KÄSITÖÖLEHT EESTI RAHVAKUNSTI JA KÄSITÖÖ LIIDU 20 aasta JUUBELI ERIVÄLJAaNNE
27. aprill 2012
foto: Anu Kabur
foto: Ürgo Mürk
20 aastat käsitööliikumise taassünnist Liivi Soova
Igor Tõnurist
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu juhatuse esimees
etnograaf, ERKLi asutajaliige
K
K
sem, kui ERKLil oleks võidutöö dele panna toeks tootearendus preemiad, nagu seda tehakse Põhjamaades. Käsitöögurmaanidele on 2005. aastast n-ö kaetud laud Eesti Käsitöö Maja rahvakunsti galeriis (Pikk tn 22), kus iga paari nädala tagant vahetu vad Eesti käsitöömeist rite tõeliste tippude töid tutvustavad näitused. Alates 1998. aastast annab ERKL välja esemelist rahvakultuuri vää r t ustavat aastaauhinda Pärandihoidja, R li mille saajate seas re a M on olnud auväärseid F o t o: meistreid, teadlasi, kunst nikke ja käsitööühenduste juh te. Nende pühendumine on pan nud meid kõiki mõtlema meie oma mustrite ja ornamentide tä henduse üle ning õpetanud ar mastama rahvakunsti ja kaua kestvat kaunist käsitööd. p
huvitatud inimeste koondami ne, õpetamine ja ühistegevus käsitöövaldkonna arenguks. Laiemale üldsusele oleme tuntud mardilaada ja Tallinna keskaja päevade korraldajate na. Parim koht kvaliteetset kä sitööd esitleda, käsitöösuundu musi uudistada ja otse meistritelt käsitööd os ta on mardilaat, mis toimub täna vu juba 17. kor da. Iga aastaga on meie esin duslaat liiku nud sammu võrra edasi, se da eelkõige pa kutava käsitöö kvaliteedi ning üha kasvava huvi poolest tutvustada oma paikkonna käsitöötraditsioone. Kõrvuti hea vanaga peab käsi tööturule jõudma ka uus ja in novaatiline. Kümme aastat ole me korraldanud konkursse uue käsitöötoodangu saamiseks ja see on kandnud head vilja, too nud turule uusi tooteid ning jul gustanud meistreid ettevõtlik kusele. Euroopa ühisprojektiga «Ringid vees» alanud konkurs side süsteem on saanud kindla koha meie tegemiste aastaringis ning kindlasti oleks meie käsi tööturg veel palju mitmekesi
na
samal ajal loodud vabatahtli kud ühendused. Eesti Kodutööstuse Edenda mise Keskselts oli aastast 1934 olnud Põhjamaade Käsitöö ühenduse liige ning juba esime sel taastegutsemise aastal võt tis meiega ühendust Marketta Luutonen, Soome käsitööliidu Taito juht. Nii me siis alustasi me – toeks teadmised seltsilii kumisest 30ndatel ja Põhjamaa de käsitööühenduste moraalne tugi ja koostöö. Juba 1994. aas tal saime Euroopa Rahvakuns ti ja Käsitööföderatsiooni liik meks, meie tegevust toetasid kultuuriministeerium, rahva kultuuri keskus ja Tallinna linn. Meil vedas – kohe oma tegevu se alguses saime võimaluse osa leda Tallinna hansapäevadega seotud käsitöölaada korralda misel. Sealt tulid esimesed ko gemused ühistegevuseks ning see oli meile esimeseks võima luseks oma tegevust laiemale avalikkusele tutvustada. Nüüdseks on käsitööliidul liikmed kõikides maakondades ja koostööpartneriteks on nii muuseumid kui ka eri tasemel käsitööd õpetavad koolid. ERKLil on kolmteist alaliitu, ku hu on koondunud erinevate kä sitöövaldkondade meistrid. Ole me traditsiooniline seltside liit, mille põhitegevuseks on vald konna tegevusest ja toetamisest
an
akskümmend aastat ta gasi kogunes Tallinna Kultuuriülikooli (nüüd Tallinna Rahvaülikool) saali Mündi tänavas 58 eri viisil käsitöövaldkonna ja seltsiliiku misega seotud inimest, et taas tada 1929. aastal asutatud Eesti Kodutööstuse Edendamise Kesk seltsi tegevust (alates 2004. aas tast Eesti Rahvakunsti ja Käsi töö Liit / ERKL). Aeg ja uued ava nenud võimalused soosisid nii uute seltside loomist kui ka va nade taastamist ning kokkutul nud olid täis tahet toetada neis uutes oludes käsitöövaldkonda ja selle arengut. See algatus oli seda olulisem, et kiired muutu sed rahvakultuuri struktuurides olid jätnud käsitöövaldkonna kultuuriministeeriumi vaateväl jast täiesti välja. Seltsi tegevuse aluseks võe ti 1929. aastal kinnitatud põhi kiri, mille peamine eesmärk oli edendada käsitööd, parandada oskusi, väärtustada oma kihel konna traditsioone ja muidugi luua kontakte käsitööhuviliste ga. Samal koosolekul valiti selt sile esimene juhatus, kuhu kuu lusid: Eevi Astel (Eesti Rahva Muuseum), Silvi Allimann (kombinaat ARS), Ingrid Bau meister (haridusministeerium), Juhan Kajandu (Uku), Vaike Kotkas (varem tegutsenud kesk seltsi esindaja), Anu Raud (Tal linna Kunstiinstituut) ja Liivi Soova (Tallinna Pedagoogiline Instituut). Kõik, kes kakskümmend aastat tagasi juhtusid seltse taastama, mäletavad, kui palju sekeldusi tõi kaasa ainuüksi do kumentide vormistamine ja üksteisest arusaamine, enne kui asjad üldse liikuma hakka sid ja lõpuks aetud said. Kuid südamest tulnud tahtel midagi korda saata oli tugev ühendav jõud. Esialgu kulus meilgi palju jõudu ainuüksi sellele, et oma mõtteid üksteisele selgeks teha ja sõeluda neist välja need, mis tundusid edasiminekuks kõige olulisemad. Tasapisi hakkasime korraldama kursusi ja looma kontakte tugevamate maakond like käsitööühendustega. Esi mestena ühinesid keskseltsiga Haapsalu, Saaremaa ja Tartu
K
akskümmend aastat käsitööliidu taastegut semist on loonud palju võimalusi ühistegevu seks nii liidu liikmete kui meie tegevust toetavate institutsioo nide ja ühendustega. Projekt «Ringid vees», «Käsitööga töö
le», koolitusprogrammid Vaba haridusliidu ja EASi toel, koos töö käsitöö ja tööõpetusõpetaja te keskseltsidega – kõik see on lisaks projektidest tuleneva lisa väärtusega andnud meile või maluse saada tuttavaks paljude toredate ja võimekate käsitööd tegevate inimestega. Nende toe tus on aidanud meil edasi liiku da ka oludes, kus ressursse ja jõudu on vahel nappinud. Olen veendunud, et kaks kümmend aastat vabatahtlikku tegevust käsitöövaldkonnas on loonud tugeva põhja selleks, et üha suuremal hulgal käsitööhu vilistel oleks võimalus osa saa da meie eripalgelisest tegevu sest ning omapoolsete uute al gatustega toetada käsitöötradit sioonide edasikestmist. Tänan kõiki, kes nende aas tate jooksul on ERKLi ettevõtmi si toetanud, aidanud seda üles ehitada ning andnud oma pa nuse, et eriline ja hingega teh tud käsitöö kestaks ka järgmis tele põlvkondadele. Meie tänavuseks suurimaks väljakutseks on 27. oktoobril üle Eesti toimuvad käsitöökojad, kus paikkondade meistrid tut vustavad kohalikke käsitöötra ditsioone ning iga huviline saab ise kaasa lüüa temale kõige so bivamas ja südamelähedase mas Eestimaa paigas. Kohtu misteni!
akskümmend aastat tagasi oli Eestis päevakorral nõukogude ajal katkenud järjepidevuse otsimine ja taastamine. Nõnda juhtus ka omaaegse Eesti Kodutöönduse Seltsi taastamisega. Küllap oli endise seltsitegevuse taastamine taasiseseisvunud Eesti oludes ka rahva iseorganiseerumise ja aktiivsuse väljendamise üks vastuvõetavamaid vorme, mis polnud seejuures liialt ülepolitiseeritud. Minu kutsumisel praeguse ERKLi eelkäija asutamiskoosolekule oli oma osa asjaolul, et olin etnograaf ja folklooriliikumises tegev inimene. Nõnda sattusin kodutöönduse seltsi taasasutajate ringi ning olen tegev siiani. Mulle tookord usaldatud tegevusvaldkond – Eesti rahvarõivad – on samaks jäänud ja süvitsi arenenud. Kahekümne aasta jooksul on selts elanud läbi mitu nimemuutust, kuid säilitanud oma põhisuuna eesti rahvusliku käsitöö tegijate ja huviliste koondamisel ning sisulisel suunamisel. Eesti omanäolisem traditsiooniline käsitöö on sajandeid olnud eeskätt talupoegliku sisu ja ilmega, mis kultuuriliselt moderniseeruvasse eestlaste ellu ei taha alati enam hästi sobida ning elab seetõttu üle paratamatuid muudatusi. Esivanemate rahvakunstitraditsioonide säilitamine ja edasiarendamine uuenevates oludes on üsna vastuoluline protsess, mis vajab, kas või omaaegse stiilitaju kadumise tõttu, käsitöötegijate asjatundlikku suunamist ja juhendamist. ERKL on oma rahvuslikult eesmärgistatud tegevusega üsna hästi hakkama saanud, ühendades sõbralikku ringi nii oma lihtliikmeid, käsitöötegijaid kui ka riiklikke teadusasutusi – eesti rahvakultuuri säilitavaid keskmuuseume. Ja see koostöö on olnud igati viljakas, lisades ka muuseumide tegevusse mitmeid praktilisi tahke. Nõnda on näiteks koostöös Eesti Rahva Muuseumiga kujunenud omamoodi unikaalne trükiste seeria, mis tutvustab eesti rahvarõivaste praktilise kandmise-valmistamisega seotud aktuaalseid probleeme, käima on läinud mitmesuguste seminaride, näituste, töötubade, kokkutulekute, laatade, konverentside jms võrgustik. Novembris peetavast mardilaadast on välja kujunenud tõeline rahvakunstifestival.