Kodu 9. november 2018

PÕHITEEMAD:

Tööriistad nii amatöörile kui professionaalile. Lk 2 Külmunud torude sulatamisel säilita mõistus. Lk 8 Kodukindlustuses on olulised detailid. Lk 9 Tuleohutus korstna hooldusega. Lk 10

Niina Palu:

Eestlased ostavad naturaalse laudparketi, kuid unustavad, et tegu on loodusliku materjaliga. Lk 4

TEEMALEHT 9. NOVEMBER 2018

2 || kodu

postimees, 9. november 2018

ABIKS KODUS. Haamrid, tangid, võtmed, kruvikeerajad – olgu parajasti vaja midagi paigaldada, mõõta või kinni keerata, üks korralik tööriistakomplekt kulub ära nii tavalisele koduomanikule kui vilunud ehitajale.

Tööriistad igale vajadusele Igasse koju vajalik Krista Kiin toimetaja

Kui tööriistapoodides ringi vaadata, võtab komplektide valik silmad kirjuks ning õiget kooslust on raske leida. Siin toob Timmo Eenmaa välja enam levinud tööriistad, mida rohkem vaja läheb ehk millest alustada koduse tööriistakomplekti koostamisel.

head teada Isegi kui plaanis pole oma kätega tehtav kapitaalremont, võiksid igas kodus leiduda mõned tööriistad-tarvikud, mille abil lihtsamaid parandustöid ette võtta.

Kompaktseks lahenduseks osutuvad tööriistakarbid, -kohvrid ja -kastid, mis lisaks käepärastele töövahenditele tagavad, et kõik tarvikud kenasti ühes kohas püsiksid ning ükski võti, kruvikeeraja ega haamer kaotsi ei läheks.

Koduseks või professionaalseks kasutuseks?

«Tänapäeval on saadaval palju erinevaid tööriistakomplekte, mille otstarve on väga erinev,» nendib Stokker AS-i käsitööriistade tootejuht Timmo Eenmaa.

«Kodusesse majapidamisse tööriistade valimine sõltub asjaolust, kas tegu on korteri või majaga ning kas käibel on ka aia- ja hobitehnikat nagu auto, muruniiduk või jalgratas.» Lihtsamate hooldustööde jaoks piisab Eenmaa sõnul elementaarsetest tööriistadest nagu kruvikeeraja, näpitsad, mutritangid ja tellitav võti. Maja hooldus- ja remonttööd eeldavad sisukamat komplekti.

«Kui me ka kodust tehnikat «putitame», tuleb tööriistakomplekti lisada veelgi funktsionaalsust – jalgratta või muruniiduki juures tekib aeg-ajalt ikka sättimist ning komplekt peaks sel juhul sisaldama juba mutrivõtmeid ning padruneid.»

Kindlasti on üheks kriteeriumiks tööriistade valikul, kas neid kasutatakse harvem ja hoitakse pigem n-ö igaks juhuks või on tarvikud kasutuses igapäevaselt. «Näiteks kui tööriistu kasutatakse remonditeenuse osutamiseks ja need on töövahendid palgatöös, on kõrgem vastupidavus ja kvaliteet iseenesestmõistetavad,» nendib Eenmaa. «Kui aga tööriistade otstarbeks on pigem kodused hooldus- või paigaldustööd, ei pea neid valima kõige kõrgemast kategooriast. Tasub aga meeles pidada, et ka juhuslikuks vajaduseks soetatud tööriist peab täitma oma eesmärgi hetkel, kui teda on tarvis. Seega peaks ka kodused töövahendid soetama usaldusväärse pakkuja käest ning mitte otsima ühekordseid lahendusi.»

Verkter Eesti OÜ projektijuht Marek Kroon eristab tavamajapidamise tööriistavaliku kaheks – korteri ning eramaja vajadustest lähtuvalt. «Korteris vajaminevate tööriistade hulk on mõistlik hoida minimaalselt hädapärane. Enamasti piisab, kui komplektis on vasar, näpitsad, leht- või padrunvõtmed ja erinevas suuruses kruvikeerajad. Samuti kulub marjaks ära akutrell või betoonseinte puhul akulööktrell.» Akutööriista mobiilsus ja kasutajamugavus on Krooni sõnul parem kui juhtme ja pikendusjuhtmetega mängides, eriti kui vajadus on

1) Kruvikeeraja

Kui tööriistu on vähem, võib kodukasutuses piisata ka tööriistavööst.

ainult ühe augu järele. «Eramaja puhul on tööriistavajadus juba suurem – juurde tuleb arvestada aiatehnika. Ka eramaja puhul soovitaksin alustuseks eelpool mainitud komplekti, millele vastavalt vajadusele saab lisada tööriistu, mille valik sõltub juba iga peremehe oskustest ja töödest, mida teha tuleb. Hea, kui majapidamises on olemas ka üks korralik lood, saag ja redel.»

Odavaimat osta ei tasu Timmo Eenmaa märgib, et iga tootja üritab oma kaubamärgi arendamisel pidada silmas sihtgruppi. «Nii ongi näiteks Gedore kaubamärk loodud tööstuse ja autonduse valdkonda, kus on oluline, et tööriistad oleksid väga kvaliteetsed ja funktsionaalsed. Koduseks kasutuseks on sama tootja loonud kaubamärgi Gedore Red, mis koosneb soodsamast tööriistapargist ning on suunatud väiksematele töökodadele ja kodukasutusele. Sealjuures on siiski säilitatud kõik täpsusklassid ja kvaliteet.»

«Eesmärgipäraselt töötama peaks ka ese, mida kasutatakse ainult kord aastas. Võib vaid ette kujutada, mis juhtub, kui haamril lendab löömise hetkel pea küljest, kruvikeerajal murdub keeramisel ots või lood mõõtmisel valetab.»

Tihti peetakse tööriistade hankimisel silmas just hinda, mis Eenmaa kogemust mööda on eeskätt otstarbe näitaja.

«Soodsamad on kodusteks ja hobitöödeks ning kallimad peavad vastu pidama igapäevasele kasutamisele. Hinda mõjutavad alati materjalid, tootmiskvaliteet, kvaliteedikontroll ning täpsusvastavus. Elementaarsele täpsusklassile peavad vastama ka lihtne mutrivõti ja mõõdulint.

Kallimatele tööriistadele lisatakse aga disaini, funktsionaalsust, täpsust ja vastupidavust.»

Soodsat ei maksa siiski segamini ajada odavaga. «Hinna alanemisega kipuvad tööriistast kaduma ka kvaliteet ja vastupidavus,» hoiatab Eenmaa. «Eesmärgipäraselt töötama peaks ka ese, mida kasutatakse ainult kord aastas. Võib vaid ette kujutada, mis juhtub, kui haamril lendab löömise hetkel pea küljest, kruvikeerajal murdub keeramisel ots või lood mõõtmisel valetab … Tööriistade puhul kehtib reegel: «On põhjus, miks see on odav.»»

Akutööriistad pakuvad mugavust Mis puutub eri tootjatesse, leiab Kroon, et väiksemate tööde korral ei ole olulist vahet, mis brändi akutrelli või tööriistakomplekti valida. «Suurema majapidamise juures tasub mõelda, kas ehitada kogu tööriistakogu, kaasaarvatud aiatööriistad, üles akutööriistadele – enamik tootjaid pakuvad järjest rohkem aiatööriistu ning sama tootja akud ühilduvad. Näiteks Boschi roheline seeria, aga ka DeWalt, Makita ja Milwaukee on tuntud tootjad, mille puhul saab sama märgi tööriistade vahel akusid jagada ning seetõttu pole vaja üleliia akusid ja laadijaid juurde osta.»

Korterisse, kus ei ole vajadust betoonseinu puurida, sobib hästi väike ja soodne akutrelli komplekt Bosch GSR 12V15. Akutrell-kruvikeeraja Metabo PowerMaxx BS eeliseks on eemaldatav padrun, mis muudab tööriista kompaktsemaks ning võimaldab ligi pääseda eriti kitsastesse kohtadesse. Akulööktrellidest on soodne valik Bosch GSB 10,8-2, mis võimaldab puurida betoonseina kuni 10 mm auke. Soodne ja võimas akutrell-kruvikeeraja Bosch GSR 18-2-Li Plus saab hakkama ka mitmekülgsete töödega suuremas majapidamises.

Mahukamasse majapidamisse, kus on vajadus erinevate tööde ja tööriistade järele, soovitab Kroon Makita tööriistakomplekte, mille valik on mõistlik teha töövajadusest lähtuvalt. «Eeliseks on mitmekesisem valik ning võimalus soetada juurde Zseeria tööriistu. DeWalti osas on tööriistakomplektid juba kandekohvris, mis on teatav pluss. Na-

FOTO: Shutterstock

gu Makita tööriistade puhul, on ka antud komplekte võimalik täiendada N-seeria tööriistadega, kui juba eelnevalt on olemas akud ja laadijad. DeWalti, Makita ning ka Milwaukee tööriistade heaks omaduseks on asjaolu, et lisaks ehituses kasutatavatele tööriistadele pakuvad nad ka 18 V akuga töötavaid aiatööriistu, mis võimaldavad sama akuga töötada nii majas kui aias.»

Kaubamärkidest toob Eenmaa välja kaubamärgid Gedore ja Gedore Red, mis on laia valikuga ning hõlmavad suurt osa erinevaid tööriistu. «Lisaks leidub häid tootjaid, kelle valdkonnad on veidi kitsamad. Nii näiteks on kvaliteetsete kruvikeerajate poolest tuntud kaubamärk Wera ning näpitsate poolest Knipex. Mõõteseadmete valdkonnas on teerajajaks Stabila, kes hõlmab loode, mõõdulinte ning lasertehnoloogiat.»

Süsteem loob selguse Väiksema tööriistavaliku jaoks sobib tööriistakast või -kott.

«Kui tööriistu on vähem, piisab kastist, mis on pikkusega vähemalt 19-tolli,» soovitab Eenmaa.

«Alati võiks ruumi osas veidi reservi jätta ja pigem võtta pisut suurem kast. Kasti sees peaks olema vahesahtel ning kaane küljes karbikud väiksemate detailide hoidmiseks.» Heaks alternatiiviks on tööriistakott, mille erinevad taskud tööriistade jaoks teevad õige vahendi leidmise lihtsamaks. «Kui kotile lisada ka rattad ja sang, läheb elu veel hõlpsamaks,» ütleb Eenmaa.

Tänane tööriistakastide trend liigub moodulsüsteemide suunas, kus eri suurustega tööriistakaste on mitu ning neid on võimalik üksteise külge kinnitada ja ratastel alusega ringi sõidutada. «Selliseid kastikomplekte saab soetada osade kaupa ning need sobivad väga hästi kuuri või garaaži,» jätkab Eenmaa. «Niisuguses süsteemis on võimalik paigutada eriotstarbelised tööriistad eri kastidesse. Vajadusel saab kaasa haarata just õige sortimendi, mitte kogu tööriistapargi.»

Koduse paigalduse või pisema remonditöö käigus tekib palju väikeseid kinnitusvahendeid,

Eelistada võiks VDE-tähisega kruvikeerajaid, mis kaitsevad kasutajat ka kuni 1000-voldise juhusliku elektrilöögi eest.

2) Näpitsad ja tangid Võiks valida komplekti (näpitstangid, lõiketangid ja veepumbatangid), mis katab ära põhifunktsioonid: haaramine, keeramine ja lõikamine.

3) Tellitav võti või mutritangid Abiks torutöödel, segisti vahetamisel või väiksemate lekete kõrvaldamisel.

4) L-kuuskantvõtmete komplekt Aitab mööbli reguleerimisel ja kokkupanekul ning kodutehnika pisemates parandustöödes.

5) Murtavate (näiteks 18 mm) teradega nuga 6) Mõõdulint (3 või 5 meetrit) 7) Taskulood Mööbli, pildiraamid ning kodutehnika saab sirgelt paika väikese taskuloodi abil. Majaomaniku komplekti võiks lisada pikema, alates 60 cm pikkusega loodi.

8) Haamer (umbes 500 grammine) Eelistada võiks kvaliteetset puitvarrega haamrit, komposiidist või terasvarrega haamrit.

9) Tasku- või pealamp (vähemalt 100 luumenit) Vastavalt vajadusele saab valida kas patareidega või vooluvõrgust laetava lam-

mille paremaks säilitamiseks sobivad näiteks sortimendikohvrid. «Siin on oluline valida selline, mille sees ei läheks erinevad väikevahendid omavahel segamini,» jätkab Eenmaa. «Kui kohvril on eemaldatavad või ümberpaigutatavad vaheseinad, tasub jälgida, et need oleks kaane sulgedes tihedalt vastu põhja ja kaant. Samuti võiks vaheseinad olla kohvris tihedalt kinni.

Mugavamat lahendust pakuvad sortimendikohvrid, mille sees on vaheseinte asemel hoopis karbikud. Neid on lihtne koos vajalike kruvidega kohvrist välja võtta ja otse töökohal käe juures hoida ilma tervet komplekti kaasas kandmata.»

bi.

10) Töökindad ja kaitseprillid 11) Padrunite komplekt (1/4 tollise ja 1/2 tollise kinnitusavaga padrunid ning narred suuruses 4–32 mm) Eelistada tasub padrunikomplekti, milles on olemas nii pikad kui lühikesed padrunid, pikendused ja liigend. Populaarseimad komplektid leiab plastkohvrist, kus igal tööriistal on oma pesa.

12) Mutrivõtmete komplekt Suurustest on kõige rohkem kasutatavad 8-, 10-, 12-, 13-, 17ja 19-mm võtmed.

13) Käsisaag Laialdasemat kasutust leiab majapidamises umbes 500 mm pikkusega käsisaag, millel on universaalhammastus.

14) Trell/akutrell Üheks universaalsemaks tööriistaks on saanud akutrell, millega puurida ning kruve keerata. Kui tegu on juba ehituse või remondiga, tasuks kaaluda ka akulöökkruvikeeraja soetamist, millega kruvide keeramine on oluliselt kiirem ning aku tööaega säästvam.

15) Puurid Enam levinud on metallipuurid, millega saab ka puitu puurida, kuid mahukamate puidutööde jaoks oleks mõistlik puidupuuri kasutada. Kui elamises leidub kivi või betooni, läheb tarvis kivipuuri.

Lihtsaim on võtta komplekt, kus kõik eelnimetatu on juba sees.

16) Otsakud akutrellile Profikasutuses eristatakse otsakuid kasutuskoha järgi – nii on näiteks puidule ühed, metallile teised ning löökkruvikeerajasse omad otsakud. Tavakasutaja jaoks on jäetud ka universaalsed otsakud. Otsakuhoidja puhul võiks soodsa magnetiga otsakuhoidja asemel eelistada mehaanilise lukustusega otsakuhoidjat, mis ei lase otsakul kruvi külge kinni jäädes trelli küljest ära tulla.

Kui tööriistu on palju, sobib nende hoidmiseks ka tööriistakäru, mida on saadaval nii tühjalt kui komplekteeritult. «Käru valikul on oluline, et neljast rattast kaks oleks pööravad ja vähemalt üks ratas lukustatav,» jätkab Eenmaa. «Samuti tasub jälgida, et sahtlid avaneksid lõpuni välja, mitte ei jääks näiteks viimane ¼ sahtlist käru sisse. Halba ei tee, kui tööriistakärul on küljel perfoaugustus, kuhu saab paigutada konkse, mille külge on hea pikemaid tööriistu (lood või käsisaag) riputada. Tööriistakäru suureks eeliseks on selle pealmine osa, mida saab kasutada väiksema töölauana.»

Vastutav toimetaja: Johanna Heinmaa Projektijuht: Rainer Verner Samolberg, rainer.samolberg@eestimeedia.ee Reklaamitoimetaja: Jelena Bazanova Keeletoimetaja: Triin Ploom-Niitra Küljendaja: Kristiina Sillandi Trükk: AS Kroonpress Väljaandja: AS Eesti Meedia, Maakri 23a, 10145 Tallinn

4 || kodu

postimees, 9. november 2018

VALI HOOLEGA. Kodu ehitades tasub väga suurt tähelepanu pöörata põranda kattematerjali valimisele, sest just põrand on see, mis kodus kõige suuremat koormust saab ja seetõttu ka ülimalt vastupidav olla võiks. Väga mitmekesiseks muutunud valiku seas õige lahenduseni jõudmiseks tuleb aga pisut taustainfot koguda.

Põrandakatte puhul naturaalset ja vastupidavat alati korraga ei saa anna-liisa mets toimetaja

kasulik Eestlased armastavad puitu – sellest ei saa üle ega ümber ja see paistab välja ka valikutest, mida põrandakatte puhul tehakse. «Oleme ju metsarahvas ja tõenäoliselt tunneme ennast puude keskel paremini,» ütleb põrandakatteid pakkuva Floorini esindaja Urve Iher. Muutunud on tänase eestlase valikus siiski see, et klassikalist kolmelipilist parketti enam ei valita. «Kui parkett, siis laia laua, harjatud viimistluse ja võimalikult naturaalse või erilise välimusega. Palju on küsima hakatud ka kalasabaparketti,» ütleb Iher, aga tõdeb, et viimasest loobutakse sageli, kui selgub, et seda peab paigaldama spetsialist ja tänu spetsiifilisele mustrile ei ole paigaldus sugugi odav.

Kui laudpõrand või täispuidust parkett välja ei mängi, siis pööratakse pilgud reeglina laminaadi poole, millele esitatav peamine tingimus on, et see nii visuaalselt kui ka käega katsudes võimalikult palju puitu meenutaks. Palju kasutavad eestlased Lincona põrandakeskuse profipoe juhataja Niina Palu sõnul ka vinüülparketti (LVT), mis samuti puitu meenutab ja oma kulumiskindluse ning hooldusvabadusega hästi lemmikloomade ning lastega perre sobib.

Kuna paraku on üha aktuaalsemaks muutunud igasugu allergiavabad tooted, otsitakse neid väga sageli ka põrandakatete hulgast. Siis tulevad Palu sõnul kõne alla kork, linoleum ja villavaip.

«Tihtilugu arvatakse, et (villa)vaip on allergikule välistatud – seda on ta ainult juhul, kui inimene on villa vastu allergiline. Kui aga on tolmuallergia, siis on (villa)vaip üks mõistlikumaid katteid, millega luua kodus tervislik sisekliima ka allergikule. Vaibakiud püüavad tolmuosakesed endasse, et need ei saaks mööda ruumi ringi lennata ja allergikule vaevusi põhjustada. Kätte saab need sealt regulaarselt tolmuimejat kasutades,» sõnab ta.

Puit ei pruugi olla parim Selleks aga, et kindlaks teha, milline põrandakate konkreetsele perele kõige paremini sobib, tuleb võtta arvesse tingimused, kuhu põrand paigaldatakse, ja konkreetses kodus elava pere harjumused. «Paljud kliendid ostavad endale naturaalse laudparketi, aga kahjuks unustavad kiiresti, et tegu ongi naturaalse ja loodusliku materjaliga,» räägib Palu. See tähendab, et puitpõrand kriuksub, nagiseb, paisub, kui saab niiskust, ja kahaneb, kui on väga kuiv. Puitpõrand ka kulub kergesti, mistõttu paljud esialgu puitu igatsenud inimesed ümber mõtlevad ja mõne teistsuguse, aga vastupidavama lahenduse kasuks ot-

LVT ehk vinüülparkett sobib suurepäraselt ka magamistuppa: naturaalne välimus ei lase peale vaadates aimatagi, Foto: lincona et tegu ei ole puiduga.

Foto: lincona

Linoleumpõrandad on taas väga menukad, sageli kasutatakse seda näiteks köögis, kus põranda vastupidavus on Foto: floorin ülioluline.

Vastupidiselt eelarvamustele ei ole laminaat enam ammu odav säästulahendus. Sellest saab vabalt luua põranda, mis Foto: lincona visuaalselt ja ka katsudes puitu meenutab.

Väga õdusa ja sooja lahenduse saab spoonparketti kasutaFoto: lincona des.

Eestlased armastavad jätkuvalt puitpõrandaid, kõige sagedamini osutub valituks klassikaline puitparkett.

Vinüülparketi ehk LVT abil saab interjööri luua väga efektseid põrandakattelahendusi, ka mitut erinevat disaini teiFoto: floorin neteise sisse sulandada.

«Paljud kliendid ostavad naturaalse laudparketi, aga kahjuks unustavad kiiresti, et tegu ongi naturaalse ja loodusliku materjaliga,» Niina Palu, Lincona põrandakeskus

sustavad. Näiteks soovitatakse sellistele klientidele Linconas spoonparketti, laminaatparketti või vinüülist põrandakatet.

Urve Iher soovitab puidu alternatiivina kindlasti kaaluda väga vastupidavat vinüülparketti või linoleumi. Need põrandakatted on sarnaste omadustega: lihtsalt paigaldatavad, väga eheda välimusega, äärmiselt vastupidavad ja üsna soodsad. Eristab neid teineteisest peamiselt see, et linoleum on naturaalne.

Vastupidav on ka disainvinüül ja keraamika. «Üldiselt kestavad kõige paremini ikkagi just need tugevad silepõrandakatted, samas on igaühel neist mõni puu-

dus, millega tuleb arvestada,» räägib Iher. Näiteks linoleum ei armasta pikaajalist kokkupuudet veega, keraamiline plaat jälle on külm, kõva ja enamasti libe.

Keraamika puhul tuleb ka arvestada vuukidega, mis on kõige määrduvam osa põrandast.

Põrandakatte valimisel on vajalik silmas pidada, millisesse ruumi on plaanis seda paigaldada. Näiteks köögis asuvat vaipkatet peab oluliselt tihedamini pesema ja puhastama kui magamistoavaipa. Esikus, kus käiakse poriste jalanõudega, ei ole kuigi mõistlikuks lahenduseks naturaalne puitpõrand: sinna passib paremini näiteks ke-

raamiline plaat, mida on palju lihtsam hooldada.

Hooldus mängib olulist rolli Kindlasti ei maksaks otsida kõige odavamaid lahendusi. Iheri sõnul on sel juhul üsna kindel, et põrand näeb ruttu halb välja, seda on raske puhastada ja lõpuks tuleb see välja vahetada ning kulusid on topelt. Õige katte valimise kõrval on kestva põranda saavutamiseks Iheri sõnul oluline ka selle kvaliteetne paigaldus. Siis on põrandast rõõmu pikaks ajaks.

Mõistagi oleneb põranda eluiga sellestki, kuidas seda pärast paigaldamist hooldatakse.

Puhastamise puhul, sõnab Palu, on alati oluline määrdumise aste. «Kui põrand on väga määrdunud, on abiks spetsiaalsed puhastusvahendid. Kindlasti tasuks vältida supermarketites müüdavaid, kõik ühes – vannituba, köök, elutuba – vahendeid, mis võivad kasu asemel teha palju kahju,» sõnab ta. Üldse oleks mõistlik pesta põrandaid esmajoones veega. Vesi teeb põrandad piisavalt puhtaks ja on samas kõige ohutum puhastusvahend.

Põrandate ülehooldamine on paraku aga üks suurimaid vigu, mida koduomanik oma põrandakatete puhul tegema kipub. «Ku-

postimees, 9. november 2018 na Eesti inimene on suur korraarmastaja, on olulisemad vead on põrandate ülehooldamine, vale hooldusvahendi kasutamine või puhastusvahendite üledoseerimine,» räägib Palu.

Tegelikult võib põrandate puhastamisega võtta märksa rahulikumalt: näiteks puitparketi puhul piisab olenevalt põranda kasutusintensiivsusest igapäevasest või -nädalasest tolmuimejatiirust ja periooditi hästi välja väänatud niiske mopiga pesemisest. Heaks indikaatoriks, kas mopp on piisavalt kuiv, on see, et parkett peaks kuivama 20 sekundiga.

Linoleumpõrandate puhul on Iheri sõnul probleemiks jällegi see, neid tahetakse liiga tihti vahatada. «Kaasaegne linoleum kodustes tingimustes ei tohiks üldse enam vahatamist vajada, kuna see viimistletakse tehases kõrgtehnoloogiliselt, mis annab materjalile hea vastupidavuse ja tagab lihtsa hoolduse,» selgitab ta. Kui see korralik kvaliteetne pinnakaitse nüüd kodus mingi tavalise vahaga ühe töödelda, on kogu eelnevalt tehtud töö raisus ja lõpptulemusena kaob igasugune viimistluskiht täielikult.

Puhastusvahendite minimaalne kasutamine on oluline ka seepärast, et üledoseerimisega tekitatakse põrandakattele täiendav mittevajalik kiht, mis vastupidiselt ootustele määrdub kiiremini ja halvimal juhul võib ka nakkuma jääda. Vale vahend võib jällegi põranda viimistlust kriimustada ja muuta selle matiks ning mustusele vastuvõtlikuks. «Seega tasuks igasuguste koduste põrandakatete puhastamisel jääda ikka puhta vee ja hästi välja väänatud mopi juurde,» selgitab Palu.

kodu || 5

Eestlased armastavad jätkuvalt puitpõrandaid, kõige sagedamini osutub valituks Foto: lincona klassikaline puitparkett.

Puitparkett ei pea alati klassikaliselt pruun olema. Must põrand aitab luua väga draFoto: lincona maatilise efektiga interjööri.

LVT imiteerib vajadusel väga hästi klassikalist kalasabaparketti. Moodsa lahenduse abil saab Foto: floorin klassikale ka põnevust lisada.

6 || kodu

postimees, 9. november 2018

TUBA SOOJAKS. Külmetavate varvaste ja hiiglaslike küttearvete vältimiseks tasub maja soojustamisele täit tähelepanu pöörata. Hoone energiasäästlikkuse ja pika eluea tagavad kvaliteetsed soojustusmaterjalid ja nende õige paigaldus.

Maja soojustamine tagab õdusa kodu Krista Kiin toimetaja

Ehita targalt Kuna soojustamist peetakse tähtsamaks ja efektiivsemaks mooduseks hoonete energiatõhususe mõjutamisel, on tähtis korralikule soojustusele mõelda juba maja projekteerides.

Ka remondi käigus saab energiasäästlikkust tunduvalt parandada, soojustades täiendavalt näiteks katust ja põrandaid, mille kaudu kipuvad tekkima suurimad soojakaod.

Suureks ohuks on külmasillad «Majade soojustamine kvaliteetsete materjalidega ja ehitusfüüsikaliselt õigesti on oluline eelkõige seetõttu, et see hoiab kokku kütteenergiat ja tagab hoone toimimise kogu ekspluatatsioo-

niaja jooksul,» märgib Saint-Gobain Ehitustooted AS-i tehniline konsultant-müügijuht Indrek Sniker. «Tehtav investeering tasub ära nii rahas kui elamise mugavuses,» kinnitab ka OÜ Werrowool müügi- ja arendusjuht Ivar Heinola.

«Tüüpilisemad vead, mida maja soojustamisel tehakse, on: soojustust ei paigaldata tihedalt, plaatide ja konstruktsiooni vahele jäetakse õhuvahed ning kasutatakse valede mõõtmetega soojustusplaate,» jätkab Sniker.

«Samuti kipuvad piirete soojustamisel jääma konstruktsiooni sisse kõrge soojuskaoga piirkonnad ehk külmasillad. Juhtub, et tuuletõkkeplaate ei tihendata või teibita õigesti. Pahatihti jääb aurutõke paigaldamata või rakendatakse erinevate omadustega soojustusmaterjalidel valet paigaldusjärjekorda.»

Heinola on näinud, et konstruktsioonis kasutatakse lahendusi, mis teeb soojustusmaterjali paigalduse kee-

ruliseks ja pärsib seeläbi kogu konstruktsiooni toimimist.

«Tuuletõkkeplaadid asendatakse universaalsete kilematerjalidega, vahelagedes kasutatakse venivaid kilesid. Renoveeritavate vanade hoonete seinad pole kunagi sirged. Sellele vaatamata soojustatakse neid valdavalt mineraalvilla plaatidega, mõtlemata, millist energiakadu põhjustavad seina ja soojustuse vahele jäävad kanalid.» Levinud on ka õhutihedate hoonete ehitamine, investeerimata terviklikku sundventilatsiooni. «See toob viie kuni kümne aasta perspektiivis kaasa hallituse, soojakaod ja tervisemured,» hoiatab Heinola. «Tihti on nii odavam ehitada, aga hiljem makstakse hoone kütteks ja jahutuseks kuhjaga rohkem ning ka elamismugavus pole kiita.»

Millist materjali valida?

Tänapäeval on isolatsioonimaterjalide valik väga lai: erinevad villad, plastisolatsioonid, aero-

Iseäranis oluline on soojustada külma pööningut.

geelid, vaakumisolatsioonplaadid, mitmed polüstüreentooted (EPS, XPS), polüuretaan PUR, polüisotsüanuraat PIR ja muud taolist. «Soojustusmaterjali valik oleneb suuremal või vähemal määral asjaolust, millisest materjalist on hoone konstruktsioon,» jätkab Sniker. «Lisaks soojapidavusele on majale vaja tagada ka tulepüsivus ja helikindlus. Seetõttu on tänapäeval mõistlik kasutada koos eri-

nevaid isolatsioonimaterjale.»

Et hoone niiskustehniliselt õigesti töötaks, peavad aurutihedamad materjalid olema piirdes seespool ja vähem aurutihedad materjalid välimistes kihtides.

Väga tähtsal kohal on soojustagastusega ventilatsioonisüsteem, mis tagab hoone väikese energiakulu ja elanikele üliolulise värske õhu.

Soojustamine on osa tervikust. «Plaane tehes tuleb ar-

vestada nii ruumide kasutamise, ventilatsiooni, akende-uste, küttelahenduse kui hoone välimusega,» sõnab OÜ Ruumala esindaja Hanno Överus. Maja soojustamist plaanides soovitab Indrek Sniker esmalt paika panna eesmärgi, mis soojajuhtivusega (U-arvuga) piirdeid hoonele soovitakse saada. «Sõltuvalt hoone konstruktsioonist ja arhitektuurist tuleb valida välja sobiv soojustuslahendus – näiteks

kodu || 7

postimees, 9. november 2018

FOTO: Shutterstock

seinte korral ventileeritav fassaad tuuletõkkega ja soojustusega puitkarkassi vahel või soojustus koos krohvisüsteemi ja tellisvoodriga.»

Uue ja vana maja soojustamise eripärad «Uue hoone korral on soojustuslahenduse planeerimine kergem kui vana renoveerimisel, kuna valikuvõimalusi on rohkem ja piiranguid vähem,» rää-

gib Hanno Överus. «Kui hoone konstruktsioonist lähtuvalt on teada sobilikud soojustusmaterjalid, tasub selgeks teha, milline peab tulemus olema. Selleks koostage tähtsuse järjekorras pingerida, mille vähem olulises osas saaks korrektuure teha. Eriti oluline on see väikse eelarve korral. Samas, kui laenuraha kasutades ehitatakse 20 protsenti kallim lahendus, aga kütte- ja ventilatsioonikuludelt hoitakse iga kuu pisutki kokku, olete tavapärase energiahinna kasvu ning inflatsiooni korral selle raha arvatust kiiremini kokku hoidnud.»

Uue maja puhul on valikud laiad ja Heinola sõnul võiks arvestada asjaoluga, et energiahinnad ajas kasvavad. «Soojustusmaterjali valikut konstruktsioonimaterjal pigem ei määra. Kivimaja korral sobivad nii tselluvill, mineraalvillad, PIR-plaadid või nende kombinatsioon. Puitmaja korral on loomulik valik puidul põhinev tselluvill, aga väiksema teadlikkuse tõttu kasutatakse sellest materjalist enam mineraalvillasid.»

Vana hoone lisasoojustamise valikud on piiratumad.

«Eelpool mainitud õhukanaleid seintes plaatvilladega soojustamisel peab vältima, aga piiratud tööjõu ja oskustega ehitusturul on seda keeruline saavutada,» nendib Heinola. «Siis on juba mõistlik valida n-ö kuulikindlam lahendus tselluvilla märgpuiste näol väljastpoolt, mis täidab karkassivahe ühtlase massina ja tänu lisatud liimile ei vaju kuivamise järel ära. Kuna tegemist on vaid suvel tehtava eritööga, kuivab üleliigne niiskus enne rõsket sügistalve välja.»

Soojaks saab ka sopilise hoone Kuigi arvatakse, et sopiline, paljude sise- ja välisnurkadega maja on üldjuhul alati külmem kui lihtsa ruudu- või ristkülikukujulise põhiplaaniga hoone, ütleb Sniker, et korralikult soojustades saab igasuguse kuju ja ka paljude nurkadega hoone soojaks. «Tõsi küll, kompaktse ehk ristkülikukujulise hoone energiakulu on väiksem, aga just seetõttu, et soojustatava seina, katuse ja põranda pinda on hoone ruumala kohta vähem.»

Soojustamisel annab Sniker nõu osutada suuremat tähelepanu avatäidete (akende, uste) juures. «Need peavad asuma soojustuse sees, et vältida külmasildu lengi ja seinakonstruktsiooni vahel. Samuti on olulised seinte ja põrandate, vahelagede ja katuste liitumiskohad. Külmasildade vältimiseks on hea kasutada mitmekihilist soojustamist – siis ei jää ükski kandekonstruktsiooni osa läbivaks. Näiteks ainult tuuletõkkekanga kasutamine karkasskonstruktsioonis tagab küll tuulepidavuse, aga karkassiprussid jäävad külmasildadeks.»

Katus olgu tõhusalt soojustatud

«Majade soojustamine kvaliteetsete materjalidega ja ehitusfüüsikaliselt õigesti on oluline, kuna see hoiab kokku kütteenergiat ja tagab hoone toimimise kogu ekspluatatsiooniaja jooksul.»

Hanno Överus möönab, et sopilise hoone ehitamisele, kütmisele ja ventilatsioonile kulub rohkem raha. «Samas võib liigendatud majal olla oluliselt vähem aknaid, mis muudab olukorda. Kulusid võiks kokku hoida kütte (põrandaküte, radiaatorid jm) asukohtade ja võimsuse ning ventileeritava õhu liikumise suundi nutikalt planeerides. Samuti on võimalik seintes kasutada erineva paksusega soojustust.»

Eramaja katuse soojustamine on tähtis, kuna nii kald- kui lamekatuse puhul hõlmab just sealtkaudu väljuv toasoojus olulise osakaalu hoone energiabilansist. Heinola märgib, et uue maja korral nõuab iseäranis viilkatuste soojustamine tähelepanu, sest levinud on fermkatused, mis tähendab suurt hulka tekkivat sõrestikku katusealusel koos servade ja nurkadega. «Lamekatustel peab reeglina arvestama isolatsioonimaterjali suurema koormustaluvusega (lumi, erinevad kommunikatsioonid, päikesepaneelid katustel),» jätkab Sniker. «Vähemalt isolatsiooni viimane kiht võiks olla mittepõlev. Selleks sobivad mineraalvillad.»

«Vaatamata kallimale hinnale võiks lamekatuste korral kaaluda PUR/PIR-plaate,» täiendab Överus. «Neid kasutades saab õhema kihiga samaväärse soojustustulemuse, materjal on piisavalt jäik ega deformeeru pindmise membraani all, ei hallita

ega mädane, samuti võib katta kuuma bituumeniga ning soojustusmaterjalist tingitult ei ole vaja membraani alust pinda tuulutada.» Kaldkatuste puhul saavutatakse Överuse sõnul parim soojusisolatsioon, kui soojustusmaterjal on paigaldatud sarikate peale, mitte sarikate vahele.

«See lahendus on Eestis vähe levinud. Samas, kasutades ilusa välimusega sarikaid, saab luua õhulisema ruumi.»

Katusealuste soojustamine on Heinola nägemust mööda kõige mõistlikum puistevillaga, mille eelisteks on soojapidavus ja tihedus. «Nii on korrektse paigalduse korral võimalik saavutada konstruktsioonide ühtlasem soojustus. Rõhutama peab, et kuna kõik puistevillad, mida paigaldatakse nn avatud vabapuiste meetodil, vajuvad erineva ajaperioodi jooksul, tuleb neid paigaldada vajumisvaruga.» Katusealuse soojustamisel tasub eelnevalt läbi mõelda, kas seal on vaja hiljem liikuda. «Kui jah, tuleb rajada käigutee, mis jääb villakihist kõrgemale,» räägib Heinola. «Igal juhul peab räästast tulev õhuvool olema kõrgemal kui villakiht ja korstnad tuleks isoleerida eraldiseisvalt tulekindla spetsiaalse mineraalvillaga, mis on kinnitatud terastraadiga. Moodulkorstna korral peab isolatsiooni ja korstna vahele jätma õhuvahe ülekuumenemise vältimiseks.»

Vaikust ja värsket õhku Helipidavus nõuab tähelepanu nii uues kui renoveeritavas eramus. «Katusealuste kaldlagede soojustamisel tselluvillapuistega saavutate vaiksema tulemuse kui plaatvilladega, millel on palju ühenduskohti servades ja

otstes,» toob Ivar Heinola välja.

«Vahelagede müratakistuse puhul on hea, kui soojustusmaterjali ja põrandapinna vahele jääb õhuvahe, mis toimib korraliku helibarjäärina. Tuleb nentida, et mööda konstruktsioonimaterjali (puit, betoonpaneel) levivad helilained siiski, mistõttu on mittemonoliitsed lahendused kõige paremad.»

«Raudbetoon- ja kivihoonete korral, kus kandekonstruktsioon tihti ise vajaliku helipidavuse välja annab, saab muretumalt kasutada ka plastisolatsioone,» lisab Indrek Sniker.

«Ka hoone tulepidavust annab mineraalvilladega tõsta. Nagu eespool juba mainisin, saab erinevaid isolatsioonimaterjale ka koos kasutada, võttes appi nende kõikide parimad omadused.

Eeldus on, et materjalide järjekord piirdes oleks õige, siis ei teki niiskuse kondenseerumise probleeme.»

Hoone õhuvahetus toimub läbi ventilatsioonisüsteemi, olgu selleks loomulik (fresh-klapp või korstnalõõr) või soojustagastusega sundventilatsioonisüsteem. «Mitte mingil juhul ei toimu hoone õhuvahetus läbi seinte või katuste,» rõhutab Sniker.

«Kui õhk liigub läbi seina edasitagasi, ei pea maja ei sooja ega heli, samuti ei ole tulekindel.

Ventilatsioonisüsteemide isolatsiooniks leidub eraldi spetsiifilisi mineraalvillade baasil materjale, mis summutavad seadmete müra ja tagavad ka tulekindluse, kui seadmed mitmeid ruume läbivad.» Överus lisab: «Kui värske õhk siseneb selleks ettenähtud kohast ja niiskus lahkub hoonest ventilatsiooni torustiku kaudu, ei tohiks tekkida niiskuskahjustusi.»

8 || kodu

postimees, 9. november 2018

TALI TULEB. Temperatuurid langevad juba hooga miinuspoolele ja päevakorda kerkib igatalvine küsimus: kuidas tagada, et veeühendus ka talvel laitmatult toimiks ja torude külmumise ning sulatamisega tegelema ei peaks? Selleks tuleks teha pisut eeltööd.

Veetorud tuleb enne suurt külma kriitiliselt üle vaadata anna-liisa mets toimetaja

Veevärk Eriti vanemates majades kipub talvel tihti probleeme valmistama tõsiasi, et torustik pole korralikult soojustatud. Õnneks leidub selle puuduse vastu rohtu. Arvo Saar Eesti Vee-ettevõtete Liidust ütleb, et soojustada saab küll vaid täiendavaks soojustamiseks piisavalt ligipääsetavaid torustikke, aga kui selline võimalus on olemas, sobib taoliseks tööks hästi vahtpolüsterool-koorik, mida on võimalik soetada pea igasuguse läbimõõduga torudele.

«Samas, selline passiivne soojustamine aitab ainult juhul, kui külmakraadid ei kesta pikalt ning toimub pidev vee tarbimine. Liikuv vesi eraldab soojust ning toru ei jahtu maha,» selgitab ta. Kui aga on ette näha, et pidevat vee kasuta-

mist külmaperioodil olema ei saa, tuleks vahtpolüsterooli ja toru vahele paigaldada ka küttekaabel. Kaabel tuleb paigaldada toru alla – tekkiv soojus tõuseb ülespoole. Sellise koorikuga tuleb katta ka veearvesti.

Niisuguse kooriku paigaldusega saavad Saare sõnul kõik vähegi lahtise käega inimesed kindlasti ise hakkama, aga kindlama tulemuse saavutamiseks on alati mõistlik kaasata spetsialist, seda eriti siis, kui läheb küttekaabli paigaldamiseks ja asjasse on segatud elektritööd. Üks sage möödapanek, mida isetegijad Saare sõnul tegema kipuvad, on see, et soojustamiseks kasutatakse soojustus- ehk kivivilla.

«Kuid vill võib kondensvee tekkimisel niiskusest läbi imbuda ning kaotada oma soojapidavuse omadused,» ütleb ta.

Kui lisasoojustamist vajab torustik, millele ligipääs puudub, tuleks kasutada torusisest küttekaablit. «Üldjuhul saab kaablit sisestada ainult plasttorusse. Paigaldusel peab arvestama, et torul ei tohi olla

toruarmatuure ja torupõlvi, see tähendab, et küttekaabliga torustik peab olema pöördekohtades painutatud. Antud lahendus nõuab täiendavat kooskõlastamist vee-ettevõttega, sest vahetult enne veearvestit on vajalik paigaldada küttekaabli paigalduseks torukolmik. Soojuskaabli torukolmik vajab veeettevõtte poolset plommimist.

See töö on soovitatav tellida asjatundjalt,» räägib Saar.

«Töö kõrge temperatuuriga puhuritega tuleb jätta spetsialistidele.

Lahtise tule kasutamine on tuleohutuse tõttu keelatud!»

Arvo Saar Eesti Vee-ettevõtete Liidust veetorude sulatamisest

Sulatamisel säilita mõistus Kui soojustamistöödega on hiljapeale jäädud, on väga tõenäoline, et vesi torudes külmub. Kõige halvem, mis sel juhul juhtuda saab, on torustiku lõhkemine. Kui kiiresti see juhtub, sõltub väga suures osas toru materjalist ja paigaldusest. «Juhul kui jääl ja veel on võimalik liikuda piki toru, siis ei pruugigi torustik lõhkeda. Selline olukord on iseloomulik rohkem plasttorustikele. Metalltorustik, millel puudub elastsus, külmub oluliselt suurema tõenäosusega lõhki,» ütleb Saar. Järsku väga madalale langenud temperatuuride korral võib torustik täielikult läbi külmuda juba paari tunniga.

Kui torustik juba külmunud, tuleb asja lahendamiseks olukorrale tervet mõistust säilitades läheneda. Kui toru on lõhki külmunud, tuleb Saare sõnul koheselt informeerida vee-ettevõtet, et suletaks vee pealevool.

Edasine käitumine sõltub sellest, millise torumaterjaliga on tegemist, kuid üldiselt tasuks torustikule läheneda soojapuhu-

Torusid saab väga mugavalt soojustada vahtpolüsteroolist koorikuga.

FOTO: Shutterstock

riga ja kasutada madalaid temperatuure. «Töö kõrge temperatuuriga puhuritega tuleb jätta spetsialistidele. Lahtise tule kasutamine on tuleohutuse tõttu keelatud!» manitseb Saar. Väga hästi sulatab torusid ka kõrgetemperatuuriline veeaur, kuid selle kasutamisel soovitab spetsialist arvestada tekkiva niiskuse kõrvalmõjudega.

Kui vesi on lõpuks uuesti liikuma saadud, tuleb arvestada, et võimalik leke võib endast märku anda alles mõne aja möödudes. Seepärast tuleb lahtisulatatud torustikku hoolega jälgida veel umbes nädala vältel.

Kui külmunud torustik on sulatatud, tuleb selle soojustamisega alustada koheselt. «Nii välditakse torustike uuesti kinni külmumist, sest väga sageli juhtub, et järgmisel päeval on torud uuesti kinni, kuna külmumisriske on valesti hinnatud,» ütleb Saar. Ta julgustab inimesi kindlasti ka selliste muredega spetsialisti poole pöörduma. «Sageli on piisav lühike konsultatsioon. Telefoni teel on asjaliku ja sobiva lahenduse pakkumine mitteküllaldane, kuna olemasoleva olukorra hindamisel võivad vajalikud nüansid jääda hindamata,» sõnab ta.

kodu || 9

postimees, 9. november 2018

MÕTLE ETTE. Kodu kindlustamine on säärane kindlustusliik, millesse kindlasti liiga muretult suhtuda ei maksa – selle kasulikkusest saab täies ulatuses aru küll alles siis, kui midagi juhtub, kuid muul ajal annab see mõnusa turvatunde.

Kodu kindlustamisel mõtle ka pisiasjadele anna-liisa mets toimetaja

Turvatunne Vääramatu tõde on, et õnnetus ei vali kohta ja kuigi ei maksa oma elu veeta võimalike vahejuhtumite pärast muretsedes, tasub olla ettenägelik ja enda jaoks oluline vara kindlasti kindlustada. If Kindlustuse varakindlustuse tootejuht Veiko Sepp ütleb, et nende ettevõtte statistika põhjal on kolm kodudes juhtuvat õnnetust seotud vee, tormi ja vargustega ja need on täpselt sellised õnnetused, mille eest koduomanikul endal pole end eriti võimalik kaitsta – veeõnnetus võib alguse saada naaberkorterist, vargad võivad ära viia hindamatuid esemeid ja tormi ees on inimene täiesti võimetu.

Sepa sõnul tasub alati valida võimalikult lai kindlustuskaitse, mis ei kaitse mitte ainult suurte õnnetuste, vaid ka tavapäraste

õnnetusjuhtumite – nagu purunemised ja kukkumised – eest.

«Kindlasti tuleks kindlustada ka oma kodus olevad asjad ehk kodune vara, kuna esemetega juhtub õnnetusi kõige rohkem,» sõnab Sepp.

Kindlustusmaakler Sigrid Tammiste ütleb, et kõige muretuma elu tagab kindlasti koguriskikindlustus, mis katab kõik õnnetusjuhtumid, mis kodus ette võivad tulla. «Näiteks on kindlustusjuhtumiks olukord, kui valgele diivanile on läinud ümber punane vein. Või laps lõhub mänguhoos koduelektroonika, kukub maha kallis televiisor.

Koduvarakindlustus võimaldab katta õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahjud kodusisustusele, kaasaskantavale varale nagu nutiseadmed, arvutid,» kõneleb ta. Kindlasti peab aga arvestama omavastutusega – mingi osa hävinud vara maksumusest tuleb siiski välja käia koduomanikul endal.

Sepa hinnangul on äärmiselt oluline valida kodusele varale ka

säärane kaitse, mis aitab juhtumite korral, mis leiavad aset väljaspool kodu: see on kaasasoleva vara kaitse. Nii on tagatud, et kindlustus aitab koduste esemete puhul ka siis, kui õnnetus ei juhtu kodus.

Samuti soovitab Sepp kindlasti mõelda vastutuskindlustuse peale: see on abiks juhul, kui klient ise kellelegi kahju põhjustab. «Viimane on eriti oluline just kortermajade puhul, kus suur osa kahjudest saab alguse veeleketest, nii torustike kui pesumasinate tõttu, mis tihtilugu ei jää pidama konkreetses korteris, vaid kahjustab ühtlasi alumistele korrustele jäävaid kortereid,» räägib ta.

Compensa kindlustuse esindaja Mariliis Mähar sõnab, et kindlasti tasub kaaluda kindlustusettevõtteid, kus kindlustuslepingu sõlmimisega kaasneb ööpäevaringne koduabi teenus. See aitab olenemata kellajast erinevate kriisiolukordade lahendamisel, näiteks siis, kui veetoru lekib või on võtmed kadunud.

Koguvarakindlustus on eriti muretu lahendus: selle abil on võimalik kindlustada isegi rõivaid, nii et triikrauaFOTO: Panthermedia/Scanpix jäljed lemmikpluusil pole enam probleem.

Nõuandeid kindlustusseltsi valikuks • Eelista alati kindlustusseltsi, mille tingimused on koostatud selgelt, arusaadavalt ning kus on sätestatud kõik oluline: lahti on seletatud mõisted ning mõlema lepingupoole õigused ja kohustused.

Konkreetselt ja arusaadavalt on selgitatud, mis on kindlustusobjekt, mida loetakse kindlustusjuhtumiks, millistel põhimõtetel toimub hüvitamine ning milline on vaidluste lahendamise kord.

• Varakindlustuslepingu tingimustega tutvumisel on soovitatav pöörata tähelepanu sellele, millised on välistused ehk juhud, mil kindlustusseltsil tekib õigus kindlustushüvitist vähendada või selle maksmisest üldse keelduda.

• Kindlustusseltsi valikul ära lähtu ainult kindlustusmakse suurusest, vaid uuri eelkõige, milliste riskide vastu ja millistel tingimustel kindlustuskaitset pakutakse. Missugused on näiteks välistused kindlustushüvitise saamisel, kui suur on omavastutus? Vali kindlustusselts kõikide lepingutingimuste põhjal tervikuna.

• Soovitatav on põhjalikult tutvuda vähemalt kolme erineva kindlustusseltsi pakkumisega ja neid omavahel võrrelda. Arvesta, et kindlustusseltsi töötaja või kindlustusagent ei anna sulle sõltumatut nõu. Sõltumatu nõu saamiseks pöördu kindlustusmaakleri poole!

• Meelde tasub jätta kahjukindlustuslepingu tingimustes sisalduvad kindlustusvõtja kohustused, sealhulgas kahjujuhtumist teatamise kord ning tähtajad. Kohustuste puudulikul täitmisel või täitmatajätmisel on kindlustusseltsil õigus kindlustushüvitist vähendada või hüvitise väljamaksmisest keelduda. Tavaliselt on kohustused seotud ohutusnõuete täitmisega ja keelatud on riski suurendavad tegevused.

• Veendu, et räägid kindlustusseltsi esindajale kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada potentsiaalset kahjunõuet.

Allikas: minuraha.ee

10 || kodu

postimees, 9. november 2018

TALV. Igal aastal saab märkimisväärne hulk tulekahjusid alguse katkistest, puhastamata või amortiseerunud korstnatest. Seetõttu panevad korstnapühkijad kütteperioodi hakul majaomanikele südamele, et hooldatud korsten tagab nii turvalisuse kui säästlikuma kütmise.

Hooldamata kolle võib muutuda lõõmavaks tulekahjuks Krista Kiin toimetaja

kütmine Päästeameti andmetel võib eramajades korstnat pühkida ka ise, kuid kord viie aasta jooksul peab küttesüsteemid siiski üle vaatama kutseline korstnapühkija. Kortermajade ja ridaelamute küttesüsteeme tuleb korra aastas puhastama kutsuda professionaalne korstnapühkija, kes väljastab tehtud tööde kohta akti.

Hooldamata korsten on ohuallikas «Korstna ja kütteseadmete regulaarne hooldus on hädavajalik juba sellepärast, et lõõrides olev tahm on väga hea soojuse isolaator – me küll kütame, aga küttekolle jääb aina tuimemaks ega lähe enam nii soojaks,» märgib 13-aastase staažiga korstnapühkija Ahti Eelmäe. Sooja saamiseks kulub sel juhul enam küttematerjali. Kui lõõride seintel on tahma kõigest üks millimeeter, kulub kütet juba kümme protsenti rohkem. «Kuna ahjud on erineva suurusega, on võimalik välja arvutada reaalne puidu kogus ühe kütmise kohta, mis oleks hea ahju toimivusele ja ühtlasi

ka soodsam,» soovitab korstnapühkija ja Eesti Korstnapühkijate Koja juhatuse liige Hillimar Heinroos.

Heinroos ütleb, et korstnate ja kütteseadmete puhastamise intervalli määrab küttekolde kasutamise intensiivsus ja kasutatud kütuse niiskus: «Kui seadet kasutatakse iga päev ja põletatakse kuiva puitu, piisaks õigete kütmisviiside puhul kord aastas puhastamisest, kuna kuiva puidu põletamisel on jääkprodukt minimaalne.» Regulaarse hooldusega on seotud ka korstna ja küttekolde eluiga.

Ahju ei tohi visata värvitud ja immutatud puitu, paberit, pappi, läikepaberist reklaame, plasti, kilet, kummi ja muid sünteetilisi materjale.

«Kui hooajaliselt köetavaid küttekoldeid ja korstnat on hea puhastada kord aastas, tasub näiteks sauna hooldada kaks korda aastas,» jätkab Eelmäe.

«Niisuguse sagedusega ei teki korstnasse sellises koguses tahma, mis saaks süttida.»

Põlemine vajab õhku Leidub terve rida tüüpilisi vigu, mida majaomanikud ahjude ja pliitidega tegema kipuvad. «Esiteks köetakse vinnutades, poolkinnise siibri ja paari haluga, kuigi siiber peab täiesti avatud olema,» märgib Eelmäe. «Vastasel juhul saab põlemine liiga vähe õhku peale ja tulemuseks on lõõrides rohkem tahma ja pigi.» Seepärast peab siiber olema kogu kütmise aja täielikult avatud ja tuli põlema mühinal. Kuna kaasaegsete akende ja majade soojapidavus on varasemaga võrreldes oluliselt paranenud, on normaalse õhuvahetuse tagamiseks tähtis ventilatsioonisüsteemi olemasolu, vastasel juhul võib töötav kütteseade tekitada siseruumides kehva sisekliima, kuna hapnik sõna otseses mõttes «imetakse» toas olevast õhust välja.

«Ka köetakse niiske puiduga,» jätkab Eelmäe. Hea küttepuu on kuiv ja mitte vaigune.

Ideaalis peaks puit olema enne kütmist vähemalt aasta seisnud. «Kui põletamisel kasutatakse märga puitu, on põlemisprotsess aeglasem, kuna kõigepealt hakkab puit kuivama ja eraldub niiskus, mis kleebib end kütteseadme ja korstna sisepinnale ja hakkab enda külge imama täiendavaid tahmaosakesi, mis kokkuvõttes moodustub pigiks,» täien-

Majaomanik ise ei peaks korstnat puhastama, kuna pole spetsiaalseid tööriistu ja vahendeid. Foto: Shutterstock

Korstnapühkija soovitab • Küta ainult korraliku küttematerjaliga.

• Ära kasuta märga puud, see ainult rikub kütteseadmeid – tekib pigitumine ja tuleoht suureneb.

• Vastavalt vajadusele telli korstnapühkija.

• Kui hooldad eramajas korstnaid ise, peab kord viie aasta jooksul ikkagi kutsuma kutselise korstnapühkija.

• Ära jäta hooldustöid viimasele minutile.

• Korstnale peab olema vaba ligipääs aastaringselt.

Allikkas: Eesti Korstnapühkijate Koja juhatuse liige, korstnapühkija Aivar Sekk

dab Heinroos. «Sellise käitumisega võib kogu küttesüsteemi ära rikkuda.»

Küttematerjalide osas annab Heinroos nõu tähelepanu pöörata materjali niiskusprotsendile. «Küttepuid soetades tasub kindlasti kontrollida, kas kohale toodi ikka need kuivad halud, mida telliti, mitte metsakuiv puu, mis ei sobi koheseks kasutamiseks.» Ka puitbrikett on Heinroosi sõnul sobiv, aga selle kütmisel tuleb jälgida kogust, mis küttekoldesse laaditakse. «Kuna briketi niiskussisaldus on väga madal, te-

kib suurema koguse laadimisel oht kütteseade lõhki kütta.»

Mõistlik intervall kütmisel oleks Heinroosi sõnul kaks tundi kütmist, misjärel tasub ahjule anda vähemalt 8–9 tundi puhkust ning siis võib vajadusel uuesti kaks tundi kütta. Sellisel moel võib kindel olla, et seade ei kuumene üle ega teki tuleohtlikku olukorda. «Kui on tunda, et seade on tuline, aga tuba soojaks ei lähe, oleks mõistlik üle mõõta seinte soojapidavus.»

Pigi on korstna suurim vaenlane Ahti Eelmäe sõnul erinevad tänapäeval nii korstnad kui puhastusharjad. «Kui korstnal on peal katus, mis takistab sademete jõudmist korstnasse, peab see olema lihtsalt avatav. Kahjuks ei käi neist aga 90 protsenti lahti, ja sel juhul kvaliteetselt puhastada ei saa. Kui korstnapühkija läheb katusele, vaatab ta kõigepealt korstnast sisse ja asub siis puhastama. Puhastades käib luud vahel 20–30 korda üles alla, lõõri servadest ja keskelt. Kui tolm kaob, vaatan uuesti korstnasse, kas kõik ikka sai puhtaks. Kui pigitab, tuleb võtta kettpuhasti ja sellega pigi korstnast eemaldada.»

Tingimata tuleb kasutada konkreetsele küttekehale mõeldud küttematerjali ning mitte põletada ahjus prahti. «Samuti ei tohi ahju visata värvitud ja immutatud puitu, paberit, pappi, läikepaberist reklaame, plasti, kilet, kummi ja muid sünteetilisi materjale,» rõhutab Eelmäe. «Õnnetuseks loobitakse kogu see kraam ahju, pliidi alla või kaminasse, väites, et see ju põleb! Kõik nimetatud asjad tekitavad korralikult tahma ja pigi. Kui kütta ahjus plasti, liigub kogu see mürgikokteil korstna kaudu õue ja me hingame selle sisse!» Lisaks ladestuvad kemikaalidega töödeldud materjalide põlemisjäägid küttekolde

seintele ja see takistab nii kütteseadme soojenemist kui soojuse levikut ruumis.

Katkine korsten korda «Korstna hooldamise osas tuleks erilist tähelepanu pöörata sellele, kas korsten on terve,» soovitab Heinroos. «Selleks on vaja korsten üle vaadata alates keldrist kuni korstnaotsani katusel. Paljudel majadel on kõrged ja külmad pööningud, mis ei tee korstnale head, kuna kütmisel jahtuvad soojad suitsugaasid kiiremini ja korstna sisepinnale tekib kondensvesi, mis kuivab väljapoole ja võib kive lagundama hakata.»

Kõige levinumad korstnate juures esinevad probleemid on katkine korstnapits (pealpool katust asuv korstnaosa), niiskuskahjustused ja suitsu sisse ajamine. Kõigist neljast välisküljest ilmastiku, ning sisemiselt tahma ja happelise pigi meelevallas, on korstnapits vanemate majade puhul sageli üks halvemini säilinud elementidest.

Kui korstnapitsi kivid juba narmendavad või visuaalsel vaatlusel tundub, et valgus läbi paistab, võib suure tõenäosusega ka kuskil allpool midagi viltu olla.

Sageli üritavad majaomanikud ise oma korstnat pühkida, pigi eemaldada ja katkisi kive asendada. «Paljud puhastavad korstnaid kogemuse põhjal, mis on põlvest põlve edasi antud, aga paraku jääb igal põlvkonnal midagi olulist ütlemata ja sealt algavad ka probleemid,» on Hillimar Heinroos näinud. «Ei ole harvad juhud, kus omanik on vanemaks saanud ega käi katusel nii tihedalt kui varem ja senine tihe kontroll korstna üle jääb teostamata. Sama lugu on seadmetega, kus omanik puhastab ainult puhastusluukide eest ja nii palju, kui käsi puhastusavast sisse ulatub.» See toob kaasa hooldamata lõõrikäigud ja teadmatuse kütteseadme tuleohutusest.

EESTI KORSTNAPÜHKIJATE KODA

SIIT

leiate endale sobiva korstnapühkija www.korsten.ee