Kevad aias

KEVAD AIAS TEEmaLEHT SEllES lEhES:

kevad roosiaias Puudelõikamisest Põhupeenrad

lk 2 lk 4 lk 6

5. mai 2011

Teeme ise välikamina väetis on taime toit aed-päevaliiliad

lk 7 lk 8 lk 10

iLammas aias Roheteraapiast Teed ja rajad

lk 12 lk 14 lk 16

Eesti suurim valik suvelilli ja ampleid!

Amplitaim bacopa,

12 cm potis (valge, roosa)

2,49 €

Punutud rõdukast,

45 x 18 cm (kõrgus 16 cm), ei sisalda taimi

8,90 € Punutud korvampel, 26 cm, ei sisalda taimi

3,30 €

Tomatitaimed

’Visa’, ’Malle’, ’Bologna’, ’Härjasilm’ jt

0,95 € Suvelillede 10-pakk

2,

Amplitaim petuunia ’Million Bells’,

(petuunia, peiulill, lobeelia, alatiõitsev begoonia, virkliisu)

49 €

12 cm potis (erinevad värvid)

2,49 €

Kekkilä suvelillemuld, 30 l

3,49 €

Mööblipadjad reguleeritava seljatoega toolile, 48 x 115 cm (erinevad mustrid)

Talvekindel roniroos ’Flammentanz’

6,90 €

24,90 €

Maasikataimed

’Polka’, ’Honeoye’, ’Senga Sengana’, ’Korona’ jt, paljasjuursed, 10 tk pakis

4,99 €

UUDIS!

UUDIS! Enneolematu valik D. Austini roose Inglismaalt!

UUDIS! Talvekindlad rododendronid Soomest!

20 sorti, sh uudissordid ’Darcey Bussell’, ’Gentle Hermione’, ’Lichfield Angel’, ’Princess Alexandra of Kent’, ’Strawberry Hill’

Igihaljad sordid: ’Raisa’, ’Pohjolan Tytär’ Heitlehised sordid: ’Aamurusko’, ’Kullannuppu’

5.05–22.06 on Pirital avatud Hortese välimüük, kus on müügil suvelilled, muld ja väetised!

Laagris asuv aianduskeskus Hortes ja Pirita välimüük on avatud E–R 10–20, L–P 9–19.

Laagri: Seljaku 4b, Laagris Pärnu mnt ääres Tallinna linna piiril Pirita: Merivälja tee 34, Pirita turu kõrval

kevad AIAS

2

5. mai 2011

Roosidega algav kevad Põhjamaa inimestena vajame ning armastame kõik valgust ja soojust, seetõttu on meie lemmikpaigadki, kus istuda ja puhke­hetki nautida, aia päikselises osas.

Janika Sammasto RMK Tartu puukooli aednik

M

eie pole ainukesed päikesenautlejad – nendeks on ka lillede kuningannadena tuntud roosid. Et roosidega hästi läbi saada ja nende ilust mõnu tunda, selleks mõni hea soovitus.

• Kasvatage tugevaid sorte • Läikiva lehestikuga roosisordid on haiguskindlamad • Valige roosidele päikeseline ja hea õhuliikumisega kasvukoht • Vältige liiga tihedat istutust • Vahekaugused: floribundroosidel (peenraroosid) ja pinnakatteroosidel 40-60 cm,

teehübriid(suureõielised väärisroosid) ja põõsasroosidel 60-80 cm, miniroosidel 2030 cm, väänroosidel 80-100 cm, pargiroosidel 100-150 cm.

• Istutamisel jälgige, et pookekoht kui roosiistiku kõige õrnem osa jääks 5-10 cm mullapinnast sügavamale.

• Ühte sorti grupina (vähemalt 3 istikut) istutades saate säravama tulemuse.

• Kastke ja väetage roose piisavalt – alati sobib juba istutuskoha ettevalmistamisel lisada komposti või kõdusõnnikut.

Edaspidi on soovitav väetada kord kuus, seejuures kindlasti pärast esimest õitsemist. Pikemal põuaperioodil on vajalik täiendav kastmine – vähemalt 10 l vett põõsale.

Roosid vajavad kärpimist

Kauaoodatud kevad toob rõõmu kõigile, eriti aiaomanikele ja teistele rohenäppudele. Muld on peenarde tegemiseks parajalt soe, sellest annab tunnistust ka end murule istuma asutanud noorsugu.

Aiad on lehesodist puhtaks riisutud, esimesed kevadlilled juba äragi õitsenud, varsti on aeg maha istutada pottides tärganud taimed ja viia kosutava sooja vihma kätte toalilled. Kauneid hetki aias!

KEVAD AIAS Teemalehe toimetaja: Margit Veromann, margit.veromann@ut.ee Reklaamitoimetaja: Virge Lomp, tel 739 0391 virge.lomp@postimees.ee Kujundus/küljendus: Andres Didrik Väljaandja: AS Postimees Maakri 23a, Tallinn tel 666 2202 | faks 666 2301

Kaunimatest kaunimate rooside saamiseks ärge unustage ka väikest lõikustööd. Roosipõõsaste lõikus on vajalik, et hoida nende elujõudu ning head välimust, kujundada põõsale õige vorm ning saavutada suuremate õite ja õisikutega rikkalikumat õitsemist.

Kõige olulisem on kevadine lõikus. Esmalt eemaldada kõik surnud ja haigestunud võrsed ja võrseosad, seejärel tagasi lõigata nõrgad ja ristuvad võrsed.

Roosipõõsaste täpsem lõikus sõltub sellest, millisesse roosirühma sort kuulub. Peenrarooside puhul võib üldiselt arvestada, et tugevakasvulisi sorte lõigatakse vähem tagasi kui nõrgakasvulisi. Väänroosidel, mis õitsevad teise aasta võrsetel, lõigatakse ära vanad väheõitsevad 4-5 aastased võrsed. Sama aasta võrsetel õitsevad roniroosid võib vajadusel nõrgalt tagasi lõigata.

Pargiroosidel tuleb samuti liiga vanad ja kahjustatud oksad välja lõigata.

TOIMETAJA VEERG

Peale selle meeldib pargiroosidele kerge noorenduslõikus. Kurdlehise roosi sortidele sobib ka igakevadine kerge kärpimine, et anda põõsale või kogu hekile tihe ühtlane kõrgus.

Suvine lõikus tähendab äraõitsenud õite ja õisikute lõikust koos 1-3 lehega.

See soodustab uute tugevate võrsete arengut ja annab ilusa korduva õitsemise.

Roos tahab olla pilgupüüdja Rooside kavalerideks sobivad tagasihoidlikud kaaslased.

Teiste taimede roll on pakkuda meeldivat täiendust, et rooside ilu veelgi esile tõsta, aga mitte roosidega konkureerida. Oluline on seejuures jälgida ka värvuste kooskõla ning arvestada ka roosipõõsaste enda välimusega.

Suurepärase tulemuse annab ühevärviliste õitega (ka toon-toonis) koosluse loomine.

Lähtudes roosi õite värvusest, võite kujundada valguseküllaseid valge-kollaseid või romantilisi roosakaid, siniseid ja lillakaid kooslusi või kasutada dramaatilisemaid punaseid ja purpurseid värve. Rooside kaaslasteks sobivad kipslilled, karikakrad, härjasilmad, piimalilled, valgeõielised floksid, kellukad, kannikesed, raudürdid, vägiheinad, piimalilled, mailased, kassisabad, monardad, helmikpöörised, nelgid jt.

Rahulikult mõjuvad kaaslased on aed-kukekannused, helesinised mesiohakad, tagasihoidlike värvidega liiliad, valged ja roosad tähkjad liatrised, lillad käokingad, kõrged kurekellad ja sõrmkübarad, heledavärvilised aedmonardad, kipslilled, harilik iisop, tähklavendli sordid, helmikpöörised, mitmesugused laugud.

Samuti leidub sobivaid suvililli: vilt-ristirohi, hõbesalvei, kivikilbik, sinilobeelia tsinnia, magunad jt.

Traditsiooniliselt alati sobiva igihalja tausta saab muidugi okaspuudega. Peale meeldiva rahuliku roheluse on tihe okaspuuhekk roosidele suurepärane kaitse tugeva tuule eest.

Taustataimedena suuremates gruppides või äärispeenar-

Okaspuude rahulikul taustal on pargiroos kaunis pilgupüüdja. Ülal vihmamärg Pierette. fotod: Janika Sammasto

des kasutatakse sageli ka lehtpõõsaid. Need võivad olla kontpuud, kukerpuud, leedrid jpt.

Väärt kaaslased roniroosidele on vääntaimedest väänduv kuslapuu, samuti elulõngade mitmed sordid ja liigid.

Soovide suured ja väikesed aiad Kui aed on väike, tuleks eelistada väikeseõielisi või madalamakasvulisi sorte. Õite värvi poolest sobivad heledamavärvilised sordid, kuna heledad toonid aitavad aial avara ja suuremana paista ning mõjuvad rahulikumalt.

Suures taluaias või mõisapargis mõjuvad hästi kõrgema ja laiuva lopsaka kasvuga roosid. Suurepärased on pooltäidisja lihtõielised sordid. Nende õie lihtsust kompenseerib külluslik õitsemine ning paljudel ka sügisene värviline lehestik ja särav­ oranžid viljad.

Väänroosidest võib soovita-

da valgeõielisi ja kiire ning lopsaka kasvuga ramblerroose.

Sobiva koha leiate kindlasti ka hea talvekindlusega tugevakasvulistele antiikroosidele ja põõsasroosidele. Samuti ei tasu unustada pinnakatteroose. Nagu rühma nimigi ütleb, on need enamjaolt laiuva kasvuga ja suurte õisikutega põõsad tõeliselt head ja dekoratiivsed pinnakatjad suurtel aladel.

On veel üks rooside rühm, mille vastu tasub huvi tunda nii algajatel kui neil, kes soovivad roose kasvatada võimalikult vähese vaevaga ja saada aeda suurepärast roosilõhna. Need on pargiroosidest kurdlehise roosi sordid. Nende eelised on hea külmakindlus, tugev haigustele vastupidav lehestik ja õitsemine varasuvest sügiseni.

Oodates ilusat suve Kevadel, niipea kui ilmad lubavad ja maapind on tahenenud, veenduge, kuidas roosid on

järjekordse pika talve üle elanud. Aprilli teisel poolel võib asuda roosidelt ettevaatlikult talvekatteid eemaldama. Püsivamate soojade ilmade korral võib asuda mullatud roose lahti muldama.

Kui roosipeenar korras, tekib ehk soov soetada endale mõni uus roosisort. Nendeks võiksid olla mõned meie puukooli uudissortidest: • pargiroos Rotes Phänomen, • pargi- ja pinnakatteroos Short Track • pinnakatteroosid Sorrento, Pretty Sunrise, Diamant • põõsasroos Roter Korsar • inglise roos William Shakespeare 2000 • roniroos Amadeus • peeraroosid China Girl, Rotkäppchen jt.

Ilusat kevadet ja rõõmsaid roose!

kevad AIAS

5. mai 2011

3 Üldised tõrjetõed aias:

foto: internet

• Luua kultuuridele võimalikult head, just neile sobivad kasvutingimused.

• Pidada kinni külvikorrast – ühte kultuuri vähemalt 5 aastat samasse kohta mitte istutada.

• Kus võimalik, seal taimede ümbrust kindlasti multšida.

• Valida alati haigus- ja kahjurivaba istutusmaterjal.

• Eelistada haiguskindlaid sorte.

• Eelistada mikropaljundatud taimi.

• Eelistada meie kliimas vastupidavaid taimi.

• Jätta taimedele piisavalt kasvuruumi – pidada kinni õigetest taimevahedest.

• Umbrohuvaba kasvumaa.

• Väetada taimi optimaalselt – ei vähe ega palju. Eriti tuleks kasutada orgaanilisi väetisi.

• Eemaldada kohe haiged taimed või taimeosad tervetest ning haiged taimeosad kohe hävitada (nt põletada).

• Liikudes hooldustöid tehes ühelt alalt (nt kasvuhoonest, istutusalalt) teisele, tuleb alati tööriistu desinfitseerida.

• Eelistada otsese tõrje asemel profülaktilist (haigusi ja kahjureid ennetavat) tõrjet.

• Eelistada keskkonda säästvat tõrjet, sest kui viime läbi keemilist tõrjet, peame arvestama sellega, et keemiliste ainete jäägid võivad koos viljadega meie organismi sattuda!

• Keskkonda säästvat tõrjet tuleb teha järjepidevalt ning see tõrjemeetod ei ole nii efektiivne kui keemiline tõrje.

Sõstra-pahklest on musta sõstra kõige ohtlikum kahjur. foto: margit veromann

Kevad toob Räpina Aianduskooli aedadesse värvidemängu.

Keskkonnasäästlikud tõrjemeetodid Mis oleks aedniku elul viga ilma tüütute kahjuritete ja taimehaigusteta! Paraku aga ei ole ilma puid-põõsaid pritsimata saanud läbi meie vanavanemad ega saa meiegi.

V

alida on, kas teha seda keemiliste või keskkonnasäästike tõrjevahenditega. Tihti arvatakse ekslikult, et taimekaitse ning keskkonnakaitse ei sobi omavahel kokku, kuid tegelikult saab ka taimekaitset keskkonnasäästlikult läbi viia – ainus, mida me vajame, on tugev tahe ja püsivus.

Keskkonnasõbralikke tõrjemeetodeid tutvustavad Räpina Aianduskooli õppejõud Jaan Kivistik ja Tairi Albert.

Kahjurite tõrje õuna- ja pirniaias • Teostada kuiva ilmaga igakevadine puude harvenduslõikus • Puhasta puud samblikest ja lahtistest korbatükkidest puukraabitsaga varakevadel niiske ilmaga.

• Lupja noori viljapuid novembrisdetsembris ja korda seda veebruaris sulailmaga.

• Märtsis-aprillis lõika puudelt välja kuivanud, vigastatud ja haiged (vähitunnustega) oksad.

• Kevadel, pungade puhkemise ajal pritsida puid kõrvenõgese – ja põldosjatõmmisega ning mädarõikateega.

• Sea üles püünisvööd (papist või jõupaberist ribade) õunapuude tüvele (1 m kõrgusele) kevadel enne õienuppude eraldumist. Öösel sinna varjunud kärsakate mardikad (õielõikajad, lehekärsakad) korjata hommikul ära.

• Sea üles feromoonpüünised (õunakoile, õunamähkurile) õitsemise ajal (1 püünis 2-3 puu kohta). Püünis riputada puu läänepoolsele küljele 2 m kõrgusele.

• Õitsemise ajal pritsida puid koirohu- ja soolikarohuteega.

• Juulikuu keskel aseta püünisvööd (15 cm laiused jõupaberiribad) tüvedele 30 cm kõrgusele. Sügisel püünisvööd koos röövikutega põletada.

• Sügisel varisenud lehtede ning õunte kogumine ja muldakaevamine.

• Paiguta liimivööd tüve ümber lennuvõimetute emasliblikate püüdmiseks (hallavaksikule augusti lõpus, külmavaksikule septembri lõpus).

• Tugevalt sammaldunud tüvede

korral pritsida varakevadel enne pungade puhkemist puid raudvitrioli, vaskoksiidkloriidi või vaskvitrioliga • Kasvata haiguskindlaid sorte

Kirsi- ja ploomiaias • Lupja noorte viljapuude tüvesid kaks korda aastas. Puhasta puud samblikest ja lahtistest korbatükkidest puukraabitsaga varakevadel niiske ilmaga.

• Kevadel enne õitsemist pritsi puid luuviljaliste mädaniku profülaktiliseks tõrjeks kõrvenõgese – ja põldosjatõmmisega ning mädarõikateega. Pritsimist korrata seejärel samade preparaatidega iga nädal, vähemalt 1 kord nädalas. Pritsimislahusele lisada kahjurite (lehetäide) tõrjeks ja pritsimisvedeliku paremaks kleepumiseks rohelist seepi.

• Kahjurite tõrjeks puude pritsimine nädal aega enne õitsemist Nekoga või NeemAzal T/s-iga, soolikarohuvõi koirohuteega. Tõrjet korrata õitsemise lõpus (kaks korda).

• Ploomimähkuri jaoks feromoonpüüniste ülesseadmine õitsemise ajal. Püünis riputada puu läänepoolsele küljele 2 m kõrgusele.

• Ploomimähkuri tõrjeks paigalda alates juulikuust maapinna lähedale ploomipuude tüvedele püünisvööd. Sügisel püünisvööd koos sinna alla kogunenud röövikutega põletatakse.

• Kuu aega pärast kirsipuude õitse-

mist haigete okste (koorelõhedega ja kummivoolust eritavad ja "kõrbenud" oksad) lõigata ja põletada. Seda tegevust korrata kevadel enne pungade puhkemist – eemaldada tuleb vähemalt 10 cm tervet oksaosa.

• Ploomi-kott-tõvest ja luuviljaliste mädanikust nakatunud oksad ära lõigata. Haigestunud viljad eemalda puult ja puu alt ning hävita need.

• Sügisel varisenud lehtede kogumine ja komposteerimine.

Sõstra- ja karusmarjaaias • Kasuta pahklestavaba istutusmaterjali.

• Esimeste pahklestast kahjustatud pungade kõrvaldamine ja hävitamine. Tugeva kahjustuse puhul põõsad välja juurida.

• Sõstra-viltrooste vaheperemeestaimede – valge ja siberi seedermänni kasvatamise vältimine aias.

• Harvenda põõsaid igal sügisel.

• Jahukastest tugevasti nakatunud oksad lõika kas sügisel või kevadel.

• Põõsaste pritsimine kahjurite tõrjeks pungade paisumise ajal koirohuteega.

• Haiguste ennetamiseks puista varakevadel põõsastele korduvalt puutuhka ja/või kalla põõsad üle käärinud virtsalahusega. Enne õitsemist pritsi põõsaid kas kõrvenõ-

geseleotisega või põldosjatõmmisega või pesusooda (50g/10 l) lahusega. Pritsimisvedelikele lisada veel rohelist seepi.

• Alates õitsemisest pritsida põõsaid kahjurite tõrjeks korduvalt küüslauguleotisega või põldosjateega.

• Kõik haiged taimeosad põõsastelt eemaldada ja ära põletada.

• Põõsaaluste multšimine 4-5cm paksuse turba – või kompostikihiga

Maasikaistandikus • Istutada maasikas temale sobivale kasvukohale.

• Maasikaid samasse kohta istutada mitte enne 6-8 aasta möödumist.

• Maasika eelviljadeks sobivad sibul, küüslauk, peet, porgand. Maasikaid peale kartulit mitte istutada!

• Istandiku rajamine mikropaljundatud taimedega.

• Istutada maasikataimede vahele sibulat või küüslauku (1 sibul 4-5 taime kohta).

• Maasika-õielõikaja pärast istutada maasikad vaarikatest võimalikult kaugele.

• Maasikate vahel peiulillede kasvatamine (aitab närbussi hävitada).

• Varakevadel eemaldada maasikatelt kuivanud lehed ning põletada lehed ära.

• Pritsida maasikaid haiguste ennetamiseks profülaktiliselt enne õienuppude avanemist ja pärast massilist õitsemist kaaliumpermanganaadi vesilahusega.

• Maasika-jahukaste tõrjeks pritsida taimi pesusooda ja pesuseebi lahusega.

• Esimeste, lestakahjustusega taimede väljajuurimine ja põletamine.

• Kevadel noorte lehtede ilmumisel kahjustajate tõrjeks taimede pritsimine NeemAzal-T/S-iga või Neko-ga.

• Varakevadel võib taimi kolmepäevaste vahedega 3 korda pritsida ka küüslaugu-, sibula-, raudrohu-, võilille – ja põldosjateega. Pritsida siis, kui temperatuur on üle +10°C ning vedelik peab jõudma kindlasti südamikulehtede vahele.

• Varahommikul pritsida maasikaid lutikate tõrjeks põldpuju-, koirohu-, paiselehe-, kesalille- või kõrvenõgesetõmmisega. Maasikavaablaste vastu või lisaks eelmainitud taimsetele vahenditele kasutada ka soolikarohu- ja põldpujuleotist.

• Haiged taimed ja taimeosad kohe eemaldada ning hävitada. Asendustaimed istutada alles järgmisel kevadel.

• Pärast saagikoristust maasikalehed ära niita ning seejärel taimeosad kokku riisuda ja hävitada.

• Reavahede harimine sügisel ja varakevadel.

• Tigude tõrjeks tuleks maasikapeenarde ümber raputada saepuru või männiokkaid või värskeid sõnajalalehti.

Allikas: http://ak.rapina.ee/tairi/ Taimekaitsepuuvilja-marjaaias/

kevad AIAS

4

5. mai 2011

Üheksa korda vaatle, üks kord lõika harvenduslõikus Õitsevate põõsaste lõikamine

Liina Oja

I. Õied tekivad eelmise aasta võrsetel – lõika kohe pärast õitsemist. Õied asuvad piki võrset lehekaenlais (suur läätspuu, Thunbergi kukerpuu, keskmine, tara- ja värdenelas, kolkvitsia, veigelad, sõstrad, forsüütiad, viirpuud). Õied asuvad võrsete tippudes (altai sinienelas, rododendronid, lodjapuud, mõned kuslapuud). Õied asuvad lühivõrsetel (viljaokstel), mille eluiga on 2 või enam aaastat (toompihlakad, ebaküdooniad, arooniad, kuldvihmad).

maastikuarhitekt

T

ihti arvatakse, et ainus puude ja põõsaste lõikamise aeg on varakevad.

Tegelikult tuleks paljusid põõsaid lõigata hoopis suvel. Milliseid lõikusviise ja -aega valida erinevate ilupõõsaste korrastamiseks?

II. Õied tekivad sama aasta võrsetel – lõika sügisel või varakevadel. Õied asuvad lehekaenlais (tatari kuslapuu). Õied asuvad võrsete tippudes (kontpuud, aedhortensia, ebajasmiinid, põisenelad, pihlenelad, madal, jaapani ja pajulehine enelas, roosid)

Lõikamise tüübid Kujunduslõikuse korral püütakse liigile iseloomulikku võra säilitada või parandada kasvuvigu. Kujunduslõikusega alustatakse taime noores eas.

Harvenduslõikust (hoolduslõikust) tehakse puude-põõsaste ülejäänud elu jooksul. Pidevalt eemaldatakse võrast haiged, kuivanud, murdunud ning segavad oksad. Harvenduslõikust vajavad peamiselt kaua hooldamata puud ja põõsad (kuivanud oksad ja tihe võra).

Vormilõikuse eesmärk on taimedele mõne kunstliku kuju andmine ja perioodiliselt lõigates selle säilitamine.

Noorenduslõikus tehakse põõsastel kas kõigi okste mahalõikamise teel või järgukaupa 3-5 aasta vältel. Pärast tugevat lõikust ilmuvad tüvele ja okstele vesivõsud. Need tuleb käsitsi eemaldada kohe, kui need on veel 5-10 cm pikkused ja puitumata. Eelmise aasta kasvud tuleb lõigata juulis terava noaga ja koos alusega. Samamoodi tuleb eemaldada kännu- ning juurevõsud.

Järk-järguliselt harvendatakse (vanad oksad lõigata, jälgida, et maapinnale jääks piisavalt pungi taastumiseks): astelpaju, lodjapuu, ebajasmiin, sarapuu, ebaküdoonia, sirel, kuldsõstar, toompihlakas, kuslapuu.

Lausnoorendatakse (lõigatakse korraga kõik oksad 10-20 cm kõrguselt. maha. Selline noorendamisviis sobib põõsastele, mis kasvatavad piisavalt uusi asendusvõrseid): enelas, lumimari, hortensia, magesõstar, kukerpuu, paju, kurdlehine kibuvits, pihlenelas, viirpuu, lõhnav ja nutka vaarikas.

Osa põõsaid, millele on sobivam harvendamine: aroonia, põõsasmaran, kontpuu, tuhkpuu, põisenelas

elulõngade lõikamine Elulõngad jaotakse lõikamisviisi järgi 3 rühma: Väikeseõielised liigid – siberi, alpi, tanguutia ja suurekrooniline elulõng õitsevad suve alguses eelmisel aastal tekkinud õiepungadest. Juunis lõigatakse ettevaatlikult ära kuivad, nõrgad ja vanad oksad. See stimuleerib ka uute võrsete teket.

Suureõieliste elulõngade florida-, patens- ja lanuginosarühma taimed õitsevad juunis eelmise aasta võrsetel ja hiljem samal aastal arenenud pungadest. Sügisel enne talvekatte alla painutamast lõigatakse ära nõrgad võrsed ja külgharud, kevadel ainult kahjustatud oksad. Kärpida ja harvendada tuleb vähe.

Sellest hobukastanist saab veel edukalt kujundada väikese võraga nudipuu.

Lõikamisaeg Üldiselt sobivad lõikamiseks nii kevadtalv kui ka suvi. Parima ülevaate okste asendist võra kujundamiseks saab kevadel.

Varakevadel lõigates ei tohiks lõikustöid teha alla -5°C külmaga, kui oksad on liiga rabedad.

Tugeva kevadise mahlajooksuga on vahtrad, kased, viinapuud, pähklipuud, kirsid ja ploomid, mahlajooks on ka jalakal, pihlakal, paplil, hobukastanil, pajul, aktiniidial jt. Neid tuleb lõigata varakevadel või suvel.

Kõigile liikidele on eriti sobimatu lõikuseaeg pungade puhkemisest lehtede täiskasvamiseni.

Okaspuude lõikamine Vabalt kasvavaid okaspuid ja -põõsaid pole vaja palju lõigata. Kindlasti tuleb ära lõigata lume tõttu murtud ja kuivanud oksad ning kaksiklatv. Kõrgemate puude kõrgust tuleb piirata juba noore puu võra kujundades.

Mändi ja kuuske võib harvendada igal ajal, kärpida aga siis, kui uus aastakasv on veel pehme.

Kadakat, elupuud, jugapuud ja ebaküpressi on soovitav kärpida varasuvel. Kõiki okaspuuhekke pügatakse varakevadel enne kasvu algust või augustis pärast kasvu lõppu.

Elupuude, ebaküpresside ja kadakate püramiidvormidel tuleks vältida kaksikladva tekkimist ja ülearune võsu kohe eemaldada.

Elupuud taluvad lõikamist hästi, kuid lõigata tuleks vaid okste tipuosa.

Jugapuud taluvad lõikamist ja pügamist väga hästi. Nende võra ei kahjusta ka raske lumi.

Kuusk, ebatsuuga ja nulg on lõikamise suhtes sarnased. Harilik kuusk on hea hekitaim, kuid hakkab igast väikesest tüve- või juurevigastusest kiiresti mädanema. Pügada on vaja ka külgoksi ning õigeaegselt ära lõigata teine ladvaharu.

Männil on lõigata vaja kuivanud ja lume poolt murtud oksi. Mägimändi tuleks kärpimisega madala ja tihedana hoida.

Selleks murtakse varasuvel keskmised pungad või noored

kasvud ära. Teise võttena võib varakevadel terve keskmine ladvaosa ära lõigata. Kui mägimänni harud on liiga pikaks veninud, saab neid tagasi lõigata.

Kolmas võimalus on kärpida enne jaanipäeva poole võrra uusi aastakasve.

Lehtpõõsaste lõikamine Põõsaste lõikuse põhimõtted erinevad oluliselt puude lõikusest. Põõsad vajavad puudest sagedasemat lõikust, kuna nad on lühiealised ja vananevad kiiremini, vajades regulaarset noorendamist. Vabakujuliste põõsaste ja hekkide lõikus on väga erinev.

Suvehaljaste lehtpõõsaste lõikamine suurendab lehestiku lopsakust, õiterohkust, annab noori värvikaid võrseid ning lükkab edasi põõsaste vananemist.

Tugevat istutuslõikust enam ei soovitata. Siiski on see vajalik väheharunenud põõsastele, samuti siis, kui võras on vigastatud kohti. Istutuslõikus ergutab põõsaid harunema maapinna lähedalt ja tagab kompaktsema võra.

Latvadest lõigatakse maha 2/3 või kärbitakse 10-20 cm eelmisest lõikekohast kõrgemalt.

Kevadel ja kevadsuvel istutades tuleks lõigata kohe, sügisel istutades jätta see töö järgmisesse kevadesse.

Harvenduslõikus Vajadus harvenduslõikuse järele tekib põõsastel alles aas-

foto: Liina Oja

tate pärast. Kauniõielisi põõsaid harvendatakse vastavalt vajadusele, lõigates välja vanad, kuivanud ja nõrgad oksad.

Sagedamini ja rohkem tuleb harvendada hea võrsumisvõime ja lühiealiste okstega põõsaliike. Pikaealiste okstega ja vähe uusi asendusvõrseid andvaid liike on vaja harvendada alles 5-10 a tagant. Oksad tuleb ära lõigata kõrgeid tüükaid jätmata.

Täiesti ilma tüükata võib oksad välja lõigata vaid neil liikidel, mis uuenevad juurekaelast või ajavad juurevõsu. Üksikud liiga pikaks veninud oksad tuleks sobiva koha pealt lühemaks kärpida.

Põõsaste lõikuse aeg oleneb kasvu eripärast (puukujuline või mitmeharuline põõsas), õitsemise ajast ja õite asukohast võrsel (õied lehekaenaldes, võrsetipus, aastaste võrsete külgvõrsetel).

Varakevadel lõigatakse neid, mille õied tekivad sama aasta võrsetele ning nad õitsevad suvel ja/või sügisel. Harvendamine ja tugev kärpimine soodustavad rikkalikult õitsevate võrsete tekkimist.

Suvel või sügisel pärast õitsemist lõigatakse neid põõsaid, mille õied tekivad kevadel eelmisel aastal moodustunud õiepungadest.

Põõsaid noorendatakse alati varakevadel. Vigased ja kuivad oksad tuleb välja lõigata kohe neid märgates.

Sagedane viga noorendamisel on ebapiisav okste kärpimine.

Sinine elulõng ning suureõielised jackmanii-, integrifolia-, viticella- ja texensis-rühmade taimed õitsevad samal suvel arenenud õiepungadest. Neid on parem lõigata tagasi sügisel 2-3 pungapaarini. Jättes lõikamise kevadeks, tuleb eemaldada kahjustatud oksad kas esimese elusa pungani või eelmisest lõikekohast 2-3 punga kõrgemalt.

kujundlõikUS • Püramiidvormide lõikamine Alles jäetakse teravnurga all kasvavad tüveharud ja oksad. Laiuva nõrkade okstega võra puhul tuleb kõiki külgoksi tugevasti kärpida. Järgmise lõikusega jäetakse alles püstised võrsed, neid natuke kärpides. Noorte võrsete lõikust tuleb teha igal aastal või üle aasta. Eemaldada tuleb ka juure- või vesivõsud ja pookealuse võrsed.

• Leinavormide lõikamine Vihmavarjukujulist võra on kõige kergem kujundada saare ja pihlaka leinavormidel. Leinajalaka võra on sageli korrapäratum ja mitmekihiline. Oksi lõigatakse nii, et võra kasvaks laiemaks. Otse allapoole suunduvad võrsed eemaldatakse või kärbitakse. Ka liiga tüve ligidalt alla rippuvad oksad ning otse üles kasvavad võrsed lõigatakse ära. Eemaldamist vajavad ka kõik tüve- ja kännuvõsud.

• Vormipuude lõikamine Levinumad on geomeetrilise võrakujuga vormipuud. Okste kärpimisega alustatakse noorel puul, kui võra on piisavalt suur ja tüve kõrgus sobiv. Soovitud võravorm kujundatakse juba esimese lõikamisega. Edasine hooldus toimub nagu hekilõikus. Vormipuid pügatakse suviti hekilõikuriga või igal 2.-3. talvel oksakääridega.

Lõige tehakse mõni sentimeeter eelmisest lõikekohast kaugemalt. Vahel tuleb oksi võra välispiirilt harvendada.

Kerakujulisi puid tuleks ümaruse säilitamiseks pealtpoolt pügada tugevamalt kui külgedelt.

• Nudipuude lõikamine Väikese võra saab muidu suurevõralisele puule luua ka nudilõikusega. Seda ei tohi aga segi ajada lihtlabase ladvalõikusega (nn tulbastamine).

Nudilõikusega tuleb alustada juba noorel puul. Nudipuu pluss koduaias on peale väikese võra ka oluliselt piiratum juurestik.

Töö käik on järgmine. Noore puu tüvi või külgharud lõigatakse igal aastal tagasi peaaegu samast kohast (lõikehaav ei ületa 5 cm). Lõikust teostatakse talvel või varakevadel. Tekkinud mügaratest kasvavad uued võrsed, mida paari aasta pärast kärbitakse 1-3 cm pikkustele tüügastele. Nii saab pügada näiteks pärna, remmelgat ja hobukastanit, papleid.

kevad aIaS

5. mai 2011

5

Kevadised vitamiinid panevad silmad särama Pärast pikka talve on ahvatlevad suhu pista isegi esimesed rohulibled. Värsket salatit pole tarvis ilmtingimata ostma tõtata – kevadel sobivad toiduks kasutada mitmed umbrohud ja metsataimed, muu hulgas vitamiinirikas karulauk. katrin Luke Karepa ravimtaimeaed

fOTO: INTENET

k

arulauk kasvab Eestis põhiliselt mandri põhja- ja lääneosas mereäärsete alade salumetsades. Kui külvate tema seemned aeda, tuleb teada, et karulauk kasvab hästi kraavikaldal, niiskemates paikades, põõsaste või puude all, aga talub ka vähest päikest. Kuna karulauk kuulub kolmanda kategooria kaitsealuste taimede hulka, siis teda korjata ja turul müüa ei tohi. Seemneid ja taimi on siiski võimalik saada kas aiandushuvilistelt, turult või seemnepoest. Karulaugu sugulasteks on murulauk, küüslauk ja talisibul. Karulaugu lehed meenutavad natuke piibelehe lehti, neil on väga tugev küüslaugu lõhn ja maitse, ka toimeainete sisaldus ja mõju organis-

Karulaugulehti peab kindlasti korjama enne taime õitsemist. mile on samasugune nagu küüslaugul. Karulauk on esimene söödav taim – juba aprillis peale lume sulamist saab karulaugu noori lehti lisada salatisse või panna võileiva peale, teha suppe ja ürdivõid, kaunistada

toite jne. Karulaugu lehed on hea turgutusvahend kevadväsimuses inimesele, need sisaldavad ohtralt C-vitamiini, karulaugu sibulal on tugev mikroobidevastane toime. Karulaugus on lüsiini (asendamatu aminoha-

pe), mis aitab toota kehas kollageeni, antikehasid, kontrollib vererasvu, aitab imenduda kaltsiumil. Karulaugus leidub ka lüsotsüümi, mis on looduslik antibiootikum ja säilitusaine, allitsiini (hävitab viiruseid ja baktereid), C-vitamiini (20 korda rohkem kui sidrunis), karotiine, mikroelemente ja eeterlikke õlisid. Lisaks sisaldab karulauk orgaanilisi väävliühendeid, tänu millele on taimel nugilisteja mikroobidevastane toime, puhastab seedesüsteemi ja verd tänu folatsiini sisaldusele ning soodustab vereloomet ja rakukasvu.

Murulauku on kasutatud skorbuudi, ateroskleroosi korral, mao- ja soolestiku puhastamiseks. Välispidiselt nahalöövete, psoriaasi ja mädaste nahahaiguste raviks, reuma ja podagra raviks.

Kuivatades kaotab murulauk raviomadused, kuid sobib maitsetaimeks. Teda saab soolata ja marineerida, teha pestot ja ürdivõid - tervisetoitudeks on ta suurepärane materjal.

Umbrohi sünnib patta panna Järgnevalt mõned kevadised retseptid. Kevadel sobivad suhu pista noored rabarberilehed, võilillelehed, spargli noored võrsed, noored nõgesed, naat, jänesekapsa lehed ja õied Magustoite ja kooke võib kaunistada aed- ja metskannikese ning priimula õitega.

Prae kergelt hakkliha (soovitav uluki- või veiseliha, võib olla ka hakitud suitsupeekon).

Keeda kruupe vees u 20 min, lisa praetud hakkliha, tükeldatud porgandid lase keeda u 10 min, lisa tükeldatud kartul, kõige lõpuks 2-3 spl. soolatud karulauku (hooajal kasuta värsket karulauku), keeda u 5 min.

Lisades soolatud karulauku, proovi vahepeal, et supp liiga soolaseks ei läheks.

Serveerimisel lisa hapukoort või rõõska koort. Hakitud liha asemel võib ka keeta puljongi ja sellest supp teha.

Supp on maitsev suitsulihaga, näiteks suitsuseakoodi või ribiga.

mis oleks elu ilma lõhnade ja erinevate maitseelamusteta? võimalik, kuid ilmselt igav. maitsetaimi on kasvatatud aastasadu ja –tuhandeid, eesmärgiks nii tervislikkus, maitseelamuste pakkumine kui ka kallihinnalise soola asendamine toidus. maitsetaimi saab kasvatada toas lillepotis, rõdul või terrassil. suurt aeda ilmtingimata omama ei pea. kokale on maitsetaimed sama olulised kui muud toidu komponendid, soola lisada ei ole mingi kunst, kuid maitsetaimede omaduste peen tundmine aga teeb kokast gurmeekoka. eestlastele on maitsetaimed alles suhteliselt uus maailm. vanad eestlasted kasutasid toidu maitsestamiseks soola, harva otsiti aromaatseid taimi toidu sisse panemiseks metsast või niidult. vähehaaval hakati kasutama vorstirohtu ehk punet, liivateed, korjama kibekaid ja lõhnavaid taimi. till ja petersell jõudsid eestlaste toidulauale alles eelmisel sajandil. kõige lihtsam on maitsetaimede kasvatamist alustada vähenõudlike püsikutega. kes meist ei teaks, et kui oled soetanud piparmündi, oled sellega saanud endale palju ruumi nõutava sõbra (või ka vaenlase) – taim hakkab juba järgmisel aastal laiutama nii sinu maasika- kui ka lillepeenras. muidugi, vaid juhul, kui tingimused on tema jaoks hästi soodsad, teisisõnu – kui on piisavalt niiske ja rammus muld. hästi edeneb aias ka murulauk, kes kasvab hästi nii kiviktaimlas kui varjulisemas paigas, koduselt tunnevad end peagi pärast istutamist või külvamist ka sidrunmeliss, koriander ja pune. loomulikult peab ikkagi teadma, kas maitsetaim vajab kuiva või niisket kasvukeskkonda, päikest või varjulisemat aiasoppi. algaja aednik võib julgelt katsetada ka lavendli, aed-liivatee, aedharakputke ja basiilikuga. seda, kas taimele tema kasvukohas meeldib, näeb üsna ruttu taime välimusest – kui ta ikka kidub, tuleb vahetada kasvukohta. toas on maitsetaimedele siiski ehk liiga pime, hea oleks suvel neid ikkagi õuetingimustes kasvatada. või siis toas akna peal, see aga nõuab pidevat hoolt ja kastmist ning tihti ka ereda päikese eest varjutamist. ikkagi on enamik maitsetaimi vastupidavamad kui potililled ning nende kasvatamisega, olgu siis toas või õues, saab hakkama igaüks. lisaks maitseelamustele pakub maitsetaimede kasvatamine ka silmailu ja annab positiivseid emotsioone. ning lisaks sellele, et maitsetaimed on tervislikud, ei ole vajadust toitu liigselt üle soolata – paned näpuotsaga tilli, kübeke koriandrit, pisut basiilikut ja toit maitseb hoopis uutmoodi.

Allikas: maa.planet.ee

100 g võilillelehti, 30 g kreeka pähkleid või päevalilleseemneid, 15 g mett, 1 sl toiduõli

katrin luke karepa ravimtaimeaed

(suppi võib teha ka hapuoblika, nõgeste, naadi, rabarbarilehtedega vm. rohelisega – ja neid võib kasutada ka kuivatatud kujul. Kuivatatud nõges tuleks läbi sõela peenestada, tooreid nõgeseid võib supi sees punti seotuna keeta, ja seejärel välja võtta)

rohenäpp

Võilillesalat

Karulaugusupp 500 g hakkliha või hakitud suitsuliha.

200 g kruupe 3 porgandit 3-4 kartulit 2-3 spl. soolatud või värsket karulauku u 3-4 liitrit vett

margit Veromann

Võilillelehed pesta ja peenelt hakkida, lisada purustatud pähklid, mesi ja õli, kaunista võililleõitega.

Karepa ravimtaimeaia tervislikud toidud.

fOTO: KATRIN LuKE

Karask nõgese ja köömnetega katrin luke karepa ravimtaimeaed

1 liiter keefiri või hapupiima 4 muna peotäis nõgesejahu või hakitud nõgeselehti köömneid 2 -3 tl 100 g-150 g suhkrut 0,5 tl soola-segada omavahel, lisada 500 g odrajahu 300 g nisujahu Segada nii et jääb hapukoorest natuke paksem taigen ja võiga määritud vormi või ahjuplaadi peale u 4-5 cm kihina ja ahju u.25-30 min 250 C Sobib taluvõiga!

kevad AIAS

6

5. mai 2011

Köögivili kasvab edukalt ka põhus!

Jaanus Viese loomuliku eluviisi edendaja

T

undub uskumatu, kuid see on võimalik. Kasvatades köögivilju paljas mullas, vajavad need lisahoolt. Taimi on vaja kasta ja rohida. Tekib vajadus lisatoitainete – väetise, komposti, sõnniku järele. Kasutades põlluviljeluseks aga põhku, heina või mõnda muud taimset materjali, ei pea me toidutaimede eest nii palju hoolitsema – umbrohi ei voha, säilib mulla ühtlane niiskus ning selles lagunevad ühtlaselt orgaanilised ained.

Parim on mullapeenrad katta kaks aastat lageda taeva all kõdunenud põhuga. Taimede kasvu kiirendamiseks tuleb külvata seemned mulda ja asetada põhk peale alles pärast taimede tärkamist. Kui taimed on piisavalt tugevad, saab need ümbritseda paksema põhukihiga, eemal­dades enne umbrohud.

Põhukasvatuseks sobib enamik puu- ja juurvilju ja marju.

Laotades iga aasta ümber õunapuu või mustsõstrapõõsa paksu põhukihi, saame aasta-aastalt mulda viljamaks muuta. Nt on maasikad saanud põhu järgi oma inglisekeelse nime «põhumari» (straw – põhk, berry – mari).

Kõige lihtsam on põhukasvatust õppida kartuli või spinatiga. Enamasti kasvavad need ka uudismaal edukalt. Kartulit võib proovida kasvatada ka ainult niiske põhu all, siiski muudab toitainetevaegus saagi siis üsna väikseks.

Uudismaa traktori või labidajõu abita

Põhu abil saab rajada uudismaad edukalt ka maad kaevamata. fotod: jaanus viese

Põhu abil saab rajada uudismaad edukalt ka maad kaevamata. Hein niidetakse, kaetakse heinamaa papi- või ajalehtede kihiga ning lisatakse papile kõdusõnnikut või kompostmulda. Kõige peale asetatakse ca 15 cm paksune põhukiht. Mõnikord niisutatakse papialune pinnas varem vere või loomsete jääkidega. See kiirendab vihmausside ja mikroorganismide vohamist.

Esimesel aastal istutatakse põhuga rajatud uudismaa peenrale taimi, mis on mullastiku suhtes vähem nõudlikud ja mis jäävad enamasti ellu ka raskemates oludes. Levinumad esi-

mese aasta kultuurid on kartul, maapirn või näiteks mullapalliga istutatud spinat. Puistates pealmisse põhukihti mullariba, on võimalik ka uudismaa põhupeenrasse külvata juba esimesel aastal. Isegi neil, kes eelistavad mustamullapeenraid, tasub sügistalvel peenrad katta puulehtede, sõnniku ja kõige peale asetatud põhukihiga.

Nõnda talitades saab suurendada peenramaa huumusekihti ehk toita mulda. Viljakas muld, vähem kahjureid, suuremad viljad!

Peenrakatteks sobivad ka hein, puulehed ja oksapuru Põhu asemel võib kasutada ka heina või nt puulehti või oksapuru. Hein võib teatavatel tingimustel taimed jätta liigniiskuse kätte või üle kuumeneda. Samas laguneb hein kiiremini ja taim saab toitaineid juba esimesest aastast alates.

Puulehed aga võivad paksu kihi korral jätta mulla õhuvaeseks, õhukese kihina on lehed hea väetiseallikas.

Oksapuru aitab samuti umbrohtu tõkestada ja hoiab ühtlast niiskust. Samas liigne süsinikukogus ja okaspuude rohke vaigusisaldus võivad peenra ajapikku tasakaalust välja viia.

Parim peenrakate on ikkagi põhk. Põhk laguneb kiiremini kui puit, on õhulisem ega tekita mullas liigniiskust ja õhuvaegust. Põhku, heina, puulehti ja oksapuru kombineerides saab kasutada erinevate materjalide tugevaid külgi.

Põhukasvatus sobib julgetele, kes otsivad looduslähedasemaid ja lihtsamaid meetodeid taimekasvatuses. Tõenäoliselt on põhukasvatuse rakendamine suurtootmises raskem. Traditsioonilisel mustal mullapeenral on oma plussid – päike soojendab tumedat pinda kiiremini, vihmaperioodil aurab liigniiskus välja, peenra kogupinnast on ülevaade (ükski umbrohi ei jää märkamata). Samas teeb rohimise vähenemine, kastmisvajaduse puudumine ning mullaviljakuse pidev kasvamine põhus kasvatamisest jätkusuutliku maaviljelusmeetodi.

Vt veel ideid loomuliku eluviisi kohta: www.juured.ee

Uudismaa rajamine põhuga: 1. Niida. Niida hein ja jäta niide maha.

2. Paber. Kata heinamaa kartongi või mitmekordse ajalehekihiga.

3. Sõnnik. Kata paberikiht toitainerikka materjaliga (kõdusõnnik, kompost või muld).

4. Põhk. Kata peenar põhuga.

5. Istuta. Istuta ettekasvatatud taimed mullapalliga kõdusõnnikusse.

Kartuli puhul tee tokiga auk paberikihti ja pane kartul mulda.

6. Sügisel lisa põhku.

Põhuga taimekasvatuseks: 1. Valmista mullapeenar.

2. Külva seemned mulda.

3. Ümbritse istutusvagu hõredalt kõdupõhu või kompostiga, et säilitada niiskust ja toitaineid.

4. Ümbritse tärganud ja piisavalt tugevad taimed paksema põhukihiga.

5. Vihmaperioodil võid vähendada põhu paksust ja suurendada seda põuasel suvel.

6. Sügisel lisa peenrale paksem põhukiht.

tee ise kõrgpeenar Margit Veromann, teemalehe toimetaja Kõrgpeenra tegemine on lihtne, kuid aeganõudev. Kõrgpeenart sobib ehitada eelkõige niiskesse paika. Kõrgele tõstetud peenrapind on kuivem ning see soojeneb kiiremini. Kõrgpeenraga saab luua taimedele ka eritingimusi, rajades sinna näiteks alpinaariumi või turbapeenra. Selles kasvavad hästi maitsetaimed, lilled, köögiviljad, maasikad.

Tarbetaimede kõrgpeenar on oma olemuselt nagu kompostikast, ainult peenra välimusega. Kuna peenrapind on tõstetud kõrgemale, peab põuasel suvel jälgima, et muld läbi ei kuivaks – kõrgpeenar, mis on kevadel parajalt läbi märgunud, ei vaja erilist kastmist, aitab ka, kui tärganud ja veidi sirgunud taimedele vahele laotada põhku, niidetud muruhaket või muud multši, mis hoiab mulla niiske.

Kõrgpeenar ehita nii: kasuta kõrgpeenra servadeks loodusliku immutusvahendiga töödeldud laudu, prusse, palke või ka muud materjali, näiteks telliseid, maakive, väikeblokke jne. Serv on peenrale oluline selleks, et selle sisu koos püsiks. Kõrgpeenra võib teha ka ilma servadeta. Klopsi kokku või lao kividest nii kõrge peenar, kui aeda sobib või kui suurt arvad täita jõudvat.

Kõrgpeenar täida nii: varu aega ja kannatust, sest ka pealtnäha väike ja madal peenar mahutab ootamatult suure koguse komposti ja mulda. Laota peenra põhja maapinnale pappi või ajalehti, nende peale viska kruusa, kivikesi, purustatud oksarisu, kõrgema peenra puhul võib põhja panna ka suuremaid kive. Edasi täida peenrakast kompostiga, allapoole vähem kõdunenud, peale rohkem mullaks muutunud komposti. Pealmine kiht peab olema hea ja rammus muld.

Kui soovid peita kõrgpeenra servi, külva või istuta peenra serva näiteks mungalille, pakopat või teisi allapoole rippuvate vartega lilli. foto: internet

kevad AIAS

5. mai 2011

Välikamin looduslikest materjalidest Jaanus Viese loomuliku eluviisi edendaja

L

ooduslikust savipinnasest soojust kiirgava välikamina ehitamine on jõukohane enamikele. Kamina abil saab sügiseti ja kevadeti laiendada hubast olemist õue, eriti kui valmistada kamin nn peegeldavate seintega.

Soojust maksimaalselt peegeldava kamina ehituspõhimõtteid kirjeldas Benjamin Thompson (krahv Rumford) edukalt juba 18. sajandi lõpul ning tema järgi hakati peegeldavate seintega kaminaid nimetama Rumfordi kaminateks.

Välikaminaid, sh ka Rumfordi stiilis, on võimalik ehitada ainult looduses leiduvatest materjalidest – savist, liivast, kividest, põhust. Kamina vastupidavuse suurendamiseks tasub kamina südamikus kasutada siiski ka šamott-tellist või vana põlenud tellist. Kamina ülemist osa, sh osaliselt ka korstnat, võib aga voolida savi-liivast. Vähem kuumenevates kohtades saab savi-liivale lisada armatuuriks põhku.

Kui tellistest kamina ladumine on raskem neile, kes enne müüritööga pole kokku puutunud, siis maakivist või saviliivast kamina ehitamine nõuab vaid täpset ettekujutust töötava kamina kujust. Pea meeles, et kamin vajab kaitset sademete eest (varjualust või väikest katust).

Saviliiva segu valmistamine Vajad jämedamat, kuni 5 mm jämedust liiva ja savi. Liivana võib kasutada ka sõelutud kruusa. Savi võib pärineda loodusest, enamikes Eestimaa paikades on maa sees saviliiva või savi. Võid kasutada ka poes müügil olevat savipulbrit.

Sobiva konsistentsiga segu

ehita Rumfordi stiilis välikamin: 1. Tee kaminale aluspind. Selleks eemalda muld ja kaeva, kuni jõuad kõva pinnaseni – umbes 50 cm. Täida tekkinud auk kivide ja jämeda liiva seguga või killustiku-kruusaga.

2. Lisa õhuke kiht savi-liiva mörti. Aseta mördile tellised, moodustades kamina põranda.

3. Ehita serva peal olevatest tellistest kamina seinad.

4. Vooli saviliivast tagumine kaldsein koos kaelalukuga ja küljed.

5. Tee painutatud okstega kaminavõlvi makett (see võib hiljem ära põleda, õhukesed oksad võivad jääda segu sisse). Vooli kaminale võlv savi-liiva-põhu segust või kasuta metallist sillust.

NB! Segu peab olema oluliselt savikam kui tavaline saviliiva segu.

6. Vooli korstna algus savi-liiva-põhu segust. Paigalda metallist korsten (võid selle tellida plekksepalt). Korstna mütsiks võid keerata plekktahvli. Korstna toru läbimõõdu pindalaks plaani vähemalt 1/10 kamina ava pindalast. Kui on piisavalt kõrge ja tulekindlast materjalist varjualune, pole pikemat korstnat vaja, piisab vaid saviliiva-põhu jupist, mis lõpeb koonuseliselt.

7. Ehita kamina väliskest maakividest või savi-liiva-põhu segust.

Maakivide korral aseta esialgu ilma mördita kahe kivi peale üks kivi (nn 2-1 müürireegel), et kivide vaheline tühemik ei satuks ühele joonele. Kui kivi loksub, siis toesta kivikiiluga. Kui üks rida on laotud, siis täida kivide vahed ja kõik tühemikud jämedast liivast valmistatud saviliiva seguga (tugevam saab lubjamördiga). Šamotttelliste ja maakivide vahele võid asetada u 3-4 mm kartongi, et vältida erinevat soojuspaisumist.

8. Saviliivakamina korral viimistle kamin savikrohviga.

valmistamiseks tee katsed, segu olgu pigem kuiv, kui märg.

Valmista tennisepalli suurused katsepallid, surudes palli ennem ca 50x käte vahel. Lase pallidel kukkuda oma puusa kõrguselt jäigale pinnale. Vaata erinevusi. Parim segu on see, mis mõraneb veidi, kuid pall püsib koos ja muudab vähe kuju.

Savi-liiva-põhu segu valmistamine Valmista testitud saviliiva segust rammusam ehk saviroh-

kem segu. Lisa sinna põhku, nii palju kui segu vastu võtab, et kõik põhk oleks segus kinni (mitte lahtiselt).

Telliste vahelise mördi valmistamine Kasuta kuni 2 mm liiva. Sega puhas savi (vajadusel sõelu) liivaga. Sõltuvalt liivast ja savist on tavaliselt kolde müürisegu vahekorras 1:3 või 1:4. Katseta järele, et segu ei saa liiga rammus. Kui jääb kellu külge kinni, siis ongi liiga rammus.

Puutuhk on hea väetis, see alandab happesust, meeldib luuviljalistele ja porganditele, karusmarjale, roosidele, ei sobi rododendronile. Juba väikese koguse keemiliste vahenditega töödeldud puidujäätmete põletamisel saadud tuhk sisaldab hulga ohtlikke aineid.

Kasutagem väetiseks ainult puhast puutuhka!

Rumfordi stiilis savi-liiva välikamin. foto: jaanus viese

7

kevad AIAS

Väetis on taime toit Eneli Käger aianduskonsultant

I

ga aastaga muutub aias kasutatavate väetiste valik poes rikkalikumaks. Müügil on meie vanavanavanematele tuntud lihtväetised, keemilised segud, viisakas pakendis sõnnik ja lisaks kirevate piltidega erinevatele taimedele mõeldud väetisepakikesi. Kuidas selles virvarris küll orienteeruda?

Miks on tarvis väetada?

Hea väetamistava ütleb, et mulda tuleks viia tagasi see, mis taimekasvatusega sealt välja viiakse. Kõige lihtsam on teha seda täisväetisega, mis rahuldab peamised põllukultuuridevajadused. Paraku ei oska me hinnata, kui palju elupuuhekk, elulõng või marjapõõsas mingit toiteelementi mullast ära on tarvitanud. Silma torkavad ebaloomulikult kollase lehed, kehv kasv ja õitepuudus. Siin tulevad väikeaednikule appi väetised, mis arvestavad rohkem kindla taimerühma vajadusi. Kindlasti ei pea ka väetama täisnormiga – taimi võib hoida ka kerges näljas.

Kas odav ja universaalne on kindla peale minek?

Et kõik roosipildiga väetised on mõeldud rooside ja ka teiste püsilillede väetamiseks, siis kas üks odavam kaasa ja

väetisemure on lahendatud?

Tegelikult kulutame sel juhul rohkem raha kui kallist väetist ostes ja seda kasutades vaid kord aastas.

gaanilise materjali lagunemisel.

Pisut tuleb seda juurde vihma ja lumega, kuid see uhutakse mullast minema samuti vihmaga.

Sestap on välja töötatud pikatoimelised väetised.

Kas orgaaniline või Kaasaegsetes mineraalväemineraalne väetis? tistes on muudetud lämmastik See on taimele täiesti ükskeeruliste protsessidega taimedele kättesaadavaks pikema aja kõik, sest ta omastab toiteelemendid vaid mineraliseerujooksul. Tõeline edasiminud kujul. Kasvuks vajanek väetiste tootmises lik lämmastik kipub on aga osmocote-väetised, kust toiteelelooduslikest väetistest kergesti lendumendid väljuvad ma, põletades taiüksnes piisava niiskuse ja soomede lehti. Müüt juse koosmõjul, on ka, et minetagades taimeraalväetistega väetatud taimed dele vaid kasmaitsevad nagu vuaegselt väetamise. Olemas nitraadid, kuid orgaanilised väeon kuni 36tised ei tee midakuuse toimega gi paha. Paraku on väetised. taimel täiesti üksMida annab kõik, millisest algalpikatoimeliste väeTasakaalustatud kasvamiseks vajavad taimed likast ta lämmastiku tiste kasutamine? foto: internet palju toitaineid. saab. Orgaanilistes väeNähtav vahe on kindtistes on vähem ka taimelasti muru väetamisel. dele vajalikke toiteelemente Kasutades kevadväetist vm kui mineraalses ja nende kulu tihti ka lehe või okka kaudu väe- nn tavalist muruväetist, kasvab ruutmeetrile on tunduvalt suu- tamiseks – nii on võimalik kii- muru lopsakalt. Samas tõuseb resti taastada taimede kasvu- mullas järsult soolade hulk. Kui rem. häireid. muld pole piisavalt niiske, taiVäetiste valik Vanema põlvkonna mine- me juurestik hukkub. Pikatoitoimeaja järgi raalväetistest on toiteelemendid melised väetised tagavad taimeKõige kiiremini on taimede- kättesaadavad taimedele 2-4 nä- de tagasihoidlikuma rahuliku le omastatavad juba enne mul- dala jooksul ja eeldavad kordu- kasvu ja pööravad tähelepanu daviimist vees lahustatud väe- vat väetamist taimede heaks pigem taimede üldarengule. Tutised. Nende toime või ka väe- kasvuks. Kõige probleemsem ja gevam juurestik ja parem lisatusaeg on kõige lühem, sest tai- puuduolevam toiteelement mul- võrsete moodustamine annavad mele antakse korraga vaid väi- las on lämmastik, mis tekib or- põuakindlamad taimed. ke kogus toiteelemente. Väetada ei tohi kuiva mulda – nii võib taimejuuri põletada. Kastmisel kipume unustama, et taimele meeldiks saada vett korraga rohkem, kuid harvemini, et muld sügavuti märguks. Väetiselahuseid (Substral MiracleGro pulberväetised) kasutatakse

“Naabrid lähevad kadedusest ROHELISEKS nagu salatilehed KANA KAKAL!”

www.biolan.com

Mereadru ja kanakakaga Biolani LOODUSVÄETIS on kõiki vajalikke toitaineid sisaldav kadestamisväärselt hea väetis taimedele.

5. mai 2011

hea teada Okaspuude väetamine on vajalik kindlasti pärast taimede istutamist paaril-kolmel aastal. Edasine väetamine on vajalik kiiremakasvuliste hekielupuude korral ja kindlasti kui tegu on liivaste ja väheviljakate muldadega.

Väetiste valik on tänapäeval väga lai ja sõltub pigem väetaja harjumustest. Pikatoimelised Osmocote väetised võimaldavad väetada lihtsalt ka multšitud taimi, tehes ümber puu läbi multšikihi 10-15 cm sügavused augud, kuhu jaotatakse vajaminev väetise kogus kuni kastmiseks-pritsimiseks mõeldud väetisteni välja.

Väetamisel tuleb alati kinni pidada pakendil olevast kasutusjuhendist. Väga levinud on kevadeti okaspuude väetamine «mõrusoolaga» – keemilise nimetusega magneesiumsulfaadiga.

«Mõrusool» ei aita päikesepõletuse korral, kuid aitab taastada nn talvist luitumist-pruunistumist, mis on tingitud fotosünteesi häirest.

Magneesiumi puudus mullas on väga erinev – kui Harju- ja Järvamaal kannatavad puuduse käes kohati rohkem kui pooled põllumullad, siis Saaremaal ja Lõuna-Eestis on sellised mullad pea olematud. Magneesiumipuudus ilmneb tihti okaspuudel ja rododel varakevadel (lehtedele tekkib marmorjas muster, lehed kolletuvad roodude vahelt) ja sügisel viljapuudel, sõstardel, vaarikatel peamiselt peale pikemaid vihmasadusid, kui magneesium on kas mullast otsa saanud või taime juureulatusest välja uhutud. Koduaias tekitame magneesiumipuuduse tihti tahtmatult ka ise, kasutades igaks juhuks arutul hulgal fosfori- ja kaaliumirikkaid «sügisväetisi».

Rodode jt happelembeste taimede väetamise kohta on arvatud aastaid, et piisab ühest kevadisest väetamisest ja ühest väetamisest. sügisväetisega. Aja jooksul on rodode väetised muutunud – õigemini on müügile jõudnud spetsiaalsed väetised, mida tuleks kasutada siiski vastavalt pakendil olevale juhisele. Nii on rodode põhiliseks mureks just kasvupinnase happelise reaksiooni tagamine, mida aitavad näiteks hoida just paljud kaasaegsed väetised, näiteks MiracleCro Rododendronite ja mustikate väetised.

foto: biolan

8

Kloroos – raua- ja magneesiiumipuudus rododendronil.

kevad aIaS

5. mai 2011

9

Teeme ise lõhnatu ja meeldiva kuivkäimla loomuliku eluviisi edendaja

L

õhnatut kuivkäimlat on lihtne ehitada. Rajades kuivkäimla kooskõlas looduse seaduspäradega, hoiame keskkonna puhtana. Kasutades kuivkäimlas või WC-s vett, suurendame oluliselt väljaheidete lagunemiseks kuluvat aega.

Katsed tõestavad, et WC-st alla lastavad väljaheited lagunevad veekeskkonnas umbes 20 korda aeglasemalt ning lisaks on seal ka ligi 10 000 korda rohkem ohtlikke baktereid võrreldes kuiva käimlaga. Ometi rajab enamik uue maja omanikke endale koju WC. Sageli on siin põhjuseks mugavus ja näiline puhtus – «kraam» uhutakse veega minema ehk probleem delegeeritakse. Tegelikkuses võib kuiv-

käimla olla sama lõhnatu ja meeldiv kui WC. Oluline võtmetegur on siinkohal seotud just sõnaga «kuiv».

Segunõuga kogumiskastiga, lõhnatu ja meeldiv kuivkäimla on sobiv lahendus ühele perele.

Kogumiskastiks võid kasutada suuri musta värvi ca 80 l suurusi segunõusid. Lähtuvalt segunõu suurusest ehita segunõu peale põrand, kuhu tee istmekujuline auk. Valminud põrandale ehita puidust iste, millele võid paigaldada sooja penoplastist istmelaua. Kogumisnõule tee ühele külje alumisse otsa väike auk, kuhu paigalda vooliku kiirkinnitamiseks liitmik (näiteks vasest ots). Kogumisnõu peab olema veidi kaldu augu suhtes, võimaldades uriinil kogumiskastist eemalduda. uriin juhi suvel näiteks põhupakki, mis on

hEA TEADA

osaliselt maa sisse paigaldatud või ka kanistrisse. Paigalda ventilatsioonitoru istmest madalamale kogumiskasti kohale. Viska pärast igakordset kasutamist potti süsinikurikast ainet – saepuru, puulehed, põhk vms.

kuidas tagada aiajäätmete kiire kõdunemine? aiajäätmed kõdunevad kiiremini kompostris kui avatud kompostikastis. kompostimine on hõlpsam, kui kasutusel on kaks kompostrit. sellisel juhul jõuab kompost ühes kompostris teise täitmise ajal valmis küpseda. komposti lisamist alustatakse õhurikka aluskihi laotamisest. kompostri täitmisel peab meeles pidama kolme reeglit: kohevus, niiskus ja toitained. komposti segatakse üks või kaks korda aastas, et kompostri servades olevad mittelagunenud osised kanduksid kõige kuumemasse kohta kompostri keskel. kompostimine katkeb, kui jäätmed on liiga kuivad, seetõttu tuleb kompostisegu vajadusel kasta. aiajäätmete ja eriti sügisel langenud lehtede kompostimisel tuleks kompostile protsessi kiirendamiseks toitaineid lisada. aiakomposter jäätub talvel, kuid kevadel kompostimine jätkub. jäätmed küpsevad aiakompostris kompostmullaks umbes 1–2 aasta jooksul.

miks ollakse kuivkäimlate vastu?

• Vanad mälestused haisvatest käimlatest. Näiteks Eestis suur osa eelmisel sajandil rajatud kuivkäimlatest haisevad, kuna uriin jääb kogumiskasti ja midagi peale ei visata.

Sageli visatakse tänapäevalgi kuivkäimla potti vett, mis vähendab heitmete lagunemist veelgi.

• Hirm, et kuivkäimlatest saab kõiksugu tõbesid.

• WC lihtsus kasutajale loob näilise illusiooni, et ühe nupulevajutusega väljaheide kaob.

miks on kuivkäimla ohutu?

JOONIS: JAANuS VIESE

JaanuS VieSe

• Inimorganismist väljuvad mikroobid vajavad elamiseks meie sees olevaid keskkonnatingimusi (temperatuur, PH, niiskus). Väljaspool inimese keha hukkub suur osa mikroorganisme 24 tunni jooksul.

• Vaid paar patogeenset mikroorganismide liiki suudavad elada väljaspool inimese keha kauem kui kaks kuud.

• Kui väljaheidete hunnik saavutab 55°C kolme päeva jooksul, siis hävivad kõik haigust

Allikas: Biolan

Kuivkäimla Piusal. tekitavad mikroobid. Kuivkäimlas kerkib temperatuur komposteerimise käigus üsna lihtsalt, kui on loodud sobiv keskkond.

fOTO: JAANuS VIESE

• Kuivkäimlas toimuv hapnikurikas (aeroobne) lagunemisprotsess on ligi 20 korda kiirem kui hapnikuvaene (anaeroobne) protsess.

Konstrueeritud niitma kiiremini ja efektiivselt

3 aastat

limiteeritud garantii

2 eri sõidukiirus režiimi. Ei muuda terade või mootori kiirust. Niitke suurt avatud ala suurel kiirusel või kasutage väiksemat kiirust manööverdamiseks.

mootorid: 15hp - 24hp v-twin

lõikeseadme lülitus: elektriline

Tänu taga asuvale mootorile on hästi nähtav eesolev niiduala ja võimalikud takistused.

niitmiskiirus: kuni 12.1 km/h Kaks lihtsasti kasutatavat juhtimiskangi asendavad murutraktori juhtimisseadmeid – rooli, gaasipedaali ja pidurit.

Null-raadius tehnoloogia abil võite kerge vaevaga niita puude, põõsaste, peenarde ja teiste niidualal olevate objektide lähedalt.

lõikeorganid: 82-137cm mutš+külgväljavise

Toro TimeCutter on nii manööverdusvõimeline, et sa võid oma senise muru niitmise aja poolitada ! Spetsiaalselt projekteeritud kiireks, teovõimeliseks ja kõrgkvaliteediliseks niitmiseks

Forgarden OÜ www.toro.ee e-mail: info@forgarden.ee tel.: +372 600 4975

kevad AIAS

10

5. mai 2011

Aed-päevaliilia – kaasaegse maakodu vapilill Aed-päevaliilia on kultuurtaim, mis sobib suurepäraselt kuuluma looduslähedasse keskkonda ja maastikupilti ning hästi ka maakodu juurde. Miks ei võiks just aedpäevaliilia olla kaasaegse maakodu vapilill?

Lembit Kaarna aednik, aed-päevaliiliate kollektsionäär

A

ed-päevaliilia kohta on kombeks öelda, et see aiailu taim on hooldusvaba. Tegelikkuses oleks täpsem kasutada mõistet «hakkamasaaja». Päevaliilia kasvatamist võib võrrelda kassipidamisega – see loom kõnnib teatavasti omapead ja saab ise hakkama, kuid hoolitsusega läheb looma karv siidjalt läikima, nurrumine võtab tuurid üles ja nähtuvad muud kassilikud omadused, mis muidu ei avaldu. Päevaliiliaga on samuti, taim võib iseseisvalt üsna hästi hakkama saada, eriti kui kasvukoht taimele sobib.

Oskuslikul hooldamisel kaunim ja elujõulisem Mis on aed-päevaliilia hooldamise peamised võtted? Esmalt tuleb valida taimele sobiv kasvukoht – see olgu pigem päikeseline, pinnas parasniiske või pigem niiskemapoolne. Keskmise viljakusega tavaline aiamuld on piisavalt hea, savikas muld

hoiab paremini niiskust. Pinnas kasvukohal tuleks enne istutamist sügavalt läbi kaevata ning puhastada umbrohust. Istutada võib päevaliiliat praktiliselt igal ajal, kui ta parajasti ei õitse. Parem on seda teha kevadel, kuid igihaljaid sorte võib ka septembris istutada. Istutusauk olgu piisavalt avar. Istutamiseks tuleks valida pilves, veel parem – vihmane ilm. Kastmisel on üks ja väga selge seisukoht: õigesti valitud kasvukoha korral puudub vajadus päevaliiliaid igasuguse suve korral kasta. Kui siiski selgub, et taimede hukkumise vältimiseks tuleb neid kasta, siis tuleb seda teha väga põhjalikult – 20-30 liitrit vett taime kohta.

Kasvuaegse hooldamise tähtsamaid võtteid on umbrohtude kitkumise kõrval ka taimepuhmiku väetamine. On kahesuguseid arvamusi: väetada või jätta see tegemata. Aed-päevaliiliate väetamise kuldreegel on sõnastatud nii: kindlasti väetada, kuid pigem vähem kui ülearu. Liigne toitainete, iseäranis lämmastiku rohkus kasvuala pinnases muudab päevaliilia loiuks õitsejaks. Liigselt lopsaka taime talvekindlus on keh-

Päevaliilia Autumn Red'i kasvukohaks sobib nii täispäike kui poolvari. vem. Pisut nälga kannatav päevaliilia on parim õitseja ning hea talvituja. Oskusliku hooldamisega avalduvad päevaliilia sordiomased õiemustrid ilmekamalt, õievärvid on intensiivsemad, õitsemise aeg on pikem ja taim tervikuna elujõulisem.

Viimasel ajal on päevaliilia-

“Naabrid lähevad kadedusest ROHELISEKS nagu salatilehed isevalmistatud KOMPOSTIL!”

www.biolan.com

Aastaringselt töötava Biolani KIIRKOMPOSTERIGA saad kadestamisväärselt head komposti oma taimedele.

foto: internet

te vaenlaseks saanud liilia pahksääsk, kes muneb oma munad taime õienuppudesse, kus hakkavad seejärel arenema putukavastsed. Sellised nupud tunneb ära paksenemise järgi.

Tuleks omavahel võrrelda sama taime normaalselt arenenud nuppu ja nõnda tuvastada haiged. Nakatunud õienupud tuleb ära korjata ja utiliseerida või põletada.

Sobib paljude püsikutega Aed-päevaliiliad on pikaealised püsililled, mis jäävad samale kasvukohale paljudeks aastateks järjest. Seepärast tuleb istutamisel arvestada piisava, lähiaastatel vajaliku kasvuruumiga. Istutades esimesel aastal noori taimi, ei pruugi need samal aastal õitseda.

Taimepuhmas kasvab aastaaastalt suuremaks, ning iga aastaga muutub ka õitsemine rikkalikumaks. Kuni noorte taimede ümber on tühja ruumi, võib päevaliiliatele naabriteks sokutada sibullilli, nt krookusi ja tulpe, mis enamasti õitsevad kevadel ja varasuvel, kui päevaliilia alles kasvuhoogu kogub. Samuti sobivad päevaliiliate kõrvale gladioolid, mille õitsemine jääb hilissuvesse ja noorde sügisesse, kui päevaliilia on oma õied juba andnud.

Püsililledest naabrite puhul tuleks arvestada eelkõige kasvunõuete sarnasusega. Siilkübarad, heleeniumid, pojengid, päikesesilm, sügisastrid jpt võiksid olla päevaliiliate head naabrid.

Loomulikult on tõeliselt hea kombinatsiooni saamiseks vaja arvestada naabertaimede õitsemisaja, kasvukõrguse, õite värvi jpt asjaoludega.

Aed-päevaliilia on ka ise suurepärane naaber. Ta sobib kasvama mitmesuguste põõsaste ja madalakasvuliste puude lähedale, murusse nii grupiti kui soolotaimena, erineva kuju ja koosseisuga istutusala-

Happy Returns on kanaarilinnukollaste lõhnavate õitega ja pika õitsemisajaga vastupidav sort. fotoD: OÜ AIASÕBER

Jnta on eksklusiivne Lätis aretatud sort mis õitseb rikkaliku puhmana. dele, jalgradade äärde madalaks rohtseks hekiks ja paljudesse teistesse mõnusatesse paikadesse.

Tõsi on see, et päevaliilia üks õis õitseb vaid ühe päeva.

Kurvastamiseks ei ole aga põhjust, sest järgnevatel päevadel puhkevad uutest nuppudest üha

uued õied. Seetõttu on väga oluline kasvuaegne hooldusvõte äraõitsenud õite eemaldamine iga päev. Sellega saavutame istutusala hea väljanägemise.

Vaid siis, kui on tahtmine seemneid saada, tuleks närbunud õied alles jätta, et seemned saaksid küpseda.

Tigude vastu aitab lubja, munakoorte, liiva või tuha puistamine peenarde vahele ja taimede ümber.

Hoia aed kolist puhas. Tigude vastu aitab ka orasheina kasvatamine ja selle hakke puistamine aeda.

Aitavad ka killustik ja kohvipaks.

Teod ei salli tammelehti, mündilisi, koirohtu, sõnajalalehti, soolikarohtu, punet ja nõmmliivateed.

5. mai 2011

kevad aIaS

11

kevad AIAS

12

5. mai 2011

iLammas aias Muruniitmine aias võib olla pärast lumerohket talve tõepoolest meeldiv, aga mingil hetkel muutub see ikka kohustuseks, millest sooviks kiiremini ja kergemalt vabaneda.

Jaan Lusikas OÜ Reginett

K

as on usutav, et ühel hetkel pole teie aiahooldusvahendite hulgas muruniiduki tarvis kanistrit bensiiniga, õlinõud ega aianurgas kolletamas niidetud muru kuhjakesi? Ja mis kõige ärevam – teie naaber naeratab puhkepäeviti teesklematult siiralt ning samas veidi süüdlaslikult, enne kui oma murumasinale hääled sisse lööb. Töö vajab tegemist.

Naabril ju muru niidetud.

Palun väga – täna on see täiesti reaalne. Teie teenistuses on robotniiduk. Veidi kohmakas sõna, ehk leidub varsti ka suupärasem nimi, kuna robotniidukite edaspidine levik on sama reaalne nagu elektriautodel.

Robotniidukite tootjaid on laias maailmas mitmeid. Siinkohal saan jätkata vaid Husqvarna AB robotniidukitele hinnangu andmisega, kuna teiste kaubamärkide all toodetavaid masinaid olen vaid suurtel aiandusmessidel messiboksides toimetamas näinud.

Robotniiduk on elektrimootorite jõul liikuv ning seega vaikne ning keskkonnasõbralik.

Energiatarbimiselt vägagi taga-

sihoidlik, täiesti võrreldav ühe valgustuspirni energiakuluga.

On mudeleid, mille akud saavad päikesepatarei abil lisatoidet päevavalgusest. Lõikesüsteem koosneb kolmest või viiest pöörlevast pisikesest lõiketerast. Lõikelaius jääb 17-32 cm vahele. Samuti on muudetavad soovitud lõikekõrgused.

Robotniiduk liigub programmeeritavalt Niiduki töö on programmeeritav ja ta võib vabalt ka öösel toimetada, vajadusel kuni 7 päeva nädalas. Samuti ei pelga niiduki korpus vihma ega päikest.

Ning mis kõige üllatavam, niiduki maastikutaluvus on väga hea.

Mis kavalusega eristab masin ristikheina maikellukestest, mille õitsemist te oma aias nii ootate?

Kuni 35% kalded ei takista niitmist. Meenutan, et enamuse tavaniidukite ja murutraktorite lubatud kalle on niitmisel 15%!

Suured veorattad tagavad haakumise ka libedal pinnasel.

Masinate kaal algab 7 kg.

Väga oluline osa on niiduki

oma kodul ehk laadimisjaamal. Enamus mudelitest on suutelised vajadusel sinna iseseisvalt kohale sõitma. Laadimisjaamas niiduk «puhkab» ehk tangib akusid. Võimalik niitmisaeg sõltub niidetava muru omadustest, maapinna relje efsu se st ning aia keerukusest. Just viimane on põhjus, mis sunnib muidu nii lihtsa masina esmakordsel paigaldamisel spetfoto: husqvarna Kui robotniiduk peaks koera või kassiga ootamatult kokku põrkama, on puude õrn. sialisti abi kasutapiiratakse peenikese piirde- led muutuvad kiiremini väeti- koera või kassiga ootamatult ma.

Kui teie koduaed on väga lii- kaabliga, samuti kõik veesilmad seks ning sammal taandub. Siin kokku põrkama, on puude õrn gendatud – aiateed, lillepeen- ja lillepeenrad. Kaabel võib ol- tulebki hea võrdlusena meelde ja vaevalt et põhjustab mingitki rad, erinevad veesilmad ning la nii muru pinnal kui ka kergelt rohtu näksiv lammas, keda saab kahjustust, niiduk muudab kohooned, vajab robotniiduki pai- maa sees. See kaabel aitab nii- pidada robotniiduki elavaks he ka suunda. galdus veidi põhjalikumat ette- dukil taibata niidetava ala õi- prototüübiks. Ideaalne muru taJa veel üks oht – see niidugatakse, lõigates korraga vaid masin võib sõltuvust tekitada valmistust. Eelkõige ikka geid piire väga lihtsalt.

Suuremate liigendatud ala- natukene, ent samas pidevalt ja ning nii usaldate ühel hetkel teseepärast, et kodust pikemat ma targale protsessorile oma teaega eemal olles leiaksite de puhul kasutatakse ka juht- ebakorrapäraselt. naastes eest hoolitsetud mu- kaableid, mille abil robotniiduk Ei tohi aga jätta arvestama- lefoninumbri. Otseseid kõnesid ru, mitte kõige kaugemasse leiab kergemini tee laadimisjaa- ta, et ka robotniiduk on teatava olukorrast koduaias ta siiski ei aianurka rohu sisse jäänud mani. Ka need kaablid asuvad ohu allikas. Kuigi lõiketerad saada, SMS-e saadab aga vajaabitu niiduki. Kui paigaldus kas vastu maapinda või kergelt pöörlevad välisservast kaugel ja dusel küll. robotniiduk töötab väga väikeEt robotniidukil on ka PIN on kord optimaalselt teosta- maapinna sees. sel võimsusel, võivad selle terad kood, vargaalarm ja soovi kortud, ei pea te seda enam ümber Nagu rohtu olla ohtlikud, kui sõrmed või ral ka GPS, ei pane tänapäeval tegema. paljad varbad jätta tera ette. enam kindlasti imestama.

Mis kavalusega eristab ma- näksiv lammas Kuid kõige suurem võlu pei- Niiduki maapinnalt ülestõstmisin ristikheina maikellukestest, Kui olete robotniiduki omamille õitsemist te oma aias nii tub siiski lõikesüsteemil. Kuna sel või ümberminekul lülitub nik, siis muretut suveaega, talootate? Lõhnatundmiseni asi robotniiduki tera teeb tänu tihe- lõiketera turvakaalutlustel au- vise heinavaru pärast te selle siiski veel jõudnud pole. Kogu dale töötsüklile lühemaid ma- tomaatselt välja. «lamba» puhul muretsema ei Kui robotniiduk peakski pea! robotniiduki abil niidetav ala halõikeid, siis väikesed rohulib-

Vanametalli eest saab taas raha Katja Ljubobratets BLRT Grupi kommunikatsiooni­direktor

EESTIMAISED ISTIKUD RMK Tartu puukoolist − aednikele rõõmuks!

Oleme avatud: tööpäeviti 9.00 – 18.00 laupäeviti 9.00 – 15.00 Mais ka pühapäeviti 9.00 – 15.00 RMK Tartu puukool, Rõõmu tee 1, Tartu www.tartupuukool.ee

Aprillist alates viib kodumaine vanametalli käitleja Vakaru Refonda läbi järjekordse kevadise kokkuostukampaania, mille käigus käitleja maksab vanametalli eest raha ja teeb annetuse Eestimaa Looduse Fondile.

Tänavune kampaania on eriline – iga kogutud ja kokkuostu toodud vanametalli tonni eest annetatakse Eestimaa Looduse Fondile kaks eurot ning lüüakse kaasa üleriigilistes talgutes Teeme ära 2011. Taoline koostöö on märgilise tähendusega – aidatakse Eestimaa metsaalused ja kodumajapidamised vanametallist puhastada ning loodust hoida. Jätkatakse ka traditsiooni – iga eestimaalane, kes esindusse vanametalli toob, saab lisaks hinnakirjajärgsele tasule rahalise boonuse. Eripakkumisi on ka ettevõtetele. Iga toodud musta metalli tonni eest makstakse 10 eurot, iga värvilise metalli tonni eest 30 eurot. Tuua saab kõike, alates vanadest autodest, radiaatoritest, gaasipliitidest ja kärudest, lõpetades labidate ja lusikatega. Kui on kahtlus, kas mõnda eset võib kokkuostu viia, saab teavet lühinumbril 1817. Kampaania kestab 31. maini.

Vakaru Refonda on kontserni BLRT Grupp tütarettevõte, mis tegeleb musta ja värvilise metalli kokkuostu, töötlemise ning müügiga, samuti laevade utiliseerimisega. Ettevõte esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Rakveres, Pärnus, Türil, Kohtla-Järvel, Narvas ja Võrus.

kevad AIAS

5. mai 2011

8.44€

€ 3.58 56.01 EEK

132.06 EEK

114.22 EEK

7.30€

€ 7.93 124.08 EEK

HIND KLIENDIKAARDIGA

HIND KLIENDIKAARDIGA

HIND KLIENDIKAARDIGA

Labidas AEDUR A-YY-01 fiibervars

Labidas terav AEDUR B-YY-01 fiibervars

13

HIND KLIENDIKAARDIGA

Kühvel AEDUR B-YY-02 fiibervars

Murureha Premium väike, reguleeritav € 7.50 117.35 EEK € 6.32 98.89 EEK HIND KLIENDIKAARDIGA

Aiareha univ.

AEDUR C-YY-44M 14 piid, puitvars

12.-€

187.76 EEK HIND KLIENDIKAARDIGA

€ 6.54 102.33 EEK

HIND KLIENDIKAARDIGA

HIND KLIENDIKAARDIGA

Fiskars rehade Fiskars reha vars komplekt 135004: 135000 135000 reha vars+ 135020 murureha+ 135030 väike murureha+ 135060 universaalne reha

HIND KLIENDIKAARDIGA

Murureha Premium reguleeritav

€ 19.90 311.37 EEK

20.50€

320.76 EEK

HIND KLIENDIKAARDIGA

Oksakäärid fiibervars

9.78 153.02 EEK

Fiskars 131410 teravaotsaline aialabidas

€

HIND KLIENDIKAARDIGA

Kühvel AEDUR A-YY-02

7.93€

€ 6.50 101.70 EEK

HIND KLIENDIKAARDIGA

HIND KLIENDIKAARDIGA

124.08 EEK

Aiasaag Profi 210 mm kokkupandav

4.99€

Oksalõikur

9.52 148.96 EEK

HIND KLIENDIKAARDIGA

Fiskars universaalne reha 135060

11.90€

186.19 EEK

Oksalõikur teleskoopvars

HIND KLIENDIKAARDIGA

Muruluud AEDUR A-LZ 052 fiibervars

HIND KLIENDIKAARDIGA

17.-€

88.40 EEK

HIND KLIENDIKAARDIGA

€

Aiasaag Profi 300 mm

265.99 EEK

5.65€

78.08 EEK

8.-€

HIND KLIENDIKAARDIGA

€ 27.422.46 EEK

Oksakäärid Premium kullinokk 40 mm

HIND KLIENDIKAARDIGA

125.17 EEK HIND KLIENDIKAARDIGA

Oksakäärid Premium kullinokk alasi 40 mm

Universaalne oksalõikur

20.50€

€ 6.54 102.33 EEK

320.76 EEK

HIND KLIENDIKAARDIGA

HIND KLIENDIKAARDIGA

3.32€

Fiskars aiahark 133400

Fiskars lai murureha 135010

51.95 EEK

HIND KLIENDIKAARDIGA

€ 5.44 85.12 EEK

Aiakäärid Premium Mini

HIND KLIENDIKAARDIGA

Aiakäärid Premium AL kullinokk 20 mm

13.20 206.54 EEK

€ 7.41 115.94 EEK

€

HIND KLIENDIKAARDIGA

Oksakäärid Premium alasi jõuülekandega 40 mm

HIND KLIENDIKAARDIGA

Oksakäärid Profi kullinokk AL 25 mm

€ 5.44 85.12 EEK

349.-€

HIND KLIENDIKAARDIGA

5460.66 EEK

HIND KLIENDIKAARDIGA

199.-€ 3113.67 EEK HIND KLIENDIKAARDIGA

Puulõhkumismasin AEDUR 7T survejõud 7 tonni, halu pikkus 52 cm, 2300 W

Murutraktor CASTELGARDEN XD 140 HD mootor B&S P.B.series 3130 AVS 344 cm³, ühesilindriline, 13,5 hj niidulaius 98 cm Hydro rattad 15“ x 18“ € 149.2331.34 EEK HIND KLIENDIKAARDIGA

Järelkäru POLY SP22111 kandevõime 295 kg, maht 280 l, tühikaal 24 kg

119.-

Järelkäru SP22101 kandevõime 250 kg, maht 250 l, tühikaal 40 kg

0.04 €/L

Aiamuld Garden Soil 60 L Muld puude ja põõsaste istutamiseks

HIND KLIENDIKAARDIGA

HIND KLIENDIKAARDIGA

1861.95 EEK

60 L

HIND KLIENDIKAARDIGA

Murutraktor STIGA SD 9812 mootor STIGA Series 7250 414 cm³, ühesilindriline, 12 hj niidulaius 98 cm manuaal rattad 15“ x 18“

1745.-€ 27303.32 EEK

HIND KLIENDIKAARDIGA

34.74 EEK

€ 1356.21216.79 EEK

Puulõhkumismasin AEDUR 4T + alus survejõud 4 tonni, halu pikkus 52 cm, 1500 W

€

2.22€

Aiakäärid Premium AL alasi 20 mm

2120.-€

8.25€

300 L

129.08 EEK

0.03 €/L

HIND KLIENDIKAARDIGA

Aiaturvas 300 L € 119.1861.95 EEK HIND KLIENDIKAARDIGA

Kasvuhoone JS-GH16W laius 2100 mm, pikkus 2500 mm, kõrgus 1630/2500mm, alumiiniumkarkass/PE kate, ühele poole avanev uks, lihtne paigaldada

33170.79 EEK

HIND KLIENDIKAARDIGA

Murutraktor CASTELGARDEN XDL 190 HD mootor B&S P.B.series 4185 AVS 500 cm³, ühesilindriline, 18,5 hj niidulaius 108 cm Hydro rattad 15“ x 18“

249.-€

3896.- EEK

HIND KLIENDIKAARDIGA

Muruhari-koguja SP31109 murutraktoritele/järelveetav 48”, laius 122 cm, koguja maht 400 l, kaal 39 kg

€ 199.3113.67 EEK

HIND KLIENDIKAARDIGA

Muruhari-koguja SP31105 murutraktoritele/järelveetav 36” laius 96 cm, koguja maht 300 l, kaal 32 kg

€ 639.9998.18 EEK HIND KLIENDIKAARDIGA

Kasvuhoone B810 alumiiniumkarkass, 4 mm kaheseinaline polükarbonaadist kate, kahele poole avanevad uksed, kaks katuseakent, kerge paigaldada NB! Kõik hinna sees: alumiiniumkarkass, polükarbonaadist paneelid ja alus Tallinnas AS Espak, Viadukti 42 kasvuhoone kojuvedu Tallinna ja Harjumaa piires tasuta. Mujal kokkuleppel.

KAARE TEE EHITUSMATERJALIKESKUS Espak AS, Tallinn, Viadukti 42 ESPAK TARTU Espak Tartu AS, Tartu, Turu 24 ESPAK PÄRNU Espak Pärnu AS, Pärnu, Papiniidu 4 ESPAK RAKVERE Espak Rakvere AS, Rakvere, Rägavere tee 42 ESPAK VILJANDI Espak Viljandi AS, Viljandi, Reinu tee 35 ESPAK VÕRU Võru Empak AS, Võru, Kubja 15; Räpina, Pargi 7a; Vastseliina, Võidu 3a ESPAK KURESSAARE Tiir AS, Kuressaare, Uus-Roomassaare 35; Saare maakond, Muhu vald, Piiri ESPAK JÕGEVA Valmeco AS, Jõgeva, Tallinna mnt. 2a ESPAK JÕHVI Taali Ida AS, Jõhvi, Lille 3 ESPAK RAPLA N&N Invest Grupp OÜ, Rapla, Tallinna mnt 3b ESPAK PÕLVA Linaarus OÜ, Põlva, Jaama 16D ESPAK NARVA Espak Narva AS, Narva, Rahu 36a ESPAK PAIDE Paide, Prääma tee 20 www.espak.ee

499.-€

7807.65 EEK

HIND KLIENDIKAARDIGA

Kasvuhoone JS-GH203A laius 3000 mm, pikkus 4000 mm, kõrgus 2000 mm, alumiiniumkarkass, 4 mm kaheseinaline polükarbonaadist kate, ühele poole avanev uks, lihtne paigaldada.

Tallinnas AS Espak, Viadukti 42 kasvuhoone kojuvedu Tallinna ja Harjumaa piires tasuta.

Mujal kokkuleppel.

kevad AIAS

14

5. mai 2011

Mis on roheteraapia ehk kuidas aiad meile mõjuvad?

Kadri Maikov maastikuarhitekt, Kiirprojektid OÜ

M

illine on tervendav aed?

Lühidalt on see roheala, mis taastab. Pikemalt seletatuna paik, mis maandab stressi vähemalt ühe meele lõdvestamisega, kui inimene vaatab või kuulab, istub, jalutab ja avastab enda jaoks uut. Teraapilises aias on aiakujundus valitud teraapia või soovitud aia mõju järgi. Aiateraapia käigus paranevad inimese tähelepanuvõime ja tuju, aed annab energiat probleemidega tegelemiseks, kergendab oluliste otsuste vastuvõtmist, võimaldab peatada negatiivsete mõtete tsüklit ja aitab suurendada kontrolli tegevuste üle.

Aiateraapia puhul on oluline ka suhtlemine, tegevus aias innustab rääkima ja koostööd tegema. Roheteraapia (rõhk on

protsessil) parandab füüsilisi ja kognitiivseid oskusi, toetab emotsionaalset toimetulekut lähedase kaotusega, aitab korvata puudega seonduvaid vajakajäämisi, pakub juhatust elukvaliteeti tõstva uue hobi avastamiseks, aitab parandada sotsiaalseid suhteid ja paarissuhteid.

Läbi arusaama iseendast, oma emotsioonidest, füüsiliselt, vaimselt ja hingeliselt õpetab teraapia meile tervenemist. Taimed seovad oma energiaga bioloogilist mälu ja stimuleerivad meeli. Lisaks kogetakse aias päikest (helioteraapia), tuult, lõhnu, temperatuuri, taimi, linde ja vett.

Aiateraapiat kasutatakse näiteks nendel juhtudel: • Tujulangus. Paljudel on raskusi tujulangusega pimedal aastaajal. Inimesed kannatavad palju, kui nad ei saa aru,

kuidas nad on seotud loodustsükliga. Loodusega seotud tseremooniad on ju seotud ka aastaaegadega.

• Üksikud või juurteta inimesed. See teraapia on tõhus ka inimestele, kellel ei ole tugevaid seoseid oma perekonna ja sugulastega või kes tunnevad end ühiskonnast isoleeritult. Teraapilises aias toimib tugevalt nende inimeste side maaga.

Peamised tujumuutjad aias on: • taimed (puud, lilled, värvid, aastaaegade vaheldumise peegeldumine) • psühholoogiline ja ühiskondlik aspekt (rahu, avarus) • muu meeltega tajutav (loomad, tuul, värske õhk) • visuaalsed väärtused peale taimede (atraktiivne kujundus, erinevad vaated, elemendid, tekstuuride kontrast jne).

Ruski instituudi laste interaktiivse teraapilise mängu aed1 asub Ameerikas ning on mõeldud nii füüsilise kui ka vaimse haiguse põdejaile. foto: kadri maikov

Mäng aias on kui seiklus Kadri Maikov

aastik ei ole lapsele ainult õpikeskkond, vaid see peab pakkuma võimalusi mängimiseks nii grupis kui ka eraldi, lubama ronida, ehitada, peita. Sellepärast sobib laste mängukeskkonnaks aed, mis on mitmekülgne, muutuv, mitme meelega tajutav ja elav.

mänguvahendid, erinevate kattematerjalidega jalgteid ning mitmekesiseid liikumisvõimalusi. Laste mängualal võiks olla võimalus kasutada aastaaegadele omaseid lõhnu, meeleolukalt mõjuksid erikujulised kivid.

Tervendav mänguala treenib lapse kehalist tugevust, parandab ta kujutlusvõimet, iseseisvust ja arengut ning pakub palju eksperimenteerimisvõimalusi.

Aed kui lapse isiklik sõber

Mäng aias on seiklus

Aias peab olema päikest, varju ja tuulekaitset pakkuvaid kohti, erinevaid maastikuosi ja taimestikku, sobivad

Laste mänguerinevusi uurinud maastikuarhitekt prof Patrik Grahn, ütleb, et laste mängud sõltuvad palju-

maastikuarhitekt, Kiirprojektid OÜ

M

gi keskkonnast. Kui taustaks on palju müra, on mängud lärmakad või hoolimatud, joostakse mõtlematult põõsaste vahel ning ronitakse puu otsa.

Aeg-ajalt võib mäng olla aga vaikne, peaaegu hääletu.

Mõlemal juhul toimuvad keerukad mänguprotsessid ja ollakse erinevates rollides; aegajalt täitub roheruum seiklustega, teinekord vaikse unistamisega.

Mängu seosed inimeste, erinevate objektide ja materjalidega stimuleerivad mõtet, keha ja hinge. Laste mänguala peab olema turvaline, inspireeriv paik, kus ollakse õnnelik.

1 Aia eesmärk on toetada üldist rehabilitatsiooniprotsessi, arendada kasutajate sotsiaalset elustiili, täiustada mälu ning soodustada haiglas viibimist positiivse ja tähendusrikka kogemusega. Lisaks pakub aed eneseväljendusvõimalusi, arendab loovust jm võimeid, pakub tervenemisvõimalusi mängu kaudu ja toetab haigusest paranevat tervist. Aia tervendavad aspektid on taimede ja ruumide varieeruvus, palju erinevaid (aktiivseid ja rahulikke) mänguvõimalusi, interaktiivne keskkond ning kõikide meelte kasutamise võimalus.

Kunstiteosed aias peavad pakkuma positiivseid emotsioone Kadri Maikov maastikuarhitekt, Kiirprojektid OÜ

E

esti aedades kasutatakse üldiselt üsna vähe kunstiteoseid, skulptuure, samas on need ühed tundlikuima teemaga aiaelemendid, millel on inimestele otsene mõju. Üllatus kunsti näol peaks asuma teekonna või roheruumi alguses nähtaval kohal. Aias ei pea kunsti ilmtingimata kasutama, kuid mõnes situatsioonis on see vajalik ning sobilik – ehk nagu täpp «i» peal.

Kunsti valimine aeda on keeruline teema. Tervendavates aedades, eraaedades ja rohealadel peaks eelistama kunsti, mis teeb vaataja õnnelikuks, mis iga meeleolu korral jagab

positiivsust ning tõstab tuju.

Tavaliselt on see seotud ka ümbritseva ruumiga, kus mastaabid ja ruumisuhted on paigas.

Kunstiteosel aias võib olla mitu sõnumit – see võib olla konkreetselt suunatud, rõhutatud, sündmusele orienteeritud, sel võib olla ka õnnelik-olemise sõnum. Mõnel kunstiteosel võib olla ka negatiivne mõju – inimesed võivad olla haavatavad abstraktsusele, seksile ja kehakaalule viitavatele kunstiteoste poolt. Ebatervena võivad mõjuda ka inimmõõdust väljas olevad teosed, nt proportsioonist väljas liiga suure või liiga väikese peaga skulptuurid jne.

Need on nüansid, mida võiks kunstiteoste aeda paigutamisel silmas pidada.

kevad AIAS

5. mai 2011

15

Tee emale rõõmu! www.bauhof.ee

Igaüks saab hakkama Voolik + tarvikute komplekt Kärcher

Laikellukas, mix

Kohvimasin

15 m, ½”

-35%

-26%

3

19

15

.€

Terrassiõli Pinotex Terrace Oil

13

. €

-26%

7

99

Muruluud

Roosid, valikul

-25% 2,25 l

19

59

erinevad peenra- ja roniroosid

reguleeritav

-31%

95

.€

39

5

. €, 5.95 €/l

40

. €

Kampaania hinnad kehtivad Bauhofi kauplustes üle Eesti kuni 31.05.2011 või kuni kaupa jätkub. Piltidel on illustratiivne tähendus.

Tallinn E-R 8-20 L 9-20, P 9-17 Peterburi tee 64

Laagri E-R 8-20 L 9-20, P 9-17 Pärnu mnt 558

Keila E-R 8-19 L 9-17, P 9-16 Paldiski mnt 35

Tartu E-R 8-20 L 9-20, P 9-17 Ringtee 69

Pärnu E-R 8-20 L 9-20, P 9-17 Papiniidu 5

Viljandi E-R 8-20 L 9-20, P 9-17 Reinu tee 29a

Rakvere E-R 8-20 L 9-20, P 9-17 Ringtee 2

Jõhvi E-R 8-20 L 9-20, P 9-17 Narva mnt 141

Kuressaare E-R 8-20 L 9-19, P 9-17 Põlluvahe 2

Haapsalu E-R 8-19 L 9-17, P 9-16 Tallinna mnt 68a

Põlva E-R 8-19 L 9-17, P 9-16 Jaama 12a

Valga E-R 8-19 L 9-17, P 9-16 Viljandi 80a

kevad aIaS

16

5. mai 2011

Aiateed kaunistavad meie kodu

Kekkilä Kasvatuskast kekkila.ee

Teeraja pealispind peab olema ilus, tugev ja vastupidav, samuti kergesti puhastatav. fOTOD: OÜ ÕuEMEISTER

Iga aastaga saab üha enam Eestimaa kodusid uue sissesõidutee, jalgtee või puhkeplatsi. Sobiliku teekatte leiab igaüks nii modernistliku funkstiilis kodu kui ka palkidest maamaja juurde. tarmo SauPÕLd Õuemeister OÜ juhataja

e

ramaja juures jagunevad teed ja platsid funktsioonide järgi sissepääsuteeks, autoparklaks, puhkenurgaks ja neid ühendavateks teedeks.

Aia kujundamise algusjärgus tuleks selgeks teha, kuhu tulevad teed ja mis otstarve neil on. Oluline on saada vastus küsimusele, kas kasutame sirgeid või käänulisi teid. Tihti määrab teede ja kivijooksu suuna garaaži ja autovärava ning peaukse ja jalgvärava omavaheline paiknemine. Vaadates maja arhitektuuri ja arvestades majaomaniku soove, tuleb teha valik saadaolevatest materjalidest.

betoonkivid on saavutanud populaarsuse nägusa väljanägemise, pika kasutusea, kerge hooldatavuse, hinna ja kvaliteedi õige suhte tõttu.

Klassikkivi on üks viimase aja trende, sobides palkmajade ja teiste nn maamaja tüüpi eramute juurde. Seda kivi saab laduda ka kaarjalt ja kombineerides eri värvidega -nt 50% halli ja 50% pruuni või punasega saame suurepärase tulemuse.

Klassikuga sobib kokku radiaalkivi Residents, millest saab laduda ringe. Kartano, Nunna, Kloostri ja plaat 30x30cm sobivad funk- ja klassikalises stiilis majade juurde. unikivi on vist küll kõige kauem tootmises olnud kivi, aga ka praegu paigaldatakse seda kõige rohkem. Tänu sakilisele servale on kivid omavahel tugevalt seotud ja taluvad suuri koormusi. Seetõttu sobib see nii erahoovide kui ka

suuremate autoparklate ja laohooneesiste platside teekatteks.

Murukivi on atraktiivne, aga vajab rohkem hooldust, sest päikselistes kohtades kipub muru vahedes kuivama ja efekt kaob.

Betoonkivist tehakse ka terrasse, aga kivi kuju ja värv võiks olla muudest teedest erinev.

sillutustellised on savist põletatud ja teedeehituseks mõeldud tellised. Toodetakse mitmeid värvitoone, nt kollane, punane, pruun, must koos erinevate varjunditega.

Kombineeritakse nt graniidiga.

looduskividest on valida kodumaise paekivi, munakivi või imporditud graniitide vahel. Paekivi kasutatakse põhiliselt miljööväärtuslike, renoveeritavate hoovide juures, aga head vastupidavat paekivi on raske leida. Munakivi on jälle väga vastupidav. Huvitavama tulemuse nimel võib need saagides või giljotiini all poolitada ja saame suhteliselt sileda ja ilusa graniidipinnaga tee.

Välismaised looduskivid teevad hoovi omanäoliseks, saab valida erinevate maade põnevate värvitoonidega graniite, mis on ka väga vastupidavad. Looduskivid on pinnakatetest kõige väärtuslikumad, aga ka hinnalt kõige kallimad.

gRaniitsõelmetest ja killustikust teed võivad olla väga huvitavad, kui kombineerida eri värve ja eri fraktsioone killustikku. Tavaliselt tuleb killustikaluse ja muru vahele ka ääris, nt äärekivi,

puitpruss, laud või metallserv.

Graniitsõelmetest teed on tihti kasutusel parkides, nt Kadrioru või Löwenruhi pargis. Killustikaluseid on lihtne ja odav valmistada, hiljem ebamugav hooldada.

TEE OMA AED ÕNNELIKUKS

puitsillutis on süvaimmutatud pakuotstest või puuklotsidest sillutis, millel näha ka aastaringid. Aluskihiks on tihendatud killustik ja liiv.

Kasutatakse harva, kuna selle vastupidavus on piiratud.

Erinevaid kive ja teekatteid on kümneid. Meelepärase peab majaomanik valima internetist, tehasekataloogidest või ehituskauplustest.

paigalduse kvaliteedi tagab aluspinna korralik ettevalmistus. Kasvupinnas kooritakse, tehakse killustikalus, mis tihendatakse pinnasetihendajaga. Paigaldatakse betoonile äärekivid. Kivi laotakse tihendatud ja siledaks tõmmatud liivakihile. Seejärel tihendatakse kogu plats pinnasetihendajaga ja harjatakse vuukide vahele kuiv liiv. Niiske ilma korral liivatatakse survevee abil. Paekivituhka tee-ehitusel kasutada ei tohi, sest tee kaotab drenažeerimisvõime, tekivad külmakerked ja vajumised. Saviste aluspindade korral tuleb arvestada killustiku alla liivakihi lisamisega. Maja katuselt kogutavad sadeveed tuleks juhtida trappide ja torustiku kaudu pinnasesse või kogumiskaevu.

Kivi paigaldusel põhitõdedest kinni pidades jääb korrektne tee meid rõõmustama aastateks.

Lillemuld

Suvelillemuld

Aiamuld

Tume ja tihe üldmuld õitsevatele toalilledele.

Õhuline, niiskuskristalle ja kauakestvat väetist sisaldav muld õuelilledele.

Väetatud must muld puude ja põõsaste istutamiseks, aiamaa ning õue rajamiseks.

kekkila.ee