Jõuluaeg 2012

ta r t u p o s t imehe r ek l a a mil is a • 3 0. n ov ember 2012

jõuluaeg p r o j e k t i j u h t m e r i t s a a r e m e t s , 7 3 9 0 3 9 5 , t o i m e ta j a d j ü r i s a a r j a j a a n i k a n i i n e p u u , k e e l e t o i m e ta j a e n e n a g e l m a a , k ü l j e n d a j a k a i a a a l m a n n , vä l j a a n d j a a s p o s t i m e e s

JÕULUD LINNAS

pisikeste MÕTTED

ISETEHTUD PÜHAD

Jõululinn Tartu koondab jõulu- ja advendiaja huvitavamad sündmused Raekoja platsi. Jõulumelu leiab aga mujaltki.

Seda, miks jõule peetakse, kuidas jõuluvana kingitustega tuppa saab ja mida nad üleüldse jõulukingiks sooviksid, räägivad 2–4aastased pisipõnnid.

Kauneimad jõulupuuehted ja ka südamlikemad jõulukingid on enda meisterdatud.

Samuti mekib jõululaupäeval kõige paremini enda tehtud jõulukringel.

loe lk 2

LOE LK 6

loe lk 8–10

JääAJA KesKus

Kutsub

Jääaja Keskus 12., 18. ja 27. detsembril 2012

loodusfilmide ja muusikaõhtute sari

kell 19 MuusiKA JääAJAs

12. detsembril

uKu suViste live band

18. detsembril

tAnel PADAR & the sun kavaga „Veidi valjem kui vaikus“

27. detsembril

JääääR ja aegumatud mõtted

Kõigil õhtutel ViPPA käsitöömeistrite kingituba ja kinosaalis põnev loodusfilmide programm

Piletid müügil PiletileVi müügipunktides ja kohapeal lisAinfo www.jääajakeskus.ee

2 jõuluaeg

30. november 2012

K i r i j õ u l u va n a l e • Nagu tavapäraselt, ootab ka tänavu jõuluvana Rovaniemis kõikide kirju aadressil Santa Claus, Santa Claus Main Post Office, FI-96930 Arctic Circle.

• Leheküljelt verkkokauppa.posti.fi on võimalik ka tasu eest endale või mõnele sõbrale Rovaniemi jõuluvana kiri soome, rootsi, saksa, inglise, jaapani, hiina, prantsuse, hispaania, vene, itaalia või hollandi keeles vastu tellida. Samasugust teenust, kirja jõuluvanalt, pakuvad

tasu eest ka näiteks kodumaised www.jouluvanapostkontor.eu ja www.joulukiri.ee.

• Kirja võib aga kirjutada ka Jõgeva jõuluvanale. Tema aadress on Jõuluvana postkontor, Aia 8, Jõgeva 48306.

• Samuti võib jõuluvana postkasti leida linnade jõulupuude juurest või suurematest kaubakeskustest.

• Eleene Sammleri 2011. aastal Tartu Ülikoolis kaitstud

bakalaureusetööst, mis analüüsis Jõgeva jõuluvana postkontori arhiivist pärit aastatel 2006–2009 kirjutatud 355 kirja, selgub, et kõige enam (40%) kirjutatakse jõuluvanale, et esitada pikk nimekiri jõulukingisoovidest. 31 protsenti kirjutajatest esitas jõuluvanale vaid ühe kingisoovi, 18 kirjutajat jättis jõuluvanale vaba valiku, mida kingiks tuua. 17 kirjutajat ootasid jõuluimet.

Jõulud linnas

Raeplatsist saab jõulumelu keskpunkt H

allist novembrist saab õige pea särav jõulukuu ning Tartust jõululinn, kus pühadeootuses jagub tegemisi ja mõnusaid üllatusi kuhjaga. On kontserte, näitusi ja laatu, on päkapikke, ja kel veab, võib kokku juhtuda mõne varajase jõuluvanaga. Nii lubab «Jõululinna Tartu» eestvedaja Aile Parmsoo.

«Minu meelest on meil mitu rabavat uut ettevõtmist ja kunsti invasioon,» sõnas ta.

Raekoja akendel päev päeva järel avanev advendikalender on tänavu loodud koostöös Tartu kunstimuuseumiga. Jõulukalendri piltidel rulluvad igal õhtul lahti talvemaalide suurendatud fragmendid.

Pärast seda juhatab Arlekiin huvilised kunstimuuseumisse, kus saab vaadata teost tervikuna ja kuulda maali saamislugu, lubas kunstimuuseumis avatud näituse «Talvevalgus» kuraator Reeli Kõiv.

Moodsamat kunsti pakutakse advendinädalavahetuste õhtuti. Nii raeplatsil kui ka Rüütli tänaval luuakse majaseintele valgusmängu. Sellele aitab kaasa hulk noori kunstiinimesi, kes on ammu oodanud võimalust Tartus niisuguseid asju teha.

Seansid on kell 18, 19 ja 20.

Alates teisest advendist näeb raekoja infopunktis raeplatsi jõulukujunduse ideevõistluse töid ja Kaarsillal võidutööst tõukunud näitust.

Jaanimõisast toodud ja tänavu jälle keset platsi seatud jõulupuu all on võimalik katsetada veelgi suuremat uuendust, esiti küll nutitelefoni omanikel, kes saavad virtuaalsest leierkastist hääletada raeplatsi kõlaritesse lemmiklaule.

Jõulumuusikat on raeplatsil ikka mängitud, kuid Garage48 üritusel loodud meeskonna momote.us eestvõttel valminud tehniline lahendus võimaldab Netiraadio lauluvalikust mängida enim hääli saanud laule. Valik on kodumaine ja võrdlemisi patriootlik, lubas jõulu-jukebox’i eestvedajaid Jaan Süld.

Järgmist viit mängimist ootavat pala saab näha raamatukogu lugemissaali aknal, aga hääletades on võimalik lemmik­ ­laulu ettepoole nihutada. See võib tekitada ka hasartse võistluse, sest hääletada saab mitu korda ja täiesti tasuta. Seatud

on aga piirang, et juba kõlanud laulu järgmise pooltunni jooksul ei korrata.

Ka raeplatsiäärsed kohvikud võivad populaarsemate laulupealkirjadega teleka oma aknale saada.

Tänavu raeplatsile müügiputkasid ei tule. Jõululinna eestvedajad on õhutanud platsiäärseid söögikohti välimüüki korraldama. Linn omalt poolt paneb üles elava tulega pajad, mille ääres saab jõulujooki rüübates end soojendada.

Küll tuleb aga 15. detsembril raeplatsil ja Küüni tänaval suur ühepäevane jõululaat. Tartu ettevõtlusosakonna juhataja Malle Blumenau ütles, et tulemas on vähemalt 150 müüjat.

Müügil on käsitöö, mesi, piparkoogid ja muu jõuludega seonduv, vältida püütakse aga argipäevast tööstustoodangut.

Kestval jõuluturul ei ole raeplatsil elujõudu, sest kaubakeskuse jõulumüükidega ei suuda see võistelda.

Laadapäeval on aga ka talvine tantsupidu, kuhu on end kirja pannud mitusada rahvatantsijat.

Tavapärane on advendiküünalde süütamine raeplatsil igal advendipühapäeval, tervitusi ütlevad kirikutegelased ja linnaisad ning kõlab muusika. Esimesel advendipühal laulavad mudilaskoorid, teisel rahvamuusikud, kolmandal poistekoorid ja neljandal noored solistid laulustuudiost Fa-diees.

J

õulumelu leiab mujaltki.

Antoniuse õu on tänavu pühendunud lastele, ütles õue perenaine Auli Solo. Seal on jõuluvana postkontor, seal võib kohata jõuluvana ennastki, on avatud esivanemate köök, kus tehakse tulel verivors-

Nutitelefoni omanikud saavad virtuaalsest leierkastist hääletada raeplatsi kõlaritesse oma lemmiklaule.

Tänavu on jõulukuusk seatud jälle keset raeplatsi, kus puu paiknes ka näiteks 2009. aastal.

te ja pannkooke. On päkapikudisko.

16. detsembril, päev pärast jõululaata on aga Antoniuse õues kõik kojad avatud ja tuleb suur jõulumüük.

Talvisel pööripäeval, 21. detsembril on raeplatsil tuleetendus. Sellele järgneb valgusteekond mööda mälumeetreid Kaarsilla ja Roosi tänava kaudu Raadile Eesti Rahva Muuseumi uue maja kohale, kus on etendus ja kontsert. Meetreid on 1909, see arv märgib ERMi asutamise aastat.

Jõuluprogramme on mitmes muuseumis ja jõuludega seotud õpitubasid pakuvad näiteks rahvapärimuse kool, rahvaülikool ja Antoniuse gild.

Jõuluürituste kava leiab erilehe viimastelt külgedelt ja lähemalt saab seda uurida veebiaadressil joululinn.tartu.ee.

Jüri Saar

Tüdrukutel ei saa kunagi liiga palju seelikuid olla, eriti veel neid kõige ilusamaid!

Koduleht ja e-pood aadressil www.pettiprintsess.eu Vaata ka: www.facebook.com/pettiprintsess

Kristjan Teedema

jõuluaeg

30. november 2012

3

Va l g e d j õ u l u d • Lumi tekib atmosfääris temperatuuril alla 0 °C, kui veeaur sublimeerub otse kondensatsioonituumakesele või juba olemasolevale jääkristallile, moodustades heksagonaalse süngooniaga kristalle.

Atmosfääris liikudes kasvavad jääkristallid suuremaks ning langevad lõpuks maapinnale. Kristallid võivad üksteisega seostuda, moodustades niiviisi lumehelbeid.

• Marko Kaasik, TÜ füüsikainstituudi vanemteadur, prognoosib oma koduleheküljel http://www.physic.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm,

et kuigi detsembrikuus sajab vähevõitu, peaks vähemalt Ida-Eestis lumi kuu keskpaiku maha tulema, jõuludeks arvatavalt kogu Eesti mandriosal.

• Meie aladel on lume sulamise peamine põhjus soojad õhuvoolud. Nende toimel sulab kevadel üle poole lumest, päikesekiirgus sulatab umbes kolmandiku. Vihmade tagajärjel sulab lund vähem, sest vihmaveelt lumele antav soojushulk on väike. Kui aga vihmavee temperatuur on kõrge ja vihmasadu tuleb koos tugeva

sooja tuulega, on vihma lund sulatav mõju märgatav. Valdaval osal Eesti territooriumist lõpeb lume sulamine enamasti märtsi lõpul või aprilli esimestel päevadel. Lumerohkel talvel laguneb püsiv lumikate aprilli teisel poolel, kõrgustikel ja Põhja-Eestis isegi mai algul.

• Paljudes inimestes on valgete jõulude ootust kujundanud laul «I’m Dreaming of a White Christmas», mille kirjutas Irving Berlin filmile «Holiday Inn» (1942) ja laulis kuulsaks Bing Crosby.

müstiline l u g u

Liiga suured asjad K

iriklike jõulupühade aluseks on üks arhetüüpsete joontega lugu sellest, kuidas veidi enam kui kahe tuhande aasta eest sündis Rooma impeeriumi Juudamaa provintsis noorele perekonnale antisanitaarsetes tingimustes poisslaps, kes sai arameakeelse nime Ješua ning kelle isiku ja elu ümber kujunes aegamööda uus religioon. Tegelikult on see lugu talvisel ajal sündinud lapsest üksnes alapeatükk kristluse suurest Ülestõusnu loost. Jõulude tähistamise traditsioon tekib alles sajandeid hiljem ning kuupäev on kokkuleppeline. Armeenia kirikus rõõmustatakse Kristuse sünni üle hoopis 6. jaanuaril.

Mitmed jutustusse põimitud seigad ning hilisem liturgiline ornamentika kohati isegi varjutavad peamist. Oma usku tõsiselt võtvate kristlaste jaoks sisaldub jõululoos miraculum et mysterium, ime ja saladus. Paradoks, mis võetakse kokku tuntud laulusalmis «Jumal inimlapsena tulnud siia maailma».

Urmas Petti

See muutis üsna oluliselt arusaama nii Jumalast kui inimesest.

Algupäraselt religioon ei armasta spekulatsiooni ja skolastikat, vaid lugu ja kujundit, müüti ja metafoori, mida tuleb

pikalt lutsida kui üdikonti. Seepärast pole ristiusk neile, kes tahavad kõike, täpselt ja kohe.

Neile pole tegelikult ka teadus.

Vähemalt tänapäevane mitte.

Juba ülikooli esimesel kursusel tehakse tulevastele teoloogidele selgeks, et Jeesus sündis õigupoolest millalgi aastatel 7–4 enne Kristust. Muidu ei saa ajaloolisi tõsiasju klappima.

Meie ajaarvamise alguspunktina kehtiva annus Domini pakkus välja aga alles üks 6. sajandi munk Dionysius Exiguus. Siiani pole päris täpselt selge, kust ta selle daatumi võttis ja nõn­­da kristliku loo ajalooks tegi.

Tänapäeva Eestis on jõuludest peamiselt saanud talvine fassaadide kaunistamise konkurss, mille juurde kuuluvad veel plastist menoraa (juutide seitsmeharuline küünlajalg) aknalaual ning punases ülikonnas Coca-Cola kompanii müügimees, kelles mõned ikka veel usuvad ära tundvat prototüüpi, 4. sajandil elanud Myra piiskoppi Nikolaust. Me naerame lõunamaalaste üle, kes Kristuse

sünnipüha ajal palmi all higistavad, kuigi õigupoolest tasuks õige jõulutunde saamiseks sõita just Küprosele või Sharm elSheikhi, kus särab sama Vahemere päike, mis Petlemma kohal.

Ajalugu ning lugu on nii sassis, et Jeesusest on saanud otsesõnu multiplikatsioonitegelane, igaühele oma. Kuigi sellest on möödas pea kakssada aastat, kui saksa teoloog David Friedrich Strauß avaldas oma skandaalse käsitluse «Das Leben Jesu» (1835/36), milles tegi ette-

Ajalugu ning lugu on nii sassis, et Jeesusest on saanud otsesõnu multiplikatsioonitegelane, igaühele oma.

paneku eristada ajaloolist Jeesust ja müütilist Kristust. Sellegipoolest küsitakse ikka, kas see lugu veel kellelegi midagi tähendab. Ühiskonnale tervikuna vaevalt, sest ei tunta ära selle toimumise keskkonda. Veel sada aastat tagasi polnud see ka Eesti taluperes mingi probleem.

Tänapäeval vajab jõululugu hädasti tõlgendamist ja töötlemist, aga enamasti saadakse tulemuseks paroodia. Sest nagu ikka heade lugude puhul, pole seda raamidest päriselt võimalik lahutada. Tunduks pentsik rääkida lastele, et Jeesus sündis odavas motellitoas, kuhu rekkajuhid lähedasest viineribaarist teda imetlema kogunesid.

Kuna võõristust ületada näib ilmvõimatu, jäetaksegi lugu üldse kõrvale. Jõuludest saab pööripäeva- ja perepüha, kus ilma mööda laiali jooksnud lapsed kogunevad vanematekoju õhtusöögile. Hapraks muutunud sidemeid kinnitatakse kingituste jagamisega, vintskemad käivad ka kirikust läbi. Rõõmus-

tavad, et mõned lood on tuttavad. Need, mida kaubanduskeskustes juba paar kuud kuuldud.

S

amas ei tähenda see, nagu oleks lugu üldse oma tähenduse kaotanud. Üksiku inimese võime kujutluse abil ka võõrastesse maailmadesse sisse elada on suurem kui ühiskonnal tervikuna. Šveitsi kirjanik Pascal Mercier arutleb: «On asju, mis on meie, inimeste jaoks liiga suured: valu, üksindus ja surm, kuid ka ilu, ülevus ja õnn. Seepärast oleme loonud religiooni.

Mis juhtub, kui me selle kaotame? Need asjad on siis meie jaoks ikka liiga suured. Mis meile jääb, see on üksiku elu poeesia. Kas see on piisavalt tugev, et meid kanda?»

Kuni selles selgust pole, ei kaota ka jõulude lugu oma köitvust.

Urmas Petti Tartu Jaani kiriku koguduse õpetaja, Tartu Ülikooli kirikuloo dotsent

4 jõuluaeg

30. november 2012

helde ae g

jaga jõulurõõmu teistegagi J

õuluajal tärkab paljude südames soov teha midagi head. Et see lihtsam oleks, palusime Tartu, Valga, Viljandi, Võru, Põlva ja Jõgeva maakonna hoolde- ja asenduskodudel teada anda, millega jõuluvana abilised saaksid nende pühad erilisemaks muuta. Selgus, et teistele jõulurõõmu võib tuua teinekord üsna lihtsalt.

«Eks igaühel ole südames oma jõulusoov. Paljude soovid saame jõuluvana kingikoti abil hõlpsasti täita, kuid on ka soove, mida kahjuks ei saa keegi täita ja mis jäävadki unistusteks,» nentis Valgamaa tugikeskuse juhataja Lea Uppin. Üks aitamisvõimalusi oleks see, kui muusikakoolide õppurid, rahvatantsijad, koorilauljad ja teised loovinimesed tuleksid esinema hoolde- või asenduskodudesse ja tooksid nii neisse vaheldust.

«Tegime väikese küsitluse, millest selgus, et hooldekodus elavatele eakatele teevad rõõmu mitmesugused meelelahutusüritused,» kirjutas hooldekodu Härmalõng juhataja Vaike Lillemäe. «Aitäh kõigile neile headele inimestele, kes oskavad laulda, tantsida, näidelda ja soovivad nende tegevuste kaudu rõõmu pakkuda.»

Turva- ja asenduskodude laste rõõmustamiseks kogub MTÜ SEB Heategevusfond neljandat aastat järgemööda detsembrikuu eel kokku enam kui tuhande vanemliku hoolitsuseta lapse ja peremajade kingisoovid, et need jõuluvanale edastada.

Aadressil www.heategevusfond.ee/joulupuu on jõulusoovide puu.

Sellelt saab valida lapse ja tema soovi ning teha annetuse, mille eest fond ostab nimekirjas olevad kingitused, pakib need ja saadab kingikotid jõululaupäevaks laste turva- ja asenduskodudesse.

Soovide täitmiseks ei pea heategevusfondi tegevjuhi Triin Lumi selgitusel alati raha annetama, võimalusi on teisigi. Näiteks võttis eelmisel aastal fondiga ühendust noormees, kellest sai ühele asenduskodule jõuluõhtuks jõuluvana. «Märkamine ja aitamine ei tohiks seisneda vana ja endale tarbetu asja äraandmises,» lisas Lumi.

Lillemäe, nagu ka mitmed teised, lisas aga, et sellised rõõmutoojad võiksid hoolekandeasutusi vabatahtlikena külastada aasta ringi, mitte vaid jõuluoote ajal.

Jõulupidu ja -hõng ei jää aga kusagil olemata. «Seda, et jõuluvana kõigile suure kommipaki toob, on meil juba teada.

Jõulupidu tuleb meil koos külarahvaga ja vastavalt setu kommetele pakub vallavanem ka pitsikese kangemat kraami,» tõdes Saatse pansionaadi juhataja Inge Hirmo.

MTÜ Igale Lapsele Pere juhatuse esimees Jane Snaith tõdes, et lastekodusid on päris palju toetatud, kuid samal ta-

sandil olevad hoolduspered, kes samuti pakuvad vanemliku hooleta lastele asendushooldust, on toest ilma jäänud.

Hooldusperedele oleks tema sõnul tõeliselt suureks abiks, kui keegi toetaks nende osalemist meelelahutuslikel, aga ka harivatel üritustel. Tema selgitusel on sellised pered sageli suured, kuna seal on ka oma lapsed, ja kuhugi minek võib üle jõu kulukaks osutuda. Siinseal pakutakse lastekodulastele soodus- või priipääsmeid, ent vanemliku hooleta laste perekonnas hooldajatele selliseid pakkumisi Snaithi sõnul eriti ei tehta.

Jaanika Niinepuu

Asenduskodude ja eriti hooldekodude sooviks oleks mõnus jõulupidu toredate esinejatega.

Laste asenduskodude jõulusoovid • Tilsi lastekodu: õnne ja tervist meie laste praegustele tugiperedele ja et tuleks juurde uusi häid peresid, kes sooviks pakkuda mõnel nädalavahetusel ja koolivaheajal oma pere kodusoojust ka lastekodu lapsele. Ning lõpuks soovivad meie lapsed ikka ka kommi- ja piparkoogirikkaid valgeid jõule.

Ja otse loomulikult edu kõigile headele inimestele.

• Põltsamaa SOS lasteküla: ratastega reisikohver, digifotoaparaat, korralik jalgpall ja PlayStation, spordikott, uus telefon ja hõbedane ristiga kett ja reisikott, telefon ja raskemad

hantlid, suur muinasjuturaamat ja Lego maja, elektriline puutöökomplekt ja Lego paagiauto, juuksesirgendaja, roosa või punase raamiga peegel seinale, telefon, MP3, sõrmused, uisud, PSP (elektrooniline mänguaparaat), politseinikukostüüm, rooliga kelk, trikiratas, mobiiltelefon.

Annetustelefonid: 900 6670 – 25 eurot, 900 6680 – 10 eurot, 900 6690 – 5 eurot.

• Taheva sanatoorium: asenduskodu oleks ääretult õnnelik, kui terve pere saaks vaadata

mõnda vahvat teatrietendust, seega piletid ja transport 19 lapsele ja 8 täiskasvanule.

• Tartu Koidu keskus: remondi ootel on teretulnud igasugune abi laste tubade sisustuse ja ka remonditarvete osas.

• Elva väikelastekodu: 21. detsembril avatakse uued peremajad ja lapsed kolivad just jõulupühadeks sisse. 1. jaanuarist saab Elva väikelastekodust SA Elva Perekodu. Puudus on köögiinventarist – piparkoogivormid, tainarullid, tassid, taldrikud, klaasid-kannud,

kahvlid, potid-pannid jm, mis peab korralikus koduköögis olema. Samuti on vaja köögitehnikat – mikserid, veekeedukannud, vahvlimasinad jm.

Lapsed tunnevad alati rõõmu raamatutest, lauamängudest, multifilmi- ja muusikaplaatidest. Suuremad lapsed igatsevad X-boxe ja Wii-mänge.

• Valga lastekodu Kurepesa: batuut vajab väljavahetamist, samuti õueliumägi, sest olemasolev on kestnud juba 12 aastat ja maa sees olevad postid on oma elu ära elanud.

• Tartu Kristlik Noortekodu: jõulusoov on, et saaks korral-

dada 35–40 inimesega väljasõidu. Ehk siis lihtsalt ühe ürituse, kus lapsed ja töötajad saaksid rutiinist välja ja et neil oleks vabam ja mõnusam suhelda ning aega veeta.

• Tartu Mäe-kodu: voodipesukomplektid, padjad, tekid, saunalinad, koduköögi masinad (röster, mikser, kannmikser, võileivagrill, vahvliküpsetaja), pannid, 6 l keedupotid, kööginoad ja lõikelauad, lahtikäiv tordivorm, 1,2 m kaltsuvaibad (voodi ette), elektrilised jõulukaunistused aknale, elektriküünlad, lokitangid, juuksesirgendaja, juukseaksessuaarid

(kummid, klambrid), meikimisvahendid, pallid, sulgpallikomplekt, värvilised paberid ja kartongid, seljakotid nii kooli kui trenni.

Enne võiks täpsustada ja kokku leppida Mäekodu juhatajaga telefonil 736 1650 või 506 5783.

• SA Perekodu: sealsed 70 raske ja sügava puudega last ja noort armastavad väga kiikuda. Vanad kiiged vajavad hädasti uute vastu väljavahetamist. Kiiged, mis väljas hästi

UURI JA AVASTA!

AED

Aidata saab ka heategevusfondi kaudu

jõuluaeg

30. november 2012

5

K u u s k l i n n avä l ja k u l • Väljakukuuskedest vanim on teada Tallinna keskväljakul aastast 1441. Balthasar Russow kirjeldab üle saja aasta hiljem, 1584. aastal: «Nii ajasid kodanikud ka talviti jõulupühadel ja vastlapäeval oma gilditubades ja sellid oma kampades suurt priiskamist taga. Ja pärast kaubasellide joomaaja lõppu ajasid nad paastuajal suure, kõrge, hulga roosidega ehitud kuuse turul püsti ja läksid vastu õhtut üsna hilja sinna karja naiste ja piigadega, laulsid ja tantsisid seal esmalt ja süütasid seepeale puu, mis pimedas vä-

gevasti lõõmas. Siis võtsid sellid teineteisel käest kinni ja hüple-sid ja tantsisid paariviisi ümber puu ja tule.» Väljakukuuse eeskujuks ongi käsitööliste gildide ehitud jõulu- ja vastlapuud, mis kuulusid karnevalikultuuri juurde. Tava ei kuulunud ilmselt kokku puritaanlike vaadetega ja taandus, et saksa kultuuri mõjul uuesti levida.

• Suurte linnakuuskede püstitamine algas 20. sajandi alguses ja näiteks Ameerikas süüdati tuled suurel rahvuslikul jõulupuul alles 1923. aastal Valge Maja ees, ehkki esimesest kümnendist oli puu

püstitamine tasahaaval levinud suuremates linnades, nagu New York ja Los Angeles. Eesti esimene suur väljakukuusk püstitati Ants Viirese andmeil 1928. aastal Tallinnas ärimeeste eestvõtmisel ja jättis esialgu rahva üsna külmaks. Tartu kuusk püstitati 1929 ja pälvis suure tähelepanu, võimalik, et ka kuuse juures toimunud kontsertide tõttu. Toona põlesid elektriküünlad üksnes jõulupühadel ja vana-aastaõhtul.

Allikas: kultuuriaken.tartu.ee

Kuusega ja kuuseta M

Hooldekodude jõulusoovid • Lustivere hooldekodu: värvilised lõngad, et saaks sokke ja kindaid kududa, uus arvuti ja kiirem internet, uued sandaalid (kuhu ka ortoos sisse mahub), rohkem taastusravikeskuse külastusi, pakk kohvi ja plokk sigarette, suur kringel, uus ratastool, palju oma raha, tihedam suhtlust lähedastega, uus käekell, uus mööbel suurde saali, soov terveks saada, et siis koju minna.

• Tabivere sotsiaalkeskus: Postimehe ja Tartu Postimehe 2013. aasta tellimus, villased sokid ja kindad, mõned uuemad voodipesukomplektid, säästlikud ja ohutud öölambid.

Lisaks rõõmustaksid eakad vabatahtlike üle, kes aitaksid vaba aega sisustada.

• Ahja hooldekodu: heameel oleks kodumaistest puuviljadest ja ära ei ütleks ka magusast suutäiest.

Peeter Langovits

vastu peavad, rõõmustaksid igat last. Asenduskodu lapsed elavad kuues peremajas, kus kodusoojust aitavad luua kaminad. Kaminapuude ostmine asenduskodu igale perele on aga liiga kulukas. Jõulud kaminatule paistel oleks elamus, mis looks turvatunnet ja mõnusat meeleolu.

• Vanemliku hooleta lastele asendushooldust pakkuvate hooldusperede toetamiseks pöörduda otse perede või MTÜ Igale Lapsele Pere poole – selle juhatuse esimehe Jane Snaithi telefon on 504 1330 ja meiliaadress jane@kasupered.ee.

magusat, tantsu ja tralli, palju ilusat muusikat, jutuvestjaid, suitsukala, jalgratast, lund, ilusat ilma, rahu ja sõprust, et saaks jälle käia, lähedasi külla.

• Viljandimaa hoolekandekeskus: 68 eakat ootavad sokke ja toatuhvleid (nr 37–44).

• SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus: oodatud on maiused ja puuviljad, aga ka sussid ja sokid.

• Kärstna hooldekodu: oleks tore, kui mõni artist tuleks ja laulu-, estraadi- või pillilugudega kostitaks.

• Paju Pansionaadid: hea meel oleks mõnest jõulukontserdist või -etendusest.

• Valgamaa tugikeskus: elanikud tunnevad puudust suhtlemisest. Et jõuluajal on üritusi piisavalt, siis oodatakse uuel aastal noori vabatahtlikke.

• Saatse pansionaat: rõõmu teeks mõni kena ratastool.

• Taheva sanatoorium: 69 eakat elanikku ootavad kedagi kontserdile esinema või siis abi, et tasuda esinejatele.

• Hooldekodu Härmalõng: eakatele teeksid rõõmu meelelahutusüritused.

• Vastseliina Hooldekodu: tekid, padjad, vitamiinid, mahlad, puuviljad või jõulukontsert.

• Tartu hooldekodu: et rõõmu jagajaid jätkuks igaks ajaks. Oodatud on inimesed, kes saaksid viia mõnd liikumispuudega inimest tunnikeseks kaunist ilma nautima.

• Põlgaste Pansionaat: head tervist ja rõõmsat meelt, mida on siis, kui on rohkem tegevust: saab lugeda ajalehti (näiteks Postimeest), mängida lauamänge (kabe, male vms).

• AS Lõuna-Eesti Haigla Hooldusravikeskus: kuusk, mis ehitaks omatehtud ehetega, nagu tehti selle põlvkonna inimeste lapsepõlves. Isevalmistatud jõulukaunistused ja kaardid, seinakalendrid, elektrilised advendiküünlad, jõulukaktus või jõulutäht, villased sokid ja lähedasi külla.

• Krootuse Hooldekodu: paar suurt võimlemispalli ja eakatele sobivaid lauamänge (malelaud suurte nuppudega, doomino, kabe).

• Viiratsi Hoolekandekeskus: kuulata lõõtspillimängijat, rõõmsameelsust, head tervist, jõulupidu, jõuluvana, kuuske, sakummi ja konjakit,

• Nõo Hooldekodu: jõulupraad, kommid, aknale õitsev jõulutäht, mõni lauamäng, uued huvitavad raamatud, jõulumeeleolu ja rõõmsat tuju toovad esinejad, soovitakse jõuluks koju ja lähedasi külla.

ullusel Postimehe küsitlusel vastasid enam kui pooled lugejad, et ei muretse endale koju jõulupuud, kolmandik toob kuuse metsast ja kümnendik ostab jõulupuu. Millised on valikud, kui tahaks vaheldust klassikalisele kuusele, või mida teha siis, kui tahaks kuuse ise metsast tuua, kuid endal metsa pole?

Näiteks Juhani puukool Lohkvas pakub mitut liiki jõulupuid, mille pikkus on ükskaks meetrit. On harilikku kuuske, Serbia kuuske ning potis kasvatatud Korea nulgu.

Turundusjuht David Dzaganija nimetas nulu eeliseks suuremat vastupidavust ning seda, et nulg ei aja okkaid. Potinulgu on mugav kingiks viia ning hiljem võib selle aeda ümber istutada.

Osaühing Artiston müüb ühe kuni kolme meetri pikkusi kuusepuid, aga võib küsida ka kuni viiemeetriseid, mida enamasti ei ole müügikohtades väljas.

«Puuliikidest müüme enim kodumaist harilikku kuuske, aga ka Serbia kuuske, torkavat kuuske, mida Eestis tuntakse rohkem hõbekuusena, ja Euroopas väga levinud Kaukaasia nulgu,» ütles ettevõtte projektijuht Tarmo Vahter.

Kangro OÜ pakub LõunaEesti inimestele võimalust jõulupuu koju hankida Cargo bussi vahendusel. Tema sõnul läheb neil aastas müügiks umbes 2500 jõulupuud. Valikus on tavaline kuusk, Serbia kuusk ja nulg. Tavalist kuuske saab koju osta igas mõõdus ka potipuuna, ütles ettevõtte juhataja Madis Haak.

Kel aga isu ise metsa kuuse järele minna, aga endal metsa pole, võib abi leida erametsaomanike ühendusest. Nimelt pakkusid paljud erametsaomanikud eelmisel aastal sellist võimalust ja seda on plaanis teha ka tänavu, jõulude lähenedes võib täpsemat teavet otsida erametsakeskuse koduleheküljelt www.eramets.ee.

Niisamuti pakub kuuse

Kui tahtmine metsast kuuske tuua, aga endal metsa pole, tasub pöörduda erametsaomanike ühenduse või RMK poole mõlemad on jõulupuuhuvilisi aidanud varasematel aastatelgi.

Andres Haabu

toomise võimalust RMK, mille kommunikatsiooniosakonna juhataja Mari-Liis Kitter soovitas aga enne metsa minekut tutvuda kuusekohtade kaar­­diga (www.rmk.ee/kuuseke avaneb detsembris) või leida sobiv koht metsaregistrit kasutades. Seejärel tuleks endale hoolikalt selgeks teha teekond valitud kuusekohta ja veenduda, et suundutakse ikka riigimetsa.

Valitud kuuse eest saab tasuda mobiiltelefonimaksega kohapeal või enne metsa minekut internetipangas. Riigimetsas kasvavate jõulupuude hinnad on Kitteri kinnitusel samad, mis eelmiselgi aastal: kuni meetrine kuusk 3 eurot, kuni kahemeetrine kuusk 8 eu­

r­ ot ja kuni kolmemeetrine kuusk 13 eurot.

Mida teevad aga ettevõtjad raiutud, kuid müümata kuuskedega?

Madis Haak lausus, et ülejääk tehakse pärgadeks, vahel õnnestub kuuski eksportida Venemaale, kus neid ostetakse hiljem kui meil, aastavahetuse paiku.

Tarmo Vahteri sõnul need tavaliselt põletatakse, koostööd on tehtud tuleskulptuuride tegijatega.

«Nagu eelnevatelgi aastatel, viime müümata jäävad jõulupuud Tallinna loomaaeda elevantidele jõulueineks!» ütles David Dzaganija.

Kadri Penjam

Kuidas kuuse eest hoolitseda?

• Kui kuusk on metsast toodud, kuid ei ole plaanis kohe ehtida, tuleb teda hoida jahedas kohas, näiteks rõdul või garaažis.

Nii ei jõua soojus puud kahjustada ja ta püsib kauem värske.

enam vett sisse ka siis, kui nõu uuesti veega täita. Kui niisugune õnnetus on juhtunud, tuleb kuusepuu jalast välja võtta ja lõigata tüvi paari sentimeetri jagu lühemaks.

• Kuusk vajab värskuse säilitamiseks vett. Kuusetüve lõikepind peab olema kogu aeg vees, sest kuivale jäädes moodustub sellele kuivanud mahlast kork ning puu ei võta

• Tasub ka arvestada, et esimesel ööpäeval vajab kuusk vähemalt kaks liitrit vett, edaspidi kulub umbes liiter päevas.

Allikas: RMK

www.v-disain.ee PIDULIK AASTALÕPUGARDEROOB NII MEESTELE KUI NAISTELE Sügistalveks suur valik džempreid, tuunikaid, kleite, pükse ja seelikuid lisaks saapad, kingad, ehted ENNEOLEMATULT SUUR MUDELITE VALIK! Rõivad suurustes 34-64

E-R kl 10-18, L kl 10-16, tel 733 3243.

Anne keskus E-R kl 10-20; L, P kl 10-19 Lõunakeskus E-P kl 10-21

www.oliveripood.ee

.

V-Disain

6 jõuluaeg

30. november 2012

m õ ttekoht

Jõulumasendusest masendusvabalt M

Jõulukuul Elvas

2. dets kl 14.30 Advendiaja avamine kultuurikeskuses Sinilind 4. dets kl 19 Pierrejean Caucher’ Trio Melody Makers kultuurikeskuses Sinilind 7. dets kl 19 ..

Johansonid, Kulma plaadi kontsert Kultuurikeskuses Sinilind 9. dets kl 14 Elva laulustuudio advendikontsert raekoja saalis 9. dets kl 15 Eakate puhkeohtu kultuurikeskuses Sinilind 11. dets kl 19 Erkki Otsman “Elu on kabaree“ kultuurikeskuses Sinilind 12. dets kl 19 ..

Elva kooride joulukontsert Elva gumnaasiumi (Trt 3) aulas 14. dets kl 19 Naisansambel Ex More joulukontsert raekoja saalis 18. dets kl 18 Elva laulustuudio joulukontsert kultuurikeskuses Sinilind 19. dets kl 10 ..

Lasteteater Reky “Kuidas pakapikust saab joulumees“ kultuurikeskuses Sinilind Tapsem info: sinilind.elva.ee voi tel 745 7201.

ärkamatult on pühade kommertslik pool hakanud inimeste rahataskutes vastikut sügelust tekitama ja roninud alateadvusest teadvusesse. Nüüdseks on söödud esimesed verivorstid ja joodud esimene glögi. Kuigi me ei taha veel teadvustada, et jõulud nõuavad endale tähelepanu, on ühel hetkel meid ümbritsevaid märke võimatu ignoreerida.

Peatselt võib alata talipühade mitmenädalane periood, mil pool päeva kestvad eined ja söögikõrvane leevendavad veidi meile omast raskepärasust.

Seega füüsiline raskepärasus ehk mõni lisakilo annab hetkelist kergendust jällegi vaimses pooles. Muidugi ikka selleks, et aasta viimasel päeval lubada end uuel aastal vormi ajada ja siis täpselt aasta pärast lubadusemurdmist kahetseda. Me kõik oleme seda teinud, mis seal salata. Teatud nurga alt vaadates võib sedagi nüüdisaegseks jõulutraditsiooniks pidada.

Ilm tekitab jätkuvalt muret.

Inimesed mõtlevad seegi aasta murelikult, kas tulevad mustad või valged jõulud. Eriti seetõttu, et tavaliselt on selleks ajaks lumi mitu korda maha sadanud ja jälle ära sulanud. Üliõpilased muretsevad tulevate eksamite pärast, tööinimesed meenutavad kulm kipras kohustusi, mis on vaja veel selle aasta sees täita. Samal ajal toimub väike nihe nende vaatenurgas. Kohustus, mis veel eelmine nädal hõivas kogu mõtlemise ja pingutuse, muutub aasta viimaste nädalate taustal tühisemaks. Lülitatakse ennast argielust välja ja vaadatakse aastale tagasi.

Puht praktilises mõttes kulub aga tööd rabavale inimesele iga püha ära.

Mainisin mitmenädalast pühadeaega, aga pole siinkohal sugugi unustanud, et enamik inimesi peab siiski tööl käima,

nii mõnigi ka kalendri punastel päevadel. Ometi pole ka see piisav põhjus lasta end häirida.

Jõulud ei tähista ühte õhtut ega ühte rituaali – kingituste lahtipakkimist. Inimtegevusele keskenduvatel teadustel on kombeks tähistada inimeseks olemist erinevate märksõnadega: poliitiline olend, sotsiaalne olend jne.

I

nimene on ka sümbolitest lähtuv rituaalne olend. Väikesed sümbolid, traditsioonilised tegevused, õiges võtmes mõtlemine – kõik see tekitab pühadetunde. Tulukesed, paberist lumehelbed ja päkapikud koduaknal, jõulukuused, särisevad verivorstid ning malbe lumesadu on vaid mõned neist sümboleist.

Pere kokkukogunemise, uhkelt einestamise, soojade soovimiste rituaal ja hea ettekääne lähedastele ka midagi kinkida kohmetust tundmata ja selgitust vajamata. See on üks viis, kuidas jõule kokku võtta sõnadesse.

Need elemendid ei ole kuhugi kadunud. Olen jõulude teemal tuttavatega vestelnud ja enamik neist on nagu minagi leidnud, et nad ei tunne mingisugust jõuluvaimu. Küsid sõbralt, kuidas ta oma jõulud veedab, ning ta vastab õlgu kehitades: «Ilmselt nii nagu ikka.»

Tekib mulje, et see on tähtis ainult lastele ning et kõik teised mängivad kaasa, et väiksemate lapsepõlve säilitada. Aga see ei peaks nii olema.

J

õulude kommertsistumine ei ole suutnud ära võtta elemente, mis andsid varem sellele ajale tähenduse. Kui on olemas elemendid, siis võib olla ka tähendus. Mida on meil kaotada, proovides seda tunnet eneses taaskord leida?

Ma ootan seda päeva, mil kooliasjad on selle aastanumbri sees ühel pool ja ma saan kuuks ajaks sõita kodulinna.

Ma sean ootusi isegi sellele mitmetunnisele bussisõidule. Kui-

das paksu lumevaiba all metsad ja põllud talvises päikesepaistes vastu sätendavad ja ma ei vaja enam raamatut või muusikat, et saata bussisõit mööda või et isegi olla inspireeritud.

Võib-olla läheb nii, võib-olla mitte, kes teab. Lepin ka hommikuse härmatisega. Eelkõige lepin ma isikliku otsusega anda jõuludele uus võimalus.

Kellele aga jõulupühade kommertspool tekitab siiski nautimist takistava tõrke, ütlen: ostame kommertsmaailmalt jõulud tagasi. Ostame oma hoiakutega.

Kas sa tahad endale stressi tekitada, jahtides veel viimase hetke soodushindu, või mitte üle mõeldes ja aegsasti tegutsedes enda närve säästa? Naudime võimalust lähedastele ühel päeval aastas eritähelepanu pöörata. Muidugi on meil võimalus oma hoolivust näidata sadadel päevadel aastas, mitte ainult ühel.

Aksel Lõbu

Kas jõulumasendus on olemas?

Vastab kliiniline psühholoog Liina Vahter: Kiire pilk andmebaasi näitab, et tõesti-tõesti, 1982 on Hillard ja Buckman sellenimelist häiret isegi korraks kirjeldanud, aga peale seda saabus täielik vaikus.

Küll on aga alates 1980ndatest märgitud «uut musta» sesoonset meeleoluhäiret, ehkki rahvusvaheline häirete klassifikatsioon seda (veel) ei tunne. Häiret iseloomustab depressiivse episoodi teke siis, kui päevavalguse koguhulk väheneb.

Ravile allub see hästi, tõestatult tõhus on nii valgusteraapia kui ka antidepressantravi. Teatava lühiajalise tulemuse valgusravina võib ilmselt anda ka mõni päikesereis, kuid püsivama efekti saamiseks oleks vaja ravi alustada juba enne pimedama aja saabumist.

On uurijaid, kes seavad selle kontseptsiooni ikkagi kahtluse alla, sest ei saa ju olla kindel, et tegemist pole lihtsalt pimedamale ajale langeva tavalise depressiooni episoodiga. Need uurijad toovad näiteks Põhja-Norras elavad inimesed,

kellel depressiooni esinemise sagedus ei ole tavapärasest suurem.

Depressioonil, olgu ta siis hooajaline või mitte, on mitmeid riskitegureid. Kindlasti on nii depressiooni tekke kui ka ravi efektiivsuse seisukohalt olulise mõjuga lähisuhete kvaliteet või nende puudumine. Ilmselt ainult pühade esinemise faktist depressiooni tekkeks ei piisa, küll aga võivad jõulud perekondliku püha aspektist vaadatuna üksildastel inimestel meeleolu langust süvendada.

Seetõttu oleks mõistlik enne pühi läbi mõelda, mida vaba ajaga peale hakata – depressiooni ravis on kasulik nii regulaarne füüsiline koormus kui ka uni. Lisaks võiks ise proovida üles leida ka meeleolu languse all peituva veendumuse, mille tõttu tuju halvaks läheb, ja hinnata, kui tõenäoline see tegelikult on.

Kindlasti ei maksa ära unustada, et depressioon allub hästi ravile, tulgu ta siis jõulude ajal või suvel.

Pisikesed ootavad magusaid pühi Uurisime kõige pisematelt, millised on nende ootused ja mõtted jõulude eel Georg (2) Mida sa endale jõuludeks tahad? Kommi.

Kollase kingituse. Seal on kommid sees. Ja tuleb ära süüa ja seal on hästi palju vitamiine sees. Jõuluvana toob mulle! Siia minu poole ja annab mulle. Jah, paneb kuuse alla.

Kust jõuluvana kingitusi saab?

Ise teeb. Päkapikud toovad mulle kommi ja kingitusi ja juua.

Eliisabet (4) Mida sina endale jõuludeks tahad saada? Hello Kitty kostüümi. Seepärast, et mul ei ole seda. Aga ükskord käisime Saaremaal Anne (vanaema) juures, siis tuli sinna jõuluvana, ja siis, kui oli öö, ma magasin ära ja siis tõi päkapikk sussi sisse kommi.

Aga kuhu jõuluvana kingitused paneb? Kuuse alla. Aga mul ei ole veel jõulumütsi.

Aga kuidas jõuluvana tuppa saab? No ta kõnnib jalgadega.

Kus ta üldse elab? No kaugel-kaugel Põhjamaal. Ta tuleb saaniga.

Saani ees on kitsed. Aga nad lendavad, üleval. Olen teda näinud Anne Saaremaa majas.

Kuidas jõuluvana kingitused saab? Ta teeb ise.

Mida jõulude ajal tehakse? Emme teeb minust jõulude ajal mõnikord pilti. Süüakse piparkooke.

Olen emme ja issi ja õega teinud piparkoogimaja ka. Päkapikk tuleb sinna mõnikord öösel sisse.

Ma nägin seda ühest «Jänku Jussist». Aga jõulude sööki peab sööma, muidu jääb sul kõht tühjaks.

Lauren (3) Mida sa endale jõuludeks tahad? Pardikest, kes liigub. Ainult pardikest tahan – kollane, oranžide jalgadega väike pardike, selline suur.

Kes selle kingi sulle toob? Jõuluvana. Tal on kodus palju pardike-

si. Luuletust loen, siis saan. Emaga koos loen pardiluuletuse, sellise, et pardike läks magama. Pardiga hakkan mängima.

Aga miks jõuluvana sulle kingi toob? Elevandi toob ka! Halli värvi ja roheline ka ja … Elevandil on jäätis käes. Ma annan elevandile süüa, kohupiima, kapsast ka. Pardile annan porgandit. Nad hakkavad koos mängima, peitusemängu. Ja neil on kahed vankrid. Elevandil on punane ja pardil on must.

Draakonikommi tahan ka ja siili.

Otto (3) Mida sa endale jõuludeks tahad? Mängukööki. Sellist, kus saab mängult süüa teha.

Miks sa just seda tahad? Sest ma tahan … Sest mulle meeldib see.

Tahan vahepeal sellega mängida niimoodi, et ma teen mängult süüa ja toon emmele ja issile selle laua peale.

Kes selle kingituse sulle toob?

Jõuluvana.

Kust tema selle saab? Ma pean talle kirjutama. Poest ostab, näiteks mänguasjade poest vaatab, kas on või ei ole. Läheb ise ostab.

Paneb selle sinna meile alla postkasti, siis mina lähen vahepeal vaatan ja toon selle üles tuppa.

Kas see köök mahub postkasti?

(Raputab pead.) Siis ta toob ise selle siia tuppa.

Miks jõule üldse peetakse? Ma ei tea ... Et talv on!

Adele (2) Mida sa jõuludeks tahaks?

Ee, kommi tahab … Ee, juua toob!

Aga kes toob sulle kingitusi? Ats (pere kass) toob kommi!

Mida jõulude ajal tehakse, kui lumi tuleb maha ja ootame jõuluvana? Palli tegin, emme tegi palli, issi tegi palli! (Näitab kätega samal ajal, kuidas ta palle veeretab ja viskab.) Õnne Allaje, Jaanika Niinepuu

jõuluaeg

30. november 2012

M u u t u va d a ja d, m u u t u va d ko m b e d

7

Pidulik joululouna Waide motellis 11€

• Jõulupuude tuppa toomine on võrdlemisi uus tava, mis hakkas baltisakslaste hulgas levima umbes kahe sajandi eest ja maarahva sekka jõudis 19. sajandi lõpus.

• Jõuluaegne kingituste tegemise tava pärineb vanadest aegadest ning on seotud viljakus- ja õnnemaagiaga. Esialgu valmistati kingitusi ise ning need olid lihtsad – kas kotike pähkleid, kausitäis küpsetisi või kootud sokid.

• Hiljem hakati lastele kinkima mänguasju ja raamatuid ning täiskasvanutele tarvilikke esemeid. Alguses tehti kingitusi üksteisele või tõi neid jeesuslapsuke, aga umbes sada viiskümmend aastat tagasi hakkas Euroopa kodudes käima ja kingitusi tooma jõuluvana.

Asume Elva linna lähedal Tartu-Valga mnt ääres Tel 730 3606, e-post: info@waide.ee

nostal g ia

Kuuseehted meenutavad minevikku T

artu mänguasjamuuseumis on välja pandud hulk haruldasi vanaaegseid jõuluehteid, eakaimad neist on kaunistanud kuusepuud juba üle-eelmisel sajandil.

Jõuluehteid hakati valmistama Saksamaal 1840. aastatel.

Varem kaunistati tuppa toodud jõulupuud õunte, pähklite ja muu söödava kraamiga või muuks otstarbeks mõeldud dekoratiivesemetega, selgitas Tartu mänguasjamuuseumi direktor Triin Vaaro.

Muuseumikogu vanimad kuuseehted pärinevad 19. sajandi lõpust, kuid on ka tänapäevaseid. Kõige rohkem on nõukogude ajast pärit nääriehteid.

Hiljuti jõudsid mänguasjamuuseumisse 1930. aastate lõpus Nõukogude Venemaal valmistatud ehted. Need on käsitsi vatist vormitud ja kujutavad päkapikke, saabastega kassi, konna ja väikesi lapsi. Üks enam kui sajandi vanune Saksamaalt pärit kuuseehe on vatist ja krepp-paberist jõuluvana. On puhutud ja hõbeta-

tud klaasist ehteid. On kartongist vormitud loomi ja linde.

Mõned lamedad, mõned kolmemõõtmelised. Kartongist ehteid hõbetati või värviti.

Mood, teadagi, muutub. 19. sajandi teisel poolel valminud jõuluehted olid peamiselt kas munad või ketid. Sajandivahetusel tulid moodi figuurid – loomad, inimesed ja inglid. Kuuse ehtimiseks kasutati käbisid ja jääpurikaid, läikivaid ribasid ja sädelevat traati.

tus taas kõige populaarsemaks materjaliks klaas – tehti nii lihtsaid mune, käsitsi maalitud keerulisi figuure kui ka riputatavaid või kuuseoksa külge näpitsjalaga kinnitatavaid ehteid.

Nõukogude Venemaal lubati kuusekaunistusi teha alles alates 1930. aastate lõpust – siis hakati valmistama lapsi, loomi, marju, seeni, juurvilju ning tsir-

E

Üks enam kui sajandi vanune Saksamaalt pärit kuuseehe on vatist ja krepp-paberist jõuluvana.

elmise sajandi esimesel poolel lisandusid puu- ja juurvilja kujuga ehted, värvilistes paberites kommid ja mitmesuguse kujuga kommikotikesed, samuti lampe ja kingakesi kujutavad ning klaastorukestest ja -helmestest kokku pandud lüliehted, selgitas Vaaro.

Väga levinud olid ka traatkarkassile vatist vormitud figuurid. Neil olid papimassist pead, maalitud näod ning sädeleva kihiga kaetud värvilisest või valgest vatist kehad.

20. sajandi keskpaiku muu-

kuse- ja muinasjututegelasi kujutavaid figuure. Ohtralt valmistati nõukogude sümbolitega kaunistatud nääriehteid.

Möödunud sajandi lõpupoole hakkasid vanu materjale välja tõrjuma moodsad plastid ja vahtmaterjalid.

«Kuuske on ikka armastatud kaunistada ka söödavate ehetega, nagu piparkoogid, hõbetatud pähklid ja kommid, ning isevalmistatud paberkettide või -viguritega,» lisas Vaaro.

Ning mõistagi küünlad, olgu need siis puu otsa pandud plekist või traadist küünlajalgade abil või riputatud elektriküünlaketina.

Klassikaline kuusetipu kaunistus on ajast aega olnud täht, mis muudab puu kõrgemaks ja elegantsemaks ning ühtlasi meenutab jõulutraditsioonis olulist Petlemma tähte. Nõukogude nääripuul oli selleks kujundiks viisnurk.

Kadri Penjam

vanarahvas mängis Pühade ajal lõbusaid mänge

E

estlased tähistasid juba ammustel aegadel talvist pööripäeva, kristlike tavadega kaasa toodud jõulud põimusid siinsete kommetega ajapikku. Jõulukuused, jõuluvanad ja kingituste tegemise komme hakkasid laiemalt levima alles 19. sajandi lõpus.

Jõulude aeg on suur püha olnud ikkagi.

Vanad eestlased tõid jõuluajal tuppa heinu või õlgi, mille sees oli hea mängida ja pikutada. Lakke riputati pilliroovartest või õlgedest jõulukroonid, mida kaunistati värviliste lintide, paberiribade ja riidetuttidega.

Jõuluõhtu oli üldiselt vaikne ja harras püha, aga sellele eelneval ja järgneval ajal ning eriti vana-aastaõhtul mängiti lihtsaid ringmänge, lauldi ja tantsiti, vesteti jutte ja esitati mõistatusi. Käidi ka õues liugu laskmas või maadeldi ja mürati toas. Tunti ka igasuguseid äraarvamis- ja osavusmänge.

Tartu mänguasjamuuseumi direktori Triin Vaaro sõnul oli üsna levinud pähklirebasemäng. Lauale laoti pähklitest rebasekuju ning hakati sealt ükshaaval pähkleid ära võtma. Kinniseotud silmadega mängija pidi ära arvama, missugusest kehaosast pähkel ära võeti.

Osa ammuseid populaarseid mänge on unustusse vajunud, kuid miks mitte neid taas meelde tuletada.

Kadri Penjam

Rebasepüüdmine Mängu jaoks on tarvis kolme-nelja meetri pikkust nööri. Nöörist tehakse jooksev silmus, kust inimene vabalt läbi mahub. Kaks püüdjat asuvad teine teisele poole ja hoiavad silmust avali: selleks tuleb silmus neljast nurgast käte ja jalgade abil pingule tõmmata.

Rebased proovivad silmusest läbi pääseda, kuid sobival hetkel lasevad püüdjad nööri lõdvaks ja tõmbavad silmuse kokku. Osav rebane pääseb läbi ja võib uuesti püüdjaid narritada.

Pime rätsep Üle toa riputatakse nöör, mille külge seotakse niitidel rippuvaid maiustusi. Pimedat rätsepat keeratakse kolm korda ringi. Seejärel peab ta minema maiustuste suunas ja püüdma kääridega niidi otsast endale maiustust maha lõigata. Tal on õigus lõigata kolm korda, ent kätega ei tohi ta ringi kobada. Mahalõigatud maiustused saab ta endale.

Kingsepamäng Kingsepamängu tarvis on vaja meisterdada «kingsepp» – õlgedest kokku keeratud umbes poole meetri kõrgune kolmejalgne nuustik. Veel läheb vaja 1,5 meetri pikkust kaigast. Mängijad seisavad seljaga teineteise poole, panevad kaika jalge vahelt läbi ja hoiavad seda kätega õhus, nii et kaigast saab vabalt liigutada. Õlest kingsepp pannakse ühe mängija ette, tema ise on kingsepp ja vastasmängija on ostja.

Seejärel peetakse maha väike kahekõne, mida alustab ostja: «Tere! Kas kingsepp on kodus?»

«Tere-tere! Kodus jah!»

«Kingsepp, kas sa kingi ka teed?»

«Ikka teen!»

«Kas sa mulle ka teed?»

«Ei tee! Sa oled mulle võlgu!»

«Siis pistan kingsepal silma peast välja!»

Nende sõnade juures proovib ostja kaigast jalge vahelt läbi surudes kaika otsaga tabada õlgedest kingseppa, nii et see ümber kukuks. Teine proovib aga teda takistada omalt poolt kaigast vastu surudes ja kingsepast mööda juhtides. Ostja on võitnud, kui kingsepp ümber kukub.

Kui õlgi ei ole, võib kingsepa kokku keerutada ka ajalehtedest.

Karumaasika toomine Üks mängija laskub neljakäpakile ja ajab jalad harki. Ta võtab hammaste vahele pilpa. Teine mängija heidab kõhuli tema peale, pea jalgade suunas. Nüüd peab peal lamaja end allolija jalge vahelt läbi vinnama viimase kõhu alla, pilpa oma suuga allolijalt ära võtma ja tagasi selja peale ronima. Ronija ei tohi kordagi maad puudutada!

Lõhkised ja terved potid Mängijad seisavad üksteise selja taga ringis, igaüks võtab eesolija vöökohast kinni ja istub enda taga oleva mängija põlvedele. Siis hakatakse vaikselt edasi liikuma.

Kes esimesena maha kukub, on «lõhki läinud» ja läheb ringist väl­­ ja. Ring tõmbub koomale ja liikumi ne algab uuesti; mäng kestab seni, kuni on vaid mõned osavad järel.

Raamatut «Eesti rahvamänge» sirvis Vivian Siirman, Eesti Vabaõhumuuseum

8 jõuluaeg

30. november 2012

t e rv i s l i k j õ u l u m a i u s • Jõulud seostuvad meile alati millegi magusaga. Miks mitte seekord pakkuda midagi toortoidu vallast ning meisterdada perele või sõpradele tervislikke mandlitrühvleid.

MANDLITRÜHVLID KIRSSIDEGA

• 1-2 spl jaanikaunapulbrit

• 100 g mandleid (leota vähemalt 4 tundi kuni üle öö, puhasta koortest)

• 0,5 tl naturaalset vaniljet

• Toortoit on värske ja toores toit, samuti toit, mida ei ole kuumutatud üle 46 °C. Sellise temperatuurini säilivad selles kõik vajalikud toitained.

Toortoit on kõige toitainerikkam toit, milles on säilinud ka ensüümid ja vitamiinid.

• 50 g kuivatatud (kuni 46oC juures) kirsse (leota u 30 min). Võib kasutada ka külmutatuid.

Triin Muiste, Parem Elu Koolitused

• 1 spl kookosrasva

• Maitsestamiseks pisut mett või agaavisiirupit.

• Püreesta kõik koostisained kannmikseris.

Vormi pallikesed ning veereta neid soovi korral veel mandli- või kookospurus.

Õd u s val g u s

Küünlaid saab valmistada mitmel viisil

Kingi omatehtud seinakell

K

ella tegemiseks on vaja tollist kuiva lauda, peitlit, saage, haamrit, akutrelli, nurklihvijat koos liivapaberist lihvimiskettaga (või lihtsalt liivapaberit või höövlit), 73 mm läbimõõduga harutoosifreesi ja kellamehhanismi. Kui kõiki tööriistu endal ei ole, saab neid laenata kasvõi naabrimehelt. Kellamehhanismi võib tellida näiteks eBayst, kuid sobib kasutada ka mõne olemasoleva kella mehhanismi.

Lõika sobiva laiuse ja pikkusega lauajupp – jälgi, et kellaseierid mahuksid sinna ilusti peale. Laud tuleks igalt poolt nurklihvija, liivapaberi või höövliga siledaks saada. Mõõda kella tagumisel poolel välja koht, kus võiks paikneda kellamehhanism (jällegi jälgi ka seda, kuidas jääksid teisel poolel paiknema kella seierid!). Harutoosifreesi kasutades lõika kella tagumisele poolele süvend kellamehhanismi jaoks, arvesta, et see ei tohi minna lauast päris läbi – augu sügavus peaks olema umbes 2 mm väiksem laua paksusest. Süvendi keskele teki-

T tab harutoosifrees ise puitu läbiva augukese.

Hakka peitli ja haamriga üle­ ­liigset puitu süvendist eemaldama. Mida sügavamale lähed, seda ettevaatlikum tasuks olla, et laua sisse auku ei tuleks. Süvendi põhi peab jääma sile, samuti peab üle vaatama, et järelejäänud puidukiht oleks piisavalt õhuke, nii et kellamehhanism ula­­tuks süvendi sees olevast pui­ ­tu läbivast augukesest kenasti kella esiküljele, sinna oleks võimalik kinnitada seierid ja need saaksid seal vabalt liikuda.

Kui süvend on valmis, võib pinna veel kord üle lihvida ja viimistleda. Kella võib üle lakkida, värvida, kaunistada decoupage-tehnikas (ehk kinnitad lakiga salvrätipildi), lisada sihverplaadile numbrid. Kella pinna võib aga jätta ka täiesti naturaal­ ­seks. Aseta kella tagaküljel olevasse süvendisse kellamehhanism, kinnita esiküljel selle külge seierid, sisesta patarei. Kella tagaküljele võib kirjutada ka jõulusoovi. Kell ongi valmis!

Peeter Niinepuu

oredaks jõulukingiks või lauakaunistuseks sobib hästi ise tehtud küünal.

Küünlategu pole kuigi keeruline, aga võimalusi on palju.

Küünlatüüpe on väga erisuguseid, kuid sel korral õpetab Tartu Rahvaülikooli koolitaja Airi Gailit valmistama klassikalist kastetud küünalt.

Kui kõik tarvilikud osised ja vahendid olemas, tuleks enne tööga pihta hakkamist mõelda sellele, kuidas kaitsta end ja tööpinda. Vaha tikub tilkuma ning värvilise vaha plekkide väljasaamine riietelt või laudlinalt võib osutuda võimatuks.

Põll ees ja paks vakstu laual oleks asjakohane.

Küünalde valmistamiseks sobivad mitmesugused materjalid. Looduslikest näiteks lambarasv või mesilas- ja sojavaha.

Tehislikest on tuntuim parafiin.

Värvi saab anda spetsiaalsete küünlavärvidega, neid müüakse tablettide, pulkade või graanulitena. Värvi kulub üpris vähe, juba kümnest graanulist piisab korraliku koguse kastetud küünalde toonimiseks. Parafiinist küünaldele värviandjaks saab kasutada ka sahtlipõhjast leitud rasvakriitide jääke.

Lisaks vahale on oluline komponent küünla taht. Võtta tuleb paraja jämedusega taht, milleks sobib ka kokku keeratud või põimitud puuvillane niit.

Et küünal hästi põleks, peab küünla ja tahi läbimõõdu suhe olema paigas. Seda tuleb proovida katse-eksituse meetodil. Parafiiniga saab tahi ja vaha suhte lihtsamini paika, mesilasvahast küünla puhul kipub rasv külgedelt alla voolama.

Liiga peenike taht ei jõua sulavat küünlarasva ära põletada ja rasv uputab tahi. Kui taht on liiga jäme, siis hakkab see ääri sulatama ja vaha voolab küünla külgedelt alla.

Samuti tuleb jälgida, et vaha paksus oleks tahi ümber ühtlane. Põnevad ebasümmeetriliste kujunditega küünlad ei pruugi kahjuks põlemisomaduste poolest hiilata.

L

5 x Jaanika Niinepuu

õhnaküünla tegemiseks tuleb kasutada kindlasti ainult spetsiaalseid küünalde lõhnaaineid. Koguste lisamisel tuleb järgida tootja soovitusi.

Kastetud küünla valmistamiseks läheb tarvis anumaid, kus vaha kuumutada. Seda soovitatakse teha veevanni asetatud nõus.

Kastetud küünal tuleb nii kõrge, kui kõrgele vaha anumas ulatub. Vana kohvikann sobib sulatamiseks ideaalselt. Arvestada tuleb muidugi, et kohvi selles kannus enam ei keeda.

Kasutasime kõrget topsi, mille asetasime pliidil enam-

Airi Gailit uurib mesilasvaha segades, kas see on ühtlaselt vedelaks sulanud.

Küünla kastmine peab toimuma kiiresti ja sujuvalt.

Kastetud punane mesilasvahaküünal.

4 x Vivian Rannajõe

Konteinerküünla tahi fikseerimi­­ seks võib kasutada pesulõksu.

vähem sama kõrgesse veevanni, et kogu mass saaks ühtlaselt kuumust. Lasime topsi pandud mesilasvaha sulada. Mida väiksemad on vahatükid, seda kiiremini sulavad. Sulavahale lisasime punase värvitableti.

Kastetud küünalde tegemisel tuleb taht kahekordselt keerdu põimida ning pulga külge siduda. Laia anuma korral võib ühele pulgale panna mitu tahti ja nii korraga teha mitu küünalt. Meie tegime kaks.

See käib nii: pulgal rippuv taht tuleb korraks kasta sulavahamassi ja seejärel oodata, kuni vaha tahi ümber ära jahtub.

Siis võib kastmist korrata. Ja nii senikaua, kuni küünal on piisavalt jäme. Kasta tuleb kiiresti, sest muidu hakkab vaha tahi ümber sulama.

Et küünal hästi põleks, peab see olema võimalikult sirge, hiljem küünalt joonde saada on üpris keeruline.

Küünla alumisse otsa tekkivad tilgad tuleks ära lõigata ning materjal sulamisse hiljem kasutamiseks tagasi panna. Ja küünal ongi valmis.

Kuigipalju keerulisem ei ole küünalde valamine vormi, sel juhul tuleb taht korralikult vormi keskele fikseerida. Huvitava pitsilise tulemuse saab,

kui vorm täita enne vaha sissevalamist jääkuubikutega. Jää sulades jääb küünal hõre nagu juust.

M

aterjale küünalde valmistamiseks saab käsitööpoodidest, põhiliselt veebikaubandusest. Üks pood on www.hobipunkt.ee.

Kui keegi soovib küünalde valmistamist koolitaja juhendamisel proovida või näiteks hoopis vildist jõuluehteid valmistada, leiab ta Tartu Rahvaülikooli jõulukodadest detsembrikuus palju põnevat.

Vivian Rannajõe

jõuluaeg

30. november 2012

9

I se teht u d il u

Näputöö värskendab jõule J

õulud on küll traditsioonide aeg, aga vahel tahaks ikkagi midagi uut ja värsket. Siis võib näiteks vanu kulunud klaaskuule värskendada või ise päris uued ehted meisterdada.

Kuukivi helmepoe omanik ja õpitubade korraldaja Heidi Suija rääkis, et väga hea ja lihtne vahend jõuluehete värskendamiseks või tegemiseks on polümeersavi, mis peale käsitööja kunstikaupluste riiulite on jõudnud ka raamatupoodidesse ja supermarketitesse.

Keerulise nimega materjal on mõnus ja lihtne, katsudes nagu plastiliin. Esmalt tuleb see sõrmede vahel pehmeks mudida ja siis saab sellest teha põhimõtteliselt kõike.

Suur erinevus võrreldes plastiliiniga on aga see, et kui polümeersavist valmistatud eset ahjus umbes pool tundi pisut rohkem kui 100 kraadi juures küpsetada, muutub see sulamise asemel hoopis kõvaks.

Suija rõhutas, et eri kaubamärkide savid vajavad küpsemiseks erinevat temperatuuri ja aega ning seetõttu tuleks paki pealt kindlasti üle kontrollida, kuidas seal on õpetatud.

K

una saviga on väga lihtne tegutseda, siis sobib see eriti hästi neile, kes tahaksid koos lastega midagi meisterdada. Lõbusaid värve on palju. Esimene investeering võib tunduda küll suurevõitu, kuid õhukindlalt hoituna säilib savi kasutusvalmis aastaid.

et kõik tükid oleksid üksteise küljes kinni ja ümberringi ühendatud. Kui on soov kuulile ainult pildike teha, siis tuleb see pärast ahjust võtmist ja jahtumist üle liimida.

K Heidi Suija veeretas polümeersavist pikad peenikesed ussid, keeras need kokku spiraalideks ja kleepis tavalisele klaasist jõulumunale.

Dina Sõritsa on sellise pisikese, aga uhke jõululühtri teinud internetist leitud õpetuse järgi.

Värvilisi heegeldatud palle on lihtne ise teha, vaja on vaid natuke aega ja peotäit materjale. Niisugused jõuluehted peavad purunemata ja kolisemata vastu nii uudishimulikud lemmikloomad kui ka kuuse ümberkukkumise.

3 x Hanna Odras

pehmete ehete pluss on see, et need on kerged ning sobivad ka kuusehuviliste lemmikloomadega.

Jõuluks koju!

Vii mööbel Lõuna-Eesti suurimast, Jõe sisustuskeskusest jõuluhinnaga koju.

Suija rääkis, et kõige lihtsam on teha kuuseehteid piparkoogivormidega. Selleks tuleb savi näiteks pudeliga üsna õhukeseks rullida ning vormiga kujud välja vajutada. Väikse augu saab teha kõrre- või pastakaotsaga, et pärast küpsetamist sealt riputuspael läbi ajada. Savist saab teha ka kujukesi, need tahavad lihtsalt pisut pikemat aega ahjus istuda.

Meeles peab aga pidama seda, et nendesamade vormidega pärast piparkooke teha ei tasu ja enne käe küpsise järele sirutamist peab savijäägid sõrmedelt maha pesema.

Polümeersavi sobib hästi pindade katmiseks ja nii saab näiteks vanadele klassikalistele klaasist kuuseehetele soovi kor-

ral hoopis uutmoodi välimuse anda. Võimalusi on lõputult.

Savist saab päris lihtsalt teha näiteks lillemustriga rulle (internetist otsides aitab flower cane), kust saab lõigata õhukesed viilud ja kuulile kleepida. Suija näitas omatehtud kuuli, mille kaunistused olid tehtud erivärvilistest spiraali keeratud «ussikestest».

Tavalisele hoidistepurgile või tühjaks põlenud klaasist küünlaümbrisele õhukese kihina peale kleebitud savi teeb neist efektse ümbrise teeküünlale.

«Toorelt» jääb savi teiste materjalide külge üsna hästi, kuid küpsetatult kleepuvus kaob. Seega tuleb savi ümber purgi või klaaskuuli panna nii,

ui kodus aga ei olegi kuusekuule, kuid on pisut värvilist lõnga, siis saab ise kerge vaevaga värvilised pallikesed valmis teha. Täiesti ümmarguse palli heegeldamise vae­­va vähendab allpool olev õpetus.

Pall võib olla ka mitmevärviline ning sära lisamiseks saab sellele peale õmmelda pisikesi helmeid ja neist mustreid moodustada või sätendava niidigalõngaga kaunistusi peale tikkida. Üks võimalus on juba alguses helmed lõngale ajada ja töö käigus mustriks heegeldada.

Selleks peab aga arvestama, et helmeste augud peavad olema nii suured, et lõng sealt läbi mahuks, ning ette arvutama, kui palju helmeid soovitud mustri saamiseks on vaja. Hiljem saab vajaduse korral küll helmeid lisada, kuid siis tuleb selleks juba lõng katkestada.

Selliste pehmete ehete pluss on see, et need on kerged ning sobivad ka kuusehuviliste lemmikloomadega, sest ei purune ega kolise põrandale kukkudes.

Kui kukkumisohtu aga ei ole ning sära ja sätendus eriti mokkamööda, siis võiks vaadata lihvitud klaashelmeste poole.

Lihtsam variant on need samade heegeldatud pallikeste peale õmmelda, aga kui näpuosavust ja huvi on, siis leiab internetist kümneid õpetusi ja jooniseid, kuidas valguse käes sillerdavaid ehteid teha või neidsamu vanu kuusekuule põnevamaks muuta.

Kindlasti peab arvestama aga ka seda, et suur hulk helmeid teeb ehte raskeks, ja vastavalt sellele valima piisavalt tugeva riputusaasa.

Elina Randoja

Heegeldatud jõuluehe (läbimõõt 7–8 cm)

Sõbra 58 | www.joekeskus.ee

• Vaja läheb (pilt 1) u 20 g jämedamat lõnga, vatiini, seemnehelmeid suuruses 8/0 või 6/0, klaaspärleid suuruses 4–6 mm, niiti, heegelnõela, sukanõela, nõela ja kääre.

• Palli heegeldamiseks loo 3 ahelsilmust ja ühenda ringiks.

• 1. ring: heegelda loodud ringile 9 kinnissilmust.

• 2. ring: igasse silmusesse heegelda 2 kinnissilmust, ringi lõpuks on 18 silmust.

• 3. ring: igasse silmusesse heegelda üks kinnissilmus.

• 4.–8. ringil tuleb silmuseid kasvatada (pilt 2). Neljandal ringil heegelda enne kasvatamist 2 kinnissilmust, kolmandasse silmusesse heegelda 2 kinnissilmust. Jätka samamoodi ringi lõpuni, nii saab ringile 24 silmust. Viiendal ringil heegelda enne kasvatamist 3 kinnissilmust, kuuendal 4, seitsmendal 5 ja kaheksandal ringil 6 kinnissilmust. Kasvatamise lõpuks on ringi silmuste arv 48.

• 9.–16. ring: heegelda igasse silmusesse üks kinnissilmus.

• 17.–21. ringil tuleb silmuseid kahandada. 17. ringil heegelda enne kahandamist 6 kinnissilmust. Seejärel heegelda 7. ja 8. silmus kokku: tõmba aas läbi esimese silmuse ja tõmba ka aas läbi teise silmuse, võta lõngakeerd heegelnõelale ja tõmba lõng läbi kõigi nõelal olevate silmuste (pilt 3). Jätka samamoodi ringi lõpuni. 18. ringil heegelda enne kahandamist 5 kinnissilmust, 19. ringil 4, 20. ringil 3 ja 21. ringil 2 kinnissilmust. Kahandamise lõpuks on jäänud ringile 18 silmust. Pärast 19. ringi heegeldamist peida alguse lõngajupp ja täida pall vatiiniga (pilt 4), nii et pall oleks tugev ja hoiaks vormi. Jätka heegeldamist vastavalt juhendile. Pärast 21. ringi heegeldamist lisa vajadusel vatiini.

• 22. ring: heegelda igasse silmusesse üks kinnissilmus.

• 23. ring: kahanda ring, heegeldades aassilmus üle ühe silmuse, alustades esimesest silmusest. Ringi lõpuks on järel 9 silmust.

• Katkesta lõng u 30 cm kauguselt. Õmble sama lõngajupiga peale heegeldamist jäänud auk mõne pistega kinni. Ülejäänud lõngast moodusta riputusaas, kinnita aas sõlmega ja peida järelejäänud lõng.

• Võta nõel ning lõnga ja helmestega sobivat värvi niit ja kaunista heegeldatud pall, tikkides peale meelepäraseid helmeid (pilt 5).

1.

2.

3.

4.

5.

10 j õ u l u a e g

30. november 2012

Metsikult maitsev aastavahetus Vildes!

31. detsember kell 20.00 Seitsmekäiguline gurmeeõhtusöök ulukilihadest!

Lisainfo www.vilde.ee

I mehea j õ u l u krin g el

Kringlit peab tegema hea tujuga K

ringlitegu nõuab aega, aga kui see töö hea tuju ja hea retsepti abil ette võtta, viib tulemus keele alla.

Mõnus soe värske jõulukringel on suurepärane vaheldus piparkookidele.

See on muidugi iga toiduga nii, et kui eriti ei viitsi teha, ei ole ka tulemus vaeva väärt.

Küpsetan sageli ja ka kringleid sageli. Mulle meeldib retseptidega mängida, harva teen täpselt sama retsepti järgi, nii et alljärgnevat võiks võtta kui soovitust, nüanssidega võib igaüks ise katsetada.

Kringliteoks tuleks varuda kaks tundi, näiteks jõululaupäeva varahommikul uneajast.

Alustada tuleb taina valmistamisest. Selleks lahusta pärm käesoojas piimas (mitte kuumas, sest see tapaks pärmiseened), sega juurde suhkur, muna, kardemon, sool ja suurem osa jahust. Sõtku juurde ülejäänud jahu ja sulatatud margariin. Jahu tuleb panna nii palju, et tainas tuleb käte küljest lahti.

Kata kauss puhta rätikuga ja säti tainas kausiga sooja kohta kerkima. Umbes poole tunniga peaks tainas olema kerkinud kahekordseks.

Vahepeal võid valmistada puru. Selleks sega jahu, suhkur, kaneel ja sool, lisa külm või ja haki kõik purutaoliseks massiks.

Valmis puru pane külmkappi oma aega ootama.

Nüüd rulli tainas vähese jahuga kaetud laual umbkaudu 40 x 50 sentimeetri suuruseks ristkülikuks. Määri sellele toasoe või ja laota peale jämeda riiviga riivitud õunad, vees leotatud ja kuivaks pigistatud rosinad ja jõhvikad, purustatud mandlid, lisa kaneeli, soovi korral sukaadi ja suhkrut.

(Ahjaa, kringliteo juurde võiks endale valada pitsikese konjakit. Sortsu konjakit võiks panna ka vette, milles rosinad ja jõhvikad leos.)

Nüüd keera taigen pikemast servast alates tihedaks rulliks ja punu endale meelepäraselt kas kahest või kolmest ribast kringliks või lõika lihtsalt kääridega sälgud sisse.

Tulemus säti ahjuplaadile.

Pintselda lahtiklopitud munaga ja riputa peale puru, küpseta 200 kraadi juures 25–30 minutit.

Kuni kringel ahjus, valmista kate. Kuumuta koor ja sega hakitud šokolaadiga. Sega, kuniks šokolaad on sulanud ja kreem ühtlane. Määri jahtunud kringli peale kate ja kaunista vesivannil sulatatud valge šokolaadi triipudega.

Siinse retsepti järgi küpsetatud kringlist peaks jaguma kahekümnele inimesele, kui aga lõigata suuremad tükid, siis küm­­nele.

Merit Saaremets

7 x Merit Saaremets

KRINGEL Pärmitainas 3 dl piima 50 g presspärmi 1 muna 2 dl suhkrut 1 tl jahvatatud kardemoni 0,5 tl soola u 10 dl jahu 1,5 dl sulatatud margariini Täidis 100 g võid 2 suurt haput õuna 100 g rosinaid 50 g kuivatatud jõhvikaid (või kirsse) 1 dl purustatud kooritud mandleid 0,5 dl fariinsuhkrut 2 tl kaneeli apelsinisukaadi Pealt määrimiseks muna Puru 0,5 dl jahu 0,25 dl suhkrut 0,25 tl kaneeli pisut soola 25 g võid Katteks 150 g šokolaadi 1 dl vahukoort 50 g valget šokolaadi

jõuluaeg

30. november 2012

Jõululinn Tartu 2012 2. detsember 2012 - 6. jaanuar 2013 I advent 2.- 8.detsember

Lõika lahti, voldi kokku võta kaasa! Vaata, kus toimub ja kuhu minna!

RAEKOJA PLATSIL P 2.12 16.00 I advendiküünla süütamine: Tervitused.

Meeleolu loovad mudilaskoorid.

16.30 Päkapikkude rongkäik töötubadesse 17.30 avaneb esimene pilt Raekoja advendikalendris.

Arlekiiniga kunstimuuseumisse, et kuulata "avatud pildi" lugu 18-20.30 valgusmäng majaseintel igal täistunnil K 5.12 10.00 Lasteaiad toovad linna oma jõulusoovid.

Näituse avamine südalinna äride akendel 7. - 8.12 18.00 - 20.30 igal täistunnil valgusmäng majaseintel KONTSERDID P 2.12 17.00 XVIII Tartu ja Tartumaa Naiskooride Laulupäev Peetri kirikus* 19.00 Eesti Kontsert - Kuldne klassika Vanemuise kontserdimaja * 19.00 Johansonide kontsert "Külm" Tartu Uues Teatris * T 4.12 19.00 Pille Lille Muusikute Fond esitleb: kontsert „Jõuluootus“ Pauluse kirikus* N 6.12 18.00 Tampere Muusikaakadeemia magistrantide kontsert Elleri saalis 19.00 Miina Härma Gümnaasiumi kooride ja vilistlaste ühine advendikontsert Tartu Ülikooli aulas* 19.00 Tanel Padar ja Kaunas Bigband „Frank Sinatra show“ Vanemuise Kontserdimajas* R 7.12 19.00 Jaan Tätte ja ansambel Udupasun heategevuskontsert „Äratund“ Peetri kirikus * 19.00 Eesti Kontsert - Eliitkontserdid V Tartu ülikooli aulas* 19.00 Eesti Rahvusmeeskoori kontsert Galina Grigorjeva 50. juubelile pühendatud autoriõhtu Jaani kirikus* L 8.12 18.00 Kandleansambel Kanneller, kaastegev ansambel Una Corda Tartu Linnamuuseumis 2.-22.12 Jõulumuusika festival Elleri muusikakoolis LAADAD RL 7.-8.12 JÕULULAAT 2012 Tartu Näituste messikeskuses L 8.12 11.00-15.00 heategevuslik advendilaat Katoliku Koolis 10.00-16.00 Waldorfgümnaasiumi jõululaat: kaubaletid, töötoad, meelelahutus, kohvikud.

11-17 disaini- ja kunstiturg „Kellawärk“ Loomemajanduskeskuses: disainiturg, kunstiturg, töötoad ja esinejad.

II advent 9.-15. detsember RAEKOJA PLATSIL P 9.12 16.00 II advendiküünla süütamine:Tervitused.

Meeleolu loovad Rahvamuusikakooli muusikud 16.30 Päkapikkude rongkäik töötubadesse 17.30 avaneb pilt Raekoja advendikalendris.

Arlekiiniga kunstimuuseumisse 18-20.30 valgusmäng majaseintel igal täistunnil R 14.12 17.30 avaneb pilt Raekoja advendikalendris.

Arlekiiniga kunstimuuseumisse 18-20.30 valgusmäng majaseintel igal täistunnil L 15.12 11.00 Jõululaat 13.00 IV Tartu Talvine Tantsupidu 17.30 avaneb pilt Raekoja advendikalendris.

Arlekiiniga kunstimuuseumisse 18-20.30 valgusmäng majaseintel igal täistunnil KONTSERDID P 9.12 17.00 TÜ Akadeemilise Naiskoori vilistlaskoori ja EMS Tartu meeskoori kontsert „Helgus“ Salemi kirikus 17.00 Elleri kooli advendikontsert Jaani kirikus www.tmk.ee E 10.12 19.00 Tartu Ülikooli Sümfooniaorkestri advendikontsert TÜ aulas T 11.12 19.00 Eesti Kontsert- Ethel Caffie-Austin Singers (USA) Vanemuise kontserdimajas* K 12.12 18.00 Jõululaulude õhtu Peetri kirikus, vaba annetus

*märgitud sündmused piletiga

25% 2 5% 5 % Selle flaieriga Eesti Kontserdi kontsertidele pilet 25% soodsam

N 13.12 19.00 Eesti Kontsert - KontsertJazz Vanemuise kontserdimajas* N 13.12 19.00 Tornimuusika: InBoil ja Marju Künnapuu Jaani kiriku tornis* R.14.12 19.00 Tartu Hansa segakoori ja Meriko segakoori kontsert “Ootuse aeg” Peetri kirikus, vaba annetus 19.00 TÜ Akadeemilise Naiskoori ja Tartu Akadeemilise Meeskoori jõulukontsert "Tähetütred, pilvepoisid" Pauluse kirikus 19.00 Forseliuse Seltsi segakoori ja A. Le Coq kammerkoori kontsert Tartu Salemi kirikus 19.00 Jäljed – Tõnis Mäe ja Maire Eliste laululaste jõulukontsert Jaani kirikus* L 15.12 14.00 Laulustuudio Fa-diees kontsert „Jõulusoov“ Jaani kirikus 17.00 Eesti Segakooride Liidu advendikontsert Jaani kirikus LAADAD L.15.12 11.00 Jõululaat Raekoja platsil

III advent 16.-22. detsember RAEKOJA PLATSIL P 16.12 16.00 III advendiküünla süütamine: Tervitused.

Meeleolu loovad poistekoorid ja päkapikud 16.30 Päkapikkude rongkäik töötubadesse 17.30 avaneb pilt Raekoja advendikalendris.

Arlekiiniga kunstimuuseumisse 18-20 .30 valgusmäng majaseintel igal täistunnil R 21.12 17.30 avaneb pilt Raekoja advendikalendris.

Arlekiiniga kunstimuuseumisse 18-20.30 valgusmäng majaseintel igal täistunnil 18.15 Tuleetendus 18.20 1909 tulemeetrit ERMi 19.00 Etendus ja kontsert Raadil L 22.12 17.30 avaneb pilt Raekoja advendikalendris.

Arlekiiniga kunstimuuseumisse 18-20.30 valgusmäng majaseintel igal täistunnil KONTSERDID P 16.12 17.00 Kauneimad jõululaulud - suur jõululaulude ühislaulmine eesti ja soome keeles. Jaani kirikus 19.00 Ivo Linna, Ott Lepland ja Noorkuu jõuluturneel Vanemuise kontserdimajas * T 18.12 18.00 Tartu laste ja noorte vokaalsolistide ja ansamblite advendikontsert Jaani kirikus 19.00 Eesti Kontsert - Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tallinna Kammerorkester Vanemuise kontserdimajas* 19.00 Forseliuse segakoori jõulukontsert Katoliku kirikus K 19.12 19.00 TÜ kammerkoori jõulukontsert Katoliku kirikus 19.00 Eesti Kontsert - Jõulukellad - Helen Lokuta, Riivo Kallasmaa, löökpilliansambel PaukenfEst Jaani kirikus* 19.00 Tõnis Mägi "Talveöö" Peetri kirikus* N 20.12 18.00 Tartu Waldorfgümnaasiumi jõulukontsert Salemi kirikus 19.00 Arsise Kellade Kooli kontsertansamblite jõulukontsert Peetri kirikus* R 21.12 19.00 Maria Leppoja (sopran) ja Nikolai Gladskihh'i (kontratenor) kontsert Salemi kirikus* L 22.12 18.00 Vanemuise sümfooniaorkestri, ooperikoori ja Tartu Noortekoori advendikontsert Jaani kirikus 19.00 Annely Peebo, Dave Benton ja ETV Lastekoor jõuluturneel Vanemuise kontserdimajas*

11

12 j õ u l u a e g

30. november 2012

Jõululinn Tartu 2012 IV advent ja jõuluaeg alates 23.detsembrist RAEKOJA PLATSIL P 23.12 16.00 IV advendiküünla süütamine:Tervitused.

Meeleolu loovad laulustuudio Fa-diees laululapsed 16.30 Päkapikkude rongkäik töötubadesse.

17.30 avaneb pilt Raekoja advendikalendris.

Arlekiiniga kunstimuuseumisse 18-20.30 valgusmäng majaseintel igal täistunnil E 24.12 11.00 Maitseelamuse Koja jõulusupp linnarahvale 11.45 avaneb viimane pilt Raekoja advendikalendris 12.00 Jõulurahu väljakuulutamine T 25.12 18-20.30 valgusmäng majaseintel igal täistunnil T 26.12 18-20.30 valgusmäng majaseintel igal täistunnil KONTSERDID P 23.12 19.00 Eesti Kontsert - Jõulumuusika (Eesti Rahvusmeeskoor) Vanemuise kontserdimajas* 19.00 Koit Toome, Liis Lemsalu, WAF koori kontsert "Jõuluootus" Peetri kirikus * K 26.12 19.00 Arsise kellade ansambli kontsert Jaani kirikus* N 27.12 19.00 Kontsert "Jõulud südames" (Birgit Õigemeel ja Mihkel Mattisen) Jaani kirikus* R 28.12 19.00 Jõulutähed, Maarja ja Marko Matvere Vanemuise kontserdimajas* L 29.12 15.00 Eesti Kontsert -Hortus Musicus, Collegium Musicale Tartu Jaani kirikus* P 30.12 19.00 Jääorel: ansambel Jäääär, Ulla Krigul (orel), Ann Kuut (viiul, tšello) Jaani kirikus* 11.30 Orelikontsert Esineb Edoardo Narbona (Itaalia) E 31.12 17.00 Hennessy aastalõpukontsert Vanemuise kontserdimajas* JÕULUPROGRAMMID JA TÖÖTOAD 5. - 18.12 Hooliv Jõulumaa Lillemäel. Info www.lille.tartu.ee Jaani kirikus 30.11 ja 14.12 10.00 advendiaja lastepooltund Jaani kirikus.

Registreerimine triin.kapp@ut.ee Linnamuuseumis 7.–21. 12 programmis „Kevadised jõulud". O. Lutsu majamuuseumis (Riia 38).

Info, tellimine tel 7461030 või e-post: liivi@oluts.tartu.ee 11.–13. 12 Jõuluetendus „Päkapikud“ Laulupeomuuseumis (Jaama 14). Info ja tellimine tel 7 461 021, 53 014 821 või e-post: katrin.valja@katarina.ee 17.–20. 12 programm “Päkapikkudega jõule otsima“ Tartu Linnamuuseumis (Narva mnt 23).

Info ja tellimine tel 746 1919 või e-post: keiu.telve@katarina.ee 1.-23. 12 Muuseumitund "Jõulud linnakodaniku kodus"19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseumis (Jaani 16).

Info tel 7361545, 55642066 või e-post: linnakodanik@katarina.ee Eesti Rahvapärimuse Koolis - Pärimusõpe täiskasvanutele "Jõuluks valmis ehk...".

- Folkloorne programm lastele "Jõulumäng”.

- Eriline meisterdamise programm „Jõuluaja meistrituba”.

- Jõulumängude programm „Jõulusoku külaskäik”.

- Jõuluõhtu täiskasvanutele "Teistmoodi jõulud".

- Jõulukombestiku loeng-seminar kooliõpilastele „Jõuluhommik”.

Eelregistreerimine ja lisainfo terjepu@gmail.com, tel 56 492 650 Täpsem info www.parimuskool.ee/joulud.html Kõikide programmide puhul tuleme külla!

Eesti Rahvamuuseumis 5.-20.12 programm „Nii need pühad tuppa toodi…“ ERMi näitusemajas, tellimine: tel 7350455, info:giidid@erm.ee 5.-20.12 “Häid jõulupühi!“ - telegramm pühadeks. ERMi Postimuuseumis, tellimine: tel 7311450, e-post: eve.aab@erm.ee; ave.kikas@erm;giidid@erm.ee

Korraldaja Tiigi Seltsimaja Toetajad: UPM –Kymmene Otepää AS

Antoniuse õuel Telli programm „Kuidas komm sussi sisse saab?“ 7.12, 11.12, 12.12, 18.12 ja 19.12 Info, tellimine tel 55622919 või e-post: andres.kiis@khk.ee Igal advendipühapäeval 12.00-16.00 jõuluvana postkast ja jõuluvana, sepaköök, tegevused lastele.

Maitseelamuse Kojas Igal advendipühapäeval 12.00-16.00 Maitseelamuse Koja esivanemate köök sepikojas (ääsil tehtud pannkoogid ja muu maitsev). Õpitoad, kuhu vajalik registreerimine maitseelamuse.koda@gmail.com või 53934648 2.12 12.00 pulgakoogi õpituba; 9.12 12.00 piparkoogitaigna ja piparkookide valmistamise õpituba; 16.12 12.00 verivorsti ja verikäki valmistamise õpituba Tartu Rahvaülikoolis 1.-8.12 Niidigraafika 1.-15.12 Isetehtud raamat-scrapbooking 10.12 Jõulumonotüüpia 12.12 Peegli kaunistamine 12.12 Advendiküünalde valmistamine 15.12 Glütseriinseebi valmistamine www.rahvaylikool.ee/kursus/4/221/joulukojad Mänguasjamuuseumis Programmid „Kes elab metsa sees?“ , Metsapäkapikkude elust“, „Erilised jõulukingid“, Info ja registreerimine tel 736 1554 või ave.viirma@mm.ee Jõulupeod lastestuudios “Pidu! Pidu! Pidu!! Info ja broneerimine tel 7461064 või kai@teatrikodu.ee Jõulupeod mängutoas Info ja broneerimine tel 7361554 või ave.viirma@mm.ee 17.12 Muinasjutuhommik koos Piret Pääriga „Kingituste aeg“. Registreerimine ja piletite müük tel 7461060 või kai@teatrikodu.ee 28.12 12-15 Perepäev „Maiasmokkade magus päev“ Eelregistreerimine kai@teatrikodu.ee või tel 7461 064, info www.mm.ee NÄITUSED Tartu Kunstimuuseumis I korrusel näitus „Talvevalgus“, valik talveteemalistest töödest eesti kunstis.

Detailid sama näituse maalidest kaunistavad Raekoja advendikalendri aknaid ja viltuse maja fassaadi.

II ja III korrusel Endel Kõksi looming „Vapruse, vabaduse ja rõõmuga!“ Maali töötoad ja muuseumitund „Talvemuinasjutt“; info ja tellimine reeli_k@hotmail.com või tel 7441080, www.tartmus.ee alates 5.12 Aknanäitus „Lasteaialaste jõulusoovid“ südalinna vaateakendel alates 10.12 Näitus "UUSNURK. Tuleviku vormide sõnastus" Kaarsillal 10.12-2012-06.01.2013 Jõulukujunduse ideekonkursi näitus Raekoja infopunktis momote.us/tartu Garage48 raames tehtud projekt Momote (momote.us) teeb linnarahvale kingituse.

Koostöös Netiraadioga (netiraadio.ee) toome raekoja platsile Eesti jõulumuusika.

Kuuse juures saad oma nutika taskutelefoniga tellida nimekirjast enda lemmiku.

Iga päev 12.00-22.00 Suure kuuse all jõulumuusika jukebox.

Valgusmängud hoonete seintel Alates esimesest advendist valgusmängud Raekoja platsi hoonetel ja Rüütli tänavas. Reede, laupäeva ja pühapäeva õhtuti 18.00- 20.30 igal täistunnil, kestus ca 10-15 minutit. Uus advendinädal toob valgusmängudesse uue mustri!

Raekoja adevendikalendris avaneb detsembrikuu igal õhtul kell 17.30 ühes aknas detail pildist, mis on eksponeeritud näitusel „Talvevalgus“.

2.–24. detsembrini saab pärast pidulikku jõuluakna avamist minna koos Arlekiiniga üle Raekoja platsi kunstimuuseumi näitusele, et vaadata teost tervikuna ning kuulata selle pildi lugu (tasuta).

Jõulumenüüd alates 2. detsembrist järgmistes toitlustuskohtades: Moka, Entri, Dorpat, Vilde, Atlantis ja Suudlevad Tudengid.