KODU EESTI EHITAB / aprill 2019

PÕHITEEMAD:

Marek Ruubel

Huvitav samblasein toob interjööri värskust Lk 4 Päikesepaneelid on pikemaajaline investeering Lk 6 Vannituba on kodu täieõiguslik liige Lk 14 Aknavaliku spikker – õige aken on ilus ja efektiivne Lk 18

VALMIB KOOSTÖÖS EESTI EHITAB 2019 EHITUSMESSIGA

Bendersi müügi- ja turundusjuht

«Kivikatus on olnud Skandinaavias domineeriv valik juba viimased 50 aastat.» Lk 10

EESTI EHITAB

TEEMALEHT 1. APRILL 2019

2 || kodu

postimees, 1. APRILL 2019

Sisukord toimetaja veerg

LK 4 Samblaga kaetud sein muudab kodu hubaseks

Johanna Heinmaa

Ehitusel ei maksa liialt koonerdada

LK 6-7 Päikesepaneelid kui investeering tulevikku

K

orralik kodu on investeering tulevikku. Vahet ei ole, kas ees ootab vana ja armsaks saanud maja renoveerimine või täiesti uute unistuste realiseerimine. Selge on, et investeering tasub ennast ära ja nurki juba sirgeks joosta ei maksa. Täna suurena tunduvad kulutused on mõne kuu pärast unustatud ja neist on järel kaunid lahendused, millega võib aastakümneid rahule jääda.

Detaile, millele tasub kodu ehitamisel ja renoveerimisel põhjalikult mõelda, on hulgim. Seekordses erinumbris toomegi lugejani mõne olulise teema, millest mööda hiilida ei maksa. Korralik ventilatsioonisüsteem ei too seinte vahele vaid värsket õhku, vaid tagab ka elanike hea tervise. Ilmselt ei ole paljud mõelnud sellele, et mõnigi mure, millega arsti juurde minna, leiaks lahenduse, kui kodus oleks korralik ventilatsioonisüsteem.

LK 8-9 Löö kodu läikima Kasulikud nipid kevadkoristuseks

LK 10-13 Õige katuse valimine nõuab põhjalikku eeltööd

NII RENOVEERIMISEL

kui ka uue kodu ehitamisel tasub korralikult panustada, sest tegelikult on see investeering tulevikku.

Päikesepaneelid inimese tervisele ehk nii suurt mõju ei avalda, kuid rahakoti heaolule loovad need igatahes kindla vundamendi. Tihti arvatakse, et paneelide paigaldamine on kallis ja tülikas, mistõttu jäetakse plaan eos kõrvale. Päriselt aga saab meie päikeselisi päevi võrrelda näiteks Saksamaaga, mis ei tundugi enam nii pime. Seega saavad koduomanikud ka sellega üsna edukalt rahakotti kergendada.

Disainihuvilistele renoveerijatele on kindlasti uudne lahendus samblaseinad, mis toovad ohtralt erksust ja pakuvad silmailu. Lahendus võib ju tunduda keerukas, kuid tegelikult ei vaja need imekenad seinad üldse hooldust, vaid õiget sisekliimat.

Lisaks tasuks ehk uue pilguga üle vaadata vannituba, mis enam ammu pole pelgalt tuim tarberuum, kus lihtsalt pesemas käiakse. Nüüd pööratakse vannitoa kujundamisele hoopis rohkem tähelepanu. Ohtraid võimalusi pakuvad ka tootjad, et kõik leiaksid sobiva.

Oluline on vaid leida valikute hulgast endale kõige meelepärasem ja töödega pihta hakata!

Toimetajad: Johanna Heinmaa, johanna.heinmaa@postimees.ee Reklaami projektijuht: Rainer Verner Samolberg, rainer.samolberg@eestimeedia.ee Keeletoimetaja: Piret Bristol, piret.bristol@postimeesgrupp.ee Küljendaja: Tiit Sermann, tiit.sermann@postimees.ee Väljaandja: Postimees Grupp AS, Maakri 23a, 10145 Tallinn Trükk: AS Kroonpress

LK 14-17 Vannituba on kodu täieõiguslik liige

LK 18-21 Aknavaliku spikker – õige aken on ilus ja efektiivne

LK 22-23 Ventilatsioonisüsteemide ABC

4 || kodu

postimees, 1. APRILL 2019

ERILINE. Linnainimese kokkupuude loodusega on üsna napp, mistõttu kuluvad marjaks ära kõik nipid, mis aitavad elusloodust silmapiiril hoida. Just sellise linnaelaniku koju ja kontorisse sobib ideaalselt põnev uus lahendus: samblasein.

Samblaga kaetud sein muudab kodu hubaseks Anna-Liisa Mets toimetaja

vertikaalhaljastus

S

amblasein on arendus vanast tuttavast vertikaalhaljastusest, mis tavaliselt moodustatakse igasugu põnevatest troopilisematest taimedest. Sisult ongi tegu sama asjaga, lihtsalt lopsakate taimede asemel haljastatakse seinapind samblaga. Klassikalise vertikaalhaljastuse kõrval on samblaseinal üks väga suur eelis: see ei vaja mingisugust hooldust. Yulia Kunevich ettevõttest Fitodesign ütleb, et samblasein ehk stabiliseeritud sammal sobib hästi ruumi, kuhu mingil põhjusel ei saa paigaldada veeühendust ja valgustust, mida tavaline vertikaalhaljastus vajab. «Stabiliseeritud sammal on eritehnoloogiaga töödeldud täiesti naturaalne sammal. See läbib eritöötluse, kus looduslik samblamahl asendatakse glütseriinil põhineva lahusega. Tänu stabiliseerimistehnoloogiale säilitab sammal oma pehmuse, elastsuse ja vastupidavuse aastateks. See ei vaja hooldust, kastmist ega valgust, samas välimus ei erine millegi poolest elusa sambla omast,» räägib ta.

Putukad huvi ei tunne Esiotsa pelgavad inimesed samblaseinast kuuldes ikka, et sellega kaasnevad putukad või iseloomulik kopituselõhn. Kunevich kinnitab, et midagi sellist pole vaja karta. «Sammal ei sisalda mikroobe ja tänu sellele ei tule sellesse elusloodus ehk putukad. Iga samblaliik on sertifikaadiga ja testitud õhusaaste osas. Lisaks sellele on sammal tulekindel,» ütleb ta. Irina Šitkauskas ettevõttest Phytowall sõnab, et mis puudutab lõhna, siis mõni päev pärast paigaldust võib sein tõesti pisut iseloomulikku lõhna eritada, aga tegu ei ole kindlasti püsiva nähtuse ega tugeva aroomiga, mis häiriks.

Teine, mida inimesed sageli pelgavad, on see, et samblasein on tolmumagnet ja tänu selle pehmusele ja struktuursusele on seda võimatu puhastada. Šitkauskas ütleb, et see kindlasti paika ei pea: samblasein ei vaja mingit puhastamist, sest ökoloogilisel lahusel, millega samblataimi enne seinale paigutamist töödeldakse, on antistaatilised omadused – need seinad ei kogu tolmu. Seega sobib samblasein interjööri eraldamiseks ka ruumi, mida kasutavad näiteks allergikud.

Kunevich räägib, et üsna uus lahendus on juba väga hästi omaks võetud ja nii sise-

Samblaseinast saab luua väga funktsionaalse disainielemendi, mis toimib ühtaegu nii vaheseina, raamaturiiuli kui ka pilgupüüdjana. Fotod: Fitodesign

kujundajad kui koduomanikud armastavad seda väga. «See on väga paindlik materjal, mis võimaldab teha palju erinevaid lahendusi,» räägib ta. Samblaga annab katta väga suuri seinapindu, saab kujundada mustreid, logosid – kõike, mis sisekujundajal või kodusisustajal vähegi pähe tuleb.

Paigaldusele erilisi piiranguid pole Et samblasein ei vaja kastmist, valgust ega üldse mingit hooldust, pole peaaegu ühtegi tingimust, milline peab olema sein, kuhu seda paigaldada. Silmas tuleb pidada vaid paari aspekti.

Oluline on vältida samblaseina paigaldamist otsese päikesekiirguse kätte, samuti ei tohiks sambla läheduses olla sooja ega eredat valgustust, selgitab Kunevich.

«Soojusallikad, näiteks radiaatorid, ei tohiks olla samblaseinale lähemal kui 1,5–2 meetrit,» lisab Šitkauskas. Põrandakütte puhul peab samblaseina ja põranda vahele jääma vähemalt pool meetrit.

sammal kuivama, aga kasta seinale paigutatud sammalt ei või. Isegi veega piserdamine on välistatud, niisiis ainus viis see uuesti pisut värskemaks saada ongi ruumi niiskustaseme tõstmine.

Ka liiga palav ei tohiks ruumis olla: temperatuur ei peaks ületama 28 soojakraadi.

«Kui tingimused on soodsad, on samblaseina eluiga rohkem kui viis, isegi kuni kümme aastat,» räägib Šitkauskas.

Miks kasutada samblaseina?

• Täiesti naturaalne ja tervisele ohutu lahendus, mis sobib ka laste ja lemmikloomadega kodudesse.

• Ei vaja mingit hooldust, oluline on hoida vaid sobivat sisekliimat.

• Sobib vähevalgustatud või üldse loomuliku päevavalguseta ruumi interjööri inimsõbralikumaks muutma.

• Kahjustuste tekkimisel on võimalik osaliselt parandada, tõsi – seda saab teha vaid samblaseina paigaldanud ettevõte.

• Samblasein pakub erinevaid vertikaalse haljastuse võimalusi: seda võib tellida enam-vähem iga kuju ja suurusega.

Samblasein hooldust ei vaja, kuid seda ei tohiks paigaldada otsese päikesekiirguse kätte.

Samuti tuleb vältida vee sattumist samblaseinale ja samblaseina paigaldamist liiga kõrge õhuniiskusega ruumidesse – õhuniiskus ei tohi ületada 60 protsenti. Kui õhuniiskus kipub samblaseinaga ruumis langema alla 30 protsendi, soovitavad spetsialistid kasutada õhuniisutajat.

See on vajalik seetõttu, et liiga kuivas ruumis hakkab

Sammal on suurepärane idee köögi tagaseina katmiseks. Kuna see ei vaja puhastamist, on tegu väga muretu lahendusega.

6 || kodu

postimees, 1. APRILL 2019

ENERGIASÄÄST. Taevas särav kevadpäike paneb mõtlema, kas majale tasub panna päikesepaneelid. Mida paneele paigaldades silmas pidada ning kas keskmise tarbimisega majapidamises tasuvad need üldse ära? Päikeseenergia spetsialistid aitavad selgust saada.

Päikesepaneelid kui in Karen Schmidt toimetaja

K

Kasulik

ui räägitakse päikesepaneelidest, siis tegelikult tuleb mõelda terve süsteemi peale – üksnes paneelidega ei tee midagi ära, rõhutab päikesepaneelide müügi ja paigaldusega tegeleva Smarteconi tegevjuht Magno Kure ning selgitab, et lisaks kuulub süsteemi inverter, mis muundab paneelidest saadava alalisvoolu vahelduvvooluks, samuti paigaldusraamistik (igale katusele sobib oma lahendus), maaraam ja elektrimaterjalid (kaablid, kilbid jms). Lisaks on tema sõnul vaja välja ehitada terve maanduspaigaldis, mis tagab süsteemi ohutuse.

Paneelide tootlikkus on Eestis kahtlemata natuke kehvem kui Lõuna-Euroopas, aga päikest on siiski piisavalt ning tootlikkus on samaväärne Saksamaa, Hollandi ja Poolaga, tõdeb Kure, kelle sõnul on päikesepaneelid meil aina tavalisemad. Teoreetiliselt töötavad paneelid ka tehisvalgusega, aga majanduslikku mõtet sel pole, selgitab ta; esiteks on päikesevalgus eredam kui enamik sisevalgustusest, teiseks kulub lampide põletamiseks omakorda elektrit.

Energiatõhusaid ja taastuvenergia lahendusi pakkuva ettevõtte Energiapartner tegevjuhi Mikk Saare sõnul võrreldaksegi Eestis päikesepaneelide tootlikkust tihti Saksamaaga, sest aastati on see sarnane; Eestis maapinnale langev päikeseenergia hulk on küll mõnevõrra väiksem, aga seda kompenseerib madalam õhutemperatuur, mis tõstab paneelide tootlikkust.

Saare sõnul oli 2018. aasta lõpuks Eestis võrguga liitunud päikeseelektrijaamu üle 1600; lisaks võrguühenduseta hooned, mille energiavarustus tuleb päikesest. Päikeseenergia kasutamise populaarsuse kasvule on tema sõnul kaasa aidanud nii soodsam päikeseelektrijaamade rajamine, elektrienergia pidev hinnatõus kui ka uutele hoonetele kehtestatud liginull-energiatõhususe nõue. Tasuvusaeg on paneelide hinna odavnemise tõttu viimastel aastatel vähenenud ning on praegu sõltuvalt majapidamise tarbimisest, päikeseelektrijaama suurusest, rajamislahendusest (viil-, lamekatus või maaraam), ilmakaarest ning kaldenurgast üldjuhul vahemikus 8–12 aastat, selgitab Saar.

Pika perspektiiviga investeering Päikesepaneelide kasutamine vähendab kulutusi elektriener-

Päikesepaneele saab paigaldada nii viil- ja lamekatusele kui ka maaraamile.

Fotod: Shutterstock

giale, kahandab iga elaniku süsinikujalajälge, parandab maja energiamärgist, loetleb Kure vaid mõningad paneelide eelised. Tema sõnul on päikesepaneele võimalik kombineerida ükskõik millise soojuspumbapõhise kütteallikaga. Ta kummutab müüdi, et päikesepaneelid on küttesüsteemi osa, ehkki on tõesti seadmeid, millega saab paneelide toodetava elektri suunata maja tarbimisse (näiteks soojaveeboilerisse, elektrilisse põrandküttesse jms). Tegelikult on päikesepaneelid hoone elektrisüsteemi osa ning aitavad üldist tarbimist vähendada või sootuks kaotada, selgitab Kure.

Rääkides majale paigaldatavate paneelide hulgast, tõdeb ta, et see sõltub elektritarbimisest – mida suurem tarbimine, seda rohkem paneele tasub paigaldada. Pigem seavad paneelide arvule tihti piirangud maja arhitektuur, asend või krundi suurus.

Ka Saar tõdeb, et päikesepaneelide koguse määramisel ühist lähenemist ei ole; eramute ja kortermajade katusel on üldjuhul 12–66 päikesepanee-

Päikesepaneelide kasutamine vähendab kulutusi elektrienergiale, kahandab iga elaniku süsinikujalajälge ja parandab maja energiamärgist.

li, ent suuremate kortermajade juures ning väljaspool asulaid on ka hoone kõrvale krundile rajatud suuremaid jaamu.

Kolm levinuimat varianti päikesepaneelide hulga üle otsustamisel on tema sõnul järgmised: esiteks paigaldada paneele nii palju, kui sobivas suunas katusele mahub; teiseks rajada suur päikesejaam, mis aastas toodab sama palju energiat, kui maja tarbib; kolmandaks rajada nii suur päikesejaam kui finantsiliselt võimalik.

Saar nimetab päikesepaneelide kasutamise põhieelisena, et kogu ülejääva energia saab suvel müüa võrku ning lisaks saab võrku antava elektrienergia eest küsida taastuvenergia toetust. Ise toodetud energia tarbimisel on võit küll umbes 20% suurem kui võrku müües, aga kuna vahe on väike, siis pigem tasub ehitada veidi suurem päikeseelektrijaam, mis tasub kiiremini ära.

Talvel päikesepaneelide tootlikkus langeb – novembris, detsembris ja jaanuaris toodetakse umbes 5% aasta toodangust, selgitab Kure. Kuigi see võib tunduda miinusena, on oluline vaadata energiatoodangut ning -tarbimist aasta lõikes – iga tunni, päeva ja kuu toodang pole päikeseenergia kontekstis eriti oluline.

Saare sõnul nähtub paneelide pikaajalisest monitooringust, et päikesepaneelid töötavad siiski iga päev, isegi kõige pimedamal detsembripäeval, kui nad on lumest puhtad.

Mitu päikesepaneeli peaks majale paigaldama?

Magno Kure

Smartecon tegevjuht

Võib välja tuua kaks aspekti: 1. Elektritarbimine – o pti maa l se l j u h u l võiksid paneelid katta 70–100% maja aastasest elektritarbimisest. Ligikaudu kehtib seos, et 1 kilovatt (kW) päikesepaneele

toodab 950 kilovatttundi (kWh) energiat aastas. Kui tarbimine on 10 000 kWh, siis võiks mõelda 7–10 kW süsteemi peale. Kui soovitakse, et aastas elektri eest üldse maksma ei peaks, tuleks arvestada, et paneele võiks olla 125% tarbimisest.

2. Baaskoormuse katmine – kui paneele ei saa väga palju paigaldada, tasub katta maja baaskoormus. Selle alla kuuluvad elektritarbijad, mis on pidevalt sees – külmkapp, vannitoa põrandaküte, mõni valgusti; paljud seadmed kulutavad elektrit ooterežiimilgi.

8 põhjust, miks tasub paigaldada päikesepaneelid Panime Smarteconi ja Energiapartneri spetsialistide nõuannetele tuginedes kokku kaheksa soovitust, miks on päikesepaneelidest kasu.

• Päikesepaneelid aitavad hoida kulud elektrienergiale madalal ning tänu neile on võimalik fikseerida elektrihind kümneteks aastateks.

• Päikesepaneelid on loodusthoidvad ning vähendavad elektrienergia tootmise keskkonnamõju.

• Päikeseelektrijaam on praktiliselt hooldusvaba.

• Päikesepaneelid parandavad maja energiamärgist. Tegemist on ühe kulutõhusama meetmega, et jõuda A-energiaklassi.

• Päikesepaneelid tõstavad maja väärtust.

• Päikesepaneelid on reaalne finantsinvesteering – kui arvestate paneelide hinna eluasemelaenu hulka, siis on paneelide tulu suurem kui laenumakse kulu.

• Kogu ülejääva energia saab suvel müüa võrku ning lisaks saab võrku antava elektrienergia eest küsida taastuvenergia toetust.

• Tasuvusaeg on sõltuvalt konkreetse majapidamise tarbimisest, päikeseelektrijaama suurusest, rajamislahendusest (viil-, lamekatus või maaraam), ilmakaarest ning kaldenurgast üldjuhul 8–12 aastat.

kodu || 7

postimees, 1. APRILL 2019

nvesteering tulevikku Naps Solari uudistooted – painduvad ja valged päikesepaneelid Eesti ettevõtte Naps Solar korraldab revolutsiooni päikesepaneelide maailmas ning on turule tulnud uute painduvate päikesepaneelidega. Pärast pilootprojekti lõpetamist Eestis sihib ettevõte põhjamaid, eelkõige Norra turgu, kus on partnerid juba ootamas, räägib ettevõtte juht Ander Pukk.

Eelis võrreldes tavapärase päikesepaneeliga on see, et paneel on võimalik lõigata täpselt vajalikku mõõtu. Ei rikuta olemasolevat katusematerjali ning piiranguid paneelide laiusele ja kinnitamise sammule ei ole. Pukki sõnul ei tähenda painduvus siiski, et paneeli on võimalik kokku murda – pigem võimaldab see järgida katusepinna kumerusi ning muuta paneel katusel täiesti märkamatuks. Painduvaid paneele saab kinnitada nii spetsiaalse liimi kui ka teibiga, kusjuures teibi pluss on võimalus see soovi korral koos paneeliga katuselt eemaldada katusekattematerjali kahjustamata.

Naps Solari tootevalikusse kuuluvad ka valged päikesepaneelid.

Tänu valgele värvusele sulavad need fassaadiga justkui üheks ning nende abil võib luua huvitavaid energiasäästlikke fassaadilahendusi.

Tootevalikusse on tulevikus plaanis lisada teisigi värve, näiteks telliskivipunase, sinise ja erinevaid hallikaid toone.

Millistest elementidest koosneb päikesejaama süsteem?

Et päikesepaneelide tootlikkus on talvel suhteliselt madal, ei ole mõtet paneele lumest puhastada.

Magno Kure

Smartecon tegevjuht

• Päikesepaneelid muundavad päikesevalguse elektriks ning toodavad alalisvoolu.

• Inverter muundab paneelidest saadava alalisvoolu n-ö sööda-

Päikesepaneelide kasutamise üks eelis on see, et kogu ülejääva energia saab suvel müüa võrku.

Aktiivset hooldust paneelid ei vaja, ehkki aeg-ajalt võib tekkida vajadus neid pesta.

vaks vahelduvvooluks, mida saavad kasutada kõik elektritarbijad.

• Paigaldusraamistik – igale katusele sobib kindel lahendus, ning õnneks on variante palju. Kui paneelid pannakse maapinnale, siis

ja erijuhul – näiteks maaraami puhul võib olla vaja kooskõlastust Maanteeametilt või jaotusvõrguettevõtjalt (ei mõelda liitumisprotsessi, vaid juhtumit, kui maakaabel jookseb liinide alt läbi või ristub olemasoleva maakaabliga).

Saar lisab, et enne dokumentide esitamist omavalitsusse tuleb küsida võrguettevõttest tootja liitumispakkumine ja liitumistingimused. Seda on vaja, et ühtpidi saada teada, kas toodetavat võimsust on üldse võimalik võrku saata, teiseks tuleb liitumistingimused koos ehitusprojektiga esitada omavalitsusse.

Suur kasu väikese vaevaga

Päikest on Eestis piisavalt ning paneelide tootlikkus on samaväärne Saksamaa, Hollandi ja Poolaga.

Eesti eripära on, et lõviosa toodangust (üle 90%) toodetakse märtsist oktoobrini ning kuudel, kui elektrienergia vajadus on suurem, on tootlikkus väiksem.

Panus puhtamasse maailma Saare sõnul on välja arvutatud, et keskmine päikeseelektrijaama rajamiseks kuluv energiahulk (sh kõigi komponentide

valmistamiseks kuluv energia) toodetakse Eestis päikeseelektrijaamas tagasi 2,5–3 aastaga – 90% oma eluajast toodab jaam rohkem energiat, kui kulus selle rajamiseks.

Päikesepaneelide tootmisel kasutatakse Saare sõnul komponente, mis loodusesse sattudes on mürgised, mistõttu tuleb kasutatud või katkiseid päiksepaneele käidelda elektroonika-

jäätmetena. Kure lisab, et võttes arvesse paneelide tootmist ning hilisemat jäätmekäitlust, tekitab päikesepaneelide elekter kümme korda vähem kasvuhoonegaase kui näiteks kivisöest saadav elekter (perioodil 30 aastat). Et paneelide eluiga tänu pidevale tootearendusele üha pikeneb, siis vahe aina suureneb, selgitab ta.

Päikesepaneelid paigalda-

takse tavaliselt katusele või maaraamile suunaga kagu ja edela vahele (ideaalis lõunasse), selgitab Kure. Kui päikesepaneelid paigaldatakse eramaja katusele, siis on tavaliselt tarvis ehitusteatist, ent mõni omavalitsus võib nõuda ka ehitusluba. Kure rõhutab, et maaraamil päikesepaneelid on rajatis ning vajab seega ehitusluba; muid kooskõlastusi on va-

Päikesepaneele tuleb hooldada samamoodi nagu elektrisüsteemi; kontrollida, et kõik ühendused oleksid korrektsed ning miski ei kuumeneks üle, räägib Kure. Aktiivset hooldust paneelid ei vaja, ehkki kui need on näiteks paigaldatud männimetsa puude alla, võib tekkida vajadus paneele aegajalt pesta. Talvel pole midagi erilist teha vaja; kuna päikesepaneelide tootlikkus on sel ajal niikuinii madal, ei ole pigem mõtet paneele lumest puhastada.

Saar toonitab, et pestes peaks veetemperatuur olema lähedane paneeli temperatuurile ning soovitatav on pesta pilves ilmaga või varahommikul, kui paneelid pole veel päikesega kuumaks läinud. Kui talvel paneele puhastada, tu-

on vaja paigaldada maaraam.

• Elektrimaterjalid – kaablid, vajadusel kilp või kilbid. Lisaks on vaja välja ehitada terve maanduspaigaldis, et süsteem oleks ohutu.

leb hoolikalt jälgida, et neid töö käigus ei kriimustataks, paneb Saar südamele.

Et päikeseelektrisüsteem koosneb neljast komponendist – päikesepaneelid, inverter, paigaldusraamistik ning elektrimaterjalid –, sõltub süsteemi paigaldamise hind lisaks konkreetsetele seadmetele katuse eripärast ja seisukorrast ning elektrikaabelduse lihtsusest, selgitab Kure. Mõnel juhul tasub enne paneelide paigaldamist mõelda katuse vahetamisele, et poleks seda vaja kümne aasta pärast teha. Kõige mõistlikum on paneelide paigaldusele mõelda enne maja ehitust, sest kõige kallim on süsteem alati valmishoone puhul, rõhutab Kure.

Eraldi kulu päikesepaneelide paigaldamisel on elektrivõrguga liitumine. Siiani kehtib arusaam, et liituda pole vaja. See tasub ikkagi eelarvesse arvestada. Liitumise hind on üldjuhul kulupõhine ehk kulu on nii suur, kui liitumise väljaehitamine maksab. Eramajadel tähendab liitumine tavaliselt elektriarvesti vahetamist kahesuunalise vastu, mis ei ole rahaliselt ega ajaliselt koormav. Elektrivõrku müüdava elektri toetust maksab Elering. Seda saab taotleda pärast võrgulepingu sõlmimist jaotusvõrgu ettevõttega. Lisaks korraldab Kredex aeg-ajalt toetusvoorusid, selgitab Kure.

Saare sõnul maksab nn võtmed kätte päikeseelektrijaam (alates projekteerimisest võrgulepingu sõlmimiseni) 12–66 paneeli puhul 1800–3500 eurot.

8 || kodu

postimees, 1. APRILL 2019

KODU KORDA. Kevad on suurepärane ja õige aeg suurpuhastuseks. Spetsialistid jagavad kasulikke nippe, kuidas ja milliste tarvikutega saada majapidamine kiiresti, tõhusalt ja suure vaevata korda.

Löö kodu läikima Kasulikud nipid kevadkoristuseks Karen Schmidt toimetaja

Puhtus

P

arim on kevadkoristusega alustada aprilli teises pooles, kuna selleks ajaks on talvelumi kindlasti sulanud ning tänavatelt suurem tolm ja mustus kokku korjatud, räägib koristusfirma Haldusexpert tegevjuht Genro Paas ning lisab, et kevadise ereda valguse käes on kõige parem näha kogunenud tolmu ja mustust. Koristamisel tasub tema sõnul järgida põhimõtet, et liigutakse ülevalt alla; kui on tarvis kasutada tolmuimejat, siis tasuks võimalusel neist töödest alustadagi, sest tolmuimejaga töötamisel tekib õhku lendlevat tolmu ning siis on tolmul aega uuesti pindadele langeda.

Et mitte hilisõhtul avastada, et pooled asjad on tegemata ning mõnes toas on olukord isegi hullem kui alustades, ta-

Välitöödeks, näiteks auto, maja fassaadi, terrassi, katuse, kivisillutise ja aiamööbli puhastamiFotod: Shutterstock seks on väga hea kasutada survepesureid.

sub esmalt paika panna tegevusplaan, rõhutab SOL Balticsi müügi- ja turundusdirektor Mergit Inno. Ka Kärcheri turundusjuht Maia Peterson rõhutab süsteemse koristamise olulisust ning toob välja, et aja kokku hoidmiseks tuleks koostada tööde nimekiri ning ideaalis võiks korraga keskenduda ühele toale.

Õiged tööriistad Enne, kui minna poodi uusi puhastustarvikuid ja -vahendeid ostma, soovitab Inno vaadata, mis on kapis alles; puhastusainete realiseerimistähtaeg on üs-

na pikk, mistõttu saab neid mitu aastat järjest kasutada ning kui tarvikuid pärast kraamimist korralikult pesta, on needki korduvkasutatavad. Oluline on, et koristamiseks kasutataks ainult puhtaid tarvikuid, muidu hõõrutakse mustus mööda pindu laiali, rõhutab Inno.

Ta lisab, et puhastusainete puhul kehtib reegel – vähem on rohkem. Enne puhastusaine kasutamist tuleb kindlasti tutvuda kasutusjuhendiga ning teha selgeks, mis aine millisele pinnale sobib ja kuidas seda doseerida, paneb Inno südamele. Üldiselt piisab kodu koristami-

Puhastusvahendite puhul kehtib reegel – vähem on rohkem.

Nipid efektiivseks koristamiseks Panime Kärcheri, SOL Balticsi ja Haldusexperti spetsialistide nõuannetele tuginedes kokku mõne soovituse, mida koristamisel silmas pidada.

• Esmalt pange paika tegevusplaan – mida tahate koristada ning kui palju on teil aega.

• Koristage süsteemselt – ideaalis võiksite korraga keskenduda ainult ühele toale või valdkonnale (näiteks riided, aknad, garaaž jne).

• Enne koristamisega alustamist pange valmis

töövahendid ja puhastusained.

• Tutvuge puhastusvahendite kasutusjuhenditega ning veenduge, et need sobivad.

Vale puhastusaine võib pindu kahjustada.

• Samuti jälgige doseerimise juhendit pakendil.

Puhastusainete puhul kehtib reegel – vähem on rohkem.

• Kasutage koristamisel alati

kaitsekindaid, et vältida nahaärritusi.

• Koristamisel alustage alati puhtamatelt pindadelt ja liikuge mustemale.

• Investeerige kvaliteetsetesse tarvikutesse.

• Pärast koristamist puhastage alati vahendid, et neid oleks järgmisel korral taas hea kasutada.

kodu || 9

postimees, 1. APRILL 2019

Koristustööde sõjaplaan Maia Peterson Kärcheri turundusjuht

Milline puhastusvahend valida?

Mergit Inno

SOL Baltics OÜ müügi- ja turundusdirektor

Süsteemseks koristamiseks koostage tööde nimekiri ning keskenduge korraga vaid ühele toale.

seks kahest-kolmest puhastusainest. Tarvikutest sobib klaaspindadele ja peeglitele kõige paremini spetsiaalne mikrokiudrätik, põrandate puhastamisel tuleks pintselmopp asendada mopialusega, millele saab kinnitada spetsiaalseid mikrokiudmoppe. Välitöödeks on parim survepesur.

Paas nõustub, et toas koristamiseks on parimad tarvikud mikrokiudlapid ja neutraalne puhastusaine; väljas peaks valima tarvikud haljastuse järgi.

Aknapesu jaoks tasub tema sõnul investeerida korralikku aknapesukomplekti (aknapesu-

plüüs ja kuivatuskumm) ning spetsiaalselt klaasidele mõeldud mikrokiud-klaasilinasse.

Peterson lisab, et välitöödeks, näiteks auto, fassaadi, terrassi, katuse, kivisillutise ja aiamööbli puhastamiseks on väga hea kasutada survepesureid.

Tema sõnul valitakse kõrgsurvepesuri võimsus alati selline, et oleksid tagatud vee hulk ja surve. Pumba võimsust näidatakse üldjuhul baarides (bar), vee läbilaskevõimet aga liitertundides (L/t). Surve tõhustabki mustuse eemaldamise; mida kinnistunum ja tugevam on mustus, seda kõrgem peaks olema surve.

Et tagada suurim puhtus, soovitab Peterson tolmuimejatel kasutada Hepa filtreid. Need on tihedad ja püüavad kinni ka peenema tolmu ning sobivad seetõttu hästi kodudes, kus on allergikuid. Filtreid tasub vahetada vähemalt kord aastas. Väga hea puhastusjõudlusega on tema sõnul erinevad aurupesurid, mis hävitavad lausa kuni 99,99 % bakteritest ning tagavad maksimaalse hügieeni ja tervisliku elukeskkonna. Aurupesurit võib Petersoni sõnul kasutada nii köögis, vannitoas, põrandate puhastamisel kui isegi triikimisel.

• Erinevaid setteid, katlakivi ja roostet on kõige parem eemaldada happeliste ainetega (pudelil märgitud pH alla 6). NB! Happed söövitavad ja võivad kahjustada vuugitäiteid, kivi- ja keraamilisi pindu, metalle ja emaili. Hapetega ümberkäimisel tasub olla eriti ettevaatlik, sest vale käsitsemine kahjustab pindu. Samuti tuleb pärast happe kasutamist pinnad vajadusel neutraliseerida. Oluline on teada, milline veetemperatuur sobib eri ainetele.

• Rasvad eemalduvad aluseliste ainetega (pH 8–14).

Nõrgalt aluselisi aineid (pH 8–10) saab kasutada köögitasapindade, ahjude,

kraanikausside, tualeti ja duširuumide puhastamiseks, et eemaldada mehaaniliselt kinnitunud mustus: ihurasvad, seebi- ja pesuainete jäägid.

• Kerge mustus ja värsked plekid eemalduvad kõige paremini neutraalse ainega (pH 6–8).

Eriti suured mustuse ja mikroobide kogujad, mis jäävad koristamisel tihti tähelepanuta: lambikuplid; raamaturiiulid; külmkapp ja mikrolaineahi; tekid, padjad ja kattemadratsid; toalilled; prügikastid; trapid; sanitaarruumid; puutepinnad (lülitid, ukselingid jms); diivani-, kappide ja voodialused; riidest toolikatted ja diivanid; fassaad, katus ja veerennid, tänavasillutis jms.

Et väärtuslikku aega kokku hoida, tuleks koristada süsteemselt ning ideaalis ühte ruumi korraga. Mõelge läbi, mida tahate saavutada, koostage tööde nimekiri ning asuge tegutsema. Allpool on toodud üks võimalik koristustööde loetelu. Üldist • Puhastage aknad, vajadusel peske kardinad või viige need pesumajja.

• Pühkige mustus ja tolm esmalt laest ja seintelt.

• Puhastage põrandad.

1. Köök • Puhastage küpsetus- ja mikrolaineahi.

• Puhastage pliidi kohal olev õhupuhasti.

• Pange jääkapp ja külmik sulama ning tehke need puhtaks.

2. Vannituba • Puhastage kraanikauss, vann ja dušš, erilist tähelepanu pöörake äravooluavadele.

• Puhastage tualettpott.

• Puhastage peeglid.

3. Elutuba • Tõmmake diivan ja tugitoolid tolmuimejaga üle, kasutades polsterdatud pinnale mõeldud otsikut.

• Tühjendage ning pühkige puhtaks riiulid ja kapid.

4. Magamistuba • Õhutage madratsit ja pöörake see ümber.

• Peske alusmadrats, voodikatted ja padjapüürid või viige need pesumajja.

5. Õues • Puhastage auto seest ja väljast.

• Eemaldage kogunenud mustus ja rämps terrassilt ning sissesõiduteelt.

• Korrastage garaaž.

• Seadke aiamööbel kasutamiseks korda.

10 || kodu

postimees, 1. APRILL 2019

ÕIGE LAHENDUS. Kivi-, plekk-, teras-, puit- või hoopis haljaskatus? Eesti kliimas, kus talvel pauguvad krõbedad külmakraadid ja suvel lõõmab päike, on õige katuse leidmine paras väljakutse ning nõuab üksikasjalikku planeerimist.

Õige katuse valimine nõuab põhjalikku eeltööd Karen Schmidt toimetaja

kasulik

1

970.–1980. aastad olid Eestis eterniidi ajad, 1990. aastad tõid Soome kaudu plekk-katuse ning siis alustas Eestis ka esimene katusekivi tootja, räägib Monieri müügijuht Erkki Tepper ning lisab, et maine-

uuringute põhjal on meil kõige ihaldatum katusematerjal kivi, aga seda peetakse liiga kalliks ning ei söandata sageli isegi hinda küsida – tegelikult on kivikatuse hind alternatiividega võrreldav. Esimene kriteerium katuse vali-

misel peaks olema välimus – arvestada tuleks konkreetset toodet ja selle sobivust hoone arhitektuuriga, samuti pöörata tähelepanu materjali kestvusele ja garantiile.

Haljaskatustele spetsialiseerunud Priore juht Sven

Saar räägib, et uuele hoonele on lihtsam katust valida, kuna majale koostatakse arhitektuurne lahendus ja projekteerimise käigus arvestatakse ehituslikke nüansse. Seevastu renoveeritava katuse puhul tuleb arvestada oludega ja vastavalt

neile leida sobiv lahendus. Piirav tegur võib tema sõnul olla katuse kaldenurk (kaldest sõltub, milliseid katteid saab kasutada), kandekonstruktsiooni koormustaluvus, aga ka tellija finantsvõimekus; kindlasti tuleks katuse valikul arvesta-

Haljaskatused sobivad nii looduslikku keskkonda kui ka linnapilti.

Fotod: Shutterstock

kodu || 11

postimees, 1. APRILL 2019 dinaavias domineeriv valik viimased 50 aastat.

Milline materjal on parim?

On müüt, et kivikatus on raske ja igale majale ei sobi.

da hoone ja miljööga, et tekiks harmooniline tervik.

Weckmani juhataja Peep Siimoni arvates tuleb katuse valikul eelkõige lähtuda nõuetest ehitusprojektile või ehitusprojekti lahendusest, katuse kaldest, hoone arhitektuurist, katusealusest kandekonstruktsioonist ja selle kandevõimest ning kliendi eelistustest (värv, disain jne). Eestis on tema sõnul populaarseimad te-

ras- ja kivikatused, eterniit ja rullmaterjalist katusekatted.

Bendersi müügi- ja turundusjuht Marek Ruubel soovitab valida katuse ühe korraga ja korralikult. Ta selgitab, et valiku aluseks on ühelt poolt tehnilised aspektid ehk kõik katusekonstruktsioonidesse puutuv ning teisalt tellija eelistused, aga rõhutab, et kivikatus pakub kindluse ja kaitse majale järgmiseks sajaks aastaks. Et

kivikatus on raske ja igale majale ei sobi, on tema sõnul müüt; katusele mõjuvast raskusest on katusekattematerjalil väga väike osa ning enamik vanemaid maju on projekteeritud neid raskusi kandma, ehkki paigalduseks vajalike tööde maht on igal majal erinev ning selgub konsultatsiooni ja vaatluse käigus.

Samuti toonitab ta, et katusekivid on loodussõbralikud tooted ning kivikatus on olnud Skan-

Katuse alla paigaldatakse aluskate, mille funktsioon on kaitse võimaliku kondensaadi tilkumise eest, selgitab Tepper. Samuti on see lisakaitse soojustusele, kui katusekattega peaks midagi juhtuma või on tehtud mõni ehituslik viga, mistõttu satuvad vihmavesi või tuisulumi kattematerjali alla. Aluskatteid on kahte tüüpi: mittehingavad – sobivad eelkõige külmade, soojustamata katusepindade alla; teiseks hingavad – ühtpidi hoiavad ära vee sattumist hoonesse, aga teisalt lasevad konstruktsioonides oleval niiskusel välja kuivada.

Plekk-katused on vihma, rahe jms tõttu sageli mürarikkad, aga kivikatuse eelis on, et see on niinimetatud surnud materjal, selgitab Tepper. Kui plekkkatus paisub-kahaneb pidevalt vastavalt temperatuurile, siis temperatuur kivi ei mõjuta. Samuti ei teki kivi alla kondensaati ja ka müratase on tänu toote massiivsusele olematu.

Kui ronida katusele lund lükkama, on kivi taas kõige lollikindlam – isegi kui kattevärv saab kahjustada, ei halvene selle omadused, räägib Tepper kivikatuse eelistest.

Ruukki turunduskoordinaatori Erkki Jaanholdi sõnul on eestlane ülekaalukalt teraseusku nagu Põhjamaades tavaks.

Ta rõhutab, et materjalivalikut mõjutavad ka majaelanike väärtushinnangud ja harjumused.

Kui soovitakse keskkonnasõbralikku lahendust, sobib hästi näiteks murukatus, aga samuti kohalikust materjalist puit- või

savikatus või suures osas taaskasutatavad puit ja teras. Jaanhold soovitab kvaliteedi hindamiseks vaadata materjali päritolu, pakutavaid garantiisid ja tootjabrändi usaldusväärsust.

Ta tõdeb, et üldiselt käituvad kõik kvaliteetsest materjalist ja kvaliteetse tootmisprotsessi läbinud katusekattematerjalid Eesti kliimas hästi. Erinevus on pigem hoolduses. Näiteks materjalide puhul, millele lumi, puulehed ja muu sodi kergesti nakkuvad, tuleb veidi rohkem vaeva näha. Bituumeni baasil materjalid võib suvekuumus jälle pehmeks muuta, räägib Jaanhold.

Katust tuleb hooldada nii harva, kui on võimalik, ja nii tihti, kui on vaja, kuid katuse ja vihmaveerennide olukord tasub paar korda aastas üle vaadata.

Siimonil on keeruline öelda, milline katus on parim: kõik tootjad töötavad selle nimel, et muuta oma materjale kogu aeg kvaliteetsemaks. Ta lisab, et üldjuhul on kõigil katusekattematerjalidel olemas harmoniseeritud tootevastavusestandardid; kui materjal on vastav standardile, peab tootega olema kaasas CE-märk viitega standardile.

Hooldus tagab pika eluea Katust tuleb hooldada nii harva, kui võimalik, ja nii tihti, kui vaja, kuid katuse ja vihmaveerennide olukord tasub vähemalt paar korda aastas üle vaadata, soovitab Siimon ning lisab, et rennid tuleks kogunenud orgaanikast puhastada; kui on tekkinud sammalt, tuleks

12 || kodu

postimees, 1. APRILL 2019

↑ Katuse valimisel tuleb tähelepanu pöörata kandekonstruktsioonile ja selle kandevõimele. ↖ Plekk-katused on vihma, rahe jms tõttu sageli mürarikkad. ← Katusetööd hõlmavad ka näiteks räästalaudade ja vihmaveesüsteemide paigaldust.

see maha pesta ning materjalikahjustused likvideerida. Korraliku katuse eluiga peab olema korrelatsioonis hoone planeeritud elueaga, räägib Siimon. Hea katus peaks vastu pidama üle 50 aasta, tingimusel, et katusematerjali seisukorda jälgitakse ja katust hooldatakse vastavalt ettenähtud nõuetele.

Sama arvab Tepper, kelle hinnangul peaks katust üle vaatama paar korda aastas – kevadel peale lume minekut ja sügisel vahetult enne lume tulekut. Reeglina piisab tema sõnul visuaalsest vaatlusest ning lehe- ja oksarisu eemaldamisest. Enamlevinud toodete eluiga on ligikaudselt: bituumensindel 25 aastat, eterniit 30 aastat, plekk 50 aastat, kivi 100 aastat.

Katuse hooldusvärvimine võiks Jaanholdi arvates kõne alla tulla sõltuvalt ekspluatatsioonist 15–25 aasta möödudes.

Vahepeal tasub pestes eemaldada suurem mustus ja kasvama hakanud sammal. Et säilitada kivikatuse värske väljanägemine, soovitatakse pesu ette võtta nelja-viie aasta tagant. Teraskatusel vastavalt vajadusele ehk kui on märgata, et katusel on mustus – seda võib tulla ette kord kümne aasta jooksul või üldse mitte. Tavalised hooldustoimingud ehk visuaalne kontroll detailide kinnita-

tuses ja toimivuses veendumiseks ning suurema prahi eemaldamine peaksid toimuma sõltumata katusekattematerjali tüübist üks kuni kaks korda aastas.

Katuseakende puhul tuleb arvestada, et katusesse tehakse avad ja see on kompromiss, paneb Jaanhold südamele: ühelt poolt pääseb majja küll rohkem valgust ning paraneb sisekliima, kuid teisalt muudavad katuseaknad konstruktsiooni energiatõhususe mõttes ebaefektiivsemaks. Ta lisab, et katuseaknad tellitakse üldjuhul katusekattematerjalidega koos.

Katuseakende hilisem paigaldamine on võimalik, kuid Jaanholdi hinnangul riskantne; vilumatu käe all on viga lihtne tekkima. Katuse läbijooks on kulukamaid ehitusvigasid. Ruubel lisab, et kivikatuse puhul on katuseakna paigaldamine lihtsam, sest klambritega paigaldatud kivid saab hiljem katuselt eemaldada.

Ruubel lisab, et kõigi katusekattematerjalide puhul sõltub hooldamise tihedus kindlasti maja asukohast. Katuse seisukorda mõjutavad näiteks suuremad puud ümbruses, millelt langeb lehti või okkaid. Samuti võib samblike kasvu soodustada lähedal asuv meri ja soolane õhk. Sel juhul võib olla vaja tihedamini hooldada.

Eks mõjutajaid võib olla rohkem ning iga katust tuleb hinnata individuaalselt, toonitab Ruubel ning selgitab, et kivikatuse üks eelis on kindlasti see, et kivid on läbinisti värvimulda sisaldavad, mis tagab neile kena välimuse ka pikkade aastate pärast (kivikatus ei vaja värvimist).

Võrrelge pakkumisi, mis on võrreldavad Et katuselahendusi ja materjale on igast hinnaklassist, soovitab Jaanhold hinnapäringut tehes esmalt läbi mõelda, kui palju saab katusesse investeerida. Teiseks: kui tahetakse paigaldada varasemast raskem katusekattematerjal, tasub kindlasti projekteerijaga nõu pidada ning selgitada, kas olemasolev konstruktsioon sobib. Hinnapäringut tehes tasub anda võimalikult palju infot. Esialgse hinnapakkumise koostamiseks piisab maja projektist või kasvõi eskiisjoonisest mõõtudega, objekti asukohast, oma nägemuse lühikirjeldusest.

Tepper rõhutab, et mõistlik on võtta mitu hinnapakkumist ning lasta kõik vajalikud tööd välja tuua. Katusetööd hõlmavad tema sõnul veel näiteks räästalaudade ja lumetõkete paigaldamist, tuulekastide ehitamist ja vihmaveesüsteeme. Kui hoonel on korsten,

peaks pakkumine sisaldama ka korstna juurdepääsu katuseastmete või redeli kaudu ning töötasapinda korstna hooldamiseks. Seega paneb ta südamele, et võrrelda tasuks pakkumisi, mis tõesti on võrreldavad ehk sisaldavad sama kvaliteedi ja funktsionaalsusega tooteid.

Kui reklaamitakse, et katusekatte ruutmeetrihind on kuus eurot, siis see on ainult katusekatte ühe ruutmeetri hind, rõhutab Tepper ning lisab, et hinnale lisanduvad puit, kinnitustarvikud, ääre ja harja elemendid, erinevad tihendid, läbiviigud, turvatooted jne.

Seega on hinnataset tema sõnul väga raske ütelda ning lõpphinna indikatsioon on reeglina kahekordne materjali hind, aga ka see pole päris täpne.

Jaanholdi sõnul võib katuseehitus paigaldusega maksma minna sõltuvalt hoone tüübist, valitud materjalidest, katusepinna suurusest ja keerukusest koos paigaldusega arvatavasti umbes 8000–30 000 eurot. Kortermajad jmt hooned on juba eraldi kaaluklass. Tavapäraselt moodustab katusevahetuse hinnast u 30–40% paigaldus, 30–40% materjalid ja ülejäänu kõiksugu muud kulud (materjalide utiliseerimine, projekteerimine, transport, haljastuse korrastamine jmt).

kodu || 13

postimees, 1. APRILL 2019

Looduslähedased haljaskatused Sven Saar, Priore juhataja

Haljaskatuste minevik ulatub kauge aja taha, kui pragmaatilistel põhjustel kaeti katuseid maast kooritud mättaga. Tänapäeval pakutakse lihtsamaid ja mitmekesisemaid lahendusi.

Haljaskatused on väga levinud Saksamaal, Šveitsis, Austrias, Skandinaavias jm. Mõningates riikides subsideeritakse haljaskatuste rajamist kohalikul ning riiklikul tasemel.

Saksamaa on haljaskatuste pioneerriik, kus on üle 100 miljoni ruutmeetri katustest haljastatud ja iga-aastane

juurdekasv on üle 8 miljoni ruutmeetri. Kopenhaagen võttis vastu seaduse, et iga rajatava hoone katus, mis on alla 30 kraadi, tuleb haljastada. Londonis on linnamesitarude pidamine niivõrd populaarseks muutunud, et uutele mesitarudele ei pruugi piirkonnas enam korjet jätkuda. Eestis on haljaskatuseid tasapisi rajatud ja trend on tõusev, kuid tegemist on endiselt nišiga ning avaliku sektori huvi on veel võrdlemisi vähene.

Haljaskatused sobivad nii looduslikku keskkonda kui ka linnapilti, aga mitte igale hoonele. Levinuim on

haljastada lamekatuseid ja kuni 10-kraadiseid katuseid, kuid võimalik on ka kuni 40-kraadiste katuste haljastamine. Suurema kaldenurga puhul on vajalik erosioonikindlate lisamaterjalide kasutamine.

Variante katusepindade haljastamiseks on mitu. Ekstensiivse lahenduse puhul kasutatavad taimed on väga visad ja äärmiselt vähenõudlikud. Intensiivsed lahendused seevastu vajavad hoolt nagu maapealsed aiadki. Regulaarne hooldus tagab haljaskatuse pika eluea, tegu on ikkagi loodusega.

Miks valida haljaskatus?

• Haljaskatused absorbeerivad sadevett, vähendades kanalisatsiooni jõudva aastase vihmavee hulka kuni 80%.

• Suureneb bioloogiline mitmekesisus linnades.

• Haljaskatus töötab lisaisolatsioonikihina ning hoiab ruumid suvel jahedamana ja talvel soojemana. Lisaks pikeneb hüdroisolatsiooni eluiga kuni kolm korda.

• Haljaskatustel päikesepaneelide kasutamine suurendab nende tootlikust märkimisväärselt, kuna elementide temperatuur jääb madalamaks, mis tagab omakorda efektiivsema energiatootmise.

• Loomulikult ka visuaalne pool – maamajal aitab haljaskatus ümbritsevasse keskkonda sulanduda ning linnas mõjub kontrastina ehk veelgi mõjusamalt.

• Haljaskatused puhastavad õhku ja tõkestavad müra, mistõttu kasutatakse neid väga sageli näiteks lennujaamade lähistel.

• Haljaskatused mõjuvad teraapiliselt ja rahustavalt, mistõttu on näiteks välikohvikute ja terrasside väärtuslik lisa.

• Haljastada saab muidu kasutamata katuse osa, ehk tegu on väga efektiivse pinnakasutusega.

14 || kodu

postimees, 1. APRILL 2019

LUKSUS. Vannituba pole enam ammu pelgalt tuim tarberuum, kus käiakse lihtsalt pesemas. Selle kujundamisele pööratakse üha rohkem tähelepanu ja õnneks pakuvad üha rikkalikumaid võimalusi ka tootjad, kelle valikust leiab väga ekstravagantseid lahendusi vinge vannitoa kujundamiseks.

Vannituba on kodu täieõiguslik liige Anna-Liisa Mets toimetaja

Kombineeri

V

ähe sellest, et vannitoa sisustamist tähtsustatakse rohkem kui kunagi varem – on kujunenud ka aastast aastasse uuenevad ja muutuvad trendid. Balteco turundusjuht Merje Sumberg räägib, et tänavu on käigus väga huvitav kombinatsioon, mida vannitubades juba usinalt kasutatakse: musta, kuldse ja valge omavaheline kokkusobitamine. Lisaks pannakse rõhku naturaalsusele.

Baltecol endal on sellise trendika vannitoa sisustamise täiskomplekt: Xonyxi kivimassist Marini vann, NEO-seeria vala-

mu ja Alto-seeria mööbel ning väga trendikas, luksuslik, stiilipuhas ja väljapeetud pesuruum ongi sündinud.

Väga erilise uuendusliku lahendusena toob Sumberg välja Balteco musta profiiliga ja raamistatud BlackLine'i dušiseinad, mis juba rahvusvahelist tähelepanu pälvinud. «Käisime nüüd märtsis Frankfurdi messil uute toodetega ja meie dušiseina tuldi spetsiaalselt teiste tootjate poolt vaatama, kuna sellist tehnilist lahendust keegi teine tootja veel ei suuda pakkuda,» räägib ta.

Veel on Baltecol pakkuda ilusaid letipealseid ja kivimassist lettvalamuid ja palju põnevat mööblit.

Põnevaid uusi lahendusi on tänavu ka Villeroy & Bochil, räägib ettevõtte turundusjuht Aivi Paju. Näiteks kasutavad nende uued kollektsioonid Collaro ja Memento 2.0 täiel määral ära ettevõtte loo-

Hästi edeva lahenduse saab, kui kasutada vannitoas leti sisse süvistatud valamut, fotod: Fotod Balteco ja Villeroy & Boch see mõjub väga puhtalt ja väljapeetult.

Kõikjal mööblis ja tehnikas kasutatav valgustus lubab vannituba külastada ka üldvalgust sisse lülitamata.

dud TitanCerami materjali eeliseid: tegu on titaanoksiidiga tugevdatud keraamikaga, mis aitab luua stiilselt õhukesi vorme. Sünnivad esemed, mis on teravamate servade ja selgemini defineeritud kujuga.

Suure rõhu on Villeroy &

kodu || 15

postimees, 1. APRILL 2019

↑ Vann ei pea olema vannitoa kohustuslik osa, aga kui seda siiski soovid, tasub panustada välimusele. ↓ Kulda, nikerdusi, terrakotavärve ja muid luksuslikke lahendusi ei maksa peljata ka vannitoas, need muudavad ruumi ainult õdusamaks.

Väga trendikas on kasutada klaasist dušiseinu, mis muudavad vannitoa avaraks ja õhuliseks.

Tee ära eeltöö

Boch tänavu pannud mustale vannitoakeraamikale, mille järele on nõudlus viimastel aastatel üha kasvanud: põhjus peitub Paju sõnul selles, et see on kaasaegse ja moodsa urbanstiili osa. «Lisaks mustadele ja valgetele WC-pottidele ja vala-

mutele tulid Villeroy & Bochil Memento 2.0 sarjas sellel aastal valamuvalikusse uued trendikad matid toonid: mattvalge, betoon, mattmust ja tumehall.

Uued varjundid sobivad hästi mustvalge sisekujundusega, kuid pakuvad samas erakordset

kontrasti heledate ja rõõmsate nüanssidega,» sõnab ta.

Lisaks on Villeroy & Bochil põnevaid valgustuslahendusi: Collaro kappide uste ja sahtlite servadele on paigaldatud dimmerdatavad LED-valgusribad. «Sahtlit avades süttib val-

gus ka sahtlis, mis aitab saada sahtli sisust parema ülevaate.

Peeglitesse integreeritud LEDvalgustid on juba aastaid olnud naistele abiks meikimisel. Nüüd on paljudel mudelitel LED-valgus ka peegli taga, mis muudab selle veelgi säravamaks ja sil-

Kuigi vannitoasalongides on sageli väga pädevad müügikonsultandid või suisa sisekujundajad tööl, kes nõu ja jõuga aitavad, peaks inimene siiski enne salongi pöördumist teadma, mida ta täpselt vannitoas näha tahab. Mõtle läbi: • Kui palju on vannitoas ruumi ja millist planeeringut see võimaldab?

• Kas soovid vanni, dušši või mõlemaid?

• Millised on kõigi pereliikmete vajadused vannitoa kasutamisel?

• Kui suur peaks olema vann ja kuhupoole peaks jääma pea, kuhu jalad?

• Kas ja missugust mööblit vannituppa vaja on, mis funktsioone see täitma peaks?

• Mis sorti peaks olema valamu: letipealne, süvistatud, tööpinnaga ühes tükis või veel midagi hoopis muud?

• Milline stiil sulle meeldib?

16 || kodu

postimees, 1. APRILL 2019

Kaasaegne vannituba võiks olla eeskätt ruum, kus end hästi tunda, lõõgastuda ning päeva mõnusalt alustada ja lõpetada.

Vannitoas võib julgelt kasutada värve ja uuendusliku nähtusena saab neid lisada näiteks vannide ja valamute abil.

Mustvalgele moodsale vannitoale saab anda pisut sügavust, kui kasutada halli erinevaid varjundeid.

Elu- või vannituba? Kaasaegse pesuruumi

matorkavamaks. Valgustatud mööbel, peegel ja WC-poti loputusnupp võimaldavad vannitoas liikuda ka ilma põhivalgustust sisse lülitamata,» selgitab Paju.

Lintmani tegevjuht Kadri Kaasik ütleb, et kes industriaalsusest ei innustu, võib julgelt vaadata põhjamaise või maalähedase ning ka luksusliku kujunduse poole, sest alanud aasta soosib neid. Suured (lille)mustrid, kuld ja bling ning põhjamaiselt hele sisustus on

se laos lisavarustus. Kui aga on ostetud tundmatu tootja vanniga elamu, ei saa enam keegi aidata,» toob ta näite.

Sumberg on seda meelt, et vannituppa tasub investeerida, sest reeglina seda ruumi väga tihti ei remondita. «Soovitav on läbi mõelda, millist funktsiooni teie peres vannituba endast kujutab,» sõnab ta.

Paju selgitab, et sageli kergitavad hinda ka väga haruldased erilahendused ehk siis vannitoa sisustuse hind võib sõltu-

ning õhkkuivatus. Kõik selleks, et kasutaja saaks maksimaalselt nautida igapäevast hügieeni,» toob ta hulganisti näiteid.

Kaasik räägib, et kes väga palju kulutada ei soovi, võiks appi paluda sisekujundaja või vaadata olemasolevaid esemeid ise selle pilguga, kas annab ehk midagi uue pesuruumi kujundamisel uuesti kasutusele võtta. «Vahel osatakse ära kasutada kujundusest just olemasolevaid esemeid, mis pannakse ideaalselt interjööri sobitu-

ühtviisi moekad ja sobilikud.

Värvidest tasub julgelt vaadata terrakota, uduse sinise, samblavõi metsarohelise ja isegi helelilla poole.

Kallis küll, aga kestab ka Pole saladus, et väga kaunid, kestvad ja stiilsed lahendused on reeglina kallid. Nii pole ka peen vannitoasisustus odavate killast. Kuid nagu ikka, on kallis siingi suhteline mõiste: esialgu tuleb disainlahenduste puhul välja käia ehk suurem sum-

ma, kuid kui need ajas ka kestavad ja väljavahetamist ei vaja, võib kokkuvõttes sel moel hoopis säästa. Sumberg soovitab vannitoasisustuse kindlasti hankida ajalooga ettevõttelt, mis on eeldatavasti olemas ka viie aasta pärast, eriti puudutab see tehnilisi tooteid. «Meile tulevad aeg-ajalt inimesed, kes on ostnud endale kinnisvara, kus on 15 aasta vanune Balteco massaaživann, ja soovivad detailid välja vahetada. See on teostatav, sest meil on teha-

da esemete uuenduslikkusest ja funktsionaalsusest. „Näiteks on Villeroy & Boch Finioni kollektsioonil kappide, peegli ja vanni valguslahendused juhitavad puldiga. Innovaatilised on ka peeglitesse ja vanni põhja alla paigaldatud bluetoothiga töötavad kõlarid. Muusika või uudised on seeläbi lihtsalt kättesaadavad ka vannitoas. Pesufunktsiooniga WC-potid pakuvad nii mugavust kui funktsionaalsust – soe, öövalgustusega, iseavanev prill-laud, soe veejuga

kodu || 17

postimees, 1. APRILL 2019

Segisti ühes valamuga on vannitoa pilgupüüdja, niisiis tasub neid hoolikalt valida, et komplektist saaks kirss tordil.

puhul pole vahel esimese hooga arugi saada, mis ruumiga tegu.

ma. Läbimõeldud planeering, sisustuselemendid ja sobivad värvid moodustavad terviku, mis pakuvad rõõmu aastateks,» sõnab ta. Seetõttu võib mõnikord osutuda mõistlikumaks investeerida heasse sisekujundajasse, mitte väga kallitesse tehnilistesse lahendustesse.

Vannituba sobigu ülejäänud koduga Sumbergi sõnul jagunevad Eesti inimesed vannitoa kujundamisel siiski veel kaheks: on vä-

ga teadlikke kliente, kes tahavad vannitoa kujundada koos sisearhitektiga ja väga läbimõeldult, ning on neid, kes tahavad töö lihtsalt kaelast saada. «Maailmas on aga trend, et vannituba on justkui tuba, seal kasutatakse vaipu, tugitoole, taimi.

Ehk siis võimalusel luuakse enda jaoks stressi maandav keskkond. Leian, et see on ikka väga mõistlik lahendus. Vannituba võiks olla ka lisaks igapäevastele toimingutele koht, kus saab lõõgastuda ja energiat taastada. Pu-

Klassikaline puit ja selle imitatsioonid ei aegu kunagi, ilusa ja õhulise lahenduse saab, kui kinnitada kapid seinale.

Modernse vannitoa saab, kui miksida eri stiile, laenates elemente nii minimalismist kui maksimalismist ja põhjamaisest interjöörist.

has, helge, eriline ja soe ruum.

Lisaväärtus enda heaolu loomisesse,» sõnab ta. Järjest enam on seda suunda näha ka Eestis – juhuslikult valmis tehtud pesuruumid muutuvad tasapisi üha harvemaks, üha enam pannakse kujundamisse siiski ka mõttetööd ja püütakse kujundus läbi mõelda, et vannituba oleks kutsuv ja mõnus.

Paju sõnab, et üha enam meeldib inimestele kujundada kodu tervikuna ehk siis elutoa ja kogu ülejäänud elamise stiil just-

funktsionaalsust,» räägib Paju. Võimalusi peab leiduma ka spaaprotseduurideks. Üha enam pühendatakse aega vannituppa detailide valimisele, esikohal on siin valamu: sellest on kujunenud vannitoa pilgupüüdja, mistõttu pühendatakse selle valimisele ka päris palju aega.

«Inimesed kasutavad võimalusel kodu sisustamisel sisekujundaja abi ning vannitubadesse investeeritakse aasta-aastalt aina enam. Isegi sellise tarbe-

kui jätkub vannitoas. See näitab üsna ilmekalt, et vannituppa ei suhtuta enam kui eraldiseisvasse ruumi, vaid võetakse seda kodu täieõigusliku osana.

«Vannitoad ise on muutunud aastatega suuremaks, mis näitab nende olulisuse tõusu igapäevaelus. Enam ei ole vannituba vaid koht vajalikeks hügieenitoiminguteks, vaid pigem koht, kus alustakse ja lõpetatakse päev. See seab vannitoale ka nõudmised. Seal peab olema ruumi, valgust, mugavust,

eseme nagu WC-poti ostmisel on määravad disain ning funktsionaalsus – voolujoonelisus, sirged-puhtad jooned, prill-laua kuju, loputustõhusus, puhastusmugavus ja nii edasi,» räägib ta.

Kaasik lisab, et kes soovib, saab funktsionaalse vannitoa kujundamisega kindlasti isegi hakkama – nende ettevõttel on selleks puhuks ka spetsiaalne juhendmaterjal. Niisiis võib julgemalt välismaailmast šnitti võtta, et endalegi tõeliselt lõõgastav vannituba luua.

18 || kodu

postimees, 1. APRILL 2019

DETAIL. Akende vahetamine on oluline otsus ning kõik tasub viimse detailini läbi mõelda. Hiljem on muudatusi teha väga kulukas. Aknaspetsialistid annavad nõu, mida tasuks akende valimisel kindlasti silmas pidada.

Aknavaliku spikker – õige aken on ilus ja efektiivne Karen Schmidt toimetaja

hea lahendus

Õ

iged aknad on eelkõige sellised, mis sobivad funktsionaalselt ruumile ja arhitektuurselt majale, selgitab Viking Windowsi müügiesindaja Rainis Provornikov ning lisab, et funktsionaalsus tähendab ruumi kasutusotstarvet (kus ja kui palju on vaja akent avada; milline on valguse ning päikesesoojuse vajadus ruumis); arhitektuurselt on oluline jälgida, et aknad sobiksid maja fassaadiga. Materjali valik võib tema sõnul olla nii subjektiivne eelistus, sõltuda kohalikust ehitustraditsioonist kui olla ka tingitud miljööväärtuslike piirkondade ja muinsuskaitselistest nõuetest, aga üldistatult võib öelda, et enim levinud aknatüübid ja fassaadid on lahendatavad nii puit- kui puitalumiiniumina.

Lasita Akna müügidirektor Karl-Martin Rammo lisab, et õige akna valimine algab eelkõige inimese soovidest, vajadusest ja akna otstarbest, ning toonitab, et igal materjalil ja profiilil on eelised ja puudused, ent kindlasti tuleb akendesse investeerides arvestada, et kvaliteetsed tooted on vastupidavamad. Tänapäeva aknad peaksid õigesti hooldades vastu pidama mitukümmend aastat, toonitab ta.

Maast laeni akendel tuleb ohutuse huvides kindlasti kasutada karastatud või lamineeritud klaasi.

Kui vahetada korteri aknaid, tasub segaduste vältimiseks tööd kooskõlastada ühistuga.

Kui vahetada korteri aknaid, tasub segaduste vältimiseks tööd kooskõlastada ühistuga, ehkki nõuded sõltuvad kortermaja reeglitest, tõdeb Rammo ning lisab, et linnades on palju kortermaju, kus iga omanik on aknad vahetanud oma äranägemise järgi. Lõpuks vaatab maja fassaadilt vastu eriskummaline pilt, kus iga aken on erinev.

Arhitektuurse ühtsuse ja ilu seisukohast on Rammo sõnul tark hoida sarnast joont. Vana ajaloolise maja puhul tuleb akende vahetus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga (eristatakse miljööväärtuslikke piirkondi ja muinsuskaitse all olevaid objekte).

Milline aknatüüp valida?

Eestis on kõige levinumad saksa, soome ja taani aknad. Kõigi kolme aknatüübiga on võimalik saavutada nii väga häid soojusisolatsiooni kui ka mürasummutusväärtusi. Erinevusi

kasutusmugavuses ei ole. See, milline aknatüüp valida, sõltub eeskätt oma eelistusest ja hoone arhitektuurist, selgitab Provornikov.

Ta selgitab, et tegu on eri regioonides levinud traditsiooniliste aknadisainidega, nagu hüüdnimedki viitavad. Taani tüüpi aken on enim levinud Skandinaaviamaades, Inglismaal ja Iirimaal ning sel aknal on väljapoole avanev raam.

Sealne ilmastik on väga tormine ja heitlik (meri ja ookean) ning tihtilugu sajab vihm suurte tuultega lausa horisontaalselt vastu maja. Kui aken avaneb väljapoole, siis suure tormiga sulgub ta veel kõvemini ja ilmastikukindlamalt, selgitab Provornikov ning lisab, et ilmselt kõige skandinaavialikum on 180 kraadi ringikeera-

tava raamiga niinimetatud altpöördavatav aken.

Eestis on tema sõnul levinuim saksa aken tüüpilise toa poole avatava raamiga. Samuti saab seda lahti teha nii küljele kui ka ülalt tuulutuseks – niinimetatud pöörd-kald-avatav aknaraam. Valmistatakse samuti nii puidust kui ka puitalumiiniumist (õuepoolselt küljelt alumiiniumprofiilidega kaetud), räägib Viking Windowsi müügiesindaja. Tihti määravad kliendi valiku suluse (hingede) piirid. Saksa sulust on võimalik suuremalt avada kui väljapoole avatavat akent, samas kui väljapoole avatava akna profiilid on saledamad ja tegelikult suurema valgusavaga, selgitab Provornikov.

Soome aken on olnud traditsiooniline aknatüüp ka Ees-

Tänapäevased aknad peavad õigesti hooldades vastu mitukümmend aastat.

Seitse soovitust, kuidas valida õige aken Panime YSSE, Viking Windowsi ja Lasita Akna spetsialistide nõuannetele tuginedes kokku seitse soovitust, millele uusi aknaid valides tasub mõelda.

• Analüüsige soove ja vajadusi: kas materjalina puit või puitalumiinium, kahevõi kolmekordsed klaasid, sisse- või väljapoole avatavad aknad; kas aken on sisustuselement või maja arhitektuuri oluline osa.

• Kaaluge, kui oluline on uue akna puhul turvalisus; müra- ja soojapidavus.

• Otsustage, millised osad peaksid olema avatavad.

Isegi kui vanal aknal oli mingi osa avatav, siis võimalik, et kasutasite funktsiooni harva. Mõelge, milline lahendus on teile mugavaim.

• Varuge akende tellimiseks aega. Inimene, kes iga päev akendega ei tegele, ei tule paljude detailide vajalikkuse peale. Nende valmistamine võib olla ajakulukas ning pikendada akende valmimise aega.

Fotod: Shutterstock

• Tulge esindusse kohale aknaid vaatama. Pildid ja joonised ei anna õiget pilti akna välimusest ning hiljem muudatusi teha võib olla üpris kulukas.

• Mõelge, kui kauaks te aknad soetate ning kas peate neid kunagi veel vahetama.

• Planeerige hoolikalt eelarve ning küsige võrdlevaid hinnapakkumisi.

tis. Näiteks veel 1950. aastate ehituse käsiraamatutes on sellise aknatüübi joonised. Aknal on kaks raami – toa- ja õuepoolne, räägib Provornikov.

Kaasaegsematel soome akendel avanevad mõlemad raamid toa poole ja õuepoolne aknaraam on reeglina alumiiniumist ning ka lengil on alumiiniumkate.

Rammo hinnangul on saksa akna eelis funktsionaalsus.

Ilmselt just seetõttu ongi see Eestis kõige rohkem levinud.

See avaneb sisse (tuulutuseks kaldu) ning ka pöördasendisse (täielikuks avamiseks) ning seetõttu on seda lihtne ja ohutu pesta. Suvel on saksa aknale ka kõige lihtsam lisada sääsevõrke, räägib ta. Seevastu ka-

heraamne soome aken on Rammo hinnangul suhteliselt kapriisne toode piiratud funktsionaalsusega. Profiili suur eelis on lihtsus, mis väljendub tihti ka hinnas. Ühtlasi pakub soome aken kahe raami tõttu standardlahendusena parimat mürasummutust.

Plast, puit või puitalumiinium Eesti kliimasse, kus talvel pauguvad krõbedad külmakraadid ja suvel lõõmab kuum päike, soovitab YSSE aknatehase tootmisjuht Roos eelkõige puitmaterjalist aknaraame: puitmaterjaliga saavutatakse soojapidavad avalahendused.

Raamide ja lengide valmistamiseks kasutatakse tema sõnul kõige sagedamini puitu,

20 || kodu pvc-d, puitalumiiniumi ja alumiiniumi.

Provornikov soovitab Eesti kliimas kasutada puitalumiiniumakent, mis on väljast kaetud alumiiniumprofiilidega ning puit on värvitud (või peitsitud-lakitud), lisaks tihendid, hinged, käepidemed, kremoonid jmt. Tänu alumiiniumkihile akna välisküljel ei ole seda vaja üle värvida, see kaitseb akent paremini ilma eest ning puit loodusmaterjalina on sees kindlasti meeldiv lahendus. Lisaks on puit suhteliselt hea soojusisolatsiooniga, kuid kindlasti on oluline mõista, et aken ja uks on siiski augud majaseinas; tänaste parimate passiivakende soojusläbivus on mitu korda suurem kui hea soojustusega majaseinal. See on tingitud kasvõi sellest, et seinal on paksust rohkem kui aknal.

Provornikov lisab, et aknaraamide valmistamiseks kasutatakse enim liimpuidust toorikud. Levinuim on Viking Windowsi müügiesindaja sõnul mänd, kuid soovi korral on võimalik aknaid valmistada ka tammest, merantist vms eksootilisemast puiduliigist.

Rammo nõustub ning lisab, et ehkki standardne pvc-aken on kõige soodsam, on puit naturaalne materjal, mis vananeb väärikalt. Tänapäeva viimistlustehnoloogiad on tema sõnul nii professionaalsed ja kvaliteetsed, et värv püsib puitakendel mitukümmend aastat.

Kui aknaga peakski midagi juhtuma, näiteks koer käppadega kraapima, saab akent taastada. Teiste materjalide puhul selliseid võimalusi pole, toonitab Rammo – kõik kulub ja pärast enam tagasiteed ega ümberte-

postimees, 1. APRILL 2019 gemise võimalust pole. Puitaknad pakuvad tema sõnul kõige rohkem paindlikkust – puidust saab teha ümaraid, ovaalseid ja kõiksugu muud sorti aknaid, teiste materjalidega on olukord kitsamalt piiritletud.

Rammo selgitab, et aknaraame valmistatakse enamasti puidust (mille välispinna saab katta ülimalt ilmastikukindla alumiiniumiga), pvc-st ehk rahvakeeli plastikust ja alumiiniumist. Ehkki soojapidavust suudetakse tema sõnul saavutada igasuguste materjalidega, näiteks pvc-aken jagatakse seest mitmeks väikeseks kambriks, kus külmal õhul on raske läbi pääseda, jääb puitaken külmal ajal käega katsudes alati kõige soojemaks. Rammo arvates on kõige inimsõbralikum puitaken, mis on väljast kaetud alumiiniumiga; see tagab mõnusa ja hubase toa, olles väljast täiesti ilmastiku- ja kõige muu kindel.

Kuigi soojapidavust suudetakse saavutada igasuguste materjalidega on puitaken katsudes alati kõige soojem.

Energiasääst Viimase 15–20 aasta jooksul on energiahinnad oluliselt tõusnud. Seetõttu on märkimisväärselt arendatud ka energiasäästlikke lahendusi, räägib Provornikov ning selgitab, et 15 aastat tagasi paigaldatud aken võib küll olla tehniliselt korras, kuid tänapäeva lahendused on energiasäästlikumad.

15 aastat tagasi oli üsna ta-

valine kaheklaasiline aken, kuid praegu on uute ja renoveeritud majade puhul standard kolmekordse klaasiga aken. Samas tuleks akende valikul arvesse võtta maja seisukorda; pole mõtet paigaldada passiivakent majale, mille seinad läbi lasevad, selgitab ta ja rõhutab, et kui hoones kasutatakse n-ö maast laeni aknaid, suurte klaasipindadega uksi ja lükanduksi, siis ohutuse huvides tuleks kasutada karastatud või lamineeritud klaasi.

Rammo selgitab, et tänapäevased aknad ei ole üksikute klaaside, vaid klaaspakettidega.

Aiamajja ja suvilasse sobib kahekordne klaaspakett, ent aastaringi elatavates majades kasutatakse kolmekordseid klaaspakette. Heaks soojapidavuseks lisatakse paketi välimistele klaasidele selektiivkiht. Seda on mitut tüüpi, alustades tavapärase energiasäästufunktsiooniga, lõpetades päikese eest kaitsva kihi ja peegelklaasiga. Kõiki tavapäraselt akna koostises kasutatavaid klaase võib Rammo sõnul turvalisuse otstarbel karastada ja lamineerida.

Roosi arvates tasub soojapidavuseks kasutada kolmekordset klaaspaketti, et vältida niiskuse kondenseerumist aknaservades ning paigaldusel kasutada sobivat tihendust ja isolatsiooni. Tugevat karastatud klaasi soovitab ta kasutada kohtades, kus aken peab taluma kõrgemat temperatuuri (näiteks leiliruumis) ning suuremat turvalisust nõudvates kohtades (näiteks põrandale lähemal kui 60 cm ulatuvad aknad). Roos rõhutab, et aknaid tuleks hooldada kevadel ja sügisel; sulusesüsteemi määrida ja

kodu || 21

postimees, 1. APRILL 2019

Õiged aknad on eelkõige sellised, mis sobivad funktsionaalselt ruumile ja arhitektuurselt majale.

Eesti kliimasse, kus talvel pauguvad krõbedad külmakraadid ja suvel lõõmab kuum päike, sobivad eelkõige puidust aknaraamid.

tihendeid puhastada saab igaüks ise, ent tihendite vahetus ja reguleerimine on mõistlik jätta spetsialistile.

Provornikov soovitab aknaid tellides soovid kohe põhjalikult läbi mõelda. Üsna tihti küsitavat, kas klaasile võib hiljem päikese või vandalismi eest kaitseks kleepida spetsiaalseid kilesid, kuigi lihtsam oleks kohe tellida eriselektiiviga päikesekaitseklaas või turvalaminaadiga pakett. Et päikesekaitseklaasi energiat peegeldav efekt toimib ka talvel, tähendab see, et kui kogu võimalik soojusenergia oleks hea saada tuppa, peegeldab päikesekaitseklaas seda tagasi. See-

ga tasub mõelda, kas vähesed päikselised päevad suvel kaaluvad üles Eesti keskmiselt pika ja jaheda talve. Sama on müraga: müratõkkeklaasid lisavad aknale palju kaalu, mis omakorda piirab akna suurust. Üldjuhul vähendab müratõkkeklaas Provornikov sõnul ka soojapidavust, sest kambrid klaasi vahel lähevad väiksemaks.

Roos lisab, et tavapaksusega klaaspakett peab müra tugevusega 32 dB, ent näiteks pakett 6–4–4 suurendab mürapidavust 4–5 dB. Suurema mürapidavuse saavutamiseks kasutatakse tema sõnul müratõkke kiledega lamineeritud klaa-

se, kus mürapidavuse klaaspaketis saab viia umbes 50 dB-ni.

Hinnapäring tee läbimõeldult Hinnapäringut tehes soovitab Provornikov läbi mõelda eelkõige kolm küsimust: mis materjalist aknaid soovitakse (puit või puitalumiinium), kas kahevõi kolmekordse klaaspaketiga ning kas sisse- või väljapoole avanevad. Selle põhjal saab kliendi suunata juba õige tooteperekonna juurde.

Provornikov selgitab, et esmase pakkumise tegemiseks piisab umbkaudsetest mõõtudest ning enne lõplikku tellimist tuleb paigaldaja ja mõõdab avad üle. Samuti oleks hea teada, kas

aknad tulevad seest ja väljast sama või erinevat tooni ning kas eelistatakse pigem peitsi/lasuuri või katvat värvi. Peitsi ja lasuuri alt on puidumuster näha, ent värv jätab ühtlase puhta pinna. Ülejäänud detailid, näiteks käepidemed ja värvikoodid, esialgses hinnapäringus nii tähtsad ei ole ning need saab täpsustada enne tellimist, selgitab ta.

Roos lisab, et mõõtude juures on oluline märkida, kas on mõõdetud akna ava või edastatakse juba soovitud akna lengi välismõõdud, samuti on aknatootjale oluline teada, kus aken paikneb. Nagu öeldud, nõuab näiteks leiliruumi aken teistsugust lähenemist. Professionaalne müüja suudab pakkumise koostada kohale tulemata, paigaldaja peaks enne valmistamist mõõdud üle kontrollima. Hinnapakkumiste võrdlusel tuleks pöörata tähelepanu pakutavate toodete omadustele – puitprofiilide paksus, klaaspaketi soojapidavus ja turvalisus, erinevate värvide kasutusvõimalus sees ja väljas –, ent kindlasti tasub minna esindusse kohale aknaid vaatama.

Provornikovi sõnul on akende puhul tegemist spetsiifilise «rätsepatööga»: hinna määravad akende tüüp, kuju, suurus, kogus, viimistlus jms tegurid ning kindlat baashinda ei saagi öelda.

Kõige lihtsam reegel on: «Mida keerulisem toode, seda kallim», aga ka seal on erandid, sest toode, mis tundub kliendile keeruline, võib olla tootja jaoks lihtne ja vastupidi. Kõige kallimad ja eksklusiivsemad on elektrilised lahendused ja lisad. Näiteks automaatsed klaaspaketis olevad ribikardinad või elektriline lükanduks, selgitab Provornikov.

22 || kodu

postimees, 1. APRILL 2019

ÕIGE VALIK. Kahjuks ei tule me sageli selle peale, et paljude terviseprobleemide põhjus võib olla halb kodune õhk. Samas saab hõlpsasti mõnd lihtsat nõuannet järgides valida koju ventilatsioonisüsteemi, mis tagab hea sisekliima ega tekita asjata suuri arveid.

Ventilatsioonisüsteemide ABC Energiasääst eelkõige Karen Schmidt toimetaja

värske õhk

K

valiteetset ventilatsioonisüsteemi on eelkõige vaja maja ja selle inimeste tervise pärast, rõhutab ettevõtte Nortverk juht Marek Joost ning selgitab, et laias laastus on õhus kolme sorti saastet: üleliigne niiskus, liigne süsihappegaas, mida toodavad inimesed ja koduloomad ning orgaanilised lenduvad osakesed nagu kodukeemia. Ta lisab, et uutes või renoveeritud majades ja korterites on õhus veel aastaid viimistlusvahenditest õhkuvaid formaldehüüde, mis jõuavad läbi kopsude meie vereringesse ning sealt rakkudesse, liigne niiskus omakorda tekitab hallitust, mis on kahjulik nii majale kui elanikele.

Eestis arendatud ja toodetud soojustagastusega ventilatsiooniseadme Airobot tehnoloogia-

Inimesed ei tule sageli selle peale, et üks tervise garantiisid on hea kodune õhk.

Hea ventilatsioon vähendab uimasust ja parandab produktiivsust.

juht Gert Valdek räägib, et ventilatsioon vähendab uimasust ja parandab produktiivsust, mis tagab jälle parema enesetunde ja heaolu. Ventilatsioonisüsteem on tema sõnul eriti soovitatav allergikutele ning sel juhul tuleb jälgida, et seadmes oleks kind-

Fotod: Shutterstock

lasti peenfilter, mis eemaldab välisõhust õietolmu ning muud allergeenid.

Ideaalse kodukliima puhul peaks õhk olema tasakaalus, sisaldades õiges proportsioonis hapnikku, süsihappegaasi ja lämmastikku, rõhutab peami-

selt integreeritava kodutehnika müügiga tegeleva E-Luxi tegevdirektor Rein Türkson. Optimaalne õhuniiskus peaks tema sõnul olema vahemikus 40– 60% ning soovituslik toatemperatuur elutoas ja köögis 22– 24 kraadi.

Joost selgitab, et majja või korterisse sobib tegelikult iga ventilatsioonisüsteem, mis tagab õhuvahetuse. Ta lisab, et energiasäästlikkusest lähtuvalt peaks olema kas soojustagastusega sundsissepuhke ja väljatõmbega vajaduspõhine ventilatsioonisüsteem või tsentraalne vajadus- ja ruumipõhine väljatõmbesüsteem.

Vajaduspõhine ventilatsioon on tema sõnul energiasäästlikumaid, sest iga ruumi ventileeritakse eraldi ja vajaduse järgi. Kui ruumi õhuandurid tuvastavad õhus saasteainete liigse kontsentratsiooni, lisab ventilaator kiirust, et õhk uue ja värske vastu välja vahetada, selgitab Joost süsteemi tööpõhimõtet.

Valdek lisab, et soojustagastusega ventilatsioonisüsteem eeldab ruumides täielikult sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi väljaehitamist.

Torud jooksevad kokku näiteks tehnoruumi, kus süsteemi ühendatakse ventilatsiooniseade. Võrreldes tavaventilatsiooniseadmetega tagavad nõudluspõhised ventilatsiooniseadmed kuni 30% väiksema energiakulu, selgitab Valdek.

UUS! Asbestitööde koolitus töötamiseks Eestis ja Soomes, hind 1230 € 20.–21.05.2019, eesti ja vene keel

UUS! Asbestitööde koolitus töötamiseks Eestis, hind 130 € 12.04.2019, eesti ja vene keel

Esmaabi koolitus Eesti Punase Risti ainekava mahus 16 at, hind 75 € 22.–23.04.2019, eesti keel 13.–14.05.2019, eesti keel 16.–17.05.2019, vene keel

Tõstukijuhi koolitus (pädevustunnistuse omandamine) 16 at, hind 155 € 15. ja 17.04.2019, vene keel, SOODUSHIND 150 € 16. ja 17.04.2019, eesti keel 8. ja 10.05.2019, vene keel 9. ja 10.05.2019, eesti keel

Esmaabiandjate täiendkoolitus 8 at, hind 55 € 23.04.2019, eesti keel 14.05.2019, eesti keel 17.05.2019, vene keel Tuletööde tegemise koolitus 6 at, hind 83 € 4.04.2019, vene keel SOODUSHIND 80 € 29.04.2019, eesti keel 2.05.2019, vene keel 27.05.2019, eesti keel Evakuatsiooni ja tuleohutuse eest vastutava isiku koolitus 8 at, hind 88 € 4.04.2019, vene keel, SOODUSHIND 80 € 29.04.2019, eesti keel 2.05.2019, vene keel 27.05.2019, eesti keel Tõstukijuhi koolitus (teooria) 8 at, hind 97 € 15.04.2019, vene keel, SOODUSHIND 95 € 16.04.2019, eesti keel 8.05.2019, vene keel 9.05.2019, eesti keel

Töökeskkonnaspetsialistide, -volinike ja nõukogu liikmete koolitus 24 at, hind 155 € 24.–26.04.2019, eesti keel 22.–24.05.2019, eesti keel 29.–31.05.2019, vene keel Töökeskkonnaspetsialistide, -volinike ja nõukogu liikmete täiendkoolitus 8 at, hind 90 € 26.04.2019, eesti keel 24.05.2019, eesti keel 31.05.2019, vene keel Troppija (sild-, pukk-, torn-, autokraanad, telfrid) 8 at, hind 93 € 6.05.2019, vene keel 7.05.2019, eesti keel Ehitusplatsi töötervishoiu ja tööohutuse koordinaatori koolitus 8 at, hind 87 € 5.04.2019, vene keel, SOODUSHIND 80 € 11.04.2019, eesti keel 3.05.2019, eesti keel 13.05.2019, vene keel

kodu || 23

postimees, 1. APRILL 2019

Millal paigaldada?

Korrusmajadesse võib Joosti sõnul paigaldada energiasäästliku ventilatsioonisüsteemi nii korteripõhiselt kui ka ühiselt terve maja peale. Korteripõhiste seadmete eelis on, et iga korteri omanik vastutab ise oma ventilatsioonisüsteemi ja selle kulude eest. Tsentraalse süsteemi puhul peaks olema võimalik süsteemi korterite kaupa vajaduspõhiselt juhtida, sest pole mõtet ventileerida kogu maja, kui mõni korter seisab kauem tühi. Kui renoveeritud majades ei ole võimalik tsentraalse seadme jaoks õhutorusid paigaldada, siis saab ruumides kasutada värskeõhuklappi, mis võib olla nii vabalt hingav kui ka sundventileeritav ja soojustagastusega. Vannitoa ja tualeti ventilatsioon lahendatakse Joosti sõnul üldjuhul sundväljatõmbega.

Köögi ventilatsioon Türkson räägib, et köögi tarbeks projekteeritakse ventilatsioonisüsteeme erinevaid: eraldi väljapuhkekanaliga, soojusvahetiga ventilatsiooniagregaati läbivad, keskventilatsiooniga ühilduvad või iseseisva retsirkulatsiooniga, kus õhk puhastatakse otse seadmes ja suunatakse siis tagasi kööki.

Kortermajades on tema sõnul kõige sagedamini väljapuhkekanaliga köögid, kus õhupuhasti mootori ülesandeks jääb kuum ja niiske õhk, suits ja õlijäägid lihtsalt köögist välja lükata. Paljudes uusarendustes vahetab õhku aga soojusvahetiga ventilatsiooniagregaat, mille mootor veab musta õhu välja ka köögipliidi kohalt, mistõttu sealsele õhupuhastile polegi oma mootorit tarvis, selgitab Türkson.

Korrusmajadesse saab paigaldada energiasäästliku ventilatsioonisüsteemi nii korteripõhiselt kui ka ühiselt terve maja peale.

Korteripõhiste seadmete eelis on, et iga korteri omanik vastutab ise oma ventilatsioonisüsteemi ja selle kulude eest.

Maja keskventilatsiooni puhul vajab õhupuhasti tema sõnul ka sulgklappi, et teiste korterite köökidest väljutatavat õhku ei surutaks ventilatsiooni kaudu naabrite korteritesse. Klapp avaneb automaatselt vaid siis, kui köögi õhupuhasti tööle panna, või saab õhupuhasti sisse lülitada alles siis, kui klapp on enne käsitsi avatud.

Vanemates majades või juhul, kui tööpind paigaldatak-

Köögi õhupuhastid on küll säästlikud, kuid kõige suurem kulu tekib meie kliimavöötmes toasoojuse väljumisest.

se kohta, kuhu ventilatsioonikanal ei ulatu, ja pole tahtmist näha lae all looklevaid õhutorusid, võib kasutusele võtta retsirkulatsiooniga õhupuhasti. Määrdunud õhk puhastatakse õhupuhastis ja suunatakse tuppa tagasi. Seda tüüpi seadmete puhastusvõime on erinev, olenevalt puhastamistehnoloogiast vahemikus 30–95%.

Türksoni sõnul on kõige kuluefektiivsemad kindlas-

ti retsirkulatsiooni õhupuhastid, sest nende puhul jääb soe õhk tuppa, aga lõhnad neutraliseeritakse. Köögi õhupuhastid on küll säästlikud, kuid tasub arvestada, et kõige suurem kulu tekib meie kliimavöötmes toasoojuse väljutamisest. Seetõttu on kasutusel soojusvahetid, mille külge ühendatakse ka köögi õhupuhasti, selgitab Türkson köögi ventilatsiooniseadme põhimõtet.

Türkson rõhutab, et ventilatsiooni tuleks kindlasti planeerida juba projekteerimisel, silmas pidades ka maja küttekoldeid nagu kamin või gaasikatel, sest ventilatsioonisüsteem peab arvestama ka nende õhuvajadust.

Tähelepanuta ei tohi jätta signalisatsiooniandurite asukohta, et küpsetamisel tekkinud õhu liikumine ja suits andureid ilmaasjata tööle ei paneks.

Valdek lisab, et projekteerimisfaasis tuleks mõelda erinevate mürasummutite peale torustikus. Näiteks tuleb panna nii seadme juurde kui ka tubade vahele mürasummutid, et heli ei leviks toast teise.

Türkson selgitab, et vastupidi üldisele arvamusele pole põhiline müra allikas mootor, vaid õhu liikumine. Seetõttu peavad kõik ventilatsioonitorud olema sileda seinaga. Gofreeritud toru on küll kerge paigaldada, aga ebaühtlase pinna tõttu tekivad torus raugematud õhupöörised, mis takistavad õhu liikumist ja tekitavad müra, toonitab ta. Veel ohtlikum on toidurasvade ja tolmu ladestumine, sest reeglina unustatakse toru pärast seadme paigaldamist sootuks. Õhupuhasti hinna määravad Türksoni sõnul kasutatud koostisosade ja materjali kvaliteet. Meie tingimustes peaks kasutama Euroopas toodetud õhupuhasteid. Joost lisab, et kõik sõltub maja suurusest, ruumide arvust ja kasutatavatest toru tüüpidest, ent enamasti maksab neljatoalise ja umbes 120-ruutmeetrise maja nõudlus- ja vajaduspõhine ventilatsioonisüsteem umbes 6000–7000 eurot.