Kõik pensionist, märts 2021

KÕIK PENSIONIST MÄRTS • 2021

12 asja, mida võiks teada teisest sambast pensionile jäädes

FOTOD: Shutterstock

KÕIK PENSIONIST | 3

23. märts 2021

Pensioni teises sambas on sellest aastast mitu uut valikut. Jääda teise sambasse või sealt lahkuda? Kas muudatused puudutavad ka tänaseid teise samba pensionäre või sealt praegu pensionile minejaid? Kas pensionär peab tingimata midagi tegema? Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov toob välja 12 punkti, mida võiks muudatuste valguses teada pensionile jäämise ja pensionil olemise kohta.

Kertu Fedotov

Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunik

1.

KUI OLED TEISE SAMBA PENSIONIEAS EHK 60-AASTANE VÕI VANEM, VÕID TEISEST SAMBAST PENSIONILE JÄÄDA, AGA EI PEA.

Pensionile saad jääda, millal ise soovid.

Teisest sambast lahkumine pole sinu teema – kui soovid raha välja võtma hakata, piisab pensionile jäämisest. Kui oled noorem kui 60-aastane, aga sulle makstakse mõnda eri- või soodustingimustel pensionit esimesest sambast, ei anna see sulle õigust ka teisest sambast pensionile jääda. Ja teistpidi – kui oled vähemalt 60-aastane, aga ei ole esimesest sambast veel pensioni võtma hakanud, ei takista see sul teisest sambast pensionile jääda.

2.

TEISEST SAMBAST LAHKUMISE ASEMEL KASUTAD PENSIONILE JÄÄMISE EELISEID.

Kui sambast lahkujatel tuleb oma raha vähemalt viis kuud oodata, siis pensionile minnes saad raha juba järgmisest kuust, pensionilepingu sõlmimisel hiljemalt ülejärgmisest kuust. Näiteks kui lähed teisest sambast pensionile jaanuaris, ei tule sul raha saamiseks oodata septembrit, vaid saad selle juba veebruaris. Lisaks

Reklaami projektijuht Karl-Erik Saarm,  karl-erik.saarm@postimeesgrupp.ee Keeletoimetaja Piret Bristol Reklaamitoimetaja Elina Sirol,  elina.sirol@postimeesgrupp.ee Küljendus Tiit Sermann Trükk AS Kroonpress Väljaandja AS Postimees Grupp

4 | KÕIK PENSIONIST

kehtivad teise samba pensionäridele raha väljamaksmisel maksusoodustused.

3.

KUI OLED VEIDI NOOREM KUI TEISE SAMBA PENSIONIIGA, TASUB SUL TÕSISELT KAALUDA, KAS TULEKSID TOIME KA NII, ET TEISEST SAMBAST RAHA VEEL VÄLJA EI VÕTA.

Kui ootad pensionieani, saad oma raha võtta teisest sambast välja soodsamalt. Kui pensionieani on aega rohkem, võid lahkumisotsuse teha ka hiljem, kui see lisaraha peaks ühel hetkel siiski hädavajalik olema.

Sambast lahkumise avaldust saad teha igal ajal. Seda ei pea tegema tingimata 2021. aasta jaanuaris ega märtsis või üldse 2021. aastal.

4.

PENSIONIEAS SAAD TEISEST SAMBAST RAHA VÄLJA VÕTTA SOODSAMALT.

Kui lähed teisest sambast pensionile, ei pea sa tulumaksu üldse maksma, kui valid eluaegse või vähemalt keskmiselt elada jäänud aastatele jaotatud tähtajalise pensioni. Lühem tähtajaline pension ja raha korraga välja võtmine on teise samba pensionäri jaoks tavalise 20 protsendi tulumaksu asemel maksustatud kümne protsendiga.

23. märts 2021

KUI SULLE ON MÄÄRATUD PUUDUV TÖÖVÕIME, SAAD SÕLTUMATA OMA VANUSEST JÄÄDA TEISEST SAMBAST PENSIONILE JA KÕIK VÄLJAMAKSED ON TULUMAKSUVABAD.

5.

Puuduva töövõime tingimus loetakse täidetuks ka siis, kui sul on tuvastatud täielik töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel.

6.

SOBIVA PENSIONI SAAMISE VIISI – ELUAEGNE, TÄHTAJALINE VÕI ÜHEKORDNE – VALID ISE.

Mõtle rahulikult läbi, millised sissetulekud sul veel on ja millele raha kulub. Nii saad otsustada, millist pensionit just teisest sambast kõige enam vajaksid. Maksustamise mõttes on kõige soodsamad eluaegne ja vähemalt keskmiselt elada jäänud aastatele jaotatud pension. Eluaegse pensioni võlu seisneb ka selles, et kuitahes kaua sa ei ela, pole vaja sul muretseda, et pension varem ära lõpeks. Tähtajalise pensioni puhul kestab pension seda kauem, mida pikema tähtaja valid. Kuigi maksuvabastuse annab juba pension, mis on jaotatud sinu vanuses inimeste keskmiselt elada jäänud aastatele, pane tähele, et tegelikult elab umbes pool inimestest sellest kauem, pool aga vähem.

7.

KUHU JA MIS AVALDUS ESITADA?

Eluaegse ja tähtajalise pensioni saamiseks saad sõlmida elukindlustusseltsiga pensionilepingu. Kui eelistad tähtajalist pensionit, siis võid valida fondipensioni pensionifondist. Elukindlustusseltsi makstav pension on kindla suurusega, aga fondipension võib ajas nii suureneda kui väheneda, vastavalt sellele, kuidas läheb sinu investeeringutel pensionifondis. Fondipensioni, samuti ühekordse väljamakse saamiseks tuleb avaldus esitada Pensionikeskuse veebilehel «Minu pensionikonto» või panka. Enne tasub kindlasti uurida, kui palju sul raha teise sambasse on kogutud. Seda saab teha samuti Pensionikeskuse lehel, aga ka internetipangas või logides sisse eesti.ee lehele.

8.

KUI KÄID VEEL TÖÖL, LÕPETAB TEISEST SAMBAST PENSIONILE MINEK SINU PENSIONI KOGUMISE.

Pensioni kogumine lõpeb kas jaanuarist, maist või septembrist.

Millal täpselt, sõltub sellest, mis kuul sa teisest sambast pensionile jääd. Kui lähed pensionile detsembris, jaanuaris, veebruaris või märtsis, lõpetad kogumise septembrist.

23. märts 2021

SISUTURUNDUS | 5

6 | KÕIK PENSIONIST

Kui lähed pensionile aprillis, mais, juunis või juulis, lõpetad kogumise jaanuarist. Kui lähed pensionile augustis, septembris, oktoobris või novembris, lõpetad kogumise maist. Pensionilepingu puhul määrab pensioni kogumise lõppemise kuu, millal sinu pensionilepingu sõlmimisest taganemise aeg möödus (pensionilepingust saab taganeda 14 päeva jooksul pärast lepingu sõlmimist). Et teisest sambast pensionile jäädes hakkad raha saama juba järgmisest või ülejärgmisest kuust, aga kogumine lõpeb üksnes kolmel korral aastas, siis peale pensionile jäämist kogutud raha saad kätte hiljem samuti pensioni või ühekordse väljamaksena, vastavalt valitud pensionisaamise viisile.

9.

KUI SA JUBA SAAD TEISEST SAMBAST PENSIONI, SAAD SEDA VAIKIMISI EDASI.

Sellest aastast lisandunud maksusoodustusi on juba alates jaanuari pensionist automaatselt kohaldatud ilma, et selleks midagi ise tegema peaksid. Seega, kui pensioni saamine sulle sobib, ei pea sa midagi tegema.

10.

KUI OLED SENI SAANUD FONDIPENSIONIT, AGA TAHAKSID SEDA MUUTA, VÕID OMA FONDIPENSIONI LÕPETADA JA TEHA UUE.

23. märts 2021

Kui sul on pensionifondis veel piisavalt suur summa, võid oma fondipensioni asemel sõlmida ka tähtajalise või eluaegse pensionilepingu. Vajadusel võid järelejäänud raha korraga välja võtta, pärast mida sa teisest sambast pensionit rohkem ei saa. Muudatusi saad teha igal ajal, kui võtad ühendust kodupangaga või lähed pensionikeskuse lehele.

KUI SUL ON TÄHTAJALINE VÕI ELUAEGNE PENSIONILEPING, MIS ON SÕLMITUD ENNE 2021. AASTA 1.

JAANUARI, AGA TUNNED, ET PENSION POLE SIISKI SEE, MIDA VAJAD, ON SUL ERANDKORRAS VÕIMALIK

11.

PENSIONILEPING ÜLES ÖELDA JA LASTA LEPINGU TAGASTUSVÄÄRTUS OMALE VÄLJA MAKSTA.

Otsuse peaksid langetama ja avalduse oma kindlustusseltsile esitama enne 2021. aasta märtsi lõppu. Kui teed avalduse oma pensionilepingu ülesütlemiseks, saad pensionit veel kuni augusti lõpuni ning lepingu tagastusväärtus, millelt on kinni peetud tulumaks kümme protsenti, makstakse sulle välja septembri jooksul. Enne, kui otsustad oma pensionilepingust loobuda, uuri oma kindlustusseltsist pensionilepingu tagastusväärtuse suurust ja küsi nõu.

12.

PENSIONILEPINGU TAGASTUSVÄÄRTUS ARVUTATAKSE VÄLJA SINU PENSIONILEPINGU TINGIMUSTE KOHASELT.

See on tulevikus makstava pensioni ja lepingutasude tänane väärtus, mille arvutamisel on kasutatud pensionilepingu tingimustes näidatud intressimäära ja sel hetkel kehtivaid eluiga kirjeldavaid suremusnäitajaid ning kust on maha arvatud lepingu ülesütlemise tasu. Lepingu ülesütlemise tasu on tavaliselt protsent lepingu tagastusväärtusest. Tasu suurus on sätestatud sinu pensionilepingu tingimustes.

8 | KÕIK PENSIONIST

FOTOD: Shutterstock

23. märts 2021

Kolmas sammas on varjusurmast ärkamas Kui pärast eelmist finantskriisi hakkas pensionisüsteemi kolmanda samba populaarsus järsult langema, siis eelmisel aastal toimus täielik metamorfoos ning vabatahtlik pensionikogumine muutus väga populaarseks.

Eesti Panga andmetel kasvas kolmanda samba kontode arv eelmise aasta lõpuks rekordilise 132 000 kontoni.

Varasem rekord oli 2009. aastal, mil kolmanda samba kontosid oli 53 900.

Tõnis Oja

M

ingil määral andis kolmanda samba populaarsuse kasvule tõuke teise samba reform, mis pani inimesi rohkem oma pensionivarale mõtlema.

Kindlasti andis tõuke ka kogumispensioni seaduse muutumisest tingitud säte, mis ühtlustas teisest ja kolmandast sambast väljumise vanuse.

Alates sellest aastast saab kolmandast sambast soodustingimustel välja võtta kuni viis aastat enne pensioniikka jõudmist, mis sellest aastast on 60 aastat. Edaspidi lükkub see iga vastavalt pensioniea saabumisele kaugemale, sest

inimeste keskmise eluea kasvades kasvab pensioniiga.

Eelmise aasta lõpuni sai kolmandast sambast raha välja võtta soodustingimustel, mis tähendab, et maksta tuleb vaid kümme protsenti tulumaksu alates 55. eluaastast. See tähendas, et kes soovisid tulevikus soodustingimustel kolmandast sambast väljuda 55-aastaselt, pidid kiirustama ja veel enne aasta lõppu kolmanda sambaga liituma, kusjuures sissemaksu suurus võis olla kas või üks euro.

Samal põhusel kiirustasid paljud lapsevanemad kolmanda sambaga liituma ka oma lapsi.

Ehkki sisuliselt on nüüd ka teine sammas

vabatahtlik, on pensionisüsteemi kolmas sammas uue seaduse kohaselt teisest sambast paindlikum. Korraga võib koguda mitmesse kolmanda samba fondi, samuti võib fonde väga soodsatel tingimustel vahetada.

Kolmanda sambaga võib liituda igal ajal ning selleks tuleb pöörduda kas panga või elukindlustusseltsi poole. Kuumaksed ei pea tingimata võrdsed olema ning püsimaksed pole ka kohustuslikud. Maksa, millal tahad: sissemakseid võib teha ühekordselt endale sobival ajal või regulaarselt igal kuul.

Paljud jätavad suurema maksmise aasta lõppu, sest siis on selgunud nende aastane sissetulek. Kuni 6000 eurose aastasissetuleku puhul saadakse järgmisel aastal tulumaksu tagasi, samas ei tohi kolmandasse sambasse paigutatav summa olla suurem kui 15 protsenti inimese aastasissetulekust. Tegelikult tohib küll, aga summast, mis ületab 15 protsenti sissetulekust, tulumaksu enam tagasi ei saa. Ühesõnaga, kui inimene paneb näiteks detsembris kolmandasse sambasse 1250 eurot, saab ta juba mõne

10 | KÕIK PENSIONIST

KOLMANDA SAMBA PENSIONIFONIDEL ON VEEL KASVURUUMI KÜLLAGA Vähemalt kümme aastat tegutsenud kolmanda samba pensionifondide keskmine aastane tootlus protsentides, kontoomanike arv ja fondide maht miljonites eurodes Fond

tootlus

Osakuomanike arv

Maht

6,48

4918

18,7

Swedbank Pensionifond V100

5,1

28 316

68,4

SEB Aktiivne Pensionifond

5,01

13 373

32,9

LHV Täiendav Pensionifond

4,68

7744

19,1

Swedbank Pensionifond V60

3,66

10 469

30,0

Swedbank Pensionifond V30

2,4

4812

18,1

SEB Tasakaalukas Pensionifond

1,67

7337

21,2

Luminor Aktsiad 100 Pensionifond

mine tõus oli 12 ja OMXT indeksi tõus 2,9 protsenti (2018. aastal Tallinna börsil aktsiad langesid).

Kolmas sammas on ka selle poolest väga paindlik, et lisaks kolmanda samba investeerimisfondidele saab pensionivara koguda kindlustuslepingute kaudu.

Kindlustusseltsidega võib sõlmida kahte tüüpi kindlustustooteid. Garanteeritud intressiga pensionikindlustus on klassikaline kogumiskindlustus, kus kliendi ja kindlustusseltsi vahel sõlmitakse leping, mille kohaselt fikseeritakse lubatud tootlus. Inimene sõlmib lepingu ning hakkab tegema sissemakseid vastavalt soovidele või võimalustele. Investeerimisriski annab ta üle kindlustusseltsile, kes garanteerib talle teatud minimaalse tootluse.

Kui kindlustusselts on investeerinud edukalt, võib ta maksta kliendile lisaintressi.

Kogumisperioodi lõpuks koguneb summa, mis makstakse vastavalt lepingus fikseeritud valikule välja.

Teine võimalus on investeerimisriskiga pensionikindlustus. Investeerimisriskiga pensionikindlustus lubab inimesel ise juhtida oma pensioni- või elukindlustuse varasid ning määrata, kui suure osa kindlustusmaksetest selts teatud investeerimisfondi investeerib.

Investeerimisriskiga pensionikindlustus sobib inimesele, kes soovib koguda pensioniraha ning valida ise investeeringu riskiastet. Ka siin saab teha sissemakseid ühekordselt või regulaarsete summadena. Lepingule lisan-

dub kindlustuskatse. Lepingusse makstud summad seotakse investeerimisfondidega. Leping garantiid tulususele ei anna, kuid fondide abil pikaajaliselt kogudes võib teenida rohkem kui garanteeritud intressiga pensionikindlustuse abil.

Tulusus sõltub valitud investeerimisfondide edukusest, mis omakorda sõltub sellest, mis toimub finantsturgudel. Pensioni ehk väljamaksete summa on fondiosakute summa kindlustuslepingu lõppedes.

Investeerimisriskiga pensionikindlustust pakuvad meil Compensa Life, Mandatum Life Eesti filiaal ja SEB Elu- ja pensionikindlustus.

Nagu teise samba, nii ka kolmanda samba väljamaksed on maksustatud üsna sarnaselt. Enne teise ja kolmanda samba pensioniiga välja tehtud maksed maksustatakse 20-protsendilise tulumaksuga, kusjuures kolmanda samba väljamaksetel mõjutab see ka maksuvaba tulu arvutamist, teise samba väljamaksed seda ei mõjuta.

Nii teise kui ka kolmanda samba pensioniikka jõudnud inimesed maksavad 60-aastaseks saades ühekordsel väljamaksel kümme protsenti tulumaksu, aga maksuvaba tulu arvutamist väljamaksed ei mõjuta.

Nii teise kui ka kolmanda samba perioodilised väljamaksed, mille kestus on üle-eelmisel aastal arvutatud oodatava elueani (statistikaamet arvutab oodatavat eluiga kaheaastase viivitusega), on tulumaksuvabad ja maksuvaba tulu arvutamisel väljamakse arvesse ei lähe.

Allikas: Pensionikeskus

kuu pärast 250 eurot tagasi. Tegelikult on ta maksnud kolmandasse 1000 eurot, aga kolmanda samba suurus on (eeldusel, et fondiosaku väärtus selle aja jooksul ei muutu) 1250 protsenti ehk tootlus on 25 protsenti.

Kolmandasse sambasse saab koguda pensionifondide või kindlustusseltside kaudu. Kolmanda samba pensionifonde pakuvad kõik varahaldusettevõtted (pangad ja ühistu Tuleva), mis teist sammastki.

Hetkel on võimalik valida 14 erineva fondi vahel. Swedbanki Investeerimisfondidel on tervelt kuus kolmanda samba pensionifondi, LHV Varahaldusel kolm, Luminoril ja SEB Varahaldusel kaks ning Tuleval üks.

Kõige populaarsem on Swedbanki vabatahtlik pensionifond V100, millel on (kõik andmed kolmanda samba pensionifondide kohta on 8. märtsi seisuga) 28 316 osakuomanikku ja fondi maht on 68,4 miljonit eurot, mis teeb osakuomanikele kuuluva vabatahtliku pensionivara keskmiseks väärtuseks 2416 eurot, mis on umbes kaks korda väiksem kui analoogilise strateegia Swedbanki teise samba pensionifondi K100 osakuomanikele kuuluv keskmine pensionivara.

Vähemalt kümme aastat tegutsenud kolmanda samba fondide fondiomanike keskmise pensionivara väärtus jääbki vahemikku 2400 kuni 3800 eurot. Arvestades, et kolmanda sambaga on liitunud ilmselt keskmisest suurema sissetulekuga inimesed, on seda liiga vähe.

Vähemalt kümme aastat tegutsenud kolmanda samba pensionifonde on seitse ehk pooled fondidest. Neist parima tootlusega on Luminori aktsiafond 100, mille kümne aasta keskmine tootlus on 6,5 protsenti aastas, teisel kohal Swedbanki pensionifond V100 tootlusega 5,1 protsenti ning kolmandal kohal SEB-i aktiivne pensionifond viieprotsendilise keskmise tootlusega aastas.

Et kolmanda samba fondidesse investeerimisel on fondihalduritel olnud tunduvalt vabamad käed kui teise sambasse investeerimisel ning et viimasel kümnel aastal on aktsiaturud olnud pidevas tõusus, pole kolmanda samba fondide tootlused eriti atraktiivsed. Toome siia võrdluseks Tallinna börsiindeksi OMX kümne aasta keskmise tõusu, mis on kaheksa protsenti ning USA aktsiaindeksi S&P 500, mille keskmine tõus oli kümne aastaga 11,5 protsenti aastas. Parimate kolmanda samba penisonifondide tootlused on aga poole väiksemad.

Siiski on lühemate perioodide tootlused olnud paremad. Luminori aktsiafondi ja SEB-i aktiivse pensionfondi kolme aasta keskmised tootlused on 8,3 protsenti aastas, samal ajal kui S&P 500 indeksi kesk-

23. märts 2021

12 | KÕIK PENSIONIST

FOTO: Shutterstock

23. märts 2021

Pensionisüsteem jätkab muutustelainel Teise pensionisamba reform on siinsel pensionimaastikul toonud kaasa omajagu muutusi. Ent pensionisüsteem ongi juba üle saja aasta olnud muutumises – vanasti seda nimelt suuremat polnudki.

Erik Aru

T

änavu aasta alguse seisuga oli statistikaameti andmeil Eestis üle 328 000 pensionäri, kellest valdava osa ehk peaaegu 306 000 moodustasid vanaduspensionärid. Neile lisandus üle 9000 töövõimetuspensioni saajat ja ligemale 6000 väljateenitud aastate pensionäri ehk inimest, kes on teinud sellist tööd, mis ei võimalda teatud vanuses enam samas ametis jätkata.

Keskmine vanaduspension ulatus statistikaameti andmeil mullu 519 euroni kuus, mis põhjustas omajagu kahinat, sest summa on juba suurem kui maksuvaba tulu 500 eurot, mistõttu keskmine vanaduspensionär peab hakkama sellest üle jäävalt osalt tulumaksu tasuma.

Inimesed on harjunud pärast aastakümneid töölkäimist järgneva pensionipõlvega, mistõttu tõenäoliselt paljusid üllataks teadmine, et veel enne Teist maa-

ilmasõda polnud just palju eestlasi, kellel olnuks lootust pensionile.

Möödunud sajandi alguses, tsaaririigi viimastel aastakümnetel polnud valdavale osale inimestest mingit pensioni ette nähtud, mistõttu need, kel oma põllulappi või muud vara polnud, jäid vanaduses üldse sissetulekuta. Samas oli linnades ka lihttöölise palk piisav, et mustadeks päevades raha kõrvale panna. Järk-järgult kasvasid ka tööõnnetustes vigaseks jäänute abirahad.

Eesti vabariigis olukord palju ei muutunud. Aastal 1920 hakkas riik pensioni maksma sõjaväelastele. Aastast 1924 lisandusid pensionäride sekka riigi- ja omavalitsusametnikud ning õpetajad, samuti laienes tööõnnetustes invaliidistunute pensionikindlustus, mida hakkasid saama riigikaitse palgalised ja põlluharijad. Täielikult töövõimetuks jäänud said toetuseks kaks kolmandikku aastapalgast. Aastaks 1940 oli Eestis natuke üle 15 000 riikliku pensioni saaja.

Nõukogude ajal algas riigieelarvest tasutav vanaduspension meestel 60. ja naistel 55. eluaastast. Esialgu ei kehtinud see kolhoosnikele, keda loeti erasektori töötajateks. Nemad pääsesid riigipensionile alles 1964. aastal. Pensioni suuruse arvutamisel tulid mängu tööstaaž ja viimaste aastate palk.

Nõukogude Liidu lõpuaastail oli minimaalne pension 70 rubla ja maksimaalne 120 rubla kuus, millele pideva tööstaaži eest lisandus kümme protsenti. Lisaks oli Eestis 1990ndate alguseks umbes 4000 personaalpensionäri. Vabariikliku tähtsusega personaalpensionär sai 120 rubla kuus, üleliidulise tähtsusega kaks korda enam. Viimaseid oli Eestis üksikuid.

Personaalpensionäride hulgas oli kõige suurem osa «eesrindlikel» töölistel ja kolhoosnikel. Lisaks kuulusid nende sekka sõjaveteranid, erinevad parteitöötajad, aga ka rahva- ja teenelised kunstnikud, loomeliitude juhid, samuti muude teenetega inimesed. Nii näiteks võis personaal-

14 | KÕIK PENSIONIST

23. märts 2021

Teise pensionisamba kontode arv

15. märts 2021

768 381

1. jaan 2020

1. jaan 2015

745 998

664 524

1. jaan 2010

593 205

15. märts 2003

209 687 Allikas: pensionikeskus 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2018 2020 2021

350 000 340 000 330 000

Vanaduspensionäride arv 1. jaanuari seisuga

320 000 310 000 300 000

297 363 294 736

292 343

300 151

305 702

290 000 280 000 270 000 260 000 250 000

Allikas: statistikaamet 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

pensioni saada keegi, kes oli Leninit oma silmaga näinud.

Eesti oma pensionisüsteemi loomine algas jaanuarist 1990, mil pensionide maksmine läks riigieelarvest Eesti Sotsiaalfondi mureks. Jaanuaris 1991 hakkas kehtima sihtotstarbeline sotsiaalmaks. Sama aasta mais jõustus aprillis vastu võetud pensioniseadus ning koos sellega uued pensioni arvutamise reeglid ja, mis võib ehk veidi üllatada, laienes ka nende ring, kellel oli õigus pensionile.

Eesti tollane majanduslik olukord aga ei lubanud nii külluslikult pensioni maksta ja uus kord jõudis kehtida ainult üheksa kuud. Juba jaanuaris 1992 peatas ülemnõukogu pensioniseaduse kehtivuse ja viis sisse igakuise kõigile võrdse elatusraha, mille suuruse alguses kehtestas valitsus kuni märtsini 1993, mil hakkas kehtima riiklik elatusraha seadus, mis sidus selle miinimumpalgaga ja muutis osaliselt sõltuvaks tööstaažist. Keskmine kuupension oli 1992. aastal 9,5 eurot.

Algselt lubas valitsus küll pensioni-

seaduse taas kehtestada kolm kuud pärast rahareformi ja Eesti krooni kasutuselevõttu, kuid tegelikult jäi üle 20 muudatuse läbi teinud ajutine kord kehtima aprillini 2000. 1994. aastal sai alguse pensioniea tõus, mis meestel pidi jõudma 65. ja naistel 60. eluaastani.

Juunis 1997 võttis valitsus eesmärgiks kolme sambaga pensionisüsteemi, milles lisaks riigi makstavale pensionile on ka töötaja panus. Esimene sammas on nii-öelda solidaarsuspension, mis tuleb töötavate inimeste sotsiaalmaksust.

Teine sammas oli süsteemis kohustuslik kogumispension, millega liitunud maksavad pensionifondi kaks protsenti palgast, millele riik lisab neli protsenti palgalt tasutud sotsiaalmaksu arvelt. See raha läheb pensionifondidesse, mis paigutavad selle väärtpaberitesse.

Kolmas sammas on juba vabatahtlik pensionikindlustus, mis jõustus esimesena, juba 1998. aasta aprillis. Jaanuarist 1999 algas igalt inimeselt tasutud sotsiaalmaksu eraldi

arvestamine pensionikindlustuse registris ja ka pensioni esimene sammas.

Teise ja kolmanda pensionisamba kehtestamise põhjus on sama, mis pensioniea tõstmisel – Eesti elanikkonna vananemine. Nii väheneb inimeste hulk, kellelt saab korjata sotsiaalmaksu, et maksta välja esimese samba pensione. Seega kitsenevad tulevikus võimalused riiklikku pensioni jätkusuutlikult tõsta. Selle leevendamiseks peaks inimesed ise vanaduspõlveks rohkem kõrvale panema.

Kuidas vanaduspõlveks raha kõrvalepanemine välja peaks nägema, seal tekkis aga ideoloogiline vastuolu, mis viis lõpuks viimase pensionireformini. Pessimistlikumad majandusteadlased leiavad, et inimeste enda ettenägelikkusele ei saa selles osas kindel olla, mistõttu peaks kogumispension olema mingis osas kohustuslik. Teised jälle usuvad, et igaüks peaks saama oma raha üle ise otsustada.

Kui lisada siia Eesti teise pensionisamba ebaõnnestunud korraldus, siis on selge, et seda tuli mingil moel muuta. Eks selle üle annab vaielda, kuidas täpselt, ent mullu jõudsime reformini, mis andis inimestele õiguse teise sambasse kogunenud raha välja võtta. Tänavu 11. märtsiks oli teisest pensionisambast raha välja võtmise avalduse esitanud üle 115 000 inimese ehk üle kuuendiku teise samba pensionikontode omanikest.

Pensioni kolmanda samba ehk vabatahtliku pensionikindlustuse populaarsus kasvas mullu hüppeliselt ja püstitas uue rekordi. Selle sajandi esimese kümnendi keskel hoogsalt kasvama hakanud kolmanda samba kontode arvu senine rekord 53 900 jäi aastasse 2009, ilmselt finantskriisi tõttu hakkas nende hulk aga seejärel kahanema, stabiliseerudes enam kui 44 000 peal. Kui veel ülemöödunud aasta lõpus oli kolmanda samba kontosid napilt rohkem kui 50 000, siis selleks aastavahetuseks oli nende arv hüpanud 132 000 peale.

Nagu Tõnis Oja kõrvalolevast artiklist aru saada, on kolmanda pensionisamba äkilise populaarsuse peamine põhjus tõenäoliselt kogumispensioni seaduse muudatus, millega võrdsustus teisest ja kolmandast sambast väljumise vanus, mis nüüd on viis aastat enne pensioniiga.

Pensioniea tõustes hakkab mõistagi seegi kerkima. Vana korra järgi – ehk hiljemalt mullu – kolmanda sambaga liitunud saavad pensioniraha sooduskorras, kümneprotsendise tulumaksuga välja võtta juba 55-aastaselt.

Eks inimeste ettenägelikkusesse mõnevõrra optimistlikumalt suhtudes võib arvata, et oma mõju oli kolmanda pensionisamba populaarsuse kasvus ka teise samba reformil.