KÄSITÖÖLEHT EESTI RAHVAKUNSTI JA KÄSITÖÖ LIIDU ERIVÄLJAANNE
Ees ootab tegus ja huvitav käsitööaasta
Rahvuslik ehe ja ornament minu loomingus KÄRT SUMMATAVET
LIIVI SOOVA
29. APRILL 2011
WWW.EHELAUL.EE
EVAR RIITSAAR
WWW.SETOKUNST.EE
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu juhatuse esimees
T
eadmine, et Tallinn saab 2011. aastal Euroopa kultuuripealinnaks, inspireeris ka Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liitu valmistuma alanud käsitööaastaks erilisel moel. Tänavune aasta on pühendatud ehedale Eesti ehtele ja tõotab kujuneda meie taastegutsemise aja kõige ettevõtmiste rohkemaks. Oleme veendunud, et ühiselt tegutsedes ning üksteist innustavas ja toetavas koostöös võidavad kõik, kellele Eesti käsitöö kestmine ja areng on saanud südameasjaks. Viimased kümmekond aastat oleme valinud aasta käsitööteema ja sellest tulenevalt korraldanud õppepäevi, andnud välja vastavat kirjandust, korraldanud konkursse ja hulgaliselt näitusi. Selle aasta teema on ehe ehe ning uute algupäraste toodete saamiseks oleme välja kuulutatud konkursi «eesti-omaehe»®. Reet Piiri on Eesti Rahva Muuseumi kogude põhjal selleks puhuks koostanud kaks raamatut: «Helmekeed» ja «Ehtimine». Ehteaasta esimene suurem üritus on Tallinnas toimuval noorte laulu- ja tantsupeol avatav ehtetelk, mida saab lauluväljakul külastada 30.juunist kuni 1.juulini. Kooliõpilased aitavad seekord ise oma pidu kaunistada ja pakuvad koos käsitööõpetajatega võimalust ise ehteid valmistada. «Rahvarõiva kiirabist» saab nõu ja abi, kui rõivad kohapeal kiiret kohendamist vajavad. ERKL suurim ettevõtmine leiab aset 22. oktoobril, mil üle Eesti avatakse ehtekojad. Novembris peame rahvusvahelist konverentsi «Ornament – võti maailma», mis toob Eestisse rohkem kui sada käsitööühenduse juhti meie sõsarorganisatsioonidest Euroopas ja Põhjamaades. Samasse aega jääb mardilaat Saku Suurhallis, kus seekord külalisteks ligi kolmkümmend käsitöömeistrit mujalt Euroopast. Käsitööaasta tippsündmuste kõrval toimub aga palju huvitavat ka maakondades, kus käsitööteema on sel aastal palju mahukamalt sündmuste kalendrisse sisse kirjutatud. Kohe pärast jaanipäeva saame kokku Põltsamaa lossipäevadel. Hea käsitööhuviline, meister ja õpipoiss! Oma eriväljaandega kutsume sind kaasa lööma meie ehteaasta ettevõtmistes, tutvustame meie tegemisi ja tegijaid, anname kasulikku infot õppimisel ja oma käsitööettevõtte loomisel. Käsitöö traditsioonide edasikestmiseks on endiselt vaja nii oma tööd armastavaid meistreid kui ka käsitööd hinnata oskavaid huvilisi. Märgakem kaunist Eesti käsitööd, osakem üles leida see, mis loodud kestma põlvest põlve ning milles on talletatud meistri kätesoojus ja osake tema hingest!
Olulisi fakte käsitööliidust: Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit (kuni detsembrini 2003 Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskselts) on loodud aastal 1929 ja taastatud 1992 Euroopa Rahvakunsti ja Käsitööföderatsiooni liige aastast 1994 Põhjamaade Käsitööliidu liikmestaatus taastatud 1995. aastal Aastatel 2010–2013 on meie kord juhtida Põhjamaade käsitööliikumist Kutsumus ja kohustus: Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit väärtustab, hoiab ja arendab paikkondlikke eripärasid arvestades rahvuslikke käsitöötraditsioone kui kultuurinähtust ja elatusallikat Liikmed: 29 paikkondade käsitööühendust Toetajaliikmed: 36 käsitööettevõtjat Auliikmed: Erna Aljasmets , Saima Loik, Anu Raud ja Ingrid Rüütel Koostööpartnerid: muuseumid, käsitööd õpetavad koolid, rahvakultuuriga seotud institutsioonid ja ühendused
www.folkart.ee
Kärt Summatavet, ehtekunstnik Meie esivanemate ehted kõnelevad märkide keeles. Ehe on intiimne kaaslane ning sünnib, laulab ja elab meiega seni, kuni me tema tähendusi mäletame ja edasi jutustame. Kui kaovad inimesed ja ehete lood, ei oska me ehteid kui tarkuseraamatut enam lugeda. Nad vaikivad igaveseks. Kui me aga oma esivanemate suuri lugusid ei unusta, ümisevad ehted koos meiega võimast laulu sellest, kes me oleme, kust tuleme ning kuhu läheme. Eesti ehtekultuuri konteksti ja sõnumeid saame uuesti tundma õppida ehteid kandnud inimeste lugude kaudu. Ehte loomise ajal rändan esivanematelt päranduseks saadud muistsete lugude ja vaimsete maamärkide abil muinasmaastikele, kust ka muistsed laulikud ja käsitöömeistrid oma loomingule inspiratsiooni ammutasid. Ehte sünniprotsessi ajal argine maailm justkui lakkab ning tegutsen pühas ajas ja väljas, kust ammutan rõõmu ja tarkust, inimeseks olemise kõrgemaid väärtusi ja üllaid mõtteid. Hingemaastikel käin esivanemate jälgedes ning tööprotsess ise õpetab, millise märgi või tegelase nähtamatust ilmast oma loomingu kaudu nähtavaks sünnitan. Armastan väekate sümbolitena kirikinda ja vöö ornamente ning muistseid rituaalseid algelemente. Kasutan loovalt arhailisi muinasmärke ning «kirjutan» esiemade kombel käsitöö kaudu nähtavaks igavikulisi tekste, peidan ehete tagumisele küljele salasõnumeid. Lähtudes suulise kultuuri tuuma kuuluvatest tekstidest olen loonud isikupärase märgisüsteemi ja joonelaadi, mis võimaldavad mul ehteid valmistades vabalt unistada, lennata ja hingata ning tunda elust rõõmu.
AIVAR REIDLA
WWW.SCHENKENBERG.EE
Aivar Reidla, OÜ Schenkenberg, ehtesepp Schenkenbergi ehete rahvuslikkus väljendub nii nende materjalis (kasutame hõbedat) kui ka vormis, mis saab ainest arheoloogiast ja etnograafiast. Eesti vana ehtekultuur on väga rikas ja mind inspireerib eeskätt see ilu ja harmoonia, mis on muistsetel aegadel välja mõeldud ning mõnikord isegi aastasadu muutumatuna kasutusel olnud. Isegi kui me tollase ornamendi ja ehtevormi täpset tähendust enam ei tea, siis vaevalt saab see olla halva tähendusega – enese ligi on inimesed kõigis kultuurides kandnud vaid hea õnne ja positiivse sõnumiga ehteid. OÜ Schenkenbergi loodud ehete hulgas on nii selliseid, mis on tehtud meie muistsete ehete ainetel kui ka nende otseseid koopiaid. 2005. aastal asutatud Schenkenberg valmistab eestipäraseid hõbe- ja pronksehteid ning koopiaid Eesti muuseumides ja erakollektsioonides olevatest esemetest, propageerides nõnda eesti muistset ehtekunsti ja -kultuuri, tutvustades seda nii eestlastele kui ka kõigile meie kultuuri vastu huvi tundvatele Eesti külalistele. See on omamoodi kummardus tolleaegsetele meistritele ja elustiilile ning tutvustab samas hästi ka Eesti ajalugu ja arheoloogiat.
Evar Riitsaar, Seto Ateljee Galerii MTÜ, ehtemeister Ornamendid kaunistavad ja mõtestavad ajaloolisi ning neist mõjutusi saanud autoriehteid. Ühest küljest on ornament pinna dekoreerimise pärast, teisalt on see alati olnud ka teatud sõnumite ja kokkuleppeliste teadete edastamiseks. Meie mõttemustridki kipuvad korduma. Kas neil on kuju? Eks neid on nii häid kui hoiatavaid, nii igivanu kui uusi. Kui prooviks olulisemaid korrata. Edasi kanda. Kuna tegutsen Setomaal, on mind enim köitnud siin kantavad ja varem ehtekollektsioonidest leitud ehted. Setomaal on hõbeehete hulk ja vorm olnud rikkalik ja mitmekesine. Ornamendi poolest on eriti huvitav hõbedane Suursõlg (Hõpõsõlg). Sõlel on alati tähistatud neli ilmakaart, üleval on kroon, sõlesuu all aga päike, kahepealine ilmalind või tsaarikotkas. Lääne- ja idaküljed on enamasti geomeetriliste mustritega dekoreeritud ringid. Sagedasti on sõlg kaheksakannaga, mida on kogu Eestis sõlgede juures palju kasutatud, samuti teistes soome-ugri kultuuriruumi paikkondades ja Põhjamaades. Kas märk kannab kõikjal sama mõtet? Iga väiksemgi joon, täpp või asend võib tähendust oluliselt muuta.
KEIU KULLES
KEIUEHTED.BLOGSPOT.EE
Keiu Kulles, ehtekunstnik Ma sooviksin, et meie imekaunid rahvarõivad oleksid kaunistatud autentsete ehetega, mis kuuluvad konkreetse kihelkonnarõiva juurde. Tegelikult on meie muuseumide hoidlad ääreni täis kauneid esivanemate ehteid, mis jutustavad oma lugu ja ootavad uuele elule ärkamist – et me neid uuesti kannaksime ja väärtustaksime. Neid ehteid on kantud põlvest põlve, aastasadu ning on suur õnn, et need üldse on tänapäevani säilinud. Olen neli aastat süvitsi uurinud 18.-19. sajandist pärit kihelkondlikke ehteid, mis kuuluvad meie rahvarõivaste juurde. On ekslik arvata, et Eestis kanti ainult vask- ja vähesel määral hõbeehteid. Palju kanti ka kullatud hõbedast ehteid – eesti naisel oli keskmiselt ehteid üheksa lehma väärtuses. Kuid ehteid ei kandnud ainult naised ja tüdrukud, ka eesti mees kaunistas ennast vitssõlega. Olen laulnud terve elu kooris ja näinud, et rahvarõivaid meil kantakse, kuid õiged ehted puuduvad. See on mind pannud pöörduma esivanemate ehtevaramu laegast avama ja andma sealt leitud ehetele uue elu. Ma soovin, et ka meie ajal kestaks põlvkondade järjepidevus – et ka meie emad annaksid oma tütardele ja poegadele edasi oma kantud ehteid.