Jõuluosuti, detsember 2020

AJAKIRI TEADLIKULE TARBIJALE

d u l u Jo

JÕULUVANA

KINGITUS

UNI

Kuidas sattus Lapi jõuluvana korraks Eestisse?

Loe lk 4–6

Mida kinkida lapsele, mida lemmikloomale?

Loe lk 7–9

Miks me kipume talvel olema unisemad?

Loe lk 14–15

Detsember 2020

reklaam

Aeg va.. ljaspool aega...

Kingi kuninglik puhkus lossispaas WagenkĂźll.

Kinkekaart alates*

Unistuste ja soovide kaart K I N K E K A A RT

Mßßgil siin: www.wagenkull.ee/pood/ Kinkekaart kehtib kasutamiseks ßhe aasta.

INFO: tel.: +372 766 6390 | info@wagenkull.ee

Väärt kingitus perele, sþpradele, kolleegidele ja koostÜÜpartneritele – puhkus Vþrumaa looduse ja ilusa männimetsa keskel!

â‚Ź

Osta sobiva väärtusega kinkekaart meie kodulehelt www.kubija.ee Kinkekaardi kehtivusaeg on ostukuupäevast 6 kuud. * Pakettide hinnad alates 49 ₏/inimene.

Kinkekaardi tingimused ja meie pakettide valiku leiad meie kodulehelt.

WagenkĂźll Hotell OĂœ Taagepera kĂźla, TĂľrva vald, 68502 Valgamaa www.wagenkull.ee | www.facebook.com/wagenkull

2

Väljaande koostaja: Siiri Erala, Pärnu Postimehe peatoimetaja, siiri.erala@parnupostimees.ee

Keeletoimetaja: Tiina Vabson, tiina.vabson@postimeesgrupp.ee

Ajakirja Osuti toimetus ei v­ astuta reklaamide sisu eest.

Reklaamitoimetaja: Heli Bernhardt, heli.bernhardt@postimeesgrupp.ee

KĂźljendaja: Andres Didrik, andres.didrik@postimeesgrupp.ee

Väljaandja AS Postimees Grupp

Detsember 2020

TrĂźkk AS Kroonpress AutoriĂľigused AS Postimees Grupp, 2020

mõte pakkimine, päkapikkude salapära, puu valimine, ehtimine. Olen viimastel aastatel sattunud piparkookide lõksugi. Ei, ma ei söö neid ohjeldamatult, aga mulle meeldib ära proovida kõik kaubanduses saadaolevad taignad. Huvitav on netis lehitseda pilte piparkookide kaunistamisvõimalustest.

Jah, koroonakriisi tõttu ei ole ilmselt mõistlik mööda poode rallida ja suure tõenäosusega ei peeta suuri jõululaatasid, mis mind samuti on viimastel aastatel paelunud. Ja seda, kas jõulutaat julgeb tuppa astuda, ei tea. Ometi tundub mulle, et suuremat ja nauditavamat osa pühadest pärgviirus ei mõjuta. Mingi ebakindlusega tuleb tänavusi pühadeplaane tehes arvestada, kuid pidamata jõulud ei jää.

Jagame seekordse Osuti lehekülgedel teiega lugusid sellest, kuidas elab üks päris jõuluvana, vahva fantaasialugu pajatab aga hoopis pensioni­põlve pidava taadi päevadest. Lisaks leiate ideid, mida talvepuhkuse ajal perega ette võtta ning pisut piilume ajalukkugi: millised olid jõulukombed aastaid tagasi. Meeleolukas lugemine on külaskäik piparkoogitehasesse ning mõtteainet annab jutuajamine unespetsialistiga – kuivõrd erineb talveuni suvisest ööajast. Meie toimetus ei unustanud lemmikloomigi: uurisime loomaomanikelt, kas ja mida nad oma parimatele sõpradele kingivad. Küsitluse teevad eriti vahvaks fotod peremeestest ja lemmikutest.

Mul jääb üle soovida teile mõnusat lugemist.

Võtke suurim savikruus köögiriiulilt, valage tass triiki auravat teed või aromaatset kohvi täis ning nautige võimalust heita pilk jõulutaatide maailma, jääst ja lumest spordiradadele ning erinevate perede puhkusekogemustesse.

Jõulud tulevad, mis sest, et pisut teisiti!

Jõulud ära ei jää

”

Mingi ebakindlusega tuleb tänavusi pühadeplaane tehes arvestada, kuid pidamata jõulud ei jää.

SIIRI ERALA

M

inu kuueaastane poeg küsis paari nädala eest lasteaiast naastes murelikul ilmel: “Emme, kas sel aastal jõuluvana tuleb?” Vastasin esmase hooga, et muidugi tuleb. “Aga koroona on ju,” teatas poeg seepeale tõsiselt. Jäin

mõttesse ja pakkusin siis, et ehk ikka tuleb, aga kannab maski.

Sotsiaalminister Tanel Kiik laitis novembris ühel järjekordsetest koroonapressikonverentsidest maha jõulukinkide tegemise. Kingiralli olevat rumalus. Kauplustest tuleb eemale

hoida ja jõulukingid on pahn. See ei ole nüüd otsene tsitaat, kuid mõte sai edasi antud. Küll aga kiitis minister heaks pereti koosolemise.

Jõuluvanad jutuks ei tulnud.

Mulle meeldivad jõulud, eriti ettevalmistused pühadeks. Kaartide meisterdamine,

Siiri Erala, toimetaja

REKLAAM

www.oma.care oma.care Detsember 2020

3

intervjuu

Jõulukülas on jõuluhõngu tunda 365 päeva aastas. Mõned kingitusedki on juba jõulumehele ülevaatamiseks toodud.

FOTO: SANTACLAUSOFFICE.COM

Lapi jõuluvana: hobune, eleva koht ülikoolis troonivad laste s Kadrin Karner

R

äägin teile ühe tõestisündinud loo.

Elas kord üks mees, kel oli kolm tütart.

Kõige vanem neist oli juba alustanud kooliteed. Ühel päeval kutsus mees oma vanima tütre enda juurde ja ütles: “Tead, mis puutub sellesse jõuluvana värki. Ma ütlen sulle ausalt ja ilma keerutamata ära … jõuluvana pole tegelikult olemas.”

Tütar oli küll üllatunud, aga mõistis, mis isa talle rääkis. Mõne aja möödudes üüris nende kodu lähedal endale korteri üks vanem valkjashalli habemega mees Soomest Lapimaalt.

Kolme tütre isa sai vanema mehega tuttavaks ja nad rääkisid teineteisele, millised tegemised kummagi päevi täidavad. Tuli välja, et valkjashalli habemega mees Lapimaalt ei olnud keegi muu, kui korraks Eestisse põiganud jõuluvana isiklikult.

Ei jäänudki kolme tütre isal muud üle, kui kutsuda uuesti kohale oma vanim tütar ja öelda talle: ”Kallis tütar, ma küll ütlesin sulle hiljuti, et jõuluvana pole olemas, aga ma eksisin rängalt.

Saa tuttavaks jõuluvanaga. Ta peatub lühiajaliselt meie naabermajas.”

Praegu on jõuluvana taas Põhja-Soomes oma kodus jõulukülas ja teda külastavad iga päev paljud lapsed. Osutil õnnestus jõulutaat vahe-

4

Detsember 2020

tult enne kodumaale naasmist kohvile kutsuda, et rääkida Aasia tüdrukute lemmikkingitusest, Põhja-Soome lumistel aladel elavatest põhjapõdrakarjadest, küsida, kas päkapikud on ikka päriselt olemas ja selgitada välja jõuluvana lemmikspordiala. Intervjuu jõuluvanaga toimus eesti keeles.

Jõuluvana, sina tead ja tunned päkapikke.

Millised nad on?

Päkapikud elavad väga vanaks ja teevad päkapikutööd terve elu. Neid on väga erinevaid. On väga suured, on väga väikesed, teised jälle on pikad, mõned ümaramad. Päkapikkude seas on nii poisse kui tüdrukuid, nooremaid ja vanemaid ja neil on ka maagilised võimed. Nad näevad igale poole.

Eriti viisakad on vanemad päkapikud, kellel on veel ka vanusega lisandunud elukogemus. Ka mina küsin neilt tihti nõu. Kuna nad on näinud nii palju lapsi üle kogu maailma, teavad nad isegi rohkem kui mina.

Kõik päkapikud tulevad minu juurde jõulukülla tagasi pärast jõule. Aga kuni 6.–7. jaanuarini jälgivad nad kõiki lapsi. Ja siinkohal peame meeles pidama, et jõuluvana jaoks on lapsed kõik alla sajaaastased. Kui sa oled enam kui sada aastat vana, siis sa oled täiskasvanud inimene.

Kuidas saavad päkapikud tuppa lastele kinke tooma?

Tihti arvatakse, et päkapikud tulevad aknast.

Tegelikult nii ei ole. Mõnikord tulevad nad hoopis uksest. Näiteks, kui ema tuleb mitme toidukotiga tuppa, siis päkapikud tulevad nende

”

Kas sa kordad neid keeli iga päev või on need sulle juba pähe jäänud?

Mitmes keeles jõuluvana lastega räägib?

Võib-olla kui kaks nädalat pole keegi mõnest riigist minu juures käinud, siis esimesed 15 sekundit on selline aeg, kui minu keeleoskus alles käivitub. Kui see “arvuti” peas tööle läheb, siis hakkab sõnu tulema. Aga need keeled jäävad meelde, kui iga päev on mitusada, parimal päeval mitu tuhat inimest jõulukülas käimas.

Siis ju muud ei teegi, kui räägid.

Minu meelest on hästi huvitav see, et inimesed tahavad mulle oma keeles midagi õpetada.

Näiteks giidid, kes tulevad igal aastal minu juurde, õpetavad alati mulle midagi uut. See on kõige parem õppimise viis.

Natuke oskan ma kõiki maailma keeli, aga kui neid pidevalt ei kasuta, vat siis nad ei püsi mul meeles kogu aeg.

Kas lapsed soovivad aasta-aastalt arvuliselt rohkem kingitusi?

Tihti arvatakse, et päkapikud tulevad aknast. Tegelikult nii ei ole.

kottide varjus uksest sisse nii kiirelt ja kavalalt, et keegi neid ei märkagi.

Aga milliseid keeli sa rohkem kasutad?

Kõige rohkem on inglise keelt ja siis on soome keel. Aga ka eesti keelt. Eestlasi käib meil Lapimaal väga palju. Ma räägin päris palju näiteks hollandi ja flaami keeles, mida kõnelevad nii hollandlased kui ka Belgia põhjaosas elavad belglased.

Saksa keelt kasutan pea iga päev. Saksa keelt räägivad ju lisaks sakslastele ka osa šveitslasi ja austerlasi. Aga ka vanemad inimesed Poolas, Tšehhis, Ungaris. Rootsi keelt räägin muidugi, see on ju üks Soome riigikeeltest. Natukene itaalia ja prantsuse keelt.

Ma mäletan umbes 25–30 keeles, kuidas öelda “Tere päevast!”, “Nägemist!” ja “Aitäh!” või “Häid jõule!”.

Tänapäeval tõesti ei piisa enam lastele ühest asjast nagu vanasti. Olen lastelt kirja asemel ka n-ö raamatuid saanud, kus on oma 200 asja ära toodud, mis kõik jõuluvana võiks tuua. Aga minu küsimus on, kas sa oled nii tubli poiss või tüdruk olnud, et sa kõik need asjad saama peaksid? Alati ei ole laps nii hea olnud.

Laste kingisoovid olenevad palju ka sellest, kust laps pärit on. Näiteks Põhja-Ameerika lapsed küsivad palju just nimelt asju. Aga kui ma kohtun Aasia lastega, siis nemad paluvad jõuluvanal tuua palju tervist kogu perele, head kohta ülikoolis või häid hindeid koolitunnistusel.

Ja need kingitused ei ole ainult neile endale, vaid kogu perele ja vanavanematele, kellele soovitakse tubli laps olla.

Peame mäletama, et meie maailmas elab palju

intervjuu Kas jõuluvana oskab põhjapõtrade saani juhtida?

Minul on selline abimees põhjapõtrade seas, keda soome keeles kutsutakse Petteri Punakuono, inglise keeles Rudolf the Red Nosed Reindeer (tõlkes Rudolf Punanina). Ma isegi ei tea, kas teil eesti keeles on tema jaoks eraldi nimi, aga tema teab, kuhu peab minema ja viib mind ka sinna. Mina ütlen tihti Rudolfile, et mina töötan tema jaoks, mitte teistpidi. Rudolf on boss.

Millised loomad põhjapõdrad sinu meelest on?

Põhjapõdrad on väga iseseisvad loomad ja Lapimaal on meil väga palju põhjapõtrasid. Soome Lapis elab rohkem põhjapõtrasid kui inimesi.

Meil on umbes 250 000 põhjapõtra ja üle 100 000 inimese.

Ehk pigem kohtad seal põhjapõtra kui inimest?

Jaa, pigem näed põhjapõtra.

Põhjapõdrad armastavad väga suve, sest siis on neil söögivalik nagu Rootsi lauas. Talvel muidugi seda pole ja nad peavad ise söögi lume alt välja kaevama. Meil võib lund olla kohati 1,5 meetrit. Kodustatud põhjapõtradele muidugi antakse süüa ja nemad ei pea seda ise lume alt välja kaevama.

Põhjapõtrasid elab mitmel pool maailmas.

Mitte ainult Põhjamaades, vaid ka Kanadas, aga olenevalt nende elupaigast on nende nägu veidi erinev. Sellest, kui palju on nende kodumaal lund, sõltub ka nende jalgade pikkus.

Kas põhjapõdrad on sõbralikud loomad?

FOTO: TAIRO LUTTER, POSTIMEES

ant ja soovide tipus inimesi hulga askeetlikemas tingimustes kui meie ja siis kaalubki Lõuna-Aafrika lapse jaoks tervis kingisoovina üles kellelegi teisele kõige olulisemaks osutuva telekamängu.

Mis on kõige kummalisemad asjad, mida eri vanuses lapsed jõuluvanalt kingituseks küsivad?

Meelde on jäänud just noored Aasia tüdrukud.

Nemad küsivad kingituseks poissi. Ja seda on olnud nüüd juba mitu aastat, et küsitaksegi kallimat.

Aga mis sa vastad siis neile Aasia tüdrukutele?

Siis ma küsin tüdrukute käest, et kas sa oled kindel, et tahad, et mina toon sulle kallima? Sina ei saa ju siis ise teda valida?

Ja pea meeles, kui see on kingitus, siis seda tagasi anda ei saa, mis tähendab, et sa oled selle kingituse või sõbraga alatiseks seotud. Kas oled kindel, et sa just sellist kingitust tahad? Aga ma võin sulle anda nõu, et iga nurga tagant võib leida enda jaoks kellegi. Mitu korda on mulle

”

Meelde on jäänud noored Aasia tüdrukud.

Nemad küsivad kingituseks poissi.

selle peale öeldud, et hästi, ma vaatan siis iga nurga taha.

Tihti olemegi saanud kaubale, et ma parem toon talle selle ükssarviku kaisuka või midagi muud, mida ta soovib, sest nii on ikka parem.

Mida veel kingiks soovitakse?

Mitte enam nii noored lapsed küsivad häid hindeid. Tunnistusele. Aga siis ma ütlen, et kallis laps, sellega on üks väike probleem. Kui sa ei oska midagi piisavalt hästi, siis mina ei või ju anda sulle hindeks viit. Selle pead sa ikka ise välja teenima, aga ma võin anda sulle nõu. Tee nii hästi, kui oskad ja ma olen täiesti kindel, et sa saad täpselt sellise numbri, nagu sa tahad.

Kas küsitakse ka õde või venda endale?

On ka väikest õde või venda küsitud. Siis ma tavaliselt vaatan emale otsa, et kas on lootust.

Mitu korda on küsitud ka lemmiklooma – kassi või koera, vahel ka hobust.

Kõik kindlasti ei ole, eriti kui nad elavad metsas ja ei näe palju inimesi. Need, kellega meie iga päev töötame, nemad on loomulikult inimesega harjunud ja sõbralikud. Aga kas sa tead, et igal põhjapõdral on omanik. Nemad ei ole metsloomad nagu põdrad või kitsed. Ja seda, kes põhjapõdra omanik, näeb looma kõrva järgi.

REKLAAM

Nr 1 käsitöösalv Eestis!

Salvid puhtast Eestimaa loodusest!

• valmistatud vaid tervetest ja elujõulistest Põlvamaal kasvanud taimedest, mis tagab kõrge aktiivainete osakaalu ja toodete efektiivsuse • 100% looduslikud TULE VALI OMALE • toimivad kiirelt VÕI JÕULUKINGIKS • mugav ja lihtne kasutada SOBIV SALV • 20 aastat kogemusi meie E-POES www.irjasalvid.ee

Imesalv

• universaalne kogu pere salv • aitab leevendada külmetusnähte • hooldab põletikulist ja probleemset nahka • kasutada liigeseprobleemide korral

või EDASIMÜÜJATE juures kõikides Maarahva poodides üle Eesti, Taluturul (Tartus, Tallinnas, Pärnus), Eliksiiris, Saarte Sahvris (Saaremaal), Tillu kohvikus (Põlvas) jt

Hobust on ka küsitud?

Oi, on, on. Elevanti on ka küsitud. Kõike on.

Aga siinkohal ma ei tohi midagi lubada. Siis ma ütlen, et räägime nüüd kogu perega, sest see loom on kingitus kogu perele. Ega keegi ei ole looma vastu allergiline? Ja kas lapsed saavad aru, et kui peres on näiteks koer, siis tuleb teda iga päev vähemalt kolm korda õue jalutama viia. Kes on teie peres see, kes seda teeb? Ja ärge unustage, seda on vaja teha iga päev. Ei saa nii, et täna ma ei taha. Koer tahab veel ka süüa saada ja viiest minutist mängimisest päevas temale ei piisa.

www.irjasalvid.ee • tel 528 3210 • irjasalvid@gmail.com Detsember 2020

5

intervjuu

”

Seda, kes põhjapõdra omanik, näeb looma kõrva järgi.

meil tavaliselt Soomes laual ei ole. Veel on meil porgandist ja riisist tehtud ahjuvorm.

Vahel tehakse seda vormi ka kartulist, maksast, kaalikast. Need vormiroad on meil väga traditsioonilised.

Kas Soomes on mõni kindel jõulumagustoit ka?

Jõuluvana jäi rahule lühikese reisiga Eestisse. Kõik jõuluettevalmistused kulgevad tema sõnutsi kenasti ja ka lapsed peavad end viisakalt üleval.

FOTO: TAIRO LUTTER, POSTIMEES

Iga omanik on teinud looma kõrvale omalaadse märgi.

Põhjapõtrade poegadel, kes igal aastal sünnivad, ei ole märki kõrvas. Aga omanikud jagavad ka lapsed ära. Nad võtavad kaasa karja liidrid ja ülejäänud, ka väikesed tulevad oma emadele järgi. Nii saamegi teada, kui palju põhjapõtrasid juurde tulnud on ja kellele millised loomad kuuluvad.

Milline on jõuluvana lemmikraamat?

Vahetades teemat ja rääkides jälle sinust.

Kas jõuluvana teeb sporti ja milline on sinu lemmikspordiala?

Kas jõuluvanal on oma jõulumemm või naine?

No natuke ikka. Ma olen proovinud ära kõik spordialad, kuid mul ei ole spordi tegemiseks palju aega. Aga mulle meeldib metsas käia ja rääkida loomadega ja nautida ilusaid vaateid.

Ja lihtsalt olla.

REKLAAM

6

Detsember 2020

Mul on mitu lemmikraamatut, aga enam-vähem kõik lemmikraamatud on jõuludest. Igal aastal tuleb ju sel teemal mitu uut raamatut juurde ka.

Mulle meeldib lugeda. Lugemine on ka lastele väga kasulik.

Eriti meeldib mulle lugeda suvel, kui päevad on pikemad – kui üks päev kestab kolm kuud, on palju valgust ja aega lugeda.

On. Joulumuori. Kui ma kingitusi jagamast koju saabun, siis minu naine on teinud päkapikkudele ja minule süüa ning istume kõik koos suuresuure laua äärde ja peame oma jõule. Laud on kaetud traditsiooniliste Soome roogadega.

Meil on kindlasti laual jõulusink, aga mulle meeldivad ka eestimaised verivorstid, mida

Meie jõulumagustoit on selline lahtise piruka moodi, kus keskel on moos. Aga meil on ka veel teine, päris piruka moodi magustoit, mida täidetakse kuivatatud ploomide või ploomimoosiga.

Siis on meil riisipuder, kuhu pannakse sisse kuivatatud aprikoose, ploome, pirne, rosinaid ja seda sööme me jõululaupäeval lõunasöögiks koos kisselliga. Õhtul siis on rikkalik laud, nagu enne rääkisime.

Sama pikk laud on ka esimesel ja teisel pühal, kui lauale tuuakse ka palju kala – õrnsoolalõhet, siiga ja kalamarja.

Kuidas on mõjutanud koroonaviirus jõuluküla tegemisi?

Jõuluvana küla on alati avatud 365 päeva aastas ja seda juba 30 aastat. Sel aastal tulnud pandeemia pani üle mitmekümne aasta avatud olnud küla kolmeks kuuks täiesti kinni, aga sotsiaalmeedias olime iga päev olemas. Nii YouTube'is kui Facebookis ja iga päev vaatas meid mitu gruppi lapsi üle maailma. Parimal päeval vaatasid meid lapsed 42 riigist.

Kõige kaugemad riigid, kust meid sotsiaalmeedia abil jälgiti olid Lõuna-Aafrika Vabariik, Lõuna-Ameerikas asuv Nicaragua, Austraalia, Uus-Meremaa.

Juulikuust alates on jõuluvana küla jälle

avatud iga päev. Sama palju lapsi meie juures käia ei saa, sest reisimine ei ole taastunud, aga näiteks eestlasi on väga palju käinud. Nii neid, kes elavad Soomes, kuid tihti võetakse ka oma sugulased Eestist kaasa.

Lõpetuseks loeb jõuluvana sõnad peale nii suurematele kui väiksematele lastele ja ütleb, et hea laps ei pea olema mitte ainult detsembris, vaid ikka kogu aasta. Kui jõuluvanalt küsida, millise elufilosoofia järgi tema elab ja teistel elada soovitaks, siis ütleb jõuluvana, et meil Soomes on selline ütlemine – tee teisele seda, mida sa soovid, et sulle tehtaks. “See kehtib kõikide inimeste ja tegude puhul, olenemata sellest, kus sa elad.”

LÜHIKESTE VASTUSTE VOOR Mitu päkapikku sind abistab?

(Loendab sõrmedel) Üks, kaks, kolm … väga palju.

Miks on jõuluvana habe hall?

Vanal mehel läheb ikka habe valgeks või halliks.

Kui vana on jõuluvana?

Väga hea küsimus! Ma ei tea. Ma ei mäleta, aga kindlasti väga-väga vana.

Kui pikk on jõuluvana?

Ma olen pikem kui lühikene päkapikk ja lühem kui kuusepuu.

Kas jõuluvana sööb küpsiseid piimaga?

Oi, see on minu lemmik. Eriti just piparkoogid külma piimaga.

Mis jõuluvanale jõuluvanaks olemise juures kõige enam meeldib?

Ma arvan, et igas vanuses lastega kohtumine ja rääkimine on minu lemmik.

Miks jõuluvana mõnikord plätudega tuleb?

Kas ma tõesti olen tulnud plätudega?

Tavaliselt on mul ikka Lapi saapad jalas, sellised vahvate ülespööratud ninadega.

kingitused

Mõnd lemmikut tabab kingiuputus

PAULIINE JA ROOSI

KADI JA TSEER

TALLINN

1,5aastane korgi Tseer tunneb Kadi Partsu kinnitusel rõõmu igast mänguasjast: peaasi et saaks loopida, ära tuua või ribadeks kiskuda.

Maiuski paneb tal silma särama, aga tundliku kõhu tõttu tuleb kuivatatud sea- ja veisekõrvad ära unustada.

Kinkimiskomme pärineb Kadil lapsepõlvest. „Kui oled kogu aeg näinud, et koerad saavad kinke, tundub see loogiline. Ta on ju pereliige,” põhjendab Kadi, miks ta enda ja kolme lähedase lemmikut üllatab. Tseerilgi on lootust saada mitu pakki.

Tseer leiab jõulupakist midagi arendavat, ent täpsemaid plaane pole Kadi teinud, kuid ta püüab piirduda paarikümne euroga.

PÄRNU

Aastasel Jack Russelli terjeril Roosil on mullusest halb mälestus – jõuluvana astus talle peale –, aga õnneks leidis kuts kingipakist uue toidukausi, nii et pühad ei läinud täiesti luhta.

Tänavune tõotab tulla ilusam.

Pauliine Sutt plaanib neljajalgset pereliiget üllatada advendikalendriga. „Enne Roosit mõtlesin, et nii jabur. Kes ostab advendi­ kalendreid? Maksad viiekordset hinda. Ma võin talle niisama ka vorsti anda,” tunnistab perenaine, kellele nüüd tundub põnev aknakesi avada ja sisu koerale pakkuda.

Veel kavatseb ta Roosile kinkida nuputamismänguasja ja jõulupildistamiseks meisterdada sädeleva kikilipsu.

Ehkki Roosil pole kingituste vastu midagi, ei trumpa miski üle tema suurimat rõõmu – krõbisevate lehtede vahel hullamist. „Roosi oleks kõige õnnelikum, kui ta saaks koti lehti, iseasi, kuidas ma suudaksin selle jõuludeks organiseerida,” muigab Pauliine.

FOTO: LILLI TÖLP

FOTO: URMAS LUIK, PÄRNU POSTIMEES

FOTO: TAIRO LUTTER, POSTIMEES

Mirell Põlma

FOTO: URMAS LUIK, PÄRNU POSTIMEES

Koera- ja kassiomanikud üle Eesti ei pea paljuks teha neljajalgsetele pereliikmetele jõulukinke, ehkki, nagu mitu inimest tunnistas, loom ilmselt ei taipa, mis puhul maiustada või uut mänguasja väntsutada saab.

KRISTIINA JA MANGO PÄRNU Aastane kuldne retriiver Mango veel ei aima, et teda tabab kingilaviin. „Isegi mu sõbranna saadab välismaalt Mangole jõulukingi,” mainib Kristiina Kõrvas, kelle lähedasedki peavad kutsat meeles. Pühaderoana serveerib Kristiina tundliku kõhuga koerale pardikonservi ja kõrvitsapüreed. Kuuse alt leiab Mango paar mänguasja, millest toitu otsida ja mis takistavad sööki ahmimast, helendava palli pimedateks õhtuteks, uue pesa, poolemeetrise laiskloomakujulise tirimislelu, jõulukostüümi ja kohvipuu närimiseks. „Nii palju lahedaid asju on. Kuidas sa jätad need poodi? Ma olen selles mõttes täiuslik tarbija,” naljatab Kristiina, kel kingieelarve puudub. Enamiku kraami hangib ta e-poest, ent ühe, kassilelu meenutava flirt pole’i (pulga küljes nöör, mille otsas lelu) meisterdab ise. „See õpetab enesedistsipliini ja aitab teda väsitada,” selgitab omanik selle põhimõtet.

Perenaine pistab kingitused mitmesse pakki, et Mango saaks kaste lõhki rebida – nii pakuvad pühad topeltrõõmu.

TORMI JA MESSI

TALLINN

Kaheaastane Shetlandi lambakoer Messi on jõuluvanalt saanud eeskätt mänguasju, sest neist peab väike koer rohkem lugu kui maiustest. „Ta hakkab kohe nuuskima ja sellega mängima,” kirjeldab kooliõpilane Tormi Kruusamägi, kuidas Messi uut lelu nähes käitub.

Tormi üllataks koera vahelduse mõttes ka väikese närimiskondiga, ehkki tema meelest Messi ei teagi, mis puhul ta paki saab. „See on talle nagu tavaline päev,” arvab ta.

Tema ema Küllike Põlma plaanib Messile soetada arendava lelu või tirimismänguasja ja seejuures piirduda paarikümne euroga.

Kumbki aga ei tihka kinkimata jätta, sest Messi on ikkagi pereliige.

REKLAAM

Detsember 2020

7

MARIE HELEN JA RONDA TARTU

PÄRNU

Ivar Lepik nimetab kolmeaastast Oskarit hellikuks. Nimelt valavad peremees ja -naine ning nende lähedased selle Dalmaatsia koera iga jõul kinkidega üle. Omanikud ostavad talle tänavu tõenäoliselt pehme mänguasja või kaks, mille eluiga jääb kogemusele tuginedes ilmselt lühikeseks, ja ahvatleva lõhnaga maiuse, näiteks pulli­peenise – Ivari arvutuste kohaselt teeb see kokku 20–30 eurot.

Sarnaseid pakke on ta ennegi saanud.

Ehkki ablas Oskar tunneb suurimat naudingut söögist, ei suuda ta vastu panna ka ühelegi lelule. „Ta ikka jaurab nendega, kuni ainult kest järel,” märgib Ivar.

Oskar ei leia jõulupakist kunagi jalutus- või kaelarihma või muud praktilist, sest omanike meelest ei valmista need koerale rõõmu.

12aastane labrador Ronda on perenaiselt Marie Helen Ottilt saanud jõulukinke pool elu, ehkki omaniku arvates ei ole koeral sooja ega külma, mis puhul maius või lelu tuuakse. Marie Helen hakkas Rondat kingiga meeles pidama iseenda pärast: tuletamaks endale meelde, et tal on neljajalgse semuga vedanud. Rondale toob jõulutaat enamasti midagi hamba alla, näiteks kuivatatud veisekõrva. „See kestab tal päris kaua, eriti vanemas eas, kui hambad kulunud.

Ta maadleb vähemalt tunni sellega,” märgib omanik, kes ei kavatse kingile üle paari­kümne euro kulutada. Ronda senised hittkingid on olnud pikk kummist veelelu, mis on viis aastat suplusi, tirimist ja närimist vastu pidanud, ja pehme põder, mille ta öösiti kaissu tassib.

FOTO: LILLI TÖLP

KRISTINA HELERY JA FRODO

PÄRNU

Kaheksa-aastast kassi Frodot on Kristina Helery Hiiu jõulude puhul alati hellitanud.

Näiteks mullu sai kiisu pea 100eurose uue maja. „Oleme talle kolm-neli maja kinkinud aastate jooksul, sest ta kratsib need ruttu lõhki,” selgitab Kristina Helery praktilise kingituse tagamaad. Selles peres on kombeks soetada kassile kas vajaminevat, näiteks sööginõusidki, või kallimaid maiuseid, mida iga päev ei saa. „Pehmeid kanapalu, pasteeti, lihageeli,” loetleb Kristina Helery kraami, mille peale Frodol silm särama läheb. Millega Frodot tänavu rõõmustatakse, selgub vahetult enne pühi, aga kindel on, et ilma ta ei jää.

REKLAAM

ANITA JA LUCY TAMMURU, PÄRNU

Kuueaastane kass Lucy saab tänavu elu esimese jõulukingi – uue toidunõu –, mille Anita Hohlov tellis üle kuu aja tagasi. „Kui palju see kass ikka aru saab jõuludest?” põhjendab Anita, miks kiisu ei ole varem kuuse alt midagi leidnud.

Selles peres on kombeks poputada lemmiklooma siis, kui ta on tubli, mitte kindlatel tähtpäevadel.

Kingi tagamaad selgitab perenaine sellega, et vana, seitse aastat pruugitud plekknõu ei kannatanud enam kriitikat. Uus, senisest suurem kauss mõjub Anita hinnangul kodus ka kujunduselemendina.

Mida kinkida lapsele?

Jõulude lähenemine võib tekitada palju stressi lapsevanemates, kes on kingituse leidmisega jänni jäänud.

Koolitus- ja nõustamisettevõttes MTÜ Hooling tegutseva kasvatusteadlase Maili Liinevi sõnutsi tuleks lapsele kingitust valides lähtuda tema soovidest ja tugevustest.

Kati Aas

L FOTO: LILLI TÖLP

IVAR JA OSKAR

FOTO: MARGUS ANSU

FOTO: LILLI TÖLP

kingitused

apseea võib jagada kolme etappi.

Esimeses etapis mudilane veel nii täpselt ei tea, mida ta soovib – kõik tundub põnev. Sellisel juhul võiks Liinevi sõnutsi olla vanem kaval. “Lapsele võiks valida välja asjad, mis oleks arendavad ning millega saaks mängida palju erinevaid mänge,” soovitas kasvatusteadlane. Ta tõi näiteks legod, mis teinekord võivad küll olla kalli hinnaga, kuid kui neisse investeerida, siis võib need edasi pärandada lastelastelegi.

Teises etapis meeldivad lapsele teatud tüüpi asjad, näiteks nukud. “Alguses võibki lapsele nuku kinkida, järgmisel tähtpäeval nukule riided, seejärel söögitooli,” soovitas Liinev, kes soovitab kingitust valides mõelda sellelegi, et laps saaks sellega võimalikult kaua mängida.

Ent vajadusel tuleb leida ka kompromisse.

“Kingitus peaks rõõmustama last,” rõhutas kasvatusteadlane. Tuues näite, et kui vanem tahab lapsele kinkida raamatu, kuid mudilane lugemisest huvitatud ei ole, siis võiks raamat olla mõne sellise temaatikaga, mis lapsele väga meeldib.

Kolmandas etapis tahab laps juba konkreetset asja. Siin on üldjuhul tegu juba teismelistega. Liinevi sõnutsi võiks selles vanuses lapsed saada, mida soovivad. Samas peavad vanemad olema teadlikud. “Minu peres on näiteks kokkulepe, et sünnipäevadel kingitakse kallimaid asju, aga jõuludel nii suuri summasid kingitustele ei kulutata,” rääkis Liinev.

Kasvatusteadlase sõnade järgi tuleks kõik kingitused läbi mõelda ning selgitada välja, miks laps konkreetset asja soovib. Seega, enne kui mudilane poetab jõuluvanale kirjutatud kirja sussi sisse, võiks vanem lapsega sel teemal vestelda. Kas jõuludel kehtib kingituste limiit?

Liinev toob välja, et tema peres toob jõulu-

FOTO: REMO TÕNISMÄE, POSTIMEES

vana lapsele tema koostatud nimekirjast ühe kingituse. Ent kui jõule peetakse suurema sugu­ võsaga, kus paljud lähedasedki tahavad mudilasele midagi kinkida, siis ei tohiks seda keelata.

“Seda rõõmu ei peaks lähedastelt ega lastelt ära võtma,” arvas kasvatusteadlane. Lisades, et see on siiski iga pere enda otsustada, mitu kingitust jõuludel tehakse.

Teisalt ei tasuks täita iga lapse soovi. “Lapsel peavad olema unistused, mille poole püüelda,” rääkis Liinev. Tuues välja, et kui laps saab kohe kõik mis tahab, siis on õige pea väga raske talle kingitust teha. “Esiteks on tal kõik olemas, teiseks lähevad kingitused aina suuremaks ja kallimaks.”

Liinev paneb südamele, et kindlasti ei tohiks lapsele kinkida looma. “Lemmikloom võiks ikkagi olla pereliige, mitte kingitus,” arvas ta.

Kui lapsi on mitu, tuleks arvestada sellegagi, et kõik jääksid rahule. Seda selleks, et vanemad ei eelistaks märkamatult ühe lapse soove teisele.

Tere Margot,

palun anna m kas jõuaksime meie kinkekaa

”

Reklaamimõõ Kingitus peaks peaks vist ena rõõmustama last.

MAILI LIINEV

Sooviks Posti Tartu Ülikooli

Reklaami täht

Kas olek srea Kui ei jõua, si 8

Detsember 2020

kingitused

Kuula lapse mängu Michele Borba kirjanik ja hariduspsühholoog

L

apsevanemad küsivad minult sageli, mis tagab lapse õnne, vaimse heaolu ja edu, ning minu vastus on alati üks: empaatia.

Hiljutised Cardiffi ülikoolis tehtud teadusuuringu tulemused näitasid, et lapsed saavad empaatiavõimet ja sotsiaalse info töötlemise oskusi arendada nukkudega mängides. See on teadusringkonnas tähelepanuväärne leid, aga kasulik teave ka lapsevanematele, et lapse arengut toetada. Teadus ütleb meile, et seda

väga olulist iseloomujoont on võimalik lastes arendada, kui alustada juba väga vara. Oluline on teada, et ilma vanemliku toeta jääb empaatia­ võime areng siiski tagaplaanile.

Nukkudega mängimine pakub ainulaadset sissevaadet lapse ellu. Kuula tähelepanelikult ja sa võid saada rohkem teada oma lapse huvidest, muredest ja asjadest, mis talle ei meeldi. Lapsed räägivad mängimise ajal ja neid saab selleks ka julgustada, pakkudes mängimiseks erinevaid nukke.

Nukkudega mängimine on hea viis last paremini tundma õppida, kuid seejuures tuleb järgida üht reeglit: vanem peab lubama end lapsel juhtida.

FOTO: SHUTTERSTOCK

Väiksematele lastele sobivad raamatud ettelugemiseks, vanematele lastele võiks raamat olla huvitava temaatikaga.

FOTO: REMO TÕNISMÄE, POSTIMEES

IDEID KINGITUSTEKS • Mänguköök, nukunurk, juuksuri-, tööriista- või arstikomplekt. Viimase saab vanem isegi valmis teha, kui osta poest sidemeid, plaastreid ja väikeseid purke.

• Lauamängud, pusled. Lapsed armastavad kvaliteetaega oma vanematega ning vanem võiks valida sellise lauamängu, mida ta koos lapsega mängida saab.

• Raamatud. Väiksematele lastele sobivad raamatud ettelugemiseks, vanematele lastele võiks raamat olla huvitava temaatikaga. Lisaks võib ka lapsega raamatukokku minna ja vaadata, mis talle meeldib ning see hiljem poest soetada.

• Erinevad liikumismängud: hüppenöör, hularõngas.

• Kostüümid – laps saab kehastuda kellekski teiseks, seeläbi areneb ka tema kujutlusvõime.

• Karbitäis kunstiasju. Kui lapsel on huvi kunsti vastu, siis võiks osta hulgi erinevaid kunstiasju, näiteks käärid, liim, paber, erinevad kaunistused ja need ühte karpi kokku panna.

• Droon on hea kink juba vanemale lapsele.

Andmed: Maili Liinev

REKLAAM

Saksamaa brändi Bruder kõik masinad on originaalsõidukite 16 korda vähendatud täpsed koopiad, mis on toodetud tugevast kvaliteetsest plastist. Bruderi hüüdlause on „Just nagu päris!“. Eri sõidukitel on ka lisafunktsioone, nagu tuled, vilkurid või hääled, samuti on paljusid detaile võimalik liigutada. Bruderi valikust leiab Mercedes Benzi, Jeep´i, Scania, John Deere´i, JCB ja paljude teiste brändide mudeleid.

Saadaval hästi varustatud kauplustes ja mänguasjapoodides üle Eesti.

Suurim valik

www.mangulaegas.ee Ametlik esindaja Eestis: OÜ Kirkland Detsember 2020

9

piparkoogivalik

Pagaritehases valmistutakse jõuludeks juba suvel Paides Karja tänaval asuvast Marta Pagari hoonest on kaugele tunda värskete kondiitritoodete lõhna. Talveperioodil tehakse seal lisaks saiakestele ja tortidele ka piparkooke, mille küpsetamist alustatakse oktoobris, kuid täpsemad plaanid pannakse paika juba suvel.

Karl Hütt

T

sehhi sisenedes jääb kohe silma piparkoogitainas, mille sisse on vormiga tehtud kuuse ja põhjapõdra kujud.

“Põdrasarvedega peab olema väga ettevaatlik, sest need kipuvad ära murduma,” sõnas AS Marta Pagari tegevdirektor Oliver Poll.

Kõrval asuval laual on ka piparkoogimaja detailid: uks, aken ja katus. “Me toodame Paides paari kuuga tuhandeid maju,” viitas Poll piparkoogitaignast tehtud osadele ja lisas, et seda müüaksegi detailidena, et kõik saaksid ise omale sobiva piparkoogimaja ehitada ja glasuuriga ära kaunistada.

Lisaks traditsioonilistele piparkookidele küpsetatakse ka gluteenivabu jõuluküpsiseid.

“Selleks puhastame me kogu tootmise, et sinna sisse ei satuks näiteks gluteeniosakesi, kuna need võivad pagaritööstuses ka õhus olla,” lausus Poll ja täpsustas, et nende valmistamisel kasutatakse nisujahu asemel riisi- ja tatrajahu. “Maitse poolest need piparkoogid oluliselt ei erine, liht-

”

Põdrasarvedega peab olema väga ettevaatlik, sest need kipuvad ära murduma.

OLIVER POLL

REKLAAM

LAHEMAA PÄRIMUSKOJA MUSTA PÄSSIKU TÕMMIS Must pässik on juba rahvapärimuses aktiivses kasutuses olnud ning selle järjepidev tarbimine annab kehale energiat, tõstab loomulikku vastupanuvõimet haigustele, reguleerib seedimist ning toetab keha loomulike protsesside tasakaalukat toimimist.

Meie tõmmises ei sisaldu alkoholi ja see on valmistatud vaid looduslikult kasvanud mustast pässikust.

Hooli oma lähedastest, kingi neile jõuludeks tervist turgutav musta pässiku tõmmis.

Pakume tummist ja tõhusat pässiku tõmmist 0,5- ja 1-liitristes pudelites.

Saadame pakiautomaatidesse üle Eesti.

MITU ON SOODSAM!

Musta pässiku tõmmisest ja toimest lähemalt: www.passik.ee FB: passikEST • tel 5595 9817 parimuskoda@parimuskoda.ee

ISE TEHTUD KODUÕLU MALTOOSAST 15 liitrit keedetud vett jahutada 25 kraadini. 50 grammi presspärmi ja u 1 kg suhkrut (vastavalt maitsele) segada omavahel kuivalt ning jätta toatemperatuuril käärima. Toatemperatuurini jahutatud veele lisada 3 pudelit maltoosat, noaotsatäis ingverit, kaneeli või piparmünti ja pärmi-suhkru segu, hoolikalt segada. Käärivat virret hoida üks ööpäev toas lahtises nõus, seejärel anum sulgeda ja viia jahedasse.

Paari päeva pärast on õlu valmis.

Müügil Coopi, Grossi Toidukaupade ja Kaupmees ja KO kauplustes

10

Detsember 2020

RAKVERE PÕLLUMAJANDUSTEHNIKA OÜ Puiestee 2, 44201 Sõmeru, Lääne-Virumaa Теl 327 0868, 527 8308 | rpmt@rpmt.ee | maltoosa@rpmt.ee | www.rpmt.ee

piparkoogivalik

Herle Koss, Marta Pagari toidutehnoloog.

salt struktuur on veidi pehmem,” lisas ta. Veel tõi Poll välja, et piparkoogivürts, mida toodetes kasutatakse, segatakse kohapeal ise kokku.

AS Marta Pagari toidutehnoloog Herle Koss rääkis aga, et moositäidisega piparkookide puhul oli keeruline leida õiget keedist, sest iga moos piparkoogi sisse ei sobi. “Me katsetasime mitmeid moose, mõne puhul oli teatud aja möödudes moos kadunud või tuli see küpsetamisel piparkoogi seest välja,” sõnas ta ja lisas, et

KÕIK FOTOD: DMITRI KOTJUH, JÄRVA TEATAJA

lõpuks leiti sobiv küpsetusmoos, mis piparkoogi sees ka püsib.

Keedis saab Kossi sõnul piparkoogi sisse aga suhteliselt lihtsalt, sest selleks on spetsiaalne masin, kus ühes osas on moos ja teises piparkoogitainas. “Sealt tulevad välja moosiga piparkoogid, mis siis ahju küpsema lähevad,” rääkis ta ja täpsustas, et minutis suudab masin toota poolsada moosiga piparkooki.

Toidutehnoloogi sõnul peavad piparkoogid

PIPARKOOK JÕULULAUAL Piparkook ilmus jõululauale juba 19. sajandil.

Mee- või siirupikookide tainale lisati palju maitseaineid, eriti aga pipart, millest tuleb ka kookide nimi. Eestis läksid piparkoogid moodi 20. sajandi alguses. Tehti vähemalt üks suur

pesukorvitäis piparkooke ja neid sai süüa kuni poole veebruarini. Lisaks valmistati jõulusaia, millele pandi sisse rohkem võid ja rosinaid ning igasuguseid maitseaineid.

Andmed: Ajakeskus Wittenstein

ahjus küpsema orienteeruvalt 15 minutit, seejärel jahtuvad need umbes tund aega ja siis olenevalt sordist need kas glasuuritakse või lähevad pakendamisse. Ühest ahjutäiest saab Kossi väitel kuni paarkümmend 300grammist pakki, mis kõrval asuvas ruumis käsitsi pakendatakse.

Koostööd tehakse ka Farmi piimatööstusega ja talveperioodil kauplustes müüdav piparkoogi­ kohukese põhi on valmistatud Paides. “Me nägime sellega väga palju vaeva, sest see piparkook peab olema väga täpsetes mõõtudes, sest kohukesi teeb masin,” kommenteeris Koss.

Polli sõnul kestavad neil jõulud kokku umbes kolm kuud ja see ongi kõige tihedam periood aastas. Ta tõi võrdlusena, et kui teiste pühade puhul kasvab toodete müük umbes nädalaks, siis jõuludeks valmistutakse juba kaks kuud varem ja seetõttu palgatakse ka lisatööjõudu.

Kokku valmib Eestimaa südames asuvas ettevõttes jõuluperioodiks umbes 18 000 kilogrammi jõuluküpsiseid.

Moositäidisega piparkoogid.

”

Me katsetasime mitmeid moose, mõne puhul oli teatud aja möödudes keedis kadunud või tuli see küpsetamisel piparkoogi seest välja.

HERLE KOSS

REKLAAM

Jõulu ajal kata laud maitsvate munaroogadega Eestlase jõululaual on ikka need armsad, kuid küllaltki rammusad tegijad, nagu seapraad, verivorst ja hapukapsas.

Traditsiooniliste jõuluroogade kõrvale sobib hästi kergem ja tervisesõbralikum tooraine – kodumaine muna.

Muna on toiduaine kõigile.

Sellest valmistatakse nii lihtsaid hommikueineid kui ka erilisi piduroogasid. See on tooraine, millest peavad lugu ka tõelised toidugurmaanid.

Traditsiooniliste jõuluroogade kõrval sobib jõululauale sättida erivariatsioonides täidetud kodumaiseid mune.

Katsetada sobib mune ka erinevate maitsetaimede, kitsejuustu või mereandide koosluses.

Miks on munade söömine kasulik?

Muna on asendamatu vitamiini- ja mineraaliallikas. Peale C-vitamiini sisaldavad munad kõiki toitaineid, mida inimese organism vajab, et kogu pika päeva vastu pidada. Muna on kõige parem valguallikas. Kui veiselihast omastab inimorganism 80% ja kanalihast 79% valku, siis

munast tervelt 94%. Munade söömine tugevdab immuunsüsteemi ja annab energiat. Peale selle kaitseb see silmi ning parandab ajutegevust, samuti naha ja juuste tervist. Lisaks aitab muna hoiduda jõululaua ääres ülesöömisest, sest annab pikema täiskõhutunde.

Eelista kindlasti kodumaist „Vana tõdemuse järgi kasvab kõige maitsvam toit kuni 100 kilomeetri kaugusel kodukoha ümber. Seepärast ei ole üllatav, et Eggo munad kannavad eestlaste seas enim armastatud munade tiitlit,“ ütleb Eggo kanamunade tootja Dava Foods Estonia juht Vladimir Sapožnin. Need on siinsamas lähedal munetud, Tallinna kõrval Lool, mida kutsutakse ka Eesti munapealinnaks.

Paraku on aga üle poole Eesti munaturust haaranud odavad importmunad. “Sageli tarbija isegi ei tea, et munad, mille ta poest ostab, on pärit Lätist, Leedust, Poolast või isegi Ukrainast,” nendib Sapožnin.

Pelgalt pakendite eestikeelsed nimetused “Kodutalu”, “Kodulinnu” või “Vanaema kodukoha” kodumaisusele ei viita. Tegeliku tõe saab teada munal olevast templist. Ettevõttel on

kohustus märgistada munad tootjakoodiga, mis tähistab päritolu ja lindude pidamise viisi. Tarbija peaks ennekõike jälgima, et munal olevas koodis sisalduksid kodumaisusele viitavad tähed EE. Sapožnin lisab, et kodumaistel munadel on väga väike ökoloogiline jalajälg: „Eesti munade tootmisel kasutatakse lahendusi, mis paiskavad atmosfääri minimaalselt süsihappegaasi.“

Toidu turvalisus ja kõrge kvaliteet “Eesti munade puhul on tarbija ja tootja üksteisele lähedal ning see tähendab tootjale suuremat vastutust ja kohustust kõrget kvaliteeti hoida,” toob Sapožnin esile. Kogu kodumaine munade tootmisprotsess on detailselt monitooritud ja iga etapp jälgitav.

“Kontrollime igapäevaselt kanade sööta, nõuame farmis kaitseriiete kandmist ja oleme ohutuse nimel keelanud võõrastele farmi sisenemise,” toob Sapožnin toidu turvalisuse ja kõrge kvaliteedi tagamise meetmete näited. Ohutuse tagamiseks tehakse nõutust rohkemgi.

Samuti tuleb ühest farmist teise minemisel pesta käed ja vahetada riided.

Hoitud on nii kanad kui tarbijad Märksa enam, kui Euroopa Liit tegelikult ette näeb, hoolitsetakse Eggo munade tootmisel ka kanade ja tarbija heaolu eest. “Kui Euroopa Liidus peab salmonellat kontrollima iga 14 nädala tagant, siis meie kontrollime iga nädal,” toob Sapožnin võrdluse ja rõhutab, et analüüsid võetakse kõigist farmidest. “Sage ja regulaarne kontroll tagab, et farmi võimalik saastumine avastatakse võimalikult vara, et hoida ära nakatunud munade sattumine väljastatavate toodete sekka.”

See kõik tähendab üht – sätime sel aastal jõululauale erinevaid munatoite. Ja seda ikka eestimaistest munadest!

davafoods.ee

Detsember 2020

11

harrastus

Väljaastet meenutava viskeasendi ajal ei tohi kivi peale toetuda, muidu on oht sellest lahti lastes ninali käia.

Harri Lill tõmbab enne viset kivi alt harjaga üle, et seal ei oleks riideudemeid ega jalatsipuru.

Väiksemgi praht takistab libisemist.

Proff Harri Lill õpetab visketehnikat. Parema­käelisel on parem jalg pakul, et tõugata, vasak täistallal maas, hari vasakus käes aitab tasakaalu hoida ja kivi tuleb saata teele vindiga.

Seda asendit oli mul esialgu ebamugav võtta, aga mida vise edasi, seda loomulikumaks läks.

Tegemist ei ole kindlasti viske musternäitega.

KÕIK FOTOD: JOHANNA ROOS

Harjamise eesmärk on sulatada jääd, et kivi kiiremini libiseks. Et tegevusest mingit kasu oleks, ei piisa kergest nühkimisest.

Esimeses kurlingutrennis kulub ära oskus enda üle naerda Mirell Põlma

P

äev pärast oma esimest kurlingu­ trenni ärkan veendumusega, et need inimesed, kes endiselt ei pea seda päris spordiks, on peast põrunud. Lihtsam on hakata loetlema lihaseid, mis endast märku ei anna. Kusjuures ma pole spordikauge! Suure ohkimise peale, kui valus kõik on, vantsib isegi jutust tüdinud koer teise tuppa.

1,5tunnisel treeningul Eesti ainsas ja Euroopa mõistes tipptasemel kurlinguareenil Tallinnas Tondiraba jäähallis saan kinnitust üldtuntud tõele, et iga asi näeb kergem välja, kui seda teeb keegi teine. Alustades kas või jääl spetsjalatsites liuglemisest.

Avastamata talent?

Mind koolitada üritav tippmängija, Eesti segapaariskurlingu esindusvõistkonna liige, alaliidu peasekretär Harri Lill liigub veemullimustrilisel jääl loomulikult. 13aastaselt harrastama asunu puhul olekski muu vaatepilt mõeldamatu. Kui aga mina sama üritan, proovides harjuda vasaku jalatsi ülilibedast tallast tingitud ebastabiilsuse ja parema, libisematu kummitallaga jalanõuga, meenutan lombakat looma. Ma ei ole veel harjagi kätte võtnud, kui kustub lootus, et ehk olen ma avastamata talent. Otsekohe ma ei kuku, aga matsu ei pea kaua ootama.

Ehkki, nagu Lill tõdeb, kukkuda ei ole keelatud ja viske eest stiilipunkte ei anta, püüan end kokku võtta. Ei aita ka tema lohutus, et kõik kukuvad, millele hiljem, pärast mõningaid viskeid (justnimelt viskeks nimetatakse seda

12

Detsember 2020

20kilose graniitkivi libistamist) järgneb kommentaar, et mul on hea tehnika – ilmselt kümne­ minutise koolituse kohta –, aga ma kukun rohkem kui algajad tavaliselt.

Kurlingudünastiasse kuuluval Lillel on hea ülevaade sellest, mida esmaproovijad oskavad ja millega hätta jäävad, sest Curling Tallinn korraldas mullu samas hallis umbes 300 firmaüritust.

Eelharjutused tehtud, asume visketehnika juurde. „Kuna mina olen paremakäeline mängija, hoian kivi paremas käes ja tõukan paku pealt parema jalaga,” jagab Lill õpetussõnu. „Toetud harjale, libised, enne punast joont lased kivist lahti ja kivi peab jõudma teisele poole.” Paberil lihtne, praktikas mitte.

Niipea kui juhendaja on jõudnud mainida, et tõstaksin puusi veidi kõrgemale ja viiksin keharaskuse taha, käin maoli. „Proovi nüüd hooga.

Suru vasak kand veidi rohkem maha,” juhendab Lill. „Ära toetu kivile. Pane parem jalg natuke kõrgemale, kivi parema jala ette. Vähem mõtlemist, vaata otse ette.” Jajah, vähem mõtlemist ... Võite ette kujutada, kui lihtne on mitte mõelda, püüdes meeleheitlikult ohtraid juhiseid meeles pidada. Ei saa öelda, et siitmaalt muutuksin märksa osavamaks, kuid vähemalt tõuge ja libisemine hakkavad mingil määral sujuma. Sihtimisest ei saa aga veel rääkida. „Su kivi liigub enam-vähem õigesse kohta. Kivi on mängus siis, kui ta jõuab teisele poole üle punase joone ... Aga mitte kõrvalrajal,” analüüsib proff muiates. Piinlik! Seda enam, et samal ajal harjutab hallis Eesti koondiste tehnilise treeneri juhendamisel riigi ratastoolikoondis.

Nokk kinni, saba lahti Lisandub uus detail: vint ehk curl. Selleta ei lähe kivi sinna, kuhu vaja.

Minu järgmiseks komistuskiviks kujuneb kiirus. Nüüd, kui mingigi kindlus hakkab tekkima, tuleb tung jõudu rakendada – selle plaani pean aga kohe peast pühkima. „Mida kiiremini viskad,

seda otsem kivi läheb. Aeglase viske puhul pöörab kivi paar-kolm meetrit,” põhjendab treener.

Kohe, kui viske kiirus loksub paika, läheb sihik taas paigast. 1,5 tunni ja kümnete visete peale leian oma, õige raja ringi üles korra või paar.

Lubage tutvustada, minu hinnangul kurlingu raskeim osa – harjamine. Kui keegi tabab end mõttelt „Ma koristan mopiga pidevalt, kui raske see ikka olla saab?”, kinnitan, et enam rohkem mööda panna ei ole võimalik. Ehkki harjutamiseks jääb vähe aega, jõuan pulsi korduvalt lakke ajada, sest jää silitamisel puudub mõte, harjale tuleb peale vajuda kogu keharaskusega, nühkida kõvasti ja kiiresti, liikuda tiimi liikme kiviga kaasa, samal ajal püsti püsides. „Harjamine annab kuni kolm meetrit libisemisteed juurde kivile,” põhjendab Lill tegevuse tarvidust.

Ideaalis saab mängija aru, kui palju on vaja harjata ja millal lõpetada, et kivi teekond liiga libedaks ei läheks, muidu rändab see ringist välja ja kivigi langeb mängust välja, punktilootus hajub. Seinapõrkele ei tasu lootma jääda, sest see tähendab sama.

Taktika kui Lille sõnul tegelikult keerulisima osani me ei jõua. Esiti tuleb muu selgeks saada.

Tõsi, mul on juba ainuüksi viske elementide meelespidamisega tükk tegu. Võrdluseks: kui tal läheb enda viskele sättimiseks sekund-paar, kügelen ma seal vähemalt pool minutit omaette pomisedes, enne kui asun tegutsema.

Sobib paljudele „See, kui kerge või raske kurling tundub, sõltub inimesest. Mõnel endisel iluuisutajal on täiega raske siin tasakaalu hoida, teisel jällegi hästi kerge,” toob Lill näite. Nagu ta jutust selgub, sobib see ala igaühele ja alustada võib vanemas easki: kohe ei pea olema heas füüsilises vormis, kuigi see annab jääl palju juurde. Mudilastele ja algklassilastele tippmängija seda ei soovita, pigem alates 12–13 eluaastast. Ehkki näiteks

Kanadas ja USAs alustavad põnnid viie-kuueaastasena. „Nad tegelikult ei mängi mängu, vaid lõbutsevad jääl,” tõdeb Lill. „Hea, kui on mingi teise spordiala taust või teed mingit muud ala kõrvalt. Kurling koormab üht kehapoolt rohkem, nii et tasakaaluks on hea mingit sporti veel teha.”

Paarist kurlingutrennist nädalas algul piisab, et saada tunnetus kätte. Olümpiavõidust ei ole sellise koormuse juures muidugi mõtet unistada.

Lille sõnutsi tegutseb Eestis sadakond regulaarset harrastajat. Neid, kes korra proovivad ja algajate trennis käivad, sinna hulka ei loeta.

Kas ma läheksin kurlingutrenni tagasi? Kahtlemata. Ja mitte ainult põhjusel, et lõbus oli enda üle naerda ja teinekord tahaks semudele pähe teha. Kannatlik ja julgustav treener suurendab mängumõnu.

FAKTE • Kivi maksab 1500–2000 €, 16ne komplekt umbes 24 000 €.

• Graniitkivide komplekt kaalub ligi 320 kg.

• Kivid pealtnäha sarnanevad, aga neil on väike libisemis- ja pöörlemiserinevus.

• Kukkudes ei tohi kurlingujääle lebama jääda, kehasoojus sulatab sinna jälje ja rikub jääd.

• 4-liikmelises tiimis on 2 harjajat, viskaja, kapten. Rolle vahetatakse (v.a kapten, kes ei harja). Kapten kui tiimi aju juhendab kaaslasi.

• 2 võistkonda viskavad kive kordamööda, igal mängijal 2 kivi.

• Olenevalt mänguliigist on voore 8–10, ainult vooru võitja saab punkte.

• Vooru võidab tiim, kelle kivi(d) on ringi keskpunktile lähemal kui vastaste parimas asukohas kivi.

Andmed: Harri Lill, Curling Tallinn

reklaam

kink

ek

aa pa

Tag

i p

i d

a j a M

rt

ur

Kingi jõuludeks emotsiooni!

su

k

s e

! e l te

kub r õõmu n i i

urt

ele kui ka v

ä i

Võta meiega ühendust info@tagurpidimaja.ee või tel 5688 1811 ja uuri täpsemalt! tagurpidimaja tagurpidimaja www.tagurpidimaja.ee · Roosi 86, Tartu

Detsember 2020

13

talveuni

Magus jõuluuni ja unenäod – miks oleme talvel unisemad?

Kas poleks mitte tore, kui saaks novembrikuus kõhu ümmarguseks süüa, pidžaamapüksid jalga tõmmata, pehmete tekkide vahele heita ja külmadeks talvekuudeks uinuda? Kui leiduks meilgi sarnaselt siilidelekarudele geen, mis külma ilma saabudes haigutama ajaks ja kui unerohi pea vägisi padjale tõmbaks?

Johanna Roos

T

artu ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliiniku (une)arst Magda Kõljalg tunnistab, et teooriate kohaselt on inimesel talveunegeenid olemas, kuid me kasutame neid teisiti kui loomad ja kolmeks kuuks unne siiski vajuda ei saa.

“Talveund reguleerivad erinevad geenid, kuid millised täpsemalt ja kuidas neid mõjutada, me (teadlased-arstid, J. R.) veel ei tea,” täpsustas spetsialist. “Päris põnev oleks ette kujutada, kui inimesed magaksidki talveund: novembris tõmbame veel oma viimased tööülesanded kokku ja igal vabal hetkel sööme rasvaseid snäkke, et see pikk uinak ette võtta.”

Küll tundub vahel, et just talvel kipub väsimuslaiskus kergemini tulema: tahaks istuda toas, sussid jalas ja teetass süles, vaadata rahulikke filme või lugeda raamatut. Magadagi sooviks kauem. Miks nii?

Kõljala sõnutsi mõjutab inimese unekulgu ja väsimustunnet talvel varajane pimedus. Arsti ütlust mööda mõjutab organismis und põhiliselt melatoniin ehk unehormoon, mida aju asub tootma õhtul, kui ümbrus pimedaks muutub. Ja kuna talvisel ajal läheb varem pimedaks, siis algab ka melatoniini tootmine varasemal ajal.

“See võib olla üks põhjustest, miks varasemal kellaajal uniseks muutume,” selgitab Kõljalg.

Siiski nendib unetohter, et unetundide arv, mida mõistus ja keha töötamiseks vajab, püsib sama suviste tundidega, milleks on, olenevalt vanusest, seitse kuni üheksa tundi. Kindlasti ei soovita arst ülemagamist. “Parima une tagamiseks, nii talvel kui suvel, on lihtne soovitus saada hommikul ja päevasel ajal piisavalt valgust ja õhtusel ajal hakata tasapisi valgust vähendama,” selgitas Kõljalg.

Mõjusaim on arsti sõnutsi päevavalgus. Küll ei pruugi talvehommikutel loomulikku valgust kuskilt võtta olla, sest päike pole varatundidel veel tõusnud. Siis soovitab psühholoog toas kõik tuled põlema panna või soetada spetsiaalne

14

Detsember 2020

päevavalguslamp. Päeval tuleks aega veeta akende läheduses ja õhtul valguse hulka vähendada, sealhulgas unustada ka vilkuvad ekraanid.

“Viimaste aastakümnete trendid on aga pigem viinud meid sinnani, et päeval pärast tööd-kooli pikutame pimedas ja siis enne magamaminekut võtame helendavad telefonid silme ette,” avaldas Kõljalg.

Peale valguse mõjutab tohtri sõnutsi und veel toituminegi. Pimedal ja külmal ajal tekib suurem isu just rasvasema toidu järele. Ühelt poolt kulutab inimene külmaga rohkem energiat ja vajab seega rohkem kaloreid. Teisalt võib pimedus põhjustada emotsionaalset söömist ehk leida kurvale meelele lohutust maiustuste ja rämpstoidu näksimisest.

Kõljala arvates on hea une valem režiimide pidamine: nii tööpäeval kui nädalavahetustel tuleks ligikaudu samal ajal magama minna ja ärgata, söögikorrad peaks olema korrapärased ja

toitumine mitmekülgne. Päeval (aga mitte paar tundi enne und) võiks teha midagi kehalist, kas või väikese jalutuskäigu värskes õhus.

“Vaadake üle ka oma magamistuba: on see piisavalt pime, vaikne ja jahe? Liiga palavas on une tekkimine raskendatud,” soovitab arst.

“Kasulik on ka oma stressitaseme jälgimine – kui pea on muresid täis, siis on ka uinumine raskem.

Murede korral võib alustada kellegi lähedase poole pöördumisega – nagu öeldakse: jagatud mure on pool muret. Või planeerida igasse nädalasse enda meelistegevusi.”

Kõljala ütlust mööda võib jõuluperiood mõjutada unenägusidki. “Tihti näeme unes möödunud kogemusi või ootusi järgnevatest päevadest. Seega on täitsa tavaline, et talveajal näeme rohkem jõuluteemalisi unenägusid.

Samamoodi võib ka juhtuda, kui kuulad juba näiteks augustis jõululaule,” täpsustas arst.

Küll tõdeb spetsialist, et kuigi jõulukuud

”

FOTOD: SHUTTERSTOCK

Päris põnev oleks ette kujutada, kui inimesed magaksidki talveund.

MAGDA KÕLJALG

nähakse kui rahuaega, võib see tekitada palju stressi – peod, kingitused, suurem koormus tööl.

Seega ei saa psühholoogi sõnutsi öelda, et talvel oleksid unenäod rõõmsamad. “Pigem oleneb see kõik inimesest, kui sul on hea ja rahulik olla, siis on ka unenäod suurema tõenäosusega rahulikud,” selgitas Kõljalg.

talveuni

JÕULUUNENÄOD Johanna Roos: Mäletan, et nägin ühel talvel eriti kummalist unenägu.

Olin Viljandi linnas, mis küll meenutas rohkem Vaasalinna, kus Astrid Lindgreni raamatutegelane Karlsson katuselt tegutses – majad tihedalt üksteise kõrval, tänavad kitsad. Väljas oli pime, ainult tänavalaternad särasid ja majades mõned üksikud tuled. Sadas paksu lund.

Põgenesin ühe hullu kunstniku eest: tormasin mööda katuseid, üle aedade ja kivimüüride. Miks ta mind taga ajas? Seda ma ei tea.

Võib-olla tahtis, et põhjendaksin, miks maailma nii koleda kunstiga rüüstan (see mõte käis mul endal peast läbi). Tagaajamine lõppes sellega, et maandusin nägupidi suures hanges. Kas hull taidur sai mind kätte või ei – ma ei tea.

Julika Roos: Seisin paljajalu kohevas valges lumes, sõin põõsa küljest küpseid punaseid sõstraid ja kägu kukkus. Külma ei tundnud, hääled ja maitsed olid hästi selged, selline kirgas unenägu. Tunne oli hästi hea ja ilus oli olla.

Anu Pärn: Näen alati peale pingelist aega und, et istun jääl, laia lund sajab ning võõrustan seal samas oma sõpru ja peret. Istume keset järve või merd, kaetud laua taga. Läbi jää kumab roheline mets ja alati on mingid numbrid jääpiiril (iga kord saan unenäeos aru, et see on unenägu ja luban need numbrid ärgates üles kirjutada, kuid ärgates ei mäleta neid).

Söögiks on veidrad asjad. Eelnevaid enam ei mäleta, aga viimasel korral oli mul taldrikus paar kootud põlvikuid. Ei, need ei olnud kingituseks, vaid 100% söögiks. Tollel hetkel tundus see väga normaalne söök, aga ärgates itsitasin pool hommikut.

Vahel arutleme, mis tulevik toob, vahel räägime minevikus. Mõnikord ma ei mäleta ka, millest rääkisime, aga alati on suur jutuvadin mu kõrvus. Aga ärgates olen ma hästi puhanud, mida ma alati ei saa öelda pärast ööund, ja mul on tuju ülimalt hea.

FOTO: SHUTTERSTOCK

Kummalisim jõulumure Üks natukene jõulusem haigusjuht hõlmas tervet perekonda. Pereisa pöördus novembrikuus unespetsialisti juurde päevase väsimuse kaebusega. Unepäevikut täites ilmnes, et tema uni oli sagedaste ärkamistega.

Sarnane mure oli ka pereemal. Selgus, et peres oli nelja-aastane laps, kes magas küll oma voodis, aga siiski vanematega samas toas. Lapsel oli

oma tuba ka olemas, aga seda kasutas ta ainult päevasel ajal mängimiseks.

Laps eelistas magada vanemate toas, mis on täiesti mõistetav. Kuid kui laps öösiti millegi peale üles ärkas, läks ta kohe vanemate voodisse ja magas seal hommikuni. Seetõttu oligi lapsevanemate uni väga katkendlik.

Pereune päästjateks osutusid aga päkapikud. Kui kätte jõudis detsember,

siis sai selgeks, et päkapikud toovad lapsele sussi sisse maiustusi ainult tema tuppa. Nii oli lapsel lihtsam oma toas magamisega ära harjuda ja ta jäi sinna ka pärast detsembrikuud. Lisaks vanematele muutus ka lapse uni rahulikumaks, kui ta sai omaette toas rahulikult magada.

Leonora Palu: Nägin lapsena üht unenägu, mis jäi kogu eluks meelde.

Suvi. Palav päev. Oleme tulnud emaga tädi Elaire juurde piima tooma.

Mina igavlen õues, marjapõõsad on ahvatlevad, siin on küla parimad kollased, pehmed ja magusad tikrid. Ema ja tädi räägivad maja ees juttu. Järsku ilmub eikusagilt välja jõuluvana ja topib mu kingikotti.

Midagi on juhtunud mu häälega, sest ma ei suuda appi karjuda.

Jõuluvana liitub ema ja tädi vestlusega, räägivad maast ja ilmast. Mina püüan kotis kisada ja rabeleda, kuid keegi ei tee kuulmagi. Vestlevad rahulikult, ma ei mõista, miks jõuluvana ilmumine neid rumalaid naisterahvaid ei üllata. See kõik on õuduste tipp, väljapääsmatu olukord, mu hääletud karjed sulanduvad linnulaulu sisse.

Johanna Roos

REKLAAM

www.e-tekstiil.ee

Esinduspoed Tallinnas Paldiski mnt 29 ja Pärnus Port Arturi keskuses.

Palju kaupa

–20%

kuni 31. detsembrini.

Detsember 2020

15

puhkus

Seitse ideed koroonajõulude veetmiseks Kui jõuluhõngune Osuti trükipressi alla läks, ei olnud veel teada ega aimata, millised piirangud pärgviiruse pandeemia ajal meid ees ootavad. Küll oli selge, et päris tavalised need jõulupühad olema ei saa. Kogusime oma toimetuse seest, Taani, Norra ja USA nipinurkadest kokku huvitavamad mõtted, mil viisil neid erilisi pühi veeta.

Pakkide avamine on tore ka siis, kui kõik kingitused on ise käsitööna valmistatud.

Siiri Erala

1.

Loo kodust talvevõlumaa! Suure tõenäosusega soovitavad valitsus ja tervise­ eksperdid pühadeaja veeta koduseinte vahel. Nii võiks sel aastal kodu dekoreerimisega vaeva näha. Kuusk kindlasti, aga miks mitte ka jõuluteemalised kardinad, diivanipadjad, valgusketid õue ja tuppa, nipsasjakesed riiulitele, pärg välisuksele.

2.

Loobu kingitustest. Kohe sootuks.

Leppige kokku, et te ei tee peres mitte kellelegi kingitusi. Nii säästate korralikult raha. Võite kingitustele kuluvate summade eest hoopis mõne ürituse piletid soetada või panna raha reisikassasse, mõnda ühisesse pereprojekti.

Vahvaks võib kujuneda seegi, kui igaüks teeb endale kingituse. Soetab just selle, mis tal endale vaja on, selmet mõistatada teiste soove, püüda teistele muljet avaldada.

3.

Pühad nagu välismaal. Mulluses jõuluteemalises Osutis kirjutasime pühade­ kommetest mujal maailmas. Miks mitte võttagi ette mõne teise riigi kombestik, toiduvalik, kaunistamismood ja veeta pühad justkui piiri taga. Kes eelmise aasta jõululehte ajalehekuhjast üles ei leia, saab kindlasti abi kõiketeadvast Google`ist. Teine võimalus on viia jõulud ajas tagasi ja teha seda vanarahva moel.

Selleks leiate juhatust siitsamast väljaandest lk 18–19.

4.

Jõulud hotellis. Pandeemia on pannud põntsu reisimisele ja ilmselt ei täitu Eesti hotellid jõuludeks-aastavahetuseks välisturistidega. Miks siis mitte ise proovida? Kui kaugele sõita pole soovitatav või olete ise ettevaatlik, siis miks mitte katsetada oma kodulinna turisti pilguga vaadata ja selle hotelle, spaasid külastada? On hotelle, kes spetsiaalseid jõulupakettegi kokku pannud ning pere võib majutatud saada isegi 70–80 euroga, kusjuures ka kommi peaksid päkapikud hotellisussidesse tooma. Kes hindab privaatsust ja rahakott pisut priskem, võib pühade veetmiseks leida muinasjutulise villagi.

Mis kõige vahvam, jääb ära igasugune koristamise, kokkamise mure ja saab puhata. Päris puhkus, jõulupuhkus!

5.

Mõnule vabas õhus. Üks, mis kindel, õues viibimist ei saa keegi ära keelata.

Nii on igati mõistlik jõuluplaanidesse mahutada mõni jalutuskäik või metsamatk.

Linnades on väga mõnus hämaruse saabudes imetleda jõuluvalgust ning siin-seal Eestimaal on avatud valgusinstallatsioonide näituseidki (näiteks Tallinnas 4.–6. detsembrini Tornide väljakul minifestival “Väike valgus”, detsembrikuu jooksul Pärnu loodusmaja õuel talvevalguse promenaad). Päevasel ajal aga soovitaks ette võtta metsaskäik. Mets on vanarahva tarkuse järgi vaese mehe kasukas ja seega on just puude varjus jalutamine külma ja tuult silmas pidades parem mõte kui merevaate tagaajamine, niidule minek.

Jalutuskäiku aitab lõbusamaks muuta mõne puu ehtimine looduslike materjalidega, koju looduslike jõulukaunistuste valmistamiseks vajaliku korjamine (käbid, oksad, sammal). Ja muidugi tuppa kuusekese otsimine. Kuidas ja kuhu kuuseretke teha, saab täpsed juhised Riigimetsa majandamise keskuse veebist korduvate küsimuste alt.

Kui metsas leidub lõkkekoht, on tore korraldada vabas õhus näiteks jõuluhommikusöök või -lõuna. Menüü võiks sisaldada kuuma jooki, tokisaiu,

minipannkooke või muud varda otsas soojendatavat/küpsetatavat. Päris liha vardasse ajamine pole parim mõte, kuna pikalt toidu küpsemist oodates võib rõskus naha vahele pugeda.

6.

Korralda veebipidu. Koosviibimised interneti teel said alguse juba esimese koroonalaine ajal, miks mitte jätkata tava nüüdki. Leppige kokku kellaaeg ja see, et igaüks istuks kaunilt seatud laua taga. Kui olete kaaslastele eelnevalt paki saatnud või ise paki saanud, on tore mõte oodata avamisega video­ sillani. Laulud-luuletused võiks samuti kavasse võtta nagu tavalistel jõuluõhtutelgi. Miks mitte üllatada peolisi otselülitusega jõuluvana kojugi?

Kõike annab tehnoloogiaajastul korraldada.

7.

Alusta uut aastat varakult. Uue aasta tulekul antakse endale lubadusi ja enamik jääbki neist plaanideks või siis peetakse neist kinni lühiajaliselt. Aga katsuge tänavu alustada järgnevaks aastaks planeeritud tegemiste/harjumustega juba jõulude ajal. On neli järjestikust vaba päeva, see on suurepärane võimalus alustada kas lugemise, spordi, tervisliku kokkamisega. Samuti on koos kogu pere ja ehk soovivad nemadki uutest väljakutsetest osa võtta. Nii on aastavahetuseks juba korralik hoog sees ja õnnestumisvõimalus suurem.

Lund otsima Viimastel aastatel on Eesti talved olnud lumevaesed ning jõulud meenutanud liialt pikale läinud sügist: ilmad on soojad, vara läheb pimedaks ning lakkamatult sajab vihma.

Neil, kes igatsevad mängida lumesõda, ehitada lumememme või kelgutada, soovitan võtta ette reisi Soome.

Lumemõnude nautimiseks ei pea sõitma Lapimaale, kuigi seegi oleks kindlasti vahva kogemus.

Minu eredaim mälestus meie põhjanaabrite külastamisest on Tahkolt, mis on Helsingist pea 500 kilomeetri kaugusel. Praegugi toob mõte sellest toredast Tahkol veedetud päevast

Pruunkaru Karoliina Elistvere loomapargis.

naeratuse näole: õues oli –20 kraadi, kõik oli ümberringi valge lumevaibaga kaetud, sai paitada põhjapõtrasid ning teha sõitugi. Ei puudunud ka mõnus kohvik, kus sai pärast tunde õues möllamist nautida hubases atmosfääris sooja teed ja kakaod. Tõeline jõuluidüll, mida ei ole Eestis lumepuuduse tõttu pikalt nautida saanud.

Kuigi sel aastal on koroonaviiruse tõttu reisivarem soovitan mine keerulisem kui kunagi varem, siiski tulevikus see reis koos lähedastega ette põtradest niivõrd ei hooli, siis võtta. Kes põhjapõtradest on Tahkol ka üks Soome vingemaid suusakeskusi, kus kogu perega lustida.

Kati Aas

FOTO: ERAKOGU

Karu sünnipäevale Meie pere üks eredamaid suviseid kohtumisi andis idee jõuludekski. Nimelt külastasime augustis esimest korda Elistvere loomaparki.

Kuigi lahutasime hulga aega meelt oravate aediku ees nende trikke ja silkamisi vaadates, avaldas enim muljet karuga kohtumine.

Looduses ei ole meil õnnestunud karu näha ja viimased külaskäigud Tallinna loomaaedagi oleme ette võtnud ilmselt valel ajal, sest peale kitsede, ahvide ja roomajate maja asukate pole meil õnnestunud suuremaid asukaid oma silmaga tabada. Nii valdas Elistveres karu üsna suure aediku juurde astudes samuti kahtlus, et kas teda ikka õnnestub näha. Aga ta oli olemas! Pruunkaru Karoliina, nagu hiljem pargi töötajalt kuulsime.

Meiega samal ajal oli pargis üsna vähe inimesi ja nii õnnestus meil üksteist pikalt ja segamatult uudistada. Huvi selleks oli mõle-

16

Detsember 2020

mapoolne. Vaadata tõtt võimsa loomaga, see tekitab aukartust. Selgus, et Karoliina on ka iseloomuga mõmmik, sest niipea, kui haarasin telefoni, et teda pildistada, pööras ta pea ja kadus puhmaste vahele. Kaamera käest pandud, tuli loom taas aia äärde. Pargi töötaja selgitas, et Karoliinalt tuleb enne pildistamist luba küsida. Veel pajatas ta, et Karoliina on 22aastane ning kutsus meid talvel sünnipäevale. Karoliina, kes on kogu elu elanud vangistuses, ei maga talveund ja Elistveres on kujunenud tavaks karupreili auks hoopis jõulude ajal pidu.

Lubasime siis, et tuleme. Kui novembri alguses loomapargi kalenderplaani uurisin, oligi Karoliina sünnipäev teise jõulupüha peale märgitud. Kirjas täiendus, et sel korral on pidu vaikne.

Siiri Erala

Soome põhjapõtradele külla.

FOTO: ERAKOGU

puhkus

Matkakorraldaja:

Härmatis ja lumi äratavad taas loodushuvi Matkakorraldaja Aivar Ruukel rõõmustab esimese lume üle ja loodushuvilisi toob korralik talvekülm alati juurde.

FOTO: MAILIIS OLLINO

J

uba mitukümmend aastat Soomaa rabades ja jõgedel matku korraldanud loodusmees ja ökoturismi eestvedaja Aivar Ruukel rõõmustab alati esimese lume üle.

Talve tulek turismivaldkonnas tegutsejaid enamasti ei rõõmusta. Kas nii on loodusturismiski?

Teen Soomaal matku aasta ringi. Sellisel külmal ajal, kui veel lund pole, on tõesti vähe käijaid. Vähesed, kes meile satuvad. Öökülmadega, härmatise tuleku ja laugastele jääkirme tekkega hakkab maastik ja valgus muutuma kutsuvamaks.

Aga lumega kaasneb loodusturismis juba uus aktiivsuslaine.

Lumi on kui ahvatlus tulla näiteks räätsamatkale. Jube hea on käia loomade jälgedes ja kogeda: ahaa, siin oli metsnugis.

Meil on ju ilvesed ja hundid kõik olemas!

vihmahood ära ja meie ei saanud midagi. Milline taevas selle aja jooksul oli! Pidevas muutuses: pilved muudkui tumedaks, uuesti eredaks, sekka sinist taevast. Päris matka lõpus saime pool tundi paduvihma.

Aga noh, kui mitukümmend aastat matkajuhi tööd teed, tekib mingi rutiin. Tean oodata esimest varsakapja, lindude minekuttulekut, marju, seeni, jäätumisi, lund. Aga ikka vahel loodus üllatab – nagu esimene lumi alati autojuhte.

Ma ei ole veel pidanud kedagi oma elus õue tirima. See on loomulik, et kui on liiga tuuline või, hullem veel, tuul ja vihm koos, siis inimene külmetab ja on parem toas. Võime küll panna hea jope selga, kuid see läheb juba matkaspordi ja -varustuse armastuse valdkonda. Matka mõte on ikka looduses viibimine ja loodus on ju väga põnev.

Mida soovitate sügistalve läbi akna jälgijatele? Kas tasub ikka välja minna?

Täispikk intervjuu Aivar Ruukeliga ilmus esmakordselt Pärnu Postimehes 19. novembril 2016.

Siiri Erala

REKLAAM

”

Aga ikka vahel loodus üllatab – nagu esimene lumi alati autojuhte.

Nii et teile on talv ja esimene lumi hoopis oodatud sündmused.

Jaa, see on väga rõõmus sündmus! Mu naine on udmurt ja udmurdid armastavad lund veel enam kui meie, eestlased.

Meil kaob see esimene lumi, kuid seal juba jääb. Seal on pikemad talved.

Mõni aasta tagasi olime aastavahetusel Udmurtias. See oli esimene talvine käik sinna koos lastega. Meiega reisisid lasteaiast kaasa antud karud, mida kasutatakse väärtuste õpetamisel. Lastel tuli teha pilte sellest, kus nad oma karudega puhkuse ajal käisid. Eestis lund siis ei olnud, kuid meil olid aia taga suured lumehunnikud, kuhu kaevasime koopad.

Nii said lapsed näidata lasteaias oma karude aastavahetuse pilte. Teistel olid fotod spaast või mänguväljakult.

Milline on teie enda kõige põnevam matkakogemus?

Eks kohtumised loomadega ole alati hästi meeldejäävad. Isegi kui käid suhteliselt tihti giidiks, ei näe alati põtra.

Ja erilised ilmaolud jäävad meelde. Ükskord oli meil ees üle raba tulek, mis võtab neli-viis tundi. Ja siis ümber raba käisid

VAJALIK ETTEREGISTREERIMINE Programmi hind grupile 150 €, grupi suurus kuni 20 inimest. pokumaa.ee Detsember 2020

17

ajalugu

Muinasaeg

Keskaeg

Ajarännak esivanemate jõululauda Aastasadade vältel on jõulukombed kohanenud maailmavaate ja ajaga, püsima on jäänud rikkalik söömaaeg. Rahvasuu mäletab, et kui jõuludel kõht tühi, siis lööb vats kogu aasta pilli. Tähtsa püha eel rändame ajas, et tuletada meelde, millised olid erinevatel ajastutel võimalused ja tavad jõululaua katmiseks.

Teejuhiks on Ründo Mülts Järvamaa muuseumi ajakeskusest Wittenstein.

Karl Hütt

M

uinasajal tähendasid jõulud valguse taastuleku algust. Seda maarahva jaoks olulist aega pühitseti juba enne ristiusu tulekut. Arvatakse, et sõna jõulud on tulnud eesti keelde Muinas-Skandinaaviast, kus talvine pööripäeva püha kandis nimetust jul.

Pime aeg takistas ka suuremate tööde tegemist. Maarahval oli võimalus lõõgastuda ja varutud hea-paremaga pühi pidada. Arvatakse, et meie esivanemad sõid pühadetoiduks putru. Pidulaualt võis leida ka mõne väega looma, näiteks põdraliha ning joogipooliseks meest ja veest valminud mõdu. Metsaandidest söödi näiteks jõhvikaid ja pähkleid. Maiusroana võidi valmistada mee ja rasvaga mässitud kanepijahust käkke.

Jõulud Jeesuse sünnipäevapidustusena jõudsid ristiusu toojatega meie maale keskajal.

Kristliku mõtte tugipunktideks said pühakojad, kindlused ja linnad. Sealsed pidusöömingu

toidud muudeti maitseelamusteks ingveri, pipra, muskaatpähkli, safrani, petersellijuure, suhkru, õli, nelgi ja teiste võõramaiste vürtside oskusliku kasutamise tulemusel. Laualt võis leida ka vähipirukat, lihavardaid ja juustupalle. Õllejoomise kõrval ergutasid maitsemeeli importveinid, mille maitset muudeti suupärasemaks samuti kõikvõimalike vürtsidega. Maiustati saiakeste, kuivatatud puuviljade ja martsipaniga. Pidustuste lõpus peeti väljakule püstitatud jõulupuu juures trilli-tralli. Oluline on meelde tuletada, et vanim jõuluaegse väljakukuuse püstitamise teade pärineb Liivimaalt.

Rehetaredes elanud esivanemate jõulud jäid ajavahemikku toomapäevast (21. detsember) kuni nuudipäevani (7. jaanuar). Tähistati talvist pööripäeva, aastavahetust ja uut tööaastat. Algselt olid jõulud igati seotud talurahva tavadega, hiljem on palju kombeid üle võetud ristiusu toojatelt. Oma roll oli õnne ja sigivust taotlevatel toimingutel (tahmatoomase tegemine, jõuluhaneks ja näärisokuks käimine, ennustamine). Väga oluline oli ka jõuluõlgede tuppa toomine ja põrandale laotamine, usuti, et kokkupuude õlgedega annab elujõudu, õlgedel mängiti osavusmänge ja veeti vägikaigast. Põhiliseks kaunistuseks, mida võib nimetada ka omamoodi jõulukuuse eel­käijaks, oli lakke riputatud jõulukroon.

Vanaks kombeks oli jõuluööl loomadele süüa viia. Maarahva rikkaliku jõululaua põhituumiku moodustasid seapea ja pekisest sealihast ning tangudest valminud jõuluvorstid. Kõrvale söödi kapsaid ning soolaga keedetud ube ja herneid.

Erilisel kohal oli orikakujuline jõululeib, mis kaunistatud viljapeade ja teiste kaitsvate märkidega. Leivast orikat hoiti alles karjalaskepäevani, mil sellest nii loomadele kui karjasele süüa anti, et kari suvel terve püsiks. Nisuleib ehk sai oli haruldane ja karaski kõrval eriti oodatud maiuspala pühadelaual.

Tsaariajast pärinevad jõulukombestiku mitmed sümbolid. Mõisasakste eeskujul hakkas järk-järgult jõuluõlgede asemel ka talutaredes pühademeeleolu looma jõulupuu. Esimesteks jõulueheteks olid söödavad maiusasjad: õunad, suhkrukirjadega kaunistatud präänikud ja pikad

jõulukommid. Härrasrahva abil sai maarahvale tuttavaks ka kingituste tegemine. Mõisaprouade initsiatiivil kutsuti lapsed jõulupuu juurde ja jagati kingitusi maiustustest pearättideni. Peo lõpus haarati jõulupuult paremad palad ja söödi ära. 19. sajandi teisel poolel levis üle Eesti verivorstide küpsetamine ja hapendatud kapsaste pakkumine. Kartuli laiema tuntuse järel tehti jõuludeks riivkartulikooki.

Eesti esimese omariiklusperioodi jõuluaega saatis järjest kiirenev kaubanduslikkus. Äridest võis leida üha enam pühadetooteid kommidest jõulueheteni. Linnaväljakutele püstitati avalikud jõulupuud. Kodusid hakkas külastama jõulumees ja kinnistus jõuluõhtu jumalateenistus ja kalmistul küünla süütamise tava.

Jõululauas pakuti hapukapsa, kartuli ja verivorsti kõrval üha enam ahjuliha. Valmistati

REKLAAM

Tsaariaeg

SA Ajakeskus Wittenstein | Veski 11, Paide | tel 5850 2001 | www.wittenstein.ee

18

Detsember 2020

ajalugu

Eesti Vabariik

Nõukogude aeg

suuremas koguses jõuluküpsetisi – peenleiba, sepikut, saia ja präänikuid. Uudisena ilmus lauale piparkook. 1930ndatel tehti eesti kodudes vähemalt üks suur pesukorvitäis piparkooke, mida sai süüa kuni poole veebruarini.

Okupatsiooniperioodil jõulude kui kristliku alatooniga püha tähistamine keelati ja selle asemel peeti nääre, mil ilutulestiku saatel võeti vastu uut aastat. Meeleolu koos näärivana külaskäiguga oli üsna jõulupärane, mistõttu võttis rahvas selle laialt omaks. Puudu jäi vaid jõulude kiriklikust küljest. Samas ei kadunud jõuluõhtul kalmistul küünla süütamise komme. Näärikuuse kõrval sai õhtu peategelaseks televiisor. Jõulude eeskujul kaeti ka nääriajal uhke peolaud, kus traditsiooniliste pohlamoosi, verivorstide, hapukapsaste, ahjukartulite kõrval võis leida näiteks sülti, pasteeti ja kõrvitsasalatit. Vana aasta saadeti ära šampuse ehk vahuveiniga. Magusroaks pakuti kisselli või kompotti vahukoorega ja vahvleid. Nääripakist võis leida piparkooke ja präänikuid, õunu ning kompvekke.

Eesti taasiseseisvumise järel saavutasid

jõulupühad kiiresti aastatetaguse positsiooni.

Nüüdisajal on advendipühad kujunenud tähtsamaks kui kunagi varem. Paljude linnamajade akendele on ilmunud advendiküünlad, lastele advendikalendrid ja aknale maiustusi ootavad päkapikusussid. Üleilmastumise tõttu püüavad jõululaual esivanemate ajast tuttavate lõhnade ja maitsete juures pilku rahvusvaheliselt tuntud jõulutooted. Sealiha kõrval on koha sisse võtnud rasvavaesem linnu- ja veiseliha ning kala ja kerged salatid.

Jõuluaja pidude juurde kuulub imeliselt lõhnav maitsestatud glögi ja jõuluvana pildiga koolajook. Maailma toidutraditsioonide segunemine ja toorainete kerge kättesaadavus on kaasa toonud perest peresse väga eripalgeliselt kaetud jõululauad. Siiski tähistatakse jõule eriliste ja rohkete toitudega. Seega on jõulud püha, mis sisaldab palju erinevatest aegadest pärit kihistusi ja tavasid ning haarab inimesi olenemata nende ametist, positsioonist ja usutunnistusest või selle puudumisest.

Taasiseseisvunud Eesti

KÕIK FOTOD: DMITRI KOTJUH

REKLAAM

Kinkekorvid Kaupmeh

KLIENDILE, ÄRIPARTNERILE, TÖÖTAJALE, KOLLEEGILE Kinkekorvid müügil 16.11.2020 – 21.01.2021.

Täpsem info kinkekorvide ja -karpide sisu kohta www.kaupmees.ee või Kaupmehe kauplusladudes.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

est

PAKUME VÄRSKET JA MAITSVAT SEALIHA

Meie kauplustest leiad kõik vajaliku jõululauale: • • • • •

meie väikestest Eestimaa farmidest Jälgi igakuiseid pakkumisi meie FB lehel Mulgi Lihakarn PÄRNU Pärnu turg Suur-Sepa 18, Pärnu

kaupmees.ee

KaupmeesKO

KULINA KAUPLUS Kulina, Lääne-Viru maakond

maitsva seaprae süldi- ja pasteedimaterjali suitsused singid ja vorstid verivorstid konservid ja pasteedid

OOTA M E T E I D M E I E K A UPLU S T E S S E :

TALLINN Balti jaama turg Kopli 1, Tallinn

VILJANDI Viljandi turg Turu 16, Viljandi

VIRU-JAAGUPI KAUPLUS Viru-Jaagupi, Kooli tee 3, Lääne-Viru maakond

www.mulgilihakarn.ee VASTSE-KUUSTE KAUPLUS Vastse-Kuuste, Põlva maakond

PAIDE KAUPLUS Paide, Pärnu 6, Järva maakond, K-keskus Detsember 2020

19

sport

Külmal ajal jooksmise ABC: õige riietus ja aeglasem tempo FOTO: ARDI TRUIJA

Ehkki Maarjamaa talved pole viimastel aastatel kuigi krõbedalt ega lumerohkelt möödunud, kehtivad jahedal ajal jooksjatele teistsugused soovitused kui suvel. Nii harrastajatele kui ka neile, kes võtavad asja tõsisemalt.

LEIA LETILT

REKLAAM

MAGNETMÄNGUD "Matamäng" – põnev mäng, kus tuleb sõnade asemel hoopis arvutustehteid välja mõelda. Mõnus ajuragistamismäng kõigile, kes juba arvutada oskavad ja veel seda ära pole unustanud.

"Reis kosmoses" – lihtne täringumäng neljale. Vinge mängulaud kirjeldab meie päikesesüsteemi. Lisaks nuppudele ja täringule on kaasas väike univers universumi mälumäng.

"Loomade kodud" – pane loom ja tema kodupaik üheks pildiks. Lõbusad loomad d looma oma omad ja nende kodud on magnetist.

Paras ajaviitemäng ühele.

"Laevade pommitamine" Aegumatu ja ülipopulaarne mäng! Saa vastase laevadele pihta ja kaitse kiivalt oma laevu!

Haarav ja põnev mäng kahele.. www.loovhoog.ee.

Mirell Põlma

N

ippe jagavad treenerid Anu Piiroja ja Romet Mihkels laususid kui ühest suust: külmal ajal õues lidumise A ja O on õige riietus. Mõlema eksperdi sõnutsi on harrastajate levinuim viga liiga paksult riidesse toppimine.

Piiroja, kes omanimelistes jooksutrennides juhendab pea 50 spordisõpra, ütles, et talviti olgu riietus kahekihiline ja näiteks viie miinuskraadiga piisab hingavast soojast pesust, mille peale tõmmata retuusid ja tuulekindel jakk.

“Eks see muidugi olene, kui külmakartlikud inimesed on. Aga kui sa välja lähed, võiks enne jooksmist olla kergelt jahe. Kui sul on juba siis soe, oled üle riietunud,” kinnitas väle jooksja Piiroja, kelle sõnul on riietuse kõrval sama tähtis sobiv jalanõu. “Lume ja libedaga võiks tossu tallamuster olla suurem. Suviste, sileda tallaga tossudega ei soovita üldsegi jooksma minna, sest talvel libedaga on jooksusamm täiesti teistsugune: pöid peab rohkem tööd tegema, tempogi on aeglasem.”

”

Kui sa välja lähed, võiks enne jooksmist olla kergelt jahe. Kui sul on juba siis soe, oled üle riietunud.

ANU PIIROJA

Ka Mihkelsi selgituse kohaselt tuleks talvel aeglasemalt joosta, eriti karmi külmaga, kuna kiire tempo võib hakata hingamisteedele. “Siis on see juba kahjulik, aga selline viis miinuskraadi on ideaalne temperatuur väljas jooksmiseks,” lausus SK Altiuse kergejõustikutreener, kelle ütlust mööda varitseb talvel tunduvalt suurem oht üle treenida kui suvel. Eriti kui joosta näiteks kiire tempoga lõike. Talvel tuleks kilomeetreid koguda tasa ja targu.

“Kui baas on ladumata, ei saa sinna teist korrust peale ehitada.”

Piiroja lisas, et tema hoolealused ei jookse ainuüksi hea enesetunde saamiseks, vaid paljud valmistuvad kevadisteks võistlustekski.

Sellegipoolest ei soovita ta neil lõigutrenne teha, kiire tempoga treeningud jäägu kevadesse.

Rahulike jooksude kõrvale soovitab ta treenitavatele talviti jõutrenne.

“Propageerin ka suusatamist.

Kui on lumerohke talv, võiks pikad jooksud asendada suusatamisega, et lihased saaksid puhata. Samamoodi puhkab vaim, kui sa ikka aasta läbi jooksed ja veel intensiivselt,” ütles Piiroja, kes nimetas heaks asenduseks ujumistki. “See muidugi ei tähenda, et üldse jooksma ei lähe. Paarist korrast nädalas piisab, muidu on kevadel väga raske uuesti alustada. Aga kui on pikast hooajast mõni vigastus, on talv hea aeg see välja ravida.”

Intervjuupäeval mõõdeti välja Pärnu kõrgeim temperatuur 18. novembril ehk 10,3 kraadi. Juba sellise sooja, ent vihmase päevaga paneks Piiroja õhukesed kindad kätte ja peapaelagi pähe. Nullkraadise ja külmema temperatuuri korral soovitas juhendaja kanda hingavat mütsi, mitte villast. Kui peakate puudub, suureneb keha üldine soojakadu külma ilmaga tunduvalt.

“Ja kui on veel külmem, näiteks –10, võiks torusalli näo ette tõmmata. Edukalt saab joosta ka –15ga, aga siis peab arvestama, et keha toodab rohkem energiat, saamaks sooja. Pigem tuleks teha siis lühem jooks,” rääkis Piiroja, kelle sõnade järgi

tuleb harrastajate puhul piir ette –20ga, mil enam pole mõistlik jooksma minna.

Mihkels, kes juhendab peamiselt edasijõudnuid, sõnas, et põgusa soojenduse peaks trenni eel tegema: näiteks kergelt võimelda, et hüppeliigesed-kannakõõlused-põlved saaks soojaks. Võiks teha keharinge ja muid lihtsamaid harjutusi. “Viiest minutist täiesti piisab. See käib asja juurde suvelgi,” lausus treener, kelle jutu kohaselt on talvisel ajal peale jooksu oluline, et saaks kiiresti märjad riided seljast ja kuivad selga – muidu ähvardab oht haigeks jääda. “Saun teeb peale jooksu alati head.”

Mihkels õpetab oma treenitavatele, kes pürgivad tippsportlaseks, et talv ongi põhja ladumiseks. Aeg, mil teha mahutreeninguid, kui soovitakse suvel pikamaajooksus head tulemust saavutada.

“Suur viga on see, et kiiresti soovitakse sisehallidesse lõike jooksma põgeneda.

Talv ongi täpselt see aeg, mil teha rahulikku mahutreeningut. Just õues, sest meie talv on viimasel ajal pigem nagu sügis – jooksjatele soodne,” rääkis Mihkels, kelle sõnul kehtib sama harrastajatelegi.

“Nädalas korra sisehallis treenimisest piisab, õue­treening on põhiline.”

Piiroja lisas, et ühest arusaama, kuidas ja kui palju talvel joosta, pole, sest inimesed on erinevad. Küll tõi ta esile, et talv on jooksjatele pigem energia ammutamise aeg, kus ühtlasi tuleb tähelepanu pöörata toitumisele ja vitamiinidele.

Millised eelised on talvisel jooksul suvise ees? “Mulle näiteks meeldibki pigem jahedas joosta kui suvel 25 kraadiga,” lausus Piiroja ja utsitas teisigi praegu õues treenima. “Tihti need inimesed, kes ütlevad, et nad talvel ei jookse, polegi seda proovinud. See tekitab alati häid tundeid ja tugevdab immuunsussüsteemi!”

KÜLMA ILMAGA JOOKSMISE SPIKKER • Valige tavapärasest aeglasem tempo • Vältige üleriietumist • Suurema mustriga tossud jalga • Müts pähe • Vältige lõigutrenne • –20ga loobuge jooksuringist • Tehke jooksu eel kerge soojendus

REKLAAM

SAARE WINTER PIPARKOOGIKOHUKE KAKAOGLASUURIGA Mõne asjaga lihtsalt on nii, et võtad ühe ja siis ei saa enam pidama.

Sama lugu on ka Saare kohukestega.

Valmistatud Eesti piimast!

Glasuur ei sisalda transrasvu!

Müügil kõigis hästivarustatud poodides. www.saarefood.ee

20

Detsember 2020

UUS!

E621 vaba

jõulujutt

Jõuluvana Arturi omamoodi jõulud M

ännimetsas, sametpruunide käbide, sinakate samblatekkide ja uduloori vahel elab jõuluvana Artur, kes aasta tagasi vanaduspuhkusele saadeti.

Habemik ei suuda aga leppida mõttega, et ei saa enam jõuluisa mängida. Hommikul tahaks mustad tanksaapad villasokkide otsa tõmmata, priske vöö ümber piparkookidest täis pauna pingutada ja karusnahkse krae jälle mantli külge nõeluda. Küll õrritab punakuue käis kiuslikult kapiuste vahelt ja saapapaelad jäävad toas traalides jalgu. Kingi­ kotidki ripuvad ikka veel eelmise aastavahetuse pesupäevast saadik õues nööril, kuigi nüüd meenutavad need rohkem marjamahlast jääplokke.

Nii istub Artur oma väikeses uberikus akna all, käte vahel tass kuuma kakaod, vunts piparkoogi­ tolmune, ja põrnitseb puulatvu, mis on sama nukrad kui tema. Külmakraade justkui on, tunnegi talvine, aga ei mingit lund, ei jõulumaagiat. Artur igatseb isegi tüütuid päkapikke, kes hommikuti sisse magasid, kommilaos riiulite vahele kinni jäid või end maiustustest suhkruhaigeks õgisid. Taadile on praegu seltsiks ainult üks vana põhjapõder, kes aegajalt sarvedega akent sügamas käib. Seegi on end ümmarguseks söönud ega jaksa enam väga liikuda.

Artur tõstab kõrva äärde telefonitoru, kuid sealgi viliseb tuul: jõulusaanirent ei vasta, heade-halbade laste kõneliin ei tööta. Postkastis pole ühtegi kingisoovi ja keldris vedelevad “parim enne” tähtaja ületanud kommikohvrid. Neetud vanaduski hakkab tervisele. “Kas tõesti olen nii vana, et enam jõulu­

taadikski ei kõlba,” mõtleb Artur pahuralt, pisar kisub silma.

“Seda veel vaatame,” krapsab aga ühtäkki tugi­ toolist püsti ja karjatab nii, et põhjapõder ehmatusest külili kukub – selg pole tõesti enam noore mehe oma, küll ei rauge tahe ja ind. Jõulurõõmu loomine ei saa mitte mingil juhul veel lõppeda. Nii otsustab Artur, et saagu, mis saab, tema veel pensionipõlve pidama ei hakka.

Aga mida küll teha?

Taat hakkab sepitsema plaani, kuidas jõulud päästa: sikutab pööningult alla suure kirstu, kus hunnik pabereid, sitse-satse, värvipotte. Tõmbab paberid mööda põrandat laiali ja hakkab neile midagi kritseldama. Ühele sehkendab metsloomi, teisele kaardi, kolmandale igasugu arusaamatuid jooni. Papa läheb nii äksi täis, et tõmbab põrandal vihtudes püksidki katki, kuid ei pane seda ise tähelegi. Ju taat teab, mis teeb, aga kõrvaltvaatajale võib paista, otsekui oleks jõulumees aru kaotanud: silmad põlevad peas, keel ripub suust välja.

Kui paberid täis soditud, ajab vana end püsti ja tormab välja. Ajab põdrapoisi aiast välja, hüppab talle selga ja sisestab punanina radarisse jõululinna koordinaadid. Läbi sopaloikude ja üle mudavallide kihutataksegi (nii kuidas põder jaksab) linna.

Vana väikese sarvilise seljas näeb moeuulitsatel päris kentsakas välja. Linnarahvaski vaatab tegelast imestunult. Taat ei tee aga asunikest välja ja ratsutab põdra seljas läbi ostukeskuste, parklate, üle teatrilavade, ümber purskkaevude.

Jõuavad siis poodi, kus habemik laob riidekotti igasugu juhtmeid, lampe, kettaid, värvilisi paelu, küünlaid, hunnikus valget paberit ja muid veidraid esemeid. Kui vajalik kaup koos, suundutakse tagasi koju.

Artur ruttab tuppa ja tõmbab selga jõulurüü.

Nööbid ei lähe küll kuuel enam hästi kinni, aga keda see segab – ilm ju niigi soe. Sikutab siis tugitooli ja laua õue, venitab puude vahele värviliste munadega valgusketi, süütab küünlad. Toob siis kääridki ja hakkab hullunult paberipakki hekseldama.

Peagi on kogu hoov valge, justkui oleks lumi maha sadanud. Tähistaeva alla on kerkinud kaunis välilava, omamoodi jõulumaa.

Artur seab end mugavalt tugitooli, ees laual palju juhtmeid-seadmeid. Vajutab siis suurt punast nuppu ja juhtub ime: puulatvades süttivad tuled, mängima hakkab muusika. Üsna pea hiilivad kohale metsaasukadki: oravad, rebased, kitsed – karvased-sulelised. Hiilib välja sihvakas põdratüdrukki ja teeb taadi põdrale silma.

Unisena tatsavad kohale karud-siilidki ja puu tagant piilub lõunareisi maha maganud toonekurg.

Valge habemik tõi jõulud koju ja talvemaagia metsanaabritelegi. Suur ja ikka piparkoogine naeratus taadi näol ütleb, et jõulumaagia pole temast sugugi kadunud, vastupidi – nüüd on aeg hullumeelsusteks ja põnevateks seiklusteks, öelgu teised mis tahes.

Johanna Roos ILLUSTRATSIOON: JOHANNA ROOS

Detsember 2020

21

nuputa

AUTOTEHAS

........................................!

KLASSI PARIM ÕPILANE

LUURE KESKAGENTUUR

VIIK MALES

AASTA

EESTI RISTSÕNAPEALINN

JÕULU...

(MÜÜGIKOHT) SIMSS

KUU (LÜHEND.)

NÕIATRUMM BESTSELLER ISLAMI VAIMULIK JÕULUTOIT

ROCK ISLAND

LAULJA ...MAA (JÕULUVANA KODUKOHT)

JA NII EDASI

PURU, KÜBE SÖÖR EHK (VANASTI)

PUNKER

PORI

NII JA ...

LEPPIMINE

MAAKOORE GRANIIDIKIHT

NAHK (INGL. K.)

NÄITLEJA ... SEEMAN

SUPIMULK

LINNAVALITSUS

VANEMATETA LAPS

USA NÄITLEJA ... GIBSON

MAITSEAINE

TOIDUÕLI

INGL. K. EESSÕNA

...ROOS (KIBUVITS)

PRAHT ANALOG TELEPHONE ADAPTER

JALA OSA

NOODIKIRJA MÄRK

ELEKTER

LIITIUM

JÕULUTÄHT

AUTOLITOGRAAFIA

PÄRANDI SAAJA

EHK

50.

LEIDUB LAPSE JAOKS JÕULUVANA KOTIS

...ESINE (TOIT)

Loenda, mitu mütsi on pildil!

Loenda, mitu käpikut on pildil!

PRANTSUSE RALLIÄSS

Leia kümme erinevust!

VOLT

TÄNAV

Leia kaks ühesugust piparkoogimehikest!

Leia tee kingini!

Õiged vastused: Ristsõna vastus on TERVISLIKKE JÕULE! Mütse on 12, käpikuid on 11. Ühesugused piparkoogimehikesed on nr 2 ja 9.

22

SIHTASUTUS KASAKAPEALIK

ESINEMISKOHT VÄIKE HOBUNE

JÄME TANGUVORST LAULJA

NELJASILBILINE VÄRSIJALG VÕRK (INGL. K.)

...-SÄRK

NEKTAR TERVISESPORDIKESKUS PÄRNUMAAL

SIDESÕNA

...TÄITJA

JÕULUVANALE MAITSEV KUUM JOOK

ITSITUS

JÕULULAUL „TILISEB, TILISEB ...KELL” ...AIMUS

MAGADA TAHTEV

KALDKIRI

Detsember 2020

... BENE!

PRO ...

CONTRA

KOHE

VASTUS

E, T, ..., N, R, L, P

PÄRNUS ASUB JÕULUPUU KA ... VÄLJAKUL

VÄIKE KANN

SPORANGIUM MAALIKUNSTNIK

RUTEENIUM JÕUD (LADINA K.)

ISLANDI INTERNETIDOMEEN

VISKELING

KARDINALIDE TIITEL NAISENIMI

NÄPPAJA

VÄRVIMULD

PIKK KITSAS VIMPEL

CHRISTMAS-...

(JÕULUPUU, INGL. K.)

SÕÕRD

LUMEVEERE POOLA MAAKOOD

SPORDIRAJATIS

2 × TÄHT

RÕIVASUURUS

VAIER

reklaam

Metsküla Kalju väejook mustast pässikust seedesüsteemile.

Seedesüsteemist tuleneb 70-80% inimese immuunsusest! facebook.com/mustpassik.ee www.mustpassik.ee

Detsember 2020

23

reklaam

VAHVAD SELTSKONNAMÄNGUD

KINGIKOTTI!!

KINGIKOTTI NUTIKAS

KINGIVALIK

VANUS 10+ MÄNGIJAID 2-4

Maailmakuulus sõnamäng, mis arendab sõnavara, keeletaju ja loovust ning on suurepärane meelelahutus nii pere kui ka sõprade seltsis!

V A R A A H A S A A K S UU S Õ N A M Ä N G!

!

S U H Õ A T S I N JOO ! l i n a a r k e a t a a V

Lae alla eestikeele äpp, suuna kaamera joonistaja poole ja vaata kuidas kujutis tekib ekraanile. Kaasasolevad vihjekaardid annavad joonistajale teada, mida ta peab õhku joonistama. Teised peavad ära arvama, mida joonistatakse. Sobib mängimiseks alates 8. eluaastast.

24

Detsember 2020

Maaletooja Rimonne Baltic • www.rimonne.ee