Kinnisvara ja ehitus by Postimees

Toimub

Homme algab Tallinnas esimene rahvusvaheline arhitektuuribiennaal 8.–11. septembrini toimub Tallinnas Eesti esimene rahvusvaheline arhitektuuribiennaal (tab.ee) – peateemaks maastikuurbanism ehk arhitektuuri, maastikuarhitektuuri ja urbanismi seosed. Arhitektuuribiennaali raames toimuvad kuraatornäitused, visioonivõistlus, loengud, arutelud, töötoad ja ekskursioonid mitmel pool Tallinnas. Lisaks kultuurilisele väärtusele pakub biennaal ka head platvormi suhetevõrgustiku loomiseks ning Eesti arhitektuuri tutvustamiseks maailmale. «Eesti väiksust silmas pidades on siinsetel arhitektidel väga oluline riigi piiridest kaugemale vaadata – ennast ja oma töid näidata, teha teiste riikide arhitektidega koostööd, vahetada infot ja kogemusi,» selgitas Tallinna Arhitektuuribiennaali kaaskuraator arhitekt Villem Tomiste. «See rikastab meie kultuuri ning loob ka uusi tuluallikaid büroodele ja riigile.» (PM)

Telliskivi loomelinnakus toimub homsest Ökomäss 2011 8.–11. septembrini toimub Tallinnas Telliskivi loomelinnakus tasuta festival Ökomäss 2011, et mässata ületarbimise vastu ja tõsta taas ausse naturaalsed ehitusmaterjalid ning vanad ehitusnipid. Ökomässul annavad oma ala asjatundjad festivali külastajatele inspiratsiooni keskkonnateadlikuks ehituseks, taaskasutuseks, käsitööks ja igapäevaeluks. Samuti toimuvad harivad seminarid ja foorumid, õpitoad ning koolitused, filmiõhtud, esitlused ja näitused, käsitöö- ja kirbuturg, antiigilaat ning mitmed ökoehitusprojektid. Üha enam hakatakse hindama oskust kasutada ära vana ja olemasolevat «käsitöölise kvaliteedimärgiga» materjali, kirjutab tänases Kinnisvara ja Ehituse teemalehes Säästva Renoveerimise Infokeskuse ProNatMat projektijuht Tarmo A. Elvisto. Mõistlik oleks ehitada kodu algusest peale hästi, kestvalt ja tervislikult, et see siis uhkusega edasi anda ka tulevastele põlvedele, ütleb ta. Loe pikemalt lk 7.

Eramuehituse erinumber

KINNISVARA

EHITUS KOLMAPÄEV, 7. september 2011

Eramuehitus: parem ehitaja, rohkem jooniseid Maailma arhitektuur on radikaalselt kahestumas, ütleb intervjuus Postimehele Arhitektuuribüroo Pluss juhtivarhitekt ja partner Indrek Allmann. Eristuva disainiga sümbolhoonete kõrvale kerkivad järjest jõulisemalt pragmaatilisusest lähtuvad energiasäästlikud hooned. Rain Uusen

teemalehe toimetaja

Millest peaks ühe perele koduks mõeldud eramu kavandamine alguse saama – krundist ja selle iseärasustest, keskkonnast, kodu funktsionaalsusest või hoopis muust? Eks loomulikult kõigest sellest, aga mitte ainult. Siiani on Eesti eramuarhitektuuri eristanud muust maailmast väga kõrge n-ö arhitekti majade, s.o individuaalprojektiga eramute protsent. Tulemuseks on suhteliselt palju erinevatest kümnenditest pärinevaid säravaid hooneid. Neid käiakse siin imetlemas kõikjalt maailmast. Samas on meil, valdavalt puuduliku planeerimisprotsessi tulemusena, arhitektuurse rosoljena mõjuvad elurajoonid, kus kõrvuti on palkelamu ja valge modernistlik hoone. Lisandub veel arhitektide ülim individualism, mis tellija «naabrist parem» soovist tiivustatuna on täiesti teadli-

kult eiranud tervikliku keskkonna tekkeks vajalikke komponente. Võib arvata, et järjest tihedama integreerumisega Euroopa majandus- ja kultuuriruumiga on oodata eespool toodud kahe komponendi järkjärgulist muutumist. Kogu protsess muutub professionaalsemaks. Siiani on olnud arhitekti teenus suhteliselt odav. Samas on tegemist kõige enam teadmisi nõudva ehitusprotsessi osaga. Sellest tööst sõltub suuresti ehituse maksumus, saadava lõpptulemuse vastavus tellija soovidele, funktsionaalsus ja hoone eluiga. Selgelt on näha tendentsi, et mida parem ehitaja, seda enam jooniseid ta viimasel ajal projekteerijalt küsib. See aga tähendab, et lisaks arhitekti joonistele küsitakse veel konstruktsioonide, vee ja kanalisatsiooni, kütte ning ventilatsiooni, elektri, nõrkvoolu, sisekujunduse ja ka haljastuse projekte. Tootmise arenemisega seonduvalt on viimastel aastatel lisandunud ka tootejooniste osa. Kõik see tähendab paraku seda, et viimastel kümnenditel levinud rusikareegel – täisprojekti maksumus on 10 protsenti ehituse maksumusest – on jõudsalt liikumas euroopaliku 14-15 protsendi poole. Samasugune drastiline muutus on ka ajalises lõikes. Kui sellise jooniste mahu koostamisele kulub ligi aasta, siis selle järgi elementidest hoone ehitamine vundamendist ku-

ni siseviimistluseni võtab aega umbes ühe kuu. Sellised arengud tõstatavad paratamatult küsimuse – kas oleks võimalik projekti pealt aega ja raha kokku hoida? Vastus on sama mis mujal maailmas – jah on, kasutades tehases toodetud tüüpmaja. Järgmine loogiline samm on professionaalsete arendajate osakaalu suurenemine eramurajoonide arendamisel. See toob valdavalt kaasa ka rajooni terviklikuma ilme tekkimise.

Paralleelselt tuleb järjest jõulisemalt esile n-ö pragmaatiline suund – energiasäästlikud, ehitustehnoloogiliselt optimeeritud majad. Valdavalt tüüpprojektid ja tehases toodetavad. Loomulikult näevad ka need majad head välja. Milline suund peale jääb, sõltub ilmselt maailmamajanduse käekäigust. Mind ennast huvitab seevastu hoopis Eesti talurahva arhitektuuri uuesti mõtestamine. Seega nii üht kui teist.

Millisel juhul soovitaksite koduotsijatel luua oma kodu ise, nullist ja koostöös arhitektiga ja millisel juhul soovitate ringi vaadata valminud eramute turul? Kaks aspekti – majanduslik ja n-ö kindlapeale minek. On hetki majanduses, kus on odavam ise ehitada ja on hetki, kus osta kellegi poolt varem valmis ehitatut. Teiseks saab suhtuda eramusse kui tavalisse kaupa – näed endale meeldivat hoonet heas asukohas, teed pakkumise ja kui see on piisav, võidki varsti sisse kolida. Kui tihti tulevad tavatellijad arhitekti jutule nii-öelda eramu valmis kavandiga ja kuivõrd need üldjuhul teostatavad on (kui kõrge lennuga tellijad olema kipuvad)? Mida soovitaksite oma uut kodumaja paberil kavandades silmas pidada? Eks see vastus sõltub eelkõige arhitektist, kes vastab. Minu kogemus on see, et tullakse, kui soovitakse midagi

Kuivõrd seab arhitekti mõttelennule piiranguid eesmärk/nõue rajada energiasäästlik hoone? Kas energiasäästlikkus tähendab kompromisse hoone disainis või funktsionaalsuses? Vastus mõlemale küsimusele võiks olla, et mõnevõrra. Samas, kui disainile paratamatult oma jälg jääb, siis funktsionaalsusele on mõju pea olematu.

Kui seni on võidutsenud eramuehituses arhitekti individualism ja tellija soov olla naabrist tingimata parem ja uhkem, siis järk-järgult on lisandumas energiasäästu lipu alla koonduv pragmaatilisem suund, usub Arhitektuuribüroo Pluss juhtivarhitekt ja partner Indrek Allmann. Foto: Reio Avaste omanäolist. Pigem antakse ette vaid ligikaudne suurus (eelarve) ja jäetakse siis arhitektile vabad käed. Arutletakse arhitekti poolt pakutu üle. Milliseid läbivaid trende võib lähiaastate eramuarhitektuuris täheldada, nii visuaalselt kui ka ruumide praktilisuse poolest?

Järjest enam tundub, et maailma arhitektuur on radikaalselt kahestumas. Eksisteerivad n-ö sümbolhooned, mille pearõhk on eristuval disainil – voolav vorm, mis tekitab eriskummalisi vaaterakursse, ootamatu ruumiloogika jm, samas kasutusmugavusel, energiasäästul ja praktilisusel neis kohta peaaegu pole.

Millises omavahelises suhtes on eramu arhitektuurne lahendus ja kasutatavad materjalid – kumb kumba enam mõjutab? Juba mõnda aega on valdavaks materjali vaba käsitlus. Nii võib rahulikult teha põhust seinad, parkett sobib imehästi mitte ainult põrandale, vaid ka seina ja lakke. Lausa möödapääsmatu on katusel ja välisseintes sama materjali kasutamine, olgu see siis katusekivi või puitvooder. Piiriks saab vaid arhitekti fantaasia ning tellija rahakott.

7. september 2011

online-küsitlus

TURUOLUKORD

uudised Algas registreerumine Eesti Korteriühistute XIV Foorumile

Kas pead oma kodu energiasäästlikuks?

Eesti korteriühistute XIV foorum «Korteriühistu – ühiskonnas väärtustatud koostööpartner» toimub kolmapäeval, 5. oktoobril Tallinnas Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsikeskuses. Osalemiseks tuleb registreeruda enne 25. septembrit telefonil 627 5740 või e-posti aadressil ekyl@ekyl.ee. Eesti Korteriühistute Liidu liikmed, kes registreeruvad enne 25. septembrit, pääsevad foorumile tasuta. Kohtade arv on piiratud. (PM)

Jah – 24,6%

Renoveerime, et see nii oleks – 9,1% Ei, ei pea – 66,4%

684 vastajat www.e24.ee

kinnisvaratehingud (ost-müük) juuli 2011 / TÄIENDATUD Harju maakond sh Tallinna linn Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond KOKKU

1015 687 33 207 59 70 80 91 80 159 79 111 223 60 70 61 2398

(-31)* (-16)* (-16)* (-29)* (-11)* (-10)* (+29)* (-21)* (+10)* (-2)* (+9)* (-31)* (+4)* (+17)* (-98)* (-16)*

tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut

(-196)* tehingut

*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2010. aasta sama perioodiga Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

kinnisvaratehingud (ost-müük) august 2011 / ESIALGNE Harju maakond 1198 sh Tallinna linn 819 Hiiu maakond 36 Ida-Viru maakond 324 Jõgeva maakond 104 Järva maakond 70 Lääne maakond 123 Lääne-Viru maakond 116 Põlva maakond 89 Pärnu maakond 173 Rapla maakond 69 Saare maakond 185 Tartu maakond 290 Valga maakond 62 Viljandi maakond 96 Võru maakond 74

(+212)* (+179)* (+13)* (+73)* (+31)* (+10)* (+25)* (-8)* (+22)* (-56)* (-1)* (+56)* (+14)* (+2)* (-8)* (+19)*

KOKKU

(+404)* tehingut

3009

tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut

*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2010. aasta sama perioodiga Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Müügipakkumiste arv Müügipakkumiste arv / korterid

Portaal City24 Soov.ee Kv.ee

Harjumaa* 1798 771 1690

Tallinn 7397 2782 6303

Eesti kokku 14 956 7457 15 211

Müügipakkumiste arv / majad

Portaal City24 Soov.ee Kv.ee

Harjumaa* 1691 874 1993

Tallinn 738 359 629

Eesti 6070 3674 7603

*) Kogu Harjumaa = Harjumaa + Tallinn Andmed seisuga 5. september 2011 kell 9.15

Toimetaja Rain Uusen, rain.uusen@postimees.ee, tel 666 2194 Kinnisvarareklaam ja kuulutused Tallinn Marianne Peep, marianne.peep@postimees.ee, tel 666 2188 Tartu Merit Saaremets, merit.saaremets@postimees.ee, tel 739 0395 Ehitusreklaam ja kuulutused Tallinn Jaanus Sarapuu, tel 666 2330, jaanus.sarapuu@postimees.ee Tartu Virge Lomp, virge.lomp@postimees.ee, tel 739 0391 Kujundaja/küljendaja Andres Didrik, andres.didrik@postimees.ee, tel 666 2313

Majade pakkumishind on madalseisust üle saanud

Eramuturul on oodata huvi kasvu ühekorrusteliste majade vastu, sest nende majandamine on säästlikum ja mugavam. Foto: Uus Maa

Eramuturg taastub visalt Eramute turg on viimase aasta jooksul püsinud küllalt ühtlasel tasemel ja sellist aktiviseerumist nagu näitab korteriturg, pole toimunud.

seisu. Kui korteriturul toimub uute arenduste pealetung ning esialgu on neile olemas ka kindel ostjaskond, siis eramute osas sellist uute objektide laviini pole märgata.

Risto Vähi

Suure osa eramuturust moodustavad järelturumajad nii väljakujunenud linnaosades kui ka endistes suvilakooperatiivides. Uusarendustes asuvaid eramuid on müügil vähem, sest enamik neist ehitati buumiaastatel ning on juba oma uued omanikud leidnud. Majade turgu hoiab korteriturust staatilisemana ühelt poolt objektide loomulikult kõrgem hinnatase, kuid teisalt ka nn generatsioonide liikumine, mistõttu osa vanemast põlvkonnast müüb oma maju nooremale edasi. Seega on igas aedlinnas alati saadaval maju, millele varem või hiljem ostja leidub. Aktiivseimad turud on linnade väljakujunenud eramupiirkonnad – Tallinnas näiteks Nõmme, Pirita, Merivälja, Kristiine ning Tartus Tammelinn ja Vahi tänava ümbrus. Suhteliselt palju on pakkumisi ka linnaäärsete asulate aedlinnades

Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik

helt poolt on põhjuseks kõrged ehitushinnad, mis takistavad uute mahukate arendusprojektide sündi, teisalt aga müügiobjektide ülepakkumine. Juulikuus müüdi üle Eesti 305 eramut, keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 30 000 eurot. Mullu samal ajal vahetas kogu riigis omanikku 271 eramut ja keskmiseks hinnaks kujunes 35 151 eurot.

Stabiilne eramuturg

Turg pakkumistest tulvil

Tallinnas ja Harjumaal kui Eesti olulisimal eramuturul müüdi täpsustatud andmetel juulis 117 eramut ja suvilat, mille keskmiseks müügihinnaks kujunes 70 000 eurot. Kalleim objekt maksis 830 000 ja odavaim 2000 eurot. Tavaline «põlluarendus» enam Ka aasta tagasi oli turg ei müü ning varasemast enam sarnases seisus – juulis 2010 müüdi 116 eramut, tuleb investeerida enerkeskmine mediaanhind giasäästlikku ehitusviisi. oli aga 61 675 eurot. Võrreldes juuniga tehti juulis aga neli tehingut vähem ning või uuseramupiirkondades, müüdud eramute keskmine kuid tehinguaktiivsus on neis mediaanhind langes 21,8 protpaigus väiksem. senti. Praegu on City24 andmetel Tallinnas müügil ligi 700 eraTartumaal müüdi juulis 32 eramut, keskmiseks mediaanmut, mis aastataguses võrdluhinnaks 57 850 eurot. Aasta tases on mõnekümne objekti gasi olid vastavad numbrid 34 võrra tõusnud. Kogu Harjuja 64 870 eurot. Seega on Tartu maal on müügil enam kui 2000 ja Tartumaa teinud aastases eramut ning aastatagusega võrvõrdluses läbi väikese languse. reldes on pakutavate objektide Tehingustatistikast selgub, arv tõusnud 16 protsenti. et olulisi muutusi tehingute Tartumaal on augusti lõpu hulgas ega hinnas pole toimuseisuga pakkumisel poolsada nud. Tehinguhulkade tõusud eramut, mullusega võrreldes või langused on väikesed ning on tõus 8,7 protsenti. hinnakõikumised tingitud piTehingute hulk on stabiilgem tehingute struktuurist ja ne, näidates siiski mõnel pool koguhulgast. kerget tõusutrendi, teisel pool Pärast kinnisvaraturu maaga langust. Kui näiteks juulis dalseisu 2009. aastal on eratehti Harjumaal kokku 117, siis mullu juulis 116 tehingut. muturg teinud kerget tõusu ning saavutanud oma stabiilse Tallinnas olid vastavad numb-

rid 40 ja 32 ning Tartumaal 32 ja 34. Seega näitab statistika, et pakkumisi tuleb juurde enam kui toimub tehinguid, mis tähendab, et eramuturul on olemas ülepakkumine. Seda loomulikult olenevalt piirkonnast – näiteks Tallinnas Nõmmel ületab nõudlus pakkumist. Uusi projekte aga on kõikjal Eestis lisandumas visalt.

Arendusprojektide puudus Kui uute korterite rajamine on jälle hoo sisse saanud, siis maade ja majade turul aktiviseerumist näha pole ning sellist linnaümbruste hoonestamist nagu seda nägime buumi ajal, niipea tõenäoliselt ka ei tule. Arendustegevus on nüüdsel ajal kallis. Alustada tuleks sobiliku maa soetamisest, kuid nii odavalt nagu aastaid tagasi, neid enam saadaval pole. Samuti ületab ehitushind arendaja taluvuspiire. Kokkuvõttes tuleb pakutava eramu omahind kõrgem kui see, millega seda oleks võimalik müüa. Eramuehituses puudub korteriturule iseloomulik mastaabiefekt. Korterite ostjaskond on suurem, ehitus kokkuvõttes odavam ja asukohavalik oluliselt lihtsam. Samuti tuleb arvestada, et tavaline «põlluarendus» enam ei müü ning varasemast enam tuleb investeerida energiasäästlikku ehitusviisi.

Halb ja hea käsikäes Hoolimata sellest, et maade ja majade turg koosneb enamikus veel järelturupakkumistest ning päris uusi arendusprojekte on vaid üksikuid, ei jää uusasumid ilmselt rajamata. Nendega läheb praegusest majandussituatsioonist tulenevalt aga veel aega. Praeguste prognooside kohaselt jätkab eramute ja maade turg stabiilsena. Seoses suurenevate küttekuludega võib kasvada elamute müügipakkumiste hulk. Kuigi väiksemaid uusarendusi saabub ka praegu turule, võib arvata, et kui kinnisvaraturg on enam taastunud, aktiviseerub esmalt kommunikatsioonidega elamukruntide projektide sektor ning alles seejärel hakatakse rohkem rajama valmis eramutega uusasumeid.

Elumajade ruutmeetri keskmine pakkumishind oli Eestis 2. septembri seisuga kerkinud 703,7 euroni, selgus kinnisvaraportaali City24.ee statistikakeskkonnast Spot. Käesoleva aasta madalaim majade ruutmeetri pakkumishind jääb maikuusse, mil see oli 692,5 eurot. Kõrgeimat ruutmeetri hinda küsitakse majade eest Harju-, Saare- ja Tartumaal, madalaimat hinda aga Järva-, Põlva- ja Jõgevamaal. Kinnisvaraportaali City24. ee andmetel otsiti septembri alguses ostjaid 6127 majale. Müügis olevate majade arv on võrreldes aasta esimeste kuudega kasvanud ligi tuhande võrra. (PM/ kvuudised.ee)

Tallinna koduomanikud saavad maamaksust vabaks Alates 1. septembrist on kõigil Tallinna koduomanikel võimalik esitada avaldus maamaksust vabastamiseks. Maamaksust vabastamise avalduse esitamiseks on aega kuni 10. jaanuarini 2012. «Internetivõimalusi kasutama harjunud taotlejate jaoks on kiireim ja lihtsaim viis esitada eeltäidetud avaldus riigiportaali eesti. ee kaudu,» soovitab abilinnapea Eha Võrk. Riigiportaali sisenemiseks on vaja end ID-kaardi abil või internetipanga kaudu sisse logida. Avalduse saab esitada ka elukohajärgsesse linnaosavalitsusse, linnakantselei teenindussaali või Tallinna Linnavaraametisse. Tallinn vabastab maamaksust kodualuse elamumaa kuni 1500 m2 ulatuses. (PM)

Kinnisvara ABC koolitus viib turuolukorraga kurssi Selle sügise esimene «Kinnisvara ABC» koolitus toimub 19. septembril. Maaklerite kõrval on koolitus suunatud ka eraisikutele, kes soovivad kinnisvaraturul teha ostu-müügitehinguid või kinnisvara välja üürida. Kinnisvarakooli koolitus annab põhilised teadmised kinnisvaraturu majanduslikust poolest (lektor Tõnu Toompark), juriidilistest küsimustest (Evi Hindpere) ja maaklerlusest (Andree Raid). Oktoobris korraldab Kinnisvarakool aga üüriteemalise koolituse. (PM)

7. september 2011

REALIA GROUP

PINDI KINNISVARA/ERI KINNISVARA Tartu mnt 16, Tallinn tel 610 3900 gsm 512 0280 e-post tallinn@pindi.ee www.pindi.ee www.eri.ee

JĂ¤rgmine

ilmub

12. oktoobril KORTERID

MĂźĂźa 3-toal krt vanalinnas, PĂ¤rnu mnt. 6. 1933, 4/3, 111 mÂ˛, kamin, saun, garderoob, renoveeritud Hind: 188 500 â&#x201A;Ź Tel 668 4700, 5564 5949 Kaido Harjak

MĂźĂźa 2-toal krt kesklinnas, Kollane 7 2006, kivimaja, 46 mÂ˛, terrass 13 mÂ˛, panipaik-garderoob Hind: 188 500 â&#x201A;Ź Tel 668 4700, 5564 5949 Kaido Harjak

MĂźĂźa 3-toal katusekorter sĂźdalinnas Kentmanni tn 10 99 mÂ˛, 5/5, sisustatud, saun, kamin! Hind: 172 000 â&#x201A;Ź Tel 668 4700, 5383 5517 Eva Maria Montvila

MĂźĂźa renov 3-toal krt Tina 5 2/1, Ăźp 78,2 mÂ˛. LĂ¤bi kahe korruse eksklusiivse sisekujundusega korter tĂ¤ielikult renov majas. Hind: 139 000 â&#x201A;Ź Tel 668 4700, 502 0702 Sille Lehtmets

MĂźĂźa 2-toal korter uues majas Kristiine linnaosas. Sisustatud. 62,8 mÂ˛, 3/6, parkimine maja ees! Hind: 71 000 â&#x201A;Ź Tel 668 4700, 5383 5517 Eva Maria Montvila

MAJAOSAD

MĂźĂźa 1-toal krt, LasnamĂ¤el Koorti tn. 1. 5/3, Ăźp 32,7 mÂ˛. Renoveeritud, eksklusiivne disain. Hea asukoht. Hind: 31 000 â&#x201A;Ź Tel 668 4700, 5649 9160 Aleksei Kotov

MĂźĂźa 2-toal korter Kungla tn-l. GaasikĂźte, renoveeritud maja, suur hoov! Hind: 56 000 â&#x201A;Ź Tel 668 4700, 5383 5517 Eva Maria Montvila

MĂźĂźa renov 3-toal krt Luise 4 4/2, Ăźp 99,8 mÂ˛. Ilus ja valguskĂźllane hea planeeringuga renoveeritud korter. 2 parkimiskohta. Hind: 140 000 â&#x201A;Ź Tel 668 4700, 502 0702 Sille Lehtmets

MĂźĂźa 3-toal krt Kadriorus, A.Weizenbergi 4. 1912, 108,50 mÂ˛, 1/3, ren. parkim. hoovis, sauna kas. vĂľim. Hind: 203 600 â&#x201A;Ź Tel 668 4700, 5564 5949 Kaido Harjak

MĂźĂźa renov 1- ja 2-toal katusekorterid Hagudi 24 3/3, Ăźp 29 ja 53 m2. LĂ¤bi maja planeeringuga renov katusekorterid. Hind: 40 800-81 600 â&#x201A;Ź Tel 668 4700, 502 0702 Sille Lehtmets

MĂźĂźa uus ridaelamuboks, Tedre teel, MĂ¤nniku kĂźlas. Ă&#x153;p 180 mÂ˛, 6 tuba, saun, valge karp, keskkĂźte. NĂľmme ja Saku vahel. Hind: 95 900 â&#x201A;Ź Tel 668 4700, 5656 0460 Olmer Ă&#x2022;igus

KRUNDID

MAJAD

MĂźĂźa uus ridaelamu-boks Briisi teel, Harku v. Ă&#x153;p 160 mÂ˛, krunt 900 mÂ˛, 4 tuba, gaasikĂźte, saun, kamin, rĂľdu, terass, garaaĹž. Hind: 127 000 â&#x201A;Ź Tel 668 4700, 5656 0460 Olmer Ă&#x2022;igus

MĂźĂźa uued ridaelamuboksid Kristiines. A klassi energiamĂ¤rgis,vastab passiivmaja standartitele, 125 mÂ˛, kivimaja, 4 tuba, terrass, Hind: 212 000 â&#x201A;Ź Tel 668 4700, 513 2422 Ville VĂ¤rk

MĂźĂźa luksuslik eramu Ihasalus Krunt 2880 mÂ˛, 2007 a, 221 mÂ˛, Ăźmarpalk, rookatus, maakĂźte, kamin-ahi, 5 tuba, saun, terrass, garaaĹž, meri 300 m. Hind: 365 000 â&#x201A;Ź Tel 668 4700, 513 2422 Ville VĂ¤rk

MĂźĂźa majaosa NĂľmmel, Sihi tn, krunt 975 mÂ˛, puitmaja, 75 mÂ˛ + kĂľrvalhoone 92 mÂ˛, 4 tuba, keskkĂźte, ahikĂźte, Ăľhksoojuspump, saun Hind: 153 000 â&#x201A;Ź Tel 668 4700, 513 2422 Ville VĂ¤rk

MĂźĂźa maja Laitse lĂ¤histel Ă&#x153;p 60 mÂ˛, krunt 1300 mÂ˛, puurkaev, saun, kĂśĂśk + 2 tuba, aastaringseks kasutuseks. Pood ja rong 700 m. Hind: 39 500 â&#x201A;Ź Tel 668 4700, 5656 0460 Olmer Ă&#x2022;igus

MĂźĂźa eramu NĂľmmel Kinnistu 1102 mÂ˛,1968 a, 262 mÂ˛, kivimaja, tsent.kommunikats, keskkĂźte, sobilik kahele leibkonnale, kĂľrghaljastus. Hind: 219 000 â&#x201A;Ź Tel 668 4700, 513 2422 Ville VĂ¤rk

MĂźĂźa eramu Suurupi kĂźlas Kinnistu 1806 mÂ˛, 2008 a, 194 mÂ˛, kivimaja, 6 tuba, saun, garaaĹž, lok. kanal, universaalkatel, meri 500 m. Hind: 175 000 â&#x201A;Ź Tel 668 4700, 513 2422 Ville VĂ¤rk

MĂźĂźa elamumaa Pirital, Koostrimetsas. Ă&#x153;p 2000 mÂ˛, hinnas liitumised (vesi, kanal, elekter, gaas), mĂźĂźa ka kĂľrvalkinnistu (3700 mÂ˛). Hind: 125 000 â&#x201A;Ź Tel 668 4700, 5656 0460 Olmer Ă&#x2022;igus

7. september 2011

Harjumaal tehakse majadega üle 500 tehingu poolaastas Pärast kinnisvarakriisi hakkas Harjumaal muude kinnisvaratehingute kõrval kasvama ka hoonestatud elamumaa tehingute hulk. Liia Laid

Domus Kinnisvara kutseline maakler

dustes on samuti veel piisavalt müümata krunte.

Viimsi ja Harku Harjumaa omavalitsustest leiab kõige aktiivsema kinnisvaraturu mõistagi Tallinna linnast. Ka valdade «edetabelit» kroonivad vahetult Tallinnaga piirnevad vallad – Viimsi, Harku, Rae, Saku ja Saue. Tallinnast kaugemale jäävates valdades kinnisvaraturg kohati seisab, nii näiteks tehti Aegviidu vallas hoonestatud elamumaaga kuue kuu jooksul vaid üks tehing. Enim on klientide poolt eelistatud Viimsi vald, kus esimesel poolaastal müüdi 57 hoonestatud elamumaad, keskmise hinnaga 161 000 eurot. Klientide jaoks on soovitud just Haabneeme alevikus ja selle lähedal paiknevad eramud. Põhjuseks olemasolev

iimase kolme aasta madalaim tase jäi 2009. aasta esimesse poolde, mil tehti vaid 382 tehingut. Hiljem on poolaasta jooksul tehtud stabiilselt üle 500 tehingu. Tänavu on siiski elamute tehinguid varasemaga võrreldes vähem, nagu teisteski kinnisvarasektorites. Kogu Harjumaa tehingute arv vähenes möödunud poolaastaga võrreldes 15 protsenti ning Tallinnas 12 protsenti. Turul on hea kauba märksõnadeks Tehingute hulväljakujunenud elukeskkond (ühisga vähenemine valdades on olnud transport, koolid) ja hea ehitus erinev. Suurima kvaliteet (hooned, mis on ehitatud languse on läbi tei- enda jaoks, mitte müügiks). nud Rae ja Kiili vallad. Sealne varasem tehingute suur arv tuli rohketest aren- taristu – koolid, lasteaiad, dusprojektidest, mis piirkon- kauplused, ühistransport. nas buumi aegadel tehti (RätPiirkonnas on tehtud ka sepa kodu, Peetri küla, Karla üksikud tipphinnaga tehingud. Need on moodsad mereküla, Järveküla jt). Ajapikku on osa nendest vaatega kinnistud hinnavaheeramutest leidnud omale pü- mikus 540 000 – 1 165 000 sielanikud. Siiski tähendavad eurot. toonased rohked eramuarenTurul on hea kauba märkdused ka suuremat tehingupo- sõnadeks väljakujunenud elutentsiaali ning nn põlluaren- keskkond (ühistransport, koo-

lid) ja hea ehituskvaliteet (hooned, mis on ehitatud enda jaoks, mitte müügiks). Klient on siiski jätkuvalt hinnatundlik ning enim tehinguid tehakse odavamate varadega. Harku vallas jaotuvad tehingud ära paljude külade vahel, kusjuures enim tehakse tehinguid traditsiooniliste suvilapiirkondadena tuntud Vääna-Jõesuus ja Türisalus, aga ka Murastes, Vitis ja Suurupis. Valla keskmine tehinguhind on ligi 100 000 eurot. Ühelt poolt viivad hinna alla suurusjärku 20 000 – 40 000 eurot jäävad tehingud suvilatega, teiselt poolt tõstavad aga keskmist tehinguhinda üksikud tehingud üle 500 000 euro maksvate villadega. Padise vallas, kus tänu maa-ameti enampakkumistele tehti esimesel poolaastal märkimisväärselt palju tehinguid hoonestamata maadega, oli hoonestatud elamumaade osas oluliselt väiksem tehinguaktiivsus ja statistikasse jääb kirja vaid kolm tehingut. Kernu vallas on möödunud poolaastal silma hakanud aiamajade müügi aktiviseerumine. 2011. aasta esimesel poolaastal tehti 22 tehingut hoonestatud maadega, millest enamik suvilad – aiamajad hinnavahemikus 12 000 – 50 000 eurot. Suvilate osakaalu Harjumaa hoonestatud elamumaade tehingutes võib üldse pidada tähelepanuväärseks. Nii näiteks tehti Keila valla 21st hoonestatud elamumaa te-

Soo 1 korterelamud, Tallinnas 2. etapp müügis 300 m vanalinnast Maa-alune parkla  Igas hoones lift  Turvatud ja suletud territoorium  Haljastatud sisehoov  Väga kvaliteetne siseviimistlus  

tel: 50 33091

metro@metro.ee

www.vaike-kalamaja.ee

Tehingute hulga suurimat langust võib tähendalda Rae ja Kiili vallas, Tallinnaga piirnevates valdades – Viimsis, Harkus ning Rae, Saku ja Saue valdades – võib täheldada aga kõige aktiivsemat kinnisvaraturgu Harjumaal. Foto: Scanpix/CORBIS hingust 11 Laulasmaal, need valdavalt suvilatega.

Nõmme, Pirita ja Kristiine Tüüpiline klient otsib remonti vajavat maja hinnaklassis 130 000 – 150 000 eurot Nõmme, Pirita või Kristiine piirkonnas. Otsitakse eramut, kus mõningate ehitustööde järgselt saab elama asuda. Keskmisest jõukam ostja

vaatab tänapäevast, eksklusiivset maja hinnaklassis 300 000 eurot ja rohkem. Eelistatud piirkonnad on Nõmme, Kakumäe ja Pirita. Tehinguid kinnistutega hinnaklassis 500 000 eurot ja enam on leida vaid Piritalt ja kesklinnast, kus selliste uute elamute hulk ning seeläbi ka pakkumine on suurem. Pirita linnaosas tehti 45 tehingut

hoonestatud maadega, keskmine hind 226 000 eurot. Leidub ka üksikuid tipphinnaga tehinguid vahemikus viissada tuhat kuni miljon eurot. Aasta tagasi selliseid tehinguid veel ei toimunud. Tavaliselt aktiivse Mähe piirkonna suvilaid on müüdud oluliselt vähem kui 2010. aastal (vaid kolm tehingut hinnaga 28 000 – 46 000 eurot, võrdluseks: 2010. aastal 20 tehingut). Nõmme linnaosas tehti 44 tehingut hoonestatud kinnistutega, keskmine hind 161 000 eurot. Märgata on huvi suurenemist majade vastu Nõmme piirkonnas. Müüdud on 22 remontivajavat elamut hinnavahemikus 130 000 – 190 000 eurot. Võib väita, et osa neist läheb kindlasti lammutusele. Nimelt napib Nõmme piirkonnas häid suuri krunte, mistõttu ostetakse tihtipeale amortiseerunud (mõnikord siiski ka heas seisukorras, ent kliendi soovidele mittevastava planeeringu või arhitektuuriga) eramu küllaltki kõrge hinnaga (ligi 160 000 – 180 000 eurot), et see lammutada ja uus ehitada. Seetõttu võib arvata, et Nõmme eramutesse kinnisvaraostjate poolt tehtavad investeeringud (ost + lammutus + renoveerimine/ehitus) on isegi suuremad kui Pirital. Hoonestamata maid on müüdud möödunud poolaastal vaid kolm. Endiselt on Nõmmel levinud mõtteliste osade müük, mida mujal Tallinna linnaosades kohtab oluliselt vähem.

7. september 2011

REKLAAMTEKST

Kuidas jõuda majaehitusel vundamendist haljastuseni? Anne Pärgma, Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht

Oma majast või suvekodust unistavad paljud ja selle soovi täitmiseks võtab nii mõnigi ise ehitustöö käsile. Kuid igaüks meist on kuulnud juhtumitest, kus majaehitus jääb toppama. Et suurprojekt lõpeks õnneliku pere sissekolimisega, on mõistlik kõik tööd ja rahastamisvõimalused hästi läbi mõelda. Maja ehitamise eelduseks on krunt, kuhu hoone rajada. Kohalikust omavalitsusest saab infot selle kohta, kas krundile on vaja detailplaneeringut või mitte. Kui jah, ja seda veel ei ole, tuleb kohalikus omavalitsuses hakata asju ajama, mis võib võtta enam kui aasta. Kui detailplaneeringut vaja ei ole, tuleb kohalikust omavalitsusest küsida projekteerimistingimusi. Seejärel saab arhitektuuribüroo kas detailplaneeringu või projekteerimistingimuste alusel koostada ehitusprojekti, mis tuleb taas esitada kohalikule omavalitsusele. Projekti sobivuse korral väljastatakse ehitusluba. Kui kõik dokumendid olemas, koostab ehitusfirma eramule konkreetse hinnakalkulatsiooni. Mõistlik on juba ehitusprojekti koostamisel projekteerijale teada anda, millises hinnaklassis maja on Teile jõukohane nii ehituse kui ka ülalpidamise mõttes. Samuti on see oluline info ehitusettevõttelt pakkumist küsides. Ehituskalkulatsiooni põhjal saab kokku panna täpse rahastamis- ja ehitusplaani. Oma vabast rahast peab olema korralik ülevaade – mida ja millal on võimalik kasutada. Lisaraha vajaduse selgudes on mõistlik võtta pangaga ühendust enda maksevõime hindamiseks. Lisaks tuleks mõelda nii laenuvõtmiseks vajalike tagatiste peale kui ka pikaajaliselt ette olemasoleva vara võimalikule müügile. Swedbank finantseerib eramuehitust, pidades eelkõige silmas, et ehitusprojekt oleks läbi mõeldud kuni eramu valmimiseni. Tagatisena kasutatakse üldjuhul kinnistut, millele asutakse elamut ehitama. See tuleb kinnisvarabüroos hinnata. Enne eksperthinnangu tellimist tuleks hindajale öelda, et kirjas peab olema nii kinnistu hetke kui ka eeldatav turuväärtus pärast elamu valmimist. Elamu turuväärtus tulevikus annab omanikule ja pangale kindluse, et tööd jõuaksid lõpuni ja kinnistu tagab võetava laenusumma. Kui elamu ehitusega alustatakse kohe, on pank valmis finantseerima kuni 70% kinnistu turuväärtusest. Vajaduse korral saab omafinantseeringuna kasutada ka lisatagatist, mõnd teist elukondlikku kinnisvara. See tagab ehituse sujuvama alguse, kui raha on olemasoleva vara all kinni. Enne laenuraha kasutuselevõtmist aga on mõistlik kasutada omavahendeid. Vajaduse korral finantseerib pank ehitust ka etapi viisi. Sel juhul võetakse laenuraha kasutusele vastavalt kinnistu turuväärtuse tõusule. Kuigi etapiviisilise finantseerimisega on projekti teostamine paindlikum, tuleb arvestada, et esimesed kulukamad tööd, näiteks vundament, kinnistu turuväärtust kuigi palju ei tõsta. Seetõttu on omavahendite osakaal ehituse algusfaasis eriti oluline, et ehitus seisma ei jääks.

Kui ehituskalkulatsioon on korralik ja omavahendeid arvestatud realistlikult, ei tohiks ehitus üle 10–15% kallimaks minna. See peaks tagama, et maja saab mõistliku ajaga ja soovitud kujul valmis. Kui ehituse käigus selgub, et rahavajadus on suurem, tuleks senine kalkulatsioon koos rahastamisplaaniga kriitilise pilguga üle vaadata ning alustada algusest, teha uus kalkulatsioon ja rahastamiskava.

Edu majaehitusel ja toredat sissekolimist! Kodulaenu pakub Swedbank AS. Tutvuge teenuste tingimustega aadressil www.swedbank.ee, vajaduse korral konsulteerige pangatöötajaga. Kodulaenu krediidi kulukuse esialgne määr on 3,420% aastas järgmistel näidistingimustel: krediidisumma 30 000 €, intress 6 kuu Euribor + 1,5% aastas (18.05.2011 oli 6 kuu Euribor 1,710%; lepingus fikseeritud Euribor võib muutuda iga 6 kuu järel), lepingutasu 300 €.

7. september 2011

www.dtz.ee

OST-MÜÜK LIIA KALDOJA

kutseline maakler EKMK +372 520 1121 liia.kaldoja@dtz.ee

HINDAMINE

HALDAMINE

TURU-UURINGUD

KUU PAKKUMINE

HOONETE MÕÕDISTAMINE

ID: 45227

www.dtz.ee/reola

MARE SAKSA

kutseline maakler hindaja EKMK +372 527 1223 mare.saksa@dtz.ee

Reola Äripark asub logistiliselt soodsas asukohas Tartu külje all, 3 km kaugusel linnapiirist, Tallinn-Tartu-VõruLuhamaa mnt ääres.

Müüa unikaalne ja omapärane hoonetekompleks Ugala maja Nõmmel, üp 581,6 m², krunt 2383 m². Olete oodatud tutvuma! Kalle Läll www.dtz.ee/tartumnt50

kutseline maakler +372 511 2835 kalle.lall@dtz.ee

kutseline maakler hindaja EKMK +372 502 8972 ennu.susi@dtz.ee

GERT RAHNEL

Reola Äripark

Kruntide suurused vahemikus 4000 - 20 467 m².

visioon ideed teostus

MÜÜA KORTER

Gert Rahnel

MÜÜA KORTER Müüa uus maja-residents Porkuni järve ääres Tamsalu vallas, põlismetsaga maastiku-

Müüa 2-5-toalised korterid sügisel valmivas bürookortermajas Tartu mnt 50

KALLE LÄLL

ENNU SUSI

EKSKLUSIIVNE

MÜÜA ÄRIMAA KINNISTUD

IRIS OLLE

kutseline maakler EKMK +372 510 5340 iris.olle@dtz.ee

NÕUSTAMINE

Uued korterid

0-korrus parkimiskohad I-V korrus büroopinnad VI-VIII korrus korterid Mare Saksa Ennu Susi

büroo- ja korterelamus Tallinna kesklinnas

MÜÜA KORTER

kaitseala, üp 166,8 m², 5 tuba, reljeefne krunt 3000 m², kamin, keskküte, saun, mbl võimalus.

1toal krt Nõmme, Ilmarise 5, üp 30 m², 5/5, garderoobikapp, põrandal naturaalne puit, tugev KÜ. Maja katus ja trepikojad renoveeritud. ID 38377 30 500 € Krista Toomemets

MÜÜA KORTER

1toal krt Pelgulinn, Õle tn, 2/2, üp 29,8 m², vaiksel kõrvaltänaval, uued pakettaknad ja turvauks, laminaatparkett, seinad soojustatud, maja taga aed. ID 11366 25 900 € Jana Toome

MÜÜA KORTER

Kui otsid privaatsust ja imekaunist loodust, tule kindlasti vaatama! 174 000 €

ID 28277 Kalle Läll

MÜÜA KORTER

maakler +372 5395 5890 gert.rahnel@dtz.ee

TOOMAS VESKIMÄE

konsultant +372 5669 7949 toomas.veskimae@dtz.ee

ÜLLE MÄEHANS maakler +372 503 0033 ylle.maehans@dtz.e

2toal krt-d Keila, Põhja 8a3, üp 58,1 - 59,1 m², rõdu, vann, panipaik soklikorrusel, kindel parkimiskoht hoovis. Lähedal lasteaed ja kool. ID 13975 52 900 € Liia Kaldoja

MÜÜA KORTER

2toal krt Viimsi vald, Haabneeme, Heki tee, üp 58,8 m², 4/8, mööbel, köögimööbel tehnikaga. Hinnas ka panipaik ja parkimiskoht. ID 11479 104 200 € Jana Toome

MÜÜA KORTER

2toal krt Paldiski linn, Rae 36, üp 45,7 m², 3/5, avatud köök, uus elektrisüsteem, lift, signalisatsioon, aknad hoovi poole, vannitoas el.põrandaküte. ID 45904 30 000 € Jana Toome

MÜÜA RIDAELAMU

3toal krt Narva mnt 10, üp 44,1 m², 2/5, renoveeritud, vann, keskküte, parkimiskoht maja hoovis. Väga hea asukoht kesklinnas. ID 41942 109 000 € Krista Toomemets

MÜÜA RIDAELAMU

4toal krt Põhja-Tallinn, Kolde pst 84, üp 60,4 m², 5/5, seinakapp, remonti vajav krt, avatud köök, köögimbl, rõdu, vann, keldriboks. ID 43147 51 130 € Iris Olle

MÜÜA PAARISMAJA

Uus

KRISTA TOOMEMETS maakler +372 517 3624 krista.toomemets@dtz.ee

TOOMAS RINGO

maakler, hindaja +372 517 3628 toomas.ringo@dtz.ee

4toal krt Lasnamäe, Punane tn, üp 78,3 m², 1/4, heas korras, uued pakettaknad ja veesüsteem, tammeparkett, esikus teine WC. ID 11308 62 990 € Jana Toome

MÜÜA MAJA

4toal krt Vanalinn, Uus tn 20, üp 104,6 m², 3/4, kamin, kelder, kõrged laed 3,8m, elutuba läbikäidav, keldrikorrusel ühiskasutuses saun, hoov 800 m².

205 000 €

ID 12543 Krista Toomemets

MÜÜA MAJA

Ridaelamuboks Viimsi vald, Laiaküla tee, üp 140 m², krunt 780 m², saun, mbl, signalis., kamin, müüakse kogu sisustusega (v.a pehme mööbel). ID 27213 185 340 € Krista Toomemets

MÜÜA MAA

Ridaelamuboks Viimsi vald, Tara tee 2, üp 112 m², 1-kordne puumaja, 4 tuba, privaatne asukoht, krunt 1053 m², kap. remonti vajav. ID 42104 95 865 € Iris Olle

MÜÜA MAA

IVE PULMA

maakler +372 5556 6606 ive.pulma@dtz.ee

JANA TOOME

maakler +372 5342 5945 jana.toome@dtz.ee

EKMK - Eesti Kinnisvaramaaklerite koja liige EKHÜ - Eesti Kinnisvarahindajate ühingu liige

Maja Pirita, Nurmiku tee 2, üp 101,8 m², krunt 598 m², 2 korrust, 5 tuba, saun, garaaþ, lokaalne keskküte + el.põrandaküte, hooldatud krunt. ID 46281 153 000 € Ive Pulma

Ahtri tn 6A, VII korrus, 10151 Tallinn tel 626 4250

Eriprojektiga eramu Viimsi vald, Pringi küla, üp 290 m², köögimbl, kamin, vesipõrandaküte, signal., garderoob, haljastatud krunt 1061 m². ID 39047 249 500 € Ennu Susi

Elamumaa Haabersti, Saviliiva tee, kõrghaljast. Det.plan. järgi jagatakse 2300 m² krunt 2-ks, veel võimalus planeeringut muuta. Kat.nr: 78406:610:1260 ID 41265 82 000 € Kalle Läll

Elamumaa Viimsi vald, Pringi küla, Rohuneeme tee 47a, krunt 2150 m², unikaalne asukoht, piirneb vahetult merega, väljastatud ehitusluba. ID 45842 650 000 € Ennu Susi

Paarismajaboksid Haabersti, Räga tn 13 ja 15, üp 154,2 m², krunt 650 m². Võimalik siseviimistluses kaasa rääkida. Valmivad 2012 kevadel. ID 46142 182 500 € Iris Olle

DTZ

rahvusvaheline kinnisvarateenuste ettevõte, mis on esindatud

42 riigis

dtz.tallinn@dtz.ee

7. september 2011

Meid kliendid soovitavad!

UUS MAA VILJANDI BÜROO PAKKUMISED ÄRIPIND

Äripind Viiratsi vallas Vana-Võidu külas Üp: 1652 m² Hind: 500 EUR/kuu Üürile antakse Ratsabaasi kompleks, mis koosneb kahest hoonest. Uus Maa ID: 29102 Lily Laidvee: 5663 1991

ÄRIPIND

Äripind Suure-Jaani vallas Kobruvere külas Üp: 296,8 m² Hind: 20 000 EUR Sobib väljaehitamiseks väiketootmiseks, turisminduseks, kaubanduseks. Uus Maa ID: 28177 Reet Raudsepp: 509 0408

MAA

Maa Suure-Jaani vallas Ülde külas Krunt: 72 000 m² Hind: 383 500 EUR Kruusaliiva karjäär, millel on kehtiv kaevandamisluba 2027. aastani. Uus Maa ID: 27711 Piia Särev: 522 0703 Reet Raudsepp: 509 0408

MAJA

Ka Eestis leidub juba ökomaju, mis harjumuspärastest standardlahendustest mõnevõrra eristuvad, aga seda enam omaniku isikupära ja hoolivat suhtumist väljendavad. Foto: Tarmo Elvisto/SRIK

Ökomäss ehk kuidas loovalt tervislikku elukeskkonda luua Teadlikel ja otsivatel inimestel on uued ja kvalitatiivselt teistsugused nõuded oma elukoha suhtes, mistõttu tavapärase, normeeritud ehituse kvaliteedi ega eesmärkidega ei rahulduta. Olukorda ei paranda ka lihtsalt uute ja karmimate nõuete ning normide väljatöötamine. T a r m o A . E lv i s t o

Säästva Renoveerimise Infokeskuse ProNatMat projektijuht

vislikkuses – see ei olegi nii lihtne kui pealtnäha tundub.

Mis on kvaliteet? Praegu valitseb tavaarusaamade ja ökoehituse nn gurude vaadete vahel veel liialt suur lõhe, kui kõnelda kodu ehitamisest ja renoveerimisest. Ökoehitus ja normeeritud ehitus pole tegelikult oma olemuselt kuidagi vastuolulised, vahe on pigem kvaliteedis ja seda juba alates kvaliteedimõiste defineerimisest. Paljude uute ja ohtralt reklaamitud materjalide läbimüügi taga pole pahatihti nende headus ega (sageli küsitav) kvaliteet, vaid kasutusmugavus tavaehitajate tarvis ning masintootmise efektiivsuse kaudu ka kasumlikkus tootjate ja müüjate jaoks. Kahjuks on materjale, mille eluiga piirdub vaid mõne loetud aastaga ning siis tuleb inimesel jälle sammud ehituspoodi seada. Kas oleme ikka nii

odu ja selle ehitus seostub laiemalt meie argifilosoofiaga ning erinevate materjalide ja stiilivõimalustega, mida kodu loomiseks-ehitamiseks ja kujundamiseks on kasutatud. Hubasus, mõnusus, tervislikkus, loovus, mitmekesisus – kõik see hea energia, mis nende mõistetega kaasneb, peaks saama Kui rahakott pole põhjatu ja meie kodude ja suveko- tervis kallis, oleks mõistlikum dude lahutamatuks renoveerida ja ehitada aeglaseosaks. malt, kuid läbimõeldumalt. Üha enam hakatakse hindama oskust kasutada ära vana ja olemasole- rikkad, et osta ühepäevamenvat «käsitöölise kvaliteedimär- taliteediga toodetud «odavat giga» materjali. Samuti oskust ülikonda» või oleks mõistlik loovalt, kuid samas tehniliselt ehitada kodu algusest peale korrektselt rakendada normee- hästi, kestvalt ja tervislikult, ritud ehituses veel mitte nii ta- mida saame uhkusega edasi anvapäraseid naturaalseid mater- da ka tulevastele põlvedele? jale – oskust neid materjale ise Pahatihti juhtub nii, et päkujundada ja vormida, luua rast nn euroremonti jäävad ininendega isikupära ja tehisaine- mesed oma pealtnäha kordatevaba keskkonda. tehtud, kuid tegelikkuses steNormeeritud tehasetoodan- riilsete ja sünteetiliste tehismagu juures tuleks aga osata orien- terjalidega vooderdatud koduteeruda nende kvaliteedis ning des ja kortermajades haigeks tegelikus ökoloogilisuses ja ter- nii füüsiliselt kui ka vaimselt.

Kiire ja taskukohane lahendus on saadud tervise hinnaga. Uuringud on näidanud, et peaaegu igal teisel inimesel on mingil kujul esinenud allergiat. Selle põhjuseks peetakse eelkõige saastunud keskkonda, samuti muutunud toitumisharjumusi. Eesti lastest põeb astmat umbes viiendik. Kas seda on võimalik kuidagi muuta? Pole küll sajaprotsendilist garantiid, kuid tegelikkuses annab ses osas ära teha väga palju, eelkõige kasutades oma igapäevaelus vähem keemilisi aineid ja rohkem looduslikke materjale. Näiteks Soomes on siseviimistlusmaterjalide puhul kasutusel klassifikaator, mis kinnitab nende turvalisust ka allergikutele. Naturaalmaterjalide puhul võib seda julgelt pea sajaprotsendiliselt väita. Seega peaks looduslikud, naturaalsed materjalid linnaruumis ja meie kodudes panema meid elu ja väärtuste üle teistmoodi järele mõtlema. Kui rahakott pole põhjatu ja tervis kallis, oleks mõistlikum renoveerida ja ehitada aeglasemalt, kuid läbimõeldumalt.

Saab ka teistmoodi Nendes otsingutes võikski vaadata värske pilguga traditsioonilistele, naturaalsetele materjalidele ja olemasolevale ajaloolisele keskkonnale. Proovime septembri teisel nädalavahetusel toimuva Ökomässuga leida ja demonstreerida alternatiive peavooluehitusele. Püüame ehitamises ja remondis näha loomingulist tegevust ning leida vanadesse ehitistesse, materjalidesse ja detailidesse kätketud väärtusi. Kui tavalise mässuga lõhutakse ja

purustatakse, siis Ökomässuga peab ka mäsu toimuma ökoloogiliselt, seega raisata ja lõhkuda ei saa. Tuleb teha kavalamalt. Kutsume kokku restauraatorid ja ökoehitajad – kõik, kes teevad või tahaksid teha teistmoodi ja ökoloogilise kvaliteediga. Teeme vanast uut ja unikaalset. Mäss toimub Telliskivi loomelinnakus, kunagise sõjatehase kompleksis, sest tahame end raputada lahti väljakujunenud rutiinidest ja eralduda vaid kasumile orienteeruvast materjalitööstusest. Teeme seda tasuta ja koostöös meie projektipartnerite Soome ökoehitajate ja restauraatoritega. Näitame, et traditsioonilisi materjale on võimalik ka tänapäeva linnaelamises kasutada, rakendades tänapäevaseid teadmisi ja tehnoloogiat. Osalema on oodatud nii spetsialistid, arhitektid kui ka majaja koduomanikud. Tulla saab kogu perega, sest meisterdamislusti jagub ka pere pisimatele. Meie ettevõtmist aitab osaliselt rahastada Euroopa Liit ja me teeme Ökomässu Kultuuripealinna lippude ja logode all. Paneme asjasse teadmised ja hinge, mässame, aga teeme seda mõnusalt ja keskkonnateadlikult. Mässame täna selleks, et homme oleks paljudele radikaalsena näiv keskkonnasõbralik ehitamine juba norm. • Ökomäss 2011 toimub Tallinnas Telliskivi loomelinnakus neljapäevast pühapäevani, 8. septembrist 11. septembrini. • Vaata lähemalt internetist aadressil web.zone.ee/ ecomess

Maja Pärsti vallas Matapera külas Üp: 350 m² Hind: 40 000 EUR Endine Kutsari algkool-lasteaia hoone. Tugevad ehituskonstruktsioonid. Uus Maa ID: 27117 Piia Särev: 522 0703

UUS MAA RAKVERE BÜROO PAKKUMISED MAA

Maa Ida-Virumaal Lüganuse vallas Purtse külas Krunt: 72 900 m² Hind: 28 760 EUR Hea juurdepääsuga kinnistu piirneb Purtse jõega. Kaunis koht kodu rajamiseks. Uus Maa ID: 29048 Triinu Heinluht: 5391 0678

KORTER

Korter Rakveres Laial tn-l Üp: 39,5 m² Hind: 25 000 EUR Renoveeritud 2-toaline korter kesklinnas. Uus Maa ID: 25961 Eve Soppe: 502 2113

KORTER

Korter Rakveres Lembitu tn-l Üp: 48 m² Hind: 27 600 EUR Väga korralikult remonditud 2-toaline korter. Uus Maa ID: 26625 Eve Soppe: 502 2113

MAJA

Maja Rakveres Vene tn-l Üp: 131 m² Hind: 70 000 EUR 1950ndatel valminud palkmaja ühes Rakvere hinnatuimas eramurajoonis. Uus Maa ID: 23021 Margus Punane: 504 9998

MAJA

Maja Haljala alevikus Tallinna tn-l Üp: 72 m² Hind: 29 990 EUR Ehe palkmaja, mis vajab mõningat kaasajastamist ja renoveerimist. Uus Maa ID: 9763 Margus Punane: 504 9998

Eestimaine kinnisvarabüroo aastast 1992!

7. september 2011

Eramu ostmine kätkeb palju strateegilisi otsuseid Eramu ostmine või ehitamine on tavalise linnakorteri ostuga võrreldes märksa põhjalikum protseduur, kuna vastust vajavad põhiküsimused on palju põhimõttelisemad.

mad teed ning harvem lumekoristus talvekuudel. Privaatsust hindaval isikul soovitame kindlasti läbi käia kohaliku omavalitsuse maakorraldaja juurest, et kontrollida piirkonna üldplaneeringut ning kehtestatud detailplaneeringuid. See käik annab vastuse, ega rahulikku metsatukka lähiajal uus elurajoon ei kerki ning niiviisi kauaoodatud privaatsust ei kaotata. Kõige turvalisem on soetada endale kinnistu rohekoridori kõrvale, kuna seal on ehituskeeluala kõige nn vettpidavam.

O l av L e o k

Pindi Kinnisvara maade ja majade grupi juht

innas asuva korteri ostmise puhul on tavaliselt täpselt teada, mida perekond vajab – tubade arv, seisukord ja asukoht ehk linnaosa, kus korter paikneb. Muudes elementides ollakse juba üpriski paindlikud. Eramute puhul aga avanevad täiesti uued dimensioonid, millele buumiaegsel perioodil pöörati küllalt vähe tähelepanu, kuid mis nüüd kainelt kalkuleerivatele koduostjatele üliolulisena näivad. Tuletame tähtsamad neist uuesti meelde. Enne kui alustad valmismaja või ehitamiseks sobiliku krundi otsimist, pane kindlasti paika järgmised kriteeriumid: Eramu/krundi asukoht Asukoht on just tihtipeale linnast väljas paikneva eramu puhul ülioluline, kuna vale valik võib tähendada aastatepikkusi ebamugavusi ning püsikulude järsku kasvu. Kas lapsed pääsevad koolitreeningutele ühistranspordi abil või peavad vanemad jääma täiskohaga «taksojuhtideks»? Kui suur saab olema töölt koju liiklemisel kütusekulu? Kui suur on ajakulu kodu ja töökoha ning kooli vahel liiklemisel? Kui kodus saab leib otsa, kui kaugele tuleb poodi sõita? Kokkuvõtteks – keegi ei soovi olla oma kodu ori, mõtlema-

HEIDY HEINLA 507 3441

Kui suurt maja sa tegelikult vajad?

Kaunis muruaed on silmale küll iluks, aga nõuab pühendumist ja hoolt. Kas perel on seda aega ka kuskilt võtta, tuleb suure aiamaaga maja ostes eelnevalt kaaluda. Foto: Scanpix/CORBIS

tult valitud asukohas aga see just nii minna võibki. Halvemal juhul päädib see valik kestvalt lühema uneajaga.

rutraktoriga, sest füüsiliselt ei jõua pereliikmed hektarilist maalappi kord nädalas väikese muruniidukiga hooldada.

Krundi suurus

Krundi eraldatus ning lähimad naabrid

Arvestada tasub, et suurem krunt tähendab ka suuremat ajakulu. Kui tagahoov just kiviparketiga pole kaetud, vajab murupind suvel regulaarset niitmist. Suurema kinnistu puhul tuleb juba arvestada mu-

TAUNO PAJURI 502 8975

MARGE KIKAS 502 4162

Üldiselt kehtib rusikareegel, et väiksemad krundid on logistiliselt paremas asukohas, suuremad krundid aga planeeritud hajaasustusaladele, kus on kehvem transpordiühendus, niru-

SIIVI PENTJÄRV 513 5732

KERSTI JUNOLAINEN 504 5270

Magamistuba, elutuba, 2-3 lastetuba, külalistetuba ja kabinet on hea ja atraktiivne komplekt, kuid kas tegelikult saavad toad ikka rakenduse? Eriti siis, kui suuremad lapsed lähiaastatel pesast lendu tõusevad. Küttekulud jäävad sama suureks ka pärast laste lahkumist kodust ning lõpuks muutuvad kasutamata ruumid kolikambriteks, mis kellelegi rõõmu ei valmista. Küll on aga mõistlik jälgida, et ostetav või ehitatav funktsionaalne maja oleks juurdeehitusvõimalusega. Küttesüsteem on ülitähtis valik, sest see määrab, kas talvine igakuine küttekulu jääb 100 euro piirimaile või saab see olema 400 eurot. Kindlasti tasub enne lõplikku valikut konsulteerida spetsialistiga. Millest pole sa valmis loobuma? Suur saunasõber on juba teisel nädalal õnnetu, kui tema soodsas majas sauna pole. Ebamugav on ka lastega peredele maja, kus puudub vann. Romantikule kamin ja potipõllumehele peenralapp on tegelikult elementaarsed detailid, milles pole põhjust suuri mööndusi teha.

JUULI SADRAK 507 7905

LEILA NURK 502 3505

Reklaami müük: Marianne Peep marianne.peep@postimees.ee tel 666 2188

MARE SIIRAK 553 5556

NADJA GIRICH 5649 9399

EVA VOLKE 5683 0489

ANNA OMA KINNISVARA MEILE MÜÜKI JA MAKSAME SINU EEST NOTARITASU! ALEKSEI KOMAROV 5648 5148 MÜÜA KORTER

ELIS MADI 5825 0250

TOMAS SALAMÄE 5668 8773

MÜÜA KORTER

JULIA JUURIK 5557 1111

MÜÜA KORTER

Kõrgepinge tn, Kristiine Müüa 1toaline valgusküllane korter. Korter ja maja renoveeritud. Maja asub vaikses ja rohelises piirkonnas. Tee sellest imelisest kodust enda oma!

Rännaku tn, Nõmme Müüa avara planeeringuga korter, mis on 1-ja 2toalisest korterist kokku ehitatud. Üp 79,6 m², 2 rõdu, WC ja vannituba eraldi. Toimiv KÜ. Parkimine maja ees.

Narva mnt 15, Kesklinn Müüa avar ja hea planeeringuga 3toaline korter eestiaegses majas. Üp 78 m², 3/5. Kõik aknad Aedvilja tn ja hoovi poole. WC ja vannituba eraldi, köök eraldi, gaasipliit, kõrged laed.

Hind: 31 900 €, ID: OH223117 Aleksei Komarov 665 9777, 5648 5148

Hind: 96 820 €, ID: OH224875 Tomas Salamäe 665 9708, 5668 8773

Hind: 119 000 €, ID: OH215527 Nadja Girich 665 9715, 5649 9399

RAGNAR SEPP 512 2957 MÜÜA KORTER

Luise tn, Kesklinn Müüa 2toaline korter 2001. a valminud majas. Üp 63,20 m², 3/5. Avatud köögiga elutuba, magamistuba, WC ja duširuum eraldi. Trepikoda lukus. Keskküte. Lähedal bussipeatus, Kristiine kaubanduskeskus, kool. Hind: 80 000 €, ID: OH231876 Kersti Junolainen 665 9709, 5045 270

TATJANA JAKOVLEVA 552 0144

MAI TIITMA 5648 2957

MÜÜA MAJA

Ilmandu küla, Harku vald Müüa esindusliku ja stiilse disainiga maja 400 m kaugusel merest. Lähedal on Tilgu sadam. Üp 279 m², kinnistu 2781 m². Merevaade. Küte ja soe vesi on õhk-vesi soojuspumbaga. 2auto garaaž. Müüakse kogu sisustusega. Hind:525 000 €, ID: OH231942 Julia Juurik 665 9712, 55 571 111

Pakkumine kehtib 01.09.2011 - 30.11.2011 ainuesinduslepinguga müüki antud objektide puhul Tallinna, Tartu ja Pärnu piirkonnas.

MÜÜA KORTER

Kaera tn, Põhja-Tallinn Müüa stiilne 2toaline disainkorter kahel tasapinnal. Üp 56 m². I korrusel avar ja valgusküllane elutuba köögiga. Tõkkepuuga sisehoovis parkimiskoht. Sisekujundusprojekt Jan & Ken. Hinnas osa mööblit ja köögimööbel tehnikaga. Hind:86 500 €, ID: OH219796 Elis Madi 665 9711, 58 250 250

MÜÜA MAJA

Krüsanteemi tn, Haabneeme Müüa 2korruseline kivimaja. Pööning (124,7m²) välja ehitamata. Üp 298 m², kinnistu 1643 m2. I korrusel : 2 magamistuba, elutuba(53,2 m²) köök, WC, vannituba, esik, majandusruum, saun, katlaruum, garaaž. Hind: 210 000€, ID: OH224242 Leila Nurk 665 9700, 50 23 505

MÜÜA KORTER

Kauge tn, Nõmme Müüa 3toaline korter suure rõduga vaikses ja rohelises piirkonnas. Üp 72,8 m². Õueala ümbritsetud aiaga. Toimiv KÜ. Avatud köök-elutuba, vannituba ja tualett koos, suur korralik garderoob. Ümbruses pargid, pood, lasteaed. Hind: 95 000 € Heidy Heinla 665 9747,50 734 41

7. september 2011

Hoone renoveerimine või ehitamine energiasäästlikuks tasub end ära Renoveerimisse tuleks suhtuda kui investeeringusse, mis aja möödudes ennast kindlasti ära tasub. Üsnagi levinud on fakt, et halva soojustusega maja renoveerimine võib küttearveid vähendada kuni poole võrra. T a av i K o n t s o n

Bauhofi üldehituse ja siseviimistluse arendusjuht

una saabunud on sügis ning ilmad väljas muutuvad järjest külmemaks, on just praegu õige aeg mõelda kodusoojusele – ehk kas muretseda koju korralikud soojusallikad või renoveerida eluruumide soojustus. Enne soojustama tormamist tuleb kindlasti kontakteeruda spetsialistiga, et koostöös töötada välja parim lahendus. Lihtsamate eramute puhul piisab termografeerimisest, et teada saada hoone valupunktid, kindlam ja kallim moodus on tellida hoone energeetiline auditeerimine – energiaaudit. Termografeerimise puhul teostatakse infrapunakaameraga hoone ülevaatus ning pildistatakse kohad, kust soojusenergia läbi piirete väljub. Energiaauditi raames koostatakse aga hoone kohta detailne aruanne energiakasutuse ja ökonoomsuse seisukohast lähtudes ning pakutakse välja lahendused olemasoleva olukorra parendamiseks koos tasuvusarvutustega.

Soojustusmaterjalidest Soojustusmaterjalid tuleks valida maja kasutusotstarbe järgi – üle 0,040 W/mK soojusjuhtivusteguriga rullvillasid peaks kasutama vähenõudlikes kohtades nagu suvilad ja muud mittealalised eluruumid. Alaliste eluruumide soojustamiseks peaks kindlasti kasutama alla 0,035 W/mK soojusjuhtivusteguriga plaatvillasid, mis lisaks parematele isolatsiooniomadustele hoiavad konstruktsioonis paremini oma kuju.

Põrandate soojustamine Kui vanemat tüüpi hoone põrandale saab näiteks keldrist ligi, on soojustamist võimalik teostada ilma, et peaks põrandakatte eemaldama. Esimese asjana tuleks põrandapinna alla paigaldada vahetult 0,2 mm plastkilest aurutõke, mis kinnitatakse 30 mm ulatuses külgnevatele põrandataladele. Selle jaoks tuleb materjali lõigata piisava varuga. Aurutõke peab olema täies ulatuses maksimaalselt õhutihe – kõik jätkukohad tuleb teha vähemalt 150 mm ülekattega ja kinnituskohad kindlasti üle teipida. Seejärel paigaldatakse vastavalt soojusisolatsiooni soovitud paksusele mineraalvillast

soojustuskiht. Põrandatel võiks soojustuskihi paksus olla vähemalt 200 mm, mida saab vajadusel paigaldada mitmes kihis. Soojustusmaterjal ei tohi laagide vahele jääda liiga lõdvalt, samas ei tohi seda paigaldamise käigus väga tihedalt kokku suruda – vastasel juhul võib soojustusmaterjal oma potentsiaalsest isolatsioonivõimest palju kaotada. Soojustusmaterjalide liitekohad peavad olema täiesti tihedad. Mitmes kihis paigaldatud soojustuse ühenduskohtade kattumist tuleks vältida. Erilist tähelepanu tuleb pöörata nurkadesse ning vundamendi ja talade ühenduskohtadesse, kus tihti tehakse vigu. Viimase, kõige alumise kihina rajatakse tuuletõkkekiht. Tavaliselt on selleks mõnekümne millimeetri paksune tuuletõkkeplaat või «hingav» tuuletõkkekile. Tuuletõkegi peab olema läbivalt tihe ning vahedeta. Kogu soojustuse kinnitamiseks altpoolt võib kasutada galvaniseeritud traadist tehtud võrku, taladele kinnitatud abiliiste või hõredat laudist. Üle tasuks kontrollida ka vundamendi ja seinatarindi ühenduskohad ning need vajadusel tihendada. Puidust seinatarindit võib täiendavalt töödelda kaitsvate puidukaitsevahenditega. Kui aga põrandale ei saa altpoolt ligi, tuleb vana põrandakate kuni taladeni eemaldada. Ülevalt poolt soojustades tuleb käituda samamoodi nagu eespool kirjeldatud, kuid tööprotsess on vastupidine. Esmalt tuleb tuuletõkkele rajada abiliistude või hõreda laudise näol kandev alus, mis hiljem kogu soojustust üleval hoiaks. Tuuletõkke peale paigaldatakse soojustuskiht kuni põranda tasapinnani ning seejärel tuleb põrandat kandvate talade peale paigaldada aurutõke, ühenduskohad korralikult kinni teipida ja teha jätkukohtade ülekate vähemalt 150 mm.

Seinte soojustamine Soojustamist tuleks võimaluse korral teostada alati väljastpoolt sissepoole. Seestpoolt soojustamisel, kui välis- ja siseõhu temperatuuride erinevus on suur, võib õhus olev niiskus kondenseeruda seinatarindis ja tuua endaga kaasa hallitusseente leviku, mis ajapikku konstruktsioone hävitab.

Tuulutatavad seinad Tuulutatava seina soojustamiseks väljastpoolt peab fassaadikatte eemaldama kuni tuulutusvaheni. Vana roovitis tuleb eemaldada ning seinatarindi külge paigaldada uus horisontaalne roovitis, mille vahele paigaldatakse hiljem soojustuskiht. Roovitise paksus ning kõrgus tuleb teostada soojustusmaterjali mõõtude järgi. Roovitise vahed kaetakse üleni soo-

justusmaterjaliga, mis peab seina ning teineteise suhtes asetsema võimalikult tihedalt. Soojustuskihi peale kinnitatakse vahetult tuuletõke. Osa tootjaid on tuuletõkkeplaatidele ette määranud deformatsiooniruumi. Sellisel juhul jäetakse tuuletõkkeplaatidele vahele vajaliku suurusega vahed, mis tihendatakse silikooniga. Tuuletõkke ning fassaadi vahele peab jääma vähemalt 25 mm paksune tuulutusvahe. Selleks võib olemasolevale roovitisele teha uue roovitise või kasutada sisselõigetega puitliiste, mis tagavad piisava õhuvahe. Seinatarindi siseküljele, viimistluskihi alla tuleb paigaldada aurutõke.

Avatud E-R 9:00 - 17:00 Juhkentali 15, Tallinn tel. 684 3700

Korterid

Mittetuulutatavad seinad Mittetuulutatava seina soojustamiseks väljastpoolt kasutatakse soojustusplaate, mis kinnitatakse seinale liimsegu ja villatüüblitega. Jäigad villaplaadid kinnitatakse kahe tüübliga, mis vertikaalselt asetsevad ühel joonel. Kindlasti ei tohi villatüüblit paigaldada kahe plaadi ühenduskohta, sest soojustusmaterjali ühenduskohad peavad olema teineteise suhtes tihedalt koos. Soojustusplaadid kaetakse 2 mm paksuse kruntkrohviga, mille peale kinnitatakse armeeriv krohvivõrk. Seejärel lastakse krohvil kuivada ja hiljem tehakse vastavalt soovitud tulemusele viimistlev krohvimine.

Kotzebue 18a, värskelt remonditud valgusküllane 1-toaline korter miljööväärtuslikus Kalamajas. Üp 21,2 m², el- ja ahiküte, II korrus. 35 000 € Carmen, 56 848 700

Niine 8a, 3-toaline korter Kalamajas. Üp 61,9 m², III korrus, keskküte, aknad avanevad hoovi poole, kõrged laed. Vaikne sisehoov. 72 000 € Miralda, 50 91 131

Õismäe tee 76, valgusküllane 2toaline korter. Üp 49,2 m², keskküte, I korrus, toad eraldi, rõdu kinniehitatud. Maja heas korras. 40 000 € Ronald, 50 44 935

Veerise 10, Haabersti, avara planeeringuga maitsekalt sisustatud 2-toaline korter uues majas. Üp 54 m², III korrus, gaasiküte. 73 500 € Ronald, 50 44 935

Ehitajate tee 15, heas korras 2toaline korter Mustamäel. Üp 45,4 m², III korrus, gaasiküte, rõdu. Müüakse koos köögimööbliga. 40 800 € Peep, 56 52 160

Pärnu mnt 102d, 2-toaline korter kesklinnas! Üp 59,4 m², II korrus, keskküte. Hinnas parkimiskoht kinnises hoovis ja panipaik. 86 000 € Indrek, 50 20 705

Narva mnt 10, avara planeeringuga 5-toaline korter kesklinnas! Üp 101,2 m², II korrus, keskküte, saun. Parkimine kinnises hoovis. 185 000 € Indrek, 50 20 705

Tiskrevälja 62, Haabersti, kahekorruseline funkstiilis maja mere ääres! Üp 149 m², 4 tuba, vedelküte, 2 rõdu, saun. Kinnistu 915 m². 279 000 € Ronald, 50 44 935

Viilkatuse soojustamine Katuse soojustamine on vast kõige tähtsam etapp renoveerimisel, kuna soe õhk tõuseb ülespoole ning suure tõenäosusega lahkub majast katusetarindi kaudu. Vanades ehitistes on katuslagede soojustamisel kasutatud saepuru või liiva, mis on segatud lubjaga. Olemasolevat soojustust ei pea eemaldama, kuid see tuleks teha piisavalt tasaseks, et tekiks vahetu kontakt lisasoojustusega. Kui pööningualune lagi krohvitakse ja peal asetsevat lisasoojustust kinni ei kaeta, pole aurutõkke paigaldamine kohustuslik. Vastupidisel juhul kinnitatakse aurutõke laetalade külgedele ning teibitakse täiendavalt. Viilkatuse soojustamisel tuleb paigaldada «tuulesuunajad», mis juhiksid räästast tuleva külma õhu katuseharjani, ilma et see vahepeal soojustusmaterjaliga kokku puutuks. Tuulesuunaja peab algama katuseräästast – tuulekastist – ning lõppema vähemalt 50 mm enne katuseharja. Kasutatava pööningu soojustamine peakski algama tuulesuunajate paigaldamisega sarikatele, seejärel asetatakse sarikate vahele soovitud paksusega soojustuskiht ning aurutõke. Pennidele paigaldatav soojustuskiht võiks olla vähemalt 300 mm. Viimistluskihi alla tuleb rajada tuuletõke.

Kangru tee 2, Assaku, uus elamu. Üp 160 m², 7 tuba, 2 korrust, el- ja keskküte, saun, terrass, rõdu, aed. Kinnistu 1530 m² 169 000 € Miralda, 50 91 131

Metsa, eksklusiivne ja renoveeritud villa Nõmmel! Üp 960 m², kivimaja, 8 tuba, 4 korrust, 2 vanniTõllu 3, hubane 1-toaline korter Liivalaia 30, 3-toaline korter tuba. Privaatne kinnistu, 1409 m² kesklinnas. Üp 72,4 m², V korrus, Kalamajas. Üp 32,2 m², I korrus, 1 200 000 € Peep, 56 52 160 keskküte. Kõrged laed, kamin. keskküte. Korter täielikult renoveeritud. Tasuta parkimine hoovis. Majal uus katus ja küttesüsteem. 89 000 € Indrek, 50 20 705 50 500 € Miralda, 50 91 131

Raudtee 27, Nõmme, kinnistu miljööväärtuslikus piirkonnas. Vase 11, 4-toaline valgusküllane Krunt 1170 m². Kinnistul palkmaja, Ehitajate tee 113, suurepärase korter Kadrioru piiril. Üp 71,7 m², 167,1 m², mis vajab renoveerimist. vaatega 3-toaline korter! Üp 65,6 IV korrus, keskküte. Kõik toad 113 443 € Peep, 56 52 160 m², X korrus, keskküte. Uus köö- eraldi. Maja hooldatud ja puhas. gimööbel, vannituba laiendatud. 95 000 € Indrek, 50 20 705 52 000 € Ronald, 50 44 935 Korterit kesklinnas või Kadriorus. Suurus 100 - 140 m². Indrek, 50 20 705 .

1-toalist korterit kesklinna või Põhja-Tallinnasse. Carmen, 56 848 700 .

2-toalist korterit Lasnamäel. Miralda, 50 91 131

Näpunäited! • Soojustustöid saab teha aasta läbi, kuid töötsoonis ei tohi temperatuur olla alla +1 kraadi ja õhuniiskus üle keskmise. • Soojustatavatelt pindadelt tuleb igasugune mustus täielikult eemaldada. • Kõik soojustusmaterjalid peavad teineteise suhtes asetsema võimalikult tihedalt. Vajadusel kasutada ilmastikukindlat silikooni või mastiksit. Allikas: Taavi Kontson, Bauhof

Läänemere tee 20, värskelt remonditud 3-toaline korter. Üp 65,1 m², keskküte, V korrus. Rõdu, köögimööbel, turvauks. 53 000 € Miralda, 50 91 131

Kopli 18, kvaliteetsete materjalidega renoveeritud 2-toaline korter. Üp 78,8 m², elektriküte, saun. Korter asub kahel tasapinnal. 98 500 € Peep, 56 52 160

2-3 toalist korterit Mustamäel. Peep, 56 52 160 .

3-toalist korterit Kristiinesse. Ronald, 50 44 935 .

3-toalist korterit Nõmmele. Peep, 56 52 160 .

7. september 2011

Paranenud ehitusvahud eeldavad paranenud töövõtteid Tarbijate nõudmised toote kvaliteedile muutuvad üha täpsemaks, teisalt areneb aga ka inimeste keskkonnasäästlik ning tervislik ellusuhtumine. Tänapäevased ehitusmaterjalid pole oma kvaliteedilt ega keskkonna- ja inimsõbralikkuselt kaugeltki võrreldavad 20 aasta tagustega isegi siis, kui tundub, et on tegu ikka ühe ja sama tootega. Andres Mikli

Henkel Balti tootejuht

Esimesed PU-vahud, mis Pärnu tootmistsehhi liinilt tarbijateni jõudsid, vajasid meistrimeeste käes harjumist ja harjutamist. Esiteks põhjusel, et tegemist oli kõrrevahtudega – püstoli kasutamine ehitusvahu paigaldamiseks oli alles tulevik. Teiseks olid toona kasutatud gaasisegud erinevad praegustest. Kolmandaks oli ka toodete koostis erinev – tolleaegne tehnoloogia ei võimaldanud tänapäevaste ühtlase struktuuriga ja kontrollitud järelpaisumisega vahte toota. Sellest tulenevalt oli vahu kasutajatel aastaid harjumus vahu ülejääke pärast lõplikku kõvenemist ära lõigata.

Tüüpiline näide eelmise sajandi vahtudega töötamisest on ukselengide paigaldamine. Ukseleng looditi kiiludega paika ja seejärel paigaldati horisontaalsed tugilatid, et paisuv vaht lenge kõveraks ei painutaks.

Külmasillad ja niiskus Lengi ja seina vaheline vuuk täideti (ja tihti täidetakse ka tänapäeval) ääretasa vahuga, jätmata ruumi järelpaisumisele. Selle tulemusena tuli hiljem suur osa välja paisunud vahtu ära lõigata – nii võis rikutud saada nii ukseleng kui ka ümbritsev sein ja põrand. Välisuste puhul tähendas vahu lõikamine aga seda, et lõ-

huti vahu pinda kaitsev «kile» ja tuul ning vesi said vabalt tungida läbi ukse ja seina vahelise vuugi. Uste ja akende ümber tekkinud külmasillad põhjustasid niiskust ja sellega ka hallituse teket, rääkimata soojuskadudest.

Uue põlvkonna vahud Eelmise sajandi lõpust on kõigis ehitusvahtudes vahetatud gaasisegud uute ja osoonikihti säästvate freoonivabade vastu, samuti on kasutusele võetud gaasisegud, mis aitavad tagada toote ühtlasema ja kontrollitud survega järelpaisumise. Võrreldes varasemate toodetega on uue põlvkonna ehitus-

vahtude veeimavust vähendatud märkimisväärselt. Lisaks on kasutusele võetud uus valgete polümeeride tehnoloogia, kus valminud vahu struktuur on eriliselt ühtlane ning tugev. Valge ehitusvaht on UVkiirgusele enam kui kümme korda vastupidavam. Ühtlasi on uue põlvkonna vahtudes olulisel määral alandatud kahjulike MDI-lisandite sisaldust. Möödunud ehitusbuum, selle käigus tekkinud vead ja nendest õpitu aitab areneda ka ehituskvaliteedil ning võimaldab meil edaspidi nautida mugavamat, turvalisemat ning tervislikumat elukeskkonda. Foto: Henkel

Korduma kippuvad vead Hoolimata sellest, et ehitusvahud oma kvaliteedilt aina paranevad ja ka tootjad nende kasutamist pidevalt tutvustavad, kipuvad paigaldajad aastast aastasse kordama vigu, mille esinemises süüdistatakse tihti tootjat. Selleks, et töö paremini sujuks ja tulemus võimalikult meelepärane oleks, toome välja mõningad tüüpvead ja soovitused nende vältimiseks: Liiga vähe niiskust. Ühekomponentsed PU-vahud vajavad kvaliteetse tulemuse saavutamiseks niiskust. Liiga kõrgetel (üle +25 ºC) või madalatel (alla +5 ºC) temperatuuridel on õhuniiskus liialt madal ning vahtu tuleks sifoonist pihustades veega niisutada. Niiskuse puudujääk tekitab ebaühtlase, rabeda ja klaasja struktuuri, vähendab saagist ning pikendab oluliselt kuivamisaega. Liigne niiskus. Paraku võib ka liigne niiskus olla probleemiks. Liigse veega uhtumine või vettinud pinnale kandmine võib põhjustada vahu saagist selle kahanemise tõttu või halva nakke aluspinnaga (vesipadi). Madal õhutemperatuur. Alla +5 ºC temperatuuri puhul väheneb õhuniiskus märgatavalt. Seetõttu on tihti tulemuseks samad probleemid, mis mainitud eespool. Pea meeles, et ka talviste vahtude puhul, mille pakendil on märgitud kasutamine miinuskraadidega, peab vahu ballooni temperatuur jääma parima tulemuse saavutamiseks siiski umbes +20 ºC juurde. Vale on arvata, nagu võiks talvise vahu võtta öö läbi õues seisnud auto pagasiruumist, et seda paigaldama asuda. Halvimal juhul voolab püstolist välja vaid veidi venivat liimi. Ühtlasi tuleb arvestada, et madalatel temperatuuridel valmivad vahud aeglasemalt.

Kodu Muraste südames! Sel kuul hind alates

99 900 €

Uued paarismajad Hindreku elurajoonis

Ebapiisav loksutamine. Kuna ühekomponentsed PU-vahud vajavad balloonist väljumiseks ja struktuuri tekkeks propellantgaasi, on väga oluline, et gaas ja polüuretaankomponent juba purgis hästi seguneksid. Mida hoogsamalt ja kauem purki loksutada, seda parema tulemuse saab. Tavaliselt piisab 15-20 sekundist. Liiga vähese loksutamise puhul on vahu struktuur ebaühtlane ning vahu pinnal võib märgata liimjat ollust. Tulemuseks on väiksem saagis kui loodetud. Puhastamata aluspind. Ehitusel enim tehtav viga on aluspindade puhastamata jätmine. Lahtise tolmu külge aga on pea võimatu midagi kinnitada, olgu tegemist nii hea tootega kui tahes. Niiske lapiga pindade puhastamine enne ehitusvahu paigaldamist võib olla küll tüütu liigutus, kuid tagab kindlama tulemuse, vältides hiljem vajadust tolmuselt pinnalt lahti pudenenud vahutükke eemaldada. Õrnalt niiskele ning värskelt puhastatud pinnale liimub aga iga ehitusvaht suurepäraselt. Liigselt imavad ja kuivad pinnad võivad põhjustada madala õhuniiskuse tõttu vahu kokkulangemise või halva nakke. Vale pihustamine. Liiga suure survega vahu pihustamine, olgu kõrrega paigaldamisel või püstolit kasutades, põhjustab suurte gaasimullide tekke, muudab struktuuri ebaühtlaseks ning raiskab vahtu. Kõrrega täitmisel on soovitatav tekitada umbes pöidla jämedune «vorst». Püstoliga saab väljuva vahulindi läbimõõtu paremini reguleerida. Kontrolliks tasuks siiski esimene sorts lasta näiteks tühja pappkasti. Kellel varem ehitusvahuga töötamise kogemus puudub, saab vahtu sisenurkadesse lastes niimoodi ka õiget tunnetust harjutada.

www.hindreku.ee | Tel. 56 58 188

Vuukide täitmisel peab arvestama, et kõrrevaht paisub umbes 1,5-2 korda, püstolivaht vähem. Liiga vähe paisuv vaht ei moodusta tugevat, kandvat struktuuri. Laiema vuugi täitmisel tuleb vahtu paigaldada «ehitades» – püstoli otsa liigutatakse paremale ja vasakule, tekitades järjest uusi vahukihte. Alati peab PU-vahuga täitmine toimuma alt üles, siis on paigaldataval vahul piisavalt toetuspinda, ta ei vaju vuugist välja ega kuku alla, tekib piisav nake ning vahu paigaldatav kogus on kontrolli all. Ideaalselt vuuki paigaldatud vahu puhul ei ole vajadust üleliigselt välja paisunud vahtu ära lõigata ega puuduvatesse kohtadesse lisaks lasta. Allikas: Andres Mikli, Henkel Balti

7. september 2011

Kui mugavus ja energiasääst on olulised, soovitab Euroopa juhtiv elektrikütteseadmete tootja Fenix kasutada Eestis levinud salvestava põrandakütte asemel pigem otsest põrandakütet. Vaatleme, mille poolest need kaks kütteviisi erinevad. Salvestava tööpõhimõttega põrandakütte puhul paigaldadakse elektriküttekaabel 10-14 cm segukihi alla. Sellisel paigaldusviisil soojus akumuleerub betoonikihti ja kiirgub kogu aja ühtlaselt ruumidesse. Süsteemi puuduseks on küttesüsteemi juhtimise inertsus. See tähendab, et sisuliselt ei saa me soojust mitte siis kui vaja, vaid siis kui võimalik. Näiteks, päeval kui päike soojendab põrandat, on suur ülekütmise oht, sest betoon on juba soe ja põrand ei jahtu kiiresti isegi kui termostaat kütte välja lülitab. Tulemuseks on liiga soe tuba. Õhtul, kui välistemperatuur alaneb, ei jõua kaabel seda uuesti piisavalt kiiresti üles soojendada ja tuba võib jääda jahedaks. Lisaks peame kulutama palju energiat betoonimassi enda soojendamiseks ja temperatuuri hoidmiseks. Kuna Eestis on öise ja päevase elektritariifi hinnavahe suhteliselt väike ja betoonimassi kütmisele kulub palju energiat, ei saavuta me loodetud rahalist võitu ka öise tariifiga elektriga küttes. Paindlikuma ja kuluefektiivsema alternatiivina soovitab Fenix Lääne-Euroopas laialt levinud otsest põrandakütet. Otseseks põrandakütteks saab kasutada FENIX Ecofloor 10W/m küttekaableid või FENIX Ecofilm küttekilet. Otsese põrandakütte puhul paigaldatakse kaabel vaid 2-4 cm pakususe betoonisegu sisse, Ecofilm küttekile aga otse parketi vm. põrandakatte alla. Otsese kütte peamiseks eeliseks on dünaamiline reguleeritavus, st. kütame siis, kui me soovime. Lisaks ei kulu energiat betoonmassi kütmiseks ja selle soojuse hoidmiseks. Kuna otsese kütte puhul puudub salvestava kütte inertsus saab ruumitemperatuuri väga lihtsalt ja kiiresti

vastavalt soovile alandada või tõsta. Näiteks annab temperatuuri alandamine ööseks või tööpäeval kodust äraoleku ajaks märgatava kokkuhoiu. Alandades temperatuuri 1ºC võrra, vähenevad kulud ca. 5%. Lahkudes kodust ja lülitades sisse FENIX regulaatori automaatse temperatuuri alandi 5ºC võrra, vähenevad kulud ca. 25%. Lisaks on võimalik säästa paigalduskuludelt, kasutades tehases valmistatud küttematte või kilede komplekte, mis teevad paigalduse kuni kaks korda kiiremaks ja mugavamaks. Küttemattidele kehtib ka pikk, 10-aastane garantii ning Fenixil on juba üle 10-aastane kogemus Eesti profipaigaldajate turul. Küsige FENIX Ecofloor ja Ecofilm küttesüsteemide kohta suurematest ehitusmaterjalide kauplustest: Ehituse ABC, K-Rauta, Espak, Decora, Tehnika Äri jpt.

7. september 2011

Vali vastupidavus!

Ceresit soojustussüsteem

Spetsiaalne retseptuur tagab krohvidele ja värvidele kaitse bioloogilise saaste (seened, hallitused, vetikad) eest, pikendades sellega fassaadi eluiga.

Ceresit soojustussüsteem kestab 25 aastat.*

Kõrgeima kvaliteedi kinnituseks on ETA sertiﬁkaat. Säästa raha oma maja kütte- või jahutuskulusid vähendades. Vähenda energiatarvet ja säästa ühtlasi ka loodust. * testitud võrdsetes tingimustes 25 aastase kestvustsükliga vastavalt ETAG004-le.

U UD IS !

Looduslike värvide jõud, mis on pärit erinevaist maailma paikadest, muudab iga hoone unikaalseks.

Premium – kvaliteet, millele võib kindel olla! datud Suuren s tugevu

da ärane Suurep ugevus Ei sisale freoon nakket

% Kuni 40 saagikus suurem

MAKROFLEX on saanud uue ja põhjalikult parandatud kärgstruktuuri, mis tagab täiusliku vahu moodustumise, suurema stabiilsuse ja lühema kuivamisaja ning pakub paremat heli- ja soojusisolatsiooni. Pidev innovatsioon ja usaldusväärne Premium kvaliteet teeb MAKROFLEXist professionaalide jaoks esmase valiku.

7. september 2011

Elektriohutusnõuete eiramine on eluohtlik Eestis toimub aastas umbes kakskümmend elektriga seotud õnnetust ning üle kahesaja elektriseadme või -paigaldise rikkest põhjustatud tulekahju. Meelis Kärt

Tehnilise järelevalve ameti ehitusja elektriosakonna peaspetsialist

tes pole elektripaigaldiste tehniline kontroll kohustuslik, on see siiski soovitatav. Korterelamute ühiskasutatavas osas (trepikoda, kelder) on korraline tehniline kontroll kohustuslik. Tehnilist kontrolli võivad teostada ainult vastava akrediteeringu ja registreeringuga ettevõtted, selliste ettevõtete kontaktandmed on kättesaadavad majandustegevuse registrist. Tehnilise kontrolli käigus hinnatakse visuaalselt elektripaigaldise olukorda, tutvutakse dokumentatsiooni ning katseja mõõtmistulemustega, vajadusel tehakse paigaldises täien-

Elektritöödega tegelevad ettevõtted peavad omama vastavat registreeringut majandustegevuse registris, samuti on nõutav tööde eest vastutava isiku ehk elektritööde juhi olemasolu. Ise võib teha vaid lihtsamaid elektritöid, näiteks lampide ja kaitsmete vahetamine, elektrijuhtmete ja -seadmete demonteerimine ning pistikupesade ja lülitikaante eemaldamine pingevabas olukorras.

davaid kontrollmõõtmisi. Nende toimingute alusel otsustatakse, kas paigaldis on korras või mitte. Korras paigaldisele väljastatakse nõuetekohasuse tunnistus. Kui paigaldis pole korras, esitatakse tuvastatud puuduste loetelu, mille põhjal saab omanik lasta paigaldise korda teha.

Ära kasuta elektriseadmeid, millel on nähtavaid kahjustusi

nnetuste peamiseks põhjuseks on elektriohutusnõuete eiramine, seadmete ja paigaldiste puudulik hooldamine ja ebaõige tegutsemine. Hoonete omanikud ei pööra ohutuse tagamiseks kehtes- Kuigi eluruumides, näiteks tatud nõuetele piisavalt tä- eramutes, korterites või suvihelepanu või jätavad kok- lates pole elektripaigaldiste kuhoiu eesmärgil vajalikud tehniline kontroll kohustusinvesteeringud ja toiminlik, on see siiski soovitatav. gud tegemata. Kontrolli elektrisüsteeme regulaarselt Kõik seadmed vananevad ja kuluvad kasutamise käigus, nii ka elektripaigaldised. Kuivõrd elektrisüsteemide puhul pole tekkinud rikked tavakasutajale silmaga nähtavad, on oluline lasta teatud regulaarsusega vastava pädevusega ettevõttel hoone elektripaigaldised üle vaadata. Seadusest tulenevalt ja ohutust silmas pidades tuleb elektripaigaldisele teatud perioodi järel teostada tehniline kontroll, mille sagedus sõltub paigaldise liigist. Kuigi eluruumides, näiteks eramutes, korterites või suvila-

Ära tee elektritöid ise Elektritööde puhul on tegemist väga spetsiifiliste ja ohtlike toimingutega, seetõttu tohivad neid teostada ainult piisava elektriohutusalase ettevalmistusega isikud.

Ära kasuta elektriseadmeid selleks mitte ettenähtud oludes Üldjuhul on tavalised elektriseadmed mõeldud kasutamiseks üksnes sisetingimustes. Kui elektriseadmel pole tähistust, mis lubab seda kasutada välistingimustes, siis sellist seadet õues või märgades oludes kasutada ei tohi. Elektriseadme kasutamine valedes oludes võib põhjustada elektrilöögi.

Kui elektriseadmel on juba visuaalselt näha kahjustusi, võib eeldada, et kahjustada on saanud ka elektriseadme isolatsioon. Kahjustatud elektriseadme kasutamine on väga ohtlik, kuna võib põhjustada elektrilöögi või tulekahju. Räägi lapsele elektriga seotud ohtudest Igal aastal juhtub õnnetusi, kus lapsed on saanud elektrilöögi pingestatud elektriseadme või selle osa puudutami-

Elektriga seotud õnnetused saavad alguse elektriseadmete oskamatust käitlemisest, samuti on tihti põhjuseks amortiseerunud seadmete kasutamine. Seetõttu tuleb elektriseadmeid lasta regulaarselt kontrollida selleks õppinud asjatundjal, kes vajadusel seadmed korrektselt välja vahetab. Foto: Scanpix/CORBIS sest. Näiteks möödunud aastal toimus pea 25 protsenti kõigist elektriõnnetustest just lastega. Kuna lapsed ei oska ise ohtu karta, peaksid vanemad jälgima, et pingestatud elektriseadmed ei oleks lastele kättesaadavad. Kindlasti peaksid va-

nemad oma lastele pidevalt elektrist tulenevatest ohtudest rääkima, näiteks seda, et elektriliinide ja alajaamade läheduses ei tohi mängida, elektriseadmeid ega juhtmeid ei tohi torkida või et elektriseadmeid ei tohi kasutada vee läheduses.

Kontrolli, kas sinu eramus elektritöid tegev ettevõte on registreeritud majandustegevuse registris, mis asub internetis aadressil mtr.mkm.ee

Vee- ja küttetorustike esmaklassiline kvaliteet

Uponor vee- ja küttetorustike terviklahendus tagab hingerahu aastakümneteks. Saksamaal toodetud komposiittorusüsteem on kauakestev ning turvaline. Värvilised pressimisindikaatorid liitmikel aitavad kontrollida süsteemi veepidavust.

www.uponor.ee

7. september 2011

Veeavarii on Eestis kõige sagedamini esinev kahjuliik Kindlustusseltside andmetel moodustavad kõigist kahjuliikidest 60 protsenti veekahjud, jäädes väljamakstud kindlustushüvitistelt vaid pisut alla tuleõnnetustele.

tatud torusüsteemi hind teisest ligi viis protsenti odavam. Samas võib kasutusea vahe olla mitmekordne. Üks peab vastu hoone eluea – ehk 50 ja enam aastat –, teisega on pigem õnneasi, kas lappima tuleb hakata kohe pärast paigaldust või veidi hiljem.

Pikaaegne veeleke toob endaga kaasa ka hallituse. Lootes liigniiskusest vabaneda, pingutame väga hea kütte- ja ventilatsioonisüsteemiga, kuid hallitus ründab meid tegelikult kohast, kus selle vastu pole võimalik lihtsalt võidelda – seina, lae või põranda seest. Lisaks konstruktsiooni- ja hallituskahjustustele halvendab soojustusse sattuv vesi oluliselt ka maja soojapidavust. On juhuseid, kus veeleke on avastatud just seetõttu, et küttekulud on märgatavalt tõusnud. Sellisel juhul on suurem remont möödapääsmatu.

Aivar Sigur

Uponor, üksuse juht

ida maja ehitades ja renoveerides silmas pidada, et torustik peaks vastu kaua ja tõrgeteta? Uute korterite siseviimistluse tase on buumiajaga võr- Kvaliteetne pole kallim Torustike vastupidavuse seireldes tunduvalt parem, kuid seda enam üritatakse seina sukohast on kaks olulist tegusisse jäävate vee- ja kütteto- rit, kus vead sisse tulevad – torustike rajamisel juba ette tea- rude/liitmike kvaliteet ja paida probleemsete, kuid kõige galdusvõtted. odavamate materjalidega läbi Plastist ja alumiiniumist ajada. komposiittorustiku paigaldaParaku ei jää lekkiva torus- miseks on vaja teha kindlad tiku põhjustatud probleem tih- operatsioonid, mis lõpevad liittipeale ühe korteri piiresse ning miku veekindlaks pressimisega. kannatada saavad ka alumiste Tuleb ette, et pressimine soorinaabrite kodud. Veelekked või- tatakse hooletult või unustavad pikka aega jääda märkama- takse üldse ära. tuks, mille tulemusena peab Hea süsteemi paigaldamine halvimal juhul vahetama püsi- on aga lihtsam ning välistab konstruktsioonid. Nii ehitajad kui ka kliendid vaatasid masu- Hallitus ründab meid tegeliaastatel kvaliteedile tihti kult kohast, kus selle vastu läbi sõrmede ning seetõttu kasutati küsitava tase- pole võimalik lihtsalt võidelda mega komponente. Tule- – seina, lae või põranda seest. musena on lekked nüüdseks rikkunud sageli keraamiliste plaatide kinnitusalu- inimlikud vead: ühenduse tesed ning tihti ka muid konst- gemisel pole tarvis toru otsa faasida ega kalibreerida, pressiruktsioone.

Küsi dokumentatsiooni

Torustike vastupidavus sõltub suuresti just paigaldusvõtetest, aga ka paigaldatavate torude ja kasutatavate liitmike enda kvaliteedist. Foto: Uponor mata liitmik on kergelt tuvastatav ning annab endast surveproovil märku. Oluline ühine ohukoht on aga süsteemi ehitamine erinevate tootjate komponentidest – toru siit ja liitmik teisest kohast. Segamisega kaob süstee-

Juubeliaasta puhul pakume septembris kõiki GROHE tooteid vähemalt 20% soodsamalt

GROHTHERM 1000 COSMOPOLITAN termostaadiga dušisegisti

€ 11: €1 179

Väga sujuv liikumine ja lai töönurk tagavad segisti täpsuse ning mugavuse.

GROHE StarLight®

Pimestav ja äärmiselt vastupidav sära tänu GROHE kroomtöötlusele.

GROHE TurboStat®

32824000

GROHE SafeStop

Alati õige temperatuur. Reageerib kohe veesurve muutustele. aitab vältida termostaadi tahtmatut seadistamist üle 38 °C ja enese kõrvetamist.

GROHE EcoButton

€ 45 € 65

: tavahind

tavahind

jate materjalide hinnavahe on 15-20 protsenti, kuid esimese paigaldamine nõuab suuremat täpsust, võtab kauem aega ning ka vead on kergemad tulema. Koos paigaldusega tuleb tundmatutest osadest valmis-

GROHE SilkMove®

EUROSMART COSMOPOLITAN valamusegisti

�38% �30%

mi garantii ning väga tihti ei sobi erinevate tootjate komponendid omavahel kokku – tulemuseks on leke. Kõige rohkem probleeme esineb Aasias valmistatud nimetute toodetega. Tundmatu ja Euroopa tunnustatud toot-

Ostjad seina sisse ei näe, valides korteri asukoha, välimuse ja hinna järgi. Seda ei saa inimesele pahaks panna, aga tegelikult peaks arvestama, et tapeeti või seinaplaate vahetatakse tavaliselt kümmekonna aasta tagant, kuid tehnosüsteemid peavad püsima kogu hoone eluea. Kinnisvara ostes on tark küsida vee- ja küttesüsteemide juurde kuuluvat projektidokumentatsiooni, mis kirjeldab ära nii torustike materjalid, automaatikalahendused kui ka kütteseadmed. Kui ilmneb, et tegelikult paigaldatu erineb dokumentatsioonis mainitust, siis on sisu kahtlane. Sellisel juhul peaks paluma neutraalsel eksperdil süsteemid põhjalikumalt üle vaadata. Pahatihti ei oska ka professionaalsed kinnisvaramaaklerid kirjeldada korterisse või majja paigaldatud süsteeme. Jutuajamised jäävad tapeedi ja aknapaketi tasemele, kuid see on vaid jäämäe tipp. Kinnisvaraostjal ja kodu ehitajal on mõistlik end tehnosüsteemide ABCga kurssi viia ja olla ostmisel põhjalikum.

34065000

Veekoguse reguleerimisel seiskub termostaat automaatselt 50% juures.

GROHE EcoJoy™

tooted säästavad lihtsal moel vett ja energiat, tagades seejuures korraliku veevoolu.

GROHE DreamSpray®

Perfektselt disainitud düüsid tagavad vee ideaalse hajutamise igas režiimis.

�37%

GROHE SpeedClean düüsid takistavad katlakivi teket.

�30%

EUROSMART COSMOPOLITAN köögisegisti

TEMPESTA dušikomplekt Mono

32843000

28667001

€ 86 € 123

: tavahind

aastat kogemust

GROHE QuickFix™

Lihtne ise paigaldada – kiirelt ja kindlalt.

€ 27 € 43

: tavahind

Spetsialistid soovitavad, meistrid eelistavad.

Sanitaar- ja keskkonnatehnika Tööriistad ja ehitusseadmed Elektri- ja nõrkvoolusüsteemid

www.feb.ee e-post: feb@feb.ee / telefon: 654 8500 TALLINN: Forelli 4 / Peterburi tee 44 / Paldiski mnt 247A (hulgiladu) TARTU: Ringtee 61B / NARVA: Puškini 5 RAKVERE: Vase 1 / VILJANDI: Puidu 17 PÄRNU: Lina 22

7. september 2011

Soovite oma rõdu kaitsta tuule, vihma ja tolmu eest? Tundke ennast oma rõdul mõnusalt!

www.malmerkfassaadid.ee AS Malmerk Fassaadid Valdeku 132, Tallinn tel 659 9247, 504 1744 rodu@malmerk.ee

Pakume karastatud klaasidega raamideta täielikult avatavaid rõduklaasisüsteeme.

Isotex lae- ja seinapaneelid Remont - see on imelihtne!

SOOJUSISOLATSIOON ISOTEX plaadid hoiavad suurepäraselt soojust, 12 mm ISOTEX plaadi soojusisolatsioon on sama, kui 44 mm puidul või 210 mm punasel tellisel.

HELIISOLATSIOON ISOTEX parandab oluliselt ruumi akustikat, takistab välismüra sissepääsu ja summutab ruumis tekkiva müra (-22dB) ning kaja.

LIHTNE PAIGALDUS ISOTEX siseviimistlusplaatide paigaldus on ülimalt lihtne. Plaadid on nii kerged, et vajadusel saab neid üksi paigaldada. Peale paigaldamist ei vaja plaadid enam täiendavat viimistlust, seega jäävad ära tüütud pahteldamis-, lihvimis- ja koristustööd.

Siseviimistlusplaadid ISOTEX on dekoratiivtapeedi või tekstiiliga kaetud puitkiudplaadid, millega võite kiiresti muuta oma kodu- või kontoriruumid nägusaks, soojaks ja vaikseks. ISOTEX plaatide tootmisel kasutatav tehnoloogia on keskonnasõbralik. Puitkiudplaadi valmistamiseks ei kasutata ühtegi kemikaali. Plaatide sideaineks on puidus sisalduvad looduslikud vaigud.

www.isotex.ee

Isotex on saadaval kõigis Eesti suuremates ehitusmaterjalide kauplustes

TermoPlokk / TermoPlokk Silver TermoPlokk ja TermoPlokk Silver on EPS-soojustusmaterjalist vormitud ehitusplokid elamute kandvate välisseinte ehitamiseks. Laotud sein armeeritakse ja täidetakse betooniga. TermoPlokk Silver on võrreldes TermoPlokiga ca 20% madalama soojusjuhtivusega. TermoPLokk Silveri valmistamisel kasutatakse grafiiti sisaldavat toorainet ning tänu sellele on see parim materjal passiivmajade ehitamiseks esitatavate nõuete täitmiseks. TermoPlokist või TermoPlokk Silverist ehitatud majad on lisaks energiatõhususele ka mugavad – hea soojustus tagab selle, et talvel on need ühtlaselt soojad ja suvel ei kuumene need nii kiiresti ka üle. Tervisliku kliima kindlustab ventilatsiooni abil kontrollitud õhuvahetus.

Reideni plaat AS Tootmine Paide mnt 7, Pärnu Tööstuse 29, Kadrina Müük Tel +372 656 2727 www.reideniplaat.ee

Mis on TermoPlokk / TermoPlokk Silver? · Mõõdud 1160x300x320 mm · Ploki kaal 2,5 kg · Isolatsioonikiht 2x100 mm · U-väärtus: 2 TermoPlokk 0,15 W/m K 2 TermoPlokk Silver 0,13 W/m K

1 m seina ehitamiseks on vaja:

· 3 plokki · 8 mm armatuurterast 6 m 3 · 0,1 m betooni (C25) vajadusel 2,3 m metallprofiili kipsplaadi kinnitamiseks

EKS

VIT SOO

SO AME

OJU

IS STAM

7. september 2011

Meid kliendid soovitavad! UUS MAA HARJUMAA KINNISVARAPAKKUMISED

KESKLINN

ERALDI SISSEPÄÄS

REMONTI VAJAV

2-toaline korter Eha tn-l Üp: 81,4 m² Hind: 185 000 EUR Unikaalne ja eksklusiivne kõrgete lagedega korter. Uus Maa ID: 28691 Margit Sild: 515 0069

MUSTAMÄE

KEILA VALD

2-toaline korter Jakobi tn-l Üp: 106,8 m² Hind: 49 851 EUR Müüa mõtteline osa kaasomandist vaiksel tupiktänaval Uus Maa ID: 27125 Eve Kaunis: 503 1898

HAABERSTI

TOAD ERALDI

SAUN JA BASSEIN

Maja Meremõisa külas Merihobu teel Üp: 230 m² Hind: 225 000 EUR Majakompleks kaunis rahulikus mereäärses eliitrajoonis. Uus Maa ID: 25970 Eleri Soonsein: 527 7354

4-toaline korter E.Vilde teel Üp: 60,2 m² Hind: 42 000 EUR Mugava planeeringuga hubane ja valgusküllane korter. Uus Maa ID: 29449 Ave Klaser: 555 700 55

KRISTIINE

KÕRGED LAED

3-toaline korter Rannamõisa teel Üp: 76,1 m² Hind: 89 477 EUR Valgusküllane eraldiasetsevate tubadega korter. Uus Maa ID: 25933 Margit Alloja: 5615 9661

KLIENDIPÄEV 10.09

HOOLDATUD AED

Maja Kännu tn-l Üp: 182,3 m² Hind: 175 000 EUR Hea asukohaga kahekorruseline kivimaja. Uus Maa ID: 28402 Silva Rahnel: 502 5181

NÕMME

TOAD ERALDI

UUS HIND

3-toaline korter Järveotsa teel

Maja Pärnu mnt-l Üp: 240 m² Hind: 195 000 EUR Kahekorruseline funkstiilis kivimaja. Uus Maa ID: 23350 Silva Rahnel: 502 5181

Üp: 67,5 m² Hind: 62 630 EUR

Läbi maja planeeringuga valgusküllane korter. Uus Maa ID: 27203 Margit Lipstuhl: 5680 1020 Aeg ette broneerimisega.

VANALINN

SAKU VALD

Sinu Kassisabakodu! KAHEL TASAPINNAL

1-toaline korter Rataskaevu 6/Pikk jalg 3 Üp: 38,4 m² Hind: 125 000 EUR Valgusküllane ja modernne hea ruumilahendusega korter. Uus Maa ID: 28630 Margit Sild: 515 0069 HARKU VALD

http://www.uusmaa.ee/kassisabakorterid Ave Klaser: 5557 0055

PÕHJA-TALLINN

EHITUSLUBA OLEMAS

Maa Tutermaa külas Üp: 26100 m² Hind: 22 000 EUR Ilus privaatne krunt oma kodu rajamiseks. Uus Maa ID: 28896 Külli Friedrichson: 5649 0753

PÕHJA-TALLINN

KÖÖGIMÖÖBEL HINNAS

3-toaline korter Kaera tn-l Üp: 64,4 m² Hind: 62 300 EUR Eriline läbi kahe korruse paiknev korter uues majas. Uus Maa ID: 24712 Marina Hodus: 509 9765

Margit Sild: 515 0069

LÄHEDAL PARK

Maja Kiisa alevikus Üp: 200 m² Hind: 185 000 EUR Kahekorruseline kivimaja privaatsel tupiktänaval. Uus Maa ID: 27864 Mari Rõuk: 509 3995

HARKU VALD

HAABERSTI

4-toaline korter Uus-Maleva tn-l Üp: 74,1 m² Hind: 67 107 EUR Mõningat remonti vajav korter, kõik toad eraldi. Uus Maa ID: 28783 Virve Roots: 5690 9344

SUUR PUITTERRASS

KRISTIINE

PARKIMISKOHT

3-toaline korter Mirta tn-l Üp: 75,5 m² Hind: 87 000 EUR Heas korras avara planeeringuga korter. Uus Maa ID: 28835 Kadri Kuning: 5680 1015

SAUN

Suvila Suurupi külas Üp: 68 m² Hind: 31 900 EUR Ilus väike suvila lopsaka haljastusega krundil. Uus Maa ID: 29066 Andrus Soonsein: 509 4112

SUUR KRUNT

Maja Tildri tn-l Üp: 176,2 m² Hind: 180 000 EUR Renoveerimist ootav kahekorruseline eramu. Uus Maa ID: 28939 Marje Soosaar: 5620 1238

UUED KORTERID

Adamsoni 27 - roheline ja kaasaegne keskkond Sinu kodule!

Asula 12 - Rahu ja vaikus ajaloohõngulises keskkonnas!

Mardi 14 – Sõbralik ja rahulik keskkond Sinu kodule!

http://www.uusmaa.ee/asula

http://www.uusmaa.ee/mardi

Eve Kaunis: 503 1898

Ave Klaser: 5557 0055

Kristina Sõmerik: 521 6697

http://www.uusmaa.ee/adamsoni

Kadrioru korterid - Viimased korterid ootavad omanikke Köleri 14a! http://www.uusmaa.ee/kadriorukorterid

Margit Sild: 515 0069

Eestimaine kinnisvarabüroo aastast 1992!