Kasulik Tehnoloogia

KASULIK TEHNOLOOGIA TEEMALEHT

ISEÕPPIMISEL TULEVAD KASUKS E-PORTFOOLIO, ÕPIKOGUKONNAD JA VIKIÜLIKOOL DIGITAALNE TELEVISIOON RIKASTAB TELEELAMUST MOBIILSED ÄRIKÕNED KOLIVAD OTSAPIDI NETTI VAJALIK TEHNOLOOGIA TULEB VAJADUSEL LUUA ISE ÕPETAJAD ASTUVAD KLASSI ETTE DIGITAALSE TINDIGA

10. MÄRTS 2009

“ ” Uus tehnoloogia muutub kasulikuks alles siis, kui seda kasutama õpime.

2

10. MÄRTS 2009

KASULIK TEHNOLOOGIA

SISUKORD Eesti peab saama tehnoloogiariigiks.

Mida selle all mõeldakse?

TASUB MEELDE JÄTTA! 2

Iseõppimisel tulevad kasuks e-portfoolio, õpikogukonnad ja vikiülikool

3

Digitaalne televisioon rikastab teleelamust

4

Kohvrid roboti ehitamiseks jõuavad kooli

5

Alternatiivsed tarkvarad tasuvad end ära

6

Tasuline tarkvara tagab selgema kasutajatoe

6

Mobiilsed ärikõned kolivad otsapidi netti

7

Eesti sisenes iseteeninduse uude ajastusse

7

Ekspordi edutegurid: sihtturu süvitsi tundmine ja väärt toode

8

EASi eksporditurunduse toetus aastani 2013

8

Vajalik tehnoloogia tuleb vajadusel luua ise

9

Ettevõtjad saavad arendustegevuseks taotleda innovatsiooniosakuid

9

Eestis toodetud kraanad jõuavad välisturule tänu usaldusele

10

Uus toetus tööstusettevõtetele

10

Õpetajad astuvad klassi ette digitaalse tindiga

11

Digikanalisse mahuvad lisaks Igal kuul väljub E-Profiili tootmishallist kvaliteetsele pildile ja telekavale ka Tallinnas vähemalt üks suuremõõtmeline erikeelsed subtiitrid ning eri keeltes heli. tõsteseade, mis alustab teed maailmaturule.

Uue standardi kaudu E-Profiili arendusdirektor Indrek Ustav tutvustab suureneb oluliselt tagamaid, miks rahvusvahelised nafta- ja Ringi reisivad ettevõtjad on võimalike kanalite hulk. gaasitööstuse pea- ja alltöövõtjad hakanud järjest enam kasutama Jüri Pihel selgitab, miks neid usaldavad. mobiilsemaid ja soodsamaid järgmise aasta 1. juulil Puutetundlikul tahvlil on kõik tavalise kommunikatsioonilahendusi, analoogtelevisioon välja Loe lk 10 kriiditahvli funktsioonid. Lisaks pakub näiteks EMT Internetikõnede lülitatakse. tehnoloogiline tahvel aga rohkelt uusi teenust ja Skype’i äriversiooni. võimalusi. Nüüd jõuavad sagedamini tundi Kasuliku tehnoloogia teemaleht tutvustab Loe lk 4 ka need, kes varem käisid koolis harvem. võimalusi hoida sidekuludelt kokku.

Ristiku põhikooli õpetaja Piret Joalaid ja teised tutvustavad nutitahvli häid omadusi.

Loe lk 7 Loe lk 11

Eesti peab saama tehnoloogiariigiks.

Mida selle all mõeldakse?

Foto: Sille Annuk, Postimees

KASULIKU TEHNOLOOGIA teemalehe väljaandmist toetavad:

ERIK PUURA, Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi direktor

JUHTKIRI. Sõnale «tehnoloogia» võib anda palju seletusi. Mulle meeldib aga enim seletus, mille kohaselt on tehnoloogia teadmistelt teenimise kunst. Uute tehnoloogiliste lahenduste loomine on ülikoolide teadlastele ja inseneridele väga huvitav väljakutse. Iga ettevõtja peab oskama ajaga kaasas käia, sest maailm muutub järjest kiiremini ning ettevõtjad on halastamatus globaalses konkurentsis.

KONTAKTID Projektijuht: Jana Sykiäinen, jana@postimees.ee tel 666 2327 Toimetaja: Rain Uusen, rain.uusen@postimees.ee tel 666 2194 Kujundus ja küljendus: Kristiina Sillandi Fotod: Scanpix, Corbis, Postimees Vastutav toimetaja: Kuldar Kullasepp, kuldar.kullasepp@postimees.ee, tel 666 2258 Väljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, Tallinn, tel 666 2202

Kõrgtehnoloogilises arendustegevuses on võtmesõnadeks näiteks uued ravimid, ravimeetodid, diagnostikaseadmed ja testid, sensorsüsteemid, robotid, juhtmeta tehnoloogiad, turvalisus, privaatsus, kütuseelemendid ja päikesepaneelid. Kuigi Eestil on arvukalt tugevaid arendajaid, peaks teadustegevuse maht olema siiski vähemalt kümme korda suurem, et sel oleks juba lähiajal tugev positiivne mõju majandusele.

Lähikümnendil otsustab meie majandusarengu olemasoleva tööstuse tehnoloogiline ja turunduslik võimekus. Sageli pole ettevõttel otstarbekas ülal pidada suurt arendusosakonda, vaid piisaks, kui ülikoolide teadlased ja insenerid viiksid endid maailmas toimuvaga kurssi nii patendiandmebaase kui välisettevõtete arendustegevust analüüsides.

Just selline koostöö võiks Eestis olla senisest palju laiem. Praegu töötab niiviisi vaid mõnikümmend ettevõtet.

Tehnoloogilise arengutaseme hindamisel ei tohi üle tähtsustada patenteerimist ja patentide arvu. Patendid on eelkõige vajalikud ettevõtetele konkurentide ees arengueeliste omandamiseks. Seega on patenteeritud leiutiste arv pigem indikaatoriks ettevõtluse hetkeseisule riigis, mitte vastupidi. Ilma ettevõtlusesse viimiseta on patent lihtsalt tülikas lisakulu.

Paljud leiutajad loodavad naiivselt, et patendi omamine toob nende ukse taha huvitatud arendajate pika järjekorra. Leiutaja peab huvitatud arendaja oskama ise üles leida. Riik võiks selles osas muidugi leiutajaid rohkem aidata, korraldades konkreetseid kokkusaamisi ning organiseerides konfidentsiaalsuslepingute allkirjastamisi.

Peamine roll Eesti tehnoloogiate arendamise toetamisel on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel. Erinevaid programme on palju, kuid kahjuks tuleb taotlejatel leppida suure omafinantseerimise määra ning väga tugeva finantsaruandluse ja bürokraatiaga.

Just viimasel ajal on palju juttu ka loomemajandusest. Soome on loomas innovatsiooniülikooli, kus ühendavad õpetamisel oma jõud insenerid, disainerid ja ettevõtluskoolitajad. Kui me ei oska olla heaks ja tugevaks partneriks, tõrjuvad sellisesse koostöösse suunatavad vahendid Eestit konkurentsis veelgi enam tagaplaanile.

Kaugemas perspektiivis aga sõltub meie tulevik kooliharidusest. Väga palju kisa ja kära on uute õppekavade ümber – kas on õige gümnaasiumide arvu vähendada, kas noored peaksid humanitaar-, reaal- või loodusteaduslikule suunale spetsialiseeruma juba pärast põhikooli?

Mina näen probleemi pisut erinevalt. Õppijad peaksid julgema ja oskama küsida, milleks õpitut praktilises elus vaja läheb. Iseküsimus on, kas meie õpetajad oskavad neile küsimustele vastata või paluvad küsijatel teooriat vagusi edasi kuulata?

Miks tuleb arvutis kõikvõimalikke multimeedialahendusi tarbiv laps vanemate juurde paberi ja pliiatsiga, palvega selgitada koonuse ruumala valemit? Mis paneb noori palju aastaid kulutama rakendusteadlasteks ja insenerideks õppimisele, kuigi riigi keskmisest kõrgema töötasu teenimiseks kulub pikki aastaid?

■

3

10. MÄRTS 2009

KASULIK TEHNOLOOGIA

Iseõppimisel tulevad kasuks e-portfoolio, õpikogukonnad ja vikiülikool Tähtis on, et e-õppe osalised oleksid motiveeritud ka ise e-õppe edendamisse panustama – nii ei jää ükski hea idee või algatus rahapuudusel realiseerimata.

Hariduspoliitika teiseks eesmärgiks peakski olema kvaliteetse eestikeelse e-õppe sisu ja õpikeskkondade loomise toetamine.

Kolmandaks, e-õpe on väga kiiresti arenev valdkond. Üha kiirenevas tempos luuakse ja võetakse kasutusele järjest uusi tarkvaravahendeid ning nende kasutamise metoodikaid.

Kui auditoorses õppes saab õpetaja jagatud tarkusest osa vaid väike arv õpilastest, siis e-õppe puhul võib õpetaja mõju olla määratult suurem.

Oleme jõudnud kolmanda e-õppega seonduva hariduspoliitika eesmärgini: õppurite, pedagoogide ja hariduspoliitikute e-õppe alaste otsustuste toetamiseks oleks vajalik piisaval arvul heatasemeliste uurijate olemasolu ning vajalike uuringute läbiviimine.

Võib tõdeda, et Eestis toimub tasapisi liikumine kõigi kolme eesmärgi suunas.

Elukestev õpe ja enese täiendamiseks uute võimaluste leidmine muutub järjest olulisemaks, räägivad Tallinna Ülikooli teadlased.

Internetis pakutavad tehnoloogiad osutuvad kasulikuks enda turundamisel ja sarnaste õpihuvidega inimeste koondamisel. Need võimalused tuleb enda kasuks tööle rakendada.

PÄDEVUSPÕHINE ÕPE JA E-PORTFOOLIO MART LAANPERE, Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskuse juhataja kt ja teadur

UUED VÕIMALUSED: OLE ISE OMA ELUKESTVA ÕPPIMISE PEREMEES KAI PATA, Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia vanemteadur Viimaseid aastaid võib elukestva e-õppe seisukohalt pidada murranguliseks. Internetti iseloomustab järjest enam sotsiaalse tarkvara laialdane kasutuselevõtt.

See annab õppijatele sõltumatuse õppeasutuste poolt hallatud kinnistest õpisüsteemidest ja võimaldab ise valida ning kombineerida enda õpivahendeid ja õpingupartnereid, ise õpisündmusi algatades.

AVATUD ÕPPEMATERJALID JA ÕPIKOGUKONNAD HANS PÕLDOJA, Tallinna Ülikooli informaatika instituudi teadur Foto: CORBIS/Scanpix

E-portfoolio on veebipõhine keskkond või tarkvarateenus, mis võimaldab inimesel pikema aja jooksul koguda, süstematiseerida ja esitleda tõendusmaterjale oma pädevuste kohta.

Vanemad põlvkonnad ei ole veel nii hästi õppinud ennast uue tehnoloogia kaasabil esile tõstma. Interneti kaudu enese reklaamimine on meedias pahatihti halva maitse templi külge saanud.

Samas saab internetti kasutada enda «turundamiseks» positiivsel moel, oma pädevusi potentsiaalsetele tööandjatele mõistlikul viisil esitledes.

Praeguses keerulises majandusolukorras võib mõistlikult koostatud internetipõhine portfoolio olla just selleks kaalukeeleks, mis otsustab tööta jäänud inimese jaoks uue töö leidmise.

Meie jaoks võivad oskused ja teadmised olla küll enesestmõistetavad, kuid potentsiaalsele tööpakkujale on need pahatihti nähtamatud. Oskuslikult koostatud veebipõhise e-portfoolio abil saab inimene oma pädevused nähtavale tuua, aga ka kavandada ja mõtestada enda kutsealast arengut.

Eestis on e-portfoolio süstemaatilist rakendamist katsetatud õpetajakoolituse kontekstis aastatel 2006– 2008 Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud projekti OPAH raames. Õpetajad kasutasid e-portfooliot enesehinnanguks, tundides ette tulnud probleemsituatsioonide analüüsiks ning enda loodud tunnikavade ja õppematerjalide esitlemiseks.

E-portfoolio tarkvaralahendusi on mitmeid, nii tasuta kättesaadavaid (näiteks ELGG või Mahara) kui ka kommertsteenuseid (PebblePad). E-portfoolio rakendamisest huvitatud organisatsioonid võivad installeerida e-portfoolio tarkvara oma serverile, üksikisikutele on ilmselt sobivam mõne olemasoleva e-portfoolio majutusteenuse kasutajaks registreeruda. Tasuta eportfoolio majutusteenust pakuvad näiteks mahara. org ja eduspaces.net, paraku on mõlemad ingliskeelse kasutajaliidesega.

Olulisemad e-õppeks sobivad sotsiaalse tarkvara lahendused on näiteks blogid isiklike ja ühiste päevikulaadsete reflektsioonide avaldamiseks (nt Blogger.com, Wordpress.com), sotsiaalsed võrgustikud sarnaste huvidega kaaslastega suhtlemiseks (nt Facebook.com), sotsiaalsed jagamiskeskkonnad oma piltide (Flickr.com), muusika ja filmide (Youtube.com), esitluste (Slideshare.net) aga ka veebiviidete (Delicious.com) hoiustamiseks ning vikid (nt Wikispaces.com, PbWiki.com) ja teised veebipõhised vahendid ühiskirjutamiseks.

Põnevaid ja omavahel kombineeritavaid lahendusi võib leida nii Google’i kui ka ZOHO vahendite hulgast (google.com, Zoho.com).

Allikas: Kai Pata, Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia vanemteadur

Kuidas pakub uus internetiajastu toetust õppimiseks? Eelkõige tooksin välja trendid õpikeskkondade muutumise autonoomsuse, avatuse, jagamise, kogukonnastumise ja demokratiseerumise suunas.

Sotsiaalse tarkvara oluliseks eeliseks on võimalus märksõnade kasutamisega luua otseteid endasarnaste inimeste ning nende poolt heaks peetud informatsiooni juurde.

Piisab vaid oma blogipostituste või enda salvestatud info märksõnastamisest, ning ühesugust märksõna kasutanud isikud saavad lisaks oma materjalide sorteerimisele teha need kiiresti ülesleitavaks teistele sama märksõna kasutanutele.

Sotsiaalse tarkvara eelis seisneb mugavas liitumisvõimaluses – piisab vaid kasutajakonto avamisest ning õppija saab veebikeskkonnas oma teadmiste ja õpikogemuste avaldamiseks kiire ja lihtsa võimaluse. Ühe tõusva trendina igal pool õppimises võiks märkida reaalsete ja virtuaalsete keskkondade kombineerimist.

Isiklikku õpikeskkonda tundma õppides ja aktiivselt kasutades saab juurde kogemusi ka oma äriideede realiseerimiseks ja turundamiseks.

E-ÕPE JA HARIDUSPOLIITIKA PEETER NORMAK, Tallinna Ülikooli informaatika instituudi direktor E-õppe rolli hariduses on võimatu üle hinnata. Kui auditoorne õpe lõpeb suure osa noorte jaoks 18–19-aastaselt ja mõnevõrra väiksema osa jaoks 23–25-aastaselt, siis järgnev – hoopis kauem kestev – elupidev õpe toimub elu lõpuni ja seda suuresti e-õppe vormis.

Kuivõrd ja milline peaks aga olema riigi roll e-õppe edendamisel?

Esiteks, e-õpe on suuresti mitteformaalne ja kogukonnapõhine. Õpe toimub sotsiaalse tarkvara toel mingi õpivõrgustiku raames, milles tarkuseallikaks ei ole mitte niivõrd üks tark õpetaja, kuivõrd kolleegide kogemused. Seega võib e-õppes olla õppur ühtlasi ka õpetaja.

Koosõppe efektiivseks toimimiseks on oluline, et selles osalejad oleksid omandanud teatud e-õppe kultuuri, mis koos õpiharjumustega peaksid vajalikul määral olema kujundatud juba üldhariduse raames.

Teiseks, eesti keele ja kultuuri seisukohalt on oluline, et nii e-õppe keskkond kui ka märkimisväärne osa e-õppe sisust oleks eestikeelne.

Viimastel aastatel on e-õppe valdkonnas pööratud palju tähelepanu avatud õppematerjalidele. See mõiste ei tähenda lihtsalt veebis avalikult kättesaadavaks tehtud õppematerjale.

Avatud õppematerjalid on avaldatud sellise litsentsiga, mis lubab materjali kasutajal seda oma vajadustele vastavalt kohandada ning täiendatud ja tuletatud teost edasi levitada. Ülikoolide poolt loodud ja avaldatud avatud õppematerjalide kõrval on veebis ka terve rida kogukondi, kus vabatahtlikud loovad ja jagavad avatud õppematerjale ühiselt.

Enamiku avatud sisulitsentside puhul kehtib nõue, et teose põhjal loodud tuletatud teosed peavad olema avaldatud sama litsentsiga. See tagab avatud sisu pideva kasvu. Üheks huvitavaks viimase aja arenguks on avatud õpikogukonnad. Vikipeediaga seotud projektide hulka kuulub ka vikiülikool (wikiversity.org), mis sisaldab vabatahtlike poolt loodud õppematerjale ja avatud kursuseid.

Vikiülikooli keskkonnas pakuvad oma kursusi ka ülikoolid, kes soovivad avatud õpikogukondi katsetada. Vikiraamatukogu (wikibooks.org) liikmed loovad aga ühiselt kooliõpikuid.

Vikiülikooli õppija kasutab kodutööde avaldamiseks üldjuhul oma ajaveebi, kus kursuse läbiviija ja teised kursuslased talle kommentaaride kaudu tagasisidet annavad.

Ainsaks erinevuseks ülikooli ametliku e-kursusega on see, et osalemine on tasuta ning kursuse lõpus ei saada ainepunkte ega tõendit.

Paljude vabatahtlike õpimotivatsioon on isegi kõrgem kui ametlikel üliõpilastel. Osalejate arvu kasv toob õppejõule muidugi tööd juurde, kuid teiselt poolt aitavad Vikiülikooli kaudu kursuse leidnud huvilised luua rahvusvahelise ja aktiivselt suhtleva õpikogukonna.

Kursuse lõppedes võtavad aktiivsemad osalejad jätkukursuse väljatöötamise tihti juba enda peale.

■

4

10. MÄRTS 2009

KASULIK TEHNOLOOGIA

Ideaalis peaks digi-TV areng vähendama telekapultide arvu kodudes, koondades vajalikud põhifunktsioonid ühele puldile. Juba praegu saab digi-TV pakettides kasutada «on demand»-laadseid videolaenutuse teenuseid ning Foto: CORBIS/Scanpix peagi ka DVR- ehk salvestava digiboksi võimalusi.

Digitaalne televisioon rikastab teleelamust RAIN UUSEN, Postimees

Juba praegu on ligi 150 000 perekonda läinud üle digi-TV’le. Kuigi osalt tuleb digiralli kirjutada põhjaliku selgitustöö ja lõpptarbijale suunatud turunduse arvele, on tele- ja tehnikasõbrad avastamas samm-sammult ka uue levistandardi kasutegureid.

«Uue standardiga suureneb märgatavalt võimalike kanalite hulk ning paraneb info ja meelelahutuse kättesaadavus,» selgitab vanalt uuele ülemineku tagamaid Eesti digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juht Jüri Pihel, kel on ka endal kauaaegne teletöö kogemus.

Digitelevisiooni kasutuselevõtt ja selle areng loob ühtlasi pinnase kultuurilise ja intellektuaalse mitmekesisuse ja arvamuste paljususe toetamiseks, usub Pihel.

Digitele levib nii õhus kui kaablis. Õhu kaudu levivat ning tavaantenniga vaadatavat digitaalset televisiooni nimetatakse digileviks, kus on nähtavad nii tasuta leviga seitse Eesti telekanalit

kui ka tasulised kodumaised ja rahvusvahelised teleprogrammid.

Info digitaalne edastus loob aga levikanalis võimaluse edastada senise ühe telekanali asemel üle kümne kanali, mis muudab võimalikuks ja odavamaks ka nišikanalite leviku ja tarbimise.

Juba praegused digi-TV vaatajad teavad, et telekava jälgimine otse teleekraanilt on mugav, kiire ja säästab paberit. Digikanalisse mahuvad lisaks kvaliteetsele pildile ja telekavale ka erikeelsed subtiitrid ning heli. Neid võimalusi juba paljud telekanalid ka pakuvad.

Televaatajad on juba aastakümneid harjunud nägema telepilti 4:3 formaadis, samm-sammult asendub see telepildile omasema 16:9 formaadiga. «Inimesed saavad oma normaalkaalu telepildis jälle tagasi,» muigab Pihel, selgitades, et uus pildiformaat edastab infot elulisemalt.

Küll aga on üleminekuperioodil pildiformaatide vahel segadust

Foto: Mihkel Maripuu, Postimees

DIGI-TV. Järgmise aasta 1. juulil lülitatakse aastakümneid Eestis õhku paisatud analoogtelevisioon välja ning selle asemele astub täisdigitaalne ja uusi võimalusi loov levistandard.

Digipööre toob televaatajale soodsamalt kätte suurema valiku tele- ja raadiokanaleid, parem kvaliteet ja uudsed lisavõimalused rikastavad aga teleelamust.

piisavalt. Kui kanal edastab pilti 4:3 formaadis, näeb laiformaadis teleriga pilti siiski veidi laiusesse venitatult.

Kuigi telepildi kvaliteeti ja pakutavat värvilahendust pole Euroopas põhjust eriti kritiseerida, lööb digitele areng lahti ukse kõrglahutusega telepildi ehk HDTV saabumiseks meie kodudesse.

«Praegu on HDTV programme veel suhteliselt vähe,» tunnistab Elioni avalike suhete juht Lilian Viirma, uskudes samas, et HDTV jaoks on otsustavad paar järgmist aastat, mis peaksid kaasa tooma kõrglahutusega telesaadete mahu kasvu. HD-valmisolekut pakkuvaid telereid võib tehnikapoodidest juba mitu aastat vabalt leida.

«Kuigi inimesed pole pildi ja heli kvaliteedi suhtes ülearu valivad ega teadlikud, võetakse nende paranemist uue tehnoloogia

«Uue standardiga suureneb märgatavalt võimalike kanalite hulk ning paraneb info ja meelelahutuse kättesaadavus,» selgitab kauaaegse telekogemusega Jüri Pihel (pildil). loomuliku osana,» usub Pihel, et HD areng saab hoo sisse siis, kui teenused ja sisu järele jõuavad.

Ka Starmani tehnikadirektor Hanno Liiva kinnitab, et nemadki lisavad oma kanalivalikusse peatselt superkvaliteediga HD-kanalid.

Kui praegu kasutavad tarbijad üldjuhul eraldi teleteenuseid ja internetti, tähendab uute lahenduste juurdumine kahe infolevipõhimõtte koondumist ühte kanalisse.

«Elioni kontekstis räägime tegelikult Eestis ainulaadsest internetipõhisest digitaalsest televisioonist ehk IPTVst, mille eelduseks on ülikiire interneti olemasolu,» selgitab Viirma. «Tehnoloogiliselt on tegemist teistest pakkujatest mõnevõrra erineva teenusega,» toob ta välja sellised lisateenused nagu ajaviitemängud, piltide jagamine üle interneti ja digitaalne videolaenutus.

Just televaataja vabadus otsustada, mida ja millal vaadata, saab uute sisuteenuste ja tehnoloogiliste lahenduste juures määravaks.

«Meie teenuste puhul on lähiaja peamiseks hitiks salvestav digiboks,» lubab Liiva piiluda Starmani lähiplaanidesse. «Mujal maailmas on DVR väga kiiresti populaarsust kogunud.» Seadeldis annab sõltumatuse telekavast ning võimaluse salvestada huvipakkuvaid saateid selleks, et vaadata neid endale sobival ajal.

Viirma lisab, et DVR võimaldab televaatajal kerida salvestatut 30-minutilise puhverajaga suvalisel hetkel tagasi ja mööda lipsanud kohta uuesti vaadata.

Selle aasta esimeses pooles toob Elion turule ka minuTV teenuse, et uue põlvkonna digitaalse televisiooni tehnilisi võimalusi veelgi enam ära kasutada ning personaalsemat telekogemust pakkuda.

«See hõlmab kõiki digi-TV rakendusi, aga sisaldab täiendavalt ka interaktiivset suhtluskeskkonda,» tutvustab Viirma Elioni lähitulevikku. Personaalse televisiooni kasulikest funktsioonidest toob ta välja näiteks võimaluse kasutada märksõnapõhist otsingut saatekavadest ja digi-TV videolaenutusest.

«Elame mugavusteenuste tekkimise ajal ja kõik, mis tundub täna ebavajalik, on homme igapäevane,» on Viirmaa veendunud.

On selge, et tavatarbijale suunatud tehnoloogia areng sunnib muutuma ja uusi lahendusi otsima ka reklaamiandjaid.

«Salvestatava digiboksi abil saab tüütud reklaamipausid vahele jätta,» teab Liiva rääkida.

Pihel lisab, et reklaamituru ettevõtted peavad muutuvate oludega kibekähku kohanema ning vaatajate ootustega kaasa minema. «Uus turg on keeruline, aga seda võimalusterohkem,» usub Pihel. «Reklaam liigub reklaamipausidest saadetesse,» näeb reklaamituru tulevikku Liiva.

Seega müüt, et reklaam meie teleekraanilt jäädavalt kaob või me seda täies ulatuses välja saame selekteerida, ei vasta tõele ka digiajastul.

Eri müütide taustal tuleb tunnistada, et digiajastu on Eesti infolevis hoogsalt alanud ning seda ei peata tarbija esialgsed hirmud ega jonn. Kui mustvalge telepilt muutus värviliseks, ei tunnetanud ju keegi suurt ohtu tulevikule. Ohustamise kõrval loob ka digi-TV hoopis uudseid ja põnevaid infolevi lahendusi, millest tuleb lihtsalt sobivaimad ja kasulikumad leida.

■

5

10. MÄRTS 2009

KASULIK TEHNOLOOGIA

RAIVO SELL, Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskonna mehhatroonikainstituudi vanemteadur ROBOOTIKA JÕUAB KOOLI. Robootika koolituse on läbinud ligi 20 õpetajat Eesti eri paigus. Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) välja töötatud robootika portatiivsed kodulaborid jõuavad samm-sammult koolidesse.

Meie majandus vajab uusi tuuli.

Selle saavutamiseks on vaja innustada hakkajaid noori, kuna Eesti vajab tehnoloogiainsenere, kes suudaksid pakkuda innovatiivseid lahendusi ja välja töötada uusi tehnoloogiaid.

Ajakirjas Scientific American kirjutas hiljuti tarkavaraguru Bill Gates, et järgmine tehnoloogiarevolutsioon tuleb kodu- ja teenindussektori robootikas. Et Eesti

noored insenerid oleksid valmis looma uusi, robootikal baseeruvaid lahendusi, tuleb neid varustada õppevahenditega.

Tallinna Tehnikaülikoolis välja töötatud robootika portatiivne kodulabor ehk ehituskohver aitab noortel inseneridel praktiseerida robootika alustõdesid, ühendades teadmisi nii IT, keemia, füüsika kui ka mehaanika vallast.

Õpetajad saavad uut õppevahendid kasutada huviringi käivitamiseks, valikaine koostamisel või füüsika ja tööõpetuse aineprogrammi lisana.

Ligi 20 robootika koolituse läbinud õpetajat on üheskoos loonud ka võrgustiku (autostudy. eu/wiki), mis võimaldab omavahelist tihedamat koostööd.

Kohtla-Järvel TTÜ Virumaa kolledži juures algas kursus gümnaasiumiõpilastele, kus juba pusitakse C-programmeerimiskeele kallal.

Tallinnas saab varsti kätt harjutada Nõmme noortemajas, Pärnus tehnika- ja tööõpetusmajas ning koostöös Rakvere maavalitsusega hakkab sealkandis kursust vedama koolituskeskus Norax.

TTÜ järv, Lain Eiko : o t Fo

Kohvrid roboti ehitamiseks jõuavad kooli

Lisaks käivad läbirääkimised Kuressaare linnavalitsusega, et avada robootika tehnikaring Kuressaare noorte huvikeskuses.

Et sealkandis ning mujalgi tehnikahuvilisi jagub, näitavad mitmed noorte seas menukad TTÜ

tehnoloogiakooli linnalaagrid, mille käigus on robotite komplekteerimist juba ka pisut proovitud.

Huvitatud on ka ärksamad üldhariduskoolid. Algamas on robootika ja mehhaatroonika

õppeaine Nõo reaalgümnaasiumis, «kohvri» on kooli viinud ka G. Adolfi gümnaasium ja Tallinna Reaalkool ning Tartu H. Treffneri gümnaasium.

Robootikat on läinud õpilasteni viima kaheksa kodulaborit.

■

6

10. MÄRTS 2009

KASULIK TEHNOLOOGIA

Arvutikasutaja üheks suuremaks väljakutseks on uurida välja tasuta ja tasulise tarkvara head ja vead ning teha enda jaoks parim valik.

Foto: CORBIS/Scanpix

Alternatiivsed tarkvarad

Tasuline tarkvara

tasuvad end ära

tagab selgema kasutajatoe

KALLE IMMATO IBMi Lotuse müügijuht Baltikumis

Praeguse majanduslanguse ajal avastavad paljud ettevõtted, et just nüüd hakkab senine riist- ja tarkvara end ammendama ning vajab uuendamist. Kas uuendused tähendavad ettevõttele automaatselt hiigelkulutusi? Üldlevinud arvamuse ja praktika järgi küll, aga mitte ilmtingimata. Just nüüd on õige aeg minna üle tasuta operatsioonisüsteemile ning leida alternatiivsed ja odavamad tarkvaralahendused.

Operatsioonisüsteemide valikul on peamised kaks hinnaga seotud seisukohta: operatsioonisüsteemi ostmise kulu ning süsteemi tööshoidmisega seotud kulutused. Kui MS Windows Vista Business OEM soetamine maksab 2000 krooni, siis IBMi lahenduste poolt toetatava Linuxi puhul on see summa täpselt null. Tegemist on ühe töökoha kuludega, mis tuleb igal ettevõttel korrutada oma töötajate arvuga. Lisanduvad kulud võivad olla seotud näiteks serveritarkvara ja teiste tasuliste litsentsidega. Siinjuures võib kulu

tekkida mitte ainult tarkvara uuendamisest, vaid ka riistvara päevakohastamisest.

Julgen väita, et soodsamale hinnale lisaks on alternatiivsed variandid ka turvalisemad – Linuxi operatsioonisüsteemil ja Lotuse tarkvarasüsteemidel on märkimisväärselt vähem turvaauke ja viirusi kui Windowsi-põhistel.

Ka igapäevatööks vajaliku tarkvara puhul on pakkumisel nii tasulisi kui ka tasuta pakette. Kontoritarkvara on tavaline tarbekaup nagu pliiats ja paber, mis täidavad oma funktsiooni ühtviisi hästi, olenemata sellest, millal need on ostetud ja kelle toodetud. Selle asemel et vana harjumuse järgi jätkata Office’i süsteemidega, tasub kasutusele võtta alternatiivseid kontoritarkvarasid, millega võib ainuüksi litsentsikuludelt säästa mitmeid tuhandeid kroone töökoha kohta.

Samuti tuleks tähelepanu pöörata kontoritarkvaras kasutatavatele standarditele. Dokumente on soovitav luua avatud standarditele toetudes. Näiteks ISO standard ODF – Open Do-

cument Formati toetavad IBMi ja teiste pakkujate avatud arhitektuuril põhinevad tarkvarapaketid, nii tasulised kui ka tasuta.

Tasuta kontoritöö tarkvarapakettidest võiks nimetada OpenOffice’it ja Lotus Symphony’t. Üha enam erinevate seadmetega arvutivõrku ühenduvad või lihtsalt mobiilset tööd harrastavad ärimehed peaksid jälgima ka seda, kuidas ühildub tarkvara erinevate seadmetega nagu nutitelefonid ning teisi operatsioonisüsteeme kasutavad arvutid, näiteks Mac OS X. Ühilduvus ongi tark- ja riistvara uuendamisel võtmetähtsusega. Kui uuendamist vajab ainult osa ettevõtte arvutipargist, peab uuele platvormile üle minnes väga tähelepanelikult veenduma selles, et uus platvorm ühildub täielikult seniste seadmete ja programmidega.

Vastasel juhul võib arvutipargi uuendamine loodetud efektiivsuse tõusu asemel selle hoopis alla tõmmata, piltlikult öeldes osa töötajaid puhttehnilistel põhjustel ettevõttest eraldada.

Uuendus uuenduse pärast ei ole kindlasti lahendus.

■

PERT LOMP Windows’i ja Office’i tootejuht, Microsoft

Tarkvara valik on oluline teema, mida kinnitab ka põhimõtteliste otsuste tegemine riikide tasandil. On riike ja ettevõtteid, kus eelistatakse vabavara. Enamik on aga valiku teinud tasulise tarkvara kasuks.

Ei ole ühest vastust küsimusele, kas eelistada tasulist või tasuta tarkvara. Olenevalt riigist või organisatsioonist tuleb lähtuda turvapoliitikast, erinevate rakenduste omavahelisest sobivusest, majanduslikest kaalutlustest ja teistest organisatsiooni toimimisele olulistest teguritest.

Tasulise tarkvara soetamisel omandatakse tarkvaraversiooni kasutusõigus, programmi lähtekood jääb aga tarkvaratootja omandiks. Vabavara puhul saavad lähtekoodile ligi kõik soovijad, kuid see võib tõstatada küsimuse turvariski kohta – kas avatud lähtekoodiga programmi pole lihtsam rünnata?

Nii võib pahatahtlik konkurent näiteks rünnata tarkvara ja arvutisüsteemi ning saada enda

valdusesse äri seisukohalt olulisi andmeid.

Vabavara lahendusi töötavad tavaliselt välja n-ö kommuunid, mis on pigem suunatud IT-professionaalidele, kes vabavara lähtekoodiga midagi teha oskavad.

Viimasel ajal on püütud seda mõttemaailma muuta ja tuua vabavara rohkem massidesse, luues palju kasutajasõbralikumaid liideseid ning muutes programme lihtsalt kasutatavamaks ka tavatarbijale. Kahjuks või õnneks ei ole see laialdaselt õnnestunud.

Vabavara näiline eelis on esmainvesteeringu puudumine.

Siiski tasub riistvara valimisel olla tähelepanelik, sest paljusid programmikomponente ja varasemat tarkvara ei pruugi operatsioonisüsteemide erinevad versioonid toetada.

Olles veendunud, et kõik peaks töötama nii nagu peab, võib alustada tarkvara paigaldamisega.

Tekkida võivate probleemide puhul on konkreetset abi aga suhteliselt keeruline saada.

Probleemi lahendamiseks peab arvutikasutaja otsima ja lugema ise erinevaid foorumeid ning veebisaite.

Eestikeelne tugi nii programmis endas kui ka foorumites on tihtipeale eksitav või valesti mõistetav. Tugevate IT-teadmistega kasutaja saab küll hakkama, kuid tavakasutaja satub varem või hiljem hätta.

Kui silmas pidada ülalpidamiskulusid, on kindlasti keerulisem leida vabavara tundvat spetsialisti ja seeläbi on ka jooksvad kulutused suuremad – konkurentsi puudumine selliste spetsialistide seas kergitab nende töötasusid.

Kui spetsialist peaks mingil hetkel lahkuma, siis tavaliselt lahkuvad temaga ka teadmised tehtud uuendustest. See viib tulevikus aga arenduskulude kasvule.

Suur osa ettevõtteid ja ka kodukasutajaid maailmas kasutab maksulist tarkvara just tootjalt saadava toe tõttu – abi kontoritarkvarale ja erinevatele süsteemidele on hõlpsalt kättesaadav.

Maksulise tarkvara omanik saab konkreetse versiooni piires kasutajatuge ja uuendusi seni, kuni tootja seda versiooni toetab. Näiteks Microsofti levinud operatsioonisüsteemi Windows XP tugi lõpetatakse alles aastal 2013.

■

7

10. MÄRTS 2009

KASULIK TEHNOLOOGIA

Mobiilsed ärikõned kolivad otsapidi netti RAIN UUSEN, Postimees Mobiilita ei kujuta keegi oma igapäevast suhtluskeskkonda enam ammu ette. Muutunud ärikliima ja uute ärivõimaluste otsimine mööda maailma paneb ka ettevõtjaid kasutama järjest mobiilsemaid ja soodsamaid kommunikatsioonilahendusi.

Kui kodukasutaja leiab tarkvaraturul pakutavatest suhtluslahendustest endale sobivaima lihtsamalt, katsetades sõbra soovitatud programme ja netis levitatavaid lahendusi, vahetades ebasobiva kiire klikiga uue vastu, peavad ettevõtjad valima ja juurutama uusi suhtluskanaleid hoolikamalt.

Ettevõtetes, kus strateegilised töötajad peavad tihti mööda kodu- ja välismaad ringi liikuma, tasub panustada toimivatele, kuid siiski kvaliteeti ja hinnavõitu pakkuvatele lahendustele. Ühe sellise, just ärikliendile sobiva lahenduse on välja töötanud EMT koostöös Elioniga.

EMT uus Internetikõnede teenus ühendab taskutelefoni turvalisuse, käepärasuse ja mobiilsuse interneti pakutava mugavusega, andes olulise argumendina juurde ka hinnavõidu.

Kui tavapäraste kiirsuhtlusprogrammide miinuseks tuleb pidada eeldust, et mõlemad suhtluspartnerid on ühel ja samal ajal netiühendusega varustatud arvuti taga, annab Internetikõnede teenus võimaluse suhelda oma äripartneri või kolleegiga läbi interneti ka juhul, kui teisele poolele

netiühendus suhtlemise hetkel kaugeks või kättesaamatuks jääb.

Lühidalt öeldes ühendab Internetikõnede teenus endas mobiili ja arvutisuhtluse parimad omadused – kumbki osapool saab suhtlemiseks valida endale sobivaima viisi, kas siis mobiili või arvutit kasutades.

Kui paljude teiste arvutipõhiste suhtlusprogrammide puhul tuleb kasutajal juurelda selle üle, palju ja millisesse riiki või piirkonda arvutiga helistades kõneminut maksab, kasutada täiendavat telefoninumbrit ja laadida krediitkaardiga kõneaega, kasutab EMT Internetikõnede teenus juba valitud kõnepaketi määranguid ja minutitasusid.

Arveldus toimub aga tavapärasel viisil, nagu tavapärase mobiiligi puhul.

Kui kõne vastuvõtja on samuti arvutitelefoniga liitunud, saavad teenusega liitunud kasutajad teha kõnesid hoopis tasuta. Arvutitelefoni 150-kroonise liitumistasu ja 99-kroonise kuutasu võib nii tasa teenida juba paari esimese rahvusvahelise telefonikõnega.

Arvutitelefonil on juures ka kõik harjumuspärased suhtlusvõimalused, näiteks kiirsõ-

numite saatmine ekraanilt ekraanile, videokõned ja olekumäärangud ning SMSsõnumite saatmine otse arvutiekraanilt.

EMT soovitab ettevõtjatel kasutada teenust koos N- ja E-seeria Nokia i-telefoniga, mis aitab hinnavõidust ja kõnekvaliteedist saadavad lisahüved maksimaalseks timmida. Nimetatud telefon võimaldab WiFi olemasolul kasutada arvutitelefoni ka otse oma mobiiltelefonis.

Koostöö Elioniga on loonud ettevõtjale aga veel ühe kokkuhoiuvõimaluse. Lisades paketti ka Elioni lauatelefoni, teeb arvutitelefon lauatelefonile helistades alati valiku soodsama tariifiga võrgu kasuks. Nii suunab arvutitelefon lauanumbrile tehtavad mobiilikõned ise automaatselt läbi Elioni võrgu, et tagada soodsaim kõnetariif.

EMT internetikõnedele üle minnes on ettevõttel võimalik sidekuludelt oluliselt kokku hoida, pääsedes samas ka rändlusega tekkivatest suurtest telefoniarvetest – sõltumata asukohast kehtivad Internetikõnede teenust kasutades alati sama hind ja harjumuspäraseks saanud teenused.

■

KULDAR KULLASEPP, Postimees Ettevõttele suunatud kommunikatsioonilahendus on välja pakkuda ka tavakasutuses populaarsust kogunud Skype’il.

Tarkvara äriversioon, millest värskeim kannab numbrit 4.0, teeb tavaversiooniga võrreldes ettevõttele Skype’i paigaldamise lihtsamaks ja annab võimaluse selle kasutusfunktsioone reguleerida.

Microsoft Windows Installeri abil saab ettevõtte IT-administraator paigaldada Skype’i korraga paljudesse arvutitesse. Samuti saab ettevõte otsustada, millises ulatuses Skype’i kasutamist oma töötajatele lubab – näiteks võib tekstivestluste või failisaatmise funktsioonid välja lülitada.

Tavakasutajale mõeldud Skype’iga tehnoloogiliselt identse äritarkvara kõrval on ettevõttele ehk olulisem veebipõhine ärikasutaja juhtpaneel, mille kaudu (veebilehelt skype.biz) saab ettevõtte IT-administraator teha keskselt mitmeid toiminguid.

Näiteks osta Skype’i krediiti ja seda töötajate vahel jagada, soetada erinevate riikide onlinenumbreid, jälgida kogu ettevõtte kõnekrediidi kasutamist ja jääki.

Juhtpaneeli abil saab ettevõte liituda ka Skype’i kõnepakettidega, millega saab kindla kuutasu eest teha piiramatult kõnesid telefonidele kas ühe riigi või kogu Euroopa piires või siis 36 riiki üle maailma.

Kõned telefonidele on soodsad – näiteks saab vaid 140

krooni eest kuus teha piiramatult kõnesid 36 riigi lauatelefonidele üle maailma. Mõne riigi puhul, näiteks Ameerika Ühendriigid ja Kanada, sisalduvad kuutasus ka kõned mobiiltelefonidele.

Kasutades Skype’i tasulisi teenuseid, ei ole hindade osas erinevust era- ja ärikliendi teenustel.

Erandiks on vaid Luksemburgi 15-protsendiline käibemaks, millest Euroopa Liidu ettevõtted on vabastatud. Ärikasutajale, kel on palju kliente mõnes välisriigis, muutub otstarbekaks osta vastava riigi Skype’i online-number. Nii saavad kliendid helistada sellele kohaliku kõne hinnaga ja ettevõtte töötajad vastata Skype’is või suunata kõne edasi oma telefonile.

Eestiski leidub väiksemaid ettevõtteid, kes on tavatelefoni teenusest täiesti loobunud.

Aktiivselt töötatakse ka võimaluse kallal siduda Skype ettevõtte telefonikeskjaamaga. Selline lahendus ongi peatselt välja tulemas keskjaamadele Asterisk.

Väiksema firma puhul saab keskjaamaga sarnase funktsio-

naalsuse, kui suunata Skype’i sissetulevad kõned viiele kontaktile.

Nii saab väga lihtsate vahenditega ja tasuta luua süsteemi, mis käitub nagu telefoni keskjaam.

Skype’i kasutamiseks ei pea olema ilmtingimata arvuti külge ühendatud. Teenuse kasutamiseks mõeldud seadmete hulk kasvab pidevalt.

Nii saab Skype’i kasutada erinevate tootjate poolt valmistatud DECT-telefonidega, lauatelefonidega, spetsiaalsete WiFi-telefonidega ning ka näiteks hiljuti turule jõudnud spetsiaalse, videokõnesid toetava ASUS AiGuru videotelefoniga.

Samuti on võimalik Skype Lite tarkvara paigaldada LG, Motorola, Nokia, Samsungi ja Sony Ericssoni populaarsematesse mudelitesse.

Aasta teises pooles tuleb turule ka Nokia97, mille puhul on Skype sisse ehitatud juba telefoni operatsioonisüsteemi.

Skype’i kasutamine mobiiltelefoniga on kulusäästu silmas pidades mõttekas vaid välismaiste kõnede puhul.

■

Eesti sisenes iseteeninduse uude ajastusse RAIN UUSEN, Postimees KAUBANDUS. Keila Rõõmu kaubamajas lülitati 17. veebruaril tööle esimesed neli iseteeninduskassat Eestis. Tartu Tarbijate Kooperatiiv avab aga mais Lembitu Konsumi, kust leiab samuti neli iseteeninduskassat. Iseteeninduse uus ajastu Eestis on alanud. Miks?

Ostud saavad kiiremini tehtud, väidavad nii uute kassade maaletoojad kui ka poodnikud. Seega paraneb teeninduse kvaliteet ja kiirus. Kolmas põhjus on aga aimatav – otsesuhtlusest parema meelega kõrvale hiilivat eestlasest tarbijat lihtsalt köidavad uudsed tehnoloogiad ja põnevad lahendused.

«Iseteeninduskassa tehnoloogia on uus ja huvitav,» ütleb ka Keila tarbijate ühistu juhatuse

esimees Olev Mäll. «Uued kassad teevad meie toidukaupade osakonna ostjale atraktiivseks.»

Eesti kaupmees on muutunud küpsemaks, kinnitab Rõõmu kaubamajja iseteeninduskassad paigaldanud ettevõtte New Vision müügijuht Kaja Lust.

«Klient on muutunud nõudlikumaks ja konkurents kasvanud,» lisab Luts, et nüüd pööratakse enam tähelepanu ka klienditeeninduse taseme tõstmisele

ja konkurentsieelise leidmisele.

Seega märgib uudsete kassade lisandumine uue ajastu algust – kaupmees tahab mõelda kliendi rahulolule ja lojaalsusele.

Iseteeninduskassade tulekuga tavakassad ei kao, väidab Luts.

Uued kassad hakkavad pakkuma lisaväärtust ja meelitama klienti, kellele meeldib tehnoloogia ja isetoimetamine.

«Iseteeninduse kasutuselevõtt tõstab oluliselt kassade läbilaskevõimet,» usub Luts, pidades kaupmehe jaoks oluliseks ka seda, et uudsed kassad kasutavad kaupluse põrandapinda efektiivsemalt.

«Kõik on läinud plaanipäraselt, süsteem töötab tõrgeteta,» kommenteeris iseteeninduskassade esimesi päevi Rõõmu kaubama-

ja juhataja Ly Reinold. Klientide huvi uue kassasüsteemi vastu on tema sõnul olnud elav ja tagasiside positiivne.

Uus kassasüsteem aitab kokku hoida ka tööjõukuludelt, kuna neljal iseteeninduskassal hoiab silma peal üksainus teenindaja.

Tema ülesandeks on klienti juhendada ning näiteks alkoholi või tubakatoodete ostu korral kontrollida ostja vanust.

Uus kassasüsteem on ääretult tundlik, ja seda suures osas just turvalisuse saavutamiseks. Kui tekib näiteks soov pakkida ostetud kaubad kaasavõetud kotti, tuleb see asetada läbi «piiksutatud» ostude alale makseprotsessi alguses, kuna turvakaal fikseerib kõik muutused.

■

Ühe turvalahendusena kontrollivad iseteeninduskassad ostetud kauba kogukaalu enne ja pärast ostmist. Hätta sattudes või näiteks alkoholi ostes kutsub kassa kohale teenindaja.

Foto: Raivo Tiikmaa

8

10. MÄRTS 2009

KASULIK TEHNOLOOGIA

Ekspordi edutegurid: sihtturu süvitsi tundmine ja väärt toode TIIT VAPPER AS REAALSÜSTEEMID TEGEVDIREKTOR

EESTI TEHNOLOOGIA EKSPORT. IT-süsteemide arendaja AS Reaalsüsteemide 8-aastane ekspordikogemus näitab, et sihtturgu läbi ja lõhki tundmata ning kohalikke olusid mõistmata edukalt eksportida ei saa. Praegu teenib ettevõte välisturgudelt juba 85% kogukäibest.

Reaalsüsteemid alustasid eksporti 2000. aastal – esimesed sihtturud olid Läti ja Leedu, hiljem lisandusid teised, eelkõige idapoolsed riigid.

Kui Eestis tuntakse meid eelkõige suurte infosüsteemide loojana (nt äriregister, juhilubade register), siis konkreetse eritarkvara rakendamine kitsas lõigus (korrakaitse) tõi positiivset tagasisidet, mis andis hea võimaluse asjaomaste asutuste koostöö pinnalt saada kliente ka väljastpoolt Eestit.

Ekspordi osakaal kuni 85% Aja jooksul on eksporditavate toodete hulk laienenud ja nende rakendamine sageli kujunenud süsteemiintegratsiooniks. Ettevõtte ekspordikäive on kasvanud ning ekspordi osatähtsus on viimastel aastatel jõudnud juba 85 protsendini kogukäibest. Esmaseks sihtturuks oleme pidanud eelkõige Nõukogude okupatsiooniikkest vabanenud riike tervikuna, teatud osa moodustavad ka Lääne-Euroopa riigid. Venemaast sihtturuna loobusime, kuigi see moodustas keskmiselt ligikaudu 10% meie ekspordikäibest.

Venemaal äri ajades tuleb arvestada, et riskid on selles riigis väga suured ning ühel hetkel võib ettevõtlus seal lihtsalt lõppeda. Kuigi Reaalsüsteemidel on Venemaal hulk kliente, keda me ka tehniliselt toetame, ei tegele ettevõte selles riigis enam aktiivse turunduse ja müügiga. Põhjusi on siin palju, kuid eelkõige on selleks tulude ja kulude (sealhulgas närvikulu) ebasoodne suhe. Venemaale eksportimisel on iseloomulik see, et põhikliendiks on tegelikult riik. Näiteks mõned aastad tagasi võeti riigi tasandil vastu otsus, et militaarvaldkonnas tohib Venemaal rakendada ainult omamaist tarkvara, nüüd on plaanis hakata kõigi koolide ja ametiasutuste arvutites kasutama Venemaal väl-

jatöötatud operatsioonisüsteemi.

Sellist nõuet aga kuidagi rakendada ei saa: Microsoft ei ole ju Venemaa firma ning ettevõtte asutaja Bill Gates pole Vene kodanik.

Samas võib arvata, mida tähendab omamaise tarkvara nõude kehtestamine välismaistele ettevõtetele või milline tuludeallikas on see otsus Venemaa ametnikele.

välisturgudele pakkuda. Ulatuslik müügigeograafia ning vajadus korraldada eri paikades ja kultuurikeskkondades tutvustus- või uuendusseminare jms on tekitanud suuri turunduskulusid, mille osaline kompenseerimine eksporditoetusena on olnud väga asjakohane.

Eksport kui käibekasvu eeldus Ekspordi osatähtsuse oluline kasv on eelkõige andnud ettevõttele võimaluse suurendada müügimahtu. Tuleb silmas pidada, et meie põhiliste eksporditoodete kasutajaks on spetsiifiline erialane segment. Kahtlemata pakub sihtturgude diferentseerimine ja edukas «laia geograafiaga» eksporditegevus avarat perspektiivi

Toetus tuleb kasuks ainult neile ettevõtjaile, kel on midagi sihikindlalt välisturgudele pakkuda.

Konkurentsieelised IT-alasel ekspordil Reaalsüsteemide 8-aastane ekspordikogemus näitab, et edu tagavad ettevõtte ja tema toodete tuntus asjaomases valdkonnas.

Vähetähtis konkurentsivõime tugevdamisel pole ka kvaliteetne, töötajate kõrgel haridustasemel ning kogemusel tuginev tarkvaraarendus integreerituna sihtturu omapära arvestava müügitegevusega. Keelteoskus võimaldab olla sillaks ida ja lääne vahel, tänu millele on sihtturul tegutsevad kliendid eksportööri suhtes juba eos positiivselt meelestatud, erinevalt sihtturu keelt, kultuuri ja omapära mittearvestavatest konkurentidest. Ekspordil infotehnoloogia valdkonnas tuleb kasuks ka avar IT-käsitlus, mida võimaldab süvitsi infosüsteemide valdkonna tundmine, samuti sagedased esinemised avalikel erialaüritustel, nende korraldamine jms.

Ekspordi laiendamisel on Reaalsüsteemid saanud EASist ka eksporditoetust, mis turundustoena on olnud otseselt vajalik. Siiski, toetus tuleb kasuks ainult neile ettevõtjaile, kel on midagi sihikindlalt

ettevõtte majandustegevuseks, vähendades «kitsa geograafiaga» müügist tulenevaid riske.

Praegu on mahukas eksporditegevus olnud Reaalsüsteemide käibekasvu eelduseks ehk käive on kasvanud vaid ekspordi suunas. Reaalselt hakkab eksport ettevõtte käivet kasvatama n-ö järgmisel etapil alles siis, kui laiemal sihtturul on juba hulk tarbijaid ning turgu saab hakata diferentseerima, alates otsemüügist kuni partnermüügini.

Tulevikus plaanib Reaalsüsteemid sihtturge veelgi paremini diferentseerida, kasutades tõhusamaid müügikanaleid otsemüügiga võrreldes. Tootearendus on kavas senisest enam siduda sihtturgude üldise ja IT-alase arenguga ning integreerida tooteid kõige tuntumate brändidega, näiteks kriminaalanalüüsi, küberkaitse ja üleriigiliste suurte infosüsteemide alal.

Soovitused ja õppetunnid Välisturgudele pürgides tuleb mõista, et tegelikku eksporditegevust saab arendada ainult väärt toodete, mitte soovide või unel-

mate põhjal. Samuti tuleb hästi tunda sihtturgude kultuurikeskkonda. Õppetundidena võib välja tuua, et kontsentreeruda tasub kõige olulisemale ning püüda vaid seda, milleni on võimalik jõuda. Joovastusse ei tasu sattuda müügitehingutest, sest see on iseloomulikuna IT-valdkonnale kõigest väike kordaminek, mis alles loob võimalusi. Tarbijad vajavad alati tehnilist tuge, koolitust, uusi tarkvaraversioone. Kui müük on ühekordne ning teenuseid ja järelteenindust ei suudeta pakkuda, siis samal firmal enam konkreetsele turule asja ei ole, sest omas valdkonnas liigub info õnnestumiste ja ebaõnnestumiste kohta hästi. Seejuures võib uute teenuste ja teeninduse pakkumine olla keerukas ka seetõttu, et samal ajal tuleb seda teha mitmes riigis, näiteks üheaegselt Kõrgõzstanis ja Valgevenes.

Reaalsüsteemide kogemused näitavad, et ebameeldival sihtturul pole mõtet tegutseda isegi siis, kui konkreetne turg toodab kasumit. Vastasel juhul raisatakse hulga aega bürokraatia kadalipust läbitungimiseks ning ebameeldivate ülesannete täitmiseks, kuid alati on oht, et igal hetkel võidakse pikaajalise tegevuse tulemused ja tehtud investeeringud selles riigis ära nullida.

■

EASi eksporditurunduse toetus aastani 2013 Milleks toetust antakse?

• Toodete ekspordituru nõuetega vastavusse viimine • Tootenäidiste ja reklaammaterjali valmistamine ja tellimine • Tootebrändide väljatöötamine ja registreerimine sihtriigis • Sihtturgude külastamine ja välismessidel osalemine • Turundusürituste korraldamine nii välisriikides kui ka Eestis • Turu-uuringud Kui suur on toetus?

• Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 150 000 ja maksimaalne 1,5 mln krooni Lähem info www.eas.ee/eksporditurundus

MARKO UUSTALU MARTEM AS

Osalenud nii ekspordi ABC, eksporditurunduse kui ka Soome sihtturu koolitusel: Meie ettevõte on tegelenud ka varem ekspordiga, kuid üsna juhuslikult. Oleme võitnud mõne pakkumise või on kliendid ise meid leidnud.

Olgugi et need sidemed töötavad siiani, ei ole selline eksport piisav ja uue juhuse ootamine võib kesta väga kaua.

EASi ekspordikoolituselt saadud teadmised aitasid saada hea ülevaate, mida on vaja teha, et uutele turgudele siseneda. Palju aitas tegevuste süstematiseerimine ja kasulikud viited, kust ja kuidas mingi asjaga peale hakata.

Esinejatel oli seljataga praktiline kogemus ekspordi vallas ning kindlasti ei saa nimetamata jätta ka koolitusgrupist endast tulnud ideid, vihjeid ja kasulikke arutelusid.

9

10. MÄRTS 2009

KASULIK TEHNOLOOGIA

Vajalik tehnoloogia tuleb vajadusel luua ise MERLIS NÕGENE, Webmedia Eesti IT-firma Webmedia on EASi toetusi kasutades viinud turgudele nii algselt firmasiseseks kasutamiseks mõeldud tarkvara Changelogic kui ka programmeerijate abimehe Javarebel.

Tarkvaralahendus Changelogic on käepärane abimees neile organisatsioonidele, kus IT-lahendusi on kas ärikeskkonna, seadusandluse või mõne muu aspekti muutumise tõttu vaja mugandada. Algselt Webmedia uurimis- ja arendusosakonna (inglise keeles research and development, lühidalt R&D) loodud lahendus on nüüd kasutusel näiteks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis, Rahandusministeeriumis, Regios, Tartu Ülikooli Kliinikumis, ARKis, Erametsakeskuses, Eesti Postis ja Politseiametis. Kõik need organisatsioonid kasutavad IT-lahendusi, mida tuleb aeg-ajalt uuendada.

Muudatuste tegemisel peab olema kuidagi garanteeritud, et töötav rakenduse versioon «katki ei lähe» ning et järgmise versiooni paigaldamisel töökeskkonda sisaldub seal just see osa muudatustest, mis konkreetse versiooniga peaks töökeskkonda jõudma.

Webmedia juhatuse esimees Taavi Kotka rõhutab uurimis- ja arendusosakonna olulisust uute lahenduste loomisel. «Ideaalsel juhul tahetakse igas ettevõttes, mille tegevuses avastatakse ebaefektiivsust, olukord optimeerida ja süsteem paremaks muuta,» ütleb Kotka, lisades, et olles IT-inimesed, otsivad nad ebaefektiivsusele infotehnoloogilisi lahendusi.

Osakonna juhi Ivo Mägi sõnul on R&D osakonda koondunud kõik tootmisefektiivsuse tõstmiseks tehtavad tehnilised investeeringud. «Kui mingi tehniline küsimus või probleem on üles kerkinud mitmes projektis, siis üldistatakse

teha tuleb. Samuti on oluline teada, millises arendusfaasis on tarkvara eri osad. Just selliste küsimuste lahendamiseks hakkas viis aastat tagasi kujunema välja Webmedia R&D osakond.

Teine EASi toetust leidnud lahendus on Java-programmeerijate abimees Javarebel. Taavi Kotka selgitab Javarebeli olulisust programmeerijatele: «Kui alustad Java-programmeerimiskeeles uut projekti, siis on oluline, et sul oleks mingid üldkasutatavad komponendid juba enne valmis,» selgitab Taavi Kotka arendusraamistiku olemust. «Java on nagu tsement, mis aitab liimida erinevad tükid kokku, aga rida tükke võib juba varem olemas olla. Näiteks meetodid eri kasutajaliidese elementide loomiseks, võimalused integreerida oma süsteem erinevate teenustega (näiteks x-tee), lahendused autentimiseks ja autoriseerimiseks jne.» Nüüd kasutatakse Javarebelit üle maailma.

Webmedias loodud arendusraamistikud ongi need reeglid, eeskirjad ja kokkulepped, et me tarkvara ehitatakse just nii ja mitte teisiti. Kui programmeerijatel on kasutada selline korralik raamistik, siis on rakenduse kokkupanemine Kotka sõnul nagu Lego, kus on valmis klotsid olemas. «Omal ajal ei olnud head raamistikku ehk framework’i terves maailmas, mis oleks rahuldanud meie vajadusi. Selline Java maailma arendustegevus on viinud Webmedia Java-arhitektid maailmas esirinda ning nad on

Kui programmeerijatel on kasutada selline korralik raamistik, siis on rakenduse kokkupanemine Kotka sõnul nagu Lego, kus on valmis klotsid olemas. lahendus R&D osakonnas ning loodut kasutatakse kõigis projektides. Seeläbi tõuseb nii valmivate lahenduste kvaliteet kui väheneb projektides kulutatav aeg.»

Tarkvara loomisel tuleb pidevalt olla kursis sellega, kui palju tarkvarast on valmis ja mida veel

oodatud esinejad teemakonverentsidel,» tunneb Kotka uhkust.

Programmeerijate tööaega oluliselt kokku hoidvast Javarebelist on Eesti ajakirjanduses korduvalt juttu olnud ning ka rahvusvahelises mastaabis on tegu silmatorkava saavutusega,

Javarebeli arendaja Toomas Römer ja Webmedia finantssektori äriüksuse juht Siim Puskai San Franciscos Oracle Open Worldil Webmedias loodud Javarebelit müümas.

Foto: Webmedia

Kuidas panna inimesed uusi tehnoloogiaid kasutama?

IVO MÄGI, Webmedia uurimis- ja arendusosakonna juht Uute ideede müük töötajatele on kindlasti üks keerulisemaid ning pea alati unikaalsemaid protsesse. Meie tööstusharus on võimatu käsu korras kedagi midagi kasutama sundida. Inimene peab ise tahtma uut lahendust kasutada.

Pea alati hõlmab idee müümine vahetut suhtlust, mis võib toimuda erinevas vormis – koolitus, uue vahendi või protsessi demo vms.

Kui aga inimesed tajuvad, et tavarutiinist erinevalt asju tehes võib oma tööd olla hoopis meeldivam teha, siis muu järgneb juba iseenesest.

mille müügiks on Webmedia saanud EASilt eksporditoetust.

«EASi toega oleme saanud käia Javarebelit müümas tehnoloogiakonverentside expodel,» räägib Javarebeli arendaja Toomas Römer. Nii ollakse esindatud näiteks Oracle Open Worldi konverentsil, kus osales enam kui 45 000 inimest, kellega kohtudes leiti nii kliente kui partnereid.

Lisaks juba loetletud tehnoloogiatele on Webmedias välja töötatud või alles loomisel terve rida teisi. Üks neist on Timelogic, mille olemust selgitab ettevõtte juht Kotka küsimusega: «Kui me ei tea, mida me täpselt teeme, siis me ei oska selle eest ka raha küsida. Me oleme teenusepõhine ettevõte. Me ei teadnud, kus meie raha on. Nüüd panevad inimesed kella käima, kui nad midagi teevad ja pilt on selge.»

Selleks otstarbeks oli maailmas olemas juba väga palju vahendeid, aga kuna Webmedial oli Changelogic, siis enda tehtud Timelogic sobib sellega võrratult paremini kokku ning üheskoos katavad nad hästi kogu protsessi lepingu sõlmimisest töö valmimiseni.

Ta lisab, et suuremate rakenduste loomine nõuab ka rahvusvahelist kompetentsi, mistõttu on Webmedia alustanud EASilt välisspetsialistide Eestisse toomise toetuse taotlemist. «Eesti ettevõttele on välismaiste spetsialistide kaasamine mõne uue leiutise loomisel kaunis riskantne, kuna nende töötasud võivad kas või poole aastaga tekitada märkimisväärse kulu ning sellepärast jäetakse pigem see investeering tegemata. EASi toetus annab julgust riskida.»

■

Ettevõtjad saavad arendustegevuseks taotleda innovatsiooniosakuid Alates 16. veebruarist saavad ettevõtjad esitada EASile innovatsiooniosakute taotlusi.

Euroopa Regionaalarengu Fondist kaasrahastatav toetusprogramm eelarvega 15 miljonit krooni pakub ettevõtetele võimalust kasutada teadusasutuste ja teiste innovatsioonipartnerite teenuseid.

EASi innovatsioonidivisjoni direktori Ilmar Pralla sõnul tehakse uusi tulusaid arendusprojekte seda enam, mida rohkem on kokkupuuteid ettevõtjate ning ülikoolide ja katselaborite vahel.

«Soovime, et innovatsiooniosaku abil tekiks võimalikult palju uusi koostöösidemeid,» lisas Pralla. «Seetõttu on eriti oodatud toetust taotlema just need ettevõtjad, kel varasem kogemus koostööst teadus- ja arendusasutusega puudub.»

Osakut saab kasutada arendustööga seotud teenuste ostmiseks kõrgkoolidelt, patendiametilt, patendiraamatukogult ning paten-

divolinikelt ja akrediteeritud katselaboritelt.

Innovatsiooniosaku suurus ühe ettevõtte kohta on kuni 50 000 krooni ja see katab kuni 100% toetatavatest kuludest.

Innovatsiooniosakut saab taotleda Eesti äriregistrisse kantud väike- või keskmise suurusega ettevõtja või kuni viiest sellisest ettevõtjast koosnev grupp. Innovatsiooniosakuga toetab EAS toodete, teenuste ja protsesside arendamist, disainilahenduste väljatöötamist, standardiseerimise ja sertifitseerimise alaseid konsultatsioone ning vastavuskatsete läbiviimist, samuti intellektuaalomandi kaitsega seotud tegevusi. Taotlusi võetakse vastu jooksvalt.

Innovatsiooniosakute süsteemi on edukalt rakendatud mitmes Euroopa riigis, sealhulgas Hollandis, Iirimaal ja Suurbritannias.

Täpsem teave www.eas.ee /innovatsiooniosak

10

10. MÄRTS 2009

KASULIK TEHNOLOOGIA

Eestis toodetud kraanad jõuavad välisturule tänu usaldusele RAIN UUSEN, Postimees RASKETÖÖSTUSE ARENG. Eesti ettevõttes E-Profiil toodetud suuremõõtmelisi tõsteseadmeid ostavad rahvusvahelised nafta- ja gaasitööstuse pea- ja alltöövõtjad. Jätkuvaid tellimusi kindlustab usaldus, et töö saab alati tehtud kvaliteetselt ja tähtaegadest peetakse kinni. Üle kümne aastase ajalooga Eesti ettevõte E-Profiil ei ole maailma mõistes suur tegija, kuid on nüüdseks saanud hoolimata sellest jala rahvusvahelise nafta- ja gaasitööstuse ukse vahele. Eesti väikeettevõtte jaoks on tegemist suure ja eeskujuliku sammuga.

Algusaastatel mahutite tootmisega rahvusvahelisel turul nime teinud ettevõte viib välisturule minimaalselt ühe tõsteseadme kuus. Rahvakeeli kraanade kokkupanemisel osalevad ühel või teisel moel ettevõtte kõik 155 töötajat, et tagada kvaliteet ja efektiivsus.

E-Profiili arendusdirektori Indrek Ustavi sõnul on just kvaliteet ja lubadustest kinnipidamine nii tähtaegade kui kuluefektiivsuse poole pealt see, tänu millele neid maailmaturul tuntakse.

Lisaks naftaplatvormide teenindus- ja puurimislaevade tõsteseadmetele leiab E-Profiili tootmishallis ringi liikudes näiteks suurtele laevadele mõeldud tasakaaluseadmeid.

Kuigi paljud metalli töötlemise masinad tootmishallis meenutavad nõukogudeaegse sõjatööstuse hiilgeaegu, tuleb nüüd hakata Ustavi

sõnul masinaparki siiski moderniseerima, et kvaliteedistandardite ja arenevate tööstustehnoloogiatega sammu pidada. «Odavamalt saab ju mujalt ka tellida,» ütleb Ustav, et klient ei tee alati otsust madalast hinnast lähtudes, vaid ostab usaldust, kvaliteeti ja suhtumist.

Esimeseks selliseks investeeringuks sai Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toel paigaldatud moodne ja täisautomaatne sisetreipink, mida juhib arvutiaju ning mis oskab lõiketeri vastavalt etteantud tööle ise vahetada.

Tootmishalli ühes otsas näeb aga väiksemate, võõrale pilgule suhteliselt nimetute osade lademeid, mis osutuvad kokku monteeritavate seadmete gaasilõigatud detailideks. E-Profiil ei tegele ise metalli lõikamisega.

«Kasutame häid ja usaldusväärseid allhankijaid.»

Firma on teinud strateegilise otsuse koostada, kokku keevitada ja masintöödelda vaid neid osi, mille tegemisel suudetakse maailmataset hoida ja pakkuda, muud osad saadetakse töö tellija poolt komplekteerimiseks valmiskujul kohale.

Uus toetus tööstusettevõtetele Mullu septembris hakkas EAS vastu võtma tööstusettevõtete tehnoloogiainvesteeringu toetuse taotlusi. Välja arvatud põllumajandussektor, ei ole Eestis varem tööstusettevõtete tehnoloogiainvesteeringuid toetatud.

Tagastamatu toetuse andmine investeeringuteks ei ole Euroopas väga levinud praktika. Siiski on uuemad ELi liikmesriigid tööstusettevõtteid toetanud. Eesti ettevõtted tegid majanduse kiirel kasvuajal mahult palju investeeringuid, kuid kasv tuli suuresti kinnisvara soetamisest.

Tänapäevane tehnoloogia on kallis ja nõuab teadmisi, investeerimisotsus tuleb väikestes ja keskmistes ettevõtetes raskelt. Seetõttu otsustas Eesti riik panustada kvaliteetsete investeerimisotsuste tek-

kimisse.

Euroopa Regionaalarengu Fondist kaasrahastatava toetusprogrammi esimese taotlusvooru rahastamisotsused mahus 259 miljonit krooni on tehtud, toetust said ettevõtted väga erinevatest sektoritest. 2009. aastal tuleb teine taotlusvoor.

EASi ettevõtete võimekuse divisjoni direktori Pille-Liis Kello sõnul oli ja on investeeringute toetamise programmi olulisimaks hindamiskriteeriumiks ettevõtete efektiivsuse kasv toetuse abil.

«Kõigis toetatud ettevõtetes on prognoositud lisaks ekspordikäibe kasvule efektiivsuse tõusu.

On heameel tõdeda, et selliseid ettevõtteid on Eestis palju ning kõigi toetatud ettevõtete efektiivsuse plaanitav tõus on vähemalt kahekordne või ületab ELi keskmist taset.»

■

Rahvakeeli kraanade kokkupanemisel osalevad ühel või teisel moel ettevõtte kõik 155 töötajat, et tagada kvaliteet ja efektiivsus.

«Ei ole mõtet liiga suurt tükki endale kohe hammustada,» selgitab Ustav, miks nad pole võtnud eesmärgiks tellitud suuri metallkonstruktsioone ja mehhanisme algusest lõpuni ise valmis teha.

«See võiks viia lõpuks kohutavalt suurte kvaliteedikadudeni. Teeme seda, mida oskame kõige paremini,» lisab ta, et ettevõte areneb samm-sammult ning samas tempos saab juurde võtta ka uusi tellimusi ja väljakutseid.

Just mitmekülgset partnerlust ja oma võimete head tundmist võib pidada E-Profiili edukaimaks ekspordiartikliks ning igapäevaseks kasulikuks tehnoloogiaks, mida oskustöölised ja moderniseeruv masinapark vaid täiendavad.

Laiapõhjaliste teadmistega ja pikaajaliste kogemustega eksperdid kontrollivad lõpuks üksipulgi ja käsitsi üle kõik keevitused, kasutades ultraheli- ja mittepurustavaid katseid. «Ka tehnoloogiaajastul peab head töötajat väärtustama,» ütleb Ustav.

13 500-ruutmeetrisel tootmispinnal ei kohta uhkeldavat sära ja ülepakutud moodsust. Siin teevad kogenud mehed ja naised musta ja rasket tööd. Ühed keevitavad, teised kinnitavad, kolmandad tõstavad ja paigutavad, neljandad värvivad ja kontrollivad.

Must metall tuleb ühest otsast sisse ja kuu aega hiljem asub töökindel kraana tootmishalli teisest otsast tellija poole teele. Ligi sada

protsenti igapäevasest toodangust läheb E-Profiilis ekspordiks, kuigi metallitööde tellimuste nimekirjast leiab aeg-ajalt ka üksikuid kodumaiseid kliente. «Suured asjad nõuavad suuri tellijaid,» muigab Ustav, lisades, et Eestis suurte, laevadele mõeldud tõsteseadmete tellijaid lihtsalt pole.

Samas loob rahvusvaheline suhtlus ja kliendid ning pidev kogemuste vahetamine noortele põneva töökeskkonna. Mitmed tööstusharidust omandavad üliõpilased on pidanud E-Profiili väärtuslikuks praktikakohaks või uurimismaterjaliks.

Ustavi sõnul on nad mõelnud ka sellele, et tulevikus kutsuda ettevõttesse know-how’d väljast-

Infopäevad tööstusettevõtetele tootearenduse ja tööstusinvesteeringute rahastamise võimalustest

Foto: E-Profiil

poolt Eestit, mis aitaks rahvusvahelisel turul veelgi tugevamalt kanda kinnitada ja analüüsida tänapäevaste tehnoloogiate efektiivsust. See loob aga uusi ja atraktiivseid võimalusi ka kohalikul tööturul. «Tahame noortele pakkuda perspektiivi,» nendib Ustav. «Kompetents on ju kõige olulisem.»

E-Profiil on lähiajaloos võtnud endale tellimuste näol juba päris mitu väljakutset, mis kõik on edukalt ja õigeaegselt realiseeritud.

Eestlaste heas mõttes jonnakus, õppimisvõime ja usaldusväärsus muudab meie parimaks ekspordiartikliks hästi tegemise tehnoloogia.

■

10. MÄRTS 2009

KASULIK TEHNOLOOGIA

11

Õpetajad astuvad klassi ette

digitaalse tindiga RAIN UUSEN, Postimees TEHNOLOOGIA KOOLIS. Kuigi nutitahvlit kasutavad õpetajad ütlevad kui ühest suust, et tunni ettevalmistamine võtab tavapärasest enam aega, on kord tehtud materjale hiljem mugav ja põnev kasutada ning edaspidi lihtne täiendada.

Puutetundlikke tahvleid saab õpetajate sõnul rakendada praktiliselt mis tahes ainetunnis. Seejuures kiidavad õpetajad targa tahvliga kaasnevat positiivset mõju – ainesse on hakanud süvenema ka need õpilased, kes enne tundigi ei jõudnud.

Kui kooliajast meenutavad paljud tahvli ette kutsumist kui karistamise viisi, soovivad Ristiku põhikooli algklasside õpetaja Eve Reisalu sõnul käia õpilased puutetundlike tahvlite juures harjutusi ja ülesandeid lahendamas vabatahtlikult.

Puutetundlikul tahvlil on kõik tavalise kriiditahvli funktsioonid.

Lisaks pakub tehnoloogiline tahvel rohkelt uusi võimalusi. «Materjali värviline esitlus ning animeeritud pildid ja skeemid on õpilastele köitvad,» teab omi kogemusi jagada samast koolist õpetaja Irja Rebane.

«Minu õpilased on moodustanud tahvli ette lausa järjekorra, et seda kasutada,» lisab Ristiku põhikooli eesti keele ja kirjanduse vanemõpetaja Piret Joalaid. Ta on hakanud tahvli kasutamise tarkusi jagama entusiastlikult ka teistele pedagoogidele. «Tõenäoliselt olen praegu Eestis ainuke, kes teeb õpetajatele mitmepäevaseid, puhtalt puutetahvlite põhiseid koolitusi.»

Kuigi tahvlite paigaldaja Telda OÜ on õpetajatele alati abiks ning viib läbi ka esmakoolitusi, on Piret Joalaid kindel, et õpetajad vajavad ainetundide ettevalmistamiseks ja tahvli pakutavate võimaluste maksimaalseks kasutamiseks spetsiifilisi koolitusi ning rohkem emakeelset õpitarkvara.

Loomulikult ei sõltu aine omandamine väga palju tehnikast, lisavad Tallinna tehnikagümnaasiumi õpetajad Pilvi Tauer, Elle Klooster ja Marina Kurvits. Kõik algab siiski õpilase enda soovist ning heast tahtest.

Tundub aga, et tehnoloogilisel tahvlil on mõjuvõim kutsuda õpilastes soovi ja tahet esile. «Olen täheldanud, et õpilased kirjutavad meelsamini nüüd ka vihikusse ja

need on ilusamaks läinud,» kiidab Piret Joalaid puutetahvli kõrvalmõjusid. Tema sõnul on õpilased hakanud ka vihikutes kasutama rohkem värve, teevad skeeme, joonivad ja ringitavad teksti.

Popitajad tundi tagasi Kuigi õpetaja peab end rohkem täiendama ja varuma enam aega õppematerjalide ettevalmistamisele, aitab tavatahvlit asendav tehnoloogia mis tahes koolitunde muuta mängulisemaks.

«Tund on energiline ja süvenemine ainesse entusiastlik,» kinnitab ka Janne Fridolin, kes õpetab Rahumäe põhikoolis muusikat. «Hea õpitarkvara teeb õpetamise aineõpetajale ning õppimise õpilasele huvitavamaks ja kergemaks.»

Asja tuumaks on ikkagi arvuti ja interneti koosmõju ärakasutamises mitmesuguste simulatsioonide, graafikute ja piltide esitamisel, täiendab Pelgulinna gümnaasiumi füüsikaõpetaja Taivo Uffert, miks on puutetundlik tahvel kriiditahvlist targem.

Sama kooli arvutiõpetaja ja ITarendusjuht Birgy Lorenz lisab, et põhiliseks tuleb pidada interaktiivsust ja sellest lähtuvat võimalust ise kaasa lüüa.

Puutetundlikud mobiiltelefonid kuuluvad juba nüüd õpilaste igapäevaellu. «Oleks loogiline, et kool liigub oma arengus samas taktis,» arvab Lorenz. Ta kinnitab, et õpilased soovivad nüüd tunnis enam osaleda. «Ka need, kellega on vahel muresid, soovivad kaasa lüüa ja tulla tahvli juurde vastama.»

Piret Joalaid Ristiku põhikoolist usub samuti, et õpilased muutuvad innukamaks, kui kool ajaga kaasas käib ja põnevamaid õpilahendusi pakub. «Nüüd jõuavad sagedamini tundi ka need, kes varem käisid koolis harvem.» Õpetaja õpib kaasa Kui konservatiivsematel õpetajatel on hirm, et tehnoloogia trügimine koolitundi muudab interaktsiooni õpilase ja õpetaja vahel tehislikumaks või kaotab selle hoopis, on Joalaid vastupidisel arvamusel.

«Puutetahvli kasutamine ei tähenda, et õpilastega suhtlemine väheneks,» kinnitab ta. Pigem on mõju vastupidine. «Mul on käed ja silmad vabad, mistõttu saan õpilasi hoopis rohkem jälgida ja juhendada.»

Ka raamatute lugemine ei vähene, selgitab Joalaid. Õpetaja saab uusi tehnoloogilisi vahendeid kasutades tutvustada klassile rohkem raamatuid ja nii lugemise vastu suuremat huvi äratada.

Birgy Lorenz Pelgulinna gümnaasiumist lisab, et tegelikult toimub õpilastel ja õpetajatel ühine areng. «Ka õpetaja on kaasatud õppeprotsessi mõneti õpilasena,» viitab ta vajadusele puutetahvli võimalusi pidevalt uurida ja end täiendada. «See ühendab klassi ja õpetajat, sest vastav tehnoloogia on kõikidele uus ja huvitav.»

On üsna mitmeid õpetajaid, kes näevad selle tahvli kasutamises endale lisatööd ja imestavad, kust küll võetakse aeg, et materjale ette valmistada, ütlevad õpetajad.

Tehnofoobist õpetaja puhul koguks tehnika muidugi tolmu, lisab Pelgulinna gümnaasiumi füüsikaõpetaja Taivo Uffert, olles veendunud, et nende koolist ei leia ühtki foobset pedagoogi, kellele uus tehnoloogia oleks võõras või vaenlane.

«Vähetähtis pole seegi, et puutetahvli kasutamisel ei määri käsi ega riideid, samuti ei pea kriiditolmu sisse hingama,» võtab asja kokku Piret Joalaid, kes on ühtlasi Ristiku põhikooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate arendamise nõukogu koordinaator.

Pelgulinna gümnaasiumi ITarendusjuht Birgy Lorenz viskab õhku veel ühe mõtte, millest tasub ehk teistelgi kinni haarata: «Olen viinud asja veidi edasi ja hakanud looma oma ainetundideks ka vajalikke eestikeelseid õpiprogramme,» ütleb ta, et eriti koolieelikute puhul on arusaadavas ja lihtsas keeles materjal ülioluline.

«Minu järgmise õppeaasta eesmärk on panna vanemate klasside õpilased looma õpitarkvara väiksematele,» laiendab ta tahvli kasutamise võimalusi veelgi. Tema sõnul on õpilastel endil palju häid ideid, kuidas üht või teist ülesannet mängulisemalt lahendada.

«Seda potentsiaali võiks koolis enam ära kasutada.»

■

Ristiku põhikooli eesti keele ja kirjanduse vanemõpetaja Piret Joalaid on uue nutitahvli üle õnnelik.

Ta on hakanud oma kogemusi teistele õpetajatele edasi jagama.

Foto: Liis Treimann

12

10. MÄRTS 2009

KASULIK TEHNOLOOGIA