PÕHITEEMAD: Majaehitusega võib algust teha ka talvel. Lk 2 Avarii majapidamises jõule ei takista. Lk 4 Akutrell vali lähtuvalt vajadusest. Lk 6
KODU
Heiki Lind: Elektriga toimiv soojenduskaabel on kulukas, kuid see on parem, kui olla pühade ajal ilma veeta. Lk 4
TEEMALEHT 17. NOVEMBER 2017
2 || KODU
POSTIMEES, 17. NOVEMBER 2017
Vastupidiselt üldlevinud arvamusele on mõnda majatüüpi suisa otstarbekam ehitada talvel.
:
Palkmaja on selline ehitis, millele talv, eriti lumerohke talv, on paremgi ehitusaeg kui suvi.
:
Kas maja peab tingimata ehitama suvel? EHITA TALVEL. Kas võib olla, et maja ei tasugi ehitada tipphooajal, kevadel ja suvel, vaid oleks võimalik ja ehk isegi mõistlik see töö lükata hoopis külmale ajale? -
Kodustiili vastutav toimetaja
Ü
Puitkarkassmaja aastaajad ei morjenda Puitkarkassmaja on keskmisele eestlasele kõige tuttavam ja ehk isegi südamelähedasem majaliik – just säärased on pea kõik nõukaajal kerkinud eramajad. Puitkar-
Puitkarkassmaja ehitust aastaajad ei piira, seda saab teha täpselt siis, kui endale sobiv tundub.
kassmaja on lihtne ehitada ja töö käib kiiresti, aastaajad siin takistuseks ei ole. Maanus Raudsep puitkarkassmajade ehitamisega tegelevast ettevõtest Raksaman OÜ ütleb, et selle majatüübi ehitamise puhul pole mingit vahet, mis aastaajal seda teha. «Tähtis on majakarp kiiresti püsti ja aluskile peale saada. Selleks soovitan kasutada tehases toodetud ferme,» ütleb ta. Sise- ja välistöid saab siis juba hiljem ilma järgi sobitada. Ühe puitkarkassmaja majakarbi püstitamiseks kulub näiteks Raksamanil kolm kuni viis päeva. Kui rääkida erinevustest suvisel ja talvisel ehitamisel, soovitab Raudsep talvel pärast katuseroovituse paigaldamist panna katusele koormakatted, et säästa end lumekoristustöödest enne katuse kattematerjali paigaldamist. Seda, kui suurt säästu annab hooajavälise ehk talvise ehitusaja valimine, ei saa Raudsepa hinnangul niimoodi välja tuua: töö hinna paneb tema sõnul paika üldine turuseis. Omalt poolt soovitab ta kindlasti valida sellised tegijad, keda teised soovitavad – kõige odavama juurde minemi-
ne võib lõpuks kalliks maksma minna.
Kivimaja on pisut nõudlikum Erinevalt puitkarkassmajadest on kivimajade ehitamise juures üsna konkreetselt võimalik väita, et parim aeg nende ehitamiseks on kevad-suvi ja varajane sügis, ütleb ehitusfirma Buldanek tehniline konsultant Margus Laats. Tema sõnul võiks enne talve tulekut olla tehtud kõik hoonekarbi ehitustööd: see tähendab, et valmis peaks olema suletud ehitis, mida saaks kütta ja seeläbi lasta hoonel kuivada, et väljutada konstruktsioonidest ehitusniiskus enne viimistlustöödega alustamist. Talvel ehitamine võimatu siiski ei ole. «Tänapäevased ehitusmaterjalid ja kasutatavad tehnoloogiad võimaldavad ehitada aastaringselt ning korralikul ehitajal ei ole kvaliteetse tulemuse saamiseks vaja tehnoloogilisest aspektist aastaaegadega arvestada. Küll aga on ilmastikuga vaja arvestada, kui eesmärgiks on hinnaoptimaalse tulemuse saamine ja ehitustööde kiirus,» sõnab Laats. Nimelt läheb kivimaja ehitamisega talvel pikemalt ja
Kuna tehasemaja kohapeal mitte ei ehitata, vaid üksnes pannakse kokku, piiravad selle püstitamist vaid vundamenditööd, : mis tuleks teha soojal ajal.
:
heselt on sellele küsimusele mõistagi keeruline vastata, sest majatüüpe on mitmeid. Võtame siinkohal vaatluse alla levinumad neist ja uurime, millisel aastaajal on neid kõige otstarbekam püstitada. Henri Bekmann tehasemaju tootvast ettevõttest Greencube ütleb, et majaehituse soov tärkab inimestel klassikaliselt ikka kevadel. Siis on muidugi kohe ka ehitusega kiire, kuid häid tegijaid tipphooajal sageli kõigile ei jagu. Hiljuti on see pilt aga pisut muutuma hakanud. «Viimasel kahel aastal on üha enam erasektoris märgata kliente, kes selliseid situatsioone püüavad vältida. Ostusooviga tullakse aina pikemate kavatsustega,» räägib ta. Nii on ehitust parem planeerida ja kuna ka tehnoloogia areneb aasta-aastalt muudkui edasi, ei pea kõik tingimata oma maja enam suvel püsti panema. Talvise ehituse eeliseks peab Bekmann lisaks kõigele muule materjalide ja detailide mõistlikumaid tarneaegu – see nähtus on samuti tingitud selle perioodi väiksemast nõudlusest. Arvestada tuleb ühtlasi, et ehitamine on vaid üks osa protsessist ja enne sellega alustamist tuleb korda ajada paberimajandus.
lisanduvad tööd kergitavad ka hinda. Ehitamise enda hinnad on talvel küll veidi soodsamad, kuid kütmise, katmise ja lume rookimisega seotud kulud jälle suuremad. Maja peab kuivaks kütma kindlasti oskaja inimene, sest seda, kuidas kütmine täpselt käib, peab detailselt teadma. Vaid vundament on niisugune asi, mille ehitamisega tema sõnul näiteks jaanuaris ja veebruaris üldjuhul ei alustata.
Palkmaja suve ei armasta
Kivimaja ehitamiseks on siiski soodsam soojem aeg, kuigi võimatu pole see ka talvel.
Palkmaja on teiste majatüüpide seas üheks väga suureks erandiks: selle ehitamine on kindlasti talvel oluliselt odavam kui suvel. Seda just seetõttu, et enamik inimesi planeerib ehitustööd suvesse ja kui nõudlus on suurem, on kõrgem ka hind, selgitab Finnlog OÜ tegevjuht Alar Anton. Kuna palkmaja ehitamisel ei kasutata välitöödel ühtegi kuivamist vajavat ehitusmaterjali, siis ei sõltu seda tüüpi hoone ehitamine kuidagi sellest, milline on parasjagu ilm. Palkmaja ehitamisel pakub lumega talv sellegi eelise, et lumega kaetud maapind ei määri palke ning madala absoluutse õhuniiskuse tingimustes säili-
tavad materjalid õige niiskusesisalduse, mis on palkmaja puhul äärmiselt oluline. «Talvel ehitatud majade järelhooldus on tavaliselt kordades lihtsam, sest palk vajub pärast vähe või üldse mitte,» sõnab Anton. Kindlasti kerkib palkmaja talvel kiiremini kui suvel. Siin mängib taas rolli ehitustööde hooajalisus – talvel on rohkem ehitajaid tööta ja kui vaja, saab maja ehitama panna mitu brigaadi korraga, mis tähendab, et töö saab kiiremini tehtud.
Ja siis on veel tehasemaja Tehasemaja on sedasorti maja, mida kohapeal õieti ei ehitatagi: see pannakse juba eelnevalt valmis tehtud juppidest kohapeal kokku. Henri Bekmann tehasemaju tootvast Greencube´ist ütleb, et selline maja vajab üldjuhul vundamenti ja need tööd tuleb võimalusel teha ikka siis, kui väljas suured külmakraadid ei kimbuta. «Küll aga saab tehasemaja paigaldada külmal ajal. Lisaks saab talvel ehitatud majad pakkida ja jätta vajadusel ootama kevadist vundamendi ehitust. Pärast seda saab juba valmis ehitatud hoone sihtkohal tervikuks komplekteerida,» tutvustab ta erinevaid võimalusi.
Toimetajad: Johanna Vahuri, johanna.vahuri@postimees.ee
Keeletoimetaja: Triin Ploom-Niitra, triin.ploom-niitra@eestimeedia.ee
Väljaandja: AS Eesti Meedia, Maakri 23a, 10145 Tallinn
Reklaami projektijuht: Rainer Ve-rner Samolberg, rainer.samolberg@eestimeedia.ee
Küljendaja: Anna Budanova
Trükk: AS Kroonpress
KODU || 3
POSTIMEES, 17. NOVEMBER 2017
Kivimaja seestpoolt soojustamine tekitab tõsiseid kahtlusi KEERULISED TRENDID. Üks värskemaid trende soojustusmaterjalide maailmas tekitab inimestes segadust – kas vastupidiselt raudkindlale tõele, et kivimaju soojustatakse ainult väljast, võib seda nüüd tõesti ka seestpoolt teha?
-
Kodustiili vastutav toimetaja
Hanno Överus soojustusmaterjale maaletoovast ettevõttest Ruumala ütleb, et kindlasti on kivimaja puhul esimene valik siiski väljast soojustamine. Lisaks sellele, et seestpoolt soojustamine vähendab tubade suurust ja tekitab muid sekeldusi, võib ka kastepunkt ehk punkt, kus õhuniiskus muutub veeks, nihkuda soojustuse alasse ja tekitada seal palju probleeme, näiteks hallitust. Överus lisab, et arvestades võimalikke probleeme, tasuks kivimaja puhul kindlasti välis-
tada villaga seestpoolt soojustamine, kuid mõned variandid, näiteks soojustusplaadid, tulevad teinekord, sõltuvalt välisseina konstruktsioonist ja selle soojusjuhtivusest, siiski kõne alla. Igal juhul peaks kivimaja omanik, kes mingil põhjusel peab parimaks lahenduseks seestpoolt soojustamist, konsulteerima spetsialistiga, kes oskab öelda, kas ja missugu-
Kivimaja soojustamine väljast on põhjendatud ainult ajaloolise või muinsuskaitsealuse hoone juures, kus välisseintekatmine ei ole lihtsalt lubatud. Alar Vinkel
seid materjale selleks kasutada saab. Tavaline ehitaja siinkohal spetsialist ei ole. «Selleks võib olla mõni uurimisasutus või konsultatsioonibüroo, kus on väljaõppinud inimene,» sõnab Överus. Kui luba seestpoolt soojustamiseks on saadud ja olemas juhis konkreetse toote tüübi ja paksuse kohta, siis tuleb vastava toote maaletoojalt (mitte tavaliselt poemüüjalt) küsida paigaldusjuhend. Överus rõhutab, et kasutama peaks ainult juhendis mainitud tooteid ja järgima töövõtteid. Överus ütleb, et kõige ohutum on seestpoolt soojustada kärgtellistest ja gaasbetoonist (Aeroci eelkäija ehk nõukaaegne analoog) seinu. «Kui aga hoone omanikul on kindel soov säilitada tellistest välisseina, näiteks kvaliteetsetest punastest tellistest laotud aja-
Seespoolt soojustamine on mõistlik vaid vanade punastest tellistest majade puhul, mille juures fassaad on väär: / tus omaette.
loolise hoone fassaadi, siis tuleb planeerida kõikide vajalike pindade soojustamine. Muudel juhtudel võiks soojustada hoone välispinda,» soovitab ta. Tema sõnul ei pea kartma, et hoone välisseina kattematerjalid piirduvad hiljem vaid krohvi, pleki, plaatide või laudisega – tänapäeval on valik väga suur. Kui projekt peavalu valmistab, võiks välisilme kujundamiseks kindlasti kaasata hea maitsega arhitekti. Kui kulud hakkavad eelarvet ületama, soovitab Överus projekti
jaoks kindlasti lisalaenu taotleda või plaanid paari aasta võrra edasi lükata, kui et teostada mitterahuldav projekt. Alar Vinkel ehitusjärelvalve ja -konsultatsiooniga tegelevast ettevõttest Casaverde tõdeb samuti, et kivimaja seestpoolt soojustamist võiks vältida, kuniks võimalik. Põhjendatuks peab ta seda ainult ajaloolise või muinsuskaitsealuse hoone juures, kus välisseinte katmine ei ole lihtsalt lubatud. «Seestpoolt soojustamise puhul on tegu ikkagi enamasti hädavariantidega, mis
võivad küll mõneks ajaks parandada konkreetse ruumi soojuslikku olukorda, kuid mis pikemas perspektiivis ei pruugi kasuks tulla hoone kui terviku säilivusele, sest sellisel meetodil ei ole võimalik kogu hoonet soojustada,» sõnab Vinkel. Vaheseinad, vahelaed ja muud taolised kohad jäävad külmasildadeks ja tulemus ei saa hea. Võimalusi kivimaja seestpoolt soojustamiseks seega on, kuid kas neid kasutada, see tuleb eelnevalt väga täpselt kindlaks teha.
4 || KODU
POSTIMEES, 17. NOVEMBER 2017
Avarii tõttu majapidamises ei jää ENNETUS PÄÄSTAB.Pühade ajal esineb teinekord mitmeid tehnosüsteemide avariisid. Jaanipühade ajal need inimesi tavaliselt nii palju ei kimbuta kui jõulude ja aastavahetuse paiku. Peamine on säilitada rahu ning mitte lasta emotsioonidel üle pea kasvada.
kodustiil.ee toimetaja
E
rinevate rikete ja avariide korral on esmatähtis selgitada välja, kas probleem on üleüldine või autonoomne. Alles seejärel tasub hakata lahendusi otsima. Ettenägelikud ja eeskujulikud majaomanikud ning korteriühistud on sõlminud avariiteenuste lepingud erinevate hooldusfirmadega. «Sellised teenistused on olemas suurematel hooldusfirmadel ja töötavad 24 tundi ööpäevas kõigil päevadel, ka puhkepäevadel ja pühade ajal,» ütles OÜ Maket Kinnisvara nõunik Jüri Männisalu. Kuna avariide suurenenud hulk pikendab tavaliselt ooteaega, siis mida saavad elanikud senikaua ise ära teha, et tekkinud avarii ja selle kahjustustega pühade ajal toime tulla? Pühade ajal tarbitakse tohutult elektrit – massiliselt vaari-
tatakse ning riputatakse üles ka erinevaid küünlaid ja jõulutulesid. Tagajärjeks on elektrisüsteemi ülekoormus, mis seiskab justkui kogu elu – kaovad valgus, võimalus vaaritamiseks, keskküte ning kogu peomeeleolu. Korrashoitud elektripaigaldis ei põle läbi, vaid lülitub ülekoormuse korral välja, ütles Männisalu. Elanikud saavad avariide tõenäosust suuresti vähendada, jälgides, et nad ei lülita üheaegselt vooluvõrku võimsaid elektritarbeid. Koormust elektrisüsteemile lisavad pliidid, kohviautomaadid, mikrolaineahjud, aga ka televiisor ja valgustid.
Elektririkke või -katkestuse korral tasub seega esmalt uurida, kas elektrikatkestus on elamupõhine või laiahaardelisem. Täpsemat teavet elektrikatkestuste kohta saab uurida Elektrilevi kodulehelt või infotelefonilt.
Kütte puudumisel tuleb Kanalisatsioonisüsteemi ummistused hoida ühes ruumis Kanalisatsioonipüstikute või kõrgemat temperatuuri trasside ummistuste kõrvaldamine nõuab oskusi ja spetning teiste ruumide siaalselt ummistuste kõrvaldauksed kinni.
Elektrisüsteem mõjutab kütet Veidi keerulisem on olukord loomulikult siis, kui elektrikatkestuse tagajärjel seiskub ka hoone küttesüsteem. Kui kogu hoone kütmine toetub elektrile, soovitab Martland OÜ juhatuse liige Rainer Ilves kütte puudumise korral hoida vähemalt ühes ruumis kõrgemat temperatuuri ning teiste ruumide uksed kinni. See tähendab, et lähedastega tasuks viibida ühes suletud ruumis, et teiste tubade külm õhk ei jahutaks maha seda ühte soojemat tuba.
BCG Haldus OÜ kinnisvarahaldur Sten Uritam. Teada on, et kanalisatsioonisüsteemi ei tohiks visata toidujäätmeid ja muid esemeid. See, mida sanitaartehnikud kanalisatsioonitorudest teinekord leiavad, on ettearvamatu ja imestusväärne. «Oleme lausa mõelnud vastava näituse korraldada,» naljatles Männisalu.
Elektritoite saavad heal juhul elanikud ise taastada automaatide tagasilülimisega eeldusel, et mingi süsteemi osa ei ole hävinud, ütles Männisalu. Pikema elektrikatkestuse puhul võtke ühendust tuttavatega, kes saaksid teid kogu perega mõned päevad majutada. Enne kodust lahkumist mõtelge ka torude külmumise peale – võimalusel tühjendada torustik ning pumbata tualetipotis olev vesi kanalisatsiooni, et vältida suuremaid kahjusid, soovitas
miseks mõeldud seadmeid. Kanalisatsioonitorustiku eest tuleb hoolt kanda – aastas vähemalt korra puhastatud torustik ei ummistu nii kergesti ja kiiresti. CityHaldus OÜ haldus- ja hooldusjuht Heikki Lind soovitab köögikraanikausside puhul kasutada perioodiliselt torupuhastuskeemiat ja ohralt kuuma vett, et lahustada torustikku ladestunud rasva. Lindi sõnul tuleks kõik kinnisvaraga seonduvad kriitilised kohad ennetavalt üle vaadata ning tellida ka vajalikud hooldustööd. Niiviisi mi-
Tehnosüsteemide hooldus vajab sageli professionaali kätt
nimaliseeritakse kõikvõimalikud riskid ja kulud. Soovides, et kanalisatsioon ei külmuks, tuleb eluruumi omanikul sellega ennetavalt
tegelema hakata ning vaadata kriitilise pilguga üle oma külmaveetorustiku osa nii maja sees kui ka väljaspool. Tavaliselt külmuvad torud kehva
KODU || 5
POSTIMEES, 17. NOVEMBER 2017
pühad pidamata ajal torus seistes ära külmuda. BCG Haldus OÜ kinnisvarahalduri Sten Uritame sõnul võivad torude külmumised saada alguse ka kütmata keldritest. Kui torude külmumisega on varasemaltki probleeme olnud, siis on ilmselt teada, kust probleem alguse on saanud ning just sellest lähtuvalt tuleks igale kriitilisele piirkonnale ka eraldi tähelepanu pöörata. «Ega enne ju ei panegi tähele, kui miskit kuskilt üle hakkab ajama,» leidis Ilves. Siinkohal aitab veidi kuuma vee peale kallamine, ent ka see võib torudesse lisada pigem n-ö külmumise materjali.
Torud kipuvad külmuma
:
isolatsiooni tõttu. Kaasa aitab ka tuul, mis protsesse kiirendab, ütles Martland OÜ juhatuse liige Rainer Ilves. Kanalisatsioonitorude külmumise oht
on üldjuhul suurem väiksemate puithoonete puhul. Põhjus on tegelikult võrdlemisi lihtne – tarbijaid on vähem ning vesi jõuab krõbeda pakase
Tänapäeval on võimalik kasutada elektriga toimivat soojenduskaablit. Krõbeda pakase saabumisel saab selle sisse lülitada ning vältida torude külmumise ohtu. Lindi sõnul on selline alternatiiv küll kulukas, ent siiski palju mõistlikum, kui olla pühade ajal ilma veeta või hakata peomeeleolus torude külmumist kõrvaldama. Selline isetegevus ei pruugi lihtsalt hästi lõppeda – torud võivad lõhkeda ning ülejäänud vabad päevad veedate üleujutustest tingitud kahjusid likvideerides. Lind soovitab külmade ilmade saabumisel rakendada alustuseks üht võrdlemisi klassikalist meetodit – jätta vajadusel kraan vaikselt jooksma.
Keskkonna mõistes pole see loomulikult just kõige parem lahendus, ent aitab vähemalt säilitada veevarustuse. Paneelmajades taolisi probleeme üldjuhul ei esine – torud on konstrueeritud maja siseseinte vahele ning sellest sõltuvalt on ka nende külmumine raskendatud. Kui aga kavatsete pühadeperioodil kodust pikemaks ajaks lahkuda, võite võimaluse korral tühjendada kogu torustiku ning pumbata tualetipotis oleva vee kanalisatsiooni.
Ükskõik, milline avarii ka ei üllataks, tuleb rahulikuks jääda ning selgitada välja, kas mure on üldine või autonoomne. «Kindlasti ei soovita lahtise leegiga torude soojendamist, n-ö elektriga metalltorude punaseks ajamist. Need meetodid võivad küll tulemust anda, kuid võivad ka suurt kahju tekitada,» hoiatas Ilves. Veeprobleemide puhul tasub lisaks üle vaadata, kas eluruumis leidub n-ö seinakappe, mille taga võivad tehnosüsteemid olla. Tehnosüsteemide uste avamine tagab sooja õhu pääsemise konstruktsioonide vahele ning leevendab mõneti ka külmumise probleeme. Abiks
võib olla põrandakütte sisse lülitamine või selle temperatuuri tõstmine. Niiviisi kiirgab soojus sügavamale ning ehk sulatab ka kõik kriitilised kohad.
Kütte puudumine Valdavalt võib taoline probleem tekkida keskküttega majades. Võib katkeda ühendus tsentraalkatlamajaga või on üles öelnud kütteseade. Kütteavarii korral peab koduomanikul olema selge, kuidas soojus temani jõuab – kas lokaalsest katlamajast, kaugküttevõrgust, hoonesisesest gaasi- või mõnest muust katlast. Siinkohal on mõistlik ühendust võtta süsteemi hooldaja või edasimüüjaga. «Ilma spetsiaalsete teadmiste või koolituseta kodanikul ei tasuks ühtegi seadet «timmima» hakata,» hoiatas Sten Uritam. Elektri olemasolul saab kasutada elektriradiaatoreid ning puhureid. Nende puudumisel on Uritame sõnul heaks lahenduseks köögis olev küpsetusahi ning pliidirauad, mille saab kuumaks keerata. Mõlema korral tuleb sealjuures rangelt ohutust jälgida. Kui valgustites kasutatakse hõõgpirne, võib ka ka nendest võrdlemisi palju soojust hõõguda. Tõsisem lugu on muidugi siis, kui läheb ära elekter ning selle tulemusena seiskub eluhoone küttesüsteem. Niisugusel juhul on otstarbekas koonduda seltskonnaga ühte ruumi ning püüda vähemalt seal
kõrgemat temperatuuri hoida. Uksed hoida suletuna ning võimaluse korral hankida rohkelt patju ja tekke, mille sees mõnusalt aega veeta. Pühade ajal varutakse palju küünlaid, seega on just elektrikatkestus parim aeg kõigi olemasolevate küünalde süütamiseks. Sealjuures on taas oluline olla ettevaatlik ning jälgida elementaarseid tuleohutusnõudeid. «Pahatihti hakatakse siis kütma gaasipliidiga näiteks kööki ja selle kaudu ka muid ruume, kuid gaasi põlemisel eraldub niiskust, mis muudab mingil hetkel ruumid rõskeks, samuti on see tuleohtlik,» rääkis Ilves. Saunaga kodudes võib proovida saun soojaks kütta ning seejärel soojenenud õhk tubadesse ringlema lasta. Ükskõik, milline avarii pühade ajal inimest ka ei üllataks, peamine on kõikidel juhtudel rahulikuks jääda ning selgitada välja, kas probleem on üleüldine või autonoomne. Alles seejärel on mõistlik lahendusi otsima hakata. Toredaks alternatiiviks võib olla ka mõne sõbra külastus või spontaanne väljasõit looduskaunisse kohta. «Kuid sellistel juhtudel ärge unustage üle kontrollimast, kas kõik avatud kraanid ikka kinni said pandud, et ei oleks tagasi tulles muid ebameeldivaid üllatusi,» soovitab Ilves. Tuleb olla leidlik ning jääda rahumeelseks, kindlasti mööduvad ka pühad seeläbi rahulikult.
6 || KODU
POSTIMEES, 17. NOVEMBER 2017 :
Akutrell vali lähtuvalt töö iseloomust EHITA ISE. Ehituspoodides on võrdlemisi lai valik erinevaid akutrelle, millel on omakorda mitmeid lisaomadusi, millest inimene tihtipeale teadlik ei ole. Millist akutrelli võiks tavaline kodukasutaja eelistada? Kuidas leida trell, mis oleks taskukohane, ent efektiivne?
kodustiil.ee toimetaja
Valem õige akutrelli leidmiseks on tegelikult lihtne. Enne trelli soetamist tasub kindlaks teha selle eesmärk. Tuleb endale selgeks teha, kas akutrelli vajatakse koduseks kasutuseks või kavatsetakse sellega maja ehitusel või remondi käigus puurida hoopis suuremaid auke erinevatesse materjalidesse. Akutrellide valik on väga suur, aga seda ka põhjusega. Iga töö jaoks on vaja nimelt õige võimsuse ja funktsiooniga seadet, ütles Cramo Estonia AS esindaja Kaidi Talsen. Mida võimsam on akutrell, seda kallim ja raskem see on. Pisemate tööde puhul on aga suurt ja rasket akutrelli võrdlemisi ebamugav käsitseda.
Selgita välja oma ootused ja plaanid Akutrelli valikul tuleb lähtuda eelseisvate tööde iseloomust. Alustuseks soovitab Bauhofi rauakaupade arendusjuht Ramon Järvsoo vastata küsimusele: «Mi-
da ma akutrelliga teha tahan?». Odavama hinnaklassiga akutrelli abil saab näiteks tõhusalt mööblit või lindude pesakasti kokku kruvida. Keskmise hinnaklassi seadmega saab puidu sisse juba 20 mm läbimõõduga auke puurida või kardinapuu paneelseina külge kinnitada. Kõige kallimate trellidega saab aga lausa palkseina ventilatsiooniavasid freesida ja kiviseina kaabliläbiviike puurida, ütles Järvsoo. Hinnaklassist lähtudes kergendab akutrelli valikut aga küsimus: «Kui tihti ma plaanin akutrelli kasutada?» Järvsoo soovitab lähtuda järgnevatest asjaoludest: • kui kasutad akutrelli vähemalt korra kvartalis, kuluta sellele kuni 100 eurot; • kui kasutad akutrelli vähemalt kord kuus, kuluta sellele kuni 200 eurot; • kui kasutad akutrelli vähemalt kord nädalas, kuluta sellele kuni 300 eurot; • kui kasutad akutrelli iga päev, vaata mudeleid, mille hinnad algavad 400 eurost. Akutrellide akud on erineva pingega, mida väljendatakse voltides. Mida kõrgem on pinge, seda võimsam on trell ning seda suuremat auku saab puurida ja jämedamat kruvi keerata.
Väiksema pingega akud jäävad vahemikku 10–14 V ja võimsamad 18–24 V. Oluline on ka aku mahtuvus, mis jääb Järvsoo sõnul akutrellidel vahemikku 1,3 kuni 5 Ah. Suurema mahtuvusega aku lubab ühe laadimiskorraga küll kauem töötada, ent on samas reeglina ka raskem ja suurem. Kui planeeritav järjestikune töötamisaeg ei ületa 30 minutit, võiks otsustada pigem väiksema mahtuvusega akutrelli kasuks.
Kui kasutad akutrelli vähemalt korra kvartalis, kuluta sellele kuni 100 eurot. Tööriistamaailm OÜ juhatuse liige Taavi Oruväli soovitab kodukasutajatel eelistada pigem 10,8/ 12 V pingega akutrelli. Need on tänapäeval piisavalt võimsad, et olla abimeheks enamike koduste tööde puhul. «Kui tahad võimast akutrelli, siis võta tippklassi oma hinnavahemikus 400–700 ja saad kõik akutrellitööd tehtud,» ütles Oruväli. Osta tasuks tuntud firmade toodangut, kuna need valmista-
vad väga erinevaid tööriistu, millele sobib tihtipeale üks ja seesama aku. Lisaks on hiljem suurem tõenäosus akusid juurde soetada ning teha vajadusel ka garantiiremont või hooldus. AS Kesko Senukai Estonia müügikonsultant Tarmo Põderi sõnul tulekski siinkohal mõttekohaks seada lisatööriistade soetamise tulevikus. Paljudel tuntud ettevõtetel on nimelt 18 V akudele pakkuda ka mitmeid käsi- ja aiatööriistu. Seega saaks nende akudega põhimõtteliselt kasutada nii trimmerit, muruniidukit, nurklihvijat kui ka tolmuimejat.
Veel võimalusi Akutrelli ei pea tingimata uuel kujul soetama. Mitmetes ehitusja kodufoorumites on müügil ka vähekasutatud tööriistu, mis on samade näitajatega, ent hinna poolest märksa taskukohasemad. Lisaks on rohkelt võimalusi tööriistade nii pika- kui ka lühiajaliseks rentimiseks. «Et suure valiku virvarris lihtsam orienteeruda oleks, soovitame ostmise asemel akutrelli rentimist kaaluda,» ütles Talsen. Kogenud spetsialistid oskavad töö jaoks sobilikku seadet soovitada – niiviisi saad olla kindel, et ei soeta aparaati, mille võimsus võib kujuneda liialt suureks.
Lisaomadusi, millest on hea teadlik olla • Kui tead, et töö käigus võib ette tulla ka kivimaterjalide puurimist, vali kindlasti löökfunktsiooniga akutrell. Kallimad trellid on varustatud võimalusega anda puurile löökimpulss, mis teeb kivisse või betooni augu puurimise oluliselt lihtsamaks. • Paremad trellid on varustatud akuindikaatoriga, mis näitab aku laetuse taset. Nii saad oma tööaega efektiivsemalt planeerida. • Parematel trellidel on harjavaba mootor, mis on töökindlam, vaiksem ning sama kaalu juures ka oluliselt võimsam kui harjadega mootor. • Muudetava kiirusega akutrellidel on kaks käiku: kiirem ja väiksema pöördemomendiga käik puurimiseks ning aeglasem ja jõulisem käik kruvide keeramiseks.
• Kruvimisel aitab ülekeeramist vältida astmeline sidur. Olles seadistanud õige pöördemomendi, hakkab sidur pehmesse materjali kruvides vajalikul hetkel libisema ja hoiab ära materjali purunemise. • Üheks kasulikuks lisaomaduseks on ka vahetatav padrun. See tähendab, et padrunisse saad kinnitada tööks vajaliku puuri ja kuuskantspindlisse sobiva kruvikeeramisotsaku. Neid kahte on kiire ja mugav omavahel ka vahetada. • Pea silmas trellipadruni suurust: odavamatel trellidel mahub padrunisse kuni 10 mm puur, kallimatel aga kuni 13 mm. • Kasulikuks lisaomaduseks võib olla ka LED-töötuli, mis teeb hämaras töötamise efektiivsemaks.
KODU || 7
POSTIMEES, 17. NOVEMBER 2017
Õhksooojuspumba kohta levib palju väärarusaamu -
kodustiil.ee vastutav toimetaja
Enne, kui endale suure õhinaga õhksoojuspumpa soetama hakata, tasuks selgeks teha, millise kodu kütmiseks see sobib ning millised on pumba plussid ja miinused. «Kui küttevaldkonnas üldse saab rääkida trendidest või moest, siis õhksoojuspump on kujunenud viimase kümnendi hitiks. Selle põhjuseks on vastuvõetav hind, lihtne paigaldus ning energiasääst, mis elektrihinna pideva kasvu taustal on oluline argument,» ütleb Hansaposti aia- ja tööriistade tootejuht Kristjan Kull. Tema sõnul kasvab õhksoojuspumpade müük hüppeliselt just ajal, mil külm ja niiskus tuppa tungivad, aga ta soovitab enne ostma kiirustamist kaardistada pumba plussid ja miinused, võrrelda erineva hinna ja kvaliteediga lahendusi ning vajadusel pidada nõu ka valdkonna eksperdiga.
Ei sobi ainsaks küttekehaks «Õhksoojuspump enamasti üksi maja soojaks ei küta, vaid on efektiivne kombineerituna mõne teise kütteliigiga. Näiteks
ahiküttega maja jahtub talvel kiiresti ning on pererahva kojujõudmisel ebamugavalt külm. Õhksoojuspump aitab kodust äraoleku ajal hoida stabiilset temperatuuri ning kui õhtul ahju köetakse, lülitab pump ennast ise välja. Sellisel moel saab hoida kulud madalal, maja sisekliima sobivana ning ei hakka häirima ka pumba tekitatav mürafoon,» räägib Kull.
Toote efektiivsus sõltub muuhulgas maja soojustusest, ruumi kõrgusest ja maja asukohast. Samamoodi on õhksoojuspump säästlik lisavõimalus majades, mida köetakse elektriga. Ühekordne investeering pole suur ning igakuine kokkuhoid võrreldes elektriküttega on märgatav. Pumpade hindu vaadates tasub alati uurida, mida hind sisaldab – kas ainult toodet või ka paigaldust ja tootekoolitust. Oluline on teada, et kui õhksoojuspump ise paigaldada, siis garantii ei kehti. Ka on oluline toodet tunda ja õigesti kasutada, et ei tekiks rikkeid, mis li-
saks täiendavale kulule tähendaks talvel ootamatult külma tuppa jäämist. «Erineva hinna ja kvaliteediga õhksoojuspumpadel on mitmeid erisusi. Soodsamad pumbad ei ole enamasti suutelised üksi maja soojaks kütma, kuid võivad lisakütjana ja sooja hoidjana osutuda efektiivseks. Kui maja kütmine on oluline ka suurte külmakraadidega, tuleb tavaliselt ka rohkem investeerida. Õhksoojuspumba ostul on tähtis vaadata kasuteguri muutumist erinevate õhutemperatuuride juures, vaid üksikud tooted on efektiivsed ka 20–30 külmakraadiga,» räägib tootejuht.
Vaata üle ruumi suurus Teine kriteerium, mille alusel pumpa valida, on köetava ruumi suurus. Enamik toodetest on mõeldud kuni 100 ruutmeetri kütmiseks. Leidub ka seadmeid, millel on mitu siseosa, mis paigutatakse erinevatesse tubadesse. Selline lahendus on mugav, sest ei sunni siseuksi sooja saamiseks lahti hoidma. Samas ei saa pumba valikul lähtuda ainult köetavate ruutmeetrite arvust. Toote efektiivsus sõltub maja soojustusest, ruumi kõrgusest, klaasipinnast ning isegi maja asukohast – kas hoone on tuulepealsel rannikul või sisemaa metsas. Tooteinfos välja-
:
KODU SOOJAKS. Kuigi kiputakse arvama, et õhksoojuspump lahendab võluväel kõik kütteprobleemid, ei sobi see igasse majapidamisse ega tingimata ka terve elamise kütmiseks.
Õhksõõjuspump.
Õhksoojuspumba plussid ja miinused: + + + + + +
säästlikkus ja ökonoomsus mõistliku suurusega ühekordne investeering sobib nii ruumi kütmiseks kui jahutamiseks sobib nii majja, korterisse kui suvilasse kogub tolmu ja puhastab õhku (osa seadmeist) saab ühendada nutiseadmega ning lülitada distantsilt tööle (osa seadmeist) + kuivatab niiskeid ruume
toodud köetavate ruutmeetrite maht lähtub normaalsest soojustusest ja tavapärasest ruumi kõrgusest, kui näiteks maja elutuba ulatub läbi kahe korruse, siis tuleb koos spetsialistiga otsida sobilik lahendus. «Kõik õhksoojuspumbad teevad vähemal või suuremal määral häält. Tänapäevase õhk-
-
ainsa kütteallikana enamasti ebapiisav tekitab müra põhjustab ruumis õhu liikumise kütab ühte ruumi ehk eeldab siseuste lahtihoidmist või igasse ruumi eraldi siseosa paigaldamist - kuivatab õhku - võib ebasobivas asukohas talvel lund täis tuisata
soojuspumba heli võib võrrelda näiteks kaasaegse külmkapiga – eluruumides ei häiri, aga magamistoas võib segama hakata,» ütleb Kull. Seetõttu ei soovita spetsialistid panna õhksoojuspumba siseosa magamistuppa ega välisosa magamistoa välisseinale. Viimast tuleb vältida eriti sellisel juhul, kui ma-
ja on puidust, siis on mõistlik eelistada seadme paigaldamist näiteks maaraami külge. Seade teeb häält sulatamise ja kütmise ajal, kui õhusooja hoitakse ühtlasel tasemel, siis on hääl praktiliselt märkamatu. Heaperemeheliku hoolduse korral peab pump vastu 20 aastat või enamgi.