Käsitööleht by Postimees

KÄSITÖÖLEHT EESTI RAHVAKUNSTI JA KÄSITÖÖ LIIDU 20 aasta JUUBELI ERIVÄLJAaNNE

27. aprill 2012

foto: Anu Kabur

foto: Ürgo Mürk

20 aastat käsitööliikumise taassünnist Liivi Soova

Igor Tõnurist

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu juhatuse esimees

etnograaf, ERKLi asutajaliige

sem, kui ERKLil oleks võidutöö dele panna toeks tootearendus preemiad, nagu seda tehakse Põhjamaades. Käsitöögurmaanidele on 2005. aastast n-ö kaetud laud Eesti Käsitöö Maja rahvakunsti galeriis (Pikk tn 22), kus iga paari nädala tagant vahetu vad Eesti käsitöömeist rite tõeliste tippude töid tutvustavad näitused. Alates 1998. aastast annab ERKL välja esemelist rahvakultuuri vää r t ustavat aastaauhinda Pärandihoidja, R li mille saajate seas re a M on olnud auväärseid F o t o: meistreid, teadlasi, kunst nikke ja käsitööühenduste juh te. Nende pühendumine on pan nud meid kõiki mõtlema meie oma mustrite ja ornamentide tä henduse üle ning õpetanud ar mastama rahvakunsti ja kaua kestvat kaunist käsitööd. p

huvitatud inimeste koondami ne, õpetamine ja ühistegevus käsitöövaldkonna arenguks. Laiemale üldsusele oleme tuntud mardilaada ja Tallinna keskaja päevade korraldajate na. Parim koht kvaliteetset kä sitööd esitleda, käsitöösuundu musi uudistada ja otse meistritelt käsitööd os ta on mardilaat, mis toimub täna vu juba 17. kor da. Iga aastaga on meie esin duslaat liiku nud sammu võrra edasi, se da eelkõige pa kutava käsitöö kvaliteedi ning üha kasvava huvi poolest tutvustada oma paikkonna käsitöötraditsioone. Kõrvuti hea vanaga peab käsi tööturule jõudma ka uus ja in novaatiline. Kümme aastat ole me korraldanud konkursse uue käsitöötoodangu saamiseks ja see on kandnud head vilja, too nud turule uusi tooteid ning jul gustanud meistreid ettevõtlik kusele. Euroopa ühisprojektiga «Ringid vees» alanud konkurs side süsteem on saanud kindla koha meie tegemiste aastaringis ning kindlasti oleks meie käsi tööturg veel palju mitmekesi

samal ajal loodud vabatahtli kud ühendused. Eesti Kodutööstuse Edenda mise Keskselts oli aastast 1934 olnud Põhjamaade Käsitöö ühenduse liige ning juba esime sel taastegutsemise aastal võt tis meiega ühendust Marketta Luutonen, Soome käsitööliidu Taito juht. Nii me siis alustasi me – toeks teadmised seltsilii kumisest 30ndatel ja Põhjamaa de käsitööühenduste moraalne tugi ja koostöö. Juba 1994. aas tal saime Euroopa Rahvakuns ti ja Käsitööföderatsiooni liik meks, meie tegevust toetasid kultuuriministeerium, rahva kultuuri keskus ja Tallinna linn. Meil vedas – kohe oma tegevu se alguses saime võimaluse osa leda Tallinna hansapäevadega seotud käsitöölaada korralda misel. Sealt tulid esimesed ko gemused ühistegevuseks ning see oli meile esimeseks võima luseks oma tegevust laiemale avalikkusele tutvustada. Nüüdseks on käsitööliidul liikmed kõikides maakondades ja koostööpartneriteks on nii muuseumid kui ka eri tasemel käsitööd õpetavad koolid. ERKLil on kolmteist alaliitu, ku hu on koondunud erinevate kä sitöövaldkondade meistrid. Ole me traditsiooniline seltside liit, mille põhitegevuseks on vald konna tegevusest ja toetamisest

akskümmend aastat ta gasi kogunes Tallinna Kultuuriülikooli (nüüd Tallinna Rahvaülikool) saali Mündi tänavas 58 eri viisil käsitöövaldkonna ja seltsiliiku misega seotud inimest, et taas tada 1929. aastal asutatud Eesti Kodutööstuse Edendamise Kesk seltsi tegevust (alates 2004. aas tast Eesti Rahvakunsti ja Käsi töö Liit / ERKL). Aeg ja uued ava nenud võimalused soosisid nii uute seltside loomist kui ka va nade taastamist ning kokkutul nud olid täis tahet toetada neis uutes oludes käsitöövaldkonda ja selle arengut. See algatus oli seda olulisem, et kiired muutu sed rahvakultuuri struktuurides olid jätnud käsitöövaldkonna kultuuriministeeriumi vaateväl jast täiesti välja. Seltsi tegevuse aluseks võe ti 1929. aastal kinnitatud põhi kiri, mille peamine eesmärk oli edendada käsitööd, parandada oskusi, väärtustada oma kihel konna traditsioone ja muidugi luua kontakte käsitööhuviliste ga. Samal koosolekul valiti selt sile esimene juhatus, kuhu kuu lusid: Eevi Astel (Eesti Rahva Muuseum), Silvi Allimann (kombinaat ARS), Ingrid Bau meister (haridusministeerium), Juhan Kajandu (Uku), Vaike Kotkas (varem tegutsenud kesk seltsi esindaja), Anu Raud (Tal linna Kunstiinstituut) ja Liivi Soova (Tallinna Pedagoogiline Instituut). Kõik, kes kakskümmend aastat tagasi juhtusid seltse taastama, mäletavad, kui palju sekeldusi tõi kaasa ainuüksi do kumentide vormistamine ja üksteisest arusaamine, enne kui asjad üldse liikuma hakka sid ja lõpuks aetud said. Kuid südamest tulnud tahtel midagi korda saata oli tugev ühendav jõud. Esialgu kulus meilgi palju jõudu ainuüksi sellele, et oma mõtteid üksteisele selgeks teha ja sõeluda neist välja need, mis tundusid edasiminekuks kõige olulisemad. Tasapisi hakkasime korraldama kursusi ja looma kontakte tugevamate maakond like käsitööühendustega. Esi mestena ühinesid keskseltsiga Haapsalu, Saaremaa ja Tartu

akskümmend aastat käsitööliidu taastegut semist on loonud palju võimalusi ühistegevu seks nii liidu liikmete kui meie tegevust toetavate institutsioo nide ja ühendustega. Projekt «Ringid vees», «Käsitööga töö

le», koolitusprogrammid Vaba haridusliidu ja EASi toel, koos töö käsitöö ja tööõpetusõpetaja te keskseltsidega – kõik see on lisaks projektidest tuleneva lisa väärtusega andnud meile või maluse saada tuttavaks paljude toredate ja võimekate käsitööd tegevate inimestega. Nende toe tus on aidanud meil edasi liiku da ka oludes, kus ressursse ja jõudu on vahel nappinud. Olen veendunud, et kaks kümmend aastat vabatahtlikku tegevust käsitöövaldkonnas on loonud tugeva põhja selleks, et üha suuremal hulgal käsitööhu vilistel oleks võimalus osa saa da meie eripalgelisest tegevu sest ning omapoolsete uute al gatustega toetada käsitöötradit sioonide edasikestmist. Tänan kõiki, kes nende aas tate jooksul on ERKLi ettevõtmi si toetanud, aidanud seda üles ehitada ning andnud oma pa nuse, et eriline ja hingega teh tud käsitöö kestaks ka järgmis tele põlvkondadele. Meie tänavuseks suurimaks väljakutseks on 27. oktoobril üle Eesti toimuvad käsitöökojad, kus paikkondade meistrid tut vustavad kohalikke käsitöötra ditsioone ning iga huviline saab ise kaasa lüüa temale kõige so bivamas ja südamelähedase mas Eestimaa paigas. Kohtu misteni!

akskümmend aastat tagasi oli Eestis päevakorral nõukogude ajal katkenud järjepidevuse otsimine ja taastamine. Nõnda juhtus ka omaaegse Eesti Kodutöönduse Seltsi taastamisega. Küllap oli endise seltsitegevuse taastamine taasiseseisvunud Eesti oludes ka rahva iseorganiseerumise ja aktiivsuse väljendamise üks vastuvõetavamaid vorme, mis polnud seejuures liialt ülepolitiseeritud. Minu kutsumisel praeguse ERKLi eelkäija asutamiskoosolekule oli oma osa asjaolul, et olin etnograaf ja folklooriliikumises tegev inimene. Nõnda sattusin kodutöönduse seltsi taasasutajate ringi ning olen tegev siiani. Mulle tookord usaldatud tegevusvaldkond – Eesti rahvarõivad – on samaks jäänud ja süvitsi arenenud. Kahekümne aasta jooksul on selts elanud läbi mitu nimemuutust, kuid säilitanud oma põhisuuna eesti rahvusliku käsitöö tegijate ja huviliste koondamisel ning sisulisel suunamisel. Eesti omanäolisem traditsiooniline käsitöö on sajandeid olnud eeskätt talupoegliku sisu ja ilmega, mis kultuuriliselt moderniseeruvasse eestlaste ellu ei taha alati enam hästi sobida ning elab seetõttu üle paratamatuid muudatusi. Esivanemate rahvakunstitraditsioonide säilitamine ja edasiarendamine uuenevates oludes on üsna vastuoluline protsess, mis vajab, kas või omaaegse stiilitaju kadumise tõttu, käsitöötegijate asjatundlikku suunamist ja juhendamist. ERKL on oma rahvuslikult eesmärgistatud tegevusega üsna hästi hakkama saanud, ühendades sõbralikku ringi nii oma lihtliikmeid, käsitöötegijaid kui ka riiklikke teadusasutusi – eesti rahvakultuuri säilitavaid keskmuuseume. Ja see koostöö on olnud igati viljakas, lisades ka muuseumide tegevusse mitmeid praktilisi tahke. Nõnda on näiteks koostöös Eesti Rahva Muuseumiga kujunenud omamoodi unikaalne trükiste seeria, mis tutvustab eesti rahvarõivaste praktilise kandmise-valmistamisega seotud aktuaalseid probleeme, käima on läinud mitmesuguste seminaride, näituste, töötubade, kokkutulekute, laatade, konverentside jms võrgustik. Novembris peetavast mardilaadast on välja kujunenud tõeline rahvakunstifestival.

KÄSITÖÖLEHT

27. aprill 2012

Armastusega käsitööst Lylian Meister EKA disainiteaduskonna dekaan, tekstiilikunstnik

Foto: Marina Puškar

äsitööst võib rääkida nii üldiselt kui isikli kult ning mulle meel dib käsitöö puhul just see isiklik tasand, käsitööd te geva inimese omanäoline käe kiri. Nüüdseks on vähemalt lää nemaailmas toimunud mitu teh noloogiarevolutsiooni ja meil ei ole kogukonnana käsitööd vaja teha ellujäämiseks – enamasti ei valmista me majapidamises tarvilikke esemeid ise, vaid os tame need poest ning kui raha vähe, siis taaskasutuskesku sest. Mõjutame seega materiaal se kultuuri arengut eelkõige oma ostuotsustega, aga mitte igapäevase käsitööpõhise ese meloomega. Käsitööliste asemele on tar beasjade tootmises tulnud too tedisainerid ja ettevõtete aren dusmeeskonnad. Sarnast aren gut võib täheldada ka enda tar beks toidu tootmisel – kes meist ikka enam reht peksab või kui paljud tänapäeval veel kartu leid maha panevad... Ometigi, nii käsitööst kui mahetoidu kas vatamisest on saanud väga ar mastatud harrastus ning koha ti teadlik elustiilivalik. Käsitööl gi on tänapäeval oluline väär tus, minu jaoks on see seotud eelkõige eneseteostuse, harras tuse ja armastusega. Käsitööoskus ja -armastus

saab alguse enamasti kas ko dust või koolist. Minu emapool sel vanaisal oli oma sepikoda ja lisaks oli ta ka kõva masinaehi taja. Kas seda just käsitööks ni metada saab, aga esimese küla rehepeksumasina ehitas ta oma kätega valmis, alles järgmise os tis valmistootena. Onugi ehitas mitu traktorit kolhoosi kolast kokku, põllul sõidavad need tublilt siiani. Vanaema käsitööoskus on aga olnud meie perekonna elu päästjaks sõna otseses mõttes: koos kahe lapsega elas ta Sibe ris esimese raske väljasaatmis aasta üle, vahetades kodust kaa sahaaratud kaunimaid käsitöid leiva vastu. Minu emale tal käsi tööõpetuse jagamiseks ränga töö kõrvalt suurt aega ei jagu nud ja koolis õpetati tüdrukute le Venemaal puutööd. Ema ei tundnud sellest kübetki rõõmu ja Eestisse tagasi jõudes käis ta innukalt hoopis õmbluskursus tel. Hoian oma veidrate asjade karbis alles tema tollast oranžist krepp-paberist rinnahoidjamu delit, mis on tõeliselt naljakas ja pesuesemena kaunikesti kuju teldamatu. Enamik rõivaid minu lapse põlves olid ema õmmeldud, aga muudes naiskäsitöödes oli ta saamatu, ehkki püüdis vahel ik ka vastutustundest midagi vaja likku valmis meisterdada. Üks kord villaseid sokke kududes lõ petas ta need labakindana, mi na nägin selliste sokkidega väl

ja nagu part ja häbenesin klas sikaaslaste nähes hirmsasti saa paid jalast võtta. Ema oli solvu nud – oma kätetööga on meil alati tundeline side. Abikaasa kootud kampsunit halvustades võib jõuda kiirelt lahutuseni.

Kleidikaunistused ja kudumistrikid Koolis meeldis mulle väga käsitööd õppida. Meil oli Musta mäel 32. keskkoolis suurepära ne käsitööõpetaja Linda Nuga, juba eakas proua eestiaegse koo liga. Disainitudengeid õpetades järgin praegugi tema standardit, et tühiseimgi tööproov peab ole ma esteetiline ning kvaliteetsest materjalist. Käsitöös, kus eseme valmis tamiseks tihti tundide viisi vae va nähakse, on eriti oluline, et kasutatud materjal oleks seda pühendumist väärt. Proua Nuga pidas naisterahvast pealaest ja latallani kaunistamist väärivaks olendiks ning koduse hubasuse ja heaolu loojaks, kes valju hää lega ei räägi, köögis ei kolista, musti nõusid kraanikaussi ei ko gu ja lisab kleidikaelustesse paelu ja pitse. Mina suutsin en nast tollal väga hästi sellisesse rolli kujutleda ning kuna mul olid osavad käed, saatis ta mu 5. klassis vabariiklikule käsitöö olümpiaadile. Endalegi üllatu seks sain praktilise töö arvestu ses esikoha. Pidime aja peale, aga siiski ilusasti, kahe värviga kinnast kuduma. Mind õpetas

väiksena kuduma vanatädi Lee ni, vanamoeliselt, nii et lõnga visatakse vardale parema käe nimetissõrmelt. Koolis pidin moodsamaks kudujaks ümber õppima ja lõnga vasaku käe sõr melt vardaga võtma. Ühendasin siis osavalt need kaks meetodit – viskasin ühte lõnga parema käega ja võtsin teist lõnga vasa kult sõrmelt. See trikk avaldas ki muljet…

Käsitöö-tööstus Muidugi on käsitöö Eestis paljudele ka töö ning käsitöö meistrite oskustel põhinev käsi töö-tööstus on mitmekülgne ja rõõmustavalt ettevõtlik. Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit hoiab meie rahvuslikke käsi töötraditsioone, käsitööpoodi dest ja laatadelt leiab mitme külgseid ja väga kvaliteetseid meistritöid. Samas annab kas või väikegi käepuudutus ka masstootele hoopis teise hingu se ja hinna. Aalto ülikooli disainijuhti mise professor Peter McGrory on Eestit külastades korduvalt väit nud, et meie väikese riigi tööstu sele oleks see suurepärane turul eristumiseks ja lisaväärtuse loo miseks, kui taipaksime rikasta da ka oma masstooteid äratun tavalt mõne nutika käsitööliigu tusega.

Kunst ja kunstkäsitöö Käsitöö on loov tegevus ja

Rahvuslik on aina rohkem in ka noorema moekunstnike põlvkonna seas, tõdeb moekunstnik ning raamatu «Eesti rahvarõivas ja mood» autor Piret Puppart.

P Aldo Järvsoo kirivööst põimitud ülaosaga õhtukleit.

dest, kindakirjadest ja tikandi lilledest tarkust kogusin. Kuns tiakadeemia väärikas emeriit professor Anu Raud on jätkuvalt oma kodutalus Viljandimaal nii õpetaja kui koguja, suurepärase tekstiilikollektsiooniga Heimta li muuseumi asutaja, kus Tallin na, Tartu ja Viljandi üliõpilased nüüd juba Eesti Rahva Muuseu mi egiidi all inspiratsiooni am mutavad. Eesti elavas käsitöötradit sioonis on tekstiilikunstnikel, enamasti Anu õpilastel, oluline roll. Kolleegid on aastaid aida nud läbi viia «Käsitööga tööle» koolitusi ning iga-aastaselt mar dilaadalt leiab nad kõrvuti käsi töömeistritega oma tooteid müü mas. Minu endagi kunagine õpi lane, tekstiilikunstnik Liisa To masberg, on ERKLi Rahvakuns tigalerii näituste kuraator. Liina Veskimägi-Iliste, praegune käsi töölaatade projektijuht ja MTÜ Tallinna Käsitöökeskus tegev juht, õppis samuti mõnda aega vahetusüliõpilasena kunstiaka deemia tekstiiliosakonnas. Vil jandi folgil aga puuduks esine mislavade eriti vahva tekstiilne kujundus ilma sealse kultuu riakadeemia rahvusliku käsitöö tudengiteta ja neid juhendava õppejõu, kunstiakadeemia dok torandi Ave Matsinita. Eesti käsitöökultuur on kõr getasemeline ja arenev vald kond, rahvakunst aga 21. sajan dil ühtaegu nii väärikas kui trendikas.

Eesti rahvarõivad on inspireerivad Britt Rosen

Teemalehe toimetaja: Riina Luik riina.luik@postimees.ee

võib olla vägagi kunstipärane. Kindlasti teeb professionaalne käsitööline ka disaineritööd, vä hemalt enda tootmismudeleid kavandades, aga mõnikord ka ise neile pakendeid ja turundus materjale disainides. Väga primitiivne oleks käsi töölist lihtsalt kopeerijaks arva ta. Kunstiakadeemias oleme pea sada aastat järjepidevalt õpeta nud kunstierialasid, mis on tihe dalt käsitööga seotud: keraami kat, klaasikunsti, ehte- ja sepa kunsti, tekstiili, naha- ja köite kunsti. Töökojad on nende ma terjalipõhiste erialade süda. Põhjamaises kultuuriruumis oskab ka tootedisainer ise asju valmis teha ja tunneb materjali de hingeelu. Mäletan, et kunsti akadeemias tekstiilikunsti õppi des ümbritses mind kogu aeg kõrgetasemeline käsitööoskus ja õppejõudude ning meistrite nõudlikkus. Hiljem, kui hakka sin naiskäsitööd kasutama moodsa kunsti ainesena ja tegin oma 1001 nõelapatja, pahandas meie kauaaegne meister Aino Mälivere tõemeeli, et võiksin korralikumalt tikkida… Tekstiilikunsti juured on naiskäsitöös ja rahvakunst on selle õppimisel olnud alati täh tis. Otsisin lugu kirjutades välja enda õpetaja Anu Raua artikli 1986. aasta Kultuuris ja Elus, pealkirjaga «600-aastases Kih nus õpipoisiks», kus ma ise üli õpilasena legendaarse Sinaida Saare kostilisena körditriipu

aljud mäletavad omaaeg seid Tallinna Moemaja suurejoonelisi etendusi ja kohalikku moepiiblit Si luetti, kus tihti oli esindatud ka Eesti rahvariide teema – moe kunstnikud ammutasid sellest inspiratsiooni ja mugandasid se da omasse aega. Ehkki sellele järgnes uus ärkamisaeg, jäi rahvus liku rõivapärandi kasutamine 1990. aastate muutuste tuules mõneks ajaks soiku. Järgmise kümnendi keskel algas aga taas uus tõus. «Eri ti puhkes kõik rahvuslik õitsele 2007. aastast, kui selja taha oli jää nud pronksiöö ja tuli suur üldlau lupidu,» tõdeb Montoni disainer Piret Puppart, kelle sulest ilmus 2011. aastal raamat «Eesti rahva rõivas ja mood». Sama joont hoiab juba õige mitu aastat ka presi dendi vastuvõtt õhtukleitide kau nite rahvarõiva stiliseeringutega. «Rahvariided on moekunstnikele lõ putu ideede varasalv,» ütleb Puppart ega ole nõus nendega, kes arvavad, et rahvapäran dit ekspluateeritakse ehk ülegi. Pigem olgu üle kui vastupidi, ütleb ta. Disainer lisab, et kui asi sama hoogsas tempos edasi läheb, võiks etnodisainist kujuneda midagi suure mat Eesti disainimaailmas üldse, mitte ai nult moes.

Reklaami projektijuht: Marianne Peep marianne.peep@postimees.ee | tel 666 2328

Raamatusse moekunstnike loomingut kogudes sai Piretile selgeks, et kõige roh kem armastavad nood riietesse põi mida tikandeid. Eeskätt seetõttu, et tikandit on kõige hõlpsam teostada ja praegusesse rõivamoodi kas või väikese detailina sobitada. Seda ka tihti uudses, tavapärasest erinevas asukohas – Aldo Järvsoo suure jooneline must õhtukleit Mu hu vaiba mustriga seeliku siilul on vaid üks näiteid. Pi ret toob välja ka Zoja Järgi, kes on tikkinud õhtukleidile väi kestest nööpidest ja pärlitest Põhja-Eesti pluusi lillkirja – ühtaegu uus ja traditsiooni austav lähenemine. Seeliku triibukanga kasutamine on samuti popp, kuid disaineri sõnul raskem, sest siis on va ja kudumiseks kangastelgi jms. Keerukam on ka kan gale mustreid trükkida ja siis rõivatükiks klapita da, kuigi Puppart isegi on seda proovinud. Eredamatest mugandustest nime tab ta Aldo Järvsoo kirivööst põimi tud õhtukleidi ülaosa, samuti tema suurrätist kleite. Kiirelt on rahva sekka jõudnud pilkupüüdvad ja praktilised Liina Viira villased karupüksid, mille mustrites võib lei da erinevaid suka-, seeliku- ja kindakirju –

Küljendus ja makett: Andres Didrik andres.didrik@postimees.ee

Korrektor: Kai Koks kai.koks@postimees.ee

need ei mõju sugugi arhailiselt, vaid vägagi trendikalt. Kristina Viirpalu Haapsalu sal list loodud kleidikunst hiilgab lugupidami sega rahvakunsti vastu, olles ühtaegu mood ne ja rahvuslik. Xenia Joost aga on loonud keeruka lõikega läbikumavaid organsast kleite, mille õlgu ja kaelust kaunistavad Se tu varrukakirja motiivid. Kõige menuka mad mustrid ja triibud tulevad vaielda matult Muhust, tõdeb Piret Puppart. Sellele järgnevad Läänemaa, Lõu na-Eesti ja Setumaa, kus rahvarii de traditsioon on kõige kauem ehe dana säilinud. Puppart ise armas tab samuti Muhu motiive – ta on tei nud tikandi õhtukleidi läbipaist vast tüllist osale, mis loob illusioo ni nagu oleks see nahal. Originaal ne on ka tema Muhu-aineline kol lane rahvariideseelik, mille kan gaks siid ja triibumustriks hoopis trükk. Piret Pupparti Muhu-aineline siidikangast seelik (vasakul) ja Kristina Viirpalu kleidikunst Haapsalu salliga. Fotod: Marin Sild / «Eesti rahvarõivas ja mood»

Väljaandja: AS Postimees Maakri 23a, Tallinn | tel 666 2202

KÄSITÖÖLEHT

27. aprill 2012

Pärandtehnoloogia magistriõpe ootab huvilisi TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Rahvusliku käsitöö osakonna juhataja, Pärandtehnoloogia programmijuht

esti kultuuriruumis seostub käsitöö ikka pi gem koduse töö ja teks tiiliga: naised teevad käsitööd, ja mehed teevad liht salt tööd. Juured sellisele sõna kasutusele on sügavamal, kui me arugi saame. Juba põhikoo lis on tüdrukud aastakümneid tegelenud käsitööga ja poisid tööõpetusega, kuigi mõlemad tegevused on ühiste tunnuste ga. Kuidas seda lõhet ületada ja teadvustada, et käsitöö on palju laiem mõiste, kui esmapilgul tundub ning pole seotud üksnes kindla soo ja tegevusega? Käsitöö kohta inglise keeles kasutatav väljend craft on alg selt olnud palju laiema ja võim sama tähendusväljaga. Varasel keskajal on sellega tähistatud tarkuse, oskuse ja jõu kombinat siooni, alles hiljem on sõna taandunud tähistama pelgalt käsitööd. Kummalistes sõnapaa rides kohtab seda tänapäevalgi: witchcraft (inglise k nõidus), kraftverk (norra k jõujaam). Kä sitööga seostuvad esmalt ese

med, tegelikkuses on nendest aga palju olulisemad oskused: meistri loovus, nutikus, vilumus ja kogemused. Olulised märksõ nad on veel päritud oskused ehk käeline pärimus. Mulle meeldis hiljuti Sirbis ilmunud Lilian Hansari artikkel «Eesti muin suskaitse võimalused Jaapani peeglis», kus autor tõi võrdlu seks olulise erinevuse meie ja Jaapani muinsuskaitse vahel: sel ajal kui meil väärtustatakse enamasti ainult asju ja maju, on seal olulised oskused, mis on võtmekohal materiaalsete ob jektide säilimisel. Eraldi tähele panu pööratakse traditsioonilis te töövõtete, käsitööoskuste ja vahendite kaitsele ning kasutu sele. Oskuste tähtsustamise ja uurimisega tegeletakse üha roh kem ka Põhjamaades. Ühe näi tena väga hästi toimivast riikli kult toetatavast süsteemist on Norra Käsitööarendus, mis tege leb kultuuri- ja teadusministee riumi toetusel alates 1987. aas tast käsitöö kui oskuse, väljen dusvahendi ja elatusallika kait se, uurimise ja arendamisega. Organisatsiooni tegutsemise eesmärgiks on vanade päran doskuste dokumenteerimine, taaselustamine ja edasiandmi

ne. Göteborgi Ülikooli Kultuuri väärtuste instituudis on käsi töölaboratoorium. Selle 2009. aastal loodud üksuse eesmärk on käsitööoskuste uurimise ja arendamise kaudu kaitsta pare mini kultuuriväärtusi. Labora toorium ühendab koostöös käsi töö, muinsuskaitse ja teaduse. Oleme oskuste uurimise ja väärtustamisega üha enam te gevad ka siin Viljandi Kultuu riakadeemias. Murdmaks selle sõna kitsast tähendust, oleme kasutusele võtnud väljendi «pä randtehnoloogia», mille all mõistame loovat, tehnilist ja kultuurilist praktikat, mis läh tub traditsioonilistest paikkond likest kujunduspõhimõtetest, oskustest ja käsitöötehnikatest. Ehk laiemalt on märksõnaks ko halikkus – siinsete inimeste, os kuste, materjalide ja keskkonna mõjul arenenud terviklik süs teem. 2011. aastal võeti TÜ Viljan di Kultuuriakadeemias vastu esimene lend pärandtehnoloo gia magistrante. Magistriõpin gute kaudu väärtustame profes sionaalset käsitööd, selle uuri mist ja uuendamist. Pärandteh noloogia magistriõppekava ees märk on panustada pärandteh noloogiate praktikapõhise uuri

mise kaudu kohaliku pärimuse ja esemelise kultuuri mõtesta misse ning rakendamisse toote arenduses ja ettevõtluses. Õppe kava planeerides soovisime lõ petajatele anda võimalikult mit mekülgse pagasi. Magistrandid uurivad näiteks kasetohu ja luu töötlemise tehnikaid, maakivi ehitust, kalepurjekate konst ruktsioone ja ehitusvõtteid, sil muskudumise võtteid ning tel gedel kootud põrandavaipade ajalugu ja tehnoloogiaid. Nende uurimistööd aitavad meil avas tada üha uusi tahke unustatud oskustest. Vastuvõtt pärandtehnoloo gia õppekavale on ka tänavu. Ootame õppima bakalaureuse kraadiga või sellele vastava kva lifikatsiooniga käsitöö, tarbe kunsti ja ehituse erialade lõpe tanuid ja/või käsitööalase tööko gemusega praktikuid. Viimaste puhul pole oluline, et eelnevalt omandatud kõrgharidus oleks seotud kunsti või käsitööga: olu lised on oskused ja kogemused. Sisseastujailt eeldame oma eri ala käsitööoskusi ning huvi etni lise pärandi uurimise ja arenda mise vastu. Huvilistele toimub magistriõppe konsultatsioon 16. mail kell 10 Viljandi Kultuu riakadeemias (Posti tn 1).

Foto: erakogu

Õnnelik juhus ja minu kindakirjad KRISTI JÕESTE kindakunstnik, rahvusliku tekstiili vilistlane, õppejõud ja õppekavahoidja

ellest on nüüd juba 14 aastat möödas, kui asu sin õppima talukujundu se ja rahvusliku käsitöö erialale, mis viimasel aastaküm nendil on tuntud rahvusliku tekstiili nime all. Oli tark mõte eriala ümber nimetada, sest usun, et nii nagu mind, ajas ka paljusid teisi toonaseid noori se gadusse müstiline mõiste «talu kujundus» – see oli võõras, to hutult vanamoodne ja ühtaegu mittemidagiütlev. Mäletan, et poetasin lausa pisara, kui minu tegelik soov asuda õppima teat ributafooriat asendus olude sun nil selle kummalise «talukujun dusega». Siiski jäin endale kind laks hakata õppima just Viljan dis, ehkki eriala valik osutus puhtjuhuslikuks. Koolist sai alguse minu kirg kudumise vastu, kuigi olin sel

lega põgusalt varemgi tegele nud. Teadlikum kudumishuvi sündis alles Viljandis, kui meid tihtipeale viidi erinevate Eesti muuseumide kindakogudega tutvuma. Oh, milline helge rõõm ja äratundmine! Minu arvates peitub kindakirjades tohutult sügav kultuurikiht. Teatava ilu meele kaudu on eesti naised ka jastanud oma tõekspidamisi ja

läbielamisi. Sajandite jooksul tekkinud kihistused on taas see, mis inimesi tõmbab. Kas on see vägi, mis puudutab kõiki, kes neid kirju näevad ja puuduta vad? Kas on see üks elu tahku dest, mispärast praegused noo red järjest enam kraabivad oma kodudes euroremondikihid sein telt maha ning otsivad kõikjalt ehedust ja loomulikkust? Küllap

vist. Olen püüdnud loendada, kuidas väljendub mu kudumis armastus arvudes. Sain kokku üle 200 paari kindaid, randme katteid ja nõelkindaid, enami kus muidugi sõrmkindad, mille järgi mind ja minu kudumeid vahest kõige enam tuntakse. Kummarduse Eesti rahva kinnastesse kirjutatud ajaloo vastu talletasime koos lapsepõl ve kaaslase, kirjaniku Kristiina Ehiniga äsjailmunud raamatus se «Kirjatud teekond». Minu kootud kinnaste pilte saadavad tundlikult täpsed lood endisaegsetest kudujanaistest. Püüdsime arhiivimaterjalidele tuginedes ette kujutada, mida võisid mõelda naised, kelle iga päevaellu käsitöö kuulus. Mis neid erutas, mis neid pelutas? Süda on rahul, keegi ei oleks pa remini minu vaimustust sõna desse valada suutnud kui Kris tiina. On valminud raamat käega katsutavast ja südamega aima tavast.

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia käsitööosakonna tudengite lõputöödena on valminud 13 kollektsiooni nii rahvuslikke motiividega kui ka algupäraseid rahvarõivaid. Kollektsioonides on riided nii naistele, lastele kui meestele. Etenduse teeb huvitavaks omapärane tantsulavastus.

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku metallitöö 1. kursuse üliõpilane

inu vanavanaisa, Fjodor Mahhov, oli 1901. aastal sündi nud mees. Enne abi ellumist õppis ta Petseris se paks, kuid värvati Eesti Waba riigi sõjaväkke ning määrati hil jem sõjaväe relvalaos sepaks. Pärast sõjaväge töötas vanava naisa sepana Vidovichi külas, rajas seal oma sepikoja: rautas hobuseid, parandas tööriistu, vahel tegi kalmuriste ja piirdeid ning tegeles lisaks muu metalli

tööga. Kuna sepatöö oli odav, tuli tal leida ka muid sissetule kuallikaid ning nii õppis ta sel geks puutöö: meisterdas vokke, vankreid, regesid ning hiljem vajadusel rautas neid. Sepikoja varustus on siiani säilinud ning nüüdseks leidnud koha vanaisa juures Tallinnas. Vanavanaisa lapsed ja lapselap sed ei tundnud selle imepärase ameti vastu huvi ning sepatöö riistad ja -tarkus peaaegu unu nes meie peres. 1997. aastal külmsepistasin vanavanaisa alasil oma esime sed noalaadsed moodustised. Ning kui oma lapsepõlve mee nutan, tuleb mulle meelde, et

üritasin keskkütte ahjus metal li kuumutada – see oli justkui päris ääsituli. Kui nugadest tü dinesin, üritasin tolmuimeja to rudest mõõku tahuda, ja sain selle eest mõistagi pahandada. Veel meenuvad hetked, kui va naisa õpetas lihtsal viisil noale käepideme meisterdamist ning lisaks külmneedi tegemist, kuid sellega sepatööd meie kodukeld ris esialgu piirdusidki. Vanaisa oli mulle tegelikult korduvalt rääkinud, et meie keldris on se patööriistad ja ääsiventilaator. Üritasin neid leida, aga tulutult, sest mul polnud tookord aimu gi, millised sepatööriistad õigu poolest välja näevad. Sellest kõi

gest aga siiski piisas, et mulle rüblikueas sepatöö pisik külge jäi. Seda toetas huvi ajaloo ja mütoloogia vastu. Umbes küm me aastat hiljem tuli sepatöö taas mu ellu, aga seekord hoo pis mu hobi – rollimängude –, kaudu. Kuid raske oli leida ini mest, kes oleks meid aidanud mängu tarvis relvi meisterdada. Juhtumisi kohtusin sepa Ove Hillepiga ning veetsingi nädala tema juures Elvas sepatööd te hes. Pärast Ove juures saadud «raualoputust» läksin kutsekoo li ning õppisin sepatööd. Nende kahe aasta jooksul avastasin maailmas uue tahu, mis ei ol

kell 19.00 Pärimusmuusika Aidas TASUTA!

OMAMOOD 2012

Rahvusliku käsitöö osakonnas toimub 2012. aastal

vastuvõtt järgmistele erialadele:

• rahvuslik tekstiil • pärandtehnoloogia magistriõpe UUS! Dokumentide vastuvõtt pärandtehnoloogia magistriõppes 25.06 – 02.07 rahvusliku tekstiili päevaõppes 25.06 – 06.07 rahvusliku tekstiili Avatud Ülikoolis 06.08 – 17.08

• rahvusliku ehituse ja rahvusliku metallitöö erialadele toimub vastuvõtt 2013. aastal täpsem info: www.kultuur.edu.ee rahvuslik@kultuur.edu.ee

Vanavanaisa jälgedes sepaks Kaur Matiisen

05.juuni 2012

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia käsitööosakonna lõputööde moedemonstratsioon

Foto: erakogu

Ave Matsin

nud must ja valge, vaid pigem metalselt kumav ja värvikülla ne. Pärast kutsekooli, värskelt ülikooli astununa rääkis vana isa Aleksei mulle aga veelgi roh kem oma isa tegemistest ning

näitas isegi viimase meistrimär ki. Vanaisa andis mõista, et kui ma tõesti ise oma õpingute kau du meistriks saan, siis võin sel le endale saada koos kõikide se patööriistadega.

KÄSITÖÖLEHT

Armastusega tehtu kestab üle aegade Anu Raud vaibakunstnik

O Pildil vasakult: Kärt Summatavet, Eeva Talts ja Anni Kreem.

Pärandihoidja 2011 Pärandihoidja on Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu ning Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse poolt välja antav aastaauhind esemelise rahvakunsti alalhoidmise ja edasiarendamise eest. Pärandihoidja 2011 laureaadid: Kärt Summatavet – ehtekunstnik. Rahvakunstil põhineva ehtekunsti looja ja propageerija. ERKLi koolitusprogrammide ja projekti «Käsitööga tööle 2» initsiaator. Ehteaasta 2011 üks eestvedajaid: isikunäitus, rahvusvahelise konverentsi «Ornament – võti maailma» peaettekanne. Eeva Talts – niplispitsimeister. Pitsimeistrite alaliidu juht, rahvusvaheliste niplispitsi-seminaride korraldaja Pärnus. ERKLi pikaajaline juhatuse liige. Elutööpreemia. Anni Kreem – lapitöömeister. Lapitöö Seltsi ja lapimeistrite alaliidu juht. Lapitöö valdkonna propageerija ja näituste korraldaja Eestis. Elutööpreemia.

len vaibakunstnik ja tunnen, et esivane mate pärand, nende tehtu, säilitatu ja tal letatu on eesti kunsti oluline ehitusmaterjal, mõtte, elami se ja olemise vundament. Käsitööd peetakse aega nõudvaks, ja seda see tõesti on. Aga siis on ka aeg paigas. Keegi on tükikese oma elu ajast mõnda esemesse põimi nud, lisades sinna armastust, soojust, ilumeelt ja oskusi. Maailma muuseumides on ju küllaga esemeid, mille ilu ja täiust võime imetleda aastatu handete ja aastasadade tagus test aegadest. Kõigis neis on ka pikem või lühem autori elulõik ohvriks toodud ning selle kau du on see aegadetagune elu, ese ja tegija ka meie jaoks praegu alles ja elus. Mida kauem mõni asi aega võtab,

seda kauem ta ka ajas vastu peab. Käsitsi ei jõua kunagi midagi nii palju teha, et see maailmale koormavaks muu tuks. Meie aeg ei ole eriti käsi tööaeg. See on rabe ja rabelev, tihti tühikäigul tõttav. Ühe kordsed toidunõud, korraksvaid kaubad. Seda enam vaja me käsitööd – inimeselt ini mesele, südamest südamesse tehtut. Käsitöö kutsub meid maha istuma, elu üle järele mõtlema, esivanemate oskus te ja tegemistarkuste järge pi dama. Ta aitab meid üleilmses üheülbastumises eneseks jää da, säilitada omanäolist kodu sust. Lõpetuseks tahaksin süda mest tänada meie esivane maid, kes on jätnud ERMi ja mujalegi maha nii rikkalikult elu- ja ilumärke, nii täiusliku värvi- ja mustritähestiku, kust annab eluaeg inspiratsiooni ammutada.

Toetame Eesti Rahva Muuseumi

Kärt Summatavet ehtekunstnik

ärandihoidja tiitel tä hendab minu jaoks eel kõige suurt vastutust. Ma ei ole oma elus tei nud ühtegi sammu selle nimel, et mingit autasu või aunimetust saada ning see tunnustus tuli mulle täieliku üllatusena. Olen küll meie pärandit uurinud ja pean ennastki pärimuse kand jaks, kuid see on olnud minu sü dameasi ning teadlikult valitud loojatee. Samas olen väga õnne lik, et ma oma loomingus just pärimust puudutavate küsimus tega tegelen, et need teisigi ins pireerivad ja laiemalt huvi pa kuvad. Pärandihoidja tiitel on mulle suureks auks ja olen tões ti rõõmus, et mu püüdlusi on märgatud ning et ka teised saa vad kasu sellest, millega ma iga päevaselt tegelen – õpetamise ja ehteloominguga. Nii elu põhimõtted kui ka põhiväärtused, mille keskel ma olen üles kasvanud, on olnud mulle kõige olulisemad suuna näitajad ja eeskujud, mille järgi elus samme seada. Olen kasva nud peres, kus juba nõukogude ajal räägiti sellest laastavast ja inimeseks olemise kogemust muserdavast süsteemist, mis sunnib meid oma enesevääri kust ja minevikku unustama. Mind kasvatati vaimse vabadu se vaimus ning minust on saa nud n-ö teadlik massikultuuri õõnestaja. Oma kutsumuse – suulise ja ainelise pärimuse si dumise ehtekunstiga – suunas liikumisel avaldasid mulle suurt mõju ka Vello Lõugase arheoloo gilistel väljakaevamistel ja Kal jo Põllu soome-ugri ekspedit sioonidel osalemine, aga ka Len nart Mere filmid, Kristjan Raua tööd ja kirjutised… Eriline koht on kindlasti etnograafilistel eks peditsioonidel, sest näiteks mansidega rääkides mõistsin ühtäkki, et ehe ei ole vaid iluasi või pelgalt ehtimiseks mõeldud aksessuaar, vaid midagi palju

sügavamat ning on seotud ini mese hinge, elamise ning kogu maa ja ilma mõtestamisega. Just see ongi mind kõige enam inspi reerinud – tähenduste ja sisu leidmine meie argiesemetes. Esemed ei ole lihtsalt tarbe- või iluasjad, vaid neil on sügavam tähendus, mis nagu kompass annab inimesele elus suuna, kuidas maailmas rännata, mil liseid tegusid teha, millistele unistustemaastikele oma hinges rännata siis, kui teed loome tööd. See on mind viinud ka mõtteni, et vana etnograafiline ehe ei ole minu jaoks otseseks eeskujuks, vaid on nagu ankur, mille külge olen kinnitanud oma hingepaelad, et siis mööda neid niite esivanemate poolt jäetud jälgi pidi muinasmaastikele len nata. Ehete loomine on mind tei nud hardaks ja aupaklikuks elu vastu. Ehtemaailmas, -kunstis ja -toodangus on just nii palju erinevaid radu kui palju on tegi jaid, koolkondi ja ka inimesi, kes neid ehteid vajavad. Mind huvitab ehe, millel on sügavam sisu ja avar tähenduskihistuste väli. Inimene on sellise ehte kaudu justkui ühenduses iidse vööotsaga, mille teine ots ulatub kaugetesse müütilistesse aega desse. Miks paljud tänapäeva noored on hakanud suurt huvi tundma mitte ainult ehete, vaid üldiselt vanema rahvaloomingu vastu? Sest nad tunnevad, et ini mesele võõras tehiskeskkond, mis meid kõikjal ümbritseb, aga ka salakavalad mõjutusmeeto did, mis liigsele tarbimisele õhu tavad, jätavad neid ilma mingist väga olulisest osast inimeseks olemise kogemusest. Kunst võiks ju olla inimesele see elu vajalik hingetoit, mis kustutab vaimse janu ja nälja ning täidab tühimiku, mille tehislik ja mate rialistlik maailmapilt inimeses se on jätnud. Ehk teisisõnu – er gutab meie kujutlusvõimet ning aitab meil unistada üllastel ja üldinimlikel teemadel, millest meie suuline ja aineline pärand, aga ka ehted jutustavad.

27. aprill 2012

Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts avas 2012. aasta märtsis ERMi toetuseks arvelduskontod neljas pangas: Sampo Pank a/a 334427720008 SEB a/a 10220204925227 Swedbank a/a 221054594396 Nordea a/a 17003182235 Makstes nendele kontodele sularahas või ülekandega, pangad kokkuleppe kohaselt kliendilt teenustasu ei võta. Ülekande selgitusse kirjutage «Ehitame ERMi» ning kindlasti lisage oma isikukood (see võimaldab ERMi Sõprade Seltsil taotleda annetatud summadelt teile tulumaksusoodustust). Toetus on tähtsam kui annetatud summa suurus! Hea sõber on kulda väärt!

Foto: Mareli Rannap

Foto: ERKL

Milline on ehe Muhu tikand? Ülle Kuusk, Oad ja Eed Muhu tikandiks on kujunenud sadakond aastat tagasi sündinud lilltikand. Läänemaa punasepõhjalised tikitud tekid avaldasid muhulastele sügavat muljet ning nende eeskujul töötati välja oma stiil, mida on nimetatud ka roosimiseks. Läänemaa ja Muhu tekid muutusid üsna lühikese aja jooksul küllalt palju. Erinevus algusaegade ja tänapäeva Muhu tikandi välimuse vahel on üsna suur, nõndasamuti on suur ka Muhu ning mandri tikkijate tööde erinevus. Ehtne Muhu tikand on seotud meie saare, selle lugude ja kohalike inimestega – tikkimine on Muhus juurdunud kui elustiil. Tikandit tehes tuleb isikustada tegija ja käsitöö valmimise koht, kuid alati see kahjuks nii ei ole. Müügiks tehtud tööd on alati varustatud autori nimega. Käsitöönäitusel või -poes ei kiideta sugugi kõiki väljapandud esemeid, kriitika on omade suhtes halastamatu. Kogukonna silm jälgib tikandi kvaliteeti ja tegijal tuleb anda endast parim. Meie käsitööseltsil Oad ja Eed on olnud juhuseid, kui Saku Suurhallis peetaval mardilaadal on müügileti juurde tulnud nördinud inimesed, võtnud kotist oskamatult tikitud ning õmblustestki lahti hargnenud sussid või riideesemed ja kurjustanud: «Ostsin Muhu sussid, aga vaadake, kui kehv töö teil on!» Väga raske on neile selgeks teha, et sel lohakalt tikitud ja valmistatud esemel pole Muhumaaga mingit pistmist, küll on aga meie käsitööliste maine alla kistud. Tarbijakaitse nõuete järgi on müüdaval esemel pooleaastane garantii ja pretensioone saab esitada kaks aastat. Järelikult peavad ka «Muhu pätid» vähemalt nii kaua vastu pidama! Pideval kandmisel võib ära kuluda jalatsi nahast tald ning siis on abi tootele lisatud autori nimest – nii saab võtta tegijaga ühendust ja lasta uued tallad panna. Ilmunud on kolme kuulsa ja omanäolise Muhu tikkija mustrikogumikud, kus nende loodud ja kasutatud mustrite joonised sees. Kõik käsitööhuvilised võivad neid mustreid vabalt kasutada, aga lisage oma tikandile juurde, et olete kasutanud traditsioonilist Muhu mustrit. Väga kaunist lilltikandit on ajalooliselt tehtud ja tehakse ka teistes Eesti piirkondades. Sõna «Muhu» pole vaja juurde panna, kui ese Muhus tikitud pole, küll aga tuleks lisada tegija nimi.

Kihnlastõ tunnustõt Uiõ-Matu Mare (Mare Mätas)

ihnlased on käsitöö müügiga tegelenud juba ammustest ae gadest. Küllalt on selle kohta viiteid 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest, kui mandril räimereisidel käies vahetati räimi teravilja ja loomasööda vastu ning kau beldi ka käsitööesemete, kin naste, sokkide ja vöödega. Hil jem, nõukogude ajal, teenisid kihnu naised elatist Ukule ku dudes. Mõlemal juhul on tea da, et väljapoole vahetamiseks või müümiseks pole käsitööle esitatud nii kõrgeid nõudmisi kui kodusaarel kasutamiseks külakogukonnas elades. Pä rast Eesti taasiseseisvumist al gas Kihnus hoogne turismi majanduse areng, millele li sandus omakorda käsitöö müük ja suveniiritööstus. Ko gukonnas tekkisid küsimused käsitöö müügi eetilisusest võõ rastele, kuid selle lämmatas ajalooline kogemus – alati on saareelanikud olnud sunnitud miskit välja mõtlema saarel el lujäämiseks, elatise teenimise võimalused on siin ju ahtake sed. Omasoodu kulgedes on kä

sitöömüük muutunud paljude le saareelanikele äärmiselt oluliseks lisasissetuleku han kimise võimaluseks. Käsitööd müüakse saarel mitmes kohas ning ka mandril ja nõudlus kvaliteetsete Kihnu käsi tööesemete järele on üsna suur. Kaubamärk Kihnu on tarbijale tuttav ning seda proo vitakse siin ja seal ära kasuta da, mis teeb kihnlastele suurt meelehärmi. Ebakvaliteetsete kinnaste, sokkide müük, ise äranis toidu müümine Kihnu nime all – kalad, leib, sai –, kui tegu pole Kihnus toodetu ga ega vasta mingilgi moel Kihnus kehtestatud nõuetele headusest või kvaliteedist. Nii need ärevad arutelud on kogu konnas juba mõnda aega toi munud, kuni lahvatas viima ne suurem skandaal. Interne tipoes www.etno.ee oli müügi le tulnud masinaga kootud kihnu kördikangas. See oli vii mane tilk karikasse ning kih nu naised otsustasid kokku tulla ja luua Kihnu Toote Koja, et kaitsta oma ehedat käsitööd kaubamärgiga «Kihnlastõ tun nustõt». Kvaliteedimärgiga saab eristada ka kohapeal teh tud ebakvaliteetset käsitööd kvaliteetsest, kui Toote Koda avaldab arvamust, et see nii peaks olema, et keegi kihnu

käsitöö üldist mainet ebakvali teetse töö müügiga ei kahjus taks. Kaubamärgi kasutamine ei

ole niivõrd vajalik saare peal kauba müümiseks, kuivõrd just väljaspool Kihnut laadamüüki

KÄSITÖÖLEHT

27. aprill 2012

Käsitööga tööle 2

Marju Heldema

Kadri Jäätma

Foto: Liina Gavrilov

Haapsalu pitsilised imed Läänemaa Käsitööliste Ühendus

naiste seas. Selle tegevuse lõp pedes koondusid nobenäpud 1992. aastal loodud Haapsalu käsitööseltsi, kus jätkatakse va nu traditsioone. Tänapäevalgi on Haapsalu käsitööle pühendu nud suurmeistreid. Oluline on see, et salli ja räti mustrite loo mine on endiselt arengus ning uusi mustreid sünnib aina juur de. Selts on üheks eesmärgiks võtnud Haapsalu salli igakülg se edendamise, korraldades näi tusi, õpitubasid, koolitades soo vijaid välja kohapeal. Haapsalu käsitööselts on 1997. aastast korraldanud au gustis Haapsalu sallipäeva. Nüüdseks on sellest kujunenud arvestatav ja tugev Haapsalu salli tutvustamise üritus, mida tullakse vaatama ka mujalt maa ilmast. Läänemaa Käsitööliste Ühendus koostöös Haapsalu Kä sitöö Seltsiga viisid sallid näitu sele Tallinna Käsitöömajja ja Foto: Mare Mätas

aapsalu salli kudumi ne sai pärimuse järgi alguse 19. sajandi tei sel veerandil Haap sallu elama asunud Vormsi ja Noarootsi naistelt. Tõenäoliselt on salli areng pitsiliseks uhkus asjaks seotud rikaste vene su pelsakste ilmumisega väikelin na, mis kujunes tänu mudaravi latele keiserlikuks kuurordiks. Haapsalu kujunemine keiserli kuks kuurortlinnaks, kus suvi tasid sageli Peterburi ja Moskva kõrgaadli esindajad, sealhulgas Venemaa keisri perekond, andis Haapsalu naistele suviti tulusat teenistust ja naiste käsitöö leidis jõuka tarbijaskonna. Kuduma hakati üha pitsili semaid ja õhulisemaid salle-rät te, mis meeldisid rikastele vene aadlidaamidele. Haapsalu rätik levis suvitajate kaudu peale Ve nemaa ka Rootsi, Soome ja Lä tisse. Eesti Vabariigi aastatel tutvustas linnavalitsus nii ko du- kui ka välismaal Haapsalu kui erakordse käsitööga kuu rortlinna. Osaleti paljudel käsi töönäitustel, sealhulgas New Yorgis ja Berliinis. Haapsalu rä tikuid turustati isegi Austraa lias. Eriti nõutavad olid need aga Saksamaal ja Põhjamaades. Käsitöömeistrite hulgas kerkisid esile tunnustatud kudujad. Nii võitis Anette Martson omakoo tud rättide-sallide eest üle 30 auhinna. Kogemusi jagas ta ka õpilastele. Haapsalu rätiku meistrite töid on eri aegadel kuld- ja hõbemedalitega hinna tud rahvusvahelistel ja maail manäitusel Berliinis, New Yor gis, Pariisis, Montrealis ja Mosk vas. 1966. aastal asutatud rahva kunstimeistrite koondise Uku all tegid sallikudujad tööd 1990. aastate alguseni. Uku hoidis al les sallikudumise järjepidevuse ja mustrite arengu Haapsalu

rändnäitusele Soome (2008). Praegune suurmeister Linda El gas, kes on rohkem kui viieküm ne aasta jooksul kudunud üle 1000 salli ja räti, pälvis 2001. aastal Haapsalu salli kudumis traditsiooni alalhoidmise eest Pärandihoidja auhinna. Samuti oli ta aktiivselt tegev kogumiku «Haapsalu rätikud» väljaandmi sel (2001), kus on kirja pandud 20 kaunist rätimustrit. Uue hin gamise ja sallikudumise buumi tekitasid Aime Edasi ja Siiri Rei manni koostöös valminud raa matud «Haapsalu sall» (2009) ja «Haapsalu rätt» (2011). Mustrid nendesse raamatutesse korjati kokku Haapsalus elavatelt meistritelt. Haapsalu salli tege mist õpetatakse õpilastele Haap salu gümnaasiumis ja Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumis ning Haapsalu kutsehariduskes kuses. Praegu on Haapsalu salli tu

Hiiumaa muuseumi peavarahoidja

leidnud, kuid arvatavasti tule vikus see vajadus kasvab.

uba kolm aastat on pro jekti «Käsitööga tööle 2» meeskond koolitanud töötuks jäänud või mõnel muul põhjusel tööst eemal ol nud inimesi, et neid käsitööga tegelemise abil taas tööturule, antud juhul käsitööga seotud ettevõtluse juurde tuua. See kordsed koolitused toimusid seitsmes suuremas Eesti lin nas: Kärdlas, Pärnus, Rakve res, Tartus, Tallinnas, Viljan dis ja Võrus. Projektis osalenu te haridustase oli kõrge ning nagu varasematelgi kordadel, oli osaleda soovijaid väga pal ju. Koolitusperiood kestis üheksa kuud ning projekti raa mes lõpetas kokku kolm lendu, milles osales kokku 217 ini mest. Selle kenaks finaaliks oli osalejate käsitööd tutvustav näitus kohalikus galeriis. Osa lejate suur arv ja huvi, nende edukas start eraettevõtjana ja loojana viitab selgelt, et seda tüüpi elukestvat täiendusõpet on vaja toetada ka riikliku ra hastamise kaudu, mitte ainult projektipõhiselt. Ning selles pole samuti kahtlust, et loome majandushariduse andmine tootearenduse ja ettevõtlus koolituse põimimise kaudu on tulevikku suunatud investee ring. Projektis «Käsitööga tööle 2» on ühendatud kaks erine vaid oskusi vajavat koolitust: käsitöö tootearendus ning loo memajanduse valdkonna ette võtlus ja turundus. Võtsime endale projekti juhtinud mees konnaga ette üsna keeruka ülesande – ühendada loomin gulisus ja ettevõtlikkus, kuid nagu hiljem tulemusi analüü sides ja lõpetajate töid vaada tes selgus, olid tulemused suu repärased. Oluline oli üles lei da mitte ainult ilusat käsitööd teha suutvad inimesed, vaid ka

need, kes on valmis võtma ris ki ja looma oma ettevõtte – te hes käsitööga tegelemisest en dale püsiva sissetulekuallika. Et püstitatud eesmärgini jõuda, oli koolitus jagatud kol meks põhiosaks: tootearendus, ettevõtluskoolitus ja IT-alane õpetus toodete turustamiseks internetikeskkonnas. Toote arendust õpetasid edukalt töö tavad disainerid-kunstnikud ning ettevõtluskoolitust tegi Tartu Ülikooli ettevõtluskes kus. Projekti lõpuks tuli kõigil osalejatel luua toode, mida on võimalik turustada ning koos tada reaalselt ellu rakendatav äriplaan, millega oleks hiljem võimalik taotleda uue ettevõt te starditoetust. Tore on tõde da, et nüüdseks on paljud lõpe tajad juba jõudnud luua oma tegutsevad käsitööettevõtted. Pean väga oluliseks projek ti regionaalpoliitilist aspekti, sest enamus koolitatavatest olid pärit väikestest maakohta dest, kus tihti ongi ainus või malus tööd saada ise endale töökohta luues. Koolituste käi gus õpiti muu hulgas sedagi, kuidas teha teiste samas vald konnas tegutsevate ettevõtja tega koostööd ning ühiselt oma kodukandi asju ajada. Projek ti tulemusena loodi mitmed mittetulundusühingud, kus kohe ühiselt tegutsema asuti. Mõttekaaslaste ühisel jõul lii guvad paljud asjad tunduvalt lihtsamini edasi ning see an nab ka tegijatele enestele mo raalset ja emotsionaalset tu ge. Projekti «Käsitööga tööle 2» teostajaks oli Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia. Projekti rahastas Euroopa Sotsiaalfond meetmest «Kvalifitseeritud tööjõupakkumise suurendamine». Projekti partnerid olid Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit ning MTÜ Virtuaalturg.

Käsitöötraditsiooni ilmingute kaardistamine Hiiumaal Helgi Põllo

del käies, et eristada end võlts kauba müüjatest. Praegu ei ole märk veel laialdast kasutust

gevuseks pikk traditsioon, meistrid, kes jagavad oma osku si, järjepidev uue põlvkonna õpetamine ning eri organisat sioonid, kes tutvustavad, rek laamivad ja toetavad igati selle kauni kunsti elama jäämist. Haapsalu salli tegemise tehnika on kindlalt märgistatud ja ette kirjutatud. Kui seda õigesti teha, võib seda teha igas maailma pai gas ja haapsalu salliks ka nime tada. 2008. aastal alustasid Haapsalu linnavalitsus ja Lää nemaa Käsitööliste Ühendus projektiga «Haapsalu salli kui rahvusliku käsitöö väärtustami ne ja jätkusuutlikkuse tagami ne». Projekti käigus sai Haap salu sall endale karbi, mille ka sutuselevõtt elavdas oluliselt salli müüki. Sallikarbist sai kau bamärk, kuhu pakendatud sal lid said kaasa garantii, et nad on valmistatud õigete nippidega, kas Läänemaal või Haapsalus.

projektijuht

iiumaa on käsitööos kust ja traditsioone hoidev saar. Tõsi, vii mased aastakümned on selles osas muutusi kaasa toonud. See tähendab mõnede oskuste kiiret kadumist muutu vas elus, kuid ka huvi tõusu teis te vastu, sealhulgas pärandi uurimise vastu, mille tegemiste le on hoogu andnud Eesti liitu mine UNESCO vaimse pärandi konventsiooniga. Vaimse päran di nähtuste ja oskuste nimistus se kandmisel on hiidlastel koos võrokestega olnud täita auväär ne teenäitajate roll. Just seetõt tu, aga ka kohalikest vajadustest lähtuvalt, oleme saanud mitu kogukonnale olulist asja ise ko hapeal ära korraldada. Kui rahvariiete tundmaõppi mine, tegemine, täpsustamine ja täiustamine on toimunud jär jepidevalt aastate jooksul, siis näitasid mõned meeste käsitöö ga seotud oskused mõni aasta tagasi juba üsna selgeid väljasu

remise märke: näiteks tinast noatuppede ja vasest nõelako dade valmistamist peaaegu ei mäletatudki ning toetuda sai vaid muuseumides leiduvatele kirjeldustele ja säilinud eseme tele. Hiidlaste rahvuslikku ehet – rõhkusid – valmistas saarel vaid üks eakas meistrimees. Nüüdseks on kõik need oskused noortele meestele edasi antud. Ka imepeente hiiupäraste pitside heegeldamine oli liiku mas lihtsustamise teed ning tra ditsioonilisest rahvuslikust ti kandist käidi kaarega mööda. Praegu on muuseumi pitsiklubi pikaajalise töö ja mitmete õppe päevade ning koosotsimiste tu lemusena olemas tublid tegijad mõlemas valdkonnas. Tallinnas on avatud isegi kauplus Hiiu pits ning kohalikes käsitööpoodides võib leida järjest rohkem viiteid pärandkultuurist leitule. Naiskäsitöö muude oskuste ja ajaloolise teabe levitamisele ning tänapäevastamisele aitas tublisti kaasa Hiiumaa võimalus kahel aastal osaleda projektis «Käsitööga tööle 2». Hiiumaa

Käsitööselts liigub samuti pä randit väärtustavate tegevuste suunas. Aastaid toimunud Hiiumaa käsitöölaadad (juulis ja det sembris) ning tootekonkursid hoiavad tegijate huvi värskena. Koostöös kohvikuga Rannapaar gu on jalgu alla saamas esitlu sed, kus leiavad tutvustamist disainitud ning rahvuslikus laa dis rõivad, millistes on kasuta tud nii etnograafilist ainest kui saare loodusest saadud inspirat siooni. Muuseum püüab koos töös seltsiga jätkata Hiiumaa mustrite otsimist ja jäädvusta mist, et sellest lõpuks koostada käsitöötegijaid, kunstnikke ning teisi huvilisi innustav veebipõ hine andmepank. Saarele saabunuile torkavad silma hiiu meeste tehtud kaunid roogkatused. See on oskus, mis päästeti väljasuremisest juba mitmed aastad tagasi. Nüüd rää gime selles valdkonnas nii töö kohtadest kui ka rahvusvaheli se tasemega oskustest. Samas on saarelt lahkunud või lihtsalt vanaks jäänud pea kõik meie

korvipunujad, laud- ehk puu nõudetegijad ja mitmed teised meistrimehed. Projektide toel on kaduvaid oskusi ikka ja jälle proovida võetud ning meelde tuletatud. Kärdla kooli käsitöökojas käivad õpetaja Ain Jepišovi õhu tusel koos õppimas nii sepad kui teised puidu- ja metallitöö huvilised. Soera muuseumi tel limusel on valminud ja kasutus se võetud uued vähevankrid (väike inimjõul veetav vanker – toim). Noored mehed ja ka naised teevad mööblit, korendus- ehk püstandaedu, saevad ja niker davad puust kujusid. Nende ühistegevuste põhiline mõte on gi oskuste õpetamises ja säilita mises ning huvi äratamises. Ol gu siis tegu kohalike mustrite, värvikombinatsioonide või konkreetsete töövõtetega. Sellelt pinnalt saab minna edasi täna päevaste toodete loomisele ikka selleks, et loomemajandust praegu, aga ka tulevikus hiiupä rases uues ning põnevas valgu ses esile tuua.

KÄSITÖÖLEHT

27. aprill 2012

Ring ümber käsitöö Käsitööliit soovitab. Külastage kaunil suveajal käsitöökeskusi ja avatud meistrikodasid üle Eestimaa. Võimalus näha meistrit töötamas, ise teha ja osta kaunist käsitööd. Helista või saada e-kiri enne, kui kohale lähed.

 Jaanioja käsitöötalu Mamsli mängumaa Võsul Allikamaja käsitöö 

Narva Linnuse Põhjaõue käsitöökojad 

 Eesti Vabaõhumuuseum

Tallinn Järvakandi klaasimuuseum   Heltermaa Käsitöömaja

Vormsi Hiiumaa

Vormsi käsitöötuba

Heltermaa Käsitöömaja

www.bindbongen.ee

Kangastelgede tuba käsitööpoes PITSU www.pitsu.ee Külvi Kummeri klaasimeistrikoda

Haapsalu räti muuseumituba www.haapsalusall.ee

Vaemla villavabrik www.hiiuvill.ee

Järvakandi klaasimuuseum

Resa Tiitsmaa nukutuba Türil

www.klaasimuuseum.ee www.klaasipuhumine.ee

Avinurme puiduait

Lõnga Liisu Pajustis

www.strauss.ee

www.longaliisu.ee

Avinurme elulaadikeskus www.elulaadikeskus.ee

Narva Linnuse Põhjaõue käsitöökojad www.narvamuuseum.ee/pohjaou

Jõgevamaa Käsiteokoda Põltsamaa lossihoovis

Tartumaa

www.teokoda.ee

Pärnumaa

Muhu Käsitööseltsi «Oad ja Eed» kaubahoov Liival www.oadeed.ee

Saaremaa

Maarja-Magdaleena Gild

Viljandimaa

www.maarjamagdaleenagild.ee

Olustvere mõisa kojad

Venuse Bastioni sepikoda www.sepakunst.com

Kaarma seebikoda www.goodkaarma.com

Järvamaa

www.ustuudio.ee

Muhumaa

Ida-Virumaa

VIRUMAA MUUSEUMID Käsitöökojad Rakvere Linnuses, Palmse mõisas jm

Raplamaa

Klaasikoda U-Stuudio Paliveres

kylvi.kummer@gmail.com

Jaanioja käsitöötalu Mamsli mängumaa Võsul www.jaanioja.ee

www.svm.ee

Läänemaa

heltermaakasitoomaja.edicypages.com

Lääne-Virumaa

Eesti Käsitöö Maja. Allikamaja käsitöö Platsiveere meistrid www.folkart.ee Keraamikaateljee BogaPott www.bogapott.ee Eesti Vabaõhumuuseum www.evm.ee Katariina Gild www.katariinagild.eu Harjumaa Meistrite Hoov www.hoov.ee Määra Mäe Meistrikoda Padisel

www.olustveremois.ee

Bonifatiuse Gild

Tõstamaa Käsitöökeskus

www.bonifatiusegild.ee

www.teopaik.blogspot.com

Viljandi Käsitöökoda

Valjala tööpada

C. R. Jakobsoni Talumuuseum Kurgjal www.kurgja.ee

www.handicraft.ee

www.peipsimaa.ee

Antoniuse Gild www.antonius.ee Jaago käsitöötalu Kuristal jaagotalu.eu

Uhti Avatud Ateljee www.uhtiateljee.ee

Tarvastu Käsitöökoda

Põlvamaa

kasitookoda.tarvastu.ee

Räpina meistrite maja

Valgamaa

Kihnu

Mart Salumaa sepikoda Otepääl

Kihnu Roosi Mõnu käsitöötalu Metsamaa talu

www.mart.salumaa.com

www.kultuuriruum.ee

ulvekangro@gmail.com

Süvahavva Loodustalu www.syvahavva.ee

Võrumaa Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Muuseumi teemaja

Olustvere mõisa kojad  Antoniuse Gild   Maarja-Magdaleena Gild

 Muhumaa

Tartumaa

Peipsimaa külastuskeskus Kolkjal

 Kaarma seebikoda Kihnu 

Setomaa Piusa savikoda www.savikoda.ee

www.naputyy.eu

Seto Ateljee-Galerii

Aivar Rumvolti keraamikakoda

Seto Käsitüü Kogo

www.setokunst.ee

www.rutiavatudateljee.ee

www.kogo.ee

Rõuge kunstikuur

Värska käsitööselts Kiravüü

www.kunstikuur.blogspot.com

Kangakiri.wordpress.com

Paikkondade seltsid ja ühendused Ida-Virumaa

Lääne-Virumaa

Ida-Virumaa Käsitööselts anne.uttendorf@gmail.com

Virumaa Kunsti ja Käsitöö Selts kerstiloite@hotmail.ee

Narva Klubi Käsitöö www.hot.ee/olgalace

Jõgevamaa Põltsamaa Käsiteokoda www.teokoda.ee Põltsamaa Käsitööselts anneytt@hot.ee

Järvamaa MTÜ Kesk-Eesti Käsitööselts imbi.karu@mail.ee

Läänemaa Läänemaa Käsitööliste Ühendus marju.heldema@hkhk.edu.ee

Tallinn ja Harjumaa

Valgamaa Valgamaa Rahvakunsti ja Käsitöö Keskselts margetadolder@gmail.com

Kihnu käsitöö www.kultuuriruum.ee Muhu Käsitööselts Oad ja Eed www.oadeed.ee

Jäneda Käsitöökeskus loome@hot.ee

Harjumaa ja Tallinna Keskselts kasereet@hot.ee www.harjukultuur.ee

Põlvamaa

Tallinna Käsitöökeskus liina@folkart.ee

Viljandimaa Rahvakunstiühing www.vmkry.ee

MTÜ Etno Tuba www.etnotuba.ee

Saaremaa käsitööühendus Kadakmari MTÜ www.kadakmari.ee

Võrumaa

Tartumaa

MTÜ Aila Näpustuudio ailastuudio@gmail.com

Vormsi Käsitööselts www.bindbongen.ee

Tartumaa Käsitöö Keskselts www.tartumaanaisteliit.ee

MTÜ Näputüüselts www.naputyy.eu

Põlva Käsitööklubi polvakasitooklubi.blogspot.com Räpina Käsitöökoda tyy004@hot.ee

Pärnumaa MTÜ Maarja-Magdaleena Gild maarjamagdaleenagild.ee

Raplamaa Raplamaa Seltsing «Süstik» ivi.sark@mail.ee

Tartu Käsitööklubi tiina.konsen@raad.tartu.ee MTÜ TuleLoo tuleloo.edicypages.com

Viljandimaa

Saared Hiiumaa käsitööselts www.hiiukasitoo.ee

Setomaa MTÜ Seto Käsitüü Kogo www.kogo.ee MTÜ Kirävüü kangakiri.wordpress.com

 Süvahavva Loodustalu Piusa savikoda   Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Muuseumi teemaja

Suvised käsitöövõtete õpitoad Eesti Rahva Muuseumis Raadil 19. maist 15. septembrini Eesti Rahva Muuseum alustab 2012. aasta kevadel Raadil laupäevaste õpitubade sarja, kus käsitööhuvilistele pakutakse võimalust õppida erinevaid traditsioonilisi töövõtteid. Õpitubades tutvustatakse käsitöövõtteid, mis ei nõua põhjalikke eelteadmisi, alates nõeltehnikas kinnaste kudumisest ja tubakakoti valmistamisest kuni väikekandle meisterdamiseni. Iga õpituba koosneb sissejuhatavast teoreetilisest osast, kus antakse ajalooline ülevaade konkreetsest töövõttest ja selle rakendusvõimalustest, ning praktilisest poolest. Õpitubade raames on võimalik tutvuda asjakohaste näidetega ERMi kogudest. Töötubasid juhendavad ERMi spetsialistid ning TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö tekstiili eriala tudengid. Info ja registreerimine: ellen.varv@erm.ee või www.erm.ee

KÄSITÖÖLEHT

27. aprill 2012

Pitsilised kapid, triibulised postkastid ja tarkuseteradega täidetud linnumajad

Foto: Kati Vaas

Eelmise aasta mardilaada stiilseima väljapaneku auhinna pälvis ema-tütre, Helje ja Kati Vaasi meistrikoda 2 Vaasi Pärnus. See on koht, kus sünnivad pitsilised kapid, fotodega nagid ja triibulised postkastid. Kuid loomulikult sünnib seal palju muudki. Riina Luik

li aasta 1997, kui ematütar Helje ja Kati Vaas, mõlemad nüüd juba staažikad eraettevõt jad, otsustasid käima lükata oma ettevõtte. Eestvedajaks sai Kati, kes samal ajal ühes Pärnu sisus tussalongis töötades jõudis veen dumusele, et aitab palgatööst – tuleb teha midagi täiesti oma. Oli igati loogiline, et see ettevõt mine sünniks koos kunstnikust ema Heljega. Nõnda loodigi 1997. aasta detsembris Pärnus OÜ Vaas & Vaas, mis tegeleb nelja omavahel ideaalselt haakuva valdkonnaga – puidust kodusi sustuselementide valmistamise ga, ruumikujunduse, fotograafia ja graafilise disainiga. Lisaks korraldatakse ateljees lastele re gulaarselt taaskasutusteemalisi meisterdamistubasid ning ollak se sel aastal juba neljandat kor da Pärnus toimuva taaskasutus turu «Kevadine suurpuhastus turg» eestvedajad.

Ehe käsitöö Kati ütleb, et kui asi oli juba käima lükatud, tärkas uusi ideid nagu seeni pärast vihma ja üks vahva mõte viis teiseni. «Liikudes Eestis ja maailmas ringi ning sur fates internetiavarustes, näeb to hutult põnevaid asju, mida «ko dustades» ja arendades jõuad en da asjani. Ega me leiutanud ju jalgratast – enamik meie tooteid on unustatud vanad asjad, millel on meie meistrikojas lisatud «oma kiiks»,» ütleb Kati.

Puutööd teeb firmale muhe ja lahtiste kätega meistrimees Tiit Leppik, kes suudab Kati sõnul puust nii mõndagi välja võluda. Kogu tootevalik valmib käsitööna ja on kordumatu. Kui riiulite, ka pikeste, karbikeste, tainarullide, postkastide, taburettide ja muud toorikud Tiidu käes oma algkuju kätte on saanud, on tööjärg Helje käes, kes kõik pitsid, mustrid, kir jad ja joonistused neile peale kan nab. Helje teeb seda ainult pints liga, sest mingeid kavalaid trüki tehnikaid ega šabloone naised põ himõtteliselt ei kasuta. Pärnu Maarja-Magdaleena Gildis (Uus tn 5) on ettevõtlikel naistel hubane ateljee «2 Vaasi

Meisterdamistuba», kus ema Hel jet võib leida pea iga päev, püha päev välja arvatud. Naised on õn nelikud, et tänu meistrikoja hea le asukohale on nad justkui klien tidel «jalus» ning ateljee on suu repärane paik nii müügiks, töötu bade tegemiseks, sünnipäevade ja seminaride pidamiseks kui ka uute ja püsiklientidega kohtumi seks. Väga suur osa Vaas & Vaasis tehtust moodustavad tellimus tööd – klient valib ise sobiva too te, värvitooni, pildi, mustri jne ning nõnda saab tootest just talle meelepärane ja personaalne ese. Püsikliendid on Kati sõnul need, kes pidevalt pingutama sunni

vad, sest ikka ja jälle on vaja pak kuda midagi uut ja põnevat, mi da kinkida sõbrale või koostöö partnerile, pulmadeks või juube liks. Lisaks sellele, mida naised ise oma töötoas meisterdavad, kor raldatakse ka mitmesuguseid õpi tubasid nii lastele kui ka täiskas vanutele. Laupäeviti toimuvad laste meisterdamistoad, kus õpe tatakse taaskasutamist – kuidas tennisepallipurgist võib meister dada rahakassa, veinikorkidest kuumaaluse, papist lõbusaid hampelmanne. Koos meisterda takse linnusöögimaju, autosid ja kõiksugu imemasinaid. «Meie eesmärk on õpetada lastele loovat mõtlemist, tahame neile näidata, et asjadele on või malik anda aina uusi ja uusi tä hendusi ja funktsioone. See on põnev ja lõppematu protsess, misläbi ka ise pidevalt uut avas tame,» ütleb Kati ja lisab, et jõud salt koguvad hoogu ka täiskasva nute töötoad, sest inimesed taha vad üha rohkem teha midagi oma kätega. Kati meelest on nende tooted eelkõige emotsionaalne ost, ilma milleta küll saab, aga on raske elada. «Kuid kliendile ei piisa ai nult sellest, et tegu on ilusa asja ga, praktilisus ja funktsionaalsus on toodete juures väga oluline. Püüamegi luua asju, mis esindak sid esteetilist elamust praktilises vormis.»

Rohkem infot: www.vaasvaas.ee

Eesti rahvarõivad internetis Anu Randmaa MTÜ Rahvarõivas

eie rahvarõivaste pagas on rikkalik – ajalooliselt oli Eestis 108 kihel konda ja igas neis olid oma rõi vad, millel erinev sisu, must rid, triibud ja ornamendid. Abiks kõigile rahvarõivahuvi listele ja -kandjatele on loodud koduleht Eesti Rahvarõivad. Kodulehe mahukaim osa tut vustabki traditsioonilisi Eesti rahvarõivaid. Kohe avalehel olevalt Eesti kaardilt leiab hõlpsasti üles kõigi kihelkon dade rõivad, vaadata saab, kui das neid komplektina on kan tud, lugeda üksikesemete kir jeldusi ning leida valmistami sel aluseks olnud muuseumi esemed. Fotodel on tänapäeva tunnustatud meistrite poolt va nade traditsioonide järgi val mistatud rõivad. Kuigi töö rõi vaste fotografeerimise ja kirjel damisega käib pidevalt, kulub veel hulk aega, enne kui kõigi kihelkondade info üles saab. Seetõttu oleme huvitatud asja tundlikult koostatud kaastöö dest, mis aitavad meil seda te gevuse poolt kiirendada. Teine osa veebilehest hõl mab päevakajalist rahvarõi vaalast tegevust Eestis. Infot leiab koolituste, rahvarõiva meistri kutsetunnistuse taotle

MAI

AUGUST

11.–12. mai XVII käsitööpäevad Viljandimaal www.kuusalu.ee

3.–4. august Pärnu XV gildipäevad www.maarjamagdaleenagild.ee

12. mai Heimtali laat www.erm.ee/et/kylasta/Heimtali

5. august Haapsalu pitsipäevad www.haapsalusall.ee

Maist augustini Töötoad, meistrikojad ja festivalid Narva Muuseumi Põhjaõues www.narvamuuseum.ee/pohjaou

12. august Käsitööpäev Karjamäe hobitalus Perjatsi küla, Vaivara vald

JUUNI

Ene Lind

15.–17. juuni Rahvakunstilaat, laste ja noorte käsitöölaat Tallinnas Raekoja platsil www.folkart.ee

änapäeval, mil masinad sekkuvad meie ellu iga päev üha rohkem ning on eluvaldkondi, kus käel (ja inimesel) enam toote loo misel mingeid funktsioone ei ole, võib tekkida küsimus: kas ja kui palju me üldse peame oska ma veel käsitsi midagi teha? Kas koolis peaks käsitööõppe sisus toimuma mingeid muudatusi võrreldes varasemaga? Kas käsi töö kui aine õpetamine koolis on äkki üldse aegunud ja see tuleks asendada vaid teoreetiliste arut lustega tehnoloogilistest prot sessidest? Loomulikult ei saa aine sisu nüüd olla enam samane eelmise sajandi alguses õpetatuga. Kui sa jand tagasi valmistati tütarlapsi korralikuks (talu)perenaiseks ning noormehest pidi saama häs ti toime tulev peremees, milleks omandati teatud kindlad tööosku sed, siis tänapäeval kiirelt arenev kõrgtehnoloogiline tootmine ja innovaatika esitavad koolile hoo pis teised ülesanded, et reageeri da tööjõuturul toimuvale. Nii sea takse ka käsitööõppes aine õpeta misele uued nõuded: ei piisa

enam sellest, et õpilane omandab perfektselt töövõtted ja jäljenda mise teel mingi eseme valmista mise oskuse, vaid seostuma pea vad rahvuslik kogemus, innovaa tika, moodne tehnoloogia ja õpi laste mõtestatud loov tegevus. Kui püüda sõnastada käsitöö õppe tähtsust ja suundumusi nüü disajal, siis esmase ülesandena tuleks nimetada ettevalmistust toimetulekuks tänapäevases ühis konnas. Inimesel peavad olema baasoskused enesega toimetule kuks ning seda ka ilma keeruliste tehniliste abivahendita, kui olu kord seda nõuab. Teiseks oluliseks käsitööõppe ülesandeks oleks säilitada ja aren dada meie esemelist rahvuskul tuuri ja aastasadade jooksul välja kujunenud töövõtteid. Kui mitte siin, siis kus veel tuleks õpetada neid väärtustama, kasutama ja arendama? Teiselt poolt toovad arenev tehnoloogia ning uued ma terjalid paratamatult kaasa vaja duse käsitööõpet uuendada. Siit ka kolmas ülesanne – in tegreerida õppesse moodsat teh noloogiat ja uusi materjale. Nii jõuavad koolidesse näiteks täna päevased elektroonilised tööpin gid ning õmblus-tikkimismasi nad. Ning ei tohi unustada ka järg mist olulist aspekti: õpetada lap

si töötama. Tehnikaga varustatud kodumajapidamises (ja eriti lin nakodus) jääb töörõõmu ja -ko hustusi järjest vähemaks. Tööl on aga oluline osa isiksuse kujunda misel, kuna see kasvatab kohuse tunnet, oskust arvestada teistega, kannatlikkust jne. Meie ühiskonnas on paljude oluliste ametite osas märkimis väärne põud. Kust saame oskus töötajate väärilist järelkasvu, kui tööarmastust juba varases lapse põlves sisse ei «süstita»? Järjepi dev tööõppeprotsess kujundab toodete kavandamise ja valmista mise kaudu õpilase adekvaatset suhet ümbritsevasse. Ta tajub, kui palju kulub aega, vaeva ja mater jali mingi toote valmimiseks, ning oskab ehk seeläbi rohkem hinna ta meid ümbritsevat keskkonda ja inimeste nähtud vaeva. Käsitööd nähakse osana kuns tist, esteetikast, aga väär pole kä

sitleda seda ka kui ajaviiteharras tust, mille juures hinnatakse eriti põlvest põlve edasi antud käsitöö alaseid oskusi ja vilumusi. Koolis peaksime, kui vähegi püüame tra ditsioonilist käsitööd väärtusta da, kujundama huvi loova tööte gemise, aga eriti kauni rahvusli ku käsitöö vastu. Kutsume käsitööhuvilisi noo ri õppima Tallinna Ülikooli töö õpetuse osakonda käsitöö ja ko dunduse ning tehnoloogiaõpetu se õpetajaks, et armastust isetege mise vastu osata tulevikus edasi anda ka õpilastele. Osakonna üli õpilastel on kasutada valguskül lased tänapäevase sisustusega töökojad ja ateljeed, võimalus ko gemuste vahetamiseks ja õppimi seks välisülikoolides. Asume aadressil Tondi 55, I korrus, info www.tlu.ee või craft@tlu.ee.

SA Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde loodud Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu fond andis tänavu välja oma esimese stipendiumi. Stipendiaadiks valiti TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö tudeng Triin Amur. Jätkuvaks eesti rahvakunsti ja käsitöötraditsioonide toetamiseks ootame teie annetusi kontole 221001101343 (Swedbank). Selgitus: annetus Eesti rahvakunsti ja Käsitöö Liidu fondi. Järgmine stipendiumi taotlemise voor toimub sügisel 2012.

www.rahvaroivad.folkart.ee Veebileht valmib kultuuriministeeriumi, MTÜ Rahvarõiva, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu, Eesti Rahva Muuseumi, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ja Eesti eri paikkondade rahvarõivaspetsialistide koostöös.

TÄNAVUSED KÄSITÖÖLAADAD

Käsitööõpe koolis – vajalik ja aegumatu PhD, Tallinna Ülikooli tööõpetuse osakonna juhataja

mise, kavas olevate ürituste, koostööpartnerite ning meist rite ja materjalipakkujate koh ta. Üks teemadest on ka rahva rõivaste taaskasutus ja hool dus. Peale tunnustatud rahva rõivameistrite reklaamime ka kvaliteetseid, rahvuslikus stii lis rõivaid valmistavaid meist reid. Ettevõtjad, kes kauplevad rahvarõivaste valmistamiseks sobivate materjalide ja tööva henditega, samuti meistrid, kes valmistavad lisandeid – võtke meiega ühendust! Väärt kaupa soovitame oma kodule hel hea meelega teistelegi. Üha enam pöörame pilgu tagasi minevikku ning ammu tame sealt tarkust ja jõudu praegusteks tegemisteks, soo vime alal hoida järjepidevust töödes ja traditsioonides. Rah varõivad kõnetavad meist pal jusid. Põnev on nende kaudu rännata ajas tagasi, tunda rõõ mu nende valmistamisest ja kandmisest ning pärandada need siis ühe põlvkonna tarku se jagu rikkamatena edasi oma lastele.

9.–10. juuni Rakvere Pika tänava käsitöölaat pikalaat.rakvere.ee/

23. juuni Avinurme tünnilaat www.avinurme.ee 29. juunist 1. juulini Pärnu hansapäevade hansaturg www.parnu.ee 30. juuni Pärnu rahvusvaheline pitsifestival «Valge öö romantilised pitsid» www.noorusemaja.ee/

JUULI 5.–8. juuli XIII keskaja päevad Tallinnas www.folkart.ee 14. juuli Kärdla käsitöö ja omaloomingu laat www.hiiukasitoo.ee, www.hiiumaa.ee 14. juuli Ruhnu käsitöölaat www.ruhnu.ee 13.–15. juuli Eestimaa seppade päevad Hiiumaal www.hiiukasitoo.ee, www.hiiumaa.ee 18.–21. juuli Mõisameistrite päevad Hiiumaal www.hiiukasitoo.ee, www.hiiumaa.ee

18.–19. august Pitsitegu. Pitsi õppepäevad Narvas www.narvamuuseum.ee/pohjaou 25. august C. R. Jakobsoni Talumuuseumi talupäev Kurgjal www.kurgja.ee

SEPTEMBER 29. september III Jõhvi mihklilaat Jõhvi Mihkli kiriku juures

OKTOOBER 27. oktoober Käsitöökojad üle maa www.folkart.ee 28. oktoober Lindora laat www.vastseliina.ee/linnus

NOVEMBER 8.–10. november XVI mardilaat Saku Suurhallis www.folkart.ee 24. november Käsitöökirbukas Tallinna Rahvaülikoolis

DETSEMBER 15. detsember Käsitöö jõululaat Põltsamaa lossihoovis www.teokoda.ee 15. detsember Rapla jõululaat 14.–15. detsember XVII Viljandi kodukäsitöömess 14.–15. detsember Käsitöö ja omatoodangu laat Hiiumaal www.hiiukasitoo.ee, www.hiiumaa.ee

KÄSITÖÖLEHT

8 Hansaklaas OÜ Ülle ja Andres Kull vitraažimeistrid. Klaasist ehted, vitraažid. Tellimustööd, müük, õppepäevad suurtele ja väikestele. Tel 502 6053 www.hansaklaas.ee hansaklaas@hotmail.com

OÜ Mari Klaasistuudio Klaasistuudio Faehlmanni 18, Tallinn. Ehted, vitraaž, õpitoad, firmaüritused. www.klaasimari.com mari.makus@gmail.com

Rahvusliku käsitöö müük ja rahvarõivaste valmistamine. viru.kasitoo@mail.ee tel 324 1587 www.aale.ee

OÜ Sepikoda

Pärnu Käsitöö Salong

Feltmill

Vilditud tooted Vildikoda, Pikk 15, Tallinn www.feltmill.ee liina@feltmill.ee

Kodukäsitöö OÜ Rahvarõivaste valmistamine. Rahvuslikud kudumid. www.crafts.ee

info@crafts.ee

Viru Käsitöö Salong

www.sepikoda.ee alvar@sepikoda.ee

Wärkstuba OÜ Rahvarõivaste ja rahvuslike rõivaste valmistamine, rahvuslikud suveniirid ja õpitoad. Kangad , lõngad ja muud abimaterjalid rahvarõivastele Gonsiori 10, Tallinn, kpl Kangalaegas www.etnotuba.ee info@etnotuba.ee

Rahvusliku käsitöö müük ja rahvarõivaste valmistamine. Tel 442 5121 parnu.kasitoo@mail.ee www.aale.ee

Muhumuster

Meistriks õppimise koolid ja erialad:

Masintikkimismustrite joonistamine, rahvuslike toodete disain ja teostus, maalimise teenus, masintikandi teenus ettevõtetele ja eraisikutele, omatoodang

1. Kuressaare Ametikool www.ametikool.ee \\ Tekstiilitöö, nahatöö, keraamika 2. Haapsalu Kutsehariduskeskus www.hkhk.edu.ee \\ Tekstiilitöö 3. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool www.olustvere.edu.ee \\ Tekstiilitöö, rahvuslik puutööndus 4. Tallinna Kopli Ametikool www.tkak.ee \\ Tekstiilitöö, sepatöö, rahvuslik puutööndus 5. Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool www.vigalattk.ee \\ Sepatöö, kivitöö 6. Sillamäe Kutsekool www.skk.edu.ee \\ Tekstiilitöö 7. Räpina Aianduskool www.ak.rapina.ee \\ Tekstiilitöö

www.muhumuster.ee facebook/muhumuster OÜ Nett tikand-Triinu Traumann Muhumaa, tel 503 4662

Manlund OÜ “ajatu nahkkäsitöö ... inimeselt inimesele”

Naturaalsest nahast käsitöö tooted. Kihnu maalamba villast lõng. www.nahakoda.ee manlund@nahakoda.ee

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu koolituskeskus kutsub teid kunsti- ja käsitöökursustele www.folkart.ee http://rahvaroivad.folkart.ee

Lahtiste uste päevad 7.–12. ja 14.-15. mail kell 12–19

Lõnga- ja käsitööpoed Rakvere Põhjakeskuses ja Haapsalu Kaubamajas

info: www.evelinitikand.ee tel: 524 9906

KÄSI aasta 2012 Ö Ö T Käsitööpäevad Viljandimaal 11.-12. mai

Rahvakunsti laat Tallinna vanalinnas 15.-17. juuni

Keskaja päevad Tallinna vanalinnas 5.-8. juuli

Käsitööettevõtjate foorum Tallinnas 13. oktoober

Käsitöökojad üle maa

27. oktoober

Kunsti- ja käsitöönäitused, fotonäitus, töötoad ja kursused. Algab registreerimine sügiskursustele.

Mardilaat Tallinnas

8.-11. november

Käsitöökirbukas Tallinnas

24. november

Estonia pst 5a 630 6508 56 901 707

www.kultuur.ee

itud muhutikandi k i t i s t i s s Kä kleidid ja kampsunid

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit

Mardi Laat

Tallinna Rahvaülikooli

OÜ Mirelle Käsitöö

27. aprill 2012

Alati avatud Eesti Käsitöö Maja ja Galerii Pikk tn. 22 Platsiveere Meistrid Pikk tn. 15 Allikamaja Käsitöö Lühike Jalg 6