Katuseleht, 5 aprill

KAITSE TORMI EEST:

Teinekord tormi mõõtu tuuled on saanud igaaastaseks mureks. Hoonelt lendav katus tähendab aga suurt muret ja väljaminekut. Peeter Kärp annab nõu, kuidas katus tormikindlaks teha. Lk 2

ROHELUS SÄRAB KATUSEL: Murukatused on populaarsed Skandinaavias, aga miks mitte rajada neid ka Eestisse?

Millised murukatused siia sobiks? Uuri lk 7.

KATUSELEHT

5. APRILL 2013

2 || KATUSELEHT

postimees, 5. APRILL 2013

TURVALISUS. Selleks et tormiga katus lendu ei tõuseks, tuleb see korralikult kinnitada.

Iga katusekatte puhul on omad nipid ja nõuded.

Korralikult paigaldatud katus peab tormile vastu torm Peeter Kärp

Katuse Asjatundja OÜ juhataja Kivikatuste rahvusliku standardi töögrupi juht

Õnneks ei juhtu seda sageli, aga siiski kahetsusväärselt palju.

Lühidalt ja lihtsustatult kokku võttes hakkab katus või katusekatte osa lendama sel juhul, kui kogu katusele ehk katusekattele ja kandekonstruktsioonile või selle osale (näiteks üksik katusekivi, eterniitplaat või profiilpleki paan) mõjuv tuulejõud ületab katusekonstruktsiooni või katusekatte üksiku elemendi kinnituste vastupanuvõime.

Kuna viimastel aastakümnetel on tormid sagenenud ning katuse uuestiehitamine on kallis ettevõtmine, peaks kindlasti kaasnevasse ohtu tõsiselt suhtuma.

Valmivad katuseehitusstandardid Peamised põhjused, miks näiliselt lihtsale põhireeglile vaatamata katused siiski pahatihti lendavad, on näiteks põhjendamatu kokkuhoid hoone projekti pealt või madala kvaliteediga projektid. Probleemina võib välja tuua ka ühtse riikliku standardi, reeglite puudumise ning katusekatte- ja katusekonstruktsiooni ehitajate kutsehariduse madala taseme. Samuti puudub toimiv katuseehitajate tarifitseerimise süsteem.

Ehk siis samad põhjused, mis on probleemiks kogu Eesti ehitus- ja projekteerimismaastikul.

Lähikuudel peaks osa neist probleemidest lahenduse saama. Rahvuslikud katuseehitusstandardid peamiste viilkatuseliikide osas (plekk-katused, kivikatused, eterniitkatused) saavad valmis hiljemalt selle aasta lõpuks. Sügisest hakatakse Haapsalus õpetama esimest katuseehituseriala, milleks on katuseplekksepa õpe. Loodetavasti suudetakse järgmise talve jooksul kehtestada ka ka-

tuseehitajatele toimiv kutsestandardite süsteem. Aga seni peaks katusekattematerjalide kinnitamisel ja katusekandekonstruktsiooni kinnitamisel kandvatele seintele lähtuma olemasolevatest projekteerimisnormidest ja katusematerjalitootjate-müüjate nõuannetest ning tervest mõistusest.

Tuulekoormus katuse eri piirkondades on väga erinev.

See on suurem katusekatte nurkades, äärtes ning läbiviikude ümber. Samuti sõltub tuulekoormus hoone kõrgusest ning hoone asukohast.

Kuigi katusekattematerjalide kinnitusvahendid on erinevad, on ühtne nõue, et need peavad olema valmistatud korrosioonikindlast metallist ning nende tugevus peab vastama katusematerjali tükile mõjuvale koormusele.

Näiteks profiilplekk-katuseid kinnitatakse kruvidega, mille korrosioonikindlus peab olema sama või parem kui katusekatteplekil. Soovitav on kasutada roostevabu kruve.

Valtsplekk-katused kinnitatakse valtsiklambritega. Sobivad roostevabad klambrid või siis katuseplekiga samast materjalist klambrid. Pikemate paanide korral, mis ületavad

Probleemina võib välja tuua ka ühtse riikliku standardi ja reeglite puudumise.

10 meetrit, tuleks kasutada libisevat valtsiklambrit. Klambritega kinnitatakse ka metallsindlid ja -soomused, iga plaadi kohta üks kinnitus.

Kinnita korralikult Eterniitkatustel kasutatakse kinnitamiseks tihenditega katusekruve. Kruvide pikkus sõltub plaadi lainekõrgusest ja peaks ulatuma vähemalt 45 mm roovi. Kinnitama peaks

2010. aasta augusti torm viis Haljalas kortermajalt katuse. Foto: Raigo Pajula

kõik eterniitplaadid neljast nurgast ja lisaks katuseäärtel pikemate plaatide puhul kahe kruviga keskelt.

Katusekivid kinnitatakse spetsiaalsete kinnitusklambritega, mis enamasti on valmistatud roostevabast terasest. Betoonkatusekivide kinnitamiseks kasutatakse ka tsingitud plekist valmistatud klambreid.

Harjakivid kinnitatakse samuti spetsiaalsete alumiiniumist harjakiviklambritega, mitte naelte või kruvidega, mis kinnitavad ainult ühe harjakivi otsa.

Kinnitusklambrid on toodetud eraldi igale konkreetsele katusekivitüübile ning need kinnitavad üldjuhul katusekivi alt servast, mis tagab ka katusekivi alumise osa kindla fikseerimise.

Katusekivide kinnitamise tihedus sõltub katusepiir-

konnast, samuti hoone asukohast ja katuseharja kõrgusest ning katusekivi tüübist. Eestis keraamilisi katusekive enam ei toodeta, seepärast kasutatakse meil peamiselt Saksamaal toodetud keraamilisi kive. Saksamaal on igal katusekivitootjal spetsiaalsed programmid klambrite kinnitustiheduse määramiseks, seepärast peaks iga professionaalne katusekivimüüja Eestis suutma koos katusekividega kaasa anda skeemi katusekivide kinnitamiseks konkreetsel katusel konkreetses piirkonnas.

Juhul kui professionaalset katusemüüjat on raske leida, tuleks kasutada väljakujunenud rusikareeglit – kinnitada tuleks kõik harja-, räästa ja äärereas olevad katusekivid, samuti katusepinnal diagonaalis iga neljas katusekivi.

Kui katusekalle on üle 65 kraadi, tuleks kinnitada kõik reakivid. Harjakivid tuleb alati kõik kinnitada. Kui harja- ja ää-

Katusekonstruktsiooni kinnitamisel tuleb järgida projekti ja euroopalikku head ehitustava, mitte Eesti oma. rekivide paigaldamiseks kasutatakse mörti (eelkõige restaureerimisel), tuleb kivid täiendavalt kinnitada ka kinnitusklambritega.

Olgu korrosioonikindel Lamekatuste puhul kinnitatakse rullmaterjal läbi soojustuse tüüblitega kandekonstruktsiooni betoonpaneeli või kandva plekkprofiili külge. Kuigi lamekatused tunduvad esmapilgul viilkatustest tormikindlamad, on tänapäevased soojustusega lamekatusekatted kerged lendu minema, kui kinnitused puuduvad.

Samuti tuleb korralikult kinnitada vähem levinud katusematerjalid, nagu puit- ja rookatused, bituumenlaineplaadid ja bituumensindlid. Ka nende katusematerjalide puhul peavad kinnitusvahendid olema korrosioonikindlad. Eriti tihe-

dalt tuleb kinnitada bituumenlaineplaadid, 20–24 naela plaadi kohta, äärtes tihedamini.

Roo- ja õlgkatuste puhul on kõige vähem vastupidavam katusehari ja katuseuukide esised liited, selleks kasutatakse erinevaid materjale. Meil kinnitatakse rookatuse hari malgapuudega, mujal maailmas kasutatakse selleks ka keraamilisi suuremõõtmelisi harjakive (näiteks Hollandis), Taanis vaskplekki ning punutud ja traatvõrguga kaetud harju Suurbritannias.

Katusekonstruktsiooni kinnitamisel tuleb järgida projekti ja euroopalikku head ehitustava, mitte Eesti oma. Müürilatid peavad olema tugevalt kinnitatud kandvatele seintele. Kõige ohtlikumad kogu katusekonstruktsiooni lendutõusmiseks on ühtse plaadi moodustavad katusekatted – väikesemõõtmeliste katusetükkmaterjalide puhul liigub iga katusekivi või -plaat eraldi ning seetõttu ei muutu tuule tõstejõud ohtlikuks kogu katusekonstruktsioonile. Kokkuvõttes võib öelda, et sõltumata katusekattematerjalist, kui see on korralikult ja nõuetekohaselt kinnitatud katuse kandekonstruktsiooni külge ning see omakorda kandvatele seintele, ei tõuse katus ka suurema tormiga lendu. Aga selle saab tagada ainult korralikku projekti ja kompetentset ehitajat kasutades.

Teemalehe toimetaja: Kuldar Kullasepp; kuldar.kullasepp@postimees.ee; tel 666 2258 Projektijuht: Jaanus Sarapuu; jaanus.sarapuu@postimees.ee; tel 666 2330 Reklaamitoimetaja: Anneli Teppo; anneli.teppo@postimees.ee; tel 666 2329 Kujundaja/küljendaja: Tiit Sermann Väljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, Tallinn

KATUSELEHT || 3

postimees, 5. APRILL 2013

Katusekorter. Ilmekad, stiilsed, valgusküllased – katusekorterid on neile, kes otsivad midagi erilist.

Kolime katuse alla stiil Kuldar Kullasepp

kuldar.kullasepp@postimees.ee

Võib julgelt öelda, et katusekorterid on trend, eriti noorte hulgas. Huvitava planeeringuga korterid on hinnas ja iga katusekorter on unikaalne – teist sellist ei leia. Need, keda tüüpilised kortermajade elamispinnad ei köida, piiluvad tihti katusekorterite poole.

Kinnisvarabüroo Uus Maa Tallinna kesklinna elamispindade konsultant Margit Sild teab öelda, et katusekorterite väljaehitamine sai hoogu juba enne kinnisvarabuumi. «Paljud korteriühistud nägid head võimalust pööningu võõrandamise arvelt maja korda saada,» ütleb Sild. Sagedasti pakuti katusekorruse omandamise tingimuseks majale vajalike tööde tegemist – näiteks katuse vahetamist või fassaadi renoveerimist. «Sageli on huvi katusekorrusele laieneda ka maja enda viimase korruse elanikel ja nii on tekkinud huvitavaid läbi kahe korruse ehitatud kortereid.»

Kas katusekorterit ostes on vaja millelegi eriliselt tähe-

Tähelepanu tuleb pöörata soojustusele - et talvel poleks külm ja suvel palav.

lepanu pöörata? Margit Sild ütleb, et üldiselt kehtivad samad soovitused mis teistegi elamispindade puhul. «Kui, siis ehk peaks suuremat tähelepanu pöörama soojustusele – et suvel liiga palav ja talvel liiga külm ei oleks,» ütleb ta.

Kuigi katusekorterid on üldiselt populaarsed, siis igat katusekorrust siiski korteriks välja ehitada ei saa. Samuti peab osa majade puhul arvestama miljööväärtuslikkusest tulenevate nõuetega.

Pildilolevad tsaariaegsed korterid Kadrioru puitmajades on välja ehitatud majade arendustegevuse käigus ehk teisisõnu renoveeriti majad tervikuna arendaja poolt.

Korterid on valgusküllased, näiteks on neil katuseaknaga vannituba. Esimesel kahel pildil oleval korteril on väga hästi ära kasutatud madalamad osad ehk siis pind, mis on nn tasuta (pinna- ja hinnaarvestus algab kõrgusest 1.60).

Sinna on ehitatud panipaiku ja suur garderoob.

Fotod: Uus Maa Kinnisvara

4 || KATUSELEHT

postimees, 5. APRILL 2013

KORTERMAJAD. Renoveerides peab tähele panema, et lisaks

Teras on ko renoveerim teras Nõukogude ajal ehitatud majade eterniitkatuste aeg on läbi ja need tuleks uuema vastu vahetada. Ja taas võib vaadata eterniidi poole – võrreldes vanaga on kaasaegne eterniit turvaline.

Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

renoveerimine. Eestis on palju maju, mille katus on auväärses vanuses, 40–50 aastat. Need vanade eterniitplaatidega katused vajavad hädasti renoveerimist.

Vana eterniitkatuse renoveerimine on lihtne eterniit Marko Marlof

AS Bestor Grupp müügiesindaja

Katuse renoveerimine on suhteliselt suur ning kulukas ettevõtmine ja seepärast tuleks kõik korralikult läbi kaaluda, enne kui tegutsema asuda. Renoveerimise kogumaksumus kujuneb üldjuhul kolmest tegurist. Esiteks aluskonstruktsiooni seisukord ning selle renoveerimise või ümberehituse vajalikkus. Teiseks mängib rolli paigalduse maksumus. Kas on tegemist keerukama paigaldusega ehk tuleb palgata pädev ettevõte töid tegema või on tegemist lihtsalt paigaldatava materjaliga. Kolmandaks mängib rolli katusekattematerjali reaalne maksumus koos vajalike lisatarvikutega. Näiteks erinevaid reklaamkampaaniaid jälgides peab täpselt vaatama, mida konkreetne pakkumine sisaldab. Tihti reklaamitakse välja materjali ruutmeetri hind, mis esmapilgul näib vägagi soodne.

Hiljem juba konkreetset pakkumist kauplusest küsides näeme,

et pärast vajalike tarvikute lisamist on esialgne soodne ruutmeetri hind muutunud märgatavalt kallimaks. Seega tasuks otsustamisel lähtuda kindlasti juba komplektsest pakkumisest.

Millega oleks mõistlik vana eterniitkatust renoveerida?

Kauplustes on saadaval asbestivaba kiudtsementlaineplaat ehk nn kaasaegne eterniit. Kui 15 aastat tagasi suhtuti kaasaegsesse eterniiti teatud umbusuga, siis nüüdseks on materjali populaarsus tunduvalt kasvanud ning enamik inimesi juba teab, et tegu on tervisele ohutu ning igati korraliku katusekattematerjaliga.

Tänapäeval pakutav eterniit on hingav materjal, mistõttu ei teki eterniidi alla kondensatsioonivett. Samuti on see müravaba nii tuulise kui ka vihmase ilmaga, lisaks ka rooste-, tuleja happekindel. Ja nagu öeldud, on eterniiti lihtne paigaldada.

Puitkonstruktsiooniga katuseid renoveerides on võimalik vana konstruktsioon alles jätta, kui see on piisavalt heas seisukorras. Nõukogude ajal toodeti peamiselt kolmes mõõdus eterniitplaate, üks neist oli 1,13 × 1,75 m.

Ka uued eterniitplaadid on just sellises mõõdus. Seega, kui roovitis on küllalt heas seisukorras, pole roovi sammu vaja muuta ning piisab ainult katusekattematerjali vahetusest. Kaalu poolest on praegu kasutatav eterniit nõukogudeaegse eterniidiga samas klassis ehk 15 kg/m2.

Tänapäevane eterniit pole mõeldud ainult renoveerimiseks, vaid ka uute katuste ehitamiseks. Kattematerjaliga samast materjalist lisadetaile kasutades näeb lõpplahendus välja esteetiline ja korrektne ega jää millegagi alla kivi- või teraskatusele. Ilu eest hoolitseb ka võimalus katust ise värvida, sest eterniiti on saadaval ka värvimata.

Eterniit on väheseid materjale, mis on ennast Eesti tingimustes pikaajaliselt tõestanud.

Isegi nõukogude ajal toodetud eterniit, mis oli suhteliselt viletsa kvaliteediga, on katustel kestnud 40 ja isegi 50 aastat. Tänapäevase eterniidi koostekvaliteet on kindlasti kõrgem ning lähtuvalt sellest on ka pikem tootjate pakutav eluiga, ulatudes isegi 70 aastani. Kvaliteedi tõestuseks pakub osa tootjaid materjalile 30 aastat garantiid.

Kuldar Kullasepp

kuldar.kullasepp@postimees.ee

Viimastel aastatel on suur hulk kortermaju saanud kenama välimuse. Kuid kena fassaadi taga peitub ka energia kokkuhoid. Riigi abiga on vanad ja ebamõistlikult palju energiat kulutavad majad saanud palju moodsama ilme. Samas on Eestis veel väga suur hulk maju, mis vajavad tõsist tähelepanu ja renoveerimist. Kõrvuti fassaadi ja hoone otsaseinte soojustamisega tasub renoveerides ka katus korda teha.

Katuse erilehes on tähelepanu saanud nii kivi-, eterniitkui ka murukatused. Nüüd on aeg vaadata teraskatuste poole.

Just see kattematerjal on eriti sobiv korterelamute katuste renoveerimiseks, ütleb Erki Loigom aktsiaseltsist Toode.

«Soe õhk tõuseb üles ja soojustamata katuse kaudu tekkiv soojakadu on suurim,» ütleb ta. Et saada selge ülevaade, kui suurt tööd katus vajab, on mõistlik tellida energiaaudit.

Selle abil saab hea pildi, millises seisus on katus ja kui suures ulatuses on vaja renoveerida. Energiaauditi tegemiseks kasutab teenusepakkuja hoone tehnilisi andmeid, sh ehitusprojekti, samuti tehakse kohapeal vaatlusi ja mõõdistusi. Arvestatakse energia kulu tegelikke andmeid.

Energiaaudit leiab probleemid Renoveerimine on kallis ettevõtmine, seepärast peab juba energiaauditit tehes olema veendunud, et tööde teostajaks on professionaalsed ja kogemustega teenusepakkujad – odavaima pakkumisega saavu-

tatud kokkuhoid võib lõpuks minna kalliks maksma.

«Energiaaudit on sisuliselt hoone soojustehniline bilanss, kus elementide kaupa vaadatakse energiavajadusi hoone kütteks, ventilatsiooniks ja sooja tarbevee valmistamiseks,» ütleb Loigom. Tema sõnul arvutatakse hoone soojuskaod eraldi seintele, lagedele, põrandatele, ustele ja akendele.

Kui energiaaudit tehtud, võib asuda konkreetsete tööde juurde.

Paljud korteriühistud on oma majale valinud teraskatuse. «Teraskatuse suur eelis on kerge kaal, kiire paigaldatavus ja palju erinevaid visuaalseid lahendusi,» ütleb Erki Loigom. Samuti peab ta oluliseks selle sobivust Eesti heitlikesse ilmaoludesse. Profileeritud teraskatus, olgu selleks kivimuster, laineline või valtsplekk, ei nõua tavaliselt erilisi ümberehitusi kandvas konstruktsioonis.

Küll on aga Loigomi sõnul kasulik üle vaadata puitkonstruktsioonide kinnitused müüridele. «Need kipuvad olema kõige nõrgemad sõlmed nõukogude perioodil ehitatud hoonetel,» ütleb ta. Ka siin ei piisa korteriühistu juhatuse inimeste endi hinnangust, vaid igati mõistlik on tellida eksperthinnang.

«Võib 99% väita, et tuules ja tormis lendu läinud katused on lennanud ära koos toolvärgiga, sõltumata milline katusekattematerjal on valitud.» Tema sõnul ei ole õnnetuse järel sugugi õige süüdistada äralennanud katuse korral ainult ehitajat, kes järgib etteantud projekti ja tihtipeale ei sisalda need vajalikke lisatugevdusi müürilattide ja muu puitkonstruktsiooni kinnitamise osas. «Siinkohal näeme vajadust, et seda hakkaksid nõudma peamised finantseerijad, pangad ja ka kindlustusettevõtted.»

Teraskatuse paigaldamine pole iseenesest kuigi keeruline ega eelda suuri mahukaid töid.

Esmalt tuleb eemaldada vana katusekate ja see utiliseerida.

Seejärel paigaldada uus aluskattekile ja roovitus ning teha vajalikud plekitööd. Tavaliselt tehakse katuse renoveerimise käigus ka katuse või katuslae soojustamine, tuulekastide

«Tormis lendu läinud katused on lennanud ära koos toolvärgiga» uuendamine ning vihmaveesüsteemide vahetus. See muudab tehtud töö terviklikuks. «Profiilplekkidest sobivad kortermajale erinevad trapetsprofiilid, valtskatus või selle moodne analoog, kivimustriga plekk,» ütleb Loigom, kelle sõnul on värvivalikuid 25 ringis. Seega

Katuse renoveerimine aitab hoone eluiga pikendada. Lisaks sellele lisab see aga omajagu emotsionaalset väärtust – vana maja saab uue näo, seda on silmal ilus vaadata. Uue katuse saanud kortermajad toovad magalatesse uut sära.

Foto: AS Toode

KATUSELEHT || 5

postimees, 5. APRILL 2013

s fassaadile ja otsaseintele tuleb väga kriitiliselt ka katus üle vaadata.

ortermaja misel väärt materjal

peaks iga ühistu leidma endale meelepärase.

Korralik tsink kaitseb rooste eest Et katus rooste ei läheks, on see vaja katta tsingiga. «Eestis on alates 2013. aasta kevadest Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu poolt algatatud ja Eesti Standardikeskuse kinnitatud rahvusliku katuseehitusstandardiga ette nähtud kasutada tsinkpleki all tsingikihti mitte vähem kui 350 g/m2 kohta (värvkattega plekile on nõue värvi all mitte vähem kui 275 g/m2).» Kuid olulisem sellest numbrist on terase katmine ühtlaselt. Silmaga ei ole seda võimalik eristada, mistõttu võiks ostja tunda huvi pleki päritolu kohta. Müüja peab aga olema valmis tõestama, et plekk on tsingitud korralikult ja kvaliteetselt. «Katusetööstuses kasutataval rullil peab olema rullipass, mis tõendab toote päritolu ja tehnilisi andmeid. Rullipass on vajalik ka võimaliku praagijuhtumi korral, et leida üles teised samast partiist toodetud tooted ja võrrelda neid praagijuhtumiga,» räägib Loigom.

Eestis kasutatakse tavaliselt terast paksusega 0,50 millimeetrit. Samasugune teras on kasutusel näiteks Soomes.

Kuna paksem teras on kallim, siis levib Eestis ka veidi õhem, 0,45-millimeetrise paksusega teras. Siiski ei tasu karta, et see kergemini roostetama hakkab. Nagu eelnevalt öeldud, siis on oluline tsingikihi paksus ja ühtlane jaotus. Küll tasuks ettevaatlikumalt suhtuda 0,40-millimeetrise paksusega terasesse, mida kasutatakse idapiiri taga. Selline paksus on standarditega ka keelatud.

Et tsingitud plekiga katus korras püsiks, tuleb seda hool-

dada. Soovituslik on seda iga viie aasta tagant värvida.

Veel üks nõuanne – tsinkpleki puhul on eripäraks ladustamistingimused. Tihedalt üksteise peale laotud lehed ei talu niiskust, mistõttu võib korrosioon ehk valge rooste tekkida kaks nädalat pärast ladustamist.

Vihmaveesüsteem uueks Koos katusega uuendatakse ka vihmaveesüsteemid. Pealtnäha erinevad need peamiselt vaid kujult – on nii ümaraid kui ka kandilisi vihmaveesüsteeme.

Kumba valida, sõltub tellija soovist, sest sisulist vahet kujul ei ole. On levinud küll linnalegende, et vesi voolab paremini ümaras rennis ja kandilisse renni koguneb rohkem sodi. Tegelikkuses see siiski nii pole. Samas hooldada tuleb nii ümaraid kui ka kandilisi vihmaveesüsteeme.

Välimusest olulisemaks tuleb pidada materjale ja nende omadusi. Loigomi sõnul saab lähtuda sellest, et mida paksem on materjal, seda vormipüsivamad on tooted. «Valdavalt toodetakse renne-torusid 0,50–0,60 mm paksusest tsingitud terasplekist,» ütleb ta. Õhemate materjalide puhul on oht, et lumekoormuse all hakkab see venima. Et seda vältida, tuleb rennikinnitid paigaldada tootja juhendite kohaselt. 0,50 mm materjalist rennile tuleks rennikonksud Loigomi sõnul paigaldada 80-sentimeetrise sammuga. 0,60 mm materjalile piisab näiteks meetrisest sammust.

Torude puhul pole tema sõnul materjali paksus nii oluline. Küll aga võiks mõelda vandaalikindlusele. Seepärast soovitab Loigom esimese korruse

ulatuses paigaldada torule kahe millimeetri paksusest terasest turvatorud.

Tähelepanu tuleb pöörata ka korrosioonikaitsele, seda nii seest kui ka väljast. Eriti oluline on see just seest, sest just seal liigub kõige rohkem vett.

Siinsed müüjad pakuvad nii vastupidava värv- kui ka PVCkattega kaetud vihmaveesüsteeme, mille puhul on värvivalik samuti 25 ringis ehk sama lai kui katuste puhul. Tänu sellele saab hoolitseda, et katus ja vihmaveesüsteemid on ühte värvi ja seega silmale ilus vaadata.

Rõdud nägusaks Koos katusega võiks üle vaadata ka rõdud. Siin on populaarseks rõdude uuendamise materjaliks profiilplekk. Loigomi sõnul kasutatakse rõdudele uue väljanägemise andmiseks peamiselt trapetsprofiile. Tema sõnul on see ka soodsaim lahendus rõdude renoveerimisel, olles seejuures ka kergelt hooldatav. Sellest võimalusest on kinni haaranud sajad ühistud, kes oma rõdud just sel moel värskendanud on.

Ka hoone otsaseinu saab terasega nägusamaks muuta.

Tõsi, siin peab arvestama omavalitsuse reegleid – kus lubatakse fassaadidel trapetsprofiilidega lahendusi kasutada ja kus mitte. «Seepärast pakutaksegi mitmesuguseid siledaid tooteid, mis erinevad tunduvalt trapetsprofiilidega lahendusest,» ütleb Erki Loigom. Sellisteks toodeteks on eri kuju ja suurusega paneelid ja kassetid. «Selliseid fassaadilahendusi näeme tänapäevases linnaruumis ohtralt, peamiselt kasutatakse neid büroohoonetel.»

6 || KATUSELEHT

postimees, 5. APRILL 2013

Taimed. Katust ei pea ehtima katusekivid, eterniit või plekk. Seal võivad kasvada ka värvi toovad taimed.

Murukatused toovad sära ja v rohelus Marko Ponder Eksklusiivehitus OÜ

Murukatus tähendab tavaarusaama järgi seda, et katusel kasvab muru. Tegelikult aga päris muru kui niisugune katusel üldjuhul ei kasvagi – muru asemel on tegemist hoopis vähenõudlike taimeliikidega. Katusel taimestiku kasvamine erineb taimede maas kasvamisest, seepärast seab see nii katusele endale kui ka seal kasvavale taimestikule karmimad nõuded.

Murukatused jaotatakse üldjoontes kahte rühma – ekstensiivsed katused, mis ei vaja hoolt ning intensiivsed katused, mis vajavad hoolitsemist ja kastmist.

Murukatuse üldine olukord sarnaneb looduses mägedes valitsevaga – kuum, kuiv ja kivine. Kuigi katus on maapinnast vaid mõned meetrid kõrgemal, on seal tegemist hoopis teistsuguse kliimaga kui maapinnal.

Murukatuseid saab rajada nii lame- kui ka viilkatustele.

Lamekatusele murukatuse ehitamine on lihtsam, kuid ka viilkatusele ehitamine tasub vaeva. See on ka maapinnalt kenasti nähtav ning annab hoonele ja seda ümbritsevale lisaväärtust.

Ekstensiivne murukatus on katusetüüp, kus pinnas ja taimestik katusele on valitud selline, et see ei vaja enam täiendavat hoolitsust. Ekstensiivsel murukatusel saavad kasvada vaid vähenõudlikud taimed. Sobivad näiteks kukeharjalised ja teised taimeliigid, mis suudavad karmides kliimatingimustes ellu jääda. Seetõttu ei ole murukatus enamasti rohe-

line muru, mida tihtipeale ette kujutatakse, vaid pigem kollakate-punakate-rohekate värvide segu.

Intensiivne murukatus vajab aga hoolitsust. Olenevalt taimedest on vaja vähemalt kastmist, teinekord aga ka taimede vahetamist ja ümberistutamist. Nagu tavaliseski aias.

Kuna intensiivsel murukatusel reguleeritakse niiskust vajaduse järgi, on sellel katusel võimalik kasvatada kõikvõimalikke taimeliike ning valik ei ole piiratud ainult vähenõudlike taimedega. Seetõttu võib intensiivne murukatus välja näha nagu õitsev aed ning üldse mitte enam katust meenutadagi.

Murukatuse rajamine Murukatuse rajamine algab juba projekteerimisfaasis. Arvesse tuleb võtta murukatuse palju suuremat koormust võrreldes tavalise katusega. Samuti ka seda, et kasutatav hüdroisolatsiooon oleks vettpidav ja kvaliteetne, sest kogu konstruktsioon saab suurema koormuse ning on raskemates tingimustes kui tavalise katuse puhul.

Ka varem valmis ehitatud hoonele on võimalik rajada murukatus, seda küll ainult eks-

tensiivsena, sest ekstensiivsel murukatusel kasutatakse õhemat pinnasekihti. See tähendab väiksemat koormust katusele.

Kui suurt koormust on katusele võimalik täpselt rakendada, tuleb iga konkreetse hoone puhul välja arvutada ning seejärel valida, kui paks pinnasekiht rajada ning mis sorti taimed sobiksid.

Vastavalt sellele, millist murukatust soovitakse rajada, tuleb vajaminev koormus uue hoone ehitamisel sisse arvestada. Kõige kergemate muruka-

Murukatused on populaarsed põhjamaades, eriti Islandil ja Fääri saartel.

Kuid ka Eestis võib murukatuseid rajada, arvestades seejuures meie kliima eripärasid.

Foto Corbis/Scanpix

tuste kaal algab 50 kg/m2, raskemate kaal võib küündida kuni 400–500 kg/m2 kohta. Sellele tuleb lisaks arvestada veel talvist lisakoormust lume näol.

Murukatuse ehitamise võib laias laastus jagada kolme faasi. Esmalt projekteerimine, siis konstruktsiooni ja veekindla katuse ehitamine ning seejärel haljastuse, pinnase ja drenaaži rajamine. Seejuures tuleb arvestada, et kõiki neid töid teevad erinevad spetsialiseerunud firmad: projekteerimisfirma projekteerib, katusefirma ehitab katusekonstruktsiooni ning haljastusfirma ehitab drenaaži, paigaldab pinnase ja haljastuse.

Kuna Eestis kestab soojaperiood suhteliselt lühikest aega, tuleb taimi hoolikalt valida, et saavutada võimalikult pikk «rohelise katuse» periood. Vastasel korral on nii, et taimestik ärkab alles juunis ning septembris on juba kõik kärbunud ja enamiku aega on katus nähtava taimestikuta. Seetõttu tuleb kasutada erinevaid taimeliike ning neid omavahel kombineerida, et pikendada katuse «rohelist» aega. Oskusliku taimestiku valiku korral on peaaegu kogu lumevabal perioodil katus kaetud kena ja silmarõõmustava taimestikuga.

Murukatuse omadused Murukatus loob esmajoones inimese jaoks teistsuguse esteetilise elamuse. Kuid see ei ole ainus põhjus, miks rajada murukatus – esmapilgul varjatud,

kuid olulised murukatuse omadused ei paista lihtsalt välja.

Murukatus loob hoonesse stabiilsema kliima. Talvel täidab pinnas ja taimestik osaliselt täiendava soojustuse osa ning suvel hoiab katuse ning seega ka kogu hoone päikese käes üle kuumenemast. Kuna murukatuse pinnas ning drenaažisüsteem hoiab endas märkimisväärse koguse vett, siis väheneb koormus maja ja tänava vihmaveedrenaažile: tugeva vihma korral ei jookse murukatuselt vett ojadena alla nagu

Siinne lühike soe periood sunnib ka taimi hoolikalt valima, et katus püsiks võimalikult kaua roheline. tavaliselt katuselt. Katus imab vee endasse ning laseb selle hiljem tasapisi välja voolata, seejuures aurustub suurem osa atmosfääri tagasi. Selline lahendus aga alandab ümbritsevat temperatuuri – küllap kõik teavad, kuidas kuumal päeval majade seinad kuumust õhkavad. Kui linnas on murukatuseid suurel hulgal, on võimalik alandada ka linna üldist kõrgemat temperatuuri.

Eelised ei piirdu ainult kasuga inimesele – murukatus annab eluvõimaluse lugematule

KATUSELEHT || 7

postimees, 5. APRILL 2013

MÄRKA VIGA. Iga katus vajab tähelepanu ja kord aastas tuleks see kindlasti üle vaadata. Märkamata jäänud vead võivad kalliks maksma minna.

värve

Katus vajab tähelepanu hooldus Kuldar Kullasepp

kuldar.kullasepp@postimees.ee

Foto: Kevin Songer

hulgale väikestele putukatele, liblikatele ning ka lindudele, tekitades linna täiendava ökosüsteemi ning eluaseme linnakeskkonnast juba ammu lahkunud liikidele.

Murukatuse ise ehitamine Eestis ehitatakse kahjuks murukatuseid väga vähe. Kindlasti on üheks põhjuseks murukatuse kõrge hind, samas on võimalik väiksemale hoonele, näiteks aiamajale, varjualusele või puukuurile ehitada murukatus ise. Ehitamise käigus tuleb silmas pidada vaid paari olulist asja. Esiteks – sarikad ja seinad peavad olema piisavalt tugevad murukatuse koormuse jaoks. Teiseks tuleb katusele ehitada piirdeservad, et pinnas katuselt maha ei kukuks.

Samuti tuleb tagada veekindlus – murukatuse alla ei sobi näiteks plekk või eterniit. Kasutada tuleb lamekatuse kattematerjali.

Silmas tuleks pidada ka eesmärki saavutada katusel võimalikult niiske keskkond. Kasutada palju kive ja vähe mulda. Õige kasvupinnas ongi suuremalt jaolt kiviklibu, mitte muld ega kasvuturvas. Ning viimaks – leidke taimed, mis sellisel pinnasel kasvavad. Kasutada võib ka mättaid, sellisel juhul on küll tegemist juba mätaskatusega. Kindlasti ärge tehke katuse ehitamise käigus kahju loodusele, minnes metsa suvalisi taimi välja kaevama. Pöörduge sobivate taimede saamiseks spetsiaalsete kaupluste ja haljastusfirmade poole.

Rahvasuu ütleb, et köök on kodu süda. Ilma köögita on tõepoolest väga keeruline elada.

Sellest veel keerulisem oleks aga hakkama saada ilma katuseta. Seepärast on nii hoone kui ka selle elanike seisukohalt ülimalt oluline katuse heakorrale tähelepanu pöörata ja õigel ajal vananema hakanud katus parandada, renoveerida või uue vastu vahetada.

Erilist tähelepanu peaksid katuse seisukorrale pöörama need majaomanikud, kelle hoone katus paarikümne aasta tagant pärineb. «Meie õnnetuseks hävitas nõukogude aeg väljakujunenud arusaamad korralikust katusematerjalist ning seepärast olime kõik sunnitud kasutama mürgist asbestisisaldusega eterniiti, mille eluiga hakkab tänaseks päevaks küll juba läbi saama,» ütleb Monier OÜs vanem tehnilise konsultandi ametit pidav Avo Nurming.

Hiliseim aeg on renoveerimisele mõelda siis, kui ilm katuse vahelt sisse tungima hakkab. Avo Nurmingu sõnul tuleb välja selgitada, kust katus läbi sajab. Siin on võimalusi palju – katuse harjalt, seinaliidete vahelt, neelust, korstna ümbrusest või on hoopis katuse materjal katki. Teinekord pääseb renoveerimisest, kui eterniit on pudedaks muutunud, kuid õnneks olemas asendusvaru – piisab katkise plaadi välja vahetamisest. «Pööra tähelepanu seina ja korstna liitele ja vajadusel paranda see ära,» juhendab Nurming. «Lihtsaim viis parandamiseks on osta või tellida korstnatihenduskomplekt või osta rull tihendusmaterjali Wakaflex, tihendusmassi ja ääriseplekki.»

Kodu katust hooldades või renoveerimist plaanides tuleb kindlasti arvestada, et parim aeg selleks on kevadel või sügisel. Nurmingu sõnul tuleks hooldamine ette võtta kord aastas ja siis tuleks nii katuselt kui ka vihmaveerennidest eemaldada okkad, lehed, oksad ja muu praht – just need on peamised põhjused, miks katusel kahjustused tekkida võivad. «Kriitiline pilk tuleks heita ka katuseharjale, kuna see on katuse üks kaitsetumaid osi,» ütleb Nurming. Samuti tuleb kontrollida korstna ja vintskapi ühendust katusega.

Lumerohkeid talvi silmas pidades peaks hindama katuse vastupidavust lume, aga ka inimese raskusele – kas õnnestub katuselt lund alla loopida.

Kui nähtu tekitab muret, on õige aeg kohe reageerida ja hinnata, kas parandustöödega saab ise hakkama või oleks kasulik küsida nõu professionaalilt ja vajadusel võtta ette põhjalikum renoveerimine.

Avo Nurming rõhutab, et katuse maksumus ei võrdu mitte ainult katusekivide või muu kattematerjali maksumusega.

«Et katus toimiks ja oleks vastupidav, tasub mõelda ka kinni-

tusvahendite, lumetõkete ning astmete peale,» ütleb ta. Igal juhul on oluline, et katus ehitataks korralikult. «Buumi ajal tekkis palju uusi ehitusettevõtteid, kellest mitte kõik ei pakkunud parimat võimalikku teenust, mistõttu peab nii mõnigi majaperemees juba nüüd tegelema katuse vahetusega.» Seega oleks katuse ehitajat otsides igati mõistlik uurida nii tuttavate kogemusi kui ka konsulteerida erinevate ettevõtetega.

Tähele tuleb panna ka seda, et katuse kattematerjali vahetamiseks peab kohalikust omavalitsusest taotlema ehitusluba. Piirangud kehtivad ka hoonetele, mis on muinsuskaitse all või asuvad miljööväärtuslikus piirkonnas.

Aastas korra-kaks peaks kindlasti uurima, et katusel miski parandust ei vaja.

Foto: Corbis/Scanpix