KÕIK PENSIONIST VEEBRUAR • 2021
Pensione maksti juba palju varem, kui arvata oskaks
FOTO: Shutterstock
KÕIK PENSIONIST | 3
23. veebruar 2021
Ehkki töötajatele mõeldud pensionisüsteemid on võrdlemisi uus nähtus, ulatuvad tasulise pensioni juured juba vanasse aega. Vana-Roomas pakuti veteranleegionäridele (tsentuuriotele) sõjaväepensioni reeglina kas maana või tihti anti neile spetsiaalselt loodud poolenisti avaliku teenistusega seotud ametikoht. Tõnis Oja
E
simese teadliku rahalise pensionisüsteemi lõi keiser Augustus (63 eKr – 14 pKr). 13. aastal enne meie ajaarvamist lõi Augustus pensioniplaani erru läinud sõjaväelastele, kes said rahalist pensioni. Selle suurus oli vähemalt 3000 dinaari. See üsna korralik summa võrdus leegionäride 13 aasta palgaga. Pension saadi pärast 16-aastast teenistust leegionis ja nelja aastat sõjaväereservis olemist. Erru läinud sõduritele maksti algul üldistest riigituludest, hiljem moodustas Augustus selleks puhuks spetsiaalse fondi (aerarium militare). Süsteem oli katse seista vastu sõjaväelaste mässudele, millega Rooma impeerium silmitsi seisis. Ehkki süsteem vähendas pingeid impeeriumi sees, leidub arvamusi, et sellest sai üks peamisi Vana-Rooma riigi langemise põhjusi. Pensionisüsteem oli toeks küll militaarsüsteemile, kuid ei aidanud ülejäänud ühiskonda. Üldine sotsiaalkaitse tekkis tunduvalt hiljem. Esimesed tänapäevase pensionisüsteemi tüüpi fondid olid niinimetatud leskede
Saksi-Gotha-Altenburgi hertsog Ernst I lõi oma valitsemisajal 17. sajandi keskel uuendusliku pensionisüsteemi.
fondid Saksamaal. Saksi-Gotha-Altenburgi hertsog Ernst I asutas 1645. aastal fondi ametnike leskedele ja 1662. aastal õpetajatele. 18. sajandi alguses loodi üle terve Euroopa ametnike leskedele mitmeid kompensatsioonimehhanisme. Osa neist rahastati ühekordsete maksetena, aga üha rohkem hakkasid levima annuiteetmaksed ehk ühesuurused perioodilised järgmaksed. Pension oli mõeldud peamiselt kompensatsiooniks neile, kes olid kaotanud abikaasa (eriti neile, kes said surma sõjas); olid ilma jäänud mõnest jäsemest (samuti peamiselt sõjas) või pärast missioonilt (nii tsiviil- kui ka militaarselt) naasmist. 18. sajandil hakati neile, kel olid suured teened (investorid, innovaatorid, kaupmehed või poliitikud) maksma annuiteetpensioni. Need maksti reeglina otse kuningriigi või keisririigi varakambrist. 19. sajandi lõpul, kui tekkis oht, et marksistlikud ideed võtavad Euroopas võimust, lõi Saksamaa esimene kantsler Otto von Bismarck pensionisüsteemi, millega lubas elatisraha maksta kõigile üle 70-aastastele mittetöötavatele sakslastele (1916. aastal alandati vanusekünnis 65 aastale) olenemata sellest, kas põhjuseks
Toimetaja Tõnis Poom, tonis.poom@postimees.ee Reklaami projektijuht Karl-Erik Saarm, karl-erik.saarm@postimeesgrupp.ee Keeletoimetaja Piret Bristol Reklaamitoimetaja Elina Sirol, elina.sirol@postimeesgrupp.ee Küljendus Jelena Kasterpalu Trükk AS Kroonpress Väljaandja AS Postimees Grupp
4 | KÕIK PENSIONIST
23. veebruar 2021
Pensionisüsteemid ja -sambad
FOTO: akg-images / Scanpix
oli vanus, haigus või invaliidsus. Esimese riikliku süsteemina loodi Saksamaal riiklik pensionisüsteem 1889. aastal. 19. sajandi keskel hakkasid Ameerika Ühendriikide suurtes linnades saama pensioni munitsipaaltöötajad – tuletõrjujad, politseinikud, õpetajad. 1875. aastal hakkas American Express pakkuma oma töötajatele erapensione. Eelmise sajandi kahekümnendatel aastatel lubasid oma töötajatele vanadustoetust mitme tööstusharu tööandjad, alates raudtee-ettevõtetest, lõpetades naftatööstuse ja pangandusega. Kanadalasest arst William Osler, kes oli naabermaal Ameerika Ühendriikides Baltimores tegutseva Johns Hopkinsi ülikoolihaigla peaarst, pidas 1905. aastal teadusliku ettekande, milles väitis, et kõige paremas tööeas on töölised vanuses 25–40, mida ta nimetas 15 kuldseks aastaks ehk inimese konstruktiivseks perioodiks. Töötajad vanuses 40–60 olid tema hinnangul mitteloovad, aga aktsepteeritavad. Üle 60-aastaseid töötajaid pidas ta juba kasututeks. Ameerika Ühendriikides muutus töötajate pensionile minek päevakajaliseks tööstusrevolutsiooni ajal, mil üha enam inimesi hakkasid vananedes tööprotsesse takistama – olid konveieril liiga aeglased, pillasid liiga tihti tööriistu ja võtsid välja liiga palju haiguspäevi. Suur Depressioon tegi olukorra veel hullemaks. Kõik teadsid, et pensionile minek on hädavajalik, aga vanem generatsioon ei lahkunud vaikimata. «Kõige sitkemad keeldusid minemast isegi siis, kui tehasejuhid tõstsid konveierilindi kiiruse tšaplinlike kiirusteni,» kirjutas The New York Times 20 aastat tagasi, viidates Charlie Chaplini kuulsale filmile «Moodsad ajad». 1935. aastaks sai Ühendriikides selgeks, et ainus võimalus peatada vanemate inimeste töötamine on maksta neile piisavalt, et nad ei töötaks, kirjutas päevaleht.
sionisüsteemid mitmesambalised, et kindlustada nende suurem paindlikkus ja saajate finantsiline kindlustunne. Pensionisüsteemidel on reeglina kolm peamist funktsiooni – säästmine, ümberjagamine ja kindlustussüsteem.
2021. aastast mitte enam nii palju kui aastatel 1999–2020 saadud teenistusest.) TEINE SAMMAS
Sissemakseid mittenõudev sammas on üsna uus nähtus, et hoida ära vanade inimeste vaesumine. Reeglina rahastab seda valitsus ning seda makstakse baaspensioni või sotsiaalabina. Mõningatel juhtudel null- ja esimene sammas osaliselt kattuvad.
Teine sammas on reeglina üles ehitatud nii, et seda kogub sõltumatu investeeri misettevõte ning selle ülesanne on kaitsta eakaid suhtelise vaesuse eest ja pakkuda esimesele sambale lisatulu. Teine sammas täidab ka kindlustuse funktsioone. Teine sammas on reeglina kohustuslik ning OECD liikmesriikidest ei ole ainult Iirimaal ja Uus-Meremaal mingil määral kohustuslikku pensionisammast.
ESIMENE SAMMAS
KOLMAS SAMMAS
NULL-SAMMAS
Esimene sammas kujutab endast reeglina ümberjaotamisskeeme, millel võib olla neli erinevat funktsiooni: sotsiaalabi, erinevad suunatud pensioniprogrammid, põhipension või miinimumpension. Kõik neid rahastatakse avalikust sektorist ja need on kohustuslikud. Põhipensioni eelis on ühetaolisus: seda makstakse kõigile pensionäridele ühepalju või selle suurus sõltub kas ainult töötatud aastatest, mitte tööajal saadud teenistusest. (Eestis sõltub esimese samba suurus ka eelnevast palgast, aga alates
Kolmas sammas on vabatahtlik kogumispension, kus kogumine võib olla väga erinevates vormides, näiteks tööandjapension, individuaalsed kogumisskeemid ja mitmed finantstooted. NELJAS SAMMAS
Traditsiooniliselt ei loeta neljandat sammast pensionisüsteemi osaks, sest neljanda samba kogumisel ei ole seaduslikku raamistikku. Pensioni neljandaks sambaks on perekonna toetus või muud sotsiaalkaitse programmid, inimese muud varad nagu kinnisvara, aga ka investeeringud. FOTO: AP / Scanpix
Esimene Saksamaa riigikantsler Otto von Bismarck lõi riiklikult korraldatud vanaduspensioni süsteemi 1880. aastatel.
Laias laastus jagunevad pensionisüsteemi mudelid kolme tüüpi: kapitaliga tagatud pensionisüsteemid, kulupõhised pensionisüsteemid ja segatüübid. Kapitaliga tagatud pensionisüsteemid on sarnased tavaliste kindlustussüsteemidega. Töötaja maksab kindlale kontole teatud summad ning pensioniikka jõudmisel makstakse talle kogutud fondidest igal aastal (kuul) kindel summa (annuiteet). Kontosid haldavad eraõiguslikud üksteisega konkureerivad ettevõtted. Reeglina on tegemist pensionifondidega. Kulupõhise pensionisüsteemi korral saadakse pensioni riiklikest fondidest, kuhu kogutakse töötavatelt inimestelt raha vastavalt sissetulekutele. Tegu on omamoodi pensionikindlustusega, mille korral riik annab inimesele õiguse teatud vanusesse jõudmisel saada pensioni. Segamudel on mõlema süsteemi kombinatsioon ning arenenud riikides moodustavad mudelid kas kahevõi kolmesambalise pensionisüsteemi. Pensionisüsteemid koosnevad veel kohustuslikest ja vabatahtlikest komponentidest. Enamikes maades on penPärast 1929.–1933. aastate alguse ülemaailmset majanduskriisi (pildil pargikoristustööle ihkavad otsijad 1930. aastal Ameerika Ühend riikides Clevelandi linnavalitsuse ees) ning eriti pärast Teist maailmasõda asusid riigid oma kodanikele tagama laiemaid sotsiaalseid garantiisid, kehtestades tervisehoolekande ja luues pensionisüsteemi.
California arst Francis Townsend tuli Suure Depressiooni ajal välja algatusega, kus pani ette 60-aastaste kohustusliku pensionile mineku tingimusel, et valitsus maksab igale pensionärile 200 dollarit. President Franklin D. Roosevelt esitas aga 1935. aastal seaduseelnõu, mille koha-
selt maksavad inimesed ise oma tulevase pensionikindlustuse eest. Nii Ameerika Ühendriikides kui ka Euroopa riikides toimus pensionisüsteemis suur pööre pärast Teist maailmasõda, mil hakkasid välja kujunema nüüdisaegsed pensionikindlustussüsteemid.
SISUTURUNDUS | 5
23. veebruar 2021
Nutika investori uued võimalused
T
eise pensionisamba reformiga avaneb pensionikogujatele hulk uusi võimalusi investeerida. Võimaluste loomisega avaneb ka vabadus oma teise samba pensioni eest vastutada. Suunates raha Pensioni investeerimiskontole (PIK), saab pensionikoguja haarata ohjad ja investeerida just neisse aktsiatesse, võlakirjadesse, aktsiafondidesse, indeksfondidesse, erinevatesse teemafondidesse (näiteks roheenergia- ja elektriautofondid), kuhu ise soovivad. Neile, kel on investeerimisega lähem kokkupuude, on see ideaalne võimalus pensionivarad vastavalt oma nägemusele investeerida ja selle eest ka vastutada. Kellele üksikaktsiate valik tundub esialgu keeruline ja kes ei soovi pensioniraha üksikutele aktsiatele panustada, kuid samas soovib püüda kõrgemat tootlust, neile on alternatiiv näiteks aktiivselt juhitud fondid. 2020. aasta veebruaris tuli Trigon turule Eestis esimese dividendifondiga, mis sobib nii pensionikogujatele kui ka pensioniväliselt investeerimiseks. Trigoni fondijuhi Mihkel Välja sõnul on fondi eesmärk ja investeerimisstrateegia väga lihtsad ja mõistetavad – pakkuda investorile kõrget 6-8% dividenditootlust aastas. «Hetkel portfelli kuuluvate ettevõtete 2021. oodatav dividenditootlus on 7.5 protsenti. 2020. aasta detsembris toimus Trigon Dividendifondi ajalooline esimene dividendimakse D-osaku investoritele. Väljamakse suuruseks oli 0,78 eurot osaku kohta, mis andis antud hetkel dividenditootluseks 7,0%. Dividende makstakse välja aastas korra,» selgitab Välja, lisades, et kuigi Trigon Dividendifond investeerib ettevõtetesse, mille dividendiootus on 6-8% aastas, ei tähenda, et see oleks fondi maksimaalne potentsiaal. «Kui fondi kuuluvate ettevõtete aktsiahinnad tõusevad aastaga 20%, siis saavad investorid kasu ka aktsiahinna tõusust samamoodi nagu iga teise aktsiafondi puhul.»
MILLE POOLEST ERINEB TRIGON DIVIDENDIFOND TEISTEST FONDIDEST? • Dividenditootlust keskmiselt 6-8% aastas. • Fikseeritud valitsemistasu 0% aastas. • Dividendid makstakse välja kord aastas. • Sisenemise ja väljumise tasud puuduvad. Loe lähemalt: https://trigoncapital.com/ asset-management/.
Trigon Dividendifond erineb märkimisväärselt teistest fondidest ja ka pensionifondidest teenustasude poolest. Iga fond võtab varade haldamise eest tasu. Mida suurem on haldustasu, seda vähem tootlusest jääb inimesele kätte. Trigon Dividendifondil on näiteks fikseeritud valitsemistasu 0% aastas ning fondijuhid saavad tasu ainult siis, kui fond teeb positiivset tootlust. Ehk kui teenib investor, siis teenivad ka fondijuhid! Samu-
aktiivne fondijuhtimine. «Aktiivne fondijuhtimine tähendab meil ettevõtete külastusi, ettevõtetega kohtumisi nii kohapeal kui videovahendusel. Suhtleme ettevõtete juhtkondadega pidevalt, et olla kursis nende käekäiguga,» ütleb Välja. Näiteks 2020. aastal sooritas Trigoni meeskond kokku üle 400 kohtumise ettevõtete juhtkonna või esindajatega. Piirangute tõttu toimus suurem osa kohtumisi videovahendusel.
Kuidas investeerida ning millised riskid kaasnevad?
Fondijuhid Mehis Raud (vasakul) ja Mihkel Välja (paremal) külastamas Türgi tootmisettevõtet
ti puuduvad sisenemise ja väljumise tasud. «Lisaks rõhutame, et Trigoni fondijuhid on investoritega samas paadis, kuna investeerivad regulaarselt ise sama fondi kaudu,» märgib Välja. Trigon Dividendifondil on kaks erinevat osakut. D-osakust makstakse aastas korra dividendid investoritele välja ning C-osakus dividendid reinvesteeritakse ehk tootlus niiöelda akumuleerub.
Milles seisneb erinevus teie ja tavapanga pensionifondi vahel?
Trigon Asset Management on erakapitalil põhinev iseseisev investeerimisbutiik. Mihkel Välja sõnul tuleb erinevus tavapankade pensionifondidest sellest, et meie fondidesse ei ole keegi sunnitud raha investeerima. «II sammas oli siiamaani kohustuslik ja inimesed olid sunnitud sinna iga kuu raha kandma. Tõsi, pensionikogujal oli valikuvabadus, millisel pangal ta laseb oma pensioniraha hallata, siis valik oli siiski väga limiteeritud. Meie Trigonis oleme pidanud ise investorid otsima, tõestama, et oleme oma regioonis ja valdkonnas parimad. Seejärel on investorid raha meile usaldanud ning neil on alati olnud võimalus meie fondidest lahkuda. Ükski investor pole kohustatud Trigoni fondidesse investeerima. Seetõttu oleme pidanud nägema kõvasti vaeva, et investoritele reaalset väärtust ja tootlust pakkuda,» tõdeb Välja. Väärtuspakkumise üks osa on madalad või puhtalt fondi positiivsest tootlusest sõltuvad haldustasud, nagu Trigon Dividendifondi puhul on seda rakendatud. Fondid saavad erineda ka investeerimisstiili poolest. Trigon Dividendifondi stiil on
Nagu öeldakse, on investeeringuid mõistlik hajutada ja kogu vara ühte fondi ei soovita investeerida. Vastavalt pensionikoguja vanusele ja riskiisule peab investor otsustama, kui palju raha soovib ta investeerida kõrgema riskiga ja kui palju väiksema riskiga varaklassidesse. Trigon Dividendifond on aktsiafondide arvestuses pigem madalama riskiga instrument ja sobib portfelli hajutamiseks ideaalselt. Fondi kuuluvad 30–50 ettevõtte aktsiad ja lisaks kõrge intressiga võlakirjad (hetkeseisuga on 10% fondi varadest 6-10% intressiga võlakirjades). Kas inimene võiks investeerida 5-10 või näiteks 20–30 protsenti pensionivaradest Trigon Dividendifondi, peab iga pensionikoguja ise otsustama. Trigon Dividendifondi saab soetada näiteks läbi LHV ja Swedbanki internetipanga. Konkreetne samm-sammult juhend on leitav Trigoni kodulehel Dividendifondi lehel.
Valikuvabadus pakub suurepäraseid võimalusi Pensionireformiga kaasneb palju küsimusi, kuid praegune olukord suurendab kindlasti inimeste finantsoskusi ning motiveerib pensionivaraga tegelema. «Kui siiamaani on inimesed löönud käega ja mõelnud, et vahet pole, nagunii on kõik suurpankade fondid sarnased, siis edaspidi on valik tunduvalt laiem ja selle vabanduse taha pugeda ei saa,» kinnitab Välja, kes näeb, et suurenenud valikuvabadus loob suurepäraseid võimalusi oma pensionivara pikaajaliseks investeerimiseks.
TRIGON ASSET MANAGEMENT’IST: • Suurim iseseisev varahaldur Eestis. • Üle 500 miljoni euro klientide varasid: sealhulgas pensionifondide, jõukate perekondade, fondifondide ja kindlustuste, mis pärineb suuremas osas Skandinaaviast, Saksamaalt, Šveitsist, UK-st ja USAst. • 2017. aastal nimetas maailma juhtiv fondide käekäiku järgiv agentuur Thomson Reuters Lipper Fund Awards Trigoni Parimaks Aktsiafonde Valitsevaks väikeettevõtteks Euroopas kolme aasta lõikes. Märkus: Fondi eelmiste perioodide tootlus ei garanteeri tuleviku tootlust.
6 | KÕIK PENSIONIST
Viis valikut, mida teha teise sambaga Tõnis Oja
P
ensionisüsteemi teise samba reform on juba alanud ning vaatamata sellele, et sambast lahkumiste avalduste tegemiseks on veel aega, on veebruari keskpaiga seisuga teisest sambast lahkumise avalduse teinud juba üle 88 000 inimese. Lahkujate keskmine vanus on 39 aastat. Jõustunud pensionireform võimaldab inimestele erinevaid valikuid. Juba raha väljavõtmise avalduse teinud inimestel oleks tegelikult enne otsustamist veel pikalt mõelda. Teise samba pensionifondide vara käsutamine sõltub nüüd eelkõige inimese soovist, samas osa valikuid sõltub ka inimese vanusest.
ESIMENE VALIK
– JÄTKAN TEISE SAMBASSE VARA KOGUMIST
Kõige lihtsam on neil, kes otsustavad teises sambas kogumist jätkata. Ehk need, kes saavad aru, et säästa on kasulik, ja arvavad, et ise ei suuda oma pensionivara fondidest
FOTOD: Shutterstock
23. veebruar 2021
paremini kasvatada, ei pea midagi tegema. Nende palgast võetakse endiselt kaks protsenti pensionikindlustusmaksu, millele riik lisab sotsiaalmaksu arvelt veel neli. Need kuus protsenti brutopalgast lähevad teie valitud pensionifondi, kus fondijuhid pensionivara edasi kasvatavad. Tõsi, pensioniea saabudes on teie esimese samba pensioniosa sotsiaalmaksust juurde makstud nelja protsendi võrra väiksem, aga kõigi eelduste kohaselt on fond selle kaotuse tasa teinud ja isegi kasvatada suutnud. Seepärast tuleks ka hoolikalt jälgida, kuidas teie teise sambasse paigutatud vara kasvab. Kui pensionifondi tootlus ei rahulda, tuleks mõelda fondi vahetamisele. Võib võtta ka raha välja ja kogu väljavõetud raha või vähemalt osa ise pensionivaraks kasvama panna. See on pole eriti mõttekas, sest 20 protsenti tulumaksu tuleb maksta niikuinii. Sellist varianti võiks kaaluda teise samba pensioniikka (see saabub viis aastat enne pensioniikka jõudmist ehk tänavu 59-aastased) jõudnud inimesed, kellel on osa sellest rahast hädasti vaja (näiteks tervislikel põhjustel), aga osa sooviks edasi investeerida. Teise samba pensioniikka jõudnud ja vanemad peavad raha väljavõtmisel maksma vaid kümme protsenti tulumaksu.
8 | KÕIK PENSIONIST
TEINE VALIK
– JÄTKAN TEISE SAMBASSE INVESTEERIMIST, KUID TEEN SEDA PENSIONI INVESTEERIMISKONTO KAUDU ISE
Selle valiku tegijad on kõige suurema väljakutse ees. Nad soovivad pensionivara koguda, aga usuvad, et on võimelised seda tegema paremini kui professionaalsed pensionifondid. Sellisel puhul on kõige mõistlikum kasutada pensioni investeerimiskontot (PIK). Ehkki teise samba pensionireform on juba jõustunud, saab pensioni investeerimiskonto kaudu investeerima hakata alles selle aasta septembrist ning avaldusi saab teha alates aprillist. Pensioni investeerimiskonto valimisel tuleb arvesse võtta, et lisaks valede investeerimisotsuste riskile tuleb väärtpaberitehingute eest ise maksta. Nende ridade kirjutamiseks on pensioni investeerimiskonto tingimused avaldanud vaid LHV Pank, kes pakub muuhulgas investori valitud väärtpaberite automaatseid tehinguid, mille teenustasu on üks protsent tehingu mahust. Ise tehinguid tehes on Balti riikide väärtpaberite soetamine tasuta ning välisriikide väärtpaberitele lisanduv tasu on juba nii suur, et pärast pensionikindlustus- ja sotsiaalmaksu kahe protsendi laekumist ei ole mõtet iga kuu väärtpabereid osta, vaid seda tuleks teha pärast suurema summa kogunemist. See teeb kogumise palju kallimaks, kui on pensionifondide paljukirutud haldustasud. Arvata võib, et ka teiste pankade pensioni investeerimisfondi tingimused tulevad analoogilised. Leidub ka võimalus, et inimesel on teise samba pensionifond või mitu fondi, aga ta hakkab kasutama ka pensioni investeerimiskontot. Näiteks soovib ta seni kogutu jätta pensionifondi edasi, aga uut raha kanda pensioni investeerimisfondi ning hakata seda ise investeerima.
23. veebruar 2021
tud lepingu (eluaegne või tähtajaline) või piisavalt pika tähtajalise fondilepinguga. Sellisel juhul tulumaksu maksta ei tule ning teisest sambast välja võetud raha ei lähe ka tulumaksuvabastuse arvestusse. Ka siin hoiatan, et need, kes otsustavad teisest sambast raha välja võtta, ei saa seda teha enne kümne aasta möödumist. Kui nad pärast kümmet aastat liituvad taas ning mingi aja pärast otsustavad uuesti raha välja võtta, siis pärast teistkordselt väljumist nad enam kolmandat korda liituda ei saa. Noorte jaoks, kes alles alustavad töökarjääri ja saavad esimese palga ning maksuameti kontole laekuvad esimesed pensionikindlustusmaksu ja sotsiaalmaksu eurod, on teine sammas vaikimisi kohustuslik. Kui noor ei soovi teise sambaga liituda, peab ta kohe tegema avalduse sellest väljumiseks. Teisest sambast väljuda saab kolm korda aastas. Väljumiseks on vaja esitada avaldus, mida on lihtsam teha pensionikeskuse kaudu. Avalduste esitamise perioode on samuti kolm: 1. jaanuar kuni 31. märts, 1. aprill kuni 31. juuli ja 1. august kuni 30. november. Raha saab kätte viis kuud pärast avalduste perioodi lõppemist. Ümbermõtlemiseks on antud aega ja avalduse võib võtta tagasi. Raha väljavõtmise avalduse, mis on esitatud hiljemalt 31. märtsil, võib tagasi võtta 31. juulini, avalduse, mis on esitatud hiljemalt 31. juulil, võib tagasi võtta 30. novembrini ja avalduse, mis on esitatud hiljemalt 30. novembril, võib isik tagasi võtta 31. märtsini. Raha maksab pensionikeskus välja ühe aasta jooksul hiljemalt jaanuari, mai või septembri 20. kuupäevaks. Kui kogutud summa ei ületa 10 000 eurot, makstakse raha välja ühe osamaksena. Kui kogutud summa on suurem, tehakse esimene osamakse 10 000 euro ulatuses ja ülejäänud raha makstakse välja kahe järgmise osamaksena. Sisuliselt jagatakse inimese pensionikontole allesjäänud osakute arv pooleks ja neile vastav raha makstakse välja järgmistel maksekuudel. – LIITUN TEISE SAMBA FONDIGA
VIIES VALIK
KOLMAS VALIK
– LÕPETAN SISSEMAKSED, KUID VAREM KOGUTU JÄTAN FONDI ALLES
Selle valiku pluss on seni kogutu kasvatamise jätkamine. Vara investori parim sõber on aeg. Tänu liitintressile võib siis, kui pensionieani on veel aega, seni kogutud vara väärtus kasvada üsna kopsakalt. Kui inimene mõtleb ümber ning soovib taas pensionikindlustuse ja neli protsenti sotsiaalmaksust suunata teise samba fondi, ei saa ta seda teha siiski enne kümmet aastat. Lühem kogumise aeg jätab talle teise sambasse tunduvalt väiksema summa, kui oleks kogunenud sissemaksete katkestamiseta.
NELJAS VALIK
– LÕPETAN SISSEMAKSED JA VÕTAN RAHA VÄLJA
Nagu öeldud, on avalduste arv teisest sambast raha väljavõtmiseks lähenemas 100 000le. Arvan, et see on kõige kehvem valik. Pensionikoguja saab korraga kätte vähem või rohkem märkimisväärse summa, millelt peab ta 20 protsenti tulumaksu maksma. Erandiks on pensioniealised ja niinimetatud teise samba pensioniealised, kes ühekordsel väljavõtmisel peavad maksma kümme protsenti tulumaksu. Samas saavad pensioniealised ja teise samba pensioniealised raha välja võtta jupikaupa kas elukindlustusfirmaga sõlmi-
Eelmise aasta lõpuni ei olnud pensionisüsteemi teine sammas kohustuslik kõigile, vaid ainult neile, kes olid sündinud 1983. aastal või hiljem. Eelmisel aastal said vabatahtlikult teise sambaga liituda vaid ajavahemikul 1970–1982 sündinud inimesed. Üle 50-aastased seda teha ei saanud. Alates sellest aastast saavad teise sambaga liituda kõik. Enne 1983. aastal sündinutel on aga lisatingimus. Nimelt ei saa 1982. aastal ja varem sündinud teisest sambast väljuda enne kümne aasta möödumist. Kokkuvõttes on valikuid palju ning millise valiku keegi teeb, sellest sõltub arvatust rohkem. Valikust sõltub inimeste tulevane pensioni suurus ning 1983. aastal sündinud ja noorematel saab vahe olema kindlasti suurem kui Keskerakonna viimane valimislubadus suurendada pensioni 100 euro võrra.
10 | KÕIK PENSIONIST
23. veebruar 2021
Reformi tegi läbi ka esimene pensionisammas Paljudel jäi mullu teise pensionisamba reformi ümber püsinud kõmu taustal tõenäoliselt märkamata, et ka esimene pensionisammas tegi läbi uuenduskuuri, millega kaasnenud muutused hakkasid kehtima sellest aastavahetusest. Erik Aru
S
otsiaalkindlustusameti kodulehel on selle kohta hüvitiste osakonna juhataja Kati Kümniku sõnadega kirjutatud: «Esiteks tekivad inimesel pensionile jäädes ja pensionil olles juurde uued paindlikud võimalused. Edaspidi saab pensionile jääda kuni viis aastat enne vanaduspensioniea saabumist. Samuti tekib võimalus soovi korral pensioni saamist
mingiks perioodiks peatada või pensioni ainult pooles suuruses välja võtta. Uus paindlik süsteem toob kaasa ka selle, et enne vanaduspensioniea saabumist pensionile jäädes võib saada pensioniga koos ka töötasu.» Juba pensionile jõudnutel ei muutunud üldjuhul midagi. Pension käib edasi täpselt samamoodi. Aastavahetusega muutusid aga võimalused, kuidas ja millal seda välja võtta. Muidugi tekib küsimus, miks ei
KÕIK PENSIONIST | 11
23. veebruar 2021
peaks inimene raha tahtma, aga vahel võib seda juhtuda. Näiteks neil, kel on lisaks pensionile ka täiendav sissetulek, olgu töötasu, üüritulu või miskit kolmandat. Siis saavad inimesed poole või terve pensioni maksmise peatada, sel juhul jääb välja maksmata summa «ootele» ja kasvab, et millalgi, kui seda rohkem tarvis läheb, paremat toimetulekut pakkuda.
500
400
PENSION EURODES
300
VÕIMALUS MINNA EELPENSIONILE
Pärast vanaduspensioniikka jõudmist võis nii varem kui võib ka edaspidi pensioni saamist edasi lükata nii pikalt, kui inimene soovib. Mida kauem pensionilejäämist edasi lükata, seda rohkem pension kasvab. Oluline on aga muutus eelpensioni korralduses. Mulluse seisuga said eelpensionile jääda need, kel polnud kehtivat töösuhet ja pensionieani oli aega alla kolme aasta. Nüüd saab teatud tingimustel pensionile jääda juba viis aastat enne pensioniiga. Edaspidi saab pensionile jääda vajaduse korral kuni viis aastat enne tähtaega. Siis on igakuine pension sarnaselt praegu kehtivale süsteemile veidi väiksem. Näiteks kui 2026. aastal on vanaduspensioniiga 65 aastat, siis saab pensionile minna vähemalt 60-aastane inimene. Et eelpensionile läinu sissetulek ei jääks liiga väikeseks, on varem pensioni-
476
Vanaduspension 25-kordistus veerandsaja aastaga
163,5
200
20,5 0 1993
1995
1997
1999
2001
2003 2005 2007 2009
le minnes seatud nõuded staažile. Näiteks peab viis aastat varem pensionile jäämiseks olema inimesel 40 aastat pensioni staaži. Viis aastat enne pensioniiga pensionile jäädes on pension ka umbes viiendiku võrra madalam ja nii elu lõpuni. Samuti muutus aasta alguses pensio-
2011
2013
2015 2017 2019 Graafik: Alari Paluots
ni arvutamise valem. Esimese samba pensioni suurus nimelt kujuneb igaühele individuaalselt. Kõigil vanaduspensionidel on ühesugune ainult esimene, baasosa. See ei sõltu palgast ega tööstaažist ja on kõigil sama suur, muutudes vaid indekseerimise kaudu iga aasta aprillis.
12 | KÕIK PENSIONIST
UUE ARVUTUSKÄIGU JÄRGI
Alates 1999. aastast arvutatakse töötatud aastate eest teenitud pensioni tasutud sotsiaalmaksu järgi. Pensioni kindlustusosa suurus sõltub kindlustusosakute summast. Selle leidmiseks jagatakse
FOTOD: Shutterstock
Mullu oli baasosa 215,52 eurot, mille kohta arvatagi suurem osa inimesi leiab, et sellega kuigi kaugele ei purjeta. Ülejäänud pension kujuneb selle alusel, milline on olnud inimese tööelu. Vanaduspensionil on kokku kolm osa: neid ei maksa sassi ajada pensionisammastega. Lisaks baasosale on selles seni olnud veel staažiosa ja kindlustusosa. Alates uuest aastast hakkab kogunema uus ühendosa, mille eesmärk on vähendada pensionide ebavõrdsust. Eri aegadel töötamine läheb pensioniarvestuses erinevalt kirja. Neil, kes töötasid, õppisid ülikoolis ja teenisid armees kuni 31. detsembrini 1998, on pensionivalemis staažiosa. Sel perioodil kogunenud pensionistaaži tõendamiseks tuleb neil esitada sotsiaalkindlustusametile tööraamat või muud tõendavad dokumendid. Tolle aasta lõpuni kogunenud pensioniõigusliku staaži arvutamiseks korrutatakse töötatud aastate arv aastahindega, mis tänavu oli 7,10 eurot.
23. veebruar 2021
MIS RAHAST MAKSTAKSE PENSIONI? Riiklikku pensioni makstakse palgalt arvestatavast sotsiaalmaksust. Tööandjad maksavad 33 protsenti töötaja palgast sotsiaalmaksuks, millest 13 protsenti läheb ravikindlustuseks ja 20 protsenti või 16 protsenti praeguste pensionäride pensionideks vastavalt sellele, kas inimene on kogumispensioniga liitunud. Kogumispensioniga liitumisel suunatakse neli protsenti sotsiaalmaksu osast otse kohustusliku kogumispensioni fondidesse ja liitunu sissetulekust läheb sinna kaks protsenti.
KÕIK PENSIONIST | 13
23. veebruar 2021
inimese eest aasta jooksul makstud sotsiaalmaks Eesti selle aasta keskmise sotsiaalmaksuga. Kui inimese eest makstud sotsiaalmaks on suurem kui keskmine, saab inimene kindlustusosakuks üle ühe. Kui tema eest makstud sotsiaalmaks on riigi keskmisest väiksem, saab ta ühest väiksema kindlustusosaku. Kindlustusosa saamiseks korrutatakse kindlustusosakute summa läbi aastahindega, nagu tehakse staažiosagagi. Aastavahetusest hakkas pension kogunema aga uue arvutuskäigu järgi. Varasema asjakorralduse puhul pole keeruline aru saada, et kõrgemapalgalistel oleks pension kasvanud, madalamapalgalistel hoopis langenud. Selle vältimiseks tuligi arvutuskäiku muuta. Uus ühendosa koosneb pooles ulatuses kindlustusosakust, mille suurust arvestatakse endiselt laekunud sotsiaalmaksu põhjal, samamoodi nagu praegu kogutavat kindlustusosakut. Nii on Eesti keskmist palka teeninud inimese kindlustusosaku suurus 1,0. Pensioni ühendosa teise poole moodustab solidaarosak, mille suurus on maksimaalselt 1,0, kui inimese eest on aasta jooksul makstud sotsiaalmaksu vähemalt 12-kordselt töötasu alammääralt. Kui inimene on liitunud teise pensionisambaga, on suu-
rus maksimaalselt 0,8. Kui tema eest on makstud aasta jooksul sotsiaalmaksu vähem kui aastaselt töötasu alammääralt, arvutatakse solidaarosak proportsionaalselt. PENSIONIIGA TÕUSEB PIDEVALT
Kahekordset Eesti keskmist palka saanud inimese kindlustusosak on seni olnud 2,0. See ei muutu. Küll liidetakse sellele solidaarsusosak 1,0 ja jagatakse saadud summa kahega. Nii kujuneb tema ühendosakuks 1,5. Eesti keskmisest palgast poole madalamat töötasu saanud inimese kindlustusosak on aga 0,5, millele liidetakse solidaarsusosak 1,0. Summa kahega jagamisel on ühendosakuks 0,75. Keskmist palka teenija jaoks ei muutu midagi. Kõige tagatipuks seob esimese pensionisamba reform alates 2027. aastast vanaduspensioniea keskmise elueaga. Viimase veerandsajandiga nimelt on kasvanud Eesti meeste keskmine eluiga 14 aasta ja naistel kümne aasta võrra. Pensionisüsteemi sarnasena säilitamiseks tuleb siis arvatagi hakata pensioni inimestele senisest hiljem maksma. Edaspidi selgub pensioniiga kaks aastat ette. Aastal 2027 pensionile pääsejad saavad seda teada siis 2025. aastal.
Kes saavad pensioni? Riiklikku pensioni makstakse vanaduse, töövõimetuse või toitja kaotuse korral Eesti alalisele elanikule ning tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elavale välismaalasele. Riiklik vanaduspension jaguneb omakorda kaheks: • tööpanusest sõltuv vanaduspension, • rahvapension. Õigus vanaduspensionile on isikul, kes on saanud 63-aastaseks ning kellel on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži. Rahvapensioni on õigus saada pensioniealistel inimestel, kel ei ole vanaduspensioni saamiseks piisavat (15 aastat) tööstaaži. Rahvapensioni saamise tingimuseks on, et inimene on Eestis elanud vähemalt viis aastat vahetult enne pensioni taotlemist. Alates aprillist 2020 on rahvapensioni suurus 221,63 eurot. Riikliku pensioni taotlemiseks tuleb esitada avaldus ning sellele lisaks nõutud dokumendid elukohajärgsele pensioniametile.
14 | KÕIK PENSIONIST
T
allinna börsi omanikfirma Nasdaqi tütarettevõte Pensionikeskus on pensioniregistri ehk Eesti kohustuslike ja vabatahtlike pensionifondide registri pidaja. Pensionikeskuse kodulehe järgi «pension (ladina keeles: pensio, maks) on regulaarne rahaline väljamakse vanaduse, töövõimetuse ja toitja kaotuse korral». Samuti ütleb Pensionikeskuse kodulehekülg, et «Eesti pensionisüsteemi eesmärk on aidata inimestel vanaduspensionile minnes säilitada nende senine elustandard ja igakuine sissetulek.» Eks selle peale tahaks ilmselt mõnigi nentida, et tahtmine on taevariik. Võrdlemisi kindel saab ju olla vaid selles, et olgu pensionisüsteem milline iganes, leidub inimesi, kes pole sellega rahul. Selge on ka, et maailmanurgas, kus asub Eesti, peab pensionisüsteem tahes-tahtmata olema võrdlemisi helde. Naaberriikidel ju on ja kui meil poleks, siis tunduks see liiga paljudele ebaõiglane. Pealegi kulub külmas kliimas toime tulemiseks ikka omajagu ressursse.
Milline on hea Pensionisüsteemile hinnangu andmine on keeruline ja mitmetahuline teema, mis kokkuvõttes taandub suuresti küsimustele sellest, millised on arusaamad õigusest ja õiglusest. Kui aga lähtuda läänemaailmas laiemalt levinud seisukohtadest, kipub kõige enam kiidusõnu teenima põhjamaine lähenemine.
Esikümme Pensionisüsteemide edetabeli tippu viib põhjamaine lähenemine.
TIPPUDE PINGUTUSED
Nõustamisfirma Mercer ja rahvusvahelise investeerimisspetsialistide organisatsiooni CFA Instituudi kokku pandavas pensionisüsteemide edetabelis jõudsid mullu oktoobris tippu Holland ja Taani. Need on ka ainsad riigid, mille pensionisüsteem sai hinnanguks A. Eks pensionisüsteemide järjestusi on teisigi, aga just seda tsiteeritakse teistest rohkem. Samas järjestab see vaid teatud hulga riike, seekord 39, ja näiteks Eestit me tabelist ei leia. Igal juhul on tegemist edetabeliga, mis leiab maailmas omajagu kajastust ja mida jälgivad ka riikide pensionisüsteemide eesotsas olevad inimesed. Nii ütles Taani erialaliidu Insurance & Pension Denmark (IPD) asedirektor Karina Ransby: «Me olime lootnud tagasi esikohale saada, sest olime teinud edusamme mitmes parameetris, millel mõõdik põhineb, kuid Holland edenes samuti mitmel alal.» Kolmanda koha saavutas tabelis Iis rael, lükates Austraalia neljandaks. Viiendale kohale jõudsid aga põhjanaabrid soomlased. Vist ei tule erilise üllatusena, et ka Rootsi ja Norra on edetabelis kõrgel kohal. Nagu peaaegu kõiki eluvaldkondi, mõjutas sedagi tabelit kõige rohkem koroonapandeemia, täpsemalt sellega seotud muutused riigirahanduses, kus paljud riigid võtsid endale kaela järsult suurema võlakoorma. Mõistagi tekitab see küsimuse, kas ja kuidas nad millalgi kaugemas tulevikus pensione jaksavad välja maksta. «Vältimatult mõjutab see tulevasi pensione, mis tähendab, et rohkem inimesi peab kauem töötama, samas teised peavad pensionipõlves leppima madalama elu standardiga,» ütles pensioniedetabeli aru-
0
Holland
82.6
Taani
81.4
Iisrael
74.7
Austraalia
74.2
Soome
72.9
Rootsi
71.2
Singapur
71.2
Norra
71.2
Kanada
69.3
Uus-Meremaa
68.3
20
40
60
ande autor ja Merceri vanempartner David Knox uudisteagentuurile Bloomberg ning nentis, et pingul riigirahandus paneb avalikud toetused iseäranis surve alla: «Me peame tegelikult aina rohkem ja rohkem toetuma erasektori pakkumisele.» Nii jäidki tahapoole rikkamad maad, kus lisaks riiklikule pensionile erilist erapensioni pole, näiteks Austria või Itaalia, mis asuvad kolmanda kümne lõpus. Samas on kummaski riigis päris kõrge see näitaja, kui suure osa oma sissetulekust pensionile läinud inimene säilitab. PARIMGI SÜSTEEM MUUTUB
Hollandis saavad inimesed oma keskmise palga ja üleüldise riikliku pensioni põhjal arvutatud pensioni, mis moodustab OECD andmeil ligi 80 protsenti pensionieelsest sissetulekust. Seda, kui suured on käärid nii-öelda rikaste riikide lähenemiste vahel, peegeldab hästi see, et näiteks Jaapanis ja
Allikas: Mercer CFA Institute Global Pension Index
Erik Aru
23. veebruar 2021
80
100
Ühendkuningriigis saavad inimesed pensioniks vastavalt 47 ja 38 protsenti oma varasemast sissetulekust. Eesti näitaja, veidi üle 53 protsendi, paistab selle kõrval päris helde. Eriti kui vaadata, et Saksamaal on see veidi madalamgi. Muidugi, tegemist on suht arvuga ja ega meil ju ka pensionieelne teenistus inimestel enamasti kuigi kiita pole. Enam kui 50 näitaja põhjal koostatud edetabel püüab mõõta, kas pensionisüsteem parandab pensionäride olukorda, kas see on jätkusuutlik ja kas ühiskond seda usaldab. Nende põhjal moodustub hinnang pensionisüsteemile 100 punkti skaalal. Nagu näha, pole ka parimad tippmargile kuigi lähedal, vaid kaks liidrit on saavutanud 80 punktist kõrgema taseme, valdav osa jääb alla 70 punkti. Merceri Hollandi haru pensionieksperdi Marc Heemskerki sõnul on riigi pensionisüsteem jätkusuutlik, sest maa on kogunud 1500 miljardi euro väärtuses pen-
KÕIK PENSIONIST | 15
23. veebruar 2021
pensionisüsteem?
Pensionid palgaga võrreldes 94.8 Türgi 93.8 Argentiina 92.8 Itaalia 91.8 Luksemburg 90.1 Holland 80.2 Prantsusmaa 73.6 Taani 70.9 Soome 64.2 ELi keskmine 63.5 Venemaa 57 Läti 54.3 Rootsi 53.4 Eesti 53.1 Saksamaa 51.9 Kreeka 51.1 USA 49.4 Jaapan 36.8 Iirimaa 35.9 Leedu 31 Ühendkuningriik 28.4 India
FOTO: Shutterstock 0
sionivara. Samas pole riik sugugi loorberitele puhkama jäänud. Järgmise aasta alguses peaks jõustuma riigi ajaloo suuremaid avaliku sektori uuendusi, mis pensionisüsteemi põhjalikult uuendab. Maailma parima pensionisüsteemi reformimine võib-olla tundub veidi imelik mõte, möönis Heemskerk, kuid «on vajalik samm, et püsida eesrinnas ja kasvatada usaldust pensionisüsteemi». Päris viimasteks jäid tabelis Argentiina ja Tai, mis peaksid koostajate hinnangul suurendama vaesemate ühiskonnaliikmete toetusi ja parandama erapensionite haldust. USA saavutas edetabelis 18. koha hinnanguga, et sealsel süsteemil on häid omadusi, «aga ka suuri riske ja/või puudusi, millega tuleks tegeleda». Aruande autorid soovitasid suurendada USA väiksema sissetulekuga inimeste pensione. Jaapan sai aga soovituseks tõsta riiklikku pensioniiga, sest oodatav eluiga riigis kasvab.
PIKEM ELU, KAUEM TÖÖL
Oodatava eluea kasv ongi üks küsimusi, mis seisab paljude riikide ees. Kui aina enam inimesi elab kauem, samas vananeva elanikkonnaga riikides pole peale tulemas lapsi, kes maksude abil kulukat pensionisüsteemi ülal pidada aitaksid, tekib loomulikult küsimus, kas tulevikus saab ikka inimestele tagada vanemas eas sarnase elatustaseme, nagu seni harjutud. Iseäranis valus on küsimus mõistagi riikides, mis on juba aastakümneid harjunud heldete pensionidega, mis lubavad vanemate inimestel end üpris mugavalt tunda. Samas ei saa välistada, et kõik on lihtsalt mõtteviisi küsimus. Näiteks Prantsuse majandusteadlane Gilles Saint-Paul leiab, et jutud rahvastiku vananemisest on pseudoprobleem, milles on süüdi lihtsalt riiklik pensionisüsteem. «See on probleem sellepärast, et on ole-
20
40
60
80
Allikas: OECD
Kui suur on valitud riikides pensioni osakaal sellele eelnevast palgast (%), aastal 2018 või viimati teadaolevad andmed
100
mas institutsioon nimega pensionisüsteem ja pensionisüsteem peab kohanema vananemisega,» ütles ta. «Selleks pead tegema läbi poliitilise protsessi, mis on nakatunud huvide konfliktidega.» Saint-Pauli sõnul tahavad pensioniea lähedal inimesed, et nendest nooremad läheksid hiljem pensionile, aga mitte nad ise. Et pensioniealised ja sellele lähenevad inimesed moodustavad suure osa valijaskonnast, siis muudab see arvatagi keeruliseks pensioniea piisava tõstmise. «Reaalsuses põhjustab vananemist see, et inimesed elavad kauem, ja kui nad elavad kauem, siis nad võivad ka töötada kauem,» märkis ta. «Kui poleks riiklikku pensionisüsteemi, vaid ainult erapensionid, siis töötaksid inimesed automaatselt kauem ja vananemine poleks probleem.» Siinkohal leidub kindlasti inimesi, kes talle kategooriliselt vastu vaidleksid.