Toimub
Homme algab Tallinnas esimene rahvusvaheline arhitektuuribiennaal 8.–11. septembrini toimub Tallinnas Eesti esimene rahvusvaheline arhitektuuribiennaal (tab.ee) – peateemaks maastikuurbanism ehk arhitektuuri, maastikuarhitektuuri ja urbanismi seosed. Arhitektuuribiennaali raames toimuvad kuraatornäitused, visioonivõistlus, loengud, arutelud, töötoad ja ekskursioonid mitmel pool Tallinnas. Lisaks kultuurilisele väärtusele pakub biennaal ka head platvormi suhetevõrgustiku loomiseks ning Eesti arhitektuuri tutvustamiseks maailmale. «Eesti väiksust silmas pidades on siinsetel arhitektidel väga oluline riigi piiridest kaugemale vaadata – ennast ja oma töid näidata, teha teiste riikide arhitektidega koostööd, vahetada infot ja kogemusi,» selgitas Tallinna Arhitektuuribiennaali kaaskuraator arhitekt Villem Tomiste. «See rikastab meie kultuuri ning loob ka uusi tuluallikaid büroodele ja riigile.» (PM)
Telliskivi loomelinnakus toimub homsest Ökomäss 2011 8.–11. septembrini toimub Tallinnas Telliskivi loomelinnakus tasuta festival Ökomäss 2011, et mässata ületarbimise vastu ja tõsta taas ausse naturaalsed ehitusmaterjalid ning vanad ehitusnipid. Ökomässul annavad oma ala asjatundjad festivali külastajatele inspiratsiooni keskkonnateadlikuks ehituseks, taaskasutuseks, käsitööks ja igapäevaeluks. Samuti toimuvad harivad seminarid ja foorumid, õpitoad ning koolitused, filmiõhtud, esitlused ja näitused, käsitöö- ja kirbuturg, antiigilaat ning mitmed ökoehitusprojektid. Üha enam hakatakse hindama oskust kasutada ära vana ja olemasolevat «käsitöölise kvaliteedimärgiga» materjali, kirjutab tänases Kinnisvara ja Ehituse teemalehes Säästva Renoveerimise Infokeskuse ProNatMat projektijuht Tarmo A. Elvisto. Mõistlik oleks ehitada kodu algusest peale hästi, kestvalt ja tervislikult, et see siis uhkusega edasi anda ka tulevastele põlvedele, ütleb ta. Loe pikemalt lk 7.
Eramuehituse erinumber
KINNISVARA
EHITUS KOLMAPÄEV, 7. september 2011
Eramuehitus: parem ehitaja, rohkem jooniseid Maailma arhitektuur on radikaalselt kahestumas, ütleb intervjuus Postimehele Arhitektuuribüroo Pluss juhtivarhitekt ja partner Indrek Allmann. Eristuva disainiga sümbolhoonete kõrvale kerkivad järjest jõulisemalt pragmaatilisusest lähtuvad energiasäästlikud hooned. Rain Uusen
teemalehe toimetaja
Millest peaks ühe perele koduks mõeldud eramu kavandamine alguse saama – krundist ja selle iseärasustest, keskkonnast, kodu funktsionaalsusest või hoopis muust? Eks loomulikult kõigest sellest, aga mitte ainult. Siiani on Eesti eramuarhitektuuri eristanud muust maailmast väga kõrge n-ö arhitekti majade, s.o individuaalprojektiga eramute protsent. Tulemuseks on suhteliselt palju erinevatest kümnenditest pärinevaid säravaid hooneid. Neid käiakse siin imetlemas kõikjalt maailmast. Samas on meil, valdavalt puuduliku planeerimisprotsessi tulemusena, arhitektuurse rosoljena mõjuvad elurajoonid, kus kõrvuti on palkelamu ja valge modernistlik hoone. Lisandub veel arhitektide ülim individualism, mis tellija «naabrist parem» soovist tiivustatuna on täiesti teadli-
kult eiranud tervikliku keskkonna tekkeks vajalikke komponente. Võib arvata, et järjest tihedama integreerumisega Euroopa majandus- ja kultuuriruumiga on oodata eespool toodud kahe komponendi järkjärgulist muutumist. Kogu protsess muutub professionaalsemaks. Siiani on olnud arhitekti teenus suhteliselt odav. Samas on tegemist kõige enam teadmisi nõudva ehitusprotsessi osaga. Sellest tööst sõltub suuresti ehituse maksumus, saadava lõpptulemuse vastavus tellija soovidele, funktsionaalsus ja hoone eluiga. Selgelt on näha tendentsi, et mida parem ehitaja, seda enam jooniseid ta viimasel ajal projekteerijalt küsib. See aga tähendab, et lisaks arhitekti joonistele küsitakse veel konstruktsioonide, vee ja kanalisatsiooni, kütte ning ventilatsiooni, elektri, nõrkvoolu, sisekujunduse ja ka haljastuse projekte. Tootmise arenemisega seonduvalt on viimastel aastatel lisandunud ka tootejooniste osa. Kõik see tähendab paraku seda, et viimastel kümnenditel levinud rusikareegel – täisprojekti maksumus on 10 protsenti ehituse maksumusest – on jõudsalt liikumas euroopaliku 14-15 protsendi poole. Samasugune drastiline muutus on ka ajalises lõikes. Kui sellise jooniste mahu koostamisele kulub ligi aasta, siis selle järgi elementidest hoone ehitamine vundamendist ku-
ni siseviimistluseni võtab aega umbes ühe kuu. Sellised arengud tõstatavad paratamatult küsimuse – kas oleks võimalik projekti pealt aega ja raha kokku hoida? Vastus on sama mis mujal maailmas – jah on, kasutades tehases toodetud tüüpmaja. Järgmine loogiline samm on professionaalsete arendajate osakaalu suurenemine eramurajoonide arendamisel. See toob valdavalt kaasa ka rajooni terviklikuma ilme tekkimise.
Paralleelselt tuleb järjest jõulisemalt esile n-ö pragmaatiline suund – energiasäästlikud, ehitustehnoloogiliselt optimeeritud majad. Valdavalt tüüpprojektid ja tehases toodetavad. Loomulikult näevad ka need majad head välja. Milline suund peale jääb, sõltub ilmselt maailmamajanduse käekäigust. Mind ennast huvitab seevastu hoopis Eesti talurahva arhitektuuri uuesti mõtestamine. Seega nii üht kui teist.
Millisel juhul soovitaksite koduotsijatel luua oma kodu ise, nullist ja koostöös arhitektiga ja millisel juhul soovitate ringi vaadata valminud eramute turul? Kaks aspekti – majanduslik ja n-ö kindlapeale minek. On hetki majanduses, kus on odavam ise ehitada ja on hetki, kus osta kellegi poolt varem valmis ehitatut. Teiseks saab suhtuda eramusse kui tavalisse kaupa – näed endale meeldivat hoonet heas asukohas, teed pakkumise ja kui see on piisav, võidki varsti sisse kolida. Kui tihti tulevad tavatellijad arhitekti jutule nii-öelda eramu valmis kavandiga ja kuivõrd need üldjuhul teostatavad on (kui kõrge lennuga tellijad olema kipuvad)? Mida soovitaksite oma uut kodumaja paberil kavandades silmas pidada? Eks see vastus sõltub eelkõige arhitektist, kes vastab. Minu kogemus on see, et tullakse, kui soovitakse midagi
Kuivõrd seab arhitekti mõttelennule piiranguid eesmärk/nõue rajada energiasäästlik hoone? Kas energiasäästlikkus tähendab kompromisse hoone disainis või funktsionaalsuses? Vastus mõlemale küsimusele võiks olla, et mõnevõrra. Samas, kui disainile paratamatult oma jälg jääb, siis funktsionaalsusele on mõju pea olematu.
Kui seni on võidutsenud eramuehituses arhitekti individualism ja tellija soov olla naabrist tingimata parem ja uhkem, siis järk-järgult on lisandumas energiasäästu lipu alla koonduv pragmaatilisem suund, usub Arhitektuuribüroo Pluss juhtivarhitekt ja partner Indrek Allmann. Foto: Reio Avaste omanäolist. Pigem antakse ette vaid ligikaudne suurus (eelarve) ja jäetakse siis arhitektile vabad käed. Arutletakse arhitekti poolt pakutu üle. Milliseid läbivaid trende võib lähiaastate eramuarhitektuuris täheldada, nii visuaalselt kui ka ruumide praktilisuse poolest?
Järjest enam tundub, et maailma arhitektuur on radikaalselt kahestumas. Eksisteerivad n-ö sümbolhooned, mille pearõhk on eristuval disainil – voolav vorm, mis tekitab eriskummalisi vaaterakursse, ootamatu ruumiloogika jm, samas kasutusmugavusel, energiasäästul ja praktilisusel neis kohta peaaegu pole.
Millises omavahelises suhtes on eramu arhitektuurne lahendus ja kasutatavad materjalid – kumb kumba enam mõjutab? Juba mõnda aega on valdavaks materjali vaba käsitlus. Nii võib rahulikult teha põhust seinad, parkett sobib imehästi mitte ainult põrandale, vaid ka seina ja lakke. Lausa möödapääsmatu on katusel ja välisseintes sama materjali kasutamine, olgu see siis katusekivi või puitvooder. Piiriks saab vaid arhitekti fantaasia ning tellija rahakott.