KODU – EHITUS ja RENOVEERIMINE oktoober 2020

PÕHITEEMAD: Õige ajastus võib ehituskulusid kokku hoida. Lk 2 Tavatarbijate soojustusmaterjalide eelistused. Lk 4 Küttelahendused esindavad mugavusi ja traditsioone. Lk 6-7 Katuse puhul on määrav paigalduskvaliteet. Lk 10

KODU – EHITUS JA RENOVEERIMINE

Katrin Enno:

Soojustamine sõltub väga palju hoonest, mida soojustatakse.

Lk 4

TEEMALEHT 21. OKTOOBER 2020

2 || kodu – ehitus ja renoveerimine

postimees, 21. oktoober 2020

MAJA EHITAMINE. «Üldehitustööde teostamisel on oluline on, et niiskus ei jääks konstruktsiooni sisse,» rõhutas ehitusettevõtte Unico Eesti OÜ juhatuse liige Vagif German. Enne soojustuse paigaldamist või viimistlustöid on oluline, et konstruktsioon oleks täielikult ära kuivanud.

Õige ajastus võib ehituskulusid kokku hoida Silja Joon toimetaja

üldehitus Viimase paari aasta Eesti pehmemad talved on teinud ka ehitustööd lihtsamaks. Raudbetoonist vundament, müüritööd, siseviimistlustööd ja torutööd – tänapäeval pole ehitustööd, mida ei saaks teostada talvel. «Lihtsalt tööd võivad osutuda kallimaks ja ajaliselt pikemaks,» märkis German.

Asudes üldehitustöid planeerima – kas on töid, mis märja või külma ilmastiku tõttu võivad hakata venima või pole tulemus päris see? German soovitab ajagraafiku tegemisel arvestada varuks lisaaega näiteks suuremate külmade ja tuiskude arvelt. «Enamus välitöid võtab talvel rohkem aega,» rääkis ta.

Talvised müüritööd on kulukamad Raudbetoonist vundamendi ja muude konstruktsioonide puhul on oluline, et kivinemise ajal ei langeks kivistuva konstruktsiooni või materjali temperatuur alla viie kraadi.

Kõige optimaalsem on betoonivalamise töödeks vahemik 15– 20 kraadi. «Seetõttu on betoonitööd talvel kulukamad, sest tuleb kasutada lisandeid. Näiteks võib tekkida vajadus ajutiselt konstruktsioon kinni katta ning hoida selle temperatuuri soovitud vahemikus,» kirjeldas German. Temperatuuri langedes alla viie kraadi muutub kivinemise protsess oluliselt aeglasemaks ja kui kivinev betoon külmub, siis lõhuvad tekkivad jääkristallid kivinenud betoonistruktuuri ning kahjustused säilivad ka peale ülessulamist.

Sarnaselt betoonitöödele on oluline jälgida, et müüritöödel ei langeks temperatuur allapoole materjali tootja soovituste.

On olemas spetsiaalsed talvised müürisegud, aga nendegi puhul kehtib nõue, et alla kümne soojakraadi pole müüritööde tegemine soovitatav. Lisaks välistemperatuurile tuleb jälgida ka tuulekülma! See ei tähenda, et müüritöid talvel teha ei saa, ent see on märgatavalt kulukam ja ajamahukam.

Siseviimistlustööde puhul tuleks jälgida, et ruumi temperatuur püsiks ühtlane ja niiskustase paras. «Siis saavad kõik konstruktsioonid, pahtlid ja värvid kuivada optimaalsel režiimil ning väldime hilisemaid probleeme,» selgitas German ja lisas, et samas ei tohi niiskustase langeda liiga madalale, sest see võib tekitada liiga kiire kuiToimetaja: Silja Joon

Unico Eesti esindaja Vagif German toob haljastuse taastamisest näite Saaremaalt, kus omaniku soov oli samblane majaümbrus.

Selleks võeti enne ehitustööd kopaga samblatükid hoolikalt üles, ent et samblast jäi puudu, siis telliti samblavaibale lisa Hiinast. Mitmest samblasordist hakkas mõni kenasti kasvama.

Foto: erakogu

vamise ja kaasa tuua mõrad viimistluses või põrandakatetes.

Objekti kütmine on samuti lisakulu seni, kui hoone enda küttesüsteem pole valmis.

Puitkarkassile vihmakaitse Ehituse asjatundja sõnade kohaselt on kõige suurem risk talvel pinnase- ja vundamenditööd, sest jäätunud maale ei saa ehitada (välja arvatud mõni erand). Maa ei tohi jäätuda ka valmis vundamendi all.

Külmunud pinnase väljakaevamine on kulukam, kui seda teha soojal ajal, samuti tuleb arvestada talvel lisakuludega tagasitäite- ning tihendustööde tegemisel. German soovitas talvekülmaga väliseid trassitöid mitte teha, sest maapind võib olla külmunud ja pärast külmunud pinnast tihendada korralikult ei saa.

Iga korralik ehitaja kaitseb ehitusmaterjale vihma, lörtsi ja liigse külma eest – samuti tuleks puitkarkasse kaitsta vihma ja lörtsi eest. Samuti ei tohiks märja ja külma kätte unustada kuivsegusid, värve ja teisi materjale, mille säilitus- ning kasutustemperatuurideks on tootja märkinud plusskraadid.

Tasub veel teada, et näiteks päikesepaneele on võimalik lisaks suvele paigaldada talvel!

Reklaami projektijuht: Kai Reilent, kai.reilent@postimeesgrpp.ee, tel 5194 7035

Sel ajal on nõudlus tööle madalam ja nii on lootust saada paremat hinda.

Kuidas on lood krohvitöödega, kas need on ilmatundlikud või mitte? Vagif German selgitas, et välisfassaadide krohvitööd tuleks lõpetada enne külma tulekut. Sarnaselt teistele nii-öelda märgadele töödele on krohvitööd vaja lõpetada enne, kui temperatuur langeb alla viie soojakraadi. Vastasel juhul on vaja fassaadidele ümber panna katted ning maja seina ja katte vahel olevat ruumi kütta sel määral, et sinna tekiks sobiva temperatuuriga keskkond. Need tegevused on aga taas lisakulu, millega arvestamata võib eelarve kergelt lõhki ajada.

Külmaga fassaadi ei krohvita «Mida põhjalikum projekt, seda korralikum ja täpsem eelarve. Kui vähegi aega ja võimalust, koostage või tellige enne suuremate tööde algust korralik projekt ning eelarve. Siis oskate ees ootavate kuludega arvestada ning ei teki töö käigus ebameeldivaid üllatusi,» soovitas asjatundja.

Kuidas on lood toru- ja soojustustöödega – millal on neid mõistlik tellida? Kas ilma mõttes on soodsamat aega nende tegemiseks?

Keeletoimetaja: Piret Bristol, piret.bristol@postimeesgrupp.ee

German tõdes, et väliste torutööde puhul on külma maapinda raskem kaevata ja kui toru on pandud niiskesse mulda, võivad kevadel sulaga tekkida vajumised. Välised torutööd on seepärast hea teha ära enne talve.

Esmalt küte, siis veevarustus Kes torutöödest tingitud haljastuse lõhkumise või porise maa pärast muretseb, tehku kaevamisi sügisel, sest siis saab kevadel haljastuse kohe taastada.

Kõige suuremaks riskiks talvisel perioodil on pinnase- ja vundamenditööde tegemine.

Unico Eesti OÜ juhatuse liige Vagif German

Hoonesiseseid veetorusid saab panna ükskõik mis ajal, kirjeldas Vagif German. Muidugi on töömeestel mugavam töötada, kui majas on küte sees. Kui hoones sees on üle 20 külmakraadi, ei hakka keegi seal torutöid tegema, aga kui on kuni viis miinust, siis saab seal töötada.

Tasub teada, et esimesena tuleb hoonesse paigaldada küte, siis alles veevarustus.

Millised on üldehitustööde puhul keskkonnast tingitud Küljendaja: Kristiina Sillandi

ootamatused, mille peale tellija ehk ei tule? German soovitas meeles pidada, et kui osa materjali tuuakse rasketranspordiga, siis ligipääsuga objektile, eriti maal, võib tekkida probleeme.

Tasub ka teada, et maja, isegi kui seal elatakse ainult osa aastast, tuleks ventileerida ka talvel! Lisaks eluruumidele ei tohi sulgeda tehnoruumide ventilatsioone. Kui õhk ei saa liikuda, siis on niiskus kerge kogunema ja võib rikkuda viimistluse, samuti saab rikutud sisekliima ning kaob normaalne töö- või elukeskkond. «Üldehitustööde teostamisel on oluline, et niiskus ei jääks konstruktsiooni sisse,» rõhutas Vagif German. Enne soojustuse paigaldamist või viimistlustöid on oluline, et konstruktsioon oleks enne täielikult kuivanud.

Unico Eesti OÜl on ka ettevõtted Itaalias ja Prantsusmaal, seetõttu teab ehitusspetsialist sedagi, et kui Eestis on peamine ehitusaeg suvi, siis Vahemere piirkonnas on just vastupidi. Suvel on lisaks üleliigsele kuumusele ka osas piirkondadest ehitamine lausa keelatud, et mitte häirida turismi.

Väljaandja: AS Postimees Grupp, Tartu mnt 80, Tallinn

Trükk: AS Kroonpress

postimees, 21. oktoober 2020

sisuturundus || 3

4 || kodu – ehitus ja renoveerimine

postimees, 21. oktoober 2020

SOOJUSTUS. Soojustusmaterjalide soojapidavust näitab toote soojapidavustegur, mitte tootja nimi, materjal või kaubamärk, selgitas Soojustusmarket OÜ juhatuse liige Katrin Enno.

Tavatarbijad eelistavad soojustusmaterjalina kergvillasid Silja Joon toimetaja

materjalid Iga tootja kiidab oma materjali – klaasvilla tootja ütleb, et tema klaasvill on kõige parem, kivivilla tootja ütleb, et tema kivivill on kõige parem, EPS isolatsioonimaterjali tootja promob EPSi ja PIRi soojutusplaatide tootja PIRi. Kuidas ikkagi teha valikut?

Müüme kõiki erinevaid soojustusmaterjale ning nõustame kliente lähtudes toodete tehnilistest andmetest ning hindadest. Võib olla nii, et soojustusmaterjal, mis sobib kõikjale, ei sobi tegelikult kuhugi või on liiga kallis ja ebapraktiline.

Tuntud soojustusmaterjalide brändid on juba aastaid teeninud liigkasumit, müües tooteid palju kallimalt võrreldes täpselt samade tehniliste näitajatega analoogidega. Tarbija on muutunud viimaste aastatega väga teadlikuks ning see on sundinud staažikaid pakkujaid hindu langetama. Lõpptarbijale on see ainult kasuks tulnud.

kivivillad) kuuluvad kõik klassi A1, see tähendab, et tooted vastavad kindlatele nõuetele ja kindlasti ei saa A1 klassi toode põleda. Klaasvill sulab teatud temperatuuri juures sõltuvalt tootest (300–600 kraadi), kuid ei põle, kui ta kuulub A1 klassi.

Hetkel võib väita, et kõik tuntud klaasvillad Eesti turul kuuluvad A1 tulekindlusklassi, seega klaasvill ei põle, vaid sulab kõrgel temperatuuril.

Kas kivivill on parem kui klaasvill?

See sõltub soojustusmaterjalile esitatavatest nõuetest. Parameetrid võivad olla soojajuhtivus, helipidavus, survetugevus, tulekindlus. Võiks arvata, et väiksema tihedusega soojustusmaterjalid on kehvema soojapidavusega (lambda, mõõtühik on W/mK) – tihti on hoopis vastupidi. Kuigi üldjuhul on professionaalsed tulekaitsevillad kivivillast, esineb ventilatsiooni isolatsioonis ka tulekindlamaid klaasvillasid.

Kas puistevill hoiab pööningu soojana?

Puistevilla paigaldatakse spetsiaalse masina abil, mis puhub puistatavale pinnale kottidesse pressitud villatootmise jäägid.

Tekib kohev puiste. Puistevilla soojapidavus on väiksem kui tavalistel plaat- ja rullsoojustusmaterjalidel.

Kui plaat- ja rullsoojustusmaterjalide tootjad tegelevad iga päev tootearendusega, et villakiudude kvaliteeti tõsta, siis puistevill on tootmisjääk, mille kiud on korduvtöötlusega kahjustatud.

Puistevilla puhul mängib suurt rolli ka paigaldus. Kui paigaldajad villamaterjali kasutamist optimeerida üritavad, võib tulemuseks olla veel kehvem soojapidavus. Kui võrrelda puistevilla plaat- ja rullsoojustusmaterjalidega, pole puistevillal tehniliste näitajate osas eeliseid. Peamine põhjus, miks puistevilla üldse kasutatakse, on soojustamist vajavad raskesti ligipääsetavad kohad.

Puistevill kaotab soojust hoidvad omadused kohe, kui sellele langeb koormus – kui sellel käia või kui sinna kukuvad esemed. Samuti on puistevill kergemini lendlev kui plaat- või rullsoojustusmaterjal. Puistevillaga soojustamist võiks kaaluda, kui soojustamist vajavale konstruktsioonile ei pääse ligi.

Klaasvill ju põleb?

Eestis müüdavatest katmata mineraalvilladest (klaasvillad ja

«Soojustamine sõltub väga palju hoonest, mida soojustatakse.»

Katrin Enno, Soojustusmarket OÜ juhatuse liige

Katusel ja põrandal, kus on oluline materjali survetugevus, kasutatakse maailmas põhiliselt kivivilla. Eestis kasutatakse nii valupõrandate kui katuste soojustamiseks väga palju ka klaasvilla.

Tavatarbijad eelistavad soojustusmaterjalina kergvillasid, mis peavad hästi sooja. Soojapidavuse poolest on erinevast materjalist kergvillad võrdväärsed. Tänu klaasvillatootjate pidevale arendusele on seda tüüpi kergvilla sortiment laienenud ning soojapidavus kasvanud. Kui tihedamate soojustusmaterjalide osas on klaasvill ja kivivill sama hinnaklassiga, siis kergvillade puhul on klaasvilla hinnatase kivivillaga võrreldes tunduvalt soodsam.

Kas kivivill on tulekindel ega sula?

Kivivillad on A1 klassi kuuluvad mineraalvillad, täpselt nagu ka klaasvillad. Üldjuhul on materjali töötemperatuuriks määratud kuni 250 kuumakraadi. Tulekindlus näitab, kuidas toode käitub tulekahju

korral – kui tulekahju on jõudnud põlemisfaasi. Tulepüsivus on aeg minutites, mille jooksul tarind peab täitma oma ülesande: säilitama kandevõime, tiheduse ja terviklikkuse või isolatsioonivõime. Näiteks tähis «REI 60» tähendab, et nimetatud tingimused peavad olema täidetud 60 minuti jooksul. Kõrge tulepüsivusega on ainult väga spetsiifilised kivivillad. Mingi aja möödudes ning teatud temperatuuridel sulavad kõik isolatsioonimaterjalid.

Ikkagi, klaasvill paneb keha sügelema, kivivill mitte.

Nii klaas- kui kivivill koosnevad peenikestest kiududest, mille väiksed osakesed ärritavad nahka ning tekitavad sügelust. Klaasvilla lõikamisel eraldub vähem tolmu kui kivivilla lõikamisel, sest kivivilla tihedus on suurem ning samasuguste sisselõigete juures eraldub kivivillast rohkem tolmu. Tänapäeva klaasvillad on hoopis muud kui nõukogude ajal, mil klaasvillaga kokkupuude võis jääda meelde terveks eluks. Tänapäeva klaasvillad on vägagi nahasõbralikud ja sügelevad kivivilladest vähem.

Põhjus on selles, et tänapäeva soojustusmaterjalid tolmavad vähem ja põhjustavad vähem ärritusi. Nahaärritus kaob, kui pesta end peale tööd voolava vee all, samuti ei tekita tööks kasutatavad riided peale pesu nahaärritust. Euroopa Liidu standarditele vastavad kergvillad peavad olema biolagunevad.

Soojapidavuse poolest on erinevast materjalist kergvillad võrdväärsed.

Mida võiks ise ehitaja teada soojustusmaterjalidest?

Tasub teada, et mineraalvillad vajavad lisaks tuule- ja või aurutõket sõltuvalt konstruktsiooni osast, kus neid kasutatakse. PIRi ja EPSi soojustusplaadid tõkkeid eraldi juurde ei vaja – see on nende eelis.

Võrreldes samaväärsete teiste tootjate toodetega on kõige soodsamad URSA klaasvilla rull- ja plaatmaterjalid. Kui eesmärk on saavutada suur soojapidavus ning ruumi on konstruktsioonis väga vähe, siis võiks kaaluda PIRi soojustusplaatide kasutamist. See on kordi kallim, ent hea soojapidavus on võimalik saavutada ka õhema materjaliga.

Kergvillade ostmisel on mõistlik vaadata soojajuhtivusnäitajat, mis on igal pakendil märgitud (λ= 0,04 – 0,032 W/ mK, mida väiksem seda parem) ning toote ruutmeetrihinda. Nii on kindel, et teete endale kõige kasulikuma valiku. Tootja nimi ja pakendi suurus ei ole oluline, sest analoogsed tooted on täpselt sama head.

Euroopa liidu standarditele vastavad kergvillad on biolagunevad, samuti kuuluvad müügilolevad Fotod: erakogu katmata kergvillad A1 klassi ega põle.

postimees, 21. oktoober 2020

sisuturundus || 5

6 || kodu – ehitus ja renoveerimine

postimees, 21. oktoober 2020

KÜTE. Erinevaid kütteliike võrreldes ilmneb, et kõige soodsamad püsikulud on maaküttega köetaval eramul.

Samas hinnatakse kõrgelt võimalust mänglevaid tuleleeke läbi kamina klaasukse vaadelda – sellist võimalust pakuvad õhk-vesi soojuspump kaminaga, aga ka traditsioonilised puudega köetavad ahjud, kaminad ja pliidid.

Küttelahendused esindavad mugavusi ja traditsioone läheb nii kalliks, et investeering tasub ära alles 20–25 aastaga.

Silja Joon toimetaja

kütteliigid Kyte.ee OÜ esindaja Elvar Alasi nentis, et kõigil kütteliikidel, kui välja tuua elektriküte, õliküte, kaugküte, õhk-vesi soojuspump, õhksoojuspump, maagaas, pellet, kütepuud ja maasoojuspump, on plussid ja miinused.

Alasi sõnade kohaselt tasuks koduehitajal usaldada projekteerijaid – kütteliigi valimisel tuleb siiski arvestada paljuga.

Näiteks maakütet pole võimalik igale poole panna – Põhja-Eestis ja Saaremaal on paepinnas ja sinna on maaküttekontuuri raske paigaldada. Lahenduseks on puurkaev, ent küttesüsteemi paigaldushind

Projekteerija annab nõu Alasi paneb imeks, kui maagaasitrassi läheduses Tallinna piirkondades soovitakse eramule paigaldada õhk-vesi soojuspumpa. «Maagaasiga oleksid küttekulud soodsamad,» lausub ta.

Ka korterelamute rekonstrueerimisel ei saa sinna panna mistahes soojuspumpa. Samuti ei sobi uued pumbad kokku vanade malmradiaatoritega – uutele pumpadele sobivad madalal temperatuuril töötavad radiaatorid.

«Alati on lahendus projekteerija nõuannete arvestamine.

Küttesüsteem on tervik, küttesüsteemi osad peavad süsteemina töötama ja kokku sobima,» rõhutas Elvar Alasi.

Asajatundja sõnade kohaselt võiks eramutel säilida ka võimalus ahju, kamina või pliidi näol kütta puudega juhuks, kui tekib pikem elektrikatkestus.

Kaugküttepiirkonnas on ainumõeldav lahendus kaugküte. Seal korteripõhiseid lokaalseid küttesüsteeme ei ole mõtet rajada, seda ei luba ka seadus.

Väikestes asulates tuleks lahendada küttesüsteem tervikuna, muidu läheb asi käest. Kuna korterelamutel vaba maad ei ole, ei saa maakütet paigaldada. Korterelamule õhk-vesi soojuspumba paigaldamisel tuleb arvestada, et tõenäoliselt tuleb rekonstrueerida hoone elektrisüsteem. Vana elektrisüsteem ei pruugi täiendavale koormusele vastu pidada.

Problemaatiline on korteritesse eraldi soojuspumpade paigaldamine. Tuleks rajada siiski kogu hoonet küttev katlamaja – kui on gaasitrass läheduses, siis gaasikatlamaja, vedelgaasikatlamaja või pelletikatlamaja. Puidukatlamajasid korterelamutesse enam eriti ei paigaldata. Puidu- või tahkekütte katlamaja energia hind on soodsam, aga kuna see nõuab enam hoolt

Kui korterelamus katlamaja jaoks ruumi pole, võib paigaldada ka konteinerkatlamaja: pildil on 100 kW konteiFotod: erakogu nerkatlamaja.

ja tegemist, on lõpptulemusena pelletikatlamaja soodsam.

See puudutab ka väikeelamuid, märkis Alasi.

Vedelgaasil soodne hind Elvar Alasi reastas kütteliigid selle järgi, milline on nende eraldatava soojusenergia maksumus selle aasta 1. oktoobri seisuga. (Et erinevate kütteliikide kulukust aastas võrrelda, on toodud näitena 150 ruutmeetri-

ne väikeelamu, mis tarbib soojust aastas 15 MWh.) Kõige soodsam on maasoojuspump (37 €/MWh) ning aastas läheb 150 ruutmeetrise väikeelamu kütmine maksma veidi üle pooletuhande euro. Samas on maasoojuspumba miinus suhteliselt suur paigaldusmaksumus.

Kui kütta väikeelamu keskküttekatelt küttepuudega, siis on see (41 €/MWh) pisut soodsam,

kui pelletiga (48 €/MWh) küttes.

Küttepuude ostmiseks kulub sadakond eurot aastas vähem kui pelleti ostmiseks. Samas on pelletiküte täisautomaatne ja mugavam – pelletimahutit tuleb käia katlaruumis täitmas paar korda kuus. Puitu tuleb katlasse lisada iga päev. Mõlema küttematerjali ladustamine nõuab ruumi ja katelt tuleb aeg-ajalt puhastada.

Ligilähedane on maagaasiga kütte (52 €/MWh), õhk-ve-

kodu – ehitus ja renoveerimine || 7

postimees, 21. oktoober 2020 Hannes Puu. «Ahju valimisel ei tohi lasta ennast eksitada kilovattidel, mida müüjad tihti kasutavad. Ahju puhul on eelkõige tähtis soojamahutavus, mis on otseses seoses ahju kaaluga. Mida raskem, seda rohkem aega kulub kütmiseks.

Mida kergem on ahi, seda kiiremini kütab ruumi soojaks ja seda kiiremini ka jahtub,» selgitas Hannes Puu. Ahjust teeb ahju ikka soojalõõri ehk soemüüri olemasolu.

Kasulik energia

Selline näeb välja täisautomaatne pelletikatlamaja.

si soojuspumba (59 €/MWh) ja õhksoojuspumba (54 €/MWh) eraldatava soojusenergia hind.

Väikeelamu aastane küttekulu on maagaasikütte ja õhksoojuspumba puhul väiksem kui õhk-vesi soojuspumbal. Gaasikütte ja õhk-vesi soojuspumba plussid on, et nendega saab soojendada tarbevett. Samas võib olla gaasiküttevõrguga liitumine suur investeering ning õhk-vesi soojuspumba paigaldusmaksumus on samuti päris kõrge. Õhksoojuspumba miinus on asjaolu, et see ei ole mõeldud põhikütteks, eriti pakasega ning pump tekitab müra ning kuivatab õhku. Õlikütte puhul on eraldatava soojuse hind suur (95 €/ MWh), jäädes tublisti alla elektriküttele (135 €/MWh). Samas läheb õli ostmine väikeelamu kütteks aasta jooksul vägagi kulukaks – õli hind on ebastabiilne ning prognoosimatu.

Kütteliikidest kulukaim on elektriküte.

Elvar Alasi teatel on uuemaid trende korterelamute ja suuremate elamute puhul vedelgaasi katlamajad. «Vedelgaasi hind on viimastel aastatel olnud pidevas languses. Seetõttu on võimalik ehitada täiesti kaasaegne vedel- ehk mahutigaasi katlamaja nii korterelamusse kui suurematesse üle 300 ruutmeetristesse elamutesse,» tõdes Alasi. Maapiirkondades on paljud lasteaiad ja kortermajad viidud vedelgaasiküttele. Gaasikatlamaja hoolduskulud on märksa väiksemad kui pelletikatlamajal.

Ahi salvestagu sooja Kaminakeskuse juhataja Hannes Puu märkis, et alates kevadest on kõige populaarsemad valmis kaminad, ahjud ja pliidid. Miks? «Potsepatöö on kallis ning järjekorrad on pikad ning paljud kardavad koroona leviku tõttu majapidamisse mitmeks nädalaks võõrast inimest lubada,» selgitas

Mis mängib ikkagi sooja maja puhul rolli? Soojusauditi insener Viljar Puussepp tõdes, et tihti pöördutakse ettevõtte poole küsimusega – kui palju on tarvis soojustust rohkem panna, et saavutada parem energiatõhususe klass? «Meie vastus pöörab aga tähelepanu hoopis teistele aspektidele nagu õhulekked, ventilatsioon ja küttesüsteem,» märkis Puussepp.

Puussepp rääkis, et küttesüsteemi valikul on energiasäästu seisukohalt oluline näitaja, kui palju sissetulevast energiast muutub kasulikuks energiaks ja kui palju läheb süsteemis kaduma.

Enamasti saab kasuliku energiana kätte 75–90 protsenti sisse pandud energiast. Soojuspumpade puhul aga 300– 500 protsenti sisse pandud energiast. «Jah, soojuspumbaga saab soojusena kätte rohkem energiat, kui kulub elektrienergiat. Kasutaja seisukohalt mängivad muidugi rolli ka süsteemi maksumus ning kasutusmugavus. Viimasel ajal on populaarne valik õhk-vesi soojuspump koos kaminaga,» märkis insener.

8 || kodu – ehitus ja renoveerimine

postimees, 21. oktoober 2020

PÕRAND. «Põrandakatete puhul tasuks õiget lahendust otsides ritta seada oma ootused ning mõtiskleda, kui intensiivselt põrandal liigutakse, kas peres on väiksed lapsed või lemmikloomad,» rääkis Lincona projektijuht Margo Villmann.

Põranda vahetus on pikk protsess Silja Joon toimetaja

materjalid Põranda valik on kodurajajale hästi oluline, sest see on ainus pind, millel kõnnime ja see saab hästi suure koormuse. «Seepärast tasub põrandakatete valikuga põhjalikumalt tegeleda.

Seinavärviga eksimine pole nii riskantne. Pealegi on põranda vahetus pikk protsess ja seda emotsiooni ajel ei tehta,» on Villmann kindel.

Trendiks naturaalsus Põrandakattematerjalide valitsev trend on Villmanni teatel puitpõrandad – laudparkett, spoon või lipp-parkett.

Naturaalset puitu hinnatakse ja kasutatakse palju, sest see on hea lahendus – tegemist on loodusliku materjaliga, mis on jala all soe ja mõnus. Seda saab valida eri värvitoonides ja väljanägemisega – laudpõranda, lipilise parketi või kalasabamustrilise.

Villmann oli seda meelt, et puitpõranda soovil tuleb siiski uurida kliendi tegelikku vajadust. «Olgem ausad, puitpõ-

Täna on tootjad tooteid nii palju arendanud, et paigaldatud põrandast ei saagi aru, kas tegu on laminaadi või puiduga.

rand ei sobi igasse kodusse.

Puitpõranda pind on pehmem ja kõik puidust tugevam võib jätta muljumisjälje või kriimus-

tuse,» rääkis asjatundja. Kui kodus on lemmikloomad, eriti koerad, siis puitpõrandasse jätab koeraküüs jälje.

«Kui jälgi on rohkem, tekib küsimus, kas viga on põrandas. Sel juhul ei saa süüdistada põrandat või koera,

lihtsalt nii on. Koera küüs on puidust tugevam. Siis oleks õigem valida laminaatpõrand,» pakkus Villmann. Sel-

lise pind imiteerib väga hästi puitpõrandat.

Laminaatpõranda pind on vastupidavam survele, kulumisele ja kraapimisele. Laminaadile jälge teha on keeruline. Katte miinus on, et pind on palja jala all jahe. Kui on tegu põrandaküttega aluspõrandaga, siis pole ka see probleem, tõdes Margo Villmann. Kui on ilma kütteta põrandad, võib palja jalaga astumine tunduda veidi ebamugav.

Villmann rääkis, et laminaatpõranda maine oli veel seitse-kaheksa aastat tagasi kehv, sest tootjad pakkusid seda väga odavalt. Materjali dekoor ja väljanägemine läksid käest ära ja sellega kaetud pinnad olid oma hinda väärt – odavad ja mitte eriti ilusad. Täna on tootjad tooteid nii palju arendanud, et paigaldatud põrandast ei saagi aru, kas tegu on laminaadi või puiduga. «Laminaatpõrandat ei maksa karta,» tõdes ta.

Peale laminaadi on kasvutrendis LVT põrandakate.

«See on sama, mis PVC kate, aga kui reeglina oleme harjunud, et PVC on müügil rullmaterjalina, siis LVT katet pakutakse laudade või plaatide kujul,» tutvustas Margo Villmann. LVT katet toodetakse nii puidu-, kivi- kui plaadi-

kodu – ehitus ja renoveerimine || 9

postimees, 21. oktoober 2020 imitatsiooniga. Formaadid on sõltuvalt dekoorist erinevad.

Villmann lisas, et LVT katteid pakutakse kahes variandis, see kas liimitakse aluspõranda külge või paigaldatakse ujuvalt. Kulumiskindluse osas LVT materjalidel vahet pole, vahe on paigalduse kiiruses ja mugavuses. LVT kate sobib kohta, kus inimesed saavad käia välisjalanõuga, kuhu võib sattuda vett ja lund, kus liiguvad lemmikloomad. Seal õigustab LVT kate end igati.

Margo Villmann tõstis esile traditsioonilise linoleumi väärtusi. Selle retsept on välja töötatud juba ligemale 150 aastat tagasi ning koostis on püsinud muutumatu. See täisnaturaalne toode koosneb puidutolmust, korgipurust, naturaalsest vaigust ja juteriidest.

Nende ainete põhjal toodetud rullmaterjal on vastupidav, soe ja suure värvivalikuga. Linoleumi paigaldatakse hästi palju lastetubadesse, koolidesse ja lasteaedadesse, kus esikohal on põrandakatte naturaalsus.

Kindel klientuur on säilinud ka vaipkatetel, sõnas Villmann.

Tootenimekirjas püsib see stabiilselt,

Kui kodus on koerad, oleks õigem valida laminaatpõrand, koera küüs on puidust tugevam ja võib jätta puidule jälje.

Fotod: Shutterstock

nõudlus ei kasva ega vähene.

Ta tõi välja, et meie laiuskraadidel kasutatakse vaipkatteid põhiliselt magamistubades, mujal ruumides vähe.

Kõik eelpool kirjeldatud materjalid sobivad ka kööki.

Kui köögis on puitpõrand, siis nõuab see rohkem tähelepanu.

Köögimööbliesine ala saab nii suure koormuse, et sealt kipub puitpõranda viimistlus, kas siis õlivaha, lakk või õli, kõige rohkem kuluma. Kui viimistlus maha kulub, võib iga vee- või rasvatilk puidu sisse jätta jälje. Köögimööbliesist pinda tuleb rohkem hoida ja hooldada.

Parketi paigaldamise suund Põrandasalongi Finefloors esindaja Annika Antson rõhutas, et põranda ehitus algab aluspõrandast: korralik puidust või betoonist aluspõrand tagab põrandale pika eluea.

Parketi paigalduse suund pannakse paika mõõtmise tule-

musena. «Enamasti paigaldatakse põrand suunaga aknasse, aga siin mängivad ka rolli erinevad asjad näiteks, kui toas on mitu akent, on ka teisi võimalusi, näiteks diagonaalis,» kirjeldas Antson. Paigaldatud põrand peaks mõjuma hästi ning tooma välja ruumi parimad omadused.

Antson soovitas hoiustada puitparketti kinnistes pakkides ning ideaalne oleks seda hoida ruumis, kuhu see maha pannakse, vähemalt nädala või 48 tundi, et parkett saaks harjuda ruumi temperatuuriga.

Kasulik on mõõta enne parketi paigaldamist ruumi õhuniiskust – see võiks olla 40–60 protsenti. Puit on vastuvõtlik niiskuse kõikumistele: liiga madal niiskus kuivatab materjali kokku ja võivad tekkida praod.

10 || sisuturundus

postimees, 21. oktoober 2020