Kinnisvara ja Ehitus - mai 2011

Eesti korteriühistud annavad Euroopale energiasäästu osas eeskuju Aprilli lõpul Tallinnas toimunud Balti VI elamumajanduskonverents tõi Eesti korteriühistutele nii kasulikke näpunäiteid teiste riikide spetsialistidelt kui ka kinnitust, et siinsed ühistud annavad kogu Euroopas positiivset eeskuju.

«Saime veel kord kinnitust, et Eesti ühistuliikumine on olnud erakordselt edukas, iseäranis kui seda naabritega võrrelda,» sõnas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla. «Lätist ja Leedust võib tuua mõningaid häid näiteid, kuid tervikuna on Eesti pea kümme tuhat tegusat korteriühistut eeskujuks kogu Euroopas.»

Asjaolu, et Eestis on tugevad ja tegusad korteriühistud, tagab ka majade korrashoiu, nentis Euroopa korteriühistute katusorganisatsiooni CECODHAS-Housing Europe’i president Vit Vanicek. «Kui muudes Euroopa riikides jääb korte-

riühistutes elavate inimeste hulk tervikuna väikeseks, on Eestis suurem hulk elanikke-korteriomanikke koondunud just korteriühistutesse,» kõneles Vanicek. «Seega pean korteriühistu mudelit Eestile parimaks ning elanikele taskukohaseimaks, kuna seeläbi on tagatud nii elanike huvide esindatus kui ka kortermajade olukorra parandamine.»

Iseäranis võivad Eesti renoveeritud kortermajad kadedaks teha lõunanaabrid lätlased – Riia Tehnikaülikooli professori Andra Blumberga sõnul on Lätis võrreldes Eestiga kortermajade renoveerimine peaaegu olematu.

Energiasäästlikkust silmas pidama kutsus ühistuid oma avakõnes ka majandusja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, selgitades, et võimalused riigilt renoveerimiseks toetust saada on praegu paremad kui varem. (Kristel Kossar)

välisviimistluse eri

KINNISVARA Nordea kodulaenuga kuludesse ei upu.

Vali endale just sellised soodustused nagu vajalikuks pead – kasvõi kõik korraga.

• Võimalus lisada lepingu- ja notaritasud laenusummale • Hindamisaktid Arco Varast 20% soodsamalt • Nordea kodukindlustus 3 kuuks tasuta • 6-kuuline maksepuhkus • Kolimisteenus KLG Eesti AS-st 20% soodsamalt • Võimalus vormistada kaheks aastaks MasterCard Gold krediitkaart aastatasuga 31.96 eurot • Lepingutasu 65 eurot soodsamalt, kui paigutad selle summa tuleviku

tarbeks kas Nordea 3. samba pensionifondi, laste- või kogumishoiusele Vaata lisa kodulaen.nordea.ee või helista 1772.

Tutvu tingimustega www.nordea.ee ja vajadusel konsulteeri pangatöötajaga telefonil 1772.

Näiteks võttes eluasemelaenu summas 50 000 eurot (782 330 EEK), laenuintressiga 3% aastas, laenuperioodiga 360 kuud ja lepingutasuga 500 eurot (7823.30 EEK), krediidi kulukuse esialgne määr on 3,04%. MasterCard Gold krediitkaardi krediidilimiidiga summas 2000 eurot (31 293.20 EEK) ja aastatasuga 31.96 eurot (500.07 EEK) krediidi kulukuse esialgne määr on 1,60%.

EHITUS KOLMAPÄEV, 11. mai 2011

2

11. mai 2011

online-küsitlus

kuhu liigub eesti kinnisvaraturg?

uudised 2001–2005 ehitatud korteritel kõrgemad hinnad

Kas tali tegi sinu kodus kurja?

Jah, põhilised talvekahjustused on aias – 30.7%

Kõrgeimat keskmist ruutmeetrihinda küsiti Eestis aprilli viimasel nädalal aastatel 2001–2005 ehitatud korterite eest, selgus kinnisvaraportaali City24.ee statistikakeskkonnast Spot.

Müüjad soovisid möödunud kümnendi esimeses pooles ehitatud korterite ruutmeetri eest saada keskmiselt 1649 eurot.

Viimasel viiel aastal ehitatud korterite keskmine ruutmeetri pakkumishind oli 1453 eurot ehk ligi 11 protsenti madalam 2001– 2005 ehitatud korterite pakkumishinnast. (E24)

Jah, põhilised talvekahjustused on fassaadil – 5.1% Jah, põhilised talvekahjus tused on katusel – 8.6% Jah, põhilised talvekahjus tused on elamus sees – 4.8% Talvekahjustused on minu kodus vaid minimaalsed – 9.6% 846 vastajat www.e24.ee

Jäin talvekahjustustest sel korral õnneks puutumata – 41.1%

kinnisvaratehingud (ost-müük) märts 2011 / TÄIENDATUD Harju maakond sh Tallinna linn Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond KOKKU

1294 702 41 318 78 78 73 141 66 203 63 212 304 66 128 68 3133

(-128)* (-52)* (+16)* (-18)* (+8)* (-4)* (-10)* (+16)* (+9)* (+14)* (-27)* (+45)* (-9)* (-9)* (+4)* (-27)*

1 2 3

tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut

NCC jätkab miljardi­projekti Haaberstis Ehitusfirma NCC jätkab kokku miljard krooni maksvat, 48 majaga elamuarendusprojekti Haaberstis Pärnaõue elurajoonis. Aprillikuu lõpus algas kahe uue kortermaja ehitus.

Ehitusjärgus kahes majas on kokku 25 korterit. Lisaks plaanib ettevõte aasta lõpus alustada veel 38 korteriga kahe maja ehitust. (E24)

Swedbank: kinnisvaraturg Eestis paranes

(-120)* tehingut

*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2010. aasta sama perioodiga Allikas: maa-ameti tehingute andmebaas

kinnisvaratehingud (ost-müük) aprill 2011 / ESIALGNE Harju maakond sh Tallinna linn Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond KOKKU

1345 624 26 332 99 92 84 155 89 197 77 170 287 103 113 96 3265

(-387)* (-293)* (-6)* (-31)* (-41)* (-1)* (-24)* (+9)* (+13)* (-28)* (+8)* (-227)* (-22)* (+26)* (-3)* (+14)*

tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut

(-700)* tehingut

*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2010. aasta sama perioodiga Allikas: maa-ameti tehingute andmebaas

Müügipakkumiste arv Müügipakkumiste arv / korterid

Portaal City24 Soov.ee Kv.ee

Harjumaa* Tallinn Eesti kokku 1776 7164 14 391 700 2671 7184 1785 6491 15 488

Müügipakkumiste arv / majad

Portaal City24 Soov.ee Kv.ee

Harjumaa* Tallinn Eesti 1595 666 5652 795 302 3336 1906 576 7218

*) Kogu Harjumaa = Harjumaa + Tallinn Andmed seisuga 6. mai 2011 kell 08:30

Toimetaja Rain Uusen, rain.uusen@postimees.ee, tel 666 2194 Kinnisvarareklaam ja kuulutused Tallinn Mariann Maasi, mariann.maasi@postimees.ee, tel 666 2328 Tartu Merit Saaremets, merit.saaremets@postimees.ee, tel 739 0395 Ehitusreklaam ja kuulutused Tallinn Jaanus Sarapuu, tel 666 2330, jaanus.sarapuu@postimees.ee Tartu Virge Lomp, virge.lomp@postimees.ee, tel 739 0391 Kujundaja/küljendaja Andres Didrik, andres.didrik@postimees.ee, tel 666 2313

Ehitaja ja visionäär Jaanus Otsa kutsus kinnisvarakonverentsil üles vaatlema linnapilti terviklikumalt – teema, mida kinnisvaraärimehed tema sõnul kasumijahis tihti ignoreerivad.

Foto: Laura Oks

Kinnisvarakonverents: masu mõjus efektiivse ravimina 14. aprillil toimus Eesti Kinnisvarafirmade Liidu korraldatud konverents «Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg». Intrigeerivad ja aktuaalsed teemad tõid saali rahvast täis.

Jaanus Laugus

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse aseesimees

N

agu konverentsi nimest võib eeldada, leidis kõige enam kajastamist teemadering, mis puudutas Eesti majanduse ja kinnisvara hetkeseisu versus globaalsed majandusmõjutajad.

Sellel teemal peatusid pikemalt nii Nordea peaökonomist Tõnu Palm kui ka portaali Tark­investor asutaja, analüüsiguru Kristjan Lepik.

Mõlemad esinejad jõudsid ettekandes seisukohale, et Eesti majandus on heal järjel ning selle tervis on korras – meie majandusele võivad ohtlikuks saada pigem välised tegurid.

Masu kui ravim Kristjan Lepik tõi ilmekaid näiteid, võrreldes majandust inimese tervisega. «Kui tekib haigus, vajame ravi ja võtame rohtu. Nii oli ka Eestis – majandusbuum oli haigus ning masu oli selle ravi,» rääkis Lepik.

Eesti suhtus ravimisse täie tõsidusega. Valitsuse juhtimi-

sel võeti kasutusele abinõud ja riigi majanduslik tervis sai korda. Ameerika Ühendriikide majanduse hoovatõmbajad on valinud aga teise tee.

Majandusprobleemide lahenduseks trükitakse raha juurde, mitte ei otsita probleemide tekkepõhjusi ja neile sobivaid lahendusi. «See on kujundlikult olukord, kus sportlane on haige, kuid ravimite asemel võtab sisse hoopiski steroide ning läheb jooksurajale tagasi. Kuidas ja millisel viisil see üks hetk lõpeb, võime ette kujutada,» tõi Ühendriikide majanduses toimuvast ilmeka näite Kristjan Lepik.

Suhteliselt kriitilise pilguga jälgivad konverentsil esinenud analüütikud ka buumi lainel kinnisvaraturgu Rootsis ja Hiinas.

Mure linnaruumi pärast Hästi mõjus Jaanus Otsa esinemine, kes oli mures Eesti linnaruumi üldiste arengusuundade pärast – teema, mida kinnisvaraärimehed kasumijahis tihtilugu ignoreerivad.

Otsa kutsus üles vaatlema linnapilti terviklikumalt. Rajades uusi hooneid, tuleb rohkem mõelda sotsiaalsetele teguritele ning ümbritsevate taristute väljaehitamisele – kus saavad arendatavate hoonete kasutajad veeta sisukalt oma vaba aega või lahendada olmeküsimusi.

«Muret tekitab olukord, kui Tallinna Raekoja platsist kolme kilomeetri kaugusel asunud lihakombinaat ja mere ääres asunud masinatööstus

on asendunud plekist kaubahallide, ümbruskonda mittesobivate hoonete ja liiklusummikutega,» kurtis Otsa oma ettekandes. Ühtlasi arvas Otsa, et detailplaneeringuga ei tohiks üldplaneeringu muutmine olla võimalik, kuigi seda esineb.

Otsa tundis muret ka targemate peade lahkumise pärast riigist, olles veendunud, et seda tuleks vältida.

Ülepakkumise oht Kaido Loor Soraineni advokaadibüroost andis sisuka ülevaate kinnisvaraga seonduvatest maksudest ja maksuriskidest. Tanel Voorel viis kohalviibijad kurssi innovaatiliste turundusvõimalustega, mille võtmesõnadeks on internet ja sotsiaalmeedia.

Andres Teder Pindi/Eri Kinnisvarast leidis aga, et praegu Tallinna kinnisvaraturul olevate uusarenduste hulk on korterite tegeliku jäägiga võrreldes mõõdukas. Ohtlikuks võib saada olukord, kui kõiki planeeritud kortereid hoogsalt ja üheaegselt ehitama hakatakse, tekitades turul selge ülepakkumise.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kinnisvarateemad on taas muutunud aktuaalseks ning huvigrupp on hoogsalt laienemas. Õhkkond oli konverentsil ülimalt positiivne – Eesti kinnisvaramaastik on jälle täis võimalusi. Riigi majandus on stabiliseerunud, kuid majanduse üleilmsed mõjutajad tekitavad asjatundjatele muremõtteid.

Swedbank nendib oma kvartaliaruandes, et tänu kinnisvaraturu paranemisele – seda eriti Eestis – on panga tütarfirma, kinnisvaraga tegeleva Ektorneti varade maht kasvanud.

Esimeses kvartalis omandas Ektornet varasid kokku 435 miljoni Rootsi krooni eest põhiliselt Lätis.

«Turg näitas paranemist, eriti Eestis, kus kinnisvarahinnad tõusid, viies vähesema taasomandamiseni,» kirjutas pank aruandes. (E24)

Üüritulult saab kulusid maha arvata Rahandusministeeriumi kinnitusel on ka praegu võimalik üüritulult enne maksustamist kulusid maha arvata, kui registreerida end FIEks. Seadusemuudatus, mida omanike keskliit soovib, pole ministeeriumi arvates parem lahendus.

Omanike keskliidu sõnul ei tasu suurem osa inimesi seadusevastaselt oma üürituludelt tulumaksu. «Ei saa nõustuda selle loogikaga, et kuna seadus meile ei meeldi, siis me makse ei maksa ja hakkame seda tegema siis, kui meie arvates on seadus parem,» kommenteeris rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro. (E24)

Ehitusfirmadel seisab ees keeruline aasta Kuigi ehitusturu maht tervikuna tõotab tänavu taas kasvama hakata, ei jäta kerkivad tööjõu ja materjalide hinnad ehitusfirmadele kasumi teenimiseks suurt ruumi.

«Märkimisväärse osa oma energiast panustasime 2010. aastal muu hulgas ka varasemalt tehtud ekslike majandusotsuste tagajärgede likvideerimisele,» tõdes Nordeconi suuromanik ja nõukogu esimees Toomas Luman firma värskes aastaaruandes. (E24)

3

11. mai 2011

K

I

N

N

I

S

V

A

R

www.tonisson.ee

A

Kinnisvara müük, üür hindamine, haldamine

Riia 2, Tartu, E-R kl 9-17, tel 734 4888, 5666 4873, tartu@tonisson.ee

MÜÜA 2-toAl korter

MÜÜA 2-toAl korter

MÜÜA 2-toAl korter

MÜÜA 2-toAl korter

MÜÜA korter

MÜÜA 3-toAl korter

2-toal ahjuküttega korter Karlovas (ü-p 36 m², WC ja duširuum korteris, korter vajab remonti, 16 000 €) Tel 5647 2126, Margit

2-toal ahjuküttega korter Karlovas Tähe tn (3/3, ü-p 39 m², vannituba, aknad vahetatud, majal uus katus, 32 000 €) Tel 508 2396, Agnes

2-toal täielikult remonditud korter Ropka linnaosas Vasara 31 (ü-p 47 m², 4/5, soodushind 32 000 €). Tel 506 8707, Urmas

2-toal heas korras mug korter Aardla 120 (1/5, ü-p 47,5 m², rõdu).

Tel 5804 0621, Varje

Soodsalt 2- ja 3-toaline korter uues kortermajas Purde tn Karlovas.

Tel 506 8707, Urmas

3-toal renoveeritud korter Rahingel (31 500 €).

Tel 5647 2126, Margit

MÜÜA 3-toAl korter

MÜÜA kINNIStU

MÜÜA kINNIStU

MÜÜA kINNIStU

3-toal ahjuküttega renov. korter Ilmatsalus Järve teel (ü-p 52 m², lisaks elektriküte, saun, soodsad ülalpidamiskulud, 37 500 €) Tel 508 2396 Agnes

Kinnistu Luunja vallas (23,5 ha, millest ca 12 ha metsa) Maja ü-p 114 m², el pind 76 m².

Tel 5804 0621, Varje.

Hoonestatud kinnistu 2847 m² Haaslava vallas (ü-p 118 m², saun, abihoone, 44 099 €) Tel 5804 0621, Varje.

MÜÜA MAJA

Tutvu kampaania tingimustega ja registreeri ennast loosimisele Ober-Hausi kodulehel www.ober-haus.ee!

Ober-Hausiga soojale maale!

MÜÜA KORTER

Haabneeme alevik, Viimsi Müüa korter, üp 110 m², 4 tuba, 6/7.

Stiilse disainiga korter. Avatud köögiga elutuba, 3 eraldi tuba, 2 vannituba (saun, dušš, mullivann), 2 WC-d, 2 rõdu, garderoob ja pesuruum. Mererand 10 min.

Hind: 121 500 €, ID: OH215718 Tatjana Jakovleva 665 9742, 552 0144

MÜÜA KORTER

Tammsaare tee, Mustamäe Müüa korter, üp 63,6 m², 3 tuba, 2/5.

Heas seisukorras, läbi maja planeeringuga. Renoveerimisel kasutatud kvaliteetseid materjale, naturaalsed puituksed, naturaalne tamme lippparkett. Maja asub pargi kõrval.

Hind: 51 000 €, ID: OH164281 Tauno Pajuri 665 9733, 502 8975

MÜÜA KORTER

Pärnu mnt, Kesklinn Müüa korter, üp 36,5 m², 1 tuba, 2/6, korteris tehtud remont, uus elektrijuhtmestik, pakettaknad, parkettpõrand, köögimööbel koos tehnikaga, dušš ja WC koos. Korteri juurde kuulub 1 parkimiskoht hoovis.

Hind: 54 350 €, ID: OH214881 Leila Nurk 665 9704, 502 3505

AItAMe MÜÜA teIe kINNISVArA

Privaatne looduskaunis hoonestatud kinnistu 17 km Tartust Haaslava vallas Aadami külas (1,12 ha, 47 300 €). Tel 506 8707, Urmas

MÜÜA MAJA

Võidu tn, Avinurme, Ida-Virumaa Müüa palkmaja, üp 140 m², krunt 2293 m², 4 tuba, lokaalne kanal, ahiküte, kamin, terrass, rõdu, kelder 9 m², garaaž 26 m², boiler, WC ja vannituba eraldi, pliit, soemüür, kõrvalhooned 67 m², kasvuhoone 38 m².

Hind: 26 900 €, ID: OH183753 Merike Peepmaa 337 0768, 506 3923

MÜÜA KORTER

Agnes tkatšenko tel 508 2396 Ilona Marken – laisk tel 529 5618 Varje Matisen tel 5804 0621 Urmas Makko tel 506 8707

MÜÜA MAJA

Randvere, Viimsi Müüa maja, üp 318 m², krundi pind 1587 m², 2korruseline. I korrusel 3 tuba, köök, WC, vannituba, saun, basseiniruum; II korrusel suur trepihall ja 3 tuba. Lokaalne kanal, elektriküte, oma puurkaev. Mereni ca 500 m.

Hind: 395 000 €, ID: OH200052 Kersti Junolainen 665 9709, 504 5270

MÜÜA KORTER

MÜÜA MAJA

Luige, Kiili Müüa maja, üp 249,9 m², 2007. a, 2korruseline, 6 tuba, 4 magamistuba 21-26 m², saun, 2 vannituba, kamin, eluruum 44 m², köök, 18,8 m². Krunt 1000 m².

Suur aed, suur kasvuhoone. Sobib ka vahetus 2-3toalise korteriga Tallinnas.

Hind: 191 735 €, ID: OH199094 Mai Tiitma 665 9721, 37 256482957

MÜÜA KORTER

Kentmanni tn, Kesklinn Müüa korter, üp 102,70 m², 4 tuba, 3/5.

Remonti vajav korter eestiaegses majas (1923. a), kõrged laed (3,2 m), köögis rõdu. Parkimine - 1 autokoht kinnises hoovis.

Graniidi tn, Põhja-Tallinn Müüa armas ja hubane korter Kalamajas, üp 19,4 m², 1 tuba, 2/2. Kortermaja on puidust. Asub rahulikus elamurajoonis ning kesklinn on 15min jalgsitee kaugusel.

Hind: 170 000 €, ID: OH217838 Sveta Petkina 665 9705, 509 0010

Hind: 50 000 €, ID: OH219534 Mari Siilak 665 9700, 5837 5686

MÜÜA MAJA

Püünsi, Viimsi Müüa maja, üp 240 m², kinnistu üp 979 m², 2 korrust, 7 tuba.

Hubane, maitseka sisekujundusega heas korras puitmaja. Ts vesi, lokaalne kanal, komb küte. Ilus aed, roheline ja vaikne asukoht mereäärses piirkonnas.

Hind: 171 000 €, ID: OH219745 Ülle Kirss 665 9711, 504 6854

MÜÜA KORTER

Padriku tee, Pirita Müüa korter, 2005. a, üp 82,6 m², 3 tuba, 1/4. Lisaks panipaik 2 m² ja rõdud 22,8 m². Avatud köögiga elutuba, kaks eraldi tuba, garderoob, WCga duširuum, saun. Parkimine kinnises hoovis.

Hind: 118 240 €, ID: OH160906 Kersti Junolainen 665 9709, 504 5270

MÜÜA KORTER

Uue-Maailma tn, Kesklinn Müüa korter, üp 45,9 m², 2 tuba, 4/6.

Korter koosneb avatud köögiga elutoast, magamistoast, WC-st koos dušinurgaga. 10 min jalutuskäigu kaugusel südalinnast.

Hind: 83 500 €, ID: OH177444 Siivi Pentjärv 665 9745, 513 5732

Pirita-Kose, Pirita Müüa maja, üp 136,90 m², krundi pind 903,00 m², ehitatud 1967. a, 2korruseline, 4 tuba, 2 magamistuba, 1 vannituba, tsentraalne kanalisatsioon, kombineeritud küte, kamin, rõdu, kelder, garaaž, boiler, saun.

Hind: 283 500 €, ID: OH219303 Peeter Soojärv 665 9777, 518 6573

Põllu tn, Avinurme, Ida-Virumaa Müüa heas korras 3toaline korter 58,3 m², 3/3 korrus. Tsentraalsed kommunikatsioonid, plastikraamidel aknad.

Peipsi järveni ca 15 km. Heakorrastatud asula, kauplused, apteek, kirik, kultuurimaja, gümnaasium, ujula.

Hind: 31 300 €, ID: OH217038 Merike Peepmaa 337 0768, 506 3923

KORTERID

Müüa 2-toal krt Kadriorus, Vase 5 1955, 4/2, 2 tuba, 53 m², renoveeritud, parkimine sisehoovis, madalad kommunaalmaksed.

Hind 86 280 € Tel 668 4700, 5564 5949 Kaido Harjak

Müüa 2-toal krt Mustamäe-Nõmme, Kadaka pst 169 a/c Üp 49,9 m²; 7/2. Sisse jääb kogu mööbel. Uues majas. Hind 60 700 € Tel 668 4700, 5304 7947 Sergei Sannikov

Uus korterelamu kesklinnas, Ravi 13 Valmib sügisel 2011.

Jäänud 2-3toalised. 48,9-78,8 m².

Hind alates 102 258 € Tel 668 4700, 520 7288 Allan Vanatoa

Müüa kvaliteetkorterid Pirital Üp 54-72 m², 2-3toalised.

Lisaks suured rõdud, panipaigad.

Hind alates 97 465 € Tel 668 4700, 520 7288 Allan Vanatoa

Müüa uued korterid Haaberstis Vana-Rannamõisa tee 1F. Osa maju valmis, osa valmib aasta lõpus 48-84 m², 2-4 tuba.

Hind alates 61 350 € Tel 668 4700, 520 7288 Allan Vanatoa

Müüa 3-toal krt vanalinnas, Pärnu mnt 6 1933, 4/3, 111 m², kamin, saun, garderoob, renoveeritud Hind 188 500 € Tel 668 4700, 5564 5949 Kaido Harjak

Müüa 3-toal krt kesklinnas, Pärnu mnt 110. KAKS ÜHESUGUST, KÕRVUTI, 2006, 2/5, 75 m², läbi maja, klaasitud rõdu 7 m², köögimööbel. Hind 108 000 € Tel 668 4700, 5564 5949 Kaido Harjak

MAJAOSAD

Müüa uus 3 toal krt Kadriorus Tina 5 3/3, 47,6 m², 2 tasapinnal, osaliselt möbleeritud.

Hind 95 000 € Tel 668 4700, 520 7288 Allan Vanatoa

Müüa 4-toal krt Kalamajas, Kalju 7a 1995, renov. 2009, 1/4, 73 m², kõik toad eraldi, saun, privaatne piirdeaiaga territoorium.

Hind 97 900 € Tel 668 4700, 5564 5949 Kaido Harjak

Müüa 3-toal krt Maisi 4a, Pelgulinn 1929, 84,9 m², ahiküte + gaas, maja renoveeritud, püsikulud 60 €.

Hind 64 000 € Tel 668 4700, 5564 5949 Kaido Harjak

Müüa 3-toal katusekorter südalinnas Kentmanni tn 10 99 m², 5/5, sisustatud, saun, kamin!

Hind 172 000 € Tel 668 4700, 5383 5517 Eva Maria Montvila

Müüa 3-toal krt Lasnamäel, Võru tn 8 Üp 64,8 m²; 9/6. Kvaliteetselt renoveeritud, hea infrastruktuur: läheduses lauluväljak.

Hind 48 900 € Tel 668 4700, 5667 5921 Alla Robonen

Müüa 3-toal krt Kase tn 68 1/5, üp 73,8 m², uus maja. Oma gaasikatlamaja, vaikses piirkonnas, meri ja jõgi lähedal.

Superhind 99 990 €. Tel 668 4700, 5373 3794 Dmitri Puškin

Müüa majaosa Pirita südames 2001. a, üp 152 m², puumaja, 5 tuba, saun, kamin, terrass, puitpakettaknad, sundventilatsioon.

Hind 233 300 € Tel 668 4700, 513 2422 Ville Värk

Müüa maja Mäekalda tee 2, Türisalu 2005, 154,5 m², 1795 m², 6 tuba, saun, keskküte, kamin, mereni 300 m Hind 118 000 € Tel 668 4700, 5564 5949 Kaido Harjak

Müüa uuem maja Keilast 35 km Haapsalu poole. Üp 170 m², krunt 5 ha, keskküte, 5 tuba + köök, kelder, garaaž. Jõe ääres ja metsa serval.

Hind 82 000 € Tel 668 4700, 5656 0460 Olmer Õigus

Müüa uus maja Keila lähistel. Üp 140 m², krunt 1,1 ha, aurusaundušš, WC, esik, saun, ahi, 5 tuba, köök. 2. korrus lõpetamata.

Hind 83 000 € Tel 668 4700, 5656 0460 Olmer Õigus

Müüa maja Meremärgi tee 12, Püünsi Krunt 1200 m², 390 m², kivimaja, 2k, 7 t, garaaž, 3 kööki, terrass, saun, gaasi keskküte, mereni 200 m!

Hind: 283 800 € Tel 668 4700, 5564 5949 Kaido Harjak

Müüa eramu Suurupis krunt 2011 m², 2004. a, 119 m², puumaja, 4 tuba, kamin, saun, garaaž, terrass, elektri-, kaminaküte, kõrghaljastus. Hind 185 000 € Tel 668 4700, 513 2422 Ville Värk

MAJAD

Müüa ridaelamuboks Printsu teel Haaberstis. Üp 120 m², 5 tuba, kamin, saun, panipaik, kuur (5 m²), eraldatud sisehoov, terrass.

Hind 143 800 € Tel 668 4700, 5656 0460 Olmer Õigus

Müüa eramu Ilmandu külas 5269 m², üp 306 m², 1995. a, kivimaja, kivikatus, 5 tuba, saun, garaaž, kõrghaljastus.

Hind 223 700 € Tel 668 4700, 513 2422 Ville Värk

4

11. mai 2011

REALIA GROUP

Hea asukoht, vaated ja kvaliteet lähevad kaubaks Iga nädal toob teateid uutest, kohe alustatavatest ehitustest ja kehtestatud detailplaneeringutest või nende algatamisest. Vaadates planeeritavate projektide mahtu, tunduvad nii mõnedki üsna ulmelised.

Rain Rätt

Ober-Hausi Kinnisvara analüütik/ kinnisvarahindaja

T

allinna kinnisvaraturul vähenes 2009. aasta jooksul uute korterite pakkumine järsult ja riskialtimad arendajad alustasid juba sama aasta sügisel uute korterite arendusprojektidega.

Jääb mulje, et enamik arendajaid üritab taas nn kevadisele kiirust koguvale kinnisvararongile saada nagu buumiajalgi, mõtlemata kaasnevatele arendusriskidele.

Kogemused maksavad

PINDI KINNISVARA/ERI KINNISVARA Tartu mnt 16, Tallinn tel 610 3900 gsm 512 0280 e-post tallinn@pindi.ee www.pindi.ee www.eri.ee

Kindlasti on kinnisvarasektor pärast mulli lõhkemist muutunud tervikuna ausamaks ja läbipaistvamaks.

Buumi ajal kinnisvara arendusriske valesti hinnanud arendajad on loodetavasti oma vigadest õppinud ega raja uuselamurajoone ilma taristuta põllule ning tarbija ei pea

enam enne ostuotsuse tegemist piirduma ainult kauni virtuaalse eluasemega, vaid saab ostetavat ise käega katsuda.

Praeguseks võib kindlasti õnnestunuks pidada 2009/ 2010. aastal alustatud ning käesoleva aasta jooksul lõpetatavaid arendusprojekte kesklinnas ning selle lähipiirkonnas, kuna sisendid – eelkõige ehitushind – olid soodsamad ning nõudlus ületas pakkumist.

Keskmiselt edukamad on kogemustega arendajate poolt turule toodud projektid, mille müügitööd toetab kogenud müügimeeskond. Müüki on toetanud ka enamiku kinnisvaralaenudega seotud madal Euribor ning lõdvenenud laenutingimused.

Tallinnas on ehitamisel juba üle tuhande korteri, millest müüdud või broneeritud 400– 500 ühikut.

Kui kevadine müügiperiood osutub edukaks, alustatakse tõenäoliselt veel 400– 500 korteri ehitusega.

Kesklinnas alustatakse teadaolevalt kahe suurema projekti – Veerenni tänava äärse ja Tivoli projekti – esimese etapiga, mis hõlmab kokku üle kahe tuhande korteriühiku.

Kuna tarbija on kujunenud majandussituatsioonis hinnatundlik, sõltub eriti äärelinna arendusprojektide müük paljuski pakutavast hinnatasemest. Äärelinnas on arendaja

jaoks edukaks müügiks vajalik hinnatase üldjuhul 850–1200 eurot/m², kesklinnas ja selle lähipiirkonnas 1400–1900 eurot/m², üksikutel avara vaatega projektidel ka 2000–2500 eurot/m².

Ostetakse kvaliteeti Vaadates 2010. aastal alustatud projektides broneeritud või müüdud korterite arvu, teostatakse edukamaid arendusprojekte Tallinnas Ravi, Kopli, Soo, Meeliku ja Kristiina tänaval.

Uute korterite vastu hinnatasemel üle 2500–3500 euro/ m² on huvi olemas, kuid nende reaalne müük eeldab ainulaadset asukohta kesklinnas, avarat vaadet ja tipptasemel kvaliteeti.

Vanalinnas on turule tulemas eksklusiivne, tervikuna arendatav korterite arendusprojekt, kus esialgsed pakkumishinnad jäävadki vahemikku 2500–3500 eurot/m².

Mitmed arendajad on ennast positsioneerinud pakkumistele kallimas hinnaklassis, kuid teadaoleva info põhjal toimub Tallinnas hinnatasemel üle 2000 euro/m² kuus ainult üksikuid vabaturutehinguid.

Massilist kinnisvaraarendust piirab ostujõud, sest ainuüksi kesklinnas on detailplaneeringuid tuhandetele korteritele – maapuudust meil ei ole.

Üldine hinnatõus hoiab kinnisvaraturgu tagasi Ehkki paljud märgid tõotasid kevadel tuua kinnisvaraturule aktiivsemat kauplemist, on tehingute arv jäänud suhteliselt tagasihoidlikuks, sest muude kaupade ja teenuste hinnad on kontrollimatult üles sööstnud.

Peep Sooman

Pindi Kinnisvara juhatuse liige

K

ui mullu märtsis-aprillis tehti Tallinnas 1013 korteriomandi tehingut (vastavalt 529 ja 484), oodati tänavu kevadeks juba oluliselt suuremat aktiivsust. Peamiseks põhjuseks peeti masu lõppemisega seotud optimismi naasmist, pankade aktiivsemat laenupoliitikat ja euro saabumist, mis suurendab meie väljavaateid kriisist kiirelt taastuda.

Ometi tehti tänavu esimestel kevadkuudel Tallinnas kokku vaid 907 korteriomanditehingut (märtsis 479 ja aprillis 428), mis on mullusest ligi 10% vähem.

Vastuoluline info Keskmine hinnatase (lõikeprotsent 10) on aastaga tõusnud kümnendiku võrra (mul-

luselt 871 eurolt 959 eurole tänavu aprilli lõpus).

Siin mängib suurt osa rahakamate ostjate suurem julgus ning seeläbi muutunud tehingustruktuur – rohkem tehakse tehinguid uute ja paremas seisukorras objektidega. Tegelikkuses on kinnisvara väärtus aastaga siiski ligi 5% võrra kasvanud.

Ka teised Eesti linnad ei saa kiidelda aktiivsema kinnisvaraturuga. Büroo maaklerite töötempo kasvu taustal võib kinnitada fakti, et ostuhuvi on üha aktiivsem, kuid tehinguteni siiski veel ei jõuta.

Esmapilgul on tegemist ehk vastuolulise infoga, sest suurem huvi peaks kajastuma ka ametlikus tehinguregistris, seda eriti Eesti Konjunktuuriinstituudi seire foonil, mille kohaselt rahva kindlustunne tuleviku suhtes on samal tasemel kui aastatel 2002–2005.

Indikaatori igakuiste väikeste muutuste vahele on peidetud ühelauseline sõnum, mis mängib suuremat rolli, kui esialgu tundub: «Püsikaupade ostuprognoos püsib kesine» – peamiseks põhjuseks üha kiirenev hinnatõus.

Lühidalt öeldes hoiab euro tulekuga maad võtnud megainflatsioon inimesi paigal.

Tõepoolest, kui suvalise liha kilohind on poole aastaga tõusnud 70–80 kroonilt 100 kroonile ja analoogseid tähe-

lepanekuid on võimalik teha kõikide poodide letis, muudab see inimesed ettevaatlikuks.

On väga suur vahe, kas igakuine toidukorv maksab ilma tarbimisharjumusi muutmata 300 eurot või 400 eurot, sest ainuüksi selles näites toodud saja euroga kuus oleks võimalik teenindada ligi 20 000 euro suurust, 30 aastaks võetud eluasemelaenu.

Kindlustunnet oodates Kui siia lisada elektri kallinemine, põhjamaadega võrreldav kütusehinna tase ning muude järsu jõnksu üles teinud kaupade hinnad, siis maksejõulised, kuid siiski igakuiste sissetulekute ja väljaminekutega arvestavad inimesed on jäänud ooterežiimile.

Kuniks nad ei saa selget signaali, et nende igapäevased jooksvad kulutused enam ei suurene, ei julge nad ka «püsikaupu» soetada.

Sealhulgas lükatakse ka kinnisvara ostmine edasi ajale, mil kindlustunne on suurem. Seda enam, et kuna kinnisvara hinnatase on püsinud pikalt küllaltki sarnasel tasemel, ei ole ka ohtu, et «rongilt» lootusetult maha jäädakse.

Seega arvestavadki sajad pered, et kevadest sügisesse lükatud koduvahetus ei kujuta neile rahaliselt mingisugust ohtu.

5

11. mai 2011

www.dtz.ee

OST-MÜÜK KATRIN KURM-VALOJÄÄ müügijuht kutseline maakler EKMK +372 502 6897 katrin.kurm@dtz.ee

IRIS OLLE

kutseline maakler EKMK +372 510 5340 iris.olle@dtz.ee

MARE SAKSA

kutseline maakler hindaja EKMK +372 527 1223 mare.saksa@dtz.ee

HINDAMINE

HALDAMINE

TURU-UURINGUD

HOONETE MÕÕDISTAMINE

NÕUSTAMINE

BPE Kinnisvaraekspert ühines firmaga DTZ BPE Kinnisvaraekspert ja ülemaailmse võrgustikuga kinnisvarafirma DTZ on sõlminud lepingu, et pakkuda kinnisvarateenuseid DTZ klientidele Balti riikides ja BPE klientidele mujal maailmas.

Lepingu kohaselt hakkab Eestis BPE Kinnisvaraekspert tegutsema DTZ Kinnisvaraekspert kaubamärgi all ning Lätis ja

Leedus DTZ Baltic kaubamärgi all. Täna pakub meie ettevõte tööd rohkem kui viiekümnele eksperdile ja omab kontoreid 6 linnas üle Baltikumi. DTZ Kinnisvaraekspert jätkab tööd kõigis väljakujunenud tegevusvaldkondades, samuti jäävad kliente teenindama samad töötajad ja spetsialistid. Oleme veendunud, et koostöö DTZ tunnustatud 10 000 spetsialis-

KUU PAKKUMINE

tiga üle maailma tagab meie klientidele konkurentsitult parima kinnisvarateenuste valiku ja kvaliteedi. DTZ on globaalse haardega kinnisvaraettevõte, mis tegutseb täna 140 linnas ja 42 riigis (Euroopas, Lähis-Idas, Aafrikas, Aasias, Ameerikas).

Ettevõte pakub kohapealset nõustamisteenust investoritele, arendajatele ja vahendajatele, nii era- kui ka ärisektoris. DTZ

EKSKLUSIIVNE

pakub järgmisi kinnisvarateenuseid: investeeringute nõustamine, maaklerteenus, kinnisvara haldamine, projektijuhtimine, ehitusnõustamine, hindamine, investeeringute ja varade haldamine, konsultatsioonid ja turu-uuringud.

Emaettevõte DTZ Holdings on alates 1987 aastast noteeritud Londoni börsil. Täiendav info www.dtz.com

www.dtz.ee/jarvekaare

www.dtz.ee/tartumnt50 Müüa 2-5-toalised korterid Tartu mnt 50 0-korrus parkimiskohad I-V korrus büroopinnad VI-VIII korrus korterid

KALLE LÄLL

kutseline maakler +372 511 2835 kalle.lall@dtz.ee

ENNU SUSI

kutseline maakler hindaja EKMK +372 502 8972 ennu.susi@dtz.ee

Müüa avarad 1-toal. komplekteeritud köögiga korterid vaatega Ülemiste järvele Rae vallas Järvekülas Kaare tee 1. Uus maja, rõdu, gaasiküte, mänguväljak, haljastus, kesklinn 10 min autoga Hinnad alates 39 433 € Ive Pulma, Kalle Läll

büroo- ja korterelamus Tallinna kesklinnas

www.dtz.ee/veerenni

LIIA KALDOJA

10 korteriga 2-korruseline hoone, 1-2toalised korterid, kasutusele võetud ka keldrija pööningukorrus, gaasiküttel keskküte, kõigis korterites kamina/ahjuvõimalus. Parkimine hoovis.

kutseline maakler EKMK +372 520 1121 liia.kaldoja@dtz.ee

HENRY PÄRN

maakler hindaja EKHÜ +372 526 6999 henry.parn@dtz.ee

ÜLLE MÄEHANS maakler +372 503 0033 ylle.maehans@dtz.e

Uued korterid

Kokku 6 korterit. Kõik korterid on rõdudega (suurimad rõdud suurusega 24-37 m²).

Veerenni 31 korterid miljööväärtuslikus piirkonnas MÜÜA KORTER

1toal krt-d 2toal krt-d

alates 31 917 € alates 40 419 € Mare Saksa Ülle Mäehans

MÜÜA KORTER

MÜÜA KORTERID

Uued 2-3toal krt-d Keila linna keskuses Põhja 8a3, panipaik, parkimiskoht, äsja viimistletud.

2toal krt 59,1 m² 49 851 € 3toal krt al 71 m² al 56 881 € ID 35147 Liia Kaldoja

MÜÜA KORTER

Mare Saksa

Müüa uus maja-suveresidents Porkuni järve vahetus läheduses Hirve tee 1 (Lääne-Virumaa, Tamsalu vald), põlismetsaga

maastikukaitseala, 166,8 m², 5 tuba, reljeefne krunt 3000 m², kamin-ahi, maaküte, saun.

Kui otsid privaatsust ja imekaunist loodust, tule kindlasti vaatama!

Katastrinr: 78701:004:0118 ID 28186 178 000 € Kalle Läll

MÜÜA KORTER

MÜÜA KORTER

1toal krt Nõmmel Ilmarise 5, 5/5, üp 30 m², uued aknad, garderoobikapp, turvauks.

Maja kõrval mets Pääsküla matka- ja suusaradadega.

ID 38377 32 500 € Krista Toomemets

2toal krt Kentmanni 7, 3/4, üp 43,9 m², renoveeritud, avatud köök, mööbel, kelder, rõdu, taraga ümbritsetud hoov. Hinnas korteris olev sisustus.

ID 38821 82 000 € Ive Pulma

MÜÜA KORTER

MÜÜA KORTER

Uus

KRISTA TOOMEMETS maakler +372 517 3624 krista.toomemets@dtz.ee

TOOMAS RINGO

maakler, hindaja +372 517 3628 toomas.ringo@dtz.ee

2toal krt Loo alevik, Toome tee 4, 1/3, 38,7 m², vajab renoveerimist, kelder 10 m², säilinud vana puupliit, elutuba läbikäidav. Maja ees park-roheala.

ID 38926 22 370 € Ülle Mäehans

MÜÜA KORTER

3toal krt Pirita, Lükati tee, üp 84 m², avatud köök, köögimbl, saun, kamin, keldriboks, aiaga ümbritsetud krunt. Unikaalne asukoht Pirita jõe ääres.

ID 38608 155 000 € Ennu Susi

MÜÜA RIDAELAMU

3toal krt Kreutzwaldi 20, 2/5, üp 60 m², kelder, mööbel, korterit võimalik osta nii tühjana kui üürilepinguga.

Hea investeerimisvõimalus!

ID 33674 112 000 € Jana Toome

MÜÜA MAA

3toal krt Sõpruse pst 196, 9/9, üp 60 m², planeering muudetud, 2 rõdu, köögimbl, 2 sisseehit. kappi, esiku sein looduskivist, madalad komm.kulud.

ID 21494 61 994 € Ülle Mäehans

SUVEKS PÄRNUSSE

IVE PULMA

maakler +372 5556 6606 ive.pulma@dtz.ee

JANA TOOME

maakler +372 5342 5945 jana.toome@dtz.ee

EKMK - Eesti Kinnisvaramaaklerite koja liige EKHÜ - Eesti Kinnisvarahindajate ühingu liige

Uus 4toal krt vanalinnas Uus tn 20, 3/4, üp 104,6 m², kamin, kelder, parkimine hoovis, kõrged laed, keldrikorrusel ühiskasutuses saun, keskküte.

ID 12543 252 450 € Krista Toomemets

Ahtri tn 6A, VII korrus, 10151 Tallinn tel 626 4250

Kakumäe, Kiini 1, uued ridaelamuboksid, hea planeering, kivimaja, üp 143 m², 4 tuba, saun, 2 rõdu, kaminavalmidus, gaasiküte, kvaliteetne siseviimistlus.

ID 38534 159 500 € Iris Olle

Uus Kommunikatsioonidega eramukrundid Kohila keskusest 2 km, Tallinnast 32 km, jõgi 500 m, 1500-1600 m². Valminud 3 eramut. Hind sisaldab liitumisi.

ID 30382 al 18 000 € Ennu Susi

Üürikorterid Pärnus: 2t krt ranna pk-s, 1000 €/kuu; 3t krt Vingi tn, 1000 €/kuu; 3t krt Väike-Kuke, 400 €/kuu; 3t krt Side tn, 700 €/kuu.

522 0918

Uus 4toal krt Tehnika 37, ehit 2010, 1/3, üp 98 m², saun, garderoob, 2 WC, gaasiküte, kaminavalmidus.

Lisainfo: www.dtz.ee/tehnika ID 11730 139 000 € Iris Olle

DTZ

rahvusvaheline kinnisvarateenuste ettevõte, mis on esindatud üle maailma - 146 linnas, 45 riigis

Kaja Kuusik

dtz.tallinn@dtz.ee

6

11. mai 2011

Kentmanni�20a, 4-toaline�korter�Tallinna kesklinnas.�Üp�95�m²,�I�korrus,�el-,�ahi-�ja�keskküte.�Korter�on�väga�hea�planeeringu�ja�kõrgete�lagedega.�Olemas�töökorras�kamin�ja ahi.�Korteri�juurde�kuulub�18�m²�keldriboks, auto�parkimine�valvatavas�sisehoovis.

150�000�� Indrek�Peedo,�50�20�705

Muinsuskaitse all olevaid hooneid võivad renoveerida vaid selleks litsenseeritud ehitusettevõtted. Pildil muinsuskaitse all olev hoone Tallinnas Raua 30.

Foto: Laura Oks

Muinsuskaitse all olevate hoonete välisviimistlus nõuab teadmisi ja kannatust Kangru�tee�2,�Assaku,�Rae�vald, 2009 aastal�valminud�elamu.�Üp�160�m²,�2�korrust, 7�tuba,�el-�ja�keskküte.�Naturaalne�tamme laudparkett,�plastpakettaknad,�katuseaknad, vesipõrandaküte,�võimalus�ehitada�kamin, aed,�saun,�rõdu�ja�terrass,�garderoob�ja�tehnoruum.�Kinnistu�1530�m² 169�000�� Miralda�Vaher,�50�91�131

Nüüdisaegsed ehitusstandardid ja -põhimõtted esitavad fassaadide viimistlusele mitmeid esmapilgul vastakaid nõudmisi.

mine, tuleb esmalt hinnata ära hoone välisfassaadi kahjustused, vaadata üle katus ja vihmaveesüsteemid ning alles seejärel hakata mõtlema fassaadi restaureerimisele.

Urmas Hein

Pinna ettevalmistamine

Värvikeskuste Grupi ehitusturu projektijuht, fassaadi- ja restaureerimistooted

Ü

helt poolt sunnib järjest suurenev tähelepanu ajaloolise pärandi säilitamisele eelistama vana hoone restaureerimisel võimalikult algupäraseid krohve ja värve. See on mõistetav – nähes, millist korvamatut kahju on hoolimatu tegutsemise tulemusel viimaste aastakümnete jooksul vanadele hoonetele tekitatud.

Teiselt poolt on märgatavalt kasvanud atmosfääri saastatuse tase, mis ähvardab restaureerimise käigus nähtud vaeva üha lühema ajaga olematuks muuta. Happevihmade ja heitgaaside mõjul lagunenud või määrdunud fassaade võime kohata kõikjal.

Narva�mnt�5,�Tallinn, üürile�anda�bürooruumid�Tallinna�südalinnas,�Fooumi�ärimajas!

Ruumid�on�heas�korras,�võimalik�kasutada ruumides�olevat�mööblit.�Üp�87,7�-�244�m² Hinnad�alates�1233�� Indrek�Peedo,�50�20�705

Rävala�pst�19, 2-toaline�suurepärase�vaatega�korter�Tallinna�südalinnas!�Üp�60,3�m²,�VI korrus,�keskküte.�Esikus�liugustega�garderoobikapid,�põrandatel�parkett.�Korteris�uus�siseviimistlus,�suur�rõdu,�millelt�avanevad�ilusad vaated�südalinnale.�Maja�väga�heas�korras, tegutseb�korteriühistu.

147�002�� Indrek�Peedo,�50�20�705

Põhjalik eeltöö

Uued�korterid�Tallinna�südames Juhkentali�Residentsis! .

Laitmatu�ehituskvaliteet�ja�personaalsed�sisekujundused.�Jalutuskäigu�kaugusel�on�Olümpia�hotell,�Stockmann,�Viru�Keskus�ja�Eesti Draamateater.�Korterid�52�-�153�m² Hinnad�alates�115�540�� Indrek�Peedo,��50�20�705 www.lvm.ee/juhkentali

Kvaliteetsed�korterid,�taevalikud�vaated!

Seedri�4,�Pärnu, pakume�linna�kõige�nõutavamasse�piirkonda�Eesti�tipptegijate�poolt projekteeritud�unikaalset�võimalust�puhkuseks�või�investeerimiseks.�Mõeldud�on�kõigele, nii�kvaliteedile�kui�detailidele.�Üp�52,6�-�101�m² Hinnad�alates�146�358�� Ingmar�Saksing,�50�13�320

Oma jälje renoveerimistööde toimumise ajale ning maksumusele vajutab aga järjest tihenev konkurents, kuigi varem pole ehitised valminud nii lühikese ajaga ja nii väheste ehitustöölistega kui tänapäeval.

Omanik, kes soovib oma muinsuskaitse all olevat hoonet või kinnistut restaureerida, peab endale selgeks tegema põhimõtted ja tavad, mida on antud hoone puhul kasutatud umbes sada aastat tagasi, et saavutada algupäraste, kuid samas juba tänapäevaste materjalidega samasugune tulemus.

Igasuguste renoveerimistööde puhul riikliku kaitse all olevates ning muinsuskaitsealal asuvates ehitistes peab hoone omanik või selle volitatud isik pöörduma muinsuskaitseameti poole taotlusega, milles kirjeldatakse planeeritavaid ehitustöid.

Ehitustööd ja restaureerimine peavad kindlasti toimuma selleks litsentseeritud ehitusettevõtte osalusel ja muinsuskaitse järelevalve all ning eritingimustega projekti järgselt.

Kindlasti tuleb tagada mälestiste maksimaalne säilimine.

Kui võtta aluseks krohvitud palgi või kivimaja restaureeri-

Fassaadi värvilahenduse aluseks on kindlasti värvisondaažide tulemus. Kui aga sondaažidega originaalvärvi jäänuseid ei leitud, peab värvilahendus tuginema ajaloolisele analoogile.

Fassaadipinna ettevalmistamine renoveerimiseks peab algama pinna puhastamisest, haigete kohtade avamisest ja probleemide likvideerimisest.

Paraku on tegemist valdkonnaga, mis kipub unarusse jääma vaatamata sellele, et tegemist on ilmselt lihtsaima fassaadi uuendamise viisiga.

Hoolimata esmapilgul lihtsana näivast tööprotsessist pole ometi vähem tähtis, mis tüüpi vahendeid pinna puhastamiseks kasutatakse. Näiteks võib liivapritsiga puhastamine põhjustada nõrgematele pindadele korvamatut kahju. Lubi­ krohv fassaadides, kus on aegade jooksul tehtud kohtparandusi tsementkrohviga, tuleb esmalt eemaldada, uued krohviparandused tuleb aga teostada võimalikult algupärase lubi­ krohviga.

Samuti tuleb toimida ka pragude suhtes: praod tuleb avada ja täita lubikrohviga. Tavaliselt mõeldakse seepeale, et nüüd on õige aeg asuda värvimise juurde, kuid enne seda tuleks visuaalselt hinnata sedagi, kas paranduskohad ei hakka riivama vaataja silma. Üldjuhul toob värv kõik parandused välja. Selleks oleme soovitanud eemaldada fassaadilt kogu lahtine ja vana värv, kas siis mehaaniliselt, survepesuga või saneerimismeetodil.

Kui värv on eemaldatud, tuleb fassaadile kanda läbi krundi paari millimeetrine lubitasanduskihi. Tasanduskiht annab enne värvimist ühtlase imavuse ja faktuursuse.

Kui lubikrohv ja lubitasandus on karboniseerunud, milleks on ette nähtud 28 ööpäeva, võib alustada värvimistöödega. Selleks tuleb valida ka sobivad ilmastikuolud.

Varu kannatust ja aega Kindlasti ei soovita asuda värvima kuuma ja päikesepaistelise ilmaga – pigem eelistada pilvisemat ilma. Oleme ajaloolistele hoonetele soovitanud

lubivärvi – värvimine toimub 2-3 kihis, kihtide värvimise vahelise ooteajaga 2-3 tundi või siis kolmes kihis märg-märjale meetodil.

Kui aga fassaadi ei ole täismahus krohvitud ning värvimine toimub vanadele lubivärvikihtidele ja krohviparandustele, soovitame krohviparandused katta esmalt valge lubivärviga. Ühtlase lõpptulemuse saamiseks värvida seepeale aga kogu fassaadipind ühe kihi valge lubivärviga. Pinna lõppvärvimine tuleks teostada lubivärviga kahes-kolmes kihis, lastes kihtidel vahepeal 2-3 tundi kuivada.

Vanadel hoonetel on palju ka fassaadist eenduvaid osasid, olgu need siis karniisid või arhitektuurilised elemendid. Tavaliselt kipuvad need pinnad kiiremini määrduma sademete, pinnale ladestuva lume, atmosfäärist tuleneva mustuse ja orgaanika tõttu.

Sinna soovitame mõnevõrra stabiilsemaid ja seotumaid värvitüüpe, nt silikaatvärvi, sest silikaatvärv talub ilmastikuolusid paremini.

Lähene süsteemselt Jäänud ongi veel sokkel – hoone osa, mis saab kõige rohkem koormust, olgu see siis lumi, mida talvel kuhjatakse vastu soklit, või pori ja vesi, mida pritsitakse tänavalt.

Kevadel, kui ilmad juba soojemad, hakkab soklitest krohvitükke kukkuma. Soovitame sokli renoveerimise käigus freesida maapinnast 5-10 cm kõrgusele ja 5-10 cm sügavusele soon, mis takistab kapillaarniiskuse tõusmist maapinnast sokli ülemistesse krohvikihtidesse. Soklil võiks olla värvitüübiks silikaatvärv, mis talub ilmastiku tekitatavat koormust paremini.

Vastutustundlik suhtumine eeldab oskust varem tehtut vääriliselt hinnata, pakkudes majaomanikule kindlustunnet, et fassaadi renoveerimisse tehtud investeering kestab kaua.

Renoveerimistööde ettevalmistusetapis kogeme sageli, et ilmastiku- ning inimtegevuse tagajärjel räsitud hoone fassaad vajab märksa põhjalikumat remonti kui pelgalt ülevärvimist.

Neil puhkudel on eriti tähtis, et eelseisvatele töödele lähenetaks süsteemselt, arvestades nii ehitise niiskustasakaalu, materjali valikut, toonigammat kui ka õigeid töövõtteid.

7

11. mai 2011

Hoolitsetud välisviimistlus suurendab maja müügipotentsiaali

Rohkem pakkumisi www.uusmaa.ee

UUS MAA VILJANDI BÜROO PAKKUMISED MAJAD 2-korruseline maja Viljandis Rehe tn Üp: 321,6 m² Majas on keldrikorrusel basseiniga saunakompleks Uus Maa ID: 24211

Hind: 112 000 EUR (1 752 419 EEK)

Piia Särev: 522 0703 Maja Tarvastu vallas, Väluste külas Üp: 163,5 m² Kultuuriloolise taustaga talu looduskaunis kohas Uus Maa ID: 18786

Ehe talumaja Harjumaal Nissi vallas (vasakul) ja kvaliteetse välisviimistlusega maja Rae vallas Peetri külas.

Fotod: Uus Maa

Hind: 16 000 EUR (250 346 EEK)

Reet Raudsepp: 509 0408

Hoolitsetud välisviimistlus ei tõsta iseenesest hoone hinda kinnisvaraturul, küll aga suurendab see oluliselt hoone müügipotentsiaali.

M a rj e S o o s a a r

Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler

P

ilk jääb peatuma maitsekalt ja oskuslikult renoveeritud fassaadile, meeldivates toonides värvigammale, korrektselt laotud kivivooderdisele, värskele krohvile või ka lihtsale palkmaja välisfassaadile.

Tuntud tõde on, et pidev pisipuhastus hoiab ära suurpuhastuse. Samuti pikendab hoone eluiga korrektselt ja regulaar­selt hooldatud välisviimistlus.

Kinnisvara müügiprotsessis ei ole niivõrd määrava tähtsusega elamu välisfassaadi hinnaklass, kuivõrd töö kvaliteetne tulem, mis kajastub visuaalses ja emotsionaalses naudingus.

Hinnates esmapilgul välimust, teeme seda emotsiooniga, tungimata ehitustehniliste lahendusteni. Tark majaostja uurib loomulikult ka pilkupüüdvate kattekihtide alust olukorda.

Fassaadide juures võivad esineda alltoodud puudused: • kivivooderdis on praguline,

• allakukkunud krohvikiht paljastab aluspinna, • soojustuskiht on krohvimata ja värvimata, • värvikiht on maha koorunud, • laudis on vigastatud, • palgid on pehkinud.

Panustada tasub vigade ja puuduste tekkepõhjuste väljaselgitamisse – kindlasti on enne ostu sooritamist kasulik jõuda ka selgusele, ega sügavamad fassaadikihid või muud konstruktsioonielemendid pole vigastada saanud.

Uue hoone ostul on tark end kurssi viia ehituspäeviku sisuga, et saada kinnitust projekteeritu ja ehitustulemuse vastavusele.

Soovitavalt võiksid mitmenda ringi majade ostjad

pöörata tähelepanu taastatud fassaadidele, et maja välisilme poleks «üles vuntsitud» vaid müügiprotsessi tarbeks lootuses, et asjatundmatuid on lihtne petta ning kiire müük on kindlustatud.

Vastupidi võib aga müügiprotsess tuntavalt venida, kui tegemist on ehitustehniliselt küll igati korrektselt lahendatud hoonega, ent fassaad kubiseb iluvigadest.

Hoone välispalge müügikorda seadmisel soovitan omanikul tegutseda printsiibil «pigem vähe, aga kvaliteetselt».

Vigu pole mõtet katta ja varjata, sest on vaid aja küsimus, kui pettus ilmneb. Selliste «vigurite» eest kaitseb ostjat seadus ja petja on sunnitud oma kulul tema poolt varjatud puudused likvideerima.

Maja Abja-Paluojal Kangru tn Üp: 134,1 m² Ruumikas ja väga heas korras elamu Uus Maa ID: 26073

Hind: 102 259 EUR (1 600 006 EEK)

Piia Särev: 522 0703

MAJAOSAD Majaosa Viljandis Uus tn Üp: 65,0 m² Majaosa juurde kuulub garaaž Uus Maa ID: 26206

Hind: 35 790 EUR (559 992 EEK)

Piia Särev: 522 0703

UUS MAA RAKVERE BÜROO PAKKUMISED MAJAD 2-korruseline maja Kadrina alevikus Uus tn Üp: 241,0 m² Tegemist on poolelioleva kaksikelamuga.

Uus Maa ID: 25866

Hind: 51 130 EUR (800 011 EEK)

Triinu Heinluht: 5391 0678 Maja Vihula vallas Annikvere külas Üp: 630,0 m² Aastast 1445 pärinev mõisakompleks Uus Maa ID: 17242

Hind: 127 760 EUR (1 999 010 EEK)

Margus Punane: 504 9998

KORTERID 2-toaline korter Rakveres Piiri tn Üp: 43,6 m² Hubane ahiküttega korter Uus Maa ID: 25711

Hind: 25 000 EUR (391 165 EEK)

KliendipEve äeSoppe: vad 502 2113

30. aprillil kl 11.00 -15.00 4. mail kl 15.00-1 8.00

ÄRIPINNAD

Üürile anda äripind Rakveres Laada tn Üp: 177,1 m² Äripind kesklinnas väga hea käidavusega piirkonnas Uus Maa ID: 22503

Hind: 918 EUR/kuu (14 364 EEK/kuu)

Eve Soppe: 502 2113

Leiad meid:

www.twitter.com/uusmaaburoo

Meid kliendid soovitavad!

Tel: 627 2600

8

11. mai 2011

Vali vastupidavus!

Ceresit soojustussüsteem

Spetsiaalne retseptuur tagab krohvidele ja värvidele kaitse bioloogilise saaste (seened, hallitused, vetikad) eest, pikendades sellega fassaadi eluiga.

Ceresit soojustussüsteem kestab 25 aastat.*

Kõrgeima kvaliteedi kinnituseks on ETA sertifikaat.

Säästa raha oma maja kütte- või jahutuskulusid vähendades.

Vähenda energiatarvet ja säästa ühtlasi ka loodust. * testitud võrdsetes tingimustes 25 aastase kestvustsükliga vastavalt ETAG004-le.

U UD IS !

Looduslike värvide jõud, mis on pärit erinevaist maailma paikadest, muudab iga hoone unikaalseks.

Premium – kvaliteet, millele võib kindel olla! datud Suuren s tugevu

da ärane Suurep ugevus Ei sisale freoon nakket

% Kuni 40 saagikus suurem

MAKROFLEX on saanud uue ja põhjalikult parandatud kärgstruktuuri, mis tagab täiusliku vahu moodustumise, suurema stabiilsuse ja lühema kuivamisaja ning pakub paremat heli- ja soojusisolatsiooni. Pidev innovatsioon ja usaldusväärne Premium kvaliteet teeb MAKROFLEXist professionaalide jaoks esmase valiku.

9

11. mai 2011

Anname paneelmaja korterile uue näo ja hingamise Inimese elu jaguneb etappideks elukoha valiku järgi. Möödas on need ajad, kui kõik olid võrdselt õnnelikud, saades korteri paneelmajja, kust iial ei lahkutud. Samas on ka paneelmajas kvaliteetne elu võimalik.

jekt ja taotleda ehitusluba,» kommenteerib sisearhitekt. Ja rõhutab, et erinevatel kortermajade tüüpprojektidel on omad ehituslikud iseärasused ja oskamatu seinte lõhkumine võib muuta elamu varisemisohtlikuks. Igasugused ehituslikud muudatused peab kooskõlastama spetsialistiga.

T i i n a K o lk

Tavaliselt toob «üleliigsete» arhitektuuriliste elementide eemaldamine endaga kaasa teised suuremad ehitustööd. Põrandad vajavad väljavahetamist, seinad ja laed peaks võimalikult korrektseks siluma.

«Tasub kaaluda, kas hakata kõveraid vaheseinu kipsplaatidega sirgeks ajama, mis vähendab põrandapinda, või leppida olukorraga ja püüda olemasolevaid seinu vahvalt viimistleda.

Põnevaid pinnaviimistlusi saab luua erinevate krohvidega (lubi, savi) ja struktuurvärvidega. Rikkalikust tapeedivalikust leiab huvitavaid värve ja mustreid, räägib Schneider. Vahetama peaks kogu vannitoa ja WC sanitaartehnika.

Paljuski määrab lõpliku viimistluse olemasolev materjalikasutus. Vanu põrandalaudu ja klassikalist liistparketti saab hööveldades korda teha ja tulemus on kena.

Meie ajal, kui esiplaanil on säästlik eluviis ja taaskasutus, püütakse selle asemel, et vanu asju-materjale minema visata, neile jälle rakendust leida. Nii näiteks võib puitpõranda komponeerida uutest ja vanadest lauajuppidest, parketitükkidest vms.

Vanale uus elu

tiina.kolk@postimees.ee

K

uigi me ei armasta sügaval nõukogude ajal massiliselt ehitatud kortermaju, siis ikka leidub neid, kellele sellised elamud paslikud tunduvad.

Nõukogudeaegsetes tüüpmajades olid kõige levinumad kahe- ja kolmetoalised korterid, mille suurus ja ruumiprogramm sobivad praegusel ajal pigem üksikutele, lasteta noorpaarile või eakatele, kellel pole tahtmist ega jaksu suurema kodu hooldamiseks.

Kõik algab plaanist Ükskõik, millist kodu rajama asudes ei saa ilma põhjalikult plaani pidamata ühtki tegevust alustada. Kõigepealt tuleks arvestada oma majanduslike võimalustega. Kodu üldilme kujundab igaüks oma eluviisi ja maitse-eelistuste kohaselt. Soovitusi annab sisearhitekt Ivi-Els Schneider.

Oma iseseisvat elu alustavad noored, kellele pisike korter (1-2toaline) jääb ajutiseks peatuspaigaks, võivad korteri

Staliniaegse maja korteris on seinad kenasti krohvitud ning esiku ja elutoa vaheline sein avaruse saavutamiseks osaliselt maha võetud, lisaks ilmestab ruumi killuke disaintapeeti.

Foto: Liis Treimann

elamiskõlblikuks kujundada väga väikeste kulutustega.

Kuigi paljud vanad korterid on suhteliselt kehvas seisukorras, saab hea tahtmise ja humoorika suhtumisega sinna luua täiesti elatava keskkonna.

Ei olegi vaja suuri ümberehitusi, jäägugi põrandad ja seinad natuke vildakateks, kujunduses võiks rõhutatult kasutada nõukaajale iseloomulikke võtteid ja materjale.

Arvestades praegust taaskasutuse väärtustamise suunda, leiab soodsa hinnaga 60-70ndate mööbliesemeid ja muud kraami kerge vaevaga. Boheem-

laslikus interjööris võib fantaasiale voli anda ja kõik võtted on lubatud.

Muidugi peaks jälgima eriosade (vesi-kanalisatsioon, elekter, küte) korrasolekut, sest korratus selles vallas kasvatab asjatult korteri kuumakseid.

Kellel korteri soetamisel plaanid pikemalt paikseks jääda, ei rahuldu pealiskaudse sanitaarremondiga.

«Enamik tüüpmajade kortereid on kitsa ja pimeda koridoriga, elu- ja abiruumid on tänapäeva mõistes väikesed ja halva proportsiooniga. Ehituskvaliteedist pole juttugi, aknad-uk-

sed on näotud ja kiivas. Aknad pole soojapidavad, kommunikatsioonid on amortiseerunud.

Ohutuse tagamiseks on vajalik praegusaja nõuetele vastav elektripaigaldus.

Paremat plaanilahendust ei saagi ilma teatud seinu lammutamata või seintesse suuremaid avasid tegemata. Korteris oskuslikult ümberehitusi tehes muutuvad eluruumid valgusküllasemaks ja avaramaks.

Kindlasti kaovad ära mitmed siseuksed, mida väikeses elamises polegi palju vaja. Kuid lammutamiseks ja planeeringu muutmiseks on vaja teha pro-

Esikusse ja kööki võib valida ka rõõmsavärvilise vinüülkatte.

Need on hästi hooldatavad ja saadaval soodsa hinnaga. Üldiselt peaks jälgima korteri kujundamisel tekkivat ühtset hinnaklassi nii korteri sees kui ka kogu elamu arhitektuuri arvestades. Odavalt ehitatud paneelmaja korteris tunduvad liialdusena väga kallid ja klantsivad viimistlusmaterjalid, kristallist kroonlühtrid jne.

Värskenda sisustust Vahel piisab kappide, kummutite, puhvetite jms mulje elavdamiseks kulunud nuppude, käepidemete asendamisest moodsamatega. Teinekord aga peab lisaks aksessuaaride vahetamisele neid esemeid uuesti lakkima, peitsima või värvima.

Paljusid vaevab küsimus, mida teha nõukogudeaegsete köögikappidega, mille karkass on küll korralik, kuid uksed on ajast ja arust. Üks võimalus on uksi üle värvides ja vahvaid mustreid/ kujundeid katsetades teha kapist pilkupüüdev sisustuselement. Teiseks võib vanade asemele uued ja kvaliteetsed uksed tellida, nõnda paraneb mööbli ilme tunduvalt.

Tugeva karkassiga vahval vanal istemööblil (toolid, tugitoolid, diivanid) võiks vahetada kulunud kattematerjali ja uuendada patju.

Tekstiilidega – kardinate, vaipade, laudlinade, pleedide ja sisustusaksessuaaridega ongi kõige lihtsam interjööri ilmet muuta. Eriti juhul, kui ruumides on korralik alusremont tehtud.

Geniaalsed vannitoa lahendused aastat 1901.

Juubeliaasta puhul pakume mais kõiki Hansgrohe tooteid vähemalt soodsamalt.

Hansgrohe duššid Hansgrohe pakub väga laias valikus dušše alates lihtsast käsiduššist kuni mitmefunktsioonaalsete duššisüsteemideni. Hansgrohe EcoSmart duššide perekond on väga lai ja pakub lahenduse igale maitsele. Hansgrohe duššid on varustatud katlakivi vastase QuickClean tehnoloogiaga.

Hansgrohe segistid Hansgrohe pakub väga laias valikus segisteid nii seinapealseks kui ka seinasiseseks paigalduseks. Kõik Hansgrohe ja AXOR valamusegistid on varustatud EcoSmart tehnloogiaga ja tarbivad 5 l/min sõltumata vee survest. Hansgrohe segistite aeraatorid on varustatud katlakivi vastase QuickClean tehnoloogiaga. Hansgrohe pakub lisaks vannitoa segistitele ka köögisegisteid.

Focus E2 valamusegisti bideeduššiga 31926000

omadused     

Croma 100 Showerpipe omadused

-30%

     

27169000

Termostaatsegisti Ecostat S Üladušš Croma 160 mm Käsidušš Croma 100 mm QuickClean katlakivi vastane tehnoloogia Auhinnatud IF disaini auhinnaga Valmistatud Saksamaal

€ 32ind346.1.-

Vee tarbimine 5 l/min sõltumata vee survest EcoSmart tehnoloogia Bideekäsidušš koos 1,6m voolikuga QuickClean katlakivi vastane tehnoloogia Valmistatud Saksamaal

€ 65ind.87.-

-25%

tavah

aastat kogemust

Crometta 85 Green käsidušš omadused

-25%

tavah

€ 12.360 .40

     

28561000

Veesäästlik käsidušš 6 l/min EcoSmart tehnoloogia Vee ja õhu segamine käsiduššis QuickClean katlakivi vastane tehnoloogia Auhinnatud Focus Green auhinnaga Valmistatud Saksamaal

 Sanitaar- ja keskkonnatehnika  Tööriistad ja ehitusseadmed  Elektri- ja nõrkvoolusüsteemid

1 tavahind

Vee ja energia sääst on võimalik välja arvutada kasutades Hansgrohe veesäästu kalkulaatorit Hansgrohe kodulehele www. hansgrohe.ee Kõikidel Hansgrohe segistitel on 5 aastane garantii.

IF tööstusdisaini edetabelis on Hansgrohe nr 1 sanitaartehika valdkonnas.

Spetsialistid soovitavad, meistrid eelistavad.

www.feb.ee e-post: feb@feb.ee / telefon: 654 8500 TALLINN: Forelli 4 / Peterburi tee 44 / Paldiski mnt 247A (hulgiladu) TARTU: Ringtee 61B / NARVA: Puškini 5 RAKVERE: Vase 1 / VILJANDI: Puidu 17 PÄRNU: Lina 22

10

11. mai 2011

Kevadine tervisekontroll hoonetele Kevadel näeme, kuidas hoone on talvele vastu pidanud ja millised kahjustused on tekkinud.

K a ll e K a s e

Antiigiveebi juhataja

J

ust nüüd on õige aeg teha kindlaks, mida on teinud hoonele lumeraskus, kas lumesulavesi on põhjustanud niiskuskahjustusi või kas maja ümber kogunevad ebameeldivad lumesulavee loigud.

Vajadusel tuleb ette võtta olulisemad parandustööd.

Lumi. Sellel ja eelmisel talvel räägiti palju lumest ja selle raskuse mõjust katustele. Vanade taluhoonete katused peavad üldjuhul sellisele raskusele vastu.

Kevadel ringi sõites oleme aga kõik näinud kokkuvarisenud abihooneid: grillikojad, kasvuhooned, puuvirnad. Nende konstruktsioonid ei ole nii tugevad kui majal.

Tihti puudub neil ka vajalik katusekalde nurk. Lume raskusele on järgi andnud ka paljud puud ning ilupõõsad, mis jäid talvel toestamata ja lumest puhastamata.

Pori ja lombid. Esmane probleem – me ei saa kevadel maale või suvekoju sõita, sest tee on porine ja kaetud suurte lompidega. Seda probleemi saame ka ise leevendada – puhastame kraavid sügisel oksasodist, et vesi pääseks paremini voolama

ja kraavipervest võime labidaga pinnast teeaukude täiteks tõsta.

Vaadake oma hoovi – kuhu tekivad lombid? Tihti on kõige käidavamad kohad lohku vajunud ja sinna koguneb ka vesi.

Kas on võimalik vett maja ümbert eemale juhtida?

Vale on majaesiseid lohke täitematerjaliga täita – see tõstab pinnast. Tavaliselt on aastakümnetega pinnas maja ümber niigi mitukümmend sentimeetrit tõusnud.

Võimalusel tuleb pinnas maja ümber traktoriga ümber planeerida – kaldega majapoolt eemale. Kuigi see võtab aega päeva ning suve alguses pole maja ümber muru, siis suve lõpuks on majaümbrus taas ilus ja roheline ning lahenenud on ka liigniiskuse probleem.

Liiga niiske pinnas on majale samuti halb. Vundament on kogu aeg niiske ja niiskuskoormus maja esimestele palkidele on suur. Maja tervise seisukohast on vajalik vesi majast eemale juhtida. Üheks võimaluseks on vundamendi lahtikaevamine (40 cm lai ja sügav kraav), et juhtida vesi kraavide abil (drenaažiga) eemale. On ka maju, mis on lohku ehitatud ning kust ei ole võimalik vett mujale juhtida. Sellisel juhul tuleb maja tõsta – vundamenti kõrgemaks laduda.

Katused. Kui vihmavesi voolab katuselt kiirelt ära, siis lumi jääb katusele seisma ja lumesulamisvesi võib hoopis teistest kohtadest veekahjustusi tekita-

da. Katust tasub kevadel kontrollida ka altpoolt.

Märjad kohad leiame pööningu põrandalt – vee läbijooksu koht on kas vahetult loigu kohal või on vesi mööda sarikaid jooksnud ja siis tilkuma hakanud. Nii leiame üles katuse katkised kohad, mida paigata.

Kontrollige üle ka korstnaümbrused ning antennide ja kaablite läbiviigukohad.

Kindlasti puhastage kahel korral aastas vihmaveerenne.

Vihmasaju ajal jälgige, et vesi majast eemale voolaks ning vesi rennist maha voolates maja peale ei pritsiks.

Võimalusel paigaldage vihmaveetorud. Talumajale saab sobivad rennid teha tõrvaõliga immutatud puidust.

Veetorude mittepaigaldamisel võib vee langemise kohale panna killustiku – see murrab allalaskuva veejoa ja hajutab pritsmeid – nii ei pritsi vesi seinale. Maapinnalt pritsiv vihmavesi määrib samuti majaseina. Üle tasuks vaadata ka varikatuste katused, et vesi sealt vastu majaseina ei jookseks.

Kontrollida tasuks sedagi, kas harjalauad on korras.

Vundament. Kui katus on kontrollitud, võiks üle vaadata vundamendi. Uuri, ega vundament kuskilt vajunud pole, kas on vaja mördiga mõned kivid tagasi laduda või vuuke parandada? Pudenenud krohv viitab ehitusveale. Kas vundamendipealne veelaud on katki, et vesi voolab vundamendile?

Krohvi ülesandeks on vundamendimüüri kaitsta. Paran-

Kevadel on õige aeg kontrollida põhjalikult üle maja vundamendi talvised kahjustused... da vajadusel veelaud ja tee vundamendile krohviparandused (lubikrohviga).

Vundamenti tasuks krohvida 50 mm kõrguselt maapinnast. Siis ei ima krohv maapinnast niiskust.

Suured puud ei tohi majale liiga lähedal kasvada. Puujuured võivad vundamenti kergitada – nii tekivad vundamenti praod.

Lillepeenrad. Lillepeenraid ei soovita vundamendi äärde ra-

jada. Taimede juured ronivad vundamendikivide vahele, tõstavad kive ja tekitavad kivide vahele kiiluna pragusid. Prakku jookseb aga vesi, mis miinustemperatuuril külmub ja pragu veelgi suurendab.

Vee ja külma toimel hakkavad kivid murenema ja niiskus võib joosta vundamendi alla.

Selle tulemusena suureneb niiskuse hulk ka põranda all ja puit hakkab tasapisi mädanema, mille tulemuseks on seenkahjustused.

Kui peenrad asuvad majaseina ääres, tekitame vundamendile liigniiskust ka taimede kastmisega, lisaks pritsime kastes kindlasti märjaks majaseina.

Seinad. Kui vundament on üle vaadatud, kontrollime üle ka seinad.

Hea on teha seda pärast vihmasadu. Siis on seintele vett pritsinud ja me saame näha, kas see on tingitud vihmast või on vesi kuskilt mujalt seinale

11.90€ 15 kg

186.19 EEK

0.79 €/kg

HIND KLIENDIKAARDIGA

mira 3130 superfix valge

Tsemendi baasil, polümeeridega tugevdatud plaadiliim põrandatele ja seintele sise- ja välistingimustes, niisketes ja kuivades ruumides mõõduka deformatsiooniga aluspindadel.

Basseinid, vanad plaaditud/ värvitud pinnad, veetõke, köetavad põrandad.

€ 5.25 82.14 EEK

25 kg 0.21 €/kg

HIND KLIENDIKAARDIGA

mira 5300 netfix

Liim armeerimisvõrgu paigaldamiseks polüstüroolile, Rockwool‘ile, Isover‘ile, Paroc‘ile jne. miratherm toode

KAARE TEE EHITUSMATERJALIKESKUS Espak AS, Tallinn, Viadukti 42 ESPAK TARTU Espak Tartu AS, Tartu, Turu 24 ESPAK PÄRNU Espak Pärnu AS, Pärnu, Papiniidu 4 ESPAK RAKVERE Espak Rakvere AS, Rakvere, Rägavere tee 42 ESPAK VILJANDI Espak Viljandi AS, Viljandi, Reinu tee 35 ESPAK VÕRU Võru Empak AS, Võru, Kubja 15; Räpina, Pargi 7a; Vastseliina, Võidu 3a ESPAK KURESSAARE Tiir AS, Kuressaare, Uus-Roomassaare 35; Saare maakond, Muhu vald, Piiri ESPAK JÕGEVA Valmeco AS, Jõgeva, Tallinna mnt. 2a ESPAK JÕHVI Taali Ida AS, Jõhvi, Lille 3 ESPAK RAPLA N&N Invest Grupp OÜ, Rapla, Tallinna mnt 3b ESPAK PÕLVA Linaarus OÜ, Põlva, Jaama 16D ESPAK NARVA Espak Narva AS, Narva, Rahu 36a ESPAK PAIDE Paide, Prääma tee 20 www.espak.ee

11.45€ 25 kg

179.15 EEK

0.46 €/kg

HIND KLIENDIKAARDIGA

mira x-plan

Isevalguv tasandussegu pindade, sh puitpindade tasandamiseks ja kallete ehitamiseks 2-50 mm kihina. Puit- ja betoonaluspindade tasandamiseks, sobib köetavatele pindadele, käsitsi paigaldatav ja pumbatav. Käimiskõlbulik 3-5 tunni möödudes.

11

11. mai 2011

puidust palju vastupidavam.

Parandused töötle tõrvaõliga.

Aknaalused palgid. Kontrollige ka aknaaluseid palke. Jälgige vihmasaju ajal, kuidas vihmavesi mööda akent voolab ja kas veenina juhib ikka vee seinast eemale. Vesi ei tohi otse palkidele voolata.

Palkide seisukorda peab kontrollima ka siis, kui sein on kaetud voodrilauaga. Pealt võib sein tugev tunduda, aga voodrilaua all võivad palgil olla niiskuskahjustused (palk on mädanenud, pehastunud).

Vajadusel tuleb alumised ja aknaalused voodrilauad eemaldada. Siis saab palgid kontrollida, vajadusel plommida ja eemaldatud voodrilaua tagasi panna.

Põõsad. Majale ei ole hea, kui puud ja põõsad maja seinale liiga lähedal kasvavad – vihmavesi võib mööda oksi seinale voolata. Samuti ei lase põõsad tuulel seina kuivatada.

...ja teha kõik muud vajalikud parandused. Fotod: Antiigiveebi arhiiv jooksnud. Veekahjustusi põhjustavad katkised vihmaveetorud, tihti voolab vesi mööda antennikaablit seinale. Ka mööda lipumasti võib vesi seinale voolata. Liigne vesi on seintele kahjulik.

Palkide kontroll. Kui tegemist on palkseinaga, võiks kontrollida palkide seisukorda. Problemaatilisemad kohad on alumised palgiread ja ka aknaalused palgid.

Vundamendipealsed palgid

– vihm sajab palgile ja imbub ka vundamendi ja palgi vahele, kus niiskus vaevaliselt kuivab.

Lisaks sellele võib olla vundamendipealne hüdroisolatsioon kahjustatud (või puudub üldse) ja mööda vundamenti üles liikuv vesi põhjustab alumisele palgile niiskuskahjustusi.

Kui niiskus on kahjustanud üle 30 protsendi palgi paksusest, tuleks palk plommida (vajadusel asendada). Võimalusel kasuta vana puitu, mis on uuest

Aknad-uksed. Kui seinad on kontrollitud, tuleb üle vaadata ka avatäited ehk aknad ja uksed. Kontrolli, kas kõik aknaklaasid on terved ning kas aknakitt on alles.

Kui kitt on mõnest kohast ära tulnud, satub niiskus aknaraami ja puit kahjustub. Kiti parandamist vajavad kohad.

Vaata üle ka akende-uste värvikihi tervis. Vajadusel tee värviparandused (linaõlivärviga).

Kontrolli ka akende ja uste hingi – õlita ja vaata, kas aknad ja uksed ikka sulguvad. Kui aken käib vastu alumist raamipuud, tõstame akent veidi (paigalda hingedele seibid).

Alati on odavam kohe väikesed vead parandada ja tihti saame kõige sellega ka ise hakkama.

Nii vähe vaeva katusega Tunne elust rõõmu Ruukki teraskatuse all

Inimesed on rõõmsad, kui neil pole vaja muret tunda oma maja katuse pärast.

Siis saavad nad keskenduda asjadele, mis on neile palju olulisemad. Ja meie usume, et nii peabki olema.

Kerge osta, kerge paigaldada, kerge omada – Ruukki teraskatused on loodud selleks, et koduomanike elu oleks murevaba.

Võida elu lihtsaim katuse renoveerimine!

Samal ajal kui Ruukki professionaalid paigaldavad sinu võidetud katust, veedad sina nädalalõpu Ritzi hotellis Pariisis. Osale veebilehel www.ruukki.ee/kodu

12

11. mai 2011

Hooneseina õige soojustus koosneb kihtidest Seinasoojustuse süsteem­sed lahendused tagavad lisaks esteetilisele ja värskele välimusele ka energiasäästu ning parema sisekliima.

Kõige tuntumad krohvid:

A n d r e s M i kl i

• Akrüülkrohvid – kümmekond aastat tagasi populaarseks osutunud tooted hinnatundlike klientide hulgas, kes ei soovinud mineraalkrohvi kasutada. Hea mikrobioloogilise saaste kindlusega ja mitte nii vett imavad kui mineraalkrohvid. Madalama veeauru juhtivuse tõttu ei sobi mineraalvillast fassaadidele.

• Mineraalkrohvid – levinud fassaadidel, kus kasutatakse mineraalvillast soojustusplaate. Väga hea «hingavuse» ja vastupidavusega mikrobioloogilisele saastele. Miinuseks on kõrge veeimavus, mis paraku põhjustab ka kiiret määrdumist.

Henkel Balti, Ceresiti tootejuht

T

änapäeval Eestis palju räägitud teema – kortermajade ja eramute renoveerimine – pole pelgalt energiasäästust lähtuv otsus.

Küttekulude vähenemine on küll üks otsestest ja praktilisematest tulemustest, kuid lisaks väiksemale soojaarvele mängib lõppkokkuvõttes inimese jaoks olulisemat rolli hoopis stabiilne kliima eluruumides – meeldivalt ühtlane temperatuur, niiskustase ja ventilatsioon.

Elumaja renoveerimisega kaasneb elukeskkonna esteetilise väärtuse kasv.

Sertifikaat annab kindluse Suurim ja nähtavaim muutus on kindlasti maja välisseinte soojustamisega kaasnev uus ja värske välimus. Soojustusmaterjalidena kasutatakse üha populaarsema vahendina vahtpolüstüreenist (EPS) plaate, aga ka mineraalvilla.

Viimase kasutamise põhjuseks on enamasti seina ehitusmaterjalidest tulenevad piirangud. Vahtpolüstüreeni ehk rahvakeeli «penoplasti» ei lubata tavaliselt kasutada puit- ja silikaattellistest seinte soojustamisel. Piiranguid ei sea siin mitte ainult soojustusmaterjal, vaid ka selle kinnitamiseks ja katmiseks kasutatavad krohvid ja värvid.

Renoveerimistöödeks koostatava projekti juures peab konstruktor tegema seina veeauru difusioonile ehk «hingavusele» avatuse arvutused.

Paljud ehitusmaterjalide tootjad on oma toodetest koostanud juba ka valmis seinasoojustuse süsteemsed lahendused

Mineraal- ja akrüülkrohve võib lugeda toodete tehnoloogilisest küljest vaadatuna «eilseks päevaks», kuna teaduse ja toomistehnoloogia arenguga on saavutatud juba oluliselt kvaliteetsemad tooted:

Silmale ilusa ja maja sisekliimat toetava soojustuse saamiseks tuleb renoveerimisele läheneda terviklikult.

Foto: Henkel Balti fotopangast ning isegi muretsenud neile Euroopa standardile ETAG004st lähtuvalt ETA (European Technical Approval) sertifikaadi.

Sellised lahendused on kontrollitud sõltumatute asutuste poolt ja kinnitatud kui komplekssed toote nimetusi sisaldavad süsteemid, mida arhitekt võib näiteks ehitusjooniseid koostades julgelt seina soojustuslahendusena välja pakkuda.

Mis on mis?

Soojustuslahenduse lihtsaim skeem näeb välja järgmine: seinapind + krunt + liimsegu + soojustusmaterjal + armeer­kiht (armeersegu + armeervõrk + armeersegu) + kruntvärv + toonitav või toonimata kattekrohv + (vajadusel) kattevärv.

Soojustatav sein – seina olukord, paksus, materjal ja kõrgus määravad ära kasutatava soojustusmaterjali ning selle paksuse. Seinapinna ettevalmistus mängib olulist rolli kogu soojustussüsteemi kestvuses ja püsivuses.

Kui seina pind tundub halvasti nakkuv, tuleb seda kontrollida «pull-off» meetodil. Vastava seadme puudumisel piisab süsteemis määratud liimsegu-

ga 100 x 100 mm suuruste vahtpolüstüreeni tükkide kinnitamisest ja nende kolme päeva möödudes ära rebimisest.

Kui katkemine toimub seinapinnas, pole nake piisav.

Kleepesegu (EPS või mineraalvillast plaatidele) – tavaliselt tsemendipõhine liimsegu, millega kinnitatakse soojustusmaterjal seina külge. Väga oluline on järgida liimsegu tootja juhendeid selle paigaldamiseks. Üldjuhul peaks pärast plaatide seina surumist olema liimseguga kaetud vähemalt 70% seinapinnast. EPS-plaatidele pakutakse ka polüuretaanliimi, mida saab kasutada sirgete seintega majade puhul, sest lubatud seina tolerants on 20 mm.

Eeliseks tsementliimidega võrreldes on oluliselt kiirem tööaeg, tugevam nake ning väiksem kaal. Kui tsemendipõhise segu puhul peab ootama minimaalselt kolm päeva (vajalik tsemendi kristallsidemete tekkeks) enne, kui võib tüübelduse ja armeerimisega töid jätkata, siis PU-liimi puhul on ooteaeg sõltuvalt õhutemperatuurist 2–6 tundi.

Armeerkiht – moodustatakse soojustuskihi tugevdami-

seks ja aluspinna silumiseks.

Armeerkihi moodustamisel on väga oluline jälgida sarrusvõrgu pealekandmist.

Tihti arvatakse, et kokkuhoiu mõttes piisab, kui suruda võrk vastu soojustusmaterjali ja kanda seejärel segu ainult võrgule. Nii toimides aga peaaegu puudub nake võrgu ja soojustusmaterjali kihi vahel.

Peagi hakkab selline sein pragunema või punduma, halvemal juhul langeb võrk koos kattekrohviga seinalt maha.

Korrektset paigaldust on lihtne kontrollida värskelt paigaldatud võrku seinalt lahti tõmmates. Korraliku armeeringu korral jääb kogu soojustusmaterjali pind seguga kaetuks.

Kruntvärvi eesmärk on seinapinna ettevalmistamine kattekrohvi pealekandmiseks.

Kruntvärv tekitab seinapinnaga hea nakkuvuse ja ühtlasi takistab kattekrohvist liiga kiiret vedeliku imendumist.

Liiga kiire imendumine takistab krohvi korralikku töödeldavust ja tugevate keemiliste sidemete teket krohvis. Liiga kiiresti kuivanud krohv pudeneb tihti seinalt maha ja puruneb kergemini.

• Silikaatkrohvid – kõrge saaste- ja tulekindluse, hea hingavusega ning kauakestvad, eriti sobilikud kõrghaljastuse lähedusse, kus on kõrgendatud mikrobioloogilise saaste oht.

• Silikoonkrohvid – kõrgekvaliteedilised, vett ja mustust tõrjuvad ning UV-kaitsega • Silikaat-silikoonkrohvid – kahe hea krohvi omadustega tooted, mis ühelt poolt on suure mikrobioloogilise saaste ning UV-kaitsega ja teisalt hea «hingavusega» ning isepuhastuvad.

Toonimata kattekrohve võib katta fassaadivärvidega.

Levinumad krohvide struktuurimustrid on «kooreürask» ja «kivike». Üha julgemalt hakatakse huvitavate lahenduste saamiseks kasutama fassaadide viimistlemiseks ka mosaiikkrohve.

Allikas: Andres Mikli, Henkel Balti Toonitav või toonimata kattekrohv – kattekrohvi eesmärk on anda seinale lõplik viimistlus. Enamasti on krohvid toonitavad ja tootjad pakuvad oma värvipaletis midagi igale maitsele.

Fassaadivärv – värvimist kasutatakse tihti siis, kui soovitakse hoonele anda huvitavamat ja rõõmsamat välimust, kasutades erinevaid värvitoone.

Viimase aja trendid liiguvad loodusest inspireeritud värvitoonide suunas. Värve on samuti saadaval nii akrüül-, silikaat- kui ka silikoonvärvidena.

Viimase uuendusena on tu-

rule ilmunud Nano-silikoonvärv, mille uus tehnoloogia tagab vett tõrjuva «isepuhastuva» fassaadipinna ning hea «hingavuse» ja kestva kaitse mikrobioloogilise saaste (hallitused, vetikad) eest.

Soovitatav on kasutada ühe tootja materjale süsteemse lahendusena, et tagada korralik ning kauakestev soojustus. Erinevate tootjate materjalidest kokku pandud nn säästupakett kipub aga tihti omavahel mitte sobituma. Selles valguses võib mõni tuhat säästetud eurot kuluda hiljem parandusvõi taastustöödele.

13

11. mai 2011

Looduskivid muudavad õue hubasemaks Nõuandeid kivide kasutamisel aias:

Nauditava ilu ja harmoonia vallandumiseks aias peab ka inimkätega loodud paradiis sisaldama peamisi looduslikke materjale – vett, puitu ja kivi –, et anda selle keskel kasvavale ja õitsevale rohelusele loomupärane mõte.

• Kivi paigutamisel aeda tuleb lähtuda looduses toimivatest seaduspärasustest. Füüsikaseaduste kohaselt istub kivi alati laiema küljega vastu maad. See on kivi asetamise tähtsaim nõue.

• Kivi rahu väljendub veelgi ilmekamalt, kui istutada ta neljandiku kuni kolmandiku ulatuses pinnasesse. Täies mahus maa peal kõikuv kivi on füüsiliseski mõttes ebakindel, rääkimata tunnetuslikust ebakindlusest, mis ei võimalda luua nauditavat vaatepilti.

• Kivi kõnesse kuuluvad ka tema peal kasvavad samblikud ja sammal – see aegade vanune auväärne minifloora tuleb kivirahnul säilitada. Paiguta kivi aeda ettevaatlikult ja nõnda, et uus asukoht sobiks ka tema turjal kasvavale taimestikule. Loomu poolest kasvavad kivisamblad varjus, samblikud aga enamasti päikese käes.

• Kivi kõne muutub kütkestavamaks, kui kasutad kivirahnude paigutamisel ebasümmeetriat. Istutades enamat kui üht kivi, ära jäta nende vahele kunagi samavõrdseid vahemaid, vaid kujunda kaugused üksteisest juhuslikkuse printsiibist lähtuvalt.

• Juhuse hooleks aga ära jäta rahnude kulgemise suunda – piklikud rahnud säti ikka ühes suunas liikuvaiks. Oleks rahutu ja kole, kui kivid asetseksid küljesuundadega ristirästi. Seevastu ümmargustel rahnudel puudub suund ja neid on ilus sättida isegi sümmeetriliselt!

M e rl e T o o m a s p o e g

aianduskeskuse Hansaplant tootejuht

I

nimene, kes märkab kivi, oskab näha ka kivi kõnet.

Sellele võimele toetudes võiks kiviga aias palju kaunist korda saata.

Kuid tihtilugu pole aiakividele saanud osaks nende seisusele ja meeleolule vääriline kohtlemine. Kive on aeda sätitud kõikvõimalikesse poosidesse ja seetõttu on juhtunud ka nii, et loodetud harmoonia asemel koliseb õue peal silma riivav kivimüra. Miks?

Tähelepanelikult ümbrust silmitsedes võib märgata, et looduskivid ei väljenda mitte alati staatilist rahu, sageli ilmneb neis pürgimine – sööst, voolavus, püsimatus. Siit võivad alguse saada sammaste, skulptuuride või voolavate klibuväljade ideed. Kui sellised kiviväljendused on aias paigutatud loomupäraselt või väga hästi põhjendatult, on tulemus kindlasti nauditav.

Meenutagem peenelt läbitunnetatud jaapani aedu. Hea tunnetuse juures võib avastada muidki üllatavaid võimalusi, kuidas kasutada kive aias nõnda, et nad mõjuksid dekoratiivselt ja säilitaksid oma imetabase kõne.

Soe, särav, värviline Materjaliks muutub ajakätest kujundatud isikuilmeline kivirahn purustamise tagajärjel. Samuti saab materjaliks pi-

Jaapani aed pakub harmooniat, rahulikku ja väljapeetud vormi. dada püsivalt maapõues lebanud kivimeid.

Aiakujunduse seisukohalt pole vahet, kas kive on purustanud looduse lakkamatud killustikumasinad või on seda teinud inimene oma tänapäevaste tootlike tööriistadega. Nii looduslikult lihvitud vanal kruusal kui ka värskel tahumatul kivitöötlusproduktil on aias oma kõnekas koht.

Looduslikest kivimitest valmistatud asteplaadid, killustikud ja kruusad mõjuvad alati kütkestavalt dekoratiivseina.

Kivid toovad võimsalt nähtavale aias kasvavate taimede omapära ja ilu ning annavad oma värvilise paistega sära kogu aiarohelusele.

Peale iluomaduste mõjub aiakujunduses kasutatud looduslik kivimaterjal kosutavalt ka vaataja seesmisele heaolule ja turvatundele, sest kivi mõjub puhtana, kuivana ja tervislikuna.

Looduslikud kivimid või-

vad olla uskumatult üllatava värvi ja struktuuriga. Tänapäeval ei pea ette võtma pikka reisi kaugetesse maadesse, et näha oma silmaga lumivalgeid, roosasid, punaseid, rohelisi, siniseid või süsimusti kive – neid saab soetada ka aianduskeskustest siinsamas Eestis.

Seosed eluruumiga Kõige peenem looduslik kivifraktsioon on teraline rannaliiv, millele järgnevad erinevates suurusmõõtudes enam-vähem lihvitud värvilised kruusad ja klibud.

Ka tööstuslikult murtud kivi on müstiline materjal, mis lummab oma tardumisi särava iluga. Erineva suuruse ja värvusega värsked kivikillustikud ja asteplaadid murravad oma teravate purunemisjoontega päikesekiiri, luues niimoodi mahedalt särava keskkonna, mis meenutab ligilähedaselt harjumuspärast tubast eluruumi.

Seega muudab looduskivi õued

Foto: Hansaplant

hubasemaks ja eluruumile lähedasemaks.

Värviliste võõramaiste looduskivikamakatega ei maksa kohe kindlasti hakata üles ehitama ulatuslikke kiviktaimlaid, küll aga sobib mastaapsemalt kasutada värvilisi killustikke ja teekatteplaate või ehitada huvitavatest kiviplokkidest terrasse.

Nagu kõik kunstilise kujundamisega seonduv, jäägu ka värviliste uudiskivide kasutamine hea maitse piiridesse, kuid ülearune oleks piirata oma loovust mõttega, et Eestimaa aedadesse ei sobi kivimid maailma kaugematest nurkadest.

Kive saab kasutada nii dekoratiivelemendina kui teekattena nii jalgteele kui autoteele.

Kivide kasutamisvaldkond on aga oluliselt laiem – looduskive saab kasutada terrassidel, treppideks, basseinide ja purskkaevu rajamiseks, kõrgendatud peenraääristeks ja teeservadeks ning kalmistutel.

Kivid on aias kasulikud • Kivi kõrval kasvava taime juurestik naudib mulla jahedust ja niiskust.

• Kivi vahetus läheduses meeldib kihada ka nähtamatul mullaelustikul – vihmausside ja teiste pisiloomakeste tegutsemise tagajärjel tekib kivide ümbrusse hulgaliselt õhustuskanaleid, mida kasutavad ära hapnikujanused taimejuured.

• Kivi niiskushoidlikkuse tõestuseks on see, et väga põuastel suvedel on saadud just kivistelt põldudelt head saaki, samal ajal kui n-ö pehme mullaga väljad on ikaldunud.

• Meie kliimatingimustes külmub talviti maa üsna sügavalt ära ja mida kohevam on muld, seda aeglasemalt see kevadel sulab. Kivide olemasolu kiirendab mulla kevadist soojenemist ja aitab niimoodi ära hoida igihaljaste taimede varakevadise kõrbemise.

• Iluaiapidaja võiks tunda rõõmu igast pisemastki aiamullas leiduvast kivist.

Kividele kaaslasteks sobivad taimed: Kividele sobivad kaaslasteks okaspuud (männid, kadakad, kuused, nulud, elupuud), püsililledest kõik kõrrelised ja kõik kiviktaimlataimed (kukeharjad, mägisibulad, kivirikud, merikannid jne).

Allikas: Maivi Talving, Hansaplant

TermoPlokk / TermoPlokk Silver TermoPlokk ja TermoPlokk Silver on EPS-soojustusmaterjalist vormitud ehitusplokid elamute kandvate välisseinte ehitamiseks. Laotud sein armeeritakse ja täidetakse betooniga.

TermoPlokk Silver on võrreldes TermoPlokiga ca 20% madalama soojusjuhtivusega.

TermoPLokk Silveri valmistamisel kasutatakse grafiiti sisaldavat toorainet ning tänu sellele on see parim materjal passiivmajade ehitamiseks esitatavate nõuete täitmiseks. TermoPlokist või TermoPlokk Silverist ehitatud majad on lisaks energiatõhususele ka mugavad – hea soojustus tagab selle, et talvel on need ühtlaselt soojad ja suvel ei kuumene need nii kiiresti ka üle. Tervisliku kliima kindlustab ventilatsiooni abil kontrollitud õhuvahetus.

Reideni plaat AS Tootmine Paide mnt 7, Pärnu Tööstuse 29, Kadrina Müük Tel +372 656 2727 www.reideniplaat.ee

Mis on TermoPlokk / TermoPlokk Silver? · Mõõdud 1160x300x320 mm · Ploki kaal 2,5 kg · Isolatsioonikiht 2x100 mm · U-väärtus: 2 TermoPlokk 0,15 W/m K 2 TermoPlokk Silver 0,13 W/m K

2

1 m seina ehitamiseks on vaja:

· 3 plokki · 8 mm armatuurterast 6 m 3 · 0,1 m betooni (C25) vajadusel 2,3 m metallprofiili kipsplaadi kinnitamiseks

EKS

VIT SOO

SO AME

OJU

IS STAM

14

11. mai 2011

Hästi valgustatud aed kaunistab kodu igal Priit Prass

ASi Hektor-Light projektijuht

K

oduaias tasub julgelt katsetada erinevaid valgusteid – tulemus vþib tulla pþnev ja mänguline.

Soovitan kasutada aias ka värvilist valgustust, mis annab oluliselt rohkem valikuvþimalusi oma ideid realiseerida ning seda suhteliselt kerge vaeva ja väikeste lisakulutustega.

Oht ßle pingutada muidugi jääb, aga julgen lubada, et lþpptulemus vþib siiski meeldivalt ßllatada. Näiteks vþib värvilise valgusega rþhutada ßhe vþi teise objekti loomulikku tooni – punastes þites pþþsas vþi lillesßlem on hoopis ootamatu välimusega, kui seda toetada punase valgusega.

Aga ka rohelise puuvþra valgustamine rohelise valgusega annab pimedas sootuks uudse efekti. Kui aga þite loomulikku ilu juba nappima hakkab, saab erksa värvilaigu tekitada kas vþi esimesele lumele.

Mida tasuks aasta ringi kasutatava aiavalgustuse planeerimisel silmas pidada?

Esmalt muidugi piisavat niiskuskindluse astet – see peab välistingimustes tÜÜtava valgusti peale alati kirjutatud ole-

ma ja seda tähistatakse tähelßhendiga IP. Sellele järgneb kahekohaline number – mida suurem, seda parem.

Kui see number on 23 vĂľi suurem, sobib valgusti Ăľue.

Märge IP 67 lubab seda valgustit paigaldada veega vahetult kokku puutuvatele pindadele, IP 68 valgusti on veekindel. On kasulik teada, et madalapingelised (12V vþi 24V) valgustid on ohutumad, annavad rohkem valgust ja tÜÜtavad tavaliselt paremini ja kauem.

Valgustite valik Jättes valgustid välitingimustesse pikaks ajaks, tuleb eelkþige silmas pidada, et valgustite materjal seda ka vþimaldaks. Paljud plastid ei kannata päikesevalgusega kaasaskäivat pidevat UV-kiirgust, mis muudab nad rabedaks, nende värv vþib ajapikku pleekida ning neid on hiljem raske puhastada.

Samuti kipuvad sellest materjalist valgustid temperatuuri alanedes kergesti murduma, mistþttu soovitan panustada pigem metallist korpusega valgustitele. Ehkki enamasti hinnalt kallimad, on lootust, et need rþþmustavad teie silma aias mitmeid aastaid. Soodsa hinnaga soetatud valgustisarnased esemed ei pruugi aga ßle elada ßhte suvegi.

Näiteks kehtib see kaubanduses saadaolevate päikesepatareidega valgustite kohta – seni pole silma hakanud ßhtki tÜÜkindlat ja usaldusväärset versiooni.

Et metallvalgustite puhul

on tihti probleemiks roostetamine, on korralikumad neist valmistatud alumiiniumist vĂľi muudest metallisulamitest, mis roostet ei karda.

Samas – just viimastel aastatel on muutunud populaarsemaks valgustid, mis sootuks vastupidi harjumuspärasele on kaetud naturaalse punakaspruuni roostekihiga.

Valgusallikate valik Et hþþglampe jääb iga aastaga järjest vähemaks ja nende asemele pakutakse hulganisti erinevaid alternatiive, on tarvilik mĂľista, milliseid neist tasub välisvalgustites kasutada, milliseid mitte. Ăœha rohkem vĂľimust vĂľtvad LED-lambid pole enamasti suutelised enese pealt lund ära sulatama ja mattuvad seetĂľttu kergesti hange alla. Kahjuks on suhteliselt kĂźlmakartlik ka sedasorti lampe käigus hoidev elektroonika, kuna selliseid lampe valmistatakse soojades maades, kus kĂźlmaprobleemi pole.

LEDidele endile aga kßlm meeldib – nii vajavad need vähem jahutamist ning seetþttu on nende kasutamine välisvalgustites pþhjendatud ja väärib kaalumist.

Kuidas on lood aga säästulampidega? Odavamad variandid ei taha temperatuuri langedes ßldse tÜÜle hakata – probleemid algavad juba nullkraadi juures. Osale sobib kuni 15 kraadini ulatuv kßlm, aga parimad neist sßttivad veel miinus 30 kraadigi juures.

Et seda pole enamasti too-

tepakendeile peale kirjutatud, soovitan enne lampide ostmist mßßjaga konsulteerida – kui tema ei tea midagi kosta, on oht, et ilma jahenedes suurem osa teie valgustitest lihtsalt ei sßtti vþi hakkavad närviajavalt vilkuma.

Selline vilkumine rikub omakorda ära ka säästulambi enese ja oodatud säästumoment jääbki tulemata.

On mþistlik silmas pidada, et seni ei toodeta veel niiskuskindlaid säästulampe, seetþttu tuleb neid kasutada vaid kinnistes valgustites, mis niiskust sisse ei lase – siis on tulemus kindlasti pikaajalisem.

Valgusta mþistlikult Ehkki aiavalgustite sisse- ja väljalßlitamiseks soovitatakse tihti kasutada liikumisanduriga lßliteid, on taas kasulik teada, et paljudele säästulampidele pidev lßlitamine ei meeldi.

Eks see ole ka loogiline – kui säästulambi idee on pidevalt tÜÜtades energiat säästa ja vĂľimalikult palju valgust anda, ei saa see liikumisanduri tĂľttu teha ei Ăźht ega teist. Ăœha laialdasemalt saadaolevad halogeenlambid sobivad aga aiavalgustitesse väga hästi.

Olles hinnalt soodsad ja sßttides probleemideta nii kßlmas kui soojas, ilma viivituseta, kartmata liikumisanduri taha ßhendamist, vþib julgelt Üelda, et halogeenid on praegu parim lahendus hþþglampide asendamiseks välisvalgustites.

Kasutades valgusteid aias aasta ringi tuleks kaaluda, kas seda Ăźhel vĂľi teisel juhul ikka

Ă•Ă•NESPLOKK

Stiilse ja isikupärase þuevalgusti saab teha ka toas oma aja ära elanud pþrandalambist, kui see veekindlaks muuta.

YlOMD DQWXG DSULOO NHKWLE NXQL DSULOO

(7

}}QHVSORNLG VLOLNDDWSORNLG HKLWXVSORNLG PÂ Â ULP|UW OLLPLG

Foto: Hektor-Light'i tootekataloog

ÂŻÂŻ1(63/2..

6LOLNDDWNLYLG HKLWXV MD WlLWHOLLYDG HKLWXVVHJXG IUDNWVLRRQLWXG NXLYOLLYDG

$6 L 6,/,.$$7 XXV HKLWXVSORNN ² ¯¯1(63/2.. RQ P}}WPHWH

AS-i SILIKAAT uus ehitusplokk – ÕÕNESPLOKK on mþþtmetega JD [ [ PP 3ORNLO DOXPLVHO N OMHO RQ  KHNVD }}QVXVW ‡ PP PLOOHVW NDNV 250 x 240 x 192 mm.

RQ SORNNL OlELYDW YHUWLNDDOVXXQD OLVW DYD MD PLGD RQ KHD NDVXWD GD HOHNWULNDDEOLWH SDLJDOGDPLVHNV Plokil alumisel kĂźljel on Ăźheksa þþnsust Ă˜ 50 mm, millest kaks on plokki läbivat vertikaalsuunalist ava ja.$6786.2+$' mida on hea kasutada elektri3ORNN RQ P}HOGXG kaablite paigaldamiseks. ‡ NDQGYDWH VHLQWH MD ‡ YDKHVHLQWH ODGXPLVHNV ULGDHODPXG W||VWXVKRRQHG KDOOLG MP

KASUTUSKOHAD

((/,6('

‡ 3ORNL NRQVWUXNWVLRRQ Y}LPDOGDE ODGXGD P  UL S VWYXXNH Plokk on mþeldud WlLW PDWD . OMHG RQ UHOMHHIVHG QQ SXQQ VRRQ KHQGXVHJD MD • kandvate seinte ja KDDNXYDG RPDYDKHO ‡ 0  UL ODGXPLVHO HL ROH YDMD NDVXWDGD DUPHHULPLVW • vaheseinte ladumiseks (ridaelamud, tÜÜstushooned, hallid jm) ‡ 9DOPLV VHLQD HL SHD NURKYLPD ‡ 7lQX OlELP}HOGXG NRQVWUXNWVLRRQLOH VllVWHWDNVH VHJX OLVD PDWHUMDOH W||DHJD MD WUDQVSRUGLNXOXWXVL ‡ 0  ULVHJX SDLJDOGDPLVHNV P}HOGXG NHON MD KDDUDWV OLKWVXV WDYDG SORNNLGH ODGXPLVW

EELISED

• Ploki konstruktsioon vþimaldab laduda mßßri pßstvuuke täitmata.

7(+1,/,6(' $1'0(' Kßljed on reljeefsed nn punn-soonßhendusega ja haakuvad %UXWRNXLYWLKHGXV NJ P omavahel 6XUYHWXJHYXV 0 0 UDSLGDYXV • Mßßri ladumisel ei ole vaja kasutada armeerimist G% 7XOHNLQGOXV HXURNODVV $ • Valmis seina ei pea krohvima 9HHLPDYXV

PLQ 9HHLPDYXVH NLLUXV NJ P • Tänu läbimþeldud konstruktsioonile säästetakse segu, lisamater WV NOLW jale, tÜÜaega ja transpordikulutusi . OPDNLQGOXV 1LLVNXNDKDQHPLQH PP P • Mßßrisegu paigaldamiseks mþeldud kelk ja haaratsP lihtsustavad 9HHDXUX OlELODVNYXVWHJXU

(ULVRRMXVPDKWXYXV F N- NJ. plokkide ladumist

Diff ­ lihtne kasutamisel ­ mugav kasutusel ­ kindel ning tugev ­ kþige odavam

LL

‹ 2h (KLWXVWHDYH (7 ,QIR }LJVXVH HHVW YDVWXWDE $6 6,/,.$$7

Et suure hoole ja armastusega kujundatud koduaia ilu pimeduse saabudes kaduma ei läheks, vajab meie laiuskraadidel asuv aed valgustamist aasta läbi.

1LPHWXV MD P}}WPHG D [ E [ F

PP

3ORNL NDDO NJ

.RJXV SDNLV WN

3DNL PDVV EUXWR

NJ

.LYL NXOX WN P

0|UGL NXOX NJ P

ÂŻ}QHVSORNN [ [

3$,*$/'$0,1( .YDOLWHHWVH WXOHPXVH VDDYXWDPLVHNV RQ VRRYLWDWDY NDVXWDGD 6LOLNDDGL P  ULP|UWL 0 9XXJL N}UJXVHNV RQ DUYHVWDWXG PP VW NRRV YXXJLJD RQ SORNL N}UJXV PP /LVDYDKHQGLG XXHOH HKLWXVSORNLOH ‡ P  ULVHJX SDLJDOGDPLVHNV P}HOGXG NHON ‡ KDDUDWV SORNNLGH W}VWPLVHNV

­ tuleviku klaasimine ­ ei vaja eriluba paigaldamiseks ­ maksimaalne läbipaistvus valgusele ­ kaasaegne väljanägemine

tootmine, paigaldus, viimistlus ­ LODŞADE ja RÕDUDE SISEMINE VOODERDAMINE

+DDUDWV

3ORNL W}VWPLQH KDDUDWVLJD

­ klassikaline klaasimine ­ nþuab eriluba paigaldamiseks ­ maksimaalne soojapidavus ­ massiivne

* siis, kui tellitakse terve teenuste pakett * pakkumine kehtib kuni 31.05.2011a.

15

11. mai 2011

aastaajal üldse vaja on. Kui teil on aias piirkondi, mis ei ole aknast näha ja kuhu te satute vaid piknikut pidades, pole mõtet sinna pidevalt põlevaid valgusteid paigaldada. Kui lillepeenar on õitsemise lõpetanud, kaob tihti mõte ka sinna valguse suunamisel.

Aiavalgustuse planeerimisel ja kaablite maa sisse paigaldamisel saab aia jagada mõtteliselt tsoonideks, et lülitada osa valgustid sisse ja välja teistest sõltumatult.

Liikumisandurite kasutamine pole suures aias sugugi halb mõte. Aga ka puude-põõsastepeenarde juurde paigaldatud niiskuskindlate pistikupesade abil saab valgusteid vajadusel ümber tõsta ja nii aasta läbi pilkupüüdvat efekti saavutada.

Selleks tuleb mõistagi muretseda teisaldamist võimaldavad valgustid, mis asetatakse maapinnale või torgatakse otsapidi murupinda. Peab ainult silmas pidama, et valgustite juhtmed ei jääks käidava koha peale ning et töötamisel kuumaks minevaid valgusteid pole hea paigutada vahetult vastu taimi.

Välisvalgustuse sisse-väljalülitamiseks sobib väga hästi automaatne hämaralüliti, mis lülitab valguse hämaruse saabudes automaatselt sisse ja hommiku saabudes välja.

On saadaval ka programmeeritavaid hämaralüliteid, mis energiasäästu nimel valguse öösel näiteks kella kahe ja viie vahel välja lülitavad – siis ju enamasti nagunii keegi aias ei käi.

Aiavalgustite erinevaid tüüpe

Valgustid vajavad töötamiseks enamasti elektrit ja kaableid. Kaabeldustööd on kasulik planeerida ja läbi viia enne haljastustöid, samas ei tohiks kaablile kraavikese kaevamine olla ülearu tülikaks ka olemasoleva murukatte korral.

Maapinnal lahtiselt vedelev kaabel võib osutuda eluohtlikuks näiteks muru pügamisel – mõistlikum on valida aias välja sobiva kaugusega nn sõlmkohad, paigaldada sinna püsivad niiskuskindlad pistikupesad ja süvistada nendeni viivad kaablid maa sisse.

Minimaalne sügavus on 5060 cm, siis pole peenarde ümberkaevamise käigus vaja kaabli juhuslikku vigastamist karta.

Kaabel võiks olla kraavipõhjas kaitstud kas plast- või metalltoruga. Samas annab lootust ka kaabli katmine erksat tooni kileribaga, et näiteks istutusauku kaevates jääb see mulla sees silma ja hoiatab ettevaatlikkusele.

Tehke kindlasti joonis, mille peal on kaablite asukohad aias ja hoidke seda kergesti kättesaadavas kohas, näiteks elektrikilbi läheduses.

Millise disainiga valgustid valida, sõltub paljudest asjaoludest. Arvestama peab maja arhitektuuri ja isiklike eelistustega, aga ka rahaliste võimalustega.

Häid ja vastupidavaid valgusteid saab valida paljudest tootekataloogidest ning nende valik on väga lai. Uueks moetrendiks on aga hoopis seniste sisevalgustite, näiteks põrandavalgustite niiskuskindlaks muutmine ja nende kasutamine terrassil või verandal.

• Maapinda süvistatud valgusti on kõige tagasihoidlikum õuevalgusti. Seda ennast polegi tavaliselt lihtne märgata, näha on vaid valgus. Nendega markeeritakse enamasti kõiksugu astmeid, nt terrassiservi või sissesõidu- ja jalgteid, samas sobivad need ka suuremate puude, müüride või muude dekoratiivsete detailide rõhutamiseks.

Energia- ja rahasäästu huvides on kasulik silmas pidada, et kui valgusti on mõeldud vaid terrassiserva või jalgtee markeerimiseks, on mõistlik panna valgustitesse võimalikult nõrgad lambid – nii on väiksem pimestusoht ja taeva poole suunatud tühja minev energiahulk.

Autoteele paigaldatavad valgustid peavad suutma taluda auto raskust. Vastav märge on tavaliselt kirjutatud otse valgusti peale: «driveover» või «max 3000 kg» vms.

Soovitan paigaldada valgustid piki sissesõidutee telge, siis ei ole ohtu, et päevasel ajal pargitud autod tuleb pimeduse saabudes ringi manööverdada, et juhulikult otse valgustile sattunud autokumm öö otsa kuumutada ei saaks.

Et pinnasesse süvistatavad valgustid võivad vihma korral jääda lausa vee alla, on väga oluline nende korralik niiskuskindlus (sobib alates IP 67), aga ka nendes kasutatavate valgusallikate võimalikult pikk eluiga – on ju iga lambivahetuse jaoks vajalik valgusti lahtivõtmine.

Kui aga valgusti kattekaane ja tihendi vahele satub näiteks liiva, on järgmise vihmaga mure käes. Seetõttu on siin jätkuvat populaarsust nautimas aastatepikkuse elueaga LED-lampidega valgustid.

• Madalad postvalgustid, nn pollarvalgustid. Sellise valgusti eripäraks on kupliosa ja valgustialuse ühtesulandamine – need on enamasti kogu pikkuses ühesuguse läbimõõduga.

Pollarvalgustid on tavaliselt 20 cm kuni 1,5 m kõrgused, mistõttu on väga erinev ka nende poolt tekitatav valgusefekt.

• Seinavalgustid majaseinalt aeda suunatuna või lehtlaseintele paigutatult on väga efektsed. Saadaval erinevates vormides – antiiksest laevalaternast ülimodern­ sete, läätsedega teraskuupideni. Kindlasti arvestage aga nende paigutamisel võimaliku pimestus­ohuga – kui pärast mõnusat grilliõhtut ei näe aia poolt majale lähenedes enam ustki lahti teha, on midagi siiski valesti.

Soovitan valgustite valikul asjatundjatega kindlasti nõu pidada, nii saab tulemus parem ja raha tuuldemineku risk on oluliselt väiksem. Kellel maastikuarhitekti soovi või vajadust palgata pole, võib enne ostu müüjatelt konsultatsiooni küsida – kaks pead on ikka kaks pead.

Allikas: Priit Prass, Hektor-Light AS

Katusetööd puitfassaadid puitKonstruKtsioonid

Tel 5191 9352, www.esTlander.ee, info@esTlander.ee

Soovite oma rõdu kaitsta tuule, vihma ja tolmu eest?

Tundke ennast oma rõdul mõnusalt!

www.malmerkfassaadid.ee AS Malmerk Fassaadid Valdeku 132, Tallinn tel 659 9247, 504 1744 rodu@malmerk.ee

Pakume karastatud klaasidega raamideta täielikult avatavaid rõduklaasisüsteeme.

16

11. mai 2011

Rohkem pakkumisi www.uusmaa.ee UUS MAA KINNISVARABÜROO HARJUMAA PAKKUMISED

KLIENDIPÄEVAD 14.MAIL 3-toaline korter Kristiines Järve tn 25 Üp: 84,1 m² Kaunis korter omapärase lahendusega majas.

Uus Maa ID: 25909

Kell 11.00-14.00

Kell 12.00-14.00

Kliendipäeva hind: 107 929 EUR

4-toaline korter Põhja-Tallinnas Heina tn 49

Sõbralik ja rahulik keskkond Sinu kodule Mardi 14

EELREGISTREERIMISEGA

Üp: 105,5 m2 Suur ja hubane korter-ateljee renoveeritud majas.

Uus Maa ID: 24795

Kell 12.00-13.00

www.uusmaa.ee/mardi

Marina Hodus: 509 9765

Kristina Sõmerik: 521 6697

Ave Klaser: 5557 0055

Hind: 105 450 EUR (1 649 934 EEK)

UUED KORTERID Mugavad korterid Tallinna kesklinna lähedal

Rahu ja vaikus ajaloohõngulises keskkonnas

www.uusmaa.ee/ kuldala

www.uusmaa.ee/ asula

Alar Pauklin: 514 3399

Loodussõbralik töö- ja elukeskkond Tallinna lähedal.

Ridaelamuboksi hind al 49 750 eur www.oxfordpark.ee

Ave Klaser: 5557 0055

Marina Hodus: 509 9765

MAJAD Maja Jõelähtme vallas Rebala külas Männi tn Üp: 126,9 m² Maja juurde kuulub ka aiamajake.

Uus Maa ID: 26024

Maja Saku vallas Saustinõmme külas Nõmme teel Üp: 124,0 m² Moodsa ja avara planeeringuga majas on 4 tuba.

Uus Maa ID: 26196 Hind: 140 000 EUR (2 190 524 EEK)

Hind: 143 800 EUR (2 249 981 EEK)

Hardi Alliksaar: 5680 1002

Mari Rõuk: 509 3995

Maja Saku alevikus Kasteheina teel Üp: 260,0 m² Väga hubane kaminaga maja.

Uus Maa ID: 26197

Maja Kristiines Kännu tn Üp: 182,3 m2 Kodu keset linna vaiksel tänaval.

Uus Maa ID: 25488

Hind: 204 000 EUR (3 191 906 EEK)

Hind: 191 000 EUR (2 988 501 EEK)

Mari Rõuk: 509 3995

Silva Rahnel: 502 5181

Maja Keila vallas Tuulna külas Üp: 70,8 m2 Suure krundiga suvila asub hinnatud mereäärses piirkonnas.

Uus Maa ID: 25890

Maja Pirital Kressi teel Üp: 108,1 m2 Väga kvaliteetselt sisustatud maja.

Uus Maa ID: 25592

Maja Haaberstis Tiskres Teisepere tn Üp: 176,2 m2 Ilus merevaatega kodu Uus Maa ID: 25730

Maja Nõmmel Pärnu mnt Üp: 240 m2 Huvitava arhitektuuriga majas on olemas ka saun Uus Maa ID: 23350

Hind: 42 800 EUR (669 674 EEK)

Hind: 175 000 EUR (2 738 155 EEK)

Hind: 199 000 EUR (3 113 673 EEK)

Hind: 210 000 EUR (3 285 786 EEK)

Maksim Morgunov: 5809 3618

Külli Friedrichson: 5649 0753

Eleri Soonsein: 527 7354

Silva Rahnel: 502 5181

KORTERID, 3-toalised

MAJAOSAD Majaosa Pirital Sanglepa tn Üp: 142,0 m2 Moodne ridaelamu vaikses asukohas.

Uus Maa ID: 26039

3-toaline korter Kristiines Tedre tn Üp: 69,1 m2 Eraldi sissepääsuga kapitaalselt renoveeritud korter.

Uus Maa ID: 25450

Hind: 212 000 EUR (3 317 079 EEK)

Hind: 63 900 EUR (999 818 EEK)

Kadri Kuning: 5680 1015

Ave Klaser: 5557 0055

Marje Soosaar: 5620 1238

3-toaline korter Põhja-Tallinnas Kaera tn Üp: 64,4 m2 Eriline läbi kahe korruse korter.

Uus Maa ID: 24712

3-toaline korter Haaberstis Halla tn Üp: 109,2 m2 Maitsekalt kujundatud ekslusiivne korter Veskimetsas.

Uus Maa ID: 25017 Hind: 140 900 EUR (2 204 606 EEK)

Hind: 62 300 EUR (974 783 EEK)

Marina Hodus: 509 9765

KORTERID, 2-toalised 3-toaline korter Lasnamäel Narva mnt Üp: 75,2 m2 Kaunis korter Kadrioru ja mere läheduses.

Uus Maa ID: 26019

2-toaline korter Kesklinnas Kollane tn Üp: 49,6 m2 Hinnas kogu sisustus!

Uus Maa ID: 23617

2-toaline korter Mustamäel Tammsaare teel Üp: 42,9 m2 Korteris on tehtud kvaliteetne remont.

Uus Maa ID: 25932

2-toaline korter Viimsi alevikus Mõisa teel Üp: 61,4 m2 Kaunis korter Laidoneri mõisapargi roheluses.

Uus Maa ID: 26028

Hind: 105 000 EUR (1 642 893 EEK)

Hind: 99 060 EUR (1 549 952 EEK)

Hind: 37 500 EUR (586 748 EEK)

Hind: 76 900 EUR (1 203 224 EEK)

Ave Klaser: 5557 0055

Tiiu Lehtonen: 5336 3708

Margit Alloja: 5615 9661

Hardi Alliksaar: 5680 1002

KORTERID, 1-toalised 2-toaline korter kesklinnas Juhkentali tn Üp: 51,7 m2 Mugava planeeringuga katusekorter.

Uus Maa ID: 23625 Hind: 81 488 EUR (1 275 010 EEK)

Kristina Sõmerik: 521 6697

2-toaline korter kesklinnas Laulupeo tn Üp: 52,8 m² Õuepoolne korter kõrgel esimesel korrusel.

Uus Maa ID: 25823 Hind: 53 000 EUR (829 270 EEK)

Kaile Seppur: 527 1955

PARKIMISKOHT 1-toaline korter kesklinnas Pärnu mnt Üp: 34,4 m2 Rõduga korter heas asukohas Uus Maa ID: 23648

Parkimiskoht Põhja-Tallinnas Põhja pst Turvaline garaažiboks väga heas asukohas Uus Maa ID: 25523

Hind: 44 739 EUR (700 013 EEK)

Hind: 4795 EUR (75 025 EEK)

Kristina Sõmerik: 521 6697

Leiad meid:

Margit Alloja: 5615 9661

www.twitter.com/uusmaaburoo

Meid kliendid soovitavad!

Tel: 627 2600