Käsitööleht by Postimees

KÄSITÖÖLEHT EESTI RAHVAKUNSTI JA KÄSITÖÖ LIIDU ERIVÄLJAANNE

Ees ootab tegus ja huvitav käsitööaasta

Rahvuslik ehe ja ornament minu loomingus KÄRT SUMMATAVET

LIIVI SOOVA

29. APRILL 2011

WWW.EHELAUL.EE

EVAR RIITSAAR

WWW.SETOKUNST.EE

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu juhatuse esimees

eadmine, et Tallinn saab 2011. aastal Euroopa kultuuripealinnaks, inspireeris ka Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liitu valmistuma alanud käsitööaastaks erilisel moel. Tänavune aasta on pühendatud ehedale Eesti ehtele ja tõotab kujuneda meie taastegutsemise aja kõige ettevõtmiste rohkemaks. Oleme veendunud, et ühiselt tegutsedes ning üksteist innustavas ja toetavas koostöös võidavad kõik, kellele Eesti käsitöö kestmine ja areng on saanud südameasjaks. Viimased kümmekond aastat oleme valinud aasta käsitööteema ja sellest tulenevalt korraldanud õppepäevi, andnud välja vastavat kirjandust, korraldanud konkursse ja hulgaliselt näitusi. Selle aasta teema on ehe ehe ning uute algupäraste toodete saamiseks oleme välja kuulutatud konkursi «eesti-omaehe»®. Reet Piiri on Eesti Rahva Muuseumi kogude põhjal selleks puhuks koostanud kaks raamatut: «Helmekeed» ja «Ehtimine». Ehteaasta esimene suurem üritus on Tallinnas toimuval noorte laulu- ja tantsupeol avatav ehtetelk, mida saab lauluväljakul külastada 30.juunist kuni 1.juulini. Kooliõpilased aitavad seekord ise oma pidu kaunistada ja pakuvad koos käsitööõpetajatega võimalust ise ehteid valmistada. «Rahvarõiva kiirabist» saab nõu ja abi, kui rõivad kohapeal kiiret kohendamist vajavad. ERKL suurim ettevõtmine leiab aset 22. oktoobril, mil üle Eesti avatakse ehtekojad. Novembris peame rahvusvahelist konverentsi «Ornament – võti maailma», mis toob Eestisse rohkem kui sada käsitööühenduse juhti meie sõsarorganisatsioonidest Euroopas ja Põhjamaades. Samasse aega jääb mardilaat Saku Suurhallis, kus seekord külalisteks ligi kolmkümmend käsitöömeistrit mujalt Euroopast. Käsitööaasta tippsündmuste kõrval toimub aga palju huvitavat ka maakondades, kus käsitööteema on sel aastal palju mahukamalt sündmuste kalendrisse sisse kirjutatud. Kohe pärast jaanipäeva saame kokku Põltsamaa lossipäevadel. Hea käsitööhuviline, meister ja õpipoiss! Oma eriväljaandega kutsume sind kaasa lööma meie ehteaasta ettevõtmistes, tutvustame meie tegemisi ja tegijaid, anname kasulikku infot õppimisel ja oma käsitööettevõtte loomisel. Käsitöö traditsioonide edasikestmiseks on endiselt vaja nii oma tööd armastavaid meistreid kui ka käsitööd hinnata oskavaid huvilisi. Märgakem kaunist Eesti käsitööd, osakem üles leida see, mis loodud kestma põlvest põlve ning milles on talletatud meistri kätesoojus ja osake tema hingest!

Olulisi fakte käsitööliidust: Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit (kuni detsembrini 2003 Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskselts) on loodud aastal 1929 ja taastatud 1992 Euroopa Rahvakunsti ja Käsitööföderatsiooni liige aastast 1994 Põhjamaade Käsitööliidu liikmestaatus taastatud 1995. aastal Aastatel 2010–2013 on meie kord juhtida Põhjamaade käsitööliikumist Kutsumus ja kohustus: Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit väärtustab, hoiab ja arendab paikkondlikke eripärasid arvestades rahvuslikke käsitöötraditsioone kui kultuurinähtust ja elatusallikat Liikmed: 29 paikkondade käsitööühendust Toetajaliikmed: 36 käsitööettevõtjat Auliikmed: Erna Aljasmets , Saima Loik, Anu Raud ja Ingrid Rüütel Koostööpartnerid: muuseumid, käsitööd õpetavad koolid, rahvakultuuriga seotud institutsioonid ja ühendused

www.folkart.ee

Kärt Summatavet, ehtekunstnik Meie esivanemate ehted kõnelevad märkide keeles. Ehe on intiimne kaaslane ning sünnib, laulab ja elab meiega seni, kuni me tema tähendusi mäletame ja edasi jutustame. Kui kaovad inimesed ja ehete lood, ei oska me ehteid kui tarkuseraamatut enam lugeda. Nad vaikivad igaveseks. Kui me aga oma esivanemate suuri lugusid ei unusta, ümisevad ehted koos meiega võimast laulu sellest, kes me oleme, kust tuleme ning kuhu läheme. Eesti ehtekultuuri konteksti ja sõnumeid saame uuesti tundma õppida ehteid kandnud inimeste lugude kaudu. Ehte loomise ajal rändan esivanematelt päranduseks saadud muistsete lugude ja vaimsete maamärkide abil muinasmaastikele, kust ka muistsed laulikud ja käsitöömeistrid oma loomingule inspiratsiooni ammutasid. Ehte sünniprotsessi ajal argine maailm justkui lakkab ning tegutsen pühas ajas ja väljas, kust ammutan rõõmu ja tarkust, inimeseks olemise kõrgemaid väärtusi ja üllaid mõtteid. Hingemaastikel käin esivanemate jälgedes ning tööprotsess ise õpetab, millise märgi või tegelase nähtamatust ilmast oma loomingu kaudu nähtavaks sünnitan. Armastan väekate sümbolitena kirikinda ja vöö ornamente ning muistseid rituaalseid algelemente. Kasutan loovalt arhailisi muinasmärke ning «kirjutan» esiemade kombel käsitöö kaudu nähtavaks igavikulisi tekste, peidan ehete tagumisele küljele salasõnumeid. Lähtudes suulise kultuuri tuuma kuuluvatest tekstidest olen loonud isikupärase märgisüsteemi ja joonelaadi, mis võimaldavad mul ehteid valmistades vabalt unistada, lennata ja hingata ning tunda elust rõõmu.

AIVAR REIDLA

WWW.SCHENKENBERG.EE

Aivar Reidla, OÜ Schenkenberg, ehtesepp Schenkenbergi ehete rahvuslikkus väljendub nii nende materjalis (kasutame hõbedat) kui ka vormis, mis saab ainest arheoloogiast ja etnograafiast. Eesti vana ehtekultuur on väga rikas ja mind inspireerib eeskätt see ilu ja harmoonia, mis on muistsetel aegadel välja mõeldud ning mõnikord isegi aastasadu muutumatuna kasutusel olnud. Isegi kui me tollase ornamendi ja ehtevormi täpset tähendust enam ei tea, siis vaevalt saab see olla halva tähendusega – enese ligi on inimesed kõigis kultuurides kandnud vaid hea õnne ja positiivse sõnumiga ehteid. OÜ Schenkenbergi loodud ehete hulgas on nii selliseid, mis on tehtud meie muistsete ehete ainetel kui ka nende otseseid koopiaid. 2005. aastal asutatud Schenkenberg valmistab eestipäraseid hõbe- ja pronksehteid ning koopiaid Eesti muuseumides ja erakollektsioonides olevatest esemetest, propageerides nõnda eesti muistset ehtekunsti ja -kultuuri, tutvustades seda nii eestlastele kui ka kõigile meie kultuuri vastu huvi tundvatele Eesti külalistele. See on omamoodi kummardus tolleaegsetele meistritele ja elustiilile ning tutvustab samas hästi ka Eesti ajalugu ja arheoloogiat.

Evar Riitsaar, Seto Ateljee Galerii MTÜ, ehtemeister Ornamendid kaunistavad ja mõtestavad ajaloolisi ning neist mõjutusi saanud autoriehteid. Ühest küljest on ornament pinna dekoreerimise pärast, teisalt on see alati olnud ka teatud sõnumite ja kokkuleppeliste teadete edastamiseks. Meie mõttemustridki kipuvad korduma. Kas neil on kuju? Eks neid on nii häid kui hoiatavaid, nii igivanu kui uusi. Kui prooviks olulisemaid korrata. Edasi kanda. Kuna tegutsen Setomaal, on mind enim köitnud siin kantavad ja varem ehtekollektsioonidest leitud ehted. Setomaal on hõbeehete hulk ja vorm olnud rikkalik ja mitmekesine. Ornamendi poolest on eriti huvitav hõbedane Suursõlg (Hõpõsõlg). Sõlel on alati tähistatud neli ilmakaart, üleval on kroon, sõlesuu all aga päike, kahepealine ilmalind või tsaarikotkas. Lääne- ja idaküljed on enamasti geomeetriliste mustritega dekoreeritud ringid. Sagedasti on sõlg kaheksakannaga, mida on kogu Eestis sõlgede juures palju kasutatud, samuti teistes soome-ugri kultuuriruumi paikkondades ja Põhjamaades. Kas märk kannab kõikjal sama mõtet? Iga väiksemgi joon, täpp või asend võib tähendust oluliselt muuta.

KEIU KULLES

KEIUEHTED.BLOGSPOT.EE

Keiu Kulles, ehtekunstnik Ma sooviksin, et meie imekaunid rahvarõivad oleksid kaunistatud autentsete ehetega, mis kuuluvad konkreetse kihelkonnarõiva juurde. Tegelikult on meie muuseumide hoidlad ääreni täis kauneid esivanemate ehteid, mis jutustavad oma lugu ja ootavad uuele elule ärkamist – et me neid uuesti kannaksime ja väärtustaksime. Neid ehteid on kantud põlvest põlve, aastasadu ning on suur õnn, et need üldse on tänapäevani säilinud. Olen neli aastat süvitsi uurinud 18.-19. sajandist pärit kihelkondlikke ehteid, mis kuuluvad meie rahvarõivaste juurde. On ekslik arvata, et Eestis kanti ainult vask- ja vähesel määral hõbeehteid. Palju kanti ka kullatud hõbedast ehteid – eesti naisel oli keskmiselt ehteid üheksa lehma väärtuses. Kuid ehteid ei kandnud ainult naised ja tüdrukud, ka eesti mees kaunistas ennast vitssõlega. Olen laulnud terve elu kooris ja näinud, et rahvarõivaid meil kantakse, kuid õiged ehted puuduvad. See on mind pannud pöörduma esivanemate ehtevaramu laegast avama ja andma sealt leitud ehetele uue elu. Ma soovin, et ka meie ajal kestaks põlvkondade järjepidevus – et ka meie emad annaksid oma tütardele ja poegadele edasi oma kantud ehteid.

KÄSITÖÖLEHT

FOTO: FOTOGRAAFI NIMI

Tõeline käsitöö kannab endas alati meistri sõnumit

Pildil vasakult: Vaike Reemann, Asta Tagel, Mari Viik.

PÄRANDIHOIDJA 2010 Pärandihoidja on Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu ning Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse poolt välja antav aastaauhind esemelise rahvakunsti alalhoidmise ja edasiarendamise eest. Pärandihoidja 2010 laureaadid: Vaike Reemann on Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator Elutööpreemia eesti rahvuslike käsitöötraditsioonide hoidmise ja edasiarendamise eest. Tema panuseks on pikaajaline teadustöö muuseumis, õppejõuna, vaibakogude digitaliseerijana ning käsitöötraditsioone tutvustavate publikatsioonide autorina. Asta Tagel on Põlva käsitööklubi kauaaegne juht Elutööpreemia eesti rahvuslike käsitöötraditsioonide hoidmise ja edasiarendamise eest. Tema panuseks on pikaajaline käsitöövaldkonna edendamine Põlvamaal, Põlva käsitööklubi juhtimine, kohalike käsitöölaatade ja -messide korraldamine. Mari Viik on Tallinna Rocca al Mare Kooli puutööõpetaja Puutöönduse traditsioonide kandja ja edasiarendaja, kauaaegne puutööõpetaja, puutööalase õppekirjanduse autor ja käsitöömeister.

MONIKA JÄRG tekstiilidisainer

äsitöö on väga popp. Kas tegelikkuses on see aga käsitöö, mis nii suurt äratundmist tekitab ja hulga ettevõtjaid uusi tooteid arendama inspireerib? Käsitöö on minu jaoks kogum mitmest erinevast väärtusest: meisterlikud oskused, meie kultuuriruumile omane visuaalne keel ja selle esteetika, ajaloo ja pärandi tundmine ning tegija sõnum – oskus kolme esimest

liselt harv. Aga seda põnevam, oodatum ja võimalusterohkem. Meil on olnud õnn elada koos käsitööga, see teadmine on justkui meie sees ning tänu sellele lihtsam omandada, uuesti välja tuua. Traditsioon ei ole lähiajaloo vältel lakanud, kuid naabermaade trende nähes on see meil samuti ohus, sest oskamine (ma ei pea siin silmas sokikudumist või helmeste lükkimist) ei ole väärtustatud. Kui meister ise ei valda enam oma meediumit (neid nelja loo alguses mainitud tingimust), on oht üha rohkem «meenestuda», jäädes sõltuma üldisest oskuse tasemest (pärlite lükkimisest). Käsitöö uus võimalus on just käia vastuvoolu, teha ja arendada endas neid oskusi, mida teised ei valda. Siduda oma oskused tänapäevase kultuuriruumi, vajaduste ja esteetikaga. Tõelist käsitööd pole kunagi tehtud niisama ajaviiteks, alati on olnud selleks vajadus ja meistril sõnum, mis on kontekstis oma ajaga. Ka nüüd ja praegu on see võimalik, väärtustavalt ja vastutustundlikult.

KADI PAJUPUU kunstnik

Tallinna Ülikooli tööõpetuse osakond kutsub huvilisi 2011/2012. õppeaastal õppima järgmistele erialadele: PANTONE 1807 • Käsitöö ja kodundus (bakalaureuseõpe) – päeva- ja kaugõpe, PANTONE Black • Käsitöö ja kodunduse õpetaja (magistriõpe) – tsükliõpe ning • Tööõpetus (bakalaureuseõpe) – päevaõpe, • Tööõpetuse õpetaja (magistriõpe) – tsükliõpe. Teid ootavad huvitavad, mitmekülgsed õppekavad, kaasaegne õpikeskkond ja võimalus õppida vahetusüliõpilasena välisülikoolides. Täiendav info TLU kodulehelt ja tööõpetuse osakonnast e-mail craft@tlu.ee tel 699 6556, 699 6558.

CMYK / c0 m100 y66 k35 2009.CMYK aastal loodi SAk100 Eesti Rahvuskultuuri Fond juurde / c0 m0 y0 Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu fond. Eesmärk: teostada eesti rahvakunsti ja käsitöötraditsioonide hoidmist ja arendamist. Soovi korral on võimalik annetada: Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond 221001101343 Swedbank Selgitus: annetus Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu fond Esimest stipendiumi on võimalik taotleda juba sellel sügisel!

Teemalehe toimetaja: Riina Luik riina.luik@postimees.ee | tel 666 2318

CMYK / c0 m0 y0 k100

n asju, mis meid kõnetavad ja meie elus koha leiavad. Vahel on see käsitöö. Nende jalgade omanik armastab väga susse, millest vanem õeke on välja kasvanud. Armastab sedavõrd, et sussid on kaisulooma staatusesse tõusnud. Siin seinal ripub minu õpetaja tekstiilikunstnik Maasike Maasiku gobelään «Kuldrenett». See puu puudutab mind vahel nagu nostalgiasähvatus, kui kuskil linna haljasalal annavad vanad õunapuud aimu kunagistest aedadest. Vanaema aed. Ja siis on meie kodus väheldane palvevaibake, mille sõber tõi Liibüast. Veidra värvi ja mustrikombinatsiooniga tegelane, mis maailmast tulevad uudised kuskil kõrbeserval elava inimese saatuseks tõlgib. Käsitöö tähenduslik kohalolek, inimese käe jälg tähistamas suuremaid väärtusi, toetamas kuulumisvajadust, lisamas argisesse ajaloo ilu. Ideaalmaastikud… Sõidan

Reklaami projektijuht: Mariann Maasi mariann.maasi@postimees.ee | tel 666 2328

koolitajana Võru vahet. Võrus on inimesed, kes proovivad uurida, kas käsitööga saaks tööd. Ärksad, ägedad inimesed. Mitmed neist käivad Räpinas käsitöölise kutset nõutamas. Käsitööliseks õpitakse ka Kuressaares ja Haapsalus, kaugõppijate konkurss Olustverre rahvuslikku tekstiili õppima on suur. Aga kui paljud neist õppijatest saavad endale lubada käsitööst elatumist? Turundus on ikka ja jälle kitsaskohaks. Või siis polegi piisavat valmisolekut tiražeerimiseks. Käsitöö ahvatlus luua originaalset ja erilist ei pruugi aga leiba lauale tuua. «Munder-rahvarõivad» – ütKäsitööliste edulood, need vähesed, mis meil ette näidata, leb üks sõber kooride ja rahvaon tihedalt põimunud seose- tantsijate rõivaste kohta. Muumustriga: eristuv käekiri, süve- seumiekspositsiooni rahvarõinev, keskenduv, kvaliteetne, vaid komplekteerides mõtleb oma kliendi leidnud (vahel ka teadur, kas tema valik esemeid väljaspool Eestit), kes maksab paaritades üldse leiaks kunagisausa hinna ja jääb truuks. Edukas käsitöömeister ka kooli- Edukas käsitöömeister ka tab ja kirjastab, õpib ise, tajub moodi ning koolitab ja kirjastab, õpib tunneb traditsiooni. ise, tajub moodi ning Aga kindlasti on edukal meistril ka oma tunneb traditsiooni. masstoode, mida tehakse põdemata, mis on kord etapikaupa läbi mõel- te kandjate heakskiidu. Ehk sadud, turul testitud ja materjali- tuvad kokku tüli kiskuvate naabvalik sobivaimaks timmitud. rite kätetööd või on tema valikus Hulgast tuleb tulu. seda, mille kohta kunagine Vahel on hulk judinaidteki- kandja ütleks: einoh, niimoodi tav. On mustreid ja märke, mis küll ei sobi! Aga nii neid muulevivad nagu taud: kord vohab seumikomplekte kui ka rahvakaheksakand, siis triibumuster rõivaraamatutes publitseerituid või arhailise tikandiga liialdami- võetakse sageli jäiga ainutõena. ne. Sageli seosetult, formaalselt Alati on ju tegijate hulgas olnud ja ühepäevaklienti püüdes. neid, kel vormija värvitaju pa-

Küljendus ja makett: Andres Didrik

Vastutav toimetaja: Kuldar Kullasepp kuldar.kullasepp@postimees.ee | tel 666 2258

FOTO: FOTOGRAAFI NIMI

FOTO: SANDER HIIRE

stvalge

tingimust ära kasutada omal vii- su neis ei ole. Ja hind ei ole sugusil, nii et see kõiki kõnetab ja gi õige käsitöö vääriline. Ei saa meie traditsioone edasi kannab. ma neist kätte tegija sõnumit, ei Käsitöös, igas esemes eraldi, on jää mul neist väärtusi, mida päolemuslikult sees kordumatus, randada oma lastele. Kõik need kuid samas jätkuvus selle jutus- on toredad tooted, aga vaid tootuse kaudu, mida meister oma ted. Kas see on tagasiminek või tööde ja tegevusaastatega meile -löök? Ilmselgelt mitte, sest tohu«kirjutab». Käsitöö on väga isiklik enda maailma kirjeldus ja Käsitöö on väga isiklik tõekspidamiste aval- enda maailma kirjeldus. damine. Oleme siin Eestimaal tohutult privilegeeritud, et meil on veel tu rahvuslike meenete levik on suurepäraseid meistreid, kelle taganud käsitööle tähelepanu, põnevasse maailma on võima- mida viimastel aastatel pole kolik siseneda. Oskaks ainult mõis- genud ükski muu pärimusest ta ja väärtustada! lähtuv loomemajanduse haru. Mõistmine jääb liiga sageli Siiski ma ei arva, et see tähepinnapealseks. Kummikud, vih- lepanu iseenesest tagaks käsimavarjud, võtmehoidjad, triibu- tööle jätkusuutlikkuse ja tarbikangad ning palju muud värvi- jaskonna kasvu. See on võimalist ja ilusat rahvuslikku käsitöö- lik sisuni ja tähenduseni jõudes, mustrit kandvaid tooteid meie aga meistri kasvamine on pikk poodides, käsitöö esinduspoodi- tee. Väga huvitav tee. Asjad on dest marketite lettideni, suuna- paigas, kui seda teed toetab vad kindlasti tähelepanu meie ühiskond ja tahab käia tulevane ilusatele mustritele, aga tegeli- meister. Eestlasi on vähe ning kult tekitavad lihtsalt isu osta nagu igas muus valdkonnas, on vormi, mitte sisu. Sest käsitöö si- ka siin staaride esiletõus suhte-

Mõeldes «munder-rahvarõivastest» ja tõelisest meistritööst

na Ülikooli logo

tsess

29. APRILL 2011

rem kui naabril. Ja rahvakunsti rikas pärand on elus just tänu oma mitmekesisusele ja paljude tegijate käekirjade kooskasvamisele. «Munder-rahvarõivad» on midagi rahvakunstist väga kaugel olevat, meisterlikust teostusest hoolimata. Tarbijana ootan, et pärandit kasutavas esemelises loomingus leiduks sama värskust ja väge kui Viljandi pärimusmuusika festivalides ning rütm ja pulss tõestaks end elusa ja hingavana, maitsva ja lõhnavana, et tunneksin käsitöö elu väärtusi toetavat rolli ka praegu. Taaskohtumistest UKU-aegse käsitöötoodangu visuaalse keelega ma eriti puudust ei tunne. Käsitöö tähendus muutub ajas. Meisterlikke tegijaid, kes oma aega ja energiat pühendavad otsinguile ning pärandi süvaloodimisele, õnneks on ja tuleb juurde. Ja see, et neid on veel raske leida, et nende loodut ei ole enamasti suveniiripoodides, on omamoodi tähenduslik. Väljaandja: AS Postimees Maakri 23a, Tallinn | tel 666 2202

KÄSITÖÖLEHT

29. APRILL 2011

Muuseumivarad e-maailmas

HUVITAV ÕPPIDA Meistriks õppimise koolid ja erialad on: 1. Kuressaare Ametikool – www.ametikool.ee • Tekstiilitöö, nahatöö, keraamika 2. Haapsalu Kutsehariduskeskus – www.hkhk.edu.ee • Tekstiilitöö 3. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool – www.olustvere.edu.ee • Tekstiilitöö, rahvuslik puutööndus 4. Tallinna Kopli Ametikool – www.tkak.ee • Tekstiilitöö, sepatöö, rahvuslik puutööndus 5. Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool – www.vigalattk.ee • Sepatöö, kivitöö 6. Sillamäe Kutsekool – www.skk.edu.ee • Tekstiilitöö 7. Räpina Aianduskool – www.ak.rapina.ee • Tekstiilitöö

Muuseumide rikkalik vara peaks olema veelgi rohkem käsitöösõprade, õppurite, harrastusseltside ja teiste huviliste käsutuses, leiab Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktor Krista Aru. Kogud teeb hõlpsasti ligipääsetavaks esemete digiteerimine, suurepärane näide on ERMis käivitatud vaibaportaal www.vaibad.erm.ee.

ERMi vaibaportaali kaudu saab tutvuda 3500 vaibaga. «Püüdsime anda maksimumi, et uurijate tööd hõlbustada ja nii

i ortaalVa

KOGUDE TÄIENEMINE

aib ortaal V

ERMi kogud täienevad pidevalt, kuid kõike pakutavat ei saa vastu võtta. «Mõni ese on olnud oluline pigem omanikule endale. Kuid meie otsime seda, mis iseloomustab meie aega, praegust rahvakunsti jne. Näiteks kui meil ei oleks Anu Raua vaipu, oleks meil ikka väga vilets vaibakogu,» ütleb muusemi

Vaibap

PORTAALIDE LOOMINE

teadlik rahvas ei hoia oma väärtuslikke kogusid sellises majas,» ütleb Krista Aru. Keldrid on maast laeni tulvil 1930. aastatel valmistatud kappe, kus on hoiul suurepärased rahvarõivad, rahvuslik tekstiil alates vaibakogudest ja lõpetades käpikute, rahvarõiva-vöödega ning eesti naiste siidkleitidega. «Nendes tingimustes ei ole enam võimalik areneda, oleme sunnitud koguni kaaluma oma arhiivide sulgemist uurijatele. Ka kunstnikud ei ole saanud kitsaste olude tõttu piisavalt meie rahvakunsti oma loomes kasutada,» nendib Aru. Direktori sõnul valmistutakse selleks, et uue hoone valmimise ajaks oleks kogudes juba ka digiteeritud andmebaasid, samal Kas sa tahad teada, ajal käib eesti ja soome-ugri milline nägi välja kultuuri püsinäituste ettevalKonstantin Pätsi mistamine. kabineti vaip?

ap l Vaib aportaa

uuseumide rikkalik vara peaks olema veelgi rohkem käsitöösõprade, õppurite, harrastusseltside ja teiste huviliste käsutuses, leiab Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktor Krista Aru. Kogud teeb hõlpsasti ligipääsetavaks esemete digiteerimine, suurepärane näide on ERMis käivitatud vaibaportaal www.vaibad.erm.ee. «Eestis ongi pidurdanud rahvakultuuri kasutamist tänapäevases disainis ja käsitöös kogude raske kättesaadavus,» nendib Krista Aru. ERM on sügavuti minejate ja uurijate jaoks olnud avatud eelregistreerimise alusel. Aru nendib, et vahel on huvilised kurtnud, et soovitud esemeid ei saa kiiresti kätte, kuid fondidest väljatoomine ongi mitme inimese töö ja sageli asub huvipakkuv ese kuue meetri kõrgusel lae all – see kõik võtabki aega. Digiteerimine teeb aga muuseumi kogud kergelt ligipääsetavaks – uurija saab teha oma arvutis esmavaliku – millist salli, vööd, käpikut vm eset ta näha soovib. Kõigi Eesti muuseumide ühtne andmebaas asub aadressil: www.muis.ee ning on huvilistele samuti kergesti ligipääsetav.

näiteks saab kasutada mustrite, sümbolite ja lõimede mõõtmiseks isegi joonlauda,» ütleb muuseumi juht. Aru lisab, et analoogselt vaibaportaaliga on kavas digitaliseerida ka rahvarõivaseelikute kogu. «Meil on isegi aparatuur olemas, kuid pole paraku kohta, kus seda tööd teha,» tõdeb Aru. Uue maja ootel ERMi juht ei saa üle ega ümber ruumipuuduse teemast. Vaibaportaali loomiseks pidi muuseum sulgema kolmeks kuuks oma raamatukogu, sest seal asub ainuke suurem saal. Ruum küll leiti, kuid samas ei pääsenud uurijad laiali laotatud vaipade tõttu ei arhiivi ega fotokogusse. «Esemekogude 3D-digiteerimine nõuab palju ruumi ja valgust,» lisab Aru. Direktor meenutab, et juba 1993–1994 tegeldi tõsiselt küsimusega, kuidas säilitada ERMi varandust. Kirikukogudused, kelle juures olid muuseumivarad aastakümneid varjul, tahtsid oma pindu tagasi. Kirikutest välja kolitud vara viidi Raadi mõisa abihoonetesse, mis on saanud viimaste aastate jooksul pilgeni täis. Tekstiili-, metalli- ja muude kogude säilitamine nõuab eritingimusi, puidukogus sisalduv mööbel, aia- ja põllutööriistad, liiklusvahendid ja muud esemed vajavad aga eriti suuri ruume. Muuseumi Veski tänava majja on jäänud tekstiilija soomeugri kogud, samuti arhiiv ja raamatukogu. «Hoone, mis ei olegi muuseumiks ehitatud, on lõplikult amortiseerunud. Ükski

a al ort p a b l V ai portaa

KRISTEL RÕSS

juht. Eelistatud on esemed, millel on oma lugu, olgu see kirjutatud, lindistatud või filmitud. Praegu on eriline huviobjekt nõukogude aeg. ERM on taastanud ka oma suvised vanavara kogumise ekspeditsioonid. «Muuseumid ei kogu ainult vanu asju, vaid ka tänapäeva. Kes seda dokumenteerib kui mitte meie?» küsib Aru retooriliselt. «Kuidas ostab inimene endale Vaata saja aasta kortoitu, mil moel kasvatakse, ERMi varasalve jatakse ja jooksul töödeldakse kartulit kogutud vaipasid, või kuidas tehakse vabrikutes tekke õlakatteid. leiba – kõik see onjaERMi huviorbiidis. Filmisime sedagi, kuidas õpetati eestlastele nn uut kirjaoskust – prügi sorteerimist. Veel on plaanis jäädvustada praeguseid ameteid, millega eesti inimesed elatist teenivad, olgu see juuksur, taksojuht vms,» toob Aru näiteid muuseumi tööst. Aru sõnul on oma aja ära elanud nõukogudeaegne lähenemine, et muuseumi ülesanne on koguda vanu asju ja tõsta neid aegajalt vitriini. «ERMi kõige suurem ülesanne on näidata eestimaalase elu ja jätta sellest teadmine järeltulevatele põlvedele – et hoida ühtset kultuuriteadvust. ERMi uuest hoonest peaks saama kõigile huvilistele avatud kultuurikeskus,» on Krista Aru veendunud.

http://vaibad.erm.ee

AVE MATSIN TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Rahvusliku käsitöö osakonnajuhataja, rahvusliku tekstiili lektor

artu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakond on ainulaadne kogu maailmas, sest ainult siin on võimalik omandada kõrgharidus eesti rahvusliku tekstiili, ehituse ja metallitöö erialal. 1994. aastal rahvusliku tekstiili eriala loomisega alguse saanud rahvusliku käsitöö osakond on kasvanud jõudsalt. 2005. aastal lisandus rahvusliku ehituse eriala ja 2011. aastal on esmakordselt vastuvõtt kahele uuele erialale: rahvusliku metallitöö rakenduskõrghariduse õppekavale ja pärandtehnoloogia magistriõppekavale. Sarnaselt rahvusliku tekstiili erialale, mis kasutab õppetöö lähtematerjalina Eesti etnograafilist pärandit, on üles ehitatud ka teised lisandunud erialad: õpingute aluseks on austus kultuuripärandi ja traditsiooniliste oskuste vastu. Siiski ei ole tegemist pelgalt minevikku vaatamise vaid sealt inspiratsiooni ammutamisega ja muistsetele

oskustele uute kaasaegsete rakenduste leidmisega. Rahvuslikkuse all peame silmas antud paikkonna traditsioonilisele käsitööle omast värvi-, ornamendi-, materjali- ja tehnoloogiakasutust. Meie jaoks on oluline kõik kohalik: tooraine, tehnoloogia, meistrid, oskused ja ka uskumused ning tavad, mis on Eesti tarbevara välimuse ja olemuse kujunemist mõjutanud. Osakonna omanäolisust suurendab veelgi terviklik lähenemine pärandkultuurile: tänu uute õppekavade avamisele on kaetud kõik olulisemad kohalikud traditsioonilised materjalid, tehnikad ja oskused. Igal erialal on ka oma rõhuasetus ja võimalus spetsialiseerumiseks. Ehituse erialal õpime tundma ja kasutama nii igivanu kui moodsaid ehitusvõtteid ja töövahendeid. Erilist rõhku paneme palkehitusele nii teoorias kui praktikas: lõpetanu valdab palkhoone ehitusprotsessi joonistest ja eelarvest harjalaudadeni. Tekstiili erialal on võimalik õppida süvendatult rahvarõivaste valmistamist või traditsioonilist nahatööd. Metallitöö erialal saab valida kolme suuna vahel: õpitakse tundma ja kasu-

FOTO: FTÜ VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA

Omanda kõrgharidus rahvusliku käsitöö erialal

Rahvusliku puutöö eriala õpilased praktikal. tama traditsiooniliste ehete, metallvormide või sepise valmistamise võtteid. Kõiki meie osakonna erialasid ühendab vastloodud pärandtehnoloogia magistriõppekava. Pärandtehnoloogia all mõistame loovat tehnilist ja kultuurilist praktikat, mis lähtub traditsioonilistest paikkondlikest kujunduspõhimõtetest, oskustest ja käsitöötehnikatest. Magistriõpingute kaudu väärtustame professionaalset käsitööd, selle uurimist, uuendamist ja raken-

damist. Meie joaks on oluliseks allikaks käest kätte antud oskused ehk käeline pärimus, selle teadvustamine ja talletamine. Teisalt võimaldab magistriõppekava siduda kraadiõppe tasandil toimuvat teadustööd ettevõtluse, disaini, loometöö ning pärandtehnoloogia alase arendusja innovatsioonitegevustega.

KUHU EDASI? Rahvusliku käsitöö osakonna erialade eesmärgiks on ette valmistada professionaalseid ja

loovaid käsitöömeistreid, kes tunnevad põhjalikult Eesti rahvuslikku käsitööpärandit, orienteeruvad selle ajaloos, kompositsioonivõtetes ja erinevates tehnoloogiates ning oskavad oma teadmisi rakendada traditsiooniliste käsitöötehnikate ja oskuste säilitamisel, propageerimisel ja taaskasutamisel. Lisaks sellele võimaldavad erinevad valikmoodulid saada ettevalmistus elukutsevalikuks peamiselt kolmes suunas: ettevõtlus, muuseumitöö ja pedagoogika. Mitmed meie vilistlased on leidnud tööd muuseumites Saarest Setumaani. Töö sisuks tegelemine kogude uurimise ja hoidmisega, näituste korraldamise ja muuseumipedagoogiliste programmide ettevalmistamise ja läbiviimisega. Paljud vilistlased on seotud käsitöö õpetamisega nii kutsekui kõrgkoolides. Senisest enam oleme viimasel ajal pööranud tähelepanu käsitööettevõtluse teadmiste ja oskuste arendamisele. Kõikides meie õppekavades on see ettevõtlusõppe valikmoodulid. Osakonnast eraldi, aga väga tihedalt seotuna tegutseb 2011. aasta varakevadel tegevust alustanud Viljandi Loomeinkubaator,

mille eesmärgiks on alustavate loomeettevõtjate toetamine. Lisaks tavapärastele ettevõtlusalastele tugiteenustele on meie inkubaatoris sisustatud mitmekülgse seadmepargiga tekstiilija metallitöö keskus, mis aitab alustaval ettevõttel esmajärjekorras paremini tootearendusega tegeleda. Koostöös inkubaatoriga on võimalik osakonna vilistlastelsujuvam siirdumine ettevõtlusesse. Uue suure projekti Pärandtehnoloogia kompetentsikeskus raames soovime EASi toel luua keskuse, kus tegeletakse pärandtehnoloogiate uurimise, käsitöö ettevõtete nõustamise ning väikeseeriatootmise prototüüpimise ja testimisega. Sisuliselt on kompetentsikeskuse näol tegemist käsitööettevõtete arendusosakonnaga, mis koondab ja toetab tegevusi, milleks väikestel ettevõtetel ressurssi pole. Peame oluliseks ka osakonna teadus- ja arendustegevuse suunamist ettevõtjate vajadustest lähtuvalt. Seetõttu on nii kompetentsikeskuse projekti kui ka õppekavade uuendamisse ja elluviimisse kaasatud koostööpartneritena väga mitmed Eesti ja Soome ettevõtted.

KÄSITÖÖLEHT

Ring ümber käsitöö AVATUD TÖÖTOAD JA KÄSITÖÖPOED. Võimalus näha meistrit töötamas, osaleda kursustel ja osta käsitööd. Helista või saada e-kiri, enne kui kohale lähed! IDA-VIRUMAA AVINURME

LÄÄNEMAA

JÄNEDA

HAAPSALU

Jäneda Käsitöökeskus

AS E. Strauss

Käsitöö ja Kunstikoda

Unikaalne puidutöökoda. Kvaliteetne traditsiooniline käsitöö. Suur valik laastust ja puidust tooteid. Kursused. www.strauss.ee

Ehte 4 Käsitöö müük. Haapsalu salli töötoad. aidell@hot.ee

Avinurme Elulaadikeskus Põlised tarkused käsitööoskustest. Õpi- ja töötoad. www.elulaadikeskus.ee

NARVA Narva linnuse Põhjaõu Pitsi-, puutöö-, keraamika- ja sepikoda. Töötoad, kursused ja käsitöö müük. Avatud suvehooajal. www.narvamuuseum.ee/pohjaou

JÕGEVAMAA Käsiteokoda Põltsamaa Lossihoovis Näitused, koolituspäevad, õpitoad ja käsitöö müük. Tule vaata ka käärikogu! www.teokoda.ee

Siimusti Keraamika Keraamika müük ja tellimisel ekskursioon.www.hot.ee/siker

Puuhabe Käsitööpood Käsitöö müük ja nõustamine. www.puuhabe.ee

JÄRVAMAA PAIDE Ene Kuldre Käsitöö Nõustamine ja käsitöö müük. www.infoguru.ee/enepood

TÜRI Imbi Karu Käsitöötuba Töötoad, taimedega värvimine ja käsitöö müük. www.tyrikasitootuba.ee

Käsitööpood Marimirt

Käsitööpood ja meistrikojad kaunis keskkonnas. www.janedaturism.ee

PÕLVAMAA PÕLVA

Suur valik kudumeid. www.handicrafts.ee

Kirri-Mirri pood

Käsitööpood Ehe ja ehtne

Käsitöö müük. www.polvamaa.ee

Suur valik puidust tooteid. ehejaehtne@ossmet.ee

Põlva käsitööpood www.polvamaa.ee

LIHULA

RÄPINA

Käsitööpood Lihula

Räpina Meistrite Maja

patse@hot.ee

Käsitöö müük. Võimalus tellida erinevaid käsitöökursuseid ja käsitööpitside kollektsiooni tutvustust. ulvekangro@gmail.com

PALIVERE U-Stuudio Käsitöö müük ja õpitoad. www.ustuudio.ee

LÄÄNE-VIRUMAA RAKVERE AS Liliina Võimalus tutvuda linase kanga kudumisega ja proovida ise kudumist kangastelgedel. Vabrikupoes suur sortiment ettevõtte toodangust. www.liliina.ee

Viru Käsitöö Salong Rahvusliku käsitöö müük. Ettetellimisel koolitus ja rahvarõiva konsultatsioonid. Võimalus kohtuda meistritega ja külastada töökoda. www.aale.ee

VÕSU

SÜVAHAVVA Süvahavva Loodustalu Ekskursioonid ettetellimisel. Koolitused, töötoad ja villatoodete müük. www.syvahavva.ee

PÄRNUMAA PÄRNU Maarja-Magdaleena Gild Õpitoad ja kursused. Käsitöö müük. www.maarjamagdaleenagild.ee

Eesti vanim töötav sepikoda. Kauplus, tellimustööd, hobi- ja meistrikoolitus. www.sepakunst.com

Käsitöötalu. Erinevad töötoad lastele ja täiskasvanutele. www.jaanioja.ee

Lõnga Liisu Avatud töökoda, nõustamine ja villatoodete müük. www.longaliisu.ee

Vaemla villavabrik

www.raplamaa.ee

Villavabrik on reaalselt töötav vabrik-muuseum. Villatoodete müük. www.hiiuvill.ee

Atla mõis Keraamikakoda. Võimalus osta tooteid, kus kasutatud vanu tehnikaid. www.keraamika.ee

Järvakandi klaasimuuseum Klaasikoda. Saab jälgida vedela klaasi modelleerimise protsessi ja proovida klaasipuhumist. Kohapeal valmistatud esemete müük. www.klaasipuhumine.ee www.klaasimuuseum.ee

Tohisoo Koolituskeskus Koolitus, õpitoad ja käsitöö müük. www.tohisoo.edu.ee

SAARED Vormsi põhikooli käsitöötuba Rannarootslaste käsitöö. Võimalus tellida meistrikodasid. www.bindbongen.ee

KIHNU

Tõstamaa mõis ja käsitöökeskus Ekskursioonid, koolitus ja käsitöö müük. www.mois.tostamaa.ee www.teopaik.blogspot.com

Pootsi vaibakoda Töötoad ja käsitöö müük. ruthmae@hot.ee

Heltermaa Käsitöömaja MTÜ Klubi Lossihoov Käsitöömüük ja töötoad. www.heltermaakasitoomaja.edicypages.com

HARJUMAA TALLINN Eesti Käsitöö Maja Rahvakunstigalerii, Riina Tombergi töötuba. Suur valik rahvuslikku käsitööd rohkem kui 300 meistrilt üle Eesti. www.folkart.ee

Platsiveere Meistrid Rahvarõiva nõuandekoda, meistrikojad ja käsitöö müük. www.folkart.ee

Allikamaja Käsitöö Meistrikojad, koolituskeskus ja käsitöö müük. www.folkart.ee

Mõnu käsitöötalu

Katariina Gild

Kihnu Roosi käsitöönäitus, õpitoad ja folkloorikontserdid.

Kunstnike avatud ateljeed. Võimalus jälgida tööprotsessi ja osta kaasa unikaalset autoritööd otse kunstnikelt. www.katariinagild.eu

Metsamaa talu Kihnu eluolu, pulmakommete ja rahvariiete tutvustus, telgedel kudumine, giiditeenus

Lohu käsitööpood Lemsi külas www.kihnu.ee

SAAREMAA Saaremaa Sepad Kuressaare Lossihoovis Sepikoda ja sepiste müük. www.sepad.ee

Saaremaa Kunstistuudio

Salme käsitööpood Salme külas

www.aale.ee

Koduateljee. Ettetellimisel töötoad ja autoritoodete müük. resanukk@gmail.com

Käsitöökauplus Raplas

Õpitoad ja käsitöö müük. www.punanetorn.ee

Pärnu Käsitöö Salong

Resa Tiitsma nukutuba

HIIUMAA

Käsitöö müük ja õpitoad. www.kunstistuudio.ee

Jaanioja Mamsli Mängumaa

PAJUSTI

RAPLAMAA

Punase Torni klaasikoda

Venuse Bastioni sepikoda

29. APRILL 2011

www.kadakmari.ee

Angla Pärandkultuurikeskuses Õpitoad, käsitööpäevad ja kursused. www.anglatuulik.eu

MUHUMAA Muhu Käsitööselts «Oad ja Eed» Ettetellimisel töötoad ja kohaliku käsitöö presentatsioon. Käsitööpood Liival. www.oadeed.ee

Meistrite hoov Erinevad meistrikojad ja käsitöö müük. www.hoov.ee

BogaPott Keraamikaateljee, töötuba ja kunsti müük. www.bogapott.ee

PADISE Määra Mäe Meistrikoda Töötoad, kursused ja müük. www.evammm.ee

TARTUMAA

Bonifatsiuse Gild Avatud erinevad töökojad, käsitöö müük, kursused, õpitoad. www.bonifatiusegild.ee

Olustvere mõisa kojad Mõisas tegutsevad lina- ja lapikoda, villa- ja käsitöökoda, keraamikakoda ning klaasikoda. www.olustveremois.ee

Tarvastu Käsitöökoda Käsitöökursused, õpitoad, käsitöö müük. www.kasitookoda.tarvastu.ee

Käsitöötare Antvärk Puidust dekoratiiv- ja tarbeesemete valmistamine, käsitöömüük. www.antvark.ee

SETOMAA Seto Käsitüü Kogo Võimalus tellida erinevaid seto käsitöö õpitubasid ja saada infot Setomaa käsitöömeistrite ning avatud ateljeede kohta. www.kogo.ee

Värska Käsitööselts Kirävüü Õpitoad ja kursused. Võimalus osta käsitööd. kangakiri.wordpress.com

Uusvada Potisetod Avatud ateljee-galerii. Õpitoad. www.kogo.ee

Seto Ateljee-Galerii www.setokunst.ee

Piusa savikoda Avatud keraamikaateljee. Võimalus tellida kursuseid ja osta autoritöid. www.savikoja.ee

VALGAMAA Anni Butiik käsitöö, suveniirid, käsitöötarvikud, rahvarõivaste valmistamine. margetadolder@gmail.com

Antoniuse Gild

Valga Käsitöökelder MTÜ

Erinevad meistrikojad ja käsitöö müük. www.antonius.ee

Käsitöö ja meenete müük. mainorman@hot.ee

Tartu Jaani kiriku käsitööpood

Mart Salumaa sepikoda

www.jaanikirik.ee

Jaago käsitöö- ja isetegemise talu Õpitoad, teemapäevad ja käsitöö müük. jaagotalu.blogspot.com

Uhti kõrts Meistrikojad ja käsitöö müük. www.uhtiateljee.ee

Töötoad ja sepiste müük. www.mart.salumaa.com

Lüllemäe Rahvaõpistu Õpitoad ja kursused. www.opistu.eu

VÕRUMAA VÕRU

Peipsimaa Külastuskeskus

Aino Tambergi kunstipood

Peipsimaa traditsioone ja eripära kandva käsitöö ja meenete müük. Käsitöö õpitoad ja kursused. www.peipsimaa.ee

Võrumaa kunstnike ja käsitöömeistrite tööd, kalligraafia. Ainotamberg@hot.ee

Kingi- ja käsitööpood Kodukootud

PAIKKONDADE SELTSID JA ÜHENDUSED

VILJANDIMAA

Ida-Virumaa

Viljandi käsitöökoda

Urvaste seltsimaja

Nõuandekoda ja rahvusliku käsitöö müük. Võimalus tellida töötubasid. www.handicraft.ee

Käsi- ja puutüütare. Traditsiooniline käsitöö. www.urvasteseltsimaja.ee

Ida-Virumaa Käsitööselts anne.uttendorf@gmail.com Narva Klubi Käsitöö www.hot.ee/olgalace

Jõgevamaa Põltsamaa Käsiteokoda www.teokoda.ee Põltsamaa Käsitööselts anneytt@hot.ee

Järvamaa Kesk-Eesti Käsitööselts imbi.karu@mail.ee

Läänemaa Läänemaa Käsitööliste Ühendus marju.heldema@hkhk.edu.ee

Jäneda Käsitöökeskus www.janedaturism.ee

MTÜ Etno Tuba www.etnotuba.ee

Aila Näpustuudio ailastuudio@gmail.com

Põlvamaa

Tartumaa

Saared

Põlva Käsitööklubi polvakasitooklubi.blogspot.com

Tartumaa Käsitöö Keskselts www.tartumaanaisteliit.ee

Hiiumaa käsitööselts www.hiiukasitoo.ee

Räpina Käsitöökoda tyy004@hot.ee

Tartu Käsitööklubi tiina.konsen@raad.tartu.ee

Kihnu käsitöö www.kultuuriruum.ee

Pärnumaa

Tuleloo tuleloo.edicypages.com

MTÜ Maarja-Magdaleena Gild www.maarjamagdaleenagild.ee

Saaremaa käsitööühendus Kadakmari www.kadakmari.ee

Valgamaa

Vormsi Käsitööselts www.bindbongen.ee

Raplamaa Raplamaa Seltsing «Süstik» www.raplamaa.ee

Tallinn ja Harjumaa

Lääne-Virumaa

Harjumaa ja Tallinna Keskselts kasereet@hot.ee www.harjukultuur.ee

Virumaa Kunsti ja Käsitöö Selts kerstiloit@hotmail.com

Tallinna Käsitöökeskus liina@folkart.ee

Valgamaa Rahvakunsti ja Käsitöö Keskselts margetadolder@gmail.com

Muhu

Viljandimaa

Muhu Käsitööselts „Oad ja Eed“ www.oadeed.ee

Viljandimaa Rahvakunstiühing www.vmkry.ee

Setomaa

Võrumaa

Seto Käsitüü Kogo www.kogo.ee

Näputüüselts www.naputyy.eu

Värska Käsitööselts Kirävüü kangakiri.wordpress.com

kk@gmail.com

KÄSITÖÖ MÜÜK, TEEMAPÄEVAD, KOOLITUS JA KÄSITÖÖTEEMALINE NÕUSTAMINE MUUSEUMIS Eesti Rahva Muuseum ERMi Heimtali muuseum Eesti Vabaõhumuuseum Eesti Põllumajandusmuuseum Eesti Piimandusmuuseum Kihnu muuseum Hiiumaa muuseum Seto Talumuuseum Obinitsa Seto Muuseumitarõ Lastemuuseum Tallinnas

www.erm.ee www.erm.ee www.evm.ee www.epm.ee www.piimandusmuuseum.ee www.kihnu.ee www.muuseum.hiiumaa.ee www.setomuuseum.ee www.obinitsamuuseum.ee

www.linnamuuseum.ee/lastemuuseum Sillaotsa Talumuuseum www.velise.ee/muuseum Dr. Fr.R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi töötuba Marika@lauluisa.ee Vene Vanausulised Eestis www.starover.ee Viimsi muuseumid www.rannarahvamuuseum.ee Soera talumuuseum www. soeratalumuuseum.eu

KÄSITÖÖLEHT

29. APRILL 2011

Ehe rahvarõivas on tugev eestluse kandja ANU RANDMAA MTÜ Rahvarõivas

esti rahvarõivaste kujunemist on mõjutanud kliima, majanduslikud võimalused, tehnilised oskused ning ajalooliselt väljakujunenud traditsioonid. Rõivaid valmistati kodus kasvatatud villast ja linast, millest kedrati ise lõng, värviti taimedega ja kooti kangaks. Kasutati esiemadelt päritud õmblemise ja kaunistamise võtteid. Meie rahvarõivaid on mõjutanud ka naaberrahvaste rõivastus ja kõrgemate seisuste moerõivastus. Neid mõjutusi kohandati oma võimaluste, tavade ja maitsega. 19. sajandi teisel poolel toimus eestlaste rõivastuses kiire linnamoele üleminek ja Eesti rahvuslikku liikumist juhtivad tegelased hakkasid soovitama rahvarõivaste kui eestluse sümboli säilitamist peorõivana – eestlust rõhutati tugevalt riietuse kaudu. Sellest ajast on saanud kenaks tavaks, et laulupidudel esinetakse rahvarõivais. Mitmel pool Euroopas (näiteks Saksamaal, Austrias, Norras) on rahvarõivad aja jooksul teinud läbi üsna suured muutused: kangad on muutunud kergemaks, lõiked kohandatud kandjale sobivamaks, tikandite ja muude kaunistustega käiakse ümber väga loovalt. Selle tulemusena on rõivad kaotanud oma algupärase väljanägemise. Vaatamata keerulistele aegadele on meie rahvarõivais säilinud algupärased tehnoloogiad ja materjalid ning rahvarõivad on kujunenud üheks meie identiteedi sümboliks. Muidugi on ka meil toimunud muutusi ja mugandusi, teadmatusest valesti valmistatud rõivaid, rahvuslikus stiilis valmistatud rõivaid, mida ekslikult nimetatakse rahvarõivasteks jne, aga alati on olemas olnud ka hea ja kvaliteetne traditsioonikohaselt valmistatud ja õigesti välja kantud rahvarõivas. Nõukogude ajal tegutses kunstikombinaat ARS, kus valmistati muuseumiesemete alusel igati kvaliteetseid rahvarõi-

ritele võiks see olla üks stiimuleid tunnistuse taotlemisel, nagu ka võimalus saada reklaamitud meie kodulehe kaudu. Kultuuriministeeriumi toel saame tänavu hakata edasi arendama paari aasta eest alustatud veebiportaali Eesti Rahvarõivad.

vaid. 1992. aastal taastati omaaegne Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskselts ja sinna juurde loodi rahvarõiva toimkond. Nüüdseks on meil Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit (ERKL) ja rahvarõiva alaliit, mille tegevuse paremaks organiseerimiseks loodi 2008. aasta jaanuaris MTÜ Rahvarõivas. MTÜ tegevuse eesmärk on väärtustada, hoida ja tutvustada kihelkondlikke rahvarõivaid kui kultuurinähtust ning luua tugev rahvarõivaalane teabe- ja koolitussüsteem huvitasandist kuni teadustöö ja tootmiseni. Selleks on meil arendatud tihe koostöö Eesti Rahva Muuseumi ja Viljandi Kultuuriakadeemiaga, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse rahvarõivakooliga ning erinevate projektide raames paikkondlike käsitööühendustega.

TÜ Rahvarõivas osaleb oma panusega ERKLi suuremates ettevõtmistes: infopäevadel, laatadel, koolituste korraldamisel ning organiseerib iseseisvaid rahvarõivaste kandmist ja valmistamist õpetavaid/ propageerivaid üritusi ja meistrite koolitusi. MTÜ juhtimisel töötab Tallinnas aadressil Pikk tn 15 Rahvarõiva Nõuandekodakoolituskeskus. Koolituskeskuses on koostatud uus mahukas koolituskava, mille kohaselt on kursused aasta-aastalt samad – nii on võimalik 2-3 aasta jooksul huvilistel läbida kõik kursused ja autentne rahvarõivakomplekt ise valmis teha. Olles valmistanud vähemalt kolm komplekti, läbinud vajalikud lisakursused ning koostanud kirjaliku töö, on võimalik taotleda rahvarõiva meistritunnistust. Nõuandekoda on avatud tööpäevadel kella 10–17. Nõuandekojas saab kasutada olemasolevat kirjandust ja õppematerjale, teha koopiaid ja küsida nõu. Mahukamate teemade korral saab spetsialistiga kohtumise eelnevalt kokku leppida. Nõuandekoja materjali täiendatakse pidevalt erinevate projektide toel: möödunud aastal koostati tööjuhendid kahekümne erineva

Tõstamaa tüdruk rahvariietes. Põhja-Eestist pärit käiste-, tanuja põlletikanditest, sel aastal alustasime vöökirjade kohta tööjuhendite valmistamist. Rahvarõiva Nõuandekoda osaleb mardilaadal oma nõustamis- ja koolitusprogrammiga. Viie aasta eest alustatud koostöö Kutsekojaga rahvusliku

FOTO: ERKL

tekstiili alal rahvarõiva meistri kutsetunnistuse propageerimiseks on samuti vilja kandnud. Nüüdseks on eksami sooritanud 11 meistrit ja välja on kujunenud rütm, kus eksam toimub kord aastas – detsembris. MTÜ Rahvarõivas on partneriks Viljandi Kultuuriakadee-

miale üliõpilaste praktikate korraldamisel, ühiselt on välja valitud meistrid ja praktikabaasid ning kokku lepitud koostöökava. Siin tuleb esile ka MTÜ eri tegevusvaldkondade omavaheline seos, sest loomulikult on siin eelistatud kutsetunnistusega meistrid ja teiselt poolt – meist-

ortaali hakkab tulevikus koonduma informatsioon kõikide Eesti kihelkondade rahvarõivaste kohta. Näiteks saab kaardil kihelkonda valides lugeda ülevaadet ja vaadata fotosid tänapäeval muuseumiesemete alusel valmistatud rahvarõivastest. Sügavama huvi korral saab lugeda lähemalt iga üksikeseme kohta ning tulevikus on võimalik üksikeseme juurest minna vaatama ajaloolist eset Eesti Muuseumide Veebivärava kaudu ja leida tööjuhiseid Viljandi Kultuuriakadeemia elektrooniliste õppematerjalide hulgast. Materjal on retsenseeritud etnograafide poolt. Lisaks on portaali koondatud kogu aktuaalne info materjalide, meistrite, koolituste jms kohta. Rahvarõivaste fotografeerimist alustatakse paikkondade kaupa ning sellega seoses toimuvad ka avalikud demonstratsioonid ja infopäevad. Üheks MTÜ Rahvarõivas populaarsemaks ettevõtmiseks on aja jooksul kujunenud rahvarõivalaagrid Tõstamaal. Laager sisaldab 15 tundi töötubasid tunnustatud meistrite käe all, loengut aktuaalsel teemal ning muuseumite ja pärimuslike meistrite külastamist, samuti omavahelist infovahetust ja arutelu ning nõuandeid etnograafidelt. Eeloleval suvel toimub laager juba kaheksandat korda. Kõik rahvuslik on väga populaarne ja seda ainest kasutatakse palju. Püüame selle poole, et kõigi toredate rahvuslike esemete kõrval jääks kasutusse ka meie algupärane rahvarõivas koos selle valmistamise ja kandmisega kaasnevate traditsioonidega – et säiliks meie rahvuse omapära ning järgnevatel põlvedel oleks, millest inspiratsiooni ammutada ja millega maailmas silma paista.

FOORUMID, KOOLITUSED

8. oktoobril toimub Raplas IV käsitööettevõtjate foorum, kus põhiteema on paikkondliku käsitöö areng ja selle seotus turismiga. Peaettekande teeb Anne Ossi, kes juhib Soomes Mikkeli piirkonnas asuvat Kenkavero käsitöökeskust. Soome riigi toel tegutsevad sellised paikkonna käsitööd väärtustavad keskused kõikides maakondades. Arutelus osalevad majandusministeeriumi ja EASi esindajad. Foorumi teises pooles kohtume toimumispaiga esindajatega, et kuulda Raplamaa käsitööettevõtjate edulugusid. Kolmandat aastat antakse välja käsitööettevõtja aastaauhinda. Eelmise aasta auhind sobib hästi iseloomustama selle aasta foorumi teemat. Auhinna pälvis perefirma Hiiu Vill, kelle kaunid Hiiumaa-teemalised villatooted on valmistatud kohalikus villavabrikus kedratud toorainest. Ajalooliste masinatega villavabrik ja õdus perekohvik on turismimagnet kogu Hiiumaal. Kõik

professionaalsed käsitööettevõtjad võivad saada meie toetajaliikmeks. Info toetajaliikmete tegevuse kohta ja lingid leiate meie koduleheküljelt www.folkart.ee

ERKL koolitused On juba traditsiooniks saanud, et käsitööliidu eestvedamisel korraldatakse erinevaid käsitöökursusi Tallinnas ja suvelaagreid Eestimaa eri paigus. Kursused toimuvad kogu õppeaasta vältel kolmes paigas: Rahvarõiva nõuandekojas Pikk 15, Allikamaja koolituskeskuses Lühike jalg 6A ja Tallinna Rahvaülikooli käsitööklassis Estonia pst 5A. Kursustele on oodatud ennast täiendama nii asjaarmastajad kui ka juba vilunud meistrid, kes saavad uurida mõnda hingelähedast tehnikat süvitsi. Rahvarõiva nõuandekoja... ...kursused on aasta-aastalt samad – nii on võimalik kahe-kolme aasta jooksul kõik kursused läbida ja oma rahvarõivakomplekt valmis teha. Olles valmistanud vähemalt kolm

FOTO: HIIU VILL

Väikeettevõtjate alaliit kutsub foorumile!

komplekti, läbinud vajalikud teoreetilised ja praktilised lisakursused ning koostanud kirjaliku töö, on võimalik taotleda rahvarõivameistri tunnistust. Lisaks rahvarõivaste valmistamisele õpetame rahvakunsti rakendama kaasajas. See tähendab, et on ka kursusi, mille käigus valmivad tänapäevased esemed, mis põhinevad rahvakunsti ainetel. Uuel õppeaastal lisanduvad õppeplaani mõned arhailised tehnikad: nõeltehnika, vaselised ja ketramine. Allikamaja koolituskeskus... ...pakub võimalust tellida rahvakunsti käsitöökursusi, korraldab

www.kultuur.ee tel 630 6508 / 56 901 707

OÜ Hiiu Vill kampsunid.

rahvusliku käsitöö presentatsioone ja kohtumisi meistritega. Allikamajas saab aega sisustada nii Tallinna külaline kui ka kohalik käsitööhuviline. Õdus vanalinn ja käsitöö keskkond loob hea atmosfääri sõpruskondade käsitööõhtute korraldamiseks. Rahvaülikooli käsitööklassis... ...saab end täiendada nii traditsioonilise kui ka nüüdisaegse käsitöö vallas. Populaarseks on osutunud kangakudumine algajatele ning alati on soovijaid vildi- ja keraamilise mosaiigi kursustele. Info ja registreerimine: www.folkart.ee

Lahtiste uste päevad Estonia pst 5a I korrusel 9.-13. mai kell 12-19 14.-15. mai kell 11-17

Joonistuste, maalide, kirjakunsti- ja käsitöönäitused UUTELE KURSUSTELE REGISTREERIMINE

KÄSITÖÖLEHT

29. APRILL 2011

Käsitöö valdkonna kutsesüsteem – kellele ja milleks?

Kutsekoja koordinaator

utsesüsteem hõlmab tööalase pädevuse hindamise ja tunnustamisega seotud tegevusi: kutsestandardite koostamine, kutseeksamitel kutseoskuste ja teadmiste hindamine ning kutsetunnistuste väljastamine. Käsitöö valdkonna kutsesüsteem aitab väärtustada käsitööoskusi, hoida käsitöö mainet ja kvaliteeti ning koolitada käsitöösõprade-tarbijate ootustele vastavaid spetsialiste, kelle töö on kvaliteetne ja järgib traditsioone. Käsitöömeistritelt oodatavaid oskusi ja teadmisi kirjeldavaid kutsestandardeid hakati Kutsekojas välja töötama juba 2002. aastal, 2003. aastal valmis käsitöömeistri raamkutsestandard, mille järgi koostati kutsestandardid tekstiili, sepa-, kivi-, keraamika- ja nahatöömeistritele. Sellele järgnes kutseeksamite korraldamine. Käsitöömeistri kutset on nendes käsitööharudes (v.a nahatöös) võimalik taotleda neljal tasemel – nii on käsitöömeistril motivatsioon end elukestvalt arendades saada käsitööharrastajast või käsitööeriala koolilõpetajast tõeliselt professionaalseks käsitöömeistriks. Käsitöömeistrite kutsestandardite põhjal on Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse koordineerimisel koostatud riiklik õppekava, mille järgi toimub käsitööalane kutseõpe Kuressaare ametikoolis, Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskoolis, Kopli ametikoolis, Olustvere teenindusja maamajanduskoolis, Haapsalu kutsehariduskeskuses, Sillamäe kutsekoolis ja Räpina aiandus-

Elulistest vajadustest tulenevalt on käsitöö valdkonnas võimalik teha ka ainult üht osa kutseeksamist ja saada vastava osa kompetentsitunnistus. See on oluline eelkõige erivajadustega inimestele. Nii on neil võimalus saada kas savilehest vormija, kangakuduja, glasuuripealse maalija või siidimaalija kompetentsitunnistus – see annab nendele inimestele väga suure motivatsiooni käsitööga edasi tegeleda. Erivajadustega inimeste puhul on eksamitingimusi kohandatud nende võimete järgi – raskuspunkt on praktilistel käsitööoskustel ning välja on jäänud rahvakultuuri ajalugu ja teooriat puudutav küsimused. Tulevikku vaadates on Rahvakunsti ja Käsitöö Liidul plaanis teha kindlaks erivajadustega käsitöötegijad ja selgitada nende probleemid ning pakkuda neile tuge töö ja suhtlusvõrgustiku (käsitööliste ühendused, rakenduskunstnikud ja õppeasutused jm) leidmisel pärast tugikeskustest (Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Tallinna Puuetega Noorte Keskus Juks) lahkumist.

MIKS JA KUIDAS TAOTLEDA KUTSETUNNISTUST? Kutsetunnistust omava käsitöömeistri tehtud käsitöö puhul võib kindel olla, et see on kvaliteetne – seega on see käsitöö tarbijale kvaliteedimärgiks. Mida kõrgema taseme kutsetunnistus käsitöömeistril on, seda kvaliteetsem on ka tema valmistatud käsitöö. Samuti annab kutsetunnistuse omamine käsitöömeistrile eelise ringijuhina või õpetajana töötamisel ning rahvusvahelise võrreldavuse teiste maade käsitöömeistritega. Rahvakunsti ja käsitöö valdkonnas tegutseb ainsa kutse andjana Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, kes korraldab kutseeksameid ja annab välja käsitöömeistrite kutsetunnistusi viies käsitööharus: tekstiili, keraamikatöö, sepatöö, puutöö ning kivitöö alal. Täpsem Info kutseeksamite toimumise aegadest, taotlemise eeltingimustest ja dokumentidest ning kutseeksami tasust on üleval nende kodulehel www.folkart.ee

SAMMUD KUTSETUNNISTUSE SAAMISEKS 1. samm: eneseanalüüs ja kutsestandardiga tutvumine Tutvu kutsestandardiga ja tee endale selgeks, millised teadmised-oskused on sul olemas ja mida peaksid veel juurde õppima. Alustada tuleks eneseanalüüsist ja eesmärkide seadmisest: millised teadmised ja oskused on omandatud ning kuidas need kattuvad kutsestandardis välja toodud teadmiste ja oskustega – kas varasemate õpingute või töökogemuse käigus õpitu võiks sinna sobida. 2. samm: kutseandmise protsessi ja reeglitega tutvumine Kõige parem nõustaja on siinkohal kutse andja ja tema juures tegutsev kutsekomisjon. Mine Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu kodulehele ja loe hoolega läbi kogu kutseandmist puudutav info (taotlemise eeltingimused, esitatavad dokumendid, kutseeksami tasu jm). Täida avaldus, komplekteeri vajalikud dokumendid ning esita õigeaegselt kutse andjale. 3. samm: taotluse hindamine ja kutseeksam Loe tähelepanulikult läbi kutseoskuste hindamisvormid, milleks II ja III taseme käsitöömeistri puhul on • taotleja iseseisva töö tulemusena valminud tööde mapp, käsitööesemed ja Eesti rahvakunsti aineline mapp (nõutav III taseme puhul) • proovitöö – hinnatakse taotleja tööde teostamise või töövõtete sooritamise oskust. • intervjuu tööde, mappide ja proovitöö teemal • teooriaküsimused, sh kutse-eetika, tööohutuse ja majanduse põhimõistetest

KADRI JÄÄTMA projektijuht

uba teist aastat järjest koolitab projekti «Käsitööga tööle 2» meeskond töötuks jäänud käsitöölisi. Kuues Eesti linnas: Kärdlas, Pärnus, Rakveres, Tartus, Viljandis ja Võrus korraldatava projekti kestuseks on esialgu planeeritud kolm aastat (2009–2012). Eelmi-

on paljud lõpetajad loonud juba oma käsitööettevõtted. Tänavu mais lõpetavad meie teise lennu õpilased ning septembris alustab tööd kolmas lend.

Mõned positiivsed näited esimese lennu lõpetajate tegevustest:

Tartu grupi lõpetajad moodustasid ühiselt MTÜ TuleLoo, mille põhitegevuseks on käsitöökoolitused. Ahti Parijõgi Võru grupist tegi Sujuri OÜ nimelise firma, mis valmistab puidust käsitöövahendeid. Sujur OÜ oli ka üks neist, kes sai tänu korralikule äriplaanile rahalist toetust EASist ning on leidnud endale mitmeid püsikliente. Heli Hahndorf asutas Hiiumaale Heltermaa Käsitöömaja, mis tegutseb turistide poolest aktiivsel suvehooajal. Seal leidis tööd kolm inimest. Jaanika Kesküla

V taseme käsitöömeistri puhul on • portfoolio materjalide kogumik, mis tõendab loomingulist tegevust, näitustel esinemist, autoritrükiste koostamist ning pedagoogilist või koolitustegevust • ülevaade loomingulisest tegevusest, näitustel esinemisest, autoritrükiste koostamisest ning pedagoogilisest koolitustegevusest koos isiklike seletustega nt käsitööesemete valmistamise protsessi ja tööetappide kohta • küsitlus taotleja loomingulise tegevuse, näitustel esinemise, autoritrükiste teemal Lõpliku otsuse kutse andmise kohta teeb kutsekomisjon. 4. samm: otsus ja tagasiside Positiivse tulemuse korral antakse sulle kutsetunnistus, mis tõendab, et sinu oskused ja teadmised vastavad sinu taotletud kutsele. Iga otsuse (nii negatiivse kui ka positiivse) korral on taotlejal õigus saada tagasisidet ja infot otsuse kohta. Mitterahuldava otsuse puhul on taotlejal õigus otsus vaidlustada. Apelleerimise kord on kindlaks määratud vastavas kutse andmise korras.

IV taseme käsitöömeistri puhul on • taotleja iseseisva töö tulemusena valminud Käsitöö valdkonna kutsesüsteemi aitab välja arendada SA Kutsekoda oma ESF-programmi «Kutsete süsteemi arendamine» toel.

Kohtume suvel Põltsamaal! Lossipäevad on Põltsamaale oluline ja suurte traditsioonidega üritus. Lossipäevadega tähistab Põltsamaa linn oma sünnipäeva, mis tänavu on juubelihõnguline. Kuna Põltsamaal tehakse palju käsitööd ja osatakse sellest ka lugu pidada, otsustasid ettevõtlikud käsitöömeistrid teha linnale omapoolse kingituse. Selleks puhuks korraldabki MTÜ Käsiteokoda Põltsamaa linnas ja sealses ajaloolises lossihoovis 25.–26. juunil XVI üleeestilised käsitööpäevad, mis on erilised mitmel moel. Kakskümmend aastat tagasi loodud Eesti Lapitöö Selts toob nendel päevadel publiku ette oma uue ja ka unustatud loomingu. Korraldatakse 16 isiku- ja ülevaatenäitust meistritelt üle Eesti. Hea koostöö märgiks linnavalitsuse, ettevõtjate ja käsitöömeistrite vahel pannakse Põltsamaa kesklinna vaateakendele suur ülelinnaline lapitööde näitus «Ehime linna». Väike hubane

Projekt «Käsitööga tööle 2» koolitab ettevõtlikke käsitöölisi se aasta septembris alustas tööd juba teine õpperühm, milles osalejad lõpetavad tänavu mais – üks koolitusperiood kestab kokku üheksa kuud (septembrist maini). Koolitus on jagatud kolmeks põhiteemaks: tootearendus, ettevõtluskoolitus ja IT-alane õpetus toodete turustamiseks internetikeskkonnas. Tootearendust õpetavad edukalt töötavad disainerid-kunstnikud ning ettevõtluskoolitust viib läbi Tartu Ülikooli ettevõtluskeskus. Projekti lõpuks on osalejatel olemas kindel toode, mida on võimalik turustada ning valminud ka äriplaan, millega on võimalik taotleda stardiabi. Eelmise aasta mais said tunnistuse projekti esimese lennu 66 õpilast ning koolitused lõppesid näitustega kohalikes galeriides. Nüüdseks

tööde mapp, eesti rahvakunsti aineline • mapp, käsitööesemed ja tehnilise kirjeldusega tööjoonis • esitlus näitusel või käsitööesemete tehniliste töövõtete demonstreerimine • küsitlus rahvakunsti- ja käsitööalase tegevuse või näitustel osalemise teemal

Pärnu grupist tegutseb Maarja Magdaleena Gildi Nukukojas. Kersti Pallas Rakvere grupist sai Töötukassalt alustava ettevõtte toetust ja tegi firma Eurotikand OÜ. Kairi Hiiemäe-Tõkke Viljandi grupist asutas siidist jt naturaalsetest materjalidest mõõdupesu tootva ettevõtte nimega Kaylin&More OÜ. Mitmed lõpetajad on läinud ka palgatööle ja teevad käsitööd hobikorras. Projekti «Käsitööga tööle 2» teostajaks on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia. Projekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond meetmest «Kvalifitseeritud tööjõupakkumise suurendamine». Projekti partnerid on Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit ning MTÜ Virtuaalturg. Info ja kontakt: Kadri Jäätma 505 7893 või kadri.jaatma@ut.ee

linnake Kesk-Eestis saab pidurüü, mida lihtsalt peab oma silmaga nägema 21.–26. juunil. 25. juunil toimub XVIII lossipäev. Osaleda saab töötubades, kaasa lüüa sportlikes mängudes ja mõõtu võtta lossijooksus. Lossipäeva käsitöölaat 25. juunil pakub huvilisele müügiks ehtsat ja eestimaist käsitööd, sealhulgas tavalisest enam lapitehnikas valmistatud tooteid. Eeskava maiuspalaks on lapirõivaste demonstratsioon. Eesti Lapitöö Seltsi meistrid näitavad oma loodud rõivaid, kus teemadeks on taaskasutus ja teksa, linane ja rahvuslik ning pidulikud õhtukleidid. Käsitööpäevad lõpevad 26. juunil Jõgevamaa II käsitöökonverentsiga, teemaks «Lapitöö – kunst või käsitöö?». Näitused jäävad linnas avatuks 17. juulini ja lossihoovis 30. juulini. Käsitööpäevade kohta saab lisainfot ja registreeruda meie kodulehel www.teokoda.ee.

NIPINURK Kotike Kotikest on lihtne valmistada, sest sellel puuduvad õmblused ja vorm on saavutatud väga leidliku lõike abil. Tõenäoliselt on traditsioonilise õmblusteta kotikese eeskujuks olnud mõni loomanahkne loomulik õõnesvorm, nt jäärkott. Koti valmistamiseks on parim lõikeäärtest mittehargnev materjal, näiteks nahk, vanutatud villane kangas või vanutatud vana villane riideese. Kotikese kasutamiseks on mitmeid võimalusi, näiteks sobib see kingikotiks. Valitud materjalide puhul sobib kotike ka rahvarõivaste juurde. 1. Joonista paberile ring. Mida suurem on ring, seda suurema koti saad. 2. Jaota ring võrdseteks sektoriteks. 3. Joonista veel kaks ringi, millest esimene on välisäärest 1 cm kaugusel ja teine 2 cm kaugusel. Nii tähistad täpsed sisselõigete ehk tärkmete kohad. 4. Lõika saadud šablooni abil koti materjalist ringikujuline tükk. 5. Pane lõikealusele ringikujuline koti materjal, selle peale šabloon ning tee sisselõiked läbi šablooni märgitud kohtadele kas noa või 10 mm terava peitliga. 6. Paeluta kas ühe või kahe paelaga. Töö käiku kirjeldas ja teostas Kristina Rajando.

FOTO: ERKL

MARE JOHANDI

koolis. Kutsestandardeid on kasutatud ka täienduskoolituste õppeprogrammide alusena. Kutsestandardite nõuete alusel töötati välja kutseeksamite sisu ja loodi võimalus käsitööga tegelejatel taotleda käsitöömeistri tiitlit ja kutsetunnistust. Kutseeksamitel on hindajateks oma ala asjatundjad ja spetsialistid. Võrdsed võimalused kutse taotlemisel on nii erialase formaalse koolituse lõpetajal kui ka mitteformaalse õppe taustaga inimesel: hobikäsitöölisel, kunstnikul, käsitööõpetajal jt. Kutsesüsteemi loomine käsitöö valdkonnas on õhutanud koostööle ministeeriumid, Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse, erinevad käsitööühendused, käsitööõpetajad, koolitajad, spetsialistid, õppekavade koostajad, käsitöö alaliidud ja ühendused. Oluline osa on sihtasutusel Kutsekoda, mille roll on olnud pakkuda kõigile huvitatud osapooltele koostööd edendavat keskkonda. Kutse taotlemise võimalusest käsitöö valdkonnas võtavad enim kinni käsitööerialade lõpetajad. Koolilõpetajate puhul on kutse taotlemise tingimuseks, et rahvakunstipärandisse tuleb suhtuda respekti ja huviga, õppeaja jooksul on näidatud õpitavas käsitöövaldkonnas üles positiivseid tulemusi ning tuntakse ja järgitakse käsitöömeistri kutse-eetika põhimõtteid. Nii on kooli lõpetamisel sooritanud edukalt kutseeksami Kuressaare ametikooli, VanaVigala tehnika- ja teeninduskooli, Kopli ametikooli, Olustvere teenindusja maamajanduskooli ning Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia käsitööerialade lõpetajad. Käsitöö kutseeksami puhul kasutatakse mitmekesiseid hindamismeetodeid nagu test, praktiline töö, portfoolio, intervjuu ning tööandjate tõendused. Kutseeksam on sündmus nii taotlejale kui hindajale – see on kogemuste vahetamine ning meistri õpetussõnad õpipoisile ja sellile edaspidiseks. Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit soovib pakkuda ka eeliseid koolituskursuste kutse taotlejatele ja arendada käsitöövaldkonna inimeste ettevõtluse ja turundusalaseid teadmisi ja oskusi.

KÄSITÖÖLEHT

29. APRILL 2011

Keskaja päevad ja mardilaat – käsitöömeistrite laulupeod FOTO: ERKL

LIINA VESKIMÄGI-ILLISTE projektijuht, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit

esti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidul on aastate jooksul välja kujunenud kaks väärikat suurüritust: juba kaheteistkümnendat korda toimuvad Tallinna vanalinnas südasuvised keskaja päevad ja viieteistkümnendat aastat järjest ootame novembris kõiki mardilaadale.

MÄNGIME KOOS KESKAEGA Tänavu 7.–10. juulini toimuvate keskaja päevade raames on nagu paljudel varasematelgi aastatel avatud Raekoja platsil tüüpiline keskaja käsitööturg. Oleme aina enam liikunud autentsuse ja eheduse suunas ning seepärast kannavad kõik kauplejad keskaja rõivaid, meistrid müüvad valdavalt käsitööd: ehteid, rõivaid, mütse, salle, tarbeesemeid ja palju muud laadakraami, mis oli iseloomulik sellele ajastule. Avatud töötubades võib näha meistreid töötamas vanade tööriistade ja töövõtetega, mida kasutasid ka keskaegsed meistrimehed. Lisaks meie kohalikele käsitöömeistritele on seegi kord oodata meistrimehi lähedalt ja kaugelt. Tänavuseks rosinaks saia sees saab eeldatavasti olema Niguliste kiriku kõrvale Harju tänavale rajatav Keskaja küla, kus suurtes telkides leiavad endale koha erinevad käsitöökojad, töötoad, kohale tulevad haabjameistrid, taimetargad ja tekstiilimeistrid, pakutakse arvukalt võimalusi ise ettevõtmistes, mängudes ja töötubades kaasa lüüa, oma teadmisi täiendada ja keskaegseid meelelahutusi nautida. Avatud on ka Roheline turg, kus eheda Eesti mahekauba näol pakutakse toekat kõhutäidet. On suur lasteala, kus leiavad huvitavat tegevust pe-

Monika Plaseri kedrusest ehted pälvisid 2010. a parima toote auhinna. re kõige väiksemad liikmed: toimuvad keskaegsed rüütliturniirid, mängitakse osavusmänge ning kogenud kunsti- ja käsitööõpetajate juhendamisel saavad lapsed oma käega meisterdada mitmesuguseid põnevaid asju. Koostöös Olde Hansa ja teiste vanalinna restoranidega saavad täidetud ka külaliste kõhud.

EHE EESTI ASI – MARDILAAT Mardilaat on kõige auväärsem, vanem ning nii osalejate kui

külastatavuse poolest suurem ettevõtmine, mida Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit korraldab. Tänavu toimub see 10.–12. novembrini Saku Suurhallis ning on sarnaselt keskaja päevadega lülitatud Tallinn 2011 kultuuriprogrammi. Mardilaadale on praeguseks registreerunud umbes kakssada eksponenti, neile lisanduvad kohalikud mahetoidu pakkujad. Sel aastal kerkib Saku Suurhalli juurde ka välitelk, milles tutvustavad oma rahvuslikku käsitööd Läti, Leedu, Venemaa, Slovakkia,

Rootsi (sh Gotlandi) ja Norra käsitöömeistrid. Tahame, et mardilaadal oleks esindatud kogu Eesti käsitöö koorekiht ning see on toonud kaasa eluterve ja kvaliteedile ainult kasuks tuleva konkurentsi. Kuigi käsitöö puhul on raske paika panna üheseid ja ühtseid kriteeriume, mille alusel üks käsitööese mardilaadale kvalifitseerub ja teine mitte, oleme püüelnud jätkuvalt sinnapoole, et valmistatud ese oleks igas mõttes ehe, ilus ja maitsekas. Samuti hea seista selle eest, et laadal oleks proport-

sionaalselt esindatud võimalikult paljud käsitöövaldkonnad. Mida me kindlasti mardilaadal näha ei soovi, on masstootmises valminud nn etnotoodang, olgugi et see võib olla inspireeritud rahvuslikest mustritest ja värvidest. Mardilaada põhirõhk on ja jääb traditsioonilisele Eesti käsitööle.

KETRAMINE ON JÄLLE AU SEES Viimaste aastate põnevaid tulijaid on olnud näiteks stuudio Emma Leppermann, kus disaini-

takse huvitavaid ja kvaliteetseid tarbeesemeid ning aksessuaare, samuti korraldatakse töötubasid. Valdkonna poolest on aga Inglismaa, Hollandi ja Põhjamaade eeskujul saanud populaarseks ketramine. Nii üllatav kui see ka ei tundu, on nii voki kui koonlaga ketrajaid viimasel ajal palju juurde tulnud ja ketramine on väga moes, kui nii võib öelda. Eelmise aasta mardilaada parima toote tiitli pälvisid just nimelt käsitsikedratud lõngast valmistatud naiste ehted, mis on seda tähelepanuväärsem, et ehete looja Monika Plaser jõudis käsitööni töötute koolitusprogrammi kaudu «Käsitööga tagasi tööle». Tore on tõdeda, et juurde on tulnud ka palju kodudisaini valmistavaid meistreid – nende loodud tarbeesemed kannavad endas rahvusliku käsitöö ehedust, kuid on samas moekad ja maitsekad. Igal aastal valitakse mardilaadal välja parim toode, parim väljapanek ja parim meister. 2010. aasta parimaks tooteks osutusid juba eespool mainitud villast ehted, parima väljapaneku auhinna pälvis Linakaubamaja ja parima käsitöömeistri tiitliga pärjati puutöömeister Andres Ansper. Viimasel ajal on puutöömeistreid ja -kodasid meeldivalt palju juurde tulnud. Mardilaadale on alati olnud iseloomulik ka huvitav muusikalis-meelelahutuslik osa, seepärast on keset suurt laadaplatsi üleval suur lava, kus kogu laadapäeva jooksul toimub nii mõndagi põnevat. Eriline saab olema tänavuse laada viimane päev, reede (13. oktoober), kui toimub Käsitöö-öö, mis tähendab, et laadamelu lõpeb alles kell kümme õhtul. Mis muud, hea laadaline – tule meile külla, ootame sind nii südasuvistele keskaja päevadele kui sügisesele mardilaadale. Ära tule üksi – võta pere ja sõbrad kaasa, koos on toredam!

Tõstamaa mõis ja käsitöökeskus ootavad külla! toimunud ERKL rahvarõiva alaliidu korraldatavad rahvarõivalaagrid ning võib öelda, et käsitööhuvilised on tee Tõstamaale üles leidnud. Möödunud aastal alustas Tõstamaal tööd Käsitöökeskus, mis sai ruumide renoveerimiseks ja koolitustegevuseks toetust Leader-programmist. Keskus pakub regulaarset ringitegevust õpilastele ja täiskasvanutele. Käsitööhuvilistele ja väikeettevõtjatele kaugemalt pakume lisaks mitmesuguseid käsitöö- ja rahvakultuurialaseid koolitusi. Toimunud on kaks kursust kirivööde

kudumiseks kangastelgedel ning kedervarrega ketramise koolitus. Koostöös mõisaga pakume eeloleval suvel käsitöölistele 1–2-päevaseid käsitööpuhkuse pakette ning valmistame ette ja viime läbi tellija soovitud töötubasid. Registreeruda saab uutele ketruskursustele ning augusti algul toimub taas rahvarõivalaager. Ootame teid Tõstamaale tegusat puhkust veetma! Rohkem infot: http://mois.tostamaa.ee/ ja www.teopaik.blogspot.com Kontakt: liina@tostamaa.ee; anu@folkart.ee

FOTO: TÕSTAMAA MÕIS

Tõstamaa mõis on tuntumaid vaatamisväärsusi Tõstamaa vallas ning olnud kohalike elanike uhkuseks juba palju aastaid. Mõisa ajalugu on pikk ja värvikas, sisaldades huvitavaid ja omalaadseid fakte siinsest elust nii minevikus kui ka tänapäeval. Praegu töötab mõisas keskkool. Tõstamaa mõis pakub põnevaid ekskursioone mõisahoones ja sama katuse all asuvas muuseumis ning ka Tõstamaa vallas. Vanast tallihoonest ümber ehitatud õpilaskodus saab tellida majutuse kuni 50 inimesele. Juba seitse aastat on mõisas

KÄSITÖÖKALENDER 2011 MAI 1. mai Kuusalu kihelkonna mailaat www.kuusalu.ee 7. mai Käsitöölaat-Melumess Rapla www.raplamaa.ee

21. mai Kevadlaat Mikitamäel www.mikitamae.ee 28. mai Aseri Savipäev www.aserivv.ee 29. mai IV Suviste käsitöö- ja maalaat Värskas www.verska.ee

10.-11. juuni Hea Kodu Päevad Räpinas www.rapina.ee 11.-12. juuni Pika tänava Käsitöölaat Rakveres www.rakvere.ee 18. juuni Harjumaa käsitööpäev Loksal www.loksa.ee

5.-15. mai XVIII Seto Pitsi Päevad www.setomuuseum.ee

JUUNI

14. mai Heimtali käsitöölaat heimtalimuuseum@hot.ee

5. juunil Iisaku külalaat www.iisakumuuseum.ee

18.-19.juuni Vastseliina Maarahva Laat www.vastseliina.ee/laat

14-15. mai Maardu kevadlaat www.maardu.ee

11.-12. juuni Viljandi Hansapäevad hansa.viljandi.ee

23. juuni Avinurme Tünnilaat www.avinurme.ee

25.-26. juuni Lossipäevad ja käsitöölaat Põltsamaal www.teokoda.ee

JUULI 9. juuli Laat Paide Vallimäel ja Keskväljakul www.paidelaadad.ee 15.-16. juuli Rahvusvaheline pitsifestival Pärnus www.noorusemaja.ee 15-17. juuli Käsitöö ja kunsti laat VÕRUMAA www.vorufolkloor.ee

16. juuli Käsitöö- ja omatoodangulaat Kärdlas www.hiiumaa.ee

6. august XVIII Seto Kuningriik Obinitsas kuningriik.setomaa.ee

23. juuli Vana Aja Päev Vastseliina www.vastseliina.ee

7. august Pähklilinna Rahvakunsti ja Käsitööpäev Otepääl www.otepaa.ee

23. juuli Kalameeste päev Võõpsus www.rapina.ee

AUGUST 5.-6. august Pärnu Gildipäevad maarjamagdaleenagild.ee 5.-6. august Kuressaare Merepäevade käsitöö laat www.merepaevad.ee

14. august Haapsalu Salli Päev www.haapsalu.ee 15.-20. august Põlvamaa Ökofestival Varbusel ja Karilatsil www.ecofest.ee 20. august Traditsioonilist taluelu tutvustav päev Mesipuu Talus Põlvamaal www.mesipuu.ee

20. august Vanamõisa käsitöölaat www.sauevald.ee

OKTOOBER

27. august Lüübnitsa sibula- ja kalalaat www.mikitamae.ee

Mihklilaat Jõhvis

27. august Saue Savipäev www.hol.ee

SEPTEMBER 4. september Anija mõisa laat www.anijavallakultuur.ee 10-11. september Sorotšintsõ laat Maardus www.maardu.ee

1. oktoober www.johvi.ee 28. oktoober Lindora laat www.vastseliina.ee/linnus

NOVEMBER 27. november Basaar Avinurmes www.elulaadikeskus.ee 23. juuli Kalameeste päev Võõpsus www.rapina.ee

KÄSITÖÖLEHT

8 KANGASPUU

MARI-LIIS MAKUS

29. APRILL 2011

DISAINIPOOD OÜ

OÜ SEPIKODA

FeltMill

Eestimaised kinkepakendid. www.disainipood.ee kadri@disainipood.ee

FeltMill

Kunst- ja tarbesepis. Ingliste küla, Raplamaa www.sepikoda.ee alvar@sepikoda.ee Kõik vajalik kangakudumiseks e-poest: www.kangaspuu.ee • Põhjamaade parima kvaliteediga kangasteljed ja tarvikud Soome firmalt Toika • Pidevalt täienev valik puidust käsitöövahendeid Eesti tootjalt Sujuri OÜ • Erialased õpperaamatud ja DVD-d • Lõimematerjal • Valmistame lõimepatse Teile vajalikus mõõdus • Teljeabi teenus - aitame kangastelgede kokkupanekul ja lõime rakendamisel Külastage meie töötuba Türil, Paide tn 16 (II korrusel). Info tel 5300 5974 e-mail: info@kangaspuu.ee 11702047, Paide tn 48, Türi 72211, Järvamaa

KATARINA OÜ Linased rõivad lastele. tel 505 6191 www.katarinakids.eu www.hipokids.com info@katarinakids.eu

VIRU KÄSITÖÖ SALONG

Klaasist ehted ja kodudisain. Õpitoad. www.klaasimari.com mari.makus@gmail.com

HANSAKLAAS OÜ

FeltMillVESKIMÄGILIINA ILISTE

FeltMill

TEOPESA.EE

Vilditud tooted Vildikoda, Pikk 15, Tallinn www.feltmill.ee liina@feltmill.ee www.teopesa.ee – oma looga käsitöö enam kui 30-lt tegijalt (ehted, aksessuaarid, mänguasjad, vannitoaja kodutarbed jne).

VILT JA PUIT OÜ

Eesti käsitöö ja loodustooted, käsitöömaterjalid, kunstigalerii, õpitoad eesti- ja võõrkeeltes, e-pood, gruppidele kohvipausid, sünnipäevade korraldamine. www.craftcenter.eu Vabaduse pst. 128, Tallinn/ Nõmme, tel +372 618 8001

OÜ VÕRUMAA UKUHARU

Mardi Mardi Laat Laat

KODUKÄSITÖÖ OÜ Rahvarõivaste valmistamine. Rahvuslikud kudumid. www.crafts.ee info@crafts.ee

OÜ LIIMEISTER

Vilditud tooted. www.riinamaitus.ee riina.maitus@gmail.com

CRAFTCENTERI KÄSITÖÖ KESKUS

Ülle ja Andres Kull vitraažimeistrid. Klaasist ehted, vitraažid. tellimustööd, müük, õppepäevad suurtele ja väikestele. Viru 13, Tallinn. Tel 502 6053 hansaklaas@hotmail.com www.hansaklaas.ee

Käsitelgedel kootud naturaalsed linased kodutekstiilid - laudlinad, linikud, saunalinad, käterätid, kardinad, pitsid. ingridekker@hot.ee Võru linn, Petseri 19-16 +372 782 1949, +372 565 9111

Puidust lambakujulised pingid ja laste kiiged. www.kaasen.ee kaasen@hot.ee

WÄRKSTUBA OÜ Rahvuslikud mänguasjad. Rahvarõivad. Rahvuslikud rõivad. Koolitused. www.etnotuba.ee info@etnotuba.ee

PÄRNU KÄSITÖÖ SALONG

Rahvusliku käsitöö müük ja rahvarõivaste valmistamine. www.aale.ee viru@kasitoo.ee

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit

aasta

EHTE 2011 Ehtekoda Noorte Laulu- ja Tantsupeol 30. juuni – 3. juuli

Ehtekojad üle maa 22. oktoober Keskaja Päevad Tallinna Vanalinnas 7.–10. juuli Mardilaat Saku Suurhallis 10.–12. november Alati avatud Eesti Käsitöö Maja ja Galerii Pikk Pikk tn. tn. 22 22 Platsiveere Meistrid Pikk tn. 15 15 Allikamaja Käsitöö Lühike Jalg Jalg 6a 6a

www.tallinn2011.ee www.tallinn2011.ee

www.folkart.ee

-15%

“M�� k�i�� l�� s�ad�. I�� id� �� s��u�� rõ��... ��i�� n��p�� k��i�, �r�k�r�� , ��tt��...”