõululinn Tartu alustab 28. novembril ja põnevaid tegevusi toimub 9. jaanuarini. Programmi ja erineva­ te jõuluaja sündmustega saab lähemalt tutvuda ko­ dulehel http://joululinn.tartu.ee.

Muinasjutulist ja valget jõuluootust soovides,

aile ParmSoo Tartu Jõululinn 2010 projektijuht

Jõulud ja aastavahetus Vanemuise teatris!

12., 18., 19. XII

1. XII

15. XII

15. , 21. XII

14. XII

10., 11., 16. XII

4. , 11., 16., 19. XII

28. XII

30. XII

da!

Viimast kor

9., 22. XII Hooaja peasponsor

8. XII Aasta toetaja

2. XII

Piletid müügil!

Vanemuise kassad, Piletimaailm, Piletilevi, www.vanemuine.ee

JÕULUAEG

26. november 2010

3

Aasta elegantseim pidu on ball Olete otsustanud sel aastal esimest korda ballile minna ja sellega vanale aastale väärika punkti panna? Kui jah, siis kindlasti tekivad teil kohe järgmiseks küsimused: mida ballile selga panna, kuidas pidulikul peol käituda, millist pidu ball endast täpsemalt kujutab? Ballist ja etiketist vestlesime tantsuõpetaja Ilme Tiigiga.

K

uidas üks paar ballil peab riides olema, et see vastaks etiketile?

Ball tänapäevases mõistes on pidulik tantsuõhtu.

Ballil on meeste riietuseks ideaalvariandis frakk või smo­ king. Varasemalt arvestati kind­ lasti sellega, et fraki kõrval riie­ tus naine alati dekolteeritud maani kleiti, smokingu kõrval oli pidulik pikk pahkluuni kleit ilma dekolteeta. Kindlasti võib tänasel päeval ballile minna tu­ medas ülikonnas, mille kõrvale sobib pidulik kleit või ka pidulik pükskostüüm. Kui mees kannab frakki, peaks naisel kindlasti olema seljas suur õhtukleit.

Lõppvaliku enda riietuse suhtes teeb inimene ikka ise, arvesta­ des nii palju kui võimalik kom­ mete ja tavadega. Daam liigub ballil mehe vasakul käel.

Tigasmo Moeäri klient soostus olema ballikleidis modelliks.

Millised on head tantsukingad nii mehele kui daamile?

Fraki ja smokingu juurde kuulub lakkking. Naistel võib king olla kas nahast või kan­ gast. Heal tantsukingal on nahk­ tald. Kontsa kõrgus olgu selline, millel on mugav ja kindel liiku­ da ja küllap on siis ka sama hea tantsida. Väga head on spetsiaal­ selt tantsimiseks valmistatud kingad. Kõrvalpõikena olgu öel­ dud, et aadliballidel oli naiste king ilma kõrge kontsata! Kõrge konts poleks võimaldanud tant­ sida kolmeosalist pikka ballika­ va, mis kõik sisaldasid sageli kümmet tantsu.

Milliseid tantse tantsiti ballidel ennemuiste?

Ballid aadelkonna elus ja tä­ napäeval on võrreldamatud.

Aadliballide üheks eesmärgiks oli kasvatada intellektuaalset koorekihti. Ballireeglites oli pai­ gas kõik alates saali sisenemi­ sest kuni ärasõiduni välja. Täh­ tis oli tantsude järjestus, mis määras ka meeleolu ja vestlus­ teemad. Ballid toimusid era­ kordselt aristokraatlikus mil­ jöös, kutsed saadeti oodatutele kuni poolteist aastat ette, tantsi­ ti mitmes saalis kindla reeglisti­ ku järgi tantse, mille õppimi­ seks alustati eeltööd juba lapse­ eas. Elegantsust liigutustes pee­ ti hea kasvatuse oluliseks kom­ ponendiks ja pikaajaline tantsu­ treening andis selleks võimalu­ se. Kui ballil millegi vastu eksi­ sid, olid läbikukkunud ka selts­ konnas. Avatantsu õigus ja ko­ hustus oli korraldajal. Reeglina on kaasajal balli avatantsuks Viini valss, 19. sajandi ball algas poloneesiga, varem oli piduli­ kuks avatantsuks menuett. Bal­ li haripunktiks oli aadliballidel tavaliselt keeruliste figuuride ja meessoologa masurka, lõpu­ tantsude hulka kuulus tantsu­ mäng kotiljon, üks kadrilli liike.

Ligi viis sajandit on ball olnud kultuuri üheks indikaatoriks.

Kas on ajaloost teada mõni tants, mida ei sobinud tantsida? Milline tants on läbi aegade ballitantsuks jäänud?

Valssigi suhtuti esialgu kui siivutusse ja liiga vabasse tant­ su. Tants, kus erinevast soost partnerid liiguvad teineteisega väga lähedases tantsuhoius, rii­ vas vanade kommete austajaid.

Vaatamata sellele on valsid jää­ nud ballide lemmikuks – aegla­ ne ehk Inglise valss oma vääri­ kuse ja väljapeetusega ja Viini valss oma kauni keerlemisega Johann Straussi muusika saa­ tel.

Meenutage esimesi Vanemuise või ülikooli balle – mis on muutunud?

Tartus on Vanemuises balle korraldatud väga pikka aega.

Suuri erinevusi sisus minu arva­ tes ei olegi. Alati on olnud or­ kestrimuusika tantsimiseks ja vahelduseks meelelahutusprog­ rammid teatrisaalis. Hea tantsu­ peo teeb orkester. Seetõttu on väga vajalik, et tantsukavades vahelduksid meeleolud ja tant­ sud, oleks suurepärane, kui kor­ raldajad paluksid orkestritel arvestada seltskonnatantsude tempodega. Alati see kahjuks nii ei ole olnud. Viimasel paaril aastal tundub mulle, et aastava­ hetuse ballile kutsutakse liiga palju inimesi. Ballil, mis eelkõi­ ge on pidulik tantsuõhtu, peab olema ruumi tantsimiseks.

Läheme kaaslasega sel aastal elus esimest korda ballile, aga me ei oska rohkem kui valsi põhisammu. Kas me ikka julgeme tantsupõrandale minna?

Tähtis ei ole mitte sammude rohkus, vaid rõõm koosveede­ tud pidulikust tantsuõhtust.

Nõuandeks ehk niipalju, et nais­

Euroopa Meistrivõistlused 10-tantsus elukutselistele, pildil Kaisa Oja ja Martin Parmas.

Foto: TOOMAS HUIK

partner järgnegu tantsuliiku­ mistes mehele ja algajana ei ole mõtet kohe esimeste muusika­ helidega parketile minna. Jälgi­ ge kogenenumaid tantsupaare, kuulake rahulikult orkestrit ja liituge veidi kindlust saades val­ siks.

Kas teie tundi on tulnud palju selliseid paare, kes on soovinud kuuga tantsima õppida, et saaks siis ballile minna? Kas sellised inimesed on ka pärast tantsu edasi harrastanud?

Mugav tantsuking on nahast ja parajalt kõrge kontsaga.

2x foto: Margit Veromann

JÕULUMUUSIKA FESTIVAL

FESTIVAL

Säravalt kaunis pühademuusika kirikutes, mõisates, muusikasalongides

DIXIT DOMINUS

ADVENDIAEG ORELIGA

JÕULUD MÕISAS JA TOOMPEAL helisev klassika uudses kuues

tervitades kultuuripealinna aastat 2011!

L, 27.11.2010 kell 16, Tartu Peetri kirik

L, 11.12.2010 kell 18, Anija mõis, Harjumaa P, 12.12.2010 kell 19, Toompea muusikasalong, Eesti Teaduste Akadeemia saal Esinejad: PaukenfEst (löökpilliansambel), Riivo Kallasmaa (oboe) Kava: J. S. Bach „HTK“ prelüüdid ja fuugad, Marcello ja Albinoni oboekontserdid, jõulumuusika seaded

T, 28.12.2010 kell 19, Tartu Jaani kirik K, 29.12.2010 kell 19, Tallinna Jaani kirik Esinejad: Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Corelli Barokkorkester, dirigent Daniel Reuss Kava: Händel „Dixit Dominus“, Corelli „Jõulukontsert“, J. S. Bach „Singet dem Herrn“

av a k o n t s e r d i d

Sissepääs - vaba annetus kiriku akende taastamiseks

P, 28.11.2010 kell 20, Tallinna Jaani kirik Esineja: Peter Frisée (orel, Austria) Kava: J. S. Bach, Lemmens, Schmidt, Widor, jõulumuusika

Lisainfo:

Meie sügisestele kursustele Hugo Treffneri Gümnaasiumis tullaksegi tavaliselt selle mõtte­ ga, et aastavahetuse ballideks enda tantsuoskust parandada või siis teha algust seltskonna­ tantsu õpingutega. Kuu ajaga tantsimist siiski selgeks ei saa.

Võib omandada lihtsamad tant­ sufiguurid, kuid kindlamalt tantsupõrandal tunnete end ik­ ka alles siis, kui tegelete tantsi­ misega pidevamalt ja pikaajali­ semalt. Seda võimalust kasuta­ vad paljud meie kunagised alg­ kursustel osalejad.

w w w. c o r e l l i . e e

JÕULUAEG

4

26. november 2010

Metsa matkama! margit veromann toimetaja

V

aratalvisel ajal, kui väljas võib sadada vih­ ma, lund või lörtsi, ol­ la tuuline, külm või siis väga külm, sooviks pigem hoopis kuskile diivaninurka ker­ ra tõmmata ning end mõnusasti tunda. Ime küll, kuid kui oled end juba püsti ajanud, ilmasti­ kule vastava riietuse selga ja ja­ lanõud jalga sättinud, on ka väl­ jas mõnus olla. Metsavaikuses ja värskes õhus justkui polegi nii külm, kui veel aktiivselt rassida, mütata, matkata, sportida.

Matkajuht Pille Tamm (OÜ Matkajuht): „Miks metsa min­ na? Aga näiteks seepärast, et kindlasti jääb teile pikkadeks aastateks meelde ühiselt kõrvu­ lukustavalt vaikses rabas räät­ sadega matkamine või tõuke­ kelkudel mäest alla tuhisemi­ ne. Pakutakse süstamatku, kuid ka lihtsalt matkarajal kõn­ dimist. Pange end mugavalt ja ilmale vastavalt riidesse ning minge pere, lähedaste või töö­ kaaslastega loodusesse. Pärast looduses müttamist on kosutav ühine praksuva lõkke ääres is­ tumine ja eriliste piduroogade söömine. Taustaks pole mitte igapäevane olmemüra, vaid loodus oma talvise rahuga, ük­ sikute puudelt langevate lume­ kuhjade mütsatused, lõkkel sä­ risev toit ning kui soovi, võib metsavaikust segada ka seltsi palutud pillimees. Metsaresto­

rani interjöör vaheldub vasta­ valt ilmale ja kellaajale. Igal ju­ hul on sellisel peol kaaslaste tervisest pakatavad punapõsed ja särasilmad garanteeritud“.

Looduses on teha ja näha nii mõndagi.

Kes julgem ja kel vastav va­ rustus, võib proovida ka õues ööbimist. Meeles peab pidama, et õhtu tuleb talvel kiiresti ja rõõmustada tuleks selle üle, et talvel pole tüütuid putukaid, kes telki poeks. Nii et talvel on õues ööbimisel nii plusse kui miinu­ seid. Matkasell Toomas soovi­ tab: „Magamisase võiks olla maast isoleeritud, peab olema korralik matt ja magamiskott, peas müts, sest pea kaudu lah­ kub suur osa kehasoojust. Abiks on ka soojust tagasi peegeldav foolium või kile, telk peaks ole­ ma kahekordne. Vanarahvas teab rääkida, et üks indiaanla­ ne külmus teki all ära, aga kaks mitte“.

Metsas ööbides peab olema müts peas Külmakartmatu matkasell Ülle pajatab: „Olen kauges noo­ ruses Koola poolsaarel ööbinud märtsikuus, kui seal on ikka täistalv. Meil oli tavalisest pre­ sendist ilma põhjata suur telk, tavalised magamiskotid. Külje alla sai palju kuuseoksi kuhja­ tud, aga telgis oli ahi. Keegi oli pidevalt ahjuvalves. Oli täitsa muhe olemine. Praegusel ajal on kindlasti hoopis rohkem ja mu­ gavamaid võimalusi“. Väga vap­

per matkasell Aire räägib: „Möö­ dunud aastal magasime Otepää MK etapil püstkodades. Külma oli 20 kraadi ringis, kuuseoksad ning penod olid külje all ning korralik magamiskott ümber – täitsa tore oli. Lõke põles püst­ koja keskel, aga sellest oli koha­ ti rohkem tüli kui kasu. Muideks olid meil ka lapsed kaasas, oli hea kaissu võtta, kohe palju soo­ jem hakkas. Nüüd poisid muust ei räägigi, kui et talvel lähme jäl­ le püstkotta magama.

Köetava matkatelgiga on ka käidud. Sellega kaasneb siis ah­ juvalveromantika. Ühel korral, kui Haanjamaa metsades aastat vahetasime, hakkas öösel jäite­ vihma sadama ja hommikuks kattis telki kahe cm paksune jääkiht. Küll oli vahva seda tel­ ki siis edasi kandmiseks kokku pakkida...

Aga kõige tähtsam on väljas ööbides korralik varustus – soe magamiskott, soojad riided ja müts, korralik peno. Olen ka foo­ liumi kasutanud, aga ei oska hinnata, kui palju sellest abi oli. Ära külmunud ma igal juhul siiani pole. Ja toetan igati in­ diaanlaste-varianti, töötab väga hästi.“ Kui telgis ööbimine siiski lii­ ga ekstreemne tundub, saab öö­ bida nii metsaonnis kui ka mõ­ nes tsiviliseeritumas kohas – kämpingus või puhkemajas, tu­ rismitalus või mujal. Kuum soo­ me- või suitsusaun lõõgastab ning annab pärast matkapäeva või telgis veedetud ööd jõudu ning energiat.

foto: internet

Jõulutoidud söödud, maiustused nahka pandud, kingid üle vaadatud, vastsed raamatud läbi loetud. Tahaks midagi ette võtta! Tahaks näiteks matkama minna! Talvel matkama ja viimaks veel metsa ööbimagi? Aga miks ka mitte?

Mis on räätsad?

Räätsad on igivana leiutis looduses liikumiseks.

Nende vanuseks pakutakse ligi 8000 aastat. Õieti ei teatagi, kas enne olid olemas suusad või räätsad või nende kahe vahepealsed liikumisvahendid.

Räätsad arvatakse pärinevat Siberist, kust need liikusid Skandinaaviasse ja Beringi väina kaudu Põhja-Ameerikasse.

Eurooplased nägid räätsasid uuesti taasavastatud Ameerikas ning välja nägid need tennisereketi moodi. On andmeid, et ka Teise maailmasõja ajal kasutati lumeräätsasid.

Loomulikult saab räätsadega kõndida ka suvel, näiteks soos. Räätsad kaitsevad habrast soopinnast.

Tänapäeval valmistatakse räätsasid alumiiniumist, plastikust, hypalonist; sidemed on tehtud reguleeritavateks ja kand liikuvaks; räätsa alla kinnitatakse libisemisvastaseid hambaid ja lumelpüsivust parandavaid sabasid. On kehakaalu ja pikkust arvestavaid eri mõõtu räätsasid meestele, naistele kui ka lastele.

Kust ja millal tuli Eestisse soome kelk?

Esimesi tõukekelke kasutati 19. sajandi algu­ poole Rootsimaal jäälliikumise vahenditena.

Tõukekelgu esiisaks on peetud ka norrapärast metsakelku. Algselt olid tõukekelgu jalased lühemad, ajapikku muutusid need pikemaks ja neid hakati valmistama metallist. Soomes levisid taolised kelgud aastast 1889. Juba mõned aastad hiljem korraldati Soomes tõukekelguvõistlusi ning loodi tõukekelguklubisid.

Eestisse jõudis soome kelk 20. saj. algul.

Esimesena võeti soome kelk kasutusele Eesti rannikualadel, seda kasutasid kalurid ja hülgekütid. Põhjarannikul nimetati uut ja moodsat tõukekelku potkuks (soome keeles on tõukekelk potkukelkku või potkuri). Soome kelgu Eestisse jõudmist seostatakse kuulsa soome keelemehe Lauri Kettuneni nimega, kes oli Tartu Ülikooli õppejõud aastatel 1919–1924. Fanaatiline keeleteadlane käis soome kelguga oma keeleuurimisreisidel ja sõitis sellesama kelguga ka mööda Tartut ringi.

JÕULUAEG

26. november 2010

Eesti põllumajandus­muuseumi jõuluprogramm „Talulapse jõuluootus”

Kuigi meie traditsioonid on saanud alguse kauges minevikus, ei ole nad püsinud muutumatutena. Praeguse ilme on jõulud kogu maailmas omandanud viimase viiekümne aastaga. Mida enam ajas tagasi, seda suurem osakaal on vanadel uskumustel ja kommetel.

Ell Vahtramäe Eesti Põllumajandusmuuseumi teadussekretär.

E

esti Põllumajandusmuu­ seumi jõuluprogramm püüab pöörata ajaratast tagasi aega, kus eestlas­ te ajataju oli tihedalt seotud loo­ duse ja talueluga ning pühad tehti ise kodus valmis, mitte ei ostetud poest.

Vanade eestlaste jõuluaeg algas toomapäeval (21. dets), millest alates oli lubatud teha ainult pühadega seotud töid: ko­ ristada tube ning valmistada et­ te külluslikku pühadelauda.

Kõigi töödega tuli lõpule jõuda jõululaupäeva hommikupooli­ kul.

Tänapäevane jõulootus al­ gab varem, esimesest advendist.

Eestis on see komme hakanud juurduma alles 20. sajandi vii­ mastel aastakümnetel. Adven­ diajal hakkavad käima päkapi­ kud pererahva tegemisi jälgi­ mas ja kingitusi toomas.

Põllumajandusmuuseumis päkapikke ei kohta, küll aga mäletatakse, et tihased ja muud linnud peavad sidet Jõuluvana ja inimeste vahel.

Muuseumi jõuluprogrammis räägitakse jõulutoitudest, näidatakse tanguvorsti tegemist, ühiselt valmistatakse suhkrukringlit. Iga grupp saab kingituseks jõuluorika.

Kui talupere argipäevane toit oli kesine ja sedagi sai jao­ pärast, siis jõululauas võis iga­ üks võtta, mida soovis ja palju soovis – nii kindlustati toitu eranditult kõigile. Et oleks ter­

vist ja jõudu järgneval aastal tööd teha, pidi ohtralt sööma.

Jõululaul pidi kindlasti olema li­ ha, leiba ja õlut.

Eesti äärealadelt on teateid tangupudru söömisest jõulutoi­ duna. Karjakasvatuse edenedes hakati pudrule eelistama maits­ vamat tanguvorsti. Verivorstide küpsetamine on Eestisse jõud­ nud balti rahvastelt ja alles 19. saj teisest poolest levinud Lõu­ na-Eesti alalt üle kogu maa.

Rootslaste vahendusel on Põhja-Eestisse levinud seakuju­ line leib, jõuluorikas. Mujalgi tehti erikujulisi jõululeibu või vajutati neile sõlega maagilisi märke. Leiba hoiti laual kogu pühadeaja.

Peale leiva valmistati tavali­ sest rohkem mitmesuguseid küpsetisi, näiteks peenleiba, saia, sepikut, karaskit. Pipar­ koogid said jõulusümboliks 20. saj esimesel poolel.

Jõuluajal elavad muuseumi laudas loomad, kellega saab tutvust teha.

Iga perenaine käis jõulu- ja nääriööl oma loomi vaatamas ning leivaga kostitamas. Kom­ me oli jõus veel 20. saj, kohati aga tänapäevalgi. Õled toodi tuppa kogu jõulu­ ajaks, peamiseks põhjuseks mä­ lestus Jeesusest õlgedel, aga ka hea viljakasvu tagamiseks, kül­ makaitseks ja astumise helide mahendamiseks. Vaikus oli olu­ line, et mitte heidutada koju käi­ ma tulnud esivanemate vaime. Õlgi ei toodud enam, kui koliti rehielamust puupõrandaga tu­ badesse. Muuseumis saab küll õlgedel hullata, kuid siingi ei ole

õlgi kambrisse toodud, vaid on loomadega ühe katuse all.

Viljakusmaagilise tähendu­ sega olid õlgedest valmistatud kaunistused, saladuskatte all olgu öeldud, et viiteid neile leiab muuseumi jõuluvana kingiko­ tist.

Jõuluehete valmistamine ja jõulusoovide kirjutamine.

Jõulud on soovide täitumise aeg. Et kingid unistustele vas­ taksid, saadetakse soovikirju kas otse jõuluvanale või riputa­ takse väljakukuuskedele, ka Põllumajandusmuuseumi jõulu­ puule.

Pühade juurde kuulub sõb­ ralik olek ja heasoovlikkus kaas­ inimeste suhtes. Kaugemal ela­ vatele sugulastele, sõpradele ja tuttavatele saadetakse jõulukaa­ rte alates 19. saj viimasest küm­ nest. Kaasajal kasutatakse pü­ hadesoovide edastamiseks ka ekaarte, SMSe ja MMSe. Räägitakse tule ja valguse võlujõust. Vaadatakse vanu val­ gusallikaid. Valatakse õnne.

Päikesekalendri järgi lõpeb aasta talvisel pööripäeval, kuu­ kalendrist lähtudes 12 päeva hiljem. See on väga eriline aeg, sest päike ja loodus keerab end valguse, soojuse, toidu ja elu poole.

Tuli peab põlema kogu pü­ hade aja, et esivanemate vai­ mud näeksid koju tulla, kaitseks kurja eest, aga ka et Jõululaps inimeste juurde tuleks. Tuli ei tohtinud akendest välja paista: eriti Lääne-Eesti kardeti, et val­ gus rikub orase.

Inimsaatuse ennustamine kuulub Eestis jõulu-, nääri- ja

jaanipäevakombestikku. Jõulu­ aja eriomane ennustusviis on õnnevalamine tinaga, kus sula­ tina külma vette lastud kämbu pealt püütakse tuleva aasta sündmusi ette arvata.

Enne jõuluvanaga kohtumist riputatakse soovid kuusele. Jõuluvana annab luuletuste, laulu ja tantsu eest kingipakke. Pärastpoole maitstakse võlumarju ja pildistatakse koos jõuluvanaga.

Jõulupuukombega sai maa­ rahvas tuttavaks mõisate kaudu 19. saj teisel veerandil. Härraste poolt tehti mõisa ametimeestele ja teenijatele kingitusi. Maast laeni ulatuv põlevate küünalde ja maiustustega ehitud jõulupuu oli kas mõisaköögis või isegi saalis. Lapsed kutsuti jõulupuu­ le koos vanematega. Kuuse juu­ res lauldi, lastelt küsiti salmi ja lugemisoskust.

19. saj keskel jõudis jõulu­ puu ka kirikutesse ja kooli­desse, 1880-ndatel hoogustus jõuluõh­ tute korraldamine asutustes ja seltsides.

Maaperedesse ilmus haljas kuuseke algul kõrvu jõuluõlge­ de toomisega. Jõuluõled tavatse­ ti tuua rehetuppa, kuusk aga nö puhtasse kambrisse. Jõulupuu­ komme kodunes 20. sajandiks ning sai üldiseks uute, moodsa­ mate elumajade ehitamisega ja jõuluõlgede toomise kombe taa­ ndumisega 20. saj esimestel kümnenditel.

Enne, kui kingituste toojaks sai jõuluvana (jõulutaat, jõulu­ mees), andis need üle pereva­ nem. 20. saj algul kodusid kü­ lastav jõuluvana kandis kasu­ kat, karvamütsi, vilte ja laba­ kindaid, habe oli valmistatud li­ napeost ning kindlasti oli tal kaasas vitsakimp. Jõuluvana oli samasugune virkuse ja tublidu­ se kontrollija nagu mardi- ja kadrisantki.

Seoses jõulupühade ärakee­ lamisega võõrideoloogia kiriku­ vastases võitluses lubati 20. saj keskpaigast kasutada vaid nää­ ripuu ja näärivana nimetust (sõ­ na näär tuleneb alamsaksa kee­ lest, tähendab uusaastat, eesti keeles sama vana kui jõul, mis tähendab pühi ja on pärit Root­ sist). Tavakohane näärivana rõi­ vas oli punane valge äärisega mantel ja rummumüts. Ideoloo­ gilise surutise taandudes sai taas lubatavaks jõulupuu ja jõu­ luvana, ühtlasi hakkas massi­ teabevahendite mõjutusel ilmu­ ma uusi jooni: jõuluvana nime­ tus Santa Klaus, päkapikkude toodud kingitused, kingisoovi­ de saatmine kirja teel, adven­ diaja markeerimine küünalde süütamisega jne.

Teoreetiline tugi: Mall Hiiemäe.

Eesti rahvakalender VII. Tallinn: Eesti Raamat, 1995

5

Oo, päkapikk-pikk, talle ütlesin ...

E

nnejõuluste askelduste sekka sobib suurepäraselt rahulik terve-pere-meisterdamine suure laua taga.

Päkapiku viltimine on mõnus tegevus, see ei võta kaua aega ega ole liialt keeruline.

Viltimine on arvatavasti kõige vanem kanga valmistamise viis, pehme vill on mõnus materjal, vilditud esemed on alati omanäolised ja armsalt kodused.

Päkapikku vildime koos Eesti Rahvapärimuse Kooli meisterdamisõpetaja Liisa Maasikuga ja nõel-ehk kuivviltimise tehnikas.

Vaja läheb meil: juppi karvast käsitöötraati (saab osta Tiimarist, Abakhanist), viltimisnõelu (peenemat ja jämedamat; osta saab käsitööpoodidest, näiteks Liannist), 3-4 värvi villaheiet (saab käsitööpoest, näiteks Liannist), viltimisalust (sobib pesušvamm), niiti ja nõela.

Töö käik: käsitöötraadist keeratakse valmis päkapiku keha „karkass“, ehk siis käed, kehaosa ja jalad. Valgest heidest võetakse väike ribake ja keeratakse ümber traadist käe otsa. Traadi ots keeratakse tagasi, et see poleks terav.

Kui valgest vildist on saadud väike käelabapallike, tehakse samuti teine käsi. Pallikesed torgitakse viltimisnõelaga läbi ehk vilditakse.

Samamoodi tehakse, aga näiteks teist värvi villaheiet kasutades ka jalaotsad (saapakesed-sussikesed).

Siis võetakse päkapiku mantli-pükste värvi heie ja hakatakse seda alustades jalgadest ümber traadist karkassi kerima. Kui üks riba otsa saab, torgitakse nõelaga ribaots kinni ja võetakse uus ning jätkatakse kerimist. Ribad ja kogu kehaosa tuleb nõelaga läbi torkida. Mida rohkem torkida, seda vildisem päkapikk saab. Siis võetakse valget heiet, keeratakse näppude vahel päkapiku peaks sobiliku suurusega pallike ja torgitakse see viltimisnõelaga kõvemaks. Kui pea jääb liiga suur, torgitakse rohkem, kui soovitakse pehmemat tulemust, torgitakse vähem.

Siis võetakse väike tükike juuste värvi heiet ja kinnitatakse see jälle mõne torkega valge pallikese ehk pea külge. Silmade ja suu jaoks võetakse väiksed tupsukesed ja torgatakse nõelaga oma kohale. Mütsiks võetakse paarikümne sentimeetri pikkune villariba ja keritakse see ümber nimetissõrme ja Pikk-Peetri. Mütsi otsa võib torkida peenemaks. Müts vormitakse nõelaga. Tutiks võib jällegi teha valge tupsukese. Müts kinnitatakse torkimisega päkapiku pea külge ja pea õmmeldakse niidi ning nõelaga keha külge.

Päkapikule võib loomulikult õmmelda külge pärlitest kaunistusi või ilustada teda muul moel ja fantaasial lennata lastes. Väike armas päkapikk ongi valmis!

JÕULUAEG

6

26. november 2010

Lapsed, jõulud tulevad!

Jõuludele eelnev aeg on ikka täis ootust ja üllatusi. Mis veel loob rõõmsama jõulumeeleolu, kui sõprade või perega koos veedetud aeg JÕulumaal! Tartu ja Tartu ümbruse jõulumaad pakuvad erinevat tegevust ja mõnusat mängulusti nii noortele kui vanadele, nii toas kui õues. margit veromann toimetaja

t

abivere vallas, kauni Kaiavere järve kaldal asub suur kogu perele mõeldud mängumaa vudila. Vudila on avatud pea kogu detsembri ja võib­olla on üllatusi oodata ka veel jaanua­ ris­veebruaris.

Seiklusi jätkub Vudila jõulu­ maal nii ruumidesse kui õue.

Kohtutakse linnu­ ja loomapere­ ga, kuulatakse ja vaadatakse jõulumuinasjuttu, meisterda­ takse ja mängitakse päkapikku­ dega, kohtutakse jõuluvanaga ning valatakse jõuluõnne. Kahe tunni jooksul on lapsel võima­ lus ka ise jõulumuinasjutust osa saada ning päkapikkudel töötu­ bades abiks olla. omameister­ datud jõuluteemalised esemed saab iga laps mälestuseks koju kaasa. Kui lastel veel püsivust ja jaksu ning ilmataat meid lu­ mega õnnistab, saab lustida väl­ jas liugu lastes ja uisutades. Õige talveilma puhul saab ka saanisõitu, mille juurde kuu­ lub tassike sooja teed. Vudila jõulumaal löövad kaasa õpila­ sed nii Tabivere gümnaasiumist kui Tartu Kutsehariduskesku­ sest, kellele siin praktikakohta pakume. Kohviku­ ja käsitöönur­ gakesest saab osta käsitööese­ meid. Nädalavahetustel saavad jõulutöötubades oma oskusi proovile panna täiskasvanudki.

Jõulumaa ootab lustima 3.­26. detsembril kell 10.00­18.00.

Jõgevamaal Kääpal, nõnda nimetatud Kalevipoja Koja maa­alal asetseval Jõulumaal on võimalik tutvuda Jõulumaa asukatega, kes tutvustavad en­ da elulugu ja kombeid. Süüakse suppi, meisterdatakse koos jõu­ luteemalisi ehteid, õpitakse tundma Eesti elusloodust koge­ nud looduskoolitaja Vahur Sepa käe all ja lõpetuseks sõidetakse Jõulumaa taksoga. Jõulumaa oo­ tab külla 6.–9., detsembril kell 10.00 ja 14.00.

Tartule juba hulga lähemal, Ülenurme Vanamõisa platsil toi­ mub 12. detsembril Ülenurme vallarahva jõuluaegne suur­ sündmus Jõulurõõm 2010. Pere­ sündmus saab alguse vallama­ ja ees algaval peatänaval jõulu­ turuga „meelele ja keelele“, Va­ namõisa platsil areneb vilgas pühadetegevus: 3. advendi­ küünla süütamine, vallavane­ ma tervitus, üllatused, haldjate võlumaa, erinevad jõulutegevu­ sed ja mängud jpm.

Jõululust ja askeldused pole advendiajal mõeldud ainult las­ tele, ka täiskasvanuil on, kuhu

Lille maja Lillepoiss lastega möödunud aasta jõulude ajal. minna ja mida teha. Jaago käsitöötalu Tartumaal Võnnu vallas ootab algajaid ja raskekujuliste harrastusharjumustega käsi­ töösõpru 27. novembril ja 4. det­ sembril kell 11.00­19.00 jõulu­ laagrisse.

Kahel järjestikusel laupäe­ val saavad selgeks seebikeetmi­ se hingeelu, keraamika põhi­ tõed, olulisemad nõelviltimis­ võtted ning uueaegse polümeer­ savi kasutusvõimalused. Laagriprogramm on, nagu Jaagol ikka, võrsunud meie omakultuurist ja rahvuslikust pärandist. Jõululaager on Jaagol alati eriline veel selle poolest, et saa­ me lisaks uutele teadmistele­os­ kustele pakkuda laagrilistele hingepugevat jõuluootustunnet hämarduva õue küünlalaterna­ te, kuuma jõulujoogi ja lume ole­ masolul ka saanisõiduga. Parim koht ja võimalus end talviseks suurpühaks häälestada ja ka kingimured peaksid lihtsa la­ henduse leidma.

Programmis on seekord suur seebikeetmine (ikka päris ehtsal kombel rasvainest, seebikivist ja häädest lõhnadest), sellega kokkusobiva seebialuse valmis­ tamine (mõnusast käe järgi ma­ dalkuumussavist), vilditud kuu­ sekaunistuste ja talismanide te­ gemine ning polümeersavist pil­ diliste ehteasjade loomine. Ju­ hendajad on Jaago talu perenai­ ne Inga Talvis ja tekstiilikunst­ nik Airi gailit.

Uskuge või mitte – päkapi­

kud ei askelda ainult metsas, vaid ka Tartu linnas. Uskuma­ tult vahvad ja sportlikud tegela­ sed on Eesti Spordimuuseumi päkapikud. Juba kümnendat aastat askeldavad jõulude ajal Eesti Spordimuuseumi (Rüütli 15) põnevates keldrikoobastes päkapikud, kes suure rõõmuga kõiki päkapikuusulisi sel ajal seal tervitavad. Päkapikud oota­ vad külalisi 29. novembrist ku­ ni 22. detsembrini (välja arvatud laupäeviti­pühapäeviti) kell 9.30, 11.30, 13.30 ja 15.30. Lisaks kõigele põnevale, mida sportli­ kud päkapikud teevad, mängi­ takse – peitust! Peitusemängus osalejad saavad teada, kus ja kuidas päkapikud elavad ning kuidas päkapikuks saada. Uu­ rime, kus ja kuidas päkapikud ennast peidavad, laulame ja tantsime ning mängime ja spor­ dime nagu päkapikud, meister­ dame endale jõulukaunistuse ning loomulikult maiustame!

Lille majas on väike tüdruk Lille sel aastal sattunud Mängu­ asjamaa jõulumaale. Teda oota­ vad ees erinevad toredad üllatu­ sed. Lille seikleb koos mänguas­ jadega, näeb mänguasjade jõu­ luetendust, sattub harakapessa ja meisterdab endale ise toreda mänguasja. Kas pole põnev? Se­ da sooviks küll näha! Üks kummaline merepõhja elanik – Kaheksajalg teab ja peab samuti jõule. Kaheksajalal on palju sõpru, kõigist erilisem oled just sina, sestap ta sind Ka­

FoTo: LILLE MAJA ARHIIV

heksajala jõulumaale lustima kutsubki. Kaheksajala jõulupe­ sake ootab eelregistreerimisega külla tööpäevadel kell 9.30­11.30 ja 12.00­14.00 ning nädalavahe­ tuseti kokkuleppel kuni 17. det­ sembrini. Koos Kaheksajalaga saab anda jõulutõotust, kuulata jõulumuinasjuttu, Meisterdada jõulupilti ning väiksematega väikest kaisupäkapikku. Lusti­ nurgas mängitakse vanu arm­ said ringmänge, laulda saab jõulukaraoket , näidata oma või­ meid osavusmängudes ning ees ootab ka üllatus. Tegevust ja lus­ ti jätkub kõigile!

JÕULUVANA TARTUS, VÕRUS JA PÕLVAS Tel 553 8019 www.hot.ee/joulutaat

J

TA

JÕULUAEG

26. november 2010

7

Jõuluaja imeline maailm JÕulud ja aastavahetus on aeg, mil soovitakse mängida eestlastele omaseid vanu mänge, tantse ning kuulata laule ja rahvajutte. Üheks selliseks paigaks, kus seda kõike teha saab, on Eesti Rahvapärimuse Kool. terJe PUiStaJa Eesti Rahvapärimuse Kooli õpetaja

P

ärimuskooli väiksesse tegutsemishimulisse perre kuuluvad Terje Puistaja, Liisa Maasik, Marietta Aardam, Anu Ander, Anne Maasik. Lisaks on päri­ muskoolil liikmeid erinevatelt elualadelt üle Eesti, kes peavad tegevust perspektiivikaks, uuenduslikuks ja vajalikuks.

Koolil on toimiv koostöö teiste organisatsioonide ja asutuste­ ga nii Tartus kui mujal Eestis (nt Tartu lastehoiuselts, Tartu lasteaed Hellik, Kohila Kooli­ tuskeskus, Türi muuseum, Po­ kumaa, Taevaskoja Salamaa, jpt). Lisaks uuenduslikule tee­ makäsitlusele ja õpetamisstiili­ le on Eesti Rahvapärimuse Koo­ li jaoks väga oluline isiklikus argielus toimuv kogemuslik õpe – meil on lapsed või lapselap­ sed, kellega koos laulame, män­ gime, jutustame lugusid, lähtu­ des ikka eesti folkloorist ja tra­ ditsioonilisest rahvakultuurist.

Marietta Aardam lisab: “Ja me oleme ise aktiivsed pärimuse kogujad, kandjad ja edasiand­ jad. Kuna meil oma ruume ei ole, kolime pidevalt oma asju ühest kohast teise. Kaasa saa­

vad veetud kõik loogad­rattad­ rangid­kotid ja jõulude ajal ka jõulusokk. Igas uues kohas, ku­ hu külla lähme, kuuleme uusi lugusid, mida jälle järgmises kohas edasi saab rääkida – nii hoiame pärimust elavana.”

Lapsed usaldavad oma soovid salamisi kõrva sisse Jõuluajast rääkides on meil olnud humoorikaid kogemusi, kus täiskasvanu ütleb, mis te nüüd ajate, mis peotäis pähk­ leid ja heina ja rohkem polegi vaja – no nii lihtne see asi ka ei ole. Jõulud on aga iga lapse jaoks unistuste aeg, ükskõik mis võimalused teda ka ümbrit­ sevad. Ja üks suurim laste soo­ videst (lapsed usaldavad igal jõuluajal meile kõrva, mida nad kõige rohkem tahavad) on, et kõik neile kallid inimesed olek­ sid nende juures, et haiged saaksid terveks ja et märgataks ja kuulataks neid, väikeseid ini­ mesi. Väidame, et olulisem kõi­ gest muust on olla armastatud ja väärtustatud, seda eriti laste puhul. Pärimuskooli jõuluaja programmid ongi ettevalmistus jõuluaegseks pereringis olemi­ seks, ühisteks lauludeks, män­

Jõuluaja rebaselõks Pokumaal. Mängivad Terje Puistaja ja Helina Kärgenberg.

gudeks, mõistatamisteks ja üksteisest rõõmu tundmiseks.

Näärisoku poolt noritud õnne­ pähklite abil on aga lastel ja suurtel võimalik mõttes saata häid soove teistele.

Laulame jõulud helgeks! olulisel rahvakalendri täht­ päeval, toomapäeval (21. det­ sember), kui pärimuskool saab 3­aastaseks, oodatakse jõulu­ õhtule „Laulame jõulud hel­ geks” kõiki, kes tahavad jõulu­ ajal perega koos olles midagi omanäolist ja vahvat teha. Lii­ sa Maasik: ”Need, kes on käi­ nud meie juures, tahavad ikka tagasi tulla. Hea on ju lihtsalt niisama olles laulda või mängi­ da ja märkamatult midagi omandada ja selgeks saada”.

Tänavu lauldakse jõulud hel­ geks juba kolmandat korda. Kui eelmisel aastal oli pärimuskool Tartu linnavalitsuse toel vääri­ kas raekoja saalis, siis sellel aastal ollakse koostöös Johan­

nes Esto Ühinguga hubases saalis aadressil Näituse 3. „Lau­ lame jõulud helgeks” on Eesti Rahvapärimuse Kooli poolt jõu­ lukingitus omaenese südame­ headusest suurtele ja väikeste­ le. oleme sellel õhtul koos ja laulame jõulud helgeks, ka siis, kui hetkel on raske. Ja püüame märgata nii väikest kui suurt ja vajadusel ka aidata.

HEATEgU 2010 ­ kas saad aidata? Pärimuskoolil on ole­ mas suveperioodiks Mängude Maa (Tartu­ ja Põlvamaa piiril), kuid kodu Tartu linnas ei ole.

Isetegutsemine ja ­majandami­ ne ei võimalda tasuda kalleid ruumirente. Võib­olla seisab aga kuskil kasutult ja nukras üksinduses ruum, mis vajab uut elu? Eesti Rahvapärimuse Kooli pere südamed on avatud kõikidele heategevuslikele pak­ kumistele ning koostööle.

2007. aastal asutatud Ees­ ti Rahvapärimuse Kool on Ees­ ti Rahvusliku Folkloorinõuko­ gu ja Eesti Vabaharidusliidu liige.

„Jõulumaa−jõulutee“ Eesti Maanteemuuseumis maanteemuuseumi jõuluprogramm teeb rännaku mineviku taliteedelt mugava autoni. Kõrvuti vanade teadmistega pakutakse isetegemisrõõmu ja lustakat hobusõitu.

Lagedaid põllualasid ületav talitee võis tuisuga kitsaks lumeseljandikuks muutuda, nii et vastutulijatel oli üksteisest möödapääsemisega suuri raskusi. Sageli võis regi ümber minna või hobune sügavale lumme vajuda.

Teed pidi korras hoidma küla, kelle maadest see läbi läks. Tee märgistamiseks metsas seoti puude ja põõsaste külge tuustid, vaheldumisi nii peremale kui vasemale poolele.

Taliteid mööda on sõidetud sajandeid ning nende kasutamine lõppes pikkamööda, seoses hobuste osatähtsuse kahanemisega 1960ndatel aastatel. Kui algasid veod autodega, siis kasutati kõvemaid teid, sest taliteedel ei mahtunud masinad liikuma.

Jõulutee täna

hille lillemägi Eesti Maanteemuuseumi turundusjuht

Taliteed minevikus Tänapäeval võib lumi teelisele parasjagu muret valmistada, kuid vanasti tähendas talitee hõlpsamat liiklemist ja võimalust valida lühem marsruut.

Talitee viis otse üle jäätunud jõgede, järvede ja rabade, kus suvel oli vankriga võimatu liikuda. Reega oli kaupa kergem vedada kui vankriga.

Veeti nii puid kui suvel kokku pandud heina. Suuremate taliteede ääres asusid talikõrtsid, kus sai peatuda ja öömaja.

Täna saab maanteemuuseumisse sõita mööda maalilist Postiteed, mis sätib end jõuluehteisse looduse abiga. Vana ja auväärne metsade vahel looklev tee aitab sisse juhatada jõulumeeleolu endises Varbuse hobupostijaamas, kus kunagi paiknes tall 33 hobusele ja toimus regulaarne postivedu Tartu ja Võru vahel.

Kas ka tänavune talv meile ilusat lumevalgust toob, veel ei tea. Küll on kindel – olgu jõulutee lumine või mitte – maanteemuuseum ootab kõiki lapsi ja lapsemeelseid osa saama jõuluprogrammist „Jõulumaa-jõulutee”.

Räägime liikumisest vanal ajal, taliteedest ja taliteede märgistusest, kaeme oma silmaga lumeväravaid ja vaatame filmi eriti lumistest teedest. Igaüks saab endale autosse või riidekappi riputamiseks meisterdada mõnusa jõuluhõngulise lõhnakuuse. Lustime õues ning meeleolukale saanisõidule viivad muuseumi tublid hobused Pippin ja Kipper. Külmast võetud sõrmi soojendame kuuma teega ning kõhule teeme pai piparkookidega.

Jõuluprogramm ootab osalisi 14.–19. detsembrini, kuid vajalik on oma tulekust ette teatada. Lisaks maanteemuuseumi tegemistele saab Postitee-äärset jõulumelu nautida ka naabermuuseumis Karilatsis ning Varbuse Muusikamõisas, kus korraldatakse üks õige „Magus Postitee“ ja jõululaat.

Ootame „Jõulumaale-jõuluteele“ nii peresid kui ka suuremaid gruppe, kel seljas soe ja lumes (või poris) hullamiseks sobiv riietus. Täpsem info maanteemuuseumi kodulehel http://muuseum.mnt.ee

PEA VAHVA

JÕULUPIDU RÜBLIK TÄHE MÄNGUMAAL PEOJUHIKS SAAB TELLIDA SUPERLAHEDA

PÄKAPIKUPLIKA INFO TEL TÄHE 5694 5177 • WWW.RYBLIK.EE

JÕULUAEG

8

Advendiaeg ja jõuluootus Antoniuse õuel

marge SePPo Antoniuse gildi turundusjuht

a

dvendiaeg ja jõuluoo­ tus kulmineerub Anto­ niuse õuel kindlasti Antoniuse Jõuluõuega, mis tegutseb 16.­19. detsembril.

Selle raames saab kaasa elada erinevatele esinejatele õuelaval (laulavad lastekoorid, tantsitak­ se talvetantse jmt), toimuvad töötoad nii suurtele kui ka väi­ kestele (kuuseehete, küünalde, pildiraami ja päkapikumütsi meisterdamine, õnnetina vala­ mine) ja avatud on erinevad näi­ tused. Antoniuse gildimaja ga­ leriis on avatud näitus „Villa Võ­ lu“, kus on välja pandud sõba­ kirjalised tekid, mis on valmi­ nud koopiaesemetena Eesti muuseumide kogude põhjal.

Tööde autoriteks on Viljandi Kul­

tuuriakadeemia rahvusliku teks­ tiili osakonna üliõpilased.

Meistritemaja saalis toimub Tartu Lastekunstikooli õpilaste näitus. Nagu juba traditsiooniks saanud, kauplevad ka sel aastal Antoniuse jõuluõuel soojades kasukates maamehed, suurrät­ tides perenaised ning kõvakü­ barates härrasmehed. Jõuluõuel pakutav kaup on ehtne ja aus – siit leiab tarbekunsti, põnevat käsitööd ja kvaliteetset talukau­ pa.

Jõuluõuel saavad lapsed ka jõuluvanale oma mõtete ja jõu­ lusoovidega kirja teele panna.

Võimalus oma häid soove teiste­ ga jagada on ka suurematel. Jõu­ luõuel saavad kõik külalised võtta osa suure jõululuuletuse kirjutamisest, mille tulemusena valmib pühapäeva õhtuks pikk teos, mis siis ka ettekandmisele tuleb. Lisaks tutvustame jõulu­

traditsioone nii meilt kui mujalt, jõulumeeleolu loovad õuel nii küünlad kui ka söepajad. Paku­ takse soojendavat hõõgveini ja kosutavat kehakinnitust.

Jõuluõue väravate avamine toimub koos linnapea Urmas Kruusega 16. detsembril kell 15.

Jõuluõu on avatud neljapäeval ja reedel kell 15.00­20.00, lau­ päeval 12.00­20.00 ja pühapäe­ val 12.00­16.00. Tegu on kogu­ pereüritusega, kuhu sissepääs on kõigile tasuta.

Jõuluõue kaunistamist alus­ tame aga juba nädalajagu enne Jõuluõue avamist. Meile tulevad külla Tartu Kunstigümnaasiu­ mi lapsed, kes koos Antoniuse gildi meistritega õuele kaunis­ tusi ning jõulurüüd meisterda­ ma hakkavad.

Lisaks pakume enne jõule kõigile huvilistele võimalust or­ ganiseerida endale ja oma sõp­ radele või töökaaslastele mõnu­ sat õpituba, mille raames saab omandada uusi oskusi ning näi­ teks ühe toreda jõulukingituse oma kätega valmis teha. Õpitu­ bade läbiviijateks on Antoniuse gildi meistrid, kes hea meelega oma teadmisi ning oskusi huvi­ listega jagavad. Õpitubade ni­ mekirja leiab meie kodulehekül­ jelt www.antonius.ee „Mida pa­ kume“ rubriigist.

Endiselt on avatud ka Anto­ niuse gildi meistrikojad (T­R, kell 12­18), kus saab näha kunst­ nike ja käsitööliste töid ning te­ gemisi. Jõulueelsel ajal tasub kindlasti tulla omanäolisi ja kä­ sitööna valminud jõulukingitu­ si otsima ning ostma. Jõuluõue toimumise ajal on meistrikojad pikemalt ning ka nädalavahetu­ sel avatud.

26. november 2010

Shakespeare’i kohviku peakokk Mait Mihkelsoo soovitab: Toorjuustu-kõrvitsakook küpsised 200 g või 70 g küpsised purustada, lisada sulavõi, segada ning vooderdada sellega koogivormi põhi. küpsetada 180 kraadi juures 10 min kõrvits 600 g keeta pehmeks, nõrutada ja püreestada lisada muna 3 tk toorjuust 200 g hapukoor 200 g

suhkur 200 g maisitärklis 50 g maitseks näpuotsaga ingverit muskaati kaneeli 1/4 tl (teelusikat) segada hästi läbi ning valada eelküpsetatud küpsisepõhjale ja küpsetada 180 kraadi juures 30-40 minutit.

Kooki jagub umbes 10-12-le inimesele.

JÕULUAEG

26. november 2010

9

Jõulukombeid ja pühadetoite lähedalt ning kaugelt “Joulu juhlista jaloin” merJe malkki folkloorirühmast Röntyskä

h

ilisema Peterburi ümbru­ sesse ajaloolise Ingeri­ maa küladesse 17. sajan­ di vältel elama asunud soomlased tõid põhiosas jõulukom­ bestiku Soomest kaasa. Kohapeal mitmekesistusid pühade pidamise tavad kontaktis sealsete õigeuskli­ ke isurite ja vadjalastega, oma mõ­ jutusi tõid kaasa ka 19. saj jooksul autonoomsest Soome Suurvürstirii­

gist saabunud soomlased. osa Inge­ ri piirkondi sai seda aasta kõige pi­ dulikumat püha tähistada isegi kaks korda, algul luteri kalendri jär­ gi ja siis kahe nädala pärast apostel­ liku õigeusu kirikukalendri järgi.

Praegu Eestis elavate ingerisoome mummode ja vaaride (vanaemade ja vanaisade) mälestustes Ingeri jõu­ ludest on siiski palju ühist ja sar­ nast. Nende pühade olulisus ingeri­ soomlaste jaoks on olnud nii suur, et jõule on tähistatud alati, ka ko­ dust eemal ja teel olles.

Jõulud polnud algselt mingi konkreetne päev ega isegi nädal, vaid pikem periood talvisest annapäevast (6. dets) kuni n-ö. loppiaisiin ast (kolmekuningapäevani, nuudipäevani või isegi paavlipäevani 25. jaanuaril). Pühadepe­ riood tähendas eeskätt seda, et suu­ remahulised kraasimis­ ja ketrus­ tööd olid nüüd lõppenud. See oli ajahetk, mil võis pühade pidamise­ le „pühenduda“. Pereti ja paikkon­ niti võis pühade algus langeda hoo­ pis eri nädalaile. Nii peetigi ühiselt rohkem vuuven pyhhii. Hiljem sai jõuluaeg kindlamad ajapiirid. Aga kui kuskil külas oli kirikuaasta olu­ lisim päev Kristuse sünnipäev, siis pidi sinna kohe tingimata külla sõit­ ma.

Toomapäevast (21. dets) jõulu­ laupäevani oli suuremahuliste ko­ ristustööde ja jõulutoitude valmis­ tamise aeg. Nii nagu Eestis jõulu­ deks, küpsetati Ingerimaalgi jõulu­ ajaks pühadeleiba – ristileiba. Sel­ les leivas arvati olevat tervendavat, õnnetoovat ja kaitsvat väge. Seda leiba ei söödud nagu „jõuluorikat­ ki“, vaid säilitati kuni kevadperioo­ di alguseni, st. jüripäevani, mil ta söödeti esimest korda välja lastud loomadele. Aegsasti keedeti sülti, suitsutati sinki. Ja magusamaitseli­ ne jõuluõlu oli muidugi varem käi­

ma pandud. Jõulutoitude hulka kuulusid seene- või lihasupp, jõuluvorstid, praeliha, soolaheeringas, heeringasalat, soolaseened ja hapukurgid. Magustoiduks jõhvikakissell ja ingeri pühadekodule omased plaadikoogid ja pirukad – muna ja riisiga, porgandiga, kapsaga, marjadega või moosiga.

Aegadel, mil priisata ei saanud, proovis pereema ikka leida võima­ lust küpsetist teha ja lahjemat kodu­ õlut või kalja, tuari. Enne pühi käi­ di veel linnaturgudel jõulukraami ostmas, sealt saadi ka karamellid

jõulukuuse otsa. Jõulukuusk oli üs­ na harv enne 19. sajandi algust, ol­ les eelkõige kirikus jõuluehteks.

Kuuse asemel toodi siis jõuluõhtul tuppa rukkiõled ja kaeti nendega terve põrand. Kuna kinkidega ehi­ tud kuusk oli soome tavade järgi tuntud juba varem nimepäevapuu­ na, siis muutus ta ka jõulupuuna kiiresti omaseks.

Jõuluõhtul (24. dets) köeti tingimata sauna, kus „leilikivid pidid olema punasemad veel kui kunagi varem”, ehiti kuusk kommide, õunte, õlgedest ja värvilistest pabe­ ritest ehetega. Kui kõik valmis ja saunas käidud, tuli terve pere kuu­ se ümber kokku, süüdati küünlad ja peeti ühine vaikne jõuluhetk.

Enamasti luges pereisa jõuluevan­ geeliumi ja seejärel lauldi ühiselt jõululaule. Lastele oli seejärel aeg oma mängudeks, kuni... jõuluvana tulekuni. Jõuluvana on ingeri peres varasem tuttav kui tagurpidise lam­ banahkse kasukaga, takkus habe­ mega ja puusauaga taat (pukki), kel­ le ees sai küll hirmu tunda, kuid kingiootus selle hirmu enamasti ületas.

Jõulupäeva, 25. detsembri vara­ hommikust mäletatakse jõulukiri­ kut, kuhu sõideti uhkelt kuljuste kõ­ linal ja kaunistatud lookadega ho­ bustega. Sageli oli jõulukirikusse sõitmine seotud võidukihutamise­ ga – kes enne jõudis, selle päralt ol­ la olnud ka tuleva aasta õnn. Jõulu­ kirik, rahvast täis ja küünaldes, aga see võis olla ka palvemaja, oli koht, kuhu läks terve pere. See oli jõulu tähtsündmus. Ülejäänud jõulupäev oli traditsiooniliselt kodupüha.

Kaks esimest jõulupüha olidki ko­ duse jõulurahu ja jõulusõnumi aeg.

Seejärel algasid külaskäigud, roh­ ked noorsoo tantsu­ ja mänguõh­ tud, mis kestsid kuni pühadeaja lõ­ puni.

Jõulud Aasiamaades Brit ingermann Restoran Asian Chef turundusjuht

k

uigi Aasia riike seostatakse eelkõige islamiusuga, tähis­ tatakse ka nendes maades kristlikust maailmast alguse saanud Jeesuslapse sünnipäeva ehk jõulupühi. Kristlaste kogukonna suu­ rus, nt Indias ja Tais, arvatakse olevat umbes viis kuni kümmekond protsen­ ti, see on arvestades rahvaarvu üsna suur number. Kuna enamus inimesi ar­ mastab pidutseda, löövad kristlikel jõulupidustustel kaasa nii budistid kui hindud jt, väljendades nii heatahtlik­ kust ja sallivust teiste usundite vastu.

Seetõttu on ka nendes maades välja kujunenud kindlad traditsioonid ja ri­ tuaalid seoses jõuludega: nii kaunis­ tavad indialased kuusepuude asemel banaani­ ja mangopuid, süütavad ko­ dus rohkelt õlilampe ning ehivad kiri­ kuid punaste lilledega, teevad kingi­ tusi perele ja sõpradele ning annetusi vaestele. Ka Hiina, Tai ja Jaapani krist­ lased tähistavad jõule kaunistades ma­ jad paberist laternate ja lilledega. Sa­ muti ei puudu ka jõuluvana, keda Jaa­

panis kutsutakse Hoteiosho’ks (tõlkes Jumal või preester, kes toob kinke), Hiinas Dun Che Lao Ren’iks ( „vana jõulumees“), ja Indias ganesha’ks („tarkuse, kirjanduse ja õnne ju­ mal“).

Aasiamaade jõululaualt leiame pardiprae, hakklihapirukad, mitmed pudingud ja sõõrikud. Palju valmista­ takse soolaseid ja magusaid suupis­ teid: põnevate nimedega küpsised na­ gu kulkul, murukku ja chakli, täidiste­ ga pirukad karjikas ja adirasam. Laualt leiab ka eestlastele tuntud kevadrulle, mida pakutakse mitmetes kohalikes idamaise toidu restoranides. Üks armastatud roog, mis sobib paljudele pidudele ja tähtpäevadele, on biryani. Kõige lihtsamalt öeldes on see vormiroog riisist, mida võib val­ mistada nii kala, liha, munade kui ka köögiviljadega. Biryani’t saate proovi­ da nt Tartu restoranist Asian Chef (Võ­ ru 2), kus on võimalus valida kolme eri maitse vahel – kanaliha, lambaliha ja krevetibiryani Jookidest on armastatud lisandite­ ga teed (nt. masala tee) ja kohvi (nt Oleang), ka mitmed õlled ja liköörid (nt. riisiõlu hadia ja kookospalmi mah­

Lihtsaid Aasia köögi retsepte, mis sobivad kenasti ka magustoiduks teie jõululauale:

KHEER - INDIA RIISIPUDING (4-le)

Koostis:

• • • • •

1 l piima 3 sl pikateralist riisi (sobib basmati riis) 4 kergelt purustatud kardemoni 2 sl suhkrut 10 tk soolamata pistaatsiapähkleid

last tehtud liköör fenny ehk feni). India ja Pakistani köögi traditsiooniline jo­ gurtijook on lassi, millest tuntuim on ehk mango lassi.

Aasiamaade maitseaineriiulitelt leiame ka meie poodides müüdavaid maitseaineid – kurkum ehk kollajuur, sojakaste, mida Tais kasutatakse soo­ la asemel, küüslauk ja loomulikult tšil­ lipipar. Vähem tuntud on võib­olla maitseainesegu garam masala ehk „võimas vürts”, mis sobib peaaegu kõi­ kide roogade maitsestamiseks. Koos­ tises domineerivad vürtsköömen, kar­ demon, koriander, must pipar, nelk, Cayenne pipar ja kaneel.

Aasia köök on tuntud rikkaliku aedviljatoitude valikuga. Seega miks mitte proovida ka meie poodides müü­ davatest aedviljadest lihtsamaid toite?

Näiteks praetud bambusvõrsed soja­ kastmes, kartuli ja bataadiputru ja vürtsikas küüslaugukastmes praetud baklažaani. oma vürtsika iseloomu poolest on just idamaade köök meeldiv viis soo­ jendada ihu ja hinge ning peletada ee­ male külm ja pime talveaeg. Seega ol­ ge julged katsetama uusi idamaiseid maitseid ka oma kodudes!

MANGO LASSI

(5-le)

Koostis:

• • • • •

400 g maitsestamata jogurtit 400 g konserveeritud mangot koos siirupiga maitse järgi suhkrut jahvatatud kardemoni jääkuubikuid

Valmistamine: Vala mangokonserv koos siirupi ning jogurtiga kannmikserisse ja püreesta ühtlaseks. Maitsesta soovi korral suhkru ja kardemoniga ning sega uuesti läbi.

Vala jook kõrgetesse klaasidesse, lisa paar jääkuubikut ning serveeri paksu joogikõrre või pikavarrelise lusikaga.

Kaunistamiseks: pistaatsiapähkleid, kuivatatud puuvilju Valmistamine: Kalla piim paksupõhjalisse potti ning kuumuta peaaegu keemiseni. Lisa kardemonikuprad ja riis. Kuumuta keemiseni, siis keeda tasasel tulel aeg-ajalt segades, kuni riis on pehme ja piim imendunud (see võib võtta umbes tund aega). Kui piim on vähenenud umbes poole võrra, siis eemalda kardemonikuprad potist. Kalla riisipuding kaussi, maitsesta suhkruga. Haki pistaatsiapähklid jämedalt, sega riisipudru hulka ja lase jahtuda. Siis kata pudrukauss toidukilega ning lase riisipudingul vähemalt 4 tundi, soovitavalt üle öö, külmkapis maitsestuda.

Serveerimiseks jaota magustoidupokaalidesse, puista peale veel mõned hakitud pähklid või kuivatatud puuviljad.

KARDEMONIKÜPSISED Koostis:

• • • • • •

1 tass magedat võid 2 tassi suhkrut 2 tl kardemonipulbrit 4 muna 2 tassi kvaliteetset nisujahu 1 tl soola

Valmistamine: Vahusta mikseriga omavahel või, suhkur ja kardemon (ca 3 min). Jätka vahustamist vispliga, lisades saadud segusse ükshaaval munad. Võtke sitkeks muutunud taigen kausist välja, asetage lauale ning lisage jahu ja sool. Kui kõik ained on omavahel hästi segunenud ja tainas muutunud pehmeks, vormige lusika abil väiksed küpsised. Asetage nad küpsetuspaberiga kaetud plaadile üksteisest ca 1-2 cm kaugusele. Küpsetage 1700C juures 10-11 min (või s eni kuni küpsistel on kuldne värv). Soovi korral võite küpsiseid kaunistada eri glasuuridega. Ka pähkleid ning muid kuivatatud puuvilju võib enne ahju panemist küpsistesse torgata.

JĂ•ULUAEG

10

26. november 2010

Toit ja vein peavad teineteist toetama ja täiendama Tþelise Gruusia Hingega Koht

TELLIMINE kuni 10. detsembrini -10%

JÄlle on saabumas aasta tähtsaimad pßhad ning taas tuleb lisaks kinkidele välja mþelda see, mida panna pßhadelauale milliseid jooke pakkuda toidu kþrvale.

raivo leeSalU Vilde lokaali sommeljee

k

ui sÜÜkide puhul vþib läbi ajada traditsiooni­ lise jþulumenßßga ehk serveerida seapraadi hapukapsa ja kartuliga ning sßl­ ti ja verivorste, siis jookidega on asi keerulisem, sest valik on vä­ ga suur. Ning – kas pakkuda ka alkohoolseid jooke? Ja kui, siis milliseid?

Jþuluþhtul, mil kuusk on ehitud, laual pþlevad kßßnlad ja jþuluvana on kohe­kohe saa­ bumas, oleks kohane valida meelepärane rßßbe lahjemate jookide seast ja pakkuda vþiks kas þlut vþi veini.

Meie poodides on veinivalik enamasti selline, et isegi asja tundev inimene muutub pisut nþutuks. Veine on riiulitel just­ nagu tohutu palju, samas ost­ misväärseid silmab seal vþrdle­ misi vähe, ent ßht­teist þnneks siiski leiab.

Laias laastus vĂľib Ăśelda, et veini ja toidu maitse peaksid

olema tasakaalus. Seega mida tugevama maitsega on toit, seda tugevama maitsega peaks ole­ ma vein ja vastupidi. Rusikaree­ gel on see, et kui pakkuda kind­ la maa rahvuslikke toite, siis tu­ leks valida ka vein selleltsamalt maalt. Kuna meie klassikalised jþulutoidud sealiha hapukapsa­ ga, sßlt ja verivorst (viimati ni­ metatu valmistamise on kßll sakslased meie käest þppinud) on pärit Saksa kÜÜgist, siis vþiks ka veinid olla Saksamaalt. Seal­ ne kþige parem viinamari on Riesling ja sellest tehtud veinid þnnestuvad sakslastel kþige pa­ remini – maailma parimad ries­ lingid tulevad Moseli ßmbru­ sest.

Moseli Riesling neutraliseerib rasvu Rieslingi kþrge happesus neutraliseerib hästi sealihas ohtralt leiduvaid rasvu, samas on sealiha þrna maitsega ega hakka veini mekki summutama.

Pealegi tehakse meil hapukap­ sad pisut magusad ja ka Saksa Riesling on kergelt magus, see­ ga klapivad need suurepära­ selt.

Kui keegi kavatseb jþuluks kßpsetada hane, siis ka selle kþrvale sobib riesling väga häs­ ti, ent valida vþiks pisut pehme­ ma ja täidlasema, näiteks Pfalzist pärit rieslingi. Kui kßp­ setada hani koos þuntega, vþiks ka vein olla veel magusam, näi­ teks Riesling Auslese.

Kui keegi soovib valge ase­ mel juua punast veini, siis peaks see olema ßsna kerge ja vähese parkainesisaldusega. Niisugu­ sed on jahedamas kliimas kas­ vanud Pinot Noiri viinamarjast

FoTo: INTERNET

JĂ•ULULAUDADE

valmistatud veinid, näiteks on väga hea Uus­Meremaalt, USA­ st oregoni vþi Washingtoni osa­ riigist pärit Pinot Noir ja ka Aust­ ria oma, kus seda marja kutsu­ takse mþnikord Spätburgunde­ riks. Head on ka Burgundia lþu­ naosast Beaujolais’st pärit vei­ nid.

Kui jþulupraeks on punane kala, siis siia juurde sobib kþige paremini kßps täidlane Chardonnay viinamarjast val­ mistatud vein.

Zwack Unicum. Neile toodetele on kþigile omane mþru ja jube maitse. Meeles tuleb aga pida­ da, et need joogid ei ole mþel­ dud mitte nautimiseks, vaid ro­ huks, ja rohi ei peagi maitsema, rohi peab aitama.

Rahulikke jĂľule ja ilusaid elamusi nii jĂľululauas kui ka pakkide avamisel!

Magustoidu juurde klaasike magusamat, ravinapsiks kþhubitter Magustoidu juurde vþiks pakkuda klaasikese portveini vþi likÜÜri. Piparkookide juurde aga on peaaegu ideaalseks kaas­ laseks itaallaste Amarone. omaette kßsimus on, mis saab pärast jþulupeo lþppu. Ta­ valiselt on nii suure sÜÜmaaja tagajärjeks raske ja ebameeldiv enesetunne. Leevenduseks mao­ le ja seedimise taastamiseks vþiks juua kþhubitterit – neid on meie poodides saadaval mitut sorti. Kþige tþhusama toimega on Underberg, aga asja ajavad ära ka Fernet Branca, taanlaste gammeldansk ja ungarlaste

)VCBOF BUNPTGĂŠĂŠS QĂœOFWBE KB NBJUTWBE UPJEVE QBSJN WBMJL WFJOF /FMKBQĂŠFWB SFFEF KB MBVQĂŠFWB ĂœIUVUJ FMBW NVVTJLB ,Ă TJ QBSJNBU QBLLVNJTU WĂœJ WJMEF!WJMEF FF XXX WJMEF FF

26. november 2010

JÕULUAEG

11

www.goldtime.ee

Detsembris kliendikaardiga hinnasoodustus 10%

Tallinn / Tartu / Pärnu / Narva / Jõhvi / Kuressaare

Jõuluime saab alguse imelise kingitusega

JÕULUAEG

12

26. november 2010

1"3*. ,*/, 0/ 5"4,6 3")"

XXX UBTLV FF

JÕULUAEG

26. november 2010

Midagi magusat ihule ja hingele – mmm – meemassaaž!

Juba ürginimesed teadsid, et mesi on magus ja kasulik. Meega seostub palju rahvapäraseid ütlusi ja väljendeid: mett moka peale määrima, mesinädalaid pidama. Mis sobiksid pimeda ja külma aastaajaga veel paremini kokku kui massaaž ja mesi? toimetaja

M

esi sisaldab palju vi­ tamiine ja mine­ raalaineid, on hea seedimisele ja mit­ mete haiguste vastu. Mett oleme ikka harjunud peaasjalikult söö­ ma, mõned meist ehk ka saunas endale peale määrima. Meemas­ saažist aga on ehk kuulnud hoo­ pis vähesed. Milleks on mee­ massaaž hea? Kellele see sobib ja kellele mitte?

Postimees lähetas meemas­ saaži omal nahal kogema ajakir­ janik Mare Mandeli. Meemas­ saaži tegemise võttis ette Dorpat Spa massöör Urve Riibak.

Kõigepealt küsitles massöör klienti võimalike tervisehädade osas ning soovis teada, kas mas­ saažisoovijal on tundlik nahk.

Mesi on ju üks kange ja vägev kraam! Kuuldes, et kliendil või ka antud juhul patsiendil (sest meemassaaž on eelkõige ravi­ massaaž) ei ole: kõrgvererõhu­ tõbe, ekseeme, põletikulisi prot­ sesse, südamerikkeid, kasva­ jaid, kilpnäärme haigusi, meeal­

lergiat, diabeeti ja muid häda­ sid, võib Mare soojendusega ma­ saažilauale pikali heita. Mas­ saažiks kasutatakse tavalist li­ sanditeta mett, see määritakse ringikujuliste liigutustega klien­ di selgroogu pidi alla liikudes seljale. Massöör naljatab, et se­ da, mida mesilinnukesed suvel usinasti korjasid, sobib just eri­ ti nüüdsel pimedal ja külmal aastaajal kehasse määrida. Aga ka mitte kõik meed ei ole ühtvii­ si head – kesksuve mesi on ikka kõige parem, sest selle koosti­ sainete ja vitamiinide sisaldus on kõrgem.

Mesi masseeritakse kogu ke­ ha seljapoolele, ka talla alla. Siis kasutatakse spetsiaalset pressi­ vate liigutustega massaažitehni­ kat, mesi surutakse naha sisse.

Füsioloogiliselt saab protseduu­ ri ajal toimuvat kirjeldada järg­ miselt: mesi annab endast inim­ organismile ära kõik kasulikud mikroelemendid, aidates sama­ aegselt väljutada jääkaineid ja toksiine. Selle järgi, milliseks muutub mesi massaaži kestel, suudab kogenud massöör mää­ rata kindlaks kliendi organismi

Iluhooldus. Mis võiks olla parem jõulukink endale või kallile inimesele kui lõõgastav iluhooldus või tervisepakett?

Margit Veromann toimetaja

A

sjad tulevad ja lähevad, hea enesetunne ja tervis on alati olulisemad. Millised oleksid külmal aastaajal sobivaimad hooldused ja protseduurid?

Kindlasti kõik sellised, mis aitaksid tõsta inimese kaitsevõimet haiguste vastu, tõstaksid meeleolu ja peletaksid külmatunde. Olgu selleks siis infrapunasaun, massaaž või vastavalt aastaajale valitud näohooldus.

On väga mugav, kui klient saab kõik ilu- ja terviseprotseduurid kätte ühest ja samast paigast – kõigepealt saun, siis massaaž, edasi kosmeetik, maniküür, juuksur... Niimoodi on mõnusalt ühest kabinetist teise liikuda Aleksandri Tervise-ja Ilukeskuses.

Alustamegi advendiaja lõõgastuspaketi nautimist infrapunasaunast, mis on mõnusalt soe (vaid 50 kraadi), kuid võtab higi voolama ka kõige viletsamal higistajal. Selles saunas higistab inimene organismist välja hulgaliselt jääkaineid. Infrapunasaun aitab reumaatiliste hädade puhul ja südame-veresoonkonna haiguste puhul ning annab reipust. Paljud kasutavad infrapunasauna just hommikuti enne tööle minekut Uudse teenusena pakub Aleksandri Tervise-ja ilukeskus võimalust end „tuunida“, ehk kasutada Ultratone’i teeneid. Mis tähendab, et klient lamab, aga tema lihased võimlevad. On raske, kui mitte võimatu, sooritada poole tunniga 1000 istessetõusu või 853 kätekõverdust. Ka pole inimesel alati võimalik leida sobivat aega treeningsaalis käimiseks. Kuid on võimalus pärast tööd pool tundi rahulikult lebada ja lasta juhtmetel ning klemmidel lihaseid treenida. Ultratone stimuleerib elektrooniliselt keha impulsse rakkude tasandil. Ultratone’i biostimulatsioon on võrreldes iluoperatsioonidega palju turvalisem ja tervislikum viis, et saada lahti üleliigsetest kilodest ning parandada füüsilist vormi nii kehal kui ka näol.

Massaažidest soovitab massöör hilissügiseseks ajaks klassikalist üldmassaaži, laavakivimassaaži, mitmeid ravimassaaže ja mõnumassaaži šokolaadiga. Viimase kohta lisab ta naerdes, et seda on viimasel ajal kombeks naistel kinkida oma kallitele kaasadele. Ning et šokohoolikutele sobib see suurepäraselt – pärast seda ei soovi masseeritu enam mitu nädalat maiustada.

Uudse protseduurina on talviseks protseduuriks sobilik pinguldav fütotüviraku hooldus Biodroga toodetega. Kosmeetik Monika Reinmets

Ultratone’i biostimulatsioon on võrreldes iluoperatsioonidega palju turvalisem ja tervislikum.

seisundi ning selgitada välja keha problemaa­ tilisemad piirkonnad. Mida kii­ remini muutub mesi valgeks tih­ keks massiks, seda enam vajab organism puhastamist. Marel on mõni kehapiirkond problemaa­ tiline, tal oli näiteks aastaid ta­ gasi käeluumurd. Mesi on sellelt käelt välja sõtkudes valkjas. Ka on Marel kombeks arvuti taga pisut viltu istuda, sellest on saa­ nud kannatada üks istmikunär­ vide põimik, ning rohkem pin­ ges on ka üks kehapool. Mare sõnul on meemassaaž väga mu­ gav ja meeldiv. Siiski võib esi­ meste protseduuride ajal esine­ da mõnikord valuaistinguid –

organismil ei ole lihtne vaba­ neda kogunenud jääkai­ netest ja toksiinidest.

Kui mett kehasse su­ rutakse ja kehast välja naksutatakse, on Marel tunne, et massöör teeb neid liigutusi mingi ka­ reda riide või lausa teibiga. Massöör Ur­ ve näitab käed ette – ta teeb kõik etapid ilma abivahenditeta – puhta kä­ sitööna. Massaažile järgneb ke­ hamähkimise protseduur. Mare keeratakse mõnusate soojade märgade käterättide sisse. Ja naksuv-kleepuv mesi tuleb ihult maha imekergesti.

Pärast massaaži naudib Ma­ re tassikest ürditeed ja lõõgas­ tub mõnusalt. Sel päeval ei tohi Mare end külmetada, peab joo­ ma palju leiget vett või taime­ teed, peab palju magama ja värskes õhus liikuma ning – ei tohi end pesta! Aga ega Mare ei soovigi, sest ihus on mõnus su­ risev tunne ning kuigi mesi sai maha pühitud, on siiski tunda mesimagusat lõhna ja kehalgi on mee maik..

ajalugu Mett kasutasid massaažiks juba vanad egiptlased ja kreeklased, selle raviomadusi tundsid Avicenna ja Hippokarates, seda kasutatakse tiibeti meditsiinis. Mesi kiirendab organismi ainevahetusprotsesse ning avaldab märgatavat lipolüütilist toimet, olles tänu sellele hea vahend tselluliidihooldusteks. Meemassaaž kiirendab vere-ja lümfiringet, vähendab nahapaksendeid, on hea viirushaiguste ennetaja ning abiks viirushaiguste algstaadiumis, on hea radikuliidieelsete seisundite puhul, aitab migreeni vastu, on liigestele hea, üleüldise väsimus vastu, parandab immuunsüsteemi ja ainevahetust.

foto: Aleksandri Tervise-ja Ilukeskus

Margit Veromann

13

soovitab fütotüviraku hooldust vananevale, stimuleerimist vajavale nahale. See on üks äärmiselt mõnus protseduur. Näonahk puhastatakse, kooritakse, et hooldusainete toimeained paremini imenduksid. Pärast naha koorimist kantakse näole toitev mask. Hoolduse ajal masseerib kosmeetik läbi 12 näol asetsevat punkti, stimuleerib sedasi vereringet ning ainevahetust. Lihased samas lõtvuvad, nahk saab kauni jume. See kõik ei anna siiski loomulikult soovitud tulemust, kui organismis on midagi sassis – väline ilu algab ikkagi seestpoolt. Kui tervis korras, saab klient pärast maske, kreeme ja massaaže siledamad palged, kaovad silmealused tursed ja jume paraneb tunduvalt. Kosmeetik soovitab talvel kasutada päevakreemi asemel öökreemi, mille toimeained on tõhusamad ja mis kaitseb nägu ilmastikumõjude eest. Küsimise peale, kas mõni hooldus tänapäeval ka ilusüste asendab, soovitab kosmeetik happekoorimist, mis kõlab küll võõristavalt, ent ei ole midagi hullu. Samuti on kosmeetikavallas uudne tigude sekreedist valmistatud kreem, mis niisutab ja pingutab nahka. Häid tulemusi annab ka uudne, tulevikukosmeetika valdkonda kuuluv nanotehnoloogia, mis on edukas alternatiiv kortsudevastases nahateraapias keemilistele koorimistele ja laserteraapiale. Nanoroller stimuleerib efektiivselt kollageeni moodustumist. Nanoroller hooldusega tekitatakse ülipeenikeste nõeltega kaetud rullikuga naha pinnale mikrotorkeid. Nähtavad tulemused ilmnevad 2-6 nädala pärast. Klient saab ka koju väikse rulliku, millega ta protseduure jätkab. Lisaks peab ta tarvitama määratud kosmeetilisi tooteid. Uudse nanotehnoloogia kasutamisel on vastunäidustuseks kasvajad, põletikud, ohatised, verehüübimishäired. Aitab nanotehnoloogia lisaks lõtvunud naha pinguldamisele veel ka tselluliidi, armide, jumetu naha, pigmendilaikude ja juuste väljalangemise vastu.

On mugav, kui kõik ilu- ja hooldusteenused saab ühest ja samast ilu- ja tervisekeskusest ning rõõmustav, et enam-vähem samu protseduure sobib proovida nii meestel kui naistel. Kel rohkem huvi, saab täpsemat teavet www.aspa.ee

14

JĂ•ULUAEG

26. november 2010

JÕULUAEG

26. november 2010

PÄÄSTEaMETI SOOVITuSED PÜHaDEKS

FoTo: MIHKEL MARIPUU

Väike küünal sära, näita valgust öös ... Üks piduliku meeleolu loojaid on kÜÜnlaValgus.

Kirikus sümboliseerib küünal palvet. Kodus põlev küünal toob hingerahu ja loob romantilise õhkkonna. Vahest piisab meeleolu loomiseks teeküünlast, pidulikul puhul soovime, et tuba küünlasärast valgeks saaks.

Et saabuvad pühad untsu ei läheks tasub tähelepanu juhtida mõnele lihtsale asjale.

margit veromann toimetaja

e

nne jõule on kaupluste küünalde­ valik lai – pakutakse nii pidulikke laua­ küünlaid, tee­ ja lõhnaküün­ laid, õli­ ja geelküünlaid ning erine­ vaid kalmu­ küünlaid.

Mõned poed kauplevad poed kas pel­ galt hollandi või soome küünalde­ ga, Maxima kaup­ lustest võib osta aga hoopiski näiteks Lätis tehtud küünlaid. Eesti Hansa Candle küünlaid kol­ mes juhuslikult valitud kaup­ luses silma ei hakanud. Hol­ landi ja soome küünlad on poemüüjate sõnul kvaliteetsed ja põlevad kaua, ei tahma ega sula lauale loiguks. Ka Viljan­ dis valmistatud eesti küünlaid kiidetakse kui häid ja kauapõ­ levaid.

Küünlad vahast, rasvast ja geelist Kui enamasti kasutatakse poes müüdavate küünalde val­ mistamiseks nafta baasil val­ mistatud parafiini, siis näiteks kosmeetika ja küünalde tootja „Joik“ (tooted müügil Tartu Kaubamajas) teeb küünlaid so­ javahast. Sojavaha on kesk­ konnasõbralik tooraine, mida saadakse taastuvast loodusva­ rast – sojaubadest. Sojavaha eelised parafiini ees on puh­ tam ning aeglasem põlemine, samuti pääsevad lõhnad soja­ vahast küünaldes paremini esile. Ise saab küünlaid valada mesilasvahast, sojavahast, geelist ja isegi lambarasvast.

Kõige lihtsam ja kiirem on ise teha kärjevaha­ või geel­ küünal.

Geelküünal – lihtne ja kaunis kingiidee geelküünal tahkub oluli­ selt kiiremini kui parafiin või sojavaha. Läbipaistvat geeli saab ka värvida või kaunista­ da. geelküünla valamiseks võib kasutada igasuguseid anumaid – nii neid, kus juba kunagi on küünal sees olnud, aga ka muid, ilusamad jäävad muidugi läbipaistvad klaas­ nõud. Esmalt tuleb geel vee­ vannis üles sulatada. geel su­ lab aeglasemalt kui parafiin või sojavaha ja vajab suuremat kuumust, vesi võib isegi lausa

FoTo: INTERNET

keeda. Kui kuumust on vähe, jääb geel venivaks ning teda on raske valada. geelküünla valmistamiseks leiab poest geeli, mida müüakse mitut mõõtu potsikutes. Tulevase geelküünla põhja võib panna näiteks liiva või kive, need ai­ tavad tahti valamise ajal pai­ gal hoida.

Vahaküünla valmistamine on magusalt lõhnav tegevus Rullige meevahatükk ette­ vaatlikult ümber tahi, lastes sõrmede soojusel vahatüki ää­ re küünla külge sulatada.

Nüüd siluge küünla servi ja vormige selle otsad lamedaks.

Nõnda valmibki teie täiesti omatehtud küünal.

Vahaküünalt saab teha ka sojavahast või kärjevahast.

Selleks tuleb vaha kuumavee­ vannis sulatada, viia küünla­ tahi ots läbi vormipõhjas asu­ va augu ja fikseerida taht (näi­ teks kleeplindiga). Hiljem, kui vedel vaha on vormi valatud, jõuad enne hangumist veel tahti keskele sättida. Et kuum vaha vormist välja ei voolaks, tuleb vormi põhjas olev tahi jaoks mõeldud ava sulgeda.

Vala kuum vaha vormi. Lase vahal toatemperatuuril hangu­ da ja koputa küünal õrnalt vor­ mist välja.

Rasvaküünlad – vanavanemate mälestuseks Eesti Rahva Muuseumi ko­ dulehe õpetuse järgi on rasva­ küünla valmistamiseks vaja lamba­ või loomarasva, tahiks

15

aga puuvillast, takust või li­ nast nööri.

Küünlaid kasteti ning vala­ ti. Kastmine on varasem viis.

Küünlaid kasteti kogu Eestis, eriti rohkesti aga saartel, lää­ nes ja edelas.

Küünla valmistamiseks ka­ sutati sobivast plekktorust vor­ mi. Toru ühte otsa torgati kork, mille keskel oli auk tahi kinni­ tamiseks. Tahi otsa tehti sõlm ja taht tõmmati korgiaugust lä­ bi, tahi teine ots seoti lahtise toruotsa külge. Seejärel valati vormi sularasv ning lasti sel jahtuda.

Kui rasv oli hangunud, lõi­ gati tahisõlm ära ning pisteti vorm natukeseks kuuma vette.

Seejärel võis küünla pulga abil vormist välja tõmmata.

Küünalde kastmiseks on vaja lamba­ või loomarasva, tahtideks puuvillast, takust või linast nööri (lõnga), anu­ mat, millesse kallatakse sula­ rasv ning pulgakesi, mille kül­ ge seotakse tahid. Anumasse valati kõigepealt kuum vesi ja selle peale sularasv. Pulga kül­ ge seoti 3­5 küünlatahti ja kas­ teti need sularasva, lastes neid pisut aega seista, et rasv külge hakkaks. Seejärel tõsteti tahid rasvast välja ning rasv sai tahi ümber hanguda. Hangumi­ seks tõsteti pulgad tavaliselt mingile redelile, nii et küünlad rippusid vabalt. Sageli viidi küünlad hangumiseks õue.

Siis korrati toimingut järgmise pulga külge kinnitatud tahti­ dega jne. Kui rasv oli tahtide ümber hangunud, kasteti küünlaid uuesti ja korrati ko­ gu protseduuri senikaua, kuni küünlad olid piisavalt jäme­ dad. Seejärel siluti küünla ots siledaks, lõigati liigne taht ära ja küünal oligi valmis.

Rammus ahjuroog ja rikkalik pidulaud, mille ääres lähedastega pühasid nautida, on jõuludel ja aastavahetusel paljudes kodudes iga-aastaseks traditsiooniks. Et ka sel aastal saaks kõhu mõnusalt punni süüa, jää pühaderooga meisterdades ise ikka pliidi juurde. Päästeameti statistikast selgub, et möödunud aastal sai üle 400 tulekahju alguse just toidukõrbemisest.

Põhjuseks enamasti pliidile podisema unustatud pott või mis veelgi kummalisem – pannakse roog küpsema ning minnakse ise kodust ära. Seega kui ahjus jõulusiga soojendades meenub äkitselt, et kapsad jäid poest ostmata, tasuks mõni sõber appi paluda või pliidituli kinni keerata ja alles siis poodi minna. Samuti ei maksa pärast poti tulele panemist end teleka ette unustada.

Pühasid tähistades kiputakse ka napsi võtma.

Seepärast on oluline hoolitseda selle eest, et keegi uimase peaga toitu üles soojendama ei hakkaks. Purjus peaga praadimise tulemuseks võib olla see, et väsinud kokk jääb tukkuma ning tagajärjed võivad olla traagilised.

Iga neljas tulekahju sai 2009. aastal alguse lahtise tule hooletust kasutamisest. Pühade ajal on küünlavalgus kodudes hubase meeleolu ja soojuse loojateks. Halvasti või valesse kohta asetatud ning põlema unustatud küünal võib aga mõnusa olemise kergesti kõrvetavaks muuta.

Küünal aseta alati tulekindlale alusele ja eemale

kergesti süttivatest esemetest. Kindlasti ei tasu küünalt panna televiisori peale.

Enne kui sõidad lähedaste juurde pühi tähistama, puhu kindlasti ära kõik küünlad ning kaminaomanikud hoolitsegu selle eest, et ka kaminatuli oleks kustunud. Sama tee ka aastavahetusel õue ilutulestikku vaatama minnes.

Leekides jõulupuud on päästjatele pigem harv erand, kuid tuleõnnetuse korral siiski tõsine oht.

Kuuske ehtides unusta ära elava tulega küünlad – jõulupuu oksad ja okkad võtavad tuld väga kergesti. Kui juhtubki, et kuusepuu näiteks küünlaleegist või elektriküünalde lühisest süttib, kustuta see kiirelt tulekustutiga, summuta leek tulekustutustekiga või nende puudumisel võta appi paks villane tekk. Võimalusel vii hõõguv kuusepuu kohe õue, kus on juba ohutum see lõplikult kustutada. Seejuures muidugi vaata, et ise kõrvetada ei saa ega hõõguvat puud välja visates veel midagi põlema ei pane.

Aastavahetuse ilutulestik pakub uhket vaatemängu, aga ainult seni, kuni ohutusreegleid järgitakse. Seepärast on oluline hoolikalt läbi lugeda pürotehnikaga kaasasolev kasutusjuhend.

Vali ilutulestiku tegemiseks ohutu koht ja kaugus hoonetest. Kinnita ja toesta ilutulestik korralikult, veendu, et raketid lendaksid otse üles. Süütenööri süütamine jäägu ühele selge peaga täiskasvanule, teised oodaku ohutus kauguses.

Alati tasub ka vaadata, et allakukkunud ilutulestikurakett põlengut ei põhjustaks.

Katusele maandunud või aknasse lennanud raketid põhjustavad igal aastal nii mõnegi tulekahju. Kui juhtubki, et näiteks rõdule on maandunud ilutulestikurakett, siis ei maksa seda kohe puutuma minna. Mine selle tagajärgi likvideerima alles siis kui oled kindel, et pürotehniline objekt on lõplikult kustunud.

Mõtlematult raketti puutuma minnes võid tõsiseid vigastusi saada.

Pühade ajal lähedasi külastades tasub ka kontrollida, kas suitsuandur nende kodus on ikka töökorras, patarei täis ja tolm seadmelt pühitud.

Päästeamet soovib teile mõnusaid pühi!

Reimo Raja, Päästeameti pressiesindaja

JÕULUAEG

16 MASSAAŽIKABIIN - suitsuklaas - akrüülist tagasein - segisti, käsidush - kehadushe 8tk - katus koos laedushi ja valgustusega - ventilaator - FM raadio - jalamassaaž

DUSHIKAAR turvaklaasist tagaseinaga ja sügava dushialusega

DUSHIKAAR turvaklaasist tagaseinaga ja madala dushialusega

DUSHINURK turvaklaasist tagaseinaga ja madala dushialusega

- matt klaas - segisti - käsidush

- matt klaas - segisti - käsidush

- matt klaas - segisti - käsidush

Mõõdud 80x80cm

Mõõdud 90x90cm

Mõõdud 80x80cm

3490.-

3450.-

MASSAAŽIKABIIN - matt klaas - akrüülist tagasein - segisti, käsidush - kehadushe 10tk - katus koos laedushi ja valgustusega - ventilaator - FM raadio Mõõdud 90x90cm

mõõdud 90x90cm

4390.-

4790.-

26. november 2010

DUSHIKAAR poolsügava dushialusega

DUSHIKAAR sügava dushialusega

DUSHIKAAR poolsügava dushialusega

DUSHIKAAR madala dushialusega

- Matt klaas

- Matt klaas

- Matt klaas

- Matt klaas

valikus parem- ja vasakpoolne

Mõõdud 90x90cm

Mõõdud 80x80cm

Mõõdud 90x90cm

3390.Saadaval ka laias valikus akrüülplastist dushialuseid.

Mõõdud 80x80cm 80x80cm 90x90cm 90x90cm 80x80cm 90x90cm

Mõõdud 80x120cm

2850.Vannitoakapp Seeder 185x34cm

1895.-

Valamukapp valamuga Ploom 55cm

595.-

1790.-

Erinevate toonidega valamu- ja dushisegistid seadeosa 40mm.

Dushisegistitel komplektis dushivoolik ja pihusti

Vannitoakapp Ploom 185x34cm

Valamukapp valamuga Seeder 50cm

1995.-

madal nurk 765.madal kaar 595.madal nurk 790.madal kaar 595.sügav kaar 1250.sügav kaar 1250.-

Valamukapp valamuga Ploom/ valge 50cm

Vask

Oras Saga valamusegisti bideedushiga

1225.-

Messing

pp

1590.- 1295.- 1590.- 1390.- 1490.-

Satiin

450.-

395.-

Oras Saga valamusegisti

890.-

724.-

Peegelkapp laiusega 60cm

Oras Saga vannisegisti 30cm jooksutoruga

990.-

1520.-

Oras Saga dushisegisti

1185.-

Hansgrohe Variojet/Unica'S dushikomplekt

399.-

Erinevate toonidega köögisegistid seadeosa 40mm.

valamu 50cm + valamukapp

890.-

Vask

Seinakapp 80x30cm valge

595.-

Nõuderestiga kapp 80x30cm kirss

795.-

Valge

490.-

Ploom

Eeben

Valamu- ja seinakapid saadaval 8-s erinevas värvitoonis ning erinevates mõõtudes laiusega 40cm - 80cm.

Kirss

Valamukapp 80x60cm valge

Seeder

Kask

Tamm

Uus mudel Tutvumishinnaga

Messing

Wenge

Gustavsberg Nautic 2-süsteemne Wc-pott Komplektis istelaud, alla- ja tahajooksuga

2999.-

Valamukapp 80x60cm kirss

Satiin

535.-

790.-

Gustavsberg Basic 1-süsteemne Wc-pott Komplektis istelaud, alla- ja tahajoosuga

2145.-

395.-

Grey Metallic

Eco roostevaba valamu 50x50cm

Must Metallik

1290.Beige

290.-

Kolo Idol 1-süsteemne Wc-pott Komplektis istelaud, tahajooksuga

Tsingitud torust käterätikuivatid, toru diameeter 1" tsentrite vahe 50cm, laius 50cm 395.tsentrite vahe 60cm, laius 60cm 450.tsentrite vahe 80cm, laius 50cm 890.-

Beež

Must Metallik

1190.-

Silica

395.-

899.-

Grey Granite

Beež

Black Metallic

Roostevaba valamu d= 51cm

d=51cm

78x50cm

1590.-

Graniitvalamud saadaval 5 erinevat värvitooni ning erinevate mõõtudega.

Samade värvitoonidega ka köögisegistid.

KAUBA PAKKUMISED KEHTIVAD DETSEMBRI LÕPUNI VÕI KUNI KAUPA JÄTKUB.

Eco roostevaba valamu 60x60cm

345.-

Roostevabast torust käterätikuivatid, toru diameeter 1" tsentrite vahe 50cm, laius 50cm 795.tsentrite vahe 60cm, laius 60cm 895.tsentrite vahe 80cm, laius 50cm 1595.toru diameeter 3/4", 2. kinnitusega tsentrite vahe 50cm, laius 50cm 699.-

Kolo Solo 2-süsteemne Wc-pott Komplektis istelaud, tahajooksuga

1190.-

JÕULUAEG

26. november 2010

17

foto: Hansaplant

Meil potis kasvab jõulupuu Potiga jõulupuude valik aianduskeskustes on viimastel aastatel järjest mitmekesisem. Nende hulgas võib leida nii hooajalisi jõulupuukesi kui ka selliseid, mida on võimalik hea tahtmise korral hiljem ka aeda istutada.

Mihkel Saar OÜ Hansaplant tootmisjuht

H

ooajalisi külmaõrna­ dest liikides pärit po­ tiga jõulupuid saab toas hoida mitu kuud.

Peale seda visatakse nad mine­ ma või säilitatakse kevadeni ja kasutatakse edasi rõdukastis. Õues talvitamist need jõulu­ puud meil ei kannata. Hooajali­ sed jõulupuud on näiteks suu­ reviljaline küpress (Cupressus macrocarpa), kalifornia eba­ küpress (Chamaecyparis lawso­ niana) Ellwoodii ja lõhnav eba­ küpress (Chamaecyparis thyoi­ des) nimega Top Point. Top Point on just viimastel aastatel nii Euroopas kui ka meil muu­ tunud eriti populaarseks ja ar­ mastatud minijõulupuuks.

Külmakindlamatest liiki­ dest pärit potiga jõupuudest ka­ sutatakse massiliselt minijõulu­ puuna kanada kuuse sorti Co­ nica. See kuusesort on piisavalt talvekindel, et ka meil aias kas­ vada. Kuuse sorti Conica võib

kasutada edukalt õues terrassil.

Sel juhul saab taime kevadel hiljem aeda istutada või kasva­ tada edasi potitaimena rõdul.

Teda tuppa tuues peab arvesta­ ma aga sellega, et toasoojas lä­ heb kuuse talvitamisrütm sega­ mini ja juba mitu nädalat soo­ jas toas hoitud taim ei kannata enam õue käreda pakase kätte viimist. Kui siiski soovitakse jõulude ajal toas hoitud Conica kevadel aeda istutada, siis tuleb taime hoida kevadeni võimali­ kult jahedas ja valges kohas.

Sageli pakutakse jõulude ajal müügiks ka päris tradit­ sioonilisi jõulupuid potitaime­ dena. Nii võib potipuuna müü­ gilt leida ka hariliku kuuske, serbia kuuske, torkavat kuuske ja erinevaid nulgusid. Sellised jõulupuud võivad olla värskelt potistatud või ka potis kasva­ nud. Värskelt potistatud puudel on potis väike juurekönt, mis ai­ tab puul paremini vett kätte saada. Sellised puud kuuluvad peale jõule minemaviskamise­ le, nagu saetud puudki, kuid säilivad saetud jõulupuudest

haljana oluliselt pikemat aega.

Selliseid jõulupuid on mõislik kasutada kohtades, kus jõulu­ puu peab haljana säilima det­ sembri algusest kuni kolmeku­ ningapäevani.

Potis juurdunud jõulu­ puid on võimalik kevadel aeda istutada Potis juurdunud jõulupuud armastavad talvel külma, mitte sooja. Kõige paremini kestavad nad kevadeni õues või terrassil olles. Pikalt toasoojas hoidmi­ ne viib neil talverežiimi segami­ ni ja taim hakkab talvel kasvu­ sid ajama. Sel juhul võib ka tal­ vekindel kuusk olla värskete ro­ heliste kasvudega külmaõrn ja enam teda õue viia ei saa. Kui potiga jõulupuud soovitakse hiljem aeda istutada, võiks ta talvel tuppa tuua maksimaal­ selt üheks nädalaks, selle aja jooksul ei jõua veel puu talve­ unest ärgata ja tema talvitamis­ režiim ei lähe segamini.

Sageli arvatakse, et jõulu­ puude iga-aastane mahasaagi­

Kaunis jõulutaim - lamav talihali Margit Veromann toimetaja

V

äga dekoratiivne oma punaste jõhvikaid või hiigelpohli meenutavate marjadega taim on lamav talihali Gaultheria procumbens. Enamasti on nad igihaljad taimed. Talihalid on pärit parasvöötme aladelt pea üle kogu maakera ja neid on loendatud maa­ ilmas kuni 170 liiki. Eesti kliimasse sobivad tera­ vatipuline ja lamav talihali.

Talihali on igihaljas 10-15 cm kõrgune püsi­ kust pinnakattepõõsas mustikaliste sugukonnast.

Taime võrsed on peenikesed, roomavad, tippudes on 1-3 cm pikkused tumerohelised, läikivad ele­ gantsed lehed. Õitseb juunis-augustis valgete õi­ tega. Pärast õitsemist moodustuvad võrsetel pu­ nased, suured, väga ilusad 8-10 mm läbimõõdu­ ga viljad, mis valmivad sügisel (augustikuust) ja püsivad võrsetel hiliskevadeni. Neil on meeldiv

lõhn, nad ei ole mürgised, kuid söögiks ei kõlba.

Talihali sobib kiviktaimlasse, tugimüürile, ääris­ taimena, konteinerisse. Taim on kaunis aastaring­ selt.

Taimetäiskasvanud lehtedest valmistatakse maitsvat teed. Ilmselt seetõttu kutsutakse taliha­ li kodumaal ka teaberry-ks (teemari). Lisaks saa­ dakse taimest muidki tooteid, näiteks närimis­ kummit.

Nõiduslik ilupõõsas iileks

Teravalehine iileks (Ilex aquifolium) on kindlasti kõige tuntum ja enamlevinum liik Euroopas, mil­ list on kasutatud ilutaimena juba väga ammustest aegadest. Iileks ehk astelpõõsas on igihaljas nõel­ teravate veidi läikivate tumedate lehesakkidega

põõsas, mis talvel kannab pihlakasarnaseid pu­ naseid marjakobaraid.

Ajaloost on teada, et juba aastal 1535 müüdi Strasbourgis jugapuude ja pukspuude kõrval jõu­ lukaunistusteks ka iilekseid. Iileksiokstest punu­ ti koos puuvõõriku ja luuderohuga advendipärgi ja vanikuid.

Astelpõõsa traditsioon jõulupuuna on sadu aastaid vana, tema tuntus ravim- ja nõiataimena aga veelgi pikem. Astelpõõsast on uste, akende ja kaminakolde ümbruse kaunistamisel hinnatud just tema okkalisuse pärast. Juba vanas Roomas oli iileks tuntud nõiataim, selle okstega kaunista­ ti maju talvise pööripäeva aegu, druiididel oli ii­ leks püha puu. Põhjamaade rahvausundis omis­ tatakse astelpõõsale võime kurje vaime eemale hoida, nende majjatungimist tõkestada ja neid vangistada.

mine ja hiljem peale uut aastat ära viskamine kahjustab loo­ dust. Sellel arvamusel on tõepõ­ hi all, kui jõulupuu tuua loo­ duslikust metsast. Sageli lõiga­ takse metsast jõulupuuks just kõige ilusamad ja käharamad kuused, millest oleks kasvanud sihvakad ja kaunid metsapuud.

Tihedalt koos kasvad puud, mis just vajaksid hooldusraiet, jäe­ takse aga edasi kasvama.

Nii nagu ka mujal maailmas moodustavad ka meil enamiku jõulupuudest spetsiaalsetest jõulupuukasvatustest pärit jõu­ lupuud. Kasvandustes kasvava­ tesse jõulupuudesse tuleb suh­ tuda nii nagu igasse teise põllu­ kultuuri. Erinevus lihtsalt sel­ les, et jõulupuude „saagikoris­ tus“ ei toimu igal aastal nii na­ gu teraviljal või kartulil. Tavali­ selt kasvatakse jõulupuid just vaesemates piirkondades, kus traditsiooniliste põllukultuuri­ de kasvatamine on ebarentaa­ bel. Näiteks kasvatatakse suur osa Euroopa jõulupuudest Bel­ gias Valloonias, kus põlluhari­ mine on mägise maastikku tõt­ tu raskendatud.

18

JĂ•ULUAEG

26. november 2010

GHWV

GHWV GHWV

Jõuluvana soovisedel

kirjuta pöördele oma jõulusoov ning vii Jõuluvana postkasti Raekoja platsil

PlUJLWXG V QGPXVHG RQ SLOHWLJD

7lSVHP SURJUDPP ZZZ ORGL HH

GHWV ,, (HVWL 0HLVWULY}LVWOXVHG SXXWHRWULDWORQLV ± VDDJLPLVHV O}KNXPLVHV ODGXPLVHV /RGMD MXXUHV VDDE KDUMXWDGD LJD SlHY O}KXWXG SXXG NLQJLWDNVH 7DUWX HDNDPDWHOH HODQLNHOH

7U PPLNRQWVHUGLG YDUMXWHDWHU MD PXLQDVMXWX}KWXG ± UDKYDPXXVLNXWH OXXOHWDMDWH MD QlLWOHMDWH V}SUXVHVW V QQLYDG HULOLVHG KHWNHG 3LOHWLG 3LOHWLOHYLV

5lQGDYD /RGMDNRMD W||WRDG ODVWHOH MD VXXUWHOH QLL -}XOX ORGMD PEHU NXL WU PPLV ± }SLPH WXQGPD (HVWL SXLGXOLLNH MD QHQGH NDVXWXVY}LPDOXVL QLQJ SHDPLVL SXXW||ULLVWX PHLVWHUGDPH M}XOXNLQJLWXVL ODXSlHYLWL VDDE SURRYLGD ND VHSDW||G .RROLYDKHDMDO ODVWH PHLVWHUGDPLVODDJHU

/RGMDODHOW DYDQHE DYDU YDDGH M}XOXPHHOHROXV 5DHNRMD SODWVLOH WU PPLV SUDNVXYD SXXSOLLGL YHHUHV VDDE YDDGDWD ¿OPL MD IRWRNURRQLNDW ORWMDGH DMDORRVW Ä-}PPX³ HKLWDPLVHVW MD WHJHPLVWHVW QLQJ VXXUHPDWHVW VHLNOXVWHVW

Y D GHWV MD MDDQ NHOO

-}XOXORGL RRWDE N ODOLVL LJD SlHY

GHWV

GHWV

6XXU 5DHNRMD DGYHQGLNDOHQGHU ,JDO }KWXO DYDE NV PXLQDVMXWW XXH NDOHQGULDNQD 0XLQDVMXWWH YHVWDYDG DXYllUVHG 7DUWX OLQQDNRGDQLNXG /DVWHDLDODSVHG NDXQLVWDYDG 5DHNRMD SODWVL ,, DGYHQGLN QOD V WDPLQH 7HUYLWXVHG (VLQHYDG 7DUWX NRROLGH VHJDNRRULG 3lNDSLNNXGH URQJNlLN W||WXEDGHVVH ,,, DGYHQGLN QOD V WDPLQH 7HUYLWXVHG (VLQHYDG 7DUWX ODVWHNRRULG 3lNDSLNNXGH URQJNlLN W||WXEDGHVVH ,, 7DUWX 7DOYLQH 7DQWVXSLGX 6(%( XKLXXWH OLQQDOLLQLEXVVLGH HVLWOXV MD SURRYLV}LW ,9 DGYHQGLN QOD V WDPLQH 7HUYLWXVHG (VLQHYDG /DXUL %UHHGH NRRULG 3lNDSLNNXGH URQJNlLN W||WXEDGHVVH 6XSLNOXEL NHHGDE VXSSL -}XOXYDQD ORHE PXLQDVMXWWX -}XOXUDKX YlOMDNXXOXWDPLQH

-}XOXU}}PXG QXNXWHDWUL HWHQGXV MD W||WXED ³-}XOXQlSXG NLKHOHYDG´ /LQQDUDDPDWXNRJXV 0XLQDVMXWW Ä.DNVWHLVW NXXG³ MD W||WRDG /RRGXVPDMDV 0HLVWHUGDPH NRRV OLQQDUDKYDJD SlKNOLWHVW QXNNH 7HDWUL .RGXV Ä-}XOXNV YDOPLV HKN OXVWDNDG M}XNDWVXPLVHG³ (HOUHJLVWUHHULPLQH 3HSOHUL ZZZ SDULPXVNRRO HH

7||WXED Ä.XLGDV NLUMXWDGD NDXQLVW M}XOXNDDUWL"³ (50LV -}XOXU}}PXG QXNXWHDWUL HWHQGXV MD W||WXED ³-}XOXQlSXG NLKHOHYDG´ /LQQDUDDPDWXNRJXV -}XOX OODWXV 6RRMDGH VRRYLGH DHJ .DVXWXVHO M}XOXWHPSHO (50L 3RVWLPXXVHXPLV $GYHQGLS KDSlHYD W||WXED VDM /LQQDNRGDQLNX PXXVHXPLV

-}XOXG VDNVD MD HHVWL PRRGL 6DNVD .XOWXXUL ,QVWLWXXGLV LQIR PDOOH#GNL HH

³3lNDSLNXG SLLOXYDG´ .DUORYD±5RSND UDDPDWX NRJXV LQIR

-XWXY}LVWOXVH ´0LQX M}XOXMXWW´ O}SHWDPLQH (50LV 0XLQDVMXWW Ä.DNVWHLVW NXXG³ MD W||WRDG /RRGXVPDMDV $GYHQGLS KDSlHYD W||WXED VDM /LQQDNRGDQLNX PXXVHXPLV

/XXWVLSlHYD OXVWLWXED 5DKYDPXXVLNDNRQWVHUW MD NlVLW||QlLWXV (50LV

³-}XOXPlQJX DHJ´ (HOUHJLVWUHHULPLQH ®QQH ZZZ SDULPXVNRRO HH 0XLQDVMXWXOLQH QHOMDV DGYHQW 0lQJXDVMDPXXVHXPLV -}XOX OODWXV 6RRMDGH VRRYLGH DHJ .DVXWXVHO M}XOXWHPSHO (50L 3RVWLPXXVHXPLV $GYHQGLS KDSlHYD W||WXED VDM /LQQDNRGDQLNX PXXVHXPLV 7DOYHGHWHNWLLYLGH PlQJ /LQQDUDDPDWXNRJX ODVWH MD QRRUWHRVDNRQQDV

Ä/DXODPH M}XOXG KHOJHNV´ 1lLWXVH ZZZ SDULPXVNRRO HH

0DUWVLSDQLSlHY 7HDWUL .RGXV

.ROPHNXQLQJDSlHYD MXWX MD PHLVWHUGDPLVWXQG 7DPPHOLQQD UDDPDWXNRJXV Ä-DDQXDUL PlQJXG³ (HOUHJLVWUHHULPLQH WHUMHSX#JPDLO FRP ZZZ SDULPXVNRRO HH

7DOYHGHWHNWLLYLGH PlQJX SLGXOLN O}SHWDPLQH /LQQDUDDPDWXNRJXV LQIR

âRNRODDGLVW PDLXVWXVHG 3lNDSLNXVXVV GHWV .RGXQH |NR VSD GHWV 0HWDOOHKLVW|| M}XOX HUL GHWV . QDODMDODG SXGHOLVW GHWV 9DQDSDEHULVW XXV SDEHU 1XQRYLOWLPLQH

QRY

GHWV GHWV GHWV GHWV GHWV GHWV

7DOJLNLYLVW SLVLHVHPHG .HKDY}LGH MD ±NRRULMD YDOPLVWDPLQH /LOOHKWHG M}XOXNLQJLNV 9LOWHKWHG -}XOXN QOD YDOPLVWDPLQH *O WVHULLQVHHEL YDOPLVWDPLQH ZZZ UDKYD\OLNRRO HH

Jõulukingi kursused Tartu Rahvaülikoolis

MDDQ

GHWV MDDQ

GHWV MDDQ GHWV

GHWV

GHWV

GHWV

GHWV

GHWV

GHWV

GHWV

QRY

, DGYHQGLN QOD V WDPLQH 7HUYLWXVHG 0HHOHROX ORRYDG 7DUWX PXGLODVNRRULG MD Y}LPOHPLVU KPDG 3lNDSLNNXGH URQJNlLN W||WXEDGHVVH -}XOXORGL

Jõuluprogrammid ja töötoad

; hOHPDDOLVH -}XOXYDQDGH .RQYHUHQWVL GHOHJDDWLGH VDDEXPLQH -}XOXYDQDGH RO PSLD MllKDOOLV -}XOXYDQDGH PDDY}LVWOXV OLQQDLVDGHJD $UVLVH NHOODGH NRROL NRQWVHUW M}XOXYDQDGH RVDY}WXO -}XOXYDQDG RVDOHYDG DGYHQGLN QOD V WDPLVHO 7DUWX UDHSODWVLO -}XOXYDQDGH SRVWNRQWRU RRWDE ODVWH NLUMX MD MRRQLVWXVL

-}XOXWXUJ 5DHNRMD SODWVLO ( 5 /3 7DUWX 0HVVLNHVNXVH M}XOXODDW 5 /3 GHWV /RRPHPDMDQGXVNHVNXVH GLVDLQLWXUJ ³.HOODZlUN´ ZZZ OPN HH DGYHQGLODDW 7DUWX .DWROLNX NRROLV

DGYHQGLODDW 7DUWX :DOGRUIJ PQDDVLXPLV

GHWV /}XQDNHVNXVH M}XOXODDW GHWV $QWRQLXVH M}XOX}X 15 / 3 GHWV 6XXU M}XOXODDW NHVNOLQQDV GHWV MDDQ GHWV

-}XOXSURJUDPP (HVWL 6SRUGLPXXVHXPLV Y}L /LOOH -}XOXPDD ZZZ OLOOH WDUWX HH $GYHQGLDMD DOJXVH ODVWHSRROWXQQLG -DDQL NLULNXV XQW#NXOWXXU HGX HH 9 7DUWXPDD ODVWH MD QRRUWH WDOYLVHG SlULPXVSlHYDG Ä7DDGHUDQGL WDOLVWHG ³ 7LLJL 6HOWVLPDMDV Ä0HWVDSlNDSLNNXGH HOX³ 0lQJXDVMDPXXVHXPLV DYH YLLUPD#PP HH Ä-}XOXVRNX N ODVNlLN´ WHUMHSX#JPDLO FRP ZZZ SDULPXVNRRO HH Ä3lNDSLNNXGHJD NRKWXPD³ /DXOXSHRPXXVHXPLV Ä-}XOXG YDQDV PDMDV³ VDM 7DUWX OLQQDNRGDQLNX PXXVHXPLV Ä-}XOXHHOQH PXLQDVMXWXPlQJ³ 2 /XWVX PDMDPXXVHXPLV Ä$MDPDVLQD P}LVWDWXV³ 7DUWX /LQQDPXXVHXPLV /DVWHVWXXGLR SURJUDPPLG 7HDWUL .RGXV NDL#WHDWULNRGX HH -}XOXWLLU (50L QlLWXVHPDMDV -}XOXW||WXED (50L 5DDGL P}LVDSDUJL UXXPLGHV

Jõuluprogrammid ja töötoad eelregistreerimisel

GHWV 3LGXOLN SDUDDGURQJNlLN 9DEDGXVH VLOOD MXXUHVW UDHSODWVLOH

; hOHPDDOLVH -}XOXYDQDGH .RQYHUHQWVL DYDPLQH /}EXVDG HWWHY}WPLVHG M}XOXYDQDGHJD

-}XOXYDQDGH KLVODXO Ä.RJXSHUH -}XOX ODXO ´

-}XOXYDQDGH SUHVVLNRQYHUHQWV 5DHNRMD VDDOLV GHWV 3lHYD DYDPLQH (VLQHMDG HULQHYDWHO ODYDGHO M}XOXLJOX NRRV NlVLW||OLVWHJD

X Ülemaaline Jõuluvanade konverents

GHWV GHWV

QRY MDDQ GHWV

QRY

Jõululinn Tartu 2010 Raekoja platsil

/}LND YlOMD YROGL NRNNX MD SLVWD WDVNX

Jõululinn Tartu 2010 Muinasjutu ootuses 28. nov 2010 - 9. jaanuar 2011

Laadad ja kauplemine

Jõululodi Raekoja platsil

/}LND YlOMD YROGL NRNNX MD SLVWD WDVNX

NLUMXWD VLLD RPD M}XOXVRRY

Ä2OH WHUYLWDWXG 0DULD´ 7}QLV 0lJL MD +HOGXU +DUUL 3}OGD

0+* NRRULGH MD YLOLVWODVWH DGYHQGLNRQWVHUW 7U PPLNRQWVHUW 0DUL .DONXQ MD /DXUL 6RPPHU

%HHWKRYHQ .ROPLNNRQWVHUW

(HVWL 5DKYXVUDDPDWXNRJX QDLVNRRUL QLQJ ,QVHQHULGH 0HHVNRRUL DGYHQGLNRQWVHUW Ä.LLWNHP 0DULDW³ $NDGHHPLOLQH 1DLVNRRUL MD 7DUWX $NDGHHPLOLQH 0HHVNRRUL M}XOX NRQWVHUW 1DLVNRRUL Ä9DQDHPDG Ä NRQWVHUW 7RRPDV $QQL MD .DGUL 6DYYD M}XOXNRQWVHUW Ä5}}PVDG M}XOXG³

-}XOXWVLUNXV

7U PPLNRQWVHUW -DQQH MD -XKDQ 6XLWV 7.* PXGLODVNRRULGH M}XOXNRQWVHUW .RQWVHUW Ä7LOLVHE WLOLVHE DLVDNHOO³ /HR 9LUNKDXV

6DOHPL NLULN -DDQL NLULN 9DQHPXLVH NRQWVHUGLPDMD

7h DXOD

-DDQL NLULN

3DXOXVH NLULN -DDQL NLULN 5DHNRMD VDDO 6DOHPL NLULN 6DOHPL NLULN -DDQL NLULN -DDQL NLULN 3DXOXVH NLULN -}XOXORGL 9DQHPXLVH NRQWVHUGLPDMD $WKHQD NHVNXV 9DQHPXLVH NRQWVHUGLPDMD 9DQHPXLVH YlLNH PDMD -}XOXORGL 7.* DXOD -DDQL NLULN 9DQHPXLVH NRQWVHUGLPDMD

-DDQL NLULN

$WKHQD NHVNXV -DDQL NLULN 6DOHPL NLULN

-DDQL NLULN

9DQHPXLVH NRQWVHUGLPDMD 5DHNRMD VDDO -DDQL NLULN 3HHWUL NLULN 0DDUMD NLULN -DDQL NLULN $WKHQD NHVNXV 9DQHPXLQH VXXU PDMD 7h DXOD -}XOXORGL 9DQHPXLVH NRQWVHUGLPDMD

3HHWUL NLULN

-DDQL NLULN 3HHWUL NLULN 6DOHPL NLULN 5DHNRMD VDDO 6DOHPL NLULN 7h DXOD 3HHWUL NLULN

5DHNRMD VDDO

9DQHPXLVH VXXU PDMD 3HHWUL NLULN -DDQL NLULN 3HHWUL NLULN 6DOHPL NLULN 3HHWUL NLULN -DDQL NLULN

9DQHPXLVH NRQWVHUGLPDMD 5DHNRMD VDDO -DDQL NLULN .DWROLNX NLULN

8QXVWDWXG SXXG OHLWXG SXXG 5RRVWHPlQJ WHNVWLLOLO )RWRQlLWXV 7DOYHPXLQDVMXWW .lVLW||QlLWXV Ä®KXV RQ MXED M}XOXK}QJX´ .lVLW||QlLWXV

.LUMDQGXVH 0DMD NU SW 9DQHPXLVH -}XOXORGL

7HDWUL .RGX /XWVX

Häid pühi!

Korraldajad ja toetajad

.XL 5DHNRMD SODWVLV PXLQDVMXWXG NXXODWXG -}XOXORGMD WU PP QlKWXG W||WXEDGHV }SLWXG NRQWVHUGLWHO NlLGXG VLLV YROGL HQGDOH NDYDVW RPD LVLNOLN ORGL

Äg| PlQJXDVMDPXXVHXPLV³ YW PlQJXNDYD ZZZ WHDWULNRGX HH QRY MD %HUQDUG .DQJUR 3LUHW %ULVWRO .DOHY .XGX GHWV NHOO ³3LLULY||QG´ 7DUWX hOL}SLODVWHDWHU GHWV MD MDDQ .RJXSHUH NHVNSlHYDQH WU PPLWHDWHU

DODWHV GHWV

/XJHPLVDDVWD XXHQHQXG YlOMDSDQHN Ä-}XOXYDQD UDDPDWXULLXOLOW³ (50L QlLWXVHPDMD IXDMHHJDOHULLV

7DUWX 5DKYD OLNRROL .XQVWLNHVNXV 9DNVDOL Näitused 7DUWX 5DKYD OLNRROL VDDO 3HSOHUL 5DHNRGD OLQQD ,QIRSXQNW 7DUWX 3XXHWHJD ,QLPHVWH .RGD 5DKX VDDO ( . 5 MD 7 1 .DOGD 3lHYDNHVNXV .DXQDVH SVW 7 . 1 5 .RGXNRWXV 6WDDGLRQL NRUUXV ( 7 . 1 MD 5 $QWRQLXVH *LOGLPDMD *DOHULL /XWVX

-}XOXPXXVLND IHVWLYDO (OOHUL NRROLV ZZZ WPN HH

3HHWUL NLULN 3HHWUL NLULN -DDQL NLULN 6DOHPL NLULN 9DQHPXLVH NRQWVHUGLPDMD 0R]DUW 0LVVD F PROO 9RFHV 0XVLFDOHV 7DOOLQQD %DURNNRUNHVWHU -DDQL NLULN -}XOXPXXVLND IHVWLYDO Ä.LULNXS KDG 0DDUMDPDDO³ ±'L[LW 'RPLQXV -DDQL NLULN 0DULD /LVWUD 1HOH /LLV 9DLNVRR M}XOXNRQWVHUGLG ³(HVWL M}XOXG´ 9DQHPXLVH NRQWVHUGLPDMD 7U PPLNRQWVHUW 0HHOLND +DLQVRR MD /DXUL ®XQDSXX -}XOXORGL 5LKR 6LEXO MD -DDQ 6||W 7h DXOD +RUWXV 0XVLFXV 7DDVV QQL KLQJXV -DDQL NLULN 7U PPLNRQWVHUW 6DQGUD 6LOODPDD MD -DOPDU 9DEDUQD -}XOXORGL +HQQHVV\ DDVWDO}SXNRQWVHUW 9DQHPXLVH NRQWVHUGLPDMD 0XXVLNDOLQH WXQG Ä+HDG XXW DDVWDW³ /LQQQDPXXVHXP 7U PPLNRQWVHUW .ULVWLLQD (KLQ MD 6LOYHU 6HSS -}XOXORGL

7DUWX .HOODGH $QVDPEOL NRQWVHUW .RQWVHUW Ä-}XOXWlKHG³ $UVLVH M}XOXNRQWVHUW 6ROLVW 5pPL %RXFKHU 7XXOLNL - UMR Ä0DDUMD PLVVD³ 3 KDGHPXXVLND 0DDUMD /LLV ,OXV MD 2OLYHU .XXVLN

.lVLW||ULQJL 1REHQlSS -}XOXQlLWXV GHWV MDDQ Ä9LOOD 9}OX´

GHWV

GHWV

QRY GHWV QRY MDDQ QRY MDDQ GHWV

MDDQ MDDQ

GHWV GHWV GHWV

GHWV

GHWV GHWV GHWV GHWV

GHWV MD $QQHO\ 3HHER MD 1RRUNXX M}XOXNRQWVHUW

.HOODPXXVLNDNRQWVHUW Ä+HOLVHJH M}XOXNHOODG ³ 3XKNSLOOLPXXVLNDNRQWVHUW Ä6}SUDGH M}XOXG³ 9DLNXVH 0XXVLND VWXXGLR NRQWVHUW Ä9lKHWXQWXG DGYHQGL MD M}XOX ODXOH´ GHWV MD .RQWVHUWHWHQGXV 5 WPLND

/LLVL .RLNVRQL MD 0lUW $YDQGL M}XOXNRQWVHUW GHWV -}XOXNRQWVHUW Ä+HOLVHE NHOO³

)RUVHOLXVH 6HOWVL VHJDNRRUL M}XOXNRQWVHUW GHWV 7DUWX :DOGRUIJ PQDDVLXPL M}XOXNRQWVHUW

NRQWVHUW Ä9DOJHG M}XOXG³ (HVWL 5DKYXVPHHVNRRUL M}XOXNRQWVHUW

Etendused

GHWV

GHWV

)UDQN 6LQDWUD MD 1DW .LQJ &ROH DHJXPDWXG KLWLG

+DQQD /LLQD 9}VD 3LPHGDV RQ 9DOJH

.DXQLPDWH $DVWDWH 9HQQDVNRQQD M}XOXNRQWVHUW

/DVWH M}XOXNRQWVHUW 7LPEX /LPEX MD /XPHP|OGULG

GHWV

7h $NDGHHPLOLVH 1DLVNRRUL MD 77h $NDGHHPLOLVH 0HHVNRRUL M}XOXNRQWVHUW GHWV /DVWHODXOXNRQNXUVV ³.XOGQH KllO³

(HVWL 6HJDNRRULGH /LLGX DGYHQGLNRQWVHUW 7DUPHNR NDPPHUNRRUL M}XOXMD]] (0/6 7DUWX 0HHVNRRUL MD 7h $NDGHHPLOLQH 1DLVNRRUL YLOLVWODV GHWV NRRUL NRQWVHUW Ä9DOJXVH SRROH³

7DUWX $NDGHHPLOLVH 0HHVNRRUL DGYHQGLNRQWVHUW

+ (OOHUL QLP 7DUWX PXXVLNDNRROL NRQWVHUW MXPDODWHHQLVWXV 9LOMDQGL /LQQDNDSHOOL NRQWVHUW Ä-}XOXG (XURRSDV³ -}XOXNRQWVHUW Ä+LQJHPXXVLNDJD M}XOXDHJD³ GHWV 7.* NRRULGH M}XOXNRQWVHUW )D GLHHV M}XOXNRQWVHUW Ä/XPHYDOJXVHV³ GHWV 7DUWX QRRUWH YRNDDOVROLVWLGH MD DQVDPEOLWH DGYHQGLNRQWVHUW

.RQWVHUW -}XOXRRWXV 7U PPLNRQWVHUW 5XVODQ 7URFK\QVN\L MD .XOQR 0DOYD

GHWV

GHWV

9}LPOHPLVNOXEL -DQLND M}XOXSLGX

$QVDPEHO 6LUHOL NRQWVHUW Ä -}XGNH M}XGNH M}XOXNHVHG³ 9DQHPXLVH DGYHQGLNRQWVHUW .RQWVHUW Ä2RWVLQ S KL WXOHYDGD³ 05* QHLGXGHNRRUL MD PXGLODVNRRUL DGYHQGLNRQWVHUW .DXQHLPDG M}XOXODXOXG .RQWVHUW -}XOXMD]]

GHWV GHWV

2UNHVWHU &LQHPD

6DOYDGRU 6D[ .YDUWHWW MD 7DUWX 6DNVLNRRU Ä0H VRRYLPH U}}PVDLG M}XOH³ ;9, 7DUWX MD 7DUWXPDD 1DLVNRRULGH ODXOXSlHY Ä+HOLVHY RRWXV³ -}XOXRRWXVNRQWVHUW .RQWVHUWHWHQGXV ³-D]] MD NLULN³ .RQWVHUW Ä2OHNVLQ PD ULNDV³ $GYHQGLDMD KHDWHJHYXVNRQWVHUW Ä9DOJXV Y}LGDE³ 7lQXNRQWVHUW PDHVWUR $OIUHG %HQGHULOH .RQWVHUW ³7HUH M}XOXNXX³ +HDWHJHYXVNRQWVHUW ³.}LJH LOPD }QQLVWXV N}LJH UDKYD U}}PXVWXV KDNNDE PHLOH WXOHPD ´

GHWV

GHWV GHWV

QRY

Tiigi Seltsimaja Emajõe Lodjaselts OÜ Ühinenud Unistused OÜ Ilusilm Tartu Kõrgem Kunstikool

Kontserdid

PlUJLWXG NRQWVHUGLG RQ SLOHWLJD