Kinnisvara ja Ehitus august 2015

kohustuslik energiamärgis

• Seismajäänud kinnisvaraarendused on moraalselt vananenud. Lk 2 • Hooldatud põrand kestab aastaid. Lk 4 • Retrokraanikauss kodusisustuses. Lk 5 • Vesi uputab ja rikub kinnisvara. Lk 6

Kaur Kajak: Hakkame kontrollima energiamärgise olemasolu kinnisvarakuulutustes. Lk 2

TEEMALEHT 12. august 2015

2 || kinnisvara ja ehitus

postimees, 12. august 2015

toimetaja veerg

K

Kinnisvaras unustatakse müüki tehes nõuded

innisvara müües või rentides kohustab seadus kinnisvara omanikku esitama juba kuulutuses energiamärgise andmeid.

Kenasti on seaduses nõude selgituseks kirjutatud, et «võimaldada huvitatud isikul teha teadlik valik». Portaalides kinnisvarakuulutusi vaadates avaneb aga hoopis teine pilt. Osa uusehitistest ei anna ostjale korteri energiatõhususest silpigi infot. Helistades nende kuulutuse peale ja uurides ettevaatlikult energiamärgise kohta, tuli vastuseks kahesugust juttu. Nii selgus, et suuresti on tegu enne masu ehitusloa saanud ehitistega, mis nüüd majanduse elavnedes katuse alla on saanud. Poetakse asjaolu taha, et enne 2009. aastat vormistatud ehitusload ei nõudnud energiamärgist. Unustatakse aga, et ilma energiatähiseta ei tohigi kinnisvara müüa. Teised müüjad hämasid umbkaudsest tähele vastavusest, lihtsalt tagantjärele pole keegi märki taotlema hakanud. Siingi oli tegu enne masu välja antud ehitusloaga.

Seega kutsun ostjaid üles kriitiliselt vaatama uusehitise ajalugu, millal on maja planeeritud, kas tehnilised lahendused on kaasaegsed ja vastavad nõuetele.

Huvi pärast võiks küsida uue majaosa või korteri müüjalt, kas lisaks energiamärgisele on teostatud ka suvise ülekuumenemise temperatuurisimulatsioon. See nõue on juba 2008. aastast olemas, ent osa arendajaid teeb selle küsimuse peale ikka suuri silmi. Hiljem palavas korteris piineldes peab korteriostja arendajaga vaieldes ise tellima temperatuurisimulatsiooni ja reklamatsiooni tegema. Närvesööv ja ajamahukas tegevus tagantjärele, ning seejuures ootama lahendusi, mida arendaja liigse päikesekuumuse vastu välja pakub. Iga lahendus pole aga esteetiliselt nauditav või lisab jahutusagregaat omakorda müra juurde. Suurim argument, miks märgist meile vaja, on omaniku õigus teada, millised on tema ostetud kinnisvara energiatarbimise kulud, sest hiljem arvetelt numbreid lugedes ei pruugi üllatus enam nii meeldiv olla.

Tehnilise Järelevalve Ametiga vesteldes ütlesid sealsed ametnikud, et alates sügisest plaanivad nad kinnisvaramüüjate kontrolli suurendada ja vajadusel, kui olukord turul ei muutu, hakata ka trahvisummasid välja kirjutama.

Seniks aga selget pead kinnisvara ostmisel ja rentimisel soovides juuli laanemets teemalehe toimetaja

Kiili vallas poolelijäänud kinnisvaraarendus seisis nii mitu aastat.

FOTO: raigo pajula

Kinnisvara. Robinal on müügile tulnud vanade ehitusprojektide alusel loodud uusarendusi. Moraalselt ei ole vananenud ainult arhitektuurne pool, vaid tehnilised lahendused jäävad ajale jalgu.

Kui vanad ehitusprojektid ärkavad ellu Tõnis Tarbe

ehitus Enamasti ehitusprojekt, mille järgi pole ehitamist alustatud, kaotab ajas oma väärtust. See on loomulik, sest aastatega muutuvad nii materjalid, tehnoloogia, mitmesugused nõuded kui ka arusaamad. Kindlasti muutuvad ehitusprojekti osad erinevalt: arhitektuuriga võib isegi olla nõnda nagu veiniga ehk on küpsemise ning siis väärtuse kasvu periood.

Teisalt on tehnilisemate ehitusprojekti osadega nagu autoostu-

ga, poest välja sõites on väärtusest 20% vähemalt läinud. Kuid jällegi, ka kallimate autode mudelitega kipub väärtus isegi natuke tõusma, enne kui langema hakkab. Samas tuleb mainida, et üldise arusaama juures ehitusprojekti väärtusest soovitakse Eestis tellida Lada hinnaga ehitusprojekte.

Aastate taguste ehituslubade alusel ehituste jätkamine ning ühtlasi vananenud ehitusdokumentatsiooni kasutamine avaldab vahetut mõju hilisemale kasutajale, sest viimaste aastatega on kardinaalselt muutunud arusaamad hoonete energiatõhususest, hoone tehniliste seadmete automaatikast, arukast ehitamisest ja targast ehitisest. Ka siis, kui projektdokumentatsiooni mõningast kosmeetilisust lisatakse, ei saavu-

tata mingil juhul seda tulemust, mis on värskel insenermõttel, isegi kui arhitektuur oma värskuse ja kaasaegsuse on säilitanud.

Samas tuleb aru saada ka arendajatest, kes kasutavad mitmeteks aastateks seisma jäänud ehitusprojekte, sest ehituslubade uuendamine on seotud märkimisväärsete kuludega ning omavalitsused ei pruugi olla kuigi vastutulelikud, pigem vastupidi.

Kui on näiteks varasemalt projekteeritud küttesüsteem gaasile, siis uuendamisel võivad lisanduda ootamatud kulud kaugküttetorustiku ehitamiseks, sest vahepealsetel aastatel on muudetud antud asukoht kaugküttepiirkonnaks! Seinte lisasoojustamisega on probleem palju suurem – kas hoone gabariidid suurenevad, jä-

relikult muutuvad kõik tehnilised näitajad, või kui välisgabariidid jääksid samaks, siis sisepinnad muutuvad väiksemaks –, jälle on tegemist olulise muudatusega tehnilistes näitajates ning kindlasti tuleb ehitusprojektile muudatus tellida. Näiteks hoovi sissesõitu ei saagi enam ilma tänavat laiendamata ehitada või palju muud, millega pole keegi senini arvestanud. Seetõttu ongi lihtsam varem kavandatud ehitist mitte muuta ja proovida kõikvõimalikud ekspluatatsioonil tekkivad lisakulud või ebamugavused jätta tulevasele kasutajale või omanikule.

Tõnis Tarbe on Eesti Arhitektide Liidu liige ja Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu juhatuse aseesimees

Kohustuslik energiamärgis on oluline info valikute tegemisel Kinnisvarakuulutus peab sisaldama energiamärgise andmeid (klassi), see on oluline kriteerium ostjatele või rentijatele tegemaks teadlikke valikuid kinnisvaraturul.

Kinnisvara ostjale või rentijale peab võimaldama tutvumist energiamärgisega, mis antakse pärast lepingu sõlmimist ostjale või rentijale (võib olla energiamärgisest koopia). See nõue on täidetud, kui energiamärgisega on võimalik tutvuda ehitisregistris. Alates 2013. aasta maist väljastatakse märgiseid läbi ehitisregistri.

Tahame märgise olemasolu hakata sügisest kontrollima ja võtame vaatluse alla eelkõige kinnis-

Toimetaja Juuli Laanemets, juuli.laanemets@postimees.ee, tel 666 2194 Kujundaja/küljendaja: Kristiina Sillandi

varaagentide kuulutused, sest agent peab jälgima ning vastutama andmete õigsuse ja piisavuse eest. Hakkame saatma energiamärgiseta kinnisvara vahendajatele nõuete mittetäitmise kohta märgukirju ja kui sellest ei piisa, väljastame ettekirjutuse.

Energiamärgise eesmärk on teada anda, milline on hoone projekteeritud energiavajadus või tegelik energiatarbimine, ning vajaduse korral tõendada hoone vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele. Energiamärgisele lisatakse soovitused hoone energiatõhususe parandamiseks (mis näitab tuleviku investeeringute ulatust), välja arva-

tud juhul, kui selliseks parandamiseks puudub mõistlik võimalus.

Aastast 2009 hakkasid kehtima energiatõhususe ja energiamärgise nõuded. Seega tuleks teha vahet sisekliima tagamisega hoonetel, mis on püstitatud enne 2009. aasta algust või mille ehitusluba on väljastatud enne 2009. aasta algust ning hoonetel, mis on ehitatud alates 2009. aastast. Seega tuleb tagada, et püstitataks energiatõhusaid hooneid, mille ekspluatatsioonikulud ei oleks ebamõistlikud. Samuti, et olemasolevaid hooneid saaks võrrelda ühtsel skaalal sõltuvalt nende energiakasutusest.

Skaalad on erinevatele hoonetüüpi-

Kinnisvarareklaam: Tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 Tartu: Mari-Liis Aasmäe, mariliis.aasmae@postimees.ee, tel 739 0395

dele (üksikelamud, korterelamud jne). Märgis ei ole nõutud teatud hoonete puhul (näiteks vanalinnades olevad hooned, suvilad), erisused on kirjas ehitusseadustikus.

Energiamärgiseid on kahte tüüpi ja nende eesmärk on veidi erinev.

Mõõdetud energiatarbimisel põhinev energiamärgis näitab juba olemasoleva hoone energiakasutust.

Energiamärgis kehtib kümme aastat. Alates 2015. aasta 1. juulist väljastatud energiamärgised kehtivad kaks aastat hoone valmimisest arvates (kasutusloa andmisest).

Kaur Kajak

Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori asetäitja

Ehitusreklaam: Tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 Tartu: Klaarika Karu, klaarika.karu@postimees.ee, tel 739 0391

postimees, 12. august 2015

kinnisvara ja ehitus || 3

4 || kinnisvara ja ehitus

postimees, 12. august 2015

hooldus. Põrandamaterjalide suur valik nõuab kasutajalt teadmisi, et mitte oskamatu hooldusega põrandat rikkuda ja materjali kasutusaega lühendada.

Õigesti hooldatud põrandakatte eluiga võib olla 50 aastat Kurmet Vasser

Puhastusekspert koolitaja

koristus Põrandakate, mille valikul on arvestatud ruumi kasutusotstarvet ja mida regulaarselt nõuetekohaselt puhastakse, on pikaealise kasutusaja ja hea väljanägemisega.

Põrandakatete puhastamisel ja hooldamisel on väga oluline eelnevalt teada, millise kattematerjaliga on tegu. Praktikas on vastuse leidmine muutunud järjest keerulisemaks, kuna looduslike pinnakatete kõrgema hinna tõttu toodetakse väga palju imitatsioone, mis teeb loodusliku katte eristamise kunstlikust järjest raskemaks. Materjalist sõltub, millised on igapäevased puhastusmeetodid, missugused kaitsetöötlused tagavad põranda hea väljanägemise ja lihtsama hoolduse ning millest tuleks kindlasti hoiduda.

Seetõttu on võtmetähtsusega küsida müüjalt või paigaldajalt pinnakattematerjali tooteleht koos hooldus- ja kaitsmis-

juhendiga ning see info kindlasti ka säilitada. Õigel hooldamisel võib pinnakatte eluiga küündida 20–50 aastani sõltuvalt materjalist. Hilisem materjali tuvastamine võib olla väga raske või lausa võimatu.

Samuti on väga tähtis säilitada info, milliseid kaitsetöötlusi ja millal on tehtud, mis kaitseainega töötlus tehti ning mitme kihiga pinda kaeti. See annab edaspidiseks pinna kaitsmiseks informatsiooni ja maandab ebaõnnestumise riski.

Laminaat Laminaat on õigel hooldamisel vastupidav materjal. Pinda võib kahjustada liiv, rohke lahtine mustus, liigne niiskus ning tugevad koristusained. Parim lahendus igakordseks puhastamiseks on puhas, veega kergelt niisutatud mikrokiust mopp või lapp, vajadusel kasuta neutraalset puhastusainet (pH 6–8).

Võimalikud koristusvead: pind jääb koristusjälgedega ja matt (pinnal on hallikas kiht), kui • mopp / lapp on liiga märg • mopp / lapp on must • aine on üledoseeritud.

+

-

Laminaadi kaitsmine ei ole vajalik, soovi korral võib parema läike saavutamiseks kasutada laminaadi hooldamiseks mõeldud aineid. Vahatamine ei ole soovitav, kuna vaha kinnitumine pinnale on raskendatud, mistõttu see eemaldub kiiresti. Samuti on vahaeemaldusprotsess seotud rohke veega, mis võib tekitada pöördumatuid niiskuskahjustusi.

!

Puit (õlitatud, lakitud, värvitud) Puit on nägus ja soe materjal, kuid väga poorne, mistõttu vajab regulaarseid kaitsetöötlusi. Pinda võib kahjustada liiv, mehhaanilised vigastused (nt kontsakingad, lemmikloomade küüned), liigne niiskus, vedelikuplekid. Parim lahendus igakordseks puhastamiseks on puhas, veega kergelt niisutatud mikrokiust mopp või lapp, vajadusel kasuta neutraalset puhastusainet (pH 6–8).

Võimalikud koristusvead: pind jääb koristusjälgedega ja matt (pinnal on hallikas kiht) kui • mopp / lapp on liiga märg • mopp / lapp on must • aine on üledoseeritud.

+

-

Kaitsetöötlusel tuleb vana kaitseaine kindlasti eemaldada. Pind peab olema enne kaitsmist puhas ja täielikult kuivanud.

Levinuim kaitsetöötlus tänapäeval on õlitamine, mis annab regulaarsel töötlemisel põrandale hea kaitsevõime, pikaealisuse ja sametise läike. Oluline on teada, millist õli on eelnevalt õlitamisel kasutatud, kuna tänapäevased õlid ei pruugi omavahel ühilduda, õli jääb pinnale, ei imendu ja pind võib jääda kleepuvaks ning hakkab mustust koguma.

Kogemuse puudumisel tasuks hea tulemuse saavutamiseks usaldada eksperte ja tellida töö neilt, kuna teostus on tehniliselt nõudlik ja eeldab põrandahooldusmasina olemasolu.

!

Kork Kork on kuivade ruumide pinnakattematerjal, hea helisummutaja ja soojusisolaator. Võib olla naturaalne, lakitud, õlitatud, termotöödeldud või hoopis kaetud linoleumi- või PVC-kihiga.

Pinda võib kahjustada liigne vee kasutamine koristamisel ja tugevad koristusained (max pH 10).

+

-

Parim lahendus igakordseks puhastamiseks on puhas, veega kergelt niisutatud mikrokiust mopp / lapp, vajadusel kasuta neutraalset puhastusainet (pH 6–8).

Korgi kaitsmisviis sõltub eelnevast kaitsetöötlusest.

!

Linoleum (Marmoleum, Artoleum) Linoleum on looduslik materjal, soe, antistaatiline, antibakteriaalne, sobides eriti hästi laste- ja raviasutustesse. Õigel hooldamisel väga vastupidav (eluiga kuni 50 aastat).

Välimuselt aetakse linoleumi sageli segamini PVC ehk plastikkattega, kuid nende puhastamis- ja kaitsmismeetodid on väga erinevad. Linoleumi tunneme alati ära aluspinnale kleebitud kotiriide ehk džuudikanga järgi.

Pinda võib kahjustada liigne vee kasutamine ja tugevad puhastusained (max pH 10).

Parim lahendus igakordseks puhastamiseks on puhas, veega kergelt niisutatud mikrokiust mopp või lapp, va-

+

!

jadusel kasuta neutraalset puhastusainet (pH 6–8).

Linoleumile sobivaim kaitsetöötlus on kuivpoleerimine, kasutades linoleumile paslikke hooldusaineid. Vajadusel võib kulunud ja poorset linoleumi ka vahatada selleks sobiva vahaga.

PVC ehk plastik ehk polüvinüülkloriid PVC on väga levinud sünteetiline materjal, niiskus- ja kulumiskindel. Toodetakse lähtuvalt kasutusotstarbest palju eri liike: antistaatilisi, helisummutavaid, karestatud jne.

Pinda võib kahjustada tugev mehhaaniline hõõrumine, tugevad lahustid.

Parim lahendus igakordseks puhastamiseks on puhas, niisutatud mikrokiust mopp või lapp ja neutraalne või kergelt aluseline puhastusaine (pH 6–9).

Levinuim kaitsetöötlus on vahatamine ja vahepealne poleerimine. Karestatud PVC-katteid ei vahatata, kuna need muutuvad libedaks. Vahatamisele peab eelnema vana vaha täielik eemaldamine.

+

!

Pärimisleping annab rohkem võimalusi Pärimisõigus. Igal inimesel on õigus teha korraldusi oma surma puhuks kas siis testamendi või pärimislepinguga. Testamendi korral piisab soovitu saavutamiseks pärandaja enda tahteavaldusest, pärimislepingu korral on vajalik aga kahe isiku tahteavaldus.

Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist

seadus Vastupidiselt levinud arvamusele võivad pärimislepingu sõlmida ka need isikud, kes ei ole omavahel sugulased. Pärimislepinguga võib nimetada teise lepingupoole või muu isiku oma pärijaks; määrata talle annaku; määrata talle sihtkäsundi või sihtmäärangu või kokku leppida pärandaja ja tema seadusjärgse pärija vahel, et viimane loobub pärimisest.

Lisaks võivad pärimislepingu pooled kokku leppida ka muudes võlaõiguslikes tingimustes. Näiteks võib pärimislepinguga kokku leppida, et kena naabrinaine hooldab teid kuni teie surmani ja tänutäheks pärandate talle enda vara või osa sellest, või määrate talle annaku.

Pärimislepingu eripäraks on, et lepingujärgne pärija või annakusaaja ei omanda pärimislepingu alusel pärandaja eluajal õigusi pärandaja varale. Seetõttu peab arvestama, et pärimislepinguga ei või kitsendada pärandaja õigust vallata, kasutada ja käsuta-

Sundosa Testaator ehk pärandaja võib vabalt ise otsustada, kellele tema vara pärast surma üle läheb. Siiski on siin erand – sundosa. Sundosa on rahasumma, mida saavad nõuda pärandaja töövõimetud ja tema eluajal ülalpidamisel olnud vanemad, alanejad sugulased ja abikaasa.

Sundosa saajal on, sarnaselt annakusaajale, võlaõiguslik nõue pärijate vastu. Nõue seisneb rahasumma maksmises. Sundosa on 1/2 pärandiosa väärtusest, mille sundosa saaja oleks saanud seadusjärgse pärimise korral. Sundosa saaja ei ole pärija, vaid hüve saaja.

Pärandist loobumine Loobumissüsteemi kohaselt läheb pärandvara pärandi avanedes üle pärijale, kes võib pärandi vastu võtta või sellest loobuda. Kui pärija ei ole kolme kuu

jooksul hetkest, kui ta saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest, pärandist loobunud, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Pärimine ja pärandist loobumine on iga pärija enda vaba valiku küsimus. Ei seaduse, testamendi ega pärimislepinguga ei saa pärima õigustatud isikut kohustada pärandi avanemisel seda vastu võtma. Pärandist loobumiseks tuleb esitada notarile avaldus.

Tasub teada, et pärast pärandi vastuvõtmist ei saa sellest enam loobuda. Pärast pärandist loobumist ei saa seda enam vastu võtta.

da, kui ta sai teada või oleks pidanud teada saama asjaoludest, millest võib järeldada, et pärandvarast ei piisa pärandaja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

Inventuuri tegijaks määrab notar kohtutäituri, kelle ülesandeks on teha selgeks, millised õigused, vara ja kohustused on olnud pärandajal surmapäeva seisuga. Inventuuri tegemine on tasuline. Kohtutäituri tasu on 0,1% pärandvara nimekirja kantud vara hulka kuuluvate õiguste koguväärtusest, kuid mitte vähem kui 35 € ja mitte rohkem kui 3336 € (lisandub käibemaks 20%).

Pärandi inventuur

Pärandi avanemisel tuleb läbi viia pärimismenetlus. Pärimismenetluse viib läbi notar, kellele on esimesena esitatud pärimismenetluse läbiviimise avaldus. Avalduse võib esitada pärija, pärandaja võlausaldaja, annakusaaja või muu pärandvara suhtes õigusi omav isik.

Notar peab kontrollima pärimisregistrist andmeid pärandaja testamentide ja pärimislepingute kohta; põhjendatud vajaduse korral esitama pärandaja testamendi ja pärimislepingu väljaselgitamiseks päringu välisriigi vastavasse registrisse; esitama pärandaja õiguste ja kohustuste kohta järelepärimise Eesti Vabariigis tegutse-

Pärandi vastuvõtmisel tuleb pärijal lisaks lähedase inimese kaotusvalule hakata vastutust kandma pärandaja võlausaldajate ees.

Nii võib juhtuda, et pärandvara hõlmab endas rohkem kohustusi kui õigusi ja pärija peab nende eest isiklikult oma varaga vastutama. Seega, kui tekib kahtlus, et pärandvarast ei piisa pärandaja kõigi kohustuste täitmiseks, on pärijal mõistlik nõuda pärandi inventuuri. Inventuur piirab pärija vastutuse pärandvara väärtusega.

Inventuuri nõude peab pärandi vastu võtnud pärija esitama notarile kolme kuu jooksul pärast se-

Pärimise käik

vatele krediidiasutustele ja muudele isikutele ning esitama päringud pärandaja üleelanud abikaasa õiguste ja kohustuste kohta.

Seejärel peab notar teatama talle teada olevatele pärijatele pärimismenetluse algatamise kohta; teavitama muid isikuid, kellele on testamendi või pärimislepinguga antud õigusi või pandud kohustusi; kui pärimine toimub viimse tahte alusel, siis teavitama ka isikuid, kes oleksid pärinud seadusjärgse pärimise korral.

Pärimismenetlus päädib pärimistunnistuse, annakusaaja tunnistuse, sundosa saaja tunnistuse, testamenditäitja tunnistuse jms väljastamisega. Kõikide nende tunnistuste eest tuleb maksta notaritasu vastavalt notaritasuseadusele.

jagada. Pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija, kuid seda tingimusel, et on teada kõik pärijad. Kui kaaspärijad ei jõua pärandvara jagamisel kokkuleppele, lahendab vaidluse kohus.

Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Pärandvara jagatakse pärijate vahel kokkuleppel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel.

Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel. Pärimismenetlus lõpeb pärandvara jagamisega.

Kaaspärijad Kui pärandi võtab vastu mitu pärijat, ei ole pärandvara hulka kuuluvate esemete omanikuks mitte iga kaaspärija, vaid pärijate ühisus.

Seega saavad pärandvara hulka kuuluvaid esemeid müüa, kinkida, koormata piiratud asjaõigustega ja üürile anda pärijad vaid ühiselt.

Kaaspärijad võivad oma varasuhteid jäädagi reguleerima ühisusena. Kui aga pärijad tahavad enda pärandiosa iseseisvalt käsutada, tuleb pärandvara ära

h hea teada

EVI hindpere

da oma vara. Seega jäävad sõltumata pärimislepingu sõlmimisest pärandajale vabad käed enda vara elu ajal käsutada. Nii võib pärandaja surma järgselt ilmneda, et lepinguga lubatud pärandvara või annakuna määratud hüvet enam alles ei olegi. Oluline on teada, et pärimislepingu võib sõlmida vaid isiklikult notariaalselt tõestatud vormis.

Pärimisest loe lähemalt käsiraamatust «Pärimine. Pärandaja, testament ja pärimine ehk mis saab peale surma?», Evi Hindpere, Kinnisvarakool 2015.

kinnisvara ja ehitus || 5

postimees, 12. august 2015

kodusisustus. Mõisakeraamika nime all tuntuks saanud ettevõte on hakanud käsitööna valmistama kraanikausse. Sarja kuuluvad nii valged keraamilised dekooriga kaunistatud kui terrakotapruunid valamud.

Foto: Eero Vabamägi

Kraanikauss punaste marjadega rõõmustab silma juuli laanemets teemalehe toimetaja

eesti toode Kraanikausid valmivad valgest kivisavist ja pruunist terrakotasavist. Ettevõtte juhi Raivi Juksi sõnul tuleb kraanikaussi ostes arvestada, et keraamika ei ole löögikindel. «Kui sinna kukub kõrgelt raske ese, siis kraanikauss mõraneb või puruneb. Positiivne on, et tootja asub Eestis ja asendus on kohe saadaval. Võimalik on täienda-

da sarja teiste toodetega, praegu on populaarne punasesõstramarjadega kaunistatud tarbekeraamikasari, sinna lisandub hambaharjatops ja seebialus,» ütles Juks. «Vormides valatud kraanikauss valmib meil ikka käsitööna ja dekoor valamu sees või välisküljel on kordumatu ja ainulaadne. Seetõttu on meie valmistatud partiid väikesearvulised ning tellimuse tähtaeg võib ulatuda 2–3 nädalani.»

Juksi sõnul otsivad nad toodangu mitmekesistamisel pidevalt uusi nišše. «Oleme valamute disainimisel inspiratsiooni saanud juugendajastust. Mulle meeldib, et juugendis on koos

romantiline ja konkreetne pool, joonistuses annavad tooni pikad kaared ning selged jooned. Oleme oma valamutesse kujundanud lilledekoori samal põhimõttel. Teostamegi abikaasa Kristel Luigega toodete väljatöötamist koos, mina disainin mudelid ja tema tegeleb dekoori ehk pinnakujundusega,» kirjeldas Juks loometööd. «Eks see pidev uue otsimine võtab palju energiat, kui oled uutes valdkondades kogu aeg käivitaja ja pioneer, siis sul pole võib-olla jõudu oma töödes edasi minna ja süvitsi areneda. Tegijaid lisandub kogu aeg ja nemad suudavad värske pilguga kohe midagi uut arendada ja täiendada.»

6 || kinnisvara ja ehitus

postimees, 12. august 2015

riskide maandamine. Hiljutine veekahju Tallinna suures kaubanduskeskuses andis märku, et paljude jaoks on kahjujuhtum ootamatu ja kulukas õppetund. Aega-ajalt on hea mõelda, missugust kaitset pakub riskide realiseerumisel juba olemasolev kindlustusleping ja millistel tingimustel oleks mõistlik sõlmida uusi lepinguid.

Veekahju ei peaks olema kulukas õppetund Alar Urm

LEXTAL-i vandeadvokaat

kindlustus Kahjukindlustuses on esmatähtis, et hoone on kindlustatud tule vastu. Sama oluline on mõelda, kuidas sõlmida kindlustusleping veekahjude suhtes.

Veekahjude vastu kindlustamisel peaks hoone valdaja alustama sellest, et teeb endale selgeks, missugused on potentsiaalsed veekahjud. Kui riskid on kindlaks tehtud, tuleb leida kindlustusandja, kes pakub sellist poliisi ehk kindlustuslepingut, mis tagab kõigi kõnealuste kahjude hüvitamise. Riskide kindlakstegemisel võiks hoone omanik lisaks oma teadmistele kasutada asjatundlikku abi, kes aitab üle kontrollida, et mõni võimalik veekahjuliik ei jäänud tähelepanuta.

Veekahju vastu kindlustamisel, nagu kõikide kindlustuslepingute sõlmimisel, tuleb arvestada, et ükski seadus ei määra, missuguse kahju peab kindlustusandja hüvitama. Võlaõigusseadus sätestab kindlustuslepingu alused, kuid mitte mõisteid, mis on tulekahju ja veekahju. Kindlustusfirmadel on erinevad kindlustustooted, mida on kindlustuslepingu sõlmimisel võimalus vastavalt kliendi vajadusele kohandada. Hoone omanik peab lepingu sõlmimisel täpselt teadma, missuguste veekahjude vastu antud hoonet kindlustada soovitakse ja seejärel kontrollima, kas pakutud kindlustusteenus kõik soovitu katab.

Erinevad veekahjud Vesi võib hoonesse tungida eri viisidel. Meeles tuleb pidada, et

kindlustuslepinguga saab kaitse äkilise ja ettearvamatu juhtumi vastu, mitte niisugusel juhul, kui hoone omanik ise on veekahju eest vastutav. Näiteks, kui kahju tekib sellest, et katus ei pea vett või kui katuse vahetamise ajal katust kinni ei kaeta.

Hetkel on pooleli üks kohtuvaidlus, kus hoone omanik tellis katuse remondi ja katusekatte vahetuse, kuid remonditöö tegija ei olnud hoolas ega katnud töö ajaks katust kinni.

Nii juhtuski, et hoone sai ulatusliku veekahju, kuid kindlustusandja ei hüvitanud seda. Samas oli remondifirma sõlminud kindlustuslepingu ning süüdistas pärast juhtumit kindlustusmaaklerit, et sõlmitud kindlustuslepingu alusel kahju ei hüvitatud. Tasub teada, et kindlustuslepingut ei saa sõlmida ei hoonekindlustusena ega ehitaja vastutuskindlustusena juhtumi vastu, kus ehitustöö tegija ei ole mõistlikku hoolsuskohustust järginud.

Põhjuseid kahju juhtumiseks on mitmeid 1. Katus vajab tähelepanu Kokkuvõtvalt võib öelda, et esimene, mille kaudu vesi saab hoonesse tungida, on katus. See võib juhtuda seoses tormi või tulekahjuga, kui katus on saanud kahjustada. Eeldus on siiski, et katus oli enne juhtumit olemas ja korras. Kui kindlustusvõtja ei ole vastutav katuse korrashoiu eest, näiteks, kui tegemist on hoones oleva kontori või korteri valdajaga, siis on reeglina võimalik kindlustushüvitist saada, kuid kindlustusandja võib väljamakstud hüvitise tagasi nõuda isikult, kellel oli kohustus tagada katuse korrasolek – hoone omanikult.

Foto: ELMO RIIG/ SAKALA

2. Veekahju võib lähtuda hoone seintest Kui ilmastik, näiteks torm mõjutab hoone seina, võib vihmavesi sealtkaudu majja tungida.

Kindlustusvõtja, kel on huvi sellise kindlustuse vastu, peab olema tähelepanelik, et lepingus ei oleks välistatud hüvitamine juhtumil, kui vesi on tunginud läbi hoone tarindite.

3. Veeseadme rike või hooletu kasutamine Vesi võib alumistesse ruumidesse valguda üleval toimunud torulekke ning veekraani või ventiili purunemise tõttu.

Sellise riski vastu saab kindlustada, kindlustusfirmal on taas võimalik esitada tagasinõue isiku vastu, kes pidi tagama toru või muu veeseadme korrasoleku. Kui kindlustamisel soovitakse vältida, et kindlustusandja esitab väljamakstud hüvitise tagasinõude, siis ka see on võimalik, kui see on kindlustuslepingu sõlmimisel kokku lepitud. Seega peaks näiteks suurte äripindade omanikud seda võimalust kindlustuslepingu sõlmimisel kasutama. Rendilepingu-

tesse saab lisada kokkuleppeid, et rentnikud peavad oma vara kindlustamisel kindlustuslepingusse võtma tagasinõude välistuse. Lisaks saab rendilepingus kokku leppida kahju hüvitamise ja nõuetest loobumise.

Veeseadmed on ka drenaaž ja kanalisatsioon. Kui need ei toimi või on valesti ehitatud, võib hoones tekkida üleujutus. Sellisel juhul võivad hoones tegutsevad rentnikud kindlustusandjalt oma vara kahjustamise korral hüvitise saada, kuid hoone omanikult nõutakse tekitatud kahju sisse.

Sarnase iseloomuga kahju võis olla hiljuti Tallinna suures kaubanduskeskuses toimunud uputus, kus tugeva vihmasaju tagajärjel ei suutnud drenaažisüsteem vett ära juhtida ning hoone ja seal olnud vara sai vee tõttu kahjustada.

Parem on mõelda sellele siis, kui kahju ei ole veel tekkinud ja kindlustuslepingud on alles sõlmimisel. Kui kahju on juba tekkinud, ei saa kindlustusandjalt nõuda sellise veekahju hüvitamist, mille hüvitamine ei ole lepingus kokku lepitud, samuti ei saa siis kindlustusandjalt nõuda, et ta tagasinõudeid ei esitaks.

4. Pinnase või lähedal asuva veekoguga seotud risk Kui hoone on ehitatud madalasse kohta või veekogu lähedale, siis on võimalik, et vihmasel ajal või kevadisel suurveeperioodil veepind tõuseb ning hoone ujutatakse üle. Selliseid juhtumeid esineb suuremates mastaapides igal aastal Soomaal, kus saab põhimõtteliselt paadiga tuppa sõita. Selline kahju ei ole äkiline ja ettearvamatu, kindlustusandja reeglina taolise asja vastu kaitset ei paku.

Erinev oli olukord 2005. aastal, kui tugeva tuule ja vihma koosmõjul toimus mereäärsetes piirkondades üleujutus, sest merevesi tungis paljudesse hoonetesse. Nii avastasid paljud kindlustusvõtjad, et nad olid sõlminud kindlustuslepingud, kus sellise kahju hüvitamine ei olnud ette nähtud. Samas oli mitmeid kindlustusseltse, kelle lepingutingimused sisaldasid kaitset ka selliste juhtumite puhuks. Ning nendele, kelle lepingus vastav kaitse puudus, selgus ebameeldiv tõde, et kui kindlustuslepingu sõlmimisel oleks avaldatud soovi niisuguse kahju vastu kindlustamiseks, oleks see olnud võimalik.

5. Vastutus Kui kellegi on kontor või korter 15. korrusel ja tema ruumides puruneb veeseade ning vesi valgub allolevale 14. korrusele, siis tekib kohustus tekitatud veekahjude hüvitamiseks.

Seega, hoone või korteri kindlustamisel tuleks mõelda sellele, missugust kahju võib tekitada kindlustusvõtja ruumis toimunud veekahju allpool asuvatele ruumidele ja seal olevale varale. Näiteks tulekahju puhul tekib sageli olukord, et tuli ja tahm ei põhjusta põlenud ruumidele nii suurt kahju kui allolevatesse ruumidesse valgunud kustutusvesi. Kohtumenetluses on olnud juhtum, kus viiendal korrusel asunud korter sai tulekahjus kahjustada ümardatult 200 tuhande eest, kuid allpool asuvatesse korteritesse valgunud 8 tonni kustutusvett tekitas kahju enam kui miljoni ulatuses. Selle kahju hüvitamise kohustus oli põlenud korteri omanikul.

Allakirjutanu on tegelenud kindlustusteemadega juba enam kui kaks aastakümmet.

FOTO: PEETER LANGOVITS

Tegutsemisjuhis • Veekahjude vastu kindlustamisel tuleb kindlaks teha võimalikud veekahju tekkimise viisid ja tagada, et kindlustusleping kataks neid kõiki.

• Peab mõtlema, kellel lasub vastutus võimaliku veekahju tekkel ning rendipindade omanikel ei ole piisav mõelda üksnes sellele, et hoone oleks veekahju vastu kindlustatud – tuleks läbi mõelda, kuidas hüvitatakse rentnike varale tekkinud kahju. Hoone omaniku huvi on, et kindlustuslepingud oleks sõlmitud nii, et tagasinõue ei pöörduks tema vastu.

• Tuleks tagada hoone korrashoid ja kasutada kõiki mõistlikke viise, et veekahju ei tekiks ning võimalik kahju oleks minimaalne.

• Kindlustusfirma pakkumus tuleb üle vaadata, et see vastaks soovitule ja vajadustele. Kui pakkumus ei ole vastav, tuleb paluda seda kohe korrigeerida. Eraldi peab tähele panema, missugused on kindlustuslepingus hüvitamise välistused, ohutusnõuded ja tagasinõude alused.

• Hea pakkumine ei ole see, mis on kõige odavam, vaid niisugune, mis katab kõik riskid. Hea kindlustusandja erineb halvematest selle poolest, et suudab enda pakkumise kohandada kliendi vajadustele vastavaks ning kahju tekkimise korral peab kahjukäsitlus ning hüvitamine toimuma kiiresti ja ladusalt.

Allikas: Alar Urm